Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 5 7174133 7173970 2026-06-16T14:23:52Z Neptuunium 58653 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7173969|7173969]], mille tegi [[Special:Contributions/Neptuunium|Neptuunium]] ([[User talk:Neptuunium|arutelu]]) 7174133 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; linna kohta Hispaanias vaata artiklit [[Andorra (Hispaania)]]}} {{Riik | riiginimi = Andorra Vürstiriik | omastav = Andorra | nimi1_keel = katalaani | nimi1 = Principat d'Andorra | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Andorra.svg | vapi_laius = 120px | asendikaart = Andorra in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[katalaani keel]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Andorra la Vella]] | riigipea_ametinimi2 = | riigipea_nimi2 = | riigipea_ametinimi = kaasvürstid | riigipea_nimi = [[Emmanuel Macron]]<br />[[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Xavier Espot Zamora]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[1278]] | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 | hümn = [[El Gran Carlemany]] | usund = | tippdomeen = [[.ad]] | telefonikood = 376 | riigikord = | SKT = 3,897 miljardit [[USA dollar|$]] (2024. aasta hinnang) | SKT_elaniku_kohta = 44 800 $ (2024. aasta hinnang) | rok-i_kood = AND | märkused = }} [[Pilt:Andorra_nasa_world_wind.png|pisi|NASA satelliidipilt]] [[Pilt:Andorra_la_Vella_-_footpath.jpg|pisi|[[Andorra la Vella]]]] '''Andorra''', ametlikult '''Andorra Vürstiriik''', on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[suveräänne riik|suveräänne]] [[kääbusriik]] [[Lääne-Euroopa]]s [[Püreneed|Pürenee mägede]] idaosas. Pealinn on [[Andorra la Vella]]. Riiki piirab lõunast [[Hispaania]] ([[Kataloonia]] autonoomne piirkond) ning põhjast [[Prantsusmaa]] ([[Pyrénées-Orientalesi departemang|Pyrénées-Orientalesi]] ja [[Ariège'i departemang]]). Andorra asub [[Püreneed]]es ja riigi pinnamood koosneb peamiselt mägedest. Riigi keskmine kõrgus on Euroopa suurim (1996 m). Pealinn [[Andorra la Vella]] on Euroopa kõrgeim pealinn (1023 m üle merepinna<ref>[https://www.fallingrain.com/world/AN/07/Andorra_la_Vella.html Andorra la Vella, Andorra Page], fallingrain.com</ref>). Mägise pinnamoe tõttu on Andorra traditsiooniline nimi '''Andorra Orud''' ([[katalaani keel]]es ''les Valls d'Andorra''). Orud kuuluvad põhiliselt [[Segre jõgi|Segre]] [[lisajõgi|lisajõe]] [[Valira jõgi|Valira]] [[valgla]]sse, osa kuulub [[Garonne]]'i suubuva [[Ariège]]'i jõe [[ülemjooks]]u valglasse. Riigi [[pindala]] on 468 km².<ref>Alain Degage. ''L'Andorre'', Paris: PUF 1998, lk 3.</ref> Andorra on üks maailma väiksemaid riike. Ta on kuuest [[Euroopa kääbusriigid|Euroopa kääbusriigist]] pindalalt suurim. Elanike arv on üle 87 000.{{millal}} Andorralased on põhiliselt [[katoliiklus|katoliiklased]]. Ainus [[ametikeel]] on [[katalaani keel]]<ref>[https://web.archive.org/web/20120903022605/http://www.consellgeneral.ad/micg/webconsell.nsf/0/172D2F36A117355EC1256BD60048B6D1 La Constitució del Principat d'Andorra], artikkel 1, lõige 1.</ref>. Kõneldakse ka [[hispaania keel|hispaania]], [[portugali keel|portugali]] ja [[prantsuse keel]]t.<ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], cia.gov.</ref> Suur osa elanikest on [[katalaanid]]. 2009. aasta seisuga oli Andorra elanikel maailma kõrgeim [[keskmine eluiga]] – 82 aastat sündimise hetkel.<ref>Pat Thompson. [https://web.archive.org/web/20090609044803/http://www.cnn.com/2009/HEALTH/04/23/andorra.life.expectancy/index.html Why Andorrans live longer than everyone else]cnn.com, 23.4.2009.</ref> 2024. aasta seisuga oli Andorra 87&nbsp;097 elaniku seas Andorra kodakondsusega elanikke 39&nbsp;470. Andorra on parlamentaarne demokraatia. [[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostavad [[Andorra kaasvürst|kaks kaasvürsti]], kelleks on piiskopliku kaasvürstina [[Urgelli piiskop]] [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] ja ilmaliku kaasvürstina [[Prantsusmaa president]], kes määravad riiki oma esindajad. Andorra sai iseseisvaks [[788]]. aastal [[Karl Suur]]e ajal.<ref>[https://www.andorramania.com/histoire-de-l-andorre.php Brève histoire de la Principauté d'Andorre], andorramania.com.</ref> Andorra Vürstiriik praegusel kujul rajati [[8. september|8. septembril]] [[1278]]. Riigikord põhineb 1278. ja 1288. aasta ''[[paréage]]''{{'}}il.<ref>Pierre-Alexis Blevin. ''Les micro-États européens, étude historique, juridique et fiscale, (Andorre, Liechtenstein, Monaco, Saint-Marin, Vatican)'', Éditions L'Harmattan 2016, lk 89.</ref> Andorra oli pikka aega kõrvaline ja isoleeritud [[vürstiriik]], kuid 20. sajandil on see rahvusvahelistunud. Andorrast on saanud moodne riik, mis on rajanud palju rahvuslikke ühiskondlikke ja kultuuriinstitutsioone. Andorrat peetakse [[talisport|talispordi]]paradiisiks. Aastal 1993 sõlmiti leping Hispaania ja Prantsusmaaga, millega Andorrast sai [[suveräänne riik]], rahvusvahelise kogukonna täieõiguslik liige. Andorra on vastu võetud muu hulgas [[ÜRO]]sse (28. juulil 1993<ref>[https://archive.wikiwix.com/cache/index2.php?url=http%3A%2F%2Fwww.un.org%2Fen%2Fmembers%2F#federation=archive.wikiwix.com&tab=url États membres de l'Organisation des Nations Unies], un.org</ref>) ja [[Euroopa Nõukogu]]sse ning võtnud ametlikult kasutusele [[euro]], kuigi ta ei kuulu [[Euroopa Liit]]u. Andorra institutsioonid põhinevad [[Katalaani õigus]]el. Andorral puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutavad Hispaania ja Prantsusmaa. Andorras tegutseb politseiüksus. Varasem vaene ja isoleeritud maa on alates 1950. aastatest majanduslikult tõusuteel. Majanduse kese on nihkunud põllumajanduselt [[turism]]ile ja [[pangandus]]ele. Tähtsad majandusharud on ka kaubandus ja kinnisvaraarendus. Heaolu ja rahvaarv on kasvanud, tööjõudu on sisse rännanud. Andorra heaolu tuleb suuresti turismist. 2018. aasta andmetel käis Andorras hinnanguliselt 10,2 miljonit turisti. Heaolule on kaasa aidanud ka [[maksuparadiis]]i staatus. Sisserännet on stimuleerinud turismi areng ja püüded meelitada riiki uusi ettevõtteid ning parandada majanduse konkurentsivõimet, innovatsiooni ja jätkusuutlikkust<ref>[https://web.archive.org/web/20200723075353/https://www.actua.ad/qu%C3%A8-%C3%A9s-actua Què és Actua?], 2016.</ref>. Hispaania ja Prantsusmaa kaudu on Andorral ligipääs Euroopa siseturule. Andorra tähtsamad kaubanduspartnerid on Hispaania ja Prantsusmaa. Väliskaubanduse defitsiit on suur, sest peaaegu kõik tarbekaubad tuleb välismaalt tuua. Andorrat peeti varem maksuparadiisiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20100405141552/http://www.meh.es/Documentacion/Publico/NormativaDoctrina/Tributaria/Impuesto%20sobre%20la%20Renta%20de%20no%20Residentes/RD%201080.91.pdf Real Decreto 1080/1991, de 5 de julio, por el que se determinan los paises a que se refieren los articulos 2n. de la Ley 17/1991 de medidas fiscales urgentes].</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110722022406/http://www.eleconomista.es/mercados-cotizaciones/noticias/816218/10/08/La-OCDE-revisara-la-lista-de-paraisos-fiscales-para-2009.html La OCDE revisará la lista de paraísos fiscales para 2009], eleconomista.es</ref> Rahvusvaheline võitlus maksuparadiisidega on nõudeid pangandus- ja finantssektorile karmistanud, nii et enam ta seda ei ole ning ta ei ole enam koostööst [[OECD]]-ga keelduvate riikide hallis nimekirjas.<ref>[https://web.archive.org/web/20111213054234/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=2463 L’OCDE anuncia que examinarà l’aplicació pràctica dels convenis], diariandorra.ad, 24.2.2010.</ref> Andorra [[maksusüsteem]] on konkurentsivõimeline. Aastal 2017 oli Andorra atraktiivsuse poolest investoritele maailmas teisel kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20200723083852/https://www.actua.ad/en/invest-in-andorra WHY INVEST IN ANDORRA?], actua.ad.</ref> ==Nimi== [[Pilt:Andorra kaart.png|pisi|Kaart]] Nime "Andorra" päritolu on teadmata, kuigi on pakutud mitu etümoloogiat. [[Vana-Kreeka]] ajaloolane [[Polybios]] (''Maailma ajalugu'' III, 35, 1) rääkis [[andosiinid]]est (Ἀνδοσίνοι), Rooma-eelsest [[ibeerid]]e hõimust, kes elas ajalooliselt Andorra orgudes ning kohtus [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal [[Kartaago]] vägedega, kui need ületasid [[Püreneed]]. Hõimu nimi võib olla tuletatud [[baski keel|baski]] sõnast ''handia'', mis tähendab suurt või hiiglaslikku.<ref name="Diccionari" /> Andorra [[kohanimi|kohanimedest]] on leitud baski keele jälgi. Teise teooria järgi võib nimi Andorra olla pärit vanast sõnast ''Anorra'', mis sisaldab baski sõna ''ur'' ('vesi').<ref>José María Font Rius. ''Estudis sobre els drets i institucions locals en la Catalunya medieval'', Edicions Universitat Barcelona 1985, ISBN 978-8475281742, lk 743.</ref> Ühe teooria järgi on Andorra nimi tulnud araabia sõnast الدَّارَة (''ad-dārah''; ''ad-'' on [[määrav artikkel]]', mis tähendab (näiteks mägedega) ümbritsetud ala, laia orgu või tihedalt metsastatud maa-ala.<ref>[https://www.almaany.com/ar/dict/ar-ar/%D8%AF%D8%A7%D8%B1%D8%A9/ تعريف و معنى دارة في معجم المعاني الجامع - معجم عربي عربي], almaany.com.</ref> Kui [[araablased]] ja [[maurid]] olid [[Pürenee poolsaar]]e vallutanud, olid Kõrg-Püreneede orud kaetud suure metsaalaga. Moslemid ei ole seda piirkonda kunagi valitsenud, sest selle asend ei võimaldanud seda.<ref>L. L. Gaston. ''Andorra, the Hidden Republic: Its Origin and Institutions, and the Record of a Journey Thither'', McBridge, Nast & Co: New York 1912, lk 9.</ref> Teise teooria järgi tuleb Andorra nimi navarra-aragoni sõnast ''andurrial'' ('metsaga kaetud maa' või 'võsastik').<ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=Andorra Online Etymology Dictionary], etymonline.com.</ref> [[Francisco Martínez Marina]] järgi tulevad nii ''Andorra'' kui ka ''andurrial'' samast araabia sõnast.<ref> [[Francisco Martínez Marina]]]. ''Ensayo histórico-crítico sobre el origen y progresos de las lenguas: señaladamente del romance castellano'', Madrid 1820, kataloogi lk 32.</ref> [[Rahvaetümoloogia]] järgi pani [[Karl Suur]] piirkonnale nimeks [[Piibel|Piiblis]] mainitud [[Eendor]]i oru järgi, kus alistati [[midjanlased]]. Selle nime andis hiljem tema poeg ja järeltulija [[Ludwig Vaga]] võidu järel mauride üle "põrgu metsikuid orgudele".<ref>Paul Freedman. ''Images of the Medieval Peasant'', Stanford University Press 1999, 978-0804733731, lk 189. [https://archive.org/details/imagesofmedieval0000free Veebis.]</ref> '''Andorra Orud''' (''les Valls d'Andorra'') on Andorra ajalooline nimi. == Ajalugu == [[Pilt:Andorra-coa-old.jpg|pisi|[[Andorra vapp]] [[Andorra parlamendihoone]]l]] {{Vaata|Andorra ajalugu}} [[Pilt:Charlemagne.jpg|pisi|Karl Suure kuju [[Frankfurt|Frankfurdi]] ajaloomuuseumis]] Legendi järgi asutas Andorra keiser [[Karl Suur]], kui umbes 5000 andorralast [[Marc Almugàver]]i juhtimisel aitasid [[Puymorensi kuru]]s (Pimorentis) ja Campcardósis paiknevatel keisri vägedel araablaste vastu võidelda. Tänuks Andorra elanike osutatud abi eest võttis Karl Suur Andorra oma kaitse alla ja kuulutas selle [[805]]. aastal suveräänseks rahvaks.<ref name="pta_bh">[https://web.archive.org/web/20110912030510/http://www.andorra.ad/ca-ES/Andorra/Pagines/historia.aspx Breu història], andorra.ad,</ref> Vürstiriigi arhiivis säilitatakse Karl Suure antud asutamisürikut, mida küll kõik ajaloolased ehtsaks ei pea, sest see on kirjutatud palju hiljem.<ref name="pc_bha">[https://web.archive.org/web/20090925141234/http://www.patrimonicultural.ad/index.php?option=com_content&task=view&id=35&Itemid=51 Breu història d'Andorra], patrimonicultural.ad.</ref> ===Esiaeg=== {{vaata|Andorra esiaeg}} [[Pilt:Andorralavella03.jpg|pisi|[[Casa de la Vall]] [[Andorra la Vella]]s (algsel kujul rajatud 1580) oli [[Andorra Peanõukogu]] kogunemiskoht kuni uue [[Andorra parlamendihoone]] kasutuselevõtuni 2011]] Andorra ala asustamist on aeglustanud pikad ja lumised talved. Esimesed inimesed olidki tõenäoliselt nomaadid.<ref name="Augustin-21-24">Augustin 2009: lk 21–24.</ref> Vanimad teadaolevad tõendid inimasustusest Andorra alalt on umbes 12 500 aasta vanused luukillud. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilistel väljakaevamistel]] [[La Margineda]]s ([[Balma de la Margineda]]) leiti leide, mis on dateeritud [[epipaleoliitikum]]i (umbes 11 000 eKr)<ref>[https://web.archive.org/web/20151008042813/http://www.santjulia.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=500:zona-3-vall-del-gran-valira&catid=98:toponimia&Itemid=234&lang=en Zona 3: Val del Gran Valira], Comú de Sant Julià de Lòria.</ref><ref name="Vilawebhist"/> [[Keskmine neoliitikum|Keskmisest neoliitikumist]] on leitud Feixa del Moro matused [[Juberri]]s. 5. juunil 2001 leiti [[Ordino vald|Ordino vallast]] [[kiltkivi]]st valmistatud [[sarkofaag]], mis sisaldas vallas Andorras seni vanimaid teadaolevaid inimjäänuseid koos käevõrude ja [[keraamika|keraamiliste]] nõudega, milles oli toitu. <ref name="Vilawebhist">[http://www.vilaweb.cat/noticia/450785/20020109/noticia.html L'anàlisi confirma que les restes d'Ordino són de l'andorrà més antic conegut fins ara], [[VilaWeb]], 9.1.2001.</ref><ref name="mania">[http://www.andorramania.com/histoire_fra.htm www.andorramania.com - Histoire de l'Andorre].</ref> [[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaaja]] vahetuse ajast pärinevad El Cedre leiud [[Santa Coloma]]s (2000 eKr – 1000 eK).<ref name="Diccionari">''Diccionari d'Història de Catalunya'', 62. trükk, Barcelona 1998, ISBN 84-297-3521-6, lk 42.</ref> ===Protoajalugu=== {{vaata|Andorra antiikaeg}} Andorra ajaloost kuni esimeste säilinud kirjalike allikateni 9. sajandist on päris vähe teada.<ref name="Cavero">Pere Cavero. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106366/160673 A Historical Outline]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 11–13.</ref> Arheoloogilised leiud annavad tunnistust Rooma-eelsest tõenäoliselt [[baski keel]]e taolist keelt kõnelenud tsivilisatsioonist, mille jälgi on selgelt näha Andorra kohanimedes,<ref name="histo1">[http://www.enciclopedia.cat/fitxa_v2.jsp?NDCHEC=0003864 Andorra. Història. La formació d'Andorra], L'Enciclopèdia Catalana.</ref> mis võiks olla samastatav [[andosiinid]]e rahvaga. Vaieldamatu on see, et L'Orali leiukohast [[Encampi vald|Encampi vallast]] on leitud [[ibeerid|ibeeri]] kultuuri jälgi.<ref name="Diccionari"/> Andosiine mainis esimest korda kirjalikult [[Vana-Kreeka]] ajaloolane [[Polybios]] kirjelduses selle kohta, kuidas [[Hannibal]] ületas Püreneed.<ref name="Diccionari"/> Tänapäeva historiograafia tõlgendab andosiine kogukonnana, mis oli koondunud mõne Andorra orgudes asunud küla ümber ja mis tõenäoliselt kuulus tõenäoliselt [[Segre]] jõe ülemjooksu oru [[tserretaanid]]e hulka.<ref name="pc_bha"/> Andosiinid olid [[ibeerid]]e hõim, kes olid nähtavasti Andorra esimesed püsielanikud.<ref name="Augustin-21-24" /> On teada, et vanaaja andorralased rajasid kaubandussuhted [[Strata Ceretana]] kaudu de [[Alt Urgell]]ist [[Cerdanya]]ni.<ref name="raco_re">Maria Àngels Ruf. [https://www.raco.cat/index.php/AnnalsGironins/article/view/54259/63750 El Roc d'Enclar (Andorra)].</ref> [[Sant Vicenç d'Enclar]]is, mis on küll keskaegne leiukoht, on leitud ka Rooma-aegseid münte ja tööriistu.<ref name="Diccionari"/> Andorra ala oli [[Rooma riik|Rooma riigi]] koosseisus, kuid Rooma ei olnud sellest kõrvalisest piirkonnast eriti huvitatud. Sellest ajast on piirkonnas säilinud mõned [[ehitismälestis]]ed. ===Keskaeg=== {{vaata|Andorra keskaeg}} [[5. sajand]]il hõivasid [[läänegoodid]] [[Gallia]] lõunaosa ja osa [[Hispaania]] alast.<ref name="histo1"/> Sellel segasel ajajärgul jäi Andorra kauguse ja eraldatuse tõttu alati [[Toledo kuningriik|Toledo kuningriigist]] kõrvale, kuid ta kuulus juba [[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonna]] alla.<ref name="Diccionari"/> 8. sajandil vallutasid islamiusulised [[maurid]] [[Pürenee poolsaar]]e ning tungisid üle [[Püreneed]]e [[Frangi riik]]i ründama. Aastal 732 lõi [[Karl Martell]] nad [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahing]]us tagasi, peatades nende laienemise põhja poole, kuid nad jäid Püreneedesse edasi. Kuni aastani [[785]] kuulusid Andorra orud kaudselt [[saratseenid]]e mõju alla.<ref name="Augustin-21-24" /><ref name="Diccionari"/> Pärimuse järgi andis Karl Suur [[788]] Andorra elanikele privileegi autasuna võitluse eest mauride vastu<ref name="Augustin-21-24" /> ja harta, millega paigutas piirkonda 5000-liikmelise frangi sõdurite üksuse. Hilisema araablaste pealetungi ajal hõivasid Andorra ala [[frangid]] ja piirkond sai [[817]]. aastal [[Frangi riik|Frangi riigi]] osaks, kuuludes [[Hispaania mark]]i.<ref>Fernando de los Ríos. ''Vida e instituciones de Andorra'', Anthropos Editorial 1997, ISBN 847658511X, lk 216.</ref> Aastaga [[839]] dateeritud ürikus mainitakse 6 Andorra kihelkonda.{{lisa viide}} See on Andorra Orgude kirjalik esmamainimine. Seal kinnitati Andorra kuulumist [[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonnale]].<ref name="Augustin-21-24" /> Aastal [[843]] andis [[Charles II Paljaspea]] Andorra Orud [[Urgelli krahv]]ile [[Sunifred I]]-ile,<ref name="Augustin-21-24" /> nii et need said [[Urgelli krahvkond|Urgelli krahvkonna]] osaks.<ref>Juan M. Sánchez de la Campa. ''El valle de Andorra: examen crítico del origen, naturaleza y circunstancias de los privilegios que disfrutan los andorranos y de los perjuicios que irrogan al tesoro, a la agricultura, al comercio y a la industria nacional'', J. Sol 1851, lk 15.</ref> Aastal [[988]] vahetas [[Urgelli krahv]] [[Borrell II]] Urgelli piiskopkonnale Andorra alad, saades piiskopilt vastu Cerdanya.{{lisa viide}} Sellest ajast peale on Urgelli piiskopkond, mille piiskopi residents on [[Seu d'Urgell]]is, olnud Andorra valdaja. Urgelli krahvide poliitiline võim Andorra üle siiski säilis 1007. aastani, mil [[Ermengol I]] loovutas poole Andorrast [[Urgelli piiskop]]pidele.<ref name="Augustin-21-24" /> Enne 1095. aastat oli Andorra sõjalise kaitseta ning Urgelli piiskop, kes teadis, et Urgelli krahv soovib orud tagasi võtta, palus Caboet' isandalt toetust ja kaitset. Aastal [[1095]] allkirjastasid [[Caboet' isand]] [[Arnau]] ja Urgelli piiskop vande all deklaratsiooni, millega nad said Andorra üle ühise suveräänsuse. Piiskop loovutas kirikliku võimu sõjalise kaitse eest poliitilise, sõjaväelise ja kohtuvõimu.<ref>Kaasvürst Francès. [https://web.archive.org/web/20131203015403/http://www.coprince-fr.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2&lang=ca Elements de la història del Principat d'Andorra].</ref> Urgelli krahv [[Ermengol VI]] loovutas 1133 kõik oma valdused ja õigused Andorra üle Urgelli piiskoppidele.<ref name="Augustin-21-24" /><ref name="Diccionari"/> Asi oli selles, et Urgelli krahvkond oli laienenud lõuna poole, kus oli palju viljakat maad, ja Andorra mägised alad ei pakkunud krahvile enam huvi.<ref name="Diccionari"/> Isanda tütar [[Arnalda]] abiellus 1185 [[Castellbò vikont|Castellbò vikondiga]] ning neist sai Castellbò ja Cerdanya vikondipaar. Arnalda tütar [[Ermessenda]] abiellus aastaid hiljem [[Foix' krahv]]i [[Roger Bernard II]]-ga. Neist sai Foix' krahvipaar ja Castellbò ning Cerdanya vikondipaar ja Andorra kaasvürstipaar (koos Urgelli piiskopiga).{{lisa viide}} 1208. aastal kinnitati Caboet' isandate õigused Foix' krahvidele.<ref>Kaasvürst Francès. [https://web.archive.org/web/20131203015403/http://www.coprince-fr.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2&lang=ca Elements de la història del Principat d'Andorra].</ref> Urgelli piiskoppide ja Foix' krahvide vahel tekkis vaidlus ülemvõimu üle Andorras. 13. sajandil säilitasid piiskopid oma staatuse.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 32.</ref> Konfliktid Foix' krahvi [[Roger-Bernard III]] ja Urgelli piiskopi [[Pere d'Urtx]]i vahel viisid selleni, et [[8. september|8. septembril]] [[1278]] allkirjastati [[Lleida]]s esimene ''[[pareatge]]'', mis määratles kummagi isanda võimu piirid; see sündmus märgistas [[Andorra vürstiriik|Andorra vürstiriigi]] rajamist ning määras kindlaks andorralaste [[kümnis]]e- ja sõjalised kohustused. Kümme aastat hiljem, kui Foix' krahv oli ehitanud kindlustatud [[Enclari Sant Vicençi kirik]]u, kust ta sai jälgida Urgelli piiskopi tegevust, sõlmiti teine '''pareatge'' ([[1288]]). See teine leping andis muu hulgas kummalegi poolele õiguse nimetada [[notar]], kes teda vürstiriigis esindab. Nendest ''pareatge''{{'}}dest alates ongi Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president (Foix' krahvi õiguste pärija) [[Andorra kaasvürstid|kaasvürstidena]] Andorra riigipead.<ref name="Diccionari"/> [[1396]]. aastal liideti Andorra seoses Foix' krahvi [[Mateu I]] sissetungiga [[Kataloonia]]sse ajutiselt [[Aragóni kroon]]i koosseisu.<ref name="MU">''El món urbà a la Corona d'Aragó del 1137 als decrets de nova planta. XVII Congrés d'Història de la Corona d'Aragó'', kd 3, Edicions Universitat Barcelona 2003, ISBN 8447527417, lk 304.</ref> [[1419]]. aasta kokkuleppega loodi [[Andorra parlament|Andorra parlamendi]] eelkäija Maanõukogu ([[Consell de la Terra]]),<ref name="Diccionari"/> kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Igast kihelkonnast valiti kaks või kolm esindajat. Selle ülesandeks oli kaitsta kohalikke huve. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.<ref name="Augustin27-29" /><ref name="emerson" /> Aastal [[1433]] loodi kohus. Aastal 1468 vabastati andorralased maksudest kõikide väljastpoolt Andorrat turule tulnud kaupade pealt.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 33.</ref> Foix' krahvi tiitel liikus [[1484]] krahvinna Catherine'i abielu järel [[Navarra kuningas|Navarra kuningale]]. ===Uusaeg=== [[Pilt:Andorralavetlla.JPG|pisi|[[Casa d'Areny-Plandolit]], [[Guillem d'Areny Plandolit]]i kodumaja [[Ordino]]s]] Aastal 1512 sattus Andorra eriline õiguslik seisund ohtu, sest kui [[Navarra kuningriik|Navarra kuningriigi]] lõunaosa liideti [[Kastiilia kroon]]iga, oleks äärepealt ka Andorra sellega liidetud.<ref name="Diccionari"/> Enne 17. sajandit koosnes Andorra ühiskond kahest sotsiaalsest rühmast: ''focs'' 'kolded', sajanditevanused Andorra perekonnad või majapidamised, millel oli piisavalt [[tootmistegurid|tootmistegureid]], et maksta Maanõukogu makse; ''casalers'', vaesemad majapidamised. Poliitilises elus said osaleda ainult esimesed (esimesi oli 179, teisi 600 majapidamist). Kui Navarra kuningas [[Henri IV|Henri III]] sai 1589 [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningaks]], siis läks ka Navarra kuninga tiitel Prantsusmaa kuningale, kellest sai Andorra kaasvürst. Ta oli ka Foix' krahv ning 1606. või 1607. aastal andis ta välja edikti, millega kinnitati Prantsusmaa kuningas ja Urgelli piiskop Andorra kaasvürstideks. Aastal 1610 liitis [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XIII]], Henri poeg, [[Foix' krahvkond|Foix' krahvkonna]] ja kõik selle õigused Prantsuse krooniga. Sellest ajast peale olid Andorra kaasvürstid (riigipead) [[piiskop]] ja [[Prantsusmaa kuningas]]. Siiski tekkis kümneks aastaks olukord, kus Prantsusmaa kuningas usurpeeris Urgelli piiskopi õigused: kui [[Kataloonia]] liideti 1640 Prantsuse krooniga, keeldus Louis XIII tunnistamast Urgelli piiskopi õigusi Andorra üle. Andorra Orgude [[tavaõigus]]e kogus kokku jurist ja vaimulik [[Antoni Fiter i Rossell]] teoses "[[Manual Digest de les Valls neutres d'Andorra]]" ('Andorra neutraalsete orgude käsiraamat') (1748), mis sisaldab Andorra institutsiooni kirjeldusi ning maksiime heast riigivalitsemisest. Aastal 1763 kirjutas preester [[Antoni Puig]] selle teose lühema, kuid osalt sisuliselt sügavama versiooni pealkirjaga "[[Politar Andorrà]]" ('Andorra riigikord').<ref name="Diccionari"/> ==== 18. ja 19. sajand ==== {{Vaata|Andorra küsimus}} 1793. aastal loobus Prantsusmaa kaasvürsti tiitlist, kui kuulutati välja [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Esimene Vabariik]]. [[1806]]. aastal<ref name="Diccionari"/> võttis keiser [[Napoleon I]] selle tagasi. [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] lõpuperioodil [[1812]]–[[1814]] oli Andorra annekteeritud Prantsusmaa poolt.<ref name="wsm" /> Prantsusmaa oli 1812–1813 Kataloonia annekteerinud ja neljaks departemanguks jaotanud. Andorrast sai [[Sègre departemang]]u [[Puigcerdà ringkond|Puigcerdà ringkonna]] osa. Aastal 1815 taastati Prantsusmaal kuningriik ja Andorra kaasvürstiks sai jälle kuningas. [[Prantsusmaa president]] sai kaasvürsti staatuse 1870. [[1842]]. aastal kaotas Maanõukogu piiskopkonnale makstavad kümnised.<ref name="Diccionari"/> [[1866]]. aastal algatasid [[Guillem d'Areny Plandolit]] ja [[Antón Maestre]] demokraatliku reformiprotsessi, mida tuntakse [[Nova Reforma]] nime all. See reform kestis 1868. aastani ja selle käigus anti kodanikele riigi valitsemises senisest aktiivsem osalus. Peamised muudatused olid järgmised: *kõikidele [[perekonnapea]]dele, kes olid kinnisvaraomanikud või maksukohuslased, anti valimisõigus; *Maanõukogu nimetati ümber Peanõukoguks<ref name="emerson" /> *Peanõukogu liikme ja [[konsul (Andorra)|konsul]]i (vallanõukogu liikme) amet tehti ühitamatuks; ametiajaks määrati 4 aastat; *nii Peanõukogu kui ka vallanõukogude liikmeid hakati 4 aasta tagant välja vahetama; *piirati vallanõukogu liikmete arvu igas kihelkonnas; *loodi rahvakomissari (''Comissionat del Poble'') ametikoht: rahvakomissari ülesandeks oli halduse ja avaliku raamatupidamise kontrollimine. [[Raud|Rauaga]] seotud majandustegevuse elavnemine kutsus esile rahvastiku olulise kasvu sisserände tõttu. Elanike toitmiseks võeti põllumaad intensiivselt kasutusele ja tehti uudismaad. Põllumaa kvaliteet halvenes maa kurnamise tõttu ja kogukonnamaa kvaliteet halvenes, sest maad jäi karjatamiseks ja muuks otstarbeks. 1867. aasta kehvad saagid näitasid selgelt, et ressursid ja rahvastik ei ole tasakaalus. Traditsiooniline raua kaevandamine ja töötlemine kannatas tugevalt, sest valdavaks sai suuremahuline terasetootmine [[kõrgahi|kõrgahjudes]]. Põllumajandus kannatas ka tolliprivileegidega seotud konfliktide tõttu Hispaaniaga (need taastati 1867 ja tühistati 1887) ning raskuste tõttu loomade transpordil. Samuti kannatas tugevalt käsitöönduslik villaste riiete tootmine, sest see ei suutnud konkureerida Prantsusmaa ja Kataloonia tööstusliku tekstiilitootmisega. Hästi mõjus põllumajandusele spetsialiseerumine tubakakasvatusele, mis kasvas kogu 19. sajandi jooksul.<ref>Marc Galabert Macià. Un cas d'èxit als Pirineus: el desenvolupament econòmic d'Andorra, 1866-2007. – ''Recerques'', 2012, 64, lk 59.</ref> === 20. sajand === [[Pilt:Boris_Skossyreff_Wearing_a_Monacle.png|pisi|[[Boris Skossyreff]], lühiajaline isehakanud Andorra kuningas 1934. aastal]] [[Pilt:23-24.10.67. De Gaulle en Andorre (1967) - 53Fi5569.jpg|pisi|Prantsusmaa presidendi [[Charles de Gaulle]]'i visiit Andorrasse]] Andorra oli sajandeid Püreneede keskel muust maailmast isoleeritud, aga esimene tee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt 1935.<ref name="Augustin27" /> Andorra kuulutas [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Saksamaa]]le sõja, kuid riik sõjategevuses ei osalenud. Andorra jäi Saksamaaga sõjaseisukorda, sest ta ei olnud [[Versailles' rahu]] allakirjutajate seas. 1939. aastal sõlmiti leping, millega Saksamaa lubas mitte tungida Andorrasse. 24. septembril 1958 lõpetati diplomaatilise noodiga sõjaseisukord Andorra ja Lääne-Saksamaa vahel. 1933. aasta kevadest algasid rahutused ja meeleavaldused nõudmisega kehtestada [[meeste üldine valimisõigus]]. Peanõukogu kehtestaski selle juulis ilma kaasvürstide heakskiiduta. [[Andorra la Vella]] ja [[Pas de la Casa]] vahelise tee ehitusel töötanud ettevõtte [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]] töölised streikisid, nõudes paremaid töötingimusi. Nad olid pärit Hispaaniast ja kuulusid [[anarhosündikalism|anarhosündikalistlikesse]] organisatsioonidesse [[Confederación Nacional del Trabajo]] ja [[Federación Anarquista Ibérica]]. [[Prantsusmaa sandarmeeria]] üksus okupeeris 18. augustist kuni 9. oktoobrini 1933 Andorra. Valimised hakkasid siiski toimuma neil tingimustel, esimest korda septembris 1933. See oli [[Andorra revolutsioon]].<ref>[https://web.archive.org/web/20091231172449/http://www.sci.uma.es/bbldoc/tesisuma/16277041.pdf Evolución política de Andorra (1931-1939)], sci.uma.es.</ref> Ainus periood, mil Andorra ei allunud ühelegi teisele riigile, oli mõned päevad 1934. aasta juulis, kui [[Boríss Skossõrev]], end Oranje paruniks nimetanud Vene päritolu seikleja, oli end kuulutanud [[Andorra kuningas|Andorra kuningaks]] Borís I-ks. Ta kuulutas välja monarhia ja enda kroonimise, andis välja põhiseaduse ja ametliku bülletääni ning kuulutas sõja Urgelli piiskopile, kes oli üks Andorra kahest kaasvürstist. 8. juulil 1934 teatas Prantsusmaa, et ei kavatse sekkuda Andorra sündmustesse. 21. juulil 1934 palus Urgelli piiskop abi [[Hispaania sandarmeeria|Hispaania sandarmitelt]]. Neli sandarmit ja üks seersant arreteerisid Skossõrevi ning viisid ta Andorra–Hispaania piirile, ja elanikud ei sekkunud. Järgmisel päeval toimetati ta Barcelonasse ja seejärel Madridi, kus ta jäi vahi alla. Ta ilmus uuesti välja 1938. aasta veebruaris [[Aix-en-Provence]]'is, nõueldes Andorra trooni, kuid Prantsusmaa võimud arreteerisid ta ning 21. märtsil 1938 mõisteti tema üle kohut. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] puhkemise tõttu saadeti 1936. aastal Andorrasse jälle Prantsusmaa sandarmid, keda jälle juhatas kolonel [[René Baulard}. Eesmärk oli piirata Hispaania kodusõja ja [[Francisco Franco]] režiimi mõju Andorrale. Franco väed jõudsid hilisemas sõjafaasis Andorra piirini. Prantsusmaa sandarmid Andorrasse kuni 1940. aastani, mil Prantsusmaa alistus Saksamaale. Hispaania kodusõda ja [[Bando sublevado]] võit ning teise maailmasõja puhkemine ja Saksamaa sissetung Prantsusmaale panid Andorra poliitiliselt ja sotsiaalselt väga raskesse olukorda. Riik pidi vastu võtma palju põgenikke mõlemast sõjast. Peagi sattus Andorra [[Vichy valitsus]]e mõju alla. Andorra oli neutraalne, kuid tähtis salajane ühendustee ja infokanal [[Vichy valitsus]]e võimu all oleva Prantsusmaa osa ja Hispaania vahel.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028396 Andorra profile – Timeline] BBC</ref> Kui Vichy valitsus kukutati ja Saksamaa selle asendas, pidi Andorra oma iseseisvuse säilitamiseks näiliselt sümpatiseerima nii Saksamaa kui ka Hispaania režiimiga. Siiski saadeti Andorra kaudu Hispaaniasse salaja Gestapo eest põgenevaid juute ning [[Teise maailmasõja liitlased|liitlaste]] ohvitsere ja sõdureid. Et ''[[maquis]]'' korraldas Andorrast sissetunge Hispaaniasse, saatis kindral [[Charles de Gaulle Andorra]]sse Prantsusmaa sandarmeeria üksuse et vältida Hispaania sissetungi Andorrasse. Samal ajal saatis kaasvürst Urgelli piiskop Andorrasse Hispaania sandarmeeria üksuse. Mõlemad jäid Andorrasse kuni 1945. aastani. Andorra rahvusvaheline staatus jäi selgusetuks ja 1950. aastatel tekkis kaasvürstide vahel lahkarvamus selles, kellel on õigus Andorrat rahvusvahelistes suhetes esindada.<ref name="emerson" /> Prantsusmaa taotles ainuõigust sellele, Urgelli piiskop sellega ei nõustunud. Sõja järel algas Andorra tõeline avanemine. Aastal 1952 allkirjastas Andorra esimese iseseisvalt heakskiidetud rahvusvahelise lepingu – [[Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse leping]]u.<ref name="Places-lk34" /> 1958. aastal algas Andorra majanduse taastumine, mis viis suure majandusliku õitsenguni, mis on kestnud tänapäevani. Sellele aitasid kaasa eelkõige kaubanduslepingud Prantsusmaa ja Hispaaniaga. <ref name="Diccionari"/> 1950. aastatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti, mis omakorda kiirendas rahvaarvu kasvu. Kui 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja 1960. aasta rahvaloenduse andmetel 8392 inimest, siis 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.<ref name="Places-lk34" /> Andorra riigikorda reformiti 20. sajandil ja eriti 20. sajandi lõpus. Kõik üle 25-aastased mehed olid saanud hääleõiguse juba 1933, ja naised said selle aastal 1970. Alates 1976. aastast sai selgeks vajadus Andorra institutsioone reformida, sest riigikorras oli anakronisme suveräänsuse, inimõiguste ja võimude tasakaaluga ([[täidesaatev võim]] ja seadusandlik võim]] ei olnud lahus. Ka seadusi oli tarvis ajakohastada. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada aastal 1981.<ref name="Augustin27-29" /> Aastast 1982 oli Andorral rahva valitud peanõukogu poolt valitud parlament, mis tuli esimest korda kokku jaanuaris 1982. 1982. aastal loodi [[Andorra valitsus]]<ref name="Diccionari"/> (Täitevnõukogu), mille eesotsas oli [[Òscar Ribas Reig]] ja mille loomise kiitsid heaks mõlemad kaasvürstid. Lahtiseks jäi võimujaotus kaasvürstide ja valitud organite vahel. Andorra esimene valitsus, [[Òscar Ribas Reigi esimene valitsus]], langes aprillis 1984, kui see püüdis majandusraskuste tõttu kehtestada tulumaksu.<ref name="western41">''Western Europe 2003'', lk 41.</ref> Et kaubandussuhteid normaliseerida, sõlmis Andorra 1989. aastal lepingu [[Euroopa Majandusühendus]]ega. Põhiseadust hakati välja töötama 1990. aastal. 1991. aasta kevadel algasid läbirääkimised rahvasaadikute ja kaasvürstide delegatsiooni vahel eesmärgiga koostada Andorra esimene põhiseadus. See oli keeruline protsess, mida saatis sisepoliitiline kriis ja mis kestis kaks aastat.<ref name="elements"/> Uus [[Andorra põhiseadus]] kiideti heaks [[Andorra põhiseaduse rahvahääletus]]el 14. märtsil 1993. 74,2% hääletanutest hääletas selle poolt.<ref name="histo3"/> Uus põhiseadus säilitas riigipea staatuse Urgelli piiskopile ja Prantsusmaa presidendile, kuid nende roll muutus suuresti tseremoniaalseks.<ref name="Augustin27-29" /> Suveräänsus lähtus nüüd Andorra rahvalt. Pärast seda täpsustati samal aasta Andorra staatust Traktaadiga heanaaberlikkusest, sõprusest ja koostööst Andorra ning kahe naaberriigi vahel. Prantsusmaa ja Hispaania tunnustasid Andorra suveräänsust, mis kõrvaldas lõplikult ebaselgused riigi rahvusvahelise staatuse osas. Enne seda polnud Andorra ei iseseisev riik ega ühegi teise riigi osa. Tänu põhiseadusele muutus Andorra rahvusvaheline selgemaks ja parlamendil tekkis võimalus ajada iseseisvat välispoliitikat.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 35.</ref> Paljud riigid tunnustasid Andorrat. Andorra võeti 1993 vastu [[ÜRO]]sse ja 1994 [[Euroopa Nõukogu]]sse.<ref name="western41" /> Lisaks ÜROle ja selle eriorganisatsioonidele sai Andorra paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks [[La Francophonie]] liikmeks. ==== 21. sajand ==== Andorra on 21. sajandil püüdnud lahti saada [[maksuparadiis]]i mainest. Andorras tehti märtsis 2009 järeleandmisi [[pangasaladus]]es, et teised riigid saaksid otsida maksupagulasi ja [[rahapesu|rahapesijaid]]. Maksupagulust püüti veel rohkem ohjeldada juunis 2013, kui Andorras kehtestati tulumaks.<ref name="timeline">[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028396 Andorra profile – Timeline], BBC News, 9.3.2015.</ref><ref>[https://andorraguides.com/banking/secrecy/ Andorra Banking Secrecy], andorraguides.com.</ref> Reformide tõttu võttis näiteks [[Euroopa Liit]] Andorra välja maksuasjades koostööd teha mittesoovivate riikide hallist nimekirjast.<ref>[http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-19-1629_en.htm Questions and answers on the EU list of non-cooperative tax jurisdictions], Euroopa Komisjon 12.3.2019.</ref> ==Asend ja suurus== [[Pilt:Andorramap.png|pisi|Andorra kaart]] [[Pilt:Localització_andorra_països_catalans.svg|pisi|Andorra asend [[katalaani maad]]e seas]] Andorra kuulub [[Lõuna-Euroopa]]sse, mõne liigituse järgi [[Lääne-Euroopa]]sse, samuti [[Edela-Euroopa]]sse. Andorra piirneb [[enklaav]]ina lõunas Hispaania [[Alinsi vald|Alinsi]], [[Les Valls de Valira vald|Les Valls de Valira]] ja [[Lles de Cerdanya vald|Lles de Cerdanya vallaga]] ([[Andorra ja Hispaania piir]]), kirdes Prantsusmaa ([[Põhja-Kataloonia]]) [[Porta vald|Porta]] ja [[Porté-Puymorensi vald|Porté-Puymorensi vallaga]] ja põhjas Prantsusmaa [[Ariège'i departemang]]uga ([[Andorra ja Prantsusmaa piir]]). Maismaapiiri kogupikkus on 120,3 kilomeetrit, millest Prantsusmaaga on piiri 56,6 ja Hispaaniaga 63,7 kilomeetrit.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Afghanistan-to-Comoros/Andorra.html Ülevaade Andorra loodusest.]</ref><ref>''Andorra in Figures'', 2017, lk 9.</ref> Riigi pindala on 467,63 km², mistõttu on see maailma riikide seas pindalalt 179. kohal. Pindalast 38% katab mets, 26% aasad ja karjamaad, 20% kivised alad ja mäed ning 5% linnaalad.<ref>''Andorra in xifres'' 2018, lk 6.</ref> [[Veepindala]] on 1,214 km² (0,26% pindalast) ==Loodus== {{Vaata|Andorra loodus}} Andorra asub [[Püreneed]]es. Põhilise osa moodustab [[Valira jõgi|Valira jõe]] [[ülemjooks]]u [[valgala]]. Seal on 44 mäetippu, mille kõrgus merepinnast ületab 2500 m. Neist kõrgeim on [[Comapedrosa]] (2942 m). Järskude mägede vahel on kitsad orud, mille voolab palju vooluveekogusid, mille ühinemisel moodustuvad peamised jõed.<ref>Roser Bastida i Areny. ''Atlas d'Andorra'', Conselleria d'Educació, Cultura i Joventut (Govern d'Andorra) 1991, ISBN 9991390634.</ref> Püreneede keskteljest lähtuvad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]], mis [[Les Escaldes]]es ühinevad Valira jõeks. Keskkonnakaitseorganisatsioon Looduskaitseliit ([[Associació per a la Defensa de la Natura]]) asutati 1986. Selle eesmärk on edendada [[looduskaitse]]t ja tegelda keskkonnaprobleemidega.<ref>[http://www.adn-andorra.org/index.php/qui-som Qui som], adn-andorra.org.</ref> ===Geoloogiline ehitus=== {{Vaata|Andorra geoloogiline ehitus}} Andorra asetseb Püreneede geoloogiliselt vanimas osas. [[Settekivimid]] pärinevad [[eelkambrium]]ist ja on 590 miljoni aasta vanused. [[Gneiss|Gneisi]] vanus võib olla umbes 500 miljonit aastat ja [[granodioriit|granodioriidi]] vanus 305 miljonit aastat. [[Aluspõhi|Aluspõhja]] geoloogiline ajalugu on keeruline, sest see on teinud läbi kaks [[orogenees]]i. Andorra kivimites ongi märke [[moone (geoloogia)|moondest]]. [[Karbon]]is umbes 300 miljonit aastat tagasi moodustus [[hertsüünia kurrutus]]e tagajärjel mäestik, mis siiski juba [[paleosoikum]]is kulus. Praegusega sarnanev Pürenee mäestik tekkis [[tertsiaar]]is [[alpi kurrutus]]e tagajärjel. Andorra aluspõhjas on [[tardkivim]]eid eriti maa põhjaosas ning kagu- ja lõunaosas.<ref>[https://www.iea.ad/99-roques-al-carrer-en/873-les-roques-d-andorra-4 Rocks in Andorra], Institut d'Estudis Andorra.</ref> Andorra paikneb ühes [[Püreneed]]e [[kõrgorg|kõrgorus]], mis on tekkinud [[Weichseli jäätumine|viimasel jääajal]], mil [[liustik]]ud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist [[moreen]]e.<ref name="Roquet">Pere Roquet. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106364/160671 Man and Landscape], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 7–10.</ref> ===Pinnamood=== {{vaata ka|Andorra mäetippude loend}} [[Pilt:Andorra_topographic_map-en.svg|pisi|Andorra topograafiline kaart]] [[Pilt:Vista de Andorra la Vieja, Andorra, 2013-12-30, DD 01.JPG|pisi|Pealinn [[Andorra la Vella]] ja seda ümbritsevad mäed]] [[Pilt:Montañaandorrana.JPG|pisi|Andorra alpimaastik]] Andorrat läbib [[Püreneed]]e idaosa. Suurem osa territooriumist jääb Püreneedest lõunasse, ainult [[Solana d'Andorra]] jääb kirdesse. Andorra on väga mägine. Üle 2000 meetri kõrgusi [[mäetipp]]e on riigis 65. Mitu tippu ulatub üle 2500 m. Mäed on kõige kõrgemad [[Andorra ja Prantsusmaa piir]]i ääres ning [[Andorra ja Hispaania piir]]i kaguosas. Kõrgeim mägi on [[Comapedrosa]] (2946 m või 2942 m<ref name="Augustin-8-9">Augustin 2009: 8–9.</ref> üle merepinna), mis paikneb riigi loodeosas [[Pla de l'Estany]]i lähedal. Madalaim koht paikneb 840 m kõrgusel üle merepinna<ref>''Andorra in Figures'', 2017, lk 9.</ref> [[Sant Julià de Lòria]] lähedal Hispaania piiri ääres kohas, kus [[Valira jõgi]] ületab piiri. Kõrgeim asula on [[Soldeu]] (1825 m) ja madalaim asula on [[Sant Julià de Lòria]] (940 m). Andorra keskmine kõrgus üle merepinna on 1996 m, mis on Euroopa riikide seas suurim. Läbi Andorra kulgeb Y-kujuline kitsas keskorg, milles paikneb suurem osa asustusest.<ref name="VS">[http://www.villaspain.co.uk/andorra.php About Andorra|], Villa Spain.</ref> Asustus on koondunud [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] ajal moodustunud orgudesse<ref name="rivers">[https://www.worldatlas.com/articles/major-rivers-of-andorra.html Major Rivers of Andorra], worldatlas.com.</ref>, sest need on Andorra praktiliselt ainsad tasased alad. Keskorg on moodustunud Andorra tähtsaimast jõest [[Valira jõgi|Valirast]] ja selle lähtejõgedest [[Valira del Nord]]ist ja [[Valira d'Orient]]ist (algab [[Envalira kuru]] lähedal), mis ühinevad Valiraks [[Les Escaldes]]is<ref name="Augustin-8-9" />. Valira voolab edasi Hispaaniasse. [[Andorra la Vella]] on Euroopa kõrgeimal paiknev pealinn. === Kliima === {{Vaata|Andorra kliima}} Andorra kliima on sarnane nagu naabermaades, ehkki suurema kõrguse tõttu on talviti riigis mõnevõrra rohkem lund ja suved naabritest pisut külmemad. Peamiselt valitseb suhteliselt jahe vahemereline [[mäestikukliima]],<ref name="VS"/> mõne piirkonna ilmastikul on [[lähisarktiline kliima|lähisarktilisi]] jooni.<ref name="cd">[https://en.climate-data.org/europe/andorra-6/ Climate: Andorra], climate-data.org.</ref> Kõrguserinevuste, pinnavormide erinevuse ja orgude sihtide erinevuse tõttu on riigis palju erinevaid mikrokliimasid.<ref name="Geografia-Universal" /> [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on umbes 5–10°C.<ref name="cd"/> Talved on pikad ja külmad<ref name="Geografia-Universal">[Bartomeu Barceló i Pons. ''Geografia Universal. Andorra. Balears. Catalunya. País Valencià'', Barcelona: Editoral 92 1995, S.A, ISBN 84-87254-30-6, lk 390.]</ref>, mahedalt jahedad, väga külmad ainult kõrgemates piirkondades. Suved on mõõdukad ja päikesepaistelised<ref>Augustin 2009: 15.</ref>, niisked ja jahedad. [[Jaanuari keskmine temperatuur]] on −7&nbsp;°C (teistel andmetel −2,1 °C (Ransol) kuni 1,1 °C (Les Escaldes)<ref name="Geografia-Universal" />). Suvel ulatub temperatuur +26&nbsp;°C kraadini. [[Juuli keskmine temperatuur]] on 18–13,7 °C (Ransolis)<ref name="Geografia-Universal" />). Detsember ja veebruar (teistel andmetel jaanuar<ref name="Geografia-Universal" />) on kõige külmemad kuud, juuli on kõige soojemad kuu<ref name="DdS"> [https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf ''Andorra in Figures''], Departament d'Estadística 2007.</ref>. Ransolis ei ole haruldased temperatuurid alla −15 °C. Seal on kolmel kuul aastas keskmine temperatuur alla nulli. Keskmiselt 188 päeval aastal on seal öökülma. Seevastu juulis ja augustis on õhutemperatuur sageli keskmiselt 25 °C.<ref name="Geografia-Universal" /> [[Sademed]] on aasta ringi mõõdukad ja [[aasta sademete hulk]] on umbes 800–1200 mm.<ref name="cd" /> Les Escaldeses (1169 m) on see 890 mm, [[Ransol]]is (1640 m) 1071 mm. Rohkesti sajab vihma eriti kevadel ja suvel, mõnikord ka sügisel. Kõige vihmarohkemad kuud on mai, juuni ja august. Talvel sajab vähem, välja arvatud kõrgemates piirkondades, mida mõjutab [[Atlandi ookean]].<ref name="Geografia-Universal" /> Talvel sajab lund.<ref name="augustin16">Augustin 2009: lk 16–19.</ref> Lumikatte paksus on tavaliselt 70–110 cm.<ref name="DdS" /> Lund sajab mida kõrgemal, seda rohkem. Lumesajupäevi on aastas Sant Julià de Lòrias keskmiselt 10, Soldeus 58. Järskude mäenõlvade tõttu võib esineda [[lumelaviin]]e. Päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt 300.<ref name="Geografia-Universal" /> {{Ilmakast | asukoht = [[Sant Julià de Lòria]]s (940 m) | aeg = | laius = 100 |jaan_max = 8.2 |veebr_max = 10.7 |märts_max = 13.6 |aprill_max = 15.0 |mai_max = 19.1 |juuni_max = 23.2 |juuli_max = 27.6 |aug_max = 27.3 |sept_max = 23.4 |okt_max = 17.9 |nov_max = 12.6 |dets_max = 9.0 |aasta_max = 17.5 |jaan_min = -2.5 |veebr_min = -1.5 |märts_min = 0.3 |aprill_min = 2.3 |mai_min = 5.9 |juuni_min = 9.5 |juuli_min = 12.1 |aug_min = 12.1 |sept_min = 9.0 |okt_min = 4.9 |nov_min = 0.4 |dets_min = -1.8 |aasta_min = 4.1 |jaan_keskmine = 2.9 |veebr_keskmine = 4.6 |märts_keskmine = 7.0 |aprill_keskmine = 8.6 |mai_keskmine = 12.5 |juuni_keskmine = 16.4 |juuli_keskmine = 19.8 |aug_keskmine = 19.7 |sept_keskmine = 16.3 |okt_keskmine = 11.5 |nov_keskmine = 6.6 |dets_keskmine = 3.6 |aasta_keskmine = 10.9 |jaan_sademed = 52 |veebr_sademed = 36 |märts_sademed = 42 |aprill_sademed = 70 |mai_sademed = 86 |juuni_sademed = 79 |juuli_sademed = 54 |aug_sademed = 80 |sept_sademed = 77 |okt_sademed = 70 |nov_sademed = 63 |dets_sademed = 65 |aasta_sademed = 771 |allikas = Atles climàtic digital d'Andorra.<ref>[https://web.archive.org/web/20170830090459/http://opengis.uab.cat/wms/ACDA/index.htm Climatologia. Sant Julià de Lòria]</ref> }} {{Ilmakast | asukoht = [[Comapedrosa]]l (2942 m) | aeg = | laius = 100 |jaan_max = -3.1 |veebr_max = -3.7 |märts_max = -3.1 |aprill_max = -2.4 |mai_max = 2.2 |juuni_max = 6.9 |juuli_max = 10.9 |aug_max = 10.8 |sept_max = 7.9 |okt_max = 3.4 |nov_max = -3.6 |dets_max = -1.4 |aasta_max = 2.1 |jaan_min = -7.1 |veebr_min = -8.4 |märts_min = -8.2 |aprill_min = -7.4 |mai_min = -3.2 |juuni_min = -0.6 |juuli_min = 2.3 |aug_min = 2.5 |sept_min = 0.4 |okt_min = -1.8 |nov_min = -3.8 |dets_min = -4.9 |aasta_min = -3.2 |jaan_keskmine = -5.5 |veebr_keskmine = -6.2 |märts_keskmine = -5.6 |aprill_keskmine = -4.9 |mai_keskmine = -0.4 |juuni_keskmine = 3.2 |juuli_keskmine = 6.5 |aug_keskmine = 6.5 |sept_keskmine = 3.9 |okt_keskmine = 0.8 |nov_keskmine = -2.4 |dets_keskmine = -3.4 |aasta_keskmine = -0.7 |jaan_sademed = 100 |veebr_sademed = 79 |märts_sademed = 85 |aprill_sademed = 136 |mai_sademed = 150 |juuni_sademed = 149 |juuli_sademed = 97 |aug_sademed = 121 |sept_sademed = 122 |okt_sademed = 131 |nov_sademed = 131 |dets_sademed = 121 |aasta_sademed = 1425 |allikas = Atles climàtic digital d'Andorra. }} ===Veestik=== {{Vaata ka|Andorra jõgede loend|Andorra järvede loend}} Riigi keskpaigas [[Les Escaldes]]es ühinevad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]] [[Valira jõgi|Valira]] jõeks, mis voolab Andorra madalaimast punktist edasi Hispaaniasse. Valira d'Orient (pikkus 23 km) algab riigi idaosast, läbib [[Canillo]] ja [[Encamp]]i asula. Valira del Nord (pikkus 14 km) saab alguse [[Tristaina järved]]est ning läbib [[Ordino]] ja [[La Massana]] asula. Valira (pikkus Andorra piires 11,6 km) on Andorra suurim jõgi ja voolab läbi pealinna Andorra la Vella lõuna suunas.<ref name="Gomez">Antonio Gómez Ortiz. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106364/160671 Andorra: a small country in the Pyrenees], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 4–6.</ref> Valira aasta keskmine vooluhulk on 13 m³ sekundis. [[La Seu d'Urgell]]is suubub see [[Ebro]] lisajõkke [[Segre jõgi|Segre]]sse. Need jõed moodustavad Andorra Y-kujulise keskoru. Andorra teine tähtsam jõgi on [[Ariège]], mis moodustab osa [[Andorra ja Prantsusmaa piir]]ist.<ref name="rivers"/> Tähtsamate jõgede seas on veel [[Arinsali jõgi]] ja [[Riu Madríu]]. Andorras on 172 järve, millest suurim on [[Juclari järv]] pindalaga 0,23&nbsp;km² või 0,213&nbsp;km²{{lisa viide}}.<ref>Girard P.; Gomez P (2009). Lacs des Pyrénées: Andorre.</ref> Suvel, kui veetase on madal, laguneb see kolmeks järveks. Teised tähtsamad järved on [[L'Illa järv]] (13 ha), [[Engolastersi järv]] (7 ha) ja [[Tristaina järved|kolm Tristaina järve]]. === Taimed === [[Pilt:Dianthus_hyssopifolius_2.jpg|pisi|[[Monpeljee nelk]]]] Taimegeograafiliselt kuulub Andorra [[Palearktis]]e [[Atlandi-Euroopa provints]]i rühma [[Püreneede sega- ja okasmetsad]]. Taimkate on tüüpiline Püreneede lõunanõlvadele ja on mandrilise mäestikutaimkatte tüüpi. Riigi pindalast on metsaga kaetud 34%<ref name="CIA" /> või 38%<ref>''Andorra in xifres'' 2018, lk 6.</ref>, kusjuures rohkem kui kolmandik Andorrast asub [[metsapiir]]ist kõrgemal. Andorra looduses on kirjeldatud 1350 liiki [[kõrgemad taimed|kõrgemaid taimi]].<ref name="Ülevaade Andorra loodusest">[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Andorra.htm Ülevaade Andorra loodusest.]</ref> Madalamates kohtades vahelduvad enamasti [[männimets]]ad [[aas]]ade ja [[karjamaa]]dega. Madalamates kohtades maa lõunaosades<ref name=augustin16 /> on [[vahemereline kliima|vahemerelise kliima]] mõju, mida iseloomustavad igihaljad tamme[[puistu]]d ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa. Seal kasvavad ka [[kastanipuu]]d, [[pähklipuu]]d ja [[mänd|männid]]. Lehtmetsades on valdavad [[karvane tamm]], [[kivitamm]], [[arukask]] ja [[harilik saar]]. Valira jõe oru päikese poole pööratud külgedel kasvavad ka [[iilekstamm]] ja [[värvitamm]].<ref name="Gomez" /> Kõrgemal paikneb [[tamm]]e- ja [[piinia]]metsade vöönd. Mägedes kasvavad [[nulg|nulud]].{{lisa viide}} [[Subalpiinne vöönd|Subalpiinses vööndis]] 1600–2000 m kõrgusel valitsevad [[mänd]]ide ja [[harilik kuusk|harilike kuuskedega]] metsad, üksikult kasvavad seal ka [[kask|kased]], [[harilik pukspuu|harilikud pukspuud]], [[kadakas|kadakad]] ja [[kanarbik]]. Tüüpilised on rohumaad [[aruhein]]aga ja okaspuumetsad [[harilik mänd|hariliku männiga]], [[mägimänd|mägimänniga]] ja [[euroopa nulg|euroopa nuluga]]. Selline taimkate katab 70% Andorra pindalast.<ref name="Gomez" /> Üle 1650 m kõrgusel kasvavad [[rododendron]], [[kuldvihm]] ja [[kadakas]].<ref name="Roquet" /> Ülalpool metsapiiri on [[alpiinne vöönd|alpiinsed]] [[mägikarjamaa]]d. Seal kasvab mitmesuguseid [[rohttaim]]i, [[kannike]]si, [[korvõielised|korvõielisi]] ja [[samblad|samblaid]].<ref name=augustin16 /> [[Jõeorg]]udes kasvab rohkesti mitmesuguseid õistaimi, sealhulgas Andorra [[rahvuslill]] [[poeedinartsiss]].<ref name=augustin16 /> Varem hoidsid karjamaade söövad loomad taimkatet madalal. Lõuna poole pööratud orunõlvadel viljeleti varem [[terrasspõllumajandus]]t.<ref name="Roquet" /> Riigis on kolm loodusparki, kus kasvab sadu taimeliike.<ref>[https://visitandorra.com/en/nature/andorra-nature-parks/ Andorra Nature Parks], visitandorra.com.</ref> === Loomad === {{Vaata ka|Andorra imetajate loend}} Andorra loomastik sarnaneb [[Kesk-Euroopa]] loomastikuga. Jõgedes ja järvedes on [[meriforell]]i. <ref name="DdS"/> Andorras on liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''[[Bufo spinosus]]'' ja ''[[Calotriton asper]]''.<ref>[http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Andorra]</ref> Andorras elab 4 liiki [[roomajad|roomajaid]].<ref name="Ülevaade Andorra loodusest"/> Riigis on tuvastatud 232 linnuliiki.<ref>[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=ad&list=ebird Denis Lepage. Avibase. Andorra.]</ref> Lindudest esineb Andorras [[metsis]]eid (madalamates piirkondades)<ref name=augustin16 />, [[kaljukotkas|kaljukotkaid]], [[kaeluskotkas|kaeluskotkaid]], [[raipekotkas|raipekotkaid]], [[habekotkas|habekotkaid]]<ref name=augustin16 /> ja [[lumepüü]]sid<ref name=augustin16 /> (mägedes). [[Pilt:Isard des pyrenees bigorre 2003.jpg|pisi|[[Pürenee mägikits]]]] Riigis elab 15 liiki [[imetaja]]id.<ref name="Ülevaade Andorra loodusest"/> Riigis elavad [[siil]]id, [[mutt|mutid]], [[orav]]ad, [[rebane|rebased]], [[kärplased]], [[metssiga|metssead]] ja [[jänes]]ed, kellele peetakse ka jahti. Veekogude kallastel elab [[pürenee piisammutt]] ehk pürenee desman. Madalamates piirkondades on tavalised [[orav]]ad, [[metssiga|metssead]], [[rebane|rebased]] ja [[jänes]]ed.<ref name=augustin16 /> Kõrgemal leidub [[harilik mägikits|harilikke mägikitsi]], [[pürenee mägikits]]i<ref name=augustin16 /> ja [[ümiseja]]id. [[Kataloonia Püreneed]]ele on omased [[pürenee pruun veis]] ja [[pürenee pruunkaru]]<ref>[https://web.archive.org/web/20110816172634/http://www.3cat24.cat/noticia/85033/altres/Franca-Espanya-i-Andorra-estudien-conjuntament-la-reintroduccio-de-los-bru-als-Pirineus França, Espanya i Andorra estudien conjuntament la reintroducció de l'ós bru als Pirineus], 3cat24.cat, 11.2.2025.</ref>. == Rahvastik == [[Pilt:Andorra nasa world wind.png|pisi|[[Satelliidifoto]] Andorrast]] [[Pilt:Andorra_Vall_dels_Cortals_05_JMM.JPG|pisi|[[Encamp]]i küla. Vaade [[Vall dels Cortals]]ist]] [[Pilt:LargeVue-Andorra.jpg|pisi|Andorra la Vella]] ===Demograafilised näitajad=== 28. veebruaril 2025 oli Andorras 87 486 elanikku. Võrreldes veebruariga 2024 oli rahvaarv kasvanud 2,3% (1945 elaniku võrra).<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=33438&IdCat=1,4 A001. Population estimates; A003. Statistics on the censuses of parishes. February 2025] estadistica.ad, 13.3.2025.</ref> Andorra oli rahvaarvu poolest maailma riikide seas 185. kohal. Andorra statistikaameti hinnangul oli 30. aprillil 2024 riigis 86 280 elanikku. Võrreldes 2023. aasta aprilliga kasvas rahvaarv 4,4% (3657 elaniku võrra).<ref name="totalpopulation">[https://sig.govern.ad/SIGDDE.Public/Files/Documents/Notes_premsa_noticies/A001_20240516_A.pdf Població mensual], sig.govern.ad, 16.5.2024, vaadatud 8.7.2025.</ref> Andorras elas 2016. aastal arvestuslikult 78 264 inimest, neist 39 954 olid mehed ja 38 310 naised.<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik">{{Netiviide |url=http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |pealkiri=Andorra Statistikaamet. Rahvastik. |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2014-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140303063712/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |url-olek=ei tööta }}</ref> Juulis 2011 oli arvestuslik rahvaarv 85 082. Andorra rahvaarv oli pikka aega väike. Seda piirasid põllumajanduse looduslikud tingimused.<ref name="emerson">Michael Emerson. [https://web.archive.org/web/20120401131221/http://www.ceps.eu/ceps/download/1398] Andorra and the European Union], Centre for European Policy Studies 2007.</ref> Iivet reguleeriti väljarändega. Pikka aega oli rahvaarv umbes 3000, kuid kasvas 19. sajandil 5000–6000-ni.<ref name="calvo">Raül Calvó. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106367/160674 The Population]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 14–16.</ref> 19. sajandil lähenes rahvaarv 6000-le, kuid vähenes 20. sajandi esimesel kümnendil jälle. 1860.–1930. aastatel toimus ulatuslik väljaränne, sest paljud andorralased tegid hooajatööd Hispaanias ja Prantsusmaal ning lõpuks jäidki välismaale elama.<ref name="calvo" /> Et Andorra oli [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ja [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal neutraalne, tuli riiki põgenikke.<ref name="calvo" /> Andorra rahvaarv kasvas 20. sajandi jooksul märgatavalt. 1900. aastal oli Andorras umbes 5000 elanikku. 1950. aastaks oli rahvaarv jälle jõudnud 6000-ni ja sellele järgnenud aastakümnetel kasvas rahvaarv jõudsalt. [[1920. aasta Andorra rahvaloendus]]e ajal elas riigis 4309 inimest, 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja [[1960. aasta Andorra rahvaloendus]]e andmetel 8392 inimest.<ref name="augustin62">Augustin, lk 62.</ref><ref name="Places-lk34" /> 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000, 1981. aastaks oli elanikke juba üle 37 800, 1991. aastaks üle 59 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.<ref name="CP"/><ref name="Places-lk34" /> Rahvaarvu kasvu on põhjustanud sisserändajad, keda on Andorrasse meelitanud head palgad ja tugev majandus.<ref name="Places-lk34">''International Dictionary of Historic Places'', lk 34.</ref> Sisserändajaid tuli eriti Hispaaniast ning hiljem ka Portugalist ja mõningal määral Prantsusmaalt.<ref name="emerson" /> Tööimmigrante on tulnud ka näiteks [[Argentina]]st, [[Maroko]]st ja [[Filipiinid]]elt. Teise sisserändajate rühma moodustavad jõukad inimesed näiteks Suurbritanniast, Saksamaalt ja Hollandist, keda meelitab madal maksutase.<ref name="emerson" /> Rahvaarvu dünaamika aastatel 1950–2014 oli niisugune:<ref>[https://web.archive.org/web/20160307152410/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&check=0&bGrafic=&formules=inici&any1=01%2F01%2F1950&any2=01%2F01%2F2014&codi_divisio=8&lang=4&codi_subtemes=8&codi_tema=2&chkseries= POPULATION], estadistica.ad.</ref> *1950: 6176 *1960: 8392 *1970: 19 545 *1980: 35 460 *1990: 54 507 *2000: 65 844 *2010: 85 015 *2014: 76 949 *2015: 78 014 *2017: 74 794 *2018: 76 177 *2019: 77 543 Riigi rahvaarvu kasv on 0,274% (2012. aasta hinnang).<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri andmebaas. |vaadatud=2009-12-19 |arhiivimisaeg=2010-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704014724/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Keskmine eluiga]] oli 88,97 aastat<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik"/> ja 2017. aasta hinnangul 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas)<ref>[https://web.archive.org/web/20181224152118/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2102rank.html Country Comparison: Life expectancy at birth], cia.gov.</ref> [[Imikusuremus]] on 3,76 surma 1000 sünni kohta, [[laste suremus]] 0,7%. [[Pilt:Population pyramid of Andorra 2016.png|pisi|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2016]] Andorra [[rahvastikupüramiid]]is on noorte ja eakate osakaal väiksem kui Euroopa keskmiselt. Ka [[sündimuse üldkordaja]], [[summaarne sündimuskordaja]] ja [[suremuse üldkordaja]] on Euroopa keskmisest väiksemad. Rahvastiku vanuselist koosseisu ja madalat suremust mõjutab eelkõige sisserändajate liikumine: paljud Andorras elavad välismaalased asuvad elu jooksul jälle kodumaale elama.<ref>Andorra in Figures 2017, s. 46.</ref> *Rahvastiku keskmine vanus on 40,96 aastat (2016). *11 218 Andorra elanikku on alla 15-aastased (2016) *56 040 elanikku on 15–64-aastased (2016) *11 006 elanikku on 65-aastased või vanemad (2016) [[Pilt:Andorra population pyramid 2005.png|pisi|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2005]] ===Välismaalased=== Sisserände tõttu on Andorra kodanikud jäänud Andorras vähemusse, vahepeal oli neid ainult umbes kolmandik rahvastikust. 2024. aasta aprilli statistika kohaselt moodustasid Andorra kodanikud 45,4% elanikkonnast. Hispaania kodanikke oli 23,8%, Portugali kodanikke 10,0% ja Prantsusmaa kodanikke 4,4%.<ref name="totalpopulation"/> 1920. aastal olid 5% elanikest välismaalased.<ref name="augustin62"/> Seisuga 31. detsember 2007 oli riigi elanikest Andorra kodanikke 36,6% (30 441). 2008. aasta andmetel oli Andorra kodanikke 31 363 (33%), Hispaania kodanikke 27 300 (23%), Portugali kodanikke 13 794 (21%), Prantsusmaa kodanikke 5213 (17%) ja Suurbritannia kodanikke 1085. Aastal 2010 olid 31,4% rahvastikust Hispaania kodanikud, 15% Prantsusmaa kodanikud ja 6% Portugali kodanikud.<ref>[https://web.archive.org/web/20110919151921/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=4&codi_tema=2&codi_divisio=13&codi_subtemes=8 POPULATION BY PARISH AND NATIONALITY], estadistica.ad, 2011.</ref> 2016. aasta andmetel oli 36 138 elanikku Andorra kodakondsed, 20 652 Hispaania kodakondsed, 10 300 Portugali kodakondsed ja 3946 Prantsusmaa kodakondsed.<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik"/> 2019. aastal oli 48,7% elanikke Andorra kodanikud, 24,8% Hispaania kodanikud, 11,9% Portugali kodanikud ja 4,4% Prantsusmaa kodanikud. ===Keeled=== [[Pilt:Ordino01.jpg|pisi|[[Ordino Sant Marti de la Cortinada kirik]]]] Andorra ajalooline keel ja põhiseaduslik [[ametikeel]] on [[Romaani keeled|romaani keelte]] hulka kuuluv [[katalaani keel]].<ref name="Bastida">Roser Bastida i Areny. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/104856/160333 Catalan, the Official Language of Andorra]. – ''Catalònia culture'', 1994, nr 37, lk 25–27.</ref> Seda keelt kõneldakse ka piirkondades, millega Andorra piirneb – [[Kataloonia]]s ja [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us. Andorras kõneldakse [[katalaani läänemurre]]t.<ref>Alf Lombard. ''Alle jordens språk: Oslo: Pax 1996, lk 104.</ref> Riik rahastab Andorra kohanimede komisjoni ja pakub sisserändajatele tasuta katalaani keele kursusi. Raadio- ja telejaamad on katalaanikeelsed. Katalaani keel on Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemi, meedia ja sisserände tõttu olnud surve all.<ref name="Ganyet-Badia">Rosabel Ganyet, Montserrat Badia Gomis. [https://web.archive.org/web/20151008211729/http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106373/160680 The Catalan Language in Andorra]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 32–33.</ref> Katalaani keele positsioon kindlustamiseks on olemas Andorra (katalaankeelne) koolisüsteem ja täiskasvanuharidus ning ametlik keelekomisjon [[Servei de Política Lingüística]].<ref name="Ganyet-Badia"/> Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemis on katalaani keele õppimine kohustuslik.<ref name="Bastida"/> Peale katalaani keele kõneldakse ka hispaania ja prantsuse keelt (koolide õppekeeledki on katalaani, hispaania ja prantsuse keel). Hispaania, portugali ja prantsuse keel on Andorras levinud sisserände, ajalooliste sidemete ja geograafilise läheduse tõttu. Portugali keelt kõneldakse töösisserände tõttu. Enamik põlisandorralasi oskab üht või mitut neist võõrkeeltest. Inglise keelt räägitakse vähem, peamistes turismipiirkondades saadakse sellest mingil määral aru. 2005. aastal instituudi [[Institut d'Estudis Andorrans]] sotsioloogiakeskuses (Centre de Recerca Sociològica) tehtud küsitluse andmetel oli katalaani keel emakeel 38,8% küsitletutest, hispaania keel 35,4%, portugali keel 15% ja prantsuse keel 5,4%.<ref>[https://web.archive.org/web/20130822055051/http://www.iea.ad/images/stories/Documents/CRES/Observatoris/2005/2005_3_PoliticaLinguistica.pdf Observatori de l'Institut d'Estudis Andorrans.]</ref> Katalaani keelt kõneleb 58%, hispaania keelt 35% ja prantsuse keelt 20% elanikkonnast. Andorra on üks kolmest Euroopa riigist (koos Prantsusmaa ja Monacoga), mis ei ole allkirjastanud [[vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon]]i. ===Religioon=== [[Pilt:Mapa Bisbat d'Urgell.svg|pisi|[[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonna]] kaart]] Umbes 90% andorralasi kuulub [[katoliku kirik]]usse. Andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda, vaid ta on kuulunud [[Urgelli piiskopkond]]a. [[Urgelli piiskop]], kes on ühtlasi Andorra kaasvürst resideerib [[La Seu d’Urgell]]is. Andorra piirkonna ristiusustas [[6. sajand]]i keskel püha [[Justus]]. Andorras ei ole ametlikku usundit ega riigiusundit, kuid põhiseadus mainib artiklis 11 katoliku kirikut ja selle tegevust ja traditsioonilist rolli riigi suhtes.<ref>[https://web.archive.org/web/20100327055202/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/172d2f36a117355ec1256bd60048b6d1/$FILE/ATTPZQZK/constituci%C3%B3%20_angl%C3%A8s.pdf Constitution of the Principality of Andorra], Consel General.</ref> Põhiseaduse järgi on riigil katoliku kirikuga erisuhe ja selle liikmetel on põhiseaduse järgi eriõigusi. Nende kaitsepühak on [[Meritxelli Jumalaema]]. Konfessionaalsed koolid Andorra Hispaania koolisüsteemis on seotud kirikuga. Umbes kaks kolmandikku Hispaania süsteemi õpilastest kuulub konfessionaalsesse kooli. 2015. aastal oli 75,8% rahvastikust kristlased (sealhulgas 75,1% katoliiklased, 0,2% protestandid, 0,5% teised ja teadmata kuuluvusega kristlased), moslemid 1,3% (põhiliselt sunniidid), hinduistid 0,5%, judaistid 0,3%, Baha'i usulised 0,1%, mittereligioossed inimesed (sealhulgas ateistid) 6,5% ja teadmata suhtumisega religiooni 15,5%.<ref>[https://web.archive.org/web/20200412111853/http://www.thearda.com/internationalData/countries/Country_6_2.asp Andorra, Religious Adherents, (2015)], thearda.comA.</ref> Katoliiklasi oli [[2011. aasta Andorra rahvaloenduse järgi]] 90,1%. Andorras elab ka [[protestantism|protestante]] (2,1%), [[õigeusk|õigeusulisi]] ning [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajaid]] (umbes 1% elanikest). Teisi kristlasi peale katoliiklaste ja protestantide oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1,8%. Protestantide seas on [[anglikaanid]]. Kristlikud ja kristluse-lähedased liikumised on [[uusapostlik kirik]], [[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]] ja [[Community of Christ]]. On mitmesuguseid [[protestantism|protestantlikke]] [[kogudus]]i<ref>[http://www.pewforum.org/2011/12/19/table-christian-population-as-percentages-of-total-population-by-country/ Table: Christian Population as Percentages of Total Population by Country], pewforum.org, 19.12.2011.</ref> ning üks [[judaism|judaistlik]] kogudus. Moslemeid on umbes 0,6%,<ref name="wsm"/> kellest enamik on [[Põhja-Aafrika]] päritolu sisserändajad. Mittekristliku usutunnistusega elanikke oli 2011. aasta usutunnistuse järgi 0,7%, ilma usutunnistuseta elanikke 2,5%, vastamata jättis 2,8%. Riigis on ka väikesed [[hinduism|hinduistide]] ja [[judaism|judaistide]] vähemused.<ref>[https://www.state.gov/j/drl/rls/irf/2005/51537.htm Andorra], state.gov, 2005.</ref> Hinduiste on kokku 0,5% ja judaiste alla 0,5%.<ref name="wsm"/> Samuti on [[Baha'i usk|Baha'i usulisi]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200412111853/http://www.thearda.com/internationalData/countries/Country_6_2.asp Andorra], thearda.com.</ref><ref>[https://www.wolframalpha.com/input/?i=andorra Andorra], wolframalpha.com.</ref> [[Andorra põhiseadus]] tagab usuvabaduse. === Asustus === {{Vaata ka|Andorra linnade loend}} [[Pilt:Andorra_la_Vella_3.JPG|pisi|[[Andorra la Vella]]]] [[Pilt:Escaldes-Engordany.JPG|pisi|[[Escaldes-Engordany]]]] [[Pilt:Vista_d'Encamp_-_Andorra.jpg|pisi|[[Encamp]]]] [[Pilt:Andorra-SantJulia.jpg|pisi|[[Sant Julià de Lòria]]]] [[Pilt:Andorra la Vella and Escaldes-Engordany 2.JPG|pisi|Andorra La Vella ja Escaldes-Engordany org]] Andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vürstiriigi suurimasse orgu, millest voolab läbi [[Valira]] (Grand Valira) jõgi ja kus paikneb kaks valda, sealhulgas pealinn [[Andorra la Vella]]. Pisut üle veerandi rahvastikust elab pealinnas ja veel veerand [[Escaldes-Engordany]]s. Riigi rahvastikutihedus oli 2025. aasta 28. veebruari andmetel 187,1 in/km².{{lisa viide}} 2023. aastal oli linnarahvastiku osakaal Andorra rahvastikus 87,8%.<ref name="fao">[http://www.fao.org/faostat/en/#country/6 Andorra], fao.org.</ref> Kümme suuremat asulat 2023. aasta 31. detsembri seisuga:<ref>[https://www.citypopulation.de/en/andorra/ Andorra], citypopulation.de, vaadatud 20.7.2025.</ref> # [[Andorra la Vella]] (20 719) # [[Escaldes-Engordany]] (15 506) # [[Encamp]] (8326) # [[Sant Julià de Lòria]] (7962) # [[La Massana]] (5979) # [[Santa Coloma d'Andorra]] (Andorra la Vella vald) (3323) # [[Ordino]] (3217) # [[Canillo]] (2550) # [[El Pas de la Casa]] (Encampi vald) (2156) # [[Arinsal]] (La Massana vald) (2127) ==Riik== ===Riigikord=== {{Vaata|Andorra riigikord}} Andorra on [[parlamentarism|parlamentaarne]] vürstiriik.<ref name="figures18">''Andorra in Figures 2017'', lk 18.</ref> Andorra riigiõiguslikku seisundit enne põhiseaduse saamist ja suveräänse riigina tunnustamist on nimetatud näiteks [[kondominaat|kondominaadiks]].<ref>Morten Ruud, Geir Ulfstein. ''Indføring i folkerett'', Oslo: Tano Aschehoug 1998, lk 100.</ref> Andorra moderniseeris 20. sajandi lõpuks oma [[riigikord|riigikorra]]. [[Andorra põhiseadus]] kiideti heaks [[14. märts]]il [[1993]]. Andorra saavutas [[suveräänsus]]e ja [[rahvusvaheline tunnustus|rahvusvahelise tunnustuse]] [[riik|riigina]]. [[Andorra kaasvürstid|Kahe kaasvürsti]] süsteem on säilitatud. Andorra riigipead on kaasvürstid [[Urgelli piiskop]] ja [[Prantsusmaa president]] ([[Foix' krahv]]i õiguste pärija). Andorra traditsiooniline jaotus kihelkondadeks ehk [[vald (Andorra)|vald]]adeks on säilitatud ja see on [[kohalik omavalitsus|omavalitsuse]] alus. Aastal 1978 eraldati [[Andorra la Vella vald|Andorra la Vella vallast]] uus vald. Aastani 1993 ei olnud Andorras selget [[võimude lahusus]]t. Alates 1993. aastast on Andorras [[parlamentaarne demokraatia]]. [[Riigipea]]d on kaasvürstid, kuid [[täidesaatev võim]] kuulub [[Andorra valitsus]]ele, mida juhib [[Andorra valitsusjuht]]. ====Põhiseadus==== [[Andorra põhiseadus|Andorra esimene põhiseadus]], mis kehtestas [[Parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]], kiideti heaks ja jõustus [[1993]]. Andorra on nüüd [[sotsiaalriik]] ja [[õigusriik]]<ref name="consell">[https://web.archive.org/web/20200927230321/http://www.consellgeneral.ad/fitxers/documents/constitucio/constitucio-dandorra-catala.pdf/view Constitució d'Andorra Català.pdf].</ref><ref name="constitution">[http://www.andorramania.com/constit_gb.htm The constitution of the Principality of Andorra], Andorramania.</ref>, mille [[valitsemisvorm]] on [[parlamentaarne kaasvürstiriik]]. ====Kaasvürstid==== [[Pilt:Flag of Andorra.jpg|pisi|Sissepääs [[Casa de la Vall]]i, kus peanõukogu istungeid peeti aastani 2011]] {{Vaata|Andorra kaasvürstid}} {{Vaata ka|Andorra riigipeade loend}} Andorra on ainus riik maailmas, kus [[riigipea]] funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat: [[Andorra kaasvürstid]] [[Urgelli piiskop]] ja [[Foix' krahvkond|Foix' krahvkonna]] valitseja (algul [[Foix' krahv]], siis [[Alam-Navarra kuningas]], 1607. aastast [[Prantsusmaa]] riigipea, algul [[Prantsusmaa kuningas]], praegu [[Prantsusmaa president]]<ref name="figures18" />). Andorra [[valitsemisvorm]] on [[düarhia]]. Aastatel 1278–1993 olid Andorra valitsejad [[senjöör]]id. Foix' krahvkond läks [[Prantsusmaa kroon]]i ja pärast [[Prantsuse revolutsioon]]i [[Prantsuse Vabariik|Prantsuse Vabariigi]] valdusse.<ref>[https://web.archive.org/web/20100704014724/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html CIA Factbook, Introduction], 2010.</ref> Mõlemal on ühesugused võimuõigused. Prantsusmaa presidendi ametiaeg on viis aastat. Piiskopi ametiaja sätestab [[katoliku kirik]]u [[kanooniline õigus]], mille alusel [[paavst]] kinnitab ta ametisse. Paavst vabastab piiskopi ametist, kui piiskop on saanud 75-aastaseks. Kaasvürstide roll on [[Andorra põhiseadus]]e järgi suuresti sümboolne. Nad kirjutavad alla parlamendis vastu võetud seadustele. Neil ei ole [[vetoõigus]]t, aga nad saavad viia eelnõusid põhiseaduskohtusse. Nad võtavad vastu [[volikiri (diplomaatia)|volikirju]] teiste riikide [[diplomaat]]idelt.<ref name="Broto">Eulogi Broto. Andorra. Gerhard Robbers (toim). ''Encyclopedia of world constitutions, Volume 1 Afghanistan to France'', New York: Facts On File 2007, lk 19–24.</ref> Kaasvürstid nimetavad isiklikud esindajad, kes resideerivad La Seu d'Urgelis ja Pariisis, ja kummalgi on büroo Andorra la Vellas. Enne põhiseaduse kehtimahakkamist maksis Andorra kaasvürstidele ka rahalist andamit, mis viimati oli igal aastal 960 Prantsuse franki Prantsuse kaasvürstile (läks riigieelarvesse)<ref name="Almenfattelig">''Almenfattelig Udsigt over fremmede Landes Statsforfatning'', Kristiania: Cammermeyer 1894, lk 4.</ref> ja 460 Prantsuse franki piiskoplikule kaasvürstile<ref name="Almenfattelig" /> (läks piiskopkonna kontole). Juunis 2015 levisid kuuldused, et paavst [[Franciscus]] kavatseb Andorra piiskopliku kaasvürsti rolli kaotada. Need põhinesid mitmel ajaleheartiklil: esimesena kirjutas sellest [[Vicent Partal]],<ref>[https://www.vilaweb.cat/noticia/4267764/20150429/vatica-joc-global-bandes-complica-relleu-sistach.html El Vaticà: un joc global a tres bandes complica el relleu de Sistach], vilaweb.cat, 29.4.2015.</ref> talle järgnesid [[Enric Juliana]]<ref>[https://www.lavanguardia.com/20150601/54431997482/vatica-reflexio-andorra.html#.VXilDcAm5Oc.twitte El Vaticà obre una reflexió sobre el seu paper polític a Andorra], lavanguardia.com, 01.06.2015.</ref> ja lõpuks endine valitsusjuht [[Òscar Ribas Reig]] <ref>[https://web.archive.org/web/20150616191803/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&id=41656&view=item&Itemid=445 El Coprincipat], diariandorra.ad, 16.6.2015.</ref>. ====Seadusandlik võim==== [[Pilt:Casa_de_la_Vall_-_18.jpg|pisi|[[Casa de la Vall]], Andorra ajalooline ja tseremoniaalne parlamendihoone]] [[Pilt:Casa de la Vall, Andorra la Vieja, Andorra, 2013-12-30, DD 03.JPG|pisi|[[Andorra parlamendihoone|Andorra uus parlamendihoone]] Casa de la Valli kõrval. Peanõukogu töötab seal 2011. aastast]] [[Pilt:Sededelgobiernoandorrano.JPG|pisi|Peanõukogu silt]] {{Vaata|Andorra Peanõukogu}} [[Seadusandlik võim]] kuulub [[ühekojaline parlament|ühekojalisele parlamendile]] – [[Andorra Peanõukogu]]le (varem [[Orgude Peanõukogu]])<ref name="consell"/><ref name="constitution"/>. Parlamenti kuulub 28 liiget,<ref name="consell"/><ref name="constitution"/> kes valitakse ametisse otsestel valimistel neljaks aastaks. Kõik üle 18-aastased Andorra kodanikud saavad valimistel hääletada. Sama vanusepiirang kehtib kandidaatide kohta. Pooled saadikutest valitakse võrdsel arvul seitsmest vallast ja teine pooled kogu riiki hõlmavast valimisringkonnast.<ref name="politics">[https://all-andorra.com/political-system/ Political System of Andorra], All Andorra. </ref><ref name="figures18"/><ref name="c_elconsell">[https://web.archive.org/web/20101114124302/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/9FED3BE49DA2F2F3C1256BD0003BAAB4 |El Consell General], consell.ad.</ref> Valimised toimuvad 30. ja 40. päeva vahel pärast eelmise peanõukogu laialisaatmist. Viisteist päeva pärast valimisi vannutatakse peanõukogu liikmed ametisse. Selle tseremoonia ajal valitakse peanõunik (''sindic general''), kes on peanõukogu juht,<ref name="Broto" /> ja asepeanõunik, kes on tema abi. Kaheksa päeva pärast tuleb peanõukogu jälle kokku. Sellel istungil valitakse peanõukogu liikmete seast valitsusjuht. [[Andorra parlamendihoone|Andorra uues parlamendihoones]] hakkas istungeid pidama peanõukogu kuues koosseis<ref>[https://web.archive.org/web/20110403042712/http://www.elperiodicdandorra.com/societat/6014-la-nova-seu-del-consell-general-estara-enllestida-el-15-de-desembre.html La nova seu del Consell General estarà enllestida el 15 de desembre]elperiodicdandorra.com, 31.10.2003. </ref>. Varem peeti istungeid [[Casa de la Vall]]is [[Andorra la Vella]]s.<ref name="c_elconsell"/> Valitsusjuhi kandidaadi saab üles seada peanõukogu liikmete rühm, mis moodustab vähemalt viiendiku liikmete arvust. Peanõukogu valib siis uueks valitsusjuhiks kandidaadi, kes saab [[absoluutne häälteenamus|absoluutse häälteenamuse]]. Seejärel teavitab peanõunik mõlemat kaasvürsti, kes omakorda nimetavad valitud kandidaadi Andorra valitsusjuhiks. Peanõukogu pädevuses on ka [[seadus]]te vastuvõtmine, [[riigieelarve]] vastuvõtmine ja järelevalve valitsuse otsuste üle.<ref name="figures18"/><ref name="Broto" /> [[Seaduseelnõu]]sid saab peanõukogule esitada eraseaduseelnõudena, kolme kohaliku omavalitsuse poolt ühiselt või vähemalt ühe kümnendiku Andorra kodanike poolt. Peanõukogu võtab vastu ka vürstiriigi aastaeelarve. Valitsus peab eelarve parlamendile vastuvõtmiseks esitama vähemalt kaks kuud enne eelmise eelarveperioodi (aasta) lõppu. Kui eelarvet järgmise aasta esimeseks päevaks vastu ei võeta, jätkub eelmise eelarve rakendamine kuni uue eelarve vastuvõtmiseni. Kui mingi seaduseelnõu on vastu võetud, on peanõunik kohustatud esitama selle mõlemale kaasvürstile allkirjastamiseks ja rakendamiseks. Seejärel avaldatakse see väljaandes [[Butlletí Oficial del Principat d'Andorra]], kus avaldatakse ka muud normatiivaktid.<ref>[https://www.bopa.ad/ Butlletí Oficial del Principat d'Andorra], bopa.ad.</ref> Seaduseelnõu võivad esitada peanõukogu liikmed, valitsus, kolm valda koos või vähemalt 10% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="Broto" /> Kui valitsusjuht ei ole peanõukoguga rahul, võib ta taotleda kaasvürstidelt selle laialisaatmist ja uute valimiste väljakuulutamist. Peanõukogu liikmed saavad ka valitsusjuhi ametist vabastada. Kui vähemalt viiendik peanõukogu liikmetest algatab [[umbusaldusavaldus]]e ja see saab absoluutse häälteenamuse, siis valitsusjuht vabastatakse ametist. [[1419]]. aasta kokkuleppega loodi [[Andorra parlament|Andorra parlamendi]] eelkäija Maanõukogu ([[Consel de la Terra]]), kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.<ref name="Augustin27-29">Augustin 2009: 27–29.</ref><ref name="emerson" /> Aastatel [[1866]]–1868 reformiti ja demokratiseeriti riigikorda ([[Nova Reforma]]). Õigus esinduskogu liikmeid valida anti kõigile perekonnapeadele. Esinduskogu sai nimeks Peanõukogu. Kehtestati nelja-aastane valimisperiood.<ref name="emerson" /> Sellel oli 24 liiget. Igal aastal valisid iga valla üle 25-aastased perekonnapead 12 Peanõukogu liiget. Peanõukokku kuulusid ka eelmisel aastal valitud. Nõukogu liikmed pidid olema vähemalt 30-aastased.<ref name="Almenfattelig" /> Kõik üle 25-aastased mehed said hääleõiguse 1933. aastal, naised said selle 1970. aastal. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada 1981. aastal.<ref name="Augustin27-29" /> ====Täidesaatev võim==== {{Vaata|Andorra valitsus}} {{Vaata ka|Andorra valitsusjuhtide loend}} Täidesaatev võim on [[Andorra valitsus]]el, mis koosneb parlamendi ja kaasvürstide poolt neljaks aastaks valitud [[Andorra valitsusjuht|Andorra valitsusjuhist]] (''cap de Govern'') ehk peaministrist ja tema valitud ministritest.<ref name="figures19">''Andorra in Figures 2017'', lk 19.</ref> Kaasvürstid kinnitavad valitsusjuhi ametisse neljaks aastaks. Peaminister nimetab ametisse valitsuse. Valitsus tegeleb Andorra välissuhetega, riigi valitsemisega ja politseijõudude juhtimisega<ref name="figures19" />. Valitsuse liikmed ei või peanõukogu liikmeks oleku ajal pidada muid avalikke ameteid. Valitsusjuht võib ametis olla kuni kaks ametiaega järjest.<ref name="Broto" /> Täidesaatev organ on Andorra valitsus, mis koosneb valitsusjuhist, ministeeriumidest ja riigisekretariaatidest. Alates 16. maist 2019 juhib valitsust peaminister [[Xavier Espot Zamora]]. Ministrid on valitsusjuhi kantselei, majandus-, töö- ja elamuminister; institutsiooniliste suhete, haridus- ja ülikoolide minister; rahandusminister; turismi- ja kaubandusminister; välisminister; õigus- ja siseminister; territooriumi ja linnaplaneerimise minister; sotsiaalminister, avaliku teenistuse ja digitransformatsiooni minister; tervishoiuminister; keskkonna-, põlluharimis- ja karjakasvatusminister ning valitsuse pressiesindaja; ning kultuuri-, noorsoo- ja spordiminister.<ref>[https://www.govern.ad/ca/govern/els-ministres Els ministres], govern.ad, vaadatud 15.10.2023.</ref> Pärast Nova Reformat oli täidesaatev võim osalt Peanõukogul, osalt Peanõukogu valitud eluaegsel sündikul ja asesündikul.<ref name="Almenfattelig" /> ====Kohtuvõim==== Kohtusüsteem koosneb esimese astme kohtust ([[Batllia d'Andorra]]), kriminaalkohtust ([[Tribunal de Corts]]), ülemkohtust ja konstitutsioonikohtust. Konstitutsioonikohus ja ülemkohus on teineteisest institutsionaalselt sõltumatud. [[Andorra ülemkohus|Ülemkohus]] (''Tribunal Superior de Justícia'') on kõrgeim tavaline kohtuinstants. Seal on kaheksa kohtunikku ja president.<ref name="Broto"/> Varem oli seal viis kohtunikku: ühe nimetas valitsusjuht, ühe nimetas kumbki kaasvürst, ühe nimetas peanõunik, ühe nimetasid kohtunikud ja magistraadid. Kohut juhib peanõuniku nimetatud liige. Kohtuniku ametiaeg on kuus aastat. Magistraadid ja kohtunikud ning kriminaalkohtu eesistuja nimetas ülemkohus. Ülemkohus nimetas ka peaprokuröri büroo liikmed. Kohtud on jaotatud tsiviil-, kriminaal- ja haldusosaks. [[Andorra konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohtu]] (Tribunal Constitucional) pädevuses on põhiseaduse tõlgendamine ja õigusaktide põhiseadusega kooskõlas olemise kontrollimine. Konstitutsioonikohus koosneb neljast kohtunikust, kellest ühe valib kumbki kaasvürst ja kaks peanõukogu.<ref name="Broto"/> Nende ametiaeg on kaheksa aastat. Kohut juhib üks kohtunikest, igaüks kaks aastat. Kohtusüsteem on sõltumatu ning Freedom House’i andmetel on kohtupidamine aus. Politsei võib kahtlusaluseid ilma ametlikke süüdistusi esitamata kinni pidada kuni 48 tundi.<ref name="freedom"/> Aastal [[1433]] loodi kohus. Kuni põhiseaduse kehtimahakkamiseni nimetas kumbki kaasvürst ühe asehalduri (''viguier'') kriminaalasjade lahendamiseks. Peale selle nimetasid nad vaheldusi ühe kohtuniku tsiviilasjade lahendamiseks.<ref name="Almenfattelig" /> === Poliitika === {{Vaata|Andorra poliitika}} Kaasvürstid on [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] (31. maist 2025) ja [[Emmanuel Macron]] (14. maist 2017). Kaasvürstide esindajad on vastavalt [[Eduard Ibáñez]] (27. novembrist 2023) ja [[Patrice Faure]] (20. novembrist 2024). Valitsusjuhiks valitakse tavaliselt parlamendi suurima partei juht. 2025. aasta seisuga on selles ametis [[Xavier Espot Zamora]]. Andorras on mitmeparteisüsteem, milles domineerib parem-vasaktelg. Traditsiooniliselt on paremat poolt esindanud [[Partit Liberal d'Andorra]] ja vasakut poolt [[Partit Socialdemòcrata]].<ref name="Broto"/> Valitsusvõim on enamast olnud parempoolsete käes, välja arvatud juunist 2009 maini 2011, kui valitsuse moodustasid sotsiaaldemokraadid. [[Ametiühing]]ud on Andorras suhteliselt uus asi. Andorra ametiühingute liit [[Unió Sindical d'Andorra]] on asutatud 2001.<ref>[https://web.archive.org/web/20120109033345/http://www.usda.ad/#/qui-som/4528125861 Unió Sindical d'Andorra], usda.ad.</ref> [[2023. aasta Andorra parlamendivalimised]] võitis erakond [[Demokraadid Andorra Eest]], mis sai peanõukogus 14 kohta. Selle juht [[Xavier Espot Zamora]] valiti valitsusjuhiks. Peanõukokku valiti ka [[Progressivism|progressiivne]] [[Concord (partei)|Concord]] (viis kohta), [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Andorra)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (kolm kohta), [[Konservatism|konservatiivne]] [[Andorra Endavant]] (kolm kohta), [[Sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalne]] [[Ciutadans Compromesos]] (kaks kohta) ja [[Acció per Andorra]] (üks koht).<ref name="freedom">[https://freedomhouse.org/country/andorra/freedom-world/2024 Andorra], | Freedom in the World 2024.</ref> [[2009. aasta Andorra parlamendivalimised|2009.]] ja [[2011. aasta Andorra parlamendivalimised|2011. aasta valimistel]] kandideerisid liberaalid koos teistega valimisliitudes [[Coalició Reformista]] ja [[Demòcrates per Andorra]]. [[Pilt:Consejo General Andorra 2015.svg|pisi|Mandaatide jaotus peanõukogus perioodiks 2015–2019. {{legend|#FFA500|[[Demòcrates per Andorra]] (15)}} {{legend|#086A87|[[Partit Liberal d'Andorra]] (8)}} {{legend|#E00000|[[Partit Sociald. emòcrata]], [[Verds d'Andorra]] ja teised (3)}}{{legend|#4C0B5F|[[Socialdemocràcia i Progrés]] (2)}} ]] [[2015. aasta Andorra parlamendivalimised|2015. aasta valimistele]] läksid Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) ja Demòcrates per Andorra valimistele kumbki eraldi. Sotsiaaldemokraatlik Partei (Partit Socialdemòcrata) kandideeris koos roheliste partei [[Verds d'Andorra]] ja teistega. Pärast sotsiaaldemokraatide lõhenemist osales 2015. aasta valimistel uus partei, [[Socialdemocràcia i Progrés]].<ref>[http://cat.elpais.com/cat/2015/02/27/internacional/1425016210_937736.html Andorra vota diumenge amb el repte d'acostar-se a la UE], elpais.com, 2.3.2015. Lest 30. mars 2015.</ref> Parteisid oli palju, sealhulgas konservatiivne kohalik partei [[Unió Laurediana]] Sant Julià de Lòrias. 2015. aasta 1. märtsi valimiste järel sai Andorra Demokraatide Partei (Demòcrates per Andorra) 37% häältest ja 15 kohta parlamendis, Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) 27,7% häältest ja 8 kohta, Sotsiaaldemokraatliku Partei (Partit Socialdemòcrata), Andorra Roheliste (Verds d'Andorra) ja sõltumatute kandidaatide koalitsioon 23,5% häältest ja 3 kohta ning Sotsiaaldemokraatlik Progressipartei (Socialdemocràcia i Progrés) 11,7% häältest ja 2 kohta. <ref>[https://web.archive.org/web/20150319225233/http://www.eleccions.ad/resultats Resultat], eleccions.ad, Govern d'Andorra.</ref> Kuigi Demòcrates per Andorra kaotas eelmise perioodiga võrreldes viis kohta jäi [[Antoni Martí]] peaministriks. [[2019. aasta Andorra parlamendivalimised|2019. aasta valimistele]] läks Unió Laurediana koos [[Tercera Via]]ga. 2019. valimistel osales ka uus erakond [[Ciutadans Compromesos]] La Massanast ja sai parlamendis 2 kohta. <gallery> Pilt:JLSerranoP.jpg|[[Josep-Lluís Serrano Pentinat]], kaasvürst alates 31. maist 2025 Pilt:Emmanuel Macron in Tallinn Digital Summit. Welcome dinner hosted by HE Donald Tusk. Handshake (36669381364) (cropped 2).jpg|[[Emmanuel Macron]], Andorra kaasvürst alates 14. maist 2017 Pilt:Xavier Espot Zamora Andorra Estònia (cropped).jpg|[[Xavier Espot Zamora]], Andorra valitsusjuht alates 16. maist 2019 </gallery> ==== Hinnangud ==== [[Maailmapanga|Maailmapanga]] 2016. aasta aruande järgi oli Andorra üks [[OECD]] poliitiliselt stabiilsemaid riike.<ref name="politics"/> [[Freedom House]]'i järgi on Andorra ka poliitiliselt vaba riik. Valimised on vabad ja ausad, parteid saavad vabalt tegutseda.<ref name="freedom"/> === Rahvusvahelised suhted === {{Vaata|Andorra rahvusvahelised suhted|Eesti ja Andorra suhted}} [[Pilt:Bruxelles rue de la Montagne 10.jpg|pisi|Andorra suursaatkond [[Brüssel]]is]] [[Pilt:Vladimir Putin with Pere Joan Tomas Sogero.jpg|thumb|Andorra suursaadik [[Pere Joan Tomas Sogero]] annab üle volikirjad Venemaa presidendile [[Vladimir Putin]]ile (2007)]] Alates suveräänsuse kehtestamisest põhiseaduse ratifitseerimisega 1993 on Andorra püüdnud saada [[rahvusvaheline kogukond|rahvusvaheline kogukonna]] aktiivseks liikmeks. Välisasjade eest vastutab [[Andorra välisministeerium]] (''Ministeri d'Afers Exteriors''). Andorra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid teeb sellega paljudes valdkondades tihedat koostööd, mis ametlikult algas 1990.<ref name="timeline"/> Andorral on kokkulepe Euroopa Liiduga, mille kohaselt võib riik muu hulgas kasutada eurot oma valuutana. Et Prantsusmaa ja Hispaaniaga ei ole piirikontrolli, on Andorra ''de facto'' [[Schengeni viisaruum]]i osa. [[28. juuli]]l 1993 võeti Andorra 184. liikmesriigina vastu [[ÜRO]]sse. ÜRO liikmesriikidest on Andorrast väiksemad ainult [[San Marino]] ja [[Liechtenstein]].<ref name="timeline"/><ref>[http://www.andorraprincipat.com/cat/principat1.php EL PRINCIPAT D'ANDORRA: BREU HISTÒRIC], andorraprincipat.com.</ref><ref>[https://www.3cat.cat/3cat/fa-vint-anys-que-a-lonu-es-parla-catala/video/4520156/ Fa vint anys que a l'ONU es parla català], 3cat.cat.</ref> Andorra on 1993. aastast [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i liige. 25. oktoobril 1994 otsustati Andorra vastu võtta [[Euroopa Nõukogu]]sse<ref>[https://web.archive.org/web/20101114124302/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/9FED3BE49DA2F2F3C1256BD0003BAAB4 El Consell General], consell.ad.</ref> Püreneede-ülene koostööorgan [[Communauté de travail des Pyrénées]], milles on koos Andorraga Prantsusmaa piirkonnad [[Languedoc-Roussillon]], [[Midi-Pyrénées]] ja [[Akvitaania]] ning Hispaania autonoomsed piirkonnad Kataloonia, [[Aragón]], [[Navarra]] ja [[Baskimaa]], on tähtis transpordi, energeetika ja teiste sektorite taristu. Koostööd alustati 1983.<ref name="emerson"/> Aastatel 1994–1998 rajas Andorra [[diplomaatilised suhted]] rohkem kui 80 riigiga,<ref name="emerson"/> sealhulgas 1995. aasta alguses [[USA]]ga. Andorral on [[suursaatkond]] [[Austria]]s, [[Belgia]]s, Prantsusmaal (Pariisis ja [[Strasbourg]]is), Hispaanias, [[Portugal]]is, Šveitsis ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ([[New York|New Yorgis]]). Andorras on Prantsusmaa ja Hispaania ja Portugali suursaatkond ja 23 riigi, sealhulgas Eesti aukonsulaadid. Šveitsil on Andorras peakonsulaat. === Riigikaitse === Andorra on ajalooliselt olnud neutraalne ning jäänud kõrvale suurtest konfliktidest Euroopas. Et riigil pole omaenda alalisi relvajõude (v.a. väike tseremoniaalne väekontingent) vastutavad Andorra kaitsmise eest peamiselt Prantsusmaa ja Hispaania.<ref name="CIA"/> Aastal 1993 kolme riigi vahel sõlmitud heanaaberlikkuse, sõpruse ja koostöö lepingu järgi vastutavad Prantsusmaa ja Hispaania Andorra sõjalise kaitse eest, kui riigi [[suveräänsus]] ja [[territoriaalne terviklikkus]] on ohus, kuid ainult pärast konsultatsiooni Andorra valitsusega. Andorral sõjaväge on mitu korda loodud ja ümber korraldatud, kuid tal ei ole kunagi olnud alalist sõjaväge. Hädaolukordade ja loodusõnnetuste (näiteks [[1982. aasta Segre üleujutus]]) korral kutsutakse kokku üle 18-aastastest Andorra meeskodanikest koosnev rahvakaitsevägi ''[[sometent]]''.<ref>Montserrat Luesma. Els cònsols revisaran la llei de protecció impugnada a Ordino, ''Diari d'Andorra'', nr 151, 10.11.1991</ref> Kõik 21–60 aasta vanused teenistuskõlblikud Andorra kodanikest mehed peavad teenistusse ilmuma.<ref> [https://recarrega.net/arxius/Decret%20veguers%20Sometent,%20del%2023%20d%27octubre%20de%201984.pdf Decret veguers Sometent].</ref> Seaduse järgi tohib seda teha ainult juhul, kui politseinikke ei jätku.<ref>[https://web.archive.org/web/20100907183030/http://www.policia.ad/cat/hist.html RESUM HISTÒRIC], policia.ad.</ref> Sellepärast peab seaduse järgi kõikidel Andorra kodanikel, eriti perekonnapeal (tavaliselt vanim teenistuskõlblik mees perekonnas) olema tulirelv; seaduse järgi saab ta selle vajaduse korral politseilt.<ref>[https://recarrega.net/arxius/Decret%20veguers%20Sometent,%20del%2023%20d%27octubre%20de%201984.pdf Decret veguers Sometent].</ref><ref>Augustin 2009: 38.</ref> Andorra ei ole sõjategevuses osalenud. Aastatel 1914–1939 oli riik Saksamaaga ametlikult sõjas, sest ta kuulutas 1914 Saksamaale sõja, aga [[Versailles’ rahukonverents]]ile teda ei kutsutud. Nii oli ta [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] kõige pikemaajaline osaline. Aastal 1934 tehti sõjaväereform: 11 sõdurist said nõuandjad. Sõjavägi koosnes kuuest kapralist, üks igast vallast, neljast nooremohvitserist ja ühest komandörist majori auastmes. Iga kaprali ülesanne oli oma vallas võitlusvõimeliste meeste väeüksus kokku panna. Andorra alalisest sõjaväest on alles jäänud ainult 12 väiksearvulist tseremoniaalüksust, mille moodustavad vabatahtlikud. Selle põhiülesanne on Andorra lipu esitlemine tseremooniatel.<ref>[https://www.andorramania.com/histoire_gb.htm GEOGRAPHY AND HISTORY OF THE PRINCIPALITY OF ANDORRA], andorramania.com</ref> Andorra sõjaline eelarve koosneb vabatahtlikest annetustest ja täiskohaga vabatahtlike panusest.<ref>[https://www.un.org/webcast/ga/58/statements/andoeng030925.htm STATEMENT BY H.E. MR. MARC FORNE MOLNE PRESIDENT OF THE GOVERNMENT OF THE PRINCIPALITY OF ANDORRA]</ref> Sõjaväemundrid on põlvest põlve edasi antud. Teatmeteostes on levinud müüt, et kõik Andorra sõjaväelased on ohvitserid. Tegelikult on kõigil, kes teenivad alalises tseremoniaalses reservväes, ohvitseri või allohvitseri auaste. Teised auastmed on ülejäänud teenistuskõlblikel meestel, keda saab Sometenti kaudu teenistusse kutsuda. ===Politsei=== [[Pilt:Andorra_la_Vella_-_Andorra_(3137259845).jpg|pisi|Politseipatrull Andorra la Vella kesklinnas]] 1931. aastal hakkas sisejulgeoleku tagamisel sõjaväge suuresti asendama politsei (Servei d'Ordre). 1933. aasta valimistega seotud rahutuste tõttu läks tarvis Prantsusmaa politsei abi. Koos nendega tegutses umbes kahe kuu vältel Andorra elanike üksus [[René-Jules Baulard]]i juhtimisel. Andorral on tänapäevane ja hästi varustatud politsei umbes 240 politseinikuga (2012. aastal 237) ja tsiviilpersonaliga. Politsei põhiülesanded on mundris patrullimine, kuritegude uurimine, piirivalve ning liiklusseaduse jõustamine. Samuti on politseil eraldi koerteüksus, mäepäästeteenistus ja pommirühmad.<ref>[https://www.policia.ad/ca/ Policia d'Andorra].</ref><ref name="politics"/><ref name="wsm">[http://www.worldstatesmen.org/Andorra.html Andorra], worldstatesmen.org.</ref> Väike eriüksus [[GIPA ]](Grup d'Intervenció Policia d'Andorra) on saanud väljaõppe terroriaktide ärahoidmiseks ja pantvangide vabastamiseks. Et terrorism ja pantvangikriisid on haruldased, kasutatakse GIPAt sageli kinnipeetavate konvoeerimiseks ja mõnikord ka tavalises politseitööks. === Tuletõrje === Andorra tuletõrjel, mille peakorter on [[Santa Coloma]]s, on neli tänapäevast tuletõrjedepood ja 120 tuletõrjujat. Tuletõrje käsutuses on 16 raskesõidukit (tuletõrjeautod, redelautod ja eriotstarbelised nelikveolised sõidukid), 4 kerget tugisõidukit (autod ja haagised) ning 4 kiirabiautot.<ref>[https://archive.today/20120722172143/http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=64 bombers.ad.]</ref> Ööpäevaringselt on valves kaks tuletõrjemeeskonda Santa Coloma peakorteris ja üks meeskond igas kolmest ülejäänud tuletõrjedepoost.<ref>[https://www.govern.ad/ca/ministeris-i-secretaries-d-estat/ministeri-de-justicia-i-interior/bombers Cos de Bombers] govern.ad</ref> Pärimuse järgi oli Andorra kuue valla elanikel kokkulepe üksteist tulekahjude kustutamisel aidata. Esimese survepumba ostis valitsus 1943. aastal. Detsembris 1959 olid riigis kaks päeva järjest mitmel pool tõsised tulekahjud. See ajendas alalise tuletõrjeteenistuse asutamise 21. aprillil 1961.<ref>[https://archive.today/20120801135702/http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=44 Història del Cos de Bombers d'Andorra], bombers.ad.</ref> === Sotsiaalteenused === Riiklikku sotsiaalhoolekannet haldab Andorra Sotsiaalkindlustuskassa [[Caixa Andorrana de Seguretat Sociali]] (CASS), mis on asutatud 1966. Palgasaajad on kohustatud võtma CASSilt haigus- ja pensionikindlustust. [[Borsa d'Habitatge d'Andorra]] kaudu haldab riik eluruume, mis muidu seisaksid tühjalt, ning annab need turuhinnast madalama hinnaga üürile, tasudes selle eest omanikele kompensatsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20110713213450/http://www.habitatgegovern.ad/default.asp?doit=subsection&subsection=1&subsectionname=Borsa%20Habitatge&section=1 Borsa Habitatge], habitatgegovern.ad.</ref> Riik pakub eluasemetoetusi noortele, eakatele ja teistele erivajadustega rühmadele. Samuti toetatakse eluruumide renoveerimist. Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf Andorra in Figures 2011], estadistica.ad.</ref> On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel.<ref>[https://archive.today/20120526193150/http://www.ensenyamentsuperior.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=26&Itemid=25 Premi nacional d'estudi], ensenyamentsuperior.ad.</ref> Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele. ===Kodaniku- ja poliitilised õigused=== [[Pilt:European Court of Human Rights Court room.jpg|pisi|Pärast Andorra vastuvõtmist [[Euroopa Nõukogu]]sse ja liitumist [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga saavad andorralased pöörduda [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtusse]] [[Strasbourg]]is]] [[Freedom House]]'i hinnangul on Andorra [[vaba riik]], mis austab [[kodanikuõigused|kodaniku-]] ja [[poliitilised õigused|poliitilisi õigusi]]. [[Andorra põhiseadus|Andorra 1993. aasta põhiseadus]]es on rida artikleid, mis tagavad põhilised [[inimõigused]]. Pärast suveräänsuse saavutamist liitus Andorra [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga ja [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtuga]]. Andorra on liitunud ka [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvaheline Kohtuga]]. ===Kodakondsus=== {{Vaata|Andorra kodakondsus|Andorra pass}} Andorral on ranged kodakondsusseadused suurte nõuetega [[naturalisatsioon]]iks.<ref name="Broto" /> [[Andorra kodakondsus]]e võib saada kolmel viisil. Kodakondsuse võib saada, kui ema on Andorra kodanik või mõlemad vanemad elavad alaliselt riigis ja isa on Andorras sündinud. Peale selle võib kodakondsuse saada pärast 25-aastast elamist riigis.<ref name="CIA"/> Kui vanavanemad on Andorrast, piisab 15-aastasest elamisest, ja kui ollakse Andorras hariduse saanud, piisab 10-aastasest elamisest. Karmi kodakondsusseaduse tõttu on üle pooled riigi elanikest Andorra kodakondsuseta ega saa hääletada.<ref name="freedom"/> Mittekodanikel ei tohi eraettevõtetes olla üle 33% osalust. ===Haldusjaotus ja kohalik omavalitsus=== [[Fail:Andorra, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Andorra vallad]] Andorra jaguneb seitsmeks [[vald (Andorra)|vallaks]] (''parròquia''):<ref name="consell"/><ref name="CP">[https://www.citypopulation.de/Andorra.html Andorra: Parishes & Major Places], citypopulation.de.</ref> * [[Andorra la Vella vald]] * [[Canillo vald]] * [[Encampi vald]] * [[Escaldes-Engordany vald]] * [[La Massana vald]] * [[Ordino vald]] * [[Sant Julià de Lòria vald]] Traditsiooniliselt oli Andorras kuus valda, kuni 1978. aastal Escaldese vald eraldati Andorra la Vella vallast. Elanike arvult suurim, kuid pindalalt väikseim vald on Andorra la Vella vald, mis moodustab koos [[Escaldes-Engordany vald|Escaldes-Engordany vallaga]] riigi tähtsaima linnapiirkonna.<ref>[https://web.archive.org/web/20200930035311/https://www.setupandorra.com/en/news/article/cities-villages-and-parishes-of-the-principality-of-andorra Cities, villages, and parishes of the Principality of Andorra], setupandorra.com.</ref> Ordino vald, La Massana vald ja Sant Julià de Lòria vald on jagatud veerandikeks (''quarts''), Canillo vald on jagatud naabruskondadeks (''veïnats''). Need osavallad on vallavalitsustes esindatud. Valdade tulu tuleb [[pearaha]]st (''foc i lloc''), [[omandimaks]]udest, ettevõtlusmaksust ja valla teenuste tasudest. Pearaha maksavad kõik 18- kuni 65-aastased elanikud. Selle suuruse määravad vallad ja see on 5 kuni 50 eurot aastas.<ref>[https://web.archive.org/web/20120503194511/http://www.adi.ad/en/node/417 Local Administration taxes], adi.ad.</ref> ===Riigipühad=== Andorras on neli riigipüha, mille ajal kõik ärid on kinni<ref>Augustin 2009: 119</ref> (konstitutsioonipäeval on see vähem range). Üks tähtsamaid pühi on 8. septembril tähistatav püha Andorra [[kaitsepühak]]u [[Meritxelli Jumalaema]] auks.<ref>[https://www.worldatlas.com/articles/important-aspects-of-the-culture-of-andorra.html The Culture and Traditions of Andorra], worldatlas.com.</ref> See on Andorra [[rahvuspüha]]. {| class="wikitable" |- ! Kuupäev !! Eesti keeles !! Katalaani keeles |- | [[1. jaanuar]] || [[Uusaasta]] || Any nou |- | [[14. märts]] || Konstitutsioonipäev || Dia de la Constitució |- | [[8. september]] || Rahvuspüha (Meritxelli päev) || Nostra Senyora de Meritxell |- | [[25. detsember]] || [[Jõulupüha]] || Nadal |} Peale selle on riigis veel riigipühi, mille ajal näiteks tehased, pangad ja kontorid on suletud. Need on [[esimene mai]] (''Dia del Traball''), [[kolmekuningapäev]] (''Reis d'Orient''), [[vastlapäev]] (''Carnaval''), [[suur reede]] (''Divendres Sant''), [[ülestõusmispüha]] (''Pasqua''), [[teine ülestõusmispüha]] (''Dilluns de Pasqua''), [[nelipüha]] (''Pentecosta''), [[teine nelipüha]] (''Dilluns de Pentecosta''), [[neitsi Maarja taevamineku päev]] (''Assumpciò de Maria''), [[pühakutepäev]] (''Tots Sants''), [[neitsi Maarja kuulutamise päev]] (''Anunciaciò de la Mare de Deu'') ja [[teine jõulupüha]] (''Sant Esteve''). ==Sümbolid ja tähised== Andorra sümbolid on [[Andorra vapp]], [[Andorra lipp]], [[Andorra deviis]] ''Virtus unita Fortior'' ja riigihümn "[[El Gran Carlemany]]". [[Andorra rahvuslill]] on [[poeedinartsiss]]. [[Andorra lipp]] on sini-kollane-punane vertikaalne [[trikoloor]], kusjuures kollasel laiul on [[Andorra vapp]]. Andorra vapil on neli välja, millel on [[mitra]] ja [[piiskopisau]], mis viitavad Urgelli piiskopile, ning Foix', Kataloonia ja [[Béarn]]i vapi elemendid,<ref>[https://web.archive.org/web/20081112180602/http://www.ccis.ad/cat/pdf/servei_empresa/29_1_07/Llei_utilitzacio_signes_Estat.pdf Llei sobre la udilització dels signes d'Estat], csis.ad. Besøgt 26. juni 2011.</ref> mis viitavad Andorra ajaloolistele sidemetele Kataloonia ja Prantsusmaaga. Andorra tähis [[ISO 3166]] järgi on AD. Sõidukite riigitunnus ja ROKi tähis on AND. Tsiviilõhusõidukite riigitunnus on C3. [[Maakood (telefon)|Telefoni maakood]] on +376, [[mobiiltelefonivõrgu kood]] on 213. Andorra hümn võeti kasutusele 1914. Selle sõnade autor on kaasvürst ja piiskop [[Juan Bautista Benlloch y Vivó]] ning viisi autor [[Enric Marfany]]. [[Poeedinartsiss]] (katalaani keeles ''grandalla'') kasvab metsikult. Selle õitel on kuus kroonlehte, mis vastavad Andorra kuuele ajaloolisele kihelkonnale.<ref>Thomas Eccardt. ''Secrets of the Seven Smallest States of Europæ: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City'', New York: Hippocrerne Books 2004, lk 164.</ref> ===Riiklikud teenetemärgid ja auhinnad=== Aastal 2007 asutas valitsus [[Karl Suure teenetemärk|Karl Suure teenetemärgi]] ja [[Karl Suure auhind (Andorra)|Karl Suure auhinna]] katalaani kirjanduse, kirjanduse, kunsti, teaduse ja humanitaartegevuse alal.<ref>[https://web.archive.org/web/20110706062226/http://www.apaea.ad/portal/images/stories/Bopa%20104.pdf Ordre ministerial sobre l'atorgament dels premis i reconeixements Carlemany]. ''[[Butlletí Oficial del Principat d'Andorra]]'', nr 104, 12. detsember 2007, lk 5529–5531.</ref> == Majandus == {{Vaata|Andorra majandus}} Andorra on vaba ja arenenud [[turumajandus]]ega riik, kus sissetulekud on üle Euroopa keskmise. Riigi majandus on tihedalt seotud Prantsusmaa ja Hispaania majandusväljavaadetega. [[Turism]] ja sellega kaasnev kaubandus on Andorra majanduse tähtsaim osa, millest tuleb umbes 80% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Pangandus- ja finantssektor on Andorra majanduses tähtsuselt teine sektor. 2004. aastal allkirjastasid Andorra ja Euroopa Liit ulatusliku koostööleppe.<ref name="emerson" /> Energiataristu rajamine 1930. aastatel aitas kaasa majanduse arengule.<ref name="calvo" /> 1950. aastatel oli majanduse tõusuperiood.<ref>Maria Jesús Lluelles Larrosa. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106368/160675 The Economic Transformation]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 17–19.</ref> Aastatel 1997–2004 oli keskmine [[majanduskasv]] 4,5%. [[Koroonapandeemia]] andis Andorra majandusele raske löögi, sest see kahjustas turismisektorit. Majandus on sellest siiski taastunud. Aastal 2023 oli majanduskasv [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] andmetel 2,3%.<ref name="lloydsoutline">[https://www.lloydsbanktrade.com/en/market-potential/andorra/economy| Andorra: Economic Outline], mai 2024, lloydsbanktrade.com, vaadatud 7.7.2025.</ref> Andorra [[sisemajanduse kogutoodang]] oli 2024. aastal hinnanguliselt 3,897 miljardit USA dollarit. 2023. aastal oli see hinnanguliselt 3,4475 miljardit eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis see 7,4%.<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32195&IdCat=4 A092 and A093. Nominal and real GDP growth: sectoral and quarterly evolution. Year 2023], estadistica.ad, 25.3.2024</ref> Andorra loodusvarade seas on hüdroenergia, mineraalvesi, puit, rauamaak ja plii.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], CIA.</ref> ===Majandusharud=== [[Pilt:Pas de la case.jpg|pisi|Ostukeskuseküla [[Pas de la Casa]] [[Envalira kuru]] juures, päris [[Prantsusmaa]] piiri ääres]] [[Pilt:Andorra-vins.liquors.tobacco shop.jpg|pisi|Tubaka ja alkoholi müük [[Ransol]]i poes]] Andorra elanike traditsiooniline tegevusala oli [[lambakasvatus]] ([[mägikarjakasvatus]] piiratud aladel) ja [[tubakakasvatus]]. Tänapäeval on riigi peamised majandusharud [[kaubandus]], [[pangandus]] ja [[turism]]. Oluline on ka [[kinnisvaraarendus]].<ref name="emerson" /> Nende sektorite areng on toonud kaasa [[elatustase]]me tõusu, rahvaarvu kasvu ja töörände. [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa Liidu siseturu]] areng ning rahvusvaheliste nõuete karmistumine panganduses on Andorra majandust mõjutanud. 1950. aastatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti.<ref name="Places-lk34" /> Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti [[põllumajandus]]e, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja [[hotellindus]]es (13,3%). [[Sisemajanduse koguprodukt]]ist moodustab põllumajandussektor 11,9%, tööstussektor 33,6% ja teenindussektor 54,5%. 2009. aastal oli 80% tööhõivest teenindussektoris, 13,2% ehituses, 4,7% tööstuses ja 0,4% põllumajanduses. Andorra majandus rajaneb teenindusel. Seda on mõjutanud [[turism]]ile soodne kliima ning loodusvarade ja energiaressursside nappus.<ref name="figures68">''Andorra in Figures 2017'', lk 68.</ref> [[Turismisektor]] moodustab suurima osa Andorra majandusest. See on spetsialiseerunud taliturismile, kuid turiste käib ka teistel aastaaegadel. Aastal 2016 külastas Andorrat pisut üle 8 miljoni turisti.<ref name="figures70">''Andorra in Figures 2017'', lk 70.</ref> Andorrat külastatakse muu hulgas soodsa maksupoliitika tõttu. Andorra eelis Prantsusmaa ja Hispaania ees on viimasel ajal{{millal}} hakanud vähenema, sest naaberriikides on kaubavalik laienenud ja hinnad alanenud. Ka pankadel on Andorra majanduses tähtis koht. Riigis tegutseb kolm pangandusettevõtet.<ref>[https://thebanks.eu/banks-by-country/Andorra List of Banks in Andorra], thebanks.eu, vaadatud 7.7.2025.</ref> Tööstus on Andorras tagasihoidlik: ainult 3,8% ettevõtetest on tööstusettevõtted ning ainult 4,4% tööjõust töötab tööstussektoris.<ref name="figures64">''Andorra in Figures'' 2017, lk 64.</ref> Tähtsamad tööstustooted on sigaretid ja sigarid, tekstiilitooted, naha- ja puidutooted (mööbel) ning toiduained.<ref name="Western 44">''Western Europe'' 2003, lk 44.</ref> Ainult 2% riigi pindalast moodustab haritav maa. Traditsiooniliselt on põllumajanduse tähtsaim haru olnud [[lambakasvatus]]. Tulus on ka [[tubakakasvatus]]. Mõningal määral kasvatatakse ka rukist, nisu, oliive ja kartuleid. ==== Energeetika ==== Andorra aastane elektritarbimine on ligikaudu 220 miljonit [[kilovatt-tund]]i. Riigis endas toodetakse umbes 100 miljonit kilovatt-tundi, mistõttu saadakse suhteliselt suur osa elektrist välismaalt.<ref name="CIA"/> Aastal 2009 toodeti Andorras 101 011 [[megavatt-tund|MWh]] elektrit, millest 85% pärineb hüdroenergiast, imporditi aga 497 732 MWh. Andorra suudab oma toodanguga katta vaid 17% elektritarbimisest. Peale elektri tuleb importida ka [[naftasaadused|naftasaadusi]]. 61% kasutatud elektrist toodetakse [[fossiilkütused|fossiilkütustest]], 23% [[hüdroenergia]] abil ja 15% muudest [[taastuvad energiaallikad|taastuvatest energiaallikatest]].<ref name="CIA"/> Andorras toodetud energiast tuli 2016. aasta seisuga üle 85% hüdroelektrijaamadest, 14% jäätmejaamadest ja 0,4% päikesepaneelidest.<ref>[https://all-andorra.com/last-year-national-energy-production-andorra-covered-16-9-internal-demand/ Last year national energy production in Andorra covered 16.9% of internal demand], all-andorra.com.</ref> Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel. [[Hüdroenergia]]t hakati tootma 1931. aastal, kui [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]], mille omanikud olid Hispaaniast ja Prantsusmaalt, oli 1929 saanud peanõukogult [[kontsessioon]]i kohustusega rajada teid. Encampi hüdroelektrijaam hakkas tööle 1934. Elektrienergiat eksporditi Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Hiljem sisetarbimise suurenes ja Andorra elektritootmine ei suuda enam kogu nõudlust katta. 1988. aastal võttis riik elektrifirma üle ja pani selle nimeks [[Forces Elèctriques d’Andorra]]. Firma tegeleb nüüd nii elektri tootmise kui ka ülekandega riigis. ===Valuuta=== Andorra ei kuulu [[euroala]]sse ega Euroopa Liitu, kuid kasutab [[euro]]t selle valuuta loomisest saadik alates 2000. aastast ja vermib alates 1. juulist 2013 vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud rahaleppele [[Andorra euromündid|Andorra euromünte]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130511011004/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=13395&Itemid=380 Martí rubrica l’acord monetari que permet encunyar euros propis], diariandorra.ad, 1.6.2011.</ref> Kuni 1999. aastani olid käibel [[Prantsuse frank]] ja [[Hispaania peseeta]]. Euro vahetas need täielikult välja aastal 2002. Andorra sõlmis valuutalepingu Euroopa Liiduga 30. juunil 2011.<ref name="ekp">[https://www.ecb.europa.eu/euro/coins/html/ad.fi.html Andorra], europa.eu.</ref>. ===Väliskaubandus=== Andorra väliskaubanduses domineerib [[import]]. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20160307172825/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=141&lang=4&codi_subtemes=19&codi_tema=4&chkseries= TOTAL IMPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref> ja [[eksport]] 98 miljonit eurot. 2010. aastal oli impordi maht 1142,8 miljonit eurot ja ekspordi maht 40,8 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20121216201601/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=132&lang=4&codi_subtemes=18&codi_tema=4&chkseries= TOTAL EXPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref>. Ekspordinäitajad ei võta arvesse turistide ostetud kaupu, mis on imporditud edasimüügiks. Peamine kaubanduspartner on [[Euroopa Liit]] – 2005. aastal moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Tähtsaimad partnerriigid on Hispaania ja Prantsusmaa, mis olid veel 1990. aastate alguses üsna võrdsel positsioonil. Hiljem on Hispaaniast saanud Andorra tähtsaim kaubanduspartner.<ref name="figures57">''Andorra in Figures 2017'', lk 57.</ref> Andorra väliskaubandus on selgelt defitsiidis, sest riik on sunnitud suurema osa [[tarbekaubad|tarbekaupadest]] sisse vedama.<ref name="Western 44" /> Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%). Tööstuskaupade kaubanduses kohtleb Euroopa Liit Andorrat nagu liikmesriiki (tolle ei ole), põllumajandustoodete puhul nagu mitteliikmesriiki. 1990. aastal sõlmiti tolliliiduleping, mis jõustus 1991. See näeb ette, et Euroopa Liit ja Andorra ei kehtesta teineteise kaupadele tolle. Kolmandate riikidega kaubeldes kasutab Andorra Euroopa Liidu tollitariife. Kuigi see leping ei hõlma põllumajandustooteid, ei rakendata sertifitseeritud Andorra päritoluga toodetele Euroopa Liitu ekspordil imporditolle.<ref name="emerson" /> ===Maksud ja riigi tulud=== Andorras puudub nii [[üksikisiku tulumaks|üksikisiku]] kui ka [[ettevõtte tulumaks]], mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka [[käibemaks]] on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt. 2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%: *maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele; *kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras; *kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil. Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks. Avaliku sektori osutatud teenused on maksuvabad ([[meditsiin]], sotsiaalteenused, [[sotsiaalkindlustus]], [[haridus]], [[sport]]). Andorra riigi tulud 2009. aastal olid 650 miljonit eurot. Riik sai enamiku maksutuludest kaudsetest maksudest. Aastal 2009 moodustasid kaudsed maksud 90% riigi tuludest, otsesed maksud alla 1%. Aastal 2004 sundis Euroopa Liit Andorrale peale kokkuleppe, mille eesmärk oli võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu, kehtestades maksu intressitulule, mida teenivad Andorra pankades hoiustatud summadelt välismaal elavad isikud.<ref name="emerson" /> Need maksutulud jagatakse Andorra riigi ja hoiustajate elukohariikide vahel. Enne 2014. aastat [[üksikisiku tulumaks]]u tavaliselt palgatulult ei olnud. 2013. aasta juunis teatas valitsusjuht kavast kehtestada tulumaks.<ref>[http://www.bbc.co.uk/news/business-22745895 Andorra to introduce income tax for first time], ''BBC News'', 02.02.2013.</ref> Maksimaalselt 10% tulumaks kehtestati 1. jaanuarist 2014.<ref>[https://web.archive.org/web/20200706233731/https://andorrainsiders.com/en/income-tax-irpf-andorra/ IRPF, the income tax in Andorra], andorrainsiders.com.</ref> ==Taristu== ===Liiklus=== [[Pilt:CG-1 Km1 Andorra La Vella.JPG|pisi|Andorra põhimaantee CG-1]] [[Pilt:Pirineus_-_la_Seu_d'Urgell_airport.jpg|pisi|[[Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam]] 12 km Andorrast Kataloonias [[Montferrer i Castellbò vald|Montferrer i Castellbò vallas]]]] [[Pilt:Latour-de-Carol_station_-_2004-02-02.jpg|pisi|Rong [[Latour-de-Caroli – Enveigti raudteejaam]]as. See on üks kahest jaamast, mis teenindavad Andorrat. Andorral endal raudteed ei ole, kuid raudtee, mis ühendab [[Latour-de-Caroli vald]]a [[Toulouse]]'iga (ja sealt edasi Prantsusmaa [[TGV]]-võrgustikuga), kulgeb vaid 2 km kaugusel Andorra piirist]] [[Pilt:CG-2 Km23 Tunel d'Envalira (14).JPG|pisi|Teemaksupunkt [[Envalira tunnel]]i juures]] [[Pilt:CG-3 Km27.JPG|pisi|[[CG-3]] tee lõpu juures]] Andorra oli sajandeid keset Püreneesid muust maailmast eraldatud. Topograafilised olud on ajalooliselt hõlbustanud sidet ja liiklust Kataloonia suunal ning raskendanud Prantsusmaa suunal. Esimene maantee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt (üle [[Envalira kuru]]) 1935.<ref name="Augustin27">Augustin 2009: 27.</ref><ref name="Gomez"/> Andorra autoteede kogupikkus on umbes 320 km. Aastal 1994 oli see 269 km, sealhulgas 198 km asfaltteid ja 71 km kõvakatteta teed. Aastal [[2002]] avati [[Envalira tunnel]]. Prantsusmaalt ja Hispaaniast pääseb riiki ühe peamise maantee kaudu. Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|parempoolne liiklus]]. Andorras on neli põhimaanteed. Maantee [[CG-1]] kulgeb Andorra la Vellast edelasse Hispaania piirile, mis Hispaania poolel saab nime [[N-145]]. [[CG-2]] viib ida poole Prantsusmaa piirile<ref name="road"/> läbi Envalira tunneli [[El Pas de la Casa]] lähedal. Prantsusmaal saab sellest [[N320]], mis on ühenduses [[N20]]ga. [[CG-3]] suundub on 21 km pikkune tee, mis suundub Andorra la Vellast põhja poole, ühendades seda [[La Massana]] ja [[Ordino]]ga. [[CG-4]] kulgeb La Massanast lääne suunas Hispaania piirile [[Cabúsi kuru]] juurde.<ref>[https://web.archive.org/web/20170923013641/http://www.globalcitymap.com/andorra/andorra-road-map.html Andorra Road Map], globalcitymap.com.</ref> Prantsusmaa piirist [[Escaldes-Engordany]]ni toob 32,1 km pikkune tee CG-2, järgneval 4,5 km pikkusel lõigul Escaldes-Engordanyst läbi [[Andorra la Vella]] kuni [[Santa Coloma]]ni viib tee [[CS-100]] ning ülejäänud 11,2 km kuni Hispaania piirini viib CG-1. CG tähendab ''carretera general'' ('põhimaantee'), CS – ''carretera secundaria'' ('kõrvalmaantee'). Suur osa liiklusest käib läbi Andorra la Vella. 2006. aastal avati 1260 m pikkune [[Pont Pla tunnel]], mis parandab La Massana ühendust Andorra la Vellaga. Seda läbis 2008. aastal 12&nbsp;860 sõidukit ööpäevas. [[Dos Valirese tunnel]], mis avati 2012, lõi otseühenduse La Massana valla ja Encampi valla vahel, nii et pealinnast ei ole enam tarvis läbi sõita. Ühistranspordis kasutatakse põhiliselt busse.<ref>[https://archive.today/20120526193140/http://www.transportpublic.ad/Angles/index.htm Public transport for passengers]</ref> Riigis on käigus kümmekond bussiliini.<ref>[https://web.archive.org/web/20190131040122/https://visitandorra.com/en/visitor-information/before-you-arrive/get-around-your-way/public-transport-national-regular-lines/ Public transport: national regular lines], visitandorra.com.</ref> Aastal 2011 oli 6 linnadevahelist bussiliini. Oli ka vallasiseseid liine. Bussiliiklus katab suurema osa riigist. Peamistel liinidel liiguvad bussid tipptunnil iga poole tunni tagant või tihemini. On olemas regulaarsed kaugliinid Barcelonasse ja Toulouse'i ning lennujaama ja raudteejaama. Bussiga saab sõita ka Portugali. Juunis 2011 sai Rahvusvahelistel bussiliinidel sõita Barcelonasse, Barcelona lennujaama, [[Girona]]sse, [[Girona Costa Brava lennujaam]]a, [[La Seu d'Urgell]]i, [[Lleida]]sse (ja [[AVE (kiirrong)|AVE]] Madridi-Barcelona kiirrongi peatusse), [[L'Hospitalet de l'Infant]]i, [[Reus]]i, [[Salamanca]]sse ja [[Tui]]sse, [[Toulouse]]'i, [[SNCF]]i [[Toulouse'i jaam]]a, [[Toulouse'i Blagnaci lennujaam]]a, [[L'Hospitalet-près-l'Andorre]]'i ja [[Arcos de Valdevez]]i. Enamik bussiliine on eraettevõtete hallata, osa kohalikke liine toetab riik. Andorras puudub raudtee, kuid lähim raudteeliin on 1435 mm (4 jalga 8½ tolli) rööpmelaiusega [[SNCF]]i liin, mis ühendab [[Latour-de-Caroli vald]]a [[Toulouse]]'iga, kust saab ümber istuda Prantsuse [[TGV]]-rongile ja sõita [[Pariis]]i ja mis möödub Andorrast 2 km idas Prantsusmaal. Töötab bussiühendus sellel asuvate [[L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam]]aga ja [[Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam]]aga. L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam paikneb [[L'Hospitalet-près-l'Andorre]]'is Andorrast kirdes piiri lähedal. Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam paikneb [[Latour-de-Caroli valla]] ja [[Enveitgi vald|Enveitgi valla]] piiril 25 km Andorrast kagus. Peale Toulouse'i suuna viib sealt ka maaliline kitsarööpmeline raudtee [[Villefranche-de-Conflent]]i, samuti SNCF-i standardrööpmeline (1435 mm) liin [[Perpignani]] ning [[RENFE]] 1668 mm (5 jalga 5⅔ tolli) laiune liin Barcelonasse. Andorras puudub lennuväli, kuid riigis on 3 helikopteri maandumisväljakut [[La Massana]]s, [[Arinsal]]is ja [[Escaldes-Engordany]]s. Tegutsevad kommertshelikopteriettevõtted.<ref>[https://web.archive.org/web/20190223220504/http://www.heliand.com/index.php/serveis Serveis], heliand.com.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20090715233032/http://www.helitrans.ad/ helitrans.ad.]</ref> Lähim lennujaam on Hispaanias [[La Seu d'Urgell]]is 12 km Andorra piirist lõuna pool.<ref name="road">[https://all-andorra.com/airport-to-get-to-andorra/ Airport Andorra. How to get to Andorra], all-andorra.com.</ref> ja 24 km kaugusel Andorra la Vellast. [[Kataloonia]] valitsusele kuuluva [[Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam]]a kasutamiseks sõlmis Andorra valitsus 2014 kokkuleppe. Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam on Hispaania lennufirmade [[Air Andorra]] ja [[Andorra Airlines]] [[sõlmlennujaam]]. Varem kasutasid seda ainult eralennukid. Lähimad rahvusvahelised lennujaamad on [[Perpignani lennujaam]] (Andorra la Vellast 156 km kaugusel), kust saab sõita Suurbritannia ja Prantsusmaa sihtkohtadesse, ja [[Lleida lennujaam]] (160 km kaugusel). Varem olid lähimad lennujaamad Toulouse'is ja Barcelonas kolmetunnise autosõidu kaugusel. Sadamaid ei ole. ===Telekommunikatsioon=== [[Pilt:Andorra_Telecom_2019_logo.svg|pisi|Andorra Telecom, Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte]] Andorras on tänapäevane telefoni- ja [[LTE]]-andmesidetehnoloogia. Riigi sees kasutatakse [[mikrolainesaatja]]id. Prantsusmaa ja Hispaaniaga on ühendus püsikaabli kaudu. Umbes 83%-l andorralastel on kodus [[internetiühendus]]<ref name="figures7">''Andorra in Figures 2017'', lk 7.</ref> ja umbes 98% elanikkonnast kasutab [[internet]]ti. Aastal 2011 oli 71% Andorra majapidamistel lairibaühendus ja 81% elanikest kasutas internetti. Andorras osutab mobiilside-, lauatelefoni- ja internetiteenuseid eksklusiivselt Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte [[Servei de Telecomunicacions d'Andorra]] (STA), mis on asutatud 1975. Ettevõte turunimi on Andorra Telecom ja kaubamärk on Som. Sama ettevõte haldab ka riikliku digitaalse televisiooni ja raadio tehnilist taristut. Samuti haldab see Andorra [[tippdomeen]]i, mis on [[.ad]]. Andorra Telecom vahendab ka Hispaania firma [[Digital+]] telekanaleid. 2024. aasta aprillis oli Andorras üle 52 000 tavatelefoniliitumise, üle 120 900 mobiiltelefoniliitumise ja üle 43 500 lairibaühenduse.<ref name="CIA"/><ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32476&IdCat=4 A168. Statistics on telecommunications consumption. April 2024], 23.5.2024, vaadatud 8.7.2025.</ref> Juunis 2011 oli Andorra Telecomil 50 053 tavatelefoniabonenti, 65 525 mobiiltelefoniabonenti ja 24 947 lairibaühenduse kasutajat.<ref>[https://web.archive.org/web/20110626021124/http://www.andorratelecom.ad/portal/web/public/about About Andorra Telecom], andorratelecom.ad.</ref> 2010. aasta lõpuks oli kavas tagada igale majapidamisele riigis interneti [[FTTH]]-ühendus kiirusega kuni 100 Mb/s. Eesmärk õnnestus täita 2012. aastaks. Andorra tegi seda esimese riigina Euroopas ja ühe esimesena maailmas. === Post === [[Pilt:Buzón de Correos en Andorra.jpg|pisi|Hispaania postkast Andorras]] Andorral ei ole oma postiteenistust. Riiki teenindavad Prantsusmaa ja Hispaania postiteenistus.<ref>Stuart Rossiter, John Flower. ''World History Stamp Atlas'', London: Black Cat 1989, lk 47–48.</ref> Aastani 1928 kasutas Andorra ka nende riikide [[postmark]]e. Aastani 1931 kasutati Hispaania marke [[pealetrükk|pealetrükiga]] "Andorra". Aastal 1931 hakkasid Prantsusmaa ja Hispaania välja andma Andorra postmarke nominaalväärtusega [[Hispaania peseeta]]des ja [[Prantsuse frank]]ides. Pärast [[euro]] kasutuselevõttu jätkasid Prantsusmaa [[La Poste]] ja Hispaania [[Correos]] Andorra markide väljaandmist. Mõlema süsteemi markidel on alates 1990. aastatest katalaanikeelne tekst. Marke kasutatakse ainult välispostis, riigi sees on kirjade saatmine tasuta. Hispaania ja Prantsuse post on kokku leppinud ühises Andorra [[sihtnumber|sihtnumbrite]] süsteemis. Need koosnevad tähtedest AD ja kolmest numbrist, mis märgivad valda ehk kihelkonda.<ref>[https://web.archive.org/web/20120131075841/http://www.upu.int/fileadmin/documentsFiles/activities/addressingUnit/andEn.pdf Andorra], Postal addressing systems in member countries, Universal Postal Union, upu.int.</ref> == Haridus ja teadus == === Haridussüsteem === [[Pilt:Escoles de canillo.jpg|pisi|Koolimaja Canillos]] Andorras on 4–16-aastastel lastel riiklikes koolides õpe tasuta. Täiskoormusega{{lisa viide}} koolikohustus kehtib 6–16-aastastele lastele. Riik pakub kuni keskkoolini tasuta haridust{{lisa viide}}.<ref name="Education-Systems" /> Andorra on maailmas ainus riik, kus kehtib kolm [[haridussüsteem]]i: Andorra, Prantsusmaa ja Hispaania süsteem.<ref name="Education-Systems" /> Need süsteemid hõlmavad nii põhikooli kui ka keskkooli. Vanemad saavad valida, millises süsteemis laps õpib. Kõigi süsteemide koole ehitab ja peab ülal Andorra riik, kuid Prantsusmaa ja Hispaania süsteemi koolide õpetajate töötasu maksavad suures osas Prantsusmaa ja Hispaania. Andorra süsteemi korraldab Andorra riik.<ref name="Education-Systems">Hans Döbert, Wolfgang Hörner, Wolfgang Mitter ja Botho von Kopp. ''The Education Systems of Europe'', Springer 2007, lk 32.</ref> Andorra koolisüsteem on Andorra haridussüsteemi noorim osa. See on loodud [[katalaani keel]]e positsiooni tugevdamiseks.<ref name="Puig">Ermengol Puig: [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106374/160681 The "Escola Andorrana"], ''Catalònia culture'', 1991, nr. 25, lk 34–35.</ref> Õppekeel on katalaani keel, ka prantsuse ja hispaania keel omandatakse varakult. Prantsuse koolid alluvad Prantsusmaale, õppekavad määrab Prantsusmaa haridusministeerium ja õppekeel on prantsuse keel. Hispaania süsteemis on ilmalik osa, kus koolid järgivad Hispaania haridusministeeriumi määratud õppekava ja õppekeel on hispaania keel, ja kiriklik osa, kus järgitakse Hispaania õppekavasid, aga õppekeel on katalaani keel. 2016./2017. õppeaastal õppis riigi õpilastest ja üliõpilastest 39% Andorra süsteemis, 33% Prantsusmaa ja 28% Hispaania süsteemis.<ref>''Andorra en xifres 2018'', lk 15.</ref> 2005/2006. õppeaastal õppis koolikohustuse eas lastest igas süsteemis umbes kolmandik. Umbes 50% Andorra lastest käib Prantsuse algkoolides, ülejäänud Hispaania või Andorra süsteemi koolides{{lisa viide}}. Andorra süsteemi populaarsus on 21. sajandi oluliselt kasvanud, Hispaania süsteemi populaarsus on vähenenud.<ref name="Education-Systems" /> Praktiliselt kõik andorralased oskavad lugeda.<ref>[https://www.worldatlas.com/articles/the-highest-literacy-rates-in-the-world.html List of Countries By Literacy Rate], worldatlas.com.</ref> [[1880]] rajati Andorras esimesed katoliku koolid, [[1900]] esimene prantsuse kool ja [[1930]] esimene hispaania kool. [[1995]] rajati riigi esimene spordikool. [[Pilt:Universitat_d'Andorra_(3).JPG|pisi|Andorra ülikool]] [[Pilt:Uda.gif|pisi|[[Andorra Ülikool]]i logo]] Pikka aega sai kõrgharidust omandada ainult välismaal. Alates [[1997]]. aastast tegutseb [[Andorra ülikool]]. Et ülikool on väike, on õppimisvõimalused piiratud.<ref name="Augustin77">Augustin, lk 77.</ref> 2014. aastal õppis ülikoolis 1066 üliõpilast. Ülikool pakub bakalaureusekraade õenduses, arvutiteaduses, ärijuhtimises ja haridusteadustes ning edasijõudnute kutseõppekursusi. Õenduse alal on võimalik saada ka teise astme kraad, arvutiteaduse alal ka teise astme kraad ja doktorikraad. Ülikooli juures töötab virtuaalõppe keskus (Centre d'Estudis Virtuals), mis on seotud Hispaania ja Prantsusmaa ülikoolidega, sealhulgas [[Kataloonia Avatud Ülikool]]iga. See pakub umbes 20 esimese ja teise astme õppekava muu hulgas turismi, õigusteaduse, katalaani filoloogia, humanitaarteaduste, psühholoogia, politoloogia, audiovisuaalne kommunikatsioon, telekommunikatsiooni, tehnikateaduse ja Ida-Aasia uuringute alal. Keskus pakub ka teise astme õppekavasid ja täiendõppekursusi spetsialistidele. Eraülikool Universitat de les Valls Andorra la Vellas hakkas 2012. aastal välja õpetama [[hambaarst]]e.<ref>[https://web.archive.org/web/20110530034450/http://www.udv.ad/institution Institution], udv.ad.</ref> Sinna asuti õppima Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Rootsist, kuid pärast üliõpilaste arvu vähenemist võeti selle tegevusluba 2016. aastal tagasi.<ref>[https://www.consellgeneral.ad/ca/arxiu/arxiu-de-lleis-i-textos-aprovats-en-legislatures-anteriors/vii-legislatura-2015-2019/copy_of_lleis-aprovades/llei-8-2016-de-revocacio-definitiva-de-la-universitat-de-les-valls-udv Llei 8/2016 de revocació definitiva de la Universitat de les Valls (UdV)], consellgeneral.ad.</ref> 2010. aasta novembris andsid võimud loa luua [[Universitat Oberta de la Salle – Andorra]], katoliikliku fondi [[Fundació La Salle]] eraõppeasutuse, mis kavatses anda haridust kaugõppes peamiselt inglise keeles ja üliõpilastele kogu maailmast. See avati 2012. aastal.<ref>[https://www.periodistadigital.com/cultura/religion/20120724/nace-universidad-abierta-salle-uols-andorra-noticia-689401015893/ Nace la Universidad Abierta La Salle (UOLS) en Andorra], periodistadigital.com, 24.6.2012.</ref> Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf Andorra in Figures 2011], estadistica.ad.</ref> On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel.<ref>[https://archive.today/20120526193150/http://www.ensenyamentsuperior.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=26&Itemid=25 Premi nacional d'estudi], ensenyamentsuperior.ad.</ref> Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele. Umbes 70 protsenti andorralastest omandab kõrghariduse Hispaanias või ka Prantsusmaal. Eriti populaarsed kõrgkoolilinnad on [[Toulouse]] ja [[Barcelona]].<ref name="Augustin77" /> [[Polybiose programm]]i kaudu pakutakse Andorra noortele võimalust õppida [[USA]]s ja [[Kanada]]s. === Teadus === [[Andorra Uuringute Instituut]] ([[Institut d'Estudis Andorrans]], IEA) asutati 1976. aastal, et aidata kaasa hariduse, eriti õppematerjalide ja õpetajakoolituse arengule Andorras.<ref>[https://web.archive.org/web/20131212130042/http://iea.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2 L’Institut], iea.ad.</ref> Instituudil on keskused Barcelonas ja Toulouse'is (varem ka [[Perpignan]]is). 1998. aastast tegeleb see teadusega üldisemalt. IEA-l on ühiskonnauuringute keskus ning lume- ja mäeolude uurimiskeskus. Peahoone asub Sant Julià de Lòrias. Instituut annab välja monograafiaid ning ajakirja [[Revista Ciutadans]], mis käsitleb Andorra ühiskondlikke olusid. == Tervishoid ja rahvatervis== [[WHO]] hindas 2000. aastatel Andorra tervishoiusüsteemi paremuselt maailmas kolmandaks, ja samal ajal oli WHO andmetel Andorras maailma kõrgeim [[keskmine eluiga]] (83,5 aastat).<ref> Paul Henley. [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7649339.stm Why Andorrans live longer], bbc.co.uk, 2.10.2008.</ref> 2017. aasta hinnangul oli keskmine eluiga 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas).<ref>[https://web.archive.org/web/20181224152118/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2102rank.html Country Comparison: Life expectancy at birth], cia.gov.</ref> 2013. aastal oli uurimisasutuse [[Institute for Health Metrics and Evaluation]] statistika järgi Andorras keskmine eluiga meestel 80,9 ja naistel 86,6 aastat.<ref>[http://www.healthdata.org/andorra Andorra], healthdata.org.</ref> 2016. aastal olid 28% Andorra elanikest ülekaalulised ning [[ülekaalulisus]] kasvas aastatel 2000–2016 viie protsendipunkti võrra.<ref name="fao"/> Andorras on kõikidel riigi kodanikel ja tööloaga välismaalastel õigus tervishoiuteenustele. Kõik töötajad ja nende perekonnaliikmed on kindlustatud riigi hallatava sotsiaalkindlustuskassa (''CASS, [[Caixa Andorrana de Seguretat Social]]'') kaudu. Iga töötaja palgast arvestatakse 18% suurune [[sotsiaalmaks]], millega rahastatakse tervishoidu. Sellest maksust tasub osa tööandja ja osa töötaja. CASS kannab 75% ambulatoorsete patsientide tervishoiukuludest (sh ravimid ja arsti vastuvõtud), 90% haiglaravikuludest ja 100% tervishoiukuludest tööõnnetuste puhul.<ref>[https://web.archive.org/web/20110916184314/http://www.adi.ad/en/Socialsecurity Social security and medical insurance], adi.ad.</ref> Ülejäänud osa võib katta erameditsiinikindlustus. Teiste elanike ja turistide tervishoiukulusid CASS ei kata.<ref name="Augustin77" /><ref>''Travailler en Andorre (Mei 2006)'', Govern d'Andorra, Servei d'Ocupació, lk 30.</ref> [[Escaldes-Engordany]]s on [[Meritxelli Jumalaema haigla]] ([[Hospital Nostra Senyora de Meritxell]]). Peale selle on riigis 11 esmatasandi tervisekeskust. Andorra teeb tervisekeskuste vallas koostööd [[Kataloonia valitsus]]ega. ==Meedia== [[Pilt:RTVA logotip.png|pisi|RTVA ([[Ràdio i Televisió d'Andorra]]), avalik-õiguslik telekanal ja raadiojaam Andorras]] {{Vaata ka|Andorra meedia}} Kaks tähtsamat päevalehte on praegu [[Diari d'Andorra]], mida antakse välja pealinnas, ja [[El Periòdic d'Andorra]], mida antakse välja [[Escaldes-Engordany]]s.<ref>[http://www.prensaescrita.com/newspapers/andorra.php Andorra Newspapers], prensaescrita.com.</ref><ref name="politics"/> Andorras tegutseb üle kümne raadiojaama.<ref name="CIA"/> Varem tegutsesid riigis ka rahvusvahelised raadiojaamad, mis tegid saateid naabermaade, eriti Prantsusmaa, kuid mitte Andorra kuulajatele. Pärast vaidlust kaasvürstide ja Andorra enda võimude vahel Andorra käsutuses olevate raadiosageduste kasutamise üle keeldus Andorra uuendamast Radio Andorra ja Sud Radio ringhäälingulitsentse, mistõttu 1981. aastal mõlemad suleti. [[Ràdio i Televisió d'Andorra]] on 1989. aastal asutatud riigiettevõte, mis on raadio [[Ràdio Nacional d'Andorra]] (RNA) ja riigi ainukese telekanali<ref name="freedom"/> [[Andorra Televisió]] (ATV) taga. Mõlemad on katalaanikeelsed. Andorra meediasisule avaldavad selget mõju ärilised, poliitilised ja usulised huvid. Eriti keeruline on kajastada Andorra pankade tegevust.<ref name="freedom"/> Meediamaastikku mõjutavad suurel määral Hispaania ja Prantsusmaa kanalid, millest paljusid saab Andorras vaadata ja kuulata. == Kultuur == [[Pilt:HPIM0309.JPG|pisi|Andorra lipp rõdul Ordinos]] {{Vaata ka|Andorra kultuur}} Andorra kultuur on saanud palju mõjutusi Prantsusmaalt ja eriti Hispaania [[Kataloonia]]st. Esimesed andorralased olid katalaani keelt kõnelevad hõimud. Et ajalooline keel on katalaani keel, on Andorra kultuur omapärane osa katalaani kultuurist. Andorral on [[Kataloonia]]ga tihedad kultuurisidemed. Andorra on katoliiklik maa. Veel suure osa 20. sajandist elati muust maailmast eraldatuna. [[Escaldes-Engordany]] oli 2011 [[katalaani kultuuri pealinn]].<ref>[http://www.ccc.cat/noticies.php?Id_noticies=253 Capital de la Cultura Catalana]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ccc.cat.</ref> Andorra on saanud kultuurimõjutusi nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast, eriti [[Kataloonia]]st. Kultuuriajalooliselt tähelepanuväärsed on mõned [[romaani stiil]]is kirikud. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil on turism ja sisseränne kujundanud ka kultuurielu. Alates 1980. aastatest on kultuuritaristut arendatud.<ref name="Rodríguez">Francesc Rodríguez. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106375/160682 Culture Today], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 36–37.</ref> ===UNESCO maailmapärand=== [[Pilt:Vall_del_Madriu-Perafita-Claror_-_101.jpg|pisi|Madriu-Perafita-Clarori maastik]] [[Madriu-Perafita-Clarori org]], mis katab umbes 9% Andorra pindalast, võeti 2004 [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. See [[kultuurmaastik]] on näide sellest, kuidas inimesed on aastatuhandete vältel end kohandanud Püreneede oludega.<ref>[https://whc.unesco.org/en/list/1160/ Madriu-Perafita-Claror Valley], unesco.org. ([https://web.archive.org/web/20170508033159/http://whc.unesco.org/en/list/1160 veebiarhiivis])</ref> [[Püreneede jaanituled]] Andorras, Prantsusmaal ja Hispaanias võeti 2015 [[UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistu]]sse.<ref>[https://ich.unesco.org/en/RL/summer-solstice-fire-festivals-in-the-pyrenees-01073 Summer solstice fire festivals in the Pyrenees], unesco.org.</ref> ===Kirjandus ja kirjakultuur=== [[Pilt:Antoni Morell i Mora.jpg|pisi|left|[[Antoni Morell]]]] Advokaat [[Antoni Fiter i Rossell]]i (sündinud 1706) peetakse esimeseks Andorra kirjanikuks. Ta oli piiskopliku kaasvürsti foogt (esindaja). [[1748]]. aastal avaldas ta teose "[[Manual Digest]]" Andorra ajaloost, traditsioonidest ja seadustest. Preester [[Antoni Puig]] avaldas [[1763]]. aastal selle teose redigeeritud ja lühendatud versiooni pealkirjaga "[[Politar Andorrà]]". Mõlemat teost peetakse olulisteks. 1987. aastal asutati romaaniauhind [[Fiter i Rosselli auhind]]. Andorra [[ilukirjandus]] tekkis alles 20. sajandi teisel poolel. Kirjanike seas on [[Antoni Morell]] ([[Antoni Morell Roma]]; 1941–2020), kes on lisaks mitteilukirjanduslikule proosale avaldanud romaane, [[Robert Pastor i Castillo]] (sündinud 1945), kes on avaldanud katalaani keeles luulet ja esseesid ning ka mitu hispaaniakeelset raamatut, luuletaja [[Josep Enric Dallerès]] (sündinud 1949) ning lastekirjanik, esseist ja romaanikirjanik [[Albert Salvadó]] (1951–2020), kes on kõige populaarsem kirjanik.<ref name="Augustin-99">Augustin 2009: 99.</ref> Nooremate generatsioonide kirjanike seas on romaanikirjanik [[Joan Peruga Guerrero]] (sündinud 1954), romaanikirjanik ja esseist [[Alberet Villaró]] (sündinud 1964), kirjanik [[Manel Giberet Vallès]] (sündinud 1966), kirjanik ja diplomaat [[Juli Minoves Triquell]] (sündinud 1969) ning luuletaja [[Teresa Colom]] (sündinud 1973). Tuntud kirjanikud on ka [[Ricard Fiter]] ja [[Michèle Gazier]].<ref name="Augustin-98">Augustin 2009: 98.</ref> Morell, Salvadó ja Villaró on saanud Andorra [[Karl Suure auhind (Andorra)|Karl Suure auhinna]]. ===Arhitektuur=== {{vaata ka|Andorra romaani stiilis kirikud}} [[Pilt:Església de Sant Cristòfol d'Anyós - 1.jpg|pisi|[[Anyósi Sant Cristòfoli kirik]] 13. sajandist, mis on [[Andorra kultuuripärand]]i nimekirjas]] Andorral on rikkalik [[romaani stiil]]is kirikuarhitektuuri pärand, eriti 11. ja 12. sajandist.<ref name="Planas">Marta Planas. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106372/160679 The Artistic Heritage], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 28–31.</ref> Tegu on kivikirikutega, millel on puidust katusekonstruktsioon, tavaliselt neljakandilised löövid, poolringikujuline koor ja Lombardia stiilis kellatorn. Andorras on umbes 40 romaani stiilis kirikut ja kabelit<ref>[https://web.archive.org/web/20110915024742/http://www.andorra.ad/en-US/What_do_you_need/Culture/Pages/churches.aspx Culture: Churches], andorra.ad.</ref>, sealhulgas [[Santa Coloma kirik]] ehk [[Santa Coloma d'Andorra kirik]], mis on Andorra vanim kirik [[8. sajand]]il ehitatud [[lööv]]iga,<ref name="Augustin-96">Augustin 2009: 96.</ref> [[Escaldes-Engordany Sant Miquel d'Engolastersi kirik]], [[Canillo Sant Joan de Casellesi kirik]], [[Encampi Sant Romà de les Bonsi kirik]], [[Ordino Sant Martí de la Cortinada kirik]], [[La Massana Sant Climent de Pali kirik]] ja [[Sant Julià de Lòria Sant Serni de Nagoli kirik]]. On säilinud ka romaani stiilis kivisildu ning kindlustusi, nagu [[Enclari Sant Vicençi linnus]] ja [[Les Bonsi linnus]].<ref name="Planas"/> On ka gooti ja barokkstiilis kirikuid ja muid hooneid.<ref name="Augustin-96" /> Andorra la Vellas on [[Casa de la Vall]], mis oli aastatel 1702–2011 peanõukogu hoone. Üks varasemaid modernistlikke ehitisi on [[Casa dels Russos]] [[Santa Coloma]]. Hoone on valminud 1916 ja selle on kavandanud katalaani arhitekt [[Cèsar Martinel i Brunet]]. Teine katalaani arhitekt [[Josep Puig i Cadafalch]] on kavandanud 1930. aastatest pärineva [[Casa la Cruz]]i. 1930. aastatel hakati ehitama ka suuremaid hotelle.<ref name="Planas"/> Aastal 1972 hävis tulekahjus [[Canillo Santa Maria de Meritxelli kirik]]. Uue kiriku projekteeris katalaani arhitekt [[Ricardo Bofill]]ile. Aastal 1976 pühitsetud uues kirikus segunevad paljud stiilid. [[Encampi Sant Jaume dels Cortalsi kirik]] on teine modernne sakraalehitis. See avati 1999 ja on integreeritud metsamaastikku. Modernse ilmaliku arhitektuuri näide on 1964 valminud Sud Radio raadio- ja televisioonikompleks Encampis, mis on võetud Andorra rahvusliku kultuuripärandi nimekirja. <gallery> Pilt:Església de Santa Coloma - 12.jpg|[[Santa Coloma d'Andorra kirik]] Pilt:Iglesia_de_San_Miguel_de_Engolasters,_Engolasters,_Andorra,_2013-12-30,_DD_01.JPG|Engolastersi Püha Miikaeli kirik Pilt:Refuge_perafita_andorra.jpg|Traditsiooniline kivist mägionn (''refugi'') Perafitas Escaldes-Engordany vallas asub [[Madriu-Perafita-Clarori org|Madriu-Perafita-Clarori orus]] </gallery> ===Kujutav kunst=== 20. sajandil algas Andorra kunsti õitseng, sest valitsus hakkas seda rahaliselt toetama.<ref name="Augustin-98" /> Kataloonia päritolu [[skulptor]] [[Josep Viladomat]] (1899–1989) elas poliitilistel põhjustel Andorras. Paljud tema [[marmor]]ist ja [[pronks]]ist teosed on eksponeeritud [[Centre d'Art d'Escaldes-Engordany|Escaldes-Engordany kunstikeskus]]es.<ref>[https://web.archive.org/web/20140110170010/http://www.e-e.ad/portal/index.php?option=com_content&task=view&id=210&Itemid=89 Sala de la Col·lecció Josep Viladomat], e-e.ad.</ref> Teine Kataloonia päritolu Andorra kunstnik on [[Sergi Mas]]. ===Muusika ja tants=== [[Pilt:ESC 2007 Andorra - Anonymous - Salvem el mon.jpg|pisi|Ansambel Anonymous esitas [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el Helsingis laulu "[[Salvem el món]]"]] {{Vaata ka|Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel}} Andorra muusika piirdus pikka aega vaimuliku muusika ja rahvalauludega.<ref name="Augustin-96" /> Andorras on populaarsed rahvamuusika ja rahvatantsud, nagu ''[[contrapàs]]'', ''[[sardana]]''<ref>[https://web.archive.org/web/20190123010312/https://www.lonelyplanet.com/andorra/attractions/a/poi-sig/358550 Andorra attractions], lonelyplanet.com.</ref> ja ''[[marratxa]]''. ''Marratxa'' on elujõuline [[Sant Julià de Lòria]]s. Andorra rahvamuusika sarnaneb naaberriikide omaga, kuid on eelkõige katalaanipärane, eriti ''sardana'' puhul. ''Contrapàs''{{'}}i tantsitakse Andorra la Vellas ja püha Anna tantsu Escaldes-Engordanys. [[Kammerorkester]] [[Orquestra Nacional Clàssica d'Andorra]] asutati 1992.<ref>[https://web.archive.org/web/20100427163902/http://www.onca.ad/eng/1biografia.htm Discover the ONCA], onca.ad.</ref> Orkestrit juhib viiuldaja [[Gerard Claret i Serra]] ([[Gerard Claret]]). Tema vend [[Lluís Claret]] on tšellist. Nad on rahvusvaheliselt tuntuimad Andorra muusikud. Lluís on tšellist, kes on mänginud sümfooniaorkestrite ees üle Euroopa.<ref>Augustin 2009: 100.</ref> Mõlemad on töötanud välismaal, eriti Kataloonias, ja on saanud Kataloonia kõrgeima autasu [[Püha Jüri rist (Kataloonia autasu)|Püha Jüri rist]]i. Andorras tegutseb riiklik poistekoor [[Cor Nacional dels Petits Cantors d'Andorra]], mis asutati 1991. aastal. Escaldes-Engordanys toimub iga-aastane džässifestival. Andorra riigihümn on "[[El Gran Carlemany]]", mille on komponeerinud isa [[Enric Marfany Bons]] ja mille sõnade autor on Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst [[Joan Benlloch i Vivó]].<ref>Augustin 2009: 101.</ref> Andorra on [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el osalenud kuuel korral, [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, saadi poolfinaalis 12. koht, mis on seni parim saavutus. Esimest korda osaleti [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esimese katalaanikeelse lauluga võistluste ajaloos.<ref name="Augustin-99" /> [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele saatis Andorra võistlusele Taani laulja [[Susanne Georgi]], kes on tuntud ''[[eurodance]]''{{'}}i duost [[Me & My]], kuid elab Andorras. Ta sai poolfinaalis 15. koha. Riiklik televisioonifirma [[RTVA]] otsustas [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el mitte osaleda. Ka varem on Andorrat esindanud Taani, Hollandi ja Hispaania artistid. [[Malvina Reynolds]], kes oli vaimustatud sellest, et Andorra kaitse-eelarve suurus oli 4,90 USA dollarit, kirjutas laulu pealkirjaga „Andorra“. [[Pete Seeger]] lisas laulule mõned salmid ja esitas selle oma 1962. aasta albumil "[[The Bitter and the Sweet]]". ===Teater ja film=== 2007. aastal loodi asutus [[Escena Nacional d'Andorra]]. See produtseerib teatrilavastusi ning vastutab ka filmide tootmise eest. Andorra la Vella ja Sant Julià de Lòria vald korraldavad koos mõlemas kohas teatrilavastuste sarja. Andorra la Vella vald ehitas 1992 varasema kino [[Teatre Comunal d'Andorra la Vella]] nii ümber, et seal saab näidata ka teatrietendusi. Seal on näidatud teatri- ja tantsuetendusi ja korraldatud kontserte.<ref>[https://web.archive.org/web/20111115122156/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/teatre_comunal/ Teatre comunal], andorralavella.ad.</ref> Seal tegutseb ka filmiklubi [[Cineclub de les Valls]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110725042922/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/teatre_comunal/Cineclub/index.html Cineclub de les Valls], andorralavella.ad.</ref> Kultuurikeskus [[La Llacuna]] Andorra La Vellas pakub lastele ja noortele teatri- ja kunstiringe, seal on kultuuriraamatukogu ja muusikakool ning näituse- ja konverentsisaalid.<ref>[https://web.archive.org/web/20071116092013/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/la_llacuna/index.html Centre cultural La Llacuna], andorralavella.ad.</ref> ===Andorra köök=== Andorra köök sarnaneb [[Kataloonia köök|Kataloonia köögiga]], kuigi selles on mõjutusi ka [[Prantsuse köök|Prantsuse]]<ref name="Cuisine">[https://www.holidaysandorra.org/cuisine-in-andorra Cuisine in Andorra], holidaysandorra.org.</ref> ja [[Hispaania köök|Hispaania köögist]].<ref>Eccardt 2004, lk 158–160, 170–171.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110720143421/http://www.rumbo.es/guide/es/europa/andorra/gastro.htm Andorra - gastronomía], rumbo.es.</ref> Traditsioonilistele [[tavern]]idele (''tasques''), on lisandunud tänapäevased söögikohad, milles pakutakse, Prantsuse, Hispaania ja rahvusvahelisse kööki kuuluvaid toite.<ref name="Marquet">Jordi Marquet. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106381/169954 The Cuisine: between the traditional and the modern], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 41–43.</ref> Andorras korraldatakse aasta läbi toiduüritusi, mis aitavad kohalikku toidukultuuri alal hoida.<ref name="Cuisine" /> Katalaani toidutraditsioonid avalduvad näiteks küpsetises nimega ''[[coca]]'', lihast ja köögiviljadest valmistatud hautises nimega ''[[escudella]]'' ning panniroas nimega ''[[trinxat]]'', mis sisaldab kapsast, kartuleid ja sealiha. ''Escudella''{{'}}t valmistatakse ''[[cassola]]''{{'}}s, mis on glasuuritud savi[[pott]].<ref>Eccardt 2004, lk 158.</ref> Puljongit võidakse serveerida eraldi, supina. Teine iseloomulik roog on ''allioli'', mis sisaldab [[oliiviõli]] ja [[küüslauk]]u. Traditsioonilistes roogades kasutatakse kohalikke koostisosi nagu metssealiha, jäneseliha, küülikuliha, lambaliha, forelli, seeni ning kitse- ja lambapiimast juustu. Toiduvalmistamisel kasutatakse ka [[harilik sigur|sigur]]ilehti. Kokk [[Maria Montanyà]] on traditsioonilisi retsepte kogunud kokaraamatusse "[[La cuina de casa meva]]".<ref name="Marquet" /> Tähtsal kohal on mereannid ja värsked põllumajandussaadused.<ref>[https://www.worldatlas.com/articles/important-aspects-of-the-culture-of-andorra.html The Culture and Traditions of Andorra], worldatlas.com.</ref> Kaladest on traditsiooniliselt palju söödud eriti [[tursk]]a ja [[meriforell]]i.<ref name="Cuisine" /> ===Tähtpäevad=== Traditsioonilised tähtpäevad on [[jüripäev]] (''diada de Sant Jordi''), [[jaanilaupäev]] (''nit de Sant Joan''), mida tähistatakse lõkkega, [[tabanipäev]] ja [[luutsinapäev]].<ref>[https://web.archive.org/web/20120629004406/http://www.andorra.ad/en-us/about_andorra/pages/culture_and_traditions.aspx About Andorra: Culture and traditions], andorra.ad.</ref> === Mäluasutused === ====Muuseumid==== Andorras tegutseb 18 muuseumi, mis säilitavad ja vahendavad teadmisi Andorra ajaloo ja kultuuripärandi kohta.<ref>[https://web.archive.org/web/20110716063545/http://www.tourisme-andorre.net/Telechargements/Museus_cat_fr.pdf Museus d’Andorra: Musées d’Andorre] tourisme-andorre.net.</ref> Nende seas on etnograafiamuuseum, religioosse kunsti muuseum ja ikonograafia muuseum. La Massana vallas Pal'i külas on muuseum, mis tutvustab romaani kunsti ja Andorra kultuuripärandit, sealhulgas kirikukunsti ja sildu. On tööstusajaloo muuseume. Metallurgiatehas [[Farga Rossell]] La Massanas, mille rajamist alustati 1842 ja mis töötas 1876. aastani ühena kahest viimasest metallurgiatehasest Andorras, on säilitatud muuseumina. Andorra la Vellas on automuuseum [[Museu Nacional de l'Automòbil]]. Ka Encampis on automuuseum. Ettevõtte [[Reig]] kunagistes ruumides Sant Julià de Lòrias on tubakamuuseum. Parfüümimuuseum Escaldes-Engordanys on seotud turiste ligimeelitava käibemaksuvaba kaubandusega. Ordinos on postimuuseum. Canillos on mootorrattamuuseum. [[Museu Casa d'Areny-Plandolit]] Ordinos, [[Museu Casa Rull]] [[Sispony]]s ja [[Casa Cristo]] Encampis on koos interjööriga säilinud hooned, kus on näha, kuidas eri sotsiaalsetest kihtidest andorralased vanasti elasid. Pealinnas on ka [[Seth Panisi loss]], kus on [[Seitsme luku kirst]], milles varem hoiti Andorra kõige tähtsamaid dokumente. Igal kihelkonnal oli üks võti (ja seitsmes piiskopi esindajal), nii et kirstu sai avada ainult iga kihelkonna esindaja juuresolekul.<ref>[https://web.archive.org/web/20190306042735/http://www.himchistka-daugavpils.eu/andor-22.html Andorra la Vella. What to see.], imchistka-daugavpils.eu.</ref> ====Raamatukogud==== Valdadel on oma kohalikud raamatukogud. Andorra esimene raamatukogu avati 1930. Sellest kasvas välja [[Andorra Rahvusraamatukogu]] (Biblioteca Nacional d'Andorra), mis tegutseb aastast 1974. Alates 1980. aastast säilitatakse seal kõikide Andorra raamatute [[sundeksemplar]]e. Aastal 2009 laekus neid 767 nimetust. ====Arhiiv ==== [[Andorra Rahvusarhiiv]] (Arxiu Nacional d'Andorra) on asutatud 1975. aastal. ==Sport== {{Vaata|Andorra sport}} Andorra on tuntud talispordi- ja [[rulluisuhoki]]maana. Nii rulluisuhokit kui ka [[ragbi]]t peetakse Andorra rahvusspordialadeks. [[Korvpall]]imeeskond [[BC Andorra]] on mänginud Hispaania kõrgliigas [[Liga ACB]]. [[Andorra Jalgpalliliit]] asutati 1994. aastal ja see liitus [[Rahvusvaheline Jalgpalliliit|Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga]] 1996. aastal.<ref>[https://www.uefa.com/insideuefa/member-associations/association=and/ Andorran Football Federation], uefa.com.</ref> Juulis 2025 oli [[Andorra jalgpallikoondis]] [[FIFA edetabel]]is 174. kohal.<ref>[https://inside.fifa.com/fifa-world-ranking/men Latest Men’s World Ranking].</ref> Riigi suurim staadion [[Estadi Nacional]] mahutab 3000 pealtvaatajat. On rajatud mitu suusakeskust ning laskespordi-, tennise-, ujumis- ja muid rajatisi.<ref>Sergi Nadal. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106384/169955 A Country for Spor], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 44–48.</ref> [[Andorra Olümpiakomitee]] (''Comitè Olímpic Andorrà'') loodi 1971 ja sai [[ROK]]i tunnustuse 1975.<ref>[https://www.olympics.com/ioc/andorra Andorra], olympics.com.</ref> Andorra sportlased osalesid esimest korda [[1976. aasta taliolümpiamängud]]el [[Innsbruck]]is. Sellest ajast saadik on osaletud kõikidel suve- ja taliolümpiamängudel. Riigi sportlased pole medaleid võitnud. <gallery> Pilt:Grandvalira ski resort, Andorra5.jpg|Mäesuusakeskus [[Soldeu]] külas Pilt:Estadi_Comunal_Vella.jpg|Andorra la Vella vallastaadion Pilt:Roger_Vidosa_FIS-Slalom_Hinterstoder_2010.jpg|Mäesuusataja [[Roger Vidosa]] </gallery> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Peeter Kaldre]], "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" [[Aja Pulss]] nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16–20. *''International Dictionary of Historic Places: Southern Europe'', Chicago and London: Fitzroy Dearborn Publishers 1995, ISBN 1-884964-02-8. *''Western Europe 2003'', London: Europa Publications Limited 2003, ISBN 1-85743-152-9. *Thomas Eccardt. ''Secrets of the Seven Smallest States of Europe: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City'', New York: Hippocrene Books 2004, ISBN 9780781810326. *Byron Augustin. ''Andorra'', Marchall Cavendish Benchmark: Tarrytown, NY 2009, ISBN 978-0-7614-3122-0. *''Andorra in Figures 2014'', Govern d'Andorra, Cambra de Comerç, Indústria i Serveis d'Andorra 2014, ISBN 978-99920-0-692-4. *''Andorra in Figures 2017'', Government of Andorra and Cambra de Comerç, ACTUA 2017, ISBN 978-99920-0-839-3. *''Andorra en Xifres 2018'', Govern d'Andorra 2018, ISBN 978-99920-0871-3. == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}}{{commons|Andorra}} * [https://visitandorra.com/en/ Ametlik turismiinfo] (''inglise keeles'') *Tuomas Salste. [https://www.tuomas.salste.net/doc/matkat/andorra.html Andorra: Matkaopas Pyreneiden pikkuvaltioon], 2014. * [http://www.esglesiacatolica.ad/ Katoliku kirik Andorras] *[https://en.wikivoyage.org/wiki/Andorra Wikivoyage] *[https://www.govern.ad/ca/inici Andorra valitsus] *[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028050 Andorra Country Profile], BBC *[https://eudocs.lib.byu.edu/index.php/History_of_Andorra:_Primary_Documents History of Andorra: Primary Documents], eudocs.lib.byu.edu {{Euroopariigid}} {{koord |NS=42.558 |EW=1.555 |type=country |region=AD}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Andorra| ]] caiyqs73jqcl8mfnie6ywbexddzjcv8 0 258 7174332 7173423 2026-06-16T21:21:43Z LeeMarx 59920 7174332 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Cabo Verde Vabariik | omastav = Roheneemesaarte | nimi1_keel = portugali | nimi1 = República de Cabo Verde | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 100px | vapp = Coat of arms of Cape Verde.svg | asendikaart = Cape Verde in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[portugali keel|portugali]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Praia]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[José Maria Neves]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Ulisses Correia e Silva]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 5. juulil 1975 | valuuta = [[Cabo Verde eskuudo|eskuudo]] (CVE) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] &minus;1 | hümn = [[Cântico da Liberdade]] | usund = | üladomeen = [[.cv]] | telefonikood = 238 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = CPV | märkused = }} '''Roheneemesaared''' ([[portugali keel]]es ''Cabo Verde'', [[Roheneemesaarte kreoolkeel]]es ''Kabu Verdi''; ametlik nimi '''Cabo Verde Vabariik''') on [[saareriik]] ja [[saarestik]] [[Atlandi ookean]]is [[Lääne-Aafrika]] ranniku lähedal.<ref name="britannica">{{Netiviide |url=https://www.britannica.com/place/Cabo-Verde |pealkiri=Cabo Verde |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Riik paikneb [[Senegal]]i rannikust umbes 500–620 kilomeetri kaugusel lääne pool.<ref name="britannica" /> Roheneemesaared kuuluvad geograafiliselt [[Makaroneesia]] saarestikurühma.<ref name="britannica" /> Riik koosneb kümnest suuremast vulkaanilisest saarest ja mitmest väikesaarest.<ref name="britannica" /> Üheksa saart on asustatud.<ref name="britannica" /> Pealinn [[Praia]] asub suurimal saarel [[Santiago saar|Santiagol]].<ref name="britannica" /> Riigi rahvaarv oli Maailmapanga andmetel 2024. aastal 524 877 inimest.<ref name="wb-pop">{{Netiviide |url=https://data.worldbank.org/country/cabo-verde |pealkiri=Cabo Verde |väljaandja=Maailmapank |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> == Nimi == Riigi nimi on tuletatud Aafrika mandri läänepoolseimast punktist, [[Senegal]]is asuvast [[Roheneem]]est ehk Cabo Verdest.<ref name="britannica" /> Portugali keeles tähendab ''Cabo Verde'' „rohelist neeme”.<ref name="britannica" /> Riigi ametlik nimi on portugali keeles ''República de Cabo Verde''.<ref name="un-name">{{Netiviide |url=https://digitallibrary.un.org/record/1282080 |pealkiri=CABO VERDE |väljaandja=ÜRO digitaalraamatukogu |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> 24. oktoobril 2013 teatas Cabo Verde [[ÜRO]]le, et riigi ametliku lühinimena tuleb kõigis ÜRO keeltes kasutada nimekuju ''Cabo Verde''.<ref name="un-name" /> ÜRO liikmesriikide nimekirjas on riigi nimekujuna kasutusel ''Cabo Verde''.<ref name="un-member">{{Netiviide |url=https://www.un.org/en/about-us/member-states/cabo-verde |pealkiri=Cabo Verde |väljaandja=ÜRO |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Eesti keeles on riigi traditsiooniline nimi '''Roheneemesaared'''.<ref name="un-member" /> Riigi ametlik nimi on '''Cabo Verde Vabariik'''.<ref name="un-name" /> == Asend == Roheneemesaared asuvad [[Atlandi ookean]]i põhjaosas [[Aafrika]] lääneranniku lähedal.<ref name="britannica" /> Lähim mandriala on Senegali rannikul asuv Roheneem ehk Cabo Verde neem.<ref name="britannica" /> Riigi pindala on 4033 km².<ref name="britannica" /> Rannajoone pikkus on umbes 965 km.<ref name="cia">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/cabo-verde/ |pealkiri=Cabo Verde |väljaandja=The World Factbook |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Saarestik jaguneb kaheks suuremaks saarterühmaks: põhja pool paiknevad [[Tuulepealsed saared (Aafrika)|Tuulepealsed saared]] ja lõuna pool [[Tuulealused saared (Aafrika)|Tuulealused saared]].<ref name="britannica" /> Tuulepealsete saarte hulka kuuluvad [[Santo Antão]], [[São Vicente]], [[Santa Luzia]], [[São Nicolau]], [[Sali saar|Sal]] ja [[Boa Vista saar|Boa Vista]].<ref name="britannica" /> Tuulealuste saarte hulka kuuluvad [[Maio]], [[Santiago saar|Santiago]], [[Fogo]] ja [[Brava]].<ref name="britannica" /> Lähimad teised [[Makaroneesia]] saarestikud on põhja pool asuvad [[Kanaari saared]] ja [[Madeira]].<ref name="britannica" /> Cabo Verde paikneb oluliste Atlandi mereteede lähedal.<ref name="cia" /> == Loodus == [[Pilt:Lakes_at_Praia_de_Curralinho_and_Praia_de_Santa_Monica_from_air,_2010_12.JPG|pisi|[[Boa Vista saar]]]] Roheneemesaared on vulkaanilist päritolu saarestik.<ref name="britannica" /> Idapoolsed saared on geoloogiliselt vanemad, madalamad ja tugevamalt kulutatud.<ref name="britannica" /> Läänepoolsed saared on mägisemad ja geoloogiliselt nooremad.<ref name="britannica" /> Riigi kõrgeim punkt on [[Pico do Fogo]] tegevvulkaan [[Fogo]] saarel.<ref name="britannica" /> Pico do Fogo kõrgus on 2829 meetrit üle merepinna.<ref name="britannica" /> Fogo vulkaan on saarestiku silmatorkavaim geoloogiline objekt.<ref name="britannica" /> === Veestik === Saartel on vähe püsivaid vooluveekogusid.<ref name="britannica" /> Magevee nappus mõjutab põllumajandust, asustust ja veevarustust.<ref name="britannica" /> Osa veevarustust põhineb põhjaveel, veehoidlates kogutaval veel ja magestatud mereveel.<ref name="worldbank">{{Netiviide |url=https://www.worldbank.org/ext/en/country/caboverde |pealkiri=Cabo Verde |väljaandja=Maailmapank |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Vihmaperioodil võivad mägisematel saartel tekkida ajutised tugevad veevoolud.<ref name="britannica" /> Vähene ja ebakorrapärane sademete hulk on Cabo Verde loodusolude üks tähtsamaid piiranguid.<ref name="britannica" /> === Taimestik === Roheneemesaarte looduslik taimestik on kujunenud kuiva kliima, vulkaanilise pinnase ja inimtegevuse mõjul.<ref name="britannica" /> Paljud algsed taimekooslused on muutunud karjatamise, põlluharimise ja metsaraie tõttu.<ref name="britannica" /> Niiskematel ja kõrgematel saartel leidub rohkem taimestikku kui madalatel ja kuivadel idapoolsetel saartel.<ref name="britannica" /> Saarestikus leidub endeemseid taimeliike.<ref name="britannica" /> Taimestiku kaitset raskendavad elupaikade killustumine, erosioon ja kuivus.<ref name="britannica" /> === Loomastik === Saarestiku loomastik on suhteliselt liigivaene, kuid seal leidub mitmeid endeemseid liike.<ref name="britannica" /> Roheneemesaarte linnustiku tuntumaid endeemseid liike on [[kapverdi lõoke]] (''Alauda razae'').<ref name="birdlife-razo">{{Netiviide |url=https://datazone.birdlife.org/species/factsheet/razo-lark-alauda-razae |pealkiri=Razo Lark Alauda razae |väljaandja=BirdLife International |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Kapverdi lõoke elab peamiselt Raso saarel.<ref name="birdlife-razo" /> Roheneemesaartel on tähtsad merelindude pesitsusalad.<ref name="britannica" /> Saarestiku rannikualad on olulised ka merikilpkonnadele.<ref name="cia" /> === Looduskaitse === Roheneemesaarte looduskaitse peamised probleemid on elupaikade kadu, pinnase erosioon, magevee nappus ja saarte ökosüsteemide haavatavus.<ref name="britannica" /> Riigis on moodustatud rahvusparke, loodusparke ja loodusreservaate.<ref name="britannica" /> Fogo saarel paiknev Chã das Caldeiras ja Fogo vulkaaniline piirkond on esitatud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] esialgsesse nimekirja.<ref name="unesco-fogo">{{Netiviide |url=https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6091/ |pealkiri=Chã das Caldeiras, Ilha do Fogo |väljaandja=UNESCO maailmapärandi keskus |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Roheneemesaarte kaitsealad hõlmavad nii mägiseid sisealasid, rannikuid kui ka väikesaari.<ref name="britannica" /> Looduskaitse on seotud ka kliimamuutustega kohanemise ja veevarude kaitsega.<ref name="worldbank" /> === Kliima === Roheneemesaartel valitseb kuiv troopiline kliima.<ref name="britannica" /> Kliimat mõjutavad [[passaattuuled]] ja [[Kanaari hoovus]].<ref name="britannica" /> Aasta keskmised temperatuurid on üldiselt mõõdukad võrreldes paljude mandriliste troopikapiirkondadega.<ref name="britannica" /> Sademed on vähesed ja ebaregulaarsed.<ref name="britannica" /> Põuad on saarestikus korduvad.<ref name="britannica" /> Vihmaperiood langeb peamiselt suve lõppu ja sügise algusse.<ref name="britannica" /> == Riik == === Riigikord === [[Pilt:Praia-Pal%C3%A1cio_Presidencial_(2).jpg|pisi|Cabo Verde presidendi residents [[Praia]]s]] Roheneemesaared on mitmeparteisüsteemiga [[parlamentaarne vabariik]].<ref name="britannica" /> Riigipea on [[president]].<ref name="britannica" /> President valitakse otsevalimistel viieks aastaks.<ref name="britannica" /> Valitsust juhib [[peaminister]].<ref name="governo">{{Netiviide |url=https://www.governo.cv/ |pealkiri=Página Oficial do Governo de Cabo Verde |väljaandja=Cabo Verde valitsus |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> 2026. aasta juuni seisuga on president [[José Maria Neves]].<ref name="presidencia">{{Netiviide |url=https://presidencia.cv/ |pealkiri=Presidência da República de Cabo Verde |väljaandja=Cabo Verde Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> 2026. aasta juuni seisuga on ametisolev peaminister [[Ulisses Correia e Silva]], kuid 2026. aasta parlamendivalimiste järel on valitsuse vahetus üleminekufaasis.<ref name="governo" /><ref name="inforpress-posse">{{Netiviide |url=https://inforpress.cv/presidente-da-republica-empossa-francisco-carvalho-como-primeiro-ministro-no-dia-19 |pealkiri=Presidente da República empossa Francisco Carvalho como primeiro-ministro no dia 19 |väljaanne=Inforpress |kuupäev=10. juuni 2026 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Inforpressi andmetel pidi president [[Francisco Carvalho]] ametisse nimetama 19. juunil 2026.<ref name="inforpress-posse" /> Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele [[Rahvusassamblee (Cabo Verde)|Rahvusassambleele]].<ref name="ipu">{{Netiviide |url=https://data.ipu.org/parliament/CV/CV-LC01/ |pealkiri=National Assembly |väljaandja=Inter-Parliamentary Union |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Rahvusassamblees on 72 liiget.<ref name="ipu" /> Rahvusassamblee liikmed valitakse viieks aastaks.<ref name="ipu" /> === Haldusjaotus === [[Fail:Cape Verde, administrative divisions - et - colored (+details).svg|pisi|Cabo Verde omavalitsused]] Cabo Verde jaguneb 22 omavalitsuseks ehk ''concelho''ks.<ref name="sngwofi">{{Netiviide |url=https://www.sng-wofi.org/country_profiles/cape_verde.html |pealkiri=Cape Verde |väljaandja=SNG-WOFI |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Omavalitsused paiknevad üheksal asustatud saarel.<ref name="sngwofi" /> Riigis on 32 kihelkonnataolist kohaliku jaotuse üksust ehk ''freguesia''t.<ref name="sngwofi" /> {| class="wikitable" |+ Cabo Verde omavalitsused |- ! Omavalitsus ! Saar ! Saarterühm |- | [[Tarrafal]] | rowspan="9" | [[Santiago saar|Santiago]] | rowspan="14" | [[Tuulealused saared (Aafrika)|Tuulealused saared]] |- | [[São Miguel (Roheneemesaared)|São Miguel]] |- | [[São Salvador do Mundo]] |- | [[Santa Cruz]] |- | [[São Domingos]] |- | [[Praia]] |- | [[Ribeira Grande de Santiago]] |- | [[São Lourenço dos Órgãos]] |- | [[Santa Catarina]] |- | [[Brava]] | [[Brava]] |- | [[São Filipe]] | rowspan="3" | [[Fogo]] |- | [[Santa Catarina do Fogo]] |- | [[Mosteiros]] |- | [[Maio]] | [[Maio]] |- | [[Boa Vista]] | [[Boa Vista saar|Boa Vista]] | rowspan="8" | [[Tuulepealsed saared (Aafrika)|Tuulepealsed saared]] |- | [[Sal]] | [[Sali saar|Sal]] |- | [[Ribeira Brava]] | rowspan="2" | [[São Nicolau]] |- | [[Tarrafal de São Nicolau]] |- | [[São Vicente]] | [[São Vicente]] |- | [[Porto Novo (Roheneemesaared)|Porto Novo]] | rowspan="3" | [[Santo Antão]] |- | [[Ribeira Grande]] |- | [[Paul (Roheneemesaared)|Paul]] |} === Valimised ja erakonnad === Cabo Verde poliitikas on alates mitmeparteisüsteemi taastamisest olnud kesksel kohal [[Demokraatlik Liikumine (Cabo Verde)|Demokraatlik Liikumine]] ja [[Cabo Verde Iseseisvuse Aafrika Partei]].<ref name="britannica" /> 2026. aasta parlamendivalimised toimusid 17. mail 2026.<ref name="reuters2026">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/africa/cape-verde-ruling-party-unseated-election-partial-results-show-2026-05-18/ |pealkiri=Cape Verde ruling party unseated in election, partial results show |väljaanne=Reuters |kuupäev=18. mai 2026 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Valimised võitis opositsiooniline [[Cabo Verde Iseseisvuse Aafrika Partei|PAICV]].<ref name="reuters2026" /> Lõplike tulemuste järgi sai PAICV 37 kohta 72-st.<ref name="africanews2026">{{Netiviide |url=https://www.africanews.com/2026/05/29/ruling-bloc-ousted-as-opposition-paicv-secures-clear-parliamentary-win/ |pealkiri=Ruling bloc ousted as opposition PAICV secures clear parliamentary win |väljaanne=Africanews |kuupäev=29. mai 2026 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Demokraatlik Liikumine sai 33 kohta.<ref name="africanews2026" /> [[Demokraatlik ja Sõltumatu Cabo Verde Liit]] sai 2 kohta.<ref name="africanews2026" /> == Rahvastik == 2021. aasta rahvaloenduse järgi elas Cabo Verdes 491 233 inimest.<ref name="ine2021">{{Netiviide |url=https://www.rtp.pt/noticias/economia/ine-cabo-verde-tinha-491233-residentes-em-2021_n1396288 |pealkiri=INE. Cabo Verde tinha 491.233 residentes em 2021 |väljaanne=RTP |kuupäev=4. aprill 2022 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Maailmapanga andmetel oli riigi rahvaarv 2024. aastal 524 877.<ref name="wb-pop" /> Suurim ja rahvarohkeim saar on [[Santiago saar|Santiago]].<ref name="britannica" /> Pealinn [[Praia]] asub Santiagol.<ref name="britannica" /> Cabo Verde rahvastik on valdavalt linnaline.<ref name="britannica" /> Britannica järgi elas 2021. aastal linnades 74,1% ja maal 25,9% elanikest.<ref name="britannica" /> Cabo Verdel on suur [[diasporaa]].<ref name="worldbank" /> Cabo Verde päritolu inimesi elab muu hulgas [[Portugal]]is, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Prantsusmaa]]l ja [[Holland]]is.<ref name="worldbank" /> === Keeled === Ametlik keel on [[portugali keel]].<ref name="britannica" /> Igapäevases suhtluses kasutatakse laialdaselt [[Roheneemesaarte kreoolkeel]]t ehk kriolot.<ref name="britannica" /> Kreoolkeel on oluline rahvusliku identiteedi kandja.<ref name="unesco-morna">{{Netiviide |url=https://ich.unesco.org/en/RL/morna-musical-practice-of-cabo-verde-01469 |pealkiri=Morna, musical practice of Cabo Verde |väljaandja=UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistu |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Portugali keel on riigihalduse, koolihariduse ja ametliku kirjaliku asjaajamise keel.<ref name="britannica" /> Roheneemesaarte kreoolkeelel on mitu saartega seotud varianti.<ref name="britannica" /> === Religioon === Riigis on ülekaalus [[katoliiklus]].<ref name="britannica" /> Cabo Verdes on ka protestantlikke ja muid kristlikke kogukondi.<ref name="britannica" /> Riigis tegutsevad katoliku Santiago de Cabo Verde ja Mindelo piiskopkonnad.<ref name="gcatholic">{{Netiviide |url=https://gcatholic.org/dioceses/country/CV.htm |pealkiri=Catholic Church in Cabo Verde |väljaandja=GCatholic |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Katoliku kirikul on olnud oluline roll Cabo Verde koloniaalajaloos ja hariduses.<ref name="britannica" /> Rahvapärases usuelus on segunenud katoliiklikud ja kohalikud kultuurilised traditsioonid.<ref name="britannica" /> == Riigikaitse == Cabo Verde relvajõudude ülesanne on riigi kaitsmine ja merelise julgeoleku tagamine.<ref name="cia" /> Riigi geograafilise asendi tõttu on rannavalve ja merepiiri järelevalve tähtsad julgeolekuvaldkonnad.<ref name="cia" /> The World Factbooki järgi koosnevad relvajõud rahvuskaardi ja rannavalve elementidest.<ref name="cia" /> Cabo Verde teeb julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas koostööd rahvusvaheliste partneritega.<ref name="cia" /> Riigi julgeolekuhuvid on seotud ka ebaseadusliku kalapüügi, meretranspordi turvalisuse ja Atlandi mereteede kontrolliga.<ref name="cia" /> == Majandus == Cabo Verde majandus on suurel määral teenustekeskne.<ref name="worldbank" /> Turism on riigi majanduses oluline sektor.<ref name="worldbank" /> Maailmapanga hinnangul kasvas Cabo Verde reaalne SKT 2024. aastal 7,3%.<ref name="wb2025">{{Netiviide |url=https://www.worldbank.org/en/news/press-release/2025/06/23/cabo-verde-unlocking-inclusive-growth-through-increased-resilience-and-equal-opportunities |pealkiri=Cabo Verde: Unlocking Inclusive Growth Through Increased Resilience and Equal Opportunities |väljaandja=Maailmapank |kuupäev=23. juuni 2025 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Kasvu toetasid 2024. aastal tugev turismitegevus ja mõõdukas põllumajanduse taastumine.<ref name="wb2025" /> Riigil on piiratud loodusvarad ja vähe põllumajanduseks sobivat maad.<ref name="worldbank" /> Cabo Verde sõltub paljude kaupade, sealhulgas toidu ja kütuse impordist.<ref name="worldbank" /> Välisrahaülekanded ja diasporaa on Cabo Verde majanduses tähtsad.<ref name="worldbank" /> Turismi areng on koondunud eelkõige ranna- ja kuurortturismi ümber.<ref name="wb-tourism">{{Netiviide |url=https://www.worldbank.org/en/programs/competitiveness-for-jobs-and-economic-transformation/brief/cabo-verde-towards-a-greener-more-sustainable-tourism-sector |pealkiri=Cabo Verde: Towards a Greener, More Sustainable Tourism Sector |väljaandja=Maailmapank |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Maailmapank on rõhutanud vajadust muuta Cabo Verde turismisektor kestlikumaks ja mitmekesisemaks.<ref name="wb-tourism" /> == Transport == Cabo Verde transpordi eripära tuleneb riigi paiknemisest mitmel saarel.<ref name="cia" /> Saari ühendavad lennu- ja laevaühendused.<ref name="cia" /> Peamised rahvusvahelised lennujaamad asuvad muu hulgas Sali, Santiago, Boa Vista ja São Vicente saarel.<ref name="cia" /> Olulised sadamad on Praia ja Mindelo sadam.<ref name="cia" /> Saareline asend muudab transpordiühendused riigi sisese sidususe jaoks oluliseks.<ref name="worldbank" /> Meretransport on tähtis kaupade liikumisel ja väiksemate saarte ühendamisel.<ref name="cia" /> Lennuühendused on olulised nii siseturismi, väliskülastajate kui ka diasporaa liikumise jaoks.<ref name="worldbank" /> == Ajalugu == [[Pilt:Fort_de_%22Real_de_San_Felipe%22_04.jpg|pisi|püsti|Real de São Filipe fort [[Cidade Velha]]s]] Asustamata Roheneemesaared jõudsid Portugali meresõitjate teada 15. sajandil.<ref name="britannica" /> Portugallased alustasid Santiago saare asustamist 1462. aastal.<ref name="britannica" /> [[Cidade Velha]]st kujunes Portugali koloniaalvõimu ja Atlandi [[orjakaubandus]]e oluline tugipunkt.<ref name="unesco-cidade">{{Netiviide |url=https://whc.unesco.org/en/list/1310/ |pealkiri=Cidade Velha, Historic Centre of Ribeira Grande |väljaandja=UNESCO maailmapärandi keskus |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Cidade Velha ajalooline keskus kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref name="unesco-cidade" /> UNESCO järgi oli Ribeira Grande ehk hilisem Cidade Velha esimene Euroopa koloniaallinn troopikas.<ref name="unesco-cidade" /> Linn oli oluline peatuskoht mereteedel Aafrika, Euroopa ja Ameerika vahel.<ref name="unesco-cidade" /> Cabo Verde oli Portugali koloonia kuni 20. sajandi teise pooleni.<ref name="britannica" /> 1951. aastal sai Portugali kolooniast Portugali meretagune provints.<ref name="britannica" /> [[Amílcar Cabral]] asutas 1956. aastal [[Guinea ja Cabo Verde Iseseisvuse Aafrika Partei]].<ref name="britannica" /> Cabo Verde kuulutas iseseisvuse välja 5. juulil 1975.<ref name="britannica" /> Riigi esimeseks presidendiks sai [[Aristides Pereira]].<ref name="britannica" /> Esimestel iseseisvusjärgsetel aastakümnetel valitses riigis üheparteisüsteem.<ref name="britannica" /> 1991. aastal toimusid mitmeparteisüsteemi taastamise järel esimesed vabad valimised.<ref name="britannica" /> 1991. aasta presidendivalimistel sai presidendiks [[António Mascarenhas Monteiro]].<ref name="britannica" /> == Eesti ja Cabo Verde suhted == [[Eesti]] ja Cabo Verde sõlmisid diplomaatilised suhted 9. septembril 1991.<ref name="vm">{{Netiviide |url=https://vm.ee/riigid/cabo-verde |pealkiri=Cabo Verde |väljaandja=Välisministeerium |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Eesti Välisministeeriumi andmetel ei ole Eestil Cabo Verdes alalist saatkonda.<ref name="vm" /> Cabo Verde kuulub Eesti välisesinduste tööjaotuses Portugalis asuva Eesti saatkonna piirkonda.<ref name="vm" /> Eesti ja Cabo Verde suhted on seotud eeskätt rahvusvahelise koostöö ja diplomaatiliste kontaktidega.<ref name="vm" /> Eesti Välisministeeriumi riigileht kasutab riigi nimena Cabo Verdet.<ref name="vm" /> == Haridus == Cabo Verde haridussüsteem on rajatud portugali keeleruumist pärinevale koolitraditsioonile.<ref name="britannica" /> Põhiharidus on riigis laialdaselt kättesaadav.<ref name="britannica" /> Hariduse arendamine on olnud iseseisvusjärgse riigi üks tähtsaid sotsiaalpoliitilisi eesmärke.<ref name="britannica" /> Riigi tähtsamaid kõrgkoole on [[Cabo Verde ülikool]].<ref name="university">{{Netiviide |url=https://unicv.edu.cv/ |pealkiri=Universidade de Cabo Verde |väljaandja=Cabo Verde ülikool |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Cabo Verde ülikool on avalik-õiguslik ülikool.<ref name="university" /> Kõrghariduses on olulised ka eraülikoolid ja kutseõppeasutused.<ref name="britannica" /> == Kultuur == [[Pilt:Praia-H%C3%B4tel_de_ville_(1).jpg|pisi|püsti|Praia raekoda]] Cabo Verde kultuuris on põimunud Aafrika ja Euroopa mõjud.<ref name="britannica" /> Riigi kultuurilise identiteedi tähtsad väljendusvormid on muusika, kreoolkeel, kirjandus ja diasporaa kultuur.<ref name="unesco-morna" /> Tuntuimaid muusikastiile on ''[[morna (muusika)|morna]]''.<ref name="unesco-morna" /> Morna kanti 2019. aastal [[UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistu]]sse.<ref name="unesco-morna" /> UNESCO kirjeldab mornat Cabo Verde muusikalise ja poeetilise väljendusviisina, mida esitatakse tavaliselt lauluna ja instrumentaalsaatega.<ref name="unesco-morna" /> Tuntuim Cabo Verde laulja on [[Cesária Évora]].<ref name="britannica" /> Cabo Verde kirjanduses on olulised teemad saareline identiteet, diasporaa, koloniaalajalugu ja kreoolne kultuur.<ref name="britannica" /> Cidade Velha ajalooline keskus on riigi tähtsaim rahvusvaheliselt tunnustatud kultuuripärandi paik.<ref name="unesco-cidade" /> == Sport == Roheneemesaarte populaarseimate spordialade hulka kuulub [[jalgpall]].<ref name="britannica" /> Riigi jalgpallikoondis kuulub [[Aafrika Jalgpalli Konföderatsioon]]i ja [[FIFA]]sse.<ref name="fifa">{{Netiviide |url=https://www.fifa.com/en/member-associations/cpv |pealkiri=Cabo Verde |väljaandja=FIFA |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Cabo Verde jalgpallikoondis kvalifitseerus [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]].<ref name="fifa" /> Roheneemesaarte sportlased on osalenud [[olümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est.<ref name="olympics">{{Netiviide |url=https://olympics.com/en/paris-2024/profile/cape-verde |pealkiri=Cape Verde |väljaandja=Olympics.com |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Riigi esimese olümpiamedali võitis [[Daniel Varela de Pina]] [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[poks]]is.<ref name="olympics" /> == Vaata ka == * [[Roheneemesaarte riigipeade loend]] * [[Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend]] * [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis]] * [[Cabo Verde eskuudo]] * [[Roheneemesaarte kreoolkeel]] * [[Makaroneesia]] * [[Cidade Velha]] * [[Pico do Fogo]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat-tekstina}} * [https://www.governo.cv/ Cabo Verde valitsuse koduleht] * [https://presidencia.cv/ Cabo Verde presidendi koduleht] * [https://data.worldbank.org/country/cabo-verde Cabo Verde Maailmapanga andmebaasis] * [https://www.un.org/en/about-us/member-states/cabo-verde Cabo Verde ÜRO liikmesriikide lehel] * [https://whc.unesco.org/en/list/1310/ Cidade Velha UNESCO maailmapärandi nimistus] {{Aafrikariigid}} {{koord |NS=15.91666667 |EW=-24.08333333 |type=country |region=CV}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Atlandi ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Roheneemesaared| ]] co2p6jbcee5o31to6x02wmi4eo0a02m 0 985 7174460 7159595 2026-06-17T05:46:06Z Andres 5 /* K */ 7174460 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljes on loetletud [[politoloogia]]-alased artiklid Vikipeedias. __NOTOC__{{tähed}} == A == *[[Aatomidiplomaatia]] *[[Abilinnapea]] *[[Abiminister]] *[[Absolutism]] *[[Absoluutne häälteenamus]] *[[Agitatsioon]] *[[Agraarpoliitika]] *[[Agraarsotsialism]] *[[Ajakirjandusvabadus]] *[[Alampalk]] *[[Altpoolt tulev algatus]] *[[Ameerika erandlikkus]] *[[Amet (asutus)|Amet]] *[[Apartheid]] *[[Aristokraatia]] *''[[ʻAşabīyah]]'' *[[Asumaa]] *[[Asutav kogu (üldmõiste)|Asutav kogu]] *[[Autonoomia]] *[[Autoritaarne režiim]] *[[Autoritarism]] *[[Avalik arvamus]] *[[Avalik huvi]] *[[Avalik teenus]] *[[Avatud maailmaühiskond]] *[[Avatud nimekiri]] *[[Avatud ühiskond]] == B == *[[Balkaniseerumine]] *[[Banaanivabariik]] *[[Bantustan]] *[[Bellitsism]] *[[Biopoliitika]] *[[Bradley efekt]] *[[Bulee]] *[[Bürokraatia]] *[[Bürokratism]] ==C== *''[[Casus belli]]'' *''[[Causa belli]]'' *[[Clowardi-Piveni strateegia]] *[[CNNi efekt]] == D == *[[Dekolonisatsioon]] *[[Demarkatsioon]] *[[Demarkatsioonijoon]] *[[Demokraatia]] *[[Demokraatia arendamise sihtasutus]] *[[Demokraatia indeks]] *[[Demokraatlikud vabadused]] *[[Demokratiseerimine]] *[[Denatsifitseerimine]] *[[Despootia]] *[[D'Hondti meetod]] *[[Diktatuur]] *[[Doktriin]] *[[Doominoteooria]] *[[Droopi kvoot]] *[[Dünastia]] == E == *[[Eksiilvalitsus]] *[[Eliit]] *[[Eluruum (poliitika)|Eluruum]] *[[Emamaa]] *[[Emiraat]] *[[Enamus]] *[[Erakond]] *[[Erihuvi]] *[[E-riik]] *[[Esimene maailm]] *[[Esindajatekoda]] *[[Esindamine (poliitika)|Esindamine]] *[[Esindusdemokraatia]] *[[Etatism]] *[[Ettevõtluspoliitika]] *[[Eukraatia]] *[[Euroopa kontsert]] *[[Euroopa Liidu kolmik]] *[[Euroopastumine]] == F == *[[Filibuster]] *[[Finlandiseerumine]] *[[Föderalism]] *[[Föderatsioon]] == G == *[[Geopoliitika]] *[[Gerontokraatia]] *''[[Gorodskoi golova]]'' *''[[Gradonatšalstvo]]'' == H == *[[Hagenbach-Bischoffi meetod]] *[[Haigekassa (üldmõiste)|Haigekassa]] *[[Hare'i kvoot]] *[[Haugi mälu]] *[[Heaoluriik]] *[[Hegemoonia]] *[[Humanitaarne interventsioon]] *[[Huvikaitse]] *[[Huvirühm]] *[[Hääletamine]] *[[Hääletus]] *[[Hääleõigus]] == I == *[[Imperiali kvoot]] *[[Impordikvoot]] *[[Infovabadus]] *[[Interventsioon]] *[[Iseseisev riik]] *[[Iseseisvus]] *[[Isikukultus]] *[[Isikumandaat]] *[[Islamiriik]] *[[Isolatsionism]] ==J== *[[Jõudude tasakaal]] *[[Jõudude tasakaal Euroopas]] *[[Järeldemokraatia]] == K == *[[Kafka sündroom]] *[[Kakistokraatia]] *[[Kaitseseisukord]] *[[Kaksikmonarhia]] *[[Kasulik idioot]] *[[Keiser]] *[[Kinnine nimekiri]] *[[Kinnipeetavate valimisõigus]] *[[Kinnistunud demokraatia]] *[[Klientelism]] *[[Koalitsioon]] *[[Kodanik]] *[[Kodanikuühiskond]] *[[Kodanikkond]] *[[Kodanikuaktiivsus]] *[[Kodanikualgatus]] *[[Kodanikupalk]] *[[Kodusõda]] *[[Kohtuvõim]] *[[Kollaboratsioon]] *[[Kollektivism]] *[[Kolmas maailm]] *[[Koloniaalimpeerium]] *[[Kolonialism]] *[[Kommunitarism]] *[[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] *[[Konföderatsioon]] *[[Konservatiivne liberalism]] *[[Konservatiivne revolutsioon]] *[[Konservatism]] *[[Konstitutsiooniline monarhia]] *[[Konsul (Vana-Rooma)|Konsul]] *[[Kontrrevolutsioon]] *[[Kosmopoliit]] *[[Kremloloogia]] *[[Kriisikolle]] *[[Kriminaalpolitsei]] *[[Kristlik demokraatia]] *[[Kroonikoloonia]] *[[Kumulatiivsed mandaadid]] *[[Kuningategija]] *[[Kurjuse telg]] *[[Kurultai]] *[[Kvalifitseeritud häälteenamus]] *[[Kvoot]] *[[Käsukorrapoliitika]] *[[Käsumajandus]] *[[Külm sõda]] *[[Külmutav efekt]] *[[Küünraprintsiip]] == L == *[[Laiahaardepartei]] *[[Lehmakauplemine]] *[[Liberaalne demokraatia]] *[[Liberaalne konservatism]] *[[Liberaalne rahvuslus]] *[[Liberaalne natsionalism]] *[[Liberaalne valitsustevahelisus]] *[[Liberaliseerumine]] *[[Libertaarsotsialism]] *[[Libertarism]] *[[Lihthäälteenamus]] *[[Liitvabariik]] *[[Lobitöö]] *[[Läbikukkunud riik]] == M == *[[Maailmarahu]] *[[Maareform]] *[[Madala intensiivsusega konflikt]] *[[Maffiariik]] *[[Majandusdemokraatia]] *[[Majandusliit]] *[[Majanduspoliitika]] *[[Majoritaarne valimissüsteem]] *[[Mandaat]] *[[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] *[[Meritokraatia]] *[[Militarism]] *[[Ministeerium]] *[[Minister]] *[[Mitmemandaadiline valimisringkond]] *[[Mitmeparteisüsteem]] *[[Mitteterritoriaalne autonoomia]] *[[Monarh]] *[[Monarhia]] *[[Mootorsõidukimaks]] *[[Mäss]] ==N== *[[Naiste valimisõigus]] *[[Nanseni pass]] *[[Narkostrateegia]] *[[Neokolonialism]] *[[Neutraliteet]] *[[Nurjunud riik]] *[[Näljastreik]] == O == *[[Ohlokraatia]] *[[Omavalitsus]] *[[Omavalitsusüksus]] *[[Opositsioon]] *[[Opteerumine]] *[[Osalusdemokraatia]] *[[Otsast lõpuni kontrollitavus]] *[[Otsedemokraatia]] *[[Otsustusinstitutsioonid]] == P == *[[Paariariik]] *[[Parempoolsus]] *[[Parempopulism]] *[[Parlamendivalimised]] *[[Parlament]] *[[Parlamentaarne monarhia]] *[[Parlamentaarne vabariik]] *[[Parlamentarism]] *[[Panarabism]] *[[Partei]] *[[Partokraatia]] *[[Patrimonialism]] *[[Peibutuspart]] *[[Peretoetused]] *[[Personaalunioon]] *[[Piirivalve]] *[[Pingelõdvendus]] *[[Pluraalne valimissüsteem]] *[[Pluralism (poliitika)|Pluralism]] *[[Plutokraatia]] *[[Poliitik]] *[[Poliitika]] *[[Poliitikaanalüüs]] *[[Poliitikast võõrandumine]] *[[Poliitiline filosoofia]] *[[Poliitiline liikumine]] *[[Poliitiline reklaam]] *[[Poliitiline spekter]] *[[Politoloogia]] *[[Polüarhia]] *[[Poolpresidentaalne vabariik]] *[[Populism]] *[[Portfellita minister]] *[[Preetor]] *[[Prefekt (Vana-Rooma)]] *[[President]] *[[Presidentaalne vabariik]] *[[Preventiivsõda]] *[[Progressiivne tulumaks]] *[[Proletariaadi diktatuur]] *[[Promagistraat]] *[[Propaganda]] *[[Propreetor]] *[[Protektoraat]] *[[Protektsionism]] *[[Protseduuriline demokraatia]] *[[Prügikastimudel]] *[[Põhiseadus]] *[[Põhisissetulek]] *[[Põllumajanduspoliitika]] *[[Päevakorraseade teooria]] *[[Putš]] == R == *[[Radikaaldemokraatia]] *[[Raehärra]] *[[Rahandusminister]] *[[Rahva võim]] *[[Rahvaesindaja]] *[[Rahvastikupoliitika]] *[[Rahvuslik konservatism]] *[[Rahvuslik julgeolek|Riiklik julgeolek]] *[[Rahvusriik]] *[[Rahvusvaheline arenguabi]] *[[Rahvusvaheline julgeolek]] *[[Rahvusvaheline poliitiline sotsioloogia]] *[[Rahvusvahelised suhted]] *[[Rahvusvaheliste suhete teooriad]] *[[Rahvusülesus]] *[[Rantjeeriik]] *[[Ratsionaalse valiku teooria]] *[[Reaalpoliitika]] *[[Reaalunioon]] *[[Reaktsionäär]] *[[Reaktsioon (poliitika)|Reaktsioon]] *[[Realism (rahvusvahelised suhted)]] *[[Referendum]] *[[Regionaalpoliitika]] *[[Regressiivne maks]] *[[Regressiivne tulumaks]] *[[Rekvireerimine]] *[[Religioonipoliitika]] *[[Relvarahu]] *[[Repatrieerimine]] *[[Repressioon]] *[[Revolutsioon]] *[[Riigieelarve]] *[[Riigihoidja]] *[[Riigikaitse]] *[[Riigikapitalism]] *[[Riigikogu]] *[[Riigikogu fraktsioon]] *[[Riigikord]] *[[Riigiloome]] *[[Riigimaja]] *[[Riigipea]] *[[Riigipiir]] *[[Riigipööre]] *[[Riigistamine]] *[[Riigitõrge]] *[[Riigivanem]] *[[Riigivorm]] *[[Riik]] *[[Riikide kadrill]] *[[Riikide klassifikatsioonid]] *[[Riiklik lepitaja]] *[[Riik riigis]] *[[Rohujuuredemokraatia]] *[[Rojalism]] *[[Russofoobia]] == S == *[[Sabotaaž]] *[[Sainte-Laguë meetod]] *[[Samtgemeinde]] *[[Sandinism]] *[[Seadusandlik võim]] *[[Senaator]] *[[Senat]] *[[Setsessioon]] *[[Sinjoriia]] *[[Sooline võrdõiguslikkus]] *[[Sotsiaaldemokraatia]] *[[Sotsiaalhoolekandeminister]] *[[Sotsiaalkindlustus]] *[[Sotsiaalne konservatism]] *[[Sotsiaalpoliitika]] *[[Sotsiaalriik]] *[[Sotsialistlik riik]] *[[Sotsiokraatia]] *[[Spiiker]] *[[Storting]] *[[Strasserism]] *[[Survegrupp]] *[[Suurima keskmise meetod]] *[[Suurimate ülejääkide meetod]] *[[Suurriik]] *[[Sõda]] *[[Sõjakuningas]] *[[Sõjaline doktriin]] *[[Sõjaseisukord]] == T == *[[Taevatahe]] *[[Teenistusaste]] *[[Tehnokraatia]] *[[Teine maailm]] *[[Teokraatia]] *[[Tetrarhia]] *[[Thukydidese lõks]] *[[Timokraatia]] *[[Totalitaarne režiim]] *[[Transpordipoliitika]] *[[Tsentraliseeritud riik]] *[[Tsivilisatsioonide kokkupõrge]] *[[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] *[[Turismimaks]] *[[Turumajandus]] *[[Täidesaatev võim]] *[[Tõejärgne poliitika]] *[[Tööpartei]] *[[Töötuskindlustus]] == U == *[[Umbusaldusavaldus]] *[[Unitaarriik]] *[[Uus kurss]] *[[Uus külm sõda]] *[[Uus maailmakord]] *[[Uusparempoolsus]] *[[Uusvasakpoolsus]] == V == *[[Vaatleja (õigusteadus)|Vaatleja]] *[[Vaba riigilinn]] *[[Vaikuse spiraal]] *[[Valgusfoorikoalitsioon]] *[[Valija]] *[[Valimised]] *[[Valimiskünnis]] *[[Valimisliit]] *[[Valimispäev]] *[[Valimisringkond]] *[[Valimissüsteem]] *[[Valimisõigus]] *[[Valitseja]] *[[Valitsemine]] *[[Valitsus]] *[[Valitsusjuht]] *[[Valitsuskabinet]] *[[Valitsuskriis]] *[[Valitsustevahelisus]] *[[Valitsusvorm]] *[[Vallavanem]] *[[Vasakpoolsus]] *[[Vasaktsenter]] *[[Vasallriik]] *[[Vastupoliitika]] *[[Veetše]] *[[Vestfaali süsteem]] *[[Viies kolonn]] *[[Voolav demokraatia]] *[[Võim]] *[[Võrdeline valimissüsteem]] *[[Vägivallatus]] *[[Vähemvalitsus]] *[[Vähimarenenud riigid]] *[[Väikeriik]] *[[Välispoliitika]] == Õ == *[[Õiglane sõda]] *[[Õigusvahemees]] == Ä == *[[Äkim]] == Ü == *[[Ühisturg]] *[[Üleminekuperiood]] [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Poliitiline filosoofia]] [[Kategooria:Politoloogia| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] kbd1ijtma5ypngh6yteayv9vdtxmwt1 0 2792 7174209 7095165 2026-06-16T17:38:06Z ~2026-34981-93 231650 7174209 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}} {{Riik | riiginimi = Kanada | omastav = Kanada | nimi1_keel = inglise, prantsuse | nimi1 = Canada | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Royal Coat of arms of Canada.svg | asendikaart = CAN orthographic.svg | deviis = ladina keeles "[[A Mari Usque Ad Mare]]"<br><small>"From Sea to Sea" – "Merest mereni"</small><br><small>nagu [[Kanada vapp|Kanada vapil]]</small> | riigikeel = [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Ottawa]] | riigipea_ametinimi2 = [[Kanada monarhid|Kuningas]] | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | riigipea_ametinimi = kindralkuberner | riigipea_nimi = [[Louise Arbour]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mark Carney]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 1. juuli [[1867]] | valuuta = [[Kanada dollar]] (CAD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] −3,5 kuni −8 | hümn = [[O Canada]] | usund = | üladomeen = [[.ca]] | telefonikood = 1 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = CAN | märkused = }} '''Kanada''' [k'anada]<ref name="V5yp3" /> on riik [[Põhja-Ameerika]] põhjaosas. Kanada koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala. Kanada on pindala (9 984 670&nbsp;km²) poolest [[Venemaa]] järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000&nbsp;km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes [[Vaikne ookean]], põhjas [[Põhja-Jäämeri]] ja idas [[Atlandi ookean]]. Kanada on ka maailma kõige pikema [[rannajoon]]ega riik (202 080&nbsp;km).<ref name="cia-geo" /> Kanadal on pikk rannajoon Põhja-Jäämere, Atlandi ja Vaikse ookeani ääres, samuti kaks eraldi [[maismaapiir]]i [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]]. Lääneservas piirneb Kanada [[Alaska]] [[Osariik (USA)|osariigiga]] (piiri pikkus on 2477&nbsp;km). Lõunas on 6416&nbsp;km pikkune piir Ameerika Ühendriikide tuumikalaga. Kanada ja Ameerika Ühendriikide vaheline maismaapiir (8893&nbsp;km) on suurim kahe riigi vaheline piir.<ref name="cia-geo" /> Põliselanike eri [[Kanada põliselanikud|hõimud]] elasid tuhandeid aastaid praeguse Kanada alal. Alates [[15. sajand]]i lõpust hakati asutama Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. Mitme konflikti tulemusel suurenes või vähenes Suurbritanniale kuuluv Põhja-Ameerika ala kuni [[18. sajand]]i lõpuni. Vastavalt 1. juulil [[1867]] vastu võetud [[1867. aasta Briti Põhja-Ameerika akt|Briti Põhja-Ameerika aktile]] ühines kolm kolooniat ja moodustati föderatiivne Kanada [[Dominioon]]i. Dominiooni moodustamisega algas provintside ja alade ühinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamine. [[Westminsteri Statuut 1931|1931. aasta Westminsteri Statuudi]] alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, kuid täiesti iseseisvaks sai Kanada [[1982]]. aastal, mil võeti vastu seadus, mille järgi omab Kanada parlament õigust muuta põhiseadust ilma [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] nõusolekuta. Kanada on [[Föderatsioon|föderatiivne]] [[Parlamentarism|parlamentaarne demokraatia]] ja [[konstitutsiooniline monarhia]]. Riigipea on [[Suurbritannia monarh|kuningas]] [[Charles III]]. Riigis on kaks [[riigikeel]]t. Rahvastiku koosseis on kõrge sisserände tõttu mitmekesisemaid ja [[multikultuurilisus|multikultuurilisem]]aid maailmas. 2015. aasta seisuga oli riigis umbes 35 miljonit elanikku. Majanduse arengutase on kõrge ja majandus on maailma suurimaid. Ettevõtlust soodustab loodusvarade rohkus ja hästi arenenud rahvusvahelise kaubanduse võrk. Pikaajalised ja mitmekülgsed suhted Ameerika Ühendriikidega on mõjutanud ulatuslikult riigi majandust ja kultuuri. Kanada on [[arenenud riik]]. Rahva tervis on maailma parimaid. SKT elaniku kohta on 10. ja [[inimarengu indeks]] 8. kohal maailmas. Rahvusvaheliste uuringute järgi on valitsuse tegevuse selgus, kodanikuõigused, elukvaliteet, majandusvabadus ja haridus kõrgel tasemel. Kanada on [[Rahvaste Ühendus]]e liige ja kuulub mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni. Kanada on nt [[NATO]], [[G8]], [[G10]], [[G20]], [[NAFTA]] ning [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]] liige. ==Nimi== Nimi ''Canada'' ehk ''Kanada'' pärineb [[St. Lawrence'i irokeesid]]e sõnast ''kanata'', mis tähendab 'küla' või 'asula'.<ref name="OlsonShadle1991" /> 1535. aastal kasutasid toonased [[Québec (linn)|Québeci]] piirkonna põliselanikud seda sõna selleks, et suunata prantsuse maadeavastaja [[Jacques Cartier]] [[Stadacona]] külla.<ref name="Rayburn2001" /> Hiljem kasutas Cartier sõna ''Canada'', viidates mitte ainult sellele külale, vaid kogu piirkonnale, mille omanik oli Stadacona pealik [[Donnacona]].<ref name="Rayburn2001" /> Alates 1545. aastast on Euroopa raamatutes ja kaartidel viidatud sellele piirkonnale kui Canadale.<ref name="Rayburn2001" /> [[Pilt:Il disegno del discoperto della nova Franza. .. - btv1b8446661s edit.jpg|pisi|[[Põhja-Ameerika]] kaart umbes aastast 1566. Üks esimesi, kus on mainitud nime Canada (ülal paremal)]] 17. sajandil ja 18. sajandi alguses viitas [[Kanada (Uus-Prantsusmaa)|Canada]] [[Uus-Prantsusmaa]]le, mis paiknes [[Saint Lawrence'i jõgi|Saint Lawrence'i jõe]] piirkonnas.<ref name="Magocsi1999as" /> 1791. aastal moodustati piirkonnas kaks Briti kolooniat nimedega [[Ülem-Kanada]] ja [[Alam-Kanada]] ning üldnimega [[Kanadad|The Canadas]]; seda nime kasutati kuni kolooniate ühinemiseni Briti [[Kanada provints]]iks 1841. aastal.<ref name="Britain1841a" /> 1867. aastal rajati [[Kanada Konföderatsioon]] ja hakati kasutama nime Canada uue riigi ametliku nimena, kuid sõna ''[[dominioon]]'' viitas riigi statuudile.<ref name="0beBG" /> Kui Kanada kinnitas oma iseseisvust ja Suurbritanniast eraldumist, hakkas föderaalvalitsus üha enam kasutama dokumentides ja lepingutes lihtsalt nime Canada. Seda muutust peegeldas rahvusliku puhkepäeva [[dominiooni päev]]a ümbernimetamine [[Kanada päev]]aks aastal 1982.<ref name="buckner" /> ==Riik== ===Haldusjaotus=== Kanada on jaotatud kümneks provintsiks ja kolmeks alaks. [[Fail:Canada, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Kanada provintsid ja alad]] {| class="wikitable sortable" style="margin:auto; text-align: center;" |+ Kanada provintsid |- ! scope="col" rowspan="2" | Nimi ! scope="col" colspan="2" | Linnad ! scope="col" rowspan="2" | Liitus konföderatsiooniga ! scope="col" rowspan="2" | Ametlikud keeled ! scope="col" rowspan="2" | Rahvaarv (2021. aasta I kvartal) ! scope="col" class="unsortable" colspan="3" | Pindala (km²)<ref name=StatsCan>{{cite web|url=http://www40.statcan.gc.ca/l01/cst01/phys01-eng.htm|title=Land and freshwater area, by province and territory|publisher=Statistics Canada|year=2005|access-date=4. augustil 2013|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20110524063547/http://www40.statcan.gc.ca/l01/cst01/phys01-eng.htm|archive-date=24. mai 2011|df=mdy-all}}</ref> ! scope="col" class="unsortable" colspan="2" | Kohtade arv<ref name="autogenerated2">{{cite web |url=http://www.parl.gc.ca/About/Parliament/GuideToHoC/index-e.htm |title=Guide to the Canadian House of Commons |publisher=Parliament of Canada |year=2012 |access-date=6. augustil 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130627214354/http://www.parl.gc.ca/About/Parliament/GuideToHoC/index-e.htm |archive-date=27. juuni 2013 |url-status=live}}</ref> |- ! scope="col" | Pealinn ! scope="col" | Suurim linn ! scope="col" | Maismaa ala ! scope="col" | Veepindala ! scope="col" | Pindala kokku ! [[Kanada parlamendi alamkoda|Alamkoda]] ! [[Kanada senat|Senat]] |- ! {{riigi ikoon|Ontario}} [[Ontario provints|Ontario]] | colspan="2" | [[Toronto]] | 1. juuli 1867 | inglise | 14&nbsp;755&nbsp;211 | 917&nbsp;741 | 158&nbsp;654 | 1&nbsp;076&nbsp;395 | 121 | 24 |- ! {{riigi ikoon|Québec}} [[Québeci provints|Québec]] | [[Québec (linn)|Québec]] | [[Montréal]] | 1. juuli 1867 | prantsuse | 8&nbsp;575&nbsp;944 | 1&nbsp;356&nbsp;128 | 185&nbsp;928 | 1&nbsp;542&nbsp;056 | 78 | 24 |- ! {{riigi ikoon|Nova Scotia}} [[Nova Scotia]] | colspan="2" | [[Halifax]]{{efn|1996. aastal liideti linnad kohalike omavalitsustega ja sellest tulenevalt on Halifax suurim piirkondlik omavalitsusüksus.}} | 1. juuli 1867 | inglise | 979&nbsp;449 | 53&nbsp;338 | 1&nbsp;946 | 55&nbsp;284 | 11 | 10 |- ! {{riigi ikoon|New Brunswick}} [[New Brunswick]] | [[Fredericton]] | [[Moncton]] | 1. juuli 1867 | inglise, prantsuse | 782&nbsp;078 | 71&nbsp;450 | 1&nbsp;458 | 72&nbsp;908 | 10 | 10 |- ! {{riigi ikoon|Manitoba}} [[Manitoba provints|Manitoba]] | colspan="2" | [[Winnipeg]] | 15. juuli 1870 | inglise{{efn|Samas tagab Manitoba provints konstitutsioonilise kaitse ka prantsuse keelele.}} | 1&nbsp;380&nbsp;935 | 553&nbsp;556 | 94&nbsp;241 | 647&nbsp;797 | 14 | 6 |- ! {{riigi ikoon|Briti Columbia}} [[Briti Columbia]] | [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] | [[Vancouver]] | 20. juuli 1871 | inglise | 5&nbsp;153&nbsp;039 | 925&nbsp;186 | 19&nbsp;549 | 944&nbsp;735 | 42 | 6 |- ! {{riigi ikoon|Prints Edwardi saar}} [[Prints Edwardi saar]] | colspan="2" | [[Charlottetown]] | 1. juuli 1873 | inglise | 159&nbsp;819 | 5&nbsp;660 | 0 | 5&nbsp;660 | 4 | 4 |- ! {{riigi ikoon|Saskatchewan}} [[Saskatchewani provints|Saskatchewan]] | [[Regina]] | [[Saskatoon]] | 1. september 1905 | inglise | 1&nbsp;178&nbsp;832 | 591&nbsp;670 | 59&nbsp;366 | 651&nbsp;036 | 14 | 6 |- ! {{riigi ikoon|Alberta}} [[Alberta]] | [[Edmonton]] | [[Calgary]] | 1. september 1905 | inglise | 4&nbsp;436&nbsp;258 | 642&nbsp;317 | 19&nbsp;531 | 661&nbsp;848 | 34 | 6 |- ! {{riigi ikoon|Newfoundland ja Labrador}} [[Newfoundland ja Labrador]] | colspan="2" | [[Saint John's (Kanada)|St. John's]] | 31. märts 1949 | inglise | 520&nbsp;438 | 373&nbsp;872 | 31&nbsp;340 | 405&nbsp;212 | 7 | 6 |- class="sortbottom" ! scope="row" colspan="5" | Provintsid kokku ! 37&nbsp;922&nbsp;003 ! 5&nbsp;490&nbsp;918 ! 572&nbsp;013 ! 6&nbsp;062&nbsp;931 ! 335 ! 102 |} ;Märkused <references group="lower-alpha"/> {| class="wikitable sortable" style="margin: auto; text-align: center;" |+ Kanada alad ! scope="col" rowspan="2" | Nimi ! scope="col" colspan="2" | Linnad ! scope="col" rowspan="2" | Liitus konföderatsiooniga ! scope="col" rowspan="2" | Ametlikud keeled ! scope="col" rowspan="2" | Rahvaarv (2021. aasta I kvartal) ! scope="col" class="unsortable" colspan="3" | Pindala (km²)<ref name=StatsCan/> ! scope="col" class="unsortable" colspan="2" | Seats<ref name="autogenerated2"/> |- ! scope="col" | Pealinn ! scope="col" | Suurim linn ! scope="col" | Maismaa ala ! scope="col" | Veepindala ! scope="col" | Pindala kokku ! [[Kanada parlamendi alamkoda|Alamkoda]] ! [[Kanada senat|Senat]] |- ! {{riigi ikoon|Loodealad}} [[Loodealad]] | colspan="2" | [[Yellowknife]] | 15. juuli 1870 | [[Chipewyani keel|chipewyani]], [[gvitšini keel|gvitšin]], [[Dogribi keel|dogribi]], inglise, [[inuinnaqtun]]i, [[inuktituti keel|inuktituti]], [[inuvialuktun]]i, [[krii keel|krii]], [[sleivi keel|lõuna sleivi]], prantsuse, [[sleivi keel|põhja sleivi]]<ref name="lang">[http://www.ece.gov.nt.ca/files/T1.01.01_Official%20Languages%20Act.pdf Northwest Territories Official Languages Act, 1988] [https://web.archive.org/web/20140722182727/http://www.ece.gov.nt.ca/files/T1.01.01_Official%20Languages%20Act.pdf Arhiiviversioon] seisuga 22. juuli 2014</ref> | 45&nbsp;136 | 1&nbsp;183&nbsp;085 | 163&nbsp;021 | 1&nbsp;346&nbsp;106 | 1 | 1 |- ! {{riigi ikoon|Yukon}} [[Yukon]] | colspan="2" | [[Whitehorse]] | 13. juuni 1898 | inglise, prantsuse<ref>{{cite web |url=http://www.ocol-clo.gc.ca/html/yukon_e.php |title=OCOL – Statistics on Official Languages in Yukon |publisher=Office of the Commissioner of Official Languages |year=2011 |access-date=6. augustil 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130725222019/http://www.ocol-clo.gc.ca/html/yukon_e.php |archive-date=25. juuli 2013 |url-status=live}}</ref> | 42&nbsp;192 | 474&nbsp;391 | 8&nbsp;052 | 482&nbsp;443 | 1 | 1 |- ! {{riigi ikoon|Nunavut}} [[Nunavut]] | colspan="2" | [[Iqaluit]] | 1. aprill 1999 | inuinnaqtuni, inuktituti, inglise, prantsuse<ref>{{cite web|url=http://langcom.nu.ca/nunavuts-official-languages/|title=Nunavut's Official Languages|publisher=Language Commissioner of Nunavut|year=2009|access-date=6. augustil 2013|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20130814112846/http://langcom.nu.ca/nunavuts-official-languages|archive-date=14. august 2013|df=mdy-all}}</ref> | 39&nbsp;407 | 1&nbsp;936&nbsp;113 | 157&nbsp;077 | 2&nbsp;093&nbsp;190 | 1 | 1 |- class="sortbottom" ! scope="row" colspan=5" | Alad kokku ! 126&nbsp;535 ! 3&nbsp;593&nbsp;589 ! 328&nbsp;150 ! 3&nbsp;921&nbsp;739 ! 3 ! 3 |} == Loodus == ===Pinnamood ja piirkonnad=== Suure pindala tõttu on Kanada loodus mitmekülgne. Riigi saab jagada viieks selgesti eristuvaks piirkonnaks. Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur [[Kanada kilp]] ehk Laurentia kiltmaa, mis on avar [[tasandik]] mõne üksiku kõrgendikuga. [[Weichseli jäätumine|Jääajast]] on säilinud palju [[järv]]i ning kärestikulisi [[jõgi|jõgesid]]. Kilbist lääne pool laiuvad [[Suurtasandik]]u [[preeria]]d. See on väga viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes Vaikse ookeani ääres asub [[mägismaa]], mida piiravad [[Kaljumäestik]] ning [[Rannikuahelik]]. [[Suur järvistu|Suure järvistu]] ümbruses ja [[Saint Lawrence'i jõgi|Saint Lawrence'i jõe]] äärsel [[madalik]]ul valitseb hea [[kliima]], seetõttu on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad [[saar]]ed kujutavad endast madalate, [[rannik]]uga paralleelselt kulgevate [[Apalatšid|Apalatši mägede]] jätku. Riigi kõrgeim tipp [[Logan]] (5959 m) asub läänepiiril. ===Saared=== [[Pilt:Baffin Island Northeast Coast 1997-08-07.jpg|pisi|[[Baffini saar]]]] Kanada rannik – eriti Arktikas – on tugevasti liigestatud. Mandriosa ranniku lähedal on palju saari. Atlandi rannikul on [[Newfoundland]]i, [[Cape Breton]]i, [[Prints Edwardi saar|Prints Edwardi]] ja [[Anticosti]] saar ning [[Nova Scotia poolsaar]]. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad [[Vancouveri saar]] ja [[Kuninganna Charlotte'i saarestik]]. [[Arktika]]s on mitu peaaegu asustamata hiigelsaart ([[Baffini saar]], [[Victoria saar|Victoria]], [[Ellesmere]] jt). ===Veekogud=== Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] [[Hudsoni laht]]. ====Jõed==== Suure tähtsusega on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka [[org|oru]] ning mitme [[lisajõgi|lisajõega]] (sh [[Ottawa jõgi|Ottawa]], [[Saguenay jõgi|Saguenay]]). [[Saskatchewani jõgi|Saskatchewan]] jõgi voolab [[Winnipegi järv]]e; [[Nelsoni jõgi|Nelson]] ühendab Winnipegi Hudsoni lahega. Kanada suurim jõgi on [[Mackenzie jõgi|Mackenzie]], mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja suubub [[jäämeri|Põhja-jäämerre]]. Riigi arvukaist jõgedest võib veel nimetada [[Yukoni jõgi|Yukoni]] ja [[Columbia jõgi|Columbiat]], mille [[suue]] on Ameerika Ühendriikide rannikul. Erie järvest Ontario järve voolaval [[Niagara jõgi|Niagara jõel]] asub [[Niagara juga]]. ====Järved==== [[Pilt:Lake winnipeg HDRI.jpg|pisi|Päikseloojang [[Winnipegi järv]]el]] Kanada on kõige järverikkam riik. Järvi on seal umbes 200 000. Riigi pindalast on järvede all 891 163&nbsp;km². See on palju suurem ala kui kogu [[Hispaania]] ja umbes sama suur kui [[Pakistan]] või [[Türgi]]. Kagupiiril asub [[Suur järvistu]]. *Tuntud ja olulised järved on: **[[Suur Karujärv]] , **[[Suur Orjajärv]] , **[[Athabasca järv|Athabasca]], **[[Wollastoni järv|Wollastoni]], **[[Põdrajärv]], **[[Manitoba järv|Manitoba]], **[[Winnipegi järv|Winnipegi]], **[[Nipigoni järv]], **[[Metsajärv]]. Enamik neist on üksteisega ühenduses, vesi voolab neist Mackenzie jõkke, mis läbib riigi keskosa. ===Taimestik=== Peaaegu pool Kanadat on kaetud [[mets|metsaga]]. Põhjas levib [[arktiline kliimavööde|arktiline]] ja [[lähisarktiline kliimavööde|lähisarktiline]] [[taimestik]], tasandikuprovintsides [[rohtla]]d. Tihedais [[okasmets|okas-]] ja [[väärispuumets]]ades kasvavad [[kuusk (perekond)|kuused]], [[tsuuga]]d, [[palsamnulg|palsamnulud]], mitut liiki [[mänd (perekond)|mände]] ja [[seeder|seedreid]]. ===Loomastik=== [[Pilt:Canadian Rockies - the bear at Lake Louise.jpg|pisi|[[Baribal]]]] Rohkesti on [[Metsloomad|metsloomi]]. Liigiliselt on [[loomastik]] üsna sarnane [[Euroopa]] ja [[Aasia]] jahedamate piirkondade loomastikuga. Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata [[tamm (ehitis)|tammisid]] ehitavaid [[kobras|kopraid]], samuti [[kärplased|kärplasi]] ([[naarits]]aid, [[kärp]]e, [[nugis]]eid), kelle [[karusnahk]]a on ammust aega väga hinnatud. Kanada metsi asustavad ka [[baribal]], [[grisli]], [[punailves]], [[koiott]], [[rebane]], [[skunk]], [[põhjapõder|karibu]] ja [[urson]]. Avamaastikul saab imetleda [[tundrakaribu]]t, [[põder|põtra]], [[ameerika piison]]it. Kaugel põhjas võib kohata [[jääkaru]]. Läänepoolsetes mägedes on palju just neile aladele iseloomulikke [[lumelammas|lumelambaid]] ja [[lumekits|-kitsi]]. Riigis on kohatud 665 liiki linde, neist pesitsevaid 310 liiki. [[Roomajad|Roomajaid]] (sh [[madu|maolisi]]) on rohkem kui 39 liiki ja kahepaikseid 42 liiki. ==Ajalugu== ===Põlisrahvad=== [[Pilt:Beaver wars map.jpg|pisi|250px|Kaart, mis näitab suurte hõimude ja asunduste ligikaudset asukohta.]] [[Kanada põlisrahvad|Kanada põlisrahvaste]] hulka kuuluvad [[Kanada indiaanlased]] ([[atabaskid]], [[algonkinid]], [[irokeesid]] jpt), [[inuitid]] ja [[Kanada mestiitsid|mestiitsid]].<ref name="GraberKuprecht2012" /> Mestiitsid on [[Segarassid|segaverelised]], kelle esivanemad sündisid 17. sajandi keskel, mil Euroopa asunikud abiellusid Kanada indiaanlaste ja inuiti naistega.<ref name="GraberKuprecht2012" /> [[Ameerika arheoloogia|Arheoloogiliste]] uuringute ja [[Ameerika põlisrahvaste geneetiline ajalugu|geneetilise analüüsi]] abil on saadud teada, et inimtegevust oli [[Yukon]]i põhjaosas juba 13 000–12 000 eKr ja [[Ontario]] lõunaosas 7500 eKr.<ref name="CordellLightfoot2008" /><ref name="Pauketat2012" /> Need esimesed asunikud olid asunud Kanadasse Beringia maismaasilla kaudu.<ref name="Dillehay2008" /> [[Paleoindiaanlased|Paleoindiaanlaste]] arheoloogilised kohad nagu [[Old Crow' tasandikud]] ja [[Bluefish koopad]] on kaks vanimat inimeste elukohta Kanadas.<ref name="DirectorPresident1997" /> Kanada põlisrahvaste ühiskonnale olid iseloomulikud alaline asustus, põllumajandus, keeruline sotsiaalne hierarhia ja kaubavahetusvõrgud.<ref name="ZCWW7" /><ref name="rLX9P" /> Euroopa maadeavastajate saabumisel 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses oli mõni neist kultuuridest juba kadunud, neid on avastatud üksnes arheoloogiliste uuringute kaudu.<ref name="OFyHZ" /> Euroopa asunike asustuse tekkimise ajal oli Kanada põliselanikke rahvaarv 200 000<ref name="dying" /> ja kahe miljoni<ref name="Steckel" /> vahel. Kanada põlisrahvaste kuninglik komisjon aktsepteeris arvu 500 000 inimest.<ref name="cDm0P" /> Eurooplaste kolonisatsiooni tagajärjel kannatasid põliselanikud sisse toodud nakkushaiguste (nt [[gripp]], [[leetrid]] ja [[rõuged]]) korduvate puhangute käes, mille vastu puudus nendel looduslik immuniteet. Selle tagajärjel vähenes sajandite jooksul pärast eurooplaste saabumist põliselanike arv 40–80% võrra.<ref name="dying" /><ref name="Peters2005a" /> Välja arvates mõningaid konflikte Euroopast päritoluga kanadalaste suhted indiaanlaste ja inuittidega oli suhteliselt rahulikud.<ref name="Preston2009" /> Euroopa asunikke ja Kanada põliselanikke vastasmõjud algasid eurooplaste kolonisatsiooni perioodi jooksul. Sel perioodil oli Euroopa asunike vastasmõju inuittidele piiratud.<ref name="kcgsJ" /> Alates 18. sajandi lõpust Euroopast päritoluga kanadalased julgustasid Kanada põliselanikke nende oma kultuuri omastada.<ref name="Asch1997" /> Need üritused jõudsid kõrgpunkti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses sunnitud integratsiooni ja ümberpaigutuse kujul.<ref name="KirmayerValaskakis2009" /> ===Euroopa kolonisatsioon=== Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva [[Newfoundland]]i rannikule [[L'Anse aux Meadows]]e [[viikingid]] 1000. aasta paiku<ref name="LJffy" />, kelle avastatud [[Vinland]], [[Markland]] ja [[Helluland]] asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal. [[1497]] maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto ([[John Cabot]]) Newfoundlandis või [[Nova Scotia]]s, ning kuulutas maa Newfoundlandina [[Inglismaa|Inglise]] krooni omandiks.<ref name="iBl5p" /> 16. sajandi alguses rajati [[Atlandi ookean]]i rannikul ajutisi eelposte [[vaalapüük|vaala]]- ja [[kalapüük|kalapüügil]] [[baskid]]e ja Portugali meremehed.<ref name="hornsby" /> [[1534]] jõudis prantsuse maadeuurija [[Jacques Cartier]] [[Saint Lawrence'i laht|Saint Lawrence'i lahe]] kaldale, kuhu ta paigaldas 10 meetri kõrguse risti sõnadega "Elagu Prantsusmaa kuningas", ja võttis territooriumi [[François I|kuningas François I]] valdusse.<ref name="CartierBiggar1993" /> Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka [[Prantsusmaa]] omavat alasid tänapäeva Kanadas. 1583. aastal kuulutas [[Humphrey Gilbert]] vastavalt kuninganna [[Elizabeth I]] [[kuninglik eelisõigus|kuninglikule eelisõigusele]] [[Saint John's (Kanada)|Saint John'si]] esimesena [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigi]] kolooniaks Põhja-Ameerikas.<ref name="Rose2007" /> Prantsuse maadeuurija [[Samuel de Champlain]] jõudis Kanadasse aastal 1603 ja asutas esimesi Euroopa asunikke püsivaid asulaid [[Port Royal (Nova Scotia)|Port Royal]]i [[Nova Scotia]] poolsaarel 1605 (koos [[Pierre Dugua]]ga) ja [[Québec]]i 1608.<ref name="KelleyTrebilcock2010" /> Inglased rajasid [[1628]]. aastal Nova Scotia koloonia ning asundusi Atlandi ookeani rannikule ja Hudsoni lahe äärde. [[1663]] kuulutas kuningas [[Louis XIV]] [[Uus-Prantsusmaa]] Prantsusmaa asumaaks. Inglismaa kuningas [[Charles II]] andis [[1670]]. aastal [[Ruperti maa]]l [[Hudsoni lahe kompanii]]le kaubandusmonopoli. [[1689]]. aastal alanud Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises sõjas kaotas Prantsusmaa osa oma Kanada valdustest. Viimased osad Uus-Prantsusmaast läksid Inglismaa valdusse [[1763]]. aastal. [[1837.–1838. aasta mässud Kanadas|Aastatel 1837–1838 toimusid mässud]] Alam- ja Ülem-Kanadas, mille tagajärjel võeti 1840. aasta vastu [[Act of Union 1840|Act of Union]], millega Alam- ja Ülem-Kanada ühendati. == Rahvastik == Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897 ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 35 158 304.<ref name="nLs3m" /> [[Kanadalased|Kanadalasteks]] nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijaist. Päritolu järgi on suurimad rühmad [[inglased|inglise]], [[prantslased|prantsuse]], [[šotlased|šoti]], [[iirlased|iiri]], [[sakslased|saksa]], [[itaallased|itaalia]] ja [[hiinlased|hiina]] päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. [[Eestlased|Eesti]] päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma päritoluks ainult Eestit. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.<ref name="1Gjtp" /> 57% Kanada elanikest räägib emakeelena [[inglise keel]]t, 22% [[prantsuse keel]]t, 20% muid keeli ja 1,2% mitut keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada põliselanikud on [[indiaanlased]] ja [[inuitid]]. ===Linnastud=== {| class="wikitable" style="margin:auto; font-size:90%" |+ Kanada suurimad linnastud rahvaarvu järgi (2011. aasta rahvaloendus) |- ! Nimi ! Provints ! Rahvaarv ! rowspan=11 | ! Nimi ! Provints ! Rahvaarv |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Toronto]] || [[Ontario]] || align="right" | 5 583 064 || style="background:#f0f0f0;" |[[London (Kanada)|London]] || Ontario || align="right" | 474 786 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Montréal]] || [[Québec]] || align="right" | 3 824 221 || style="background:#f0f0f0;" | [[Saint Catharines]]–[[Niagara Falls]] || Ontario || align="right" | 392 184 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Vancouver]] || [[Briti Columbia]] || align="right" | 2 313 328 || style="background:#f0f0f0;" | [[Halifax]] || [[Nova Scotia]] || align="right" | 390 328 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Ottawa]]-[[Gatineau]] || Ontario–Québec || align="right" | 1 236 324 || style="background:#f0f0f0;" | [[Oshawa]] || Ontario || align="right" | 356 177 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Calgary]] || [[Alberta]] || align="right" | 1 214 839 || style="background:#f0f0f0;" | [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] || British Columbia || align="right" | 344 615 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Edmonton]] || Alberta || align="right" | 1 159 869 || style="background:#f0f0f0;" | [[Windsor (Ontario)|Windsor]] || Ontario || align="right" | 319 246 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Québec (linn)|Québec]] || Québec || align="right" | 765 706 || style="background:#f0f0f0;" | [[Saskatoon]] || [[Saskatchewani provints|Saskatchewan]] || align="right" | 260 600 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Winnipeg]] || [[Manitoba]] || align="right" | 730 018 || style="background:#f0f0f0;" | [[Regina]] || Saskatchewan || align="right" | 210 556 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]] || Ontario || align="right" | 721 053 || style="background:#f0f0f0;" | [[Sherbrooke]] || Québec || align="right" | 201 890 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Kitchener]]–[[Cambridge (Kanada)|Cambridge]]–[[Waterloo (Kanada)|Waterloo]] || Ontario || align="right" | 477 160 || style="background:#f0f0f0;" | [[Saint John's (Kanada)|Saint John's]] || [[Newfoundland ja Labrador]] || align="right" | 196 966 |} ==Majandus== Peamised tööstuspiirkonnad on [[Ontario provints]] ning [[Québeci provints]]i lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust. ===Transport=== Tähtsaim Kanada-sisene kauba- ja laevatee on [[Saint Lawrence'i jõgi]], mis on ühenduslüliks rohkem kui 4000&nbsp;km pikkusele laevatatavale veeteele, ühendades omavahel [[Suur järvistu|Suure järvistu]] ja Atlandi ookeani. ===Väliskaubandus=== 1996. aastal oli Kanada [[eksport|ekspordi]] maht 185 miljardit [[USA dollar|dollar]]it. Peamised eksporditavad kaubad olid [[ajalehepaber]], [[paberipuit]], [[nafta]], [[maagaas]], [[alumiinium]] ja [[masin]]ad ning nende osad. Nende toodete suurimad importijad Kanadast olid [[Ameerika Ühendriigid]], [[Jaapan]], [[Suurbritannia]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Holland]] ja [[Hiina]]. [[Import|Impordi]] maht oli 1996. aastal 166,7 miljardit dollarit. Tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid [[õli]], [[kemikaal]]id, [[arvuti]]d, [[telekommunikatsioonivahend]]id ja ka igasugused [[mootor]]id. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, [[Prantsusmaa]], [[Mehhiko]], [[Taiwan]] ja Lõuna-Korea. ==Vaata ka== * [[Kanada jalgpallikoondis]] * [[Kanada jäähokikoondis]] * [[Kanada naiste jäähokikoondis]] * [[Kanada eestlased]] * [[Kanada praostkond]] * [[Idle No More]] * [[Eesti-Suurbritannia suhted]] * [[Kanada inglise keel]] * [[Kanada prantsuse keel]] == Viited ja märkused== {{viited|allikad= <ref name="V5yp3">"Kanada hääldust kujul [kanaada] võib kohata tõesti vanema põlvkonna keelepruugis (mh Kanada eestlastelgi), ent uuemad allikad annavad soovitatavaks häälduseks siiski esisilbirõhuga [kanada], mis vastab ka inglise rõhu paiknemisele." [[Peeter Päll]] ([[Eesti Keele Instituut]]), detsember 2016</ref> <ref name="cia-geo">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html |pealkiri=Kanada World Factbookis |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2019-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190430234227/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OlsonShadle1991">{{cite book|author1=James Stuart Olson|author2=Robert Shadle|title=Historical Dictionary of European Imperialism|url=http://books.google.com/books?id=uyqepNdgUWkC&pg=PA109|year=1991|publisher=Greenwood Publishing Group|isbn=978-0-313-26257-9|page=109}}</ref> <ref name="Rayburn2001">{{cite book|author=Alan Rayburn|title=Naming Canada: Stories about Canadian Place Names|url=http://books.google.com/books?id=aiUZMOypNB4C&pg=PA14|year=2001|publisher=University of Toronto Press|isbn=978-0-8020-8293-0|pages=14–22}}</ref> <ref name="Magocsi1999as">{{cite book|author=Paul R. Magocsi|title=Encyclopedia of Canada's Peoples|url=http://books.google.com/books?id=dbUuX0mnvQMC&pg=PA1048|year=1999|publisher=University of Toronto Press|isbn=978-0-8020-2938-6|page=1048}}</ref> <ref name="Britain1841a">{{cite book|author=Great Britain|title=An Act to Re-write the Provinces of Upper and Lower Canada, and for the Government of Canada|url=http://books.google.com/books?id=BCQtAAAAYAAJ&pg=PA20|year=1841|publisher=J.C. Fisher & W. Kimble|page=20}}</ref> <ref name="0beBG">{{cite book|last=O'Toole|first=Roger|title=Holy nations and global identities: civil religion, nationalism, and globalisation|year=2009|publisher=Brill|isbn=978-90-04-17828-1|editor=Hvithamar, Annika; Warburg, Margit; Jacobsen, Brian Arly|page=137|chapter=Dominion of the Gods: Religious continuity and change in a Canadian context}}</ref> <ref name="buckner">{{cite book|title=Canada and the British Empire|url=https://archive.org/details/canadabritishemp0000unse|editor= Buckner, Philip|publisher=Oxford University Press|year=2008|pages=[https://archive.org/details/canadabritishemp0000unse/page/37 37]–40, 56–59, 114, 124–125|isbn=978-0-19-927164-1}}</ref> <ref name="GraberKuprecht2012">{{cite book|author1=Christoph Beat Graber|author2=Karolina Kuprecht|author3=Jessica C. Lai|title=International Trade in Indigenous Cultural Heritage: Legal and Policy Issues|url=http://books.google.com/books?id=5dv2d57n52MC&pg=PA366|year=2012|publisher=Edward Elgar Publishing|isbn=978-0-85793-831-2|page=366}}</ref> <ref name="CordellLightfoot2008">{{cite book|author1=Linda S. Cordell|author2=Kent Lightfoot|author3=Francis McManamon|author4=George Milner|title=Archaeology in America: An Encyclopedia |url=http://books.google.com/books?id=arfWRW5OFVgC&pg=RA3-PA249|volume=4|year=2008|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-0-313-02189-3|page=3}}</ref> <ref name="Pauketat2012">{{cite book|author=Timothy R. Pauketat|title=The Oxford Handbook of North American Archaeology|url=http://books.google.com/books?id=yf8j0b7gLvUC&pg=PA96|year=2012|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-538011-8|page=96}}</ref> <ref name="Dillehay2008">{{cite book|author=Thomas D. Dillehay|title=The Settlement of the Americas: A New Prehistory|url=http://books.google.com/books?id=aM0CRBQ9kFcC&pg=PA61|year=2008|publisher=Basic Books|isbn=978-0-7867-2543-4|page=61}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="DirectorPresident1997">{{cite book|author1=Center for Archaeological Sciences Norman Herz Professor of Geology and Director|author2=Society of Archaelogical Sciences both at University of Georgia Ervan G. Garrison Associate Professor of Anthropology and Geology and President|title=Geological Methods for Archaeology|url=http://books.google.com/books?id=YSPkmV_mRvkC&pg=PA125|year=1997|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-802511-5|page=125}}</ref> <ref name="ZCWW7">{{cite book|last=Hayes|first=Derek|title=Canada: an illustrated history|url=https://archive.org/details/canadaillustrate0000haye_t9y6|year=2008|publisher=Douglas & Mcintyre|isbn=978-1-55365-259-5|pages=[https://archive.org/details/canadaillustrate0000haye_t9y6/page/7 7], 13}}</ref> <ref name="rLX9P">{{cite book |url=http://books.google.com/books?id=quM1xyFyfhQC&pg=PA170| title=Indigenous difference and the Constitution of Canada| first= Patrick| last=Macklem|year=2001|publisher=University of Toronto Press|page=170|isbn=978-0-8020-4195-1}}</ref> <ref name="OFyHZ">{{cite book|author=Sonneborn, Liz|title=Chronology of American Indian History|url=https://archive.org/details/chronologyofamer0000sonn_h6w5|date=jaanuar 2007|publisher=Infobase Publishing|isbn=978-0-8160-6770-1|pages=[https://archive.org/details/chronologyofamer0000sonn_h6w5/page/2 2]–12}}</ref> <ref name="dying">{{cite book|last=Wilson|first=Donna M|author2=Northcott, Herbert C|url=http://books.google.com/books?id=p_pMVs53mzQC&pg=PA25|title=Dying and Death in Canada|publisher=University of Toronto Press|year=2008|isbn=978-1-55111-873-4|pages=25–27}}</ref> <ref name="Steckel">{{cite book|last=Thornton|first=Russell|title=A population history of North America|editor=Haines, Michael R; Steckel, Richard Hall|publisher=Cambridge University Press|year=2000|pages=13, 380|chapter=Population history of Native North Americans|isbn=978-0-521-49666-7}}</ref> <ref name="cDm0P">{{cite book|series=Handbook of North American Indians|title=Indians In Contemporary Society|volume=2|editor1-last=Bailey|editor1-first= Garrick Alan|chapter=Native Populations of Canada|last=O'Donnell|first=C. Vivian|year=2008|publisher= Government Printing Office|chapter-url=http://books.google.com/books?id=Z1IwUbZqjTUC&pg=PA285|page=285|isbn=978-0-16-080388-8}}</ref> <ref name="Peters2005a">{{cite book|author=Stephanie True Peters|title=Smallpox in the New World|url=http://books.google.com/books?id=v0zEiM_hijsC&pg=PA39|year=2005|publisher=Marshall Cavendish|isbn=978-0-7614-1637-1|page=39}}</ref> <ref name="Preston2009">{{cite book|author=David L. Preston|title=The Texture of Contact: European and Indian Settler Communities on the Frontiers of Iroquoia, 1667–1783|url=http://books.google.com/books?id=L-9N6-6UCnoC&pg=PA43|year=2009|publisher=U of Nebraska Press|isbn=978-0-8032-2549-7|pages=43–44}}</ref> <ref name="kcgsJ">{{cite web|url=http://www.heritage.nf.ca/aboriginal/innu_culture.html|work=Innu Culture|title=3. Innu-Inuit 'Warfare'|year=1999|author=Tanner, Adrian|publisher=Department of Anthropology, Memorial University of Newfoundland|accessdate=23.05.2011|archive-date=23.08.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110823015544/http://www.heritage.nf.ca/aboriginal/innu_culture.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="Asch1997">{{cite book|author=Michael Asch|title=Aboriginal and Treaty Rights in Canada: Essays on Law, Equity, and Respect for Difference|url=http://books.google.com/books?id=9Uae4mTTyYYC&pg=PA28|year=1997|publisher=UBC Pres|isbn=978-0-7748-0581-0|page=28}}</ref> <ref name="KirmayerValaskakis2009">{{cite book|author1=Laurence J. Kirmayer|author2=Gail Guthrie Valaskakis|title=Healing Traditions: The Mental Health of Aboriginal Peoples in Canada|url=http://books.google.com/books?id=AXYDxvx3zSAC&pg=PA9|year=2009|publisher=UBC Press|isbn=978-0-7748-5863-2|page=9}}</ref> <ref name="LJffy">{{cite book|title=The Norse Discovery of America|first=Arthur Middleton|last=Reeves|url=http://books.google.com/books?id=HkoPUdPM3V8C&pg=PA7|publisher=BiblioLife|page=82|year=2009|isbn=978-0-559-05400-6}}</ref> <ref name="iBl5p">[John Cabot's voyage of 1497 http://www.heritage.nf.ca/exploration/cabot1497.html]. Memorial University of Newfoundland, 2000, vaadatud 15.08.2012.</ref> <ref name="hornsby">Hornsby, Stephen J (2005). British Atlantic, American frontier: spaces of power in early modern British America. University Press of New England, lk 14, 18–19, 22–23. ISBN 978-1-58465-427-8.</ref> <ref name="CartierBiggar1993">{{cite book|author1=Cartier, Jacques; Biggar, Henry Percival; Cook, Ramsay|title=The Voyages of Jacques Cartier|url=http://books.google.com/books?id=VcKEk7hRTmYC&pg=PA26|year=1993|publisher=University of Toronto Press|isbn=978-0-8020-6000-6|page=26}}</ref> <ref name="Rose2007">{{cite book|author=Rose, George A|title=Cod: The Ecological History of the North Atlantic Fisheries|url=http://books.google.com/books?id=tDNe7GOOwfwC&pg=PA209|date=1. oktoober 2007|publisher=Breakwater Books|isbn=978-1-55081-225-1|page=209}}</ref> <ref name="KelleyTrebilcock2010">{{cite book|author1=Ninette Kelley|author2=Michael J. Trebilcock|title=The Making of the Mosaic: A History of Canadian Immigration Policy|url=http://books.google.com/books?id=3IHyRvsCiKMC&pg=PA27|date=30. september 2010|publisher=University of Toronto Press|isbn=978-0-8020-9536-7|page=27}}</ref> <ref name="nLs3m">[http://www.geohive.com/cntry/canada.aspx GeoHive]. Vaadatud 19.03.2015.</ref> <ref name="1Gjtp">[http://www12.statcan.gc.ca/census-recensement/2006/dp-pd/tbt/Rp-eng.cfm?LANG=E&APATH=3&DETAIL=0&DIM=0&FL=A&FREE=0&GC=0&GID=0&GK=0&GRP=1&PID=92333&PRID=0&PTYPE=88971,97154&S=0&SHOWALL=0&SUB=801&Temporal=2006&THEME=80&VID=0&VNAMEE=&VNAMEF= Kanada Statistikaamet]</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} {{vikitsitaadid}} {{Rahvaste Ühendus}} {{NATOriigid}} {{Ameerikariigid}} {{koord |NS=56.0 |EW=-109.0 |type=country |region=CA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Kanada| ]] 79o5z348bd9lb779z8hswkseepyrl82 0 2801 7174078 7090307 2026-06-16T12:57:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174078 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Costa Rica Vabariik | omastav = Costa Rica | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = República de Costa Rica | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Costa Rica.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Costa Rica in its region.svg | deviis = | riigikeeled = [[hispaania keel|hispaania]] | ametlik_keel = [[hispaania keel|hispaania]] | pealinn = [[San José]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Rodrigo Chaves]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 15. september 1821 | valuuta = [[Costa Rica koloon|koloon]] (CRC) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] –6 | näide | hümn = "[[Noble patria, tu hermosa bandera]]" | usund = | tippdomeen = [[.cr]] | telefonikood = +506 | riigikord = presidentaalne vabariik | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = CRC | märkused = }} '''Costa Rica''' [k'osta r'iika] (varem ka ''Kostariika''), ametlikult '''Costa Rica Vabariik''' (''República de Costa Rica''), on [[riik]] [[Kesk-Ameerika]]s [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[Kariibi meri|Kariibi mere]] vahel. See piirneb põhjas [[Nicaragua]]ga, kirdeosas Kariibi merega, kagus [[Panama]]ga ja edelas Vaikse ookeaniga. Lisaks on tal ka mereline piir [[Ecuador]]iga [[Kookossaar]]est lõunas. Riiki läbib [[Kordiljeeride mäestik]].<ref name=":0" /> Costa Ricas elab ligikaudu viis miljonit inimest ning selle maismaa pindala on 51 180 km². Riigi rannajoone pikkus on üle 12 000&nbsp;km. Ametlikke randu on riigis peaaegu 20.<ref name=":2" /> Pealinnas ja suurimas linnas [[San José]]s elab hinnanguliselt 352 000 inimest, kuid koos ümbritseva linnastunud piirkonnaga ulatub elanike arv umbes kahe miljonini. Teised tähtsad linnad on [[Alajuela]] (linnastu), [[Limón]], [[Liberia]].<ref name=":0" /> Riigikeel on [[hispaania keel]]. Rahaühik on [[Costa Rica koloon]] (CRC). Enne Hispaania võimu alla sattumist 16. sajandil elasid Costa Ricas põlisrahvad. Hispaanlased arvasid, et seal leidub kulda, sest Costa Rica tähendab hispaania keeles rikast rannikut.<ref name=":0" /> Hispaania kolooniana jäi see perifeerseks äärealaks kuni iseseisvumiseni. Esmalt sai Costa Ricast osa [[Esimene Mehhiko Keisririik|Esimesest Mehhiko Keisririigist]], seejärel kuulus ta [[Kesk-Ameerika Föderatiivne Vabariik|Kesk-Ameerika Föderatiivse Vabariigi]] koosseisu, kuni kuulutas end [[1847]]. aastal iseseisvaks riigiks. [[1948]]. aastal toimunud [[Costa Rica kodusõda|lühikese kodusõja]] järel kaotati seal armee täielikult ning alates 1949. aastast on Costa Rica üks vähestest riikidest maailmas, kellel pole alalist [[Sõjavägi|sõjaväge]].<ref name="dI6eJ" /> Costa Rica on järjepidevalt saavutanud häid tulemusi [[Inimarengu indeks|inimarengu indeksis]] (HDI), olles 2022. aasta seisuga maailmas 58. kohal ja [[Ladina-Ameerika]]s viiendal. [[ÜRO Arenguprogramm]] on tõstnud esile, et riik saavutab inimarengus märksa paremaid tulemusi kui teised sarnase sissetulekutasemega riigid, edestades piirkonna keskmisi näitajaid nii arengutaseme kui ka ebavõrdsuse vähendamise osas. == Loodus == [[Fail:Arenal-Volcano.jpg|pisi|Arenali vulkaan]] Peaaegu veerandi riigi pindalast moodustavad [[Rahvuspark|rahvuspargid]] ja muud [[kaitseala]]d.<ref name=":2" /> Costa Rical on esindatud 5% maailma [[Elurikkus|bioloogilisest mitmekesisusest]]. Riigis elab üle 300 000 liigi putukaid ja rohkem kui 1200 liiki liblikaid. Linde elutseb piirkonnas peaaegu 900 liiki, kellest enam kui 600 liiki on seal aasta läbi. Imetajaid elutseb riigis peaaegu 250 liiki. Roomajaid on Costa Rical üle 200 liigi, millest 5 liiki on boad. Tigusid on enam kui 200 liiki ja kahepaikseid on peaaegu sama palju liike. Merekilpkonni leidub rannikualadel 5 liiki, kellest suuremad kaaluvad üle 500&nbsp;kg.<ref name=":2" /> Costa Rical elab 52 liiki [[Koolibrilased|koolibreid]].<ref name=":0" /> Riigis on rohkem kui 10 suurt vulkaani.<ref name=":2" /> Costa Rical asuv [[Arenal|Arenali vulkaan]] on üks maailma aktiivsemaid vulkaane.<ref name=":0" /> Kõrgeim mäetipp on merepinnast enam kui 3,8&nbsp;km kõrgusel. Üle 3&nbsp;km kõrgusel on 5 mäetippu.<ref name=":2" /> === Kliima === Mägedes on [[Aasta keskmine õhutemperatuur|aasta keskmine temperatuur]] alla 10&nbsp;°C, rannikul 27&nbsp;°C ja riigi keskosas 21&nbsp;°C. Vaikse ookeani ja Kariibi mere rannikul on aasta läbi palav ja niiske.<ref name=":2" /> Detsembrist maini on kuivem periood. Juunist novembrini sajab mitmetes kohtades palju. Enim sademeid esineb Kordiljeeride mäestiku keskosas. Sademete hulk võib seal ületada 5000&nbsp;mm aastas.<ref name=":2" /> == Riik == Costa Rica on [[presidentaalne vabariik]].<ref name=":0" /> === Sümbolid ja tähised === Costa Rical on [[Costa Rica lipp|lipp]] ja [[Costa Rica vapp|vapp]]. Costa Rica deviis "¡[[Vivan siempre el trabajo y la paz]]!" ('elagu alati töö ja rahu!') on Costa Rica hümni "[[Noble patria, tu hermosa bandera]]" ('õilis isamaa, sinu ilus lipp') viimane rida. Costa Rica rahvuslill on [[lihavõttekatleia]].<ref name=":0" /> === Haldusjaotus === [[Fail:Costa Rica, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Costa Rica provintsid]] Costa Rica on jaotatud seitsmeks provintsiks: * [[Alajuela provints]] * [[Cartago provints]] * [[Guanacaste provints]] * [[Heredia provints]] * [[Limóni provints]] * [[Puntarenase provints]] * [[San José provints]] == Ajalugu == [[Christoph Kolumbus]] jõudis Costa Rica alale 18. septembril 1502. aastal. Costa Ricast sai Hispaania koloonia. [[Tsivilisatsioon]] eksisteeris seal juba tuhandeid aastaid enne Kolumbuse saabumist. Leiud näitavad, et inimesed elasid Costa Rical juba 10 000 aastat tagasi. Kolumbuse saabumise ajal elas Costa Rica alal neli tähtsamat pärismaist hõimu.<ref name=":3" /> Hispaanlased ei olnud algul Costa Ricasse elama asumisest eriti huvitatud, sest seal oli vähe väärtuslikke või kergesti kasutatavaid [[Loodusvarad|loodusvarasid]] ja [[maavara]]sid. Nad olid rohkem huvitatud [[Mehhiko]]st ja [[Peruu]]st, sest seal leidus hõbedat ja kulda. 1562. aastal rajas [[Juan Vasquez de Corondao]] Cartago linna. See oli esimene edukas koloniaallinna asustamine Costa Rical.<ref name=":3" /> Hispaania koloniaalvõimu ajal kuulus Costa Rica alates 1609. aastast Guatemala kindralkaptenaati, moodustades selle kõige lõunapoolseima provintsi. Costa Rica kaugus kindralkaptenaadi pealinnast Guatemalas, keeld kaubelda Panama lõunanaabritega (toona Uus-Granada asekuningriik) Hispaania merkantilistlike seaduste tõttu ja maavarade puudumine tegid Costa Ricast vaese, isoleeritud ja hõredalt asustatud koloonia. 1719. aastal nimetas üks Hispaania kuberner Costa Ricat "Hispaania kõige vaeseimaks ja viletsaimaks kolooniaks kogu Ameerikas".<ref name="jmudh" /> Costa Rica vaesust süvendas ka põliselanike vähesus, keda saanuks kasutada sunnitööjõuna, mistõttu enamus Costa Rica provintsi asunikke pidid ise töötama oma maal ja seal ei saanud tekkida suuri istandusi (hacienda). Kõige selle tõttu oli Costa Rica Hispaania kuningakoja jaoks suuresti väärtusetu ja ignoreeritud. Väikemaaomanike suhteline vaesus, suure põlisrahva sunnitööjõu puudumine, elanikkonna etniline ja keeleline homogeensus ja isoleeritus Hispaania koloniaalkeskustest Mehhikos ja Andides panidki aluse Costa Rica autonoomsele ja individualistlikule agraarühiskonnale. Isegi Costa Rica provintsi kuberner oli vägagi vaene ning pidi ise vilja kasvatama ja oma aia eest hoolt kandma. On arvatud, et selle tõttu tekkiski Costa Ricas egalitaarne traditsioon ja nn. "ruraalne demokraatia", kus polnud rõhutud mestiitside või põlisrahvaste klassi. Peagi liikusid hispaania kolonistid mägedesse, kus nad leidsid rikkaliku vulkaanilise pinnase ja mahedama kliima kui madalikul.<ref name="ZZ5ml" /> Ka 1801. aastal elas Costa Ricas vaid ligi 50 000 inimest, kellest enamus elas Keskplatool, kus oli kujunenud neli suuremat linna: pealinn Cartago, San José, Heredia ja Alajuela. Costa Rica ei taotlenud iseseisvust Hispaaniast, kuid Guatemalas baseerunud kindralkaptenaat kuulutas siiski välja iseseisvuse 15. septembril 1821. aastal peale Hispaania lüüasaamist Mehhiko iseseisvussõjas. Costa Rica eraldatuse tõttu jõudis see teade sinna alles ligi kuu aega hiljem. Mehhiko junta president Agustín de Iturbide aga saatis 28. novembril kirja Guatemala kindral Gabino Gaínzale, kes oli Kesk-Ameerika nõuandva junta (''Junta Consultiva'') esimees, milles palus Kesk-Ameerika annekteerimist Mehhiko keisririigi koosseisu.<ref name=":0" /> Seepeale andis Gaínza kõigile Kesk-Ameerika 237 omavalitsusüksusele käsu avaldada Iturbide kiri, pidada ''cabildo abierto'' (avalik raekoda, kus kogunesid maaomanikud) ja hääletada anneksiooni üle 30 päeva jooksul. 104 omavalitsust 170st hääletasid täieliku anneksiooni poolt (67 cabildo tulemusi ei oodatud ära), mispeale 5. jaanuaril 1822 hääletas hääletas Junta Consultiva anneksiooni poolt ja läks laiali 21. veebruaril 1822. Costa Rica koos El Salvadori ja osalt ka Nicaraguaga olid aga valdavalt anneksiooni vastu, mispeale saatis Iturbide brigaadikindral Vicente Filísola juhtimisel sõjaväe Kesk-Ameerikasse mässusid maha suruma ja Mehhiko võimu tugevdama. Costa Ricas tekkis kaks leeri: Cartago ja Heredia aristokraatlikud maaomanikud tahtsid oma koloniaalajastu privileege säilitada ning arvasid, et Mehhiko keisririigi koosseisus oleks need paremini kaitstud; seevastu San José ja Alajuela liberaalsed kaupmehed toetasid iseseisvat Costa Rica vabariiki. Nelja provintsi juhid leppisid kokku neutraalseks jäämise kuni asjaolude selginemiseni. 8. märtsil 1823 hääletas Costa Rica kõrgem junta (Junta Superior Gubernativa) Mehhikost lahkulöömise poolt ja kuulutas Costa Rica iseseisvaks. Mehhiko oli samal ajal juba El Salvadori iseseisvusliikumise maha surunud ja valmistus marssima Costa Ricasse. Alajuela vabariiklane Gregorio José Ramírez asus tegema sõjalisi ettevalmistusi. Cartagos kogunenud triumviraadi presidendiks valiti 14. märtsil 1823 vabariiklane Rafael Francisco Osejo, 8 päeva hiljem tegi grupp Cartago elanikke Joaquín de Oreamuno juhtimisel riigipöörde ja kuulutasid, et Costa Rica liitub Mehhiko keisririigiga, truudusvane Mehhiko keisrile pidi jõustuma 6. aprillil. San José ja Alajuela juhid kuulutasid seepeale imperialistidele sõja ja nimetasid Ramíreze oma sõjaväe juhiks. 4. aprillil saatis Ramírez imperialistidele ultimaatumi, 5. aprillil toimus lahing San José ja Cartago vahelises Ochomogo orus, milles hukkus 20 inimest. Lahingu võitsid vabariiklased, mispeale sisenes Ramírez Cartagosse ja võttis elanikelt relvad. Ta kuulutas San José Costa Rica uueks pealinnaks ja andis võimu üle José María de Peraltale. Mõne nädala pärast jõudsid Costa Ricasse uudised, et lahing oli peetud ilmaasjata, kuna Mehhiko keisririik oli juba 19. märtsil lakanud eksisteerimast Iturbide tagasiastumise tõttu, mispeale katkestas Filísola Costa Rica ekspeditsiooni. 1. juulil 1823 kuulutas Kesk-Ameerika kongress välja iseseisvuse Mehhikost ja Kesk-Ameerika Föderaalse Vabariigi (''República Federal de Centro América''), mis võttis novembris 1824 vastu USA põhiseadusel põhineva uue põhiseaduse. 1824. aastal valiti esimeseks riigipeaks [[Juan Mora Fernandez]].<ref name=":3" /> Kesk-Ameerikat tabas aga märtsis 1827 kodusõda Guatemala konservatiivide ning Hondurase ja El Salvadori liberaalide vahel, mispeale Costa Rica kuulutas end 1. aprillil 1829 Aprilia seadusega (Ley Aprilia) kuni korra taastamiseni autonoomseks, kuid ei lahkunud Kesk-Ameerika koosseisust. Sõja järel sai Kesk-Ameerika presidendiks Hondurase liberaal Francisco Morazán, kes valiti tagasi 1830. aastal. Ta palus Costa Rical Aprilia seaduse tühistada, mispeale riik tegi seda veebruaris 1831.<ref name="tSmS5" /> Costa Rica oli erinevalt teistest Kesk-Ameerika osariikidest valgenahaliste enamusega: 1836. aastal elas riigis 150 000 elanikku, olles nii viiest Kesk-Ameerika riigist väikseima rahvaarvuga. Elanikest ligi viis kuuendikku olid valged ja üks kuuendik põliselanikud, samal ajal kogu Kesk-Ameerika ligi 1,9 miljonist elanikust olid 39% mestiitsid, 36% põliselanikud ja 25% valgenahalised.<ref name="67IEa" /> 19. sajandi alguses ei olnud Costa Ricas riiklikku identiteeti veel välja kujunenud, valitses peamiselt lokalism: elanikud ei pidanud ennast veel costaricalasteks, vaid sanjoselasteks, cartagolasteks, heredialasteks, alajuelalasteks jne. Seega ükski linn ei tahtnud olla valitsetud teiste poolt ja tahtis ise olla pealinn. Lepituskatseks võeti cartagolasest riigipea José Rafael Gallegose all 1834. aastal vastu nn. kiirabiseadus (Ley de la Ambulancia), millega pidi riigi pealinn iga nelja aasta järel vahetuma San José, Heredia, Alajuela ja Cartago vahel, samas kui pealinn jõudis Cartagosse, tulnuks seadus tühistada. 1835. aastal otsustas aga uus riigipea Braulio Carrillo luua uue pealinna San Juan del Murciélago (täna Tibás) San José ja Heredia vahele. Cartago oli aga sellele vastu ja nimetas uueks riigipeaks Nicolás Ulloa Soto, et kiirabiseadus taastada, Teda toetasid ka Alajuela ja Heredia linnad, mispeale puhkeski 1835. aasta septembris Liigasõda Cartago, Heredia ja Alajuela ning San José vahel. Carrillo juhtimisel jäi aga peale kahenädalast sõda San José peale ning konsolideeris end riigi pealinnana.<ref name="RNZAr" /> Costa Rical tekkis peatselt ka piiritüli Uus-Granada Vabariigiga (täna Colombia) Bocas del Toro piirkonna üle (täna paikneb Panamas). Kui Uus-Granada 18. detsembril Bocas del Toro Costa Ricalt vallutas ning Costa Rica sealjuures Kesk-Ameerikalt abi ei saanud, kadus riigis toetus Kesk-Ameerikale. Kesk-Ameerika oli lagunemas ja ähvardas uus kodusõda, seekord Morazáni juhitud El Salvadori unionistide ning Guatemala, Hondurase ja Nicaragua separatistide vahel. 30. mail 1838 lubas Kesk-Ameerika kõigil viiel riigil valida omaenda vabariiklik valitsus. 14. novembril 1838 kuulutas Costa Rica end iseseisvaks vabaks riigiks (''Estado Libre de Costa Rica'')<ref name="DW6om" /> Nicaragua ja Hondurase järel. Suure vahemaa tõttu Kesk-Ameerika pealinnast (Ciudad de Guatemala, hiljem San Salvador), eraldatuse ja halva sidepidamise tõttuu ei tundnud Costa Rica elanikud end kunagi tõeliselt keskameeriklastena. Iseseisvuse järel on Costa Rica hoidunud majanduslikest sidemetest ülejäänud Kesk-Ameerikaga. Isegi tänapäeval, hoolimata enamiku naabrite jõupingutustest suurendada piirkondlikku integratsiooni, üritab Costa Rica hoida vahet.<ref name="VbatQ" /> Costa Rica jäi uuest kodusõjast puutumata, kuid riigipea Carrillo muutus vägagi autokraatlikuks. Seepeale saabus riiki aprillis 1842 endine Kesk-Ameerika president Morazán, kes tõukas ta võimult ja taastas mõned isikuvabadused. Kui aga Morazán kavandas jõuga ühtse Kesk-Ameerika vabariigi taastamist, milles Costa Rica osaleda ei soovinud, tõugati ta võimult ja hukati 15. septembril 1842 mahalaskmise läbi. 1847. aastal valiti esimeseks presidendiks [[José María Castro Madriz]] ja võeti vastu uus põhiseadus, riigi uueks nimeks sai Costa Rica Vabariik (''República de Costa Rica'').<ref name="sM09J" /> 1948. aastal käis riigis [[Costa Rica kodusõda|kodusõda]]. Pärast seda algas riigi kiire areng.<ref name=":0" /> == Rahvastik == Costa Rica rahvaarv oli 2017. aasta seisuga 4 905 769 inimest.<ref name="oIDLL" /> Võrreldes teiste Kesk-Ameerika riikidega on Costa Ricas enamuses valgenahalised – 2011. aasta rahvaloenduse järgi olid 65,8% Costa Rica elanikest valgenahalised (''blanco''), 17,8% mestiitsid (''mestizo''), 6,7% mulatid, 2,4% põliselanikud, 1,1% mustanahalised ja 0,2% Aasia päritolu.<ref name="yk332" /> Valgenahalised on peamiselt hispaania (eriti katalaani) päritolu. == Majandus == Costa Rical on Kesk-Ameerika arenenuim majandus. Peamised tuluallikad on kohvi- ja kakaoistandused, karjakasvatus, metsandus ja turism.<ref name=":0" /> Peamised [[eksport]]kaubad on meditsiinivahendid, banaanid ja troopilised puuviljad. Peamised [[import]]kaubad on rafineeritud nafta, autod ja pakendatud ravimid.<ref name=":1" /> Peamised ekspordiriigid on [[Ameerika Ühendriigid]], [[Belgia]]-[[Luksemburg]] ja [[Guatemala]]. Peamised importriigid on Ameerika Ühendriigid, [[Hiina]] ja Mehhiko.<ref name=":1" /> [[Sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) on 57,06 miljardit USA dollarit (2017).<ref name="av48n" /> SKT ühe inimese kohta on 11 631 [[USA dollar]]it (2017).<ref name="z0nDk" /> === Turism === [[Fail:National Theatre of Costa Rica.jpg|pisi|San José rahvusteater]] Costa Ricat külastab aastas umbes 2,2 miljonit turisti. Üle poole neist külastavad kohalikke rahvusparke ja muid kaitsealasid. Populaarne on [[seiklusturism]].<ref name=":2" /> Costa Rica suurim vaatamisväärsus on loodus. Paljud eluslooduse liigid on nähtavad rahvusparkides.<ref name=":2" /> Populaarsed rahvuspargid on [[Manuel Antonio]], [[Tortuguero]], [[Corcovado]], [[Braulio Carrillo]], [[Rincón de la Vieja]] ja [[Irazú|Irazu]] vulkaanide rahvuspark. Populaarsed kohad on Arenali vulkaan, Monteverde ja Cloudi Metsad. Surfamiseks populaarsed kohad on [[Dominical]], [[Tamarindo]], [[Jaco]], [[Mal Pais]] ja [[Santa Teresa]].<ref name=":4" /> Populaarsed vaatamisväärsused San José linnas on rahvusteater ja Kolumbuse-eelse kulla muuseum (''Museo del Oro Precolombino'').<ref name=":4" /> == Vaata ka == * [[Costa Rica köök]] * [[2026. aasta Costa Rica üldvalimised]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=I. Kruusmaa, E. Helme, R. Hunt, M. Maasing, E. Nahkur, A. Tampuu, A. Tomingas|pealkiri=Maailma maade kogupereentsüklopeedia|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=TEA kirjastus|lehekülg=46}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.reisiguru.ee/riikID/103|pealkiri=Reisiguru - Costa Rica Vabariik|aeg=|vaadatud=08.10.2018|arhiivimisaeg=18.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181218010633/https://www.reisiguru.ee/riikID/103|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="dI6eJ">http://www.coha.org/costa-rica-an-army-less-nation-in-a-problem-prone-region/</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|url=http://www.geographia.com/costa-rica/history.htm|pealkiri=Geographia - Costa Rica: History & Culture|aeg=|vaadatud=26.10.2018|arhiivimisaeg=10.03.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180310124029/http://www.geographia.com/costa-rica/history.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="DW6om">{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Costa_Rica|pealkiri=Wikipedia - Costa Rica|aeg=|vaadatud=28.10.2018}}</ref> <ref name="sM09J">{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Mar%C3%ADa_Castro_Madriz|pealkiri=Wikipedia - José María Castro Madriz|aeg=|vaadatud=26.10.2018}}</ref> <ref name="oIDLL">{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?end=2017|pealkiri=The World Bank - Population|aeg=|vaadatud=07.10.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Alexander Simoes|url=https://atlas.media.mit.edu/en/profile/country/cri/|pealkiri=The Observatory of Economic Complexity - Costa Rica|aeg=|vaadatud=08.10.2018}}</ref> <ref name="av48n">{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=CR|pealkiri=The World Bank - GDP|aeg=|vaadatud=08.10.2018}}</ref> <ref name="z0nDk">{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=CR|pealkiri=The World Bank - GDP|aeg=|vaadatud=08.10.2018}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|url=https://et.tripnholidays.com/1327-costa-rica-crc-et|pealkiri=Trip'n holidays - 15 populaarseimat vaatamisväärsust Costa Rical|aeg=|vaadatud=26.10.2018|arhiivimisaeg=18.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181218010614/https://et.tripnholidays.com/1327-costa-rica-crc-et|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="jmudh">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Shafer |eesnimi=D. Michael |url=http://archive.org/details/winnerslosershow00shaf |pealkiri=Winners and losers : how sectors shape the developmental prospects of states |kuupäev=1994 |kirjastus=Ithaca : Cornell University Press |teised=Cornell University Press |isbn=978-0-8014-3000-8}}</ref> <ref name="ZZ5ml">{{Netiviide |kuupäev=2008-02-22 |pealkiri=Costa Rica - Cartago |url=http://www.costarica.com/Destinations/Cities-and-Towns/Cartago/ |vaadatud=2024-05-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2008-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080222050056/http://www.costarica.com/Destinations/Cities-and-Towns/Cartago/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tSmS5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Obregón |eesnimi=Clotilde María |url=https://books.google.com/books?id=8wqPTI2704EC |pealkiri=El proceso electoral y el poder ejecutivo en Costa Rica: 1808-1998 |kuupäev=2000 |kirjastus=Editorial Universidad de Costa Rica |isbn=978-9977-67-618-0 |keel=es}}</ref> <ref name="67IEa">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Galindo |eesnimi=Juan |kuupäev=1836 |pealkiri=On Central America |ajakiri=Journal of the Royal Geographical Society of London |väljaandja=Wiley |aastakäik=6 |üksiknumber= |lehekülg=125 |doi=10.2307/1797561 |issn=0266-6235 |jstor=1797561 |oclc=5548567771}}</ref> <ref name="RNZAr">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Carbonell |eesnimi=Sáenz |pealkiri=Los años de la ambulancia (1834-1838): Gallegos y la capital ambulante |perekonnanimi2=Francisco |eesnimi2=Jorge |kirjastus=EUNED |aasta=1989 |isbn=9789977644233 |keel=es}}</ref> <ref name="VbatQ">{{Netiviide |kuupäev=2017-08-02 |pealkiri=Central America |url=http://www.cotf.edu/earthinfo/camerica/caeco.html |vaadatud=2024-05-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2017-08-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170802142535/http://www.cotf.edu/earthinfo/camerica/caeco.html |url-olek=robot: teadmata}}</ref> <ref name="yk332">{{Netiviide |pealkiri=Listado de Temáticas |url=https://inec.cr/tematicas/listado |vaadatud=2024-01-03 |väljaanne=INEC |keel=es |arhiivimisaeg=2024-02-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240218021046/https://inec.cr/tematicas/listado |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.reisiguru.ee/riikID/103 Costa Rica] ReisiGuru.ee {{Ameerikariigid}} {{koord |type=country |region=CR}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Costa Rica| ]] jruxwokbuflk368402mr1v9hniljzhc 0 4534 7174132 6694559 2026-06-16T14:20:11Z Taivo 268 7174132 wikitext text/x-wiki {{Juunikalender}} '''26. juuni''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 177. ([[liigaasta]]l 178.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 13. juuni ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1849]] – [[Liivimaa Sotsieteet|Liivimaa Sotsieteedi]] Viljandi tütarseltsi eestvõttel korraldati Viljandis esimene loomade näitus.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1928]] – [[Tallinn]]as avati suurnäitus [[Rootsi kunst]]ist, kus oli esindatud ligi 50 maalikunstnikku, 9 graafikut, 9 skulptorit. Näitusel oli umbes 300 eksponaati. * [[1935]] – [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]] kinnitas [[Jaan Tõnisson]]i [[Tartu Ülikool]]i ühistegevuse professoriks. * [[1939]] – Saksa maaväe kindralstaabi ülem [[Franz Halder]] saabus Eestisse. * [[1996]] – Eesti esitas [[Euroopa Komisjon]]ile "Vabariigi Valitsuse tegevuskava Euroopa Liiduga ühinemiseks", mis oli seni esitatud tegevuskavadest esimene. Kava nimetati "Siniseks raamatuks". * 1996 – [[Martin Müürsepp]] valiti esimese eestlasena [[NBA]]-sse, kus ta mängis [[Miami Heat]]i võistkonnas. * [[2007]] – Eesti allkirjastas koostöökokkuleppe [[Euroopa Kosmoseagentuur]]iga. ===Maailmas=== * [[1723]] – [[Vene-Pärsia sõda (1722–1723)|Vene-Pärsia sõda]]: [[Bakuu]] alistus pärast pikka piiramist [[Venemaa Keisririik|Venemaa]]le. * [[1848]] – [[Pariis]]is lõppes [[Juuniülestõus]]. * [[1917]] – [[Esimene maailmasõda]]: Esimesed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõdurid jõudsid Prantsusmaa rannikule. * [[1940]] – [[Nõukogude Liit]] nõudis [[Rumeenia]]lt ultimaatumiga [[Bessaraabia]] ja Põhja-[[Bukoviina]] loovutamist.<ref>http://countrystudies.us/romania/22.htm</ref> * [[1941]] – [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Teine maailmasõda]]: Saksa väed hõivasid [[Daugavpils]]i.<ref>{{Cite web |url=http://www.visitdaugavpils.lv/en/tourism/memorial-stone-memory-daugavpils-ghetto-prisoners |title=arhiivikoopia |access-date=14. juuni 2016 |archive-date=19. oktoober 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171019133720/http://visitdaugavpils.lv/en/tourism/memorial-stone-memory-daugavpils-ghetto-prisoners |url-status=dead }}</ref> * [[1945]] – San Fransiscos allkirjastasid 51 riiki [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri|põhikirja]]. * [[1953]] – [[Moskva]]s arreteeriti [[NLKP KK Presiidium]]i eriistungil [[Lavrenti Beria]].<ref>{{Cite web |url=http://www.historyinanhour.com/2010/12/23/lavrenty-beria-summary/ |title=arhiivikoopia |access-date=14. juuni 2016 |archive-date=25. juuni 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160625173722/http://www.historyinanhour.com/2010/12/23/lavrenty-beria-summary/ |url-status=dead }}</ref> * [[1960]] – [[Madagaskar]] iseseisvus [[Prantsusmaa]]st. * [[1963]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[John Kennedy]] esines [[Lääne-Berliin]]is Schönebergi raekoja ees ligikaudu 120 000 inimesele [[Ich bin ein Berliner|kõnega]].<ref>http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/june/26/newsid_3379000/3379061.stm</ref> * [[1974]] – ühes USA Ohio osariigi supermarketis võeti esimest korda kasutusele [[Vöötkood|vöötkoodide]] lugemise süsteem. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 26. juunil}} *[[1739]] – [[George Clinton]], USA 4. asepresident 1805–1812 *[[1930]] – [[Sławomir Mrożek]], poola näitekirjanik, satiirik *[[1931]] – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane *[[1938]] – [[Leino Lember]], eesti maletaja *[[1944]] – [[Gennadi Zjuganov]], Venemaa poliitik *[[1950]] – [[Jaak Joala]], eesti laulja *[[1958]] – [[Riho Sibul]], eesti muusik *[[1965]] – [[Enn Pant]], majandustegelane *[[1971]] – [[Rain Kooli]], eesti ajakirjanik *[[1993]] – [[Ariana Grande]], USA laulja == Surnud == {{vaata|Surnud 26. juunil}} *[[1810]] – [[Joseph-Michel Montgolfier]], prantsuse leiutaja *[[1811]] – [[Otto Gustav von Stackelberg]], baltisaksa poliitik *[[1836]] – [[Claude-Joseph Rouget de Lisle]], Prantsuse sõjaväelane ja helilooja *[[1929]] – [[Amandus Adamson]], eesti [[skulptor]] *[[2004]] – [[Ott Arder]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[2005]] – [[Tõnno Lepmets]], eesti korvpallur *[[2010]] – [[Harald Keres]], eesti füüsik *[[2024]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja == Pühad == * õigeusu kirikus [[Jumalaema Tihvini ikoon]]i mälestuspäev == Nimepäev == * Eestis – [[Manivald]], [[Vaane]], [[Vaano]], [[Vaino]], [[Vane]], [[Vanevald]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 130</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuni 26]] pc2v50cr0dwsiukkmzi0gctii3jd7ia 0 5671 7174105 7170187 2026-06-16T13:40:03Z Mona 355 /* H */ 7174105 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[laulja]]id, sealhulgas [[räppar]]eid''. ;riigiti {{veerud}} *[[Afganistani lauljate loend]] *[[Angola lauljate loend]] *[[Araabia lauljate loend]] *[[Araabia Ühendemiraatide lauljate loend]] *[[Argentina lauljate loend]] *[[Austria lauljate loend]] *[[Bahreini lauljate loend]] *[[Bangladeshi lauljate loend]] *[[Belgia lauljate loend]] **[[Belgia ooperilauljate loend]] *[[Boliivia lauljate loend]] *[[Bosnia ja Hertsegoviina lauljate loend]] *[[Brasiilia lauljate loend]] *[[Burkina Faso lauljate loend]] *[[Colombia lauljate loend‎]] *[[Costa Rica lauljate loend]] *[[Djibouti lauljate loend]] *[[Dominikaani Vabariigi lauljate loend]] *[[Ecuadori lauljate loend]] *[[Eesti lauljate loend]] **[[Eesti ooperilauljate loend]] *[[El Salvadori lauljate loend]] *[[Elevandiluuranniku lauljate loend]] {{veerud-piir}} *[[Eritrea lauljate loend]] *[[Etioopia lauljate loend]] *[[Filipiinide lauljate loend]] *[[Fääri saarte lauljate loend]] *[[Gröönimaa lauljate loend]] *[[Guatemala lauljate loend]] *[[Guinea lauljate loend]] *[[Hiina Rahvavabariigi lauljate loend]] *[[Hispaania lauljate loend]] *[[Hollandi lauljate loend]] *[[Hondurase lauljate loend]] *[[Horvaatia lauljate loend]] *[[Iisraeli lauljate loend]] *[[India lauljate loend‎‎]] *[[Indoneesia lauljate loend]] *[[Iraagi lauljate loend]] *[[Islandi lauljate loend‎]] *[[Itaalia lauljate loend‎‎]] *[[Jaapani lauljate loend]] **[[Jaapani ooperilauljate loend]] *[[Jordaania lauljate loend]] *[[Kambodža lauljate loend‎]] *[[Kasahstani lauljate loend]] *[[Kongo Demokraatliku Vabariigi lauljate loend]] {{veerud-piir}} *[[Kreeka lauljate loend]] *[[Kuuba lauljate loend‎‎]] *[[Kuveidi lauljate loend]] *[[Küprose lauljate loend]] *[[Leedu lauljate loend]] *[[Luksemburgi lauljate loend]] *[[Madagaskari lauljate loend]] *[[Makedoonia lauljate loend]] *[[Mali lauljate loend]] *[[Malta lauljate loend]] *[[Mehhiko lauljate loend]] *[[Mongoolia lauljate loend]] *[[Mosambiigi lauljate loend]] *[[Myanmari lauljate loend]] *[[Nepali lauljate loend]] *[[Nicaragua lauljate loend]] *[[Norra lauljate loend]] *[[Pakistani lauljate loend]] *[[Panama lauljate loend]] *[[Paraguay lauljate loend]] *[[Peruu lauljate loend]] *[[Portugali lauljate loend]] *[[Prantsusmaa lauljate loend]] {{veerud-piir}} *[[Roheneemesaarte lauljate loend]] *[[Rootsi lauljate loend]] *[[Rumeenia lauljate loend]] *[[Rwanda lauljate loend]] *[[Saksamaa lauljate loend]] *[[Serbia lauljate loend]]‎ *[[Sloveenia lauljate loend]] *[[Somaalia lauljate loend]] *[[Soome lauljate loend]] *[[Sri Lanka lauljate loend]] *[[Sudaani lauljate loend]] *[[Suriname lauljate loend]] *[[Süüria lauljate loend]] *[[Tadžikistani lauljate loend]] *[[Tai lauljate loend]] *[[Tšiili lauljate loend]] *[[Tuneesia lauljate loend]] *[[Ungari lauljate loend]] *[[Uruguay lauljate loend]] *[[Usbekistani lauljate loend]] *[[Valgevene lauljate loend]] *[[Venezuela lauljate loend]] *[[Vietnami lauljate loend]] {{veerud-lõpp}} ;alfabeetiliselt __NOTOC__ {{tähed}} ==A== *[[Aziza A.]], türgi päritolu Saksamaa naisräppar (1971–) *[[Dominique A]], prantsuse autorilaululooja (1968–) *[[Isabelle A]] (Isabelle Adam, 1975–), flaami tantsumuusikalaulja *[[A Plus|A+]] (André Levins, 1983–), USA räppar *[[Per Aabel]], norra laulev näitleja (1902–1999) *[[Thorstein Aaby]], norra kitarrist ja laulja (1971–2007) *[[Heilo Aadla]], eesti laulev näitleja (1963–) *[[Lydia Aadre]] (1904–1957), eesti ooperilaulja *[[Cecil Aagaard]], norra džässilaulja (1916–1984) *[[Enoch Aagaard]] *[[Sebastian Aagaard-Williams]] *[[Aaliyah]] (Aaliyah Haughton, 1979–2001), USA R&B laulja *[[Saara Aalto]], soome laulja (1987–) *[[Remu Aaltonen]] *[[Marje Aare]] (1946–) *[[Tõnu Aare]] *[[Jüri Aarma]] *[[Jonne Aaron]] (Liimatainen; 1983–) *[[Evald Aas]] (1925–) *[[Kristel Aaslaid]] (1989–) *[[Mari-Liis Aasmäe]] *[[Ilona Aasvere]] *[[Armanda degli Abbati]] *[[Paula Abdul]] *[[Abraham]], eesti räppar *[[Andy Abraham]] (1964–), Suurbritannia laulja *[[Mick Abrahams]] *[[Anna Abreu]] *[[Ace Hood]] *[[Aino Ackté]] *[[Salvatore Adamo]] (1943–), poplaulja *[[Ívi Adámou]] (1993–), Küprose laulja *[[Bryan Adams]] (1959–), Kanada rokklaulja *[[Eric Adams (muusik)|Eric Adams]], USA ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki>i laulja ([[Manowar]]) *[[Ray Adams]] *[[Helen Adamson]] (1987–) *[[Sharon den Adel]] (1974–), hollandi laulja ja helilooja *[[Adele]] *[[Isabelle Adjani]], prantsuse filminäitleja ja laulja *[[Sade Adu]] *[[Björn Afzelius]] *[[A.G.]], USA räppar *[[Agnes Monica]] *[[Chloë Agnew]], iiri laulja ([[Celtic Woman]]) *[[Allan Agrov]] (1982–) *[[Christina Aguilera]] (1980–), USA poplaulja *[[Manuel Agujetas]] (1939–2015), Hispaania mustlaspäritolu flamenkolaulja *[[A. Aimo]] *[[Endel Aimre]], eesti laulja ja näitleja *[[Riina Airenne]] (1959–), eesti laulja *[[Doris Akers]] (1923–1995), Ameerika Ühendriikide gospelhelilooja, arranžeerija ja laulja *[[Akon]] *[[Kersti Ala-Murr]] *[[Raimund Alango]] *[[Rudolf Alari]] *[[Damon Albarn]] *[[Hans Albers]] *[[Urmas Alender]] *[[Peter Alexander]] *[[Háris Alexíou]] *[[Imam Alimsultanov]] *[[Alizée]] (Alizée Jacotey, 1984–), prantsuse poplaulja *[[Warda Al-Jazairia]] *[[Lily Allen]] (1983–) *[[Paul Allik]] *[[Airi Allvee]] *[[Herb Alpert]] *[[Dave Alvin]] *[[Carmen Amaya]] (1913–1963), flamenkotantsija ja -laulja *[[Américo]] *[[Ed Ames]] *[[Agnes Amjärv]] (1909–1977) *[[Amoc]] *[[Tori Amos]] *[[Anastacia]] *[[Antti Anatomy]] (Aatamila; 1982–) *[[Lale Andersen]] (1905–1972) *[[Jon Anderson]] (1944–), briti rokklaulja ([[Yes]]) *[[Ron Anderson]] (1945–), USA laulja *[[Bobi Andonov]] *[[Elisabeth Andreassen]] (1958–), rootsi-norra laulja *[[Aija Andrejeva]] (1986–), Läti laulja *[[Chris Andrews]] *[[Ain Anger]] *[[Anggun]] *[[Endel Ani]] (1925–1985), eesti ooperilaulja *[[Paul Anka]] *[[Anmary]] (1980), Läti laulja *[[Toomas Anni]] *Agnes Talalaev (1994) *[[Ann Sophie]] (1990), saksa laulja *[[Anouk]] *[[Phil Anselmo]] (1968–), USA ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Pantera]]) *[[Anu Anton]] *[[Juri Antonov]] *[[Thomaí Apérgi]] (1988–), Kreeka laulja *[[Fiona Apple]] *[[Aracely Arámbula]] *[[Arash]] *[[Tom Araya]] (Tomás Araya, 1961–), tšiili ''thrash metal''<nowiki>'</nowiki>i laulja ([[Slayer]]) *[[Tasmin Archer]] *[[Aleksander Arder]] *[[Helin-Mari Arder]] (1974–), eesti džässilaulja *[[Jaan Arder]] *[[Ilmar Arike]] *[[Donna Arima]] *[[Billie Joe Armstrong]] (1972–), USA rokklaulja ([[Green Day]]) *[[Louis Armstrong]] *[[Ólöf Arnalds]] *[[Anett Arnim]] *[[Anne Arrak]] *[[Jaak Arro]] *[[Madis Arro]] (1985–), eesti laulja *[[Beatrice Arthur]] *[[Anis Arumets]] *[[Heleri Arumets]] *[[Bob Asam]] *[[Ami Aspelund]], soome laulja (1953–) *[[Lys Assia]], Šveitsi laulja *[[Aile Asszonyi]] *[[Fred Astaire]] *[[Nina Åström]] *[[Charles Aznavour]] *[[Isabelle Aubret]], prantsuse laulja (1938–) *[[Arvo Aun (laulja)|Arvo Aun]] *[[Frankie Avalon]] *[[Gustav Avesson]] (1880–1916) *[[Dan Aykroyd]] ==B== *[[B.o.B]] *[[Kirka Babitzin]] *[[Alice Babs]] *[[Sebastian Bach]] *[[Bad Azz]], USA räppar *[[Nina Badrić]] *[[Erykah Badu]] *[[Joan Baez]] *[[Zouhair Bahaoui]] (1995–), Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[Vivi Bak]] *[[George Baker]], Hollandi laulja (1944–) *[[Joséphine Baker]] *[[Long John Baldry]] *[[Ashleigh Ball]] *[[Agní Báltsa]] (Άγνη Μπάλτσα) *[[Antonio Banderas]] *[[Leanne Barbo]] *[[Natalia Barbu]], Moldova laulja *[[Bobby Bare]] *[[Sara Bareilles]] *[[Chris Barnes]] (1967–), USA ''death metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Six Feet Under (ansambel)|Six Feet Under]], [[Cannibal Corpse]]) *[[Etta Moten Barnett]] *[[Len Barry]] *[[Maks Barskihh]] *[[Netta Barzilai]] *[[Aleksandr Barõkin]] *[[Shirley Bassey]] (1937–), Walesi laulja *[[Basshunter]] *[[Sergio Bastos]] *[[Franka Batelić]] *[[Gilbert Becaud]] *[[Beck]] *[[William Beckett]] (1985), USA laulja *[[Natasha Bedingfield]] (1981–), inglise poplaulja *[[Lodewijk van Beethoven]] *[[Peter Beil]] *[[Harry Belafonte]] *[[Kola Beldõ]] *[[Lena Belkina]] (1987–), Ukraina ooperilaulja *[[Beady Belle]] *[[Lance Belli]] *[[Willam Belli]] *[[John Belushi]] *[[Ralf Bendix]] *[[Tim Bendzko]] (1985–), Saksa laulja ja laulukirjutaja *[[Tony Bennett]] *[[Chester Bennington]] *[[Brook Benton]] *[[Dave Benton]] (1951–), Aruba päritolu Eesti muusik *[[Anna Bergendahl]] *[[Margaret Berger]], norra laulja (1985–) *[[Arve Moen Bergset]] *[[Mark Bernes]] *[[Chuck Berry]] (1926–), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Helmi Betlem]] *[[Justin Bieber]] *[[Jeanette Biedermann]], saksa poplaulja (1981–) *[[Wolf Biermann]] *[[Big L]] (1974–1999), USA räppar *[[Dima Bilan]] (1981–), vene poplaulja *[[Birdy (laulja)|Birdy]] *[[Bizarre]] *[[Grigóris Bithikótsis]] (Γριγόρης Μπιθικώτσης) *[[Björk]] *[[Cilla Black]] *[[Roy Black]] *[[Corbin Bleu]] *[[Emily Blue]] (1994–), norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja *[[James Blunt]] *[[Andrea Bocelli]] (1958–), itaalia pop- ja ooperilaulja *[[Katy Bødtger]] (1932–2017), taani laulja *[[Boggie]] *[[Dieter Bohlen]] *[[Mari Boine]] *[[Olta Boka]] *[[Bono]] (Paul David Hewson, 1960–), iiri rokklaulja ([[U2]]) *[[Sonny Bono]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja (1935–1998) *[[Bonzo]], eesti laulja (sündinud 1973) *[[Daniel Boone]] *[[Pat Boone]] *[[Christabelle Borg]], Malta laulja (1992–) *[[Elina Born]], eesti laulja (1994–) *[[Alíki Vougioukláki]] (Αλήκη Βουγιουκλάκη) *[[Sákis Boulás]] (1954–2014), kreeka laulja ja näitleja *[[James Bourne]] (1983–) *[[Pierre Bouvier]] *[[David Bowie]] *[[Lombardo Boyar]] *[[Susan Boyle]] *[[Laura Branigan]] *[[Kristiina Brask]], soome laulja *[[Toni Braxton]] (1967–), Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[B-Real]] *[[Paula Brehm-Jürgenson]] *[[Jacques Brel]] *[[Teresa Brewer]] *[[Vera Brežneva]] (Vira Viktorivna Galuška; 1982–) *[[Sarah Brightman]] *[[Maria Brink]] (1977–), Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[Nora Brockstedt]] (1923–2015), norra laulja *[[Corry Brokken]] *[[Garth Brooks]] (1962–), USA kantrilaulja *[[Bonnie Brown]] (1938–2016), USA kantrilaulja *[[Chris Brown]] *[[Errol Brown]] *[[James Brown]] (1933–2006), USA soulilaulja *[[Jim Ed Brown]] (1934–2015), USA kantrilaulja *[[Melanie Brown]] *[[Sam Brown]] *[[Aristide Bruant]] (1851–1925), prantsuse kabareelaulja *[[Carla Bruni]] *[[Heidi Brühl]] *[[Anita Bryant]] *[[Oleg Brõžak]] (1960–2015), Kasahstani ooperilaulja *[[Michael Bublé]] *[[Nora Bumbiere]] (1947–1994), läti estraadilaulja *[[Eric Burdon]], inglise laulja (1941–) *[[Geta Burlacu]] *[[Benjamin Burnley]] *[[Kate Bush]] *[[Intars Busulis]], läti laulja (sündinud 1978) *[[ByeAlex]] *[[Biff Byford]], inglise hevilaulja (1951–) *[[Bill Kaulitz]], saksa rokkbändi laulja (1989–) ==C== *[[Montserrat Caballé]] *[[Colbie Caillat]] (1985–), Ameerika Ühendriikide laulja *[[Maria Callas]] (M<small>APÍA</small> K<small>ÁΛΛAΣ</small> / M<small>APÍA</small> K<small>AΛOΓEPÓΠOYLOY</small>, 1923–1977), kreeka ooperilaulja *[[Hebe Camargo]] *[[Camarón de la Isla]] *[[Dove Cameron]] (1996–), Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[Glen Campbell]] *[[Lewis Capaldi]] (1996–), Šotimaa laulja ja laulukirjutaja *[[Peppino di Capri]] (1939–), itaalia poplaulja *[[Mariah Carey]] *[[Eric Carmen]] *[[Vikki Carr]] *[[Paul Carrack]] *[[Jose Carreras]] *[[Ronnie Carroll]] *[[Deana Carter]] *[[Belinda Carlisle]] *[[Vanessa Carlton]] *[[John Carter Cash]] *[[Johnny Cash]] (1932–2003), USA kantrilaulja *[[June Carter Cash]] *[[Eva Cassidy]] *[[Irán Castillo]] *[[Verónica Castro]] *[[Nick Cave]] *[[Vaçe Zela]] *[[Adriano Celentano]] *[[Gustavo Cerati]] (1959–2014), Argentina laulja, helilooja ja produtsent *[[Chalice]] *[[Chamillionaire]] *[[Jackie Chan]] *[[Tracy Chapman]] *[[Diane Charlemagne]] *[[Ray Charles]] (1930–2004) *[[Christian Chávez]] (1983–), Mehhiko laulja *[[Chubby Checker]] *[[Chenoa]] *[[Cher]] *[[Chingy]] *[[Melanie Chisholm]] (1974–) *[[Andrei Christiansen]] *[[Lou Christie]] *[[ciara]], USA laulja (1985–) *[[Gigliola Cinquetti]] *[[Eric Clapton]] *[[Petula Clark]] *[[Kelly Clarkson]] *[[André Claveau]] (1911–2003), prantsuse laulja *[[Michael Clifford]] *[[Kurt Cobain]] (1967–1994), USA rokklaulja ([[Nirvana]]) *[[Eddie Cochran]] (1938–1960), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i laulja *[[Wayne Cochran]] (1939–), USA soulilaulja *[[Joe Cocker]] *[[David Allan Coe]] (1939–2026), Ameerika Ühendriikide kantrilaulja *[[Alma Cogan]] *[[Leonard Cohen]] *[[Natalie Cole]] (1950–2015) *[[Nat King Cole]] (1919–1965) *[[Phil Collins]] (1951–), inglise laulja *[[Common]], USA räppar *[[Perry Como]] *[[Ninel Conde]] *[[Sarah Connor]], saksa laulja *[[Ana Brenda Contreras]] (1986–), Mehhiko näitleja ja laulja *[[John Corbett]] *[[Ida Corr]] *[[Antony Costa]] (1981–), briti laulja *[[Elvis Costello]] (1954–) *[[David Coverdale]] *[[Michelle Creber]] *[[Lol Crème]] (1947–), briti laulja *[[Sandra Cretu]] (1962–), saksa laulja *[[Bing Crosby]] *[[Sheryl Crow]] (1962–), USA laulja *[[Arthur Crudup]] *[[Celia Cruz]] *[[Csézy]] *[[Jamie Cullum]] *[[José Cura]] *[[Betty Curtis]] *[[Ian Curtis]] *[[Toto Cutugno]], itaalia laulja (sündinud 1943) *[[Billy Ray Cyrus]] *[[Miley Cyrus]] ==D== *[[Tone Damli Aaberge]] *[[Dana International]] (1970–), Iisraeli poplaulja *[[Elhaida Dani]] (1993–), Albaania laulja *[[Kikki Danielsson]] (1952–), rootsi laulja *[[Bobby Darin]] *[[Anne-Marie David]] (1952–), prantsuse laulja *[[Spencer Davis]] *[[Doris Day]] *[[Paul Mario Day]] (1956–2025) *[[Mikk Dede]], eesti laulja (1987–) *[[Mirjam Dede]] (1986–), eesti laulja *[[Tom DeLonge]] (1975–) *[[Michel Delpech]] (1946–2016), prantsuse laulja *[[Kat DeLuna]] *[[John Denver]] (1943–1997), USA folk- ja kantrilaulja *[[David Desrosiers]] *[[Neil Diamond]] *[[Amy Diamond]] (1992–), rootsi poplaulja *[[Bruce Dickinson]] (1958–), inglise ''heavy metal'''i laulja ([[Iron Maiden]]) *[[Marlene Dietrich]] (1901–1992), saksa laulja *[[J Dilla]], USA räppar (1974–2006) *[[Emil Dimitrov]] *[[Ronnie James Dio]] *[[Céline Dion]] *[[Dion]] *[[Udo Dirkschneider]], saksa laulja *[[Beth Ditto]] *[[DMX]], USA räppar *[[Veronika Dolina]] (1956–), vene ja Nõukogude laulja ja luuletaja *[[Plácido Domingo]] *[[Fats Domino]] (1928–), USA ''[[rock'n'roll]]''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Jason Donovan]] (1968–), Austraalia laulja ja näitleja *[[Val Doonican]] (1827–2015) *[[Donna Douglas]] *[[Lila Downs]] *[[Dr. Dre]], USA räppar *[[Veronika Džiojeva]], Venemaa ooperilaulja *[[Haylie Duff]] (1985–) *[[Hilary Duff]] (1987–), USA poplaulja *[[Mary Duff]] *[[Bob Dylan]] (1941–), USA laulja ==E== *[[Eazy-E]] (1963–1995), USA räppar *[[Edurne]] (1985), hispaania laulja ja näitleja *[[Dean Edwards]] *[[Eva Eensaar]] *[[Zac Efron]] *[[Marta Eggerth]] *[[Helmuth Egorov]] *[[Billie Eilish]] *[[Helmi Einer]] *[[Elastinen]], soome räppar (1981–) *[[Elissa]], Liibanoni laulja *[[Carmen Electra]], USA laulja, filminäitleja ja modell (1972–) *[[Jaan Elgula]] *[[Triin Ella]], eesti ooperilaulja *[[Joe Elliott]] *[[Kike Elomaa]], Soome poliitik, laulja ja atleetvõimleja (1955–) *[[Rauno Elp]] (1971–) *[[Eminem]] *[[Lotta Engberg]], rootsi laulja (1963–) *[[Emma Engdahl-Jägerskiöld]] *[[Jeremy Enigk]] (1974–), USA emolaulja *[[Enya]] *[[Jay Epae]] *[[Vaiko Eplik]] *[[Candan Erçetin]] *[[Sertab Erener]] *[[Rasmus Erismaa]] (1987–), eesti laulja ja dirigent *[[Ants Eskola]] *[[David Essex]] (1947–), inglise laulja *[[Gloria Estefan]] *[[Melissa Etheridge]] *[[Eda-Ines Etti]] *[[Estin]] (1973–), eesti poplaulja *[[Eun Ji Won]] *[[Jackie Evancho]] (2000–) *[[Dave Evans]] *[[Everlast]] *[[Cesária Évora]], Roheneemesaarte laulja ==F== *[[Jad Fair]] *[[Georgie Fame]] *[[Don Fardon]] *[[Anna Faris]], USA näitleja ja laulja (1976–) *[[Mylène Farmer]], prantsuse laulja (1961–) *[[David Faustino]], USA filminäitleja ja laulja (1974–) *[[Stacy Ferguson]], USA laulja (1975–) *[[Paula Fernandes]] *[[Bella Ferraro]] *[[Kathleen Ferrier]], inglise kontraalt (1912–1953) *[[Bryan Ferry]] *[[Stefan Filipović]] (1987–), Montenegro laulja *[[Dietrich Fischer-Dieskau]] *[[Fish]] *[[Archie Fisher]] (1939–2025), šoti laulja ja muusik *[[George Fisher]], USA ''death metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Cannibal Corpse]]) *[[Ella Fitzgerald]], USA džässilaulja (1917–1996) *[[Roberta Flack]] *[[Keith Flint]] (1969–2019), inglise laulja *[[Lola Flores]] (1923–1995) *[[Juan Diego Flórez]] (1973–), Peruu tenor *[[Bryn Fôn]], kõmri laulja (1954–) *[[Jimmy Fontana]] *[[Walter Fontana]], itaalia poplaulja (1986–) *[[Lita Ford]], USA ''heavy metal''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Mary Ford]] *[[Maxime Le Forestier]] *[[Samantha Fox]] *[[Jamie Foxx]] *[[Jacqueline Françoise]] *[[Aretha Franklin]] *[[Freddie]] *[[Marie Fredriksson]] *[[Mārtiņš Freimanis]] *[[Mirella Freni]] (1935–), itaalia ooperilaulja *[[Žanna Friske]] (1974–), vene laulja *[[Martin Fry]] *[[Annette Funicello]] *[[Sia Furler]] *[[Nelly Furtado]] (1978–), Kanada laulja *[[Agnetha Fältskog]] (1950–), rootsi laulja, ABBA liige *[[Zoí Fytoúsi]] ==G== * [[Panos Gabalas]] (Πανός Γαβαλάς) * [[Peter Gabriel]] * [[Dave Gahan]] *[[Gaitana]] (1979–), Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[Diamanda Galás]] * [[France Gall]] * [[Liam Gallagher]] (1972–), briti rokklaulja * [[Noel Gallagher]] * [[Rory Gallagher]] (1948–1995) * [[Elīna Garanča]] * [[Carlos Gar]] * [[Art Garfunkel]] * [[Judy Garland]] * [[Stephen Gately]] (1976–2009), iiri laulja ja näitleja * [[Marvin Gaye]] * [[G-Beanz]] * [[Bob Geldof]] * [[Troy Gentry]] * [[Boy George]] (George Alan O'Dowd, 1961–), iiri päritolu inglise poplaulja * [[Lisa Gerrard]] (1961–), Austraalia muusik * [[Aina Getagazova]] * [[Ghostface Killah]] * [[Robin Gibb]] * [[Beniamino Gigli]], itaalia tenor (1890–1957) * [[Astrud Gilberto]] * [[Bebel Gilberto]] * [[Elizabeth Gillies]] * [[David Gilmour]] * [[Giobanna]] * [[Loúkas Giórkas]] * [[Carla Giraldo]] (1986–), Colombia näitleja, laulja ja modell * [[Gisela (laulja)|Gisela]] * [[Nikolai Gjaurov]] * [[Dmõtro Gnatjuk]] * [[Karolina Gočeva]] * [[Kervin Godley]] (1945–), briti laulja * [[Thomas Godoj]] (1978–) * [[Mihhail Goltisson]], vene tenor * [[Selena Gomez]] * [[Otoniel Gonzaga (laulja)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinidelt pärit Ameerika tenor * [[José González]] * [[Adam Gontier]] * [[Irwin Goodman]] * [[Lesley Gore]] * [[Martin Gore]] * [[Eydie Gormé]] * [[Edyta Górniak]] * [[Alenka Gotar]], sloveeni ooperilaulja * [[Graham Gouldman]], Briti muusik * [[Rocco Granata]] * [[Ariana Grande]] * [[Gunnar Graps]] * [[Macy Gray]] * [[Boriss Grebenštšikov]], vene laulja ja muusik * [[Juliette Gréco]] * [[Freddy Grenzmann]] * [[Nina Grieg]], norra ooperilaulja (1845–1935) * [[Christina Grimmie]] * [[Dave Grohl]] (1969–), USA rokklaulja ([[Foo Fighters]]) * [[Andrei Gubin]] * [[Christine Guldbrandsen]], norra laulja (1985–) * [[Rostislav Gurjev]], Eesti ooperilaulja * [[Viktor Gurjev]], Eesti ooperilaulja * [[Diana Gurtskaja]] * [[Sulhan Gvelesiani]], gruusia ooperilaulja ==H== *[[Maarja Haamer]] *[[Maire Haava]] *[[Samu Haber]] *[[Gitte Haenning]] *[[Nina Hagen]] *[[Merle Haggard]] (1937–2016), USA kantrilaulja *[[Meelis Hainsoo]] (1972–) *[[Bill Haley]], USA ''rock'n'roll'''i-laulja (1925–1981) *[[Rob Halford]] (1951–), inglise ''heavy metal''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Priit Hallap]] (1906–1963) *[[Geri Halliwell]] (1972–), inglise poplaulja, rõivadisainer ja näitleja *[[Johnny Hallyday]] *[[Laila Halme]] *[[Ayumi Hamasaki]], jaapani laulja (1978–) *[[George Hamilton IV]] *[[Hannah]] (1981) *[[Benno Hansen]] (1891–1952) *[[Hedvig Hanson]] *[[Chris Hardwick]] *[[Morten Harket]] *[[Anita Harris]] *[[Calvin Harris]] (1984–), šoti DJ, laulja ja produtsent *[[Emmylou Harris]] (1947–), USA kantrilaulja *[[George Harrison]] *[[Grant Hart]] *[[PJ Harvey]] *[[Steve Harwell]], (1967–2023), USA laulja *[[David Hasselhoff]] *[[Richie Havens]] *[[Davey Havok]] *[[Jeff Healey]] (1966–2008), pime Kanada kitarrist, laulja ja laulukirjutaja *[[Johannes Heesters]] *[[Michael von der Heide]] *[[Valentina Hein]] *[[Matti Heinivaho]] *[[Heino]] (1938–), Saksa šlaagri- ja folklaulja *[[Reino Helismaa]] *[[Luke Hemmings]] *[[Barbara Hendricks]] *[[Jimi Hendrix]] *[[Kim Herold]] *[[James Hetfield]] *[[Jennifer Love Hewitt]] (sündinud 1979) *[[Kate Higgins]] *[[Sirli Hiius]] (Sarah, 1974–) *[[Faith Hill]] (1967–), USA popkantri laulja *[[Lauryn Hill]] *[[Himeka]] *[[Els Himma]] (1940–2025) *[[Nancy Himma-Mantsik|Nancy Himma]] (1965–) *[[Tui Hirv]] (1984–) *[[Lauren Hoffman]] (1977–), Ameerika Ühendriikide laulja *[[Billie Holiday]], USA džässilaulja (1915–1959) *[[Buddy Holly]] (1936–1959), USA laulja, laulukirjutaja ja kitarrist *[[Mari Holm]] *[[Eddie Holman]], (1946–), USA laulja *[[Jüri Homenja]] (1960–), Eesti laulja *[[Calum Hood]] *[[Telma Hopkins]] *[[Mark Hoppus]] (1972–) *[[Natalie Horler]] *[[Melissa Horn]] *[[Bruce Hornsby]] *[[Jacques Houdek]] (1981–), Horvaatia laulja *[[Houston (laulja)|Houston]] *[[Whitney Houston]], USA laulja *[[Vanessa Hudgens]] *[[Jennifer Hudson]] (1981–), USA laulja *[[Engelbert Humperdinck (laulja)|Engelbert Humperdinck]] *[[Michael Hutchence]] (1960–1997), Austraalia laulja *[[Carola Häggkvist]] (1966–), rootsi laulja *[[Elias Hämäläinen]], soome laulja *[[Brian Hyland]] *[[Chrissie Hynde]] *[[Jorma Hynninen]] ==I== *[[Ice Cube]], USA räppar (1969–) *[[Ice-T]], USA räppar *[[Billy Idol]] *[[Frank Ifield]] *[[Enrique Iglesias]] *[[Julio Iglesias]] *[[Maarja-Liis Ilus]] *[[Dami Im]] *[[Taavi Immato]] *[[Immortal Technique]] *[[Indiana (laulja)|Indiana]], Suurbritannia laulja (1987–) *[[Grethe Ingmann]], taani laulja (1938–1990) *[[Inna]] *[[Inspectah Deck]], USA räppar (1970–) *[[Chris Isaak]] *[[Isac Elliot]] *[[Ithaka Maria]] *[[Burl Ives]] (1909–1995) *[[Paulette Ivory]] ==J== *[[Getter Jaani]] *[[Urmas Jaarman]] *[[Jaafar Jackson]] *[[Janet Jackson]] *[[Michael Jackson]] *[[Wanda Jackson]] (1937–), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Mick Jagger]] *[[Roomet Jakapi]] *[[Merle Jalakas]] *[[Jamelia]] *[[Duncan James]] *[[Etta James]] *[[Jay-Z]], USA räppar *[[Waylon Jennings]] (1937–2002) *[[Frans Jeppsson Wall]] *[[Varvara Jerilova]] *[[Jaak Joala]] *[[Antonio Carlos Jobim]] *[[Billy Joel]] *[[Jóhanna Guðrún Jónsdóttir]] *[[Kaljo Johannson]] (1937–) *[[Kevin Johannson]], eesti laulja (1993–) *[[Jaak Johanson]] *[[Kärt Johanson]] *[[Elton John]], Briti laulja *[[Don Johnson]] *[[Jill Johnson]] (1973–), rootsi laulja *[[Robert Johnson]] *[[JoJo]] (1990–), USA poplaulja *[[Al Jolson]] *[[Joe Jonas]] *[[Kevin Jonas]] *[[Nick Jonas]] *[[Pirjo Jonas]] *[[George Jones]] *[[Jack Jones]] *[[Norah Jones]] (sündinud 1979), USA laulja ja näitleja *[[Paul Jones]] *[[Tom Jones]] (1940–), Briti laulja *[[Risto Joost]] (1980–), eesti dirigent ja laulja *[[Anna Maria Jopek]] *[[Janis Joplin]] (1943–1970), USA laulja *[[Sheila Jordan]] (1928–2025), USA džässlaulja *[[Flemming Jørgensen]] (1947–2011), taani laulja ja näitleja *[[Benny Joy]] *[[Juanes]], poplaulja *[[Judif]] *[[Felix Juhandi]] *[[Robin Juhkental]], eesti laulja (1988–) *[[Ardo Juhkov]], eesti laulja (1953–) *[[Miranda July]] *[[Feruza Jumaniyozova]] (1984–) *[[Lana Jurčević]] *[[Marilyn Jurman]] *[[Victoria Justice]] *[[Jaak Jõekallas]], eesti laulja (1969–) *[[Toomas Jõesaar]] *[[Mare Jõgeva]] *[[Eerik Jõks]] *[[Rudolf Jõks]] (1896–1979) *[[Teele Jõks]] *[[Ida Järv]] (1895–1972) *[[Piret Järvis]], eesti poplaulja *[[Ilkka Jääskeläinen]] *[[Üllar Jörberg]], eesti laulja (1941–) *[[Udo Jürgens]] *[[Mart Jürisoo]] *[[Lotte Jürjendal]] *[[Mari Jürjens]], eesti laulja ja näitleja (1988–) *[[Vello Jürna]], tenor (1959–2007) ==K== *[[Anu Kaal]] *[[Friedrich Kaasik]] *[[Peeter Kaber]] *[[Tajo Kadajas]] (1953–) *[[Evdokía Kadí]] (1981–), küprose laulja *[[Heli Kajo]] *[[Aivar Kaldre]] *[[Peeter Kaljumäe]] *[[Mari Kalkun]] *[[Pille Kallas]] *[[Maria Kallaste]] *[[Kai Kallastu]] (1970–) *[[Mart Kalvet]], eesti hevilaulja *[[Antti Kammiste]] (1966–) *[[Hans Kann]] (1849–1932) *[[Helmi Kann]] (1888–1969) *[[Tapani Kansa]] (1949–) *[[Kalju Karask]] (1931–) *[[Katrin Karisma]] *[[J. Karjalainen]] *[[Cay Karlsson]] (1945–2025), soomerootsi laulja *[[Väino Karo]] *[[Tina Karol]] (1985–), ukraina laulja *[[Atlan Karp]] *[[Leelo Karp]] *[[Verner Karu]] (Gerretz) *[[Kadri Kasak]] *[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti poplaulja *[[Kristjan Kasearu]] (1986–) *[[Jana Kask]] *[[Valentine Kask]] (1899–1974) *[[Allan Kasuk]] (1985–) *[[Stélios Kazantzídis]] *[[Katrin Mandel|Kate]] *[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–) *[[Katri Helena]], soome laulja (1945–) *[[Kare Kauks]] (1961–), eesti laulja *[[Renārs Kaupers]] *[[Uno Kaupmees]] *[[Niamh Kavanagh]] *[[Eri Kawai]] *[[Jason Kay]] *[[Dolores Keane]] *[[Toby Keith]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusika viljeleja, laulja, lauluautor ja plaadiprodutsent (sündinud 1961) *[[Vieno Kekkonen]] *[[Kelis]] *[[Gene Kelly]] *[[R. Kelly]] *[[Kesha]] *[[Aretí Ketimé]] *[[Alicia Keys]] (1981–), USA R&B laulja *[[Chaka Khan]] *[[Roy Khan]] *[[Kai Kiil]] *[[Lemmy Kilmister]] (1945–) *[[Tuure Kilpeläinen]] *[[Kaarel Kilvet]] (1944–2005) *[[Sunghyun Kim]] *[[Albert King]] *[[B. B. King]] *[[Candice King]] *[[Carole King]] *[[Jonathan King]] *[[Rivo Kingi]], eesti laulja *[[Laila Kinnunen]] *[[Ritva Kinnunen]] *[[Bedross Kirkorov]] *[[Filipp Kirkorov]] *[[Kristjan Kirme]] *[[Verni Kirs]] (1934–) *[[Maria Kirsi]] *[[Nele Kirsipuu]] *[[Eartha Kit]] (1927–2008) *[[Avo Kittask]] *[[Maarja Kivi]] *[[Kerli Kivilaan]], eesti laulja *[[Triinu Kivilaan]] *[[Sverre Kjelsberg]], norra muusik (1946–2016) *[[Grete Klein]], eesti laulja (1989–) *[[Jossif Kobzon]], juudi päritolu estraadilaulja (1937–) *[[Liisi Koikson]] *[[Ari Koivunen]] *[[Paula Koivuniemi]] *Kojamees ([[Tarmo Kruusimäe]]) *[[Dmitri Koldun]] (1985–) *[[Elisa Kolk]] *[[Ants Kollo]] *[[Liana Kolodinskaja]] *[[Priit Kolsar]], eesti räppar *[[Zsuzsa Koncz]] *[[Marilin Kongo]] *[[Hilda Koni]] *[[Kaie Konrad]], eesti ooperilaulja (1943–2010) *[[Rebecca Kontus]] *[[Jaanus Koorep]] *[[Lidia Kopania]] *[[Alice Kopli-Wiegandt]] *[[Milvi Koppel]] (1929–) *[[Olaf Kopvillem]] *[[Klara Kotter]] *[[Benjamin Kowalewicz]] *[[Kasia Kowalska]] (1973–) *[[Miliza Korjus]] *[[Nataša Koroljova]] (1973–), Ukraina päritolu Venemaa laulja *[[Kalevi Korpi]] *[[Rein Kotkas]] *[[Marie Kraja]] (1911–1999), albaania ooperilaulja *[[Nina Kraljić]] (1992–), Horvaatia laulja *[[Diana Krall]] *[[Billy J. Kramer]] *[[Lenny Kravitz]] (1964–) *[[Mai Kravtsov]], rahvalaulik *[[Jaagup Kreem]] *[[Uno Kreen]] (1928–1996), eesti laulja *[[Ingrid Kremling]] *[[Erich Krieger]] *[[Jamie-Lee Kriewitz]] *[[Gunnar Kriik]] (1952–2001) *[[Maimu Krinal]] (1926–) *[[Maija Kristalinskaja]] (1932–1985), vene estraadilaulja *[[Kris Kristofferson]] *[[Reet Kromel]] *[[Tooni Kroon]] (Antonie Laaman, 1909–1994) *[[Hendrik Krumm]] (1934–1989) *[[Rokas Kučinskas]] *[[Wojciech Kuderski]] *[[Olly Kukepuu]] (1900–1986) *[[Juri Kukin]] *[[Umm Kulthum]] (1904–1975), Egiptuse laulja *[[Marten Kuningas]] *[[Sven Kuntu]], eesti helilooja, laulja, luuletaja, lavastaja ja näitleja (1968–2007) *[[Nadia Kurem]] (1960–) *[[Dmitri Kurilov]] (1989–), Eesti laulja *[[Juta Kurman]] *[[Alma Kurtna]] (1906–1984) *[[Anna-Liisa Kurve]] *[[Kurupt]] (1972–), USA räppar *[[Voldemar Kuslap]] *[[Monika Kuszyńska]] *[[Toomas Kuter]] (1975–) *[[Fela Kuti]] *[[Lenna Kuurmaa]] (1985–), eesti poplaulja *[[Ilmar Kuusemets]] *[[Oliver Kuusik]] *[[Tiit Kuusik]] (1911–1990) *[[Kersti Kuusk]] *[[Marju Kuut]] *[[Tim Kuypers]] *[[Eliisa Kõiv]] *[[Epp Kõiv]] *[[Kerli Kõiv]] *[[Katre Kõiva]] *[[Ele Kõlar]] *[[Kaja Kõlar]] (1953–1994) *[[Mati Kõrts]] *[[Henry Kõrvits]], eesti räppar *[[Toomas Kõrvits]] (1945–) *[[Virve Köster]] *[[Henno Käo]] (1942–2004) *[[Kaija Kärkinen]] *[[Maian Kärmas]] *[[Tommy Körberg]] (1948–), rootsi laulja *[[Andres Köster]] (1975–), eesti tenor *[[Aare Külama]] (1985–), eesti laulja *[[Aino Külvand]] (1906–) *[[Andreas Kümmert]] (1986), saksa laulja *[[Sissel Kyrkjebø]] (1969–), norra laulja ==L== *[[Kristjan Laas]] (1989) *[[Silver Laas]] *[[Mikel Laboa]] *[[Lady Gaga]] (1986–), USA laulja *[[Lady Sovereign]], inglise räppar *[[Arvo Laid]] (1945–1993) *[[Milvi Laid]] (1906–1976) *[[Ivar Laide]] (1937–1987) *[[Raimondo Laikre]] *[[Henry Laks]] *[[Kendrick Lamar]] *[[Adam Lambert]] *[[Francesco Landini]] *[[Verne Langdon]] *[[Angela Lansbury]] *[[Mario Lanza]] *[[Hind Laroussi]] *[[Gloria Lasso]] *[[Sergei Lazarev]] *[[Amandus Lattik]] (1906–1990) *[[Cyndi Lauper]] *[[Mart Laur]] (1962–) *[[Avril Lavigne]] (1984–), Kanada laulja *[[Simon Le Bon]] *[[Zarah Leander]], rootsi laulja ja näitleja (1907–1981) *[[Amy Lee]], USA laulja (1981–) *[[Brenda Lee]] *[[Peggy Lee]] *[[Lee Jun Ki]], korea laulja (sündinud 1982) *[[Karin Leetsar]], eesti ooperilaulja (1989–) *[[Sébastien Lefebvre]] *[[John Legend]] *[[Boris Lehtlaan]] (1946–) *[[Donovan Leitch]] *[[Claudia Leitte]] *[[Grégory Lemarchal]] *[[Liis Lemsalu]], eesti laulja (1993–) *[[John Lennon]] (1940–1980) *[[Annie Lennox]] *[[Valeri Leontjev]], vene laulja (1949–) *[[Ester Lepa]] *[[Ott Lepland]] *[[Nieves Lepp]] (1945–) *[[Marjatta Leppänen]] *[[Juice Leskinen]] *[[Lev Leštšenko]] (1942–), vene laulja *[[Jared Leto]] *[[Jegor Letov]] *[[Tiiu Levald]] (1940–) *[[Pirjo Levandi]] (1968–) *[[Daniel Levi]] (1988–), eesti muusik *[[Adam Levine]] *[[Dean Lewis]] (1985–), Austraalia laulja ja laulukirjutaja *[[Gary Lewis]] *[[Jerry Lee Lewis]] (1935–), USA ''rock'n'roll'''i- ja kantrilaulja ning pianist *[[Leona Lewis]] (1985–) *[[Lexa]], Brasiilia laulja (1995–) *[[John Leyton]] *[[Lasse Liemola]] *[[Erkki Liikanen (laulja)|Erkki Liikanen]] *[[Lea Liitmaa]] (sündinud 1974) *[[Lauri Liiv]], eesti muusikalilaulja *[[Roland Liiv]] *[[Johan Liiva]] *[[Lil' Cease]] *[[Lil Wayne]] *[[Merle Lilje]], eesti laulja *[[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja *[[Pille Lill]] *[[Susan Lilleväli]] *[[Jenny Lind]] *[[Anita Lindblom]] *[[Till Lindemann]] (1963–), saksa ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Rammstein]]) *[[Ivo Linna]], eesti laulja *[[Reet Linna]] *[[Robert Linna]] (1983–) *[[Artur Linnamägi]] (1915–1983) *[[Mairi Linta]] *[[Rosanna Lints]] *[[Maria Listra]] (1989–) *[[Thin Lizzy]] *[[Little Richard]] (1932–) *[[Roman Lob]] *[[Mareks Lobe]] *[[Svetlana Loboda]] *[[Johann Loewe]] *[[Lindsay Lohan]] (1986–), USA poplaulja *[[Anne Loho]] (Ane) *[[Vesa-Matti Loiri]] *[[Mános Loïzos]] *[[Sander Loite]] *[[Helen Lokuta]] (1975–), eesti ooperilaulja *[[Julie London]] *[[Niini Loona]] *[[Uno Loop]] (1970–) *[[Ida Loo-Talvari]] *[[Jennifer Lopez]] *[[Trini Lopez]] *[[Loreen]] *[[Robertino Loreti]] (1947–), itaalia laulja *[[Ira Losco]] *[[Irén Lovász]] *[[Demi Lovato]] *[[Courtney Love]] (1964–) *[[Darlene Love]] *[[Ludacris]] *[[Ibtisam Lutfi]] (1951–), pime Saudi Araabia laulja *[[Ingrid Lukas]] (sündinud 1984) *[[Theodor Luks]] (1906–1965), eesti kutseline laulja *[[Valmer Luks]] *[[Lulu]], Šotimaa laulja (1948–) *[[Ly Lumiste]] (1981–) *[[Sonja Lumme]] *[[Olga Lund]] *[[Harald Lutterus]] *[[Sven Lõhmus]] *[[Marju Länik]] (1957–) *[[Amanda Lääne]] *[[Heli Lääts]], eesti laulja *[[Mathilde Lüdig-Sinkel]] (1882–1953) *[[Johannes Lükki]], eesti ooperilaulja (tenor) *[[John Lydon]] (1956–), inglise laulja *[[Lykke Li]] *[[Ross Lynch]] (1995–) *[[Anni-Frid Lyngstad]] (1945–), rootsi laulja, ABBA liige *[[Loretta Lynn]] (1932–), USA kantrilaulja ==M== *[[Elsa Maasik]], eesti ooperilaulja *[[Ian MacKaye]], USA laulja *[[Ralf Mackenbach]] (1995–), hollandi laulja *[[Karl Madis]] (1959–), eesti laulja *[[Kersti Madis]] (Rosenberg, 1956–) *[[Silja Madison]] *[[Madita]] (1978–), Austria laulja ja näitleja *[[Madonna (laulja)|Madonna]] *[[Muslim Magomajev]] *[[Kaitlyn Maher]] (2004–), USA laulja *[[Pave Maijanen]] *[[Maiken]] *[[Miriam Makeba]] *[[Daron Malakian]] (1975–) *[[Siw Malmqvist]] *[[Georg Malmsten]] *[[Hugo Malmsten]] *[[Ragni Malmsten]] *[[Mait Maltis]] (1951–) *[[Hannah Mancini]], USA päritolu Sloveenia laulja (1973–) *[[Pirkko Mannola]] *[[Marilyn Manson (laulja)|Marilyn Manson]] (1969–), USA laulja *[[Mantalena]] *[[Shirley Manson]] *[[Karl Mantzius]] (1860–1921), taani ooperilaulja, näitleja ja lavastaja *[[Gertrud Elisabeth Mara]] (1749–1833) *Little Peggy March *[[María Isabel]], Hispaania laulja (1995–) *[[Marinélla]] (Μαρινέλλα) *[[Marino Marini]] *[[Lehte Mark]] (1924–) *[[Marky Mark]] (1971–), USA räppar *[[Vello Marken]] *[[Bob Marley]], Jamaica ''reggae''-laulja *[[Emma Marrone]] (1984–), itaalia laulja *[[Bruno Mars]] *[[Lasse Mårtenson]] *[[Chris Martin]] (1977–), briti rokklaulja *[[Dean Martin]] *[[Linda Martin]] *[[Ricky Martin]] *[[Mia Martini]] (1947–1995) *[[Richard Marx]], USA laulja (1963–) *[[Ella Masing-Grünberg]] (1885–1944) *[[Mina Mazzini]] (Mina) *[[Mireille Mathieu]] *[[Johnny Mathis]] *[[Marika Matšitidze]] *[[Karita Mattila]] *[[Marko Matvere]] *[[Julianna Rose Mauriello]] *[[Ava Max]] *[[Imelda May]] *[[Maya Sar]] *[[Martina McBride]] (1966–), USA laulja *[[Jennette McCurdy]] *[[Kate McGarrigle]], Kanada folklaulja (1946–2010) *[[Mindy McCready]], USA laulja (1975–2013) *[[Bobby McFerrin]] *[[Scott McKenzie]] *[[Blind Willie McTell]] *[[Meat Loaf]] *[[Medina]] *[[Manuel Medrano]] (1987–), Colombia laulja ja laulukirjutaja *[[Mauno Meesit]] *[[Nellie Melba]] *[[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja (1926–2007) *[[Oleg Melnik]] *[[Katie Melua]] *[[Maria Mena]], norra poplaulja (sündinud 1986) *[[Idina Menzel]] (1971–) *[[Natalie Merchant]] *[[Daniela Mercury]], Brasiilia laulja *[[Freddie Mercury]] *[[Melína Merkoúri]] *[[Method Man]], USA räppar (1971–) *[[Mirjam Mesak]], eesti laulja (1990–) *[[Sander Mets]] *[[Martti Meumers]] (1979–) *[[Lena Meyer-Landrut]] *[[Mia]] *[[George Michael]] *[[Alyson Michalka]] *[[Lea Michele]] *[[Francesca Michielin]] *[[Margarita Miglau]], vene ooperilaulja (1926–2013) *[[Tanja Mihhailova]] *[[Mika]] (1983–) *[[Mart Mikk]] (1964–) *[[Olga Mikk-Krull]] *[[Matthau Mikojan]] (Matti Mikkonen; 1982–), soome laulja *[[Alyssa Milano]] *[[Christina Milian]] *[[Pelle Miljoona]] (1955–) *[[David Miller (muusik)|David Miller]] (1883–1953), USA kantrilaulja *[[Leila Miller]] *[[Ele Millistfer]] *[[Mina (laulja)|Mina]] (1940–), itaalia levilaulja *[[Nicki Minaj]] *[[Liza Minnelli]] (1946–) *[[Dannii Minogue]] (1971–) *[[Kylie Minogue]] *[[Carmen Miranda]] *[[Ichirō Mizuki]] *[[Beverley Mitchell]] (1981–) *[[Moby]] *[[Domenico Modugno]] *[[Daniella Monet]] (1989–), Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[Sophie Monk]] *[[Bill Monroe]] (1911–1996), USA ''bluegrass''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Yves Montand]] *[[Claudio Monteverdi]] (1567–1643), itaalia helilooja *[[Eddie Montgomery]], USA kantrilaulja (1963–) *[[Sara Montiel]] *[[Aliona Moon]] (1989–), Moldova laulja *[[Gary Moore]] *[[Mandy Moore]] (1984–) *[[Jeanne Moreau]] (1928–), prantsuse näitleja ja laulja *[[Jaime Morey]] (1947–2015), Hispaania laulja *[[Sergei Morgun]] *[[Alanis Morissette]] *[[Jim Morrison]] *[[Van Morrison]] *[[Morrissey]] *[[Edda Moser]] *[[Víky Moscholioú]] *[[Nana Mouskouri]] (Νάνα Μουσχούρη) *[[Mr. Thug]] *[[Jason Mraz]] (1977–), USA laulja ja muusik *[[Terese Adele Mugasto]] *[[Inva Mula]] (1963–), albaania ooperilaulja *[[Mari Murdvee]] *[[Brittany Murphy]] (1977–2009), USA näitleja ja laulja *[[Mark Murphy]] (1932–2015), USA džässilaulja *[[Róisín Murphy]] *[[Olly Murs]] *[[Brigita Murutar]] *[[Kacey Musgraves]] *[[Laine Mustasaar]] *[[Mihkel Mõttus]] *[[Mikk Mäe]] *[[Vello Mäeots]] *[[Kristel Mägedi]] (1981–) *[[Tõnis Mägi]] *[[Irmeli Mäkelä]] *[[Lagle Mäll]] (Alpius, 1951–) *[[Aleksander Müller]] *[[Johanna Münter]] *[[Alannah Myles]] (1958–), Kanada laulja *[[Mỹ Tâm]] ==N== *[[Omar Naber]] (1981–), sloveeni laulja *[[Urmas Nagel]] *[[Yukie Nakama]] *Graham Nash *[[Kate Nash]], Briti laulja (1987–) *[[Murat Nassõrov]] *[[Marija Naumova]] *[[Youssou N'Dour]] *[[Eve Neem]] (1942–) *[[Ricky Nelson]] (1940–1985) *[[Willie Nelson]] (1933–) *[[Veera Nelus]] (1916–1996) *[[Nena]] (1960–), saksa poplaulja *[[Jo Nesbø]] *[[Jevgeni Nesterenko]] *[[Anna Netrebko]] (1971–), vene ooperilaulja *[[Leonhard Wilhelm Johann Neuman]] *[[Olivia Newton-John]] (1948–), austraalia pop- ja kantrilaulja *[[Ne-Yo]] *[[Nicole (Tšiili laulja)|Nicole]] *[[Sanna Nielsen]] (1984–), rootsi laulja *[[Erko Niit]] *[[Triin Niitoja]] *[[Arno Niitov]] (1904–1989) *Niki ([[Kairit Tuhkanen]]; 1980–) *[[Aida Nikolaitšuk]], Ukraina laulja (1982–) *[[Birgit Nilsson]] *[[Aẖino'am Nini]] (Noa) *[[Rona Nishliu]] (1986–), Kosovo-Albaania laulja ja raadiosaatejuht *[[Sopho Nižaradze]] *[[Njuša]] (Anna Vladimirovna Šurotškina; 1990–) *[[Noemi]] (1982–), Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[Taisto Noor]] (1953–) *[[Chris Norman]] (1950–), inglise laulja *[[Nikolai Noskov]] (1956–), vene laulja, muusik ja laulusõnade kirjutaja *[[The Notorious B.I.G.]] (1972–1997), USA räppar *Giorgos Ntalaras (Γιωργοç Nταλαραç) *[[Gary Numan]], inglise laulja, helilooja ja muusik (sündinud 1958) *[[Sandra Nurmsalu]] *[[Paolo Nutini]] (1987–) *[[Mati Nuude]] (1941–2001) *[[Laura Närhi]] ==O== *[[Jelena Obraztsova]] (1939–2015), vene ooperilaulja *[[Phil Ochs]] *[[Johannes Ockeghem]] *[[Sinéad O'Connor]] (sündinud 1966) *[[Bruno Oja]] (1933–2002) *[[Dagmar Oja]] *[[Airi Ojamets]] (1977–) *[[Arnold Oksmaa]] *[[Bulat Okudžava]] *[[Ol' Dirty Bastard]] (1968–2004), USA räppar *[[Mălina Olinescu]] (1974–2011), Rumeenia laulja *[[OMI]], (1986–) Jamaica reggaelaulja *[[Leemet Onno]] (1990–), eesti laulja *[[Onu Bella]] *[[Rita Ora]] *[[Ivo Orav]] *[[Ketter Orav]] (1992–), eesti laulja *[[Roy Orbison]] (1936–1988), USA laulja ja laulukirjutaja *[[Orion (laulja)|Orion]] (Jimmy Ellis, 1945–1998), USA laulja *[[Ljubov Orlova]] *[[Vello Orumets]] *[[Joan Osborne]] *[[Kelly Osbourne]] *[[Ozzy Osbourne]] *[[Emily Osment]] *[[Marie Osmond]] *[[Andrei Ozdoba]] *[[Andres Ots]] *[[Georg Ots]] *[[Heino Otto]] *[[Cezar Ouatu]] (1980–), Rumeenia ooperilaulja ja pianist *[[Sandra Oxenryd]] ==P== *[[Gerli Padar]] (1979–) *[[Tanel Padar]] *[[Paula Padrik]] *[[Jetty Paerl]] (1921–2013), hollandi laulja *[[Patti Page]] *[[Henn Pai]] *[[Grete Paia]] *[[Hanna Pakarinen]] *[[Şebnem Paker]] *[[Mati Palm]] *[[Keke Palmer]] *[[Tauno Palo]] *[[Thea Paluoja]] (1963–) *[[Hayden Panettiere]] *[[Liidia Panova]] (1928–) *[[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu (1991–), eesti laulja *[[Élena Paparízou]] (1982–), kreeka laulja *[[Maria Theresia von Paradis]] (1759–1824), austria laulja *[[Vanessa Paradis]] (1972–), Prantsusmaa laulja ja näitleja *[[Luis Alberto del Parana]] *[[Giánnis Pários]] *[[Kai Parmas]] (1958–) *[[Dolly Parton]] (1946–), Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[Sikhanyiso Dlamini|Pashu]] *[[Nevio Passaro]] *[[Adelina Patti]] (1843–1919) *[[Lynsey de Paul]] (1950–2014) *[[Pearu Paulus]] *[[Laura Pausini]] *[[Laimonas Pautienius]] (1973–), leedu bariton *[[Luciano Pavarotti]] (1935–2007), itaalia tenor *[[Rita Pavone]] *[[Tõnu Pedaru]] *[[Taavi Pedriks]] (1971–2000) *[[Annely Peebo]] *[[Helend Peep]] (1910–), eesti tenor *[[Valdo Peetri]] (1921–2004) *[[Ita-Riina Pedanik]] (1966–) *[[Peggy Sue]] *[[Rauni Pekkala]] *[[Teddy Pendergrass]], USA laulja (1950–2010) *[[Carl Perkins]] (1932–1998), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki> ja kantrilaulja, laulukirjutaja ja kitarrist *[[Pinetop Perkins]] *[[Mia Permanto]] *[[Charlotte Perrelli]], Rootsi laulja (1974–) *[[Julian Perretta]] *[[Christina Perri]], USA laulja ja laululooja (1986–) *[[Katy Perry]] *[[Pirkka-Pekka Petelius]] *[[Maria Peterson]] *[[Taavi Peterson]] (1988–) *[[Kaljus Pettai]] *[[Taisi Pettai]] (1989–) *[[Lena Philipsson]] *[[Chynna Phillips]] (1968–) *[[Esther Phillips]] *[[John Phillips]] (1935–2001) *[[Michelle Phillips]] (1944–) *[[Édith Piaf]] *[[Eila Pienimäki]] *[[Lauri Pihlap]] (1982–) *[[Priit Pihlap]] *[[Tarmo Pihlap]] *[[Rando Piho]], eesti ooperilaulja Soomes (1964-) *[[Raivo Piirsalu]] *[[Ants Piller]] *[[Kristiina Piperal]] *[[Dave Pirner]] (1964–) *[[Gene Pitney]] *[[Edita Pjehha]] *[[Robert Plant]] (1948–) *[[Urmas Podnek]] (1966–), eesti laulja *[[Kadi Poll]] *[[Michel Polnareff]] *[[Joseph Poolpo]] *[[Katrin-Merili Poom]] (1993–), eesti laulja *[[Jüri Pootsmann]] *[[Iggy Pop]] *[[Alla Popova]], eesti ooperilaulja *[[Veronika Portsmuth]] *[[Mike Posner]] *[[Ivo Posti]] *[[Giánnis Poulópoulos]] (Γιάννης Πουλόπουλος) *[[Elvis Presley]] (1935–1977) *[[Lisa Marie Presley]] (1968–) *[[Johnny Preston]] *[[Leontyne Price]] (1927–), USA ooperilaulja *[[Antonio Prieto]] *[[Anastassija Prõhhodko]], Ukraina levilaulja (1987–) *[[Alice Prin]] (1901–1953) *[[Prince (laulja)|Prince]] (1958–) *[[Bert Pringi]] *[[Luke Pritchard]] *[[Laura Prits]] (1993–), eesti laulja *[[Toše Proeski]], makedoonia laulja (1981–2007) *[[Promille Promille]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Arthur Prysock]] *[[Psy]] *[[Alla Pugatšova]] *[[Peep Puis]] (1962–) *[[Meelis Punder]] (1956–) *[[Tomi Putaansuu]] (1974–), soome rokklaulja *[[Sirje Puura]] (1949–) *[[Väino Puura]] *[[Mare Puusepp (näitleja)|Mare Puusepp]] (1942–) *[[Põhjamaade Hirm]] *[[Naan Põld]], eesti laulja ja laulupedagoog (1921–1998) *[[Kaido Põldma]] *[[Urmas Põldma]] *[[Alari Põldoja]] *[[Margus Põldsepp]] *[[Laura Põldvere]] (1988–), eesti džässi-, bluusi- ja soulilaulja *[[Ivar Põllu]] *[[Sirje Põllu]] *[[Eha Pärg]] (1955­­­­–2025), eesti ooperilaulja *[[Jüri Pärg]] (1940–) *[[Aaro Pärn]] *[[Eliis Pärna]] *[[Endel Pärn]] *[[Kristel Pärtna]] ==Q== *[[Eimear Quinn]] *Freddy Quinn ==R== *[[Enn Raa]] (Heinrich Berg) *[[Indrek Raadik]] *[[Henrik Raave]] *[[Dorota Rabczewska]] *[[Ronnie Radke]] *[[Danica Radojičić]] *[[Gerry Rafferty]] *[[Therese Raide]] *[[Bonnie Raitt]] *[[Eros Ramazzotti]] *[[Samuel Ramey]] *[[Sara Ramírez]] *[[Joey Ramone]] *[[Tuuli Rand]] *Teddy Randazzo *[[Remo Randver]] (Ig Noir) *[[Irene Ratiani]], gruusia ooperilaulja (1971–) *[[Mihkel Ratt]] *[[Mihkel Raud]] *[[Ott Raukas]] *[[Tapio Rautavaara]] *[[Chris Rea]] *[[Amanda Rebane]] *[[Dean Reed]] *[[Lou Reed]] *[[Natina Reed]], USA näitleja ja laulja (1979–2012) *Jim Reeves *Martha Reeves *[[Therese Rei]] *[[Maggie Reilly]] *[[Haley Reinhart]] *[[Lauris Reiniks]], läti laulja (sündinud 1979) *[[Helmi Reisberg]] (1907–1976) *[[Jarle Reiss]] (sündinud 1967) *[[Renate]] *[[Mélanie René]] (1990), Šveitsi laulja *[[Annie de Reuven]], hollandi laulja *[[Tanja Ribič]], Sloveenia laulja *[[Cliff Richard]] (1940–), Briti ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> ja poplaulja *[[Keith Richards]] *[[Rihanna]] *[[Aivar Riisalu]] (1961–) *[[Marju Riisikamp]] *[[Heinz Riivald]] (1915–1986) *[[Billy Lee Riley]] *[[LeAnn Rimes]] (1982–), USA kantrilaulja *[[Artur Rinne]] *[[Jenni Rivera]] *Johnny Rivers *[[Meinhard Robas]] *[[Emma Roberts]] *[[Robin (poplaulja)|Robin]] *[[Jimmie Charles Rodgers]] (1897–1933) *[[Jimmie Frederick Rodgers]] (1933–2021) *[[Olivia Rodrigo]] *[[Sixto Rodriguez]] *Jimmy Rogers *Jan Rohde *[[Henry Rollins]] *[[Mari Ronimois]] *[[Linda Ronstadt]] *[[Olev Roomet]] (1901–1987) *[[Mary Roos]] *[[Kristi Roosmaa]] *[[Andrus Rootsmäe]] (1958–) *[[Axl Rose]] (1962–), USA laulja *[[Kersti Rosenberg]] (1956–), eesti laulja *[[Diana Ross]] *[[Rick Ross]] *[[Rossa (laulja)|Rossa]] (1978–), Indoneesia laulja *[[Gavin Rossdale]] *[[Aleksandr Rozenbaum]] *[[Demis Roussos]] (Ντέμης Ρούσσος, 1946–) *[[Sofia Rotaru]] *[[Patricia Routledge]] *[[Sákis Rouvás]] *[[Royce Da 5'9"]] *[[Sofia Rubina]] *[[Ruby (laulja)|Ruby]] (1981–), egiptuse laulja ja näitleja *[[Pierre de La Rue]] *[[Nate Ruess]] *[[Johnny Ruffo]] *Marion Rung *[[Marta Rungi]] *[[Ruslana]] *[[Magdolna Rúzsa]] *[[Riho Rõõmus]] (1960–) *[[Hele Rähn]] (1931–1991) *[[Kaljo Räästas]] *[[Geir Rönning]] *[[Mariann Rückenberg]] (1988–), eesti laulja ja kirjanik *[[Kai Rüütel]], eesti ooperilaulja *[[Debby Ryan]] *[[Kate Ryan]] *[[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja (1983–) *[[Alexander Rybak]], Norra laulja, viiuldaja ja helilooja (sündinud 1986) *[[Jaakko Ryhänen]] ==S== *[[Emilie Saag-Karjus]] (1917–1995) *[[Jaanus Saago‎]] *[[Aare Saal]] (1964–), eesti ooperilaulja *[[Janne Saar]] (1986–), eesti laulja *[[Mariann Saar]] *[[Mikk Saar]] (1980–), eesti muusikalilaulja *[[Anneli Saaristo]], soome laulja (1949–) *[[Imre Saarna]] *[[Lauri Saatpalu]] *[[Şabāḩ]] *[[Sonia Sabri]] *[[Marek Sadam]] (1978–), eesti laulja *[[Luri Dini Ayu Safitri]], Indoneesia laulja *[[Arja Saijonmaa]] *[[Kyū Sakamoto]] *[[Sabrina Salerno]] *[[Helgi Sallo]] (1941–), eesti muusikali-, opereti, ooperi-, estraadi- ja kammerlaulja *[[Hendrik Sal-Saller]], eesti laulja *[[Henri Salvador]], prantsuse laulja (1917–2008) *[[Soluna Samay]] (1990–), Taani laulja *[[Haili Sammelselg]] (1928–) *[[Nikolai Samohvalov]] (1947–1999) *[[Evelin Samuel]] (1975–), eesti laulja *[[Anna Samuil]] *[[Molly Sandén]], rootsi laulja *[[Mart Sander]] *[[Evie Sands]] *[[Luan Santana]] *[[Gabe Saporta]] *[[Claudio Saracini]] (1586–1630), itaalia varase baroki helilooja, lautomängija ja laulja *[[Aleksander Sarapuu]] (1941–2009) *[[Olev Sau]] *[[Danny Saucedo]] (1986–), rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja *[[Margit Saulep]] (1968–) *[[Ragne Saul]] *[[Artjom Savitski]] (1992–), Eesti laulja *[[Andrei Savtšenko]] *[[Scatman John]] *[[Guri Schanke]], norra laulja ja näitleja (1961–) *[[Nicole Scherzinger]] *[[Fredy Schmidt]] (1988–), Eesti laulja ja muusik *[[Teddy Scholten]], hollandi laulja (1926–2010) *[[Chuck Schuldiner]] *[[Diane Schuur]], USA džässilaulja *[[Frank Schöbel]] *[[Eevi Schütz]] (1948–) *[[Elisabeth Schwarzkopf]] (1915–2006) *[[Linda Scott]] *[[Seal]] *[[Márta Sebestyén]] *[[Neil Sedaka]] *[[Pete Seeger]] (1919–2014) *[[Aino Seep]] (Breede, 1925–1982) *[[Lhasa de Sela]], USA laulja (1972–2010) *[[Selena]] *[[Marion Selgall]] *[[Paula Seling]] (1978–), rumeenia laulja ja raadio DJ *[[Selma Björnsdóttir]] *[[Serjoga]] *[[Matt Shadows]] *[[Shaggy]], Jamaica-Ameerika laulja, laulukirjutaja ja DJ (1968–) *[[Shakira]] *[[Tupac Shakur|Tupac Amaru Shakur]] (2Pac, 1971–1996), USA räppar *[[Helen Shapiro]] *[[Sandie Shaw]] *[[Ed Sheeran]] (1991–), Briti laulja *[[Tony Sheridan]] *[[Hitomi Shimatani]], jaapani poplaulja *[[Mike Shinoda]], USA laulja (1977–) *[[Jaan Willem Sibul]], eesti ooperilaulja (1956–) *[[Leida Sibul]], eesti laulja (1920–2012) *[[Riho Sibul]] *[[Jay Siegel]] *[[Krista Siegfrids]] (1985–), Soome laulja *[[Cesare Siepi]] *[[Harald-Peter Siiak]] *[[Jenny Siimon]] (1905–1982), eesti ooperilaulja *[[Kaja Sildna]] *[[Janika Sillamaa]] *[[Jari Sillanpää]] *[[Merle Silmato]], eesti ooperilaulja *[[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[Victoria Silvstedt]] *[[Paul Simon]] *[[Nina Simone]] *[[Jessica Simpson]] *[[Red Simpson]] *[[Frank Sinatra]] *[[Tamara Sinjavskaja]] *[[Ivar Sipra]] *[[Justs Sirmais]] (1995–), läti laulja *[[Hans Sisa]], Austria ooperilaulja ja maalikunstnik (1948–) *[[Siiri Sisask]] *[[Katrin Siska]] (1983–), eesti poplaulja *[[Anatol Siŭko]] (1987–), Valgevene ooperilaulja, bass *[[Troye Sivan]] *[[Har'el Skaat]] *Björn Skifs *[[Skin (laulja)|Skin]] *[[SkReW]] *[[Solveig Slettahjell]], norra džässilaulja (1971–) *[[Grace Slick]] (1939–), USA laulja *[[Mihkel Smeljanski]] (1950–) *[[Jaden Smith]] *[[Patti Smith]] *[[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]] *[[Snoop Dogg]] *[[Koit Soasepp]], eesti bass *[[Pastora Soler]] *[[Didrik Solli-Tangen]] *Bobby Solo *[[Vitali Solomin]] *[[Triin Sommer]] *[[Carly Rose Sonenclar]] (sündinud 1999), USA laulja *[[Brenda Song]] *[[Sonsee]] *[[Leida Soom]] (1912–2009), eesti ooperilaulja *[[René Soom]] *[[Lembit-Olaf Soone]] *[[Igor Sorin]] *[[Riki Sorsa]] *[[Mercedes Sosa]] *[[Zurab Sotkilava]], gruusia ooperilaulja (1937–2017) *[[Jordin Sparks]] *[[Britney Spears]] *[[Jamie Lynn Spears]] (1991–) *[[Regina Spektor]] *[[Bruce Springsteen]] *[[Indrek Spungin]] *[[Eva Sršen]], Sloveenia laulja *[[Georg Karl Stahlberg]] (1866–1942) *[[Layne Staley]] *[[Julgī Stalte]], liivi laulja *[[Milan Stanković]] *[[Jeffree Star]] *[[Starboy Nathan]] *[[Wayne Static]] *[[Gwen Stefani]] *[[Marion Stein]], austria ooperilaulja *[[Joel Steinfeldt]] (1950–), eesti laulja *[[Cat Stevens]] *[[Eric Stewart]] (1945–), inglise laulja *[[Rod Stewart]] *[[Sting]] *[[Robin Stjernberg]] *[[Angie Stone]], USA soulilaulja (1961–) *[[Maria Haukaas Storeng]], norra laulja (1979–) *[[Natasha St-Pier]], Kanada laulja (1981–) *[[Zoë Straub]] *[[The Streets]] *[[Barbra Streisand]] *[[Christopher Stringini]] *[[Patrick Stump]] *[[Christina Stürmer]] (1982–), Austria poplaulja *[[Harry Styles]] *[[Arno Suislep]] *[[Yma Sumac]] *[[Donna Summer]] *[[J. D. Sumner]] *[[Ewert Sundja]] *[[Anna-Liisa Supp]], eesti laulja *[[Joan Sutherland]], Austraalia ooperilaulja (1926–2010) *[[Hugo Sutt]] (1912–1940), eesti ooperi- ja operetilaulja *[[Uudo Sepp|uudo sepp]], eesti laulja *[[Svala Björgvinsdóttir]] (1977–), islandi laulja *[[Taylor Swift]] *[[Oleg Sõlg]] (1951–2006), eesti rokklaulja *[[Andres Sõnajalg]] (1961–) *[[Alfred Sällik]] *[[Oliver Sykes]] (1986) *[[Martti Syrjä]] ==Š== *[[Fjodor Šaljapin]] (1873–1938), vene ooperilaulja *[[Nina Šatskaja]] (1970–), vene romansi- ja džässilaulja *[[Juri Šatunov]] *[[Ivica Šerfezi]] *[[Marija Šerifović]] (1984–), serbia laulja *[[Marija Šestić]] (1987–), Bosnia ja Hertsegoviina laulja *[[Janne Ševtšenko]] *[[Juri Ševtšuk]] *[[Elina Šimkus]] *[[Jomantė Šležaitė]] *[[Stass Šurins]] (1990–), ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[Darja Švajger]], Sloveenia laulja *[[Angelina Švatška]] *[[Radojka Šverko]] (1948–), Horvaatia laulja *[[Batõrhan Šökenov]], kasahhi ja Venemaa laulja ==Z== *[[Eda Zahharova]], eesti ooperilaulja *[[Jassi Zahharov]] *[[Cheba Zahouania]] (1959–), Alžeeria laulja *Iva Zanicchi *[[Kārlis Zariņš (ooperilaulja)|Kārlis Zariņš]], Läti ooperilaulja (1930–2015) *[[Lena Zavaroni]] (1963–1999), šoti poplaulja *[[Zendaya]] *[[Bertine Zetlitz]], norra poplaulja (sündinud 1975) *[[Huiling Zhu]], hiina ooperilaulja *[[Nina Zilli]] *[[Rudolf Zirk]] *[[Rob Zombie]], USA laulja (1966–) *[[Tay Zonday]] *[[Ljudmila Zõkina]] *[[Teresa Żylis-Gara]] ==T== *[[T.I.]], USA räppar (1980–) *[[Hilana Taarka]], setu lauluema *[[Ell Tabur]] (1943–2020), eesti laulja ja muusik *[[Anna Maria Perez de Tagle]] *[[Rein Taidla]] *Reijo Taipale *[[John Michael Talbot]] *[[Veera Taleš]] *[[Teet Tall]] *[[Nedra Talley]] *[[Olly Tallmeister-Kirchen]] *[[Ilmar Talvik]] *[[Leelo Talvik]], eesti ooperilaulja *[[Arno Tamm]] *[[Juss Tamm]] *[[Reigo Tamm]] (1988–), eesti ooperilaulja *[[Viljo Tamm]] *[[Heidy Tamme]] *[[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja (1983–) *[[Paul Tammeveski]] *[[Kait Tamra]] *[[Elo Tamul]] *[[Kadi Taniloo]] *[[Martin Taras]] (1899–1968) *[[Eero Tari]] *[[Tarkan Tevetoğlu|Tarkan]] *[[Tefta Tashko-Koço]] *[[Evert Taube]] *[[Anu Taul]] *[[Tuuli Taul]] *[[Urve Tauts]], eesti ooperilaulja (1935–) *[[Tayanna]] *[[Corey Taylor]], USA laulja (1973–) *[[Kiri Te Kanawa]], maoori päritolu inglise ooperilaulja (1944) *[[Markus Teeäär]] (1978–) *[[Michel Teló]] *[[Kalmer Tennosaar]] *[[Tõnu Tepandi]] *[[Kalju Terasmaa]] *[[Jonna Tervomaa]] *[[Laura Tesoro]] *[[Laur Teär]] *[[Aysel Teymurzadə]] *[[Thalía]] *[[The Game]] *[[Natasha Thomas]] *[[Bella Thorne]] *[[Melanie Thornton]] *[[Klaudia Tiidus]] (1917–1996) *[[Kadri Tiisel]] *[[Tanita Tikaram]] *[[Yıldız Tilbe]], türgi laulja (sündinud 1966) *[[Timati]] *[[Timbaland]] (1971–), USA räppar *[[Justin Timberlake]] *[[Tõnu Timm]] *[[Sulo Tintse]] *[[Ashley Tisdale]] *[[Eamonn Toal]], iiri laulja *[[Toomas Toimeta]] *[[Kejsi Tola]] *[[Shane Told]] (1981–) *[[Valentina Tolkunova]], vene estraadilaulja *[[Eduard Toman]] *[[Jelena Tomašević]], serbia laulja (1983–) *[[Ülle Toming]] (1955–) *[[Kärt Tomingas]] (1967–) * [[Villu Tomingas]] (1941–2000) *[[Kadi Toom]] (1982–) *[[Peeter Tooma]] *[[Taimo Toomast]] *[[Koit Toome]] *[[Mari-Leen Toome]] *[[Vello Toomemets]] (1954–), eesti rokklaulja *[[Linda Toomsalu]] (Köögard) *[[Stephanie Topalian]] (1987–), armeenia-jaapani päritolu laulja *[[Evald Tordik]] *[[Mel Tormé]] (1925–1999), džässilaulja *[[Olga Torokoff-Tiedeberg]] (1902–1964) *[[Emilíana Torrini]] (1977–), islandi laulja *[[Meghan Trainor]] *[[Tiit Tralla]] (1937–2025) *[[Jüri Trei]] *[[Keit Triisa]] (1991–) *[[Tõnu Trubetsky]] (1963–), eesti punklaulja *[[Jolin Tsai]] (1980–), Taiwani laulja *Eleni Tsaligopoulou (E<small>ΛÉNH</small> T<small>ΣAΛIΓOΠOÝΛOY</small>) *Basilis Tsitsanis (B<small>AΣÍΛHΣ</small> T<small>ΣITΣÁNHΣ</small>) (1915–1984) *[[Viktor Tsoi]] (1962–1990) *[[Akiharu Tsukiyama]] *[[Antti Tuisku]] *[[Virgo Tulit]] *[[Tiiu Tulp]] (1976–) *[[Mati Turi]] *[[Tina Turner]] *[[Vladimir Turtšinski]] *[[Hannele Turu]] (1986–), eesti laulja *[[Tarja Turunen]] *[[Rein Tuus]] (1941–2005) *[[Shania Twain]], Kanada laulja (1965–) *[[Maie-Mare Tõnso]] *[[Anneli Tõevere]] *[[Annika Tõnuri]] (1961–) *Annikki Tähti *[[Jaan Tätte]] *[[Sibel Tüzün]] *[[Bonnie Tyler]] (1951–), Walesi laulja *[[Steven Tyler]] ==U== *[[Kadi Uibo]] *[[Tõnis Uibo]] *[[Björn Ulvaeus]] *[[Carrie Underwood]] *[[Jorma Uotinen]] *[[Kaia Galina Urb]] *[[Silvia Urb]] (1924–) *[[Tarmo Urb]] (1952–) *[[Toomas Urb]] (1958–) *[[Brendon Urie]] (1987–) *Timy Uro *[[Usher]] *[[Hikaru Utada]] *[[Ia Uudelepp]] (1913–1983) *[[Ivo Uukkivi]] (1965–) *[[Eino Uuli]] *[[Marika Uus]] (1959–) *[[Merlyn Uusküla]] *[[Kelli Uustani]] (1976–) ==V== *[[Anne Vabarna]], rahvalaulik *[[Jalmar Vabarna]] *[[Heli Vahing]] *[[Liina Vahtrik]] *[[Marie M. Vaigla]] *[[Nele-Liis Vaiksoo]] (1984–) *[[Laima Vaikule]] *[[Allan Vainola]] *[[Tõnu Valdma]] *[[Angélica Vale]] (1975–) *[[Rudy Vallee]] (1901–1986) *[[Caterina Valente]] *[[Jasmine Anette Valentin]] *[[Nils-Aslak Valkeapää]] *[[Priit Valkna]] *[[Marvi Vallaste]] *[[Frankie Valli]] *[[Ville Valo]] *[[Tzéni Vánou]] (Τζένη Βάνου) *[[Antónis Vardís]] (1948–2014), kreeka helilooja ja laulja *[[Merili Varik]] *[[Tiiu Varik]] *[[Birgit Varjun]] *[[Harri Vasar]] *[[Lauri Vasar]] (1970), eesti laulja (bariton) *[[Frankie Vaughan]] *[[Sarah Vaughan]] *[[Bobby Vee]] *[[Armin Velgre]] *[[Anne Velli]] *[[Elerin Velling]] *[[Caetano Veloso]] *[[Kene Vernik]] *[[Iiris Vesik]] (1991–) *[[Anne Veski]] *[[Heli Veskus]] *[[Olev Vestmann]] *[[Georg Veting]] (1919–) *[[Sid Vicious]] (1957–1979), inglise punklaulja *[[Angélico Vieira]], portugali laulja (1982–2011) *[[Teele Viira]] (sündinud 1988) *[[Margit Viirma]], eesti laulja ja kabetaja (1992–) *[[Aarne Viisimaa]] *[[Vello Viisimaa]] *[[Karl Viitol]] *[[Kaire Vilgats]] *[[Claudio Villa]] *[[Jaan Villard]] *[[Violetta Villas]], Poola ooperilaulja (sündinud 1938) *[[Gene Vincent]] (1935–1971), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i laulja *[[Bobby Vinton]] *[[Tenno Vironi]] *[[Helena Virt]] (1983–) *[[Olavi Virta]] *[[Ánna Víssi]] (Άννα Βίσση) *[[Galina Višnevskaja]] *[[Margarita Voites]] *[[Peeter Volkonski]], eesti punklaulja *[[Ike Volkov]] *[[Julija Volkova]], vene poplaulja (1985–) *[[Hardi Volmer]] *[[Priit Volmer]] *[[Urmas Voolpriit]] *[[Kadri Voorand]] *[[Laura Voutilainen]] *[[Silvi Vrait]] *[[Severina Vučković]] *[[Evelin Võigemast]] *[[Hanna-Liina Võsa]] *[[Vladimir Võssotski]] *[[Maria Väli]] (1988–), eesti laulja *[[Anisa Vänikver]] (1995–), Eesti laulja *[[Luisa Värk]] *[[Risto Vürst]] ==W== *Bärbel Wachholz *[[Porter Wagoner]] (1927–2007) *[[Tom Waits]] *Scott Walker *[[Fats Waller]] *Dionne Warwick *Dinah Washington *[[Roger Waters]] (1943–) *[[Gerard Way]] (1977–) *[[Simon Webbe]] (1978–) *[[Harald Weiler]] (1974–) *[[Pete Wentz]] (1979–) *[[Alissa White-Gluz]], Kanada laulja (1985–) *Gunnar Wiklund (1935–1989) *[[Christophe Willem]] (1983–), prantsuse laulja *[[Andy Williams]] *[[Hank Williams III]] (1972–), USA laulja *[[Hank Williams juunior]] (1949–), USA kantrilaulja *[[Hank Williams|Hank Williams seenior]] (1923–1953), USA kantrilaulja *[[Hayley Williams]], USA laulja (sündinud 1988) *[[Jerry Williams]] *[[Holly Williams]] (1981–), USA kantrilaulja *[[Robbie Williams]] (1974–), inglise poplaulja *[[Mary Wilson]] (1944–2021), USA laulja *[[Amy Winehouse]] *Steve Winwood *[[Bobby Womack]] *[[Stevie Wonder]] (1950–), USA laulja *[[Conchita Wurst]] *Tammy Wynette ==Õ== *[[Birgit Õigemeel]] == X == *Nikos Xylouris (N<small>ÍKOΣ</small> X<small>YΛOÝPHΣ</small> , 1936–1980) ==Y== *[[Ya Boy]] *[[Ya Kid K]] *[[Yelawolf]] *[[Hande Yener]] (1973–), türgi laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent *[[Lauri Ylönen]] *[[Sonya Yoncheva]] (1981–), Bulgaaria ooperilaulja *[[Thom Yorke]] (1967–) *Neil Young *Paul Young [[Kategooria:Lauljate loendid| ]] 7oqkx3i7xx85rca1tl4xn1db3kmuhu5 0 7827 7174063 7173810 2026-06-16T12:13:34Z Sjur 66496 /* V */ 7174063 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] gxfl76ejhxp593lsa0f6xhnwebf4k2k 0 8961 7174249 7172516 2026-06-16T18:43:01Z Teomees 97479 7174249 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = La Roja, La Furia Roja | jalgpalliliit = [[Hispaania kuninglik jalgpalliliit|Real Federación Española de Fútbol]] | liit_asutatud = 1913 | konföderatsioon = [[UEFA]] | peatreener = [[Luis de la Fuente]] | abitreener = | kapten = [[Rodrigo Hernández|Rodri]] | rekordinternatsionaal = [[Sergio Ramos]] | rekord_mänge = 180 | parim väravakütt = [[David Villa]] | parim_väravaid = 59 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 2. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = juuli 2008 – juuni 2009 | FIFA madalaim koht = 25. | FIFA madalaima aeg = märts 1998 | muster_la1=_esp26h|muster_b1=_esp26hA|muster_ra1=_esp26h| muster_sh1 =_esp26h| muster_so1 =_esp26h1 | vasakkäsi1=D71726|kere1=D71726|paremkäsi1=D71726|püksid1=000066 |sokid1= D71726 |muster_la2=_esp26a |muster_b2=_esp26a |muster_ra2=_esp26a | muster_sh2= _esp26a | muster_so2 =_esp26a1 | vasakkäsi2= FFFFFF |kere2= FFFFFF |paremkäsi2= FFFFFF |püksid2=6a2335 |sokid2=6a2335 | esimene kohtumine = {{Riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania – {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] 1:0 | esimene koht- ja aeg = [[Brüssel]], 28. august 1920 | suurim võit = [[Pilt:Flag_of_Spain_(1931_-_1939).svg|23px]] Hispaania – {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] 13:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Madrid]], 21. mai 1933 | suurim kaotus = [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861-1946).svg|23px]] [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] – {{Riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania 7:1<small>([[Amsterdam]], 4. juuni 1928)</small><br>{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] – [[Pilt:Flag_of_Spain_(1931_-_1939).svg|23px]] Hispaania 7:1 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[London]], 9. detsember 1931 | MM-ile kvalifitseerunud = 17 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1934 | parim tulemus MM-il = 1. koht ([[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]]) | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 12 korda | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1964 | parim tulemus MV-l = 1. koht ([[1964. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1964]], [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008]], [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]], [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024]]) | OM_saavutused = 1. koht (1992) }} '''Hispaania jalgpallikoondis''' on [[Hispaania kuninglik jalgpalliliit|Hispaania jalgpalliliidu]] esindusmeeskond, mis esindab [[Hispaania]]t rahvusvahelistel [[jalgpall]]ivõistlustel. Koondis on ühekordne maailmameister (2010) ja neljakordne Euroopa meister (1964, 2008, 2012, 2024). Pärast võitu 2023. aasta [[UEFA rahvuste liiga]]s said nad [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] järel teiseks rahvusmeeskonnaks, kes on võitnud kolm suurt tiitlit ([[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]], [[Euroopa meistrivõistlused]] ja UEFA rahvuste Liiga). == Ajalugu == [[Hispaania]] jalgpalliliit asutati [[1913]]. aastal ning seitse aastat hiljem 1920 osaleti esimest korda olümpiamängudel. [[1920. aasta suveolümpiamängud|Antwerpeni mängudelt]] naasis koondis hõbedaga. [[1927]]. aastal loodi Hispaanias elukutseline liiga ning kaks aastat hiljem olid hispaanlased esimesed, kes mittebriti meeskonnana suutsid võita [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]]d. [[Madrid]]is peetud maavõistlus inglastega lõppes võõrustajate 4:3 võiduga. MM-võistlustel debüteeris Hispaania [[FIFA World Cup 1934|1934]]. aastal. Avaringis alistati [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]], kuid järgmises jäädi alla tulevasele maailmameistrile [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]]le. Hispaania jalgpalli uus tõus toimus 1950. aastatel, mil [[Madridi Real]] valitses Euroopa klubijalgpalli ja koondis sai 1950. aasta MM-il Brasiilias siiani kõrgeimaks jäänud neljanda koha. Ehkki Reali tähed argentiinlane [[Alfredo di Stéfano]] ja ungarlane [[Ferenc Puskás]] võtsid endale Hispaania kodakondsuse, ei suutnud nad selle maa koondist paremate hulka aidata. [[FIFA World Cup 1962|1962. aasta MM-il]] ei jõudnud Puskasega tugevdatud Hispaania alagrupist kaugemale. [[UEFA Euro 1964|1964. aastal]] oli Hispaania kodus peetud EM-il hoos ja jõudis pärast poolfinaalis lisaajal [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] üle saadud 2:1 võitu finaali, kus võideti Nõukogude Liitu 2:1. Suurte lootustega läksid hispaanlased vastu oma kodus peetud [[FIFA World Cup 1982|MM-ile 1982]]. aastal, kuid koondis murdus liigsuure vastutuskoorma all. Alagrupist saadi küll edasi, kuid tee lõppes kaotusega teises ringis [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]]le. Kaks aastat hiljem, Prantsusmaal [[UEFA Euro 1984|1984]]. aastal toimunud EM-ilt tuli 20-aastase vaheaja järel taas medal, hõbe. Alagrupis saadi viimases mängus 1:0 võit tiitlikaitsja [[Saksamaa LV jalgpallikoondis|Saksamaa LV]] üle, poolfinaalis saadi penaltitega jagu [[Taani jalgpallikoondis|Taani]]st. Finaalis prantslastele aga vastu ei saadud, kaotati 0:2. [[FIFA World Cup|1986. aasta MM-il]] [[Mehhiko]]s lootsid Hispaania oma superründajale [[Emilio Butragueño]]le. Reali ründaja lõigi Taani vastu koguni neli väravat, kuid veerandfinaal [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] vastu ometi kaotati, penaltitega. Hispaania uuest tulekust andis tunnistust [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängude]] võit. Võidukasse meeskonda kuulusid teiste seas [[Luis Enrique]] ja [[Josep Guardiola]]. [[FIFA World Cup|1994. aasta MM-il]] olid mõlemad koondises, kuid jälle jäi hispaanlaste laeks veerandfinaal, seekord kaotati [[Itaalia]]le. [[UEFA Euro 1996|1996. aasta EM-il]] tuli hispaanlastel jälle veerandfinaalis penalteid lüüa ning jälle kaotusega leppida, seekord [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] vastu. [[FIFA World Cup 1998|1998. aasta MM-ilt]] sõitsid hispaanlased oma väravavahi [[Andoni Zubizarreta]] eksimuste tõttu koju juba pärast alagrupimänge, [[UEFA Euro 2000|2000. aasta EM]] ja [[FIFA World Cup 2002|2002. aasta MM]] lõppesid aga traditsiooniliselt – veerandfinaalis. [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008]]. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] 1:0. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] tuli Hispaania maailmameistriks alistades finaalis Hollandi lisaajal 1:0. [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] 4:0. Sel perioodil (2008–2012) sai Hispaaniast esimene koondis, mis võitis kolm järjestikust suurt tiitlit, sealhulgas kaks järjestikust Euroopa meistrivõistluste tiitlit (2008 ja 2012) ning samal ajal esimene Euroopa meeskond, mis võitis väljaspool Euroopat toimunud maailmameistrivõistlused.<ref>Are Spain the greatest international team of all time?". Goal. 2 July 2012.</ref> [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] ei saadud alagrupist edasi ning kahel järgmisel suurturniiril (2016 ja 2018) langeti välja kaheksandikfinaalis. [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] kaotati poolfinaalis penaltitega [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] jäädi väljalangemismängu penaltiseerias alla [[Maroko jalgpallikoondis|Marokole]]. See oli kolmas kord järjest kaotada suurturniiril penaltiseerias. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024]]. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] 2:1. Hispaaniast sai esimene meeskond, kes võitis ühel Euroopa meistrivõistluste turniiril kõik seitse mängu,<ref>[https://apnews.com/article/spain-england-euro-2024-final-dc46b104e6bf3b94b7d6d70e18f8220d pain wins record fourth European Championship title by inflicting another painful loss on England] AP News. 14 July 2024</ref> püstitades samal ajal uue rekordi 15 väravaga ühel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.<ref>[https://www.uefa.com/uefaeuro/history/seasons/2024/ Spain 2–1 England: Late Oyarzabal winner earns La Roja record fourth EURO crown] UEFA. 14 July 2024</ref> == Mängijaid == Hispaania koondis [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. {{nat fs g start}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[David de Gea]]|sorteerinimi=Gea, David de|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1990|11|7}}|mänge=45|väravaid=0|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[César Azpilicueta]]|sorteerinimi=Azpilicueta, Cesar|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|8|28}}|mänge=25|väravaid=0|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Diego Llorente]]|sorteerinimi=Llorente, Diego|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|8|16}}|mänge=7|väravaid=0|klubi=[[Leeds United F.C.|Leeds United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Pau Torres]]|sorteerinimi=Torres, Pau|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|1|16}}|mänge=7|väravaid=1|klubi=[[Villarreal CF|Villarreal]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=5|pos=PK|nimi=[[Sergio Busquets]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]'')|sorteerinimi=Busquets, Sergio|other=|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1988|7|16}}|mänge=122|väravaid=2|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=6|pos=PK|nimi=[[Marcos Llorente]]|sorteerinimi=Llorente, Marcos|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|1|30}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Madridi Atlético]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Álvaro Morata]]|sorteerinimi=Morata, Alvaro|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|10|23}}|mänge=39|väravaid=19|klubi=[[Juventus F.C.|Juventus]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Koke (jalgpallur)|Koke]]|sorteerinimi=Koke|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|1|8}}|mänge=49|väravaid=0|klubi=[[Madridi Atlético]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Gerard Moreno]]|sorteerinimi=Moreno, Gerard|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|4|7}}|mänge=10|väravaid=5|klubi=[[Villarreal CF|Villarreal]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Thiago Alcântara|Thiago]]|sorteerinimi=Thiago|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1991|4|11}}|mänge=41|väravaid=2|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=11|pos=PK|nimi=[[Ferran Torres]]|sorteerinimi=Torres, Ferran|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|2000|2|29}}|mänge=10|väravaid=6|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=12|pos=KA|nimi=[[Eric García]]|sorteerinimi=Garcia, Eric|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|2001|1|9}}|mänge=7|väravaid=0|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=13|pos=VV|nimi=[[Robert Sánchez]]|sorteerinimi=Sanchez, Robert|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|11|18}}|mänge=0|väravaid=0|klubi=[[Brighton & Hove Albion F.C.|Brighton & Hove Albion]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[José Gayà]]|sorteerinimi=Gaya, Jose|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|5|25}}|mänge=13|väravaid=2|klubi=[[Valencia CF|Valencia]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=16|pos=PK|nimi=[[Rodrigo Hernández|Rodri]]|sorteerinimi=Rodri|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|6|22}}|mänge=19|väravaid=1|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Fabián Ruiz]]|sorteerinimi=Ruiz, Fabian|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|4|3}}|mänge=11|väravaid=1|klubi=[[S.S.C. Napoli|Napoli]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=18|pos=KA|nimi=[[Jordi Alba]]|sorteerinimi=Alba, Jordi|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|3|21}}|mänge=72|väravaid=8|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=19|pos=PK|nimi=[[Dani Olmo]]|sorteerinimi=Olmo, Dani|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1998|5|7}}|mänge=11|väravaid=3|klubi=[[RB Leipzig]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=20|pos=PK|nimi=[[Adama Traoré (sündinud 1996)|Adama Traoré]]|sorteerinimi=Traore, Adama|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|1|25}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Wolverhampton Wanderers F.C.|Wolverhampton Wanderers]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Mikel Oyarzabal]]|sorteerinimi=Oyarzabal, Mikel|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|4|21}}|mänge=13|väravaid=4|klubi=[[Real Sociedad]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=22|pos=PK|nimi=[[Pablo Sarabia]]|sorteerinimi=Sarabia, Pablo|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|5|11}}|mänge=3|väravaid=1|klubi=[[Paris Saint-Germain F.C.|Paris Saint-Germain]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Unai Simón]]|sorteerinimi=Simon, Unai|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|6|11}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Athletic Bilbao]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=24|pos=KA|nimi=[[Aymeric Laporte]]|sorteerinimi=Laporte, Aymeric|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1994|5|27}}|mänge=0|väravaid=0|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=26|pos=RÜ|nimi=[[Pedri]]|sorteerinimi=Pedri|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|2002|11|25}}|mänge=3|väravaid=0|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs end}} ==Hispaania rahvusvahelistel suurturniiridel== {{col-begin}} {{col-2}} ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="background:#f9f9f9; border:1px #aaa solid; border-collapse:collapse; font-size:88%; text-align:center;" |- style="background:#aa151b; text-align:center; color:#f1bf00;" !Korraldaja(d) / Aasta !Voor !Koht !Mänge !Võidud !Viigid* !Kaotused !+ !- |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] | colspan="8"|Loobus osalemisest. |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]]||Veerandfinaal||5.||3||1||1||1||4||3 |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] | colspan="8"|Ei osalenud [[Hispaania kodusõda|kodusõja]] tõttu. |- style="background:#9acdff;" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]]||'''4. koht'''||4.||6||3||1||2||10||12 |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |rowspan=2 colspan=8|''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]||Alagrupiturniir||12.||3||1||0||2||2||3 |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]||Alagrupiturniir||10.||3||1||0||2||4||5 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |rowspan=2 colspan=8|''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |- |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]]||Alagrupiturniir||10.||3||1||1||1||2||2 |- |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]]||2. voor||12.||5||1||2||2||4||5 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]||Veerandfinaal||8.||5||3||1||1||11||4 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]]||Kaheksandikfinaal||14.||4||2||1||1||6||4 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]]||Veerandfinaal||6.||5||2||2||1||10||6 |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]]||Alagrupiturniir||17.||3||1||1||1||8||4 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]]||Veerandfinaal||5.||5||3||2||0||10||5 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]]||Kaheksandikfinaal||9||4||3||0||1||9||4 |- style="background:gold;" |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]]||'''Meistrid'''||'''1.'''||7||6||0||1||8||2 |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]]||Alagrupiturniir||23.||3||1||0||2||4||7 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] |rowspan=2 colspan=8|TBD |- |{{Riigi ikoon|Katar}} [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] |- |'''Kokku'''||13/19||'''Üks meistritiitel'''||59||29||12||18||92||66 |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse penaltiseerias.'' :''**Kuldne taust - koondis tuli turniiri meistriks.'' :''***Punane piirjoon - kodus peetud turniir.'' {{col-2}} ===Euroopa meistrivõistlused=== {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="background:#f9f9f9; border:1px #aaa solid; border-collapse:collapse; font-size:88%; text-align:center;" |- style="background:#aa151b; text-align:center; color:#f1bf00;" !Aasta !Voor !Koht !width=25{{!}}{{Lühend| M | Mänge}} !width=25{{!}}{{Lühend| V |Võidud}} !width=25{{!}}{{Lühend| x* | Viigid}} !width=25{{!}}{{Lühend| K |Kaotused}} !width=25{{!}}{{Lühend| + |Löödud väravad}} !width=25{{!}}{{Lühend| - |Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1960. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1960]] |colspan=8|Hispaania loobus mängust [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis]]ega. |- style="background:Gold;" |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1964. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1964]] |'''Meistrid''' |'''1.''' |'''2''' |'''2''' |'''0''' |'''0''' |'''4''' |'''2''' |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1968|1968]] |rowspan=3 colspan=8|''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[UEFA Euro 1972|1972]] |- |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[UEFA Euro 1976|1976]] |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1980|1980]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |1 |2 |2 |4 |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 1984|1984]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''5''' |'''1''' |'''3''' |'''1''' |'''4''' |'''5''' |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[UEFA Euro 1988|1988]] |Alagrupiturniir |6. |3 |1 |0 |2 |3 |5 |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[UEFA Euro 1992|1992]] |colspan=8|''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[UEFA Euro 1996|1996]] |Veerandfinaal |6. |4 |1 |3 |0 |4 |3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} {{Riigi ikoon|Holland}} [[UEFA Euro 2000|2000]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |0 |2 |7 |7 |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[UEFA Euro 2004|2004]] |Alagrupiturniir |10. |3 |1 |1 |1 |2 |2 |- style="background:Gold;" |{{Riigi ikoon|Austria}} {{Riigi ikoon|Šveits}} [[UEFA Euro 2008|2008]] |'''Meistrid''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''12''' |'''3''' |- style="background:Gold;" |{{Riigi ikoon|Poola}} {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[UEFA Euro 2012|2012]] |'''Meistrid''' |'''1.''' |'''6''' |'''4''' |'''2''' |'''0''' |'''12''' |'''1''' |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 2016|2016]] |Kaheksandikfinaal |10. |4 |2 |0 |2 |5 |4 |- |'''Kokku''' |'''Kolm meistritiitlit''' |'''9/14''' |'''36''' |'''17''' |'''11''' |'''8''' |'''50''' |'''32''' |} {{col-end}} == Peatreenerid == {{veerud}} * [[Francisco Bru Sanz|Francisco Bru]] (1920) * [[Pedro Parages]] (1923–1924) * [[Paulino Alcántara]] (1951) * [[Ricardo Zamora]] (1952) * [[Pedro Escartín Morán]] (1952–1961) * [[Helenio Herrera]] (1959–1962) * [[José Villalonga Llorente|José Villalonga]] (1962–1966) * [[Domingo Balmanya]] (1966–1968) * [[Luis Molowny]] (1969) * [[Miguel Muñoz]] (1969), (1982–1988) * [[Ladislao Kubala]] (1969–1980) {{veerud-piir}} * [[José Santamaría]] (1980–1982) * [[Luis Suárez Miramontes|Luis Suárez]] (1988–1991) * [[Vicente Miera]] (1991–1992) * [[Javier Clemente]] (1992–1998) * [[José Antonio Camacho]] (1998–2002) * [[Iñaki Sáez]] (2002–2004) * [[Luis Aragonés]] (2004–2008) * [[Vicente del Bosque]] (2008–2016) * [[Julen Lopetegui]] (2016–2018) * [[Fernando Hierro]] (2018) * [[Luis Enrique]] (2018–2022) {{veerud-lõpp}} == Mängud Eesti koondise vastu == {| class="wikitable" |- !width="15px"| !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- |1. |[[11. oktoober]] [[2008]] |[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010 valikmäng]] |[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] – Hispaania 0:3 (0:2) |34. [[Juan Gutiérrez|Gutiérrez]], 38. pen. [[David Villa|Villa]], 69. [[Carles Puyol|Puyol]] |- |2. |[[9. september]] [[2009]] |[[Estadio Romano]], [[Mérida]] |[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010 valikmäng]] |Hispaania – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 3:0 (1:0) |32. [[Cesc Fàbregas|Fàbregas]], 82. [[Santi Cazorla|Cazorla]], 90.+2. [[Juan Manuel Mata|Mata]] |} == Vaata ka == *[[Hispaania jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Hispaania jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel]] *[[Hispaania jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Hispaania jalgpallikoondis 2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Hispaania|Hispaania jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.sportec.com/rfef/ Koduleht] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{UEFA Euro 2016 Hispaania koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Hispaania koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Hispaania koondis}} {{UEFA Euro 2024 Hispaania koondis}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Hispaania jalgpallikoondis| ]] j4r9k8in3zad7iksq8m26barzpo4z4c 7174386 7174249 2026-06-16T21:52:18Z Teomees 97479 /* Hispaania rahvusvahelistel suurturniiridel */ 7174386 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = La Roja, La Furia Roja | jalgpalliliit = [[Hispaania kuninglik jalgpalliliit|Real Federación Española de Fútbol]] | liit_asutatud = 1913 | konföderatsioon = [[UEFA]] | peatreener = [[Luis de la Fuente]] | abitreener = | kapten = [[Rodrigo Hernández|Rodri]] | rekordinternatsionaal = [[Sergio Ramos]] | rekord_mänge = 180 | parim väravakütt = [[David Villa]] | parim_väravaid = 59 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 2. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = juuli 2008 – juuni 2009 | FIFA madalaim koht = 25. | FIFA madalaima aeg = märts 1998 | muster_la1=_esp26h|muster_b1=_esp26hA|muster_ra1=_esp26h| muster_sh1 =_esp26h| muster_so1 =_esp26h1 | vasakkäsi1=D71726|kere1=D71726|paremkäsi1=D71726|püksid1=000066 |sokid1= D71726 |muster_la2=_esp26a |muster_b2=_esp26a |muster_ra2=_esp26a | muster_sh2= _esp26a | muster_so2 =_esp26a1 | vasakkäsi2= FFFFFF |kere2= FFFFFF |paremkäsi2= FFFFFF |püksid2=6a2335 |sokid2=6a2335 | esimene kohtumine = {{Riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania – {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] 1:0 | esimene koht- ja aeg = [[Brüssel]], 28. august 1920 | suurim võit = [[Pilt:Flag_of_Spain_(1931_-_1939).svg|23px]] Hispaania – {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] 13:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Madrid]], 21. mai 1933 | suurim kaotus = [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861-1946).svg|23px]] [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] – {{Riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania 7:1<small>([[Amsterdam]], 4. juuni 1928)</small><br>{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] – [[Pilt:Flag_of_Spain_(1931_-_1939).svg|23px]] Hispaania 7:1 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[London]], 9. detsember 1931 | MM-ile kvalifitseerunud = 17 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1934 | parim tulemus MM-il = 1. koht ([[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]]) | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 12 korda | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1964 | parim tulemus MV-l = 1. koht ([[1964. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1964]], [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008]], [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]], [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024]]) | OM_saavutused = 1. koht (1992) }} '''Hispaania jalgpallikoondis''' on [[Hispaania kuninglik jalgpalliliit|Hispaania jalgpalliliidu]] esindusmeeskond, mis esindab [[Hispaania]]t rahvusvahelistel [[jalgpall]]ivõistlustel. Koondis on ühekordne maailmameister (2010) ja neljakordne Euroopa meister (1964, 2008, 2012, 2024). Pärast võitu 2023. aasta [[UEFA rahvuste liiga]]s said nad [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] järel teiseks rahvusmeeskonnaks, kes on võitnud kolm suurt tiitlit ([[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]], [[Euroopa meistrivõistlused]] ja UEFA rahvuste Liiga). == Ajalugu == [[Hispaania]] jalgpalliliit asutati [[1913]]. aastal ning seitse aastat hiljem 1920 osaleti esimest korda olümpiamängudel. [[1920. aasta suveolümpiamängud|Antwerpeni mängudelt]] naasis koondis hõbedaga. [[1927]]. aastal loodi Hispaanias elukutseline liiga ning kaks aastat hiljem olid hispaanlased esimesed, kes mittebriti meeskonnana suutsid võita [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]]d. [[Madrid]]is peetud maavõistlus inglastega lõppes võõrustajate 4:3 võiduga. MM-võistlustel debüteeris Hispaania [[FIFA World Cup 1934|1934]]. aastal. Avaringis alistati [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]], kuid järgmises jäädi alla tulevasele maailmameistrile [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]]le. Hispaania jalgpalli uus tõus toimus 1950. aastatel, mil [[Madridi Real]] valitses Euroopa klubijalgpalli ja koondis sai 1950. aasta MM-il Brasiilias siiani kõrgeimaks jäänud neljanda koha. Ehkki Reali tähed argentiinlane [[Alfredo di Stéfano]] ja ungarlane [[Ferenc Puskás]] võtsid endale Hispaania kodakondsuse, ei suutnud nad selle maa koondist paremate hulka aidata. [[FIFA World Cup 1962|1962. aasta MM-il]] ei jõudnud Puskasega tugevdatud Hispaania alagrupist kaugemale. [[UEFA Euro 1964|1964. aastal]] oli Hispaania kodus peetud EM-il hoos ja jõudis pärast poolfinaalis lisaajal [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] üle saadud 2:1 võitu finaali, kus võideti Nõukogude Liitu 2:1. Suurte lootustega läksid hispaanlased vastu oma kodus peetud [[FIFA World Cup 1982|MM-ile 1982]]. aastal, kuid koondis murdus liigsuure vastutuskoorma all. Alagrupist saadi küll edasi, kuid tee lõppes kaotusega teises ringis [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]]le. Kaks aastat hiljem, Prantsusmaal [[UEFA Euro 1984|1984]]. aastal toimunud EM-ilt tuli 20-aastase vaheaja järel taas medal, hõbe. Alagrupis saadi viimases mängus 1:0 võit tiitlikaitsja [[Saksamaa LV jalgpallikoondis|Saksamaa LV]] üle, poolfinaalis saadi penaltitega jagu [[Taani jalgpallikoondis|Taani]]st. Finaalis prantslastele aga vastu ei saadud, kaotati 0:2. [[FIFA World Cup|1986. aasta MM-il]] [[Mehhiko]]s lootsid Hispaania oma superründajale [[Emilio Butragueño]]le. Reali ründaja lõigi Taani vastu koguni neli väravat, kuid veerandfinaal [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] vastu ometi kaotati, penaltitega. Hispaania uuest tulekust andis tunnistust [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängude]] võit. Võidukasse meeskonda kuulusid teiste seas [[Luis Enrique]] ja [[Josep Guardiola]]. [[FIFA World Cup|1994. aasta MM-il]] olid mõlemad koondises, kuid jälle jäi hispaanlaste laeks veerandfinaal, seekord kaotati [[Itaalia]]le. [[UEFA Euro 1996|1996. aasta EM-il]] tuli hispaanlastel jälle veerandfinaalis penalteid lüüa ning jälle kaotusega leppida, seekord [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] vastu. [[FIFA World Cup 1998|1998. aasta MM-ilt]] sõitsid hispaanlased oma väravavahi [[Andoni Zubizarreta]] eksimuste tõttu koju juba pärast alagrupimänge, [[UEFA Euro 2000|2000. aasta EM]] ja [[FIFA World Cup 2002|2002. aasta MM]] lõppesid aga traditsiooniliselt – veerandfinaalis. [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008]]. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] 1:0. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] tuli Hispaania maailmameistriks alistades finaalis Hollandi lisaajal 1:0. [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] 4:0. Sel perioodil (2008–2012) sai Hispaaniast esimene koondis, mis võitis kolm järjestikust suurt tiitlit, sealhulgas kaks järjestikust Euroopa meistrivõistluste tiitlit (2008 ja 2012) ning samal ajal esimene Euroopa meeskond, mis võitis väljaspool Euroopat toimunud maailmameistrivõistlused.<ref>Are Spain the greatest international team of all time?". Goal. 2 July 2012.</ref> [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] ei saadud alagrupist edasi ning kahel järgmisel suurturniiril (2016 ja 2018) langeti välja kaheksandikfinaalis. [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] kaotati poolfinaalis penaltitega [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] jäädi väljalangemismängu penaltiseerias alla [[Maroko jalgpallikoondis|Marokole]]. See oli kolmas kord järjest kaotada suurturniiril penaltiseerias. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024]]. aastal tuli Hispaania Euroopa meistriks alistades finaalis [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] 2:1. Hispaaniast sai esimene meeskond, kes võitis ühel Euroopa meistrivõistluste turniiril kõik seitse mängu,<ref>[https://apnews.com/article/spain-england-euro-2024-final-dc46b104e6bf3b94b7d6d70e18f8220d pain wins record fourth European Championship title by inflicting another painful loss on England] AP News. 14 July 2024</ref> püstitades samal ajal uue rekordi 15 väravaga ühel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.<ref>[https://www.uefa.com/uefaeuro/history/seasons/2024/ Spain 2–1 England: Late Oyarzabal winner earns La Roja record fourth EURO crown] UEFA. 14 July 2024</ref> == Mängijaid == Hispaania koondis [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. {{nat fs g start}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[David de Gea]]|sorteerinimi=Gea, David de|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1990|11|7}}|mänge=45|väravaid=0|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[César Azpilicueta]]|sorteerinimi=Azpilicueta, Cesar|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|8|28}}|mänge=25|väravaid=0|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Diego Llorente]]|sorteerinimi=Llorente, Diego|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|8|16}}|mänge=7|väravaid=0|klubi=[[Leeds United F.C.|Leeds United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Pau Torres]]|sorteerinimi=Torres, Pau|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|1|16}}|mänge=7|väravaid=1|klubi=[[Villarreal CF|Villarreal]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=5|pos=PK|nimi=[[Sergio Busquets]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]'')|sorteerinimi=Busquets, Sergio|other=|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1988|7|16}}|mänge=122|väravaid=2|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=6|pos=PK|nimi=[[Marcos Llorente]]|sorteerinimi=Llorente, Marcos|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|1|30}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Madridi Atlético]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Álvaro Morata]]|sorteerinimi=Morata, Alvaro|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|10|23}}|mänge=39|väravaid=19|klubi=[[Juventus F.C.|Juventus]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Koke (jalgpallur)|Koke]]|sorteerinimi=Koke|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|1|8}}|mänge=49|väravaid=0|klubi=[[Madridi Atlético]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Gerard Moreno]]|sorteerinimi=Moreno, Gerard|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|4|7}}|mänge=10|väravaid=5|klubi=[[Villarreal CF|Villarreal]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Thiago Alcântara|Thiago]]|sorteerinimi=Thiago|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1991|4|11}}|mänge=41|väravaid=2|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=11|pos=PK|nimi=[[Ferran Torres]]|sorteerinimi=Torres, Ferran|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|2000|2|29}}|mänge=10|väravaid=6|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=12|pos=KA|nimi=[[Eric García]]|sorteerinimi=Garcia, Eric|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|2001|1|9}}|mänge=7|väravaid=0|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=13|pos=VV|nimi=[[Robert Sánchez]]|sorteerinimi=Sanchez, Robert|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|11|18}}|mänge=0|väravaid=0|klubi=[[Brighton & Hove Albion F.C.|Brighton & Hove Albion]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[José Gayà]]|sorteerinimi=Gaya, Jose|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|5|25}}|mänge=13|väravaid=2|klubi=[[Valencia CF|Valencia]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=16|pos=PK|nimi=[[Rodrigo Hernández|Rodri]]|sorteerinimi=Rodri|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|6|22}}|mänge=19|väravaid=1|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Fabián Ruiz]]|sorteerinimi=Ruiz, Fabian|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|4|3}}|mänge=11|väravaid=1|klubi=[[S.S.C. Napoli|Napoli]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=18|pos=KA|nimi=[[Jordi Alba]]|sorteerinimi=Alba, Jordi|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|3|21}}|mänge=72|väravaid=8|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=19|pos=PK|nimi=[[Dani Olmo]]|sorteerinimi=Olmo, Dani|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1998|5|7}}|mänge=11|väravaid=3|klubi=[[RB Leipzig]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=20|pos=PK|nimi=[[Adama Traoré (sündinud 1996)|Adama Traoré]]|sorteerinimi=Traore, Adama|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|1|25}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Wolverhampton Wanderers F.C.|Wolverhampton Wanderers]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Mikel Oyarzabal]]|sorteerinimi=Oyarzabal, Mikel|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|4|21}}|mänge=13|väravaid=4|klubi=[[Real Sociedad]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=22|pos=PK|nimi=[[Pablo Sarabia]]|sorteerinimi=Sarabia, Pablo|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|5|11}}|mänge=3|väravaid=1|klubi=[[Paris Saint-Germain F.C.|Paris Saint-Germain]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Unai Simón]]|sorteerinimi=Simon, Unai|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|6|11}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Athletic Bilbao]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=24|pos=KA|nimi=[[Aymeric Laporte]]|sorteerinimi=Laporte, Aymeric|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1994|5|27}}|mänge=0|väravaid=0|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=26|pos=RÜ|nimi=[[Pedri]]|sorteerinimi=Pedri|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|2002|11|25}}|mänge=3|väravaid=0|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs end}} ==Hispaania rahvusvahelistel suurturniiridel== {{col-begin}} {{col-2}} ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="background:#f9f9f9; border:1px #aaa solid; border-collapse:collapse; font-size:88%; text-align:center;" |- style="background:#aa151b; text-align:center; color:#f1bf00;" !Korraldaja(d) / Aasta !Voor !Koht !Mänge !Võidud !Viigid* !Kaotused !+ !- |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] | colspan="8"|Loobus osalemisest. |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]]||Veerandfinaal||5.||3||1||1||1||4||3 |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] | colspan="8"|Ei osalenud [[Hispaania kodusõda|kodusõja]] tõttu. |- style="background:#9acdff;" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]]||'''4. koht'''||4.||6||3||1||2||10||12 |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |rowspan=2 colspan=8|''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]||Alagrupiturniir||12.||3||1||0||2||2||3 |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]||Alagrupiturniir||10.||3||1||0||2||4||5 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |rowspan=2 colspan=8|''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |- |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]]||Alagrupiturniir||10.||3||1||1||1||2||2 |- |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]]||2. voor||12.||5||1||2||2||4||5 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]||Veerandfinaal||8.||5||3||1||1||11||4 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]]||Kaheksandikfinaal||14.||4||2||1||1||6||4 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]]||Veerandfinaal||6.||5||2||2||1||10||6 |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]]||Alagrupiturniir||17.||3||1||1||1||8||4 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]]||Veerandfinaal||5.||5||3||2||0||10||5 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]]||Kaheksandikfinaal||9||4||3||0||1||9||4 |- style="background:gold;" |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]]||'''Meistrid'''||'''1.'''||7||6||0||1||8||2 |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]]||Alagrupiturniir||23.||3||1||0||2||4||7 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]]||Kaheksandikfinaal ||10.||4||1||3||0||7||6 |- |{{Riigi ikoon|Katar}} [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]||Kaheksandikfinaal ||13.||4||1||2||1||9||3 |- |'''Kokku'''||16/22||'''Üks meistritiitel'''||67||31||17||19||108||75 |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse penaltiseerias.'' :''**Kuldne taust - koondis tuli turniiri meistriks.'' :''***Punane piirjoon - kodus peetud turniir.'' {{col-2}} ===Euroopa meistrivõistlused=== {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="background:#f9f9f9; border:1px #aaa solid; border-collapse:collapse; font-size:88%; text-align:center;" |- style="background:#aa151b; text-align:center; color:#f1bf00;" !Korraldaja(d) / <br>Aasta !Voor !Koht !width=25{{!}}{{Lühend| M | Mänge}} !width=25{{!}}{{Lühend| Võ |Võidud}} !width=25{{!}}{{Lühend| Vi | Viigid}} !width=25{{!}}{{Lühend| K |Kaotused}} !width=25{{!}}{{Lühend| + |Löödud väravad}} !width=25{{!}}{{Lühend| - |Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1960. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1960]] |colspan=8|Hispaania loobus mängust [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis]]ega. |- style="background:Gold;" |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1964. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1964]] |'''Meistrid''' |'''1.''' |'''2''' |'''2''' |'''0''' |'''0''' |'''4''' |'''2''' |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1968|1968]] |rowspan=3 colspan=8|''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[UEFA Euro 1972|1972]] |- |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[UEFA Euro 1976|1976]] |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1980|1980]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |1 |2 |2 |4 |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 1984|1984]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''5''' |'''1''' |'''3''' |'''1''' |'''4''' |'''5''' |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[UEFA Euro 1988|1988]] |Alagrupiturniir |6. |3 |1 |0 |2 |3 |5 |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[UEFA Euro 1992|1992]] |colspan=8|''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[UEFA Euro 1996|1996]] |Veerandfinaal |6. |4 |1 |3 |0 |4 |3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} {{Riigi ikoon|Holland}} [[UEFA Euro 2000|2000]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |0 |2 |7 |7 |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[UEFA Euro 2004|2004]] |Alagrupiturniir |10. |3 |1 |1 |1 |2 |2 |- style="background:Gold;" |{{Riigi ikoon|Austria}} {{Riigi ikoon|Šveits}} [[UEFA Euro 2008|2008]] |'''Meistrid''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''12''' |'''3''' |- style="background:Gold;" |{{Riigi ikoon|Poola}} {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[UEFA Euro 2012|2012]] |'''Meistrid''' |'''1.''' |'''6''' |'''4''' |'''2''' |'''0''' |'''12''' |'''1''' |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 2016|2016]] |Kaheksandikfinaal |10. |4 |2 |0 |2 |5 |4 |- style="background:#CC9966;" |Eri riigid [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021]] |Poolfinaal |3. |6 |2 |4 |0 |13 |6 |- style="background:Gold;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[UEFA Euro 2024|2024]] |'''Meistrid''' |'''1.''' |'''7''' |'''7''' |'''0''' |'''0''' |'''15''' |'''4''' |- |'''Kokku''' |'''12/17''' | '''Neli <br>meistritiitlit''' |'''53''' |'''28''' |'''15''' |'''10''' |'''83''' |'''46''' |} {{col-end}} == Peatreenerid == {{veerud}} * [[Francisco Bru Sanz|Francisco Bru]] (1920) * [[Pedro Parages]] (1923–1924) * [[Paulino Alcántara]] (1951) * [[Ricardo Zamora]] (1952) * [[Pedro Escartín Morán]] (1952–1961) * [[Helenio Herrera]] (1959–1962) * [[José Villalonga Llorente|José Villalonga]] (1962–1966) * [[Domingo Balmanya]] (1966–1968) * [[Luis Molowny]] (1969) * [[Miguel Muñoz]] (1969), (1982–1988) * [[Ladislao Kubala]] (1969–1980) {{veerud-piir}} * [[José Santamaría]] (1980–1982) * [[Luis Suárez Miramontes|Luis Suárez]] (1988–1991) * [[Vicente Miera]] (1991–1992) * [[Javier Clemente]] (1992–1998) * [[José Antonio Camacho]] (1998–2002) * [[Iñaki Sáez]] (2002–2004) * [[Luis Aragonés]] (2004–2008) * [[Vicente del Bosque]] (2008–2016) * [[Julen Lopetegui]] (2016–2018) * [[Fernando Hierro]] (2018) * [[Luis Enrique]] (2018–2022) {{veerud-lõpp}} == Mängud Eesti koondise vastu == {| class="wikitable" |- !width="15px"| !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- |1. |[[11. oktoober]] [[2008]] |[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010 valikmäng]] |[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] – Hispaania 0:3 (0:2) |34. [[Juan Gutiérrez|Gutiérrez]], 38. pen. [[David Villa|Villa]], 69. [[Carles Puyol|Puyol]] |- |2. |[[9. september]] [[2009]] |[[Estadio Romano]], [[Mérida]] |[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010 valikmäng]] |Hispaania – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 3:0 (1:0) |32. [[Cesc Fàbregas|Fàbregas]], 82. [[Santi Cazorla|Cazorla]], 90.+2. [[Juan Manuel Mata|Mata]] |} == Vaata ka == *[[Hispaania jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Hispaania jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel]] *[[Hispaania jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Hispaania jalgpallikoondis 2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Hispaania|Hispaania jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.sportec.com/rfef/ Koduleht] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{UEFA Euro 2016 Hispaania koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Hispaania koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Hispaania koondis}} {{UEFA Euro 2024 Hispaania koondis}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Hispaania jalgpallikoondis| ]] 1d88blnrllvecg1akzkt2d55uu2ymw6 0 10812 7174388 6672362 2026-06-16T21:59:21Z Metsavend 738 7174388 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = La Albiceleste (valge ja taevasinine) | jalgpalliliit = [[Argentina Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = 1893 | konföderatsioon = [[CONMEBOL]] | peatreener = [[Lionel Scaloni]] | abitreener = | kapten = [[Lionel Messi]] | rekordinternatsionaal = Lionel Messi | rekord_mänge = 199 | parim väravakütt = Lionel Messi | parim_väravaid = 117 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 1. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = märts 2007, oktoober 2007 – juuni 2008, juuli – oktoober 2015, aprill 2016 – aprill 2017 | FIFA madalaim koht = 24. | FIFA madalaima aeg = august 1996 |muster_la1=_arg26h|muster_b1=_arg26h|muster_ra1=_arg26h|muster_sh1=_arg26h|muster_so1=_arg26hl| |vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=FFFFFF| |muster_la2=_arg26A|muster_b2=_arg26A|muster_ra2=_arg26a|muster_sh2=_arg26a|muster_so2=_arg26a| |vasakkäsi2=|kere2=|paremkäsi2=|püksid2=ffffff|sokid2=ffffff| | esimene kohtumine = {{riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] 2:3 '''Argentina''' {{riigi ikoon|Argentina}} | esimene koht- ja aeg = [[Montevideo]], [[Uruguay]], 16. mai 1901 | suurim võit = {{riigi ikoon|Argentina}} '''Argentina''' 12:0 [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{riigi ikoon|Ecuador}} | suurim võit koht- ja aeg = Montevideo, Uruguay, 22. jaanuar 1942 | suurim kaotus = | suurim kaotus koht- ja aeg = | MM-ile kvalifitseerunud = 19 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = 1. ([[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]], [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]], [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]) | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} [[Fail:Seleccion argentina 1964.jpg|pisi|Argentina jalgpallikoondis 1964]] [[Fail:Argentina team in St. Petersburg.jpg|pisi|Argentina jalgpallikoondis 2018]] '''Argentina jalgpallikoondis''' on [[Argentina]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Argentina on tulnud kolmel korral jalgpalli maailmameistriks. 15 korda on võidetud ka [[Copa América]]. ==Jalgpalliliit== '''Asutatud:''' [[1893]] '''FIFA liige:''' [[1912]] ==Argentina rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !colspan=9|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Saavutused maailmameistrivõistlustel]] ! style="width:1%;" rowspan="39"| !colspan=6|MMi valikturniir |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''5''' |'''4''' |'''0''' |'''1''' |'''18''' |'''9''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |1. voor |9. |1 |0 |0 |1 |2 |3 | | | | | | |- |[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]–[[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |colspan=8|Loobus osalemisest |colspan=6| |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |Alagrupiturniir |13. |3 |1 |0 |2 |5 |10 |4 |3 |0 |1 |10 |2 |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |Alagrupiturniir |10. |3 |1 |1 |1 |2 |3 |2 |2 |0 |0 |11 |3 |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |1 |1 |4 |2 |4 |3 |1 |0 |9 |2 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud |4 |1 |1 |2 |4 |6 |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |2. voor |8. |6 |1 |2 |3 |9 |12 |4 |3 |1 |0 |9 |2 |- style="background:Gold;" |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''5''' |'''1''' |'''1''' |'''15''' |'''4''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |2. voor |11. |5 |2 |0 |3 |8 |7 | | | | | | |- style="background:Gold;" |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''6''' |'''1''' |'''0''' |'''14''' |'''5''' |6 |4 |1 |1 |12 |6 |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''2''' |'''3''' |'''2''' |'''5''' |'''4''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |Kaheksandikfinaal |10. |4 |2 |0 |2 |8 |6 |8 |4 |2 |2 |9 |10 |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |1 |1 |10 |4 |16 |8 |6 |2 |23 |13 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |Alagrupiturniir |18. |3 |1 |1 |1 |2 |2 |18 |13 |4 |1 |42 |15 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |2 |0 |11 |3 |18 |10 |4 |4 |29 |17 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |0 |1 |10 |6 |18 |8 |4 |6 |23 |20 |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''5''' |'''1''' |'''1''' |'''8''' |'''4''' |16 |9 |5 |2 |35 |15 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] |colspan=8|Kvalifitseerunud |18 |7 |7 |4 |19 |16 |- |'''Kokku''' |'''Kaks meistritiitlit''' |'''17/21''' |'''77''' |'''42''' |'''14''' |'''21''' |'''131''' |'''84''' |'''136''' |'''75''' |'''36''' |'''25''' |'''235''' |'''127''' |} == Saavutused == * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrid]] (3): [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]], [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]], [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] * [[Copa América]] (14) 1910, 1921, 1925, 1927, 1929, 1937, 1941, 1945, 1946, 1947, 1955, 1957, 1959, [[1991. aasta Copa América|1991]], [[1993. aasta Copa América|1993]] <br /><small>(''1910. aasta võistlused olid mitteametlikud - [[CONMEBOL]]i otsus'').</small> * [[FIFA konföderatsioonide karikas]] (1): [[1992. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|1992]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängude medal]] (4): kuld: [[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]], [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]; hõbe: [[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]], [[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] == Vorm == '''Põhivorm:''' sinise ja valge pikitriibuga särk, mustad püksid, valged põlvikud '''Varuvorm:''' sinine särk, valged püksid, valged põlvikud == Vaata ka == *[[Argentina jalgpallikoondis 1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Argentina jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Argentina jalgpallimeeskond 2004. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Argentina jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Argentina|Argentina jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Välislingid == *[http://www.afa.org.ar Koduleht] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} [[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Argentina jalgpallikoondis| ]] 36sr0f0j4gxmyu6hxin7rzekrqerkce 7174392 7174388 2026-06-16T22:01:31Z Metsavend 738 /* Saavutused */ 7174392 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = La Albiceleste (valge ja taevasinine) | jalgpalliliit = [[Argentina Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = 1893 | konföderatsioon = [[CONMEBOL]] | peatreener = [[Lionel Scaloni]] | abitreener = | kapten = [[Lionel Messi]] | rekordinternatsionaal = Lionel Messi | rekord_mänge = 199 | parim väravakütt = Lionel Messi | parim_väravaid = 117 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 1. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = märts 2007, oktoober 2007 – juuni 2008, juuli – oktoober 2015, aprill 2016 – aprill 2017 | FIFA madalaim koht = 24. | FIFA madalaima aeg = august 1996 |muster_la1=_arg26h|muster_b1=_arg26h|muster_ra1=_arg26h|muster_sh1=_arg26h|muster_so1=_arg26hl| |vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=FFFFFF| |muster_la2=_arg26A|muster_b2=_arg26A|muster_ra2=_arg26a|muster_sh2=_arg26a|muster_so2=_arg26a| |vasakkäsi2=|kere2=|paremkäsi2=|püksid2=ffffff|sokid2=ffffff| | esimene kohtumine = {{riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] 2:3 '''Argentina''' {{riigi ikoon|Argentina}} | esimene koht- ja aeg = [[Montevideo]], [[Uruguay]], 16. mai 1901 | suurim võit = {{riigi ikoon|Argentina}} '''Argentina''' 12:0 [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{riigi ikoon|Ecuador}} | suurim võit koht- ja aeg = Montevideo, Uruguay, 22. jaanuar 1942 | suurim kaotus = | suurim kaotus koht- ja aeg = | MM-ile kvalifitseerunud = 19 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = 1. ([[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]], [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]], [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]) | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} [[Fail:Seleccion argentina 1964.jpg|pisi|Argentina jalgpallikoondis 1964]] [[Fail:Argentina team in St. Petersburg.jpg|pisi|Argentina jalgpallikoondis 2018]] '''Argentina jalgpallikoondis''' on [[Argentina]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Argentina on tulnud kolmel korral jalgpalli maailmameistriks. 15 korda on võidetud ka [[Copa América]]. ==Jalgpalliliit== '''Asutatud:''' [[1893]] '''FIFA liige:''' [[1912]] ==Argentina rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !colspan=9|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Saavutused maailmameistrivõistlustel]] ! style="width:1%;" rowspan="39"| !colspan=6|MMi valikturniir |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''5''' |'''4''' |'''0''' |'''1''' |'''18''' |'''9''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |1. voor |9. |1 |0 |0 |1 |2 |3 | | | | | | |- |[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]–[[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |colspan=8|Loobus osalemisest |colspan=6| |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |Alagrupiturniir |13. |3 |1 |0 |2 |5 |10 |4 |3 |0 |1 |10 |2 |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |Alagrupiturniir |10. |3 |1 |1 |1 |2 |3 |2 |2 |0 |0 |11 |3 |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |1 |1 |4 |2 |4 |3 |1 |0 |9 |2 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud |4 |1 |1 |2 |4 |6 |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |2. voor |8. |6 |1 |2 |3 |9 |12 |4 |3 |1 |0 |9 |2 |- style="background:Gold;" |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''5''' |'''1''' |'''1''' |'''15''' |'''4''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |2. voor |11. |5 |2 |0 |3 |8 |7 | | | | | | |- style="background:Gold;" |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''6''' |'''1''' |'''0''' |'''14''' |'''5''' |6 |4 |1 |1 |12 |6 |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''2''' |'''3''' |'''2''' |'''5''' |'''4''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |Kaheksandikfinaal |10. |4 |2 |0 |2 |8 |6 |8 |4 |2 |2 |9 |10 |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |1 |1 |10 |4 |16 |8 |6 |2 |23 |13 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |Alagrupiturniir |18. |3 |1 |1 |1 |2 |2 |18 |13 |4 |1 |42 |15 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |2 |0 |11 |3 |18 |10 |4 |4 |29 |17 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |0 |1 |10 |6 |18 |8 |4 |6 |23 |20 |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''5''' |'''1''' |'''1''' |'''8''' |'''4''' |16 |9 |5 |2 |35 |15 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] |colspan=8|Kvalifitseerunud |18 |7 |7 |4 |19 |16 |- |'''Kokku''' |'''Kaks meistritiitlit''' |'''17/21''' |'''77''' |'''42''' |'''14''' |'''21''' |'''131''' |'''84''' |'''136''' |'''75''' |'''36''' |'''25''' |'''235''' |'''127''' |} == Saavutused == * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrid]] (3): [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]], [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]], [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] * [[Copa América]] (16) 1910, 1921, 1925, 1927, 1929, 1937, 1941, 1945, 1946, 1947, 1955, 1957, 1959, [[1991. aasta Copa América|1991]], [[1993. aasta Copa América|1993]], 2021, 2024 <br /><small>(''1910. aasta võistlused olid mitteametlikud - [[CONMEBOL]]i otsus'').</small> * [[FIFA konföderatsioonide karikas]] (1): [[1992. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|1992]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängude medal]] (4): kuld: [[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]], [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]; hõbe: [[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]], [[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] == Vorm == '''Põhivorm:''' sinise ja valge pikitriibuga särk, mustad püksid, valged põlvikud '''Varuvorm:''' sinine särk, valged püksid, valged põlvikud == Vaata ka == *[[Argentina jalgpallikoondis 1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Argentina jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Argentina jalgpallimeeskond 2004. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Argentina jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Argentina|Argentina jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Välislingid == *[http://www.afa.org.ar Koduleht] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} [[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Argentina jalgpallikoondis| ]] 917bdvez982vckqw1fxt8oswq44s9t8 7174470 7174392 2026-06-17T06:35:35Z Metsavend 738 7174470 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = La Albiceleste (valge ja taevasinine) | jalgpalliliit = [[Argentina Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = 1893 | konföderatsioon = [[CONMEBOL]] | peatreener = [[Lionel Scaloni]] | abitreener = | kapten = [[Lionel Messi]] | rekordinternatsionaal = Lionel Messi | rekord_mänge = 200 | parim väravakütt = Lionel Messi | parim_väravaid = 120 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 1. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = märts 2007, oktoober 2007 – juuni 2008, juuli – oktoober 2015, aprill 2016 – aprill 2017 | FIFA madalaim koht = 24. | FIFA madalaima aeg = august 1996 |muster_la1=_arg26h|muster_b1=_arg26h|muster_ra1=_arg26h|muster_sh1=_arg26h|muster_so1=_arg26hl| |vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=FFFFFF| |muster_la2=_arg26A|muster_b2=_arg26A|muster_ra2=_arg26a|muster_sh2=_arg26a|muster_so2=_arg26a| |vasakkäsi2=|kere2=|paremkäsi2=|püksid2=ffffff|sokid2=ffffff| | esimene kohtumine = {{riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] 2:3 '''Argentina''' {{riigi ikoon|Argentina}} | esimene koht- ja aeg = [[Montevideo]], [[Uruguay]], 16. mai 1901 | suurim võit = {{riigi ikoon|Argentina}} '''Argentina''' 12:0 [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{riigi ikoon|Ecuador}} | suurim võit koht- ja aeg = Montevideo, Uruguay, 22. jaanuar 1942 | suurim kaotus = | suurim kaotus koht- ja aeg = | MM-ile kvalifitseerunud = 19 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = 1. ([[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]], [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]], [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]) | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} [[Fail:Seleccion argentina 1964.jpg|pisi|Argentina jalgpallikoondis 1964]] [[Fail:Argentina team in St. Petersburg.jpg|pisi|Argentina jalgpallikoondis 2018]] '''Argentina jalgpallikoondis''' on [[Argentina]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Argentina on tulnud kolmel korral jalgpalli maailmameistriks. 15 korda on võidetud ka [[Copa América]]. ==Jalgpalliliit== '''Asutatud:''' [[1893]] '''FIFA liige:''' [[1912]] ==Argentina rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !colspan=9|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Saavutused maailmameistrivõistlustel]] ! style="width:1%;" rowspan="39"| !colspan=6|MMi valikturniir |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''5''' |'''4''' |'''0''' |'''1''' |'''18''' |'''9''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |1. voor |9. |1 |0 |0 |1 |2 |3 | | | | | | |- |[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]–[[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |colspan=8|Loobus osalemisest |colspan=6| |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |Alagrupiturniir |13. |3 |1 |0 |2 |5 |10 |4 |3 |0 |1 |10 |2 |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |Alagrupiturniir |10. |3 |1 |1 |1 |2 |3 |2 |2 |0 |0 |11 |3 |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |1 |1 |4 |2 |4 |3 |1 |0 |9 |2 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud |4 |1 |1 |2 |4 |6 |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |2. voor |8. |6 |1 |2 |3 |9 |12 |4 |3 |1 |0 |9 |2 |- style="background:Gold;" |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''5''' |'''1''' |'''1''' |'''15''' |'''4''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |2. voor |11. |5 |2 |0 |3 |8 |7 | | | | | | |- style="background:Gold;" |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''6''' |'''1''' |'''0''' |'''14''' |'''5''' |6 |4 |1 |1 |12 |6 |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''2''' |'''3''' |'''2''' |'''5''' |'''4''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |Kaheksandikfinaal |10. |4 |2 |0 |2 |8 |6 |8 |4 |2 |2 |9 |10 |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |1 |1 |10 |4 |16 |8 |6 |2 |23 |13 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |Alagrupiturniir |18. |3 |1 |1 |1 |2 |2 |18 |13 |4 |1 |42 |15 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |2 |0 |11 |3 |18 |10 |4 |4 |29 |17 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |0 |1 |10 |6 |18 |8 |4 |6 |23 |20 |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''5''' |'''1''' |'''1''' |'''8''' |'''4''' |16 |9 |5 |2 |35 |15 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] |colspan=8|Kvalifitseerunud |18 |7 |7 |4 |19 |16 |- |'''Kokku''' |'''Kaks meistritiitlit''' |'''17/21''' |'''77''' |'''42''' |'''14''' |'''21''' |'''131''' |'''84''' |'''136''' |'''75''' |'''36''' |'''25''' |'''235''' |'''127''' |} == Saavutused == * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrid]] (3): [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]], [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]], [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] * [[Copa América]] (16) 1910, 1921, 1925, 1927, 1929, 1937, 1941, 1945, 1946, 1947, 1955, 1957, 1959, [[1991. aasta Copa América|1991]], [[1993. aasta Copa América|1993]], 2021, 2024 <br /><small>(''1910. aasta võistlused olid mitteametlikud - [[CONMEBOL]]i otsus'').</small> * [[FIFA konföderatsioonide karikas]] (1): [[1992. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|1992]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängude medal]] (4): kuld: [[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]], [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]; hõbe: [[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]], [[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] == Vorm == '''Põhivorm:''' sinise ja valge pikitriibuga särk, mustad püksid, valged põlvikud '''Varuvorm:''' sinine särk, valged püksid, valged põlvikud == Vaata ka == *[[Argentina jalgpallikoondis 1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Argentina jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Argentina jalgpallimeeskond 2004. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Argentina jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Argentina|Argentina jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Välislingid == *[http://www.afa.org.ar Koduleht] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} [[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Argentina jalgpallikoondis| ]] 2ggs1ywezldgq8rhh76eynnrt7kajzk 7174471 7174470 2026-06-17T06:37:09Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174471 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = La Albiceleste (valge ja taevasinine) | jalgpalliliit = [[Argentina Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = 1893 | konföderatsioon = [[CONMEBOL]] | peatreener = [[Lionel Scaloni]] | abitreener = | kapten = [[Lionel Messi]] | rekordinternatsionaal = Lionel Messi | rekord_mänge = 200 | parim väravakütt = Lionel Messi | parim_väravaid = 120 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 1. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = märts 2007, oktoober 2007 – juuni 2008, juuli – oktoober 2015, aprill 2016 – aprill 2017 | FIFA madalaim koht = 24. | FIFA madalaima aeg = august 1996 |muster_la1=_arg26h|muster_b1=_arg26h|muster_ra1=_arg26h|muster_sh1=_arg26h|muster_so1=_arg26hl| |vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=FFFFFF| |muster_la2=_arg26A|muster_b2=_arg26A|muster_ra2=_arg26a|muster_sh2=_arg26a|muster_so2=_arg26a| |vasakkäsi2=|kere2=|paremkäsi2=|püksid2=ffffff|sokid2=ffffff| | esimene kohtumine = {{riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] 2:3 '''Argentina''' {{riigi ikoon|Argentina}} | esimene koht- ja aeg = [[Montevideo]], [[Uruguay]], 16. mai 1901 | suurim võit = {{riigi ikoon|Argentina}} '''Argentina''' 12:0 [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{riigi ikoon|Ecuador}} | suurim võit koht- ja aeg = Montevideo, Uruguay, 22. jaanuar 1942 | suurim kaotus = | suurim kaotus koht- ja aeg = | MM-ile kvalifitseerunud = 19 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = 1. ([[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]], [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]], [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]) | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} [[Fail:Seleccion argentina 1964.jpg|pisi|Argentina jalgpallikoondis 1964]] [[Fail:Argentina team in St. Petersburg.jpg|pisi|Argentina jalgpallikoondis 2018]] '''Argentina jalgpallikoondis''' on [[Argentina]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Argentina on tulnud kolmel korral jalgpalli maailmameistriks. 15 korda on võidetud ka [[Copa América]]. ==Jalgpalliliit== '''Asutatud:''' [[1893]] '''FIFA liige:''' [[1912]] ==Argentina rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !colspan=9|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Saavutused maailmameistrivõistlustel]] ! style="width:1%;" rowspan="39"| !colspan=6|MMi valikturniir |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''5''' |'''4''' |'''0''' |'''1''' |'''18''' |'''9''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |1. voor |9. |1 |0 |0 |1 |2 |3 | | | | | | |- |[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]–[[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |colspan=8|Loobus osalemisest |colspan=6| |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |Alagrupiturniir |13. |3 |1 |0 |2 |5 |10 |4 |3 |0 |1 |10 |2 |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |Alagrupiturniir |10. |3 |1 |1 |1 |2 |3 |2 |2 |0 |0 |11 |3 |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |1 |1 |4 |2 |4 |3 |1 |0 |9 |2 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud |4 |1 |1 |2 |4 |6 |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |2. voor |8. |6 |1 |2 |3 |9 |12 |4 |3 |1 |0 |9 |2 |- style="background:Gold;" |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''5''' |'''1''' |'''1''' |'''15''' |'''4''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |2. voor |11. |5 |2 |0 |3 |8 |7 | | | | | | |- style="background:Gold;" |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''6''' |'''1''' |'''0''' |'''14''' |'''5''' |6 |4 |1 |1 |12 |6 |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''2''' |'''3''' |'''2''' |'''5''' |'''4''' | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |Kaheksandikfinaal |10. |4 |2 |0 |2 |8 |6 |8 |4 |2 |2 |9 |10 |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |1 |1 |10 |4 |16 |8 |6 |2 |23 |13 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |Alagrupiturniir |18. |3 |1 |1 |1 |2 |2 |18 |13 |4 |1 |42 |15 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |2 |0 |11 |3 |18 |10 |4 |4 |29 |17 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |0 |1 |10 |6 |18 |8 |4 |6 |23 |20 |- style="background:Silver;" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''5''' |'''1''' |'''1''' |'''8''' |'''4''' |16 |9 |5 |2 |35 |15 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] |colspan=8|Kvalifitseerunud |18 |7 |7 |4 |19 |16 |- |'''Kokku''' |'''Kaks meistritiitlit''' |'''17/21''' |'''77''' |'''42''' |'''14''' |'''21''' |'''131''' |'''84''' |'''136''' |'''75''' |'''36''' |'''25''' |'''235''' |'''127''' |} == Saavutused == * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrid]] (3): [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]], [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]], [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] * [[Copa América]] (16) 1910, 1921, 1925, 1927, 1929, 1937, 1941, 1945, 1946, 1947, 1955, 1957, 1959, [[1991. aasta Copa América|1991]], [[1993. aasta Copa América|1993]], 2021, 2024 <br /><small>(''1910. aasta võistlused olid mitteametlikud - [[CONMEBOL]]i otsus'').</small> * [[FIFA konföderatsioonide karikas]] (1): [[1992. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|1992]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängude medal]] (4): kuld: [[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]], [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]; hõbe: [[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]], [[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] == Vorm == '''Põhivorm:''' sinise ja valge pikitriibuga särk, mustad püksid, valged põlvikud '''Varuvorm:''' sinine särk, valged püksid, valged põlvikud == Vaata ka == *[[Argentina jalgpallikoondis 1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Argentina jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Argentina jalgpallimeeskond 2004. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Argentina jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Argentina|Argentina jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Välislingid == *[http://www.afa.org.ar Koduleht] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} [[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Argentina jalgpallikoondis| ]] 6r5t0bqqse1im6ta7p2p9p5dnda2ruj 0 11779 7174300 7167885 2026-06-16T20:18:17Z Juhan242 213253 /* */ 7174300 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Partei | partei_nimi = Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei | partei_nimi_keeles = Lietuvos socialdemokratų partija | partei_logo = LSDP Logo.svg | partei_staatus = | esimees = [[Mindaugas Sinkevičius]] | asutamine = [[1896]] | peakorter = 1 B. Radvilaitės g., [[Vilnius]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = | liikmeid = 21 146 <small>(2014)</small> | kodulehekülg = http://www.lsdp.lt | colorcode = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei''' ([[leedu keel]]es ''Lietuvos socialdemokrat&#371; partija'', lühend LSDP) on vasaktsentristlik [[Leedu]] erakond. Partei loomise ajaks loetakse [[1896]]. aastat. Alates 1. maist 2026 on partei juht [[Mindaugas Sinkevičius]], enne teda oli alates 5. maist 2025 partei esimees [[Gintautas Paluckas]]. [[29. mai]]st [[2021]] kuni 5. maini 2025 oli partei eesotsas [[Vilija Blinkevičiūtė]]. Partei kuulub [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistide Parteisse]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikku Internatsionaali]]. == Ajalugu == ===LSDP eelkäijad=== Leedu Demokraatlik Tööpartei moodustati [[8. detsember|8. detsembril]] [[1990]], kui [[Leedu Kommunistlik Partei]] reorganiseeriti sotsiaaldemokraatlikuks erakonnaks. LDTP võitis [[1992]]. aasta valimistel [[Seim (Leedu)|Leedu Seimis]] enamuse ja oli võimul [[1996]]. aastani. Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei taasloodi [[12. august]]il [[1989]] [[1. mai]]l [[1896]] [[Vilnius]]es asutatud erakonna õigusjärglasena. Erakond võitles demokraatia ja sotsiaalse õigluse kinnistumise, õigusriigi ning sotsiaalselt reguleeritava turu eest. 2001. aastal ühinesid parteid Leedu Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks. ===Pärast ühinemist=== [[2001. aasta Leedu parlamendivalimised|2001. aasta parlamendivalimiste]] järel moodustas LSDP valitsuskoalitsiooni sotsiaalliberaalse [[Uus Tee|Uue Teega]]. Pärast [[2004. aasta Leedu parlamendivalimised|2004. aasta valimisi]] (LSDP osales valimisliidus [[Töö Leedu Hüvanguks]]) oli erakonnal 141-kohalises seimis 20 kohta. Kuni 2006. aasta juunini osaleti valitsuskoalitsioonis koos [[Uus Liit (sotsiaalliberaalid)|Uue Liidu]], [[Tööpartei (Leedu)|Tööpartei]] ning [[Talupoegade ja Uue Demokraatia Liit|Talupoegade ja Uue Demokraatia Liiduga]]. [[31. mai]]l [[2006]] lagunes senine koalitsioon Tööpartei valitsusest lahkumise tõttu ja [[1. juuni]]l astus [[Algirdas Brazauskas]]e valitsus tagasi. Ajutise valitsuse moodustas seejärel LSDP liige [[Zigmantas Balčytis]]. [[4. juuli]]l [[2006]] kinnitas seim peaministriks LSDP aseesimehe [[Gediminas Kirkilas]]e ja [[18. juuli]]l vannutati tema uus valitsus ametisse. Uude koalitsiooni kuulus neli erakonda: LSDP, Talupoegade ja Uue Demokraatia Liit, [[Liberaalide ja Keskliit]] ning Tööpartei lagunemisel tekkinud [[Kodanikedemokraatia Partei]]. [[2008. aasta Leedu parlamendivalimised|2008. aasta valimistel]] sai LSDP 25 kohta seimis, kuid jäeti valitsusse kaasamata. [[2012. aasta Leedu parlamendivalimised|2012. aasta parlamendivalimistel]] tuli LSDP võitjaks ja sai seimis 38 kohta. ==LSDP väärtused== Pärast ühinemist on erakonna põhiväärtused [[vabadus]], sotsiaalne [[õiglus]] ja [[solidaarsus]]. ==Välislingid== *[http://www.lsdp.lt Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei koduleht] [[Kategooria:Leedu parteid]] 23nw0axz422lzsh9g17p6l72g6pql2s 0 11989 7174073 7171208 2026-06-16T12:43:29Z Trebors 57925 7174073 wikitext text/x-wiki '''Eesti kõrgkoolide loend''' loetleb [[Eesti]] endisi ja praegusi [[kõrgkool]]e. ==Avalik-õiguslikud kõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[Eesti Kunstiakadeemia]] *[[Eesti Maaülikool]] *[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikaülikool]] *[[Tallinna Ülikool]] *[[Tartu Ülikool]] }} ==Riiklikud rakenduskõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[Eesti Lennuakadeemia]]<ref>[http://www.tartupostimees.ee/540236/lennuakadeemia-valmistub-propellerit-kaivitama/ Lennuakadeemia valmistub propellerit käivitama], Postimees, 24.08.2011</ref> *[[Eesti Mereakadeemia]] *[[Eesti Merekool]] *[[Kaitseväe Akadeemia]] *[[Tartu Kõrgem Kunstikool|Kõrgem Kunstikool Pallas]] *[[Sisekaitseakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikakõrgkool]] *[[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]] *[[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] }} === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]] *[[Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum]] *[[Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikum]] *[[Tallinna Eelkoolikasvatuse Seminar]] *[[Tallinna Elektromehhaanikatehnikum]] *[[Tallinna Juriidiline Kool]] *[[Tallinna Mäetehnikum]] *[[Tallinna Merekolledž]] *[[Tallinna Pedagoogiline Seminar]] *[[Tallinna Majanduskool|Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikum]] *[[Tallinna Tekstiili- ja Õmblustehnikum]] *[[Tallinna Toiduainete Tööstuse Tehnikum]] *[[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar]] *[[Viljandi Kultuuriakadeemia]] }} ==Eraülikoolid== *[[Estonian Business School]] === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Akadeemia Nord]] *[[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] *[[Eesti Humanitaarinstituut]] *[[International University Audentes]] *[[Rostovtsevi eraülikool]] }} ==Rakenduslikud erakõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar]] *[[EELK Usuteaduse Instituut]] *[[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] *[[Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar]] }} === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Arvutikolledž]] *[[Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool]] *[[Eesti Infotehnoloogia Kolledž]] *[[Euroakadeemia]] *[[Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN]] *[[Professionaalse Psühholoogia Erakool]] *[[Sotsiaalteaduste Erakõrgkool "Veritas"]] *[[Tartu Teoloogia Akadeemia]] }} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid| ]] [[Kategooria:Kõrgkoolide loendid]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid|Kõrgkoolid]] r0906j19qsat0glc19z01o60c85nxv6 0 13922 7174506 7172135 2026-06-17T07:07:26Z Andres 5 7174506 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} '''Krüptograafia''' ([[kreeka keel]]est ''krypt&oacute;s'' – peidetud, ''gr&aacute;phein'' – kirjutama) on [[informatsioon]]i muutmine loetamatuks ilma eriteadmiste ja -vahenditeta. Minevikus aitas krüptograafia tagada [[kommunikatsioon]]i [[salastatus]]t. Alates [[arvuti|elektronarvutite]] leiutamisega eelmise sajandi keskel on krüptograafia ainevald laienenud, hõlmates tänapäeval lisaks [[turvalisus|turvalisele]] sidele ka [[informatsioon]]i [[terviklikkus]]e [[kontroll]]i, [[isik]]ute [[tuvastamine|tuvastamist]] ja muud säärast. Krüptograafia vältimist uurib [[krüptoanalüüs]]. Vahel seotakse krüptograafia ja krüptoanalüüs [[krüptoloogia]] ühise nimetaja alla. Krüptograafiaga on seotud ka [[steganograafia]], mis tegeleb mitte sõnumi sisu, vaid [[sõnum]]i enda peitmisega. Krüptograafia on [[interdistsiplinaarne]] ala. Kui oma algusaegadel oli see seotud peamiselt [[lingvistika]]ga, siis tänapäeval on põhirõhk [[matemaatika]]l, täpsemalt [[arvuteooria]]l, [[informatsiooniteooria]]l, [[algoritmiteooria]]l ja [[diskreetne matemaatika|diskreetsel matemaatikal]]. Samuti on krüptograafia seotud inseneritegevusega (nn ''security engineering''). == Krüptograafia teemad == === Protokollid === Krüptograafia on mõeldud teatud [[probleem]]ide, nagu näiteks info salastatus ja selle [[autentsus]]e ning terviklikkuse kontroll, lahendamiseks. Selleks on vaja krüptograafia meetodeid ja [[algoritm]]e teatud viisil kasutada. '''Protokolliks''' nimetatakse teatud probleemi lahendamiseks mõeldud tegevuste jada, mida vähemalt kaks osapoolt ellu rakendavad. ''Tegevuste jada'' märgib seda, et protokolli moodustavad tegevused täidetakse kindlas järjekorras algusest lõpuni. Protokolli täitmiseks on vaja vähemalt kaks inimest, üksinda [[protokoll (krüptograafia)|protokoll]]i täita ei ole võimalik. Lisaks on protokollidel järgmised omadused: * Iga protokollis osaleja peab tundma protokolli ja kogu oma tegevuste jada. * Iga protokollis osaleja peab olema nõus protokolli järgima. * Protokoll peab olema ühemõtteline. Iga tegevus peab olema määratletud nii, et selle täitmisel ei tekiks mingit arusaamatust. * Protokoll peab olema täielik. Selles peavad olema tegevused iga võimaliku olukorra jaoks. [[protokoll (krüptograafia)|Krüptograafiliseks protokolliks]] nimetatakse protokolli, milles kasutatakse mingit krüptograafilist algoritmi. Protokollid ei ole reeglina mõeldud mitte ainult salastatuse tagamiseks, krüptograafia kasutamise mõte on pigem pealtkuulamise ja pettuse avastamine ning ärahoidmine. === Algoritmid === [[Algoritm (krüptograafia)|Krüptograafiline algoritm]] ehk '''[[šiffer]]''' kujutab endast matemaatilist funktsiooni, mida kasutatakse info krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Tavaliselt on need kaks omavahel seotud funktsiooni, üks krüptimiseks ja teine dekrüptimiseks. '''Piiratud algoritmiks''' nimetatakse sellist algoritmi, mille pakutav kaitse põhineb selle algoritmi salastatusel. Selliste algoritmide põhipuuduseks on see, et suurem kasutajate grupp ei saa sellist algoritmi kasutada, kuna iga kord, kui keegi grupist lahkub, tuleb algoritmi vahetada. Samuti tuleb algoritmi vahetada siis, kui keegi kõrvaline sellele jälile saab. Ka ei võimalda sellised algoritmid efektiivset kontrolli ja standardiseerimist. Tänapäeva krüptograafia lahendab selle probleemi [[võti (krüptograafia)|võtme]] abil. Võti võib omada suvalisi väärtusi teatud väärtuste hulgast. Võimalike väärtuste hulka nimetatakse '''võtmete ruumiks'''. Võtit kasutatakse mõlema operatsiooni – krüpteerimise ja dekrüpteerimise korral, need operatsioonid sõltuvad otseselt võtmest. Taolist algoritmide tugevus sõltub ainult võtme(te)st, mitte aga algoritmidest enestest. Seega võib algoritmi avaldada ja seda saab ka analüüsida. ==== Algoritmide tüübid ==== Võtme kasutamisest lähtuvalt võib algoritme jagada kaheks: sümmeetrilised algoritmid ja avaliku võtmega algoritmid. '''Sümmeetriliseks algoritmiks''' nimetatakse sellist algoritmi, mille korral on teate dekrüpteerimiseks kasutatav võti krüpteerimiseks kasutatud võtmest väljaarvutatav, ja ka vastupidi. Enamusel sellistel algoritmidel kasutatakse krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Sümmeetrilise algoritmi pakutav kaitse sõltub otseselt võtmest, võtme avastamine tähendab seda, et suvaline isik võib teadet krüpteerida ja dekrüpteerida. Niikaua, kui krüptitav info peab jääma saladuseks, peab saladuseks jääma ka kasutatud võti. Seetõttu nimetatakse selliseid algoritme ka salajase võtmega algoritmideks. '''Avaliku võtmega algoritmid''' ehk '''asümmeetrilised algoritmid''' on ehitatud nii, et [[Šifreerimine|šifreerimisel]] ja [[Dešifreerimine|dešifreerimisel]] kasutatakse erinevaid võtmeid. Need võtmed on teineteisest sõltumatud, ühest võtmest ei saa tuletada teist. Selliseid algoritme nimetatakse ka '''avaliku võtmega algoritmideks''', kuna šifreerimiseks kasutatav võti võib olla avalik. Seda võtit võib teate krüpteerimiseks kasutada suvaline inimene, kuid teadet dekrüpteerida suuda ainult konkreetne inimene, kes teab selleks kasutatavat võtit. Sellistes süsteemideks nimetatakse krüpteerimiseks kasutatavat võtit tihti '''avalikuks võtmeks''', dekrüpteerimiseks kasutatavat võtit aga '''salajaseks võtmeks'''. Digitaalse allkirja skeemides kasutatakse tihti vastupidist mehhanismi: teade krüpteeritakse mitteavaliku võtmega, dekrüpteeritakse aga avalikuga. Algoritme võib jagada ka andmete töötlemise meetodi järgi. '''Jadaalgoritmid''' ehk '''jadašifrid''' töötlevad informatsiooni järjestikku, biti- või baidikaupa. '''Plokkalgoritmid''' ehk '''plokkšifrid''' töötlevad informatsiooni plokikaupa. Plokkšifreid saab kasutada erinevates [[Šifreerimisrežiim|šifreerimisrežiimides]]. === Krüptoanalüüs === [[Krüptoanalüüs]]iks nimetatakse tegevust, mille eesmärgiks on taastada lähtetekst ilma võtmele ligipääsu omamata. Edukas krüptoanalüüs võimaldab taastada kas lähteteksti või võtme, ka võimaldab krüptoanalüüs avastada nõrku kohti süsteemis. Krüptoanalüüsi katset nimetatakse '''ründeks''', ründeid võib jagada passiivseteks ja aktiivseteks. '''Passiivse ründe''' korral jälgib ründaja kommunikatsioonikanalit. Rünne ohustab ainult andmete konfidentsiaalsust. '''Aktiivse ründe''' korral üritab ründaja andmeid kustutada või muuta. Samuti võib ründaja mingil muul moel mõjutada andmeid ja kommunikatsioonikanalit. Aktiivne rünne ohustab lisaks andmete konfidentsiaalsusele ka nende terviklikkust ja autentsust. Teada on neli põhilist krüptoanalüüsi meetodit, neist iga puhul eeldatakse, et krüptoanalüütik tunneb põhjalikult algoritmi. ;Ainult šifreeritud tekstil põhinev rünne : krüptoanalüütiku käsutuses on mõnede teadete krüpteeritud tekstid, nende puhul on kasutatud ühte ja sama algoritmi. Tema ülesanne on taastada võimalikult suur osa lähtetekstidest. ;Lähtetekstil põhinev rünne : krüptoanalüütiku käsutuses on mõnede teadete lähtetekstid ja ka nende šifreeritud tekstid. Tema ülesandeks on krüpteerimisel kasutatud võtme(te) leidmine selleks, et teisi selle võtmega krüpteeritud teateid dekrüpteerida. ;Valitud lähtetekstil põhinev rünne : krüptoanalüütikul on lisaks mõnede teadete lähtetekstidele ja krüpteeritud tekstidele võimalus valida [[šifreerimine|šifreerimiseks]] lähtetekst. Tema ülesandeks on teha kindlaks krüpteerimisel kasutatud võti ja/või algoritm. ;Adaptiivsel lähtetekstil põhinev rünne : on valitud lähtetekstil põhineva ründe erijuht. Krüptoanalüütikul on lisaks lähteteksti valimisele võimalik seda ka krüpteerimise tulemustest lähtuvalt täpsustada ja muuta. Lisaks on teada mõned esoteerilisemad ründed: ;Valitud šifreeritud tekstil põhinev rünne : krüptoanalüütik võib valida erinevaid šifreeritud tekste [[dešifreerimine|dešifreerimiseks]], ka on tal ligipääs dešifreeritud tekstidele. Selline meetod sobib peamiselt avaliku võtmega algoritmide murdmiseks. ;Valitud võtmel põhinev rünne : krüptoanalüütikul on mingit teavet erinevate võtmete vaheliste seosete kohta. Krüptoanalüütik valib seose kahe või enama võtme vahel, võtmed ise on talle teadmata. Andmed krüptitakse nende võtmetega. Edasi kombineeritakse seda rünnet kas lähtetekstil või valitud lähtetekstil põhineva ründega. ;Bandiitlik krüptoanalüüs : võtme teadasaamiseks kasutab "krüptoanalüütik" ähvardusi, väljapressimist, altkäemaksu andmist või piinamist. Selline tegevus on tavaliselt oluliselt lihtsam ja odavam kui ülejäänud krüptoanalüüsi meetodid. Krüptoanalüüsi korral tuleb silmas pidada seda, et kõik algoritmid, välja arvatud [[Vernami šiffer]] ehk ''one-time pad'', on põhimõtteliselt toore jõuga murtavad. Seega on krüptoanalüüs edukas siis, kui saladuse teadasaamiseks kulus vähem operatsioone, kui neid algoritmi toore jõuga murdmiseks vaja. == Vaata ka == * [[Diferentsiaalne krüptoanalüüs]] * [[Krüptograafia ajalugu]] * [[Krüptograafia mõisteid]] *[[Krüpteerimistehnika]] * [[Lineaarne krüptoanalüüs]] * Krüptograafilisi algoritme: **[[Blowfish]] **[[Camellia (algoritm)|Camellia]] **[[DES]] **[[DSA]] **[[IDEA]] **[[RSA (algoritm)|RSA]] **[[Twofish]] *[[Täiustatud krüpteerimisstandard]] *[[Krüptoloogia]] *[[Steganograafia]] *[[Postkvantkrüptograafia]] *[[Caesari nihe]] *[[Kergkrüptograafia]] *[[Krüptoviroloogia]] == Kirjandus == * Alfred J. Menezes, Paul C. van Oorschot, Scott A. Vanstone [http://www.cacr.math.uwaterloo.ca/hac/ Handbook of Applied Cryptography] * [[Bruce Schneier]], "Applied Cryptography", John Wiley & Sons, Inc. 1996 == Välislingid == * [http://www.cs.ut.ee/~helger/crypto/ Helger Lipmaa koduleht] * [http://www.rsasecurity.com/rsalabs/node.asp?id=2152 RSA Security krüptograafia FAQ] * sci.crypt uudisegrupi [http://www.faqs.org/faqs/by-newsgroup/sci/sci.crypt.html FAQ] ja selle [http://www.mindspring.com/~schlafly/crypto/faq.htm uuem lühiversioon] * [http://www.epl.ee/artikkel/485647 Mobiilikõnede muukimise šiffer jõudis otsaga internetti], Eesti Päevaleht 30. detsember 2009 [[Kategooria:Krüptograafia| Krüptograafia]] 6oivc8xar41svfgfs1qylw10xk5zgdr 0 15037 7174391 7170574 2026-06-16T22:01:07Z ~2026-35373-73 231785 7174391 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[eesti keel]]es kirjutavaid (kirjutanud) või [[Eesti]]s elavaid (elanud) kirjanikke {{tähed}} ==A== *[[Aliis Aalmann]] (1995) *[[Kai Aareleid]] (1972) *[[Mart Aas]] (1972) *Heinrich Aasamaa (1909–2008) *J. Abar ([[Ivan Abarenkov]]; 1889–1924) *[[Harry Abel]] (1920–1996) *[[Valmar Adams]] (1899–1993) *[[Hendrik Adamson]] (1891–1946) *[[Artur Adson]] (1889–1977) *[[Edvin Aedma]] (1983) *Grigori Afanasjev-Kopjev (1894–1941) *[[Vahur Afanasjev]] (1979–2021) *[[Alla Agrov]] (1982) *Heino Ahven (1919–1988) *[[Kalju Ahven]] (1921–1946) *[[Priit Aimla]] (1941) *Ilmar K. Ainelo *[[Keete Ainver]] (1905–1994) *[[Silvia Airik-Priuhka]] (1926–2014) *[[Mihkel Aitsam]] (1877–1953) *[[Helle Ajango Martin]] (1935) *[[Leopold Aks]] (1906–1969) *Avenir Aksel (1915–2012) *[[Esta Aksli]] (1935–2013) *[[Janar Ala]] (1979) *[[Mai-Liis Alamaa]] (1934–2017) *[[Erika Aland-Vernik]] (1913–2001) *Ann Alari (1954) *Madli Alatalu (1897–?) *[[Ave Alavainu]] (1942–2022) *[[Aile Alavee]] *Arsi Alberg (1908–2009) *[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]] (1752–1814) *[[Tiit Aleksejev]] (1968) *Ervin Aleve (1919–2013) *Tania Alexander (1915–2004) *Linda Algvere (1910–1962) *Renna Aretha Ali (1961) *[[Andres Allan]] (1965–1988) *Leo Allas (1921–2021) *Valter Allase (1917– 2009) *[[August Alle]] (1890–1952) *Rudolf Aller (1913–2002) *Vaike Aller (1935–1994) *[[Artur Alliksaar]] (1923–1966) *[[Rauno Alliksaar]] (1992–) *Alli Alliksoo *Hugo Allisma (1906–1993) *[[Peno Alnovo]] (1902–1937) *[[Eino Alt]] (1921–1980) *[[Andres Alver]] (1869–1903) *Anne-Mari Alver (1973–2023) *[[Betti Alver]] (1906–1989) *Paul Ambur (1904–1974) *Ella Amitan-Wilensky (1893–1995) *Ilja Amurski (1900–1968) *Vitali Amurski (1944) *Endel Andok (1923–1941) *[[Leili Andre]]-Jõesaar (1922–2007) *[[Nigol Andresen]] (Ormi Arp) (1899–1985) *[[Hugo Angervaks]] (1903–1989) *[[Aarne Anmann]] (1957) *[[Silver Anniko]] (1928–1982) *[[August Annist]] (1899–1972) *[[Viljar Ansko]] (1948–2016) *[[Ansomardi]] (1866–1915) *[[Heino Anto]] (1882–1955) *Arnold Anton (1921–2022) *[[Lembit Anton]] (1922–2014) *[[Olev Anton]] (1935–1998) *[[Aleksander Antson]] (1899–1945) *[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) *[[Leo Anvelt]] (1908–1983) *Antonina Apollo (1909–1993) *Ahti Arak *[[Ott Arder]] (1950–2004) *Konstantin Arensburger-Iwanow (1905–1985) *[[Aulis Aret]] (1907–1974) *Vsevolod Arhangelski (1921–2017) *Arnold Aru (1908–1996) *[[Friedrich Gustav Arvelius]] (1753–1806) *[[Jim Ashilevi]] (1984) *[[Harri Asi]] (1922–2009) *[[Elisabeth Aspe]] (1860–1927) *[[Aleksander Aspel]] (1908–1975) *Ulrich Asperk (1914–1989) *[[Thavet Atlas]] (1963–) *Juhan Aud (1885–1941) *Laine Aud (1926–2012) *Lilian Aud (1924–2010) *[[Elise Rosalie Aun]] (1863–1932) *Kristjan Aunre (1912–1994) *Kalju Ausmaa (1927–2010) *Heinrich Aviksoo (1880–1942) *Vsevolod Azarov (1913–1990) *A.W.Aspelund ==B== *[[Johannes Vares-Barbarus|Barbarus]] (1890–1946) *[[Boriss Baljasnõi]] (1957) *Moritz Ernst Heinrich (Ernesto) Bark (1858– 1924) *[[Matt Barker]] (1979) *Aleksandr Bartšenko (1881–1938) *Kirill Baškirov (1892–1953) *[[Nikolai Baturin]] (1936–2019) *Erwin Heinrich Bauer (1857–1901) *[[Ivan Bazilevski]] (1898–1989) *[[Aleksei Baiov-Hauteville]] (1899–1923) *[[Georg Beck]] (1777–1840) *[[Aimée Beekman]] (1933) *[[Vladimir Beekman]] (1929–2009) *[[Priidu Beier]] (1957) *[[Veiko Belials]] (1966) *Pavel Belikov (1911–1982) *Ivan Beljajev (1893–1927) *Vadim Belov (1890– u.1930) *[[Jan Beltrán]] (1970) *Eduard Berendts (1860–1930) *Edgar Berent (1886–1937) *[[Bruno Berg]] (1863–1907) *[[Lew R. Berg]] (1968–2005) *[[Maimu Berg]] (1945) *[[Jaan Bergmann]] (1856–1916) *Oleg Harald Carl Ernst Berting (1887–1945) *[[Aarne Biin]] (1942–2022) *Regina Birk (1911–1999) *Tiit Birkan (1938) *Linda Blitse (1915) *Karl Bolšakov (1897–1950) *[[Sergei Bolšakov]] (1901–1990) *[[Irina Borman]] (1901–1985) *[[Eduard Bornhöhe]] (1862–1923) *Elisabeth van den Bosch de Jongh (1889–1969) *[[Tõnis Braks]] (1885–1966) *[[Friedrich Brandt]] (1830–1890) *Rhona Brasche Villanueva (1934) *Mihkel Bravat ([[Mikk Murdvee]]; 1980) *[[Piret Bristol]] (1968) *[[Reiner Brocmann]] (1609–1647) *[[Nadežda Bromlei-Suškevitš]] (1884–1966) *Alfred Brust (1891–1934) *Rolf Bubert *[[Villem Buk]] (1879–1941) *Marite Butkaite (1988) *Eduard Bökler (1892–1968) *Johann Reinhold Hellmut Büttner (1871–1957) ==C== *[[Siret Campbell]] *chaneldior ([[Tanel Rander]]; 1980) *[[Contra]] (Margus Konnula; 1974) *Anna von Cossart (1850–1914) ==D== *[[Alide Dahlberg]] (1891–1981) *Harald-Victor Dahl (1895–1941) *Augusta Damanski (1877–1959) *Martha von Dehn-Grubbe *Artur Johannes Devis (1886–1942) *[[Riina Dmohovski]] (1931–2009) *Leo(nid) Dolenko (1936–2018) *Zinaida Dormidontova (1884–1976) *Johannes Dunkel (1845–1935) *Taavet Dünamo *Boriss Düšen (1886–1949) ==E== *[[Elle Eha]] (1941) *'''Charles (Kalev) Ehin''' '''(1935)''' *[[Kristiina Ehin]] (1977) *Hendrik Eichenbaum (1925–2007) *[[Juta Erma]] (1924–2018) *[[Robert Eideman]] (1895–1937) *[[Maario Essa]] (1987) *[[Fjodor Einbaum]] (1909–1986) *[[Karl Einer]] (1907–1968) *[[Elmar Elm]] *[[Wiilip Elustus]] (1910–1937) *[[Eve Ernis]] *[[Marje Ernits]] (1948) ==F== *[[Friedrich Robert Faehlmann]] (1798–1850) *Amanda Feigenbaum (1929–2007) *Sergei Feklistov (1935) * *Evine Feldmann (1873–1917) *[[Koidu V. G. Ferreira]] (1975) *[[P. I. Filimonov]] (1975) *Daniel Fiskar (1902–1969) *Paul Fleming (1609–1640) *Walter Flex (1887–1917) *Niina Frank (1891–1949) *Jüri Freimuth (1929) *[[fs]] (Indrek Mesikepp, François Serpent; 1971) *[[Carl Wilhelm Freundlich]] (1803–1872) *[[Peter Heinrich von Frey]] (1757–1833) *Jüri Freyberg (1927–2000) *[[Meelis Friedenthal]] (1973) ==G== *[[August Gailit]] (1891–1960) *Jevgeni Gabovitš (1938–2009) *Anatoli Ganihhin (1926–1999) *Ivan Ganobin *Igor Gaspl (1924–2001) *[[Gennadi Gerodnik]] (1911–2000) *[[Berend Gildenmann]] (1822–1884) *[[Martin Giläus]] (1610–1686) *Isidor Goldman (1909–1995) *Ivetta Gološtšapova (1944) *[[Gori]] (1894–1944) *[[Hellar Grabbi]] (1929) *[[Jüri Grauberg]] (1946) *[[Alide Gregor]] (1907–1994) *[[Ado Grenzstein]] (1849–1916) *Eulalia Grigorjeva (1888–1976) *[[Sveta Grigorjeva]] (1988) *Georgi Grišin (1918–1991) *Aleksander Gronski (1903 –1974) *[[Villem Gross]] (1922–2001) *[[Otto Grossschmidt]] (1869–1941) *Peeter Grünfeldt (1865–1937) *Voldemar Grünstamm (1876–1913) *[[Ivar Grünthal]] (1924–1996) *[[Villem Grünthal-Ridala]] (1885–1936) *Vsevolod Gubin (1914–1998) *Anna Gurina (1911–2009) *[[Oleg Guštšik]] (1914–1941) *[[Vladimir Guštšik]] (1892–1947) *[[Eberhard Gutsleff]] (suri 1749) *[[Heinrich Gutsleff]] (1680–1747) *[[Johann Gutsleff]] (suri 1657) *Birgitta Göranson (1947) *[[Heinrich Göseken]] (1612–1681) ==H== *[[Anna Haava]] (1864–1957) *Marie Haava (1881–1947) *Õie Haas (1912–2008) *[[Paul Haavaoks]] (1924–1983) *[[Juhan Habicht]] (1954) *Kalju Habicht (1927–2005) *[[Lehte Hainsalu]] (1938) *Max Halbe 1865–1944) *Herber Haljaspõld (1896–1963) *[[Aivar Haller]] (1961) *[[Roopi Hallimäe]] (1908–1969) *[[Merike Hanni]] (1949) *Alfred Hanschmidt (1920–1994) *[[Aime Hansen]] (1962) *Erich Leopold Emil von Hansen (1886–1929) *[[Leopold Hansen]] (1879–1964) *[[Raimu Hanson (1957)]] *[[Rudolf Hansson]] (1869–1945) *[[Indrek Hargla]] (1970) *[[Airika Harrik]] (1995–) *[[Matthias Friedrich Hasse]] (1717–1777) *[[Marie Heiberg]] (1890–1942) *Julius Heimberg-Kõrreveski (1884–1931) *Viive Heining *Heino Heinlo (1920–2006) *[[Mehis Heinsaar]] (1973) *Heino Heinväli (1921–1944) *[[Gert Helbemäe]] (1913–1974) *Paul Helistvee (1914–1998) *[[Henn-Kaarel Hellat]] (1932–2017) *[[Anton thor Helle]] (1683–1748) *[[Johann Friedrich Heller]] (1786–1849) *[[Kärt Hellerma]] (1956) *[[Mart Helme]] (1949) *[[Peeter Helme]] (1978) *[[Sass Henno]] (1982) *Gustav Herling (1919–2000) *[[Karl August Hermann]] (1851–1909) *Victoria Felicitas von Herzack (1872–1946) *Wilhelmina Theodora Heubel (1843–1923) *Meedy Hiielo (1928–2025) *[[Sirly Hiiemäe]] (1976) *[[Erni Hiir]] (1900–1989) *Ann Hiiusaare (1947- 2001) *[[Karl August Hindrey]] (1875–1947) *Nikolai Hindrikson (Geinrihsen) (1899) *Aleksander Hinno (1904–1992) *[[Kadri Hinrikus]] (1970) *[[Aadu Hint]] (1910–1989) *[[Miina Hint]] (1945) *Päärn Hint (1943) *[[Mari Laaniste|Hiram]] (Mari Laaniste; 1977) *[[Indrek Hirv]] (1956) *[[Tui Hirv]] (1984) *Ksenia Hlebnikova-Smirnova (1914–2004) *[[Karl von Hoerschelmann]] (1899–1951) *[[Otto Reinhold von Holtz]] (1757–1828) *Kalju Hook (1944–2025) *[[Johann Hornung]] (umbes 1660 – 1715) *[[August Hupel]] (1737–1819) *[[Aadu Hurt]] (1968) *[[Jakob Hurt]] *Juhan Hurt (1893–?) *[[Andrei Hvostov]] (1963) *[[Viiu Härm]] (1944) *Erkki Hüva (1965) ==I== *[[Michael Ignatius]] (1713–1777) *[[Rihhard Iher]] (1910–1980) *[[Heidi Iivari]] (1974) *[[Ella Ilbak]] (1895–1997) *[[Heli Illipe-Sootak]] (1974) *[[Peep Ilmet]] (1948) *Georg Iltal (1917–2009) *[[Peeter Ilus]] (1948) *[[Tamara Ilus]] *[[Väino Ilus]] (1929) *[[Aapo Ilves]] (1970) *[[Marje Ingel]] (1972) *[[Kaarel Ird]] (1909–1986) *[[Pavel Irtel von Brendorff]] (1896–1979) *[[Asta Isak]] (1933) *[[Ilmar Isop]] (1932–1977) *Gunnar Isotamm (1948–2003) *[[Jaan Isotamm]] (1939–2014) *Pjotr Izmestjev (1905–1997) *[[Sulev Iva]] (1969) *[[Ilme Ivand]] (1927–2020) *[[Andrei Ivanen]] (1966–2018) *[[Ivan Ivanov]] (1929–2009) *[[Inga Ivanova]] (1961) *[[Albert Ivask]] (1906–1995) *[[Ivar Ivask]] (1927–1992) *[[Jüri Ivask]] (1907–1986) ==J== *[[Piret Jaaks]] (1980) *Mall Jaakson (1925–2021) *[[Andres Jaaksoo]] (1945–2021) *Regina Jaanus *Maire Jaanus (1940) *[[Juhan Jaik]] (1899–1948) *[[Heljo Jaik-Corradi]] (1915–2009) *Katrin Jakobi (1909–1986) *[[August Jakobson]] (1904–1963) *[[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882) *[[Peeter Jakobson]] (1854–1899) *[[Tiina Jakobson]] *[[Ilmar Jaks]] (1923–2019) *[[Evald Abram Jalak]] (1903–1974) *Anders Jallai (1960) *Otu Jallai (1937) *Malle Jann-Jaanson *[[Richard Janno]] (1900–1942) *[[Heinrich Jannsen]] (1851–1913) *[[Johann Voldemar Jannsen]] (1819–1890) *Dmitri Jantševetski (1873–1938) *Nora Javorskaja (1925–2023) *Gavriil Jelatšitš-De Bužim (1894–1941) *Boriss Jemeljanov-Jõgi (1915–1989) *[[J.J. Metsavana]] (1982–) *[[Üllar Harald Joasoon]] (1943–) *[[Ernst-Aleksander Joll]] (1902–1935) *J.P. Teineke *Eduard Juhani *Arnold Juhkum (1895–1966) *[[Valter Juhkum]] (1898–1934) *Karl Osvald Juht (1904–1942) *Sander Jursi (1890–1942) *[[Jan Jõemets]] *[[Jaak Jõerüüt]] (1947) *Monika-Aino Jõesaar (1939) *Nikolai Jõeäär (1874–1927) *Ago Jõger (1900–1972) *[[Sandra Jõgeva]] (1976) *[[Heldur Jõgioja]] (1936–2010) *[[Evald Jõgis]] (1927–2010) *[[Harri Jõgisalu]] (1922–2014) *Hermann Jänes (1899–1976) *Eduard Järs (1921–1992) *[[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] (1852–1920) *Jaan Järvalane ([[Oskar Lõvi]]) (1892–1977) *[[Merle Jääger]] (1965) *Eduard Jürgenfeldt (1900) *Mihkel Jürgens *[[Lennart-Hans Jürgenson]] (1934–2019) *[[Marika Jürgenson]] (1956) *Anton Jürgenstein (1861–1933) *Jüri Jürison (1832–1899) *Valdur Jürissaar (1910–1956) *[[Ottniell Jürissaar]] (1924–2014) *[[Helvi Jürisson]] (1928–2023) *[[Merike Jürjo]] (1959) *Meinart (Meinhard) Jürna (1912–1967) *[[Mihkel Jürna]] (1899–1972) *[[Ruth Jyrjo]] (1969) ==K== *[[Aira Kaal]] (1911–1988) *[[Ain Kaalep]] (1926–2020) *[[Tõnu Kaalep]] (1966) *Aado Kaasik *[[Valter Kaaver]] (1904–1946) *[[Boris Kabur]] (1917–2002) *[[Mihkel Kaevats]] (1983) *Anne Kahro (1974) *[[Marek Kahro]] (1987–) *[[Juta Kaidla]] (1923–1968) *Karl Kailu [Jõgise] (1902–1975) *[[Holger Kaints]] (1957) *[[Krista Kajar]] (Eha Pirso; 1943–2013) *Alo Kajur *Natalia Kalaus (1952–2003) *[[Madde Kalda]] (1903–1984) *Mart Kalda ([[Heino Puhvel]]; 1926–2001) *[[Martti Kalda]] (1973) *[[Hanneleele Kaldmaa]] (1992) *[[Jüri Kaldmaa]] (1968) *[[Kätlin Kaldmaa]] (1970) *Priit Kaldoja (1950–2008) *Voldemar Kaljumäe (1908–1967) *Oleg Kalkin *[[Andreas Kalkun]] (1977) *[[Toomas Kall]] (1947) *Johannes Kallak (1892–1965) *Kaarel Kallak (1926 *[[Aino Kallas]] (1878–1956) *Aleksandra Kallas *[[Ene Kallas]] (1973) *Kristjan Kallas *Linda Kallas 1890–1937) *[[Teet Kallas]] (1943) *[[Helen Kallaste]] (1982) *August Kalman (1896–1981) *[[Ain Kalmus]] (1906–2001) *Erik Kamberg (1938) *[[Reinhold Kamsen]] (1871–1952) *Mare Kandre (1962–2005) *[[Bernard Kangermann]] (1907–1935) *Ilse Kangilaski-Koppa (1909–2001) *Jaan Kangilaski (1936) *Juhan Kangilaski *Ott Kangilaski *[[Bernard Kangro]] (1910–1994) *[[Maarja Kangro]] (1973) *Juhan Kangur (1906–2003) *[[Kalju Kangur]] (1925–1989) *[[Mart Kangur]] (1971) *[[Taavi Kangur]] (1974) *Etkar Kanits (1926–2021) *Pavel Kann (1911–1999) *Valter Kannik (1926–2011) *[[Christian Kannike]] (1863–1891) *[[Johann Kanswey]] (1841–1884) *[[Jaan Kaplinski]] (1941–2021) *Jaan Kappo (1938–2025) *Nikolai Karajev (1978) *[[Maria Karamzina]] (1900–1942) *Ülo Kard (1925) *[[Doris Kareva]] (1958) *Ants Kargaja (1920–2012) *Andres Kariste *Ferdinand Karlson *[[Hille Karm]] (1949) *[[Heldur Karmo]] (1927–1997) *Pjotr Karpenko *Erich Karro (1906–1959) *Hans Karro (1923–2020) *Ilmari Karro (1923–2011) *[[Triinu Kartus]] (1932–2003) *Juhan Karu (1897–1923) *[[Margus Karu]] (1984–2017) *[[Urve Karuks]] (1936–2015) *Ülo-Manifalde Karula (1929–2016) *[[Enn Kasak]] (1954) *Kaster Kaselo (1906–1941) *[[Berit Kaschan]] (1986) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]] (1984) *[[Arno Kasemaa]] (1915–1999) *Veera Kasimova (1949) *[[Agu Kask]] (1906–1977) *Ellen-Kadi Kask *Ferdinand Kask (1900–1941) *Jaan Kask (1897–1966) *Valter Kaskjärv (1914–1979) *[[Aleks Kaskneem]] (1912–1965) *[[Asta Kass]] (1938–1992) *Ene Kass *[[Kristiina Kass]] (1970) *Leelo Kassikäpp (1951) *Tatjana Kašneva-Zolotova (1909–2010) *Sofia-Elizaveta Katkova *Helgi Kauber (1926–2000) *[[Raimond Kaugver]] (1926–1992) *[[Kauksi Ülle]] (Ülle Kahusk) (1962) *Johannes Kaup (1911–2004) *Asta Kaups (1924–2022) *[[Jan Kaus]] (1971) *[[Paul Keerdo]] (1891–1950) *Herman Keernik (1910–1984) *[[Allan Keian]] (1982) *[[Andres Keil]] (1974) *Voldemar Kellamov *Jaan Kello (1947) *Siina Kembi (1919–2011) *[[Heiti Kender]] (1973) *[[Kaur Kender]] (1971) *Siina Kembi *Enn Kera *Olga Kereketkina *[[Leo Kerge]] (1922–1982) *[[Mika Keränen]] (1973) *Enn Kesa (1934–2018) *[[Manivald Kesamaa]] (1921–1985) *[[Kalev Kesküla]] (1959–2010) *Dora-Alviine Kesper (1935) *Jakov Kester (1889) *Arno Kevade (1893) *Elise Kevend (1886–1945) *[[Leida Kibuvits]] (1907–1976) *[[Heino Kiik]] (1927–2013) *Mart Kiilas *[[Sirje Kiin]] (1949) *[[Paul Kilgas]] (1920–1991) *[[Tiina Kilkson]] (1980) *[[Harri Kingo]] (1955) *[[Enn Kippel]] (1901–1942) *Grigori Kirdetsov (1880–1940) *Georgi Kirillov (1952) *Maria Kirschbaum (1918–2012) *[[August Kirsimägi]] (1905–1933) *Aleksandr Kisseljov (1909–2001) *[[August Kitzberg]] (1855–1927) *Lulu Kitzberg-Pappel (1887–1943) *[[Mart Kivastik]] (1963) *[[Aita Kivi]] (1954) *Alfred Kivi (1883–1934) *Hilda Kivi (1908–1994) *[[Kaarel Kivi]] *Karl Kivi (1904–1966) *[[Albert Kivikas]] (1898–1978) *Malle Kivikas (1974) *[[Evelin Kivimaa]] (1974) *Ell Kivimurd (1885–1972) *Madli Kivimäe (1902–1990) *Madis Kivine (1967) *[[Paavo Kivine]] (1939) *[[Andrus Kivirähk]] (1970) *Ormi Kivirähk (1912–1941) *[[Sven Kivisildnik]] (1963) *[[Veronika Kivisilla]] (1978) *[[Mario Kivistik]] (1955) *[[Kiwa]] (1975) *Niina Klaas (1910–1982) *Karl Klaarmann (1907–?) *[[Kalle Klandorf]] (1956) *Reny Klas-Glass (1911–2006) *August Klement (1915–1976) *Fedinand Klimberg (1895–1937) *Vladimir Knecht (1900–1950) *Helle Kochberg (Lydia Frolovskaja) (1905) *[[Liis Koger]] (1989) *[[Lydia Koidula]] (1843–1886) *[[Aino Kolpakova]] (1935–2015) *[[Eva Koff]] (1973) *[[Indrek Koff]] (1975) *Priidu Kohava (1887– 1944 v 1945) *Anna Kohver (1889–1981) *Arthur Kokk (1906) *[[Konstantin Kokla]] (Otto Oja; 1878–1946) *[[Raimond Kolk]] (1924–1992) *[[Ilmi Kolla]] (1933–1954) *Liidia Kompus (1896–1981) *[[Marko Kompus]] (1972) *Albert Koeney (1936–1984) *Viktor Kollin (1927–2008) *[[Eduard Kook]] (1912–1991) *Nikolai Kool (1903–1974) *[[Ott Kool]] (1930–2000) *Maria Koppermann (1882–1980) *Erika Kore (1915–2015) *Arkadius Korp (1923–1985) *[[Arvi Kork]] (1927–1997) *V. L. Konn *Kalju Konsin (1929–2023) *Rudolf Kook (1895–1919) *Matvei Koovas–Kondakov (1885–1941) *Arno Koovits (1904–1933) *Eduard Koppel (1897–'1962) *Maria Kopperman (1882–1980) *Tabea Korjus (1901–1988) *Matti Korp (1937–2009) *August Korsen (1912–1946) *Kaarel Korsen (1906–1980) *Mihhail Korsunski (1924–1997) *[[Vladislav Koržets]] (1951) *Marta Kosenkranius *Juri Kotijev (1940–2022) *[[Igor Kotjuh]] (1978) *Juuli Kotkas (1902–1973) *[[Kustas Kotsar]] (1872–1942) *[[Felix Kotta]] (1910–1963) *Adolf Kraan (1896–1992) *Fred Kraav (1923–2010) *[[Meelis Kraft]] (1975) *Aleksis Krahe (1904–1977) *Karl Krahe (1890–1922) *Eduard Krants (1926–2005) *[[Anu Kree]] (1979) *Jaan Kreek (1885–1908) *Johannes Kreek (1892–1942) *Enn Kreem (1939) *[[Kaarel Kressa]] (1983) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (1803–1882) *Erika Kriedberg (1916–1972) *Olga Kriisa (1900–1987) *[[Tiia Kriisa]] (1941) *[[Kaarel Krimm]] (1863–1894) *Milla Krimm (1894–1978) *Mea Krims-Kotkas (1887–1977) *Emīlija Krišjāne (1888–1968) *Boriss Krjatško (1930–1998) *[[Jaan Kross]] (1920–2007) *Märten Kross *[[Hasso Krull]] (1964) *Ewert Johann Adam von Krusenstjern (1911–1996) *[[Erni Krusten]] (1900–1984) *[[Pedro Krusten]] (1897–1987) *[[Oskar Kruus]] (1929–2007) *[[Priit Kruus]] (1981) *[[Rein Kruus]] (1957–1992) *[[Kalju Kruusa]] (1973) *Juhan Kruustee (1884–1942) *[[Jaan Kruusvall]] (1940–2012) *Felissa Kruut (1901–1957) *[[Valter Kruut]] (1932) *Vera Krõžanovskaja–Rochester (1861–1924) *Barbara Juliane von Krüdener (1764–1824) *Alfred Kubbo (1917–1978) *August Kubja (1902–1995) *Eduard Kubjas (1896–1983) *[[Veli Kudres]] (1903–1967) *[[Reet Kudu]] (1949) *Emil Kuhi (1910–2000) *[[Friedrich Kuhlbars]] (1841–1924) *Bruno Kuik (1923–1971) *Adolf Kukanov (1932–2022) *[[Aivar Kull]] (1955) *[[Avo Kull]] (1945–2019) *Boris Kull (1925–2016) *Hilja Kull (1924–2019) *Anita Kullend (1904–1930) *Ulrich Peeter Kullend (1908–1942002)1) *Oskar Kullerkupp (1897–1943)<ref>[https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Kullerkupp, Oskar (sündinud Oskar Kupp; kasutanud pseudonüümi O. K.) (1897–1943)], Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased. ida.aule.ee (vaadatud 28.12.2025)</ref> *[[Richard Kullerkupp]] (1891–1931) *Helmi Kuma (1903-?) *[[Juhan Kunder]] (1852–1888) *Oskar Kuningas (1911–1997) *[[Leo Kunnas]] (1967) *[[Kristiine Kurema]] (1990) *[[Kalle Kurg]] (1942) *Mihhail Kurganov (1912–2002) *Alfred Kurlents (1902–1990) *Kurs, Ott (1938) *Arnu Kurve (1907–1937) *Ivan Kurtšavov (1916–2002) *[[Lembit Kurvits]] (1954–2017) *[[Robert Kurvitz]] (1984) *[[Tamur Kusnets]] (1975) *[[Toomas Kuter]] (1975) *[[Elar Kuus]] (1899–1988) *[[Paul Kuusberg]] (1916–2003) *Ulrich Peeter Kuusberg-Kullend (1908–1941) *Paul Kuusik (1890–1963) *Paul Kuusik (1899–1977) *[[Timotheus Kuusik]] (1863–1940) *Sergei Kuznetsov * *Arnold Kõiv (1901–1963) *Leo Kõiv (1906–1950) *[[Madis Kõiv]] (1929–2014) *Peeter Friedrich Kõiv (1866–1946) *Salme Kõiv (1909–2007) *[[Erkki Kõlu]] (1970) *Tiia Kõnnussaar (1965) *[[Ahti Kõo]] (1952) *[[Armin Kõomägi]] (1969) *Pendo Kõrboja (1887–1951) *[[Jakob Kõrv]] (1849–1916) *Jaan Kõue (Vastisson) (1890–1940) *[[Kadri Kõusaar]] (1980) *[[Raissa Kõvamees]] (1907–1989) *Jaak Känd (1955) *Harry Käo–Tammsalu (1925–1994) *[[Henno Käo]] (1942–2004) *[[Jaan Kärner]] (1891–1958) *[[Siim Kärner]] (1945–2007) *Ida Käsper (1912–1961) *[[Kalle Käsper]] (1952) *[[Käsu Hans]] (?–1715) *Nigulas Käbin (1905–1926) *Osvald Käärid (1908–1941) *[[Christoph Michael Königseer]] (1723–1786) *[[Carl Eduard Körber]] (1802–1883) *[[Martin Körber]] (1817–1893) *Harry Kübar *[[Madis Küla-Nurmik]] (1890–1969) *[[Ilmar Külvet]] (1920–2002) *[[Asko Künnap]] (1971) *[[Heli Künnapas]] (1982) *Linda Künnapas (1906–1996) *Ants Künnapuu (1928–1988) *[[Mall Künnapuu]] (1913–1988) *[[Ain Kütt]] (1975–) *Leelo Kütt (1927) * ==L== *[[Ilmar Laaban]] (1921–2000) *Karl Laagus (1874–1954) *[[Ilona Laaman]] (1934–2017) *Evy Laamann Kalbus (1922–2021) *Ottomar Laamann (1900–1988) *Paul Laan (1928) *Julius Laane *[[Maiu Laaneoja]] (1993) *Juhan Laanjärv (1900–1980) *Andrus Laansalu (1969) *Valve Laar (1929–2003) *Ivar Laaring (1965...1997) *[[Helle Laas]] (1941) *Karl Laas (1908–1967) *Ivan Lagovski (1889–1941) *[[Riho Lahi]] (1904–1995) *[[Uno Laht]] (1924–2008) *Uno Laht II (1953) *Linards Laicens (1883–1938) *[[Leena Laid-Parker]] (1902–1942) *[[Eerik Laidsaar]] (1906–1962) *Hans Laidwa (1943) *[[Einar Laigna]]-Mühlenbach (1937) *Raivo Laikre (1922–1999) *[[Herta Laipaik]] (1921–2008) *Eino Lainvoo (1921–2007) *[[Leo Laks]] (1931) *[[Meinhard Laks]] (1928–2008) *Ruuben Lambur (1925–2024) *Dagmar Lamp (1984) *Väino Lang (1918–1941) *[[Andres Langemets]] (1948) *Andi Laos (1887–1948) *Mati Laos (1955) *[[Ester Laos]] (1931) *Johannes Lapp *Aleksander Lassmann *[[Jaan Lattik]] (1878–1967) *[[Margus Lattik]] (Mathura; 1973) *[[Vello Lattik]] (1935–2007) *[[Märt Laur]] (1980) *[[Gustav Johann Laurentius]] (suri 1704) * *[[Hans Leberecht]] (1910–1960) *Maria Lee ([[Maria Lee Liivak]]; 1984) *Jaan Leemets (1936–2023) *[[Diana Leesalu]] (1982) *Meinhard Leetmaa (1903–1980) *[[Andres Lehestik]] (1962) *[[Harri Lehiste]] (1931–1984) *Ann Lehtmets (1904–2000) *Tiit Lehtmets (1927–1999) *[[Tõnis Lehtmets]] (1937) *[[Uno Leies]] (1931–1988) *[[Mart Lekstein]] (1886–1939) *[[Ira Lember]] (1926–2025) *Voldemar Lember (1906–1941) *[[Mae Lender]] (1981) *[[Jana Lepik]] (1981) *[[Kalju Lepik]] (1920–1999) *Ignace Lepp (1909–1966) *[[Marta Lepp]] (1883–1940) *[[Jaan Leppik]] (1861–1943) *Rhoda-Maud Lepson-Merila (1909–1991) *Ahto Levi (1931–2005) *'Aleksander Levin (1936–1990) *Marek Liinev *Ellen Liiv–Blizner (1921–1995) *Emma Liiv (1903–1941) *Jaan Liiv (?–1921) *[[Jakob Liiv]] (1859–1938) *Joosep Liiv (1870–1957) *[[Juhan Liiv]] (1864–1913) *[[Rolf Liiv]] (1979) *[[Toomas Liiv]] (1946–2009) *[[Ardi Liives]] (1929–1992) *[[Juhan Lilienbach]] (1870–1928) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] (1716–1785) *[[Johann Lill]] (1854–1914) *[[Enn Lillemets]] (1958) *[[Jüri Lina]] (1949) *Bernhard Linask (1909–1936) *Adolf Lind (1906–1988) *[[Bernhard Linde]] (1886–1954) *Erna Linde (1897–1944) *[[Hendrik Lindepuu]] (1958) *Jaan Linder (1899–1921) *[[Peeter Lindsaar]] (1906–1990) *Juhan Lindström (1903–1966) *Magnus Lindvest *Peeter Lindvest (1894–1929) *[[Maimu Linnamägi]] (1922–1988) *Aado Lintrop (1956) *[[Jaan Lintrop]] (1885–1962) *Adrianne Mathilde Lints (1909– ?) *[[Martin Lipp]] (1854–1923) *[[Madli Lippur]] (1984–) *Konstantin Ljubtšenko (1915–1984) *[[Endel Loide]] (1900–1987) *Jüri Loigu *Karl Loiken (1868–1951) *Endel Loo (1921–2013) *Heino Loo (1913–1992) *Laine Loo (1920–2018) *Karl Loog (1901–1990) *[[Kairi Look]] (1983) *[[Venno Loosaar]] (1968) *[[Mann Loper]] *[[Caspar Franz Lorenzsonn]] (1811–1880) *Arthur Lossmann (1877–1972) *Aili Ludeks (1910–1975) *[[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] (1750–1842) *[[Ingvar Luhaäär]] (1945) *Salme Luide (1909–1965) *[[Georg Eduard Luiga]] (1866–1936) *[[Juhan Luiga]] (1873–1927) *[[Hans Luik]] (1927–2017) *Rein Luik (1936–2011) *[[Viivi Luik]] (1946) *[[Susan Luitsalu]] (1983) *[[August Lukin]] (1888–1942) *Alma Luks *Alfred Lumeste (1933) *Huko Lumet *Ernst-Richard Lumi (1923–1997) *[[Leho Lumiste]] (1906–1974) *Leopold Lumiste (1906–1974) *Bernhard Lunden (1909–1989) *[[Erkki Luuk]] (1971) *[[Lilli Luuk]] (1976) *[[Oskar Luts]] (1887–1953) *[[Aivo Lõhmus]] (1950–2005) *Annika Lõhmus *[[Jaan Lõo]] (1872–1939) *Vello Läidustare (1908–1974) *[[Helena Läks]] (1987) *[[Eha Lättemäe]] (1922–2012) *[[Bernhard Lülle]] (1921–1995) ==M== *[[Einar Maasik]] (1929–2009) *Aita Maasik (1927–2025) *Maarika Maagemust * [[Jana Maasik]] (1970) *[[Juhan Madarik]] (1899–1941) *Andrei Madison (1952–2009) *Georg Madison (1894–1964) *Voldemar Madisso (1920–2015) *Karl Maid (1910) *Maarika Maagemust *Lilian Gertrud Maiste-Pilberg (1912–2002) *Aleksandr Makarovski (1888–1958) *[[Jaan Malin]] (1960) *[[Carl Eduard Malm]] (1837–1901) *[[Mango Hans]] (suri 1780) *Loreida Manitski (1926–2014) *[[Peter August Friedrich Mannteuffel]] (1768–1842) *Serafim Mansõrev (1866–1928) *Hell Maran (1905–1991) *[[Iko Maran]] (1915–1999) *[[Timo Maran]] (1975) *[[Aime Maripuu]] (1934–2026) *Elmar Maripuu (1952) *Gohar Markosjan-Käsper (1949–2015) *Karl Leopold Marley (1890–1981) *Roman Hugo Marley (1919–2013) *[[George Gottfried Marpurg]] (1755–1835) *[[Jacob Marrasch]] (1721–1792) *Leo Martin (1911–1973) *Ervin Martinson (1924–1977) *Aime Martinson-Andra *[[Otto Wilhelm Masing]] (1763–1832) *[[Uku Masing]] (1909–1985) *Dimitri Maslov (1903–1989) *[[Paavo Matsin]] (1970) *Arno(ld) Matteus (1897–1986) *[[Ülo Mattheus]] (1956) *Ida Meerits *Erich Meerja (1931- 2005) *[[Emo Mei]] (1905–1992) *[[Kaupo Meiel]] (1975) *[[Peeter Meisel]] (1901–1937) *Enel Melberg (1943) *Julius Ernst Meigas (1882–1968) *Andres Mens (1873–1920) *Tiit Merenäkk (1948) *[[Triinu Meres]] (1980) *[[Lennart Meri]] (1929–2006) *[[Kersti Merilaas]] (1913–1986) *[[Arne Merilai]] (1961) *[[Kuido Merits]] (Wido Moritz, 1962) *Ilse Merkson (Märkson) (Eermann) (Bimba) (1910 -?) *[[Riho Mesilane]] (1949–1993) *Vello Mespak (1936–2022) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *Sulev Mets (1930–2018) *[[Lehti Metsaalt]] (1933–2003) *[[S. M. Rattiste|Siiri Metsamägi]] (1964) *[[Mait Metsanurk]] (1879–1957) *[[Leo Metsar]] (1924–2010) *Adele Metua (1908–2005) *[[Jaan Metua]] (1889–1945) *Rafael Mihhailov *[[Ann Mihkelson]] (1945) *[[Ene Mihkelson]] (1944–2017) *Ülle Miilen (1963) *[[Henn Mikelsaar]] (1943) *[[Ustav Mikelsaar]] (1943) *[[Ilmar Mikiver]] (1920–2010) *Hilda Mikk (1921–2025) *[[Urmas Mikk]] (1957–1999) *[[Sven Mikser]] (1974) *[[Alex Milits]] (1932–2012) *[[Voldemar Miller]] (1911–2006) *Romuald Minna (1926–1988) *Anna Mirka (1905–2008) *Elfriede Armilde Mitt (1913–1997) *Gerda Mitt (1921–2010) *Eduard Molok 1947–2015) *Arvi Moor (1909–2001) *[[Reed Morn]] (1898–1978) *[[Helene Moss]] *[[Mudlum]] (Made Luiga) *Villem Muld (1914–1984) *[[Helgi Muller]] (1932–1971) *Külli Muna (1960–2003) *Aimur Murd (1913–1977) *Niina Murrik-Polonsky (1897–1947) *[[Kati Murutar]] (1967) *[[Ann Must]] (1953) *[[Mihkel Mutt]] (1953) *Sulev Muttik (1937–2002) *[[Julius Muuga]] *[[Kalle Muuli]] (1958) *[[Mats Mõtslane]] (1884–1956) *Leho Mõtus (1913–1942) *[[Helmi Mäelo]] (1898–1978) *[[Kristel Mägedi]] (1981–) *[[Arvo Mägi]] (1913–2004) *[[Milla Mägi]] (1949) *[[August Mälk]] (1900–1987) *Magnus Mälk (1912–1999) *Voldemar (Valdar) Mälk (1898–1970) *[[Heljo Mänd]] (1926–2020) *[[Talvike Mändla]] (1992) *[[Jakob Mändmets]] (1871–1930) *[[Lea Mändmets]] (1963–) *[[Eduard Männik]] (1906–1966) *[[Raimo Männis]] (1931) *Leelo Märjamaa-Reintal (1969) *[[Veiko Märka]] (1964) *[[Vassili Mölder]] (1878–1943) *[[Josua Möllenbeck]] (suri 1650) *[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]] (1595–1656) *Aleksander Müller (1947–2013) *[[Georg Müller]] (suri 1608) *Ülo Hjalmar Müllerhof (1925–1989) *[[Otto Münther]] (1864–1929) *Aino Müür (1923–2008) *Heili Müüripeal (1933–2008) *[[Mare Müürsepp]] (1958) == N == *[[Yri Naelapea]] (1896–1969) *[[Johannes Naaris]] (1914–1948) *[[Alice Naelapea]] (1899–1999) *[[Valli Naelapea]] (1934–1989) *Johannes Nahkur (1895–1998) *[[Ivan Narodny]] (1869–1953) *Peeter Narson (1894–1924) *[[Boriss Nartsissov]] (1906–1982) *[[Olga Nartsissov–Esslinger]] (1911–1985) *[[Tia Navi]] (Tiia Kõnnussaar; 1965) *[[Boriss Nazarevski]] (1911–1944) *[[Jaan Nebokat]] (1844–1909) *[[Gunnar Neeme]] (1918–2005) *[[Imbi Neeme]] *[[Jenny Olga Christine Neggo-Võssokotsky]] (1881–1973) *[[Olga Nekljudova]] (1909–1989) *[[Natalja Nekramatnaja]] *[[Viktor Nelik]] (1927–1989) *Marie Neumann Ilves (1899–1991) *[[Arne Nielsen]] *August Nieländer (1887...1986) *Aare Niinemägi (1911–1986) *[[Vassili Nikiforov-Volgin]] (1901–1941) *Valentin Nikišin *[[Ellen Niit]] (1928–2016) *Arno Niitme (1909–2003 *[[Endel Nirk]] (1925–2018)) *[[Nirti]] (Triin Põldra; 1988) *Helle-Mall Nittim-Risti (1931) *[[Andrus Norak]] (1958–2011) *Edgar Norman(n) (1902–1988) *Johannes Normann (1875– u.1934) *[[Dagmar Normet]] (1921–2008) *[[Katja Novak]] (1998) *[[Peeter Novod]] (1948) *[[Eduard Nukk]] (1896–1978) *[[Lea Nurkse]] (1904–1960) *[[Minni Nurme]] (1917–1994) *[[Juhan Nurmvee]] (Johan Feldbach; 1901–1972) *[[Vsevolod Nõmtak|Vsevolod (Aarend) Nõmtak]] (1908) *[[Enn Nõu]] (1933) *[[Helga Nõu]] (1934) *[[Erik Nöörme]] (1918) ==O== *J. Oro ([[Julius Oengo]]; 1901–1941(?)) *Kronid Oboištšikov (1920–2011) *Ada Oengo-Juhandi (1896–1963) *[[Kirsti Oidekivi]] (Kristin Krull) *[[Meelis Oidsalu]] (1978) *Eduard Oja (1884–1957) *[[Silvi Oja]] (1935–2013) *Arved Ojamaa (1922–2019) *[[Liisi Ojamaa]] (1972–2019) *[[Ave Ojaste]] *Aet Oks *[[Jaan Oks]] (1884–1918) *Kai-Mai Olbri-Kaarna (1943) *[[Gustav Adolph Oldekop]] (1755–1838) *[[Sulev Oll]] (1964 ) *Jetta Ollik-Andevei 1897–1986) *Virve Lilleleid Ollino (1916–2010) *Valter Omel *Ilmar Onton (1921–1971) *Oleg Oppengeim (1948–2013) *Jaan Org (1895–1943) *[[Peeter Org]] (1849–1908) *Jüri Orgusaar (1857–1912) *[[Karen Orlau]] (Katariina Täht; 1975) *Georg(i) Orm (1920–2011) *Hilda Orn (1902–1998) *Mare Osi (1938) *[[Virve Osila]] (1946–2025) *Aleksandr Ossipov (1911–1967) *[[Alma Ostra-Oinas]] (1886–1960) *Klara Emilie Osvet- Miido (1897–1997) *Konstantin Osvet (1889–1946) *[[Loone Ots]] *[[Jaan Otstavel]] (1843–1889) *Kuno Otsus (1943–2014) *Arnold Ottin (1923–1995) *Aino Otto (1917–2003) *Viktor Oxford (1893–1984) ==P== *[[Anna Paas]] (1895–1975) *Raid Paavel (1906–1976) *[[Jaan Paavle]] (1940–2010) *Ants Paikre (1944) *Enno Paikre (1937–2014) *Evald Paikre (1906–1944) *Toivo Paikre (1933–2017) *Leo Paimuste (1911–1941) *[[Aili Paju]] (1938) *[[Imbi Paju]] (1959) *[[Juhan Paju]] (1939–2003) *Anna Pajuleht *[[Rein Pakk]] (1968) *Ernst Paklar (1908–1950) *Karl Palk (1871–1950) *Hermann Pallas (1924–2009) *[[Jüri Pallo]] (1963) *Guido-Arved Palm (1916–1986) *[[Johannes Palm]] (1896–1970) *Reedik Palm (1933–1974) *Hans Palosaar (1936–2012) *Madis Panama (1953) *Milvi Panga (1945) *Johann Panius-Semmiste (1882–1942) *[[Voldemar Panso]] (1920–1977) *Bernhard Pant (?– 1974) *[[Valdo Pant]] (1928–1976) *[[Bruno Pao]] (1931) *Ivan Papulovski (1923–1998) *[[Jüri Parijõgi]] (1892–1941) *[[Eeva Park]] (1950) *Liili-Anne Parlo (1909–1992) *[[Jaan Parv]] (1867–1899) *Valli Parv *[[Mirjam Parve]] (1991) *[[Ralf Parve]] *Evald Past (1900–1991) *Arved Paul (1913–1960) *Niina Pavlova (1897–1973) *Leonora Peets (1898–1995) *Peeter-Vello Peets *Kaljola Pein (1923–1991) *Elmar Pello (1910–2004) * *Veedi Penek (1919–2010) *[[Peno Alnovo]] (1902–1938) *[[Liisa Perandi]] (1879–1946) *Arnold Perendi (1910–2003) *[[Aino Pervik]] (1932–2025) *[[Johann Daniel Petenberg]] (1830–1858) *[[Kristian Jaak Peterson]] (1801–1822) *Peeter Peterson (1898–1941) *[[Margit Peterson]] (1971) *[[Ernst Peterson-Särgava]] (1868–1958) *Peti *[[Johann Christoph Petri]] (1762–1851) *[[Epp Petrone]] (1974) *[[Justin Petrone]] (1979) *Tamara Petrovskaja-Halili (1915–2001) *[[Elmar Pettai]] (1912–2008) *[[Carolina Pihelgas]] (1986) *[[Magda Pihla]] (1908–1989) *Artur Pihlapuu (1911–2000) *[[Jüri Piik]] (1911–1969) *[[Kristi Piiper]] (1983) *Enno Piir (1910–2006) *Leida Piir (1928–2022) *[[Milvi Martina Piir]] (1971) *[[Merilin Piirsalu]] *[[Alar Pikkorainen]] (1968) *Pjotr Pilski (1879–1941) *Edgar Pilt (1920–2003) *[[Lauri Pilter]] (1971) *[[Aare Pilv]] (1976) *Karl Pilvistu (1923–) *[[Vaike Pilvistu]] (1926–1993) *Karl Pinkovski (1875–1930) *[[Paul Pinna]] (1884–1949) *[[Nasta Pino]] (1934–2017) *Mart Pisa (1911–?) *Elmo Ploom (1907–1986) *[[Ülar Ploom]] (1955) *Õilme Ploompuu – van Nest (1905–1994) *Neeme Plutus (1972–2009) *[[Aivar Pohlak]] (1962) *Helve Poska (1925- 2020) *Taavet Poska (1896–1998) *Jelena Pozdnjakova (1917–2010) *Boriss Pravdin (1887–1960) *[[Ketlin Priilinn]] (1982) *[[Linnar Priimägi]] (1954) *[[Lilli Promet]] (1922–2007) *Taimi Proos (1915–2003) *[[Kajar Pruul]] (1959) *Mikk Puhalainen (1935 – 2024) *[[Liivi Puhk]] (1963) *[[Holger Pukk]] (1920–1997) *[[Friedrich Puksoo]] (1890–1969) *[[Pulga Jaan]] (Jaan Pulk; 1947) *Evald Pungas (1909–1966) *Jaan Punisson (1871–?) *Eerik Purje (1927–) *[[Aarne Puu]] (1948) *[[Moritz Maximilian Põdder]] (1852–1905) *[[Neeme Põder]] (Monaco; 1976) *Nikolai Põder (1924) *[[Rein Põder]] (1943–2018) *[[Helmi Põld]] (1908–1969) *Jaan Põldema *Voldemar Põlder (1903–1984) *Alfred Põldmäe (1908–2008) *Ingrid Põldsaar (1944) *Ants Põldur (1907–1945) *[[Asta Põldmäe]] (1944) *[[Siiri Pärkson]] (1979–2024) *Reet Pärjel-Simmul (1940–2021) *Richard Pärlin (1893–1967) *[[Helga Pärli-Sillaots]] (1912–1939) *[[Jakob Pärn]] (1843–1916) *Malle Pärn (1945) *Eduard Pärna (1906–1992) *[[Marge Pärnits]] (1976) *[[Mikk Pärnits]] (1985) *Aksel Pärtel (1928–2004) *[[Maarja Pärtna]] (1986) *Ernst Pääro (1913–2004) *Aleksander Päärson (1907) *Mesike Päärt-Ploompuu (1902–1967) *[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938) *[[Erik Püvi]] (1931–1976) ==Q== *[[Johann Christian Quandt]] (1704–1750) ==R== *[[Salme Raatma]] (1915–2008) *Elle Raat-Aug (1952–2013) *Joachim Rachel (1618–1669) *[[Jan Rahman]] (1975) *[[Tauno Rahnu]] (1969) *Kalju Rahu ([[Ferdinand Kool]]; 1895–1973) *Arvi Rahula (1900–1943) *[[Juku-Kalle Raid]] (1974) *Kaljo Raid (1918–1995) *Kaljo Raid (1921–2005) *[[Robert Raid]] (1915–1978) *[[Villem Raid (kirjanik)|Villem Raid(la)]] (1884–1937) *Elvi Raidaru (1917–2014) *Voldemar Raidaru (1913–2006) *Vello Raigo *[[Inga Raitar]] (1966) *Voldemar Rajalo *[[Helmi Rajamaa]] (1909–2005) *[[Harald Rajamets]] (1924–2007) *Ella Rajari (1915–1998) *[[Ylle Rajasaar]] (1969) *Johann Rajestik *[[Madis Raju]] (1915–1982) *[[Kerttu Rakke]] (1971) *Voldemar Rakles (1899–1968) *[[Adolf Rammo]] (1922–1998) *[[Helju Rammo]] (1926–1998) *Aleksei Rand (1886–1970) *Hilli Rand (1957) *Lydia Rand (1897–1981) *[[Robert Randma]] (1984) *Vassili Randmets (1900–1984) *Villu Randoja (1940) *Kaie Rang (1992) *[[Helene Ranna]] (1898–1946) *[[Ain Rannaleet]] (1904–1943) *[[Silvia Rannamaa]] (1918–2007) *[[Jaan Rannap]] (1931) *[[Egon Rannet]] (1911–1983) *[[Vaike Rannet]] (1925–1999) *Viktor Rannik (Tilling (1915–1972) *Edmund Ranniko (1922–2013) *Salme Rańniko (1918–2001) *[[Aleksis Rannit]] (1914–1985) *Matti Rannu (1938–1995) *Stefan Ratsevitš (1903–1987) *Urmas Rattus (1936–2008) *[[Eno Raud]] (1928–1997) *Liis Raud (1903–1984) *[[Mart Raud]] (1903–1980) *[[Mihkel Raud]] (1969) *Märt Raud (1881–1980) *[[Paul Johannes Raud]] (1999) *[[Piret Raud]] (1971) *[[Rein Raud]] (1961) *[[Toomas Raudam]] (1947) *[[Aleksander Raudjal]] (1734–1817) *[[Leopold Raudkepp]] (1877–1948) *[[Kuldar K. Raudnask]] (1965–1985) *Ernst Raudsepp (1899–1947) *[[Hugo Raudsepp]] (1883–1952) *Karl Raudsepp (1908–1992) *[[Sulev Raudsepp]] (1941–2017) *[[Mait Raun]] (1963) *[[Ott Raun]] (1940) *[[Vallo Raun]] (1935–2024) *[[Mauri Raus]] (1942–1990) *[[Helju Rebane]] (1948) *Lea Rebane (1926–2019) *[[Leida Kudisiim|Leida Rebane]] (Leida Kudisiim; 1923) *[[Marie Rebane]] (1912–2004) *[[Carl Martin Redlich]] (1853–1896) *Katrin Reemet (1952–1993) *Konstantin Reemets (1906–?) *Paul Reets (1924–2016) *Jaak Reevits (1866–1962) *[[Rudolf Reiman]] (1893–1957) *Taisi Reiman (1920- 2006) *[[Katrin Reimus]] (1961–2009) *[[Reeli Reinaus]] (1977) *[[Astrid Reinla]] (1948–1995) *[[Ado Reinvald]] (1847–1922) *Juta Reitsnik (1918–1982) *Liili Remmel (1965) *[[Maie Remmel]] (1940) *[[Olev Remsu]] (1947) *[[Andres Rennit]] (1860–1936) *Ants Reoli (1943–1993) *[[Villem Ridala]] (1885–1942) *[[Kaur Riismaa]] (1986) *Rein Riitsalu (1923–1970) *[[Rudolf Rimmel]] (1937–2003) *[[Karl Ristikivi]] (1912–1977) *Siiri Ristla *Heino Rohan (1926–1985) *[[Birk Rohelend]] (Hele-Riin Moon; 1981) *[[Richard Roht]] (1891–1950) *Laine Rohtla (1927–2007) *Leida Rohtla (1911–2002) *Boriss Roitblat (1953) *[[Ralf Rond]] (1893–1981) *[[Lille Roomets]] (1977–) *Elisabeth Roos-Bazilevskaja (1902–1951) *Heljo Roos-Võsari (1922–2008) *Meta Roos- Irtel von Brenndorf (1904–1989) *[[Aarand Roos]] (1940–) *[[Arthur Roose]] (1903–1929) *[[Jürgen Rooste]] (1979) *[[Marek Roots]] (1976) *Oskar Rootsman (1897–1919) *[[Mati Rosenstein]] (1945) *Riina Rossa *[[Joachim Rossihnius]] (umbes 1600 – 1646) *Viktor Rotko (1903...1942) *Vladimir Rozanov (1917–1982) *Vsevolod Roždestvenski (1895–1977) *[[Aarne Ruben]] (1971) *Nina Rudnikova-Uexküll (1890–1940) *[[Olavi Ruitlane]] (1969) *[[Arp Rullingo]] (1913–1942) *[[Jaan Rummo]] (1897–1960) *[[Paul Rummo]] (1909–1981) *[[Paul-Eerik Rummo]] (1942) *[[Karl Rumor]] (1886–1971) *Aivar Rumvolt *Juta Rundu (1931–2020) *Ernst Rungi (1885–1975) *[[Hando Runnel]] (1938) *[[Simo Runnel]] (1977) *[[Friedrich Nikolai Russow]] (1828–1906) *[[Valentin Ruškis]] (1910–2004) *[[Christian Rutoff]] (1879–1940) *[[Linda Ruud]] (1932–2010) *Karin Ruus (1913–1976) *Katrin Ruus *Albert Ruutsoo (1913–1999) *[[Johannes Ruven]] (1902–1942) *[[Andrus Rõuk]] (1957) *[[Grethe Rõõm]] (1976) *[[Vambola Rähn]] (1923–1984) *[[Ellinor Rängel]] (1902–1967) *Krista Räni (1962) *[[Piret Räni]] (1974) *[[Valeria Ränik]] (1964) *Virve Rännang (1904–1942) *[[Lauri Räpp]] (1977–) *Jüri Rästas (1934–2010) *Manivald Rästas (1934–1986) *Valter Rätsepp (1885–1937) *[[Mariann Rückenberg]] (1988–) *[[Adolf Rühka]] (1878–1901) *Roland-Einar Rüütel (1925–2021) *[[Hilja Rüütli]] (1921–2009) ==S== *[[Kalju Saaber]] (1944–2026) *August Saabas (1907) *Aino Saadik *[[Andres Saal]] (1861–1931) *Armin Saan (1866–1955) *[[Anti Saar]] (1980) *[[Ants Saar]] (1920–1989) *[[Henrik Saar]] (1903–1944?) *Ira Saar (1923–2015) *[[Juhan Saar]] (1929–2007) *[[Olivia Saar]] (1931–2025) *[[Veera Saar]] (1912–2004) *[[Triina Saare]] (1913–2002) *[[Rünno Saaremäe]] (1966–2011) *Aleksander Saarna (1899–1949) *Elmar Lembit Saarniit (1922–2017) *[[Karin Saarsen]] (1926–2018) *[[Leopold Saarts]] (1908–1937) *[[Mari Saat]] (1947) *[[Mare Sabolotny]] (1990) *Mihhail Safonov (1935 *[[Edgar V. Saks]] (1910–1984) *Hilda Saks-Esko (1909–1996) *Silvia Salasoo (1928–2018) *[[Georg Saleman]] (1597–1657) *[[Herbert Salu]] (1911–1988) *Kristel Salu (1975) *Meelis Salujärv *Maria Salundi (1914–2010) *[[Rein Saluri]] (1939–2023) *[[Mihkel Samarüütel]] (1976) *[[Evelin Samuel]] (1975) *[[Einar Sanden]] (1932–2007) *[[Kristjan Sander]] (1977) *[[Rein Sander]] (1945–2025) *[[Tõnis Sander]] (1887–1914) *Tõnu Sander *Alma Sang (1900–1993) *[[August Sang]] (1914–1969) *[[Joel Sang]] (1950) *Vladimir Sappak (1921–1961) *Ellen Sarap-Irs {Kärm} (1915–2007) *[[Valve Saretok]] (1911–2004) *Ellen Sauks (1923–2008) *[[Peeter Sauter]] (1962) *Edzard Schaper (1908–1984) *Sterna Schliefstein (1908–1941) *[[Hermann Julius Schmalz]] (1870–1945) *[[Erik Schmidt]] (1925–) *Vera Schmidt (1915 – ) *Valmar Schotter (1969–2009) *Evald Schultz (1869–1941) *[[Uno Schultz]] (1956) *Eva Schulzenberg (1908–1985) *[[Joachim Gottlieb Schwabe]] (1754–1800) *[[Male Schwarz]] (1925) *[[Johann Georg Schwartz]] (1793–1874) *[[Johann Schwelle]] *[[Johann Benjamin Sczibalski]] (1728–1797) *[[Gustav Heinrich Schüdlöffel]] (1798–1859) *[[Mihkel Seeder]] *[[Andrus Seelik]] *[[Tõnu Seero]] (1957–1998) *Edgar Sein (1908–1941) *Frieda Selg (1909–1986) *Johannes Selg (1908–1973) *Elvine Sell (1922–2016) *[[Tiia Selli]] (1959) *Karl-Hanto Selmet (1927–1996) *Boriss Semjonov (1894–1942) *[[Kaupo Sempelson]] *[[Johannes Semper]] (1892–1970) *[[Tiit Sepa]] (1964–2017) *Henrik Sepamaa (1905–1990) *[[Milvi Seping]] (1929) *[[Arnold Sepp]] (1908–1979) *[[Ene Sepp]] (1991) *Georg Sepp (1927–2000) *[[Kaja Sepp (kirjanik)|Kaja Sepp]] (1969) *[[Rein Sepp]] (1921–1995) *[[Ly Seppel]] (1943) *Aarne Seppel (1974) *[[Raivo Seppo]] (1973) *[[Herman Sergo]] (1911–1989) *[[Igor Severjanin]] (1887–1941) *Mihhail Sidorov (1893–1960) *Tatjana Sigalova (1969) *[[Arvi Siig]] (1938–1999) *[[Imre Siil]] (1957) *Maria Siiman (2001) *[[Aleksander Siivas]] (1922–1967) *Artur Sikemäe (1895–1942) *[[Ilmar Sikemäe]] (1914–1998) *[[Ivar Sild]] (1977) *[[Merle Sild]] (1960) *[[Marta Sillaots]] (1887–1969) *Silver Silliksaar (1942) *Viktor Simberg (?–1987) *Uino Simmul 1934–2004) *Minna Simre (1902–1941) *Salme Sinimets (1913–1996) *[[Siim Sinamäe]] (1992) *Karl Sinijärv (1916–1987) *[[Karl Martin Sinijärv]] (1971) *Juhan Sinimäe (1910–1984) *[[Triin Sinissaar]] (1975) *[[Peeter Sink]] (1902–1957) *[[Aristarch Sinkel]] (1912–1988) *[[Aleksander Sipelgas]] (1885–1937) *[[Rudolf Sirge]] (1904–1970) *[[Virgo Sirvi]] *[[Agu Sisask]] *Johannes Siska (1913–1973) *Jegor Julius von Sivers (1823–1879) *[[Grigori Skulski]] (1912–1987) *Nataly Smirnov *Vladimir Smolenski (1901–1961) *[[Juhan Smuul]] (1922–1971) *[[Kerttu Soans]] (1961) *[[Redik Soar]] (1882–1946) *[[Mart Sohberg]] (1839–1927) *Aleksei Sokolov (1910–1992) *Georgi Solovjov (1912–1973) *[[Jakob Martin Sommer]] (1860–1897) *[[Lauri Sommer]] (1973) *Lea Soo (Eiv Eloon) (1945) *Juhan Sookas *Reet Sool (1951–2021) *Helmi Sooman (1913–1982) *Herta Sooman (1913–1970) *[[Peep Sooman]] (1978) *[[Triin Soomets]] (1969) *Mati Soonik (1944) *Mihkel Soonlepp (1858–1934) *Endel Soonsein *[[Ivar Soopan]] (1971) *[[Berit Sootak]] *Aksel Soots *Georgi Sorgonin (1904–1976) *[[Jaan Speek]] (1866–1921) *Isak Spungin (1923–1984) *[[Ita Srankk]] * *[[Heinrich Stahl]] (u. 1600–1657) *[[Victor Julius Stein]] (1841–1873) *[[Peter Andreas Johann Steinsberg]] (1795–??) *Eda Stern (1929–2021) *[[Hermann Stock]] (1916–1987) *[[Philipp Stramm]] (1814–1871) *Wolf Dietmar von Stryk (1937–2015) *[[Lilli Suburg]] (1841–1923) *Dimitri Suigussaar *Elmar Suigussaar (1901–2005) *[[Harald Suislepp]] (1921–2000) *[[Gustav Suits]] (1883–1956) *Oskar Surva (1902–1990) *Aleksander Susi *[[Heino Susi]] (1925–1987) *Artemi Sutt (1917–1996) * *[[Aleksander Suuman]] (1927–2003) *[[Suve Jaan]] (1777–1851) *Erich Suvi (1935–2009) *Erika Suvi (1915–2015) *Boriss Svobodin (1878–1942) *[[Venda Sõelsepp]] (1923–2006) *Marie Sõggel (1884–1938) *Õie Sõster-Haas (1912–2008) *Vello Sõukand (1960–2001) *Olga Särel (1894–1979) *[[Ilmar Särg]] (1955) *[[Indrek Särg]] (1966) *Aadu Säärits (1908–1982) *[[Valter Sääsk]] (1939–2014) *[[Karl Eduard Sööt]] (1862–1950) *[[Peeter Südda]] (1830–1893) *[[Juhan Sütiste]] (1899–1945) *[[Kulno Süvalep]] (1929–1996) ==Š== *[[Jüri Šumakov]] *Boriss Štein (1933–2017) *Sergei Štein (1882–1955) *Anton Štšerbakov (1908–1978) *Boris Štšutskoi (1870–1964) ==Z== *[[Tatjana Zrjanina]] (1910–1998) *Leonid Zaitsev (1909–1992) *[[Elīna Zālīte]] (1898–1955) *Avo Zelinski (1958–2017) *Vieno Zlobina (1919–2020) *Olga Žurjari-Ossipova (1961–) *Janis Žigurs (1915–1988) ==T== *[[Aleksandra A. T.]] (1993) *[[Agnes Taar]] (1898–1976) *[[Ingel Tael]] *[[Leila Tael-Mikešin]] (1984) *Dmitri Taevere *Boris Taggo-Novosadov (1907–1945) *[[Sulev Tailo]] (1920–2010) *Ilze Tālberga (1985) *Eino Tali (1922–1999) *Joosep Heinrich Talomaa-Teinmann (1896–1923) *[[Ilmar Talve]] (1919–2007) *[[Mai Talvest]] (1909–2001) *[[Jüri Talvet]] (1945) *[[Malle Talvet]] (1955) *[[Heiti Talvik]] (1904–1947) *Elmar Talviste (1937–1985) *Julius Tamberg *Karl Tamjärv (1919–2015) *[[Aksel Tamm (1923–1987)|Aksel Tamm]] (1923–1987) *[[Aksel Tamm]] (1931–2023) *Arnold Tamm (1906–1942) *Arnold Tamm (1927–) *[[Jaanus Tamm]] (1957–2010) *[[Jakob Tamm]] (1861–1907) *[[Laur Tamm]] (1911–1998) *[[Margus Tamm]] (1977) *Ursus Tamm (1910–1942) *Valter Tamm (1937–) *[[Tiina Tamman]] (1948) *[[August Tammann]] (1893–1934) *[[Henno Tammart]] (1909–1943) *[[Aino Tammeorg]] *[[Katariina Tammert]] (1982) *[[Agu Tammeveski]] (1951) *[[Katrin Tammik]] (1945–1999) *[[Evald Tammlaan]] (1904–1945) *[[Anton Hansen Tammsaare]] (1878–1940) *[[Jaan Tangsoo]] (1963) *Heino Taremäe (1921–2000) *[[Tiit Tarlap]] (1954–2017) *Leida Tarmel (1903–1971) *Eha Tarmet-Toomberg (1907–1993) *Hillo Tarvel *Edur Tasa (1903–1941) *[[Ilmar Taska]] (1943) *[[Aleksander Tassa]] (1882–1955) *Edmund Taster *[[Triin Tasuja]] *[[Tuuli Taul]] (1986) *[[Alma Teder]] (1908–1990) *Berta Teder (1905–1979) *Ernst Teder (1915–1993) *Juhan Teder (1911–1999) *[[Tarmo Teder]] (1958) *[[Andra Teede]] (1988) *[[Endla Tegova]] (1922–1987) *[[Maria Teiverlaur]] (1955–) *Kristiina Teiss *[[Paul Tekkel]] (1882–1944) *[[Indrek Tenno]] (1969) *[[Endel Tennov]] (1926–1978) *Elise Tenter (1888–1931) *[[Alfred Teppan]] (1890–1975) *[[Arnold Terijõe]] (1902–1937) *Marina Tervonen (1953) *Liidia Tetergova (1932–2012) *[[Anne-Mai Tevahi]] (1989) *[[Aino Thoen]] (1913–2010) *[[Johann Thomasson]] (1817–???) *Erik Thomson (1915–1990) *[[Aino Tigane]] (1912–1991) *[[Leida Tigane]] (1908–1983) *Urmas-Armas-Ingel Tigane (1970–2020) *Valentine Tigane (1906–1987) *Lembit Tihkan (1930–2023) *[[Hans Tiismann]] (1829–1886) *Loit Tiitsaar (1921–1998) *[[Nete Tiitsaar]] (1989) *[[Romulus Tiitus]] (1906–1982) *[[Gustav Tikerpuu]] (1888–1913) *August Tiko *[[Roland Tõnisson]] (1968) *[[Mihkel Tiks]] (1953) *Urmas Tilga (1966) *Julius Tillo (1919–1995) *Osvald Timmas (1913–2005) *[[Rostislav Titov]] (1928–2013) *Helene Tobias-Malõševskaja (1908–2001) *Jaak Tobre *[[Erik Tohvri]] (1933) *Nelly Toiger (1895–1969) *[[Tuuli Tolmov]] (1994) *[[Aleksander Ferdinand Tombach]] (1872–1944) *[[Donald Tomberg]] *Tamara Tomberg *Valentin Tomberg (1900–1973) *Viktor Tomberg (1915–1984) *Ilona Tominga (1964) *Juhan Tomingas *[[Ilmar Tomusk]] *Alma Toom (1903–1945) *[[Kusta Toom]] (1892–1973) *Leon Toom (1921–1969) *Liidia Toom (1890–1976) *[[Aino Toomaspoeg]] (1916) *Elmar Toome (1921–1941) *Juhan Toomepuu (1902–1990) *[[Tiia Toomet]] (1947) *[[Tanel Toomik]] *[[Osvald Tooming]] (1914–1992) *Friido Toomus (1908–1974) *Terje Toomus \Tõeveer (1907–1994) *[[Elin Toona]] (1937) *[[Rein Tootmaa]] (1957) *Kalju Tori (1924–2007) *Ants Tosin (1931...2012) *[[Mats Traat]] (1936–2022) *Linda Traumann (1908) *Ella Treffner (1890–1969) *[[Elem Treier]] (1927–2012) *[[Karl Trein]] (1900–1937) *Marie Elvine Tretjakevitsch (1875–1975) *Leonid Trett (1905–1990) *Lydia Trett (1915–2011) *Jaan Treufeldt (1888–1979) *[[Karl Treinfeldt|Karl Treufeldt]] (1893–1939) *[[Maryliis Teinfeldt-Grins]] (1993) *Leonid Trett (1905–1990) *Nikolai Troitski (1859–) *[[Tõnu Trubetsky]] (1963) *[[Uido Truija]] (1944) *[[Ilmar Trull]] (1957) *Ivan Trull (1929–2015) *[[Oskar Truu]] (1887–1949) *[[Silvia Truu]] (1922–1990) *[[Irma Truupõld]] (1903–1980) *Aleksander Tšernjavski-Tšernigovski-Dubinski (1884–1942) *Sergei Tšõbov *[[Friedebert Tuglas]] (1886–1971) *[[Arnold Tulik]] (1911–1990) *Evald Tults (?–1996) *[[Leelo Tungal]] (1947) *Genrich Turonok (1925–1996) *[[Eet Tuule]] (1941) *[[Jüri Tuulik]] (1940–2014) *[[Ülo Tuulik]] (1940) *Enn Tuuling (1906–1981) *[[Liidia Tuulse]] (1912–2012) *[[Tiina Tuvikene]] (1924–1999) *Maimu Tõldsepp (1902–1990) *Paul Tõldsepp (1908–1984) *Roland Tõldsepp (?–1960) *[[Mats Tõnisson]] (1853–1915) *Hilda Tõnnov (1903–1978) *[[August Tõnurist]] (1869–1943) *[[Maniakkide Tänav]] (1976) *[[Jaan Tätte]] (1964) *Daima Maylis Türner (1926) *[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] (1961) ==U== *[[Valev Uibopuu]] (1913–1997) *[[Villem Ugandi]] (1898–1942) *[[Enn Uibo]] (1912–1965) *[[Mihkel Ulman]] (1956) *[[Naan Umbusk]] *[[Marie Under]] (1883–1980) *[[Ell Undla]] (1902–1965) *[[Paul Undritz]] (1854–1897) *[[Jaan Undusk]] (1958) *[[Maarja Undusk]] *[[Magda Univer]] (1910–1995) *[[Mati Unt]] (1944–2005) *[[Ester Urbala]] (1982) *[[Leida Urbanik]] (1913–1978) *[[Silvia Urgas]] (1992) *[[Vaptas Urke]] (1923–1983) *[[Inger Urm]] *[[Peeter Urm]] (1949) *[[Reino Urm]] (1933–1991) *[[Jaak Urmet]] (1979) *[[Ago Ustal]] (1933–2010) *[[Richard Uudsemaa]] (1909–1997) *[[Peeter Uuetoa]] *[[Eia Uus]] (1985) *[[Arvo Uustalu]] (1964) *[[Albert Uustulnd]] (1925–1997) *[[Lembit Uustulnd]] ==V== *[[Debora Vaarandi]] (1916–2007) *[[Martin Vabat]] (1981) *[[Urmas Vadi]] (1977) *[[Veronika Vaeras]] *[[Tõnis Vaga]] (1975–2006) *[[Lembit Vahak]] *Enn Vahemets (1929–1978) *[[Aigar Vahemetsa]] (1936–2007) *[[Berk Vaher]] (1975) *[[Irja Vaher]] (1977) *[[Laine Vaher]] *[[Vaapo Vaher]] (1945–2024) *[[Luise Vaher]] (1912–1992) *[[Paul Vahi]] (1911–1941) *[[Vaino Vahing]] (1940–2008) *Jüri Vaht (1901–1925) *[[Jaan Vahtra]] (1882–1947) *[[Robert Vaidlo]] (1921–2004) *[[Arvi Vaigla]] *[[Enn Vaigur]] (1910–1988) *Mati Vaisma (1947–1987) *Vassili Valge (1907–1978) *[[Aksel Vaik]] (1909–1967) *Georg Vaino ( *[[Ao Vaks]] (1912–1993) *[[Karl Valge]] (1901) *[[Vassili Valge]] (1907–1978) *[[Aksel Valgma]] (1910–1966) *[[Mait Vaik]] (1969) *[[Jaanus Vaiksoo]] (1967) *Juhan Valgustee (1909–1970) *[[Peet Vallak]] (1893–1959) *[[Aidi Vallik]] (1971) *[[Mari Vallik]] (1993) *[[Mari Vallisoo]] (1950–2013) *[[August Vallner]] (1889–1962) *[[Hugo Valma]] (1891–1977) *[[Elmar Valmre]] (1905/1909–1944) *[[Edgar Valter]] (1929–2006) *Lembit Valter (1921–2004) *[[Arvo Valton]] (1935–2024) *[[Andres Vanapa]] (1924–2004) *[[Larissa Vanejeva]] (1953) *Veikko Vangonen (1964) *[[Hannes Varblane]] (1949–2022) *[[Ruth Vassel]] (1984) *[[Georgi Vassiljev]] (1905–1994) *[[Margus Veanes]] (1941–1981) *[[Salme Veber]] (1915–2016) *[[Joonas Veelmaa]] (1988) *[[Merle Veesalu-Rand]] (1977) *[[Muia Veetamm]] (1907–1995) *Siegfried von Vegesack (1888–1974) *[[Rein Veidemann]] (1946) *Siegfried Veidenbaum (1904–1997) *Juhan Veidenstrauch (1880–1930) *[[Enn Vellend]] (1904–1941) *[[Rein Vellend]] (1915–1964) *[[Mihhail Veller]] (1948) *[[Aado Velmet]] (1910–1974) *[[Ilmar Vene]] (1951) *[[Erlend-Ferdinand Vennola|Inga Vennola]] (1981) *[[Voldemar Vent]] (1901–1966) *[[Marie Verdei]] (1993) *Gennadi Vereštšagin (1955) *[[Velli Verev]] (1927–1987) *[[Toomas Verrev]] (1979) *Viktor Veskimäe (1902–1967) *Lev Vesselov (1937) *[[Enn Vetemaa]] (1936–2017) *[[Arno Vihalemm]] (1911–1990) *Johannes Vihma (1920–2017) *[[Johannes Viedemann]] *[[Vicky Viidikas]] (1948–1998) *[[Bernhard Viiding]] (1932–2001) *[[Elo Viiding]] (Elo Vee) (1974) *[[Ine Viiding]] (1933–1990) *[[Juhan Viiding]] (1948–1995) *[[Paul Viiding]] (1904–1962) *[[Arved Viirlaid]] (1922–2015) *Voldemar Viirsalu (1912–2006) *[[Aili Viitar]] (1904–2000) *[[Assandra Vikikivi]] *[[Eduard Vilde]] (1865–1933) *[[Jüri Vilde]] (1945–2016) *[[Heiki Vilep]] (1960) *August Vilidu Veltmees (1920–2012) *Elga Viljassar (1908–1988) *[[Ants Viljus]] (1955) *[[Valeeria Villandi]] (1924–2021) *[[Viire Villandi]] (1955–2015) *[[Jevgenia Vimbo]] (1902) *[[Harry Vimson]] (1912) *Ida Vink (1902–1993) *Villi Vink (1927–2022) *Reinhold Vinkler (1907–1942) *[[Toomas Vint]] (1944) *[[Adrian Virginius]] (1663–1706) *[[Ann Viskar]] (1882–1940) *[[Henrik Visnapuu]] (1889–1951) *Lydia Visnapuu (1909–1978) *Jaroslav Voinov (1887–1950) *Zinaida Vojeikova *Valentin Volkov (1911–1986) *[[Juhan Voolaid]] (1971) *Ants Vomm (1931–2003) *[[Jaan Vorms]] (1885–1936) *Elmar Vrager (1916–1988) *Ilja Všivkov (1900–1968) *Ülo Alo Võsar (1942) *Kristjan Võsoberg (1924–2001) *Friedrich (Priidu) Võt(t)i (1912–1960) *Egi Väina *[[Heino Väli]] (1928–1990) *[[Katrin Väli]] (1956) *[[Linda-Mari Väli]] (1988) *[[Silvi Väljal]] (1928–2014) *[[Kaarel B. Väljamäe]] (bööma) (1981) *[[Vaike Väljaots]] (1936–2018) *[[Elme Väljaste]] (1952) *Eduard Värav (1906–1962) *Andres Väärismaa (1908–1944) ==W== *[[Juhan Weitzenberg]] (1838–1877) *Karin Maria Wilde (1908– ?) *[[Asta Willmann]] (1916–1984) *[[Friedrich Wilhelm Willmann]] (1746–1819) *[[Reinhold Johann Winkler]] (1767–1815) *Eugenia von Wiren-Basilewsky (1917–2006) *Ute Wohlrab (1969) *[[Gustav Wulff]] (1865–1946) *[[Hella Wuolijoki]] (1886–1954) *[[Eduard Ludvig Wöhrmann]] (1863–1934) ==Õ== *[[Merike Õim]] (1951) *[[Tõnu Õnnepalu]] (1962) *Edward Õun (1907) *[[Ervin Õunapuu]] (1956) *[[Elmar Õun]] (1906–1977) *[[Voldemar Õun]] (1893–1986) *Edvald Õunapuu (1909–1956) ==Ö== *Jüri Ööbik (1948) *Kuno Ööpik (1919–2005) ==Ü== *[[Johannes Üksi]] (1891–1937) *Jaanus Ülavere (1910–1987) *Leenart Üllaste (1910–2003) *Pilvi Üllaste (1917– 2003) *[[Julius Ürt]] ([[Indrek Tart]], 1946) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud| ]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Kirjanikud]] [[Kategooria:Kirjanike loendid]] [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] ddsd5yxs86tyvszxnz41p7gtr9pyxo4 0 15470 7174128 7170137 2026-06-16T14:15:51Z Trebors 57925 7174128 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] lavakunstikool | omakeelne_nimi = | pilt = Г.Таллин, август 2010, Эстония - panoramio (39).jpg | pildi_laius = | pildi_seletus = | ladina_nimi = | deviis = | asutatud = 1957 | suletud = | tüüp = | usukallak = | toetusfond = | eelarve = | rektor = | juht1 = kooli juhataja [[Mart Koldits]] | juhi_nimetus1 = | juht2 = | juhi_nimetus2 = | juht3 = | juhi_nimetus3 = | kantsler = | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = [[Toom-Kooli tänav]] 4, Tallinn | ülikoolilinnak = | endised_nimed = [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatoorium]]i lavakunstikateeder | muu = | muu_silt = | sporditegevus = | värvid = | hüüdnimi = | maskott = | nobeli_laureaate = | ühendused = | logo = | veebileht = [https://eamt.ee/erialad/lavakunsti-osakond/lavakunst/ EMTA lavakunst] | laiuskoordinaat = | pikkuskoordinaat = }} '''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool''' (ka '''EMTA lavakunstikool''') on Eesti pikima ajalooga teatrikool. Argikeeles on seda sageli nimetatud ka '''lavakaks'''. 1. septembrist 2021 juhatab kooli [[Mart Koldits]]. == Ajalugu == Kuigi „dramaatilise osakonna“ avamise soovi mainiti juba akadeemia (asutamisaegse nimega Tallinna Kõrgema Muusikakooli, hilisema konservatooriumi) esimeses põhikirjas 1919. aastal, jõuti praktikas [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi Riikliku Lavakunstikooli]] loomiseni alles 1938. aastal<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/erialad/lavakunst/uldinfo/|pealkiri=Lavakunst. Üldinfo|väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht|vaadatud=19.01.2022}}</ref>. [[Tallinna Konservatoorium]]i juurde loodud [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|lavakunstikool]] ei saanud aga järgnenud Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ning sõja oludes kuigi kaua töötada. 1941. aastal lõpetas üks lend näitlejaid, nende hulgas [[Voldemar Panso]], kelle eestvedamisele ja visadusele Nõukogude ajal võlgneb paljuski tänu ka nüüdisaegne lavakunstikool. 1957. aastal alustas Panso eestvedamisel [[Toompea]]l [[Toom-Kooli tänav|Toom-Kooli 4]] asuva hoone parema tiiva ülakorrusel tööd Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder. Seal tegutses Voldemar Panso kuni surmani 1977. aastal, olles juhendajaks seitsmele esimesele lennule eesti näitlejatele. 1993. aastal nimetati konservatoorium ümber Eesti Muusikaakadeemiaks ja 2005. aastal omakorda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaks. 2005. aastast kannab lavakunsti osakond nime Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tormis, Lea. Teatriharidus Eestis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli veebisait. |url=http://lavakas.ee/teatriharidus-eestis/ |vaadatud=2020-01-10 |arhiivimisaeg=2019-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191216122808/http://lavakas.ee/teatriharidus-eestis/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ema.edu.ee/uldinfo/ulikoolist/ajalugu/ |pealkiri=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajalugu. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebisait. |vaadatud=2020-01-10 |arhiivimisaeg=2019-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190924152043/https://www.ema.edu.ee/uldinfo/ulikoolist/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Lõpetajad== <table><tr valign=top><td> *I lend, 1957–1961 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Tõnu Aav]] # [[Meeli Alev]] # [[Olev Eek]] # [[Hanno Kalmet]] # [[Mati Klooren]] # [[Linda Olmaru]] # [[Mikk Mikiver]] # [[Ants Nopri]] # [[Madis Ojamaa]] # [[Rein Olmaru]] # [[Ines Parker]] # [[Sirje Põldots]] # [[Sander Raus]] # [[Maila Rästas]] # [[Jaan Saul]] # [[Sulev Tamm]] # [[Aarne Üksküla]] # [[Siina Üksküla]] <td> *II lend, 1961–1965 juhendajad [[Voldemar Panso]] ja [[Vello Rummo]] # [[Rudolf Allabert]] # [[Viiu Härm]] # [[Helgi Ilo]] # [[Milvi Jõe]] # [[Karin Karm]] # [[Enn Kraam]] # [[Luule Laanet]] # [[Iivi Lepik]] # [[Marje Mihhailova]] # [[Tõnu Mikiver]] # [[Tõnu Mikk]] # [[Liina Orlova]] # [[Mauri Raus]] # [[Viivi Rändsaar]] # [[Peep Seppik]] # [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]] # [[Kalev Tammin]] # [[Anne Tuuling]] # [[Margus Tuuling]] # [[Uno Vark]] # [[Anni Kreem]] <td> *III lend, 1964–1968 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Helle-Reet Helenurm]] # [[Peeter Jakobi]] # [[Katrin Karisma]] # [[Enn Klooren]] # [[Kalju Komissarov]] # [[Tiina Kukli]] # [[Mari Lill]] # [[Ilmar Mikkor]] # [[Andres Ots]] # [[Tiiu Randviir]] # [[Ago Roo]] # [[Ago Saller]] # [[Jaan Tooming]] # [[Raivo Trass]] # [[Mari Urbsoo]] <td> *IV lend, 1966–1970 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Liis Bender]] # [[Ene Järvis]] # [[Kalle Kaldma]] # [[Kaarel Kilvet]] # [[Mall Klaser]] # [[Rein Laos]] # [[Marje Loorits]] # [[Jüri Niin]] # [[Peep Pillak (näitleja)|Peep Pillak]] # [[Malle Pärn]] # [[Kristi Teemusk]] # [[Tõnu Tepandi]] # [[Väino Uibo]] # [[Lembit Ulfsak]] # [[Helene Vannari]] <td> *V lend, 1968–1972 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Helgi Annast]] # [[Toivo Arnover]] # [[Ivo Eensalu]] # [[Vello Janson]] # [[Rein Kotkas]] # [[Kersti Kreismann]] # [[Katrin Kumpan]] # [[Igor Kurve]] # [[Paul Laasik]] # [[Helle Pihlak]] # [[Koit Randus]] # [[Siim Rulli]] # [[Tõnis Rätsep]] # [[Tõnu Saar]] # [[Jaak Tamleht]] # [[Raul Tammet]] # [[Peeter Tooma]] # [[Martin Veinmann]] # [[Juhan Viiding]] </table> <table><tr valign=top><td> *VI lend, 1970–1974 juhendajad [[Grigori Kromanov]] ja [[Mikk Mikiver]] # [[Jüri Aarma]] # [[Teet Hanschmidt]] # [[Maria Klenskaja]] # [[Elle Kull]] # [[Väino Laes]] # [[Zoja Mellov]] # [[Kaie Mihkelson]] # [[Lauri Nebel]] # [[Rita Raave]] # [[Jaan Rõõmussaar]] # [[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]] <td> *[[VII lend]], 1972–1976 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Tiit Berg]] # [[Merle Karusoo]] # [[Ago-Endrik Kerge]] # [[Urmas Kibuspuu]] # [[Jüri Krjukov]] # [[Aare Laanemets]] # [[Sulev Luik]] # [[Kalju Orro]] # [[Toomas Ots]] # [[Anne Paluver]] # [[Priit Pedajas]] # [[Lembit Peterson]] # [[Eero Spriit]] # [[Kadri Tamberg]] # [[Külliki Tool]] # [[Peeter Volkonski]] {{vaata|7. lend}} <td> *VIII lend, 1974–1978 juhendaja [[Kaarin Raid]] # [[Silvi Ait]] # [[Urmas Alender]] # [[Jaak Hein]] # [[Veiko Jürisson]] # [[Enn Keerd]] # [[Margus Lepa]] # [[Eve Maremäe]] # [[Rein Oja]] # [[Karin Peetri]] # [[Tiia Porss]] # [[Mart Pukk]] # [[Raivo Rüütel]] # [[Heino Seljamaa]] # [[Toomas Suuman]] # [[Merle Talvik]] # [[Aivar Tommingas]] <td> *IX lend, 1976–1980 juhendaja [[Merle Karusoo]] # [[Roman Baskin]] # [[Madis Kalmet]] # [[Guido Kangur]] # [[Oiva Kaupinen]] # [[Arvo Kukumägi]] # [[Ain Lutsepp]] # [[Toomas Lõhmuste]] # [[Tõnu Oja]] # [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] # [[Tõnu Raadik]] # [[Mati Rebane]] # [[Katrin Saukas]] # [[Ülle Side]] # [[Imbi Süvalep]] # [[Villu Tari]] # [[Maret Mursa]] # [[Anne Veesaar]] # [[Marika Vernik]] # [[Krista Viirand]] <td> *X lend, 1978–1982 juhendaja [[Aarne Üksküla]] # [[Jaak Johanson]] # [[Toomas Kreen]] # [[Anu Lamp]] # [[Andres Lepik]] # [[Vilma Luik]] # [[Mare Peterson]] # [[Laine Mägi]] # [[Katrin Nielsen]] # [[Margus Oopkaup]] # [[Jaan Rekkor]] # [[Aivar Simmermann]] # [[Sulev Teppart]] # [[Elmar Trink]] # [[Andrus Vaarik]] # [[Viire Valdma]] # [[Maanus Valentin]] </table> <table><tr valign=top><td> *XI lend, 1980–1984 juhendaja [[Mikk Mikiver]] # [[Hannes Kulla]] # [[Enn Nõmmik]] # [[Talvo Pabut]] # [[Raimo Pass]] # [[Terje Pennie]] # [[Üllar Põld]] # [[Tene Ruubel]] # [[Gita Ränk]] # [[Rita Rätsepp]] # [[Eduard Salmistu]] # [[Peeter Sauter]] # [[Angelina Semjonova]] # [[Kaupo Suuster]] # [[Margus Tabor]] # [[Kiiri Tamm]] # [[Reeda Toots]] # [[Toomas Urb]] # [[Ülo Vihma]] # [[Eva Vilt]] # [[Märt Visnapuu]] <td> *XII lend, 1982–1986 juhendajad [[Aarne Üksküla]] ja [[Lembit Peterson]] # [[Katrin Kohv]] # [[Priit Künnapas]] # [[Peeter Oja]] # [[Maret Peep]] # [[Tõnu Peterson]] # [[Piret Päär]] # [[Toomas Taimla]] # [[Peeter Tammearu]] # [[Liina Tennosaar]] # [[Anne Türnpu]] # [[Aita Vaher]] # [[Toomas Volkmann]] <td> *XIII lend, 1984–1988 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Dajan Ahmet]]ov # [[Andres Dvinjaninov]] # [[Epp Eespäev]] # [[Merle Jääger]] # [[Piret Kalda]] # [[Allan Noormets]] # [[Andres Noormets]] # [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] # [[Elmo Nüganen]] # [[Külli Palmsaar]] # [[Anne Reemann]] # [[Rain Simmul]] # [[Artur Talvik]] # [[Raivo E. Tamm]] # [[Hendrik Toompere]] # [[Toomas Vooglaid]] Vene rühm # [[Olga Penner]] # [[Galina Pjanova]] # [[Valeri Stortšak]] <td> *XIV lend, 1986–1990 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Maria Avdjuško]] # [[Marko Matvere]] # [[Riho Rosberg]] # [[Heiko Sööt]] # [[Kärt Tomingas]] # [[Jaan Tätte]] # [[Kaupo Varik]] <td> *[[XV lend]], 1988–1992 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Rednar Annus]] # [[Katri Kaasik-Aaslav]] # [[Raido Keskküla]] # [[Marika Korolev]] # [[Tarvo Krall]] # [[Kristel Leesmend]] # [[Tiina Mälberg]] # [[Kaili Närep]] # [[Merle Palmiste]] # [[Dan Põldroos]] # [[Andres Raag]] # [[Gert Raudsep]] # [[Piret Rauk]] # [[Jaanus Rohumaa]] # [[Üllar Saaremäe]] # [[Sten Zupping]] # [[Garmen Tabor]] # [[Ivo Uukkivi]] # [[Ingomar Vihmar]] </table> <table><tr valign=top><td> *XVI lend, 1990–1994 juhendaja [[Ingo Normet]] # [[Liisa Aibel]] # [[Ago Anderson]] # [[Margus Jaanovits]] # [[Diana Konstantinova]] # [[Riho Kütsar]] # [[Katariina Lauk]] # [[Tõnno Linnas]] # [[Mait Malmsten]] # [[Triinu Meriste]] # [[Helena Merzin]] # [[Ain Mäeots]] # [[Tarmo Männard]] # [[Andres Puustusmaa]] # [[Elina Reinold]] # [[Indrek Sammul]] <td> *XVII lend, 1992–1996 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Marika Barabanštšikova]] # [[Taavi Eelmaa]] # [[Liia Kanemägi]] # [[Külli Koik]] # [[Pille Lukin]] # [[Tiit Palu]] # [[Ain Prosa]] # [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] # [[René Reinumägi]] # [[Indrek Saar]] # [[Tarvo Sõmer]] # [[Karin Tammaru]] # [[Ardo Ran Varres]] # [[Kaido Veermäe]] # [[Velvo Väli]] <td> *XVIII lend, 1994–1998 juhendaja [[Priit Pedajas]] # [[Andero Ermel]] # [[Erki Laur]] # [[Kleer Maibaum]] # [[Hilje Murel]] # [[Andres Roosileht]] # [[Tiit Sukk]] # [[Tiina Tauraite]] # [[Külli Teetamm]] # [[Taavi Teplenkov]] # [[Harriet Toompere]] # [[Veikko Täär]] # [[Jan Uuspõld]] # [[Liina Vahtrik]] <td> *XIX lend, 1996–2000 juhendaja [[Ingo Normet]] [[Näitleja]] õppesuund: # [[Kersti Heinloo]] # [[Maarja Jakobson]] # [[Janek Joost]] # [[Andres Mähar]] # [[Margus Prangel]] # [[Tarmo Prangel]] # [[Katrin Pärn]] # [[Eva Püssa]] # [[Ranet Rees]] # [[Piret Simson]] # [[Tambet Tuisk]] # [[Ingrit Vaher]] [[Lavastaja]] õppesuund: # [[Vahur Keller]] # [[Urmas Lennuk]] # [[Tõnu Lensment]] # [[Tiit Ojasoo]] <td> *XX lend, 1998–2002 juhendaja [[Elmo Nüganen]] # [[Ott Aardam]] # [[Argo Aadli]] # [[Karol Kuntsel]] # [[Hele Kõre]] # [[Alo Kõrve]] # [[Kadri Lepp]] # [[Karin Lätsim]] # [[Laura Nõlvak]] # [[Evelin Pang]] # [[Anti Reinthal]] # [[Maria Soomets]] # [[Elisabet Tamm]] # [[Mart Toome]] # [[Carita Vaikjärv]] # [[Priit Võigemast]] </table> <table><tr valign=top><td> *XXI lend, 2000–2004 juhendaja [[Ingo Normet]] Näitleja õppesuund: # [[Mari Abel]] # [[Märt Avandi]] # [[Kristel Elling]] # [[Tanel Jonas]] # [[Rasmus Kaljujärv]] # [[Alina Karmazina]] # [[Riina Maidre]] # [[Marin Mägi]] # [[Indrek Ojari]] # [[Mirtel Pohla]] # [[Jaak Prints]] # [[Bert Raudsep]] # [[Kristjan Sarv]] # [[Ott Sepp]] # [[Lee Trei]] Lavastaja õppesuund: # [[Laur Kaunissaare]] # [[Eva Klemets]] # [[Mart Koldits]] # [[Kadi Tudre]] <td> *XXII lend, 2002–2006 juhendaja [[Priit Pedajas]] Näitleja õppesuund: # [[Mihkel Kabel]] # [[Martin Kõiv]] # [[Risto Kübar]] # [[Lauri Lagle]] # [[Tõnn Lamp]] # [[Mari-Liis Lill]] # [[Markus Luik]] # [[Ragne Pekarev]] # [[Laura Peterson]] # [[Ursula Ratasepp]] # [[Inga Salurand]] # [[Veiko Tubin]] # [[Nero Urke]] # [[Britta Vahur]] # [[Sergo Vares]] <td> *XXIII lend, 2004–2008 juhendaja [[Ingo Normet]] Näitleja õppesuund: # [[Agnes Aaliste]] # [[Juss Haasma]] # [[Martin Mill]] # [[Maarja Mitt]] # [[Jekaterina Novosjolova]] # [[Andres Oja]] # [[Meelis Põdersoo]] # [[Elina Pähklimägi]] # [[Ago Soots]] # [[Marek Tammets]] # [[Kristo Viiding]] [[Dramaturg]]i õppesuund: # [[Marion Jõepera]] # [[Mart Kase]] # [[Maria Lee Liivak]] Lavastaja õppesuund: # [[Robert Annus]] # [[Uku Uusberg]] <td> *XXIV lend, 2006–2010 juhendaja [[Hendrik Toompere]] Näitleja õppesuund: # [[Liis Haab]] # [[Mait Joorits]] # [[Mikk Jürjens]] # [[Lauri Kaldoja]] # [[Marta Laan]] # [[Roland Laos]] # [[Marko Leht]] # [[Kertu Moppel]] # [[Jekaterina Nikolajeva]] # [[Liisa Pulk]] # [[Artur Tedremägi]] # [[Jüri Tiidus]] # [[Mihkel Tikerpalu]] # [[Hendrik Toompere juunior]] # [[Sandra Üksküla Uusberg]] # [[Kristjan Üksküla]] <td> *XXV lend, 2008–2012 juhendaja [[Elmo Nüganen]] Näitleja õppesuund: # [[Katariina Ratasepp]] # [[Henrik Kalmet]] # [[Karl-Andreas Kalmet]] # [[Piret Krumm]] # [[Jane Kruus]] # [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] # [[Pääru Oja]] # [[Märt Pius]] # [[Priit Pius]] # [[Kristiina-Hortensia Port]] # [[Maiken Schmidt]] # [[Priit Strandberg]] # [[Kaspar Velberg]] Lavastaja õppesuund # [[Auri Jürna]] # [[Sander Pukk]] Dramaturgi õppesuund # [[Kristiina Jalasto]] # [[Diana Leesalu]] # [[Paavo Piik]] # [[Ingel Undusk]] </table> <table><tr valign=top><td> *XXVI lend, 2010–2014 juhendaja [[Tiit Ojasoo]] Näitleja õppesuund # [[Jaanika Arum]] # [[Markus Dvinjaninov]] # [[Marian Heinat]] # [[Linda Kolde]] # [[Rea Lest]] # [[Jörgen Liik]] # [[Roman Maksimuk]] # [[Veiko Porkanen]] # [[Helena Pruuli]] # [[Jarmo Reha]] # [[Reimo Sagor]] # [[Simeoni Sundja]] # [[Kärt Tammjärv]] # [[Ragnar Uustal]] # [[Linda Vaher]] Lavastaja õppesuund # [[Laura Mets]] Dramaturgi õppesuund # [[Andra Teede]] <td> *XXVII lend, 2012–2016 juhendajad [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] ja [[Katariina Unt]] Näitleja õppesuund # [[Jürgen Gansen]] # [[Markus Habakukk]] # [[Ester Kuntu]] # [[Karl Laumets]] # [[Karmo Nigula]] # [[Saara Nüganen]] # [[Lauli Koppelmaa|Lauli Otsar]] # [[Ott-Henrik Raidmets]] # [[Christopher Rajaveer]] # [[Liisa Saaremäel]] # [[Risto Vaidla]] Dramaturgi õppesuund # [[Laura Kalle]] # [[Karl Koppelmaa]] # [[Mehis Pihla]] <td> *XXVIII lend, 2014–2018 juhendajad [[Anne Türnpu]] ja [[Mart Koldits]] Näitleja õppesuund # [[Kirill Havanski]] # [[Laura Kukk]] # [[Ingrid Margus]] # [[Jane Napp]] # [[Jaanus Nuutre]] # [[Dovydas Pabarčius]] # [[Steffi Pähn]] # [[Teele Pärn]] # [[Sander Roosimägi]] # [[Ilo-Ann Saarepera]] # [[Johannes Richard Sepping]] # [[Nils Mattias Steinberg]] # [[Ursel Tilk]] # [[Markus Truup]] # [[Joosep Uus]] Lavastaja õppesuund # [[Johan Elm]] # [[Ingmar Jõela]] # [[Jan Teevet]] Dramaturgi õppesuund # [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]] <td> *XXIX lend, 2016–2020 juhendajad [[Elmo Nüganen]] ja [[Anu Lamp]] Näitleja õppesuund # [[Jan Erik Ehrenberg]] # [[Ekke Märten Hekles]] # [[Simo Andre Kadastu]] # [[Martin Kork]] # [[Lena Barbara Luhse]] # [[Maris Lüüs]] # [[Märten Metsaviir]] # [[Maarja Johanna Mägi]] # [[Kaarel Pogga]] # [[Oskar Punga]] # [[Kristiin Räägel]] # [[Ken Rüütel]] # [[Oskar Seeman]] Lavastaja õppesuund # [[Andreas Aadel]] # [[Markus Helmut Ilves]] # [[Mihkel Kohava]] # [[Elise Metsanurk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lavakunstikooli lennud |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |vaadatud=2010-02-18 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330051132/http://lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta }}</ref> <td> *XXX lend, 2018–2022 juhendaja [[Lembit Peterson]] Näitleja õppesuund # [[Hardo Adamson]] # [[Maria Ehrenberg]] # [[Jaan Tristan Kolberg]] # [[Maria Teresa Kalmet]] # [[Karel Käos]] # [[Merlin Kivi]] # [[Alden Kirss]] # [[Maria Liive]] # [[Jass Kalev Mäe]] # [[Maarja Mõts]] # [[Hardi Möller]] # [[Tuuli Maarja Põldma]] # [[Mark Erik Savi]] Lavastaja õppesuund # [[Marta Aliide Jakovski]] # [[Kalju-Karl Kivi]] # [[Margaret Sarv]] # [[Erik Richard Salumäe]] Dramaturgi õppesuund # [[Elo Tuule Järv]] # [[Roos Lisette Parmas]] </table> <table><tr valign="top"><td> *XXXI lend, 2020–2024 juhendajad [[Jaak Prints]] ja [[Külli Teetamm]] Näitleja õppesuund # [[Markus Andreas Auling]] # [[Karl Birnbaum]] # [[Richard Ester]] # [[Lauren Grinberg]] # [[Hanna Jaanovits]] # [[Laurits Muru]] # [[Hele Palumaa]] # [[Herman Pihlak]] # [[Kristina Preimann]] # [[Kristin Prits]] # [[Emili Rohumaa]] # [[Alice Siil]] # [[Juhan Soon]] # [[Astra Irene Susi]] # [[Rasmus Vendel]] # [[Edgar Vunš]] <td> *XXXII lend, 2022–2026 juhendaja [[Mart Koldits]] Näitleja õppesuund # [[Mirjam Aavakivi]] # [[Erling Eding]] # [[Erik Hermaküla]] # [[Joonas Koff]] # [[Eliis-Maria Koit]] # [[Mauri Liiv]] # [[Mattias Nurga]] # [[Uku Pokk]] # [[Alex Paul Pukk]] # [[Katarina Sits]] # [[Carolyn Veensalu]] Lavastaja õppesuund # [[Triin Brigitta Heidov]] # [[Elss Raidmets]] # [[Oliver-Marcus Reimann]] # [[Robi Varul]] Dramaturgi õppesuund # [[Joosep Lõhmus]] # [[Maarja Moor]] <td> *XXXIII lend, 2024–2028 juhendaja [[Tiit Ojasoo]] Näitleja õppesuund # [[Ats Aavakivi]] # [[Arabella Antons]] # [[Rasmus Ermel]] # [[Juula Miia Hermanis]] # [[Franko Mirjam]] # [[Aksel Ojari]] # [[Maara Parhomenko]] # [[Karmen Parijõgi]] # [[Mihkel Peetson]] # [[Anna Birgitta Põder]] # [[Pauliine Põldmaa]] # [[Miia Tooming]] # [[Laura-Liis Uussaar]] # [[Mirjam Äkke]] </table> == Juhatajad == * 1957–1977 [[Voldemar Panso]] * 1978–1982 [[Aarne Üksküla]] * 1982–1985 [[Eduard Tinn]] * 1986–1995 [[Kalju Komissarov]] * 1995–2011 [[Ingo Normet]] * 2011–2016 [[Peeter Raudsepp]] * 2016–2018 [[Lembit Peterson]] * 2018–2021 [[Jaak Prints]] * 2021– [[Mart Koldits]] == Sõpruskoolid == * {{Riigi ikoon|Ühendkuningriik}} [[Rose Brufordi Kolledž]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi Teatriakadeemia]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliini Kunstiülikool]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Castilla ja Leóni Kõrgem Draamakunstikool]] * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti Kultuuriakadeemia]] ==Vaata ka== * [[Teatrikool]] * [[7. lend]] * [[15. lend]] * [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.lavakas.ee Kõrgema Lavakunstikooli koduleht] [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] mseay96cawnw04o8cs5zoiypl4iluub 7174130 7174128 2026-06-16T14:16:15Z Trebors 57925 /* Sõpruskoolid */ 7174130 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] lavakunstikool | omakeelne_nimi = | pilt = Г.Таллин, август 2010, Эстония - panoramio (39).jpg | pildi_laius = | pildi_seletus = | ladina_nimi = | deviis = | asutatud = 1957 | suletud = | tüüp = | usukallak = | toetusfond = | eelarve = | rektor = | juht1 = kooli juhataja [[Mart Koldits]] | juhi_nimetus1 = | juht2 = | juhi_nimetus2 = | juht3 = | juhi_nimetus3 = | kantsler = | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = [[Toom-Kooli tänav]] 4, Tallinn | ülikoolilinnak = | endised_nimed = [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatoorium]]i lavakunstikateeder | muu = | muu_silt = | sporditegevus = | värvid = | hüüdnimi = | maskott = | nobeli_laureaate = | ühendused = | logo = | veebileht = [https://eamt.ee/erialad/lavakunsti-osakond/lavakunst/ EMTA lavakunst] | laiuskoordinaat = | pikkuskoordinaat = }} '''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool''' (ka '''EMTA lavakunstikool''') on Eesti pikima ajalooga teatrikool. Argikeeles on seda sageli nimetatud ka '''lavakaks'''. 1. septembrist 2021 juhatab kooli [[Mart Koldits]]. == Ajalugu == Kuigi „dramaatilise osakonna“ avamise soovi mainiti juba akadeemia (asutamisaegse nimega Tallinna Kõrgema Muusikakooli, hilisema konservatooriumi) esimeses põhikirjas 1919. aastal, jõuti praktikas [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi Riikliku Lavakunstikooli]] loomiseni alles 1938. aastal<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/erialad/lavakunst/uldinfo/|pealkiri=Lavakunst. Üldinfo|väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht|vaadatud=19.01.2022}}</ref>. [[Tallinna Konservatoorium]]i juurde loodud [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|lavakunstikool]] ei saanud aga järgnenud Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ning sõja oludes kuigi kaua töötada. 1941. aastal lõpetas üks lend näitlejaid, nende hulgas [[Voldemar Panso]], kelle eestvedamisele ja visadusele Nõukogude ajal võlgneb paljuski tänu ka nüüdisaegne lavakunstikool. 1957. aastal alustas Panso eestvedamisel [[Toompea]]l [[Toom-Kooli tänav|Toom-Kooli 4]] asuva hoone parema tiiva ülakorrusel tööd Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder. Seal tegutses Voldemar Panso kuni surmani 1977. aastal, olles juhendajaks seitsmele esimesele lennule eesti näitlejatele. 1993. aastal nimetati konservatoorium ümber Eesti Muusikaakadeemiaks ja 2005. aastal omakorda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaks. 2005. aastast kannab lavakunsti osakond nime Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tormis, Lea. Teatriharidus Eestis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli veebisait. |url=http://lavakas.ee/teatriharidus-eestis/ |vaadatud=2020-01-10 |arhiivimisaeg=2019-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191216122808/http://lavakas.ee/teatriharidus-eestis/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ema.edu.ee/uldinfo/ulikoolist/ajalugu/ |pealkiri=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajalugu. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebisait. |vaadatud=2020-01-10 |arhiivimisaeg=2019-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190924152043/https://www.ema.edu.ee/uldinfo/ulikoolist/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Lõpetajad== <table><tr valign=top><td> *I lend, 1957–1961 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Tõnu Aav]] # [[Meeli Alev]] # [[Olev Eek]] # [[Hanno Kalmet]] # [[Mati Klooren]] # [[Linda Olmaru]] # [[Mikk Mikiver]] # [[Ants Nopri]] # [[Madis Ojamaa]] # [[Rein Olmaru]] # [[Ines Parker]] # [[Sirje Põldots]] # [[Sander Raus]] # [[Maila Rästas]] # [[Jaan Saul]] # [[Sulev Tamm]] # [[Aarne Üksküla]] # [[Siina Üksküla]] <td> *II lend, 1961–1965 juhendajad [[Voldemar Panso]] ja [[Vello Rummo]] # [[Rudolf Allabert]] # [[Viiu Härm]] # [[Helgi Ilo]] # [[Milvi Jõe]] # [[Karin Karm]] # [[Enn Kraam]] # [[Luule Laanet]] # [[Iivi Lepik]] # [[Marje Mihhailova]] # [[Tõnu Mikiver]] # [[Tõnu Mikk]] # [[Liina Orlova]] # [[Mauri Raus]] # [[Viivi Rändsaar]] # [[Peep Seppik]] # [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]] # [[Kalev Tammin]] # [[Anne Tuuling]] # [[Margus Tuuling]] # [[Uno Vark]] # [[Anni Kreem]] <td> *III lend, 1964–1968 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Helle-Reet Helenurm]] # [[Peeter Jakobi]] # [[Katrin Karisma]] # [[Enn Klooren]] # [[Kalju Komissarov]] # [[Tiina Kukli]] # [[Mari Lill]] # [[Ilmar Mikkor]] # [[Andres Ots]] # [[Tiiu Randviir]] # [[Ago Roo]] # [[Ago Saller]] # [[Jaan Tooming]] # [[Raivo Trass]] # [[Mari Urbsoo]] <td> *IV lend, 1966–1970 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Liis Bender]] # [[Ene Järvis]] # [[Kalle Kaldma]] # [[Kaarel Kilvet]] # [[Mall Klaser]] # [[Rein Laos]] # [[Marje Loorits]] # [[Jüri Niin]] # [[Peep Pillak (näitleja)|Peep Pillak]] # [[Malle Pärn]] # [[Kristi Teemusk]] # [[Tõnu Tepandi]] # [[Väino Uibo]] # [[Lembit Ulfsak]] # [[Helene Vannari]] <td> *V lend, 1968–1972 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Helgi Annast]] # [[Toivo Arnover]] # [[Ivo Eensalu]] # [[Vello Janson]] # [[Rein Kotkas]] # [[Kersti Kreismann]] # [[Katrin Kumpan]] # [[Igor Kurve]] # [[Paul Laasik]] # [[Helle Pihlak]] # [[Koit Randus]] # [[Siim Rulli]] # [[Tõnis Rätsep]] # [[Tõnu Saar]] # [[Jaak Tamleht]] # [[Raul Tammet]] # [[Peeter Tooma]] # [[Martin Veinmann]] # [[Juhan Viiding]] </table> <table><tr valign=top><td> *VI lend, 1970–1974 juhendajad [[Grigori Kromanov]] ja [[Mikk Mikiver]] # [[Jüri Aarma]] # [[Teet Hanschmidt]] # [[Maria Klenskaja]] # [[Elle Kull]] # [[Väino Laes]] # [[Zoja Mellov]] # [[Kaie Mihkelson]] # [[Lauri Nebel]] # [[Rita Raave]] # [[Jaan Rõõmussaar]] # [[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]] <td> *[[VII lend]], 1972–1976 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Tiit Berg]] # [[Merle Karusoo]] # [[Ago-Endrik Kerge]] # [[Urmas Kibuspuu]] # [[Jüri Krjukov]] # [[Aare Laanemets]] # [[Sulev Luik]] # [[Kalju Orro]] # [[Toomas Ots]] # [[Anne Paluver]] # [[Priit Pedajas]] # [[Lembit Peterson]] # [[Eero Spriit]] # [[Kadri Tamberg]] # [[Külliki Tool]] # [[Peeter Volkonski]] {{vaata|7. lend}} <td> *VIII lend, 1974–1978 juhendaja [[Kaarin Raid]] # [[Silvi Ait]] # [[Urmas Alender]] # [[Jaak Hein]] # [[Veiko Jürisson]] # [[Enn Keerd]] # [[Margus Lepa]] # [[Eve Maremäe]] # [[Rein Oja]] # [[Karin Peetri]] # [[Tiia Porss]] # [[Mart Pukk]] # [[Raivo Rüütel]] # [[Heino Seljamaa]] # [[Toomas Suuman]] # [[Merle Talvik]] # [[Aivar Tommingas]] <td> *IX lend, 1976–1980 juhendaja [[Merle Karusoo]] # [[Roman Baskin]] # [[Madis Kalmet]] # [[Guido Kangur]] # [[Oiva Kaupinen]] # [[Arvo Kukumägi]] # [[Ain Lutsepp]] # [[Toomas Lõhmuste]] # [[Tõnu Oja]] # [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] # [[Tõnu Raadik]] # [[Mati Rebane]] # [[Katrin Saukas]] # [[Ülle Side]] # [[Imbi Süvalep]] # [[Villu Tari]] # [[Maret Mursa]] # [[Anne Veesaar]] # [[Marika Vernik]] # [[Krista Viirand]] <td> *X lend, 1978–1982 juhendaja [[Aarne Üksküla]] # [[Jaak Johanson]] # [[Toomas Kreen]] # [[Anu Lamp]] # [[Andres Lepik]] # [[Vilma Luik]] # [[Mare Peterson]] # [[Laine Mägi]] # [[Katrin Nielsen]] # [[Margus Oopkaup]] # [[Jaan Rekkor]] # [[Aivar Simmermann]] # [[Sulev Teppart]] # [[Elmar Trink]] # [[Andrus Vaarik]] # [[Viire Valdma]] # [[Maanus Valentin]] </table> <table><tr valign=top><td> *XI lend, 1980–1984 juhendaja [[Mikk Mikiver]] # [[Hannes Kulla]] # [[Enn Nõmmik]] # [[Talvo Pabut]] # [[Raimo Pass]] # [[Terje Pennie]] # [[Üllar Põld]] # [[Tene Ruubel]] # [[Gita Ränk]] # [[Rita Rätsepp]] # [[Eduard Salmistu]] # [[Peeter Sauter]] # [[Angelina Semjonova]] # [[Kaupo Suuster]] # [[Margus Tabor]] # [[Kiiri Tamm]] # [[Reeda Toots]] # [[Toomas Urb]] # [[Ülo Vihma]] # [[Eva Vilt]] # [[Märt Visnapuu]] <td> *XII lend, 1982–1986 juhendajad [[Aarne Üksküla]] ja [[Lembit Peterson]] # [[Katrin Kohv]] # [[Priit Künnapas]] # [[Peeter Oja]] # [[Maret Peep]] # [[Tõnu Peterson]] # [[Piret Päär]] # [[Toomas Taimla]] # [[Peeter Tammearu]] # [[Liina Tennosaar]] # [[Anne Türnpu]] # [[Aita Vaher]] # [[Toomas Volkmann]] <td> *XIII lend, 1984–1988 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Dajan Ahmet]]ov # [[Andres Dvinjaninov]] # [[Epp Eespäev]] # [[Merle Jääger]] # [[Piret Kalda]] # [[Allan Noormets]] # [[Andres Noormets]] # [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] # [[Elmo Nüganen]] # [[Külli Palmsaar]] # [[Anne Reemann]] # [[Rain Simmul]] # [[Artur Talvik]] # [[Raivo E. Tamm]] # [[Hendrik Toompere]] # [[Toomas Vooglaid]] Vene rühm # [[Olga Penner]] # [[Galina Pjanova]] # [[Valeri Stortšak]] <td> *XIV lend, 1986–1990 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Maria Avdjuško]] # [[Marko Matvere]] # [[Riho Rosberg]] # [[Heiko Sööt]] # [[Kärt Tomingas]] # [[Jaan Tätte]] # [[Kaupo Varik]] <td> *[[XV lend]], 1988–1992 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Rednar Annus]] # [[Katri Kaasik-Aaslav]] # [[Raido Keskküla]] # [[Marika Korolev]] # [[Tarvo Krall]] # [[Kristel Leesmend]] # [[Tiina Mälberg]] # [[Kaili Närep]] # [[Merle Palmiste]] # [[Dan Põldroos]] # [[Andres Raag]] # [[Gert Raudsep]] # [[Piret Rauk]] # [[Jaanus Rohumaa]] # [[Üllar Saaremäe]] # [[Sten Zupping]] # [[Garmen Tabor]] # [[Ivo Uukkivi]] # [[Ingomar Vihmar]] </table> <table><tr valign=top><td> *XVI lend, 1990–1994 juhendaja [[Ingo Normet]] # [[Liisa Aibel]] # [[Ago Anderson]] # [[Margus Jaanovits]] # [[Diana Konstantinova]] # [[Riho Kütsar]] # [[Katariina Lauk]] # [[Tõnno Linnas]] # [[Mait Malmsten]] # [[Triinu Meriste]] # [[Helena Merzin]] # [[Ain Mäeots]] # [[Tarmo Männard]] # [[Andres Puustusmaa]] # [[Elina Reinold]] # [[Indrek Sammul]] <td> *XVII lend, 1992–1996 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Marika Barabanštšikova]] # [[Taavi Eelmaa]] # [[Liia Kanemägi]] # [[Külli Koik]] # [[Pille Lukin]] # [[Tiit Palu]] # [[Ain Prosa]] # [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] # [[René Reinumägi]] # [[Indrek Saar]] # [[Tarvo Sõmer]] # [[Karin Tammaru]] # [[Ardo Ran Varres]] # [[Kaido Veermäe]] # [[Velvo Väli]] <td> *XVIII lend, 1994–1998 juhendaja [[Priit Pedajas]] # [[Andero Ermel]] # [[Erki Laur]] # [[Kleer Maibaum]] # [[Hilje Murel]] # [[Andres Roosileht]] # [[Tiit Sukk]] # [[Tiina Tauraite]] # [[Külli Teetamm]] # [[Taavi Teplenkov]] # [[Harriet Toompere]] # [[Veikko Täär]] # [[Jan Uuspõld]] # [[Liina Vahtrik]] <td> *XIX lend, 1996–2000 juhendaja [[Ingo Normet]] [[Näitleja]] õppesuund: # [[Kersti Heinloo]] # [[Maarja Jakobson]] # [[Janek Joost]] # [[Andres Mähar]] # [[Margus Prangel]] # [[Tarmo Prangel]] # [[Katrin Pärn]] # [[Eva Püssa]] # [[Ranet Rees]] # [[Piret Simson]] # [[Tambet Tuisk]] # [[Ingrit Vaher]] [[Lavastaja]] õppesuund: # [[Vahur Keller]] # [[Urmas Lennuk]] # [[Tõnu Lensment]] # [[Tiit Ojasoo]] <td> *XX lend, 1998–2002 juhendaja [[Elmo Nüganen]] # [[Ott Aardam]] # [[Argo Aadli]] # [[Karol Kuntsel]] # [[Hele Kõre]] # [[Alo Kõrve]] # [[Kadri Lepp]] # [[Karin Lätsim]] # [[Laura Nõlvak]] # [[Evelin Pang]] # [[Anti Reinthal]] # [[Maria Soomets]] # [[Elisabet Tamm]] # [[Mart Toome]] # [[Carita Vaikjärv]] # [[Priit Võigemast]] </table> <table><tr valign=top><td> *XXI lend, 2000–2004 juhendaja [[Ingo Normet]] Näitleja õppesuund: # [[Mari Abel]] # [[Märt Avandi]] # [[Kristel Elling]] # [[Tanel Jonas]] # [[Rasmus Kaljujärv]] # [[Alina Karmazina]] # [[Riina Maidre]] # [[Marin Mägi]] # [[Indrek Ojari]] # [[Mirtel Pohla]] # [[Jaak Prints]] # [[Bert Raudsep]] # [[Kristjan Sarv]] # [[Ott Sepp]] # [[Lee Trei]] Lavastaja õppesuund: # [[Laur Kaunissaare]] # [[Eva Klemets]] # [[Mart Koldits]] # [[Kadi Tudre]] <td> *XXII lend, 2002–2006 juhendaja [[Priit Pedajas]] Näitleja õppesuund: # [[Mihkel Kabel]] # [[Martin Kõiv]] # [[Risto Kübar]] # [[Lauri Lagle]] # [[Tõnn Lamp]] # [[Mari-Liis Lill]] # [[Markus Luik]] # [[Ragne Pekarev]] # [[Laura Peterson]] # [[Ursula Ratasepp]] # [[Inga Salurand]] # [[Veiko Tubin]] # [[Nero Urke]] # [[Britta Vahur]] # [[Sergo Vares]] <td> *XXIII lend, 2004–2008 juhendaja [[Ingo Normet]] Näitleja õppesuund: # [[Agnes Aaliste]] # [[Juss Haasma]] # [[Martin Mill]] # [[Maarja Mitt]] # [[Jekaterina Novosjolova]] # [[Andres Oja]] # [[Meelis Põdersoo]] # [[Elina Pähklimägi]] # [[Ago Soots]] # [[Marek Tammets]] # [[Kristo Viiding]] [[Dramaturg]]i õppesuund: # [[Marion Jõepera]] # [[Mart Kase]] # [[Maria Lee Liivak]] Lavastaja õppesuund: # [[Robert Annus]] # [[Uku Uusberg]] <td> *XXIV lend, 2006–2010 juhendaja [[Hendrik Toompere]] Näitleja õppesuund: # [[Liis Haab]] # [[Mait Joorits]] # [[Mikk Jürjens]] # [[Lauri Kaldoja]] # [[Marta Laan]] # [[Roland Laos]] # [[Marko Leht]] # [[Kertu Moppel]] # [[Jekaterina Nikolajeva]] # [[Liisa Pulk]] # [[Artur Tedremägi]] # [[Jüri Tiidus]] # [[Mihkel Tikerpalu]] # [[Hendrik Toompere juunior]] # [[Sandra Üksküla Uusberg]] # [[Kristjan Üksküla]] <td> *XXV lend, 2008–2012 juhendaja [[Elmo Nüganen]] Näitleja õppesuund: # [[Katariina Ratasepp]] # [[Henrik Kalmet]] # [[Karl-Andreas Kalmet]] # [[Piret Krumm]] # [[Jane Kruus]] # [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] # [[Pääru Oja]] # [[Märt Pius]] # [[Priit Pius]] # [[Kristiina-Hortensia Port]] # [[Maiken Schmidt]] # [[Priit Strandberg]] # [[Kaspar Velberg]] Lavastaja õppesuund # [[Auri Jürna]] # [[Sander Pukk]] Dramaturgi õppesuund # [[Kristiina Jalasto]] # [[Diana Leesalu]] # [[Paavo Piik]] # [[Ingel Undusk]] </table> <table><tr valign=top><td> *XXVI lend, 2010–2014 juhendaja [[Tiit Ojasoo]] Näitleja õppesuund # [[Jaanika Arum]] # [[Markus Dvinjaninov]] # [[Marian Heinat]] # [[Linda Kolde]] # [[Rea Lest]] # [[Jörgen Liik]] # [[Roman Maksimuk]] # [[Veiko Porkanen]] # [[Helena Pruuli]] # [[Jarmo Reha]] # [[Reimo Sagor]] # [[Simeoni Sundja]] # [[Kärt Tammjärv]] # [[Ragnar Uustal]] # [[Linda Vaher]] Lavastaja õppesuund # [[Laura Mets]] Dramaturgi õppesuund # [[Andra Teede]] <td> *XXVII lend, 2012–2016 juhendajad [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] ja [[Katariina Unt]] Näitleja õppesuund # [[Jürgen Gansen]] # [[Markus Habakukk]] # [[Ester Kuntu]] # [[Karl Laumets]] # [[Karmo Nigula]] # [[Saara Nüganen]] # [[Lauli Koppelmaa|Lauli Otsar]] # [[Ott-Henrik Raidmets]] # [[Christopher Rajaveer]] # [[Liisa Saaremäel]] # [[Risto Vaidla]] Dramaturgi õppesuund # [[Laura Kalle]] # [[Karl Koppelmaa]] # [[Mehis Pihla]] <td> *XXVIII lend, 2014–2018 juhendajad [[Anne Türnpu]] ja [[Mart Koldits]] Näitleja õppesuund # [[Kirill Havanski]] # [[Laura Kukk]] # [[Ingrid Margus]] # [[Jane Napp]] # [[Jaanus Nuutre]] # [[Dovydas Pabarčius]] # [[Steffi Pähn]] # [[Teele Pärn]] # [[Sander Roosimägi]] # [[Ilo-Ann Saarepera]] # [[Johannes Richard Sepping]] # [[Nils Mattias Steinberg]] # [[Ursel Tilk]] # [[Markus Truup]] # [[Joosep Uus]] Lavastaja õppesuund # [[Johan Elm]] # [[Ingmar Jõela]] # [[Jan Teevet]] Dramaturgi õppesuund # [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]] <td> *XXIX lend, 2016–2020 juhendajad [[Elmo Nüganen]] ja [[Anu Lamp]] Näitleja õppesuund # [[Jan Erik Ehrenberg]] # [[Ekke Märten Hekles]] # [[Simo Andre Kadastu]] # [[Martin Kork]] # [[Lena Barbara Luhse]] # [[Maris Lüüs]] # [[Märten Metsaviir]] # [[Maarja Johanna Mägi]] # [[Kaarel Pogga]] # [[Oskar Punga]] # [[Kristiin Räägel]] # [[Ken Rüütel]] # [[Oskar Seeman]] Lavastaja õppesuund # [[Andreas Aadel]] # [[Markus Helmut Ilves]] # [[Mihkel Kohava]] # [[Elise Metsanurk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lavakunstikooli lennud |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |vaadatud=2010-02-18 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330051132/http://lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta }}</ref> <td> *XXX lend, 2018–2022 juhendaja [[Lembit Peterson]] Näitleja õppesuund # [[Hardo Adamson]] # [[Maria Ehrenberg]] # [[Jaan Tristan Kolberg]] # [[Maria Teresa Kalmet]] # [[Karel Käos]] # [[Merlin Kivi]] # [[Alden Kirss]] # [[Maria Liive]] # [[Jass Kalev Mäe]] # [[Maarja Mõts]] # [[Hardi Möller]] # [[Tuuli Maarja Põldma]] # [[Mark Erik Savi]] Lavastaja õppesuund # [[Marta Aliide Jakovski]] # [[Kalju-Karl Kivi]] # [[Margaret Sarv]] # [[Erik Richard Salumäe]] Dramaturgi õppesuund # [[Elo Tuule Järv]] # [[Roos Lisette Parmas]] </table> <table><tr valign="top"><td> *XXXI lend, 2020–2024 juhendajad [[Jaak Prints]] ja [[Külli Teetamm]] Näitleja õppesuund # [[Markus Andreas Auling]] # [[Karl Birnbaum]] # [[Richard Ester]] # [[Lauren Grinberg]] # [[Hanna Jaanovits]] # [[Laurits Muru]] # [[Hele Palumaa]] # [[Herman Pihlak]] # [[Kristina Preimann]] # [[Kristin Prits]] # [[Emili Rohumaa]] # [[Alice Siil]] # [[Juhan Soon]] # [[Astra Irene Susi]] # [[Rasmus Vendel]] # [[Edgar Vunš]] <td> *XXXII lend, 2022–2026 juhendaja [[Mart Koldits]] Näitleja õppesuund # [[Mirjam Aavakivi]] # [[Erling Eding]] # [[Erik Hermaküla]] # [[Joonas Koff]] # [[Eliis-Maria Koit]] # [[Mauri Liiv]] # [[Mattias Nurga]] # [[Uku Pokk]] # [[Alex Paul Pukk]] # [[Katarina Sits]] # [[Carolyn Veensalu]] Lavastaja õppesuund # [[Triin Brigitta Heidov]] # [[Elss Raidmets]] # [[Oliver-Marcus Reimann]] # [[Robi Varul]] Dramaturgi õppesuund # [[Joosep Lõhmus]] # [[Maarja Moor]] <td> *XXXIII lend, 2024–2028 juhendaja [[Tiit Ojasoo]] Näitleja õppesuund # [[Ats Aavakivi]] # [[Arabella Antons]] # [[Rasmus Ermel]] # [[Juula Miia Hermanis]] # [[Franko Mirjam]] # [[Aksel Ojari]] # [[Maara Parhomenko]] # [[Karmen Parijõgi]] # [[Mihkel Peetson]] # [[Anna Birgitta Põder]] # [[Pauliine Põldmaa]] # [[Miia Tooming]] # [[Laura-Liis Uussaar]] # [[Mirjam Äkke]] </table> == Juhatajad == * 1957–1977 [[Voldemar Panso]] * 1978–1982 [[Aarne Üksküla]] * 1982–1985 [[Eduard Tinn]] * 1986–1995 [[Kalju Komissarov]] * 1995–2011 [[Ingo Normet]] * 2011–2016 [[Peeter Raudsepp]] * 2016–2018 [[Lembit Peterson]] * 2018–2021 [[Jaak Prints]] * 2021– [[Mart Koldits]] == Sõpruskoolid == * {{Riigi ikoon|Ühendkuningriik}} [[Rose Brufordi Kolledž]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi Teatriakadeemia]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliini Kunstiülikool]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Castilla ja Leóni Kõrgem Draamakunstikool]] * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti Kultuuriakadeemia]] ==Vaata ka== * [[Teatrikool]] * [[7. lend]] * [[15. lend]] * [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.lavakas.ee Kõrgema Lavakunstikooli koduleht] [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] 1yx815dwfromlf5cp3f3g3ntq6dssg5 7174131 7174130 2026-06-16T14:17:13Z Trebors 57925 7174131 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] lavakunstikool | omakeelne_nimi = | pilt = Г.Таллин, август 2010, Эстония - panoramio (39).jpg | pildi_laius = | pildi_seletus = | ladina_nimi = | deviis = | asutatud = 1957 | suletud = | tüüp = | usukallak = | toetusfond = | eelarve = | rektor = | juht1 = kooli juhataja [[Mart Koldits]] | juhi_nimetus1 = | juht2 = | juhi_nimetus2 = | juht3 = | juhi_nimetus3 = | kantsler = | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = [[Toom-Kooli tänav]] 4, Tallinn | ülikoolilinnak = | endised_nimed = [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatoorium]]i lavakunstikateeder | muu = | muu_silt = | sporditegevus = | värvid = | hüüdnimi = | maskott = | nobeli_laureaate = | ühendused = | logo = | veebileht = [https://eamt.ee/erialad/lavakunsti-osakond/lavakunst/ EMTA lavakunst] | laiuskoordinaat = | pikkuskoordinaat = }} '''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool''' (ka '''EMTA lavakunstikool''') on Eesti pikima ajalooga [[teatrikool]]. Argikeeles on seda sageli nimetatud ka '''lavakaks'''. 1. septembrist 2021 juhatab kooli [[Mart Koldits]]. == Ajalugu == Kuigi „dramaatilise osakonna“ avamise soovi mainiti juba akadeemia (asutamisaegse nimega Tallinna Kõrgema Muusikakooli, hilisema konservatooriumi) esimeses põhikirjas 1919. aastal, jõuti praktikas [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi Riikliku Lavakunstikooli]] loomiseni alles 1938. aastal<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/erialad/lavakunst/uldinfo/|pealkiri=Lavakunst. Üldinfo|väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht|vaadatud=19.01.2022}}</ref>. [[Tallinna Konservatoorium]]i juurde loodud [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|lavakunstikool]] ei saanud aga järgnenud Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ning sõja oludes kuigi kaua töötada. 1941. aastal lõpetas üks lend näitlejaid, nende hulgas [[Voldemar Panso]], kelle eestvedamisele ja visadusele Nõukogude ajal võlgneb paljuski tänu ka nüüdisaegne lavakunstikool. 1957. aastal alustas Panso eestvedamisel [[Toompea]]l [[Toom-Kooli tänav|Toom-Kooli 4]] asuva hoone parema tiiva ülakorrusel tööd Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder. Seal tegutses Voldemar Panso kuni surmani 1977. aastal, olles juhendajaks seitsmele esimesele lennule eesti näitlejatele. 1993. aastal nimetati konservatoorium ümber Eesti Muusikaakadeemiaks ja 2005. aastal omakorda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaks. 2005. aastast kannab lavakunsti osakond nime Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tormis, Lea. Teatriharidus Eestis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli veebisait. |url=http://lavakas.ee/teatriharidus-eestis/ |vaadatud=2020-01-10 |arhiivimisaeg=2019-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191216122808/http://lavakas.ee/teatriharidus-eestis/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ema.edu.ee/uldinfo/ulikoolist/ajalugu/ |pealkiri=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajalugu. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebisait. |vaadatud=2020-01-10 |arhiivimisaeg=2019-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190924152043/https://www.ema.edu.ee/uldinfo/ulikoolist/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Lõpetajad== <table><tr valign=top><td> *I lend, 1957–1961 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Tõnu Aav]] # [[Meeli Alev]] # [[Olev Eek]] # [[Hanno Kalmet]] # [[Mati Klooren]] # [[Linda Olmaru]] # [[Mikk Mikiver]] # [[Ants Nopri]] # [[Madis Ojamaa]] # [[Rein Olmaru]] # [[Ines Parker]] # [[Sirje Põldots]] # [[Sander Raus]] # [[Maila Rästas]] # [[Jaan Saul]] # [[Sulev Tamm]] # [[Aarne Üksküla]] # [[Siina Üksküla]] <td> *II lend, 1961–1965 juhendajad [[Voldemar Panso]] ja [[Vello Rummo]] # [[Rudolf Allabert]] # [[Viiu Härm]] # [[Helgi Ilo]] # [[Milvi Jõe]] # [[Karin Karm]] # [[Enn Kraam]] # [[Luule Laanet]] # [[Iivi Lepik]] # [[Marje Mihhailova]] # [[Tõnu Mikiver]] # [[Tõnu Mikk]] # [[Liina Orlova]] # [[Mauri Raus]] # [[Viivi Rändsaar]] # [[Peep Seppik]] # [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]] # [[Kalev Tammin]] # [[Anne Tuuling]] # [[Margus Tuuling]] # [[Uno Vark]] # [[Anni Kreem]] <td> *III lend, 1964–1968 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Helle-Reet Helenurm]] # [[Peeter Jakobi]] # [[Katrin Karisma]] # [[Enn Klooren]] # [[Kalju Komissarov]] # [[Tiina Kukli]] # [[Mari Lill]] # [[Ilmar Mikkor]] # [[Andres Ots]] # [[Tiiu Randviir]] # [[Ago Roo]] # [[Ago Saller]] # [[Jaan Tooming]] # [[Raivo Trass]] # [[Mari Urbsoo]] <td> *IV lend, 1966–1970 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Liis Bender]] # [[Ene Järvis]] # [[Kalle Kaldma]] # [[Kaarel Kilvet]] # [[Mall Klaser]] # [[Rein Laos]] # [[Marje Loorits]] # [[Jüri Niin]] # [[Peep Pillak (näitleja)|Peep Pillak]] # [[Malle Pärn]] # [[Kristi Teemusk]] # [[Tõnu Tepandi]] # [[Väino Uibo]] # [[Lembit Ulfsak]] # [[Helene Vannari]] <td> *V lend, 1968–1972 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Helgi Annast]] # [[Toivo Arnover]] # [[Ivo Eensalu]] # [[Vello Janson]] # [[Rein Kotkas]] # [[Kersti Kreismann]] # [[Katrin Kumpan]] # [[Igor Kurve]] # [[Paul Laasik]] # [[Helle Pihlak]] # [[Koit Randus]] # [[Siim Rulli]] # [[Tõnis Rätsep]] # [[Tõnu Saar]] # [[Jaak Tamleht]] # [[Raul Tammet]] # [[Peeter Tooma]] # [[Martin Veinmann]] # [[Juhan Viiding]] </table> <table><tr valign=top><td> *VI lend, 1970–1974 juhendajad [[Grigori Kromanov]] ja [[Mikk Mikiver]] # [[Jüri Aarma]] # [[Teet Hanschmidt]] # [[Maria Klenskaja]] # [[Elle Kull]] # [[Väino Laes]] # [[Zoja Mellov]] # [[Kaie Mihkelson]] # [[Lauri Nebel]] # [[Rita Raave]] # [[Jaan Rõõmussaar]] # [[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]] <td> *[[VII lend]], 1972–1976 juhendaja [[Voldemar Panso]] # [[Tiit Berg]] # [[Merle Karusoo]] # [[Ago-Endrik Kerge]] # [[Urmas Kibuspuu]] # [[Jüri Krjukov]] # [[Aare Laanemets]] # [[Sulev Luik]] # [[Kalju Orro]] # [[Toomas Ots]] # [[Anne Paluver]] # [[Priit Pedajas]] # [[Lembit Peterson]] # [[Eero Spriit]] # [[Kadri Tamberg]] # [[Külliki Tool]] # [[Peeter Volkonski]] {{vaata|7. lend}} <td> *VIII lend, 1974–1978 juhendaja [[Kaarin Raid]] # [[Silvi Ait]] # [[Urmas Alender]] # [[Jaak Hein]] # [[Veiko Jürisson]] # [[Enn Keerd]] # [[Margus Lepa]] # [[Eve Maremäe]] # [[Rein Oja]] # [[Karin Peetri]] # [[Tiia Porss]] # [[Mart Pukk]] # [[Raivo Rüütel]] # [[Heino Seljamaa]] # [[Toomas Suuman]] # [[Merle Talvik]] # [[Aivar Tommingas]] <td> *IX lend, 1976–1980 juhendaja [[Merle Karusoo]] # [[Roman Baskin]] # [[Madis Kalmet]] # [[Guido Kangur]] # [[Oiva Kaupinen]] # [[Arvo Kukumägi]] # [[Ain Lutsepp]] # [[Toomas Lõhmuste]] # [[Tõnu Oja]] # [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] # [[Tõnu Raadik]] # [[Mati Rebane]] # [[Katrin Saukas]] # [[Ülle Side]] # [[Imbi Süvalep]] # [[Villu Tari]] # [[Maret Mursa]] # [[Anne Veesaar]] # [[Marika Vernik]] # [[Krista Viirand]] <td> *X lend, 1978–1982 juhendaja [[Aarne Üksküla]] # [[Jaak Johanson]] # [[Toomas Kreen]] # [[Anu Lamp]] # [[Andres Lepik]] # [[Vilma Luik]] # [[Mare Peterson]] # [[Laine Mägi]] # [[Katrin Nielsen]] # [[Margus Oopkaup]] # [[Jaan Rekkor]] # [[Aivar Simmermann]] # [[Sulev Teppart]] # [[Elmar Trink]] # [[Andrus Vaarik]] # [[Viire Valdma]] # [[Maanus Valentin]] </table> <table><tr valign=top><td> *XI lend, 1980–1984 juhendaja [[Mikk Mikiver]] # [[Hannes Kulla]] # [[Enn Nõmmik]] # [[Talvo Pabut]] # [[Raimo Pass]] # [[Terje Pennie]] # [[Üllar Põld]] # [[Tene Ruubel]] # [[Gita Ränk]] # [[Rita Rätsepp]] # [[Eduard Salmistu]] # [[Peeter Sauter]] # [[Angelina Semjonova]] # [[Kaupo Suuster]] # [[Margus Tabor]] # [[Kiiri Tamm]] # [[Reeda Toots]] # [[Toomas Urb]] # [[Ülo Vihma]] # [[Eva Vilt]] # [[Märt Visnapuu]] <td> *XII lend, 1982–1986 juhendajad [[Aarne Üksküla]] ja [[Lembit Peterson]] # [[Katrin Kohv]] # [[Priit Künnapas]] # [[Peeter Oja]] # [[Maret Peep]] # [[Tõnu Peterson]] # [[Piret Päär]] # [[Toomas Taimla]] # [[Peeter Tammearu]] # [[Liina Tennosaar]] # [[Anne Türnpu]] # [[Aita Vaher]] # [[Toomas Volkmann]] <td> *XIII lend, 1984–1988 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Dajan Ahmet]]ov # [[Andres Dvinjaninov]] # [[Epp Eespäev]] # [[Merle Jääger]] # [[Piret Kalda]] # [[Allan Noormets]] # [[Andres Noormets]] # [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] # [[Elmo Nüganen]] # [[Külli Palmsaar]] # [[Anne Reemann]] # [[Rain Simmul]] # [[Artur Talvik]] # [[Raivo E. Tamm]] # [[Hendrik Toompere]] # [[Toomas Vooglaid]] Vene rühm # [[Olga Penner]] # [[Galina Pjanova]] # [[Valeri Stortšak]] <td> *XIV lend, 1986–1990 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Maria Avdjuško]] # [[Marko Matvere]] # [[Riho Rosberg]] # [[Heiko Sööt]] # [[Kärt Tomingas]] # [[Jaan Tätte]] # [[Kaupo Varik]] <td> *[[XV lend]], 1988–1992 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Rednar Annus]] # [[Katri Kaasik-Aaslav]] # [[Raido Keskküla]] # [[Marika Korolev]] # [[Tarvo Krall]] # [[Kristel Leesmend]] # [[Tiina Mälberg]] # [[Kaili Närep]] # [[Merle Palmiste]] # [[Dan Põldroos]] # [[Andres Raag]] # [[Gert Raudsep]] # [[Piret Rauk]] # [[Jaanus Rohumaa]] # [[Üllar Saaremäe]] # [[Sten Zupping]] # [[Garmen Tabor]] # [[Ivo Uukkivi]] # [[Ingomar Vihmar]] </table> <table><tr valign=top><td> *XVI lend, 1990–1994 juhendaja [[Ingo Normet]] # [[Liisa Aibel]] # [[Ago Anderson]] # [[Margus Jaanovits]] # [[Diana Konstantinova]] # [[Riho Kütsar]] # [[Katariina Lauk]] # [[Tõnno Linnas]] # [[Mait Malmsten]] # [[Triinu Meriste]] # [[Helena Merzin]] # [[Ain Mäeots]] # [[Tarmo Männard]] # [[Andres Puustusmaa]] # [[Elina Reinold]] # [[Indrek Sammul]] <td> *XVII lend, 1992–1996 juhendaja [[Kalju Komissarov]] # [[Marika Barabanštšikova]] # [[Taavi Eelmaa]] # [[Liia Kanemägi]] # [[Külli Koik]] # [[Pille Lukin]] # [[Tiit Palu]] # [[Ain Prosa]] # [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] # [[René Reinumägi]] # [[Indrek Saar]] # [[Tarvo Sõmer]] # [[Karin Tammaru]] # [[Ardo Ran Varres]] # [[Kaido Veermäe]] # [[Velvo Väli]] <td> *XVIII lend, 1994–1998 juhendaja [[Priit Pedajas]] # [[Andero Ermel]] # [[Erki Laur]] # [[Kleer Maibaum]] # [[Hilje Murel]] # [[Andres Roosileht]] # [[Tiit Sukk]] # [[Tiina Tauraite]] # [[Külli Teetamm]] # [[Taavi Teplenkov]] # [[Harriet Toompere]] # [[Veikko Täär]] # [[Jan Uuspõld]] # [[Liina Vahtrik]] <td> *XIX lend, 1996–2000 juhendaja [[Ingo Normet]] [[Näitleja]] õppesuund: # [[Kersti Heinloo]] # [[Maarja Jakobson]] # [[Janek Joost]] # [[Andres Mähar]] # [[Margus Prangel]] # [[Tarmo Prangel]] # [[Katrin Pärn]] # [[Eva Püssa]] # [[Ranet Rees]] # [[Piret Simson]] # [[Tambet Tuisk]] # [[Ingrit Vaher]] [[Lavastaja]] õppesuund: # [[Vahur Keller]] # [[Urmas Lennuk]] # [[Tõnu Lensment]] # [[Tiit Ojasoo]] <td> *XX lend, 1998–2002 juhendaja [[Elmo Nüganen]] # [[Ott Aardam]] # [[Argo Aadli]] # [[Karol Kuntsel]] # [[Hele Kõre]] # [[Alo Kõrve]] # [[Kadri Lepp]] # [[Karin Lätsim]] # [[Laura Nõlvak]] # [[Evelin Pang]] # [[Anti Reinthal]] # [[Maria Soomets]] # [[Elisabet Tamm]] # [[Mart Toome]] # [[Carita Vaikjärv]] # [[Priit Võigemast]] </table> <table><tr valign=top><td> *XXI lend, 2000–2004 juhendaja [[Ingo Normet]] Näitleja õppesuund: # [[Mari Abel]] # [[Märt Avandi]] # [[Kristel Elling]] # [[Tanel Jonas]] # [[Rasmus Kaljujärv]] # [[Alina Karmazina]] # [[Riina Maidre]] # [[Marin Mägi]] # [[Indrek Ojari]] # [[Mirtel Pohla]] # [[Jaak Prints]] # [[Bert Raudsep]] # [[Kristjan Sarv]] # [[Ott Sepp]] # [[Lee Trei]] Lavastaja õppesuund: # [[Laur Kaunissaare]] # [[Eva Klemets]] # [[Mart Koldits]] # [[Kadi Tudre]] <td> *XXII lend, 2002–2006 juhendaja [[Priit Pedajas]] Näitleja õppesuund: # [[Mihkel Kabel]] # [[Martin Kõiv]] # [[Risto Kübar]] # [[Lauri Lagle]] # [[Tõnn Lamp]] # [[Mari-Liis Lill]] # [[Markus Luik]] # [[Ragne Pekarev]] # [[Laura Peterson]] # [[Ursula Ratasepp]] # [[Inga Salurand]] # [[Veiko Tubin]] # [[Nero Urke]] # [[Britta Vahur]] # [[Sergo Vares]] <td> *XXIII lend, 2004–2008 juhendaja [[Ingo Normet]] Näitleja õppesuund: # [[Agnes Aaliste]] # [[Juss Haasma]] # [[Martin Mill]] # [[Maarja Mitt]] # [[Jekaterina Novosjolova]] # [[Andres Oja]] # [[Meelis Põdersoo]] # [[Elina Pähklimägi]] # [[Ago Soots]] # [[Marek Tammets]] # [[Kristo Viiding]] [[Dramaturg]]i õppesuund: # [[Marion Jõepera]] # [[Mart Kase]] # [[Maria Lee Liivak]] Lavastaja õppesuund: # [[Robert Annus]] # [[Uku Uusberg]] <td> *XXIV lend, 2006–2010 juhendaja [[Hendrik Toompere]] Näitleja õppesuund: # [[Liis Haab]] # [[Mait Joorits]] # [[Mikk Jürjens]] # [[Lauri Kaldoja]] # [[Marta Laan]] # [[Roland Laos]] # [[Marko Leht]] # [[Kertu Moppel]] # [[Jekaterina Nikolajeva]] # [[Liisa Pulk]] # [[Artur Tedremägi]] # [[Jüri Tiidus]] # [[Mihkel Tikerpalu]] # [[Hendrik Toompere juunior]] # [[Sandra Üksküla Uusberg]] # [[Kristjan Üksküla]] <td> *XXV lend, 2008–2012 juhendaja [[Elmo Nüganen]] Näitleja õppesuund: # [[Katariina Ratasepp]] # [[Henrik Kalmet]] # [[Karl-Andreas Kalmet]] # [[Piret Krumm]] # [[Jane Kruus]] # [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] # [[Pääru Oja]] # [[Märt Pius]] # [[Priit Pius]] # [[Kristiina-Hortensia Port]] # [[Maiken Schmidt]] # [[Priit Strandberg]] # [[Kaspar Velberg]] Lavastaja õppesuund # [[Auri Jürna]] # [[Sander Pukk]] Dramaturgi õppesuund # [[Kristiina Jalasto]] # [[Diana Leesalu]] # [[Paavo Piik]] # [[Ingel Undusk]] </table> <table><tr valign=top><td> *XXVI lend, 2010–2014 juhendaja [[Tiit Ojasoo]] Näitleja õppesuund # [[Jaanika Arum]] # [[Markus Dvinjaninov]] # [[Marian Heinat]] # [[Linda Kolde]] # [[Rea Lest]] # [[Jörgen Liik]] # [[Roman Maksimuk]] # [[Veiko Porkanen]] # [[Helena Pruuli]] # [[Jarmo Reha]] # [[Reimo Sagor]] # [[Simeoni Sundja]] # [[Kärt Tammjärv]] # [[Ragnar Uustal]] # [[Linda Vaher]] Lavastaja õppesuund # [[Laura Mets]] Dramaturgi õppesuund # [[Andra Teede]] <td> *XXVII lend, 2012–2016 juhendajad [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] ja [[Katariina Unt]] Näitleja õppesuund # [[Jürgen Gansen]] # [[Markus Habakukk]] # [[Ester Kuntu]] # [[Karl Laumets]] # [[Karmo Nigula]] # [[Saara Nüganen]] # [[Lauli Koppelmaa|Lauli Otsar]] # [[Ott-Henrik Raidmets]] # [[Christopher Rajaveer]] # [[Liisa Saaremäel]] # [[Risto Vaidla]] Dramaturgi õppesuund # [[Laura Kalle]] # [[Karl Koppelmaa]] # [[Mehis Pihla]] <td> *XXVIII lend, 2014–2018 juhendajad [[Anne Türnpu]] ja [[Mart Koldits]] Näitleja õppesuund # [[Kirill Havanski]] # [[Laura Kukk]] # [[Ingrid Margus]] # [[Jane Napp]] # [[Jaanus Nuutre]] # [[Dovydas Pabarčius]] # [[Steffi Pähn]] # [[Teele Pärn]] # [[Sander Roosimägi]] # [[Ilo-Ann Saarepera]] # [[Johannes Richard Sepping]] # [[Nils Mattias Steinberg]] # [[Ursel Tilk]] # [[Markus Truup]] # [[Joosep Uus]] Lavastaja õppesuund # [[Johan Elm]] # [[Ingmar Jõela]] # [[Jan Teevet]] Dramaturgi õppesuund # [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]] <td> *XXIX lend, 2016–2020 juhendajad [[Elmo Nüganen]] ja [[Anu Lamp]] Näitleja õppesuund # [[Jan Erik Ehrenberg]] # [[Ekke Märten Hekles]] # [[Simo Andre Kadastu]] # [[Martin Kork]] # [[Lena Barbara Luhse]] # [[Maris Lüüs]] # [[Märten Metsaviir]] # [[Maarja Johanna Mägi]] # [[Kaarel Pogga]] # [[Oskar Punga]] # [[Kristiin Räägel]] # [[Ken Rüütel]] # [[Oskar Seeman]] Lavastaja õppesuund # [[Andreas Aadel]] # [[Markus Helmut Ilves]] # [[Mihkel Kohava]] # [[Elise Metsanurk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lavakunstikooli lennud |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |vaadatud=2010-02-18 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330051132/http://lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta }}</ref> <td> *XXX lend, 2018–2022 juhendaja [[Lembit Peterson]] Näitleja õppesuund # [[Hardo Adamson]] # [[Maria Ehrenberg]] # [[Jaan Tristan Kolberg]] # [[Maria Teresa Kalmet]] # [[Karel Käos]] # [[Merlin Kivi]] # [[Alden Kirss]] # [[Maria Liive]] # [[Jass Kalev Mäe]] # [[Maarja Mõts]] # [[Hardi Möller]] # [[Tuuli Maarja Põldma]] # [[Mark Erik Savi]] Lavastaja õppesuund # [[Marta Aliide Jakovski]] # [[Kalju-Karl Kivi]] # [[Margaret Sarv]] # [[Erik Richard Salumäe]] Dramaturgi õppesuund # [[Elo Tuule Järv]] # [[Roos Lisette Parmas]] </table> <table><tr valign="top"><td> *XXXI lend, 2020–2024 juhendajad [[Jaak Prints]] ja [[Külli Teetamm]] Näitleja õppesuund # [[Markus Andreas Auling]] # [[Karl Birnbaum]] # [[Richard Ester]] # [[Lauren Grinberg]] # [[Hanna Jaanovits]] # [[Laurits Muru]] # [[Hele Palumaa]] # [[Herman Pihlak]] # [[Kristina Preimann]] # [[Kristin Prits]] # [[Emili Rohumaa]] # [[Alice Siil]] # [[Juhan Soon]] # [[Astra Irene Susi]] # [[Rasmus Vendel]] # [[Edgar Vunš]] <td> *XXXII lend, 2022–2026 juhendaja [[Mart Koldits]] Näitleja õppesuund # [[Mirjam Aavakivi]] # [[Erling Eding]] # [[Erik Hermaküla]] # [[Joonas Koff]] # [[Eliis-Maria Koit]] # [[Mauri Liiv]] # [[Mattias Nurga]] # [[Uku Pokk]] # [[Alex Paul Pukk]] # [[Katarina Sits]] # [[Carolyn Veensalu]] Lavastaja õppesuund # [[Triin Brigitta Heidov]] # [[Elss Raidmets]] # [[Oliver-Marcus Reimann]] # [[Robi Varul]] Dramaturgi õppesuund # [[Joosep Lõhmus]] # [[Maarja Moor]] <td> *XXXIII lend, 2024–2028 juhendaja [[Tiit Ojasoo]] Näitleja õppesuund # [[Ats Aavakivi]] # [[Arabella Antons]] # [[Rasmus Ermel]] # [[Juula Miia Hermanis]] # [[Franko Mirjam]] # [[Aksel Ojari]] # [[Maara Parhomenko]] # [[Karmen Parijõgi]] # [[Mihkel Peetson]] # [[Anna Birgitta Põder]] # [[Pauliine Põldmaa]] # [[Miia Tooming]] # [[Laura-Liis Uussaar]] # [[Mirjam Äkke]] </table> == Juhatajad == * 1957–1977 [[Voldemar Panso]] * 1978–1982 [[Aarne Üksküla]] * 1982–1985 [[Eduard Tinn]] * 1986–1995 [[Kalju Komissarov]] * 1995–2011 [[Ingo Normet]] * 2011–2016 [[Peeter Raudsepp]] * 2016–2018 [[Lembit Peterson]] * 2018–2021 [[Jaak Prints]] * 2021– [[Mart Koldits]] == Sõpruskoolid == * {{Riigi ikoon|Ühendkuningriik}} [[Rose Brufordi Kolledž]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi Teatriakadeemia]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliini Kunstiülikool]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Castilla ja Leóni Kõrgem Draamakunstikool]] * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti Kultuuriakadeemia]] ==Vaata ka== * [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.lavakas.ee Kõrgema Lavakunstikooli koduleht] [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] po5m777xgl60x1ty7hqa4vdppl46q4z 0 15748 7174414 7041420 2026-06-16T22:43:16Z LeeMarx 59920 7174414 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Tõnis Kint | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Tõnis Kind | sünniaeg = {{Sünniaeg|1896|8|17}} | sünnikoht = [[Paasioja talu]], [[Taevere vald (Suure-Jaani kihelkond)|Taevere vald]], [[Viljandimaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|1|5|1896|8|17}} | surmakoht = [[Örnsköldsvik]], [[Rootsi]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | haridus = [[agronoomia]] | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | tegevusala = [[poliitik]], [[agronoom]], [[sõjaväelane]] | organisatsioon = [[Vabariigi Valitsus eksiilis]] | erakond = [[Põllumeeste Kogud]] | tunnustus = [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]], [[Poola taassünni orden]] | abikaasa = Salme Redlich; Magda Marianne Rassmann | lapsed = Oole Kint, Aarne-Tõnis Kint }} '''Tõnis Kint''' (kuni 20. märtsini 1939 '''Tõnis Kind'''; [[17. august]] [[1896]] Paasioja talu, [[Taevere vald (Suure-Jaani kihelkond)|Taevere vald]], [[Viljandimaa]] – [[5. jaanuar]] [[1991]] [[Örnsköldsvik]], [[Rootsi]]) oli [[Eesti]] poliitik, [[agronoom]], [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran ja [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse]] riigitegelane.<ref name="president">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/438/ |pealkiri=Tõnis Kint |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Ta oli 23. detsembrist 1970 kuni 1. märtsini 1990 [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]].<ref name="president" /><ref name="rk2013">{{Netiviide |url=https://riigikantselei.ee/uudised/peaminister-presidendi-ulesannetes-tonis-kint-maeti-umber-kodumaale |pealkiri=Peaminister presidendi ülesannetes Tõnis Kint maeti ümber kodumaale |väljaandja=Riigikantselei |kuupäev=17. august 2013 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Kint kuulus aastatel 1938–1940 [[I Riigivolikogu]]sse ja oli Riigivolikogu põllumajanduskomisjoni esimees.<ref name="president" /> Eksiilvalitsuses oli ta aastatel 1953–1963 põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja ning aastatel 1963–1970 peaministri asetäitja.<ref name="president" /><ref name="rk2013" /> Riigikantselei on nimetanud teda kõige kauem Eesti riigipea ametit hoidnud isikuks.<ref name="rk2013" /> == Nimi == Tõnis Kindi perekonnanimi muudeti 1939. aastal eestistamise käigus kujule Kint.<ref name="aps2010">{{cite journal |last=Joandi |first=Aimla |title=Varsti saab sada täis! |journal=Agraarteadus |volume=XXI |issue=1–2 |year=2010 |pages=54 |url=https://agrt.emu.ee/full/2010_1_2_agraarteadus.pdf |access-date=17. juuni 2026}}</ref> Agraarteaduses ilmunud ülevaates on märgitud, et Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi asutajaliige Tõnis Kint kandis kuni 20. märtsini 1939 nime Tõnis Kind.<ref name="aps2010" /> == Haridus == Tõnis Kint lõpetas 1916. aastal [[Tartu Reaalkool]]i.<ref name="president" /> Samal aastal õppis ta [[Moskva]]sse evakueeritud [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnikumi]] ehitusosakonnas.<ref name="president" /> 1918. aastal õppis ta Saksa okupatsioonivõimude poolt Riia Polütehnikumi baasil avatud [[Balti Tehnikaülikool]]i põllumajandusosakonnas.<ref name="president" /> Aastatel 1920–1928 õppis ta vaheaegadega [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas.<ref name="president" /> 1924. aastal täiendas ta end [[Kopenhaagen]]i Veterinaaria- ja Põllumajandusülikoolis.<ref name="president" /> == Sõjaväeteenistus ja Vabadussõda == 1916. aastal mobiliseeriti Kint [[Venemaa keisririik|Vene]] armeesse.<ref name="president" /> 1917. aastal lõpetas ta Tsaritsõni sõjakooli.<ref name="president" /> Aastatel 1917–1918 teenis ta Moskvas ja [[Peterburi]]s ning oli Ukrainas rindel.<ref name="president" /> 1918. aasta alguses teenis ta Viljandis moodustatud [[2. jalaväepolk|2. Eesti jalaväepolgus]].<ref name="president" /> Aastatel 1918–1920 osales Kint [[Vabadussõda|Vabadussõjas]].<ref name="president" /> Vabadussõjas teenis ta [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|laiarööpmelisel soomusrongil nr 2]].<ref name="president" /> Ta oli soomusrongi kuulipildujate komando ülem ja sõja lõpul rongiülema kohusetäitja.<ref name="president" /> Sõjaväelise auastme poolest oli ta [[leitnant]].<ref name="president" /> == Töö Eestis == Aastatel 1925–1929 oli Kint Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituse abijuhataja.<ref name="president" /> Aastatel 1928–1932 oli ta sama talituse juhataja.<ref name="president" /> Aastatel 1932–1938 töötas ta [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] abi- ja tegevdirektorina.<ref name="president" /> Aastatel 1938–1940 oli ta Põllutöökoja direktor.<ref name="president" /><ref name="rk2013" /> Saksa okupatsiooni ajal oli Kint lühikest aega [[Eesti Omavalitsus]]e turukorraldusvalitsuse juht.<ref name="rk2013" /> Riigikantselei teatel vallandati ta sellelt kohalt lahkhelide tõttu okupatsioonivõimudega.<ref name="rk2013" /> Pärast vallandamist elas ta taas isatalus ja töötas Eesti Tarbijate Keskuses.<ref name="rk2013" /> == Tegevus Rootsis == 1944. aastal põgenes Kint [[Rootsi]].<ref name="rk2013" /> Aastatel 1945–1949 töötas ta [[Uppsala]] Põllumajandusülikooli ehk Ultuna arhiiviassistendina.<ref name="rk2013" /> Aastatel 1949–1951 oli ta [[agronoom]] Stockholmi läänis.<ref name="rk2013" /> Aastatel 1951–1975 töötas ta Rootsi Põllumajandusliidu ja selle uurimisinstituudi teadusliku kaastöölisena Stockholmis.<ref name="rk2013" /> 1957. aastal oli ta ajalehe ''[[Teataja (Stockholm)|Teataja]]'' peatoimetaja.<ref name="rk2013" /> 1975. aastal jäi ta pensionile.<ref name="rk2013" /> == Poliitiline tegevus Eestis == Aastatel 1938–1940 oli Kint [[I Riigivolikogu]] liige.<ref name="president" /> Riigivolikogus oli ta põllumajanduskomisjoni esimees.<ref name="president" /> 1940. aastal kandideeris ta [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] vastaskandidaadina Riigivolikogu valimistel.<ref name="rk2013" /> Tema kandidatuur kustutati koos teiste vastaskandidaatidega.<ref name="rk2013" /> == Tegevus eksiilvalitsuses == Tõnis Kint oli [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse]] põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja aastatel 1953–1963.<ref name="president" /><ref name="rk2013" /> Aastatel 1963–1970 oli ta eksiilvalitsuse peaministri asetäitja.<ref name="president" /><ref name="rk2013" /> 23. detsembril 1970 sai temast [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]].<ref name="president" /> Ta oli selles ametis kuni 1. märtsini 1990.<ref name="president" /><ref name="rk2013" /> Tema eelkäija oli [[Aleksander Warma]] ja järglane [[Heinrich Mark]].<ref name="president" /> Kint oli eksiilis tegutsenud Eesti riikliku järjepidevuse hoidjaid.<ref name="agri2016">{{Netiviide |url=https://www.agri.ee/uudised/tonis-kindi-120-sunniaastapaeva-puhul-esitleti-postmarki |pealkiri=Tõnis Kindi 120. sünniaastapäeva puhul esitleti postmarki |väljaandja=Maaeluministeerium |kuupäev=17. august 2016 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Maaeluministeeriumis 2016. aastal toimunud postmargiesitlusel rõhutati tema tegevust Eesti riigi järjepidevuse hoidmisel eksiilis.<ref name="agri2016" /> == Ühiskondlik tegevus == Kint oli [[Akadeemiline Põllumajanduse Selts|Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi]] asutajaliige.<ref>{{cite book |last=Vahtramäe |first=Ell |last2=Tänavots |first2=Alo |last3=Kass |first3=Marko |title=Akadeemiline Põllumajanduse Selts 95: 1920–2015 |publisher=Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Kirjastus |year=2016 |location=Tartu |pages=248}}</ref> Alates 1950. aastast oli ta [[Vabade Eestlaste Põllumajandusliit|Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu]] juhatuse liige ja hiljem auliige.<ref name="president" /> Ta oli [[Eesti Agronoomide Selts]]i Rootsis auliige ja auesimees.<ref name="president" /> Ta oli Rootsi Maaregioonide Arendamise Seltsi auliige.<ref name="president" /> Kint oli ka [[Korporatsioon Vironia]] liige.<ref name="rk2013" /> Aastatel 1971–1975 oli Kint [[Eesti Rahvusnõukogu]] esimees.<ref name="president" /><ref name="rk2013" /> Ta oli [[Eesti Põllumeeste Kogud Rootsis|Eesti Põllumeeste Kogude Rootsis]] esimees.<ref name="president" /> Ta oli [[Eesti Konservatiivide Liit|Eesti Konservatiivide Liidu]] esimees alates 1959. aastast.<ref>{{cite book |title=Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992 |publisher=Eesti Kirjanduse Selts |year=2004 |pages=1537}}</ref> == Vabadussõja veteranide ülendamine == 28. novembril 1978, Vabadussõja alguse 60. aastapäeval, andis Tõnis Kint peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeis käskkirja Vabadussõja veteranide ülendamise kohta.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.3:70 |pealkiri=Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis käskkiri Vabadussõja veteranide ülendamise kohta |väljaandja=Rahvusarhiiv |sari=ERA.4969.1.3 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Käskkirjaga ülendati elusolevaid Vabadussõja veterane: sõdurid ja allohvitserid lipnikeks ning ohvitserid ühe astme võrra, kuni koloneli auastmeni.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.3:70 |pealkiri=Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis käskkiri Vabadussõja veteranide ülendamise kohta |väljaandja=Rahvusarhiiv |sari=ERA.4969.1.3 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> == Teosed == * Edvin Reinvaldt, Tõnis Kint. ''Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas''. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1972.<ref name="soomusrong">{{Netiviide |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ajalugu-ja-poliitika/sojad-ja-sodade-ajalugu/soomusrong-nr-2-vabadussojas/27561 |pealkiri=Soomusrong nr 2 Vabadussõjas |väljaandja=Rahva Raamat |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> * Tõnis Kint. ''Mälestuskilde eesti elust ja põllumajandusest 75 aasta jooksul Eestis ja väljaspool''. Stockholm, 1980.<ref name="president" /> * Tõnis Kint. ''Mälestuskilde eesti elust ja põllumajandusest''. Uppsala: Eesti Agronoomide Selts Rootsis, 1986.<ref name="president" /> == Tunnustus == * 1938 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]].<ref name="teenetemargid">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/28500-tonis-kint |pealkiri=Tõnis Kint |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei teenetemärkide andmebaas |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> * 1983 – [[Poola taassünni orden]].<ref name="president" /> * 2016 – Tõnis Kindi 120. sünniaastapäeval esitleti talle pühendatud postmarki sarjas „Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018”.<ref name="agri2016" /> == Isiklikku == Tõnis Kint oli alates 1927. aastast abielus Salme Redlichiga.<ref>{{cite book |title=Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992 |publisher=Eesti Kirjanduse Selts |year=2004 |pages=1537}}</ref> Sellest abielust sündisid pojad Oole Kint ja Aarne-Tõnis Kint.<ref>{{cite book |title=Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992 |publisher=Eesti Kirjanduse Selts |year=2004 |pages=1537}}</ref> Alates 1953. aastast oli Kint abielus Magda Marianne Rassmanniga.<ref>{{cite book |title=Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992 |publisher=Eesti Kirjanduse Selts |year=2004 |pages=1537}}</ref> Tõnis Kint suri 5. jaanuaril 1991 Örnsköldsvikis Rootsis.<ref name="president" /><ref name="rk2013" /> Ta maeti algul Stockholmi Metsakalmistule.<ref name="rk2013" /> 17. augustil 2013 maeti Tõnis Kindi ja Magda Kindi säilmed ümber [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref name="rk2013" /> == Vaata ka == * [[Tõnis Kindi valitsus]] * [[Eesti Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] * [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978]] * [[Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit]] * [[Vabariigi Valitsus eksiilis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/438/ Tõnis Kint Vabariigi Presidendi Kantselei lehel] * [https://riigikantselei.ee/uudised/peaminister-presidendi-ulesannetes-tonis-kint-maeti-umber-kodumaale Riigikantselei teade Tõnis Kindi ümbermatmise kohta] * [https://www.agri.ee/uudised/tonis-kindi-120-sunniaastapaeva-puhul-esitleti-postmarki Tõnis Kindi 120. sünniaastapäeva postmargi esitlus] * [https://pood.omniva.ee/et/margid-eesti-vabariigi-riigipead/8985-eesti-vabariigi-riigipead-tonis-kint-120.html Eesti postmark „Tõnis Kint 120”] {{algus}} {{eelnev-järgnev|nimi=[[Peaministri asetäitja]]|aeg=[[1963]]–[[1970]]|eelnev=[[Aleksander Warma]]|järgnev=[[Heinrich Mark]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aleksander Warma]]|nimi=[[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]|aeg=[[1970]]–[[1990]]|järgnev=[[Heinrich Mark]]}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{DEFAULTSORT:Kint, Tõnis}} [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Agronoomide Koja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Eesti soomusronglased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Põllutöökoja ametiisikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Eesti eksiilvalitsuse liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1991]] i5xx1dtvnzanppz1l69k891inbyhhvi 0 22334 7174417 5783257 2026-06-16T22:54:56Z Ollin Masa 227337 7174417 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alexander Wurz 2006 Williams.jpg|thumb|right|Alexander Wurz (2006)]] '''Alexander Wurz''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1974]] [[Waidhofen an der Thaya]]s) on [[Austria]] [[Vormel 1]] sõitja. Wurz debüteeris Vormel 1 sarjas [[1997. aasta Kanada GP]] etapil. Karjääri jooksul osales ta 69 võistlusel ning kogus 45 punkti. Aastatel 2001–2004 oli ta [[McLaren]]i, 2006 [[Williams]]i ja [[2008]] [[Honda F1]] testisõitja. Aastal [[2009]] on ta [[Brawn GP]] testisõitja. == Meeskonnad == * 1997–2000 [[Benetton Formula|Benetton]] (52 etappi) * 2005 [[McLaren]] * 2007 [[Williams]] (18 etappi) ==Saavutused== * [[1997]] – 14. koht; 4 punkti * [[1998]] – 8. koht; 17 punkti * [[1999]] – 13. koht; 3 punkti * [[2000]] – 15. koht; 2 punkti * [[2005]] – 17. koht; 6 punkti * [[2007]] – 11. koht; 13 punkti == Isiklikku == Alexander Wurz on 186 cm pikk ja kaalub 82,4 kg. Tema lemmikjook on [[mineraalvesi|mineraalveega]] [[õunamahl]]. Lemmikansamblid on [[Pink Floyd]], [[Beatles]], [[Rolling Stones]]. Vabal ajal meeldib talle suusatada ja jalgrattaga sõita. Ta on abielus Juliaga; neil on kolm poega. == Välislingid == *[http://www.wurz.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Wurz, Alexander}} [[Kategooria:Austria Vormel 1 piloodid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] c8x8x5f9e6yaz3hrzhr8zwvaqsw1jef 0 23230 7174582 6913483 2026-06-17T09:30:49Z Kuriuss 38125 7174582 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' (sündinud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1939]]) on eesti kiriku- ja kultuuriloolane''.'' == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–... Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjanduspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium (Eesti mõtteloo sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – [[Maarja medal]] *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] 2avmhjpcq7122r2tv50xsa3ly7ga954 7174584 7174582 2026-06-17T09:31:42Z Kuriuss 38125 7174584 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' (sündinud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1939]]) on eesti kiriku- ja kultuuriloolane''.'' == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–... Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjanduspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – [[Maarja medal]] *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] hoxpe9l3uvnkn15dqifhhd46qzouyc1 0 24222 7174432 7116954 2026-06-17T00:47:01Z Kruusamägi 1530 /* Eesti NSV */ link fix 7174432 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajaloolisest maakonnast; praegusest maakonnast vaata artiklit [[Järva maakond]]}} {{keeletoimeta}} '''Järvamaa''' ([[saksa keel]]es ''Kreis Jerwen''; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid ja tähtsamaid maakondi [[Kesk-Eesti]]s. See kujunes enne 13. sajandit. [[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti maakonnad, linnused ja teed muinasaja lõpusajanditel]] Sellest lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa [[Alempois]]i muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast. Tänapäeval on Järvamaa pealinn [[Paide]]. == Nimi == Järvamaa nime algupära nähakse sõnas "[[järv]]". Nime varased üleskirjutused [[Henriku Liivimaa kroonika]]s esinevad kujul ''Gerwa'', ''Gerwen'' ja ''Gerwia'', kuna [[alamsaksa keel|alamsaksa]] [[ortograafia]] tingib [[eesvokaal]]i ees oleva ''j''-i asendamise ''g''-ga ja tähestikus puuduva ''ä'' märkimise ''e''-na.<ref name="KxcYG" /> Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvevähesusega seletab [[Enn Tarvel]] kunagiste loodusolude ja sõna "järv" algkuju eri tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal palju soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on sõna "järv" laenatud liigniiskeid alasid tähistavast [[balti keeled|balti]] sõnast ''jaura'' (''jaura''→''jarva''→''järva''), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub Tarvel välja [[venekirveste kultuur]]i (ja baltlaste) Baltikumi jõudmise aega. Keele ja geograafia järgi oletatakse, et see oli umbes 3000–4000 aastat tagasi.<ref name="Tarvel1979" /> == Ajalugu == Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.<ref name="32KMM" /> Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. See ilmneb [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatust]], kust kirjutati Järvamaa 2000 [[adramaa|adramaast]].<ref name="WeVEI" /><ref name="Entsuklopeedia" /> Järvamaa piirnes kirdes [[Virumaa]]ga, läänes [[Harjumaa]]ga, edelas [[Alempois]]iga, lõunas [[Nurmekund|Nurmekunna]] ja [[Mõhu]]ga ning kagus [[Vaiga]]ga.<ref name="iGtvm" /> Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm [[muinaskihelkond]]a. [[File:Jäneda linnamägi Kalijärve poolt vaadatuna.jpg|thumb|[[Jäneda linnamägi]] – Järvamaa ainsa teadaoleva muinasaegse linnuse asupaik]] On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas ehk hilisema [[Peetri kirikukihelkond|Peetri]], [[Anna kirikukihelkond|Anna]] ja osalt [[Paide kirikukihelkond|Paide]] kirikukihelkonna alal. Täpsemalt paiknes Järvamaa [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mitu korda mainitud külas Carethen ehk [[Kareda]] (tõenäoliselt [[Suur-Kareda]]). Kareda oli Järvamaa keskus. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja Paide kihelkond oli Järvamaal keskne kihelkond. Arvati, et teine kihelkond paiknes maakonna idaosas ehk hilisema [[Järva-Jaani kirikukihelkond|Järva-Jaani]] ja [[Koeru kirikukihelkond|Koeru]] kirikukihelkonna alal. Kolmandat kihelkonda asukohaks arvati Järvamaa põhjaos ehk hilisema [[Ambla kirikukihelkond|Ambla]] ja [[Järva-Madise kirikukihelkond|Järva-Madise]] kirikukihelkonna territooriumil.<ref name="BYGmm" /><ref name="Latti" /> Liivimaa Henriku kroonika kohaselt kutsuti üht Virumaaga külgnevat kihelkonda Loppegundeks.<ref name="aQ4as" /> [[Paul Johansen]]i arvates viitas see nimi Järvamaa idaosas (Järva-Jaani ja Koeru alal) olnud kihelkonnale, ta pakkus nimevariandiks Lõpekonna.<ref name="Tarvel1979" /> Alternatiivse kihelkondadeks jagunemise on esitanud<ref name="Tarvel1979" /> Enn Tarvel. Lähtudes seisukohast, et kihelkonnad said tavaliselt nime mõne küla järgi, seostab ta Loppegunde muinaskihelkonda Amblas asunud Leppe küla (tänapäeval [[Läpi]]) ja Leppede mõisaga (hiljem [[Lehtse mõis|Lehtse]]). Tarvel arvab, et Loppegunde hõlmas Ambla ja Koeru kirikukihelkonna territooriumi. Johanseni Lõpekonna tõlgendust nimetab ta seejuures "kvaasietümoloogiliseks nimeseletuseks", millel teaduslikkusele pretendeerivates kirjutistes ei tohiks kohta olla. Ülejäänud kahe muinaskihelkonna tuumikala ühtis Tarveli hinnangul hilisema Peetri ja Koeru kirikukihelkonnaga.<ref name="Tarvel1979" /> [[Kristjan Oad]] on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (Loppegunde), sest kui Karedal nõustuti ristiusku vastu võtma, ei sõlmitud Loppegundes uut ristimislepingut. Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale [[Lohu Jaanilinn|Loone]] ülikute võimualasse, sest osa järvalasi käis [[Taani]] vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.<ref name="c2cYQ" /> Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe [[linnus]]eid. Ainus kindlamalt [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas [[Jäneda linnus|Jänedal]]. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid ei ole leitud märke linnuste olemasolust. Samas on neid arheoloogiliselt vähe uuritud.<ref name="Latti" /><ref name="5kZKk" /> [[Pilt:Paide ordulinnuse varemed 2013.JPG|pisi|[[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu]] [[Paide ordulinnus]] rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale]] == Keskaeg Järvamaal == Järvamaa alistus [[1218]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopile]], langes [[1220]] [[Taani valdused Eestis|taanlaste kätte]], allus [[1227]] [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade ordule]] ja läks [[1238]] [[Stensby leping]]u alusel [[Liivimaa ordu]] kätte. Paavsti [[legaat|legaadi]] [[Modena Wilhelm]]i (''Modena Guillemuse'') osavõtul sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt tagastas Rooma paavstile alluv vaimulik [[Liivi ordu]] kui Mõõgavendade ordu järglane [[1238]]. aastal [[Taani valdused Eestis|Taanile]] [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]ed, [[Revala]], [[Harjumaa]] ja [[Virumaa]] (umbes 12 000&nbsp;km²). Taanlaste poolt määrati Järvamaale [[foogt]] (advocatus), Hebbus ([[Hebbe|Ebbe]]) (surn. 1223) Kui Järvamaal valitses Mõõgavendade Ordu, nimetas ta [[Orduvend|orduven]]na Johannese foogtiks, kes oli ametis veel 1234. aastal, 1252. aastal oli foogtiks vend Bertoldus, 1253/55 vend Henricus Swevus (Schwabe), nendel foogtidel ei olnud kindlat residentsi ning nad asusid enamasti naaberlinnustes, mitte Paides<ref>[[Paul Johansen]], [[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused]]. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b10eae7c-a215-4a3c-a9dc-d80ae93cd11f/content XXX], TARTU 1938, Paide linna asutamisest. lk 201 </ref>. Järvamaa jäi [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]]le, kuid ordu ei tohtinud Taani kuninga loata sinna [[Paide ordulinnus|kindlustus]]i rajada, kuid jäi koos ülejäänud Taani hallatava Eestimaaga kiriklikult [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkon]]na [[Tallinna piiskop]]i [[diötsees]]i. [[1265]] ehitati Järvamaa ja muistse [[Alempois]]i piirialale [[Järva foogtkond|Järva foogtkonna]] [[Paide ordulinnus]]. Mõisamajandus arenes aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis. == Rootsi valitsusaeg == 1561 alistus Järvamaa [[rüütelkond]] Rootsi kuningale. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] sai maakond rängalt kannatada, [[Paide piiramine|Paidet piira]]ti ja [[Paide lahing|vallutati]] Liivi sõjas ja [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõdad]]es korduvalt. [[Rootsi aeg|Rootsi valitsemisajal]] alates aastast [[1584]], kui moodustati [[Eestimaa hertsogkond]], Järvamaa sai ka üheks Rootsi [[Läänemereprovintsid]]e Eestimaa kubermangu maakondadest. Järvamaa maakonnalinn oli [[Paide]]. [[File:Noua totius Liuoniae accurata descriptio - CBT 5871932.jpg|pisi|300px|left|Rootsi [[Läänemereprovintsid]] ja Järvamaa, 1680]] Järvamaal asusid [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]]: (rootsi keeles) ''[[Türi kihelkond|Turgel]], [[Peetri kihelkond|Emmern (S. Petri)]], [[Anna kihelkond|S. Annæ]], [[Koeru kihelkond|Koyre eller Koyker (S. Mariæ-Magdalenæ)]], [[Järva-Jaani kihelkond|Keiting (S. Johannis)]], [[Järva-Madise kihelkond|Kullenbeck eller Goldenberg (S. Matthæi)]], [[Ambla kihelkond|Ampel (S. Mariæ)]]), [[Kihelkond|kihelkon]]nad<ref>Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4 Fögderiindelningen i Estland och Livland. II. Wiek], Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Riksarkivet, 1919, lk 631</ref>. 1695. aasta [[Christian Kelch]]i [[Christian Kelchi Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonika]] kohaselt oli Järvamaal Paide alev ja purustatud Paide loss, Viljandi alev ja loss ([[Viljandi staarostkond]]), Põltsamaa alev ja loss ([[Põltsamaa staarostkond]]), [[Laiuse staarostkond|Laiuse]], [[Tarvastu staarostkond|Tarvastu]], [[Karksi staarostkond]]<ref>C. Kelch, Liivimaa ajalugu. Tallinn, 2024, lk 40</ref>, [[kirikukihelkond]]adega. == Venemaa keisririigis == Põhjasõja järel Venemaa keisririigi võimu ajal moodustati Järvamaast [[Paide kreis]], [[Kreisilinn|kreisilinn]] Paidega. 1805 ja 1858 toimusid Paide kreisis talurahvarahutused ning 1860. aastail levis [[ümberasumisliikumine]]. [[Talude päriseksostmine|Talude hulgaline päriseksostmine]] algas 1880. aastatel, varem kui mujal Põhja-Eestis. Pärast 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i Venemaal määrati [[Järva maakond|Järva maakonna]] komissariks [[Aleksander Veiler]]. Samuti valiti [[Järvamaa Maakonnanõukogu]], kuhu kuulusid [[Johannes Kreideberg]], [[Alfred Kleitzmann]], [[Elsa Tamberg]], [[Jaan Kuudeviita]], [[Tõnis Käsebier]], [[Johannes Pahlberg]], [[Jüri Söödor]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihkel Kask]], [[Jakob Sõnajalg]] ja [[Richard Janson]].<ref name="MSIKW" /> == Iseseisvusaeg == [[28. veebruar]]il 1918 toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa vägede]] ja [[punakaart]]laste vahel [[Orina lahing]]. {{vaata|Järva maakond}} === Eesti NSV === [[26. september|26. septembril]] [[1950]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seaduse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. {{vaata|Paide rajoon}} ==Vaata ka== *[[Järvamaa mõisate loend]] *[[Järva maavolikogu (1940)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Tarvel1979">[[Enn Tarvel]]. Järvamaa alguloost. [[Keel ja Kirjandus]], 1979, 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193496/142779/page/35 lk 31]–35</ref> <ref name="Entsuklopeedia">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4rva_maakond1 Järva maakond], [[Eesti entsüklopeedia]] 12, 2003; muudetud 2011</ref> <ref name="Latti">[[Priit Lätti]]. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. ''Mäetagused''. 2005, 28</ref> <ref name="KxcYG">[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 100</ref> <ref name="32KMM">[[Andres Tvauri]]. [https://web.archive.org/web/20150923173546/http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 251</ref> <ref name="WeVEI">[[Evald Tõnisson]]. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], [[1982]]. Lk 401</ref> <ref name="iGtvm">[[Andres Adamson]]. ''Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis'', lk 9–10 kogumikus ''Eesti aastal 1200'', toim [[Marika Mägi]]. 2003. Kaart</ref> <ref name="BYGmm">Tõnisson, lk 403–404</ref> <ref name="aQ4as">Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud [[Enn Tarvel]]. [[Tallinn]]: Eesti Raamat, [[1982]]. Peatükk XXIV 5, kommentaar 24, lk 216–217</ref> <ref name="c2cYQ">[[Kristjan Oad]], Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit, ''Juridica'' 2012, IV, lk 151–158.</ref> <ref name="5kZKk">Tõnisson, lk 314–315, 404</ref> <ref name="MSIKW">[http://jol.cma.ee/?action=article&CatID=514&ArtID=548 Teel iseseisvusele ]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 86–95 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA86,M1}} *{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 24 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA1-PA24,M1}} *[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/fd3b456c-060b-427f-95b8-ba8732907b23/content Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische 2eit bis zur Absassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienslrollen Estlands.], Baltischen Historikertag 1912 gewidmet von der Gesellschaft zur Erhaltung der Altertümer Jerwens, Reval, 1912. *Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Andra delen - Häft 3]. ''IV. Jerwen.''. s. 630-649 * Järvamaa valdade tulud-kulud 678.148 krooni. Järva Teataja, nr 68, lk 10. == Välislingid == *[http://www.mois.ee/jarva/ Ajaloolise Järvamaa tutvustus Eesti mõisaportaalis] {{EST1920}} {{Eesti muinasmaakonnad}} {{Järvamaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Eesti muinasmaakonnad]] [[Kategooria:Järvamaa| ]] [[Kategooria:Eesti endised maakonnad]] lsrogrvy99ryiqa460vw818o6zjwkw9 0 24926 7174636 7173861 2026-06-17T11:29:38Z Velirand 67997 /* Gi */ 7174636 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (G)''' ''See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab G-tähega. ==G== *[[Gina G]], Austraalia laulja *[[Tony G]], leedu päritolu Austraalia pokkerimängija (1973–) ==Ga== ''Vaata [[Biograafiad (Ga)]]'' ==Gb== *[[Laurent Gbagbo]], Elevandiluuranniku poliitik (1945–) *[[Jean-Philippe Gbamin]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1995–) *[[Leymah Gbowee]], Aafrika rahuaktivist (1972–) ==Gd== *[[Jacek Gdański]], poola maletaja (1970–) *[[Przemysław Gdański]], poola pankur ja maletegelane (1967–) ==Ge== ''Vaata [[Biograafiad (Ge)]]'' ==Gh== *[[Ehsan Ghaem-Maghami]], iraani maletaja (1982–) *[[Matt Ghaffari]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1961–) *[[Ashraf Ghanī]], Afganistani poliitik (1949–) *[[Masud Gharahkhani]], Iraani päritolu Norra poliitik (1982–) *[[Jaouad Gharib]], Maroko kergejõustiklane (1972–) *[[Abū Hāmid al-Ghazālī]], pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik (1058–1111) *[[Mohamed Ould Ghazouani]], Mauritaania poliitik (1956–) *[[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja (1995–) *[[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja (1990–) *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]], Rumeenia partei- ja riigitegelane (1901–1965) *[[Pierre Ghestem]], prantsuse kabetaja ja bridžimängija (1922–2000) *[[Dori Ghezzi]], itaalia laulja (1946–) *[[Azim Gheychisaz]], Iraani alpinist (1981–) *[[Dimitrie Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897) *[[Ion Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897) *[[Mihai Ghimpu]], Moldova poliitik (1951–) *[[Luca Ghiotto]], itaalia võidusõitja (1995–) *[[Aryan Gholami]], iraani maletaja (2001–) *[[Rituparno Ghosh]], India filmirežissöör (1963–2013) *[[Ghostface Killah]], ameerika räppar (1970–) *[[Faouzi Ghoulam]], Alžeeria jalgpallur (1991–) ==Gi== *[[Gia Long]], Annami keiser (1762–1820) *[[Riccardo Giacconi]], itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide astrofüüsik (1931–2018) *[[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja (2000–) *[[Bruno Giacometti]], Šveitsi arhitekt (1907–2012) *[[Pablo Giacopelli]], tennisetreener (1972–) *[[Ivar Giaever]], norra füüsik (1929–) *[[Paul Giamatti]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1967–) *[[Alejandro Giammattei]], Guatemala poliitik (1956–) *[[Stylianós Giannakópoulos]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Alessandro Giardelli]], itaalia piloot (2002–) *[[Erast Giatsintov]], Tallinna linnapea (1859–1910) *[[Robin Gibb]], Briti laulja (1949–2012) *[[Edward Gibbon]], inglise ajaloolane (1737–1794) *[[Brian Gibbons]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) *[[Orlando Gibbons]], inglise organist ja helilooja (1583–1625) *[[Kieran Gibbs]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Giuseppe Gibilisco]], itaalia teivashüppaja (1979–) *[[Edgar Gibson]], Gloucesteri piiskop (1848–1924) *[[Khalil Gibran]], Liibanoni päritolu araabia- ja ingliskeelne ameerika kirjanik (1883–1931) *[[Ben Gibson]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Devin Gibson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1989–) *[[Eleanor J. Gibson]], Ameerika psühholoog (1910–2002) *[[Mel Gibson]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -režissöör (1956–) *[[Anthony Giddens]], Briti sotsioloog (1938–) *[[André Gide]], prantsuse kirjanik (1869–1951) *[[Gideon]], usumees *[[Letesenbet Gidey]], Etioopia pikamaajooksja (1988–) *[[Jerzy Giedroyc]], poola kirjastaja, publitsist ja poliitaktivist (1906–2000) *[[Kurt Gielov]], Eesti vaimulik Austraalias (1895–1957) *[[Kristin Gierisch]], saksa kolmikhüppaja (1990–) *[[Alexei Giers]], rootsi päritolu Venemaa riigitegelane (1871—1958) *[[Ferdinand Giese]], Eesti keemik (1781–1821) *[[Tiedemann Giese]], Chełmno ja Ermlandi piiskop (1480–1550) *[[Stefanie Giesinger]], saksa modell (1996–) *[[Henri Giffard]], prantsuse insener ja dirižaabliehitaja (1825–1882) *[[Gabrielle Giffords]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja relvakontrolli aktivist (1970–) *[[Hansruedi Giger]], Šveitsi kunstnik (1940–2014) *[[Ryan Giggs]], Walesi jalgpallur (1973–) *[[Beniamino Gigli]], itaalia tenor (1890–1957) *[[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Jean-Sébastien Giguère]], endine Kanada jäähokimängija (1977–) *[[Ion Gigurtu]], Rumeenia poliitik (1886–1959) *[[Geurt Gijssen]], hollandi malekohtunik (1934–) *[[Bryan Gil]], hispaania jalgpallur (2001–) *[[Julián Gil]], Argentina näitleja ja modell (1970–) *[[Alberto Gilardino]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Nika Gilauri]], Gruusia poliitik (1975–) *[[Bradford L. Gilbert]], Ameerika Ühendriiide arhitekt (1853–1911) *[[Cass Gilbert]], USA arhitekt (1859–1934) *[[Daniel Gilbert]], USA sotsiaalpsühholoog (1957–) *[[David Gilbert]], inglise elukutseline snuukrimängija (1981–) *[[Elizabeth Gilbert]], USA kirjanik (1969–) *[[Grove Karl Gilbert]], ameerika geoloog (1843–1918) *[[Jean Gilbert]], Saksa helilooja ja dirigent (1879–1942) *[[Margaret Gilbert]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1942–) *[[Scott Gilbert]], Ameerika Ühendriikide arengubioloog (1949–) *[[William S. Gilbert]], inglise luuletaja, näitekirjanik, libretist, illustraator ja produtsent (1836–1911) *[[Astrud Gilberto]], Brasiilia laulja (1940–2023) *[[Mati Gilden]], eesti jalgpallur (1942–2014) *[[Berend Gildenmann]], eesti koolmeister, kirjanik ja trükkal (1822–1884) *[[Emil Gilels]], Nõukogude Liidu pianist ja muusikapedagoog (1916–1985) *[[Alain Giletti]], Prantsusmaa iluuisutaja (1939–) *[[Gilgameš]], sumeri linna Uruki valitseja ja eeposekangelane (27. sajand eKr) *[[Stefano Giliati]], itaalia jäähokimängija (1987–) *[[Vladimir Giljarovski]], vene kirjanik, ajakirjanik ja koduloolane (1855–1935) *[[Ian Gillan]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1945–) *[[Yousaf Raza Gillani]], Pakistani poliitik (1952–) *[[Julia Gillard]], Austraalia poliitik (1961–) *[[Dizzy Gillespie]], Ameerika Ühendriikide džässtrompetimängija, -helilooja ja laulja (1917–1993) *[[King Camp Gillette]], Ameerika Ühendriikide leiutaja (1855–1932) *[[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur (1963–) *[[Elizabeth Gillies]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1993–) *[[Jon Gillies]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Kirsten Gillibrand]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1966–) *[[Carol Gilligan]], ameerika psühholoog (1936–) *[[Lyman Gilmore‎]], Ameerika Ühendriikide leidur ja lennunduspioneer (1874–1951) *[[Peter Gilmore]], Briti filminäitleja (1931–2013) *[[David Gilmour]], Briti muusik (1946–) *[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Gotthard Gilsen]], Saaremaa stiftifoogt 1530–1534 *[[Étienne Gilson]], prantsuse filosoof ja ajaloolane (1884–1978) *[[Johann Werner Gilzebach]], Eesti vaimulik ja Saaremaa superintendent (1757–1814) *[[Samuel Christoph Gottlieb Gilzebach]], Eesti vaimulik (1788–1839) *[[Clarence Gilyard]], Ameerika Ühendriikide näitleja, teatripedagoog ja kirjanik (1955–2022) *[[Alberto Ginastera]], Argentina helilooja (1916–1983) *[[Newt Gingrich]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1943–) *[[Greg Ginn]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide muusik ja laulja (1954–) *[[Jaap van Ginneken]], hollandi psühholoog ja meediauurija (1943–) *[[Allen Ginsberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1926–1997) *[[Ruth Bader Ginsburg]], Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik, naisõiguslane ja inimõigusaktivist (1933–2020) *[[Semjon Ginsburg]], Eesti kontrabassimängija (1930–) *[[Carlo Ginzburg]], juudi päritolu Itaalia ajaloolane (1939–2026) *[[Natalia Ginzburg]], Itaalia kirjanik, tõlkija ja poliitik (1916–1991) *[[Vitali Ginzburg]], Vene juudi füüsik (1916–2009) *[[Carri Ginter]], eesti jurist ja õigusteadlane (1978–) *[[Jaan Ginter]], eesti õigusteadlane (1956–) *[[Jüri Ginter]], eesti sotsioloog (1954–) *[[Matthias Ginter]], saksa jalgpallur (1994–) *[[Giovanni Giolitti]], itaalia riigitegelane, korduvalt peaminister (1842–1928) *[[Mark Giordano]], Kanada jäähokimängija (1983–) *[[Paolo Giordano]], itaalia kirjanik (1982–) *[[Giorgi Giorgadze]], gruusia maletegelane ja maletaja (1964–) *[[Giancarlo Giorgetti]], Itaalia poliitik (1966–) *[[Roberto Giorgetti]], San Marino poliitik (1962–) *[[Giorgione]], itaalia kunstnik (1477–1510) *[[Loúkas Giórkas]], kreeka laulja (1986–) *[[Giotto di Bondone]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1267–1337) *[[Antonio Giovinazzi]], itaalia vormelisõitja (1993–) *[[Jost Gippert]], saksa keeleteadlane (1956–) *[[Aivars Ģipslis]], läti maletaja, ajakirjanik ja maletreener (1937–2000) *[[Carla Giraldo]], Colombia näitleja, laulja ja modell (1986–) *[[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[William Girard]], Tallinna kaupmees (1874–1919) *[[Arthur Girard de Soucanton]], ettevõtja (1813–1884) *[[Johann Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja (1785–1868) *[[John Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja ja mõisnik (1826–1896) *[[Marc Girardelli]], Luksemburgi mäesuusataja (1963–) *[[Herbert Girardet]], saksa publitsist ja keskkonnakaitsja (1943–) *[[Robert Girardi]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (1961–) *[[François Girardon]], prantsuse skulptor (1628–1715) *[[Annie Girardot]], prantsuse näitleja (1931–2011) *[[Hubert Giraud]], prantsuse helilooja ja laulusõnade autor (1920–2016) *[[Bernard Giraudeau]], prantsuse filminäitleja ja lavastaja (1947–2010) *[[Jean Giraudoux]], prantsuse kirjanik ja diplomaat (1882–1944) *[[Sandis Ģirģens]], Läti jurist ja poliitik (1980–) *[[Erich Girgensohn]], Eesti arst (1878–1940) *[[Heinrich Otto Reinhold Girgensohn]] (1825–1888), Liivimaa vaimulik *[[Hermann Girgensohn]], Eesti vaimulik (1867–1922) *[[Julius Leo Immanuel Girgensohn]], Eesti vaimulik (1836–1911) *[[Karl Girgensohn]], Eesti teoloog (1875–1925) *[[Otto Christoph Heinrich Girgensohn]], Läti ja Eesti vaimulik (1796–1869) *[[Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn]], Eesti vaimulik (1827–1886) *[[Thomas Girgensohn|Paul Julius Thomas Girgensohn]] (1851–1914), baltisaksa vaimulik ja pedagoog *[[Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn]], Eesti vaimulik (1835–1902) *[[Zemgus Girgensons]], läti jäähokimängija (1994–) *[[Anish Giri]], Venemaa/Hollandi maletaja (1994–) *[[Igor Girkin]], Venemaa sõjaväeluure agent (1970–) *[[Julie Girling]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja (2000–) *[[Girma Yohannis Iyasu]], Etioopia trooninõudleja (1961–) *[[Olivier Giroud]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Nikolai Girs]], Venemaa poliitik ja diplomaat (1820–1895) *[[Antonio Gisbert]], hispaania kunstnik (1834–1901) *[[Valéry Giscard d'Estaing]], prantsuse poliitik, 1974–1981 Prantsusmaa president (1926–2020) *[[Gisela (Franz Joseph I tütar)|Gisela]], Austria ertshertsoginna (1856–1932) *[[Gisela (laulja)|Gisela]], katalaani laulja (1979–) *[[Lillian Gish]], Ameerika näitleja, lavastaja ja kirjanik (1893–1993) *[[Lisa Gisler]], Šveitsi jääkeeglimängija (1994–) *[[Gísli Guðjónsson]], islandi psühholoog (1947–) *[[Antoine Gizenga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1925–2019) *[[Ivri Gitlis]], Iisraeli viiuldaja (1922–2020) *[[Giorgetto Giugiaro]], itaalia autodisainer (1938–) *[[Rudy Giuliani]], USA jurist, ärimees ja poliitik (1944–) *[[Giuseppe (Parma)|Giuseppe]], nominaalne Parma hertsog (1875–1950) *[[Vincenzo Giustiniani]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1516–1582) *[[Shay Given]], Iirimaa jalgpallur (1976–) *[[Hubert de Givenchy]], prantsuse moelooja (1927–2018) ==Gj== *[[Anne Cathrine Gjærde]], norra tehnikateadlane *[[Nikolaj Gjaurov]], bulgaaria ooperilaulja (1929–2004) *[[Ola Gjeilo]], norra helilooja ja pianist (1978–) *[[Karl Gjellerup]], taani kirjanik (1857–1919) *[[Anne Helene Gjelstad]], norra fotograaf (1956–) *[[Tord Asle Gjerdalen]], norra murdmaasuusataja (1983–) *[[Skënder Gjinushi]], Albaania poliitik (1949–) *[[Ella Gjømle]], norra suusataja (1979–) *[[Etilda Gjonaj]], Albaania poliitik ja jurist (1981–) *[[Lina Gjortšeska]], Makedoonia tennisist (1994–) ==Gk== *[[Theofánis Gkékas]], kreeka jalgpallur (1980–) *[[Faídon Gkizíkis]], Kreeka poliitik (1917–1999) *[[Giánnis Gkoúmas]], kreeka jalgpallur (1975–) ==Gl== *[[Vahur Glaase]], Eesti jurist ja poliitik (1960–) *[[Kazimierz Glabisz]], Poola sõjaväelane ja sporditegelane (1893–1981) *[[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur (1982–) *[[Fjodor Gladkov]], nõukogude vene kirjanik (1883–1958) *[[William Ewart Gladstone]], Suurbritannia poliitik (1809–1898) *[[Malcolm Gladwell]], ajakirjanik (1963–) *[[Martina Glagow]], saksa laskesuusataja (1979–) *[[Christian Jacob Glanström]], Eesti vaimulik (1752–1825) *[[David Gottlieb Glanström]], Eesti vaimulik (1744–1824) *[[Jonas Glanström]], Eesti vaimulik (1704–1762) *[[Johann Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1742–1820) *[[Paul August Ferdinand Glanström]], Eesti vaimulik (1788–1829) *[[Theodor Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1784–1850) *[[Ranulph Glanville]], inglise arhitekt (1946–2014) *[[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp]], vene sõjaväelane (1882–1951) *[[Donald Glaser]], USA füüsik ja neurobioloog (1926–2013) *[[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija (1999–) *[[Philip Glass]], USA helilooja (1937–) *[[Viivi Glass]], eesti ajaloolane (1944–) *[[Nikki Glaser]], Ameerika Ühendriikide püstijalakoomik ja näitleja (1984–) *[[Florizel Glasspole]] *[[Aleksandr Glazunov]] (1865–1936), vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent *[[Roy Glauber]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik (1925–2018) *[[Hans Glaubitz]], Hollandi diplomaat *[[Glaukon]], Sokratese lähikondlane (5.–4. sajand eKr) *[[Sunčana Glavak]], Horvaatia poliitik (1968–) *[[Ruxanda Glavan]], Moldova poliitik (1980–) *[[Thomas Glavinic]], Austria kirjanik (1972–) *[[Carlyle Glean]], Grenada poliitik ja pedagoog (1932–2021) *[[Henry Gleason]], ameerika botaanik ja ökoloog (1882–1975) *[[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja (1987–) *[[Elena Glebova]], Eesti iluuisutaja (1989–) *[[Alexander von Glehn]], Eesti mõisnik (1804–1839) *[[Nikolai von Glehn]], Eesti mõisnik *[[Peter von Glehn]], baltisaksa päritolu vene botaanik (1835–1876) *[[James Gleick]], ameerika teaduskirjanik ja teadusajaloolane (1954–) *[[Georgie Glen]], Briti näitleja (1956–) *[[John Glen (režissöör)|John Glen]], Briti filmirežissöör ja monteerija (1932–) *[[John Glenn]], USA astronaut ja poliitik (1921–2016) *[[Evelyn Glennie]], šoti löökpillimängija (1965–) *[[Hilda Gleser]], eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (1893–1932) *[[Lev Glezer]], NSV Liidu kabetaja (1905–1998) *[[Manólis Glézos]], Kreeka poliitik ja ajakirjanik (1922–2020) *[[Charles Gleyre]], Šveitsi kunstnik (1806–1874) *[[Svetozar Gligorić]], Serbia maletaja (1923–2012) *[[Kiro Gligorov]], Makedoonia poliitik (1917–2012) *[[Kamil Glik]], poola jalgpallur (1988–) *[[Abram Glikman]], Eesti arst (1897–1994) *[[Aleksander Glikman]], Eesti advokaat (1929–) *[[Leon Glikman]], Eesti advokaat *[[Rosa Glikman]], eesti arst (1896–1994) *[[Erast Gliner]], vene kosmoloog (1923–2021) *[[Dmitri Glinka]], Venemaa riigitegelane (1749–1808) *[[Mihhail Glinka]], vene helilooja (1804–1857) *[[Piotr Gliński]], Poola poliitik ja ühiskonnateadlane (1954–) *[[Gaston Glock]], Austria insener ja ettevõtja (1929–2023) *[[Timo Glock]], saksa Vormel 1 sõitja (1982–) *[[Ernst Friedrich Glocker]], saksa mineraloog, geoloog ja paleontoloog (1793–1858) *[[Constantin Wilhelm Lambert Gloger]], saksa zooloog ja ornitoloog (1803–1863) *[[Crispin Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Danny Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Victor Glover]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1976–) *[[Christoph Willibald Gluck]], saksa helilooja (1714–1787) *[[André Glucksmann]], juudi päritolu Prantsuse filosoof, politoloog ja esseist (1937–2015) *[[Jakob Vang Glud]], taani maletaja (1988–) *[[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (1935–2026) *[[Galina Gluhhova]], udmurdi folklorist (1965–) *[[Dmitri Gluhhovski]], vene kirjanik ja ajakirjanik (1979–) *[[Valentõn Gluško]], ukraina ja Nõukogude Liidu raketi- ja kosmosetehnikakonstruktor (1908–1989) *[[Ljudmilla Gluškovskaja]], Eesti ajakirjanik (1937–2023) *[[Semen Gluzman]], ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (1946–2026) *[[Karl Fromhold Glöckner]], Eesti vaimulik (1768–1822) *[[Samuel Benjamin Glöckner]], Eesti vaimulik (1730–1773) *[[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja (1986–) *[[Curt Albert Glück]], Eesti vaimulik (1911–1961) *[[Ernst Glück]], baltisaksa haritlane ja piibli läti keelde tõlkija (1654–1705) *[[Louise Glück]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (1943–2023) ==Gn== *[[Paul Gnadeberg]], eesti veemootorisportlane (1935–1981) *[[Jaan Gnadenteich]], eesti vaimulik (1904–1968) *[[Oskar Gnadenteich]], eesti vaimulik (1911–2007) *[[Uwe Gnadenteich]], eesti ajakirjanik *[[Faure Gnassingbé]], Togo poliitik (1966–) *[[Boriss Gnedenko]], ukraina päritolu matemaatik (1912–1995) *[[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur (1986–) *[[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur (1999–) ==Go== ''Vaata [[Biograafiad (Go)]]'' ==Gr== ''Vaata [[Biograafiad (Gr)]]'' ==Gs== *[[Gerhard Gschlößl]], saksa džässmuusik (1967–) *[[Gerlinde Gschwendtner]], Austria kunstnik (1940–) *[[Karl Gschwind]], Šveitsi poksija (1943–) *[[Sieglinde Gstöhl]], Liechtensteini publitsist (1964–) ==Gu== ''Vaata [[Biograafiad (Gu)]]'' ==Gv== *[[Joško Gvardiol]], horvaadi jalgpallur (2002–) *[[Sulhan Gvelesiani]], gruusia ooperilaulja (1970–) *[[Viktor Gvozd]], Ukraina sõjaväelane (1959–2021) *[[Kuzma Gvozdev]], Vene revolutsionäär ja poliitik (1882–1956) ==Gw== *[[Gwendolen]], brittide kuninganna *[[Sim Gwon-Ho]], Korea Kreeka-Rooma maadleja (1972–) *[[Horace Gwynne]], Kanada poksija (1912–2001) ==Gä== *[[Georg Gärtner]], Saksamaa sõjaväelane (1920–2013) ==Gö== *[[Carl Christoph Göbel]], baltisaksa keemik ja farmatseut (1794–1851) *[[Kurt Gödel]], Austria päritolu loogik, matemaatik ja filosoof (1906–1978) *[[Robert Gödicke]], saksa päritolu Venemaa arhitekt (1829–1910) *[[Sabiha Gökçen]], türgi naislendur (1913–2001) *[[Árpád Göncz]], Ungari poliitik ja kirjanik (1922–2015) *[[Kinga Göncz]], Ungari poliitik (1947–) *[[Maria Göppert-Mayer]], Saksamaa-USA füüsik (1906–1972) *[[Sverker Göranson]], Rootsi sõjaväelane (1954–) *[[Patrik Göransson]], Eestis tegutsev rootsi vaimulik (1967–) *[[Elisabeth Görgl]], Austria mäesuusataja (1981–) *[[Hermann Göring]], Saksamaa poliitik ja sõjaväelane (1893–1946) *[[Max Görtz]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Bettina Göschl]], saksa lastekirjanik (1967–) *[[Heinrich Göseken]], saksa päritolu Eestimaa vaimulik ning kirja- ja keelemees (1612–1681) *[[Miriam Gössner]], Saksamaa laske- ja murdmaasuusataja (1990–) *[[Renate Götschl]], Austria mäesuusataja (1975–) *[[Mario Götze]], Saksamaa jalgpallur (1992–) *[[Maximilian von Götzen-Itúrbide]], Mehhiko keiserliku perekonna pea (1944–) *[[Gerald Götting]], Saksa DV riigitegelane (1923–2015) ==Gü== *[[Daniel Güiza]], Hispaania jalgpallur (1980–) *[[Abdulhamit Gül]], Türgi poliitik (1977–) *[[Abdullah Gül]], Türgi poliitik (1950–) *[[Alexander von Güldenstubbe (1801−1884)|Alexander von Güldenstubbe]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1801−1884) *[[Fethullah Gülen]], Türgi imaam ja jutlustaja (1941–2024) *[[İlkay Gündoğan]], türgi jalgpallur (1990–) *[[Şenol Güneş]], türgi jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1952–) *[[Emre Güngör]], türgi jalgpallur (1984–) *[[Jacob Günterhack]], Eesti vaimulik (suri 1723) *[[Christian Günther]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1886–1966) *[[Egon Günther]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (1927–2017) *[[Werner Günthör]], Šveitsi kergejõustiklane (1961–) *[[Asım Güzelbey]], Türgi poliitik (1951–) ==Gy== *[[Asamoah Gyan]], Ghana jalgpallur (1985–) *[[Yaa Gyasi]], Ghana ja Ameerika Ühendriikide kirjanik (1989–) *[[Tenzin Gyatso]], XIV [[dalai-laama]] *[[Gyda Eiriksdatter]] (sündis 9. sajandil), üks Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] abikaasadest *[[Nils Gyldenstolpe]], Rootsi diplomaat (1642–1709) *[[Karl von Gyldenstubbe]], Eesti kohtunik ja advokaat (1862–1944) *[[Gylfi Sigurðsson]], islandi jalgpallur (1989–) *[[Jake Gyllenhaal]], USA filminäitleja (1980–) *[[Maggie Gyllenhaal]], USA filminäitleja (1977–) *[[Carl Carlsson Gyllenhielm]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1574–1650) *[[Sofia Gyllenhielm]], Johan III vallastütar, Pontus De la Gardie abikaasa (1559–1583) *[[Erik Karlsson Gyllenstierna]], Rootsi riigitegelane (1602–1657) *[[Richard Gynge]], rootsi jäähokimängija (1987–) *[[Gregor Gysi]], Saksa jurist ja poliitik (1948–) *[[Klaus Gysi]], Saksa DV riigitegelane (1912–1999) *[[Ferenc Gyurcsány]], Ungari poliitik (1961–) *[[Dániel Gyurta]], ungari ujuja (1989–) *[[Viktor Gyökeres]], Rootsi jalgpallur (1998–) *[[Norbert Gyömbér]], Slovakkia jalgpallur (1992–) *[[Márton Gyöngyösi]], Ungari poliitik (1977–) *[[Paul György]], ungari päritolu USA toitumisteadlane (1893–1976) *[[Enikő Győri]], Ungari majandusteadlane, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Vesna Györkös Žnidar]], Sloveenia jurist ja poliitik (1977–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|G, Biograafiad]] b0idy51v25kdc7e18naa3z7vbk4wawf 0 24927 7174099 7171330 2026-06-16T13:34:55Z Mona 355 /* Hy */ 7174099 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (H)''' Siin loetletakse Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab H-tähega. ==Ha== ''Vaata [[Biograafiad (Ha)]] ==He== ''Vaata [[Biograafiad (He)]]'' ==Hi== ''Vaata [[Biograafiad (Hi)]]'' ==Hj== *[[Simon Hjalmarsson]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Odd-Bjørn Hjelmeset]], norra murdmaasuusataja (1971–) *[[Louis Hjelmslev]], taani lingvist ja semiootik (1899–1965) *[[Vigdis Hjorth]], norra kirjanik (1959–) *[[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur (1999–) *[[Helgi Hjörvar]], Islandi poliitik (1967–) *[[Hjörvar Steinn Grétarsson]], islandi maletaja (1993–) ==Hl== *[[Velenkosini Hlabisa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1965–) *[[Rita Hlebnikova]], eesti jurist (1958–) *[[Adam Hlebowicz]], poola ajakirjanik ja ajaloolane (1962–) *[[Aleksandr Hloponin]], Venemaa poliitik (1965–) *[[Adam Hložek]], tšehhi jalgpallur (2002–) *[[Vadõm Hlupjanets]], Ukraina balletitantsija (1996–2022) ==Hm== *[[Zinovi Hmelnitski]], Eesti skulptor (1928–2009) *[[Bohdan Hmelnõtskõi]], ukraina hetman (1595–1657) ==Hn== *[[Dmõtro Hnatjuk]], ukraina laulja ja teatrilavastaja ==Ho== ''Vaata [[Biograafiad (Ho)]]'' ==Hr== *[[Bohumil Hrabal]], tšehhi kirjanik (1914–1997) *[[Hrafn Andrés Harðarson]], islandi luuletaja ja tõlkija (1948–) *[[Lukáš Hrádecký]], slovaki päritolu Soome jalgpallur (1989–) *[[Elias Hrawi]], Liibanoni poliitik (1926–2006) *[[Alfred Hrdlicka]], Austria kunstnik (1928–2009) *[[Boriss Hrebtukov]], Eesti muusik (1985–) *[[Viktar Hrenin]], Valgevene sõjaväelane ja poliitik (1971–) *[[Tihhon Hrennikov]], vene helilooja (1913–2007) *[[Branimir Hrgota]], Rootsi jalgpallur (1993–) *[[Filip Hrgović]], horvaadi poksija (1992–) *[[Mirko Hrgović]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur (1979–) *[[Zdeněk Hřib]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Viktor Hristenko]], Venemaa poliitik (1957–) *[[Olga Hristoforova]], vene folklorist (1970–) *[[Valeri Hrištšatõi]], Kasahstani alpinist (1951–1993) *[[Marek Hrivík]], slovaki jäähokimängija (1991–) *[[Viktor Hrjapa]], vene korvpallur (1982–) *[[Miroslav Hroch]], tšehhi ajaloolane (1932–) *[[Vjatšeslav Hromov]], Eesti tõlkija (1936–) *[[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija (1997–) *[[Patrik Hrošovský]], slovaki jalgpallur (1992–) *[[Šimon Hrubec]], Tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Nikolai Hrustaljov]], Eesti näitleja ja ajakirjanik (1942–) *[[Nikita Hruštšov]], Nõukogude Liidu riigitegelane(1894–1971) *[[Jaroslav Hrõtsak]], Ukraina ajaloolane (1960–) *[[Ignacy Hryniewiecki]], poola terrorist (1855 või 1856 – 1881) *[[Jerzy Hryniewiecki]], poola arhitekt (1908–1989) == Hs == *[[Hsieh Su-wei]], Taiwani tennisist (1986–) ==Hu== *[[Hu Die]], Hiina näitlejanna (1907 või 1908 – 1989) *[[Hu Jintao]], Hiina poliitik (1942–) *[[Hu Shih]], hiina filosoof, esseist ja diplomaat (1891–1962) *[[Hua Guofeng]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1921–2008) *[[Huang Hua]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja diplomaat (1913–2000) *[[James Huang]], Hiina Vabariigi poliitik (1958–) *[[Huang Xianfan]], hiina antropoloog ja ajaloolane (1899–1982) *[[Walther Hubatsch]], saksa ajaloolane (1915–1984) *[[Anna Hubáčková]], Tšehhi poliitik (1957–) *[[Jordan Hubbard]], USA programmeerija (1963–) *[[L. Ron Hubbard]], saientoloogia rajaja (1911–1986) *[[Ernst Hubel]], eesti arst (1894–1966) *[[Hans Huber]], Saksamaa maadleja ja poksija (1934–2024) *[[Liezel Huber]], Lõuna-Aafrika Vabariigi tennisist (1976–) *[[Jonathan Huberdeau]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Hubertus]], pühak (suri 727) *[[Hubertus (Hohenzollerni prints)|Hubertus]], Hohenzollerni prints (1966–) *[[Hubilai]], suurkhaan ja Hiina keiser (1215–1294) *[[Edwin Powell Hubble]], USA astronoom (1889–1953) *[[Stefan Hubicki]], Poola apteeker, günekoloog, sõjaväelane (1877–1955) *[[Ricarda Huch]], saksa ajaloolane ja kirjanik (1864–1947) *[[Mike Huckabee]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ajakirjanik (1955–) *[[Július Hudáček]], slovaki jäähokimängija (1988–) *[[Jan Hudec]], Kanada mäesuusataja (1981–) *[[Vanessa Hudgens]], USA filminäitleja ja laulja (1988–) *[[Henry Hudson]], inglise maadeuurija (umbes 1570 – umbes 1611) *[[Jennifer Hudson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1981–) *[[Kate Hudson]], USA näitleja (1979–) *[[Ola Hudson]], USA moekunstnik (suri 2009) *[[William Henry Hudson]], inglise kirjanik (1841–1922) *[[Matthew Hudson-Smith]], Suurbritannia jooksja (1994–) *[[Alexander Friedrich von Hueck]], baltisaksa arstiteadlane ja publitsist (1802–1842) *[[Karl Johann von Hueck]], Tallinna linnapea (1844–1925) *[[Dolores Huerta]], USA ametiühingutegelane, kodanikuõiguste aktivist ja feminist (1930–) *[[Ismael Huerta]], Tšiili sõjaväelane (viitseadmiral), poliitik, diplomaat ning ülikooliõppejõud ja -rektor (1916–1997) *[[Victoriano Huerta]], Mehhiko sõjaväelane ja poliitik (1850–1916) *[[Arianna Huffington]], kreeka päritolu USA publitsist (1950–) *[[Felicity Huffman]], USA filminäitleja (1962–) *[[Hufu]], Vana-Egiptuse kuningas (26. sajand eKr) *[[Werner Hug]], Šveitsi maletaja (1952–) *[[Charles Brenton Huggins]], USA arstiteadlane, füsioloog ja onkoloog, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (1901–1997) *[[Geoffrey Hughes]], Inglismaa näitleja (1944–2012) *[[Jack Hughes]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2001–) *[[Jake Hughes]], Briti võidusõitja (1994–) *[[Quinn Hughes]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1999–) *[[Zharnel Hughes]], Briti sprinter (1995–) *[[Victor Hugo]], prantsuse kirjanik (1802–1885) *[[Hugues Capet]], Lääne-Frangi ehk Prantsusmaa kuningas (940–996) *[[August Ferdinand Huhn]], Eesti vaimulik (1807–1871) *[[Markus Huhtala]], soome poksija (1982–) *[[Laura Huhtasaari]], soome poliitik (1979–) *[[Sigrid Huik]], eesti tekstiilikunstnik (1964–) *[[Toomas Huik]], eesti fotograaf (1959–) *[[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], eesti toimetaja ja tõlkija (1931–2020) *[[Aino Huimerind]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener (1928–2014) *[[Hugo Huimerind]], eesti võrkpallitreener (1916–2006) *[[Jaak Huimerind]], eesti arhitekt (1957–) *[[Ruth Huimerind]], eesti disainer, fotograaf ja plakatikunstnik (1956–) *[[Sjoerd Huisman]], hollandi kiiruisutaja (1986–2013) *[[Johan Huizinga]], hollandi ajaloolane (1872–1945) *[[Anniken Huitfeldt]], Norra poliitik (1969–) *[[Esa Hukkanen]], soome poksija ja treener (1963–) *[[Hulagu]] (1217–1265), khaan *[[Hulk (jalgpallur)|Hulk]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Clark L. Hull]], USA psühholoog (1884–1952) *[[Cordell Hull]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1871–1955) *[[David Hulme (evangelist)|David Hulme]], Ameerika Ühendriikide evangelist (1946–) *[[Nicolas Hulot]], Prantsusmaa fotograaf, ajakirjanik, teleprodutsent, ökoloog ja poliitik (1955–) *[[Gunnar Hultgren]], Uppsala peapiiskop (1902–1991) *[[Ebba Hultkvist]], Rootsi näitleja (1983–) *[[Peter Hultqvist]], Rootsi poliitik (1958–) *[[Linus Hultström]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Anna Humal]], eesti organist (1971–) *[[Arnold Humal]], eesti matemaatik (1908–1987) *[[Leo-Henn Humal]], eesti füüsik (1940–) *[[Mart Humal]], eesti muusikateadlane ja helilooja (1947–) *[[Priit Humal]], eesti elektroonikainsener (1970–) *[[Kadri Humal-Ayal]], Eesti aukonsul (1971–) *[[Ollanta Humala]], Peruu poliitik (1962–) *[[Alexander von Humboldt]], saksa loodusteadlane (1769–1859) *[[Wilhelm von Humboldt]], saksa keeleteadlane (1767–1835) *[[John Hume]], Põhja-Iirimaa poliitik (1937–2020) *[[David Hume]], filosoof (1711–1776) *[[Peter Hummelgaard]], Taani poliitik (1983–) *[[Mats Hummels]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Engelbert Humperdinck (laulja)|Engelbert Humperdinck]], Suurbritannia laulja (1936–) *[[Hubert Humphrey]], USA poliitik (1911–1978) *[[Justin Humphreys]], USA filosoof *[[Hun Manet]], Kambodža poliitik ja sõjaväelane (1977–) *[[Hun Sen]], Kambodža poliitik (1952–) *[[Georg Hund von Wenkheim]], Saksa ordu kõrgmeistri kohusetäitja (1520–1572) *[[Juliane Hund]], saksa maletaja (1928–1999) *[[Aivar Hundimägi]], eesti ajakirjanik (1975–) *[[Sammo Hung]], Hongkongi näitleja, võitluskunstnik, filmiprodutsent ja -režissöör (1952–) *[[Horace Lawson Hunley]], Ameerika Ühendriikide insener ja leiutaja (1823–1863) *[[Carl Hunnius]], baltisaksa luuletaja ja teoloog (1856–1931) *[[Fromhold Hermann Hunnius]], Eesti vaimulik (1836–1903) *[[Johann Reinhold Hunnius]], Eesti vaimulik (1806–1872) *[[Karl Hunnius]], Tallinna raehärra (1766–1841) *[[Karl Abraham Hunnius]], baltisaksa arst (1797–1851) *[[Konstantin Hunnius]], Eesti vaimulik (1807–1868) *[[Monika Hunnius]], baltisaksa laulja, laulupedagoog ja kirjanik (1858–1934) *[[Walrabe von Hunsbach]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil *[[Aivar Hunt]], eesti muusik (1969–) *[[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter (2002–) *[[Artur Hunt]], eesti loomaarst (1935–2016) *[[Brad Hunt]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Brigitte Susanne Hunt]], eesti seltskonnategelane ja näitleja (1995–) *[[Helen Hunt]], USA filminäitleja (1963–) *[[Jeremy Hunt]], Suurbritannia poliitik (1966–) *[[Kadri Hunt]], eesti muusik (1964–) *[[Kalev Hunt]], eesti sõudja ja sporditegelane (1951–) *[[Karl Hunt]], Vabadussõja veteran (1898–1984) *[[Külli Hunt]], eesti sõudja (1970–) *[[Malle Hunt]], eesti merendusterminoloog (1960–) *[[Mare Hunt]], eesti illustraator (1959–) *[[Mari Hunt]], eesti arhitekt (1986–) *[[Margus Hunt]], eesti kettaheitja (1987–) *[[Marie Hunt]], eesti pikaealine (1893–2000) *[[Marsha Hunt]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja aktivist (1917–2022) *[[Martin Hunt]], Eesti sõjaväelane (1915–1944) *[[Märt Hunt]], eesti helilooja (1940–2020) *[[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (1952–2024) *[[Reinhold Hunt]], eesti advokaat (1899–1964) *[[Richard Hunt]], Ameerika Ühendriikide nukunäitleja (1951–1992) *[[Rimo Hunt]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Stephen Hunt]], Iirimaa jalgpallur (1981–) *[[Tea Hunt]] *[[Tiit Hunt]], eesti zooloog ja loodusfotograaf (1961–) *[[William Holman Hunt]], inglise maalikunstnik (1827–1910) *[[Klaas-Jan Huntelaar]], hollandi jalgpallur (1983–) *[[George Hunter]], Lõuna-Aafrika poksija (1927–2004) *[[Holly Hunter]], USA näitlejanna (1958–) *[[Lindsey Hunter]], USA korvpallur (1970–) *[[Robert Hunter]], USA laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (1941–2019) *[[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja (1993–) *[[Samuel Huntington]], USA politoloog (1927–2008) *[[Veikko Huovinen]], soome kirjanik (1927–2009) *[[August Wilhelm Hupel]], baltisaksa vaimulik ja literaat (1737–1819) *[[Otto Hupp]], saksa heraldik ja kunstnik (1859–1949) *[[Isabelle Huppert]], prantsuse filminäitleja (1953–) *[[Pavol Hurajt]], Slovakkia laskesuusataja (1978–) *[[Thomas Hurka]], Kanada filosoof (1952–) *[[Andy Hurley]], USA muusik (1980–) *[[Douglas Hurley]], USA astronaut (1966–) *[[Elizabeth Hurley]], inglise modell ja näitleja (1965–) *[[Niko Hurme]], soome muusik (1974–) *[[David Huron]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide muusikateadlane (1954–2025) *[[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja (1995–) *[[Aadu Hurt]], eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik (1968–) *[[Albert Hurt]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Jakob Hurt]], eesti vaimulik, rahvusliku liikumise tegelane ja rahvaluulekoguja (1839–1906) *[[Johan Hurt]], eesti omavalitsustegelane (1895–1968) *[[John Hurt]], Briti filminäitleja (1940–2017) *[[Martin Hurt]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Max Hurt]], Kaubandus-Tööstuskoja esimene direktor, Jakob Hurda poeg (1871–1938) *[[Mihkel Hurt]], Eesti kohtunik (1900–1981) *[[Norbert Hurt]], Eesti jalgpallitreener (1983–) *[[Rudolf Hurt]], eesti vaimulik (1874–1918) *[[Vambola Hurt]], eesti filatelist (1926–2008) *[[Nino Hurtsidze]], gruusia maletaja (1975–2018) *[[Jan Hus]], tšehhi usureformaator ja filosoof (u. 1370–1415) *[[Gustáv Husák]], slovaki päritolu Tšehhoslovakkia poliitik (1913–1991) *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]], Jordaania kuningas (1935–1999) *[[Ḩusayn ibn ‘Alī]], prohvet Muḩammadi tütrepoeg (625–680) *[[Ḩusayn ibn ‘Alī (Meka emiir)|Ḩusayn ibn ‘Alī]], Al-Ḩijāzi kuningas (1856–1931) *[[Ţāhā Ḩusayn]], Egiptuse kirjanik (1889–1973) *[[Etzaz Hussain]], Norra jalgpallur (1993–) *[[Mamnoon Hussain]], Pakistani poliitik (1940–2021) *[[Nisar Hussain]], Pakistani alpinist (1975–2012) *[[Roquia Sakhawat Hussain]], Bengali feministlik kirjanik ja ühiskonnategelane (1880–1932) *[[Kristo Hussar]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Lauri Hussar]], eesti ajakirjanik ja meediakoolitaja (1973–) *[[Toomas Hussar]], eesti näitleja ja lavastaja (1962–) *[[Ahmed Hussen]], Somaalia päritolu Kanada jurist ja poliitik (1976–) *[[Edmund Husserl]], filosoof (1859–1938) *[[Olivia Hussey]], Briti näitleja (1951–2024) *[[Ville Husso]], soome jäähokimängija (1995–) *[[Nancy Huston]], Kanada kirjanik, esseist ja tõlkija (1953–) *[[Josef Hušbauer]], tšehhi jalgpallur (1990) *[[Aslanbek Huštov]], kirgiisi päritolu Venemaa maadleja (1980–) *[[Michael Hutchence]], Austraalia laulja (1960–1997) *[[Francis Hutcheson]], Ulsteri-šoti filosoof ja presbüterlik vaimulik (1694–1746) *[[Atiba Hutchinson]], Kanada jalgpallur (1983–) *[[George Evelyn Hutchinson]], USA bioloog ja limnoloog (1903–1991) *[[John Hutchinson]], inglise teoloog (1674–1737) *[[Michael Hutchinson]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Omari Hutchinson]], Inglise-Jamaica jalgpallur (2003–) *[[Franz Huth]], saksa kunstnik (1876–1970) *[[Gottfried Huth]], füüsik Tartus (1763–1818) *[[Robert Huth]], Saksamaa jalgpallur (1984–) *[[George E. Huthsteiner]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1891–1967) *[[Vadõm Hutsait]], Ukraina poliitik, vehkleja ja treener (1971–) *[[Marlen Hutsijev]], Vene filmilavastaja, -stsenarist ja pedagoog (1925–2019) *[[James Hutton]], šoti geoloog (1726–1797) *[[Sarah Hutton]], Briti filosoof, filosoofia- ja teadusloolane (1948–) *[[Karl Huuk]], eesti kergejõustiklane (1901–1968) *[[Veikko Huuskonen]], soome poksija (1910–1973) *[[Alan Huõgatõ]], osseedi rahvusest Venemaa maadleja (1989–) *[[Aldous Huxley]], inglise kirjanik (1894–1963) *[[Andrew Huxley]], inglise füsioloog ja biofüüsik (1917–2012) *[[Julian Huxley]], inglise evolutsiooniteoreetik, humanist, internatsionalist (1887–1955) *[[Thomas Henry Huxley]], inglise loodusteadlane (1825–1895) *[[Christiaan Huygens]], hollandi matemaatik, füüsik ja astronoom (1629–1695) *[[Gerhard Huyn von Amstenraide]], Rakvere foogt 16. sajandil ==Hv== *[[Aleksei Hvostov]], Venemaa poliitik (1872–1918) *[[Andrei Hvostov]], Eesti ajakirjanik, esseist ja kirjanik (1963–) ==Hw== *[[Hwang Kyo-ahn]], Lõuna-Korea poliitik (1957–) ==Hõ== *[[Anna Hõbemäe]], eesti kunstnik (1986–) *[[Aleksei Hõbemägi]], eesti mehaanikainsener (1926–2021) *[[Edgar Hõbemägi]], Eesti diplomaat ja konsul (1902–1942) *[[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija ja -õpetaja (1997–) *[[Priit Hõbemägi]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Karoliine Hõim]], eesti sulgpallur (1989–) *[[Oskar Hõim]], eesti jalgpallur (2005–) *[[Aado Hõimre]], eesti näitleja (1893–1966) *[[Hain Hõlpus]], eesti pianist (1972–) *[[Hanna Hõrak]], eesti taimebioloog (1986–) *[[Peeter Hõrak]], eesti ökofüsioloog (1963–) *[[Toomas Hõrak]], eesti lavastuskunstnik (1951–2020) *[[Aare Hõrn]], setu asja edendaja (1959–) *[[Urmas Hõrrak]], eesti atmosfäärifüüsik (1961–) *[[Vira Hõrõtš]], ukraina ajakirjanik ja raadioprodutsent (1967–2022) *[[Oleksandr Hõžnjak]], ukraina poksija (1995–) ==Hä== *[[Aleksander Häelme]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Gunder Hägg]], rootsi jooksja (1918–2004) *[[Göran Hägg]], rootsi kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane (1947–2015) *[[Kristjan Häggblom]], on Eesti ooperilaulja (2001–) *[[Carola Häggkvist]], rootsi laulja (1966–) *[[Gustav Hägglund]], Soome erukindral (1938–) *[[Mika Häkkinen]], soome autovõidusõitja (1968–) *[[Seppo Häkkinen]], Soome piiskop (1958–) *[[Antti Häkkänen]], Soome poliitik (1985–) *[[Esko Häkli]], soome raamatukogundustegelane (1936–) *[[Jyri Häkämies]], Soome poliitik (1961–) *[[Helery Hälvin]], eesti iluuisutaja (1991–) *[[Malle Hämarik]], eesti lastearst (1958–2007) *[[Jaakko Hämeen-Anttila]], soome keeleteadlane ja tõlkija (1963–2023) *[[Virpi Hämeen-Anttila]], soome tõlkija ja kirjanik (1958–) *[[Lenni Hämeenaho]], Soome jäähokimängija (2004–) *[[Juhan Hämmalov]], eesti füüsik ja tehnikateadlane (1945–) *[[Eduard Hämäläinen]], Soome kergejõustiklane (1969–) *[[Elias Hämäläinen]], Soome laulja (1985–) *[[Helvi Hämäläinen]], soome kirjanik (1907–1998) *[[Juha Hämäläinen]], Ida-Soome Ülikooli sotsiaaltöö ja -pedagoogika professor (1954–) *[[Pentti Hämäläinen]], soome poksija (1929–1984) *[[Georg Friedrich Händel]], saksa helilooja (1685–1759) *[[Leevi Häng]], eesti kultuuritegelane (1932–2012) *[[Liia Hänni]], Eesti astrofüüsik ja poliitik (1946–) *[[Uku Hänni]], Eesti astrofüüsik ja riigiametnik (1943–) *[[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Juha Hänninen]], Soome munitsipaalpoliitik ning endine sõjaväelane ja poksija (1959–) *[[Juho Hänninen]], Soome autorallisõitja (1981–) *[[Kalev Härk]], Eesti poliitik ja ametnik (1971–) *[[Aleksi Härkönen]], Soome diplomaat (1952–) *[[Arto Härkönen]], soome odaviskaja (1959–) *[[Wilfried Härle]], Saksa teoloog ja eetik (1941–) *[[Aini Härm]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik (1962–) *[[Anders Härm]], eesti kunstiteadlane (1977–) *[[Andres Härm]], eesti rukkikasvataja *[[Endel Härm]], eesti kunstnik (1923–1996) *[[Gustav Härm]], eesti advokaat (1898–1984) *[[Hanno Härm]], eesti kunstnik (1952–) *[[Härmo Härm]], eesti insener (1949–) *[[Lilian Härm]], eesti kunstnik (1927–2021) *[[Rainer Härm]], eesti kokk (1974–2013) *[[Silja Härm]], eesti teoloog ja kunstnik (1969–) *[[Tiit Härm]], eesti balletitantsija ja koreograaf (1946–2025) *[[Tõnis Härm]], eesti jurist ja ettevõtja (1936–2015) *[[Viiu Härm]], eesti luuletaja (1944–) *[[Margit Härma]], eesti kokk ja ettevõtja (1970–) *[[Mari-Anne Härma]], eesti geneetik (1988–) *[[Miina Härma]], eesti helilooja, dirigent, organist (1864–1941) *[[Voldemar Härma]], Eesti ametnik, Jõhvi linnapea (1904–1950) *[[Kai Härmand]], Eesti jurist ja kohtunik (1972–) *[[Johannes Härmat]], Narva linnapea ning seltskonnategelane (1876 – surmaaeg ja -koht teadmata) *[[Loore Härmat]], eesti jumestaja *[[Reet Härmat]], eesti jumestaja (1976–) *[[Jüri Härmatare]], eesti jurist (1911–1989) *[[Eugen Härms]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1920–1979) *[[Meelis Härms]], eesti ettevõtja ja kodanikuaktivist (1971–) *[[Mihkel Härms]], eesti ornitoloog (1974–1941) *[[Klaus Härö]], Soome filmirežissöör (1971–) *[[Vüqar Həşimov]], aserbaidžaani maletaja (1986–2014) *[[Anders Eriksson Hästehufvud]], Rootsi sõjaväelane (1577–1657) *[[Faiq Həsənov]], aserbaidžaani maletegelane (1940–) *[[Zakir Həsənov]], Aserbaidžaani sõjaväelane ja poliitik (1959–) *[[Helen Hääl]], eesti advokaat ja Reservohvitseride Kogu liige (1978–) *[[Kaido Hääl]], eesti tehnikateadlane (1937–) *[[Marti Hääl]], eesti ettevõtja, advokaat ja kodanikuaktivist (1972–) *[[Raivo Hääl]], eesti autosportlane (1955–) *[[Arnold Häusler]], eesti vaimulik (1871–?) *[[Simo Häyhä]], Soome snaiper Talvesõjas (1905–2002) ==Hö== *[[Gunnar Höckert]], Soome jooksja (1910–1940) *[[Krister Höckstedt]], Soome arstiteadlane ja kirurg (1942–) *[[Louis Höflinger]], Tartus 19. sajandil tegutsenud kunstnik *[[Ernst Höfner]], Saksa DV riigitegelane (1929–2009) *[[Marcus Högberg]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Fritz Höger]], saksa arhitekt (1877–1949) *[[Nils Höglander]], rootsi jäähokimängija (2000–) *[[Gunnar Hökmark]], Rootsi poliitik (1952–) *[[Friedrich Hölderlin]], saksa luuletaja (1770–1843) *[[Martin Höllwarth]], Austria suusahüppaja ja treener (1974–) *[[Kathrin Hölzl]], Saksamaa mäesuusataja (1984–) *[[Jacob Johann Höppener]], Eesti vaimulik (1745–1794) *[[Hanns Hörbiger]], Austria insener (1860–1931) *[[Patric Hörnqvist]], rootsi jäähokimängija (1987–) *[[Adolf Eduard Max Konstantin Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1823–1877) *[[Aleksander Ferdinand Leopold Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1801–1871) *[[Alexander Anton Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1836–1885) *[[August Konstantin Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1842–1913) *[[August Constantin Hörschelmann noorem|August Constantin Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1863–1937) *[[Bruno Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1889–1946) *[[Carl Anton Ferdinand Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1819–1892) *[[Christfried Otto Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1858–1939) *[[Constantin Immanuel Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1780–1848) *[[Renatus Edwin August von Hörschelmann]] (1852–1917), Eesti pedagoog, ühiskonnategelane, ajakirjanik *[[Ernst August Wilhelm Hörschelmann]], Tallinna Gümnaasiumi retoorikaprofessor ja rektor, Eesti Hörschelmannide suguvõsa "esiisa" (1743–1795) *[[Ferdinand Dietrich Nicolai Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1833–1902) *[[Ferdinand Ludwig Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1773–1852) *[[Friedrich August Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1774–1850) *[[Gotthard Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1903–1976) *[[Heinrich Emil August Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1810–1854) *[[Johann Heinrich Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1752–1798) *[[Johannes Eduard Robert Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1845–1926) *[[Magnus Heinrich Ferdinand Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1836–1908) *[[Otto August Leopold Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1800–1874) *[[Otto Friedemann Jakob Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1830–1873) *[[Paul Alexander Robert Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1866–1915) *[[Paul Eduard Hörschelmann]], Eesti vaimulik (1781–1833) *[[Paul-Gerhard Hörschelmann]], Eesti päritolu saksa vaimulik (1931–2023) *[[Rudolf Höß]], SS-lane (1900–1947) *[[Bernd von Hövel]], Liivi ordu majandusülem ja Poola rittmeister (suri 1566) *[[Ephraim Dietrich Hövel]], Eesti vaimulik (1692–1758) *[[Gerlach von Hövel]], Miitavi komtuur ja Rēzekne foogt (surnud u 1510) *[[Bernhard Hövelmann]], Liivi ordu maamarssal 14.–15. sajandil *[[Kaido Höövelson]], eesti sumomaadleja (1984–) ==Hü== *[[Danuta Hübner]], Poola majandusteadlane ja poliitik, (1948–) *[[Nico Hülkenberg]], saksa vormelisõitja (1987–) *[[Christian Hülsmeyer]], saksa leidur (1881–1957) *[[Godeco Hünerjäger]], Tartu bürgermeister (suri 1533) *[[Eleonore Hünerson]], eesti õpetaja (1890–1949) *[[Jaan Hünerson]], Eesti poliitik (1882–1942) *[[Voldemar Hünerson]], eesti ujuja ja treener (1916–1996) *[[Uhnaagijn Hürelsüh]], Mongoolia poliitik (1968–) *[[Johann Hürlimann]], Šveitsi kunstnik ja graveerija (1793–1850) *[[Elnur Hüseynov]], aserbaidžaani laulja (1987–) *[[Johannes Hüsse]], eesti keemik (1901–1977) *[[Gert Hütsi]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog (1975–) *[[Mari-Ann Hütt]], eesti arhitekt (1943–2014) *[[Vladimir Hütt]], eesti filosoof (1936–1997) *[[Erkki Hüva]], eesti muusik ja näitleja (1965–) *[[Artur Hüüs]], eesti majandustegelane (1885–1942) ==Hy== *[[Bill Hybels]], USA pastor (1951–) *[[Douglas Hyde]], Iirimaa keeleteadlane ja poliitik (1860–1949) *[[Hyginus]], paavst *[[Tomáš Hyka]], tšehhi jäähokimängija (1993–) *[[Zach Hyman]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Chrissie Hynde]], Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (1951–) *[[Josef Allen Hynek]], USA astronoom ja ufoloog (1910–1986) *[[Jorma Hynninen]], soome ooperilaulja (1941–) *[[Paavo Hynninen]], Soome poliitik ja diplomaat (1883–1960) *[[Hypatia]], Vana-Egiptuse matemaatik ja filosoof *[[Antti Hyry]], soome kirjanik (1931–2016) *[[Anne-Mari Hyryläinen]], soome jooksja ja alpinist (1978–) *[[Elseid Hysaj]], albaania jalgpallur (1994–) *[[Skënder Hyseni]], Kosovo poliitik (1955–) *[[Ville Hytönen]], soome kirjanik ja kirjastaja (1982–) *[[Sami Hyypiä]], soome jalgpallur (1973–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|H, Biograafiad]] j0ml2hoeh0snp5k0d4htah4sodnn3ur 0 24941 7174061 7150383 2026-06-16T12:12:41Z Sjur 66496 /* Vo */ 7174061 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} ''Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab V-tähega. ==Va== {{vaata|Biograafiad (Va)}} ==Vd== *[[Aleksei Vdovin]], vene filoloog (1985–) ==Ve== {{vaata|Biograafiad (Ve)}} ==Vi== ''Vaata [[Biograafiad (Vi)]]'' == Vj == *[[Rem Vjahhirev]], vene ettevõtja (1934–2013) *[[Dmitri Vjaltšinov]], Venemaa jalgpallur (1986–) *[[Sergei Vjazmitinov]], Venemaa sõjaväelane ja riigiametnik (1749–1819) *[[Marõna Vjazovska]], ukraina matemaatik (1984–) *[[Vjatško]], Koknese vürst (suri 1224) ==Vl== *[[Ron Vlaar]], hollandi jalgpallur (1985–) *[[Odisseas Vlachodímos]], kreeka jalgpallur (1994–) *[[Vlad Dracul]], Valahhia vürst (suri 1447) *[[Vlad Dracula]], Valahhia vürst, eelmise poeg (suri 1476) *[[Dan Vladař]], Tšehhi jäähokimängija (1997–) *[[Vladimir Monomahh]], Vana-Vene valitseja ja Kiievi suurvürst (1053–1125) *[[Vladimir Püha]], Kiievi suurvürst (suri 1015) *[[Vladimir Aleksandrovitš]], Vene suurvürst (1847–1909) *[[Vladimir Mstislavitš]], Pihkva vürst (12.–13. sajand) *[[Boriss Vladimirski]], kunstnik (1878–1950) *[[Mihhail Vladislavlev]], Eesti teleajakirjanik (1957–) *[[Aleksandr Vladovski]], vene päritolu Eesti arhitekt (1876–1950) *[[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (1953–2024) *[[Juri Vladõtšin]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1917–1994) *[[Marina Vlady]], vene päritolu Prantsuse filminäitleja (1938–) *[[Irina Vlah]], Moldova poliitik (1974–) *[[Aurel Vlaicu]], rumeenia insener ja aviaator (1882–1913) *[[Maurice de Vlaminck]], prantsuse kunstnik (1876–1958) *[[Marc-Édouard Vlasic]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Andrei Vlassov]], Nõukogude ja [[Venemaa Vabastusarmee]] sõjaväelane (1901–1946) *[[Jevgeni Vlassov]], Eesti näitleja (1926–2005) *[[Juri Vlassov]], Nõukogude ja Venemaa raskekaalu tõstja, kirjanik ja poliitik (1935–2021) *[[Jüri Vlassov]], eesti näitleja (1948–) *[[Roman Vlassov]], Venemaa maadleja (1990–) *[[Vassili Vlassov]], Sahha riigitegelane (1945–) *[[Blanka Vlašić]], horvaadi kõrgushüppaja (1983–) *[[Petra Vlhová]], slovakki mäesuusataja (1995–) ==Vo== *[[Natalja Vodjanova]], Venemaa modell, filantroop, ettevõtja (1982–) *[[Valery Vodovozov]], Eesti tehnikateadlane (1949–) *[[Eric Voegelin]], saksa päritolu USA poliitikafilosoof (1901–1985) *[[Benno Voelkner]], saksa kirjanik (1900–1974) *[[Eberhard Vogdt]], Eesti purjetaja (1902–1964) *[[Bernhard Alfred Heinrich Adolph Vogel]], saksa arstiteadlane (1829–1890) *[[Matt Vogel]], Ameerika Ühendriikide ujuja ja treener (1957–) *[[Matt Vogel (nukunäitleja)|Matt Vogel]], USA nukunäitleja (1970–) *[[Krista Vogelberg]], eesti keeleteadlane (1955–) *[[Voghjump]], armeenia ajaloolane (2.–1. sajand eKr) *[[Kevin Vogt]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Lars Vogt]], saksa kontsertpianist ja dirigent (1970–2022) *[[Pavel Voicu]], Moldova poliitik (1973–) *[[Vasile Voiculescu]], rumeenia kirjanik (1884–1963) *[[Jon Voight]], USA filminäitleja (1938–) *[[Udo Voigt]], Saksamaa poliitik ja politoloog (1952–2025) *[[Vilmos Voigt]], ungari semiootik, folklorist ja etnoloog (1940–) *[[Wilhelm Voigt]], "Köpenicki kapten" (1849–1922) *[[Pjotr Voikov]], Nõukogude riigiametnik ja diplomaat (1888–1927) *[[Vassili Voinov]], leiutaja ning Eesti ärimees ja ettevõtja (1877–1942) *[[Vladimir Voinovitš]], vene kirjanik (1932–2018) *[[Aurora Voites]], eesti pikaealine (1903–2005) *[[Margarita Voites]], eesti koloratuursopran (1936–2024) *[[Alfred Voitk]], Eesti politseinik (1908–1988) *[[Evald Voitk]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1907–1976) *[[vennad Voitkad]], eesti "metsavennad" *[[Fjodor Voitolovski]], vene politoloog (1979–) *[[Eduard Voitra]], eesti purilendur (1911–1983) *[[Nikolai Vojeikin]], Eesti poliitik (1950–) *[[Aleksandr Vojeikov (luuletaja)|Aleksandr Vojeikov]], vene luuletaja ja kriitik (1779–1839) *[[Aleksandr Vojeikov (meteoroloog)|Aleksandr Vojeikov]], vene meteoroloog (1842–1916) *[[Adam Vojtěch]], Tšehhi jurist ja poliitik (1986–) *[[Raivo Vokk]], eesti keemiateadlane (1949–2023) *[[Tomáš Vokoun]], endine Tšehhi jäähokimängija (1976–) *[[August Volberg]], eesti arhitekt ja pedagoog (1896–1982) *[[Karl Volbrück]], töölisaktivist ja ametiühingutegelane (1877–1919) *[[Johann Christoph Wilhelm Volck]], saksa keeleteadlane (1835–1904) *[[Aleksander Voldek]], eesti ja vene elektrotehnikateadlane (1911–1977) *[[Augustinas Voldemaras]], leedu poliitik ja ajaloolane (1883–1942) *[[Burchard de Volder]], Hollandi füüsik ja filosoof (1643–1709) *[[Urmas Volens]], Eesti jurist (1976–2026) *[[Vilja Volens]], eesti klaasikunstnik (1944–2012) *[[Igor Volk]], Nõukogude Liidu katselendur ja kosmonaut (1937–2017) *[[Robert-Rudolf Volk]], eesti skulptor (1921–2021) *[[Ernst Volke]], eesti majandusteadlane (1914–1998) *[[Igor Volke]], eesti ufoloog (1950–2024) *[[Alfred Wilhelm Volkmann]], saksa arstiteadlane (1801–1877) *[[Toomas Volkmann]], eesti fotograaf (1961–) *[[Andrei Volkonski]], vene helilooja, klavessiinimängija ja dirigent (1933–2008) *[[Grigori Grigorjevitš Volkonski]], Eesti diplomaat (1900–1971) *[[Grigori Petrovitš Volkonski]], Venemaa aadlik, Keila-Joa mõisa omanik (1808–1882) *[[Peeter Volkonski]], eesti näitleja ja muusik (1954–) *[[Aleksandr Volkov (Karjala kirjanik)|Aleksandr Volkov]], Karjala kirjanik (1928–2020) *[[Aleksandr Volkov]], Eesti jalgpallur (1994–) *[[Aleksandr Volkov (kosmoselendur)|Aleksandr Volkov]], Nõukogude Liidu kosmoselendur (1948–) *[[Dmitri Volkov]], vene ettevõtja, filosoof ja metseen (1976–) *[[Ike Volkov]], eesti arhitekt ja muusik (1951–) *[[Sergei Volkov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige (1952–) *[[Julija Volkova]], vene poplaulja (1985–) *[[Hendrik Voll]], eesti tehnikateadlane *[[Toomas Voll]], eesti helilooja ja koorijuht (1958–) *[[Yochanan Vollach]], Iisraeli jalgpallur (1945) *[[Kevin Volland]], saksa jalgpallur (1992–) *[[Knut Vollebæk]], Norra poliitik ja diplomaat (1946–) *[[Albert Vollrat]], Eesti jalgpallikoondise esimene eestlasest peatreener (1903–1978) *[[Arvo Volmer]], eesti dirigent (1962–) *[[Charles Volmer]], eesti apteeker (1898–1944) *[[Hardi Volmer]], eesti filmilavastaja, kunstnik ja laulja (1957–) *[[Leonid Volmer]], eesti arst (1902–1960) *[[Märt Volmer]], Eesti diplomaat (1966–) *[[Omar Volmer]], eesti muuseumitöötaja ja tõlkija (1934–2002) *[[Peeter Volmer]], eesti laulja ja näitleja (1940–2002) *[[Priit Volmer]], eesti ooperilaulja (1978–) *[[Toomas Volmer]], eesti fotoajakirjanik (1962–) *[[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Aleksandr Volodin (maletaja)|Aleksandr Volodin]], Eesti maletaja (1990–) *[[Vjatšeslav Volodin]], Venemaa poliitik (1964–) *[[Vladimir Volohhonski]], Eesti ettevõtja (1948–2013) *[[Andri Volokitin]], ukraina maletaja (1986–) *[[Larissa Volpert]], maletaja ja kirjandusteadlane (1926–2017) *[[Andrew Volstead]], USA poliitik (1860–1947) *[[Olga Voložinskaja]], iluuisutaja ja iluuisutreener (1962–) *[[Ivo Volt]], eesti klassikaline filoloog (1975–) *[[Marek Volt]], eesti filosoof (1973–) *[[Mihkel Volt]], eesti raamatukogundustegelane ja õpetaja (1966–) *[[Rein Volt]], eesti maadleja (1894–1965) *[[Vello Volt]], eesti majandusteadlane, spordiajakirjanik ja sporditegelane (1928–2014) *[[Alessandro Volta]], itaalia füüsik (1745–1827) *[[Voltaire]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1694–1778) *[[Kristel Voltenberg]], Eesti jurist ja poliitik (1968–) *[[Vito Volterra]], itaalia matemaatik (1860–1940) *[[Leonhard Voltri]], eesti loomaarst (1897–1978) *[[Volusianus]] *[[August Vomm]], eesti skulptor ja pedagoog (1906–1976) *[[Benita Vomm]], eesti maalikunstnik (1908–2005) *[[Kristjan Vomm]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Ülar Vomm]], Eesti sõjaväelane (1962–) *[[Von Bomb]], eesti šabloonkunstnik (1981–) *[[Alexandr Vondra]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (1961–) *[[Sisavang Vong]], Luang Prabangi ja Laose kuningas (1885–1959) *[[Johan Vonlanthen]], Šveitsi jalgpallur (1986–) *[[Lindsey Vonn]], USA mäesuusataja (1984–) *[[Kurt Vonnegut]], USA kirjanik (1922–2007) *[[Jüri Voodla]], eesti suusataja (1947–) *[[Mare Voog]], eesti näitleja (1911–2000) *[[Ulvi Voog-Indrikson]], eesti ujumistreener, endine ujuja ja allveeujuja (1937–) *[[Boris Voogas]], eesti arst (1897–1970) *[[Hendrik Voogd]], Hollandi maalikunstnik (1768–1839) *[[Varro Vooglaid]], eesti jurist ja aktivist (1980–) *[[Ülo Vooglaid]], Eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik (1935–) *[[Kurti Vool]], eesti karikaturist (1943–) *[[Leo Vool]], eesti vaimulik (1909–1976) *[[Henn Voolaid]], eesti füüsik (1943–2024) *[[Juhan Voolaid]], eesti kirjanik ja fotograaf (1971–) *[[Julius Voolaid]], Eesti poliitik ja kirikuõpetaja (1900–1966) *[[Kalle Voolaid]], eesti spordiajaloolane (1969–2022) *[[Karel Voolaid]], eesti jalgpallitreener (1977–) *[[Liisi Voolaid]], eesti muusikakuraator ja kolumnist (1988–) *[[Piret Voolaid]], eesti folklorist (1971–) *[[Rasmus Voolaid]], eesti spordiajakirjanik (1994–) *[[Paulopriit Voolaine]], eesti arhivaar, raamatukoguhoidja ja kodu-uurija (1899–1985) *[[Kaljo Voolma]], eesti entomoloog (1948–) *[[Aino Voolmaa]], eesti etnograaf (1920–2000) *[[Riina Voolpriit]], eesti iluvõimleja ja spordipedagoog ja -tegelane (1950–) *[[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (1976–2022) *[[Kadri Voorand]], eesti džässlaulja ja helilooja (1986–) *[[Viivi Voorand]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1950–) *[[Ene Voore]], eesti nahakunstnik (1946–) *[[Marie Voore]], eesti keemik ja õpetaja (1896–1974) *[[Villem Voore]], eesti pedagoog, zooloog ja looduskaitsetegelane (1903–1982) *[[Triin Voorel]], eesti dramaturg (1977–2004) *[[Aksel Erich Vooremaa]], eesti vaimulik (1903–1941) *[[Andres Vooremaa]], eesti maletaja (1944–2022) *[[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (1930–2022) *[[Ilmar Vooremaa]], eesti arst (1906–1976) *[[Salme Vooremaa]], eesti silmaarst (1904–1999) *[[Vaiko Vooremaa]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1962–) *[[Aret Vooremäe]], eesti põllumajandusteadlane (1970–) *[[Johannes Voorhout]], hollandi kunstnik (1647–1723) *[[Jakub Voráček]], Tšehhi jäähokimängija (1989–) *[[Bounnhang Vorachith]], Laose poliitik (1937–) *[[Adolphe Guillaume Vorderman]], Hollandi arst ja teadlane (1844–1902) *[[Michel Vorm]], Hollandi jalgpallur (1983–) *[[Vormsi Enn]], eesti rahvaravitseja (1943–2020) *[[Jelena Vorobei]], vene näitleja (1967–) *[[Pavel Vorobjov]], Eesti maletaja (1981–) *[[Vladimir Voronin]], Moldova poliitik (1941–) *[[Vladimir Voronin (kapten)|Vladimir Voronin]], vene kapten (1890–1952) *[[Pavel Voronov]], Venemaa sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1851–1922) *[[Anžela Voronova]], Eesti laskur (1968–) *[[Nikolai Vorontsov]], vene zooloog, ökoloog, geneetik ja poliitik (1934–2000) *[[Vassili Vorontsov]], vene arstiteadlane (1877–1953) *[[Darja Vorontsova]], Eesti fotograaf ja ökoloog (1971–) *[[Marija Vorontsova]], vene lastearst-endokrinoloog (1985–) *[[Igor Vorontšenko]], Ukraina sõjaväelane (1964–) *[[Wacław Worowski]], nõukogude riigiametnik ja diplomaat (1871–1923) *[[Kliment Vorošilov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja riigitegelane (1881–1969) *[[Pavel Vorožtsov]], Eesti ja Venemaa teatri- ja filminäitleja (1980–) *[[Cornelis de Vos]], flaami maalikunstnik, joonistaja ja kunstikaupmees (1584–1651) *[[Vladimir Voskoboinikov]], Eesti jalgpallur (1983–) *[[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik (1982–) *[[Augusts Voss]], Nõukogude Liidu ja Läti NSV partei- ja riigitegelane (1919–1994) *[[Immanuel Alexander Voss]], Eesti vaimulik (1832–1899) *[[Torsten Voss]], saksa kümnevõistleja ja bobisõitja (1963–) *[[Andrei Vostrikov]], vene indoloog ja budoloog (1902–1937) *[[Andrei Voznessenski]], vene luuletaja ja proosakirjanik (1933–2010) *[[Pjotr Voznessenski]], vene insener (1867–1918) *[[Simon Vouet]], prantsuse maalikunstnik (1590–1649) *[[Laura Voutilainen]], Soome poplaulja (1975–) *[[Níkos Voútsis]], Kreeka poliitik (1951–) ==Vr== *[[Denis Vrain-Lucas]], prantsuse võltsija (1818–1882) *[[Silvi Vrait]], eesti laulja (1951–2013) *[[Jakub Vrána]], tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Mario Vrančić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1989–) *[[Mateja Vraničar Erman]], Sloveenia jurist ja poliitik (1965–) *[[Franz Vranitzky]], Austria poliitik (1937–) *[[Rade Vrčakovski]], Makedoonia laulja (1980–) *[[Veronika Vrecionová]], Tšehhi poliitik (1965–) *[[Corry Vreeken]], hollandi maletaja (1928–2025) *[[Friedrich Vreemann]], Eesti sõjaväelane (1894–1919) *[[Piia Vreintaal]], eesti arst (1895–1960) *[[Sylvia Vrethammar]], rootsi laulja (1945–) *[[Tarvo Vridolin]], eesti näitleja ja kujundusgraafik (1974–) *[[Axel de Vries]], Eesti poliitik (1892–1963) *[[Hugo de Vries]], hollandi bioloog (1848–1935) *[[Joost de Vries]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (1983–) *[[Nyck de Vries]], hollandi võidusõitja (1995–) *[[Stefan de Vrij]], hollandi jalgpallur (1992–) *[[Šime Vrsaljko]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Dare Vršič]], sloveeni jalgpallur (1984–) *[[Mihhail Vrubel]], vene maalikunstnik (1856–1910) *[[Theodoros Vryzakis]], kreeka kunstnik (1814–1878) *[[Zísis Vrýzas]], kreeka jalgpallur (1973–) ==Vs== *[[David Vseviov]], Eesti ajaloolane (1949–) ==Vu== *[[Jean Vuarnet]], Prantsusmaa mäesuusataja (1933–2017) *[[Jānis Vucāns]], Läti poliitik ja matemaatik (1956–) *[[Vukan Vuchic]], USA transpordiplaneerimise ekspert ja urbanist (1935–) *[[Nikola Vučević]], Montenegro korvpallur (1990–) *[[Aleksandar Vučić]], Serbia jurist ja poliitik (1970–) *[[Martin Vučić]], Makedoonia laulja (1982–) *[[Mirko Vučinić]], Montenegro jalgpallur (1983–) *[[Nenad Vučinić]], Serbia korvpallitreener, endine korvpallur (1965–) *[[Severina Vučković]], Horvaatia laulja (1972–) *[[Édouard Vuillard]], prantsuse maali- ja dekoratiivkunstnik, graafik ja lavakujundaja (1868–1940) *[[Éric Vuillard]], prantsuse kirjanik, stsenarist ja filmirežissöör (1968–) *[[Jean-Baptiste Vuillaume]], prantsuse keelpillimeister (1798–1875) *[[Louis Vuitton]], prantsuse ettevõtja (1821–1892) *[[Filip Vujanović]], Montenegro poliitik (1954–) *[[Zvonimir Vujin]], Serbia ja Jugoslaavia endine poksija (1943–2019) *[[Dušan Vujović]], Serbia poliitik ja majandusteadlane (1951–2025) *[[Čedo Vuković]], Montenegro kirjanik (1920–2014) *[[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja (1992–) *[[Draginja Vuksanović]], Montenegro jurist ja poliitik (1978–) *[[Vitali Vulf]], Venemaa ajaloolane (1930–2011) *[[Aleksandar Vulin]], Serbia poliitik (1972–) *[[David Vunagi]], Saalomoni Saarte anglikaani piiskop ja kindralkuberner (1950–2025) *[[Elle Vunder]], eesti etnoloog (1939–) *[[Lisette Vunder]], eesti pikaealine (1905–2009) *[[Aldur Vunk]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1959–) *[[Aleksander Vunk]], Eesti sõjaväelane (1883–1941) *[[Martin Vunk]], Eesti jalgpallur (sündinud 1984) *[[Triin Vunk]] *[[Uno Vunk]], eesti poksija (1930–2012) *[[Edgar Vunš]], Eesti näitleja ja tantsija (2000–) *[[Emppu Vuorinen]], soome kitarrist (1978–) *[[Hannu Vuorinen]], soome poksija (1959–2016) *[[Vahur Vurm]], eesti klarnetist ja plokkflöödimängija (1956–) *[[Jevgeni Vutšetitš]], vene skulptor (1908–1974) *[[Margit Vutt]], Eesti jurist (1968–) ==Vv== *[[Aleksandr Vvedenski]], vene luuletaja ja näitekirjanik (1904–1941) *[[Nikolai Vvedenski]], vene füsioloog (1852–1922) ==Võ== *[[Võ Thị Kim Phụng]], vietnami maletaja (1993–) *[[Johannes Võerahansu]], eesti maalikunstnik (1902–1980) *[[Lev Võgotski]], juudi psühholoog ja eripedagoog (1896–1934) *[[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (1929–2026) *[[August Võhma]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ning eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (1912–1984) *[[Tanel Võhma]], Eesti politseinik (1898–?) *[[Anton Võhmar]], eesti õpetaja ja diplomaat (1892–?) *[[Tauno Võhmar]], Eesti omavalitsustegelane (1971–) *[[Evelin Võigemast]], eesti näitleja (1980–) *[[Priit Võigemast]], eesti näitleja (1980–) *[[Tõnu Võimula]], eesti maadleja ja sporditegelane (1871–1955) *[[Maksim Võlegžanin]], Venemaa murdmaasuusataja (1982–) *[[Richard Võlli]], eesti vaimulik (1911–2002) *[[Johannes Võlumägi]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1930–2002) *[[Volodõmõr Võnnõtšenko]], Ukraina poliitik, ühiskonnategelane, kirjanik ja kunstnik (1880–1951) *[[Gustav Võntso]], eesti sporditegelane (1880–1970) *[[Mihkel Võrang]], eesti jäähokimängija (1990–) *[[Andres Võrk]], eesti majandusanalüütik (1974–) *[[Eduard Võrk]], eesti jalgpallitreener (1951–2012) *[[Eha Võrk]], Eesti poliitik (1962–) *[[Enn Võrk]], eesti helilooja ja koorijuht (1905–1962) *[[Hans Võrk]], eesti tehnikateadlane ja insener (1896–1978) *[[Madis Võrk]], eesti poksija (1905–1991) *[[Peeter Võrk]], Eesti vabadusvõitleja (1925–2013) *[[Rein Võrk]], eesti elektrotehnikateadlane (1934–2013) *[[Vassili Võrk]], eestlasest Nõukogude Liidu sõjaväelane, [[polkovnik]], Tallinna komandant (1898–1977) *[[Villy Võrk]], Eesti omavalitsustegelane ja kogemusnõustaja (1973–) *[[Mart Võrklaev]], Eesti poliitik (1984–) *[[Hannes Võrno]], eesti koomik ja poliitik (1969–) *[[Johannes Võrno]], eesti laskur (1911–1977) *[[Üllar Võrno]], eesti valgustuskunstnik (1955–) *[[Õilme Võro]], eesti sprinter (1996–) *[[Bronislav Võrse]], eesti poksija (sündis 1911) *[[Anna Võrubova]], Venemaa keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)|Aleksandra Fjodorovna]] sõbranna ja õuedaam (1884–1964) *[[Konstantin Võrupajev]], vene maadleja (1930–2012) *[[Aira Võsa]], eesti teoloog (1974–) *[[Hanna-Liina Võsa]], eesti laulja (1981–) *[[Karl-Villem Võsa]], eesti pokkerimängija, (1993–) *[[Peeter Võsa]], eesti teleajakirjanik (1967–) *[[Helmi Võsamäe]], eesti aiandusteadlane (1929–) *[[Helve Võsamäe]], eesti raadioajakirjanik (1938–2017) *[[Andres Võsand]], eesti tennisist (1966–) *[[Rauno Võsaste]], eesti kirjanik, endine politseinik (1971–2024) *[[Vidrik Võsoberg]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Igor Võssotski]], Nõukogude Liidu poksija (1953–2023) *[[Vladimir Võssotski]], vene laulja, luuletaja ja näitleja (1938–1980) *[[Vladimir Võssotski (admiral)|Vladimir Võssotski]], Venemaa sõjaväelane (1954–2021) *[[Arnold Võsu]], eesti vaimulik (1901–1971) *[[August Võsu]], Eesti sõjaväelane (1899–1990) *[[Ester Võsu]], eesti semiootik (1975–) *[[Ferdinand Võsu]], Eesti sõjaväelane (1909–1987) *[[Ingrid Võsu]], eesti sõudja, treener ja spordipedagoog (1962–) *[[Johannes Võsu]], (1887–1948) *[[Maarika Võsu]], eesti vehkleja (1972–) *[[Peeter Võsu]], eesti ettevõtja ja poliitik (1958–) *[[Marian Võsumets]], eesti ajakirjanik (1991–) *[[Andrei Võšinski]], Nõukogude riigiametnik (1883–1954) *[[Tiina Võti]], eesti etnograaf (1919–2007) *[[Aarne Võting]], Eesti sõjaväelane (1905–1994) *[[Tanel Võtti]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Artur Võõbus]], ajaloolane (1909–1988) ==Vä== *[[Villem Väeden]], Eesti sõjaväelane (1886–1942) *[[Everi Vähi]], eesti kunstnik (1961–) *[[Imre Vähi]], eesti kulturist (1977–) *[[Märt Vähi]], Eesti Nelipühi Kiriku piiskop emeeritus ja Lootuse küla rajaja (1947–) *[[Peeter Vähi]], eesti helilooja (1955–) *[[Tiit Vähi]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1947–) *[[Tõnis Vähi]], eesti saalihokimängija (1987–) *[[Villu Vähk]], eesti tantsija ja tantsulooja (1940–1982) *[[Toivo Vähä]], Soomest pärit NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirivalvevägede polkovnik (1901–1984) *[[Arved Väikmeri]], eesti poksija (1941–) *[[Viktor Väin]], Eesti sõjaväelane (1904–1936) *[[Toomas Väinaste]], Eesti poliitik (1950–) *[[Vassili Väinloo]], eesti õigeusu vaimulik (1910–1987) *[[Lauri Väinmaa]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1961–) *[[Viiva Väinmaa]], eesti pianist (1928–2014) *[[Koit Väinsalu]], eesti ühiskonnategelane *[[Lauri Väinsalu]], eesti purjesportlane (1988–) *[[Piret Väinsalu]], eesti kliimaekspert (1988–) *[[Sirli Väinsar]], eesti eripedagoog ja koolijuht (1971–) *[[Väinö I]], Soome kuningas (1868–1940) *[[Kalle Väisälä]], soome matemaatik (1893–1968) *[[Yrjö Väisälä]], soome astronoom ja füüsik (1891–1971) *[[Leo Väisänen]], soome jalgpallur (1997–) *[[Astrid Väizene]], eesti koreograaf, tantsuspetsialist ning rahvakultuuri edendaja (1971–) *[[Kaarlo Väkevä]], Soome poksija (1909–1932) *[[Arthur Väkram]], Eesti sõjaväelane (1905–1964) *[[Maia Väkram]], eesti keeleteadlane ja õpetaja (1932–2024) *[[Anu Välba]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (1974–) *[[Jelena Välbe]], vene suusataja (1968–) *[[Jüri (Välbe)]], eesti õigeusu piiskop paguluses (1881–1961) *[[Jüri Välbe (pedagoog)|Jüri Välbe]], eesti õpetaja ja koorijuht (1882–1941) *[[Katrin Välbe]], eesti näitleja (1904–1981) *[[Arder Väli]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1945–) *[[Ekke Väli]], eesti skulptor (1952–) *[[Heino Väli]], eesti kirjanik (1928–) *[[Hugo-Eugen Väli]], eesti jalgpallur (1902–1944) *[[Katre Väli]], eesti semiootik (1984–) *[[Katrin Väli]], eesti luuletaja (1956–) *[[Linda-Mari Väli]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1988–) *[[Maria Väli]], eesti laulja (1988–) *[[Mihail Väli]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Natali Väli]], eesti näitleja (1985–) *[[Neeme Väli]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Silvi Väli]], eesti tõlkija (1931–2017) *[[Toomas Väli]], eesti kirurg (1948–) *[[Toomas Väli (sõjaväelane)|Toomas Väli]], Eesti sõjaväelane (1972–) *[[Valdemar Väli]], eesti kunstnik (1909–2007) *[[Velvo Väli]], eesti näitleja (1974–) *[[Voldemar Väli]], eesti maadleja (1903–1997) *[[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist, laulukirjutaja ja kultuurikorraldaja (2000–) *[[Meelis Välis]], Eesti poliitik (1964–) *[[Aivo Välja]], eesti dirigent (1968–) *[[Egmont Välja]], eesti tšellist (1963–) *[[Henri Välja]], eesti jalgpallur (2001–) *[[Jaanus Välja]], eesti keskkonnakaitsetegelane (1967–) *[[Johannes Välja]], eesti tšellist (1994–) *[[Leele Välja]], eesti kunstiteadlane (1968–) *[[Margus Välja]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Maria Välja]], eesti maalikunstnik ja illustraator (1989–) *[[Enn Väljak]], Eesti politseinik ja sõjaväelane (1905–1944) *[[Peeter Väljak]], eesti laulja ja kitarrimängija (1951–2013) *[[Silvi Väljal]], eesti graafik (1928–2014) *[[Kaarel B. Väljamäe]], eesti luuletaja (1981–) *[[Jaan Väljaots]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Udo Väljaots]], eesti teatrilavastaja ja koreograaf (1916–1979) *[[Kristina Väljas]], eesti päritolu Kanada rannavõrkpallur (1987–) *[[Len Väljas]], eesti päritolu Kanada suusataja (1988–) *[[Vaino Väljas]], poliitik ja diplomaat (1931–2024) *[[Elme Väljaste]], eesti kirjanik (1952–) *[[Endel Väljataga]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Juhani Väljataga]], eesti majandusteadlane (1932–1982) *[[Mare Väljataga]], eesti laulja ja laulupedagoog (1956–) *[[Märt Väljataga]], eesti kriitik ja tõlkija (1965–) *[[Toomas Väljataga]], eesti kirjastustegelane (1960–) *[[Rain Vändre]], eesti riigiametnik ja ettevõtja (1966–2010) *[[Ants Vändrik]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1958–2025) *[[Anisa Vänikver]], eesti laulja (1995–) *[[Eduard Värav]], eesti ajakirjanik (1906–1962) *[[Ants Väravas]], eesti jalgrattur, jalgrattaspordikohtunik, treener ja sporditegelane (1937–2018) *[[Artur Värik]], eesti viiuldaja (1913–1976) *[[Raido Värik]], eesti kabetaja (1987–) *[[Eike Värk]], eesti teatriteadlane (1956–) *[[Emer Värk]], eesti filmirežissöör, disainer ja VJ (1982–) *[[Leili Värk]], eesti laulja (1934–1988) *[[Luisa Värk]], eesti laulja (1987–) *[[Priit Värk]], Eesti omavalitsustegelane (1985–) *[[René Värk]], eesti õigusteadlane (1977–) *[[Airi Värnik]], eesti psühhiaater ja suitsidoloog (1939–) *[[Andrus Värnik]], eesti odaviskaja (1977–) *[[Rando Värnik]], eesti majandusteadlane (1969–) *[[Eduard Värsi]], Eesti sõjaväelane (sündis 1894) *[[Age Värv]], eesti õigusteadlane (1974–) *[[Heldur Värv]], eesti oboemängija ja muusikapedagoog (1935–1993) *[[Maarja Värv]], eesti spordiajakirjanik (1985–) *[[Mall Värva]], eesti taime- ja loodusraamatute autor, loodusfotograaf ja looduse tutvustaja (1950–) *[[Riho Västrik]], eesti filmitegija ja ajakirjanik (1965–) *[[Edgar Väär]], eesti rahvusest Kanada krimireporter ja dokumentaalfilmioperaator (1929–2014) *[[Eduard Vääri]], eesti keeleteadlane (1926–2005) *[[Reet Vääri]], eesti keeleteadlane (1943–) *[[Ell Väärtnõu]], eesti arhitekt (1939–) *[[Tõnu Väärtnõu]], eesti muusik (1960–2013) *[[Vello Väärtnõu]], eesti usutegelane ja kunstnik (1951–) *[[Paavo Väyrynen]], Soome poliitik (1946–) ==Vö== *[[Wilhelm Vöge]], saksa kunstiteadlane (1868–1952) *[[Johannes Ambrosius Völcker]], jesuiit (suri 1610) *[[Rudi Völler]], saksa jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1960–) *[[Voldemar Vöölmann]], Eesti kommunistlik poliitik (1887–1937) ==Vü== *[[Priit Vürst]], eesti alpinist (1943–1974) *[[Risto Vürst]], eesti hiphoppar (1989–) ==Vy== *[[Matěj Vydra]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Bronius Vyšniauskas]], leedu skulptor (1923–2015) *[[Ovidijus Vyšniauskas]], leedu laulja (1957–) *[[Vytautas]] [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|V, Biograafiad]] immx4qje3agoyjtsyryakk82o8ikmh8 0 25467 7174529 7073438 2026-06-17T07:50:16Z ~2026-34375-41 231433 7174529 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Andres Tarand | pilt = Andres Tarand, geograaf, klimatoloog ja poliitik 2006.jpg | amet = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus = 8. november 1994 | ametiajalõpp = 17. aprill 1995 | eelmine = [[Mart Laar]] | järgmine = [[Tiit Vähi]] | amet2 = [[Eesti keskkonnaminister]] | ametiajaalgus2 = 1992 | ametiajalõpp2 = 1994 | eelmine2 = [[Tõnis Kaasik]] | järgmine2 = [[Vootele Hansen]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1940|1|11}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|SDP]] <small>(kuni 1996)</small> <br/> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] <small>(1996-)</small> | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Andres Tarand''' (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1940]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] klimatoloog ja poliitik, kes oli aastatel 1994–1995 [[Eesti peaminister]]. Aastatel 1992–1994 oli Tarand [[Eesti keskkonnaminister|keskkonnaminister]] ja 2004–2009 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta oli ka [[säästva arengu seadus]]e väljatöötamise eestvedaja. == Hariduskäik == Ta on lõpetanud 1958. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1963. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (TRÜ) geograafia osakonna klimatoloogina. Ta oli 1963–1965 TRÜ aspirantuuris, geograafiakandidaat (1973), väitekiri "Inimese soojusbilansi ratsionaalne arvutamine ja selle kasutamine Eesti ranniku biokliima iseloomustamisel". == Töökäik enne poliitikasse minekut == Ta töötas aastatel 1965–1968 ja 1970–1990 Eesti Teaduste Akadeemia [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]] inseneri ja teadurina ning oli 1976–1979 ja 1981–1988 Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja, 1978–1982 teadusdirektor ja 1988–1990 direktor. Aastatel 1968–1970 oli 14. Nõukogude Liidu Antarktika-ekspeditsiooni nooremteadur. Viibinud uurimisreisidel [[Antarktis]]es (talvitus meteoroloog-aktinometristina 1969 Molodjožnaja polaarjaamas), [[Taimõr]]il (1971) jm. ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: Eesti kliima ajalugu, mesokliima, meteoroloogia, klimatoloogia, bioklimatoloogia, linnaökoloogia, haljastus, õhu saaste ja bioindikatsioon. Temalt on ilmunud üle saja teaduspublikatsiooni, sealhulgas uurimusi Eesti kliima ajaloo, Tallinna linnaökoloogia ja Eesti mesokliima alalt. [[Pilt:Arvamusfestival 2014 -- Endised peaministrid, mida teeksime täna teisiti.jpg|pisi|Andres Tarand 2014. aastal [[Arvamusfestival]]il koos [[Siim Kallas]]e ja [[Juhan Parts]]iga. Arutleti teemal "Endised peaministrid, mida teeksime täna teisiti"]] ==Poliitiline tegevus== ===Kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni=== Ta osales [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarinde]] ja [[Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelise Liikumise]] töös. Oli 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i ja selle alaliste tööorganite [[Eesti Komitee]] (1990) ja [[Põhiseaduse Assamblee]] (1991–1992) liige. Aastatel 1990–1992 oli ta [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige. ===Riigikogus=== 1992–1994 [[VII Riigikogu|VII]], 1995–1999 [[VIII Riigikogu|VIII]], 1999–2003 [[IX Riigikogu|IX]] ja 2003–2004 [[X Riigikogu]] liige (Mõõdukate saadikurühmas), aastast 1999 koalitsiooninõukogu esimees ja väliskomisjoni esimees. Ta valiti 2007. aastal [[XI Riigikogu|XI Riigikokku]], kuid ta keeldus ametivannet andmast, et mitte olla üheaegselt Euroopa Parlamendi ja Riigikogu liige. ===Valitsustes=== Ta on olnud aastatel 1992–1994 [[Eesti keskkonnaminister]] ja 1994–1995 [[Eesti peaminister|peaminister]]. Tema valitsust nimetati jõulurahuvalitsuseks, sest selle põhieesmärk oli püsida pool aastat kuni järgmiste valimisteni, ning see valitsus ei teinudki suuri muudatusi. Kuid keskkonnaministrina oli ta Eesti säästva arengu seaduse ettevalmistamise eestvedaja<ref>[https://maailm.postimees.ee/2000995/kaheksa-aastane-vajab-kantseldamist Kaheksa-aastane vajab kantseldamist]. Postimees/Maailm. 20.02.2003.</ref> ning tema peaministriks oleku ajal (22. veebruaril 1995) võeti seadus ka vastu (hakkas kehtima 1. aprillil 1995).<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv Säästva arengu seadus] Riigi Teatajas (vaadatud 13.04.2020).</ref> ===Erakondades=== Äriregistri andmetel on ta alates 28. aprillist 1996 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige. Andres Tarandi juhtimisel liideti 1996. aastal [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]] erakonnaks Mõõdukad. Tarand oli 1996–1999 Mõõdukate esimees ning 1999 selle järglase, rahvaerakonna Mõõdukad asutajaid ja esimees. 2001. aastast on ta selle erakonna järglase Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. ===Euroopa Parlamendis=== [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Andres Tarand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja kuuenda numbrina. Ta sai 841 häält, millega ei osutunud [[Euroopa Parlament]]i valituks.<ref>http://vvk.ee/varasemad/?v=ep04/</ref> Kuid pärast [[Ivari Padar]]i loobumist oma europarlamendi mandaadist sai tema koha Andres Tarand. Ta töötas Euroopa Parlamendi liikmena aastatel 2004–2009.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/padari-asemel-laheb-europarlamenti-tarand?id=8118938 Padari asemel läheb europarlamenti Tarand] Delfi, 30.06.2004.</ref> ==Muu liikmesus ja ühiskondlik tegevus== * [[1980]] – kirjutas alla [[40 kiri|40 kirjale]] * [[Eesti Rooma Klubi]] liige ja 2018. aastast auliige, ühtlasi president 2018 ja 2020–2021<ref>[https://roomaklubi.com/liikmed-2/presidendid/ Eesti Rooma Klubi presidendid] Eesti Rooma Klubi koduleht. Vaadatud 29.05.2025.</ref> * 1988 – [[Säästva Eesti Instituut|Säästva Eesti Instituudi]], Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse nõukogu liige * 1992 - EÜS-i vilistlane * 1996 – [[Tartu Ülikool]]i kuratooriumi liige * 1998 – [[Eestimaa Looduse Fond]]i nõukogu liige * 1999 – Globe International Europe'i regiooni asepresident * 2015 – Genfi üleilmse vee ja rahu komisjoni liige<ref>[https://icds.ee/et/autor/andres-tarand/ Andres Tarand] Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kodulehel. Vaadatud 29.05.2025.</ref> * 2015–2023 [[Polaarklubi|Eesti Polaarklubi]] president<ref>[https://meremuuseum.ee/teadus-ja-haridus/polaarklubi/ Polaarklubi tutvustus] Eesti Meremuuseumi koduleht. Vaadatud 24.04.2024.</ref> ===Andres ja Mari Tarandi stipendiumi fond=== 2009. aastal asutas Andres Tarand koos abikaasaga Tartu Ülikooli sihtasutuse hallatavana Andres ja Mari Tarandi stipendiumi fondi, mis on ette nähtud eelkõige magistritasemel uurimistööks, mille rahastamiseks on muudest fondidest raske toetust saada, kuna uuritavad valdkonnad asuvad kahe või enama teadusharu piirialal. Algul anti välja üks stipendium aastas suurusega vähemalt 10 000 krooni,<ref>Risto Mets. [https://tartu.postimees.ee/116386/mari-ja-andres-tarand-loovad-tartu-ulikooli-juurde-fondi Mari ja Andres Tarand loovad Tartu Ülikooli juurde fondi] Tartu Postimees, 07.05.2009.</ref> hiljem on aastas välja antud ka mitu stipendiumi. 2025. aasta seisuga on ühe stipendiumi suurus vähemalt 2000 eurot ja taotlusi vaadatakse läbi kaks korda aastas.<ref>[https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2025-aasta-andres-ja-mari-tarandi-stipendium# 2025. aasta Andres ja Mari Tarandi stipendium] Tartu Ülikooli kodulehel. Vaadatud 29.05.2025.</ref> ==Tunnustus== * 1986 – [[Eesti Eluteaduse Hoidja]] * 1998 – Taani [[WWF|WWF-]]i autasu Panda Award * 2001 – [[Riigivapi II klassi teenetemärk]] * 2001 – [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |vaadatud=2017-02-16 |arhiivimisaeg=2016-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160523213732/http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2006 – [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] * 2018 – üleilmse [[Rooma Klubi]] auliikmeks kutsumine (viieks aastaks, esimese eestlasena)<ref>[https://roomaklubi.com/liikmed-2/presidendid/ Eesti Rooma Klubi presidendid] Eesti Rooma Klubi koduleht. Vaadatud 29.05.2025.</ref> * 2018 – [[Sajandi 100 arukülalast]]<ref>{{Netiviide|autor=Koppelmaa, Külli|url=https://sonumitooja.ee/aru%C2%ADku%C2%ADla-kul%C2%ADtuu%C2%ADri%C2%ADselt%C2%ADsi-ev100-kin%C2%ADgi%C2%ADtus-ko%C2%ADgu%C2%ADmik-sa%C2%ADjan%C2%ADdi-100-aru%C2%ADku%C2%ADla%C2%ADlast/|pealkiri=Aruküla Kultuuriseltsi EV100 kingitus – kogumik „Sajandi 100 arukülalast“|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=5. september 2018|vaadatud=25.04.2020}}</ref> ==Isiklikku== Tema isa oli kultuuritegelane [[Helmut Tarand]] (1911–1987) ja ema ajalooõpetaja Leida Tarand (1907–1984). Tema õde on inglise keele õpetaja ja tõlkija [[Kristi Tarand]] ning tädipoeg on humorist [[Priit Aimla]].<ref>Sigrid Saarep. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/opetaja-kes-julges-motelda/ Õpetaja, kes julges mõtelda] Sirp, 10.09.2010.</ref><ref>Nataly Koppel. [https://www.ohtuleht.ee/elu/584786/tarandite-ja-viidingute-suguvosa-tahtsaim-traditsioon-on-laulmine Tarandite ja Viidingute suguvõsa tähtsaim traditsioon on laulmine] Õhtuleht.ee, 22.06.2014.</ref> Andres Tarandi abikaasa oli [[Mari Tarand]] (neiupõlvenimega Viiding), nad abiellusid 1963. aastal. Nende pojad on [[Indrek Tarand|Indrek]] ja [[Kaarel Tarand]]. Tarandite eramets Harjumaal, kus muu hulgas kasvab Mandri-Eesti kõige suurem [[jugapuu]], kannab ühena kolmest Eesti talust ökomärgist Wildlife Estates, mida annab välja Euroopa Maaomanike Organisatsioon.<ref>Mari Kartau. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/89742183/tarandite-vahetuntud-pool-kolm-polvkonda-koos-metsa-istutamas Tarandite vähetuntud pool: kolm põlvkonda koos metsa istutamas] Maaleht.ee, 02.05.2020.</ref> ==Teosed== Lisaks rohkem kui sajale teaduspublikatsioonile on temalt ilmunud ka publitsistikat ja mälestusi (Eesti ajavööndist, ökoloogiaprobleemidest, poliitikast). ===Aimeteoseid=== * Eesti kliima minevikus ja tänapäeval [Andres Tarand, Jaak Jaagus, Ain Kallis]. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 2013, 631 lk * Eesti tornaadod [Andres Tarand, Ain Kallis]. Tallinn, Varrak 2017, 277 lk ===Ettekannete ja sõnavõttude kogumikud=== * Mitte ainult hõlmikpuu : [ettekanded ja artiklid aastatest 1985-2002]. Tartu, Ilmamaa 2004, 197 lk * Rahvusliku julgeoleku küsimus : Andres Tarandi ja Marek Strandbergi kriitilised kõned Eesti energeetika arengu asjus [Andres Tarand, Marek Strandberg]. Tallinn. Eesti Keele Sihtasutus 2010, 222 lk ===Mälestusteraamatud=== * "40 kirja lugu". Kaasautorid [[Sirje Kiin]] ja [[Rein Ruutsoo]]. Tallinn, Olion 1990 * "Cassiopeia. Kirju kolmnurgast Vorkuta–Eesti–Krasnojarski krai". Vanemate Siberi-kirjavahetust. Tallinn, Hiiukoda 1992 / [[Eesti Pimedate Ühing]] 1994 * "Mitte ainult hõlmikpuu : [ettekanded ja artiklid aastatest 1985-2002]". Tartu, Ilmamaa 2004 * "Kiri ei põle ära : päevaraamat 1980 - ...". Tallinn, Eesti Päevaleht Kirjastus 2005 * "Ja ilma ja inimesi ... : Antarktikas pool sajandit tagasi". Tallinn, Go Group 2018 * "Lahingumaastik : lapsena Teises maailmasõjas". Tallinn, Varrak 2022 * "Ülikool ja elukool". Tallinn, Varrak 2025 ===Artikleid=== * [http://www.postimees.ee/?id=110522 Andres Tarand: meie mere gaasitorust] Postimees, 23. aprill 2009 * Andres Tarand. [https://diplomaatia.ee/vesi-ja-rahusobitamine/ Vesi ja rahusobitamine] Diplomaatia nr 154/155, juuni 2016 * [https://www.err.ee/684776/tarand-valimisseadust-tuleks-muuta-ja-saadikutele-vabadus-tagasi-anda Tarand: valimisseadust tuleks muuta ja saadikutele vabadus tagasi anda] ERR Uudised, 21. veebruar 2018 * Andres Tarand. [https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-44/kuidas-me-kliimat-muutsime/ Kuidas me kliimat muutsime] Riigikogu Toimetised, 8. detsember 2021 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Andres Tarand}} {{Vikitsitaadid}} * [[Indrek Rohtmets]]. [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1135_1123.html Mis saab, kui metsarahvas asub ehitama kivilinna?] Intervjuu [[Eesti Loodus]] 2005/6 * [[Urmo Soonvald]]. [https://www.ohtuleht.ee/304377 Tagasi koju. Mari juurde. Raamatut kirjutama] Õhtuleht, 15. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=57529 Tarand kritiseeris Eesti energeetikareformi venimist] Postimees, 11. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=197434 Andres Tarand hoiatas sotse] Postimees, 6. detsember 2009 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/jah-harra-peaminister-andres-tarand ETV saade "Jah, härra peaminister. Andres Tarand"] Intervjuu Marko Reikopile, ERR 2016 * Toomas Sildam. [https://www.err.ee/1608119251/andres-tarand-paris-lahti-ei-ole-eesti-inimesed-end-okupatsioonist-lasknud Andres Tarand: päris lahti ei ole Eesti inimesed end okupatsioonist lasknud] ERR Uudised, 26. veebruar 2021 * [https://www.err.ee/1608438161/andres-tarand-kuidas-me-kliimat-muutsime Andres Tarand: kuidas me kliimat muutsime] ERR Uudised, 18. detsember 2021 * Pekka Erelt. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120344053/intervjuu-andres-tarand-kliimaskeptikutest-oli-uks-ekre-poiss-ta-ei-teadnud-mitte-midagi-aga-raakis-pool-tundi Intervjuu | Andres Tarand kliimaskeptikutest: oli üks EKRE poiss. Ta ei teadnud mitte midagi, aga rääkis pool tundi] Eesti Ekspress, 3. jaanuar 2025 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laar]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1994]]–[[1995]] | järgnev=[[Tiit Vähi]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Tarand, Andres}} [[Kategooria:Eesti klimatoloogid]] [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Rooma Klubi liikmed]] [[Kategooria:Eesti polaaruurijad]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] q8eruilpobt996j33x1pynmm7jdbeel 0 34041 7174204 7089321 2026-06-16T17:26:32Z ~2026-34981-93 231650 7174204 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib Iirimaa pealinnast; California osariigi linna kohta vaata artiklit [[Dublin (California)]]; Ohio osariigi linna kohta vaata artiklit [[Dublin (Ohio)]].}} {{viita}} {{ajakohasta}} {{Infokast asula | nimi = Dublin | hääldus = d'ablin | nimi1_keel = iiri | nimi1 = Baile Átha Cliath | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Dublin | pilt_üldvaade = Dublin - aerial - 2025-07-07 01.jpg | pildiallkiri = [[Liffey jõgi]] ja kesklinna hoonestus | pildilaius = | vapp = Coat-of-arms-of-Dublin.svg | vapi_link = [[Dublini vapp]] | lipp = IRL_Dublin_flag.svg | lipu_link = [[Dublini lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Iirimaa | asendikaardi_seletus = }} '''Dublin''' ([[iiri keel]]es '''Baile Átha Cliath''') on [[Iirimaa]] pealinn ja suurim linn. See asub Iirimaa idarannikul [[Dublini laht|Dublini lahe]] ääres [[Liffey jõgi|Liffey jõe]] suudmes.<ref name="Tourism" /> See paikneb [[Leinsteri provints]]is ning piirneb lõunas Dublini mägedega, mis on osa [[Wicklow' mäed|Wicklow' mägedest]]. Dublin on rahvaarvult suurim linn [[Iiri saar]]el – 2022. aasta rahvaloenduse andmetel elas linna halduspiirkonnas 592 713 inimest, koos eeslinnadega 1,2 miljonit ning [[Dublini krahvkond|Dublini krahvkonnas]] kokku 1,5 miljonit inimest. Asula rajasid 8. sajandil [[viikingid]].<ref name="Insider" /> [[Dublini kuningriik|Dublini kuningriigi]] kasvades kujunes sellest [[12. sajand]]il, enne anglo-normannide invasiooni, Iirimaa tähtsaim asula. Alates [[17. sajand]]ist hakkas Dublin kiiresti kasvama ning pärast 1800. aasta uniooniseadusi oli see mõneks ajaks Briti impeeriumi suuruselt teine ja [[Lääne-Euroopa]] suuruselt kuues linn. Pärast iseseisvumist 1922. aastal sai Dublinist Iiri Vaba Riigi, alates 1937. aastast Iirimaa, pealinn. ==Ajalugu== {{vaata|Dublini linna ajalugu}} ===Keskaeg=== Dublini nimi pärineb iirikeelsest väljendist "Dubh Linn" (''dubh'' → must/tume ja ''linn'' → vesistu). [[Keldi keel]]es nime kuju veidi muutus ja kui prantsuskeelsed [[Normandia|normandlased]] Iirimaa vallutasid, sai linna nimeks Develyn või Dublin. Vahel räägitakse ka, et Dublin on tulnud [[islandi keel|islandikeelsest]] ''djúp lind'', mis tähendab sügavat lompi. Dublini tänapäevane iirikeelne nimi on Baile Átha Cliath, mida pikkuse tõttu tihti lühendatakse BÁC. Arvatakse, et esimesed kirjalikud teated Dublini lähistel elavatest inimestest pärinevad [[Ptolemaios]]elt aastast 140 [[m.a.j.]] Mõnedel andmetel olid seal püsiasukad juba 1. sajandil [[e.m.a.]] Hiljem rajati sinna klooster. Linna rajasid [[841]]. aastal [[Skandinaavia|skandinaavlased]]. Pärast normandlaste sissetungi sai Dublinist keskne sõjaline ja õiguslik jõupunkt, kusjuures suurem osa jõust oli koondunud Dublini lossidesse. Nii elati kuni Iirimaa iseseisvumiseni. [[14. sajand|14.]]–[[16. sajand]]il oli Dublin ja selle lähiümbrus suurim valitsuse hallatav piirkond. Parlament töötas mitu sajandit [[Drogheda]]s, ent [[1504]]. aastal koliti Dublinisse, kui kuningas [[Henry VII]] vallutas [[Kildare'i krahvkond|Kildare'i krahvkonna]]. Dublinis oli olemas kohalik omavalitsus juba [[keskaeg|keskajal]]. Tegu oli [[gild]]ipõhise [[oligarhia]]ga, kuni see [[1840. aastad|1840. aastatel]] reformiti ja tunduvalt [[demokraatia|demokraatlikumaks]] muudeti. ===Uusaeg=== Alates [[17. sajand]]ist hakkas Dublin laienema. Kuningas [[George IV]] ajal oli Dublin mõnda aega [[London]]i järel [[Briti impeerium]]i suuruselt teine linn. Sellest ajast on pärit ka suurem osa Dublini arhitektuurilistest vaatamisväärsustest. Samasse perioodi jääb ka [[Guinnessi õlletehas]]e sünd. [[19. sajand]]i algust iseloomustas Dublini langus, kuid [[Belfast]]is oli tööstuslik kasv. [[20. sajand]]i alguseks oli Belfasti rahvastik pea kaks korda suurem. Kui Belfastist oli selleks ajaks saanud õitsev tööstuslinn, iseloomustasid suursuguse ajalooga Dublinit räpasus ja tuntavad sotsiaalsed klassivahed. Dublin oli endiselt administratsiooni ja [[transport|transpordi]] keskus suuremale osale Iirimaast, kuigi jäi pea täielikult kõrvale [[industriaalrevolutsioon]]ist. ====Uusim aeg==== [[1916]]. aastal kesklinnas toimunud [[Lihavõtte ülestõus]] põhjustas palju kahjustusi. [[Inglismaa-Iirimaa sõda]] ja [[Iirimaa kodusõda]] tekitasid veel rohkem kahjustusi, sealhulgas purustati olulisi ja arhitektuuriliselt väärtuslikke hooneid. Mitu maja taastati ja parlament kolis ümber [[Leinster House|Leinsteri hoonesse]]. Alates [[II maailmasõda|II maailmasõjast]] kuni [[1960. aastad|1960. aastateni]] oli Dublin üsna mahajäänud pealinn, eriti vähe arhitektuurilisi muudatusi oli toimunud kesklinna piirkonnas. See tegi linnast ideaalse paiga filmivõteteks. Dublin oli mõjutatud [[Põhja-Iirimaa konflikt]]ist (''The Troubles''), kuigi 30 aastat kestnud konflikti ajal leidis vägivald peamiselt aset Põhja-Iirimaal. Lojalistlik ehk Briti-meelne paramilitaarne rühmitus [[Ulster Volunteer Force]] pani linna korduvalt [[pomm]]e. Märkimisväärsed olid [[Dublini ja Monaghani pommirünnakud]], milles hukkus 34 inimest, kellest enamik viibis Dublini kesklinnas. Suur osa Dublini vanematest majadest lammutati või ehitati ümber 20. sajandi keskpaigas, mil toimus büroohoonete ehitusbuum. Pärast seda aeglustasid 1970. ja 1980. aastate majanduslangused ehitustegevust. Kokkuvõttes viis see elanike arvu suure languseni linna südames ning 1985. aastaks oli linnas ligikaudu 60 hektarit arenduseks määratud maad mahajäetud ja büroopinda oli umbes 900 000 ruutmeetrit. Alates 1997. aastast on Dublini linnamaastik muutunud. Linn oli [[Keldi Tiiger|Keldi Tiigri]] nime all tuntud majandusbuumi ajal Iirimaa arengu eestvedajaks, kus nii era- kui ka avalik sektor panustasid aktiivselt elamuehitusse, transporditaristusse ja ärikeskkonna arendamisse. See omakorda tõi kaasa suure kampaania George IV aegse arhitektuuri, [[tänav]]ate ja suursugususe säilitamiseks. Pärast [[Suur majandussurutis|suurt majandussurutist]] [[2007.–2008. aasta finantskriis|ülemaailmse finantskriisi]] ajal on Dublin taastunud ja 2017. aastaks saavutati peaaegu täielik tööhõive. Samas on linnal ja selle ümbrusel tõsine elamispinna puuduse probleem. ==Geograafia== ===Maastik=== [[Pilt:Dublin SPOT 1023.jpg|pisi|[[Satelliidipilt]], mis näitab Liffey jõe suubumist Iiri merre, jagades Dublini Põhja- ja Lõuna-Dubliniks.]] Dublin asub Liffey jõe suudmes ning selle linnapiirkond hõlmab umbes 345 ruutkilomeetrit Kesk-Iirimaa idaosas. Lõunas piiravad linna Dublini mäed, mis on osa [[Wicklow' mäed|Wicklow' mägedest]]. Põhjas ja läänes ümbritsevad linna tasased põllumajandusmaad. ===Põhi ja lõuna=== Dublinit iseloomustab põhja-lõunasuunaline jagunemine mööda Liffey jõge. Põhja peetakse pigem [[töölisklass]]i ja lõunat kesk- ja [[kõrgem keskklass|kõrgema keskklassi]] elupiirkonnaks. Tegelikult sellist selget jagunemist ei ole. Vastavalt jõekaldale on jagatud ka postiteenuse piirkonnad: kõik põhjapoolsed on nummerdatud paaritute, lõunapoolsed paarisarvudega. Põhja ja lõuna vahel jaotumine sai alguse mõni sajand tagasi, kui Kildare'i krahv ehitas oma residentsi tollal jõe vähem austatud lõunakaldale. Kui temalt küsiti, miks ta oma kodu sinna rajas, vastas ta vaid: "Kuhu lähen mina, sinna tuleb ka mood". Selle peale järgnesid talle mitmed Iiri [[kõrgklass]]i kuuluvad perekonnad. Lihtsustatud sotsiaal-majanduslik põhja-lõuna-jaotus – rikas, liberaalne ja ennasttäis lõuna ning vaene, tööstuslik ja lihtkodanlik põhi – ei tule tänapäeval kuigi selgelt esile. ===Kliima=== [[Pilt:Dublini kliimadiagramm.jpg|260px|pisi|Dublini kliimadiagramm]] Dublinis on [[mereline kliima]], mida iseloomustavad mõõdukalt soojad suved, jahedad talved ning äärmuslike temperatuuride puudumine. [[Merrion Square]]'il on kõige külmem kuu veebruar, mille keskmine minimaalne temperatuur on 4,1 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mille keskmine maksimaalne temperatuur on 20,1 °C. [[Linna soojussaar]]e efekt tähendab, et Dublinis on suveõhtud kõige soojemad Iirimaal. Juulis on Merrion Square'i keskmine minimaalne temperatuur 13,5 °C. Madalaim juulikuine temperatuur, mis seal kunagi registreeritud, oli 7,8 °C 3. juulil 1974. Dublinis ametlikult registreeritud kõrgeim temperatuur on 33,1 °C, mis mõõdeti 18. juulil 2022 [[Phoenix Park]]is. Mitteametlikult registreeriti seal 33,5 °C juba 1876. aasta juulis. Dublini varjatud asukoht idarannikul teeb sellest Iirimaa kõige kuivema piirkonna ning seal sajab vaid umbes pool sellest, mis läänerannikul. Lõuna-Dublinis asuv [[Ringsend]] on riigi kõige väiksema sademetehulgaga paik, keskmiselt 683 mm aastas. Kesklinnas on see näitaja 726 mm aastas. Merrion Square’is registreeriti kõige kuivem ja kõige sajusem aasta viie aasta sees: 1953. aastal sadas vaid 463,1 mm, kuid 1958. aastal 1 022,5 mm. Talvised sademed on peamiselt vihm. Lumesadusid esineb novembrist märtsini. Rahe on sagedasem kui lumi. Tugevad Atlandi tuuled on kõige tavalisemad sügisel – need võivad küll Dublinisse ulatuda, kuid ida pool asuvana on linn nende mõju suhtes vähem vastuvõtlik kui teised piirkonnad. Talvised idatuuled muudavad ilma külmemaks ja soodustavad lumesadusid. Dublinis on päevad suvel pikad ja talvel lühikesed. [[Met Éireann]]i satelliitvaatluste järgi saavad Dublini rannikualad üle 1 600 päikesetunni aastas, sisemaale liikudes ilm muutub pilvisemaks. Dublini lennujaam, mis asub umbes 10 km linnast põhja pool, registreerib keskmiselt 1 485 päikesetundi aastas. Sealne ilmavaatlusjaam on tegutsenud alates 1941. aasta novembrist. Kõige päikesepaistelisem aasta oli 1959 – 1 740 tundi. Kõige pilvisem aasta oli 1987 – 1 240 tundi. Kõige väiksem päikesetundide arv kuus oli 16,4 tundi 1996. aasta jaanuaris, suurim 305,9 tundi 1955. aasta juulis. ==Linna valitsemine== Linna valitseb Dublini linnavolikogu (varasem nimetus Dublin Corporation), mille juht on [[linnapea]] (''Lord Mayor of Dublin''), kes valitakse üheaastaseks ametiajaks. Linnapea elab Mansion House'is. Dublini volikogu asub kahes suures hoones: istungeid peetakse peakontoris [[Dublini raekoda|Dublini raekojas]] ja suur osa haldusüksusi (''Civic Offices'') asub Wood Quays. Linnavolikogu on ühekojaline ja sinna valitakse iga viie aasta tagant 52 linlaste esindajat. Enim hääli saanud [[partei]] määrab komisjonide koosseisu, milliseks kujuneb [[poliitika]] ja kellest saab linnapea. Linnavolikogu ülesanne on koostada aasta eelarve, mis hõlmab kulutusi elamumajanduses, liikluskorralduses, jäätmekäitluses, kanalisatsioonis, planeeringutes jne. Linnavolikogu otsuste elluviimise eest vastutab linnahaldur (''Dublin City Manager''). ===Riiklik valitsus=== [[Iirimaa rahvusparlament]] (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. [[Iirimaa president]] elab Phoenix Parkis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House'is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest [[6. detsember|6. detsembril]] [[1922]]. Iiri valitsus asub valitsushoones, mille arhitekt on [[Aston Webb]], kes on ühtlasi [[Buckinghami palee]] fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku teaduskolledži tarbeks. [[1921]]. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House'i läheduses, võeti osa teaduskolledži hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui ka Leinster House pidid olema valitsuse ja parlamendi ajutised asukohad, ent need täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi. ==Haridus ja teadus== Dublin on Iirimaa hariduskeskus, seal on kolm ülikooli ja mitu muud kõrghariduskooli. [[Dublini Ülikool|Dublini ülikool]], millele pandi alus 16. sajandil, on vanim ülikool Iirimaal. Peale selle asuvad Dublinis Iirimaa riiklik ülikool, Dublini ülikooli kolledž, Dublini linnaülikool, Kuninglik kirurgide kolledž, Dublini tehnoloogia instituut, Riiklik kunstikolledž jne. Dublinis asub ka Majanduslik-Sotsiaalsete Uuringute Instituut, valitsuse mõttekoda majanduslike ja sotsiaalsete probleemide üle arutlemiseks. ==Majandus== [[Pilt:Boland's Quay, Silicon Docks.jpg|pisi|Silicon Docks 2022. aastal]] Dublini piirkond on Iirimaa majanduskeskus ning oli riigi majanduskasvu esirinnas nn Keldi Tiigri perioodil (umbes 1995–2007). 2009. aastal nimetati Dublin maailma neljandaks rikkaimaks linnaks ostujõu alusel ning kümnendaks rikkaimaks linna isikliku sissetuleku põhjal. 2017. aastaks töötas Suur-Dublini piirkonnas umbes 874 400 inimest. Samal aastal paiknes selles piirkonnas ligikaudu 60% kõigist Iirimaa finants-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja teenindussektori töötajatest. Mitmed Dublini traditsioonilised tööstusharud, nagu toidutöötlemine, tekstiilitootmine, õllepruulimine ja alkoholitootmine, on aastate jooksul järk-järgult taandunud – kuigi [[Guinness]]i pruulitakse [[St. James's Gate'i õlletehas]]es alates 1759. aastast. 1990. aastate majandustõus meelitas linna ja selle ümbrusse hulgaliselt rahvusvahelisi farmaatsia- ning IKT-ettevõtteid. Tänaseks on sellised ettevõtted nagu [[Microsoft]], [[Google]], [[Amazon]], [[eBay]], [[PayPal]], [[Yahoo!]], [[Facebook]], X (endine [[Twitter]]), [[Accenture]], [[TikTok]] ja [[Pfizer]] rajanud Dublini oma Euroopa peakontorid või regionaalsed üksused. Paljud neist asuvad ettevõtlusklastrites nagu [[Digital Hub]] ja [[Silicon Docks]]. Nende kohalolu on oluliselt hoogustanud linna majanduskasvu ja andnud Dublinile hüüdnime "Euroopa [[Räniorg]]".<ref name="Considered" /> Finantsteenused on muutunud järjest olulisemaks alates Dublini Rahvusvahelise Finantsteenuste Keskuse (IFSC) loomisest 1987. aastal. Praeguseks on rohkem kui 500 ettevõtet saanud loa tegutseda IFSC programmi raames. Keskus võõrustab poolt maailma 50 suurimast pangast ning poolt 20 juhtivast kindlustusfirmast. Paljud rahvusvahelised ettevõtted, näiteks [[Citibank]], on rajanud oma Euroopa peakontorid just Dublinisse. Samuti asuvad linnas [[Euronext Dublin]] (ISEQ) ja Interneti neutraalne andmevahetuspunkt (INEX). Dublin on olnud üks linnu, mis konkureeris finantsteenuste ettevõtete ligimeelitamisel mis soovisid pärast [[Brexit]]it säilitada juurdepääsu [[eurotsoon]]ile. Samas, majanduskasvuga kaasnesid ka probleemid. Novembris 2022 nimetati Dublin üheks maailma halvima elukvaliteediga linnaks, arvestades reisimist, tervishoidu ja elamiskulusid. 24. septembril 2022 tulid tuhanded inimesed tänavatele, et protesteerida elamiskulude kriisi vastu.<ref name="Protest" /> 2024. aasta seisuga oli Dublini sisemajanduse koguprodukt (SKP) 253,6 miljardit [[euro]]t, mis teeb sellest ühe suurima majandusega linnapiirkonna Euroopa Liidus. ==Transport== Iirimaa teedevõrk keskendub peamiselt Dublinile. M50, Iirimaa kõige tihedama liiklusega maantee, kulgeb linna lõuna-, lääne- ja põhjaosas ning ühendab olulisi riiklikke põhimaanteid ülejäänud riigiga. 2008. aastal asendati [[West-Link]]i tasuline sild eFlow teemaksusüsteemiga, millel on kolmetasandiline tasusüsteem, mis põhineb elektroonilistel märgistel ja autode eelregistreerimisel. Kavandatud linna idapoolse ümbersõidu esimene etapp on [[Dublini sadama tunnel]], mis avati ametlikult 2006. aastal peamiselt raskeveokite teenindamiseks. Tunnel ühendab Dublini sadamat ja M1 kiirteed [[Dublini lennujaam]]a lähedal. Linna ümbritsevad ka sisemine ja välimine ringtee. 2016. aasta TomTomi liiklusindeks hindas Dublini maailma 15. ja Euroopa 7. kõige ummikuterohkemaks linnaks. ===Bussid=== Suurem osa [[buss]]ikorraldusest on ühe firma käes (Bus Átha Cliath ehk Dublin Bus), aga transpordiga tegeleb ka mõni väikeettevõte. Äärelinnade [[rong]]iühendus ja DART ([[Dublini piirkonna kiirtransport]]). Dublini rongid sõidavad viiel liinil, vedades peamiselt äärelinnast kesklinna tööle sõitvaid inimesi. Samal eesmärgil on tihe rongiliiklus ka mõne ümbruskonna linnaga, nt Drogheda ja Dundalk. Üks nendest, Dublini lahte teenindav liin, on tuntud kui DART. ===Raudtee ja trammid=== [[Pilt:LUAS trams at Tallaght terminus. - geograph.org.uk - 1387090.jpg|pisi|vasakul|Luasi trammid]] [[Heustoni jaam|Heustoni]] ja [[Connolly jaam]]ad on kaks peamist Dublini rongiterminali. Neid haldab riiklik raudteefirma [[Iarnród Éireann]]. Dublini eeslinnaraudtee koosneb viiest liinist, mis teenindavad Suur-Dublini piirkonda ning [[Drogheda]], [[Dundalk]]i, [[Gorey]], [[Portlaoise]]'i ja [[Newry]]'t. Üks viiest liinist on elektrifitseeritud DART (''Dublin Area Rapid Transit''), mis kulgeb peamiselt mööda Dublini rannikut ning koosneb 31 jaamast, ulatudes põhjas [[Malahide]]'i ja [[Howth]]'i, ning lõunas [[Bray]]'sse ja [[Greystones]]'i. Varem oli Dublinis ulatuslik trammivõrk, kuid see suleti suuresti 1949. aastaks. Uus [[kergraudtee]]süsteem, [[Luas]], mida sageli kirjeldatakse [[tramm]]ina, avati 2004. aastal. Seda haldab Transdev Ireland ning see teenindab igal aastal üle 34 miljoni reisija. Luas kergraudteel on kaks liini ning kokku 67 peatust. Luase liinide kogupikkus on 44,5 kilomeetrit ning seni viimane kuuekilomeetrine pikendus avati detsembris 2017. Dublin plaanib rajada ka [[Dublini metroo|metroo]], kuid 2025. aasta seisuga oli see endiselt planeerimisel. Valmimisel peaks metroo ühendama linna põhjaosa [[Portobello]] piirkonnaga. ===Õhu- ja meretransport=== Dublin on riikliku transpordi keskpunkt. [[Dublini sadam]] on riigi kõige elavam [[meresadam]] ja [[Dublini lennujaam]] samamoodi riigi kõige kasutatavam lennuväli. ==Kommunikatsioon ja meedia== Dublin on [[Iirimaa meedia]]- ja kommunikatsioonikeskus. Seal asuvad mitme ajalehe (The Irish Times, Irish Independent), raadiojaama (Today FM ja Newstalk), telejaama (TV3, Channel 6, City Channel ja Setanta Sports) ning [[telefon]]i- ja [[mobiiltelefon|mobiilsideettevõtte]] (Eircom, Meteor, Vodafone ja O2) peakontorid. Iirimaa rahvusringhäälingu Radio Telefís Éireann (RTÉ) peamised kontorid ja stuudiod asuvad Dublinis Donnybrookis. RTE toodab populaarset telesarja "[[Fair City]]", mille tegevus toimub väljamõeldud Dublini linnaosas [[Carraigstown]]is. ==Rahvastik== Dublini linnaks loetakse kogu ala, mida valitseb linnavolikogu, ent Dublini hulka arvestatakse vahel ka linnaga piirnevad linnalised piirkonnad Dun Laoghaire-Rathdown, Fingal ja Lõuna-Dublin. Seda ala kutsutakse Dublini Metropoli piirkonnaks. [[2006]]. aastal elas linnavolikogu hallatavas alas 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Arvatakse, et aastaks 2021 kasvab see arv 2,1 miljoni elanikuni. 2010. aastatel elab umbes 40% Iirimaa rahvastikust 100&nbsp;km raadiuses Dublinist. Olgugi et Dublinit iseloomustas kuni 1990. aastate alguseni suur emigratsioon, elab seal tänapäeval palju immigrante. Välismaalt pärit linlased on peamiselt noored ja vallalised, suurem osa neist on pärit Euroopa Liidu liikmesriikidest, eriti aga Suurbritanniast, Poolast ja Leedust. Järjest enam on immigrante Hiinast, Nigeeriast, Brasiiliast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Venemaalt. 10% Iirimaa elanikkonnast on välismaist päritolu, kusjuures ebaproportsionaalselt suur osa neist valib uueks elukohaks just Dublini. Näiteks 60% [[Aasia]] päritolu Iirimaa elanikest elab Dublinis. Multikultuursus avaldub ilmekalt näiteks rahvustoidupoodide laias levikus, eriti Parnell Streetil ja Moore Streetil. ==Kultuur== ===Kirjandus ja teater=== Dublin on üle maailma tuntud kirjanduslinnana. Sealt on pärit [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaadid [[William Butler Yeats]], [[George Bernard Shaw]] ja [[Samuel Beckett]]. Teised tuntud kirjanikud on [[Oscar Wilde]], [[Jonathan Swift]] ja "[[Dracula]]" autor [[Bram Stoker]]. Kõige rohkem aga teatakse Dublinit [[James Joyce|James Joyce'i]] elukohana. Tema kuulsaim teos "Dublinlased" ("Dubliners") on 20. sajandi alguses linnas elanud inimeste traditsioonilist eluolu kirjeldav lühijuttude kogumik. Samuti kirjeldab väga tõetruult Dublinit üks tema põhiteoseid "Ulysses", mis muu seas annab linnast hea [[topograafia|topograafilise]] ülevaate. Linnast on pärit ka [[J. M. Synge]], [[Seán O'Casey]], [[Brendan Behan]], [[Maeve Binchy]] ja [[Roddy Doyle]]. Dublinis asub Iirimaa suurim raamatukogu ja kirjandusmuuseum ([[National Library of Ireland]] ja [[National Print Museum of Ireland]]). Linnas on mitu [[teater|teatrit]], sealt on sirgunud palju kuulsaid näitlejaid, näiteks [[Noel Purcell]], [[Brendan Gleeson]], [[Stephen Rea]], [[Colin Farrell]] ja [[Gabriel Byrne]]. Tuntumad teatrid on The Gaiety, The Abbey, The Olympia ja Gate. ===Sport=== Suurem osa Iiri spordiorganisatsioonide peakontoritest asub Dublinis. Linnas harrastatakse kõiki neid spordialasid, mis on populaarsed kogu Iirimaal: [[keldi jalgpall]], [[jalgpall]], [[ragbi]] ja [[kurling]]. Dublinis asub Euroopa suuruselt neljas staadion [[Croke Park]], mis mahutab kuni 83 700 pealtvaatajat ja kus tegutseb Keldi Spordi Assotsiatsioonile. Seal korraldatakse keldi jalgpalli ja kurlinguvõistlusi, igal teisel aastal ka rahvusvahelisi jalgpallivõistlusi. Tuntumad staadionid on [[Aviva Stadium]], Parnell Park, Lansdowne Roadi staadion, Donnybrook Rugby Ground, Dalymount Park ja Richmond Park. ==Vaata ka== *[[The Custom House]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tourism">{{netiviide |pealkiri=Dublin |väljaanne=Irish Tourism |url=https://www.irishtourism.com/dublin |vaadatud=2025-09-25}}</ref> <ref name="Insider">{{netiviide |pealkiri=How the Gaelic Celts came to Ireland |väljaanne=Ireland Insider |url=https://ireland-insider.com/how-the-gaelic-celts-came-to-ireland/ |vaadatud=2025-09-25}}</ref> <ref name="Considered">{{netiviide |pealkiri=Why Dublin in Ireland is Considered the Tech Hub of Europe |väljaanne=Technology.org |url=https://www.technology.org/2025/09/04/why-dublin-in-ireland-is-considered-the-tech-hub-of-europe/ |vaadatud=2025-09-26}}</ref> <ref name="Protest">{{netiviide |pealkiri=Cost-of-living protest: Thousands turn out for Dublin march |väljaanne=Irish Times |url=https://www.irishtimes.com/politics/2022/09/24/cost-of-living-protest-thousands-turn-out-in-dublin-as-march-hears-social-contract-has-been-broken/ |vaadatud=2025-09-26}}</ref> }} == Välislingid == {{commons|Category:Dublin|Dublin}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.dublincity.ie Dublini linnavalitsus] *[http://www.dublin.ie/ dublin.ie] *[http://www.visitdublin.com/ Dublin Tourism] – Dublini turismiportaal *[http://www.doindublin.com doinDublin.com] (inglise keeles) {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Iirimaa linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Dublin| ]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] q5n99y03ahgcv6v3ncl1hqwbaqwb0pz 0 34120 7174350 6045222 2026-06-16T21:29:16Z Kruusamägi 1530 7174350 wikitext text/x-wiki {{infokast korvpalliklubi | nimi = Portland Trail Blazers | logo = TrailBlazers.png | konverents = [[Läänekonverents (NBA)|Läänekonverents]] | divisjon = [[Loodedivisjon]] | asutatud = 1970 | ajalugu = '''Portland Trail Blazers'''<br> (1979. aastast) | kodusaal = [[Moda Center]] | asukoht = [[Portland]], [[Oregon]] | värvid = punane, must ja valge<br>{{värviruut|#E03A3E}} {{värviruut|#000000}} {{värviruut|#FFFFFF}} | president = [[Chris McGowan]] | treener = [[Terry Stotts]] | omanik = [[Jody Allen]] | t1 = Meistritiitleid (NBA) | t1arv = 1 | t1aastad = 1977 }} '''Portland Trail Blazers''' on [[USA]] [[korvpall]]iklubi, mis mängib korvpalliliigas [[NBA]]. Meeskond kuulub [[Läänekonverents (NBA)|läänekonverentsi]] [[loodedivisjon]]i ja peab oma kodumänge [[Portland]]is [[Moda Center]]is. == Ajalugu == [[1970]]. aastal loodud klubi ainus meistritiitel pärineb [[1977]]. aastast, kui finaalseerias alistati 4 : 2 [[Philadelphia 76ers]]. Trail Blazers on NBA finaali jõudnud ka [[1990]]. ja [[1992]]. aastal, kuid siis kaotati vastavalt [[Detroit Pistons]]ile ja [[Chicago Bulls]]ile. Portland Trail Blazersi viimaste aastate parim tulemus pärineb hooajast 2018/19, kui põhihooajal 53 mängu võitnud meeskond jõudis välja läänekonverentsi finaali, kus tuli aga tunnistada [[Golden State Warriors]]i kindlat paremust. ==Mängijad hooajal 2020/2021== * [[Carmelo Anthony]] * [[Zach Collins]] * [[Robert Covington]] * [[C. J. Elleby]] * [[Harry Giles]] * [[Rodney Hood]] * [[Derrick Jones jr]] * [[Enes Kanter]] * [[Damian Lillard]] * [[Nassir Little]] * [[CJ McCollum]] * [[Jusuf Nurkić]] * [[Anfernee Simons]] * [[Gary Trent jr]] == Kuulsuste halli liikmed == * [[Lenny Wilkens]] * [[Bill Walton]] * [[Dražen Petrović]] * [[Clyde Drexler]] * [[Scottie Pippen]] * [[Arvydas Sabonis]] * [[Jack Ramsay]] == Igavikustatud numbrid == * #1 [[Lenny Weinberg]], võistkonna asutaja ja omanik 1970–1988. * #13 [[Dave Twardzik]], tagamängija 1976–1980. * #14 [[Lionel Hollins]], tagamängija 1975–1980. * #15 [[Larry Steele]], tagamängija 1971–1980. * #20 [[Maurice Lucas]], ääremängija 1976–1980 ja 1987–1988. * #22 [[Clyde Drexler]], tagamängija 1984–1994. * #30 [[Bob Gross]], ääremängija 1975–1982. * #30 [[Terry Porter]], tagamängija 1985–1995. * #32 [[Bill Walton]], keskmängija 1974–1978. * #36 [[Lloyd Neal]], keskmängija 1972–1979. * #45 [[Geoff Petrie]], tagamängija 1970–1976. * #77 [[Jack Ramsay]], peatreener 1976–1986. ==Endisi mängijaid== * [[Jermaine O'Neal]] * [[Scottie Pippen]] * [[Clifford Robinson]] * [[Steve Smith]] * [[Damon Stoudamire]] * [[Rod Strickland]] * [[Mychael Thompson]] * [[Kiki Vandeweghe]] * [[Rasheed Wallace]] * [[Bonzi Wells]] * [[Buck Williams]] == Seosed Eestiga == 2024. aastal allkirjastas tallinlane [[Henri Drell]] klubiga lepingu ja mängis organisatsiooni arendustiimis Rip City Remix.<ref name="aripaev">[https://www.aripaev.ee/uudised/2026/06/15/taavet-hinrikus-ostis-esimese-eestlasena-osaluse-nba-meeskonnas-suur-au "Taavet Hinrikus ostis esimese eestlasena osaluse NBA meeskonnas. “Suur au”"] Äripäev, 15. juuni 2026</ref> 2026. aastal omandas Texase miljardäri [[Thomas Dundon]]i juhtimisel investeerimisgrupp Rip City Rising Portland Trail Blazersi 4,25 miljardi dollari eest. Investeerimisettevõtte Skaala Investmentsi kaudu osales tehingus ka Eesti ettevõtja [[Taavet Hinrikus]].<ref name="aripaev" /><ref>[https://www.nba.com/news/new-blazers-owner-tom-dundon-says-team-is-shifting-away-from-development-mindset-of-recent-years "New Blazers owner Tom Dundon says team is shifting away from development mindset of recent years"] NBA, 3. aprill 2026</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.nba.com/blazers/ Portland Trail Blazers] [[Kategooria:NBA korvpalliklubid]] [[Kategooria:Oregon]] 6pvssbeanseoccg3ei9nuxhlozw1hce 0 44065 7174593 6914706 2026-06-17T09:54:14Z ~2026-34375-41 231433 7174593 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit [[Ridala vald (1939)]].}} {{EestiVald | nimi = Ridala vald | lipp = Flag of Ridala Parish.svg | lipu_link = [[Ridala valla lipp]] | vapp = EE_Ridala.png | vapi_link = [[Ridala valla vapp]] | pindala = 253,4 | elanikke = | keskus = [[Uuemõisa]] | kaart = Eesti ridala vald.png }} '''Ridala vald''' oli [[kohaliku omavalitsuse üksus]] Eestis [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Vald piirnes põhjas [[Haapsalu laht|Haapsalu lahega]], läänes [[Väinameri|Väinamerega]] ja lõunas [[Matsalu laht|Matsalu lahega]]. Valla territooriumile jäi osa [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargist]]. 26. maist 2017 alates oli Ridala viimane vallavanem [[Helen Rammu]].<ref name="xj9tn" /> Ridala vallamaja on töötanud Haapsalu linnas, Lahe tänav 10 hoones. Ning lõpuks Uuemõisas, Lossi 4 asuvas mõisahoones. == Ajalugu == Ridala valla [[omavalitsus]]lik staatus kinnitati aastal 1991.<ref name="riigiteataja1991" /> 2017. aastal ühinesid Ridala vald ja [[Haapsalu]] uueks omavalitsusüksuseks, mille nimeks sai [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]]. ==Valla asulad== Vallas oli 2 alevikku ja 56 küla. === Alevikud === [[Paralepa]], [[Uuemõisa]]. === Külad === [[Aamse]], [[Allika (Ridala)|Allika]], [[Ammuta (Ridala)|Ammuta]], [[Emmuvere]], [[Erja]], [[Espre]], [[Haeska (Ridala)|Haeska]], [[Herjava]], [[Hobulaiu]], [[Jõõdre]], [[Kabrametsa]], [[Kadaka (Ridala)|Kadaka]], [[Kaevere]], [[Kiideva]], [[Kiltsi (Haapsalu)|Kiltsi]], [[Kiviküla (Ridala)|Kiviküla]], [[Koheri]], [[Koidu (Ridala)|Koidu]], [[Kolila]], [[Kolu (Ridala)|Kolu]], [[Käpla]], [[Laheva]], [[Lannuste]], [[Liivaküla (Ridala)|Liivaküla]], [[Litu]], [[Lõbe]], [[Metsaküla (Ridala)|Metsaküla]], [[Mäeküla (Ridala)|Mäeküla]], [[Mägari]], [[Nõmme (Ridala)|Nõmme]], [[Panga (Ridala)|Panga]], [[Parila (Ridala)|Parila]], [[Puiatu (Ridala)|Puiatu]], [[Puise]], [[Pusku]], [[Põgari-Sassi]], [[Rohense]], [[Rohuküla]], [[Rummu (Ridala)|Rummu]], [[Saanika]], [[Saardu]], [[Sepaküla (Ridala)|Sepaküla]], [[Sinalepa]], [[Suure-Ahli]], [[Tammiku (Ridala)|Tammiku]], [[Tanska]], [[Tuuru]], [[Uneste]], [[Uuemõisa (küla Haapsalus)|Uuemõisa]], [[Valgevälja]], [[Varni]], [[Vilkla]], [[Võnnu (Ridala)|Võnnu]], [[Väike-Ahli]], [[Vätse]], [[Üsse]] ==Vaata ka== * [[Pusku paemurd]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="riigiteataja1991">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13075321 Jõgeva maakonna Pajusi, Palamuse, Puurmanni, Põltsamaa, Tabivere ja Torma valla ning Põltsamaa linna, Järva maakonna Kabala ja Väätsa valla, Lääne maakonna Lihula alevi ning Ridala ja Taebla valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.12.1991)]</ref> <ref name="xj9tn">[https://web.archive.org/web/20141017211637/https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref> }} ==Välislingid== *Lehte Ilves, [https://dea.digar.ee/page/laaneelu/2009/01/08/1 Ridala valla vaba raha seisab likviidsusfondis]. Lääne Elu. 8. jaanuar 2009. {{koord |NS=58.94305556 |EW=23.645 |type=adm2nd |region=EE-57}} [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Ridala vald| ]] ehhtouhki6zhwd3g0svsv5i4l4ilzi3 0 44646 7174277 7159694 2026-06-16T19:37:55Z Parton144 230130 /* Ainult Interneti-põhised raadiojaamad */ 7174277 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Kiss FM]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>uued ja vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 93,2 || Varem nimega [[Energy FM]], [[NRJ FM]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[Klassikaline muusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>vestlus || eesti || FM, internet, ULL || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || usuteemaline ([[kristlik]]) || eesti || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>top30 || eesti || FM, internet, telekanal, DAB+ || Harjumaa 97,2 & DAB+<br>Järvamaa 97,4 & DAB+<br>Jõgevamaa 97,4 & DAB+<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8 & DAB+<br>Põlvamaa 92,3 & DAB+<br>Pärnumaa 91,0 & DAB+<br>Raplamaa 97,4 & 97,2<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2 & DAB+<br>Võrumaa 92,3 & DAB+<br>Hiiumaa 104,9<br>Valgamaa DAB+ || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[MyHits Dance]] |[[Duo Media Networks]] |[[tantsumuusika]] |eesti |internet, DAB+ | | |- | [[Legendaarne Radio]] || [[Duo Media Networks]] || <br>[[hiphop]]<br>täiskasvanud kaasaegne || Eesti || FM, internet, || Harjumaa 99,3 || Varem oli selle asemel Nõmme Raadio |- | [[Radio Maximum]] (Радио Максимум) || || vene hitid<br>[[popmuusika]]<br>täiskasvanud kaasaegne || vene || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0 || |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Narva Pereraadio Ühing]] || usuteemaline ([[kristlik]]) || vene || FM, internet, DAB+ || Ida-Virumaa 95,6; 98,2<br>Harjumaa DAB+<br>Tartumaa DAB+<br>Pärnumaa DAB+ || |- | [[Tallinna Pereraadio]] || [[Tallinna Pereraadio Ühing]] || usuteemaline ([[kristlik]]) || eesti || FM, internet || Harjumaa 89,6 & DAB+ || |- | [[Tartu Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || usuteemaline ([[kristlik]]) || eesti || FM, internet, DAB+ || Tartumaa 89,0; 94,8 & DAB+<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Võrumaa 95,7<br>Põlvamaa 95,7<br>Valgamaa 88,7<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Pärnumaa 97,5 & DAB+ || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline muusika|elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>top40 || eesti || FM, internet, DAB+ || Harjumaa 102,1 & DAB+<br>Järvamaa DAB+<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa DAB+<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5 & DAB+<br>Viljandimaa 105,4<br>Põlvamaa DAB+<br>Võrumaa DAB+<br>Valgamaa 102,0 & DAB+ || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>vestlus<br>top40<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || eesti || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[Klassikaline muusika|klassikaline]]<br>vanad hitid<br>''relax''-hitid<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>vestlus<br>täiskasvanud kaasaegne || vene || FM, internet, ULL || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || usuteemaline ([[kristlik]]) || eesti || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>vestlus<br>täiskasvanud kaasaegne || eesti || FM, internet, DAB+ || Harjumaa 91,5 & DAB+<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0 & DAB+<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2 & DAB+<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,3<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>vestlus || eesti || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku|Kuku Raadio]] || [[Duo Media Networks]] || vestlus<br>[[popmuusika]] || eesti || FM, internet, DAB+ || Harjumaa 100,7 & DAB+<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5 & DAB+<br>Jõgevamaa 100,5 & DAB+<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5 & DAB+<br>Pärnumaa 89,9 & DAB+<br>Saaremaa 100,6; 102,0<br>Tartumaa 100,2 & DAB+<br>Valgamaa 105,3<br>Raplamaa 103,2<br>Ida-Virumaa 100,4; 93,2<br>Viljandimaa 100,8<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Tartumaa 100,7<br>Võrumaa 100,7<br>Valgamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || vestlus<br>[[džäss]] || eesti, [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || usuteemaline ([[kristlik]]) || vene || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''relax''-hitid<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>1990. aastad<br>2000. aastad<br>1980. aastad<br>1970. aastad<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[Instrumentaalmuusika|instrumentaalne]]<br>täiskasvanud kaasaegne<br>2010. aastad<br>romantiline<br>hõlmab<br>[[armastuslaulud]]<br>uued ja vanad hitid<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Viljandimaa 92,4<br>Põlvamaa 102,4<br>96,9<br>Võrumaa 96,9 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || vanad hitid<br>[[popmuusika]]<br>1980. aastad<br>1990. aastad<br>2000. aastad<br>''[[retro]]''<br>täiskasvanud kaasaegne<br>[[eesti muusika]]<br>[[Folkmuusika|folk]]<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2; 95,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6; 88,0<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93,0<br>Põlvamaa 88,0<br>Võrumaa 88,0<br>Hiiumaa 97,9 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || eesti || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Põlvamaa 101,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 103,1<br>Läänemaa 90,4<br>Võrumaa 98,3<br>Põlvamaa 98,3<br>Saaremaa 107,5<br>Valgamaa 90,8 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Super Radio]] || [[Sky Media]] || vene hitid<br>[[popmuusika]]<br>vestlus<br>[[Folkmuusika|folk]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || vene || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || Varem nimega [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || eesti || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>top20<br>uued ja vanad hitid<br>[[tantsumuusika]]<br>täiskasvanud kaasaegne<br>''[[R'n'B]]''<br>''[[Dubstep]]''<br>''[[Drum'n'Bass]]''<br>''[[electro house]]'' || eesti || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>Lääne-Virumaa 101,3<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Põlvamaa 93,8<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || vene || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || uued ja vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6 & DAB+<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4 & DAB+<br>Viljandimaa 89,3<br>Põlvamaa 103,2 & DAB+<br>Võrumaa 103,2 & DAB+<br>Valgamaa 102,8 & DAB+<br>Ida-Virumaa 106,3<br>Hiiumaa 107,2 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[XFM Eesti|XFM]]|| Nuvola Media, juhib Digiposter OÜ || ● Alternatiivne pop ● Elektrooniline muusika ● Eksperimentaalne pop ● Uus ja sõltumatu muusika (sh Eesti artistid) | [[eesti]] || FM, internet, DAB+ || Harjumaa 105,8 & DAB+<br>Järvamaa DAB+<br>Jõgevamaa 92,9 & DAB+<br>Lääne-Virumaa 97,0 & DAB+<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 94,2<br>Hiiumaa 87,8: 94,2<br>Saaremaa 94,4: 94,2<br>Tartumaa 92,9 & DAB+<br>Põlvamaa DAB+<br>Võrumaa DAB+<br>Valgamaa DAB+ || uus jaam 19.01.2026 XFM on loodud endise [[Tre raadio|Tre Raadio]] asemele |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || uued ja vanad lood<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[Klassikaline muusika|klassikaline]]<br>lastelaulud<br>[[Folkmuusika|folk]]<br>vanad hitid<br>''relax''-hitid<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>vestlus<br>täiskasvanud kaasaegne<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet, ULL || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Radio Druzi]] (Paдio Druzi) || || ukraina hitid || [[ukraina keel|ukraina]] || FM, internet, DAB+ || Harjumaa 104,9 & DAB+<br>Järvamaa 104,9<br>Tartumaa 94,1 & DAB+<br>Jõgevamaa 94,1<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Pärnumaa DAB+ || Varem nimega [[Jumor FM]] (Юмор FM) |- | [[Star FM Plus]] (Стар ФМ Плюс) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1 & DAB+<br>Järvamaa 107,1 & DAB+<br>Lääne-Virumaa DAB+<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0<br>Tartumaa DAB+<br>Põlvamaa DAB+<br>Võrumaa DAB+<br>Valgamaa DAB+ || Varem nimega Radio Volna (Радио Волна) |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || vestlus || eesti || FM, internet, DAB+ || Harjumaa 92,4 & DAB+<br>Järvamaa 104,3 DAB+<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7 & DAB+<br>Jõgevamaa 97,7; 104,3 & DAB+<br>Lääne-Virumaa DAB+<br>Raplamaa 101,8<br>Põlvamaa DAB+<br>Võrumaa DAB+<br>Valgamaa DAB+ || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || eesti || FM, internet, DAB+ || Viljandimaa 93,7<br>Tartumaa 107,8<br>Põlvamaa 107,8 & DAB+<br>Võrumaa 107,8 & DAB+<br>Valgamaa 107,8 & DAB+<br>Harjumaa 90,2 & DAB+<br>Järvamaa DAB+<br>Jõgevamaa 90,9 & DAB+<br>Lääne-Virumaa DAB+<br>Ida-Virumaa 92,0<br>Saaremaa 102,5<br>Hiiumaa 91,8 || |- | [[Star FM Eesti]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[eesti muusika]] || eesti || FM, internet, DAB+ || Lääne-Virumaa 88,5 & DAB+<br>Põlvamaa 94,8 & DAB+<br>Võrumaa 94,8 & DAB+<br>Valgamaa 100,4 & DAB+<br>Jõgevamaa 90,9 & DAB+<br>Läänemaa 103,8<br>Järvamaa DAB+<br>Harjumaa 95,8 & DAB+<br>Tartumaa 94,8; 95,8 & DAB+<br>Saaremaa 89,6 || |- | [[Tre raadio plus|Tre Raadio Plus]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>uued ja vanad hitid<br>[[Folkmuusika|folk]] || [[eesti]] || FM, internet || Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Viljandimaa 101,7 || |- | [[BFBS Radio]] || || || inglise || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || inglise || FM || Tapa 89,2 || |- | [[Radio Nostalgia]] (Радио Ностальгия) || Nostalgia Media OÜ || vanad hitid || vene || DAB+, internet || Harjumaa DAB+<br>Järvamaa DAB+<br>Lääne-Virumaa DAB+<br>Tartumaa DAB+<br>Põlvamaa DAB+<br>Võrumaa DAB+<br>Valgamaa DAB+ || |- | [https://novoeradio.ee/ Novoe Radio] (Новое Радио) | Nostalgia Media OÜ|| vene hitid || vene || DAB+, internet || Harjumaa DAB+<br>Järvamaa DAB+<br>Lääne-Virumaa DAB+<br>Tartumaa DAB+<br>Põlvamaa DAB+<br>Võrumaa DAB+<br>Valgamaa DAB+ || |- | [https://www.radiotop.ee/ Radio Top]|| Nostalgia Media OÜ|| [[popmuusika]] || eesti || DAB+, internet || Harjumaa DAB+<br>Järvamaa DAB+<br>Lääne-Virumaa DAB+<br>Tartumaa DAB+<br>Põlvamaa DAB+<br>Võrumaa DAB+<br>Valgamaa DAB+ || |- | [https://www.allthebestradio.ee/ All The Best Radio]|| Nostalgia Media OÜ|| [[popmuusika]] || eesti || DAB+, internet || Harjumaa DAB+<br>Järvamaa DAB+<br>Lääne-Virumaa DAB+<br>Tartumaa DAB+<br>Põlvamaa DAB+<br>Võrumaa DAB+<br>Valgamaa DAB+ || |} == Ainult Interneti-põhised raadiojaamad == {| class="wikitable sortable" !Nimi !Omanik !Sisu/žanr !Keel !Kuulatav !Märkused |- |[[Raadio PRT]] |[[PRT meedia]] |[[popmuusika]] alternatiiv, klassikaline muusika |eesti |internet |https://raadioprt.com |} == Tegevuse lõpetanud raadiojaamad == {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Märkused |- | [[Rahvaraadio]] || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| || ''adult contemporary'' || eesti || |- | [[Hitmix Estonia]] || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', [[Folkmuusika|folk]], [[Klassikaline muusika|klassikaline]], lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | [[Raadio 11]] || Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.raadio11.ee www.raadio11.ee] |- | [[Hits Radio Online]] || || tantsumuusika, uudised, saated, ülekanded sündmustelt, välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | [[MeieFm]] || || "Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile!" || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- | [[MyHits Rock]] |[[Duo Media Networks]] |rokkmuusika | |[https://myhits.pleier.ee/myhits-rock myhits.pleier.ee/myhits-rock] |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || ''[[R'n'B]]''<br>''[[Drum'n'Bass]]''<br>''[[Elektronmuusika|electronic]]''<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>top40 || [[eesti]] || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] Koduleht [https://nrj.ee nrj.ee] |- | [[Tagatuba FM]] || [[MTÜ Tagatuba Meedia]] || rokkmuusika || [[eesti]] || Koduleht [https://tagatubaraadio.eu] |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || Varem nimega Tallinnas [[Euro FM]] ja Narvas [[You FM]] Koduleht [https://jumorfm.ee jumorfm.ee] |- | [https://hpsbassline.club/radio HPS Bassline] [https://hpsbassline.club/radio (Haapsaly Bassline radio)] | [https://hpsbassline.club/about Haapsaly Bassline]|| [https://wikipedia.org/wiki/Happy_hardcore Happy Hardcore,] [[:en:Hardstyle|Hardstyle]], [[:en:Frenchcore|Frenchcore]], [[:en:Drum_and_bass|DnB]], [[:en:J-core|J-Core]], [[:en:Disc_jockey|DJ]], Etc. || [https://wikipedia.org/wiki/Various Various]|| [https://www.hpsbassline.club Kodulehet] [https://mytuner-radio.com/radio/hps-bassline-515621/ MyTuner Radio] [https://www.radio.net/s/hps-bassline Radio.net] |- | [https://azura.hpsbassline.club/public/hardcore_predictorfm Hardcore Predictor FM] | [https://hpsbassline.club/about Haapsaly Bassline] | [[:en:Hardstyle|Hardstyle]], [[:en:Hard_trance|Hard Trance,]] [[:en:Disc_jockey|DJ]] | [https://wikipedia.org/wiki/Various Various] | [https://www.hpsbassline.club Koduleht] [https://mytuner-radio.com/radio/hardcore-predictor-fm-519122/ MyTuner Radio] [https://tunein.com/radio/Hardcore-Predictor-FM-s355101/ TuneIn] |- |[[Nõmme Raadio]] |[[Nõmme Raadio OÜ]] | |[[eesti]] |Suleti 17. oktoobril 2024 |- |[[Kesk-Eesti Tre Raadio]] |[[Tre Raadio ühing MTÜ]] |eesti muusika, popmuusika uued ja vanad hitid, folk |[[eesti]] |FM, internet, DAB+ Järvamaa 101,0 & DAB+ Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- |[[DFM]] |[[Duo Media Networks]] |elektrooniline popmuusika, top40 |[[Vene keel|vene]] |FM, internet Harjumaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0 Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- |Eeva Raadio |[[AS Trio LSL|Trio LSL]] | |[[eesti]] |FM, internet Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 Asemele tekkis [[U-Pop]] |- |[[Easy FM]] |[[Mediainvest Holding AS]] | |[[eesti]] |Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- |[[Rix FM]] |[[Mediainvest Holding AS]] | |[[eesti]] |FM, internet Harjumaa 102,1 Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- |[[Euro FM]] |OÜ Euro FM | |[[vene]] |Harjumaa 104,9 Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- |[[You FM]] | | |[[vene]] |FM Narva 89,8 Suleti 15. augustil 2022 |- |[[European Hit Radio]] | | |[[eesti]] |FM, internet Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 |- |[[Raadio HIT FM|Hit FM]] |Raadio Hit FM OÜ | |[[eesti]] |FM, internet Kärdla 100,4 Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- |[[Järva Kuku]] |[[AS Trio LSL|Trio LSL]] | |[[eesti]] |FM, internet Järvamaa 100,5 Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- |[[Kaguraadio]] |OÜ Kaguraadio | |[[eesti]] |Põlvamaa 100,7<br>Valgamaa 99,9 2001. aasta novembris kuulutati välja Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] | | | | |- |[[Kohviradio|Kohviraadio]] | | |[[eesti]] |Tegutses 2003–2018 | | | | |- | T-raadio | Trio LSL | | [[eesti]] | FM, internet Märjamaa 90,0 |- | Linnaraadio | | | [[eesti]] | FM Tallinn 100,0 |- | Mega FM | Mediainvest Holding AS | | [[eesti]] | FM, internet Tallinn 96,6 Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] | [[Trio LSL]] | | [[eesti]] | FM, internet Viljandi 100,8 |- | Nadežda | | | vene, [[eesti]] | Interrinde raadiojaam, tegutses 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] | | | [[eesti]] | internet Striimid suleti 2014 |- | [[Päikeseraadio]] | [[Meediamaania OÜ]] | | eesti | FM, internet Pärnu 92,7 Hiljem alustas samal sagedusel [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] | | | [[eesti]] | FM, internet Pärnu 92,7 |- | [[Narva Raadio]] | | | vene | FM, internet Narva 89,0 Hiljem alustas samal sagedusel [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] | | | eesti | FM, internet Tartu 101,2 Tegutses 1993–1995 |- | Raadio 100 FM | | | vene | FM, internet Tallinn 100,0 Tegutses 1992–2009 |- | Raadio 2.2 | [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | | eesti | internet |- | [[Raadio 24x7]] | MTÜ Raadio 7 | | eesti | internet Eesti esimene internetiraadio, tegutses 2002–2012 |- | Raadio Tartu | AS Tartu Raadio | | [[eesti]] | FM, internet Tartu 100,2 Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] | Makarov Muusik Management | | eesti | FM, internet Tallinn 90,6 Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] | Trio LSL | popmuusika | [[eesti]] | FM, internet Harjumaa 97,2 Tegutses 1994–2016 |- | Raadio 3 | Sky Media | vanad hitid | [[eesti]] | FM, internet Tallinn 97,8 Tegutses 2002–2005 |- | Raadio V6 | | rokkmuusika | [[eesti]] | FM, internet Tallinn 97,8 Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] | MKS Grupp | | [[vene]] | FM, internet Rakvere 92,5 Tegutses 1998–2012 |- | [[Radio BeFree]] | | | [[eesti]] | FM, internet Lõpetas tegevuse 1998 |- | [[Radio Love]] | | | [[Inglismaa|inglise]] | FM, internet Tallinn 97,8 |- | [[Radio Mania]] | | rokkmuusika | [[eesti]] | FM, internet Tallinn 88,8 Tegutses 2002–2017 |- | [[Sky Classics]] | Sky Media | klassikaline | eesti | FM, internet Tallinn 93,2 |- | [[Spin FM]] | Trio LSL | popmuusika | eesti | FM, internet Harjumaa 88,3 Tegutses 2008–2016 |- | Sun FM | Kullasadu Invest OÜ | popmuusika | inglise | FM, internet Tartu 101,2 Tegutses 2004–2009 |- | Tartu Kuku | Trio LSL | vestlus | eesti | FM, internet Tartu 100,2 Alustas tegevust 1993 |- | U-Pop | Trio LSL | hiphop, R&B | [[eesti]] | FM, internet Tallinn 88,3 |- | Uuno Plus | Trio LSL | popmuusika | [[vene]] | FM, internet Tallinn 90,2 |- | VALI-raadio | | | [[eesti]] | FM, internet Põltsamaa 96,5 |- | [[Valga Raadio]] | | | [[eesti]] | FM, internet Valga 92,5 Tegutses 1993–1997 |- | [[Raadio Viru|Viru Raadio]] | MTÜ Viru Raadio | | [[vene]] | FM, internet Ida-Virumaa Lõpetas tegevuse 2002 |- | Viimsi Raadio | | | [[eesti]] | FM, internet Viimsi 100,0 Alustas tegevust 1992 |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum *[https://radio.ee Kõik Eesti raadiojaamad] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] qu37yupry2a4w44b3n5l9hr4xt2pzhn 0 47668 7174314 5771331 2026-06-16T20:39:37Z Juhan242 213253 /* Leedu Vabariik aastast 1990 */ 7174314 wikitext text/x-wiki '''Leedu valitsusjuhtide loend''' loetleb iseseisva [[Leedu|Leedu Vabariigi]] valitsusjuhid aastatel [[1918]]–[[1940]] ja alates aastast [[1990]] sõltumata nende ametinimetusest (peaminister, rahvavalitsuse esimees, ministrite nõukogu esimees). [[Leedu NSV]] valitsusjuhid perioodist [[1940]]–[[1990]] on ära toodud eraldi [[Leedu NSV valitsusjuhtide loend|loendis]]. ==Leedu Vabariik [[1918]]–[[1940]]== {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp !! Partei |- | '''Peaministrid''' || || '''[[1918]]''' || '''[[1940]]''' || |- | [[Augustinas Voldemaras]] || ([[1883]]–[[1942]]) || [[1918]], [[11. november]] || [[1918]], [[26. detsember]] || parteitu |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Mykolas Sleževičius]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1918]], [[26. detsember]] || [[1919]], [[5. märts]] || LSRDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Pranas Dovydaitis]] || ([[1886]]–[[1942]]|| [[1919]], [[12. märts]] || [[1919]], [[12. aprill]] || LKDP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Mykolas Sleževičius]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1919]], [[12. aprill]] || [[1919]], [[2. oktoober]] || LSRDP |- | [[Ernestas Galvanauskas]] || ([[1882]]–[[1967]]) || [[1919]], [[2. oktoober]] || [[1920]], [[15. juuni]] || parteitu |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Kazys Grinius]] || ([[1866]]–[[1950]]) || [[1920]], [[19. juuni]] || [[1922]], [[18. jaanuar]] || LSRDP |- | [[Ernestas Galvanauskas]] || ([[1882]]–[[1967]]) || [[1922]], [[2. veebruar]] || [[1924]], [[17. juuni]] || parteitu |- bgcolor=#DDEEFF | [[Antanas Tumėnas]] || ([[1880]]–[[1946]]) || [[1924]], [[18. juuni]] || [[1925]], [[27. jaanuar]] || LKDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Vytautas Petrulis]] || ([[1890]]–[[1941]]) || [[1925]], [[4. veebruar]] || [[1925]], [[19. september]] || LKDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Leonas Bistras]] || ([[1890]]–[[1971]]) || [[1925]], [[25. september]] || [[1926]], [[31. mai]] || LKDP |- bgcolor=#FFFFCC | [[Mykolas Sleževičius]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1926]], [[15. juuni]] || [[1926]], [[17. detsember]] || LTRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Augustinas Voldemaras]] || ([[1883]]–[[1942]]) || [[1926]], [[17. detsember]] || [[1929]], [[19. september]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Juozas Tūbelis]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1929]], [[23. september]] || [[1938]], [[24. märts]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Vladas Mironas]] || ([[1880]]–[[1953]]) || [[1938]], [[24. märts]] || [[1939]], [[27. märts]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Jonas Černius]] || ([[1898]]–[[1977]]) || [[1939]], [[27. märts]] || [[1939]], [[21. november]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Antanas Merkys]] || ([[1887]]–[[1950]]) || [[1939]], [[21. november]] || [[1940]], [[17. juuni]] || LRL |- | '''Rahvavalitsuse esimehed''' || || '''[[1940]]''' || '''[[1940]]''' |- | [[Justas Paleckis]] || ([[1899]]–[[1980]]) || [[1940]], [[17. juuni]] || [[1940]], [[24. juuni]] || parteitu |- | [[Vincas Krėvė]] || ([[1882]]–[[1954]]) || [[1940]], [[24. juuni]] || [[1940]], [[21. juuli]] || parteitu |} Parteide lühendid: '''LKDP''' – [[Leedu Kristlik-Demokraatlik Partei]] (''Lietuvos krikščionių demokratų partija'')<br> '''LRL''' – [[Leedu Rahvuslaste Liit]] (''Lietuvių tautininkų sąjunga'')<br> '''LSRDP''' – [[Leedu Sotsialistlik Rahvademokraatlik Partei]] (''Lietuvos socialistų liaudininkų demokratų partija'')<br> '''LTRL''' – [[Leedu Talurahva Liit]] (''Lietuvos valstiečių liaudininkų sąjunga'') ==Leedu Vabariik aastast [[1990]]== {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp !! Partei |- | '''Ministrite Nõukogu esimehed''' || || '''[[1990]]''' || '''[[1992]]''' |- bgcolor=#FFEECC | [[Kazimira Prunskienė]] || ([[1943]]–) || [[1990]], [[11. märts]] || [[1991]], [[10. jaanuar]] || [[Sąjūdis]] |- bgcolor=#FFEECC | [[Albertas Šimėnas]] || ([[1950]]–) || [[1991]], [[10. jaanuar]] || [[1991]], [[13. jaanuar]] || Sąjūdis |- bgcolor=#FFEECC | [[Gediminas Vagnorius]] || ([[1957]]–) || [[1991]], [[13. jaanuar]] || [[1992]], [[21. juuli]] || Sąjūdis |- bgcolor=#FFEECC | [[Aleksandras Abišala]] || ([[1955]]–) || [[1992]], [[21. juuli]] || [[1992]], [[25. november]] || Sąjūdis |- | '''Peaministrid''' || || '''[[1992]]''' || || |- bgcolor=#FFEECC | [[Aleksandras Abišala]] || (1955–) || [[1992]], [[25. november]] || [[1992]], [[2. detsember]] || Sąjūdis |- | [[Bronislovas Lubys]] || ([[1938]]–[[2011]]) || [[1992]], [[2. detsember]] || [[1993]], [[10. märts]] || parteitu |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Adolfas Šleževičius]] || ([[1948]]–) || [[1993]], [[10. märts]] || [[1996]], [[15. veebruar]] || LDTP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Laurynas Stankevičius]] ||([[1935]]–[[2017]]) || [[1996]], [[15. veebruar]] || [[1996]], [[27. november]] || LDTP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Gediminas Vagnorius]] || ([[1957]]–) || [[1996]], [[27. november]] || [[1999]], [[4. mai]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Irena Degutienė]] (kt) || ([[1949]]–) || [[1999]], [[4. mai]] || [[1999]], [[18. mai]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Rolandas Paksas]] || ([[1956]]–) || [[1999]], [[18. mai]] || [[1999]], [[27. oktoober]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Irena Degutienė]] (kt) || ([[1949]]–) || [[1999]], [[27. oktoober]] || [[1999]], [[3. november]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Andrius Kubilius]] || ([[1956]]–) || [[1999]], [[3. november]] || [[2000]], [[26. oktoober]] || IL |- bgcolor=#FFFFCC | [[Rolandas Paksas]] || ([[1956]]–) || [[2000]], [[26. oktoober]] || [[2001]], [[20. juuni]] || LLL |- bgcolor=#FFFFCC | [[Eugenijus Gentvilas]] (kt) || ([[1960]]–) || [[2001]], [[20. juuni]] || [[2001]], [[3. juuli]] || LLL |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Algirdas Brazauskas]] || ([[1932]]–[[2010]]) || [[2001]], [[3. juuli]] || [[2006]], [[1. juuni]] || LSDP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Zigmantas Balčytis]] (kt) || ([[1953]]–) || [[2006]], [[1. juuni]] || [[2006]], [[4. juuli]] || LSDP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Gediminas Kirkilas]] || ([[1951]]–) || [[2006]], [[4. juuli]] || [[2008]], [[9. detsember]] || LSDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Andrius Kubilius]] || ([[1956]]–) || [[2008]], [[9. detsember]] || [[2012]], [[13. detsember]] || IL |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Algirdas Butkevičius]] || ([[1958]]–) || [[2012]], [[13. detsember]] || [[2016]], [[13. detsember]] || LSDP |- | [[Saulius Skvernelis]] || ([[1970]]–) || [[2016]], [[13. detsember]] || [[2020]], [[11. detsember]] || parteitu |- | [[Ingrida Šimonytė]] || ([[1974]]–) || [[2020]], [[11. detsember]] || [[2024]], [[12. detsember]] || parteitu |- | [[Gintautas Paluckas]] || ([[1979]]–) || 2024, 12. detsember || [[2025]], [[8. aprill]] || |} Parteide lühendid: '''IL''' – [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] (''Tėvynės sąjunga - Lietuvos krikščionys demokratai'')<br> '''LDTP''' – [[Leedu Demokraatlik Tööpartei]] (''Lietuvos demokratinė darbo partija'')<br> '''LLL''' – [[Leedu Liberaalne Liit]] (''Lietuvos liberalų sąjunga'')<br> '''LSDP''' – [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (''Lietuvos socialdemokratų partija'') ==Vaata ka== *[[Leedu peaminister]] *[[Leedu NSV valitsusjuhtide loend]] [[Kategooria:Leedu loendid|Valitsusjuhtide loend]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] [[fr:Premiers ministres de Lituanie]] [[id:Perdana Menteri Lituania]] [[lt:Lietuvos ministrų kabinetai (nuo 1990)]] 5nv2zowxvtkxmju9i4bi02d8pd0tn0k 7174316 7174314 2026-06-16T20:41:52Z Juhan242 213253 /* Leedu Vabariik aastast 1990 */ 7174316 wikitext text/x-wiki '''Leedu valitsusjuhtide loend''' loetleb iseseisva [[Leedu|Leedu Vabariigi]] valitsusjuhid aastatel [[1918]]–[[1940]] ja alates aastast [[1990]] sõltumata nende ametinimetusest (peaminister, rahvavalitsuse esimees, ministrite nõukogu esimees). [[Leedu NSV]] valitsusjuhid perioodist [[1940]]–[[1990]] on ära toodud eraldi [[Leedu NSV valitsusjuhtide loend|loendis]]. ==Leedu Vabariik [[1918]]–[[1940]]== {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp !! Partei |- | '''Peaministrid''' || || '''[[1918]]''' || '''[[1940]]''' || |- | [[Augustinas Voldemaras]] || ([[1883]]–[[1942]]) || [[1918]], [[11. november]] || [[1918]], [[26. detsember]] || parteitu |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Mykolas Sleževičius]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1918]], [[26. detsember]] || [[1919]], [[5. märts]] || LSRDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Pranas Dovydaitis]] || ([[1886]]–[[1942]]|| [[1919]], [[12. märts]] || [[1919]], [[12. aprill]] || LKDP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Mykolas Sleževičius]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1919]], [[12. aprill]] || [[1919]], [[2. oktoober]] || LSRDP |- | [[Ernestas Galvanauskas]] || ([[1882]]–[[1967]]) || [[1919]], [[2. oktoober]] || [[1920]], [[15. juuni]] || parteitu |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Kazys Grinius]] || ([[1866]]–[[1950]]) || [[1920]], [[19. juuni]] || [[1922]], [[18. jaanuar]] || LSRDP |- | [[Ernestas Galvanauskas]] || ([[1882]]–[[1967]]) || [[1922]], [[2. veebruar]] || [[1924]], [[17. juuni]] || parteitu |- bgcolor=#DDEEFF | [[Antanas Tumėnas]] || ([[1880]]–[[1946]]) || [[1924]], [[18. juuni]] || [[1925]], [[27. jaanuar]] || LKDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Vytautas Petrulis]] || ([[1890]]–[[1941]]) || [[1925]], [[4. veebruar]] || [[1925]], [[19. september]] || LKDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Leonas Bistras]] || ([[1890]]–[[1971]]) || [[1925]], [[25. september]] || [[1926]], [[31. mai]] || LKDP |- bgcolor=#FFFFCC | [[Mykolas Sleževičius]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1926]], [[15. juuni]] || [[1926]], [[17. detsember]] || LTRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Augustinas Voldemaras]] || ([[1883]]–[[1942]]) || [[1926]], [[17. detsember]] || [[1929]], [[19. september]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Juozas Tūbelis]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1929]], [[23. september]] || [[1938]], [[24. märts]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Vladas Mironas]] || ([[1880]]–[[1953]]) || [[1938]], [[24. märts]] || [[1939]], [[27. märts]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Jonas Černius]] || ([[1898]]–[[1977]]) || [[1939]], [[27. märts]] || [[1939]], [[21. november]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Antanas Merkys]] || ([[1887]]–[[1950]]) || [[1939]], [[21. november]] || [[1940]], [[17. juuni]] || LRL |- | '''Rahvavalitsuse esimehed''' || || '''[[1940]]''' || '''[[1940]]''' |- | [[Justas Paleckis]] || ([[1899]]–[[1980]]) || [[1940]], [[17. juuni]] || [[1940]], [[24. juuni]] || parteitu |- | [[Vincas Krėvė]] || ([[1882]]–[[1954]]) || [[1940]], [[24. juuni]] || [[1940]], [[21. juuli]] || parteitu |} Parteide lühendid: '''LKDP''' – [[Leedu Kristlik-Demokraatlik Partei]] (''Lietuvos krikščionių demokratų partija'')<br> '''LRL''' – [[Leedu Rahvuslaste Liit]] (''Lietuvių tautininkų sąjunga'')<br> '''LSRDP''' – [[Leedu Sotsialistlik Rahvademokraatlik Partei]] (''Lietuvos socialistų liaudininkų demokratų partija'')<br> '''LTRL''' – [[Leedu Talurahva Liit]] (''Lietuvos valstiečių liaudininkų sąjunga'') ==Leedu Vabariik aastast [[1990]]== {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp !! Partei |- | '''Ministrite Nõukogu esimehed''' || || '''[[1990]]''' || '''[[1992]]''' |- bgcolor=#FFEECC | [[Kazimira Prunskienė]] || ([[1943]]–) || [[1990]], [[11. märts]] || [[1991]], [[10. jaanuar]] || [[Sąjūdis]] |- bgcolor=#FFEECC | [[Albertas Šimėnas]] || ([[1950]]–) || [[1991]], [[10. jaanuar]] || [[1991]], [[13. jaanuar]] || Sąjūdis |- bgcolor=#FFEECC | [[Gediminas Vagnorius]] || ([[1957]]–) || [[1991]], [[13. jaanuar]] || [[1992]], [[21. juuli]] || Sąjūdis |- bgcolor=#FFEECC | [[Aleksandras Abišala]] || ([[1955]]–) || [[1992]], [[21. juuli]] || [[1992]], [[25. november]] || Sąjūdis |- | '''Peaministrid''' || || '''[[1992]]''' || || |- bgcolor=#FFEECC | [[Aleksandras Abišala]] || (1955–) || [[1992]], [[25. november]] || [[1992]], [[2. detsember]] || Sąjūdis |- | [[Bronislovas Lubys]] || ([[1938]]–[[2011]]) || [[1992]], [[2. detsember]] || [[1993]], [[10. märts]] || parteitu |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Adolfas Šleževičius]] || ([[1948]]–) || [[1993]], [[10. märts]] || [[1996]], [[15. veebruar]] || LDTP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Laurynas Stankevičius]] ||([[1935]]–[[2017]]) || [[1996]], [[15. veebruar]] || [[1996]], [[27. november]] || LDTP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Gediminas Vagnorius]] || ([[1957]]–) || [[1996]], [[27. november]] || [[1999]], [[4. mai]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Irena Degutienė]] (kt) || ([[1949]]–) || [[1999]], [[4. mai]] || [[1999]], [[18. mai]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Rolandas Paksas]] || ([[1956]]–) || [[1999]], [[18. mai]] || [[1999]], [[27. oktoober]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Irena Degutienė]] (kt) || ([[1949]]–) || [[1999]], [[27. oktoober]] || [[1999]], [[3. november]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Andrius Kubilius]] || ([[1956]]–) || [[1999]], [[3. november]] || [[2000]], [[26. oktoober]] || IL |- bgcolor=#FFFFCC | [[Rolandas Paksas]] || ([[1956]]–) || [[2000]], [[26. oktoober]] || [[2001]], [[20. juuni]] || LLL |- bgcolor=#FFFFCC | [[Eugenijus Gentvilas]] (kt) || ([[1960]]–) || [[2001]], [[20. juuni]] || [[2001]], [[3. juuli]] || LLL |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Algirdas Brazauskas]] || ([[1932]]–[[2010]]) || [[2001]], [[3. juuli]] || [[2006]], [[1. juuni]] || LSDP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Zigmantas Balčytis]] (kt) || ([[1953]]–) || [[2006]], [[1. juuni]] || [[2006]], [[4. juuli]] || LSDP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Gediminas Kirkilas]] || ([[1951]]–) || [[2006]], [[4. juuli]] || [[2008]], [[9. detsember]] || LSDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Andrius Kubilius]] || ([[1956]]–) || [[2008]], [[9. detsember]] || [[2012]], [[13. detsember]] || IL |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Algirdas Butkevičius]] || ([[1958]]–) || [[2012]], [[13. detsember]] || [[2016]], [[13. detsember]] || LSDP |- | [[Saulius Skvernelis]] || ([[1970]]–) || [[2016]], [[13. detsember]] || [[2020]], [[11. detsember]] || parteitu |- | [[Ingrida Šimonytė]] || ([[1974]]–) || [[2020]], [[11. detsember]] || [[2024]], [[12. detsember]] || parteitu |- | [[Gintautas Paluckas]] || ([[1979]]–) || 2024, 12. detsember || [[2025]], [[8. aprill]] || LSDP |- |} Parteide lühendid: '''IL''' – [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] (''Tėvynės sąjunga - Lietuvos krikščionys demokratai'')<br> '''LDTP''' – [[Leedu Demokraatlik Tööpartei]] (''Lietuvos demokratinė darbo partija'')<br> '''LLL''' – [[Leedu Liberaalne Liit]] (''Lietuvos liberalų sąjunga'')<br> '''LSDP''' – [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (''Lietuvos socialdemokratų partija'') ==Vaata ka== *[[Leedu peaminister]] *[[Leedu NSV valitsusjuhtide loend]] [[Kategooria:Leedu loendid|Valitsusjuhtide loend]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] [[fr:Premiers ministres de Lituanie]] [[id:Perdana Menteri Lituania]] [[lt:Lietuvos ministrų kabinetai (nuo 1990)]] lvixnf0rg4n2ntpg6ktiml9rn4h2j2m 7174320 7174316 2026-06-16T20:50:11Z Juhan242 213253 /* Leedu Vabariik aastast 1990 */ 7174320 wikitext text/x-wiki '''Leedu valitsusjuhtide loend''' loetleb iseseisva [[Leedu|Leedu Vabariigi]] valitsusjuhid aastatel [[1918]]–[[1940]] ja alates aastast [[1990]] sõltumata nende ametinimetusest (peaminister, rahvavalitsuse esimees, ministrite nõukogu esimees). [[Leedu NSV]] valitsusjuhid perioodist [[1940]]–[[1990]] on ära toodud eraldi [[Leedu NSV valitsusjuhtide loend|loendis]]. ==Leedu Vabariik [[1918]]–[[1940]]== {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp !! Partei |- | '''Peaministrid''' || || '''[[1918]]''' || '''[[1940]]''' || |- | [[Augustinas Voldemaras]] || ([[1883]]–[[1942]]) || [[1918]], [[11. november]] || [[1918]], [[26. detsember]] || parteitu |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Mykolas Sleževičius]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1918]], [[26. detsember]] || [[1919]], [[5. märts]] || LSRDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Pranas Dovydaitis]] || ([[1886]]–[[1942]]|| [[1919]], [[12. märts]] || [[1919]], [[12. aprill]] || LKDP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Mykolas Sleževičius]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1919]], [[12. aprill]] || [[1919]], [[2. oktoober]] || LSRDP |- | [[Ernestas Galvanauskas]] || ([[1882]]–[[1967]]) || [[1919]], [[2. oktoober]] || [[1920]], [[15. juuni]] || parteitu |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Kazys Grinius]] || ([[1866]]–[[1950]]) || [[1920]], [[19. juuni]] || [[1922]], [[18. jaanuar]] || LSRDP |- | [[Ernestas Galvanauskas]] || ([[1882]]–[[1967]]) || [[1922]], [[2. veebruar]] || [[1924]], [[17. juuni]] || parteitu |- bgcolor=#DDEEFF | [[Antanas Tumėnas]] || ([[1880]]–[[1946]]) || [[1924]], [[18. juuni]] || [[1925]], [[27. jaanuar]] || LKDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Vytautas Petrulis]] || ([[1890]]–[[1941]]) || [[1925]], [[4. veebruar]] || [[1925]], [[19. september]] || LKDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Leonas Bistras]] || ([[1890]]–[[1971]]) || [[1925]], [[25. september]] || [[1926]], [[31. mai]] || LKDP |- bgcolor=#FFFFCC | [[Mykolas Sleževičius]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1926]], [[15. juuni]] || [[1926]], [[17. detsember]] || LTRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Augustinas Voldemaras]] || ([[1883]]–[[1942]]) || [[1926]], [[17. detsember]] || [[1929]], [[19. september]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Juozas Tūbelis]] || ([[1882]]–[[1939]]) || [[1929]], [[23. september]] || [[1938]], [[24. märts]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Vladas Mironas]] || ([[1880]]–[[1953]]) || [[1938]], [[24. märts]] || [[1939]], [[27. märts]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Jonas Černius]] || ([[1898]]–[[1977]]) || [[1939]], [[27. märts]] || [[1939]], [[21. november]] || LRL |- bgcolor=#FFEECC | [[Antanas Merkys]] || ([[1887]]–[[1950]]) || [[1939]], [[21. november]] || [[1940]], [[17. juuni]] || LRL |- | '''Rahvavalitsuse esimehed''' || || '''[[1940]]''' || '''[[1940]]''' |- | [[Justas Paleckis]] || ([[1899]]–[[1980]]) || [[1940]], [[17. juuni]] || [[1940]], [[24. juuni]] || parteitu |- | [[Vincas Krėvė]] || ([[1882]]–[[1954]]) || [[1940]], [[24. juuni]] || [[1940]], [[21. juuli]] || parteitu |} Parteide lühendid: '''LKDP''' – [[Leedu Kristlik-Demokraatlik Partei]] (''Lietuvos krikščionių demokratų partija'')<br> '''LRL''' – [[Leedu Rahvuslaste Liit]] (''Lietuvių tautininkų sąjunga'')<br> '''LSRDP''' – [[Leedu Sotsialistlik Rahvademokraatlik Partei]] (''Lietuvos socialistų liaudininkų demokratų partija'')<br> '''LTRL''' – [[Leedu Talurahva Liit]] (''Lietuvos valstiečių liaudininkų sąjunga'') ==Leedu Vabariik aastast [[1990]]== {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp !! Partei |- | '''Ministrite Nõukogu esimehed''' || || '''[[1990]]''' || '''[[1992]]''' |- bgcolor=#FFEECC | [[Kazimira Prunskienė]] || ([[1943]]–) || [[1990]], [[11. märts]] || [[1991]], [[10. jaanuar]] || [[Sąjūdis]] |- bgcolor=#FFEECC | [[Albertas Šimėnas]] || ([[1950]]–) || [[1991]], [[10. jaanuar]] || [[1991]], [[13. jaanuar]] || Sąjūdis |- bgcolor=#FFEECC | [[Gediminas Vagnorius]] || ([[1957]]–) || [[1991]], [[13. jaanuar]] || [[1992]], [[21. juuli]] || Sąjūdis |- bgcolor=#FFEECC | [[Aleksandras Abišala]] || ([[1955]]–) || [[1992]], [[21. juuli]] || [[1992]], [[25. november]] || Sąjūdis |- | '''Peaministrid''' || || '''[[1992]]''' || || |- bgcolor=#FFEECC | [[Aleksandras Abišala]] || (1955–) || [[1992]], [[25. november]] || [[1992]], [[2. detsember]] || Sąjūdis |- | [[Bronislovas Lubys]] || ([[1938]]–[[2011]]) || [[1992]], [[2. detsember]] || [[1993]], [[10. märts]] || parteitu |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Adolfas Šleževičius]] || ([[1948]]–) || [[1993]], [[10. märts]] || [[1996]], [[15. veebruar]] || LDTP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Laurynas Stankevičius]] ||([[1935]]–[[2017]]) || [[1996]], [[15. veebruar]] || [[1996]], [[27. november]] || LDTP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Gediminas Vagnorius]] || ([[1957]]–) || [[1996]], [[27. november]] || [[1999]], [[4. mai]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Irena Degutienė]] (kt) || ([[1949]]–) || [[1999]], [[4. mai]] || [[1999]], [[18. mai]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Rolandas Paksas]] || ([[1956]]–) || [[1999]], [[18. mai]] || [[1999]], [[27. oktoober]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Irena Degutienė]] (kt) || ([[1949]]–) || [[1999]], [[27. oktoober]] || [[1999]], [[3. november]] || IL |- bgcolor=#DDEEFF | [[Andrius Kubilius]] || ([[1956]]–) || [[1999]], [[3. november]] || [[2000]], [[26. oktoober]] || IL |- bgcolor=#FFFFCC | [[Rolandas Paksas]] || ([[1956]]–) || [[2000]], [[26. oktoober]] || [[2001]], [[20. juuni]] || LLL |- bgcolor=#FFFFCC | [[Eugenijus Gentvilas]] (kt) || ([[1960]]–) || [[2001]], [[20. juuni]] || [[2001]], [[3. juuli]] || LLL |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Algirdas Brazauskas]] || ([[1932]]–[[2010]]) || [[2001]], [[3. juuli]] || [[2006]], [[1. juuni]] || LSDP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Zigmantas Balčytis]] (kt) || ([[1953]]–) || [[2006]], [[1. juuni]] || [[2006]], [[4. juuli]] || LSDP |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Gediminas Kirkilas]] || ([[1951]]–) || [[2006]], [[4. juuli]] || [[2008]], [[9. detsember]] || LSDP |- bgcolor=#DDEEFF | [[Andrius Kubilius]] || ([[1956]]–) || [[2008]], [[9. detsember]] || [[2012]], [[13. detsember]] || IL |- bgcolor=#FFE8E8 | [[Algirdas Butkevičius]] || ([[1958]]–) || [[2012]], [[13. detsember]] || [[2016]], [[13. detsember]] || LSDP |- | [[Saulius Skvernelis]] || ([[1970]]–) || [[2016]], [[13. detsember]] || [[2020]], [[11. detsember]] || parteitu |- | [[Ingrida Šimonytė]] || ([[1974]]–) || [[2020]], [[11. detsember]] || [[2024]], [[12. detsember]] || parteitu |- | [[Gintautas Paluckas]] || ([[1979]]–) || 2024, 12. detsember || [[2025]], [[8. aprill]] || LSDP |- | [[Inga Ruginienė]] || ([[1981]]-) || 2025, 25. september || [[2026]], juuni || LSDP |} Parteide lühendid: '''IL''' – [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] (''Tėvynės sąjunga - Lietuvos krikščionys demokratai'')<br> '''LDTP''' – [[Leedu Demokraatlik Tööpartei]] (''Lietuvos demokratinė darbo partija'')<br> '''LLL''' – [[Leedu Liberaalne Liit]] (''Lietuvos liberalų sąjunga'')<br> '''LSDP''' – [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (''Lietuvos socialdemokratų partija'') ==Vaata ka== *[[Leedu peaminister]] *[[Leedu NSV valitsusjuhtide loend]] [[Kategooria:Leedu loendid|Valitsusjuhtide loend]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] [[fr:Premiers ministres de Lituanie]] [[id:Perdana Menteri Lituania]] [[lt:Lietuvos ministrų kabinetai (nuo 1990)]] nh4jwdl955sclyirqvcv0xh0ym2zlcp 0 48106 7174367 6933658 2026-06-16T21:42:40Z Kruusamägi 1530 7174367 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Prints Edward, [[Edinburghi hertsog]]''' (sündinud Edward Antony Richard Louis [[Mountbatten-Windsor]]; [[10. märts]]il [[1964]]) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri prints, kuninganna [[Elizabeth II]] noorim laps ja kolmas poeg. Tema vanim vend on kuningas [[Charles III]]. Ehkki sündides oli ta [[Briti troonipärimisjärjekord|Briti troonipärimisjärjekorras]] kolmas, on ta 2026. aasta seisuga 15. kohal. == Sünd == Edward sündis [[10. märts]]il [[1964]] [[Buckinghami palee]]s Londonis. Tema ema oli kuninganna [[Elizabeth II]] ja isa prints [[prints Philip, Edinburghi hertsog|Philip]]. Ta ristiti Windsori lossis [[2. mai]]l [[1964]] ning tema ristivanemad on: [[Richard, Gloucesteri krahv|Gloucesteri krahv]], Hesseni ja Rheini printsess Louise, [[Antony Armstrong-Jones|Snowdoni krahv]], [[Katharine, Kenti krahvinna|Kenti krahvinna]] ja Hannoveri printsess George. Valitseva monarhi lapsena on ta sünnist saati Suurbritannia ja Põhja-Iiri prints (Tema Kuninglik Kõrgus). == Haridus == Prints Edwardit kasvatas kuni seitsmenda eluaastani guvernant, nagu teisigi kuninglikke lapsi. Hiljem käis ta Gibbsi koolis Kensingtonis. 1972 suundus ta Heatherdowni Algkooli Berkshire'is. Oma isa ja vendade eeskujul käis ta [[Gordonstoun]]is [[Šotimaa]]l. Edward veetis ka ühe aasta välismaal, õppides [[Uus-Meremaa]]l kuni 1982. aastani. Inglismaale naasnud, läks Edward [[Cambridge'i Ülikool]]i [[ajalugu]] õppima, mille ta 1986 ka lõpetas. Sellega on ta Briti kuningakoja ajaloos neljas inimene, kellel on ülikoolikraad. Teised on [[Richard, Gloucesteri krahv]], Walesi prints Charles [[Charles Mountbatten-Windsor]] ja prints [[William Mountbatten-Windsor|William]]. == Karjäär == Pärast ülikooli lõpetamist liitus Edward [[Kuninglik Merejalavägi|Kuningliku Merejalaväega]], et saada ohvitseriks. Kuid merejalavägi osutus printsi jaoks liiga nõudlikuks ning ta lahkus [[1987]] jaanuaris enne lõpetamist. Selle tõttu langes aga printsi peale avalikkuse kriitika, et ta on liiga nõrk. Pärast merejalaväest lahkumist hakkas prints tegelema teatriga, millest ta huvitus juba kooli ajal. 1980. aastate lõpul töötas ta kahe teatrilavastuse kallal, sealhulgas ka Andrew Lloyd Webberi teatris. Printsi sisenemist televisioonimaailma kritiseeriti laialdaselt saate "It's a Royal Knockout" tõttu, kus võistkonnad, mida toetasid tema ja teised kuningliku perekonna liikmed, võistlesid heategevuse nimel. [[1993]] lõi prints Edward Windsori nime all ettevõtte Ardent Television. Ardent produtseeris dokumentaalfilme, eriti [[Euroopa]] kuninglike perekondade kohta. Et printsil oli eksklusiivne juurdepääs Windsori lossi kuninglikele arhiividele, oli tema käsutuses suur hulk materjali. Edwardit süüdistati samas kuninglike sidemete ärakasutamises omakasu nimel; Ardenti finantsolukord oli rajamisest peale kõike muud kui hea. [[2002]]. aastal kuulutas prints, et astub Ardenti direktori kohalt tagasi, et täita oma kuninglikke kohustusi ning toetada kuningannat tema aastapäeval. == Abielu == [[9. jaanuar]]il [[1999]] kuulutas prints Edward oma kihlust [[Wessexi krahvinna Sophie|Sophie Rhys-Jones]]iga, kes töötas tema enda firmas suhtekorraldajana ning on printsi väga kauge sugulane. Laulatus toimus [[19. juuni]]l [[1999]] St. George'i kabelis Windsoris ning sellega lõhuti traditsiooni kuninglike abielude sõlmimisest [[Westminster Abbey]]s. Pulmapäeval andis kuninganna talle tiitlid "Wessexi krahv" ja "Severni vikont"; seegi oli traditsiooni murdmine, kuna tavaliselt olid suverääni pojad hertsogid. Wessexi krahvi tiitel oli samuti ebatavaline. Viimane Wessexi krahv oli toona olnud [[Harold II|Harold Godwinson]] enne oma trooniletõusu [[1066]]. Edwardi ametlik tiitel oli seejärel '''Wessexi krahv''' (Tema Kuninglik Kõrgus), sellal kui Sophie oli '''Wessexi krahvinna''' (Tema Kuninglik Kõrgus). Krahvil ja krahvinnal on kaks last, [[2003]]. aastal sündinud tütar [[Wessexi printsess Louise|Louise]], keda tuntakse kui '''Leedi Louise Windsorit''', ja [[2007]]. aastal sündinud [[James Windsor, Severni vikont]]. Abikaasad on palunud, et nende lapsed saaksid krahvi/krahvinna tiitli printsi/printsessi oma asemel. Kuid kuna selleks pole kuninganna veel vastavat seadust välja andnud, on nad ikkagi prints(ess)id. Paari järgnevad pojad-tütred oleksid ''honourable'' ('kõrgeausus') või ''lady'' ('leedi'). == Kuninglikud kohustused == Edward ja tema abikaasa täidavad kuninga nimel väga paljusid kuninglikke kohustusi, saades selleks iga-aastase sissetulekuna 141 000 naela. 2010. aastatel võttis ta üha üle esindusrolle oma isalt [[prints Philip, Edinburghi hertsog|prints Philipilt]], kuna viimane oli oma vanuse tõttu pidanud neist loobuma. Hertsogi teised kohustused näitavad tema huve spordis ja kunstides. == Edinburghi hertsogkond == Krahvi pulmade ajal teatati, et krahv võtab aegamööda üle tiitli "Edinburghi hertsog", kuigi ta ei päri seda oma isalt. 2023. aastal, Edwardi 59. sünnipäeval, anti talle Edinburghi hertsogi tiitel. Seega on tema korrektne kõnetusviis "Tema Kuninglik Kõrgus Edinburghi hertsog".<ref>{{cite news |title=The Crown Office|url=https://www.thegazette.co.uk/notice/4306002 |access-date=15. märts 2023 |work=[[The London Gazette]]}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.royal.uk/dukedom-edinburgh|title=The King confers The Dukedom of Edinburgh upon The Prince Edward|work=The Royal Family|date=9. märts 2023|accessdate=10. märts 2023|archive-date=2023-03-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20230310120219/https://www.royal.uk/dukedom-edinburgh|url-status=dead}}</ref> Samas pole tiitel päritav ja liidetakse pärast Edwardi surma uuesti Briti krooniga.<ref>{{cite web|url=https://www.telegraph.co.uk/royal-family/2023/03/10/prince-edward-new-duke-edinburgh-title-palace-process/|title=Prince Edward may have the Duke of Edinburgh title – but getting it wasn't easy|work=The Telegraph|first=Camilla|last=Tominey|date=10. märts 2023|accessdate=10. märts 2023}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.royal.uk/duke-edinburgh Sissekanne Edinburghi hertsogist] [[Briti kuninglik pere|Briti kuningliku pere]] ametlikul veebilehel (inglise keeles {{JÄRJESTA:Edward}} [[Kategooria:Briti kuninglik perekond]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 76s2roudey5spocu1irun7kzslm5dby 0 48457 7174390 7174015 2026-06-16T22:00:59Z Andres 5 7174390 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjelväheneb vastavate mustrite äratundmise võime. == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Morfoloogiline klassifikatsioon === Närvirakkude morfoloogilise klassifikatsiooni järgi jagunevad neuronid mitmesse rühma. Jätkete olemasolu ja arvu alusel liigitatakse närvirakud järgmiselt:<ref name="fT7Qt" /> [[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; [[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – üks dendriit ja üks [[akson]]; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; [[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – palju dendriite ja üks akson; levinuim neuronite vorm inimesel; [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – dendriit ja akson on arengus osaliselt liitunud ning ei ole valgusmikroskoobis selgelt eristatavad; neid leidub [[spinaalganglion]]ites. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised närvirakutüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]] – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja halvatus. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. Näiteks [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral hävivad neuronid [[peaaju]] teatud piirkondades.<ref name="MtI1B" /> [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] n1ckl9c73byba9pikxtgksb493914j2 7174435 7174390 2026-06-17T02:40:54Z Andres 5 /* Neurodegeneratsioon */ 7174435 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjelväheneb vastavate mustrite äratundmise võime. == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Morfoloogiline klassifikatsioon === Närvirakkude morfoloogilise klassifikatsiooni järgi jagunevad neuronid mitmesse rühma. Jätkete olemasolu ja arvu alusel liigitatakse närvirakud järgmiselt:<ref name="fT7Qt" /> [[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; [[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – üks dendriit ja üks [[akson]]; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; [[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – palju dendriite ja üks akson; levinuim neuronite vorm inimesel; [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – dendriit ja akson on arengus osaliselt liitunud ning ei ole valgusmikroskoobis selgelt eristatavad; neid leidub [[spinaalganglion]]ites. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised närvirakutüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] 4f7y1q7hqad5jn71g1weo3vz8bw9tot 7174438 7174435 2026-06-17T03:10:21Z Andres 5 /* Neuronite vastastikmõju */ 7174438 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Morfoloogiline klassifikatsioon === Närvirakkude morfoloogilise klassifikatsiooni järgi jagunevad neuronid mitmesse rühma. Jätkete olemasolu ja arvu alusel liigitatakse närvirakud järgmiselt:<ref name="fT7Qt" /> [[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; [[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – üks dendriit ja üks [[akson]]; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; [[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – palju dendriite ja üks akson; levinuim neuronite vorm inimesel; [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – dendriit ja akson on arengus osaliselt liitunud ning ei ole valgusmikroskoobis selgelt eristatavad; neid leidub [[spinaalganglion]]ites. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised närvirakutüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] 9ac6ps7ga4fv0ibvaljz8xr5y5w0i0o 7174439 7174438 2026-06-17T03:12:07Z Andres 5 /* Morfoloogiline klassifikatsioon */ 7174439 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Morfoloogiline klassifikatsioon === Närvirakkude morfoloogilise klassifikatsiooni järgi jagunevad neuronid mitmesse rühma. Jätkete olemasolu ja arvu alusel liigitatakse närvirakud järgmiselt:<ref name="fT7Qt" /> *[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – üks dendriit ja üks [[akson]]; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – palju dendriite ja üks akson; levinuim neuronite vorm inimesel; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – dendriit ja akson on arengus osaliselt liitunud ning ei ole valgusmikroskoobis selgelt eristatavad; neid leidub [[spinaalganglion]]ites. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised närvirakutüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] 1plwkgfmf5dbrogujnoftze7pae1x67 7174443 7174439 2026-06-17T04:20:12Z Andres 5 /* Liigitus */ 7174443 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). === Närvivõrgud === {{Vaata|Närvivõrk}} Närvivõrk on omavahel ühendatud neuronite populatsioon, mis võtab vastu, töötleb ja edastab informatsiooni. Sellised võrgud võivad olla väga lihtsad või äärmiselt keerukad ning nende struktuur ja ühenduste muster määravad suurel määral [[närvisüsteem]]i talitluse. Neuronite vaheline kommunikatsioon on elektrokeemiline protsess,<ref name="cromer" /> mille käigus neuron üle [[lävipotentsiaal]]i erutatud depolariseerub ning edastab signaali mööda [[akson]]it teistele neuronitele. See signaal kandub edasi [[sünaps]]ide kaudu, kus see võib järgmisi neuroneid kas erutada või pidurdada. Närvisüsteemi talitlus põhineb selliste võrkude dünaamilisel aktiivsusel. Informatsioon kodeeritakse neuronite aktiivsusmustrites ja sünaptiliste ühenduste tugevuses. [[Närviahel]]a all mõistetakse tavaliselt konkreetsemat ja funktsionaalselt määratletud neuronite ühenduste jada, mis vahendab kindlat ülesannet (näiteks refleksikaar). Ahelad võivad sisaldada ka [[tagasiside]]mehhanisme, kuid tagasiside ei ole ahela ainus tunnus. ==== Näited ==== Närviahela lihtne näide on [[refleksikaar]]. Näiteks [[põlverefleks]]i puhul edastab [[sensoorne neuron]] lihase venitusest tuleneva signaali [[seljaaju]]sse, kus see võib ühe või mitme [[vaheneuron]]i vahendusel aktiveerida [[motoorne neuron|motoorse neuroni]]. Motoorne neuron juhib signaali tagasi lihasesse, põhjustades selle kokkutõmbe. Selline ahel on suhteliselt lühike, kiire ja funktsionaalselt selgelt määratletud. Keerukama närvivõrgu näide on [[ajukoor]]e võrgud, mis osalevad näiteks [[nägemine|nägemises]], [[mälu]]s ja [[otsustamine|otsustamises]]. Nendes võrkudes on neuronid ühendatud väga tihedalt ja mitmetasandiliselt rööpühenduste ja tagasisideahelatena. Informatsiooni töötlemine ei toimu lineaarse ahelana, vaid hajusates aktiivsusmustrites, milles samal ajal osaleb palju neuroneid. Sellised keerukad võrgustikud võimaldavad mustrite äratundmist, õppimist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], paindlikku ja kontekstist sõltuvat käitumist. === Peaaju ja neuronid === [[Pilt:Perfiles de tipos de células.png|500px|Rakutüüpide profiilid ja peamised analüüsimeetodid ajus]] Aju rakutüüpide uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid multimodaalseid meetodeid. Rakutüüpide ruumilise jaotuse ja konnektiivsuse kaardistamiseks kasutatakse sageli ühist koordinaatsüsteemi (CCF). Peamiste lähenemiste seas on: *(A) [[transkriptoomika|transkriptoomilised]] ja üksikraku/üksiktuuma meetodid ([[sc/snRNA-seq]]) ning [[epigenoomika|epigenoomilised]] meetodid ([[ATAC-seq]], [[snmC-seq]]), *(B) [[retrotranskriptoomika]] lähenemised ([[retro-seq]]), *(C) üksikraku morfoloogia ja konnektiivsuse analüüs (näiteks [[fMOST]], [[BAR-seq]]), *(D) [[ruumiline transkriptoomika]] (näiteks [[MERFISH]]), *(E) anterograadsed ja retrograadsed märgistamismeetodeid neuronite jälgimiseks, *(F) multimodaalsed meetodid, mis ühendavad transkriptoomi, elektrofüsioloogia ja morfoloogia (näiteks [[Patch-seq]]), *(G) rakutüüpide klassifikatsioon taksonoomiatena, mis kajastavad hierarhilisi seoseid ja multimodaalset vastavust, *(H) transgeensed hiireliine, mida kasutatakse kindlate rakutüüpide selektiivseks uurimiseks. Neuronite arv [[peaaju]]s varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref name="nervenet">R. Williams, K. Herrup. The Control of Neuron Number. – ''The Annual Review of Neuroscience'', 1988, 11: 423–453.</ref> Inimese peaaju neuronite arvuks hinnati pikka aega ligikaudu 100 miljardit, kuid uuemad uurimused näitavad, et see arv on tegelikult 85 miljardit.<ref name="Herculano,2009">Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers in Human Neuroscience'', 2009. [https://www.frontiersin.org/journals/human-neuroscience/articles/10.3389/neuro.09.031.2009/full Täistekst.] "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."</ref><ref name="Bartheld2016">von Bartheld, C. S., Bahney, J., Herculano-Houzel, S. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016.</ref> == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Morfoloogiline klassifikatsioon === Närvirakkude morfoloogilise klassifikatsiooni järgi jagunevad neuronid mitmesse rühma. Jätkete olemasolu ja arvu alusel liigitatakse närvirakud järgmiselt:<ref name="fT7Qt" /> *[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – üks dendriit ja üks [[akson]]; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – palju dendriite ja üks akson; levinuim neuronite vorm inimesel; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – dendriit ja akson on arengus osaliselt liitunud ning ei ole valgusmikroskoobis selgelt eristatavad; neid leidub [[spinaalganglion]]ites. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised närvirakutüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] 6ekjguswd1brih6y1qwx61v79djak11 7174446 7174443 2026-06-17T04:24:16Z Andres 5 /* Närvivõrgud */ 7174446 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). === Närvivõrgustikud === {{Vaata|Närvivõrgustik}} Närvivõrgustik on omavahel ühendatud neuronite populatsioon, mis võtab vastu, töötleb ja edastab informatsiooni. Sellised võrgud võivad olla väga lihtsad või äärmiselt keerukad ning nende struktuur ja ühenduste muster määravad suurel määral [[närvisüsteem]]i talitluse. Neuronite vaheline kommunikatsioon on elektrokeemiline protsess,<ref name="cromer" /> mille käigus neuron üle [[lävipotentsiaal]]i erutatud depolariseerub ning edastab signaali mööda [[akson]]it teistele neuronitele. See signaal kandub edasi [[sünaps]]ide kaudu, kus see võib järgmisi neuroneid kas erutada või pidurdada. Närvisüsteemi talitlus põhineb selliste võrgustike dünaamilisel aktiivsusel. Informatsioon kodeeritakse neuronite aktiivsusmustrites ja sünaptiliste ühenduste tugevuses. [[Närviahel]]a all mõistetakse tavaliselt konkreetsemat ja funktsionaalselt määratletud neuronite ühenduste jada, mis täidab kindlat ülesannet (näiteks [[refleksikaar]]). Ahelad võivad sisaldada ka [[tagasiside]]mehhanisme, kuid tagasiside ei ole ahela ainus tunnus. ==== Näited ==== Närviahela lihtne näide on [[refleksikaar]]. Näiteks [[põlverefleks]]i puhul edastab [[sensoorne neuron]] lihase venitusest tuleneva signaali [[seljaaju]]sse, kus see võib ühe või mitme [[vaheneuron]]i vahendusel aktiveerida [[motoorne neuron|motoorse neuroni]]. Motoorne neuron juhib signaali tagasi lihasesse, põhjustades selle kokkutõmbe. Selline ahel on suhteliselt lühike, kiire ja funktsionaalselt selgelt määratletud. Keerukama närvivõrgustiku näide on [[ajukoor]]e võrgustikud, mis osalevad näiteks [[nägemine|nägemises]], [[mälu]]s ja [[otsustamine|otsustamises]]. Nendes võrgustikes on neuronid ühendatud väga tihedalt ja mitmetasandiliselt rööpühenduste ja tagasisideahelatena. Informatsiooni töötlemine ei toimu lineaarse ahelana, vaid hajusates aktiivsusmustrites, milles üheaegselt osaleb palju neuroneid. Sellised keerukad võrgustikud võimaldavad mustrite äratundmist, õppimist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], paindlikku ja kontekstist sõltuvat käitumist. === Peaaju ja neuronid === [[Pilt:Perfiles de tipos de células.png|500px|Rakutüüpide profiilid ja peamised analüüsimeetodid ajus]] Aju rakutüüpide uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid multimodaalseid meetodeid. Rakutüüpide ruumilise jaotuse ja konnektiivsuse kaardistamiseks kasutatakse sageli ühist koordinaatsüsteemi (CCF). Peamiste lähenemiste seas on: *(A) [[transkriptoomika|transkriptoomilised]] ja üksikraku/üksiktuuma meetodid ([[sc/snRNA-seq]]) ning [[epigenoomika|epigenoomilised]] meetodid ([[ATAC-seq]], [[snmC-seq]]), *(B) [[retrotranskriptoomika]] lähenemised ([[retro-seq]]), *(C) üksikraku morfoloogia ja konnektiivsuse analüüs (näiteks [[fMOST]], [[BAR-seq]]), *(D) [[ruumiline transkriptoomika]] (näiteks [[MERFISH]]), *(E) anterograadsed ja retrograadsed märgistamismeetodeid neuronite jälgimiseks, *(F) multimodaalsed meetodid, mis ühendavad transkriptoomi, elektrofüsioloogia ja morfoloogia (näiteks [[Patch-seq]]), *(G) rakutüüpide klassifikatsioon taksonoomiatena, mis kajastavad hierarhilisi seoseid ja multimodaalset vastavust, *(H) transgeensed hiireliine, mida kasutatakse kindlate rakutüüpide selektiivseks uurimiseks. Neuronite arv [[peaaju]]s varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref name="nervenet">R. Williams, K. Herrup. The Control of Neuron Number. – ''The Annual Review of Neuroscience'', 1988, 11: 423–453.</ref> Inimese peaaju neuronite arvuks hinnati pikka aega ligikaudu 100 miljardit, kuid uuemad uurimused näitavad, et see arv on tegelikult 85 miljardit.<ref name="Herculano,2009">Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers in Human Neuroscience'', 2009. [https://www.frontiersin.org/journals/human-neuroscience/articles/10.3389/neuro.09.031.2009/full Täistekst.] "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."</ref><ref name="Bartheld2016">von Bartheld, C. S., Bahney, J., Herculano-Houzel, S. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016.</ref> == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Morfoloogiline klassifikatsioon === Närvirakkude morfoloogilise klassifikatsiooni järgi jagunevad neuronid mitmesse rühma. Jätkete olemasolu ja arvu alusel liigitatakse närvirakud järgmiselt:<ref name="fT7Qt" /> *[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – üks dendriit ja üks [[akson]]; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – palju dendriite ja üks akson; levinuim neuronite vorm inimesel; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – dendriit ja akson on arengus osaliselt liitunud ning ei ole valgusmikroskoobis selgelt eristatavad; neid leidub [[spinaalganglion]]ites. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised närvirakutüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] 0lq7khfv5d951b2ofnqvl0ak04gic22 7174452 7174446 2026-06-17T05:05:32Z Andres 5 /* Liigitus */ 7174452 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). === Närvivõrgustikud === {{Vaata|Närvivõrgustik}} Närvivõrgustik on omavahel ühendatud neuronite populatsioon, mis võtab vastu, töötleb ja edastab informatsiooni. Sellised võrgud võivad olla väga lihtsad või äärmiselt keerukad ning nende struktuur ja ühenduste muster määravad suurel määral [[närvisüsteem]]i talitluse. Neuronite vaheline kommunikatsioon on elektrokeemiline protsess,<ref name="cromer" /> mille käigus neuron üle [[lävipotentsiaal]]i erutatud depolariseerub ning edastab signaali mööda [[akson]]it teistele neuronitele. See signaal kandub edasi [[sünaps]]ide kaudu, kus see võib järgmisi neuroneid kas erutada või pidurdada. Närvisüsteemi talitlus põhineb selliste võrgustike dünaamilisel aktiivsusel. Informatsioon kodeeritakse neuronite aktiivsusmustrites ja sünaptiliste ühenduste tugevuses. [[Närviahel]]a all mõistetakse tavaliselt konkreetsemat ja funktsionaalselt määratletud neuronite ühenduste jada, mis täidab kindlat ülesannet (näiteks [[refleksikaar]]). Ahelad võivad sisaldada ka [[tagasiside]]mehhanisme, kuid tagasiside ei ole ahela ainus tunnus. ==== Näited ==== Närviahela lihtne näide on [[refleksikaar]]. Näiteks [[põlverefleks]]i puhul edastab [[sensoorne neuron]] lihase venitusest tuleneva signaali [[seljaaju]]sse, kus see võib ühe või mitme [[vaheneuron]]i vahendusel aktiveerida [[motoorne neuron|motoorse neuroni]]. Motoorne neuron juhib signaali tagasi lihasesse, põhjustades selle kokkutõmbe. Selline ahel on suhteliselt lühike, kiire ja funktsionaalselt selgelt määratletud. Keerukama närvivõrgustiku näide on [[ajukoor]]e võrgustikud, mis osalevad näiteks [[nägemine|nägemises]], [[mälu]]s ja [[otsustamine|otsustamises]]. Nendes võrgustikes on neuronid ühendatud väga tihedalt ja mitmetasandiliselt rööpühenduste ja tagasisideahelatena. Informatsiooni töötlemine ei toimu lineaarse ahelana, vaid hajusates aktiivsusmustrites, milles üheaegselt osaleb palju neuroneid. Sellised keerukad võrgustikud võimaldavad mustrite äratundmist, õppimist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], paindlikku ja kontekstist sõltuvat käitumist. === Peaaju ja neuronid === [[Pilt:Perfiles de tipos de células.png|500px|Rakutüüpide profiilid ja peamised analüüsimeetodid ajus]] Aju rakutüüpide uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid multimodaalseid meetodeid. Rakutüüpide ruumilise jaotuse ja konnektiivsuse kaardistamiseks kasutatakse sageli ühist koordinaatsüsteemi (CCF). Peamiste lähenemiste seas on: *(A) [[transkriptoomika|transkriptoomilised]] ja üksikraku/üksiktuuma meetodid ([[sc/snRNA-seq]]) ning [[epigenoomika|epigenoomilised]] meetodid ([[ATAC-seq]], [[snmC-seq]]), *(B) [[retrotranskriptoomika]] lähenemised ([[retro-seq]]), *(C) üksikraku morfoloogia ja konnektiivsuse analüüs (näiteks [[fMOST]], [[BAR-seq]]), *(D) [[ruumiline transkriptoomika]] (näiteks [[MERFISH]]), *(E) anterograadsed ja retrograadsed märgistamismeetodeid neuronite jälgimiseks, *(F) multimodaalsed meetodid, mis ühendavad transkriptoomi, elektrofüsioloogia ja morfoloogia (näiteks [[Patch-seq]]), *(G) rakutüüpide klassifikatsioon taksonoomiatena, mis kajastavad hierarhilisi seoseid ja multimodaalset vastavust, *(H) transgeensed hiireliine, mida kasutatakse kindlate rakutüüpide selektiivseks uurimiseks. Neuronite arv [[peaaju]]s varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref name="nervenet">R. Williams, K. Herrup. The Control of Neuron Number. – ''The Annual Review of Neuroscience'', 1988, 11: 423–453.</ref> Inimese peaaju neuronite arvuks hinnati pikka aega ligikaudu 100 miljardit, kuid uuemad uurimused näitavad, et see arv on tegelikult 85 miljardit.<ref name="Herculano,2009">Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers in Human Neuroscience'', 2009. [https://www.frontiersin.org/journals/human-neuroscience/articles/10.3389/neuro.09.031.2009/full Täistekst.] "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."</ref><ref name="Bartheld2016">von Bartheld, C. S., Bahney, J., Herculano-Houzel, S. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016.</ref> == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Rakukeha suuruse alusel === Rakukeha läbimõõt jääb tavaliselt vahemikku 5–135 [[mikromeeter (pikkusühik)|mikromeetrit (μm)]]. Rakukeha läbimõõdu ja raku funktsionaalsete omaduste alusel saab neuronid liigitada [[parvotsellulaarne neuron|parvotsellulaarseteks]] ja [[magnotsellulaarne neuron|magnotsellulaarseteks]]. === Rakukeha kuju alusel === Rakukeha kuju alusel saab neuroneid liigitada järgmiselt:<ref name="paniagua" /> *[[polüeedriline neuron|polüeedrilised]] – näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e [[motoneuron]]id; *[[käävjas neuron|käävjad]] – esinevad ajukoores, sealhulgas double-bouquet-rakk|''double-bouquet''-rakud (DBC). '''Tähekujulised''' – näiteks [[ajukoor|ajukoore]] tähekujulised neuronid, samuti väikeaju tähekujulised rakud, [[korvrakk|korvrakud]] (''basket cells'') ja Golgi tüüpi neuronid. '''Sfäärilised''' – esinevad [[seljaaju ganglion|seljaaju ganglionides]], [[sümpaatiline ganglion|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline ganglion|parasümpaatilistes ganglionides]]. '''Püramidaalsed''' – tüüpilised ajukoore neuronid. === Morfoloogiline klassifikatsioon === Närvirakkude morfoloogilise klassifikatsiooni järgi jagunevad neuronid mitmesse rühma. Jätkete olemasolu ja arvu alusel liigitatakse närvirakud järgmiselt:<ref name="fT7Qt" /> *[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – üks dendriit ja üks [[akson]]; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – palju dendriite ja üks akson; levinuim neuronite vorm inimesel; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – dendriit ja akson on arengus osaliselt liitunud ning ei ole valgusmikroskoobis selgelt eristatavad; neid leidub [[spinaalganglion]]ides. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised neuronitüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] hgsni929xdailc5wyueak9t0i48g1pz 7174453 7174452 2026-06-17T05:06:31Z Andres 5 /* Rakukeha kuju alusel */ 7174453 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). === Närvivõrgustikud === {{Vaata|Närvivõrgustik}} Närvivõrgustik on omavahel ühendatud neuronite populatsioon, mis võtab vastu, töötleb ja edastab informatsiooni. Sellised võrgud võivad olla väga lihtsad või äärmiselt keerukad ning nende struktuur ja ühenduste muster määravad suurel määral [[närvisüsteem]]i talitluse. Neuronite vaheline kommunikatsioon on elektrokeemiline protsess,<ref name="cromer" /> mille käigus neuron üle [[lävipotentsiaal]]i erutatud depolariseerub ning edastab signaali mööda [[akson]]it teistele neuronitele. See signaal kandub edasi [[sünaps]]ide kaudu, kus see võib järgmisi neuroneid kas erutada või pidurdada. Närvisüsteemi talitlus põhineb selliste võrgustike dünaamilisel aktiivsusel. Informatsioon kodeeritakse neuronite aktiivsusmustrites ja sünaptiliste ühenduste tugevuses. [[Närviahel]]a all mõistetakse tavaliselt konkreetsemat ja funktsionaalselt määratletud neuronite ühenduste jada, mis täidab kindlat ülesannet (näiteks [[refleksikaar]]). Ahelad võivad sisaldada ka [[tagasiside]]mehhanisme, kuid tagasiside ei ole ahela ainus tunnus. ==== Näited ==== Närviahela lihtne näide on [[refleksikaar]]. Näiteks [[põlverefleks]]i puhul edastab [[sensoorne neuron]] lihase venitusest tuleneva signaali [[seljaaju]]sse, kus see võib ühe või mitme [[vaheneuron]]i vahendusel aktiveerida [[motoorne neuron|motoorse neuroni]]. Motoorne neuron juhib signaali tagasi lihasesse, põhjustades selle kokkutõmbe. Selline ahel on suhteliselt lühike, kiire ja funktsionaalselt selgelt määratletud. Keerukama närvivõrgustiku näide on [[ajukoor]]e võrgustikud, mis osalevad näiteks [[nägemine|nägemises]], [[mälu]]s ja [[otsustamine|otsustamises]]. Nendes võrgustikes on neuronid ühendatud väga tihedalt ja mitmetasandiliselt rööpühenduste ja tagasisideahelatena. Informatsiooni töötlemine ei toimu lineaarse ahelana, vaid hajusates aktiivsusmustrites, milles üheaegselt osaleb palju neuroneid. Sellised keerukad võrgustikud võimaldavad mustrite äratundmist, õppimist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], paindlikku ja kontekstist sõltuvat käitumist. === Peaaju ja neuronid === [[Pilt:Perfiles de tipos de células.png|500px|Rakutüüpide profiilid ja peamised analüüsimeetodid ajus]] Aju rakutüüpide uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid multimodaalseid meetodeid. Rakutüüpide ruumilise jaotuse ja konnektiivsuse kaardistamiseks kasutatakse sageli ühist koordinaatsüsteemi (CCF). Peamiste lähenemiste seas on: *(A) [[transkriptoomika|transkriptoomilised]] ja üksikraku/üksiktuuma meetodid ([[sc/snRNA-seq]]) ning [[epigenoomika|epigenoomilised]] meetodid ([[ATAC-seq]], [[snmC-seq]]), *(B) [[retrotranskriptoomika]] lähenemised ([[retro-seq]]), *(C) üksikraku morfoloogia ja konnektiivsuse analüüs (näiteks [[fMOST]], [[BAR-seq]]), *(D) [[ruumiline transkriptoomika]] (näiteks [[MERFISH]]), *(E) anterograadsed ja retrograadsed märgistamismeetodeid neuronite jälgimiseks, *(F) multimodaalsed meetodid, mis ühendavad transkriptoomi, elektrofüsioloogia ja morfoloogia (näiteks [[Patch-seq]]), *(G) rakutüüpide klassifikatsioon taksonoomiatena, mis kajastavad hierarhilisi seoseid ja multimodaalset vastavust, *(H) transgeensed hiireliine, mida kasutatakse kindlate rakutüüpide selektiivseks uurimiseks. Neuronite arv [[peaaju]]s varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref name="nervenet">R. Williams, K. Herrup. The Control of Neuron Number. – ''The Annual Review of Neuroscience'', 1988, 11: 423–453.</ref> Inimese peaaju neuronite arvuks hinnati pikka aega ligikaudu 100 miljardit, kuid uuemad uurimused näitavad, et see arv on tegelikult 85 miljardit.<ref name="Herculano,2009">Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers in Human Neuroscience'', 2009. [https://www.frontiersin.org/journals/human-neuroscience/articles/10.3389/neuro.09.031.2009/full Täistekst.] "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."</ref><ref name="Bartheld2016">von Bartheld, C. S., Bahney, J., Herculano-Houzel, S. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016.</ref> == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Rakukeha suuruse alusel === Rakukeha läbimõõt jääb tavaliselt vahemikku 5–135 [[mikromeeter (pikkusühik)|mikromeetrit (μm)]]. Rakukeha läbimõõdu ja raku funktsionaalsete omaduste alusel saab neuronid liigitada [[parvotsellulaarne neuron|parvotsellulaarseteks]] ja [[magnotsellulaarne neuron|magnotsellulaarseteks]]. === Rakukeha kuju alusel === Rakukeha kuju alusel saab neuroneid liigitada järgmiselt:<ref name="paniagua" /> *[[polüeedriline neuron|polüeedrilised]] – näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e [[motoneuron]]id; *[[käävjas neuron|käävjad]] – esinevad ajukoores, sealhulgas [[double-bouquet-rakk|''double-bouquet''-rakud]] ([[DBC]]). '''Tähekujulised''' – näiteks [[ajukoor|ajukoore]] tähekujulised neuronid, samuti väikeaju tähekujulised rakud, [[korvrakk|korvrakud]] (''basket cells'') ja Golgi tüüpi neuronid. '''Sfäärilised''' – esinevad [[seljaaju ganglion|seljaaju ganglionides]], [[sümpaatiline ganglion|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline ganglion|parasümpaatilistes ganglionides]]. '''Püramidaalsed''' – tüüpilised ajukoore neuronid. === Morfoloogiline klassifikatsioon === Närvirakkude morfoloogilise klassifikatsiooni järgi jagunevad neuronid mitmesse rühma. Jätkete olemasolu ja arvu alusel liigitatakse närvirakud järgmiselt:<ref name="fT7Qt" /> *[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – üks dendriit ja üks [[akson]]; neid leidub näiteks [[silm]]a [[võrkkest]]as; *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – palju dendriite ja üks akson; levinuim neuronite vorm inimesel; *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – dendriit ja akson on arengus osaliselt liitunud ning ei ole valgusmikroskoobis selgelt eristatavad; neid leidub [[spinaalganglion]]ides. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised neuronitüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] nbmxi4qvw2qf404qbve9vkssgaifdov 7174586 7174453 2026-06-17T09:35:52Z Andres 5 7174586 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). === Närvivõrgustikud === {{Vaata|Närvivõrgustik}} Närvivõrgustik on omavahel ühendatud neuronite populatsioon, mis võtab vastu, töötleb ja edastab informatsiooni. Sellised võrgud võivad olla väga lihtsad või äärmiselt keerukad ning nende struktuur ja ühenduste muster määravad suurel määral [[närvisüsteem]]i talitluse. Neuronite vaheline kommunikatsioon on elektrokeemiline protsess,<ref name="cromer" /> mille käigus neuron üle [[lävipotentsiaal]]i erutatud depolariseerub ning edastab signaali mööda [[akson]]it teistele neuronitele. See signaal kandub edasi [[sünaps]]ide kaudu, kus see võib järgmisi neuroneid kas erutada või pidurdada. Närvisüsteemi talitlus põhineb selliste võrgustike dünaamilisel aktiivsusel. Informatsioon kodeeritakse neuronite aktiivsusmustrites ja sünaptiliste ühenduste tugevuses. [[Närviahel]]a all mõistetakse tavaliselt konkreetsemat ja funktsionaalselt määratletud neuronite ühenduste jada, mis täidab kindlat ülesannet (näiteks [[refleksikaar]]). Ahelad võivad sisaldada ka [[tagasiside]]mehhanisme, kuid tagasiside ei ole ahela ainus tunnus. ==== Näited ==== Närviahela lihtne näide on [[refleksikaar]]. Näiteks [[põlverefleks]]i puhul edastab [[sensoorne neuron]] lihase venitusest tuleneva signaali [[seljaaju]]sse, kus see võib ühe või mitme [[vaheneuron]]i vahendusel aktiveerida [[motoorne neuron|motoorse neuroni]]. Motoorne neuron juhib signaali tagasi lihasesse, põhjustades selle kokkutõmbe. Selline ahel on suhteliselt lühike, kiire ja funktsionaalselt selgelt määratletud. Keerukama närvivõrgustiku näide on [[ajukoor]]e võrgustikud, mis osalevad näiteks [[nägemine|nägemises]], [[mälu]]s ja [[otsustamine|otsustamises]]. Nendes võrgustikes on neuronid ühendatud väga tihedalt ja mitmetasandiliselt rööpühenduste ja tagasisideahelatena. Informatsiooni töötlemine ei toimu lineaarse ahelana, vaid hajusates aktiivsusmustrites, milles üheaegselt osaleb palju neuroneid. Sellised keerukad võrgustikud võimaldavad mustrite äratundmist, õppimist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], paindlikku ja kontekstist sõltuvat käitumist. === Peaaju ja neuronid === [[Pilt:Perfiles de tipos de células.png|500px|Rakutüüpide profiilid ja peamised analüüsimeetodid ajus]] Aju rakutüüpide uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid multimodaalseid meetodeid. Rakutüüpide ruumilise jaotuse ja konnektiivsuse kaardistamiseks kasutatakse sageli ühist koordinaatsüsteemi (CCF). Peamiste lähenemiste seas on: *(A) [[transkriptoomika|transkriptoomilised]] ja üksikraku/üksiktuuma meetodid ([[sc/snRNA-seq]]) ning [[epigenoomika|epigenoomilised]] meetodid ([[ATAC-seq]], [[snmC-seq]]), *(B) [[retrotranskriptoomika]] lähenemised ([[retro-seq]]), *(C) üksikraku morfoloogia ja konnektiivsuse analüüs (näiteks [[fMOST]], [[BAR-seq]]), *(D) [[ruumiline transkriptoomika]] (näiteks [[MERFISH]]), *(E) anterograadsed ja retrograadsed märgistamismeetodeid neuronite jälgimiseks, *(F) multimodaalsed meetodid, mis ühendavad transkriptoomi, elektrofüsioloogia ja morfoloogia (näiteks [[Patch-seq]]), *(G) rakutüüpide klassifikatsioon taksonoomiatena, mis kajastavad hierarhilisi seoseid ja multimodaalset vastavust, *(H) transgeensed hiireliine, mida kasutatakse kindlate rakutüüpide selektiivseks uurimiseks. Neuronite arv [[peaaju]]s varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref name="nervenet">R. Williams, K. Herrup. The Control of Neuron Number. – ''The Annual Review of Neuroscience'', 1988, 11: 423–453.</ref> Inimese peaaju neuronite arvuks hinnati pikka aega ligikaudu 100 miljardit, kuid uuemad uurimused näitavad, et see arv on tegelikult 85 miljardit.<ref name="Herculano,2009">Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers in Human Neuroscience'', 2009. [https://www.frontiersin.org/journals/human-neuroscience/articles/10.3389/neuro.09.031.2009/full Täistekst.] "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."</ref><ref name="Bartheld2016">von Bartheld, C. S., Bahney, J., Herculano-Houzel, S. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016.</ref> == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Rakukeha suuruse alusel === Rakukeha läbimõõt jääb tavaliselt vahemikku 5–135 [[mikromeeter (pikkusühik)|mikromeetrit (μm)]]. Rakukeha läbimõõdu ja raku funktsionaalsete omaduste alusel saab neuronid liigitada [[parvotsellulaarne neuron|parvotsellulaarseteks]] ja [[magnotsellulaarne neuron|magnotsellulaarseteks]]. === Rakukeha kuju alusel === Rakukeha kuju alusel saab neuroneid liigitada järgmiselt:<ref name="paniagua" /> *[[polüeedriline neuron|polüeedrilised]] – näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e [[motoneuron]]id; *[[käävjas neuron|käävjad]] – esinevad ajukoores, sealhulgas [[double-bouquet-rakk|''double-bouquet''-rakud]] ([[DBC]]); *[[tähekujuline neuron|Tthekujulised]] – näiteks [[ajukoor|ajukoore]] tähekujulised neuronid, samuti [[väikeaju]] tähekujulised rakud; *[[korvrakk|korvrakud]] ja [[Golgi tüüpi neuron]]id; *[[sfääriline neuron|sfäärilised]] – esinevad [[seljaaju ganglion|seljaaju ganglionides]], [[sümpaatiline ganglion|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline ganglion|parasümpaatilistes ganglionides]]; *[[püramidaalneuron]]id ehk [[püramiidneuron]]id – tüüpilised ajukoore neuronid. === Polaarsuse alusel === Jätkete arvu ja nende anatoomia alusel liigitatakse neuronid järgmiselt:<ref name="paniagua" /><ref name="fT7Qt" /> *[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke; selline ehitus on iseloomulik peamiselt [[selgrootu]]tele ja esineb selgroogsetel peamiselt embrüonaalse arengu varases staadiumis; *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub kaks selgelt eristatavat jätket: üks [[dendriit]] ja üks [[akson]]; rakukeha paikneb tavaliselt nende vahel; neid leidub peamiselt meeleelundites, näiteks [[võrkkest]]as, kus bipolaarsed neuronid on vaheneuronid (erinevalt [[kepike|kepikestest]] ja [[kolvike]]stest, mis on retseptorrakud), samuti [[sisekõrv]]a kuulmis- ja vestibulaarsüsteemis; *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub palju [[dendriit]]e ja üks [[akson]]; see on kõige levinum neuronitüüp [[selgroogsed|selgroogsetel]], sealhulgas inimesel; multipolaarsete neuronite hulka kuuluvad nii [[projektsioonineuron]]id (Golgi I tüüpi, pika aksoniga) kui ka lokaalsed neuronid ehk vaheneuronid (Golgi II tüüpi, lühikese aksoniga); *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke, mis hargneb T-kujuliselt kaheks haruks; perifeerne haru suundub sensoorsetesse retseptoritesse ja toimib funktsionaalselt dendriidina (võtab vastu signaale), tsentraalne haru aga aksonina (edastab signaali [[kesknärvisüsteem]]i); närviimpulss liigub sageli rakukeha läbimata; sellised neuronid on iseloomulikud [[seljaaju ganglion]]idele ([[spinaalganglion]]idele); *[[anaksonaalne neuron|anaksonaalsed neuronid]] – väikesed neuronid, millel puudub morfoloogiliselt selgelt eristatav [[akson]]; kõik jätked on sarnase ehitusega ja meenutavad [[dendriit]]e; esinevad peamiselt [[kesknärvisüsteem]]is, sealhulgas [[võrkkest]]as. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised neuronitüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] jsircd1kno88862ylp6wycuhj25ogpj 7174590 7174586 2026-06-17T09:48:50Z Andres 5 /* Polaarsuse alusel */ 7174590 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). === Närvivõrgustikud === {{Vaata|Närvivõrgustik}} Närvivõrgustik on omavahel ühendatud neuronite populatsioon, mis võtab vastu, töötleb ja edastab informatsiooni. Sellised võrgud võivad olla väga lihtsad või äärmiselt keerukad ning nende struktuur ja ühenduste muster määravad suurel määral [[närvisüsteem]]i talitluse. Neuronite vaheline kommunikatsioon on elektrokeemiline protsess,<ref name="cromer" /> mille käigus neuron üle [[lävipotentsiaal]]i erutatud depolariseerub ning edastab signaali mööda [[akson]]it teistele neuronitele. See signaal kandub edasi [[sünaps]]ide kaudu, kus see võib järgmisi neuroneid kas erutada või pidurdada. Närvisüsteemi talitlus põhineb selliste võrgustike dünaamilisel aktiivsusel. Informatsioon kodeeritakse neuronite aktiivsusmustrites ja sünaptiliste ühenduste tugevuses. [[Närviahel]]a all mõistetakse tavaliselt konkreetsemat ja funktsionaalselt määratletud neuronite ühenduste jada, mis täidab kindlat ülesannet (näiteks [[refleksikaar]]). Ahelad võivad sisaldada ka [[tagasiside]]mehhanisme, kuid tagasiside ei ole ahela ainus tunnus. ==== Näited ==== Närviahela lihtne näide on [[refleksikaar]]. Näiteks [[põlverefleks]]i puhul edastab [[sensoorne neuron]] lihase venitusest tuleneva signaali [[seljaaju]]sse, kus see võib ühe või mitme [[vaheneuron]]i vahendusel aktiveerida [[motoorne neuron|motoorse neuroni]]. Motoorne neuron juhib signaali tagasi lihasesse, põhjustades selle kokkutõmbe. Selline ahel on suhteliselt lühike, kiire ja funktsionaalselt selgelt määratletud. Keerukama närvivõrgustiku näide on [[ajukoor]]e võrgustikud, mis osalevad näiteks [[nägemine|nägemises]], [[mälu]]s ja [[otsustamine|otsustamises]]. Nendes võrgustikes on neuronid ühendatud väga tihedalt ja mitmetasandiliselt rööpühenduste ja tagasisideahelatena. Informatsiooni töötlemine ei toimu lineaarse ahelana, vaid hajusates aktiivsusmustrites, milles üheaegselt osaleb palju neuroneid. Sellised keerukad võrgustikud võimaldavad mustrite äratundmist, õppimist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], paindlikku ja kontekstist sõltuvat käitumist. === Peaaju ja neuronid === [[Pilt:Perfiles de tipos de células.png|500px|Rakutüüpide profiilid ja peamised analüüsimeetodid ajus]] Aju rakutüüpide uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid multimodaalseid meetodeid. Rakutüüpide ruumilise jaotuse ja konnektiivsuse kaardistamiseks kasutatakse sageli ühist koordinaatsüsteemi (CCF). Peamiste lähenemiste seas on: *(A) [[transkriptoomika|transkriptoomilised]] ja üksikraku/üksiktuuma meetodid ([[sc/snRNA-seq]]) ning [[epigenoomika|epigenoomilised]] meetodid ([[ATAC-seq]], [[snmC-seq]]), *(B) [[retrotranskriptoomika]] lähenemised ([[retro-seq]]), *(C) üksikraku morfoloogia ja konnektiivsuse analüüs (näiteks [[fMOST]], [[BAR-seq]]), *(D) [[ruumiline transkriptoomika]] (näiteks [[MERFISH]]), *(E) anterograadsed ja retrograadsed märgistamismeetodeid neuronite jälgimiseks, *(F) multimodaalsed meetodid, mis ühendavad transkriptoomi, elektrofüsioloogia ja morfoloogia (näiteks [[Patch-seq]]), *(G) rakutüüpide klassifikatsioon taksonoomiatena, mis kajastavad hierarhilisi seoseid ja multimodaalset vastavust, *(H) transgeensed hiireliine, mida kasutatakse kindlate rakutüüpide selektiivseks uurimiseks. Neuronite arv [[peaaju]]s varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref name="nervenet">R. Williams, K. Herrup. The Control of Neuron Number. – ''The Annual Review of Neuroscience'', 1988, 11: 423–453.</ref> Inimese peaaju neuronite arvuks hinnati pikka aega ligikaudu 100 miljardit, kuid uuemad uurimused näitavad, et see arv on tegelikult 85 miljardit.<ref name="Herculano,2009">Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers in Human Neuroscience'', 2009. [https://www.frontiersin.org/journals/human-neuroscience/articles/10.3389/neuro.09.031.2009/full Täistekst.] "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."</ref><ref name="Bartheld2016">von Bartheld, C. S., Bahney, J., Herculano-Houzel, S. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016.</ref> == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Rakukeha suuruse alusel === Rakukeha läbimõõt jääb tavaliselt vahemikku 5–135 [[mikromeeter (pikkusühik)|mikromeetrit (μm)]]. Rakukeha läbimõõdu ja raku funktsionaalsete omaduste alusel saab neuronid liigitada [[parvotsellulaarne neuron|parvotsellulaarseteks]] ja [[magnotsellulaarne neuron|magnotsellulaarseteks]]. === Rakukeha kuju alusel === Rakukeha kuju alusel saab neuroneid liigitada järgmiselt:<ref name="paniagua" /> *[[polüeedriline neuron|polüeedrilised]] – näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e [[motoneuron]]id; *[[käävjas neuron|käävjad]] – esinevad ajukoores, sealhulgas [[double-bouquet-rakk|''double-bouquet''-rakud]] ([[DBC]]); *[[tähekujuline neuron|Tthekujulised]] – näiteks [[ajukoor|ajukoore]] tähekujulised neuronid, samuti [[väikeaju]] tähekujulised rakud; *[[korvrakk|korvrakud]] ja [[Golgi tüüpi neuron]]id; *[[sfääriline neuron|sfäärilised]] – esinevad [[seljaaju ganglion|seljaaju ganglionides]], [[sümpaatiline ganglion|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline ganglion|parasümpaatilistes ganglionides]]; *[[püramidaalneuron]]id ehk [[püramiidneuron]]id – tüüpilised ajukoore neuronid. === Polaarsuse alusel === Jätkete arvu ja nende anatoomia alusel liigitatakse neuronid järgmiselt:<ref name="paniagua" /><ref name="fT7Qt" /> *[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke; selline ehitus on iseloomulik peamiselt [[selgrootu]]tele ja esineb selgroogsetel peamiselt embrüonaalse arengu varases staadiumis; *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub kaks selgelt eristatavat jätket: üks [[dendriit]] ja üks [[akson]]; rakukeha paikneb tavaliselt nende vahel; neid leidub peamiselt meeleelundites, näiteks [[võrkkest]]as, kus bipolaarsed neuronid on vaheneuronid (erinevalt [[kepike|kepikestest]] ja [[kolvike]]stest, mis on retseptorrakud), samuti [[sisekõrv]]a kuulmis- ja vestibulaarsüsteemis; [[Pilt:GFPneuron.png|pisi|[[Püramidaalrakk]], [[roheline fluorestseeruv valk|rohelise fluorestseeruva valguga]] värvunud); punaselt värvunud rakud on [[GABAergiline neuron|GABAergilised]] [[vaheneuron]]id]] *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub palju [[dendriit]]e ja üks [[akson]]; see on kõige levinum neuronitüüp [[selgroogsed|selgroogsetel]], sealhulgas inimesel; multipolaarsete neuronite hulka kuuluvad nii [[projektsioonineuron]]id (Golgi I tüüpi, pika aksoniga) kui ka lokaalsed neuronid ehk vaheneuronid (Golgi II tüüpi, lühikese aksoniga); *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke, mis hargneb T-kujuliselt kaheks haruks; perifeerne haru suundub sensoorsetesse retseptoritesse ja toimib funktsionaalselt dendriidina (võtab vastu signaale), tsentraalne haru aga aksonina (edastab signaali [[kesknärvisüsteem]]i); närviimpulss liigub sageli rakukeha läbimata; sellised neuronid on iseloomulikud [[seljaaju ganglion]]idele ([[spinaalganglion]]idele); *[[anaksonaalne neuron|anaksonaalsed neuronid]] – väikesed neuronid, millel puudub morfoloogiliselt selgelt eristatav [[akson]]; kõik jätked on sarnase ehitusega ja meenutavad [[dendriit]]e; esinevad peamiselt [[kesknärvisüsteem]]is, sealhulgas [[võrkkest]]as. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised neuronitüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] 6fg2fjel7fjeujpvfrgrs7ev6bpkw1r 7174594 7174590 2026-06-17T09:56:50Z Andres 5 /* Polaarsuse alusel */ 7174594 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). === Närvivõrgustikud === {{Vaata|Närvivõrgustik}} Närvivõrgustik on omavahel ühendatud neuronite populatsioon, mis võtab vastu, töötleb ja edastab informatsiooni. Sellised võrgud võivad olla väga lihtsad või äärmiselt keerukad ning nende struktuur ja ühenduste muster määravad suurel määral [[närvisüsteem]]i talitluse. Neuronite vaheline kommunikatsioon on elektrokeemiline protsess,<ref name="cromer" /> mille käigus neuron üle [[lävipotentsiaal]]i erutatud depolariseerub ning edastab signaali mööda [[akson]]it teistele neuronitele. See signaal kandub edasi [[sünaps]]ide kaudu, kus see võib järgmisi neuroneid kas erutada või pidurdada. Närvisüsteemi talitlus põhineb selliste võrgustike dünaamilisel aktiivsusel. Informatsioon kodeeritakse neuronite aktiivsusmustrites ja sünaptiliste ühenduste tugevuses. [[Närviahel]]a all mõistetakse tavaliselt konkreetsemat ja funktsionaalselt määratletud neuronite ühenduste jada, mis täidab kindlat ülesannet (näiteks [[refleksikaar]]). Ahelad võivad sisaldada ka [[tagasiside]]mehhanisme, kuid tagasiside ei ole ahela ainus tunnus. ==== Näited ==== Närviahela lihtne näide on [[refleksikaar]]. Näiteks [[põlverefleks]]i puhul edastab [[sensoorne neuron]] lihase venitusest tuleneva signaali [[seljaaju]]sse, kus see võib ühe või mitme [[vaheneuron]]i vahendusel aktiveerida [[motoorne neuron|motoorse neuroni]]. Motoorne neuron juhib signaali tagasi lihasesse, põhjustades selle kokkutõmbe. Selline ahel on suhteliselt lühike, kiire ja funktsionaalselt selgelt määratletud. Keerukama närvivõrgustiku näide on [[ajukoor]]e võrgustikud, mis osalevad näiteks [[nägemine|nägemises]], [[mälu]]s ja [[otsustamine|otsustamises]]. Nendes võrgustikes on neuronid ühendatud väga tihedalt ja mitmetasandiliselt rööpühenduste ja tagasisideahelatena. Informatsiooni töötlemine ei toimu lineaarse ahelana, vaid hajusates aktiivsusmustrites, milles üheaegselt osaleb palju neuroneid. Sellised keerukad võrgustikud võimaldavad mustrite äratundmist, õppimist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], paindlikku ja kontekstist sõltuvat käitumist. === Peaaju ja neuronid === [[Pilt:Perfiles de tipos de células.png|500px|Rakutüüpide profiilid ja peamised analüüsimeetodid ajus]] Aju rakutüüpide uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid multimodaalseid meetodeid. Rakutüüpide ruumilise jaotuse ja konnektiivsuse kaardistamiseks kasutatakse sageli ühist koordinaatsüsteemi (CCF). Peamiste lähenemiste seas on: *(A) [[transkriptoomika|transkriptoomilised]] ja üksikraku/üksiktuuma meetodid ([[sc/snRNA-seq]]) ning [[epigenoomika|epigenoomilised]] meetodid ([[ATAC-seq]], [[snmC-seq]]), *(B) [[retrotranskriptoomika]] lähenemised ([[retro-seq]]), *(C) üksikraku morfoloogia ja konnektiivsuse analüüs (näiteks [[fMOST]], [[BAR-seq]]), *(D) [[ruumiline transkriptoomika]] (näiteks [[MERFISH]]), *(E) anterograadsed ja retrograadsed märgistamismeetodeid neuronite jälgimiseks, *(F) multimodaalsed meetodid, mis ühendavad transkriptoomi, elektrofüsioloogia ja morfoloogia (näiteks [[Patch-seq]]), *(G) rakutüüpide klassifikatsioon taksonoomiatena, mis kajastavad hierarhilisi seoseid ja multimodaalset vastavust, *(H) transgeensed hiireliine, mida kasutatakse kindlate rakutüüpide selektiivseks uurimiseks. Neuronite arv [[peaaju]]s varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref name="nervenet">R. Williams, K. Herrup. The Control of Neuron Number. – ''The Annual Review of Neuroscience'', 1988, 11: 423–453.</ref> Inimese peaaju neuronite arvuks hinnati pikka aega ligikaudu 100 miljardit, kuid uuemad uurimused näitavad, et see arv on tegelikult 85 miljardit.<ref name="Herculano,2009">Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers in Human Neuroscience'', 2009. [https://www.frontiersin.org/journals/human-neuroscience/articles/10.3389/neuro.09.031.2009/full Täistekst.] "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."</ref><ref name="Bartheld2016">von Bartheld, C. S., Bahney, J., Herculano-Houzel, S. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016.</ref> == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Rakukeha suuruse alusel === Rakukeha läbimõõt jääb tavaliselt vahemikku 5–135 [[mikromeeter (pikkusühik)|mikromeetrit (μm)]]. Rakukeha läbimõõdu ja raku funktsionaalsete omaduste alusel saab neuronid liigitada [[parvotsellulaarne neuron|parvotsellulaarseteks]] ja [[magnotsellulaarne neuron|magnotsellulaarseteks]]. === Rakukeha kuju alusel === Rakukeha kuju alusel saab neuroneid liigitada järgmiselt:<ref name="paniagua" /> *[[polüeedriline neuron|polüeedrilised]] – näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e [[motoneuron]]id; *[[käävjas neuron|käävjad]] – esinevad ajukoores, sealhulgas [[double-bouquet-rakk|''double-bouquet''-rakud]] ([[DBC]]); *[[tähekujuline neuron|Tthekujulised]] – näiteks [[ajukoor|ajukoore]] tähekujulised neuronid, samuti [[väikeaju]] tähekujulised rakud; *[[korvrakk|korvrakud]] ja [[Golgi tüüpi neuron]]id; *[[sfääriline neuron|sfäärilised]] – esinevad [[seljaaju ganglion|seljaaju ganglionides]], [[sümpaatiline ganglion|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline ganglion|parasümpaatilistes ganglionides]]; *[[püramidaalneuron]]id ehk [[püramiidneuron]]id – tüüpilised ajukoore neuronid. === Polaarsuse alusel === Jätkete arvu ja nende anatoomia alusel liigitatakse neuronid järgmiselt:<ref name="paniagua" /><ref name="fT7Qt" /> *[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke; selline ehitus on iseloomulik peamiselt [[selgrootu]]tele ja esineb selgroogsetel peamiselt embrüonaalse arengu varases staadiumis; *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub kaks selgelt eristatavat jätket: üks [[dendriit]] ja üks [[akson]]; rakukeha paikneb tavaliselt nende vahel; neid leidub peamiselt meeleelundites, näiteks [[võrkkest]]as, kus bipolaarsed neuronid on vaheneuronid (erinevalt [[kepike|kepikestest]] ja [[kolvike]]stest, mis on retseptorrakud), samuti [[sisekõrv]]a kuulmis- ja vestibulaarsüsteemis; [[Pilt:GFPneuron.png|pisi|[[Püramidaalrakk]], [[roheline fluorestseeruv valk|rohelise fluorestseeruva valguga]] värvunud; punaselt värvunud rakud on [[GABAergiline neuron|GABAergilised]] [[vaheneuron]]id]] *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub palju [[dendriit]]e ja üks [[akson]]; see on kõige levinum neuronitüüp [[selgroogsed|selgroogsetel]], sealhulgas inimesel; multipolaarsete neuronite hulka kuuluvad nii [[projektsioonineuron]]id (Golgi I tüüpi, pika aksoniga) kui ka lokaalsed neuronid ehk vaheneuronid (Golgi II tüüpi, lühikese aksoniga); *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke, mis hargneb T-kujuliselt kaheks haruks; perifeerne haru suundub sensoorsetesse retseptoritesse ja toimib funktsionaalselt dendriidina (võtab vastu signaale), tsentraalne haru aga aksonina (edastab signaali [[kesknärvisüsteem]]i); närviimpulss liigub sageli rakukeha läbimata; sellised neuronid on iseloomulikud [[seljaaju ganglion]]idele ([[spinaalganglion]]idele); *[[anaksonaalne neuron|anaksonaalsed neuronid]] – väikesed neuronid, millel puudub morfoloogiliselt selgelt eristatav [[akson]]; kõik jätked on sarnase ehitusega ja meenutavad [[dendriit]]e; esinevad peamiselt [[kesknärvisüsteem]]is, sealhulgas [[võrkkest]]as. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised neuronitüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === [[Aferentne neuron|aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. [[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] mo91nsy2r0j9q2piiaqj0uh8vv6u681 7174640 7174594 2026-06-17T11:39:36Z Andres 5 /* Signaalitöötlus */ 7174640 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). === Närvivõrgustikud === {{Vaata|Närvivõrgustik}} Närvivõrgustik on omavahel ühendatud neuronite populatsioon, mis võtab vastu, töötleb ja edastab informatsiooni. Sellised võrgud võivad olla väga lihtsad või äärmiselt keerukad ning nende struktuur ja ühenduste muster määravad suurel määral [[närvisüsteem]]i talitluse. Neuronite vaheline kommunikatsioon on elektrokeemiline protsess,<ref name="cromer" /> mille käigus neuron üle [[lävipotentsiaal]]i erutatud depolariseerub ning edastab signaali mööda [[akson]]it teistele neuronitele. See signaal kandub edasi [[sünaps]]ide kaudu, kus see võib järgmisi neuroneid kas erutada või pidurdada. Närvisüsteemi talitlus põhineb selliste võrgustike dünaamilisel aktiivsusel. Informatsioon kodeeritakse neuronite aktiivsusmustrites ja sünaptiliste ühenduste tugevuses. [[Närviahel]]a all mõistetakse tavaliselt konkreetsemat ja funktsionaalselt määratletud neuronite ühenduste jada, mis täidab kindlat ülesannet (näiteks [[refleksikaar]]). Ahelad võivad sisaldada ka [[tagasiside]]mehhanisme, kuid tagasiside ei ole ahela ainus tunnus. ==== Näited ==== Närviahela lihtne näide on [[refleksikaar]]. Näiteks [[põlverefleks]]i puhul edastab [[sensoorne neuron]] lihase venitusest tuleneva signaali [[seljaaju]]sse, kus see võib ühe või mitme [[vaheneuron]]i vahendusel aktiveerida [[motoorne neuron|motoorse neuroni]]. Motoorne neuron juhib signaali tagasi lihasesse, põhjustades selle kokkutõmbe. Selline ahel on suhteliselt lühike, kiire ja funktsionaalselt selgelt määratletud. Keerukama närvivõrgustiku näide on [[ajukoor]]e võrgustikud, mis osalevad näiteks [[nägemine|nägemises]], [[mälu]]s ja [[otsustamine|otsustamises]]. Nendes võrgustikes on neuronid ühendatud väga tihedalt ja mitmetasandiliselt rööpühenduste ja tagasisideahelatena. Informatsiooni töötlemine ei toimu lineaarse ahelana, vaid hajusates aktiivsusmustrites, milles üheaegselt osaleb palju neuroneid. Sellised keerukad võrgustikud võimaldavad mustrite äratundmist, õppimist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], paindlikku ja kontekstist sõltuvat käitumist. === Peaaju ja neuronid === [[Pilt:Perfiles de tipos de células.png|500px|Rakutüüpide profiilid ja peamised analüüsimeetodid ajus]] Aju rakutüüpide uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid multimodaalseid meetodeid. Rakutüüpide ruumilise jaotuse ja konnektiivsuse kaardistamiseks kasutatakse sageli ühist koordinaatsüsteemi (CCF). Peamiste lähenemiste seas on: *(A) [[transkriptoomika|transkriptoomilised]] ja üksikraku/üksiktuuma meetodid ([[sc/snRNA-seq]]) ning [[epigenoomika|epigenoomilised]] meetodid ([[ATAC-seq]], [[snmC-seq]]), *(B) [[retrotranskriptoomika]] lähenemised ([[retro-seq]]), *(C) üksikraku morfoloogia ja konnektiivsuse analüüs (näiteks [[fMOST]], [[BAR-seq]]), *(D) [[ruumiline transkriptoomika]] (näiteks [[MERFISH]]), *(E) anterograadsed ja retrograadsed märgistamismeetodeid neuronite jälgimiseks, *(F) multimodaalsed meetodid, mis ühendavad transkriptoomi, elektrofüsioloogia ja morfoloogia (näiteks [[Patch-seq]]), *(G) rakutüüpide klassifikatsioon taksonoomiatena, mis kajastavad hierarhilisi seoseid ja multimodaalset vastavust, *(H) transgeensed hiireliine, mida kasutatakse kindlate rakutüüpide selektiivseks uurimiseks. Neuronite arv [[peaaju]]s varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref name="nervenet">R. Williams, K. Herrup. The Control of Neuron Number. – ''The Annual Review of Neuroscience'', 1988, 11: 423–453.</ref> Inimese peaaju neuronite arvuks hinnati pikka aega ligikaudu 100 miljardit, kuid uuemad uurimused näitavad, et see arv on tegelikult 85 miljardit.<ref name="Herculano,2009">Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers in Human Neuroscience'', 2009. [https://www.frontiersin.org/journals/human-neuroscience/articles/10.3389/neuro.09.031.2009/full Täistekst.] "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."</ref><ref name="Bartheld2016">von Bartheld, C. S., Bahney, J., Herculano-Houzel, S. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016.</ref> == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Rakukeha suuruse alusel === Rakukeha läbimõõt jääb tavaliselt vahemikku 5–135 [[mikromeeter (pikkusühik)|mikromeetrit (μm)]]. Rakukeha läbimõõdu ja raku funktsionaalsete omaduste alusel saab neuronid liigitada [[parvotsellulaarne neuron|parvotsellulaarseteks]] ja [[magnotsellulaarne neuron|magnotsellulaarseteks]]. === Rakukeha kuju alusel === Rakukeha kuju alusel saab neuroneid liigitada järgmiselt:<ref name="paniagua" /> *[[polüeedriline neuron|polüeedrilised]] – näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e [[motoneuron]]id; *[[käävjas neuron|käävjad]] – esinevad ajukoores, sealhulgas [[double-bouquet-rakk|''double-bouquet''-rakud]] ([[DBC]]); *[[tähekujuline neuron|Tthekujulised]] – näiteks [[ajukoor|ajukoore]] tähekujulised neuronid, samuti [[väikeaju]] tähekujulised rakud; *[[korvrakk|korvrakud]] ja [[Golgi tüüpi neuron]]id; *[[sfääriline neuron|sfäärilised]] – esinevad [[seljaaju ganglion|seljaaju ganglionides]], [[sümpaatiline ganglion|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline ganglion|parasümpaatilistes ganglionides]]; *[[püramidaalneuron]]id ehk [[püramiidneuron]]id – tüüpilised ajukoore neuronid. === Polaarsuse alusel === Jätkete arvu ja nende anatoomia alusel liigitatakse neuronid järgmiselt:<ref name="paniagua" /><ref name="fT7Qt" /> *[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke; selline ehitus on iseloomulik peamiselt [[selgrootu]]tele ja esineb selgroogsetel peamiselt embrüonaalse arengu varases staadiumis; *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub kaks selgelt eristatavat jätket: üks [[dendriit]] ja üks [[akson]]; rakukeha paikneb tavaliselt nende vahel; neid leidub peamiselt meeleelundites, näiteks [[võrkkest]]as, kus bipolaarsed neuronid on vaheneuronid (erinevalt [[kepike|kepikestest]] ja [[kolvike]]stest, mis on retseptorrakud), samuti [[sisekõrv]]a kuulmis- ja vestibulaarsüsteemis; [[Pilt:GFPneuron.png|pisi|[[Püramidaalrakk]], [[roheline fluorestseeruv valk|rohelise fluorestseeruva valguga]] värvunud; punaselt värvunud rakud on [[GABAergiline neuron|GABAergilised]] [[vaheneuron]]id]] *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub palju [[dendriit]]e ja üks [[akson]]; see on kõige levinum neuronitüüp [[selgroogsed|selgroogsetel]], sealhulgas inimesel; multipolaarsete neuronite hulka kuuluvad nii [[projektsioonineuron]]id (Golgi I tüüpi, pika aksoniga) kui ka lokaalsed neuronid ehk vaheneuronid (Golgi II tüüpi, lühikese aksoniga); *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke, mis hargneb T-kujuliselt kaheks haruks; perifeerne haru suundub sensoorsetesse retseptoritesse ja toimib funktsionaalselt dendriidina (võtab vastu signaale), tsentraalne haru aga aksonina (edastab signaali [[kesknärvisüsteem]]i); närviimpulss liigub sageli rakukeha läbimata; sellised neuronid on iseloomulikud [[seljaaju ganglion]]idele ([[spinaalganglion]]idele); *[[anaksonaalne neuron|anaksonaalsed neuronid]] – väikesed neuronid, millel puudub morfoloogiliselt selgelt eristatav [[akson]]; kõik jätked on sarnase ehitusega ja meenutavad [[dendriit]]e; esinevad peamiselt [[kesknärvisüsteem]]is, sealhulgas [[võrkkest]]as. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised neuronitüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Signaalitöötlus === *[[Aferentne neuron|Aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. *[[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. *[[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] rxzro1bi7evtdyv2aj1cw0z3b842p7k 7174656 7174640 2026-06-17T11:52:53Z Andres 5 /* Signaalitöötlus */ 7174656 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Üks [[püramiidneuron]]. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv') <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuron võtab [[dendriit]]ide ja [[rakukeha]] kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Teatud läve ületamise korral käivitub elektriline signaal ([[aktsioonipotentsiaal]]), mis levib mööda [[akson]]it ning muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemilisteks signaalideks. Need edastatakse läbi [[sünaps]]ide teistele neuronitele või muud tüüpi rakkudele, näiteks [[lihaskiud]]udele. Neuronid toodavad [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitel on tüüpilised struktuurid, mis toetavad nende talitlust: [[rakukeha]], üks või mitu lühikest jätket – [[dendriit|dendriidid]], mis juhivad signaale üldjuhul rakukeha suunas, ja üks pikk jätke – [[akson]], mis juhib signaale läbi [[sünaps]]ide rakukehast teistesse neuronitesse või muudesse [[sihtrakk]]udesse.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Neuronid hakkavad organismis arenema juba [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is kujunevad nad [[ektoderm]]i rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei jagune enamik neuroneid pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Mõnes ajupiirkonnas on täheldatud piiratud [[neurogenees]]i.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. «he common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.]</ref> [[Täiskasvanu neurogenees|Täiskasvanuea neurogenees]] avastati alles 20. sajandi viimasel kolmandikul. Varem arvati, et küpses organismis neuronid ei taastu, välja arvatud haistmissüsteemi neuronid. [[Piirdenärvisüsteem]]i müeliniseeritud närvikiududel on samuti võime [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udest koosnevale [[neurolemm]]ile.{{lisa viide}} == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat täidavad mitmesugused [[organell]]id. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|kareda endoplasmaatilise retiikulumiga]] seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaatilise retiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. [[Golgi kompleks]], mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6TCH-4CPVJVF-2&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=3ead523d61025138b36700e0e7dea520 Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain.] ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotuubul]]ite (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotuubul]]iteks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotuubulitest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotuubulid osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional'', ISBN 970-10-5504-7.</ref> === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} Dendriidid on neuronite rakukehast lähtuvad harunevad jätked, mis koosnevad tsütoplasmast ja mida ümbritseb [[rakumembraan]]; neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur võib olla ebakorrapärane ning sageli esinevad neil ogakesed. Dendriitidele iseloomulikud organellid ja koostisosad on arvukad [[mikrotoruke]]sed ja vähesed [[neurofilament|neurofilamendid]], mis paiknevad paralleelsete kimpudena; lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ning [[Nissli kehake|Nissli kehakesi]], mida on rohkem rakukehale lähemal. Samuti esineb [[sile endoplasmaatiline retiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. === Akson === {{Vaata|Akson}} Akson on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Need paiknevad paralleelsete kimpudena, kulgedes piki aksonit. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab filamendimaterjali ja valkudest koosnevaid struktuure. Selle piirkonna tsütoskelett on sarnane nagu aksoni ülejäänud osal: [[mikrotoruke]]sed on polariseeritud ja sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.]</ref> Aksoni ülejäänud osas võivad esineda [[Ranvier' kitsend]]id (müeliniseeritud aksonites) ja aksoni lõppharudes moodustuvad [[sünaps]]id. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (näiteks [[opioidretseptorid]]), membraanikanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Närviraku ehitus]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sealhulgas neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega) täpselt, kiiresti ja ka kaugelt suhelda. Neuronites levivad elektrilised signaalid, mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks ([[aktsioonipotentsiaal]]ideks). Need signaalid liiguvad neuronis tavaliselt [[dendriit]]idest läbi rakukeha [[aksonilõpe|aksonilõpmeteni]], mis võivad moodustada ühendusi teiste neuronite, lihaskiudude või näärmerakkudega. Sellist rakkudevahelist ühendust nimetatakse [[sünaps]]iks. Neuronid moodustavad närvisüsteemi kolm põhilist funktsionaalset osa – sensoorse, motoorse ja integratiivse komponendi – ning vahendavad nendevahelist informatsioonivoogu. Nii jõuab sensoorsetest retseptoritest pärinev stiimul neuronite kaudu integratiivsesse komponenti, kus seda töödeldakse ja kujundatakse vastusreaktsioon. Seejärel antakse signaal neuronite kaudu edasi ning viiakse ellu motoorse aktina, näiteks [[lihase kokkutõmme|lihase kokkutõmbena]] või näärme [[sekretsioon]]ina. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]⁺-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]⁺-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na⁺-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na⁺-kanalid inaktiveeruvad ja K⁺-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K⁺-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na⁺- ja K⁺-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K⁺, Na⁺, [[kloorioon|Cl]]⁻ ja [[kaltsiumioon|Ca]]²⁺ – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl⁻-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl⁻-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na⁺ rakust välja ja 2 K⁺ rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na⁺-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980ndate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema kaastöötajate uurimused selgroogsetel 1980ndaatel näitasid, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. </ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[taalamus]]e ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks taalamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (näiteks punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990ndate uurimused (näiteks [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P_e'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]–ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sellisel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). === Närvivõrgustikud === {{Vaata|Närvivõrgustik}} Närvivõrgustik on omavahel ühendatud neuronite populatsioon, mis võtab vastu, töötleb ja edastab informatsiooni. Sellised võrgud võivad olla väga lihtsad või äärmiselt keerukad ning nende struktuur ja ühenduste muster määravad suurel määral [[närvisüsteem]]i talitluse. Neuronite vaheline kommunikatsioon on elektrokeemiline protsess,<ref name="cromer" /> mille käigus neuron üle [[lävipotentsiaal]]i erutatud depolariseerub ning edastab signaali mööda [[akson]]it teistele neuronitele. See signaal kandub edasi [[sünaps]]ide kaudu, kus see võib järgmisi neuroneid kas erutada või pidurdada. Närvisüsteemi talitlus põhineb selliste võrgustike dünaamilisel aktiivsusel. Informatsioon kodeeritakse neuronite aktiivsusmustrites ja sünaptiliste ühenduste tugevuses. [[Närviahel]]a all mõistetakse tavaliselt konkreetsemat ja funktsionaalselt määratletud neuronite ühenduste jada, mis täidab kindlat ülesannet (näiteks [[refleksikaar]]). Ahelad võivad sisaldada ka [[tagasiside]]mehhanisme, kuid tagasiside ei ole ahela ainus tunnus. ==== Näited ==== Närviahela lihtne näide on [[refleksikaar]]. Näiteks [[põlverefleks]]i puhul edastab [[sensoorne neuron]] lihase venitusest tuleneva signaali [[seljaaju]]sse, kus see võib ühe või mitme [[vaheneuron]]i vahendusel aktiveerida [[motoorne neuron|motoorse neuroni]]. Motoorne neuron juhib signaali tagasi lihasesse, põhjustades selle kokkutõmbe. Selline ahel on suhteliselt lühike, kiire ja funktsionaalselt selgelt määratletud. Keerukama närvivõrgustiku näide on [[ajukoor]]e võrgustikud, mis osalevad näiteks [[nägemine|nägemises]], [[mälu]]s ja [[otsustamine|otsustamises]]. Nendes võrgustikes on neuronid ühendatud väga tihedalt ja mitmetasandiliselt rööpühenduste ja tagasisideahelatena. Informatsiooni töötlemine ei toimu lineaarse ahelana, vaid hajusates aktiivsusmustrites, milles üheaegselt osaleb palju neuroneid. Sellised keerukad võrgustikud võimaldavad mustrite äratundmist, õppimist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], paindlikku ja kontekstist sõltuvat käitumist. === Peaaju ja neuronid === [[Pilt:Perfiles de tipos de células.png|500px|Rakutüüpide profiilid ja peamised analüüsimeetodid ajus]] Aju rakutüüpide uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid multimodaalseid meetodeid. Rakutüüpide ruumilise jaotuse ja konnektiivsuse kaardistamiseks kasutatakse sageli ühist koordinaatsüsteemi (CCF). Peamiste lähenemiste seas on: *(A) [[transkriptoomika|transkriptoomilised]] ja üksikraku/üksiktuuma meetodid ([[sc/snRNA-seq]]) ning [[epigenoomika|epigenoomilised]] meetodid ([[ATAC-seq]], [[snmC-seq]]), *(B) [[retrotranskriptoomika]] lähenemised ([[retro-seq]]), *(C) üksikraku morfoloogia ja konnektiivsuse analüüs (näiteks [[fMOST]], [[BAR-seq]]), *(D) [[ruumiline transkriptoomika]] (näiteks [[MERFISH]]), *(E) anterograadsed ja retrograadsed märgistamismeetodeid neuronite jälgimiseks, *(F) multimodaalsed meetodid, mis ühendavad transkriptoomi, elektrofüsioloogia ja morfoloogia (näiteks [[Patch-seq]]), *(G) rakutüüpide klassifikatsioon taksonoomiatena, mis kajastavad hierarhilisi seoseid ja multimodaalset vastavust, *(H) transgeensed hiireliine, mida kasutatakse kindlate rakutüüpide selektiivseks uurimiseks. Neuronite arv [[peaaju]]s varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref name="nervenet">R. Williams, K. Herrup. The Control of Neuron Number. – ''The Annual Review of Neuroscience'', 1988, 11: 423–453.</ref> Inimese peaaju neuronite arvuks hinnati pikka aega ligikaudu 100 miljardit, kuid uuemad uurimused näitavad, et see arv on tegelikult 85 miljardit.<ref name="Herculano,2009">Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers in Human Neuroscience'', 2009. [https://www.frontiersin.org/journals/human-neuroscience/articles/10.3389/neuro.09.031.2009/full Täistekst.] "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."</ref><ref name="Bartheld2016">von Bartheld, C. S., Bahney, J., Herculano-Houzel, S. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016.</ref> == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Rakukeha suuruse alusel === Rakukeha läbimõõt jääb tavaliselt vahemikku 5–135 [[mikromeeter (pikkusühik)|mikromeetrit (μm)]]. Rakukeha läbimõõdu ja raku funktsionaalsete omaduste alusel saab neuronid liigitada [[parvotsellulaarne neuron|parvotsellulaarseteks]] ja [[magnotsellulaarne neuron|magnotsellulaarseteks]]. === Rakukeha kuju alusel === Rakukeha kuju alusel saab neuroneid liigitada järgmiselt:<ref name="paniagua" /> *[[polüeedriline neuron|polüeedrilised]] – näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e [[motoneuron]]id; *[[käävjas neuron|käävjad]] – esinevad ajukoores, sealhulgas [[double-bouquet-rakk|''double-bouquet''-rakud]] ([[DBC]]); *[[tähekujuline neuron|Tthekujulised]] – näiteks [[ajukoor|ajukoore]] tähekujulised neuronid, samuti [[väikeaju]] tähekujulised rakud; *[[korvrakk|korvrakud]] ja [[Golgi tüüpi neuron]]id; *[[sfääriline neuron|sfäärilised]] – esinevad [[seljaaju ganglion|seljaaju ganglionides]], [[sümpaatiline ganglion|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline ganglion|parasümpaatilistes ganglionides]]; *[[püramidaalneuron]]id ehk [[püramiidneuron]]id – tüüpilised ajukoore neuronid. === Polaarsuse alusel === Jätkete arvu ja nende anatoomia alusel liigitatakse neuronid järgmiselt:<ref name="paniagua" /><ref name="fT7Qt" /> *[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline neuron|ainujätkelised neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke; selline ehitus on iseloomulik peamiselt [[selgrootu]]tele ja esineb selgroogsetel peamiselt embrüonaalse arengu varases staadiumis; *[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] ehk [[kahejätkeline neuron|kahejätkelised neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub kaks selgelt eristatavat jätket: üks [[dendriit]] ja üks [[akson]]; rakukeha paikneb tavaliselt nende vahel; neid leidub peamiselt meeleelundites, näiteks [[võrkkest]]as, kus bipolaarsed neuronid on vaheneuronid (erinevalt [[kepike|kepikestest]] ja [[kolvike]]stest, mis on retseptorrakud), samuti [[sisekõrv]]a kuulmis- ja vestibulaarsüsteemis; [[Pilt:GFPneuron.png|pisi|[[Püramidaalrakk]], [[roheline fluorestseeruv valk|rohelise fluorestseeruva valguga]] värvunud; punaselt värvunud rakud on [[GABAergiline neuron|GABAergilised]] [[vaheneuron]]id]] *[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub palju [[dendriit]]e ja üks [[akson]]; see on kõige levinum neuronitüüp [[selgroogsed|selgroogsetel]], sealhulgas inimesel; multipolaarsete neuronite hulka kuuluvad nii [[projektsioonineuron]]id (Golgi I tüüpi, pika aksoniga) kui ka lokaalsed neuronid ehk vaheneuronid (Golgi II tüüpi, lühikese aksoniga); *[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke, mis hargneb T-kujuliselt kaheks haruks; perifeerne haru suundub sensoorsetesse retseptoritesse ja toimib funktsionaalselt dendriidina (võtab vastu signaale), tsentraalne haru aga aksonina (edastab signaali [[kesknärvisüsteem]]i); närviimpulss liigub sageli rakukeha läbimata; sellised neuronid on iseloomulikud [[seljaaju ganglion]]idele ([[spinaalganglion]]idele); *[[anaksonaalne neuron|anaksonaalsed neuronid]] – väikesed neuronid, millel puudub morfoloogiliselt selgelt eristatav [[akson]]; kõik jätked on sarnase ehitusega ja meenutavad [[dendriit]]e; esinevad peamiselt [[kesknärvisüsteem]]is, sealhulgas [[võrkkest]]as. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised neuronitüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Dendriitide ja aksoni tunnuste alusel === [[Pilt:Neurona.jpg|pisi]] Neuroneid liigitatakse dendriitide ja aksoni morfoloogiliste tunnuste alusel järgmiselt:<ref name="paniagua" /> *[[Golgi I tüüpi neuron]]id – väga pika [[akson]]iga neuronid, mille akson hargneb sageli kaugel [[rakukeha]]st; akson võib ulatuda väga suure pikkuseni (kuni umbes 1 m); *[[Golgi II tüüpi neuron]]id – lühikese aksoniga neuronid, mille akson hargneb rakukeha lähedal või jääb väga lühikeseks; *[[anaksonaalne neuron|anaksonaalsed neuronid]] – neuronid, millel ei ole morfoloogiliselt selgelt eristatavat aksonit; näiteks võrkkesta [[amakriinrakk|amakriinrakud]]; *[[isodendriitiline|isodendriitilised neuronid]] – dendriidid on suhteliselt lihtsa ehitusega ja hargnevad ligikaudu võrdse pikkusega harudeks; *[[idiodendriitiline|idiodendriitilised neuronid]] – dendriidid on tugevalt spetsialiseerunud ja tüüpiliselt keeruka, liigispetsiifilise ehitusega; näiteks [[väikeaju]] [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]]; *[[allodendriitiline|allodendriitilised neuronid]] – dendriitide ehitus on isodendriitiliste ja idiodendriitiliste vahepeal. === Signaalitöötlus === *[[Aferentne neuron|Aferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja elunditest [[kesknärvisüsteem]]i; nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks. *[[Vaheneuron]]id ehk interneuronid – ühendavad neuroneid kesknärvisüsteemis. *[[Eferentne neuron|eferentsed neuronid]] – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist [[efektorrakk]]udele (nt [[lihas]]tele); nimetatakse ka [[motoorne neuron|motoorseteks neuroniteks]]. === Virgatsainete kasutus === Neuroneid saab eristada kasutatava virgatsaine alusel.<ref name="dyIpL" /> *[[Glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i. *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[GABA]]t ([[gamma-aminovõihape]]). *[[Kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i (nt [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust). *[[Dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i (nt [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad). *[[Serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i. *[[Peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]). Üks närvirakk võib kasutada mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> == Närvi-tüvirakud == Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud enamasti ei jagune. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk|närvi-tüvirakud]], mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es (sealhulgas [[hammaskäär]]us) ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks närvirakkudeks. Areng jätkub ka pärast siirdumist närvikoesse (kuni kuu ja kauem) ning organismi kasvades.<ref name="LvwtC" /> Närvi-tüvirakud võivad teatud tingimustel diferentseeruda ka [[gliiarakk]]udeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks. == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[beeta-amüloid]]i kuhjumine [[amüloidnaast]]udena ja [[τ-valk|τ-valgu]] patoloogiline [[fosforüülimine]], mis viib [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarsete puntrate]] moodustumiseni. Tagajärg on sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, eriti [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (näiteks [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli.<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Vaata ka== *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[närvikude]] *[[peegelneuron]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9 *[http://neurolex.org/wiki/Cell_Types_With_Definitions The Neuroscience Lexicon], veebiversioon<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16-19 loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> ) *[https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/2-uncategorised/45-neuroloogia-osakond] [[Tartu ülikool]]i kliinikum. Närvikliinik. Infot paljude neuroloogia küsimuste kohta *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] c6y5su6yvcwdsh9f498a0hy0coiqzko 0 49180 7174484 7157366 2026-06-17T06:41:05Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174484 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Lionel Messi | pilt = Lionel Messi NE Revolution Inter Miami 7.9.25-178.jpg | pildiallkiri = Lionel Messi (2025) | täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini<ref name="pärisnimi" /> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}} | sünnilinn = [[Rosario]] | sünnimaa = Argentina | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Inter Miami CF]] | särginumber = 10 | noorteaastad1 = 1995–2000 | noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]] | noorteaastad2 = 2000–2003 | noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad1 = 2003–2004 | mänge1 = 10 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]] | aastad2 = 2004–2005 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | aastad3 = 2004–2021 | mänge3 = 778 | väravaid3 = 672 | klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2021–2023 | mänge4 = 58 | väravaid4 = 22 | klubi4 = [[Paris Saint-Germain]] | aastad5 = 2023– | mänge5 = 9 | väravaid5 = 4 | klubi5 = [[Miami Inter CF|Miami Inter]] | mänge_kokku = 1055 | väravaid_kokku = 828 | klubi_seisuga = 17. aprill 2022 | koondiseaastad1 = 2004–2005 | koondisemänge1 = 16 | koondiseväravaid1 = 11 | koondis1 = Argentina U20 | koondiseaastad2 = 2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = Argentina U23 | koondiseaastad3 = 2005– | koondisemänge3 = 180 | koondiseväravaid3 = 106 | koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 30. märts 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}} {{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}} {{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpallimaailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}} {{Kuldmedal|[[2024. Aasta copa america|2024]]|}} }} '''Lionel Andrés Messi Cuccittini'''<ref name="pärisnimi" /> ({{IPA-es|ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi|-|Lionel Andrés Messi - Name.ogg}}; ka '''Leo Messi'''; sündinud [[24. juuni]]l [[1987]] [[Rosario]]s) on Argentina [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[MLS|Ameerika Ühendriikide]] klubis [[Miami Inter CF|Miami Inter]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta on koondises [[kapten (jalgpall)|kapten]].<ref name=":0" /> Messit peetakse laialdaselt kõigi aegade parimaks jalgpalluriks.<ref name="LM1" /> Ta on võitnud kaheksa korda auhinna [[Ballon d'Or]], mida jagatakse maailma parimale jalgpallurile ja rekordilised viis [[Euroopa kuldsaabas]]t.<ref name=":02" /><ref name="4ks" /> Messi lõi 2012. aasta jooksul rekordilised 91 väravat.<ref name=":12" /> Samuti valiti ta aastal 2014 ja aastal 2022 [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi on võitnud 43 karikat.<ref name=":0" /> Barcelonaga on ta tulnud kümme korda Hispaania meistriks, võitnud neli korda [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja seitse korda [[Copa del Rey|Hispaania karika]]. Argentina koondisega on Messi võitnud 2 [[Copa América|Copa América-t]], [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] ning tulnud ühe korra hõbedale [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] aastal 2014.<ref name="Ps1j8" /> Messil on ka [[Hispaania]] [[kodakondsus]], mis tähendab, et ta võib Barcelona meeskonnas mängida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mängijana.<ref name="6aRze" /> == Klubikarjäär == Messi alustas klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]]. 2000. aastal liitus ta [[FC Barcelona|Barcelona]] noorteakadeemiaga [[La Masia]]. [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi mängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal.|pisi]] Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail 2005 mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]]. Messi oli osa Barcelona meeskonnast, mis tuli 2004–05 hooajal [[La Liga|Hispaania meistriks]]. Messi mängis 2005. aastast alates Barcelona algrivistuses. Hooajal 2005–06 võideti [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]], mille finaali pidi ta vigastuse tõttu vahele jätma, ja La Liga. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastaselt oma esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3. 2007. aasta detsembris jäi ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]i valimisel kolmandale kohale, 2008. aasta jaanuaris nimetati ta [[FIFA]] poolt aasta teiseks [[FIFA aasta jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] mängija [[Kaká]] järel. 2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii La Liga, [[Copa del Rey]] kui ka Meistrite Liiga.<ref name="23RJP" /> 2008. aasta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. Meistrite Liiga poolfinaalis [[Londoni Chelsea|Chelseaga]] jagas ta resultatiivse söödu [[Andrés Iniesta]] löödud võiduväravale. Finaalis [[Manchester United FC|Manchester Unitediga]] lõi ta peaga mängu viimase värava, vormistades lõppskooriks 2:0. Hooajal 2009–10 tuli Barcelona taas Hispaania meistriks, Messi lõi liigas 34 väravat. 2009. aasta detsembris valiti Messi esimest korda Euroopa aasta jalgpalluriks. Samuti võitis ta ka [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]]. 29. novembril alistasid katalaanid [[Camp Nou]]l toimunud [[El Clásico]]s Madridi Reali 5:0, Messi andis selles mängus kaks resultatiivset söötu.<ref name="sMMjC" /> Ta lõi Meistrite Liiga veerandfinaalmängus 4 väravat, kui Barcelona alistas [[Arsenal FC|Arsenali]] 4:1. [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi tähistamas väravat [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11 hooaja UEFA Meistrite Liigas]].|339x339px]] 2010–11 hooajal võideti Barcelonaga uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma teise [[Ballon d'Or]]'i. Messi lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] kaks väravat. Finaalis Manchester Unitediga lõi Messi ühe värava; [[UEFA]] valis ta mängu parimaks mängijaks. Hooajal 2011–12 lõi ta [[Hispaania]] kõrgliigas rekordilised 50 väravat. Kõikide sarjade peale kokku lõi ta 73 väravat, mis on siiamaani Euroopa ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord. Messi võitis 2011. aasta augustis UEFA Euroopa parima mängija auhinna. 2012. aasta jaanuaris valiti ta kolmandat korda järjest maailma parimaks mängijaks. Barcelona võitis 2012. aastal Hispaania karika, Messi lõi finaalis [[Athletic Bilbao]] vastu ühe värava. Terve 2012. aasta peale skooris ta Barcelona meeskonnas rekordilised 79 väravat.<ref name=":12" /> Katalanid tulid 2012–13 hooajal taas Hispaania meistriteks, Messi panustas 46 liigaväravaga. Samuti võitis ta ka Euroopa kuldsaapa. Messi valiti 2013. aasta jaanuaris neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks. Sellega sai temast esimene mängija ajaloos, kes on võitnud neli Ballon d'Ori. Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[AC Milan]]iga lõi ta kaks väravat, kui Barcelona tuli tagasi võõrsil saadud 2:0 kaotusest ja võitis kodus 4:0. Messi lõi veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i vastu värava, mis viis Kataloonia klubi poolfinaali. Hooajal 2013–14 jäi Barcelona ilma ühegi karikata, kaotades La Liga viimase päeva mängus [[Madridi Atlético]]le. Messi lõi 2014. aasta kevadel El Clásicos kübaratriki ja jagas ühe resultatiivse söödu; Kataloonia klubi võitis võõrsil 3:4. 2014–15 hooajal võitis Messi Barcelonaga taas nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.<ref name="9vUcd" /> Messi lõi kõikide sarjade peale 58 väravat.<ref name="gUJE9" /> Messi jagas ühe väravasöödu Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja veerandfinaalis Paris Saint-Germaini vastu. Poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]iga lõi ta kaks väravat ja andis jällegi ühe resultatiivse söödu. Finaalis aitas Messi Barcelonal alistada [[Torino Juventus|Juventuse]] 3:1. Samuti lõi ta kaks väravat Copa del Rey finaalis Athletic Bilbao vastu. [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 52.jpg|vasakul|pisi|Messi tegemas sooja enne [[UEFA Superkarikas 2015|2015. aasta UEFA Superkarika]] finaali [[Sevilla FC|Sevillaga]].|250x250px]]2015. aasta [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarika]] finaalmängus [[Sevilla FC|Sevillaga]] lõi Messi kaks väravat, mis tulid mõlemad karistuslöögist. Augustis valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. 2016. aasta jaanuaris valiti Messi viiendat korda maailma parimaks jalgpalluriks.<ref name=":02" /> Messi aitas Barcelonal võita 2015–16 hooaja La Liga ja Copa del Rey. Hispaania kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 26 väravat ja jagas 16 resultatiivset söötu. Copa del Rey finaalis alistas Barcelonal lisaajal [[Sevilla FC|Sevilla]] 2:0, Messi andis mõlemale väravale resultatiivse söödu. Messi lõi kaks väravat, kui katalaanid võitsid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis Arsenali võõrsil 0:2. Ta lõi nende vastu veel ühe värava kodumängus Camp Noul; Barcelona väljus taas võitjatena 3:1. Messi alustas 2016–17 hooaega 2016. aasta [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võiduga, panustades ühe värava ja kahe väravasööduga. 19. oktoobril lõi ta Meistrite Liigas rekordilise seitsmenda kübaratriki Manchester City vastu.<ref name="RGmXC" /> 2016–17 hooaja teises El Clásicos lõi Messi kaks väravat, kui Barcelona võitis Santiago Bernabéul 2:3, Messi teine värav oli tema 500. Barcelona meeskonnas.<ref name="221UN" /> Kokku lõi ta Hispaania liigas sel hooajal 37 väravat, mille eest võitis ta neljanda Euroopa kuldsaapa.<ref name="4ks" /> Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavésiga]] lõi Messi ühe värava ja jagas ka väravasöödu, Barcelona võitis 3:1.<ref name="PMJL6" /> 9. septembril lõi Messi Hispaania kõrgliigas linnarivaali Espanyoli vastu oma hooaja esimese kübaratriki, Barcelona võitis [[derbi barceloní]] kodus 5:0.<ref name="UWnKq" /> 12. septembril võitis Barcelona [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|Meistrite Liiga hooaja]] esimeses mängus Torino Juventust 3:0; Messi lõi kaks väravat.<ref name="h4zLV" /> Messi lõi 19. oktoobril [[PAE Olympiakós|Olympiakósi]] vastu oma 100. värava UEFA klubi sarjades.<ref name="C1kGY" /> 23. detsembril skooris ta aasta viimases mängus Madridi Realiga penaltist ja jagas ka resulatiivse söödu, aidates Barcelonal võita rivaalklubi võõrsil 3:0.<ref name="g5F48" /> == Koondisekarjäär == === Noortekoondised === Messi debüüt U20 Argentina jalgpallikoondises toimus 2004. aastal sõprusmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. 2005. aasta suvel tuli Messi [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]] ning valiti ka turniiri parimaks mängijaks. Kokku mängis ta U20 koondises 18 mängu ja lõi 14 väravat. 2008. aastal võitis Messi U23 Argentina koondisega [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi suveolümpiamängudel]] [[kuldmedal]]i. Ta mängis turniiril viis mängu ja lõi kaks väravat. === Täiskasvanute koondis === Messi debüteeris [[Argentina jalgpallikoondis]]es 17. augustil 2005 [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu. Ta tuli mängu vahetusest 63. minutil ning sai kaks minutit hiljem punase kaardi. Oma esimese värava La Albiceleste rivistuses lõi ta 1. märtsil 2006 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]]. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai Messist noorim mängija, kes on Argentina koondises [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-il värava löönud. Lisaks väravale andis ta turniiri jooksul ka ühe väravasöödu. [[2007. aasta Copa América]]l pidi Argentina tunnistama finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] paremust. Messi lõi turniiri käigus kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning valiti parimaks noormängijaks. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] jagas Messi ühe resultatiivse söödu kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. [[2011. aasta Copa América]]l andis Messi 3 väravasöötu. La Albiceleste langes koduselt turniirilt veerandfinaalis, kui kaotati penaltitega [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]]. Messi andis selles mängus ühe resultatiivse söödu. Ta valiti ka turniiri sümboolsesse koondisse. 29. veebruaril 2012 lõi ta [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu oma koondise esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]]. 9. juunil 2012 lõi ta taas kübaratriki, kui Argentina alistas sõpruskohtumises Brasiilia 4:3. [[Pilt:Germany_and_Argentina_face_off_in_the_final_of_the_World_Cup_2014_04_crop.jpg|pisi|Messi sooritamas pealelööki [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]]]] [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Messi neli väravat ja jagas ühe väravasöödu, aidates La Albicelestel finaali jõuda. Finaalis tuli tunnistada 0:1 kaotust lisaajal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Messi valiti turniiri parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi jõudis [[2015. aasta Copa América]]l Argentinaga uuesti finaali, kuid pidi seekord tunnistama [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] paremust penaltiseerial. Turniiri jooksul mängis ta enamjaolt ründava poolkaitsjana. Ta lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. [[Pilt:ECUADOR VS ARGENTINA (37594548472).jpg|pisi|vasakul|Messi tähistamas kübaratrikki [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu 11. oktoobril 2017]] Messi pidi [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa América]] alguse vahele jätma, kuna sai kontrollmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu vigastada.<ref name="DvP60" /> Ta naasis mängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, kui ta lõi pärast sisse vahetamist 22 minutiga kübaratriki. Veerandfinaalis lõi Messi [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu ühe värava ja andis kaks väravasöötu.<ref name=":1" /> Poolfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu lõi Messi karistuslöögist värava ja jagas veel kaks väravasöötu. Finaalis pidi Argentina tunnistama jällegi Tšiili paremust, kui kaotati penaltiseerial. Messi oli üks, kes eksis oma penaltil. Messi teatas pärast finaali, et lõpetab koondisekarjääri. 2016. aasta augustis mõtles ta aga ümber ja otsustas koondisse naasta. Naasmismängus lõi ta võiduvärava Uruguay vastu, kui La Albiceleste võitis tähtsa MM-i valiksarja kohtumise 1:0.<ref name="HKyyR" /> 11. oktoobril lõi Messi [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[CONMEBOL]]i viimases MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]], aidates koondisel tulla tagasi 0:1 kaotusseisust ja võita 3:1. Võit võõrsil tagas Argentinale ka koha [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], kuhu kaotuse puhul poleks pääsetud.<ref name="fmIOD" /> == Statistika == === Klubi === :''Seisuga 11. märts 2026''<ref name="gUJE9" /><ref name="xxJTC" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |Rahvuslik karikas ! colspan="2" |Kontinentaal ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="2" |[[FC Barcelona C|Barcelona C]] |2003–04 |[[Tercera División]] |10||5|| colspan="6" |–||10||5 |- ! colspan="2" |Kokku!!10!!5!! colspan="6" |–!!10!!5 |- | rowspan="3" |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] |2003–04 |[[Segunda División B]] |5||0|| colspan="6" |–||5||0 |- |2004–05 |Segunda Division B |17||6|| colspan="6" |–||17||6 |- ! colspan="2" |Kokku !22!!6!! colspan="6" |–!!22!!6 |- | rowspan="18" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2004–05 |[[La Liga]] |7||1||1||0||1||0|| colspan="2" |–||9||1 |- |2005–06 |La Liga |17||6||2||1||6||1||0||0||25||8 |- |2006–07 |La Liga |26||14||2||2||5||1||3||0||36||17 |- |2007–08 |La Liga |28||10||3||0||9||6|| colspan="2" |–||40||16 |- |2008–09 |La Liga |31||23||8||6||12||9|| colspan="2" |–||51||38 |- |2009–10 |La Liga |35||34||3||1||11||8||4||4||53||47 |- |2010–11 |La Liga |33||31||7||7||13||12||2||3||55||53 |- |2011–12 |La Liga |37||50||7||3||11||14||5||6||60||73 |- |2012–13 |La Liga |32||46||5||4||11||8||2||2||50||60 |- |2013–14 |La Liga |31||28||6||5||7||8||2||0||46||41 |- |2014–15 |La Liga |38||43||6||5||13||10|| colspan="2" |–||57||58 |- |2015–16 |La Liga |33||26||5||5||7||6||4||4||49||41 |- |2016–17 |La Liga |34||37||7||5||9||11||2||1||52||54 |- |2017–18 |La Liga |36||34||6||4||10||6||2||1||54||45 |- |2018–19 |La Liga |34 |36 |5 |3 |10 |12 |1 |0 |50 |51 |- |2019–20 |La Liga |33 |25 |2 |2 |8 |3 |1 |1 |44 |31 |- |2020–21 |La Liga |35 |30 |5 |3 |6 |5 |1 |0 |47 |38 |- ! colspan="2" |Kokku !520!!474!!80!!56!!149!!120!!29!!22!!778!!672 |- | rowspan="3" |[[Paris Saint-Germain]] |2021–22 |[[Ligue 1]] |26 |6 |1 |0 |7 |5 | colspan="2" |– |34 |11 |- |2022–23 |Ligue 1 |32 |16 |1 |0 |7 |4 |1 |1 |41 |21 |- ! colspan="2" |Kokku !58 !22 !2 !0 !14 !9 !1 !1 !75 !32 |- | rowspan="5" |[[Inter Miami CF|Inter Miami]] |2023 |[[Major League Soccer|MLS]] |6 |1 |1 |0 | colspan="2" |– |7 |10 |14 |11 |- |2024 |MLS |19 |20 | colspan="2" |– |3 |2 |3 |1 |25 |23 |- |2025 |MLS |28 |29 | colspan="2" |– |7 |5 |14 |9 |49 |43 |- |2026 |MLS |3 |3 | colspan="2" |– |1 |0 |0 |0 |4 |3 |- ! colspan="2" |Kokku !56 !53 !1 !0 !11 !7 !24 !20 !92 !80 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !666!!560!!83!!56!!174!!136!!54!!43!!977!!795 |} === Koondis === :''Seisuga 14. november 2025'' {| class="mw-collapsible mw-collapsed wikitable" style="font-size:100%" ! colspan=7 | Messi väravad Argentina koondises |- !# !Kuupäev !Staadion !Vastane !Skoor !Tulemus !Võistlus |- |1. |1. märts 2006 |[[St. Jakob-Park]], [[Basel]], Šveits | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:3 |Sõpruskohtumine |- |2. |16. juuni 2006 |[[Veltins-Arena]], [[Gelsenkirchen]], Saksamaa | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}}[[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis|Serbia ja Montenegro]] |'''6''':0 |6:0 |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |3. | rowspan="2" |5. juuni 2007 | rowspan="2" |[[Camp Nou]], [[Barcelona]], Hispaania | rowspan="2" |{{riigi ikoon|Alžeeria}}[[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |'''2''':2 | rowspan="2" |4:3 | rowspan="2" |Sõpruskohtumine |- |4. |'''3''':2 |- |5. |8. juuli 2007 |Estadio Metropolitano de Fútbol de Lara, Barquisimeto, Venezuela |{{Riigi ikoon|Peruu}}[[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] |'''2''':0 |4:0 | rowspan="2" |[[2007. aasta Copa América]] |- |6. |11. juuli 2007 |Polideportivo Cachamay, Puerto Ordaz, Venezuela |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |3:0 |- |7. |16. oktoober 2007 |Estadio José Pachencho Romero, Maracaibo, Venezuela |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''2''':0 |2:0 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010 MM-i valikmäng]] |- |8. |20. november 2007 |Estadio El Campín, [[Bogotá]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}Kolumbia |'''1''':0 |1:2 |- |9. |4. juuni 2007 |Qualcomm Stadium, [[San Diego]], Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |4:1 |Sõpruskohtumine |- |10. |11. oktoober 2008 |Estadio Antonio V. Liberti, [[Buenos Aires]], Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |2:1 |2010 MM-i valikmäng |- |11. |11. veebruar 2009 |Stade Vélodrome, [[Marseille]], Prantsusmaa |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |12. |28. märts 2009 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''1''':0 |4:0 |2010 MM-i valikmäng |- |13. |14. november 2009 |Vicente Calderón Stadium, [[Madrid]], Hispaania |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':1 |1:2 | rowspan="5" |Sõpruskohtumine |- |14. |7. september 2010 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':0 |4:1 |- |15. |17. november 2010 |Khalifa International Stadium, [[Doha]], [[Katar]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':0 |1:0 |- |16. |9. veebruar 2011 |[[Stade de Genève]], [[Geneva]], Šveits |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2''':1 |2:1 |- |17. |20. juuni 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] |'''2''':0 |4:0 |- |18. |7. oktoober 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''2''':0 |4:1 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 MM-i valikmäng]] |- |19. |15. november 2011 |Estadio Metropolitano Roberto Meléndez, [[Barranquilla]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':1 |2:1 |- |20. | rowspan="3" |29. veebruar 2012 | rowspan="3" |Stade de Suisse Wankdorf, [[Bern]], Šveits | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |'''1''':0 | rowspan="3" |3:1 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |21. |'''2''':1 |- |22. |'''3''':1 |- |23. |2. juuni 2012 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |'''3''':0 |4:0 |2014 MM-i valikmäng |- |24. | rowspan="3" |9. juuni 2012 | rowspan="3" |MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':1 | rowspan="3" |4:3 | rowspan="4" |Sõpruskohtumine |- |25. |'''2''':1 |- |26. |'''4''':3 |- |27. |15. august 2012 |Commerzbank Arena, [[Frankfurt]], Saksamaa |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''2''':1 |3:1 |- |28. |7. september 2012 |Estadio Mario Alberto Kempes, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], Argentina |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''3''':1 |3:1 | rowspan="5" |2014 MM-i valikmäng |- |29. | rowspan="2" |12. oktoober 2012 | rowspan="2" |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:0 |- |30. |'''3''':0 |- |31. |16. oktoober 2012 |Estadio Nacional, [[Santiago]], Tšiili |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |2:1 |- |32. |22. märts 2013 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |3:0 |- |33. | rowspan="3" |14. juuni 2013 | rowspan="3" |Estadio Mateo Flores, [[Guatemala City]], Guatemala | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Guatemala}}[[Guatemala]] |'''1''':0 | rowspan="3" |4:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |34. |'''3''':0 |- |35. |'''4''':0 |- |36. | rowspan="2" |10. september 2013 | rowspan="2" |Estadio Defensores del Chaco, [[Asunción]], Paraguay | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |5:2 | rowspan="2" |2014 MM-i valikmäng |- |37. |'''4''':1 |- |38. |7. juuni 2014 |Estadio Ciudad de La Plata, [[La Plata]], Argentina |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |39. |15. juuni 2014 |[[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}}[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |'''2''':0 |2:1 | rowspan="4" |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |40. |21. juuni 2014 |Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |'''1''':0 |1:0 |- |41. | rowspan="2" |25. juuni 2014 | rowspan="2" |Estádio Beira-Rio, [[Porto Alegre]], Brasiilia | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Nigeeria}}[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:2 |- |42. |'''2''':1 |- |43. | rowspan="2" |14. oktoober 2014 | rowspan="2" |Hong Kong Stadium, So Kon Po, HongKong | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Hongkong}}[[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkong]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |44. |'''7''':0 |- |45. |12. november 2014 |[[Boleyn Ground|Upton Park]], [[London]], Suurbritannia |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:1 |- |46. |13. juuni 2015 |Estadio La Portada, La Serena, Tšiili |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''2''':0 |2:2 |[[2015. aasta Copa América]] |- |47. | rowspan="2" |4. september 2015 | rowspan="2" |BBVA Compass Stadium, [[Houston]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |48. |'''6''':0 |- |49. |8. september 2015 |AT&T Stadium, Arlington, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':2 |2:2 |- |50. |29. märts 2016 |Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''2''':0 |2:0 |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i valikmäng]] |- |51. | rowspan="3" |10. juuni 2016 | rowspan="3" |Soldier Field, [[Chicago]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Panama}}[[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |'''2''':0 | rowspan="3" |5:0 | rowspan="5" |[[Copa América Centenario]] |- |52. |'''3''':0 |- |53. |'''4''':0 |- |54. |18. juuni 2016 |Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |4:1 |- |55. |21. juuni 2016 |NRG Stadium, Houston, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] |'''2''':0 |4:0 |- |56. |1. september 2016 |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |1:0 | rowspan="6" |2018 MM-i valikmäng |- |57. |16. november 2016 |Estadio San Juan del Bicentenario, San Juan, Argentina |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':0 |3:0 |- |58 |23. märts 2017 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |1:0 |- |59 |rowspan="3"|11. oktoober 2017 |rowspan="3"|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador |rowspan="3"|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |1:1 |rowspan=3|3:1 |- |60 |2:1 |- |61 |3:1 |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja väravad meeskonna, aasta ja võistluse järgi |- !rowspan=2|Meeskond !rowspan=2|Aasta !colspan=2|Võistlus !colspan=2|Sõpruskohtumine !colspan=2|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan=3|Argentina U20 |2004 |colspan=2|–||2||3||2||3 |- |2005 |16||11||colspan=2|–||16||11 |- !Kokku !16!!11!!2!!3!!18!!14 |- |rowspan=2|Argentina U23 |2008 |5||2||colspan=2|–||5||2 |- !Kokku !5!!2!!colspan=2|–!!5!!2 |- | rowspan="22" |Argentina |2005 |3||0||2||0||5||0 |- |2006 |3||1||4||1||7||2 |- |2007 |10||4||4||2||14||6 |- |2008 |6||1||2||1||8||2 |- |2009 |8||1||2||2||10||3 |- |2010 |5||0||5||2||10||2 |- |2011 |8||2||5||2||13||4 |- |2012 |5||5||4||7||9||12 |- |2013 |5||3||2||3||7||6 |- |2014 |7||4||7||4||14||8 |- |2015 |6||1||2||3||8||4 |- |2016 |10||8||1||0||11||8 |- |2017 |5||4||2||0||7||4 |- |2018 |4||1||1||3||5||4 |- |2019 |6 |1 |4 |4 |10 |5 |- |2020 |4 |1 | colspan="2" |– |4 |1 |- |2021 |16 |9 | colspan="2" |– |16 |9 |- |2022 |10 |8 |4 |10 |14 |18 |- |2023 |5 |3 |3 |5 |8 |8 |- |2024 |9 |4 |2 |2 |11 |6 |- |2025 |3 |2 |1 |0 |5 |3 |- !Kokku !138!!63!!57!!51!!196!!115 |- ! colspan="2" |Karjäär kokku !159!!74!!59!!54!!219!!131 |} == Saavutused ja tunnustus == [[Pilt:Messi in Germany and Argentina face off in the final of the World Cup 2014 -2014-07-13 (24).jpg|pisi|Messi (''vasakul'') triblamas palliga 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalis]] '''Barcelona''' * [[La Liga|Hispaania meister]]: 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2017–18, [[La Liga hooaeg 2018–19|2018–19]] * [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2020–21 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013, 2016, 2018 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2005–2006|2005–06]], [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] * [[Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015 '''Paris Saint-Germain''' * [[Ligue 1]]: 2021–22, 2022–23 * [[Trophée des Champions]]: [[2022]] '''Inter Miami''' * [[Leagues Cup]]: [[2023]] * [[Supporters' Shield]]: [[2024]] * [[MLS Cup]]: 2025 '''Argentina jalgpallikoondis''' * [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]: [[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] * [[Copa América]]: [[2021]], [[2024]] * [[Finalissima]]: [[2022]] * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]: [[2022]] '''Individuaalselt''' * FIFA The Best aasta jalgpallur/aasta meesmängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2022, 2023 * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2021, 2023 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2016–17, 2017–18, 2018-19<ref name="I8Oj2" /> * [[La Liga]] parim mängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2015, 2017, 2018, 2019 * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parim mängija: [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], 2022<ref name=":22" /> * Jalgpalli maailmameistrivõistluste turniiri sümboolne meeskond: 2014 * [[Copa América]] parim mängija: [[2015. aasta Copa América|2015]] (''loobus auhinnast'') * Copa América parim noormängija: [[2007. aasta Copa América|2007]] * Copa América turniiri sümboolne meeskond: [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2011. aasta Copa América|2011]], [[2015. aasta Copa América|2015]], [[Copa América Centenario|2016]] * [[Golden Boy]]: 2005 '''Sooritused''' * La Liga parim väravakütt: 2011–12, 2012–13, 2009–10, 2016–17, 2017–18, 2018–19 * La Liga parim väravasöötude jagaja: 2010–11, 2014–15, 2015–16, 2017–18, 2018–19 * Copa del Rey parim väravakütt: 2008–09, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17 * Copa del Rey parim väravasöötude jagaja: 2016–17, 2017–18 * Meistrite liiga parim väravakütt: 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2014–15 * Meistrite Liiga parim väravasöötude jagaja: 2011–12, 2014–15 * Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2011 * U20 maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2005 * Copa América parim väravasöötude jagaja: 2011, 2015, 2016 == Isiklikku == === Perekond === Messi abikaasa on [[Antonella Roccuzzo]], kes on ta lapsepõlvesõber [[Rosario]] aegadest. Nad said tuttavaks Roccuzzo nõo, Messi hea sõbra [[Lucas Scaglia]] kaudu, kui Messi oli viieaastane. Neil on kolm last: Thiago (sündinud 2012), Mateo (sündinud 2015) ja Ciro (sündinud 2018). 2017. aasta 30. juunil Messi ja Roccuzzo abiellusid [[Rosario]]s. Messi saab samuti hästi läbi oma ema Celia ja isa Jorgega. Isa Jorge on tema jalgpalliagent. Messil on vennad Rodrigo ja Matias. === Heategevus === Messi annetab tihti raha Argentina heategevusorganisatsioonidele<ref name="pärisnimi" /><ref name="lHX39" /><ref name="g27oN" /> ja on [[UNICEF-i hea tahte saadik]]. Lisaks on ta loonud omanimelise heategevusfondi Fundación Leo Messi, mis toetab laste arstiabi, [[haridus]]t ja sportimisvõimalusi.<ref name="GVV9O" /> 2016. aastal tahtis Messi kinkida [[Egiptus]]e saate "[[Jah, ma olen kuulus]]" juhile [[Mona El-Sharkawy]]le oma jalgpallisaapad. Egiptlased suhtusid sellesse halvustavalt, kuna kohalikud peavad jalanõude kinkimist solvanguks.<ref>{{Netiviide|autor=Eslam Omar|url=https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|pealkiri=Messi shoe donation stirs controversy in Egypt|väljaanne=Ahram Online|aeg=28. märts 2016|vaadatud=19. detsembril 2022|arhiivimisaeg=2022-12-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221219200811/https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref> === Juriidilised probleemid === 2016. aastal mõisteti Messi süüdi 4 miljoni euroses [[maksupettus]]es aastatel 2007–2009. Talle määrati 21-kuune tingimisi vanglakaristus.<ref name="1DQyT" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="LM1"> * {{Netiviide|url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/lionel-messi/11602171/The-greatest-footballer-we-have-seen-our-experts-verdicts.html|pealkiri=The greatest footballer we have seen – our experts' verdicts|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=16. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/lionel-messi-best-ever-be-9323506|pealkiri="Lionel Messi is best there will ever be": Steven Gerrard makes huge statement after Barcelona star's Celtic double|väljaanne=The Mirror|aeg=24. november 2016|vaadatud=15. detsember 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/2833678/lionel-messi-the-best-player-we-we-will-ever-see-xavi|pealkiri=Lionel Messi is the best player we will ever see – Xavi|väljaanne=ESPN|aeg=20. märts 2016|vaadatud=15. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4439014/Lionel-Messi-best-player-history-says-Enrique.html|pealkiri=Lionel Messi is 'the best player in history', says Luis Enrique after his heroics in Barcelona win over rivals Real Madrid|väljaanne=Daily Mail|aeg=24. aprill 2017|vaadatud=25. aprill 2017}}</ref> <ref name=":02">{{Netiviide|url=http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Lionel-Messi-wins-record-fifth-FIFA-Ballon-dOr/articleshow/50537672.cms|pealkiri=Lionel Messi wins record fifth FIFA Ballon d'Or|väljaanne=The Times of India|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="pärisnimi">{{Netiviide|url=http://www.espn.in/football/barcelona/story/3255615/lionel-messi-donates-70k-to-charity-after-winning-libel-case-against-newspaper|pealkiri=Messi donates to charity after libel case win|väljaanne=ESPN|aeg=2 november 2017|vaadatud=3 november 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|url=http://bleacherreport.com/articles/1456355-breaking-down-lionel-messis-magical-91-goal-year-for-barcelona-and-argentina|pealkiri=Breaking Down Lionel Messi's Magical 91-Goal Year for Barcelona and Argentina|väljaanne=Bleacher Report|aeg=24. detsember 2012|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="4ks">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/37-varavat-loonud-messi-voitis-neljanda-kuldse-saapa?id=78373534|pealkiri=37 väravat löönud Messi võitis neljanda Kuldse Saapa|väljaanne=DELFI|aeg=29. mai 2017|vaadatud=2. juuni 2017}}</ref> <ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2014/jul/13/lionel-messi-golden-ball-award-world-cup|pealkiri=Lionel Messi wins Golden Ball award for best player of World Cup|väljaanne=The Guardian|aeg=13. juuli 2014|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="Ps1j8">{{Netiviide|url=http://www.transfermarkt.co.uk/lionel-messi/erfolge/spieler/28003|pealkiri=Lionel Messi – Auhinnad|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="6aRze">{{Netiviide|url=http://www.worldsoccer.com/news/messi-granted-spanish-citizenship-68916|pealkiri=Messi granted Spanish citizenship|väljaanne=WorldSoccer|aeg=26. september 2005|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="23RJP">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/uefa-champions-league/2/blog/post/2477324/champions-league-treble-the-seven-clubs-who-claimed-it|pealkiri=Champions League treble: The seven clubs who claimed the prize|väljaanne=ESPN|aeg=5. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="sMMjC">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3778368/5-0-night-Pep-Guardiola-humiliated-Jose-Mourinho-Spain.html|pealkiri=Barcelona 5–0 Real Madrid: The night Pep Guardiola humiliated Jose Mourinho in Spain|väljaanne=Dailymail|aeg=7. september 2016|vaadatud=25. oktoober 2016}}</ref> <ref name="9vUcd">{{Netiviide|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2251733.html|pealkiri=Barcelona break new ground with second treble|väljaanne=UEFA|aeg=6. juuni 2015|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="gUJE9">{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/lionel-andres-messi/119/|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="RGmXC">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoober 2016}}</ref> <ref name="221UN">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/video-hull-mang-lionel-messi-toi-lisaminutitel-barcale-el-clasico-voidu?id=77980698|pealkiri=Lionel Messi tõi lisaminutitel Barcale El Clasico võidu!|väljaanne=DELFI|aeg=23. aprill 2017|vaadatud=24. aprill 2017}}</ref> <ref name="PMJL6">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mai 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="UWnKq">{{Netiviide|url=http://m.postimees.ee/section/154/4238551|pealkiri=Messi jõudis järjekordse vägeva tähiseni|väljaanne=Postimees Sport|aeg=9. september 2017|vaadatud=10. september 2017}}</ref> <ref name="h4zLV">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/3201936/lionel-messi-scores-twice-as-barcelona-get-revenge-on-juventus|pealkiri=Lionel Messi scores twice as Barcelona get revenge on Juventus in UCL|aeg=12. september 2017|väljaanne=ESPN FC|vaadatud=13. september 2017|keel=Inglise}}</ref> <ref name="C1kGY">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|pealkiri=Meistrite liiga päevik: müstilise saavutuseni jõudnud Lionel Messi rõhub ikka oma trumbile|aeg=19. oktoober 2017|vaadatud=19. oktoober 2017|väljaanne=DELFI Sport}}</ref> <ref name="g5F48">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4354515/messi-pustitas-el-clasicos-mitu-vapustavat-rekordit?_ga=2.91426072.384770009.1514277828-1930371993.1514277822|pealkiri=Messi püstitas El Clasicos mitu vapustavat rekordit|väljaanne=Postimees Sport|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=26. detsember 2017}}</ref> <ref name="DvP60">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/argentina/story/2881707/lionel-messi-leaves-argentina-friendly-vs-honduras-with-back-injury|pealkiri=Lionel Messi exits Argentina friendly win vs. Honduras with back injury|väljaanne=ESPN|aeg=27. mai 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|pealkiri=Lionel Messi Sets Copa America Assists Record, Thrills Gillette Stadium|väljaanne=Nesn.com|aeg=18. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906005421/https://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="HKyyR">{{Netiviide|url=http://www.skysports.com/football/argentina-vs-uruguay/349927|pealkiri=Messi nets winner on return|aeg=2. september 2017|vaadatud=28. august 2017|väljaanne=Sky Sports}}</ref> <ref name="fmIOD">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4272129/galerii-ja-video-maagiline-messi-vedas-argentiinlased-kubaratrikiga-ikkagi-mmile|pealkiri=Galerii ja video: maagiline Messi vedas argentiinlased kübaratrikiga ikkagi MMile|väljaanne=Postimees Sport|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=11. oktoober 2017}}</ref> <ref name="xxJTC">{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/12066/Lionel_Messi.html|pealkiri=Lionel Messi|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="I8Oj2">{{Netiviide|url=http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|pealkiri=List of European Golden Shoe winners|väljaanne=EUSM|vaadatud=3. veebruar 2017|arhiivimisaeg=2019-09-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904215705/http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="lHX39">{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2017/02/13/58a0ecc2468aeb59658b4602.html|pealkiri=Messi donates €240,000 to Argentine sports centre|väljaanne=Marca|aeg=13. veebruar 2017|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="g27oN">{{Netiviide|url=http://www.si.com/planet-futbol/2016/06/07/lionel-messi-argentina-barcelona-libel-case-winnings-charity|pealkiri=Lionel Messi donates libel case winnings to charity|väljaanne=Sport Illustrated|aeg=7. juuni 2016|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="GVV9O">{{Netiviide|url=http://www.fundacionleomessi.org/|pealkiri=Fundación Leo Messi|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="1DQyT">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/jul/06/lionel-messi-barcelona-prison-21-months-tax-fraud|pealkiri=Lionel Messi handed 21-month tax fraud sentence but is unlikely to serve time|väljaanne=The Guardian|aeg=6. juuli 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.leomessi.com/ Koduleht] * [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi Profiil Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Golden Boy}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Euroopa Kuldsaabas}} }} {{JÄRJESTA:Messi, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 45j6layk1s48bgw86zdv5mfm8r5z4gd 0 51334 7174533 7173495 2026-06-17T07:59:05Z Kuriuss 38125 7174533 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elina Reinold, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Elina Reinold Arvamusfestivalil, 2015|311x311px]] '''Elina Reinold''' (sündinud [[28. detsember|28. detsembril]] [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud 1990. aastal [[Tallinna 7. Keskkool]]i ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedri]] diplomiõppes [[1994]]. aastal (XVI lend) ja 2014. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli]] magistriõppes (magistritöö: "Näitleja kujunemine koostöös lavastajatega").<ref>[https://eamt.ee/erialad/lavakunsti-osakond/lavakunst/ajalugu/magistrid/ Magistriõppe lõpetanud.] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht, vaadatud 25.01.2025.</ref> Ta on täiendanud end USA-s [[New York|New Yorgis]] Lee Strasberg Theatre & Film Institute'i intensiivkursusel "Acting on TV and Film" (2022). Aastatel [[1993]]–[[2007]] töötas ta koosseisulise näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]], pärast seda on olnud vabakutseline näitleja.<ref name="elina">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/reinold_elina2 Eesti Teatriliit]</ref> Alates 2015. aastast on ta olnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üldainete külalisõppejõud ning juhendanud valikkursuseid "Lavakunsti ABC" ja "Näitlejameisterlikkus ja teatriteooria".<ref>[https://ois.eamt.ee/oppeained/ainekaart?kood=LAO650/2024&pdf=0&language=et Ainekaart.] ois.eamt.ee. Vaadatud 25.01.2025.</ref> Tema tuntumate rollide seas on Freya Narvik telesarjas "[[Kättemaksukontor]]" (2013–2024) ja Viivi Kägu mängufilmis "[[Seenelkäik]]" (2012). Ta on mänginud mitmes "[[Romeo ja Julia]]" lavastuses, kehastades kas Juliat (2015), Julia ema (2020) või Romeo ema (2026). Ta on olnud häälenäitleja [[animafilm]]ides (nt "[[Leiutajateküla Lotte]]", 2006; "Ussinuumaja", 2012; "[[Lotte ja kadunud lohed]]", 2019; kõik [[Eesti Joonisfilm]]), mänginud [[telelavastus]]tes ja [[kuuldemäng]]udes ning lugenud sadades raadiosaadetes järjejutte, luulet ja proosateoste katkendeid. Koos poeg Jakopiga on ta osalenud [[MTÜ Mondo]] vahendatud rahvusvahelise arenguabi projektis ja selle raames valminud [[dokumentaalfilm]]is "5800 kilomeetrit koolini" (2017), mis käsitleb laste elu ja hariduse saamise võimalusi [[Ghana]]s.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/5800-kilomeetrit-koolini "5800 kilomeetrit koolini"] ETV, 03.12.2017.</ref> Tütar Emma Lotta Kivibergiga mängib ta esimest korda koos teatrilaval Piibe teatri lavastuses "Luba mul kuulata" (2026), kus nad kehastavad samuti ema ja tütart.<ref>Arlet Palmiste. [https://arletpalmiste.blogspot.com/2026/05/muusik-ja-naitleja-emma-lotta-kiviberg.html Muusik ja näitleja Emma Lotta Kiviberg: "Emaga koos laval olla on vastutus"] Arleti Juturaamat, 26.05.2026.</ref> Reinold on juhendanud nii õpilaste kui ka täiskasvanute näiteringe, juba aastaid teeb ta seda [[Nõmme kultuurikeskus]]es.<ref>[https://kultuur.err.ee/1150675/elina-reinold-mul-on-tihti-puudu-enesekindlusest Elina Reinold: mul on tihti puudu enesekindlusest]. ERR Kultuur, 23.10.2020.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (1994) ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige (1995). == Rolle == === Teatrilavastustes === {{veergude loend|laius=30em| * [[1993]] Bertha – [[August Strindberg]] "Isa" * [[1993]] Nataša – [[Anton Tšehhov]] "Kolm õde" * [[1993]] Mamma – [[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]] "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan ..."' * [[1994]] vürstinna Dolgorukaja – [[Jaan Kross]] "Doktor Karelli raske öö" * [[1994]] Susanna – [[Andrus Kivirähk]] "Jalutuskäik vikerkaarel" * [[1995]] Constanze Weber – "Amadeus" * [[1996]] Harper Amaty Pitt – "Inglid Ameerikas" * [[1997]] Kate Nickleby – "Nicholas Nickleby elu ja seiklused" * [[1998]] Ronja – "[[Röövlitütar Ronja|Ronja, röövlitütar]]" (Emajõe Suveteater) * [[1999]] Marja Bolkonskaja – "[[Sõda ja rahu]]" (Vanemuine) * [[2000]] Rosaura – "Elu on unenägu" * [[2001]] Mari – "Tagasi Vargamäel" * [[2001]] Räägu Liina – "[[Rehepapp (Kivirähk)|Rehepapp]]" * [[2002]] Alice – "Õmblejannad" * [[2005]] Helene – "Surmatants" * [[2006]] Lydia – "Koidula" (Emajõe Suveteater) * [[2009]] Metsalind – "Tuult tiibadesse" ([[R.A.A.A.M.]]) * [[2010]] Antigone – "Antigone" (R.A.A.A.M.) * [[2012]] Tanja – "Tühermaa" (R.A.A.A.M.) * [[2013]] Priscila – "Viirastuste vaksal" (R.A.A.A.M.)<ref name=elina /> * 2013 Hannah Llewellyn – "Hukkamõistu koor" ([[Kell Kümme]]) * 2013 Ljuba – "Titanicu orkester" (R.A.A.A.M.) * [[2014]] Fänn, Naine, Tütarm Pime – "Armastus ja informatsioon" ([[Vene Teater]]) * 2014 Theresa – "Alustame algusest" (R.A.A.A.M.) * 2014 Teine pingviin – "Kohtume laeval täpselt kell kaheksa" [[(Vaba Lava]]) * [[2015]] Julia – "Romeo vs Julia" ([[Emajõe Suveteater]] / [[Karlova Teater]]) * [[2016]] Lisete, Politseinik – "Vanapagan" (R.A.A.A.M.) * 2016 Sabine Müller – "Müller peab lahkuma!" ([[VAT Teater]]) * 2016 Alice – "Tõde ehk Valetamise meistriklass" (Kell Kümme) * [[2017]] Tereza Panza, Majaperenaine, Muul jt – "Don Quijote" (VAT Teater) * 2017 Leedi Macbeth, Rosse, Lenox – "Leedi Macbeth" (VAT Teater) * [[2018]] Triinu – "Meistrite liiga" ([[Ugala]]) * [[2019]] Sonia – "Kolm versiooni elust" (VAT Teater) * 2019 Mogri perenaine, Räätsa Anu – "Kauka jumal" (VAT Teater) * 2019 Hannah – "Me armastame ja ei tea midagi" ([[Endla (teater)|Endla]]) * 2019 Susanna – "Juudit" (R.A.A.A.M.) * [[2020]] Emand Capuletti – "Romeo ja Julia" (VAT Teater) * [[2021]] Silvia – "Toulouse" (VAT Teater) * 2021 Julia – "Ema, kas meie kass on ka juut?" (R.A.A.A.M.) * [[2022]] Rose – "Di ja Viv ja Rose" ([[Rakvere Teater]]) * 2022 Maria – "Diktaator, naljamees ja liider" (R.A.A.A.M.) * 2022 Emily – "Skiso" ([[Kellerteater]]) * 2022 Esitaja – "Elina Reinold laval koos ..." ([[Improteater Impeerium]]) * [[2023]] Merike – "Foorumetendus: Vaheaasta" (VAT Teater) * 2023 Etendaja – "Mure saatuse pärast" ([[Kanuti Gildi Saal]]) * 2023 proua Boyle – "Hiirelõks" (Kellerteater)<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/1059 Elina Reinold]. Eesti Teatri Agentuur.</ref> * 2024 Angelika (Andrej ema), karjäärinõustaja, Freja – "Peaaegu võrdsed" (VAT Teater) * 2024 osatäitja – "Haihtuv Tallinn" (VAT Teater) * 2025 Untola emand – "Kullervo" (VAT Teater) * 2026 Romeo ema – "Romeo ja Julia" (muusikal, Massive Music) * 2026 Revident – "Stockmann Yard – Kaubamaja kurikaelad" ([[Vana Baskini Teater]]) }} === Filmides === {{veergude loend|laius=30em| * 1997 Tütar – "[[Süü (film)|Süü]]", lühifilm * 1998 Marju – "Sanna ögonblick", mängufilm * 1999 Evelin Timmer – "[[Lurjus]]", mängufilm * 2001 Ritsikas Leonardo (hääl) – "[[Lepatriinude jõulud]]", animafilm * 2001 põetaja – "[[Head käed]]", mängufilm * 2002 Jutustaja (hääl) – "Rebasenaine", animafilm * 2005 Rosaura Sarapik / Mari – "Libahundi needus", telefilm * 2006 Susumu (hääl) – "[[Leiutajateküla Lotte]]", animafilm * 2008 Saara – "[[Soovide puu]]", mängufilm * 2011 politseinik – "[[Rotilõks]]", mängufilm * 2011 ämblik Ernst (hääl) – "[[Lotte ja kuukivi saladus]]", animafilm * 2012 naine – "[[Ussinuumaja]]", animafilm * 2012 Viivi Kägu – "[[Seenelkäik]]", mängufilm * 2013 Vilma – "Külaline", tudengifilm * 2014 (hääl) – "Põhjatäht", animafilm * 2015 naine (hääl) – "Teekond Ussinuumajani", dokumentaalfilm * 2016 Malle – "[[Päevad, mis ajasid segadusse]]", mängufilm * 2017 Tiina – "[[Svingerid (2017)|Svingerid]]", mängufilm * 2018 nõid – "[[Tuliliilia]]", mängufilm * 2018 ebasõbralik klient – "[[Lõbus perekond]]", mängufilm * 2019 Viktor (hääl) – "[[Lotte ja kadunud lohed]]", animafilm * 2020 Nela – "The Contentment", tudengifilm * 2021 Juula – "Aurora Laul", tudengifilm * 2021 Marie – "Lukus", lühifilm * 2021 Parameedik – "Pandeemia", lühifilm * 2022 ema – "Tehnik", tudengifilm * 2023 Eve – "Viivis", lühifilm<ref>[https://www.efis.ee/person/4402 Elina Reinold]. Eesti filmi andmebaas.</ref> * 2023 kohtunik Ruth – "Pr Chatterjee vs Norra", mängufilm * 2025 Astrid – "Numbrituba", mängufilm * 2026 Tiina – "[[Svingerid 2]]" }} === Telesarjades === * 1995–1996 – "[[V.E.R.I]]" * 1995 Maila – "[[Wikmani poisid (seriaal)|Wikmani poisid]]" * 1994–1996 Kristi – "[[Õnne 13]]" * 1997 Eva Org – "[[Waba Riik]]" * 2007 Kärt – "[[Kelgukoerad]]" * 2007 Brigitta – "[[Brigaad 3]]" * 2010 Mailis – "[[Kättemaksukontor]]" * 2012 Tiina – "[[Süvahavva]]" * 2013–2023 Freya Narvik – "Kättemaksukontor" * 2018 Sirje – "[[Teine võimalus]]" * 2024 Ragne – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" * 2025 Renata Brause – "[[Minu kallis ema]]" <ref>[https://www.elisa.ee/et/uudised/elisa-eesti-ja-film-ukraina-koostoos-valmib-tosielulistest-sundmustest-inspireeritud Elisa Eesti ja Film Ukraina koostöös valmib tõsielulistest sündmustest inspireeritud psühholoogiline põnevik.] www.elisa.ee, 05.12.2024.</ref> ===Kuuldemängudes=== * 1994 "Koera sünnipäev" (Tütar) * 1996 "Kättemaksu kuninganna" (Sessa, kuninganna) * 2002 "Püha Graal" (Oti laps) * 2006 "Laste Maailm" (Madleen) ==Tunnustus== * [[1992]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * [[1996]] – [[Lensi Römmer-Kuus|Lensi Römmer-Kuusi stipendium]]<ref name=elina /> * [[2020]] – [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] (rollide eest lavastustes "[[Juudit (näidend)|Juudit]]" ja "[[Kauka jumal]]")<ref>[https://kultuur.err.ee/1069760/elina-reinold-kui-ukskord-saab-tood-jatkata-annab-auhind-indu-juurdeElina Reinold: kui ükskord saab tööd jätkata, annab auhind indu juurde.] kultuur.err.ee, 27. märts 2020.</ref> * [[2023]] – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] (EFTA) – parim naisnäitleja sarjas ===Festivaliauhinnad=== * [[2011]] – parima naisnäitleja preemia 29. [[Fajri Rahvusvaheline Teatrifestival|Fajri Rahvusvahelisel Teatrifestivalil]] * [[2012]] – [[Marrakechi filmifestival]]i parima naisnäitleja auhind rolli eest filmis "[[Seenelkäik]]" == Isiklikku == Elina Reinold elas kuus aastat koos näitleja [[Mait Malmsten]]iga. Suhtest [[Ando Kiviberg]]iga on tal tütar Emma Lotta (1999).<ref>Arlet Palmiste. [https://arletpalmiste.blogspot.com/2026/05/muusik-ja-naitleja-emma-lotta-kiviberg.html Muusik ja näitleja Emma Lotta Kiviberg: "Emaga koos laval olla on vastutus"] Arleti Juturaamat, 26.05.2026.</ref> [[2002]]. aastal abiellus ta näitleja [[Enn Nõmmik]]uga,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/120972/elina-reinold-abiellus-kolleeg-enn-nommikuga Elina Reinold abiellus kolleeg Enn Nõmmikuga]. ohtuleht.ee, 09.04.2002.</ref> neil on pojad Veli ja Jakop.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1084493/elina-reinold-ronis-50aastaselt-puu-otsa-ja-oppis-vee-all-hinge-kinni-hoidma-ma-toesti-naudin-seda-detektiivina-uurimist-ja-avastamist- Elina Reinold ronis 50aastaselt puu otsa ja õppis vee all hinge kinni hoidma.] Õhtuleht.ee, 03.05.2023.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.imdb.com/name/nm1840695/ Elina Reinold]. IMDb. * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ajavahel-elina-reinold "Ajavahel". Elina Reinold]. ETV saade, 21. november 1995 * [[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/262939/elina-reinold-ju-me-polnud-maiduga-oiged-kaaslased-et-luua-oma-pere Elina Reinold: "Ju me polnud Maiduga õiged kaaslased, et luua oma pere"] Õhtuleht, 19. jaanuar 2008 * [[Kristi Vainküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/65430932/elina-reinoldi-tee-tagasi-rambivalgusesse Elina Reinoldi tee tagasi rambivalgusesse]. Eesti Ekspress, 21. detsember 2012 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/66548978/kattemaksukontori-uus-osaline-teada-frida-asemele-freya-ehk-elina-reinold Uus osaline teada – Frida asemele Freya ehk Elina Reinold!] Delfi, 6. august 2013 * [https://jupiter.err.ee/1150732/naitlejanna-elina-reinold-on-elu-parimas-vormis "OP": Näitlejanna Elina Reinold on elu parimas vormis]. ETV saade, 23. oktoober 2020 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-elina-reinold "Tähelaev": Elina Reinold]. ETV saade, 23. detsember 2012 * [https://www.ohtuleht.ee/melu/838703/pojaga-ghanat-kulastanud-elina-reinold-ei-ole-nii-et-neegripoiss-votab-puu-otsast-banaani-ja-pole-elul-viga-midagi Pojaga Ghanat külastanud Elina Reinold: ei ole nii, et neegripoiss võtab puu otsast banaani ja pole elul viga midagi] Õhtuleht, 7. november 2017 * [[Meelis Kapstas]]. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/95451847/koroona-langetas-naitleja-ja-tostis-ehitustoo-kurssi-elina-reinold-ilma-mehe-ehitusfirmata-ei-tea-kuidas-oleksin-selle-aja-ule-elanud Koroona langetas näitleja- ja tõstis ehitustöö kurssi. Elina Reinold: ilma mehe ehitusfirmata ei tea, kuidas oleksin selle aja üle elanud] Eesti Naine / Delfi, 22. detsember 2021 * [[Margus Mikomägi]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95442043/elina-reinold-laval-olles-pead-ennast-hoidma-nutma-purskamisest-aga-samas-seda-tunnet-ara-kasutama Elina Reinold: laval olles pead ennast hoidma nutma purskamisest, aga samas seda tunnet ära kasutama]. maaleht.delfi.ee, 29. detsember 2021 * Margus Mikomägi. [https://teatritasku.ee/elina-reinold-teater-julgustab-inimest-ennast-tundma-ja-teistele-kaasa-tundma/ Elina Reinold: teater julgustab inimest ennast tundma ja teistele kaasa tundma]. teatritasku.ee, 1. jaanuar 2022 * [[Aigi Viira]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1083609/elina-reinold-ei-ole-midagi-mul-freya-valmis-kogu-aeg-leiutad-uuesti- Elina Reinold: "Ei ole midagi mul Freya valmis – kogu aeg leiutad uuesti."] Õhtuleht, 17. aprill 2023 * [[Liis Auväärt]]. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82326747/sunnipaevalaps-elina-reinold-onn-on-tegelikult-praegu-kaes Sünnipäevalaps Elina Reinold: õnn on tegelikult praegu käes] Eesti Naine / Delfi, 28. detsember 2023 {{JÄRJESTA:Reinold, Elina}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 6h966s757g0hohix80faaa0z9hufbow 0 51400 7174205 6643114 2026-06-16T17:27:24Z CommonsDelinker 1930 Fail Meie_kontseptsioon_on_tulevik_(P._Allik).JPG on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Taivo|Taivo]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation; see [[:c:Commons:Licensing|]] ([[:c:COM:CSD#F1|F1]]). 7174205 wikitext text/x-wiki '''Peeter Allik''' ([[28. juuni]] [[1966]] [[Põltsamaa]] – [[31. detsember]] [[2019]]) oli eesti [[maalikunstnik]] ja [[graafik (kunstnik)|graafik]]. ==Elulugu== Peeter Allik õppis aastatel 1984­­–1988 Tartu Kunstikoolis, 1988­­–1993 Eesti Kunstiakadeemia Tartu osakonnas ning 1991­­–1992 külalisüliõpilasena Eesti Kunstiakadeemias.<ref>{{Raamatuviide|autor=Joanna Hoffmann|pealkiri=Peeter Allik|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=334}}</ref> Ta tuli oma kunstiga avalikkuse ette [[Kursi koolkond|Kursi koolkonna]] ridades, selle asutajaliikmena [[1988]]. aastal. Teised kursilased olid [[Albert Gulk]], [[Marko Mäetamm]], [[Imat Suumann]], [[Ilmar Kruusamäe]], [[Priit Pajos]], [[Priit Pangsepp]], [[Külli Suitso]] ja [[Reiu Tüür]]. Peeter Allik oli aastail 2001–2004 [[Academia Non Grata]] maali- ja graafikaosakonna juhataja ning aastail 2005–2014 [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikooli]] õppejõud.<ref>[https://leht.postimees.ee/6863227/peeter-allik-kunstnik-kes-ei-joudnudki-pohjanabale-loodust-maalima Indrek Grigor.Peeter Allik - kunstnik, kes ei jõudnudki põhjanabale loodust maalima]. [[Postimees]], 2. jaanuar 2020</ref> ==Näitused== Allik hakkas näitustel esinema [[1980. aastad|1980. aastate]] teisel poolel, mil ta eksponeeris oma [[sürrealism|sürrealistliku]] koega [[õlimaal]]e. [[1990. aastad|1990. aastatel]] kujunes temast väga viljakas kunstnik, kelle loomingut on seostatud nii [[neopop]]i lainega kümnendi alguses kui ka sürrealismi teise tulemisega kümnendi teisel poolel. ===Näitusi ja teoseid=== *"Erastamisdokumentide põletamine" *"Kalmer ja surm" *"Kes meist siis ei tahaks olla Peeter Allik" *"Kusev kasakas" *"Konkreetsed lahendused" *"Maha valitsus, president käigu persse" *"Meie kontseptsioon on filosoofia" *"Mina" *"Radikaalselt korrektne" *"Seksikas saabas" *"Tarbetud nüansid" *"Vaikust lõhestas vali kärgatus" *"ÜRO" *"XX sajandi saladused" *"Peeter Allik. Kultiveeritud skisofreenia" Tartu Kunstimuuseumis *"Lihatoitlaste klubi väikse porgandiga" ==Iseloomulik== [[Linoollõige]] oli aastaid Alliku meelistehnika ja mustade triipude võrgustik kujunes talle iseloomulikuks. Alliku kohta rõhutatakse, kuidas nii tema graafikas kui ka maalikunstis peegeldub terav sotsiaalne närv: Allik reageerib [[poliitika|poliitilistele]] ja sotsiaalsetele nihetele [[ühiskond|ühiskonnas]], kuid teeb seda läbi omapärase [[huumor]]i ja [[grotesk]]i. {{Tsitaat2|Kujutiste nüansirikas ja detaililembene esitus tekitab muide olulise silmapette – esmapilgul tundub, et tegu pole mitte linoollõigetega, meelde tulevad hoopis Düreri-aegsed imepeene joonega vase- ja puugravüürid. Ehkki mööngem, et peenuses jääb Allik Dürerist sama kaugele maha kui nimetatud renessansimeister praegusest kunstisituatsioonist.|[[Johannes Saar]], Alliku kunsti kohta}} == Tunnustus== *[[1993]] Galerii Tokko & Arrak preemia *[[1996]] Jyväskylä rahvusvahelise graafikatriennaali noore graafiku preemia *[[1997]] Eesti Maalijate Liidu preemia *[[1997]] [[Ado Vabbe stipendium]]<ref>[http://www.kultuurkapital.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=59&Itemid=62 Ado Vabbe nimeline stipendium] Tartu Kultuurkapital</ref> *[[1998]] Terzo preemia rahvusvahelisel kunstinäitusel "Citta Di Locri" *[[2001]] [[Konrad Mäe preemia]] *[[2001]] Tartu Kultuurkapitali preemia *[[2002]] Grand Prix Kaliningradi VII rahvusvahelisel graafikabiennaalil *[[2005]] [[Kristjan Raua preemia]] (Tartu Kunstimajas toimunud ühiskonnakriitilise isikunäituse "Ma nägin seda! Riigisaladus: kottida rahvast" eest)<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 370</ref> *[[2006]] [[Eesti Kultuurkapital]]i aastapreemia == Loomingu näiteid == <gallery> Mardipäev.jpg|"Mardipäev", 1989 Nato.tif|"Nato", 1996 Melanhoolia.tif|"Melanhoolia", 1999 Erastamisdokumentide põletamine.jpg|"Erastamisdokumentide põletamine", 2002 Sündinud Nõukogude Liidus.tif|"Sündinud Nõukogude Liidus", 2002 Naised jooksevad.jpg|"Naised jooksevad", 2003–2004 </gallery> ==Isiklikku== Peeter Alliku elukoht oli [[Laasme]] küla [[Puurmani vald|Puurmani vallas]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Peeter Allik}} *[http://www.kursiart.com/kursi.htm# Kursi koolkonna koduleht] *[[Ants Juske]]. [http://www.postimees.ee/250105/esileht/kultuur/155975.php "Peeter Allik kui meie ajastu manerist"] Postimees, 25. jaanuar 2005 *[[Mari Sobolev]]. [http://www.ekspress.ee/viewdoc/57DEDB7FC0C1A22A42256B8F002D6B46 "Kes meist siis ei tahaks olla Peeter Allik"] Eesti Ekspress, 3. aprill 2002 *[http://www.epl.ee/artikkel/197068 "Peeter Allik avab näituse ühtaegu Vaalas ja virtuaalgaleriis"] Eesti Päevaleht, 5. märts 2002 *[[Vano Allsalu]]. [http://www.koolielu.ee/pages.php/011514,2798 "Peeter Allik RADIKAALSELT KORREKTNE"] {{JÄRJESTA:Allik, Peeter}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] [[Kategooria:Surnud 2019]] 7dm5o05yjiei477svowhvo6xvmal2yq 0 53393 7174266 6984200 2026-06-16T19:05:06Z Kuriuss 38125 7174266 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{Infobox President | nimi = Janez Drnovšek | pilt = Janez Drnovsek.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | amet = [[Sloveenia president]] | ametiajaalgus = [[22. detsember]] [[2002]] | ametiajalõpp = [[23. detsember]] [[2007]] | predecessor = [[Milan Kucan]] | järgmine = [[Danilo Türk]] | amet2 = [[Sloveenia peaminister]] | ametiajaalgus2 = [[14. mai]] [[1992]] | ametiajalõpp2 = [[7. juuni]] [[2000]] | predecessor2 = [[Lojze Peterle]] | järgmine2 = [[Andrej Bajuk]] | amet3 = [[Sloveenia peaminister]] | ametiajaalgus3 = [[30. november]] [[2000]] | ametiajalõpp3 = [[19. detsember]] [[2002]] | predecessor3 = [[Andrej Bajuk]] | järgmine3 = [[Anton Rop]] | sünniaeg = [[17. mai]] [[1950]] | sünnikoht = [[Celje]], [[Sloveenia]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2008|2|23|1950|5|17}} | surmakoht = [[Zaplana]], [[Sloveenia]] | partei = Gibanje za pravicnost in razvoj }} '''Janez Drnovšek''' [janes dõrn'oušek] ([[27. mai]] [[1950]] [[Celje]] – [[23. veebruar]] [[2008]] [[Zaplana]]) oli [[Sloveenia]] poliitik, [[Sloveenia president|president]] [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2002]] kuni 22. detsembrini [[2007]]. Drnovšek lõpetas [[1973]] kõrgkooli majandusteaduse alal. Aastal [[1981]] kaitses ta magistritöö tüüpilise ehitusettevõtte organisatsioonilisest arengust ja [[1986]] doktoritöö "Rahvusvaheline Valuutafond ja Jugoslaavia". Alates 1973. aastast töötas ta ehitusettevõttes IGM Zagorje, seejärel Ljubljana Panga harukontori direktorina Sloveenia keskosas [[Trbovlje]] vallas [[Zasavje]] piirkonnas [[Sava]] kallastel ning ühe aasta [[Jugoslaavia]] saatkonnas [[Kairo]]s majandusnõunikuna. Aastal [[1986]] valiti ta Sloveenia vabariigi kogu (parlamendi) liikmeks ning Jugoslaavia parlamendi vabariikide ja provintside kokku, kuhu ta jäi 1989. aastani, mil ta valiti Jugoslaavia presidentuuri. Aastal [[1989]] läks Sloveenia esindaja Jugoslaavia kollektiivses presidentuuris [[Stane Dolanc]] erru. Sloveenia valitsus otsustas korraldada selle ametikoha täitmiseks kahe kandidaadiga valimised. Seni avalikkusele vähe tuntud Drnovšek võitis valitsuse soosikut [[Marko Bulc]]i ja temast sai esimene valitud riigimees kommunistliku režiimi aegses Jugoslaavias. Et teiste Jugoslaavia liiduvabariikide valitsused ei nõustunud sellise valimisprotseduuriga, pidi Sloveenia parlament rahva tahte kinnitama. Drnovšek oli kollektiivse presidentuuri esimees [[15. mai]]st [[1989]] kuni 15. maini [[1990]]. Presidentuuri esimehena oli ta ka [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumise]] esimees ja [[Jugoslaavia Rahvaarmee]] komandör. Kuni kommunistliku režiimi kokkuvarisemiseni oli ta kommunistliku partei aktiivne liige. Varsti lõi Sloveenia Jugoslaaviast lahku, kuid Drnovšek oli endiselt poliitikas edukas. Ta oli [[Lojze Peterle]] järel teine iseseisva [[Sloveenia peaminister]] (ametis [[1992]]–[[2002]] mõnekuulise vaheajaga [[2000]]. aastal). Ta valiti [[2002]]. aastal Sloveenia presidendiks. [[26. juuni]]l [[2006]] teatas ta intervjuus telekanalile Slovenija 1, et ta ei kandideeri teiseks ametiajaks. [[11. november|11. novembril]] [[2007]] toimunud [[2007. aasta Sloveenia presidendivalimised|presidendivalimistel]] valiti tema ametijärglaseks [[Danilo Türk]], kes vannutati ametisse sama aasta 22. detsembril. [[12. märts]]ist 1994 kuni [[19. detsember|19. detsembrini]] [[2002]] oli ta partei [[Sloveenia Liberaaldemokraatia]] esimees. [[30. jaanuar]]il [[2006]] astus ta parteist välja. 2006. aastal asutas Drnovšek Õigluse ja Arengu Liikumise ning sai selle esimeseks presidendiks. See ei ole poliitiline liikumine, kuigi on arvatud, et sellest saab hiljem partei. ==Vaated== Janez Drnovšek oli täielik [[taimetoitlus|taimetoitlane]] ja loomade õiguste eest võitleja. Ta süüdistas liha tarbimise soodustamises muuhulgas Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat ja hargmaiseid ettevõtteid. ==Isiklikku== Janez Drnovšek oli lahutatud. Tal on kaks last. Detsembris 2005 kinnitas ta, et tal on peale poeg [[Jaša Drnovšek|Jaša]] veel väljaspool abielu sündinud tütar, helilooja ja sopran [[Nana Forte]]. 1999. aastal diagnoositi tal neeruvähk, üks neer eemaldati. 2001. aastal avastati tal metastaasid kopsudes, hiljem ka maksas. Vähi vastu võitles ta jaanuarini 2004 alternatiivmeditsiinile toetudes. ==Välislingid== *[http://www.nekdanji-pv.gov.si/2000-2002/en/index.html Sloveenia endise peaministri koduleht] (''inglise keeles'') *[http://www.evana.org/index.php?id=8653&lang=en Intervjuu taimetoitlusest ja loomade õigustest] *[http://www.gibanje.org/ Õigluse ja Arengu Liikumise koduleht] (''sloveeni keeles'') {{algus}} {{eelnev-järgnev |eelnev= [[Lojze Peterle]] | nimi=[[Sloveenia peaminister]]|aeg=[[1992]]–[[2000]]|järgnev= [[Andrej Bajuk]]}} {{eelnev-järgnev |eelnev= [[Andrej Bajuk]] | nimi=[[Sloveenia peaminister]]|aeg=[[2000]]–[[2002]]|järgnev= [[Anton Rop]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Milan Kučan]] | nimi=[[Sloveenia president]] | aeg= [[2002]]–[[2007]] | järgnev= [[Danilo Türk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Drnovšek, Janez}} [[Kategooria:Sloveenia peaministrid]] [[Kategooria:Sloveenia presidendid]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Ljubljana ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maribori ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2008]] 5bbwzqiub354js89i7tvcvnwe90fh72 0 55143 7174447 7103623 2026-06-17T04:46:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174447 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} '''E-post''' ([[inglise keel]]es ''e-mail'') ehk '''elektronpost''' ehk '''elektrooniline post''' ([[kõnekeel]]es ka ''meil''), on [[e-kiri|e-kirjade]] [[internet]]i teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse [[SMTP]]-d ja vastuvõtmiseks [[POP3]] ja [[IMAP]]-i. ==Ajalugu== ===Eellugu=== Enne e-posti loomist saadeti sõnumeid [[Kiri (sõnum)|kirjade]] ja [[telegramm]]idena, hiljem ka [[teleks]]ite ja [[faks]]idena. ===Algus=== [[1960. aastad|1960]]. aastate lõpus oli e-post üks esimesi [[ARPANet]]-i rakendusi. E-post ei olnud selles võrgus algselt ette nähtud, kuid hakkas levima kasutajate algatusel. See oli ARPANet-i rajajatele üllatuseks: veel [[1967]]. aastal ütles [[Lawrence Roberts]], et võrgu kasutajate vaheline sõnumite vahetamine ei ole teadusarvutite võrgu rajamisel tähtsaks motiiviks, kuid juba 1971. aastal ületas e-kirja-liikluse kogumaht [[Telnet]]i ja [[failiedastusprotokoll]]i (FTP) kaudu edastatud andmete mahu. E-posti leiutaja on arvutitehnik [[Ray Tomlinson]]. Esimesed katsetused leidsid aset [[1971]]. aastal ja 1971. aasta novembris või detsembris tulid kasutusele tema programmid (SNDMSG/READMAIL). Tomlinson, kes tegeles tollal erauurimisfirma BBN (Bolt, Beranek and Newman) juures [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]]'is [[Massachusetts]]is ARPANet-i ülesehitamisega, ei mäleta enam täpselt, mis oli esimese sõnumi sisu, kuid tõenäoliselt oli see [[USA]] [[arvutiklaviatuur]]i rida "QWERTYUIOP". Oluliseks teetähiseks e-posti ajaloos on [[3. august]] [[1984]], kui tänase [[Karlsuhe tehnoloogiainstituut|Karlsuhe tehnoloogiainstituudi]] professori [[Werner Zorn]]i arvutisse jõudis e-kiri, kus [[CSNET]]-i töötaja Laura Breeden tervitas sakslaste liitumist CSNET-iga. See oli esimene USA-st Saksamaale saadetud e-kiri.<ref>[http://www.internethalloffame.org/blog/2013/07/29/historic-first-email-us-germany-arrives-1984 Historic First Email From U.S. to Germany Arrives in 1984]</ref> ===Paralleelsed süsteemid=== Rööbiti internetiga tekkisid [[1980. aastad|1980]]. aastate alguses enamikus võrkudes süsteemid, mille abil sai sõnumeid edasi anda. Nendes seas olid [[teatetahvlisüsteem]]id (BBS), [[X.25]], [[Novell]] ja [[BTX]]. [[1990. aastad|1990]]. aastate keskel tõrjus interneti levik nad kõrvale. [[1982]]. aastast pärineb [[RFC]] 822, mis esimesena teenindas tekstiteadete formaati ARPANetis. {{pooleli}} == E-posti teel tehtav turundus == === E-maili turunduse olemus, roll ja tähtsus turundusstrateegias === E-maili turundus on üks tõhusamaid ja kuluefektiivsemaid viise, kuidas ettevõtted saavad suhelda oma klientidega, suurendada müüki ja luua püsivat kliendilojaalsust. Saates personaliseeritud ja asjakohast sisu, saavad ettevõtted hoida oma brändi klientide tähelepanu keskpunktis ning pakkuda neile väärtust, mis vastab nende vajadustele ja ootustele. Lisaks võimaldab e-maili turundus jälgida kampaaniate tulemusi, kohandada strateegiaid ja optimeerida klientidega suhtlemist, et saavutada maksimaalne tulemus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ijomah |eesnimi=T |perekonnanimi2=Idemudia |eesnimi2=E. |perekonnanimi3=Eyo-Udo |eesnimi3=E |perekonnanimi4=Anjorin |eesnimi4=B |kuupäev=2024 |pealkiri=Innovative digital marketing strategies for SMEs: Driving competitive advantage and sustainable growth. |ajakiri=International Journal of Management & Entrepreneurship Research}}</ref> ==== E-maili turunduse ajalugu ==== E-maili turunduse teekond algas 1960. aastatel, mil loodi esimesed sõnumivahetussüsteemid, mis panid aluse e-posti arengule. Aastal 1971 saatis Ray Tomlinson esimese e-kirja ja tutvustas "@" sümbolit, mis on tänaseni e-posti lahutamatu osa. Sellest ajast alates on e-maili turundus arenenud lihtsast suhtlusvahendist üheks olulisemaks digitaalse turunduse kanaliks, pakkudes ettevõtetele võimalust jõuda otse oma sihtrühmani ja hoida neid pidevalt kaasatud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meiliturunduse ajalugu |url=https://www.infopank.ee/blog/blogid/2024/09/30/meiliturunduse-ajalugu |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=www.infopank.ee}}</ref> Tänapäeval on e-maili turundus on digitaalne kommunikatsioonivahend, mis kasutab e-kirju, et jõuda sihtrühmadeni eesmärgiga suurendada bränditeadlikkust, edendada toodete ja teenuste müüki ning kasvatada kliendilojaalsust. See on otsene ja personaliseeritav turunduskanal, mis võimaldab ettevõtetel pakkuda individuaalset kogemust ja tugevdada kliendisuhteid. See on asendamatu tööriist ettevõtetele, kes soovivad kasvatada oma kliendibaasi, suurendada brändilojaalsust ja saavutada pikaajalist edu kiiresti muutuvas digitaalses maailmas. Hästi läbimõeldud kampaaniad, mis keskenduvad personaliseerimisele ja sihtrühma vajadustele, muudavad selle turundusmeetodi heaks abimeheks igale ettevõttele. ===== E-maili turunduse eelised ===== E-maili turundusel on mitmeid olulisi eeliseid, mis teevad sellest tõhusa ja kuluefektiivse vahendi ettevõtetele. Esiteks on e-maili turunduse märgatavalt kõrgem ROI (investeeringu tasuvus), ulatudes keskmiselt 36:1-ni – iga investeeritud euro toob tagasi keskmiselt 36 eurot<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-06 |pealkiri=The ROI of Email Marketing [Infographic] |url=https://www.litmus.com/blog/infographic-the-roi-of-email-marketing |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Litmus |keel=en-US}}</ref>. Teiseks võimaldab e-maili turundus personaliseerida ja segmenteerida sisu vastavalt kliendi huvidele ja vajadustele, mis muudab sõnumid täpsemaks ja asjakohasemaks. E-kirjade otsene mõju seisneb selles, et need jõuavad otse adressaadini, pakkudes suuremat tõenäosust, et sisu loetakse. Lisaks on e-mail universaalselt kättesaadav – e-kirju saab lugeda igal seadmel, kus on internetiühendus. Samuti on e-maili turundus üks soodsamaid turundusvahendeid, pakkudes häid võimalusi statistika kogumiseks ja analüüsimiseks, mis omakorda aitab paremini mõista klientide käitumist ja vajadusi. See on üks kõige tõhusamaid kanaleid, pakkudes kõrget konversioonimäära. Uuringud on näidanud, et keskmine e-kirja avamismäär jääb vahemikku 20-25%, mis ületab sageli sotsiaalmeedia postituste kaasamismäära <ref>{{Netiviide |pealkiri=Turn emails into revenue |url=https://mailchimp.com |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Mailchimp |keel=en}}</ref>. Näiteks kasutas ettevõte X segmenteeritud e-maili kampaaniat, mille tulemusel kasvas nende müügikäive 20% võrreldes sihtimata kampaaniaga. See näitab, kui oluline on õigesti sihtimine ja sõnumite kohandamine, et maksimeerida e-maili turunduse ROI-d ja tõhusust. E-maili turundus täiendab ja toetab tõhusalt teisi digitaalseid kanaleid. Sotsiaalmeedia kaudu saab tuua kõige aktiivsemad fännid e-maili nimekirja, luues sellega otsesema ja privaatsema suhtluskanali. Samuti aitab e-mailide kaudu jagatud blogipostitused ja artiklid suurendada veebilehe liiklust, toetades SEO ja sisuturunduse strateegiaid. Lisaks võivad e-maili kampaaniad tugevdada reklaamide sõnumeid, pakkudes tarbijatele lisainfot toodete või teenuste kohta, mis omakorda tõstab reklaamide mõju ja tõhusust. ====== Sihtrühma määratlemine ja e-maili listi loomine ====== Kuigi tänapäeva tehnoloogia võimaldab meiliturundajatel saata massilisi e-kirju ja jälgida eesmärkide täitumise andmeid, võib mõnikord liiga üldine sihtimine viia ebaolulise e-kirjakampaaniani ja halvemal juhul võib saatja e-post märgistada rämpspostiks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bawm |eesnimi=Z. L |perekonnanimi2=Nath |eesnimi2=D. P. R |kuupäev=2014 |pealkiri=A Conceptual Model for Effective Email Marketing |ajakiri=International Conference on Computer and Information Technology 17 |lehekülg=Lk 250-256}}</ref> E-posti turunduses on oluline määrata selge sihtrühm ja luua strateegia, mis toetab kampaania eesmärkide saavutamist. Hea strateegia algab kontaktibaasi loomisega, mis hõlmab õigete meetodite kasutamist, nagu kvaliteetsete liitumisankeetide loomine ja pakkumiste tegemine, et motiveerida kliente oma e-posti aadresse jagama. Lisaks on oluline kasutada segmentatsiooni ja personaliseerimist, mis aitavad kohandada turunduslikku lähenemist vastavalt adressaatide vajadustele ja ootustele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=How To Do Email Segmentation Right - Ultimate Guide - MailerLite |url=https://www.mailerlite.com/ultimate-guide-to-email-marketing/segmentation |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=www.mailerlite.com |keel=en}}</ref> Meililisti loomiseks on tarvis klient saama meililistiga liituma. Seda saab ta teha läbi liitumisankeedi. Lisa veebilehele võimalikult palju, aga samas maitsekalt ankeete, kus klient saaks liituda sinu meililistiga. Ankeete võib lisada näiteks järgmiselt: * Pop-up vorm * Blogipostituse / artikli lõpus * Tellimuse kinnitamise lehel * Kontakti lehel * “Meist” lehel * Persoona loomine ja sisu isikupärastamine<ref>{{Netiviide |pealkiri=33 email marketing best practices for 2024 {{!}} Zapier |url=https://zapier.com/blog/email-marketing-best-practices/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=zapier.com |keel=en}}</ref> Persoonade loomine tähendab ettevõtte tüüpiliste klientide kirjeldamist nende demograafiliste, psühholoogiliste ja käitumuslike omaduste põhjal. Persoona loomine aitab luua asjakohast ja kõnetavat sisu, mis vastab adressaatide huvidele ja probleemidele. Nii on suurem tõenäosus, et e-maili kampaania täidab oma eesmärki. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Veebimajutus - Domeen, koduleht ja e-post {{!}} Veebimajutus.ee |url=https://www.veebimajutus.ee/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=www.veebimajutus.ee}}</ref> [[Fail:Persoona.jpg|raamita|790x790px]] ====== Eesmärkide seadmine ja tulemuste mõõtmine ====== Eduka e-posti kampaania üks olulisemaid aspekte on selgete ja mõõdetavate eesmärkide seadmine, mis hõlmavad avamismäärade, klikkimismäärade ja konversioonide jälgimist. Näiteks keskendutakse avamismäära parandamiseks atraktiivsete ja asjakohaste teemaridade loomisele, samas kui klikkimismäära tõstmiseks kasutatakse veenvaid üleskutseid tegevusele kutsuvaid linke (CTA). Kampaania edukust hinnatakse kogutud andmete põhjal ning tulemusi optimeeritakse jooksvalt.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Harbarczyk |eesnimi=Izabela |kuupäev=2022-01-19 |pealkiri=Kuidas mõõta e-posti turunduskampaania edukust |url=https://www.usebouncer.com/et/kuidas-moota-e-posti-turunduskampaania-edukust/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Usebouncer |keel=et}}</ref> ====== Segmentatsioon ja personaliseerimine ====== Segmentatsioon hõlmab sihtrühma jagamist väiksemateks gruppideks, mis põhinevad ühisel omadusel, nagu huvid, käitumine või demograafilised tunnused. Personaliseerimine tähendab kliendile isiklikku lähenemist, kasutades tema nime, sünnipäeva või personaalseid soovitusi. Koos personaliseerimisega võimaldab see strateegia luua sisu, mis suurendab klientide kaasatust ja konversioonimäära. Näiteks saavad e-kirja saajad personaliseeritud soovitusi, mis põhinevad nende varasematel ostudel või saavad unikaalseid pakkumisi, mis vastavad nende vajadustele. Personaliseerimine suurendab tõenäosust, et e-kiri avatakse ja selle sisu motiveerib adressaati soovitud tegevust (nt ostu sooritama) tegema. See aitab tugevdada kliendi ja ettevõtte vahelist suhet, suurendades lojaalsust ja kaasatust. Kuidas kasutada segmentatsiooni ja personaliseerimist emaili turunduses.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Harbarczyk |eesnimi=Izabela |kuupäev=2022-01-19 |pealkiri=Kuidas mõõta e-posti turunduskampaania edukust |url=https://www.usebouncer.com/et/kuidas-moota-e-posti-turunduskampaania-edukust/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Usebouncer |keel=et}}</ref> ====== Praktilised tööriistad, parimad praktikad ja platvormid e-maili turunduses ====== Efektiivse e-kirja koostamisel on oluline nii haarav pealkiri kui ka hästi struktureeritud sisu. Hea pealkiri on lugeja värav kogu kirjale – see peaks olema lühike, tabav ja keskenduma ühele aspektile. Tihti tõmbavad tähelepanu numbrid või statistika, kuid liigsete hüüumärkide ja emotikonide kasutamist tuleks vältida.<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-kirja sisu kirjutamise nipid: pane oma meilide sisu särama! |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2021/02/01/e-kirja-sisu-kirjutamise-nipid-pane-oma-meilide-sisu-sarama |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Best Marketing |keel=et}}</ref> E-kirja sisu peaks olema selge, hästi organiseeritud ja visuaalselt meeldiv, rõhutades klikitavat üleskutset (CTA), mis suunab lugejat tegutsema. Tõhusad CTA-d, nagu "Vaata lähemalt" või "Osta kohe," on lühikesed ja selged. Ühes e-kirjas piisab tavaliselt ühest kuni kahest CTA-st, et säilitada selgus ja vältida segadust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-KIRJADE KUJUNDAMISE PARIMAD TAVAD |url=https://squalio.com/et/uudised/e-kirjade-kujundamise-parimad-tavad |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=squalio |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-11 |pealkiri=Täielik e-posti turunduse juhend: strateegia edu saavutamiseks |url=https://www.ecommercebridge.com.ee/hub/taielik-e-posti-turunduse-juhend-strateegia-edu-saavutamiseks/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Ecommerce Bridge Eesti |keel=et |arhiivimisaeg=2025-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250115015057/https://www.ecommercebridge.com.ee/hub/taielik-e-posti-turunduse-juhend-strateegia-edu-saavutamiseks/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ====== Kampaaniate tüübid ====== E-posti turunduse kampaaniaid on mitmeid, kõige enam leiavad kasutust näiteks uudiskirjad, reklaamkirjad, tervituskirjad, hooajalised kampaaniad, õnnitluskirjad ja tagasisidekampaaniad. Igal kampaanial on oma eesmärk ning aeg, millal seda kasutada. Tervituskirjad – need on mõeldud uutele klientidele või lojaalsusprogrammiga liitujatele. Eesmärk on luua esimene positiivne mulje ning tutvustada ettevõtte väärtusi ja pakkumisi. Uudiskirjad – need on üheks oluliseks tööriistaks e-posti turunduses on uudiskiri, mida saadetakse registreeritud klientidele tavaliselt HTML-formaadis. Uudiskirjad on tänapäeval odav, populaarne ja tõhus turundusvahend.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hudák |eesnimi=Martin |perekonnanimi2=Kianičková |eesnimi2=Eva |perekonnanimi3=Madleňák |eesnimi3=Radovan |kuupäev=2017-01-01 |pealkiri=The Importance of E-mail Marketing in E-commerce |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S187770581732605X |ajakiri=Procedia Engineering |sari=12th international scientific conference of young scientists on sustainable, modern and safe transport |aastakäik=192 |lehekülg=342–347 |doi=10.1016/j.proeng.2017.06.059 |issn=1877-7058}}</ref> Reklaamkirjad – keskenduvad konkreetsete toodete või teenuste tutvustamisele. Eesmärk on köita kliendi tähelepanu ning motiveerida teda tegutsema. CTA abil saab juhtida kliendi sooritama ostu. Lojaalsetele klientidele võib reklaamkirjale lisada sooduskampaania koodi. Hooajalised kampaaniad – ettevõtte uudiseid ning tooteid tutvustav kiri vastavalt hooajale. Seda tüüpi võib rakendada nii erinevatel aastaaegadel, kui ka pühadel (jõulud, Halloween, naistepäev jne.) Kirja eesmärk on teavitada klienti hooajale vastavatest toodetest või teenustest. Kirjale lisatud CTA suunab klienti järgmise sammuna veebilehele tegutsema. Õnnitluskirjad – kiri saadetakse kliendile tema sünnipäeva või tähtpäeva puhul. Kirja eesmärk on luua usaldusväärne ja personaalne suhe kliendi ja ettevõtte vahel ning hoida ennast kliendil meeles. Tihti lisatakse kirjale ka sooduskood, mis motiveerib klienti ostu sooritama. Tagasiside ja arvustus kampaania – kirjadega palutakse kliendil jagada arvustusi või tagasisidet pärast ostu või teenuse kasutamist, aidates parandada usaldusväärsust ja kliendikogemust. Vastuste saamine on efektiivsem, kui kirjale on lisatud sooduskood või kingitus tänamaks klienti, et ta on võtnud aja jagada enda tagasisidet.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ellis |eesnimi=Cai |kuupäev=2023-06-30 |pealkiri=Types of Email Marketing: 15 campaigns you could be using today! |url=https://www.emailtooltester.com/en/blog/types-of-email-marketing/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=EmailTooltester.com |keel=en-US}}</ref> ====== Tutvustus peamistest e-posti turunduse platvormidest ====== E-maili turunduse jaoks on loodud mitmeid platvorme. Need lihtsustavad protsesse ja aitavad luua professionaalseid, sihitud kampaaniaid, mis suurendavad kaasatust ja parandavad kampaaniate kvaliteeti. Sellistel platvormidel on ka võimalik luua ja kujundada atraktiivseid ja efektiivseid e-kirju. Paljud platvormid on teinud mallid, mille järgi kasutaja saab lihtsalt ja kiirelt luua endale sobiva e-maili. Peamised platvormid e-maili turunduses on: * '''Mailchimp''' – kasutajasõbralik ja algajatele sobiv * '''Klaviyo''' – spetsialiseerunud e-kaubandusele * '''HubSpot''' – terviklik CRM-lahendus * '''Smaily''' – intuitiivne ja paindlik platvorm * '''MailerLite''' – fookus kasutusmugavusel ja taskukohasusel * '''Campaign Monitor''' – paindlike disainivõimaluste ja põhjaliku analüütikaga * '''Constant Contact''' – suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ====== E-maili turunduse parimad praktikad ====== E-maili turunduse tõhususe tagamiseks on oluline järgida parimaid praktikaid. Soovituslik on automatiseerida e-kirjade saatmine, et vähendada vigade riski ja säästa aega, kasutades selleks sobivaid platvorme. Analüüsil on samuti oluline osa – e-maili kampaania tulemusi tuleks pidevalt jälgida ja analüüsida ning teha nende baasilt vastavalt kohandusi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=33 email marketing best practices for 2024 {{!}} Zapier |url=https://zapier.com/blog/email-marketing-best-practices/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=zapier.com |keel=en}}</ref> Enne saatmist tuleks oma e-kirju testida, et veenduda nende sobivuses erinevates postkastides ja seadmetes. Kirjade sisu peaks hoidma lihtsana ja kergesti sirvitavana, soovitatav on kasutada tabavaid, teemakohaseid pealkirju, vältides rämpsposti tunnuseid, nagu läbivaid suuri tähti, liigseid hüüumärke ja manuseid. Klientide aktiivsemaks muutmiseks oleks kasulik lisada kirjadesse selged üleskutsed (CTA-d), mis suunavad teda soovitud tegevusele (näiteks e-poes ostu sooritama). ====== Olulised mõõdikud e-maili turunduses ====== E-maili turunduse edukust määratlevad mitmed kõrvaldatavad ja jälgitavad mõõdikud. Peamiseks edukuse näidikuks peetakse avamismäära (''open rate''), et hinnata oma turundussõnumite jõudmist inimesteni. See näitab, kui suur protsent saajatest avas saadetud e-kirja. Hea avamismäär on tavaliselt 20-25%, kuid see võib sõltuda valdkonnast ja sihtrühma harjumustest. Teiseks peamiseks mõõdikuks peetakse klikkimismäära (''click rate''), mida peavad kõige kasulikumaks näitajaks enam kui 70% digiturundajatest kampaaniate edukuse hindamisel <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Markus |eesnimi=Erkki |kuupäev=2021-01-26 |pealkiri=Mõista sihtkliente nende meiliturunduse analüütika taktikate abil |url=https://smaily.com/et/moista-sihtkliente-nende-meiliturunduse-analuutika-taktikate-abil/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Smaily email marketing and automation |keel=et}}</ref>. See näitab, mitu protsenti avanutest klikkisid e-kirjas sisalduvatele linkidele. Veel on konversioonimäär, mis näitab, kui palju adressaate teostas soovitud tegevuse (nt ost, registreerimine). Jälgitakse ka loobumisprotsenti (''unsubscribe rate'') – see näitab, mitu saajat otsustas end e-maili nimekirjast eemaldada, seejuures madal loobumisprotsent (<1%) viitab hästi sihitud kampaaniale. Klõpsamiste arv näitab vaid seda, kui mitu inimest on lingil või CTA nupul vajutanud, samas kui avamise määr mõõdab ainult kirja teema lahtri edukust. Parim ülevaade kasutajate huvist ja kaasatusest saadakse, kui võrrelda klõpsamiste arvu avamistega. Kui klõpsamiste ja avamiste suhe on väike, annab see märku, et kirja saajad ei leidnud piisavat põhjust, et linkidele või CTA-nuppudele vajutada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Markus |eesnimi=Erkki |kuupäev=2021-01-26 |pealkiri=Mõista sihtkliente nende meiliturunduse analüütika taktikate abil |url=https://smaily.com/et/moista-sihtkliente-nende-meiliturunduse-analuutika-taktikate-abil/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Smaily email marketing and automation |keel=et}}</ref> == Vaata ka == * [[E-kiri]] * [[E-kaart]] * [[FidoNet]] – üks [[BBS]]-e * [[Post]] * [[uucp]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://www.veebimajutus.ee/blogi/palju-e-postiaadresse-on-ettevottel-vaja Kui palju e-postiaadresse ühel ettevõttel vaja on ja kuidas neid hallata?], veebimajutus.ee, 21. detsember 2016 [[Kategooria:Internet]] j42ihac2nvkifbn6eclgoe9d7p77jqi 0 56857 7174329 7150281 2026-06-16T21:15:09Z Sillerkiil 58396 /* Puugid kui haigusekandjad */ 7174329 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on lestaliste rühmast; varakandja kohta vaata artiklit [[Kratt]].}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}} {{viita}} {{keeletoimeta}} {{Taksonitabel | nimi = Puugid | värvus = lülijalgsed | pilt = Adult deer tick.jpg | pildi_seletus = ''[[Ixodes scapularis]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | alamhõimkond = [[Lõugtundlased]] ''Chelicerata'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | selts = [[Nugilestalised]] ''Acarina'' | alamselts = ''[[Acari]]'' | sugukond = '''Puugid''' ''Ixodoidea'' | ülemsugukonna_autor = [[William Elford Leach|Leach]], 1815 }} '''Puugid''' (''Ixodoidea'') on [[lülijalgsed|lülijalgsete]] hõimkonna [[ämblikulaadsed|ämblikulaadsete]] klassi [[nugilestalised|nugilestaliste]] seltsi kuuluv loomade ülemsugukond. Nad on paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] obligatoorsed (st vajab peremeesorganismi vältimatult)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020 |pealkiri=Inimese parasitoloogia |url=https://kodu.ut.ee/~dyyna/2020_Masso_Inimese_parasitoloogia_n2idis-lk.pdf}}</ref> [[parasiit|parasiidid]]. Esimesi hinnangulisi jälgi puukidest looduses on leitud hilis[[paleosoikum]]ist ([[kambrium]]) ja varasest [[mesosoikum]]ist, ligi 225 miljonit aastat tagasi, arvatavalt [[roomajad|roomajate]] parasiitidena.<ref name="FQhke" /> Puugid jaotatakse kolme sugukonda, millest suuremad on ''[[Ixodidae]]'' ja ''[[Argasidae]]''. Kokku on neid ligi 900 liiki, millest Eestis on levinud [[võsapuuk|võsa-]] ja [[laanepuuk|laanepuugid]]. Puugid ja nende [[toitumine]] imetajate verest on huvi pakkunud juba sajandeid; seda teemat on käsitlenud juba [[Homeros]], [[Aristoteles]] jt. Puugid levitavad mitmeid haigusi, millest Eestis on levinud [[borrelioos]] (Lyme'i tõbi), [[puukentsefaliit]] ja [[babesioos]] (piroplasmoos).<ref>[https://www.err.ee/1609369469/puukide-levitatavate-haiguste-hulka-on-lisandunud-uus-tobi "Puukide levitatavate haiguste hulka on lisandunud uus tõbi"] ERR, 12. juuni 2024</ref> == Klassifikatsioon == Ülemsugukonda klassifitseeritakse järgmised [[sugukond (bioloogia)|sugukonnad]]: ===Kõva toesega puugid (''Ixodina'')=== * [[Ixodidae]] <small>[[Carl Ludwig Koch|C. L. Koch]], 1844</small> (13 perekonda, ligi 700 liiki) :* ''[[Amblyomminae]]'' ::* ''[[Amblyomma]]'' :::* ''[[Amblyomma americanum]]'' :* ''[[Bothriocrotoninae]]'' ::* ''[[Bothriocroton]]'' <small>Klompen, Dobson & Barker, 2002</small> :* [[Haemaphysalinae]] ::* ''[[Haemaphysalis]]'' <small>C.L. Koch, 1844</small> (ligi 170 liiki) :::* ''[[Haemaphysalis punctata]]'' :* ''[[Hyalomminae]]'' ::* ''[[Hyalomma]]'' <small>C.L. Koch, 1844</small> (ligi 20 liiki) :::* ''[[Hyalomma lusitanicum]]'' :::* ''[[Hyalomma marginatum]]'' ::* ''[[Nosomma]]'' <small>Schulze, 1919</small> :* ''[[Ixodinae]]'' ::* ''[[Cornutupalpum]]'' <small>Poinar & Brown, 2003</small> ::* ''[[Ixodes]]'' <small>C.L. Koch, 1844</small> :::* ''[[Ixodes apronophorus]]'' :::* ''[[Ixodes dammini]]'' :::* ''[[Ixodes holocyclus]]'' :::* ''[[Ixodes laguri]]'' :::* ''Ixodes persulcatus'' – [[laanepuuk]] :::* ''[[Ixodes putus]]'' :::* ''Ixodes ricinus'' – [[võsapuuk]] :::* ''[[Ixodes scapularis]]'' :::* ''[[Ixodes hexagonus]]'' :* ''[[Rhipicephalinae]]'' ::* ''[[Anomalohimalaya]]'' <small>Hoogstraal, Kaiser & Mitchell, 1970</small> ::* ''[[Cosmiomma]]'' <small>Schulze, 1919</small> ::* ''[[Dermacentor]]'' <small>C.L. Koch, 1844</small> :::* ''[[Dermacentor albipictus]]'' :::* ''[[Dermacentor andersoni]]'' :::* ''[[Dermacentor auratus]]'' :::* ''[[Dermacentor circumgutattus]]'' :::* ''[[Dermacentor halli]]'' :::* ''[[Dermacentor hunteri]]'' :::* ''[[Dermacentor marginatus]]'' :::* ''[[Dermacentor nitens]]'' :::* ''[[Dermacentor occidentali]]'' :::* ''[[Dermacentor parumapterus]]'' :::* ''[[Dermacentor reticulatus]]'' :::* ''[[Dermacentor silvarum]]'' :::* ''[[Dermacentor variabilis]]'' ::* ''[[Margaropus]]'' <small>Karsch, 1879</small> ::* ''[[Rhipicentor]]'' <small>Nuttall & Warburton, 1908</small> ::* ''[[Rhipicephalus]]'' :::* ''[[Rhipicephalus bursa]]'' :::* ''[[Rhipicephalus camicas]]'' :::* ''[[Rhipicephalus evertsi]]'' :::* ''[[Rhipicephalus pravus]]'' :::* ''[[Rhipicephalus pumilio]]'' :::* ''[[Rhipicephalus pusillus]]'' :::* ''[[Rhipicephalus rossicus]]'' :::* ''[[Rhipicephalus sanguineus]]'' :::* ''[[Rhipicephalus turanicus]]'' === Pehme toesega puugid (''Argasina'') === * ''[[Argasidae]]'' <small>[[Carl Ludwig Koch|C. L. Koch]], 1844</small> (4 perekonda, ligi 200 liiki) :* ''[[Argasinae]]'' ::* ''[[Argas]]'' <small>Latreille, 1795</small> :* ''[[Ornithodorinae]]'' ::* ''[[Carios]]'' <small>Latreille, 1796</small> ::* ''[[Ornithodoros]]'' <small>C.L. Koch, 1837</small> ::* ''[[Otobius]]'' <small>Banks, 1912</small> === ''Nuttalliellidae'' === * ''[[Nuttalliellidae]]'' <small>Schulze, 1935</small> (1 perekond) :* ''[[Nuttalliella]]'' <small>Bedford, 1931</small> ::* ''[[Nuttalliella namaqua]]'' <small>Bedford, 1931</small> ==Anatoomia ja füsioloogia== [[Äärispuuklased]] (''Argasidae'') on põhiliselt kuumade ja kuivade alade asukad. Peremeeslooma leiavad nad lõhna järgi. Selleks on neil esijalgadel spetsiaalsed haistmiselundid – [[Halleri elundid]]. Kilbid on kehalt kadunud ning keha on kaetud elastse nahaga, mis võimaldab neil verd imedes kõvasti paisuda. Lõugtundlad on äärispuukidel teravaservaliste harudega, mille abil lõigatakse läbi peremeeslooma nahk. Seejärel viivad nad peremeeslooma sisse iminoka, mis on varustatud väikeste sarvhammastega. Nende sülg takistab vere hüübimist ja toimib valuvaigistina, mistõttu peremeesloom ei tunne hammustust. Harilikult ründavad äärispuugid siis, kui peremeesloom puhkab oma urus, kuna nad ei taha, et neid nende peidupaikadest välja viiakse. Nad pole väga peremehespetsiifilised. Imevad roomajate, lindude ja imetajate verd. Puukide (puuklaste) (ixos kreeka keeles= putukliim; ixodes= liimitud) liigid elunevad kõigil mandritel. Liike on üle 840, peamiselt kaks suurt perekonda, kelle esindajad erinevad suuresti nii arengu, välimuse kui eluviiside poolest: pehme (~20%) ning kõva toesega puugid (~80%). Eestis elunevad peamiselt kõva toesega ''Ixodidae'' sugukonna puugid: [[võsapuuk]] ''Ixodes ricinus'' ja [[laanepuuk]] ''Ixodes persulcatus''. Täiskasvanud emaste puukide välistoes on väga elastne, ovaalne ja lame, 3–3,5&nbsp;mm pikkune, võimaldades neil süües mitmeid kordi paisuda, mistõttu omandavad munaja kuju. Isased on 2&nbsp;mm pikkused ja nende välistoes vere imemisel oluliselt ei suurene. Puukide keha koosneb [[tagakeha]]st ja [[pearindmik]]ust. Pearindmiku moodustavad suu koos selle juures paiknevate elunditega: mõlemal pool asuvad [[lõugkobijad]] (ehk pedipalpid) ja [[lõugtundlad]] (ehk helitseerid). Pedipalpid on tavaasendis nahkses tupes, aga välja sirutades piklikud ja lülilised (2–4) ning omavad maitsmisfunktsiooni. Nimelt, nendega kühveldab puuk omale verd suhu. Helitseerid asuvad pedipalpide all ja liiguvad külgmiselt ning koosnevad kahest lülist. Välimine lüli lõpeb käärisarnaste harudega (justkui lõikehambad), millega puugid läbistavad söömisel nahapinna. ===Seedeelundid=== Süljenäärmete eritatud tsemendilaadne eritis ühendab võõrustaja vereringe silmapilkselt puugi kärsaavausega ning ühtlasi ka seedekulglaga. Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest. Veri kontsentreeritakse imemise käigus kiiresti: elimineerides vee ja elektrolüüdid aurustumise ajal väljaheidete ja süljenäärmete eritistega. Emaspuukide süljenäärmed väljutavad liigse vedeliku söömaajal tagasi peremehe vereringesse. ===Erituselundid=== Puukide käitumine, söögipoolisega seonduv, sugupooltevahelised kontaktid ja kopulatsioon toimib suuresti tänu eritistele, mida väljutatakse võõrustaja nahale ja mille funktsioon on elutähtsa info vahendus. Tuntumad neist on: [[feromoon]]id – liigisiseseks suhtlemiseks, nt seksferomoonid. Verd imev emaspuuk jätab nahale eritise, mis informeerib isaspuuke viljastumist ootava emaspuugi asukohast; [[allomoon]]id – kaitseeritised, näiteks sipelgate vastu; [[kairomoon]]id – söögipoolisega seonduv, lokalisatsioon, tunnetus jne. [[Süljenääre|Süljenäärmetel]] on puukide elus täita olulisi funktsioone. Mitmesugused [[farmakoloogiline|farmakoloogiliselt]] aktiivsed ühendid, mis abistavad puuke nende vereimemise ajal ja ühtlasi suurendavad [[viirus]]te ja [[patogeen]]ide ülekandumist, sisalduvad teadlaste arvates just nn "tsementeerunud süljes", süljes ja süljenäärmetes (nende hulgas valu vaigistavad, hüübimist takistavad, põletikuvastased ja [[immuunreaktsioon]]i pärssivad toimeained, [[ensüüm]]id ja soonteergutid suurendavad vere juurdevoolu). Puugid vajavad eluks piisavalt [[õhuniiskus]]t. Nad omandavad seda suu juures paiknevate elunditega, mis väljutavad ainet (ilmselt kontsentreeritud soolalahused), mis seob ümbritsevat õhuniiskust ja tänu millele puugid võivad mitu kuud nälgida. Puuk kühveldab seejärel niiskusega küllastatud aine [[lõugkobijad|lõugkobijatega]] suhu ning ronib taas taimedele – verejahti pidama. ===Hingamiselundid=== Puukide hingamissüsteem on elundkondi läbiv trahheesüsteem, mis koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest (mida nimetatakse stigmadeks ehk [[hingeava]]deks), need juhivad õhu vajalike elunditeni. Stigmad paiknevad tagumise ehk eelviimase paari jalgade vahel. ====Süda==== Puukide vereringet on vähe uuritud ja loetakse, et viimati mainitu tsirkuleerib vere, mida nimetatakse [[hemolümf]]iks, baasil ka läbi [[süda]]me, mis arvatakse olevat kolmnurga kujuga ja ühe ehk kahe paari avausega, millest hargnevad 8 lühikest [[jalaarter]]it. ===Närvisüsteem=== Puukide tsirkulatsioonisüsteem ja närvisüsteem on tihedalt seotud. Üksnes pearindmik on ilmselt närvivaba. Aju ja silmad paiknevad pearindmiku taga – seega tagakehal. Need ei oma ''Ixodidae'' puukidel aga optilist nägemisvõimet, vaid orienteeruvad valgusärritajate (näiteks öö/päev) järgi. Tänu sellisele elundite paiknemisele elavad pea kaotanud puugid edasi, kuni surevad janusse ja/või nälga. ===Lihased=== Peamised elundisüsteemid ja pearindmiku elundid toimivad koos lihastega. Tugevad lihasgrupid paiknevad ka emaspuukide seljal, mille abil puugid liiguvad gravitatsiooniväljas ja on võimelised seliliasendist jälle jalgadele tõusma. Vastsetel on kolm paari jalgu, nümfidel ja täiskasvanud puukidel aga neli paari jalgu. Jalal on 4–7 lüli. Kõik jalad on liikumiseks, kuid esimese jalapaari tarsusel paikneb ka tunnetuselund – [[Halleri organ|Halleri elund]]. ===Tunnetuselundid=== Sobiva peremehe lähenedes aktiviseerib puugi [[endokriinsüsteem]] koos tunnetuselunditega, muutes puugi hoogsalt ärkvelolevaks ja liikuvaks. Koostiselt juuksekarvaga sarnanevad välised tunnetuselundid asetsevad kehal, jalgadel ja ka suu ümbruses: enamik neist on maitsmis- ja haistmiselundid. Nende abil eristavad puugid keemilisi ärritajaid ([[piimhape]]t,[[ammoniaak]]i [[higi]]s, CO₂ hingeõhus jne) [[fenool]]e, [[niiskus]]t ja aromaatseid kemikaale, ning [[temperatuur]]i ja õhu [[vibratsioon]]e seonduvalt soojavereliste loomadega. ====Halleri elundid==== Elundid aitavad puugil otsida ohvrit, kellelt verd imeda, ja suhelda teiste puukidega. Selleks on neil eesmisel jalapaaril spetsiaalsed Halleri elundid. Halleri elunditega võivad puugid hinnanguliselt rohkem kui 40 lõhnale reageerida. Puugi reageerimiskiiruseks on murdosa sekundist – puutudes kokku toiduga (lõhnasobilik peremeesorganism) haarab ta õhkusirutatud lõugkobijatega kiiresti karvkattest ehk nahast (kaasa arvatud riietusest) ja hoiab kinni. Edasi hakkab ta otsima lähikontakti vereringega. Täiskasvanud puugid toituvad, mistahes kehaosal eelistades peapiirkonda (kõrvad, kõrvatagused, pea ja kael). Mittesuguküpsed puugid (vastsed, nümfid) võivad toituda igal pool, kaasa arvatud kael, jalad, rind, kõht jne. ==Puukide elunemine== Rohkem kui 90% oma elust veedavad nad "peremehest" sõltumatult avatud looduses, niitudel ja metsades. Hooajaline aktiivsus saabub koos ööpäevase temperatuuritõusuga plusskraadide poolele ehk märtsis, kui täiskasvanud puugid harrastavad toidu otsimist maapinna lähedal. Puugid liiguvad kuni meetrikõrguse taimestiku "latvadesse" aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja õhuniiskus kõrge. Juuni ja juuli on väikese õhuniiskuse periood ning puukidel on väga energiakulukas taimedele üles-alla ronida. Teine aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris-oktoobris, kui õhuniiskus ja ka õhutemperatuur on madalad liiguvad puugid maapinna lähedal, kuni välistemperatuuri langus talvel sunnib nad peaaegu liikumatuks. Lisaks perioodilisele aktiivsusele esineb neil iga päev aktiivsemaid perioode ka ümbritsevast keskkonnast lähtuvalt ehk siis hommikuti ja õhtupoolikuti. Puugihooaeg, see on puukide bioloogilise aktiivsuse periood, mis kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6–7 kraadi. Esimesed puugid ilmuvad kevadel kohe pärast lume sulamist. Puukide arvukus kasvab pidevalt ja kiiresti, saavutades maksimumi suvekuudel. Puukide arvukus sõltub ka ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust. Seega pikeneb puugihooaeg ja suurendab puukide arvukust ka niiske ja vihmane suvi. Võsapuugi ja laanepuugi bioloogilise aktiivsuse perioodid on erinevad. Võsapuugi aktiivsusperiood on pikk: aktiivseid isendeid kohtab aprilli keskpaigast novembrini. Laanepuugi aktiivsusperiood kestab umbes neli kuud (aprilli teisest poolest kuni juuli lõpuni), saavutades maksimumi mais ja juuni alguses. Edaspidi järgneb sellele pidev arvukuse langus ning suve lõpupoole neid peaaegu ei leidu. ===Kinnitumine ja toitumine=== Esimese 24–36 tunni jooksul toimub tavaliselt kinnitumine: nad haaravad nahast pedipalpidega kinni, kallutavad keha 45–60-kraadise nurga alla, läbistavad helitseeridega naha ning viivad kärsa sisse. Kärss (kehaosa, millega puuk valmistab ette toitaineid seedimiselundite tarvis) jääb puugi poolt eritatud "tsemendi" sisse seniks, kuni puuk toitub. Pedipalpid asetuvad söömise ajal naha peale. Puugid toituvad [[opossumlased|opossum]]ite, [[pesukaru]]de, [[skunk]]ide, [[rebane|rebaste]], [[koiott]]ide, [[ilves]]te, [[orav]]ate, [[metskits]]ede, [[metssiga]]de, siilide, kariloomade, näriliste, koduloomade, lammaste, hobuste ja inimeste ning maalt toitu otsivate lindude verest. ===Sigimiselundid ja paljunemine=== [[Pilt:Puuk1.jpg|pisi|Verd imenud emane võsapuuk koos isasega]] Puukide sigimiselundid arenevad kuni nümfistaadiumini, seejärel areng peatub. Isaspuukide sigimiselundid on seemnesari (paariline), mis koosneb torukestest (seemnefolliikulid), kus arenevad spermatosoidid. Seemnefolliikulite ülesanne on spermatofoori moodustamine, st sarnaselt inimeste spermaga koosneb puukide sperma kahte liiki vedelikust, mille koostoime annab viljastusvõimelise seemnevedeliku. Emaspuukide sigimiselundid on kolmeosalised: munasari (paariline), munajuha ja sugutaskud, elundid tagavad üheskoos söögist saadavate toitainetega (eriti proteiin) munarakkude kinnitumise, viljastumise ja arengu ning väljutamise. Kopulatsioon: emaspuuk signaliseerib valmisolekut eritistega võõrustaja nahale ja isaspuuk, kes kohale jõuab positsioneerib ennast kõrvuti emaspuugi suguavaga. Isaspuuk viib oma lõugtundlatega spermatofoori emase suguavasse või kleebib neerusekreedi abil sinna lähedale. Pärast kopulatsiooni asuvad emaspuugid innukalt toidupoolise kallale. ====Munemine==== Emaspuukidele tähendab see kiireid muutusi, millesse kaastakse ka [[Genéi elund]]. Genéi elund asub puugi peas ja täpsemalt osas, mille küljes on ka kärss. Genéi elund koosneb spetsiaalsetest torukestest, mis eritavad vahataolist sekreeti. Esmalt tuleb pea ja suguava asendit korrigeerida: selleks surub puuk Géné'i elundi suguava ette, kõhu suunas nurga all, see sillutab munadele optimaalse väljumistee ja kaitse kuivamise eest. [[munemine|Munad väljutanud]] emaspuugid vahetavad värvi muutudes kas valkjas-kollakaks või luitunud beeži värvi, seda tänu väga kiirele munade arengule ja suurele munakogusele ning väga suureks paisunud [[Malpighi keha]]kestele. Emaspuukide ainevahetusjäägid jäävad suures osas väljutamata. ====Arengutsükkel==== Puugid munevad suurel hulgal mune, kuid väga vähesed neist elavad suguküpseks saamiseni. Täiskasvanud isaspuugid saavad suguküpseks pärast söömist ja paarituvad söögiks kinnitunud emastega. Söönud ja paaritunud emaspuugid jätavad söögimaterjali ja asuvad seedima ning munevad loodusesse, tavaliselt kas maapinnal olevatesse pragudesse, prahi sisse (näiteks lehehunnik), kivide alla varjulisse kohta või teiste loomade pesadesse ja urgudesse, ühe munadekogumi (200–5000 ja rohkem) ning surevad. Areng on kolmejärguline: vastne, nümf ja valmik. Igaks kestumiseks on vaja eelnevalt toituda. Munadest kooruvad looduses kolme jalapaariga vastsed, kes liiguvad toitumiseks mööda taimi kuni 1 meetri kõrgusele maapinnast. Verd söönud vastsed kestuvad kaks korda: nümfideks (lisanduvad 2 jalga) ja seejärel täiskasvanud puukideks (lisandub suguava), kusjuures tsükkel võib-olla väga suurte ajaliste kõikumistega 1 kuust kuni 3 ja enama aastani, olenedes suuresti ümbritsevatest keskkonnatingimustest (õhutemperatuur, -niiskus, valgus jne). Igal nimetatud arenguetapil söövad nii vastsed, nümfid kui ka täiskasvanud puugid ühe mitu ööpäeva kestva söögikorra erinevate loomade (kaasa arvatud inimese) vereringetest. Puugid võivad elada toiduta 3–4 kuud, külmemate õhutemperatuuride puhul kuni 6 kuud. Puugid, kel ei õnnestu söögiks verd saada, surevad arvatavasti nälga. ==Haiguste levitajad== [[Fail:Puuk4.jpg|pisi|Verd täis puuk]] {{Vaata|Inimesi ründavad lülijalgsed}} Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Puugid ei ole mitte ainult bakteritekandjad (vektorid), vaid ka reservuaarid puukide süljeeritistega (eeldatavalt) edasikanduvatele bakteritele (''[[Rickettsiae]]'', ''[[Borreliae]]'', ''[[Francisella]]'' jpt). Puugid võivad nakatuda bakteritega nakatunud loomade verd imedes. Haigusetekitajaid kantakse edasi nii arengutsükli siseselt (verd imenud vastne nümfile ja verd imenud nümf täiskasvanud puugile) kui ka munade kaudu. Üheaegselt võivad puugid olla nakatanud rohkem kui ühe viirusetekitajaga, st et samaaegselt võib peremehele üle kanduda rohkem kui üks haigustekitaja bakter, kusjuures vastsed ja nümfid on haigustekitajate olemasolu korral eritistes sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid. Puukide vahendusel võib nakkus levida inimesele. Nakatunud puugil leidub viirusekandjaid teadlaste arvates süljenäärmetes ja süljes. Puukide süljes (u 64 liigil 840-st) võib leiduda ka mürke, mis põhjustavad puugihalvatust. Eestis on sagedased kaks puugiliiki: [[võsapuuk]] (''Ixodes ricinus'') ja [[laanepuuk]] (''Ixodes persulcatus''), kes levitab [[puukentsefaliit]]i ehk [[puukajupõletik]]ku. Puugid kannavad edasi [[katk]]u, [[tüüfus]]t, [[tulareemia]]t, kevad-suve entsefaliiti, puukborrelioosi, veiste babesielloosi jt haigusi.<ref name="T75tr" /> Nad levitavad haigusi viiruste, bakterite, vereparasiitide jt haigustekitajate kaudu. Meil leidub puuke eriti rohkelt suve esimesel poolel ning eriti võsastikes ja metsaradade ääres, kus nad väljasirutatud esijalgadega ohvrit ootavad. Kui puuk on leidnud peremehe, siis otsib ta kinnitumiseks sobiva koha. Harilikult eelistavad nad kaela, loomadel aga kõrvasid, silmalaugusid, kubemeid jt kohti, kus ohvri nahk on kõige õrnem. Laanepuuk on üks olulisemaid kevad-suve entsefaliidi edasikandjaid, kuid ka võsapuugid võivad olla nakatunud. Kevad-suve entsefaliit esineb inimestega asustamata paikades. Seda kannavad hiired ja teised pisinärilised.<ref name="T75tr" /> Puugid annavad nakkuse edasi ka munadele. Haigustunnusteks on nakatunul 10–15 päeva pärast ilmnev peavalu ja kõrgem temperatuur, millele võivad järgneda mitmesugused närvisüsteemi häired. See haigus võib lõppeda surmaga. Teine haigus, mida puugid rohkelt levitavad on veiste babesielloos, mille levitajaks on põhiliselt võsapuuk. Haiguse tekitaja on vereparasiit. Haigustunnused on loomade söögiisu vähenemine ja mõne päeva möödudes uriini ilmuv veri. 2009. aastal registreeriti Eestis 179 puukentsefaliidi ja 1787 puukborrelioosi haigusjuhtu.<ref name="wzGVN" /> ===Puugid kui haigusekandjad=== Puukide vahendusel inimestele (ja ka loomadele, roomajatele, lindudele jpt) edasi kanduvad levinumad haigused: *[[Babesioos]], põhjustajaks ''[[Babesia divergens]]'' *[[Colorado puugipalaviku viirus]], põhjustajaks [[Coltiviirus]] (''[[Reoviridae]]'') *[[Erlihhioos]], põhjustajaks ''[[Ehrlichia chafeensis]]'', ''[[Ehrlichia equi]]'', ''[[Ehrlichia ewingii]]'',''[[Ehrlichia canise]]'' *[[Krimmi-Kongo verejooksupalavik]], põhjustajaks ''[[Nairovirus]]'' (''[[Bunyavirida]]'') *[[Kaljumägede tüüfus]] (ingl k ''[[Rocky Mountain spotted fever]]''), põhjustajaks ''[[Rickettsia rickettsii]]'' *[[Lyme'i tõbi]], põhjustajaks ''[[Borrelia burgdorferi]] perekonna bakterid nagu: ''[[Borrelia burgdorferi]] [[sensu stricto]]'',''[[Borrelia afzelii]]'', ''[[Borrelia garinii]]'' *[[Puugihalvatus]]e toksiin *[[Puukentsefaliit]] ehk puukajupõletik põhjustajaks viirus *[[Q palavik]], põhjustajaks ''[[Coxiella burnetii]]'' *[[Tulareemia]], põhjustajaks ''[[Francisella tularensis]]'' *[[Sigade Aafrika katk|Sigade aafrika katk]], põhjustajaks [[sigade aafrika katku viirus]] *[[STARI]] (ingl k ''Southern tick assosciated rash illness''), põhjustajaks ''[[Borrelia lonestari]]'' jt. *[[Alfa-gal-sündroom]] === Haigusnähud ja ravi inimestel === Puukentsefaliidi viirust ei kanna kõik puugid, vaid keskmiselt üks puuk kümnest, ja inimese nakatumisel nimetatud viirusega ilmnevad 1–2 nädalat pärast puugihammustust [[gripp|gripi]] omadega sarnased sümptomid: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega.<ref name="T75tr" /> Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi tervistub. Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge [[palavik]], tugev [[peavalu]], kuklakangestus, [[oksendamine]], uimasus ja üldine halb enesetunne.<ref name="9c6ds" /> Soovitatakse kohe arsti vastuvõtule minna. Ravi puukentsefaliidi vastu ei ole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuniteedi, st haigestutakse ainult kord elus. Puukide põhjustatud [[puugihalvatus]] – [[palavik]], [[lihasevalu]], [[nohu]], peavalu, [[oksendamine]], [[meningiit]], kaela kangestus, [[entsefaliit]],[[uimasus]], [[segadus]], nägemishäired, [[halvatus]]. Tuleb kiiresti ja otsustavalt tegutseda, sest paranemine saab alata siis, kui toksiine eritav puuk inimese küljest eemaldatakse. [[Babesioos]]i, [[erlihioos]]i, Lyme'i tõve, [[puukborrelioos]]i jne haiguste võimalikuks raviks kasutatakse arvatavasti antibiootikume.{{lisa viide}} Inimese organismi puugilt edasi kandunud uinunud ''Borrelia''-bakteri rakkude hävitamiseks antakse mitu annust antibiootikume eriti lühikeste ajavahemike tagant.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Puuk on Põhjamaade kõige ohtlikum elukas |url=https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/08/10/puuk-on-pohjamaade-koige-ohtlikum-elukas |vaadatud=2025-11-06 |väljaanne=Imeline Teadus |keel=et}}</ref> ==Ohu vältimise võimalused riigi tasandil== Riigi tasandil toimuvad järgmised peamised protsessid: #ohust teavitamine mitmesuguste kanalite kaudu: internetiportaalid ja päästekeskuste teabematerjalid ning tervishoiusüsteemi üksused; #vaktsineerimine puukentsefaliidi ennetamiseks; #haigekassas kindlustatute diagnoosimine ja ravi võimalike puukide edasikantud haiguste korral; #riiklik putukatõrjevahendite registreerimine ja tarvitatud koguste statistika; #infovahendus ja statistilised aruanded Euroopa Liidu seadusandliku dokumentatsiooniga seonduvalt. ==Puukide vaatlemine-otsimine== Puukide korjemeetodit võib kasutada veendumaks, kas teatud maa-alal leidub puuke. Selleks komplekteeritakse lihtne, paarist ligi meetripikkusest oksast ja paksemast 1 × 1&nbsp;m neljakandilisest heledast riidest võrestik, mille nurgad kinnitatakse, sidudes kanga puupulkade ümber. Otstesse võib panna lisaraskused, et võrendik saaks stabiilsem. Ja edasi tõmmake riidevõrestikku mööda maad, jälgides samas, et oleksid täidetud esmased ohutusnõuded vältimaks puugi kinnitumist teie enda nahale/riietele. Hinnake seejärel kui suure maa-ala te läbisite ja lugege riidel olevad puugid kokku, saate näiteks linnas ehk siis 1 puugi 10 m² kohta jne. Lugenud silmade abiga puugid kokku, püüdke need jälle loodusesse tagasi lasta. ===Puukide tõrje=== Looduskeskkonnas toimib loomulik puukide tõrje väiksematel loomadel (rotid, hiired, oravad, kassid jne) ja lindudel igapäevase puhastamise (välja arvatud peapiirkond) käigus. Puugid on toiduks [[sipelgas|sipelgatele]], [[mesilane|mesilastele]], [[herilane|herilastele]], osadele [[lind]]udele. Ka seab piiratud liikumisulatus ja niiskusevajadus nõuded taimestikule – puugid kõrgete taimede ja puude otsa ei roni. Inimtegevuse põhiselt eristatakse lihtsustatult keemilist ja bioloogilist tõrjet. Puukide tõrje eesmärk on vähendada inimeste ja nendega koos elavate ja ekspluateeritavate koduloomade ja -lindude haigestumist ja surma. Otsustavaks saavad arvatavad teadmised puukide elutegevusest, edasikantavatest haigustest, olemasolevatest ravimitest, kui palju on võimalik kulutada keemilisele tõrjele ja ökoloogilistest tagajärgedest. Puuduvad andmed Eestis kasutatavate kari- ja metsloomade ning ka karjamaade ja muude alade ulatusliku keemilise tõrje kohta. Küll aga tehakse üleriigilist massilist keemilist tõrjet näiteks Ameerikas: alates DDT bait-boxidest (1960-ndad) kuni kariloomade sagedasele vannitamisele keemiliste tõrjevahenditega ning metsloomadele püstitatud puugitõrje-söödatornidega (metsloom pistab pea avast sisse, et süüa ning samal ajal käivitub keemiline tõrje). Ei ole keemilist tõrjet, mis oleks ohutu nii loomadele, inimestele kui ka keskkonnale. Bioloogilise tõrje meetodiks võib pidada puukide loodusliku keskkonna haldamist inimestele soovitavas suunas. ==Koduaia planeerimine== Koduaia läbimõeldud rajamine ja olemasoleva rikastamine erinevate, rohkelt eeterlikke õlisid sisaldavate taimedega. See omakorda loob lõhnaväravad liblikate, mesilaste, herilaste ja õhutoiterežiimil olevate lindude tarvis. Hooldatud muruplatsid enimkasutatavate õuealade (näiteks kodumaja ümbrus, laste mänguväljakud jne) tarvis, mis ei vaja lisakastmist, väetamist ja [[pestitsiidid]]ega töötlemist. Metsloomade ligipääsu kitsendamine koduaiale (aiaga piiramine). Võimaluse korral tuleks ka lindude pesakastid kodumaja lähemast ümbrusest veidi kaugemale toimetada, vältimaks lindude poolt igapäevase puhastuse käigus allaloobitud nn "lendavate puukidega" kokku sattumist. Koduloomade igapäevane puugikontroll. [[Biotõrje|Bioloogilised tõrjevahenditena]] võib püüda puukide kinnitumise ennetamist.<ref name="9c6ds" /> Selleks soovitatakse lõhna suhtes ülitundlike puukide tarvis rohkelt [[eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]] sisaldavaid värskete taimede mahla kehale ja riietele määrida, nagu [[saialill]], peiulill, [[basiilik]], [[oregaano]], [[piimanõges]], [[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), [[piparmünt]], [[rosmariin]], [[soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[salvei]], [[tüümian]], [[lavendel]], [[sibul]], [[murulauk]], [[sidrunirohi]], [[küüslauk]]. Kui aga soovitakse kasutata tööstuslikult ehk kodusel teel kontsentreeritud eeterlikke õlisid (piinia- ja seedriõli on kasutusel näiteks USA armees erinevate putukate tõrjevahendina) siis tuleb jälgida isiklikke ettevaatusabinõusid, nii näiteks on [[eukalüptiõli]] omal käel tarbimine lastele väga suure ohu allikaks, sellele võivad lisanduda erinevad [[allergia]]d. [[CDCD]] ja [[FDA]] andmetel mõjub eükalüptiõli sama efektiivselt kui [[DEET]], ning on läbinud Ameerikas vajalikud registreerimisprotseduurid.<ref name="HKwG1" />,<ref name="aUGPz" /> ==Puugioht looduses== Matkamine, jahil ja kalal käimine, looduses viibimine (metsad, muruplatsid, taimed, mullapinnad, kiviklibud ja lehehunnikud) ning mängimine ja sportimine, lähikontaktid koduloomadega suurendavad ohtu saada puukide vahendusel haigustekitajaid. ==Puugihammustuse ennetamine== Puugihammustust võib püüda regulaarselt ennetada: võimalusel kanna pikki heledaid pükse, mille alumised otsad võiks veel ka jalanõude sisse torgata ehk heledat pikkade varrukatega särki avastamaks ringi ekslevaid puuke muidugi tuleks üle kontrollida ka kehapind (kaasa arvatud kõrvatagused ja kaenlaalused jne) ning kinnitunud puugid eemaldada kohe, kasutades vajalikke ettevaatusabinõusid. Ennetamine käib täiskasvanud puukide võimaliku avastamise kohta: munade- ja nümfistaadiumis on puugid kui väiksed mustad täpikesed ja nende avastamine kehalt ja riietelt palja silmaga ei pruugi õnnestuda. ==Ettevaatusabinõud ja esmaabi puugi eemaldamiseks== Kui leiad puugi, kes on nahale kinnitunud, siis: * ära satu paanikasse; * ära häiri puuki, st kratsi, tiri, pigista või muul moel ürita vigastada kinnitunud puuki, sest puuk võib eritada nahasse sülge; * ära pane kinnituskohale muid keemilisi vahendeid peale desinfitseeriva toimega vahendite; * ära ürita puuke uputada, sest nad hingavad iga viie tunni tagant ühe korra. Puugi eemaldamine: * kaitse oma sõrmi kokkuvolditud paberrätikuga või kasuta kummikindaid; * võimaluse korral kasuta puugi eemaldamiseks spetsiaalseid pintsette ja/või suurendusklaasi; * haara pintsettidega võimalikult nahapinna lähedalt; * tõmba puuki pintsette kasutades kindlalt ühtlase survega otse üles, eemaldamaks puugi koos lõugtundlatega; * ära lömasta puuki, kuna tegemist võib-olla haigusetekitajaid kandva puugiga siis sisaldavad neid ka puugi kehavedelikud (kaasa arvatud imetud veri); * kui puugi pea jääb naha sisse, siis püüa seda eemaldada nagu pindu; * kasuta kinnituskoha desinfitseerimiseks enne ja pärast puugi eemaldamist antiseptilisi vahendeid; * pese pärast puugi eemaldamist käed ja pintsetid; * märgi puugi eemaldamise aeg kalendrisse ning kontrolli puugi eemaldamise kohta 30 päeva jooksul, avastamaks võimalikke haigusnähtusid; * kontakteeru oma perearstiga, kui ilmnevad haigusnähud ja tekib ravi vajadus; * võimaluse korral säilita puuki, kas 70-kraadises alkoholis kaanega kindlalt suletud nõus või sügavkülmas −20° juures. ==Esmaabi koduloomadele== Sarnaselt inimestega ilmnevad puukide levitatud viirustega nakatumise nähud ka koduloomadel. Tüüpilised sümptomid loomadel on jalgade nõrkus (algab tavaliselt tagajalgadest), ebakindel kõndimine, helitu haukumine/näugumine, kiire häälekas hingamine, köhimine, liigne ilastamine, oksendamine jne mis annavad alust arvata, et tegemist on puugihammustusest tingitud haigusnähtudega. Sarnaselt inimestega tuleks ka loomadel leida üles võimalikud kinnitunud puugid, need võimalikult ohutult eemaldada ja pöörduda loomaarsti poole. ==Puukide levik Eestis== Puukide levik on seotud metsa- ja võsaaladega. Puuke võib leida nii inimtegevusest mõjutatud elupaikades kui ka suuremates metsalaamades. Eriti arvukalt on neid salumetsades, mida iseloomustab rikkalik põõsa- ja rohurinne, samuti rohke lehekõdu. Puukide elupaigalise leviku tundmine võimaldab inimestel vältida nende massilise paljunemise koldeid nagu lepikud, tammikud, rikkaliku lehekõduga kuuse-segametsad ja lehtpuu valdavusega salumetsad. Laagri- ja ajutiseks peatuspaikadeks tuleks valida puukidest väheasustatud alad – kuivad okasmetsad, liivikud, aruniidud ja kadastikud. Puuk on Eesti sega- ja lehtmetsade, puisniitude ja heinamaade tavaline elanik. Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajana ohtlikud võsapuuk (''Ixodes ricinus''), keda võib leida kogu Eestis ja laanepuuk (''Ixodes persulcatus''), kes elutseb Pärnu-, Valga-, Võru-, Põlva-, Viljandi-, Tartu-, Jõgeva-, Ida-Virumaal ja Läänemaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Viimaste aastate jooksul on puuke leitud ka linnaparkides ja väiksematel haljasaladel. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FQhke">Philippe Parola, Didier Raoult, "Ticks and Tickborne Bacterial Diseases in Humans: An Emerging Infectious Threat", Clin Infect Dis. (2001) 32 (6):897–928.doi: 10.1086/319347, http://cid.oxfordjournals.org/content/32/6/897.full</ref> <ref name="T75tr">P.Lahdenne, A. Pitkäranta, J.Oksi, O.Vapalahti, ''Miks karta puuki'', AS Medicina, 2012, ISBN 978-9949-9194-3-7</ref> <ref name="9c6ds">"Professional Guide to Diseases", 9th Edition, 2008, [[Lippincott Williams&Wilkins]], ISBN 0 7817-7899-9,[http://books.google.ee/books?id=1h6vu60L6FcC&pg=PR13&lpg=PR13&dq=Professional+Guide+to+Diseases&source=bl&ots=jBBa1iLomx&sig=VoIRltt2O2p-aNLhkKdU4LA0S_8&hl=et&sa=X&ei=1SRZUZHzAsXL0AWS9ICADQ&ved=0CDsQ6AEwAg Google`i raamat]</ref> <ref name="wzGVN">{{netiviide| URL = http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/Puugihaiguste_statistika.pdf| Pealkiri = "Puugihaiguste_statistika"| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 25.11.2010| Keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="HKwG1">P.Kozarsky, J.S. Keystone, D.O. Freedman, H. D. Nothdurft, B. A. Connor, Travel Medicine E- Book: Expert Consult, http://books.google.ee/books?id=J0Gf_msE_OwC&pg=PT246&dq=lemon+eucalyptus&hl=en&sa=X&ei=XiZZUZbKDImN0wW3o4DQDA&ved=0CEEQ6AEwBA</ref> <ref name="aUGPz">Professional Guide to Diseases", 9. väljaanne, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0-7817-7899-9,[http://books.google.ee/books?id=1h6vu60L6FcC&pg=PR13&lpg=PR13&dq=Professional+Guide+to+Diseases&source=bl&ots=jBBa1iLomx&sig=VoIRltt2O2p-aNLhkKdU4LA0S_8&hl=et&sa=X&ei=1SRZUZHzAsXL0AWS9ICADQ&ved=0CDsQ6AEwAg Google`i raamat]</ref> }} == Kirjandus == *Apanaskevich, Dmitry A.; Oliver, James H., Jr. 2014. Life cycles and natural history of ticks. In: Daniel E. Sonenshine and R. Michael Roepp (eds.), ''Biology of Ticks''. Vol. 1. Oxford: Oxford University Press, 59–73. *M. Allaby, 1992. "''The Concise Oxford Dictionary of Zoology''". ISBN 0-19-286093-3 *''Professional Guide to Diseases'', 9th Edition, 2008, [[Lippincott Williams&Wilkins]], ISBN 0 7817-7899-9 *P.Lahdenne, A. Pitkäranta, J.Oksi, O.Vapalahti, ''Miks karta puuki'', AS Medicina, 2012, ISBN 978-9949-9194-3-7 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid|Puuk}} * [http://www.kliinik.ee/index.php?20,2 Ettevaatust puuk – Ene Indermitte e-raamat kliinik.ee kodulehel] * [http://www.cdc.gov/ncidod/dvbid/lyme/resources/handbook.pdf handbook.pdf] * [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2003:325:0031:0040:EN:PDF .pdf] * [http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/Puugihaiguste_statistika.pdf Puugihaiguste statistika] * [http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/folkloor/puuk/puuk.htm puuk] * [http://www.zecken.de/ zecken.de] * Vilja Kohler. [https://tartu.postimees.ee/832824/puuk-paneb-ka-soomata-kaua-vastu "Puuk paneb ka söömata kaua vastu"] Tartu Postimees, 7. mai 2012 * Jaan Liira. [https://novaator.err.ee/638186/vereimejatel-puukidel-on-eestis-raske-elu "Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu"] ERR Novaator, 23. oktoober 2017 * [https://novaator.err.ee/1080429/lindudel-on-oluline-osa-puukborrelioosi-levitajatena "Lindudel on oluline osa puukborrelioosi levitajatena"] ERR Novaator, 21. aprill 2020 * [https://novaator.err.ee/1609015586/eesti-linnade-rohealadel-varitsevad-sajad-puugid "Eesti linnade rohealadel varitsevad sajad puugid"] ERR Novaator, 22. juuni 2023 [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] 1dwjrik5ur8cmbx4w0h78qnw41aok58 0 60436 7174552 6437447 2026-06-17T08:39:13Z ~2026-35488-34 231796 /* Ajalugu */ 7174552 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tobolsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Тобольск | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Tobolsk_Kremlin_by_Dmitry_Medvedev.jpg | pildiallkiri = Tobolski kreml | lipp = Flag_of_Tobolsk.svg | lipu_link = [[Tobolski lipp]] | vapp = Герб_Тобольска.svg | vapi_link = [[Tobolski vapp]] | pindala = 261 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Uurali FR }} '''Tobolsk''' on linn [[Venemaa]]l [[Tjumeni oblast]]is, [[Tobolski rajoon]]i keskus. Asub [[Irtõš]]i ääres, [[Tobol]]i jõe suudmes. {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2007}} == Ajalugu == Tobolsk on asutatud [[1587]]. aastal kasakate poolt [[Siberi khaaniriik|Siberi khaaniriigi]] pealinna [[Kašlõk]]i varemete lähedale. [[1590]]. aastal sai linnaõigused. 16.–18. sajandil oli Tobolsk [[Siber]]i peamine sõjaline, haldus- ja religioosne keskus. Tobolskis asub Siberi ainus kividest ehitatud [[Tobolski Kreml|kreml]]. [[1917]]. aasta augustist kuni [[1918]]. aasta aprillini viibis seal vahi all viimane vene keiser [[Nikolai II]] koos oma perekonnaga. [[2004]]. aastal liideti linnaga 9 linnalähedast asulat, millega linna rahvaarv tõusis üle 100 000 ja Tobolskist sai formaalselt suurlinn. [[1804]]. saadeti Tobolskisse asumisele mitme Hiiumaa mõisa omanik [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]], kes seal ka 1811 suri. Tobolskis on sündinud [[Dmitri Mendelejev]] ja [[Vassili Perov]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.admtobolsk.ru/ Tobolski koduleht] * http://tobolsk-travel.ru/ * http://www.newtob.ru/ {{commons|Тобольск}} [[Kategooria:Tjumeni oblasti linnad]] swgx9e34p6r9m9fy030ucemiwsmy0xs 7174553 7174552 2026-06-17T08:40:51Z ~2026-35488-34 231796 7174553 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2007}} {{linn | nimi = Tobolsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Тобольск | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Tobolsk_Kremlin_by_Dmitry_Medvedev.jpg | pildiallkiri = Tobolski kreml | lipp = Flag_of_Tobolsk.svg | lipu_link = [[Tobolski lipp]] | vapp = Герб_Тобольска.svg | vapi_link = [[Tobolski vapp]] | pindala = 261 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Uurali FR }} '''Tobolsk''' on linn [[Venemaa]]l [[Tjumeni oblast]]is, [[Tobolski rajoon]]i keskus. Asub [[Irtõš]]i ääres, [[Tobol]]i jõe suudmes. == Ajalugu == Tobolsk on asutatud [[1587]]. aastal kasakate poolt [[Siberi khaaniriik|Siberi khaaniriigi]] pealinna [[Kašlõk]]i varemete lähedale. [[1590]]. aastal sai linnaõigused. 16.–18. sajandil oli Tobolsk [[Siber]]i peamine sõjaline, haldus- ja religioosne keskus. Tobolskis asub Siberi ainus kividest ehitatud [[Tobolski Kreml|kreml]]. [[1917]]. aasta augustist kuni [[1918]]. aasta aprillini viibis seal vahi all viimane vene keiser [[Nikolai II]] koos oma perekonnaga. [[2004]]. aastal liideti linnaga 9 linnalähedast asulat, millega linna rahvaarv tõusis üle 100 000 ja Tobolskist sai formaalselt suurlinn. [[1804]]. saadeti Tobolskisse asumisele mitme Hiiumaa mõisa omanik [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]], kes seal ka 1811 suri. Tobolskis on sündinud [[Dmitri Mendelejev]] ja [[Vassili Perov]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.admtobolsk.ru/ Tobolski koduleht] * http://tobolsk-travel.ru/ * http://www.newtob.ru/ {{commons|Тобольск}} [[Kategooria:Tjumeni oblasti linnad]] ms2ltsv0ctrzfa5buuwy5eb4oatrddt 0 61616 7174290 4794766 2026-06-16T20:01:44Z ~2026-33657-65 231127 et siin mingitki ajaloolist sisu enne 2017. aastat oleks. 7174290 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Lapetukme | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Lapetukme''' on [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]. Esmamainitud 1418, kuulus Valguta mõisale. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Rõngu vald]]a. ==Viited== {{viited}} {{Elva vald}} [[Kategooria:Elva vald]] [[Kategooria:Tartu maakonna külad]] 8bdl7id77njwod1y6txt2clskc19zdw 7174296 7174290 2026-06-16T20:11:33Z ~2026-33657-65 231127 7174296 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Lapetukme | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Lapetukme''' on [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]. Esmamainitud 1418, kuulus Valguta mõisale, Valguta, alates 1939 Rõngu valda. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Rõngu vald]]a. ==Viited== {{viited}} {{Elva vald}} [[Kategooria:Elva vald]] [[Kategooria:Tartu maakonna külad]] n7yfvt31t7kw2zy0hve90i4qz6d5i9u 7174304 7174296 2026-06-16T20:24:15Z ~2026-33657-65 231127 7174304 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Lapetukme | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Lapetukme''' on [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]. Esmamainitud 1418, kuulus Valguta mõisale, Valguta, alates 1939 [[Rõngu vald (1939)|Rõngu valda]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Rõngu vald]]a. ==Viited== {{viited}} {{Elva vald}} [[Kategooria:Elva vald]] [[Kategooria:Tartu maakonna külad]] lzm0rhkskn1joqbu5m3t6tisopsr87o 0 62784 7174653 6927156 2026-06-17T11:50:43Z ~2026-35508-14 231817 7174653 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib raudtee infrastuktuurist; raudteel toimuvate vedude kohta artiklit [[raudteetransport]]; raudtee võib tähendada ka [[raudteelõik]]u. Sellenimeliste tänavate kohta vaata lehekülge [[Raudtee tänav]]}} {{ajakohasta}} {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}} [[Fail:Gleisbaumaschine_RU_800-S.webm|pisi|Raudtee ehitamise masin RU 800-S töös Kölni ja Düsseldorfi vahel]] [[Pilt:DualgaugeHakonetozanJP14.jpg|pisi|[[Odawara]] [[raudteejaam]] [[Jaapan]]is]] [[Pilt:RhB Ge 4-4 Bernina Crocodile with Xrot d on Bernina pass.jpg|pisi|Raudtee puhastamine lumest]] '''Raudtee''' ([[raud]] + [[tee]]) on mitme pinnasele paralleelselt kinnitatud raud[[relss]]iga (rööpaga) tee ([[rööbastee]]), millel saavad liikuda raud[[ratas]]tega veeremid. Raudteevõrgustikust moodustub [[transpordisüsteem]] inimeste veoks ([[ühistransport]]) või [[kaubavedu|kaubaveoks]]. Raudteeinfrastruktuur ehk '''[[raudteetaristu]]''' koosneb maatükiga püsivalt ühendatud [[rööbastee]]de võrgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest (hooned, raudteerajatised) ning tehniliste süsteemide seadmetest. == Raudteede liigitus == Raudteed liigitatakse vastavalt nende tähtsusele majanduses<ref name="rSLoU" />. * '''Magistraalraudteed''' on tähtsad kogu rahvamajanduse seisukohalt. Neil liikuvad rongid jagunevad kauba- ja reisirongideks. Liiklus toimub kogu ööpäeva kestel. Sõidukiirus on harilikult kuni 150&nbsp;km tunnis. * '''Linnadevahelised raudteed''' ühendavad magistraalteedest eemal asetsevaid administratiiv- ja tööstuskeskusi. Rongid on kergemad kui magistraalteedel, kiirused umbes samad. Liiklus toimub sageli ainult teatud kellaaegadel. * Eraldi rühma moodustavad raudteed, mis ühendavad keskusi magistraalraudteega. Liiklus on harv, kiirused väiksed, esikohal on kaubavedu. * '''Linnalähi- ja/või eeslinnaraudteed''' ühendavad eeslinnu kesklinnaga. Rongid koostatakse harilikult [[mootorvagun|mootor-]] ja [[järelvagun]]eist. Sageli moodustavad eeslinnaraudteed teatud osa magistraalraudteedest. Kiirused on siin reisikeskmiselt 35–60&nbsp;km tunnis, kuid vahel ka kuni 110&nbsp;km tunnis. * '''Linnaraudteed''' jagunevad tänavaraudteedeks ([[tramm]]id) ja linna kiirraudteedeks, mis võivad olla allmaaraudteed ([[metroo]]d) või õhuraudteed. Trammiliiklus toimub peamiselt linna piires ja keskmise kiirusega 13–20&nbsp;km tunnis, vahel ka 30–60&nbsp;km tunnis. Linna allmaaraudteel (metrool) on alati omad rööbasteed. Kuna allmaaraudtee ehitus on kallis, ehitatakse neid ainult suurtes linnades, kus trammiliinid ei suuda kõiki reisijaid teenindada. * '''Tööstusraudteed''' on ette nähtud ainult [[tööstus]]e teenindamiseks. Nende hulka kuuluvad ka [[kaevandusraudtee]]d. Tööstusraudteel on rongide kiirus väike. ==Raudteerajatised== Raudteerajatised on *[[raudteesild|sillad]], *[[viadukt]]id, *[[estakaad]]id, *[[tunnel]]id, *[[tugisein]]ad, *[[truup|truubid]], *[[süvend]]id, *[[ülekäigukoht|ülekäigu-]] ja [[Raudtee ülesõidukoht|ülesõidukohad]], *[[ooteplatvorm|oote-]] ja *[[laadimisplatvorm]]id, *[[teekaitseobjekt]]id jpm.<ref name="Raudteeseadus" /> Tee tähtsamad osad on [[muldkeha]] ja pealisehitised. ==Pealisehitised== Pealisehitised on *[[rööpad]], [[pöörmed]], [[liiper|liiprid]] (vt [[rööbastee]]) ja *[[ballast]].<ref name="Raudteeseadus" /> Kasutusel on mitme [[rööpmelaius]]ega rööbasteid. [[Standardrööpmeline raudtee|Standardrööpmelise (normaal-) raudtee]] [[rööbas]]te vahekaugus on '''1435&nbsp;mm''' (Eestis oli kasutusel 1941–1945). Alla 1435&nbsp;mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeliseks]] (Eestis on kasutusel valdavalt 750&nbsp;mm), sellest laiemat aga [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeliseks]] (Eestis on kasutusel 1520&nbsp;mm / 1524&nbsp;mm). ==Tehnilised seadmed== Tehnilised seadmed on [[kontaktvõrk|kontaktvõrgud]], turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised.<ref name="Raudteeseadus" /> Tehniliste seadmete hulka kuuluvad [[pöörmed|pöörmete]] juhtimisseadmed, [[semafor]]id, [[foor]]id, [[tõkkepuu]]d, elektrivõrgud, sidesüsteemid, automaatsed pidurdussüsteemid jms. Turvanguseadmed jaotuvad jaama elektritsentralisatsiooni seadmeteks, jaamavahe automaatblokeeringu seadmeteks, jaamavahe poolautomaatblokeeringu seadmeteks ja jaamavahe kombineeritud teeblokeeringu seadmeteks. Kombineeritud teeblokeeringu seadmetes on kasutusel lisaks poolautomaatblokeeringu seadmetele veel teljeloendussüsteemid. ==Ajalugu== [[Pilt:Railwayyard.jpg|pisi|Raudtee kaubajaam [[Portland]]is]] *Puitrööbastega kaevandus- ja tehaseteid ehitati juba [[15. sajand]]il. *Esimene üldkasutatav [[auruvedur]]iga raudtee avati Suurbritannias [[1825]]. aastal. See oli 43,5&nbsp;km pikk ja kulges [[Stockton-on-Tees|Stockton]]ist [[Darlington]]i. *Esimene elektrifitseeritud ([[elektervedu|elekterveoga]]) raudtee avati [[1895]]. aastal. Maailma pikim (2298&nbsp;km) [[kiirraudtee]]liin avati 26. detsembril 2012 [[Hiina]]s [[Peking]]i ja [[Guangzhou]] vahel.<ref name="aSD0F" /> ===Eesti=== *Eestis hakati raudteed ehitama [[1868]]. aastal. Esimesena, [[1870]]. aastal valmis [[Paldiski–Tallinna–Tosno raudtee]]liin. {{vaata|Balti raudtee}} *Järgmisena, [[1876]]. aastal avati [[Tapa–Tartu raudtee]], [[1889]] valmis [[Valga (Liivimaa)|Valga]]–[[Pihkva]] liin. {{vaata|Valga–Petseri raudtee}} *Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880. aastal [[Tallinna Raudtee Tehnikakool]]. Kuni 2016. aastani õpetati raudteelasi [[Tallinna Transpordikool|Tallinna Transpordikoolis]]. 2016. aastal liideti [[Tallinna Transpordikool]] [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tallinna Tööstushariduskeskusega]]. {{vaata|Raudteetransport Eestis}} ===Raudteevõrgustikud maailmas=== [[Pilt:Sõita rongiga Eestiss.jpg|pisi|Rattamatkajad [[Edelaraudtee]] reisirongis]] Tänapäeval on 1435&nbsp;mm rööpmelaiusega '''65%''' maailma raudteevõrgust (enamik [[Euroopa]], [[Põhja-Ameerika]], [[Hiina]], [[Lähis-Ida]] riike). Erandid on [[Iirimaa]] (1600&nbsp;mm), [[Hispaania]] ja [[Portugal]] (1676&nbsp;mm).<ref name="Raudteevedur" /> [[Eesti]]s ja kogu endise [[NSV Liit|NSV Liidu]] alal ning [[Mongoolia]]s on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520&nbsp;mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-[[jalg (pikkusühik)|jalasest]] (1524&nbsp;mm) rööpmelaiusest ('''11%''' maailma raudteevõrgust). [[Soome]]s olev 1524&nbsp;mm rööpmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi pärand. '''15%''' maailma raudteevõrgust kasutab [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist raudteed]], enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067&nbsp;mm.<ref name="Raudteevedur" /> {| class="wikitable" !colspan="8" align="center" style="background:#A4D3EE"|Rööpmelaiusi |- !Koht !Rööpmelaius |- | Kagu-Aasia, Brasiilia | 1000&nbsp;mm |- | Jaapan, Uus-Meremaa jm | 1067&nbsp;mm |- | USA | 1435&nbsp;mm |- | Lääne-Euroopa | 1435 mm |- | Eesti, Läti, Leedu | 1520 mm |- | SRÜ riigid | 1520 mm |- | Soome | 1524 mm |- | Iirimaa | 1600 mm |- | Portugal | 1665 mm |- | Hispaania | 1674 mm |- | India, Pakistan, Tšiili, Argentina | 1676 mm |} [[Pilt:Rail gauge world.png|pisi|Raudteede rööpmelaiused]] ==Hooned== Raudtee juurde kuulub mitmesuguseid hooneid: *[[reisiteenindusehitis]]ed **[[raudteejaam]]ade juures on [[jaamahoone]]d **[[pagasikuur]] *[[ülesõidukorraldaja hoone]] *[[pöörmeposti ruum]] *[[elamu]]d *[[jääkelder]] (olid kasutusel elektriliste külmutusseadmete eelsel ajal) ==Raudteeliiklus== Raudteedel kui transpordisüsteemis veetakse [[reisijatevedu|reisijaid]] ja [[kaubavedu|kaupu]]. Ronge ja vedusid haldavad tavaliselt operaatorfirmad. {{vaata|raudteetransport}} Raudteeliiklus [[raudteeliin]]idel võib toimuda riigisiseselt või rahvusvaheliselt. {{vaata|Rahvusvaheline raudteeliin}} ===Rongiliinid=== {{Raudteeliinide loend}} ===Raudteeveerem=== Raudteeveoks kasutatakse jõuallikaga [[raudteeveerem|veeremit]] – [[vedur]]id ([[auruvedur|auru]]-, [[diiselvedur|diisel]]- ja [[elektrivedur]]id), [[elektrirong]]id ja [[diiselrong]]id ning jõuallikata veeremit – [[vagun]]eid ([[reisivagun|reisi]]- ja [[kaubavagun]]id). Lisaks eriveeremid – [[dresiin]]id, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.<ref name="Raudteeseadus" /> {{vaata|Rong}} ===Ohutus=== ====Meldepunktid==== [[Meldepunkt]] jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe automaatblokeeringu blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate [[foor]]ide näidud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on [[raudteeveerem|veerem]]ist vaba või veeremiga hõivatud.<ref name="hTS5x" /> ====Kaitseumbteed==== Kaitseumbteed on [[kaitsepöörang]]ust hargnev umbtee (raudteeharu), millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud või juhtimise kaotanud veerem. ====Püüdeumbtee==== Umbtee [[raudteejaam]]a sissesõidu [[pööre (raudtee)|pöörme]] ees, mis on ette nähtud langul liikuva ja juhtimise kaotanud veeremi peatamiseks. ====Kaitsevöönd==== Kaitsevöönd on vöönd raudtee kaitseks, korrashoiu ja häireteta liikluse tagamiseks ning raudteelt keskkonnale lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks. Linnades ja asulates on vööndi laius 30 meetrit, väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit äärmise rööpme teljest.<ref name="GNe1F" /> == Vaata ka == *[[raudteetransport]] *[[raudteejaam]] *[[raudteesild]] *[[Eesti Raudtee]] *[[hoburaudtee]] *[[mägiraudtee]] *[[ratasajamiga raudtee]] *[[rongiõnnetus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rSLoU">Üldine Elektrotehnika, Harry Esop, H. Hellam, Roman Hollmann, H. Jänes, E. Kanasaar, A. Kroon, P. Plakk, E. Puusepp ja H. Riikoja, Eesti Riiklik Kirjastus 1954, 950lk. lk 585 peatükk 23-8</ref> <ref name="Raudteeseadus">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12792904 Raudteeseadus.] Vastu võetud 19.11.2003. a., jõustunud 31.03.2004. – Elektrooniline Riigi Teataja</ref> <ref name="aSD0F">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://bigstory.ap.org/article/worlds-longest-fast-train-line-opens-china |vaadatud=2012-12-29 |arhiivimisaeg=2012-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121229131846/http://bigstory.ap.org/article/worlds-longest-fast-train-line-opens-china |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Raudteevedur">[https://web.archive.org/web/20070610034752/http://www.evr.ee/?id=1134 Raudteevedur.] Eesti Raudtee.</ref> <ref name="hTS5x">Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine, Vastu võetud 09.07.1999 nr 39, Riigi Teataja, RTL 1999, 127, 1773</ref> <ref name="GNe1F">[https://web.archive.org/web/20160304231418/http://www.ohutus.ee/index.php?id=11029 Raudtee kaitsevöönd], Tehnilise Järelevalve ameti veebileht, vaadatud 17.02.2013.</ref> }} == Kirjandus == * Kui ehitati esimene raudtee... Kaja, 15. märts 1935, nr 63, lk 7. * Gussarova, Veera. Sada aastat Eesti raudteed. Tallinn : Eesti Raamat, 1970 * Eesti Raudteed : 130 aastat (koostanud Aleksander Salmin). Tallinn : Eesti Raudtee, 2000 == Välislingid == {{commons|Category:Railroad|Kategooria: Raudtee}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.jaam.ee/ Eesti Raudteemuuseum] *[http://www.hansaco.ee/raudtee/ Eesti kitsarööpmelised raudteed] *[http://www.museumrailway.ee/ Eesti Muuseumraudtee] *[http://www.evr.ee/ Eesti Raudtee] *[http://www.edel.ee/ Edelaraudtee] *[http://www.elektriraudtee.ee/ Elektriraudtee] *[http://www.youtube.com/watch?v=QenN5DVuLtw&feature=related Raudtee hooldustööd: Kyle raudtee puhastamine lumest] *[http://www.youtube.com/watch?v=frBh5vO_2g0&feature=fvw Raudtee hooldustööd: lumefrees] * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:111924 20 aastat Eesti raudteed 1938]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR [[Kategooria:Raudtee| ]] [[Kategooria:Raudteed| ]] pn9pldze04drk7pmxbye3snbercjprv 1 63004 7174267 3706472 2026-06-16T19:08:53Z Kuriuss 38125 7174267 wikitext text/x-wiki Arvan, et pole mingit põhjust õ-tähte üles toppida. Kui see kirjutada, las ta siis olla all, muidu ei saa ikka aru, kuidas hääldada tuleb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. oktoober 2006, kell 09:01 (UTC) ''See ei ole poliitiline liikumine, kuigi on arvatud, et sellest saab hiljem partei.'' – millal "hiljem"? Mees on surnud, nüüd võiks juba kokkuvõtte ära teha, kas sellest liikumisest sai siis partei või see ehk hoopis hääbus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 22:08 (EEST) c6fo5k8ojdfjbm4azc5i9yjc3cxabps 0 63025 7174376 7152382 2026-06-16T21:47:43Z LeeMarx 59920 7174376 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Antonius John | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1922|10|6}} | sünnikoht = [[Ahlen]], [[Saksamaa]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2016|5|11|1922|10|6}} | surmakoht = [[Bonn]], [[Saksamaa]] | rahvus = sakslane | alma mater = | haridus = politoloogia ja majandus | tegevusala = ajakirjandus, politoloogia, diplomaatia | töökoht = | organisatsioon = [[Vabariigi Valitsus eksiilis]] | erakond = | väärtus = | tunnustus = Eesti Punase Risti teenetemärk | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Antonius John''' ([[6. oktoober]] [[1922]] [[Ahlen]] – [[11. mai]] [[2016]] [[Bonn]]) oli saksa majandusajakirjanik, politoloogiaprofessor ja Eesti eksiilvalitsuse toetaja Saksamaal. Ta tegutses aastakümneid aktiivselt [[Eesti]] iseseisvuse taastamise toetajana ning oli seotud [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Eesti Vabariigi Valitsusega eksiilis]]. John õppis politoloogiat ja majandust ning töötas ajakirjanikuna, keskendudes peamiselt majandus- ja ühiskonnaküsimustele. Lisaks akadeemilisele tegevusele oli ta seotud mitme rahvusvahelise organisatsiooni ja Ida-Euroopa küsimustega tegeleva ühendusega. Ta tundis erilist huvi Balti riikide olukorra vastu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni ajal. [[2. juuli]]st [[1984]] oli ta [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuse eksiilis]] esindaja Saksamaal.<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.15:11 ERA.4969.1.15]</ref> Selles ametis aitas ta hoida sidemeid Saksamaa poliitiliste ja ühiskondlike ringkondadega ning tutvustada Eesti okupeerimise küsimust Lääne-Euroopas. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist nimetati ta 1. mail [[1991]] Eesti aupeakonsuliks Saksamaal.<ref>Tõotan ustavaks jääda... Eesti Kirjanduse Selts, 2004, lk. 161 ja 1537</ref> Ta avaldas [[Tõnis Kint|Tõnis Kindi]] saksakeelse eluloo pealkirjaga ''"Tönis Kint. Anwalt eines Volkes"'' (Ahlen, 1981), milles käsitles Eesti eksiilpoliitika ja riikliku järjepidevuse küsimusi. Raamat tutvustas Saksamaa lugejatele Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse tegevust ning Tõnis Kindi rolli Eesti riikluse hoidmisel. == Teenetemärk == 15. septembril 1980 andis peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis [[Tõnis Kint]] Antonius Johnile Eesti Punase Risti teenetemärgi; Kindi otsuses nimetati seda „Eesti Punase Risti teenetemärgi II järgu I astmeks kaelas kandmiseks”.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.3:77 |pealkiri=Tõnis Kindi otsus Antonius Johnile Eesti Punase Risti teenetemärgi andmise kohta |väljaandja=Rahvusarhiiv |sari=ERA.4969.1.3 |lehekülg=77 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Selline järgu ja astme nimetus esines 1936. aasta teenetemärkide seaduse algtekstis.<ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1936/10/13/4 |pealkiri=Teenetemärkide seadus |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=13. oktoober 1936 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Teenetemärkide kirjeldusi muudeti 14. jaanuaril 1938 antud dekreediga, mis jõustus 28. jaanuaril 1938.<ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/01/28/3 |pealkiri=Teenetemärkide seaduse muutmise dekreet |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=28. jaanuar 1938 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> ==Surm== Antonius John suri 11. mail 2016 [[Bonn]]is 93-aastasena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.bauernverband.de/presse-medien/pressemitteilungen/pressemitteilung/ehemaliger-dbv-pressesprecher-professor-dr-antonius-john-verstorben |pealkiri=Ehemaliger DBV-Pressesprecher Professor Dr. Antonius John verstorben |väljaandja=Deutscher Bauernverband |kuupäev=14. mai 2016 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> ==Teosed== * ''Tönis Kint. Anwalt eines Volkes'' (Ahlen, 1981) ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:John, Antonius}} [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Saksamaa politoloogid]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Eesti aukonsulid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2016]] fvhxbs2jrdx3ct983tgxpukn7br0pjz 7174393 7174376 2026-06-16T22:02:43Z ~2026-33657-65 231127 /* Teenetemärk */ 7174393 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Antonius John | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1922|10|6}} | sünnikoht = [[Ahlen]], [[Saksamaa]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2016|5|11|1922|10|6}} | surmakoht = [[Bonn]], [[Saksamaa]] | rahvus = sakslane | alma mater = | haridus = politoloogia ja majandus | tegevusala = ajakirjandus, politoloogia, diplomaatia | töökoht = | organisatsioon = [[Vabariigi Valitsus eksiilis]] | erakond = | väärtus = | tunnustus = Eesti Punase Risti teenetemärk | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Antonius John''' ([[6. oktoober]] [[1922]] [[Ahlen]] – [[11. mai]] [[2016]] [[Bonn]]) oli saksa majandusajakirjanik, politoloogiaprofessor ja Eesti eksiilvalitsuse toetaja Saksamaal. Ta tegutses aastakümneid aktiivselt [[Eesti]] iseseisvuse taastamise toetajana ning oli seotud [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Eesti Vabariigi Valitsusega eksiilis]]. John õppis politoloogiat ja majandust ning töötas ajakirjanikuna, keskendudes peamiselt majandus- ja ühiskonnaküsimustele. Lisaks akadeemilisele tegevusele oli ta seotud mitme rahvusvahelise organisatsiooni ja Ida-Euroopa küsimustega tegeleva ühendusega. Ta tundis erilist huvi Balti riikide olukorra vastu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni ajal. [[2. juuli]]st [[1984]] oli ta [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuse eksiilis]] esindaja Saksamaal.<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.15:11 ERA.4969.1.15]</ref> Selles ametis aitas ta hoida sidemeid Saksamaa poliitiliste ja ühiskondlike ringkondadega ning tutvustada Eesti okupeerimise küsimust Lääne-Euroopas. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist nimetati ta 1. mail [[1991]] Eesti aupeakonsuliks Saksamaal.<ref>Tõotan ustavaks jääda... Eesti Kirjanduse Selts, 2004, lk. 161 ja 1537</ref> Ta avaldas [[Tõnis Kint|Tõnis Kindi]] saksakeelse eluloo pealkirjaga ''"Tönis Kint. Anwalt eines Volkes"'' (Ahlen, 1981), milles käsitles Eesti eksiilpoliitika ja riikliku järjepidevuse küsimusi. Raamat tutvustas Saksamaa lugejatele Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse tegevust ning Tõnis Kindi rolli Eesti riikluse hoidmisel. == Teenetemärk == 15. septembril 1980 andis peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis [[Tõnis Kint]] Antonius Johnile Eesti Punase Risti teenetemärgi; Kindi otsuses nimetati seda „Eesti Punase Risti teenetemärgi II järgu I astmeks kaelas kandmiseks”.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.3:77 |pealkiri=Tõnis Kindi otsus Antonius Johnile Eesti Punase Risti teenetemärgi andmise kohta |väljaandja=Rahvusarhiiv |sari=ERA.4969.1.3 |lehekülg=77 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Selline järgu ja astme nimetus esines 1936. aasta teenetemärkide seaduse algtekstis.<ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1936/10/13/4 |pealkiri=Teenetemärkide seadus |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=13. oktoober 1936 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> Teenetemärkide kirjeldusi muudeti 14. jaanuaril 1938 antud dekreediga, mis jõustus 28. jaanuaril 1938.<ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/01/28/3 |pealkiri=Teenetemärkide seaduse muutmise seadus |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=28. jaanuar 1938 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> ==Surm== Antonius John suri 11. mail 2016 [[Bonn]]is 93-aastasena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.bauernverband.de/presse-medien/pressemitteilungen/pressemitteilung/ehemaliger-dbv-pressesprecher-professor-dr-antonius-john-verstorben |pealkiri=Ehemaliger DBV-Pressesprecher Professor Dr. Antonius John verstorben |väljaandja=Deutscher Bauernverband |kuupäev=14. mai 2016 |vaadatud=17. juuni 2026}}</ref> ==Teosed== * ''Tönis Kint. Anwalt eines Volkes'' (Ahlen, 1981) ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:John, Antonius}} [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Saksamaa politoloogid]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Eesti aukonsulid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2016]] fu858tj6g44uvngyxbp8ruddzgcc4zn 1 63852 7174336 5277029 2026-06-16T21:25:04Z ~2026-33657-65 231127 7174336 wikitext text/x-wiki Kahjuks ma ei tea tema eluaastaid, võimalik, et ta on veel elus. ---- Ta on diplomaatide loendis. Kas siis teda võib nimetada diplomaadiks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. november 2009, kell 14:32 (UTC) :Ja kas teda võib nimetada aupeakonsuliks? Kes teab? --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 11. november 2009, kell 14:36 (UTC) :: Kes ta 1991. aastal selleks nimetas? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. november 2009, kell 19:59 (UTC) ::: [[Heinrich Mark]]. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 12. november 2009, kell 09:18 (UTC) :::: Noh, siis võib, aga kategooria on problemaatiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. november 2009, kell 10:35 (UTC) :::: Ja teksti tuleks vastavalt täpsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. november 2009, kell 10:36 (UTC) Kas sama mees: [[de:Antonius John]]? --[[Kasutaja:Numbriga kärumees|Numbriga kärumees]] 18. november 2011, kell 16:13 (EET) ---- ==Teenetemärk== Tõnis Kint andis talle 15. septembril 1980 "Eesti Punase Risti teenetemärgi II järk I aste kaelas kandmiseks".<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.3:77</ref> Aga sellist teenetemärki polnud 1980. aastal olemas. Selline teenetemärk on seaduse esimeses, 1936. aasta algtekstis (RT 1936, 82, 656 § 44).<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1936/10/13/4</ref> Aga teenetemärkide kirjeldused muudeti 14. jaanuaril 1938 dekreedina antud seadusega, mis jõustus 28. jaanuaril 1938.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/01/28/3</ref> Kirjelduse järgi peaks see olema sisuliselt sama uue III klassi teenetemärgiga (§ 47). Võimalik, et Kint polnud seadusemuudatusest teadlik ja tal polnud 1938. aasta seaduse teksti käepärast. Ma ei tea, mida sellega teha. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33657-65|&#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33657-65|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 00:25 (EEST) gyz1gg12t325cow0acla561rh4hnfi6 7174359 7174336 2026-06-16T21:37:05Z ~2026-33657-65 231127 /* Teenetemärk */ p 7174359 wikitext text/x-wiki Kahjuks ma ei tea tema eluaastaid, võimalik, et ta on veel elus. ---- Ta on diplomaatide loendis. Kas siis teda võib nimetada diplomaadiks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. november 2009, kell 14:32 (UTC) :Ja kas teda võib nimetada aupeakonsuliks? Kes teab? --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 11. november 2009, kell 14:36 (UTC) :: Kes ta 1991. aastal selleks nimetas? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. november 2009, kell 19:59 (UTC) ::: [[Heinrich Mark]]. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 12. november 2009, kell 09:18 (UTC) :::: Noh, siis võib, aga kategooria on problemaatiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. november 2009, kell 10:35 (UTC) :::: Ja teksti tuleks vastavalt täpsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. november 2009, kell 10:36 (UTC) Kas sama mees: [[de:Antonius John]]? --[[Kasutaja:Numbriga kärumees|Numbriga kärumees]] 18. november 2011, kell 16:13 (EET) ---- ==Teenetemärk== Tõnis Kint andis talle 15. septembril 1980 "Eesti Punase Risti teenetemärgi II järk I aste kaelas kandmiseks".<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.3:77</ref> Aga sellist teenetemärki polnud 1980. aastal olemas. Selline järk ja aste on seaduse esimeses, 1936. aasta algtekstis (RT 1936, 82, 656 § 44).<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1936/10/13/4</ref> Aga teenetemärkide kirjeldused muudeti 14. jaanuaril 1938 dekreedina antud seadusega, mis jõustus 28. jaanuaril 1938.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/01/28/3</ref> Kirjelduse järgi peaks see olema sisuliselt sama uue III klassi teenetemärgiga (§ 47). Võimalik, et Kint polnud seadusemuudatusest teadlik ja tal polnud 1938. aasta seaduse teksti käepärast. Ma ei tea, mida sellega teha. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33657-65|&#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33657-65|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 00:25 (EEST) ki3bc3he5zt3fy4c623f02fbv80258k 7174375 7174359 2026-06-16T21:47:21Z LeeMarx 59920 /* Teenetemärk */ 7174375 wikitext text/x-wiki Kahjuks ma ei tea tema eluaastaid, võimalik, et ta on veel elus. ---- Ta on diplomaatide loendis. Kas siis teda võib nimetada diplomaadiks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. november 2009, kell 14:32 (UTC) :Ja kas teda võib nimetada aupeakonsuliks? Kes teab? --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 11. november 2009, kell 14:36 (UTC) :: Kes ta 1991. aastal selleks nimetas? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. november 2009, kell 19:59 (UTC) ::: [[Heinrich Mark]]. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 12. november 2009, kell 09:18 (UTC) :::: Noh, siis võib, aga kategooria on problemaatiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. november 2009, kell 10:35 (UTC) :::: Ja teksti tuleks vastavalt täpsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. november 2009, kell 10:36 (UTC) Kas sama mees: [[de:Antonius John]]? --[[Kasutaja:Numbriga kärumees|Numbriga kärumees]] 18. november 2011, kell 16:13 (EET) ---- ==Teenetemärk== Tõnis Kint andis talle 15. septembril 1980 "Eesti Punase Risti teenetemärgi II järk I aste kaelas kandmiseks".<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.3:77</ref> Aga sellist teenetemärki polnud 1980. aastal olemas. Selline järk ja aste on seaduse esimeses, 1936. aasta algtekstis (RT 1936, 82, 656 § 44).<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1936/10/13/4</ref> Aga teenetemärkide kirjeldused muudeti 14. jaanuaril 1938 dekreedina antud seadusega, mis jõustus 28. jaanuaril 1938.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/01/28/3</ref> Kirjelduse järgi peaks see olema sisuliselt sama uue III klassi teenetemärgiga (§ 47). Võimalik, et Kint polnud seadusemuudatusest teadlik ja tal polnud 1938. aasta seaduse teksti käepärast. Ma ei tea, mida sellega teha. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33657-65|&#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33657-65|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 00:25 (EEST) :Tänan tähelepaneku eest. Nõustun, et artiklis ei ole hea esitada „Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärki” lihtsalt 1980. aastal kehtinud nimetuse või tänapäevase klassifikatsioonina. Rahvusarhiivi dokumendis on Kindi otsuses tõesti kasutatud sõnastust „Eesti Punase Risti teenetemärgi II järgu I aste kaelas kandmiseks”, kuid see nimetus vastab pigem varasemale, 1936. aasta teenetemärkide seaduse algtekstis olnud süsteemile. 1938. aasta muudatusega muudeti teenetemärkide kirjeldusi ja klassifikatsiooni. Muutsin artiklis sõnastuse neutraalsemaks: infokastis on üldisemalt „Eesti Punase Risti teenetemärk” ning tekstis on eraldi selgitatud, et 1980. aasta otsuses kasutati nimetust „II järgu I aste”. Nii ei väida artikkel otseselt, et selline klassifikatsioon oli 1980. aastal kehtiv ametlik nimetus, aga säilitab allikas esineva sõnastuse. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) pt8d8rxxx1cxgpddi8ca9abxo5213o4 0 64223 7174136 6465346 2026-06-16T14:36:30Z Evlper 104506 7174136 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Antonius''' on nimi, mida on kandnud mitmed tuntud inimesed. *[[Antonius (eesnimi)|Antonius]] ja selle erinevad vormid eri keeltes on laialt levinud [[eesnimi]] *[[Antonius (suguvõsa)|Antonius]] oli tuntud [[Vana-Rooma]] suguvõsa nimi. Tuntuimad sellenimelised isikud on: *[[Marcus Antonius]] (83–30 ekr) oli [[Vana-Rooma]] väejuht ja poliitik *[[Antonius Suur]] ([[251]]–[[356]]) oli [[kristlus|kristlik]] kõrbeerak, keda austatakse [[pühak]]una nii [[katoliku kirik|katoliku]] kui ka [[õigeusu kirik]]us * [[Antonius Kiievist]] on [[munklus]]e rajaja [[Kiievi-Vene]]s ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja Järgmiste katoliku kiriku pühakute ladinakeelne nimi on samuti Antonius: *[[Antonius Firenzest]] ([[1389]]–[[1459]]) oli [[itaalia]] päritolu [[dominikaanid|dominikaani]] munk, piiskop ja teoloog *[[Antonius Paduast]] ([[1195]]–[[1231]]) oli [[portugal]]i päritolu [[frantsiskaanid|frantsiskaani]] munk, jutlustaja ja teoloog *[[Antonio Maria Claret]] ([[1807]]–[[1870]]) oli [[hispaania]] piiskop ja [[klaretiinid]]e ordu asutaja *[[Antonio Maria Gianelli]] ([[1789]]–[[1846]]) oli itaalia piiskop ja kongregatsiooni ''Suore di Nostra Signora dell' Orta'' asutaja *[[Antonio Maria Pucci]] ([[1819]]–[[1892]]) oli itaalia preester, [[serviidid|serviitide]] ordu liige *[[Antonio Maria Zaccaria]] ([[1502]]–[[1539]]) oli itaalia preester ja [[barnabiidid|barnabiitide]] ordu asutaja Vana-Roomas olid tuntumad Antoniuste suguvõsa liikmed veel: *[[Gaius Antonius]] (surnud 42 eKr) oli Marcus Antoniuse noorem vend, poliitik ja riigiametnik *[[Gaius Antonius Hybrida]] oli Marcus Antoniuse onu, sõjaväelane ja poliitik *[[Iullus Antonius]] (45–2 eKr) oli Marcus Antoniuse teine poeg, poliitik ja luuletaja *[[Lucius Antonius]] oli Marcus Antoniuse noorem vend, poliitik ja riigiametnik *[[Lucius Antonius Creticus]] oli Marcus Antoniuse pojapoeg, riigiametnik *[[Marcus Antonius Antyllus]] (47–30 eKr) oli Marcus Antoniuse vanim poeg *[[Marcus Antonius Creticus]] oli Marcus Antoniuse isa, sõjaväelane ja poliitik *[[Gordianus I|Marcus Antonius Gordianus I]] ([[159]]–[[238]]) oli Rooma keiser aastal 238 *[[Gordianus II|Marcus Antonius Gordianus II]] ([[192]]–[[238]]) oli Rooma keiser aastal 238 *[[Gordianus III|Marcus Antonius Gordianus III]] ([[225]]–[[244]]) oli Rooma keiser aastatel 238–244 *[[Marcus Antonius Orator]] (surnud 87 eKr) oli Marcus Antoniuse vanaisa, poliitik ja oraator Tänapäeval kannab tuntud inimestest seda nime: *[[Patrik Antonius]] ([[1980]]–) on [[Soome]] pokkerimängija, tennisist ja modell rvz72ax6nlww48yrx40c19jya26k644 7174137 7174136 2026-06-16T14:37:24Z Evlper 104506 7174137 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Antonius''' on nimi, mida on kandnud mitmed tuntud inimesed. *[[Antonius (eesnimi)|Antonius]] ja selle erinevad vormid eri keeltes on laialt levinud [[eesnimi]] *[[Antonius (suguvõsa)|Antonius]] oli tuntud [[Vana-Rooma]] suguvõsa nimi. Tuntuimad sellenimelised isikud on: *[[Marcus Antonius]] (83–30 ekr) oli [[Vana-Rooma]] väejuht ja poliitik *[[Antonius Suur]] ([[251]]–[[356]]) oli [[kristlus|kristlik]] kõrbeerak, keda austatakse [[pühak]]una nii [[katoliku kirik|katoliku]] kui ka [[õigeusu kirik]]us Antoniuse-nimelised pühakud on veel: * [[Antonius Kiievist]] on [[munklus]]e rajaja [[Kiievi-Vene]]s ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja *[[Antonius Firenzest]] ([[1389]]–[[1459]]) oli [[itaalia]] päritolu [[dominikaanid|dominikaani]] munk, piiskop ja teoloog *[[Antonius Paduast]] ([[1195]]–[[1231]]) oli [[portugal]]i päritolu [[frantsiskaanid|frantsiskaani]] munk, jutlustaja ja teoloog *[[Antonio Maria Claret]] ([[1807]]–[[1870]]) oli [[hispaania]] piiskop ja [[klaretiinid]]e ordu asutaja *[[Antonio Maria Gianelli]] ([[1789]]–[[1846]]) oli itaalia piiskop ja kongregatsiooni ''Suore di Nostra Signora dell' Orta'' asutaja *[[Antonio Maria Pucci]] ([[1819]]–[[1892]]) oli itaalia preester, [[serviidid|serviitide]] ordu liige *[[Antonio Maria Zaccaria]] ([[1502]]–[[1539]]) oli itaalia preester ja [[barnabiidid|barnabiitide]] ordu asutaja Vana-Roomas olid tuntumad Antoniuste suguvõsa liikmed veel: *[[Gaius Antonius]] (surnud 42 eKr) oli Marcus Antoniuse noorem vend, poliitik ja riigiametnik *[[Gaius Antonius Hybrida]] oli Marcus Antoniuse onu, sõjaväelane ja poliitik *[[Iullus Antonius]] (45–2 eKr) oli Marcus Antoniuse teine poeg, poliitik ja luuletaja *[[Lucius Antonius]] oli Marcus Antoniuse noorem vend, poliitik ja riigiametnik *[[Lucius Antonius Creticus]] oli Marcus Antoniuse pojapoeg, riigiametnik *[[Marcus Antonius Antyllus]] (47–30 eKr) oli Marcus Antoniuse vanim poeg *[[Marcus Antonius Creticus]] oli Marcus Antoniuse isa, sõjaväelane ja poliitik *[[Gordianus I|Marcus Antonius Gordianus I]] ([[159]]–[[238]]) oli Rooma keiser aastal 238 *[[Gordianus II|Marcus Antonius Gordianus II]] ([[192]]–[[238]]) oli Rooma keiser aastal 238 *[[Gordianus III|Marcus Antonius Gordianus III]] ([[225]]–[[244]]) oli Rooma keiser aastatel 238–244 *[[Marcus Antonius Orator]] (surnud 87 eKr) oli Marcus Antoniuse vanaisa, poliitik ja oraator Tänapäeval kannab tuntud inimestest seda nime: *[[Patrik Antonius]] ([[1980]]–) on [[Soome]] pokkerimängija, tennisist ja modell k083s6fqghqpn1hmxntt5lc2f3me6ha 7174138 7174137 2026-06-16T14:37:42Z Evlper 104506 7174138 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Antonius''' on nimi, mida on kandnud mitmed tuntud inimesed. *[[Antonius (eesnimi)|Antonius]] ja selle erinevad vormid eri keeltes on laialt levinud [[eesnimi]] *[[Antonius (suguvõsa)|Antonius]] oli tuntud [[Vana-Rooma]] suguvõsa nimi. Tuntuimad sellenimelised isikud on: *[[Marcus Antonius]] (83–30 ekr) oli [[Vana-Rooma]] väejuht ja poliitik *[[Antonius Suur]] ([[251]]–[[356]]) oli [[kristlus|kristlik]] kõrbeerak, keda austatakse [[pühak]]una nii [[katoliku kirik|katoliku]] kui ka [[õigeusu kirik]]us Antoniuse-nimelised [[pühak]]ud on veel: * [[Antonius Kiievist]] on [[munklus]]e rajaja [[Kiievi-Vene]]s ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja *[[Antonius Firenzest]] ([[1389]]–[[1459]]) oli [[itaalia]] päritolu [[dominikaanid|dominikaani]] munk, piiskop ja teoloog *[[Antonius Paduast]] ([[1195]]–[[1231]]) oli [[portugal]]i päritolu [[frantsiskaanid|frantsiskaani]] munk, jutlustaja ja teoloog *[[Antonio Maria Claret]] ([[1807]]–[[1870]]) oli [[hispaania]] piiskop ja [[klaretiinid]]e ordu asutaja *[[Antonio Maria Gianelli]] ([[1789]]–[[1846]]) oli itaalia piiskop ja kongregatsiooni ''Suore di Nostra Signora dell' Orta'' asutaja *[[Antonio Maria Pucci]] ([[1819]]–[[1892]]) oli itaalia preester, [[serviidid|serviitide]] ordu liige *[[Antonio Maria Zaccaria]] ([[1502]]–[[1539]]) oli itaalia preester ja [[barnabiidid|barnabiitide]] ordu asutaja Vana-Roomas olid tuntumad Antoniuste suguvõsa liikmed veel: *[[Gaius Antonius]] (surnud 42 eKr) oli Marcus Antoniuse noorem vend, poliitik ja riigiametnik *[[Gaius Antonius Hybrida]] oli Marcus Antoniuse onu, sõjaväelane ja poliitik *[[Iullus Antonius]] (45–2 eKr) oli Marcus Antoniuse teine poeg, poliitik ja luuletaja *[[Lucius Antonius]] oli Marcus Antoniuse noorem vend, poliitik ja riigiametnik *[[Lucius Antonius Creticus]] oli Marcus Antoniuse pojapoeg, riigiametnik *[[Marcus Antonius Antyllus]] (47–30 eKr) oli Marcus Antoniuse vanim poeg *[[Marcus Antonius Creticus]] oli Marcus Antoniuse isa, sõjaväelane ja poliitik *[[Gordianus I|Marcus Antonius Gordianus I]] ([[159]]–[[238]]) oli Rooma keiser aastal 238 *[[Gordianus II|Marcus Antonius Gordianus II]] ([[192]]–[[238]]) oli Rooma keiser aastal 238 *[[Gordianus III|Marcus Antonius Gordianus III]] ([[225]]–[[244]]) oli Rooma keiser aastatel 238–244 *[[Marcus Antonius Orator]] (surnud 87 eKr) oli Marcus Antoniuse vanaisa, poliitik ja oraator Tänapäeval kannab tuntud inimestest seda nime: *[[Patrik Antonius]] ([[1980]]–) on [[Soome]] pokkerimängija, tennisist ja modell ahm8osv4kabaq8cx6htm5ztmstn7ask 0 65704 7174387 7169900 2026-06-16T21:56:43Z ~2026-33657-65 231127 /* Teenetemärgi klassi määramise tabel sõjaväelaste kohta (1939) */ 7174387 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast autasu |Nimi = Kotkaristi teenetemärk |Pilt = EST Order of the Cross of the Eagle 1st class with swords star.jpg |Lint = |Рildi laius = |Algne nimi = |Deviis = |Riik = [[Eesti]] |Тüüp = Kaheksa-klassiline teenetemärk |Keda autasustatakse = |Autasustamise alused = Antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest |Mõõtmed = |Asutamise aeg = 1928 (riiklik alates 1936) |Esimene autasustamine = |Viimane autasustamine = |Autasustamiste arv = |Kõrgem autasu = [[Valgetähe teenetemärk]] |Madalam autasu = [[Eesti Punase Risti teenetemärk]] |Võrdne autasu = }} '''Kotkaristi teenetemärk''' on [[1928]]. aastal asutatud Eesti (alates 1936. aastast riiklik) teenetemärk, mida antakse sõjaliste ja riigikaitseliste teenete eest.<ref name="eRT_TeenMS">[https://www.riigiteataja.ee/akt/TeenMS?leiaKehtiv#jg5 eRT, Teenetemärkide seadus (TeenMS)]</ref> Kotkaristi teenetemärk on kaheksa-klassiline: viis põhiklassi ― I, II, III, IV ja V klass ― ja kolm klassi rinnal kantavat metallristi ― kuldrist, hõberist ja raudrist. ==Teenetemärgi klassi määramise tabel sõjaväelaste kohta (1939)== *I klass: [[Sõjavägede Juhataja]], [[Sõjaminister]]. *II klass: [[kolonel]]i ja kõrgemas auastmes olevad [[diviis]]iülema õigustega sõjaväelased. *III klass: sõjaväelased, kes teenivad üksiku [[väeosa]] ülema ja kõrgematel ametikohtadel ja kel ei ole diviisiülema õigusi. *IV klass: väeosaülema õigustega sõjaväelased, kes on madalamas kui [[Kolonelleitnant|kolonelleitnandi]] auastmes; [[major]]id ja kolonelleitnandid, kes teenivad [[pataljon]]iülema ja kõrgematel ametikohtadel ja kes ei oma väeosaülema õigusi. *V klass: [[kompanii]]ülemate ja madalamatel ametikohtadel teenivad ohvitserid ja kõik majorid ja madalamas auastmes olevad ohvitserid, kel ei ole pataljoniülema õigusi. *Kotkaristi kuldrist: [[üleajateenija]]d vähemalt [[Veltveebel|veltveebli]] auastmes ja [[Komando (sõjandus)|komandovanema]] ametikohal. *Kotkaristi hõberist: üleajateenijad vähemalt noorem-allohvitseri auastmes ja [[rühmavanem]]a ametikohal. *Kotkaristi raudrist: üleajateenijad ja [[ajateenija]]d. == Lindilõiked == {|align=center class=wikitable width=60% !colspan=5|Kotkaristi teenetemärgi lindilõiked |- |width=20% valign=top align=center|[[File:EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png|100px]]<br><small>1. Klass |width=20% valign=top align=center|[[File:EST Order of the Cross of the Eagle 2nd Class BAR.png|100px]]<br><small>2. Klass |width=20% valign=top align=center|[[File:EST Order of the Cross of the Eagle 3rd Class BAR.png|100px]]<br><small>3. Klass |width=20% valign=top align=center|[[File:EST Order of the Cross of the Eagle 4th Class BAR.png|100px]]<br><small>4. Klass |- |width=20% valign=top align=center|[[File:EST Order of the Cross of the Eagle 5th Class BAR.png|100px]]<br><small>5. Klass |width=20% valign=top align=center|[[File:EST Order of the Cross of the Eagle - Gold Cross BAR.png|100px]]<br><small>Kuldrist |width=20% valign=top align=center|[[File:EST Order of the Cross of the Eagle - Silver Cross BAR.png|100px]]<br><small>Hõberist |width=20% valign=top align=center|[[File:EST Order of the Cross of the Eagle - Iron Cross BAR.png|100px]]<br><small>Raudrist |- |} == Sõjaline Kotkaristi teenetemärk == Kotkaristi teenetemärk on sõjaline, kui sellele on lisatud kaks ristuvat mõõka.<ref name="eRT_TeenMS" /> Kotkaristi teenetemärgi põhiklassidel ja kuldristil on kuldmõõgad, Kotkaristi hõbe- ja raudristil on ristiga samast metallist mõõgad.<ref name="eRT_TeenMS" /> Kotkaristi I klassi teenetemärgi mõõkadega on saanud aastatel 1929/1930 [[Johan Laidoner]], [[Johan Pitka]], [[Viktor Puskar]], [[Ernst Põdder]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Karl Parts]], [[Jaan Soots]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Andres Larka]] ja [[Józef Piłsudski]]. Aastal 2024 andis [[Eesti president|president]] [[Alar Karis]] teenetemärgi sümboolselt [[Ukraina]] sõdurile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Beltadze |eesnimi=Georgi |kuupäev=2024-01-11 |pealkiri=Riigipea andis Ukraina sõdurile üliharuldase teenetemärgi |url=https://www.postimees.ee/7936294/riigipea-andis-ukraina-sodurile-uliharuldase-teenetemargi |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=[[Postimees]] |keel=et}}</ref> ==Pildirida== <gallery widths="150" heights="175" perrow="8" mode="nolines"> Pilt:EST Order of the Cross of the Eagle 1st class with swords star.jpg|1. klass mõõkadega Pilt:EST Order of the Cross of the Eagle 1st class badge.jpg|1. klass Pilt:EST Order of the Cross of the Eagle 2nd class badge.jpg|2. klass Pilt:EST Order of the Cross of the Eagle 3rd class badge.jpg|3. klass Pilt:EST Order of the Cross of the Eagle 4th class badge.jpg|4. klass Pilt:EST Order of the Cross of the Eagle 5th class badge.jpg|5. klass </gallery> ==Vaata ka== * [https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid?tm=kotkarist&pn=&en= Teenetemärkide kavaleride andmebaas] Vabariigi Presidendi kodulehel (president.ee) * [[Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Order of the Cross of the Eagle}} *[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemargid/412 Kotkaristi teenetemärk Vabariigi Presidendi kodulehel] *[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid Eesti Vabariigi teenetemärkide autasustatute nimekiri] {{Teenetemärgid}} [[Kategooria:Kotkaristi teenetemärgi kavalerid| ]] [[Kategooria:Eesti riiklikud teenetemärgid]] id4mbahx7lpclugj9n0atfv2i4n2tdb 0 68047 7174531 3510525 2026-06-17T07:54:01Z Kaloss14 231795 7174531 wikitext text/x-wiki Pneumosilinder (ka ''õhusilinder'' või ''pneumaatiline silinder''; inglise keeles ''pneumatic cylinder'') on [[pneumaatika|pneumaatiline]] [[täitur]], mis muundab [[suruõhk|suruõhu]] energia sirgjooneliseks mehaaniliseks liikumiseks. Seade koosneb silindrikujulisest korpusest, [[kolb|kolvist]] ja kolvivarrest. Suruõhk suunatakse silindri sisse, kus see avaldab kolvile survet ning tekitab jõu, mis liigutab kogu mehhanismi lineaarselt. Sisuliselt on pneumosilinder edasi-tagasi liikumist võimaldav [[pneumomootor]]. Pneumosilindri eeliseks [[hüdrosilinder|hüdrosilindri]] ees on suur töökiirus ning tavalisima töögaasi – suruõhu – laialdane kättesaadavus. Puuduseks on madalama töörõhu tõttu samade mõõtmete juures nõrgem jõud. Samuti puudub pneumosilindril õlilekkeoht, mistõttu sobib see hästi toiduainete-, farmaatsia- ja elektroonikasektorisse, kus puhas töökeskkond on esmatähtis.<ref>{{Cite web |url=https://tameson.com/pages/pneumatic-cylinders |title=Pneumatic Cylinder Overview and Types |publisher=Tameson |language=en |accessdate=2025-06-17}}</ref> == Liigid == Pneumosilindrid jagunevad peamiselt kahte rühma. '''Ühepoolse toimega silinder''' (inglise keeles ''single-acting cylinder'') kasutab suruõhku kolvi liigutamiseks üksnes ühes suunas. Tagasiliikumise tagab silindrisse sisseehitatud vedru või väline koormus. Sellised silindrid on lihtsama ehitusega ja odavamad, kuid sobivad ainult ühes suunas liikumist nõudvatesse rakendustesse, näiteks kinnitamiseks, tõukamiseks ja tõstmiseks. Kolvi liikumisulatus on vedru pikkuse tõttu üldjuhul piiratud 100 mm-ga.<ref>{{Cite web |url=https://tameson.com/pages/single-acting-double-acting-pneumatic-cylinder |title=Single Acting vs Double Acting Pneumatic Cylinder |publisher=Tameson |language=en |accessdate=2025-06-17}}</ref> '''Kahepoolse toimega silinder''' (inglise keeles ''double-acting cylinder'') kasutab suruõhku mõlemas liikumissuunas: nii kolvivarres välja- kui tagasitõmbamiseks. Kaks eraldi õhuava võimaldavad täpset ja korratavat liikumist mõlemas suunas. See tüüp on tööstusautomaatikas eelistatum, kuna pakub suuremat jõudu, paremat täpsust ja pikemaid löögipikkusi. == Kasutusalad == Pneumosilindreid kasutatakse laialdaselt [[tööstusautomaatika]]s ja [[robootika]]s. Levinumad rakendused on: * konveierliinid – toodete suunamine, peatamine ja nihutamine; * pakendamisseadmed – sulgemine, märgistamine ja virnastaamine; * [[autotööstus]] – keevitamine, värvimine ja detailide kokkopanemine; * toiduainete- ja farmaatsiatööstus – puhas, õlilekkevaba töökeskkond; * [[meditsiin]]iseadmed – kirurgiarobotid ja proteesid. Pneumosilindrite peamisteks eelisteks võrreldes teiste täituritega on kiire reageerimisaeg, lihtne hooldus ja madal hind.<ref>{{Cite web |url=https://memi.ee/product-category/pneumaatika/ |title=Pneumaatika – lineaarliikumisega täiturid |publisher=memi.ee |language=et |accessdate=2025-06-17}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pneumaatika]] [[Kategooria:Täiturid]] [[Kategooria:Mehaanika]] maywlbaeytxjontsloaw9bm12i2z485 0 68550 7174272 6790474 2026-06-16T19:17:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174272 wikitext text/x-wiki '''Diferentsiaalvõrrand''' on [[võrrand]], mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) [[funktsioon (matemaatika)|funktsioone]], nende [[tuletis (matemaatika)|tuletis]]i (või [[osatuletis]]i) ja [[argument (matemaatika)|argumente]]<ref> Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002) </ref>. Diferentsiaalvõrrandi [[Diferentsiaalvõrrandi järk|järguks]] nimetatakse otsitavate funktsioonide tuletiste kõrgeimat järku. Näiteks ''n''-järku [[harilik diferentsiaalvõrrand|harilikku diferentsiaalvõrrandit]], milles otsitavaks funktsiooniks on ''y'', võib formaalselt esitada järgmiselt: : <math> F(x,y, y', ..., y^{(n)}) = 0 \,</math>. Iga funktsiooni ''y''=''f''(''x''), mis võrrandisse paigutatuna seda võrrandit ''x'' suhtes samaselt rahuldab, nimetatakse selle võrrandi [[lahend]]iks. Diferentsiaalvõrrandite abil on võimalik modelleerida selliste reaalsete süsteemide käitumist, mida saab iseloomustada pidevalt muutuvate suuruste abil, kusjuures nende suuruste muutumise kiiruse ja suuruse endi vahel kehtib teatud kindel seos. Sel viisil on kirjeldatavad ka paljud [[loodusseadus]]ed. Näiteks [[klassikaline mehaanika|klassikalises mehaanikas]] võimaldavad [[Newtoni seadused]] siduda kehade [[kiirus]]e, [[asukoht|asukoha]] ja erinevad [[keha]]le mõjuvad [[jõud (füüsika)|jõud]] ühtseks diferentsiaalvõrrandiks. Diferentsiaalvõrrandid on väga tihedalt seotud praktilise tegevusega mitmetel elualadel, nagu [[rakendusmatemaatika]]s, [[füüsika]]s ja [[inseneriteadused|inseneriteadustes]]. == Kaasaegsed uurimissuunad == Diferentsiaalvõrrandid on lai uurimisvaldkond [[puhas matemaatika|puhtas matemaatikas]], [[rakendusmatemaatika]]s, [[füüsika]]s ja [[inseneriteadused|inseneriteadustes]]. Kõik nimetatud distsipliinid tegelevad erinevat tüüpi diferentsiaalvõrrandite lahendite leidmisega. Kui puhtas matemaatikas keskendutakse peamiselt lahendite olemasolule ja ühesusele, siis rakendusmatemaatika rõhub kasutatavate [[lähendusmeetod]]ite rangele põhjendamisele. Diferentsiaalvõrrandid etendavad olulist rolli väga paljude füüsikaliste, tehniliste ja bioloogiliste probleemide modelleerimisel. Neid kasutatakse [[taevakeha]]de liikumise kirjeldamisest ja sillaehitusest kuni [[neuron]]ite vahelise vastastikuse toime kirjeldamiseni. Enamasti proovitakse leida diferentsiaalvõrrandite eksplitsiitseid lahendeid, kuid tihti pole see võimalik. Seetõttu on välja töötatud erinevaid meetodeid, mis võimaldavad öelda üht-teist diferentsiaalvõrrandi lahendite omaduste kohta neid võrrandeid eksplitsiitselt lahendamata või lahendada võrrand ligikaudselt, kasutades numbrilisi meetodeid. Matemaatikud uurivad samuti [[nõrk lahend|nõrku lahendeid]], mis ei pruugi kõikjal diferentseeruvad olla. See laiendus on tihti vajalik, et mõnel võrrandil lahend üleüldse olemas oleks. Samuti võib nimetatud meetod anda füüsikaliselt mõistlikumaid lahendeid {{lisa viide}}. Diferentsiaalvõrrandite lahendite stabiilsust uurivat valdkonda nimetatakse [[stabiilsusteooria]]ks. Viimane leiab olulisi rakendusi [[kaoseteooria]]s. == Diferentsiaalvõrrandite liigitus == Diferentsiaalvõrrandite lahendamiseks puudub ühtne meetod, mistõttu jaotatakse need võrrandid erinevateks tüüpideks, mida eraldi uuritakse. Üks võimalus võrrandeid liigitada on nende [[diferentsiaalvõrrandi järk|järgu]] järgi. === Harilikud ja osatuletistega diferentsiaalvõrrandid === Üldiselt saab diferentsiaalvõrrandid jagada kahte suurde klassi: * [[Harilik diferentsiaalvõrrand|Harilikud diferentsiaalvõrrandid]] on diferentsiaalvõrrandid, milles otsitav (otsitavad) on [[ühe muutuja funktsioon]] (funktsioonid). ''n''-järku hariliku diferentsiaalvõrrandi üldkuju on: :: <math> F(x,y, y', ..., y^{(n)}) = 0 \,</math>. * [[Osatuletistega diferentsiaalvõrrand]]id on diferentsiaalvõrrandid, milles otsitav (otsitavad) on [[mitme muutuja funktsioon]] (funktsioonid). Osatuletistega diferentsiaalvõrrandi üldkuju on: :: <math> F(x,y,z,...,f, f_x, f_y, f_y, ... , f_{xx}, f_{xy}, f_{xz} ...) = 0 \,</math>, : kus ''f'' on otsitav funktsioon ja <math>f_x</math> tähistab osatuletist muutuja ''x'' järgi, <math>f_y</math> tähistab osatuletist muutuja ''y'' jne. === Lineaarsed ja mittelineaarsed diferentsiaalvõrrandid === Nii harilikke kui ka osatuletistega diferentsiaalvõrrandeid saab jaotada [[lineaarne diferentsiaalvõrrand|lineaarseteks]] ja [[mittelineaarne diferentsiaalvõrrand|mittelineaarseteks]]. Diferentsiaalvõrrandit nimetatakse lineaarseks, kui otsitav funktsioon (otsitavad funktsioonid) ja kõik selle tuletised esinevad võrrandis esimeses [[aste (matemaatika)|astmes]], st [[lineaarfunktsioon]]ides. Vastupidisel juhul nimetatakse diferentsiaalvõrrandit mittelineaarseks. Lineaarsete võrrandite lahendid moodustavad sobiva [[funktsioonide ruum]]i [[afiinne ruum|afiinse alamruumi]]. Näiteks hariliku ühe otsitava funktsiooniga ''n''-järku lineaarse diferentsiaalvõrrandi üldkuju on :: <math> f_0(x)y + f_1(x)y'+...+ f_n(x)y^{(n)} = F(x) \,</math>, kus funktsiooni F(x) nimetatakse võrrandi [[vabaliige|vabaliikmeks]]. Lineaarsed diferentsiaalvõrrandid jagunevad omakorda [[homogeenne diferentsiaalvõrrand|homogeenseteks]] ja [[mittehomogeenne diferentsiaalvõrrand|mittehomogeenseteks]]. Homogeenseks nimetatakse võrrandit, mis ei sisalda vabaliikmeid. Homogeense võrrandi lahendite [[lineaarkombinatsioon]] on samuti selle võrrandi lahendiks. Mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite eksplitsiitseks lahendamiseks on seni vähe võimalusi. Mittelineaarsete võrrandite lahendid võivad käituda vägagi keerukalt, nagu on iseloomulik [[kaos]]ele. Tihti on raske kindlaks teha isegi lahendite olemasolu ja ühesust. === Teist järku osatuletistega diferentsiaalvõrrandite liigitus === Laialt kasutust leidvad teist järku osatuletistega lineaarsed diferentsiaalvõrrandid jaotatakse omakorda [[elliptilist tüüpi diferentsiaalvõrrand|elliptilist]], [[paraboolset tüüpi diferentsiaalvõrrand|hüperboolset]] ja [[paraboolset tüüpi diferentsiaalvõrrand]]iteks. Samu mõisteid on üldistatud ka mittelineaarsetele võrranditele. === Näiteid === Esimeses näidete rühmas esitatakse mõned harilikud diferentsiaalvõrrandid. Olgu ''u'' tundmatu funktsioon argumendiga ''x'', ''u''&prime; olgu selle funktsiooni esimene tuletis ja ''u''&prime;&prime; – teine tuletis. ''c'' ja ''ω'' on tuntud kordajad. * Mittehomogeenne esimest järku harilik diferentsiaalvõrrand: : <math> u'= cu+x^2. \,</math> * Homogeenne teist järku harilik diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab [[harmooniline ostsillaator|harmoonilist ostsillaatorit]]: : <math> u''+\omega^2u=0. \,</math> * Homogeenne teist järku harilik diferentsiaalvõrrand: :<math> u'' - xu' + u = 0. \,</math> * Esimest järku harilik mittelineaarne diferentsiaalvõrrand: : <math> u'=u^2+1. \,</math> * Teist järku mittelineaarne diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab [[matemaatiline pendel|pendlit]] pikkusega ''L'': : <math> gu''+L\sin u=0. \,</math> Teises näidete rühmas esitatakse mõned osatuletistega diferentsiaalvõrrandid. Olgu otsitav funktsioon ''u'' sõltuv muutujatest ''x'' ja ''t'' või ''x'' ja ''y''. Osatuletisi tähistatakse allindeksite abil: näiteks ''u''_''tx'' tähistab [[segatuletis]]t muutujates ''t'' ja ''x''. * Homogeenne osatuletistega diferentsiaalvõrrand: : <math> u_t+tu_x = 0. \,</math> * Homogeenne [[elliptilist tüüpi diferentsiaalvõrrand|elliptilist tüüpi]] teist järku osatuletistega diferentsiaalvõrrand, [[Laplace'i võrrand]]: : <math> u_{xx}+u_{yy}=0. \,</math> * Kolmandat järku mittelineaarne diferentsiaalvõrrand, [[Kortewegi–de Vriesi võrrand]]: : <math> u_t=6uu_x-u_{xxx}. \,</math> == Tarkvara == * [[ExpressionsinBar]] * [[Maple]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.maplesoft.com/support/help/Maple/view.aspx?path=dsolve|pealkiri=dsolve|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> dsolve * [[SageMath]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://doc.sagemath.org/html/en/tutorial/tour_algebra.html|pealkiri=Basic Algebra and Calculus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * [[Xcas]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www-fourier.ujf-grenoble.fr/~parisse/giac/cascmd_en.pdf|pealkiri=Symbolic algebra and Mathematics with Xcas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200826060004/http://www-fourier.ujf-grenoble.fr/~parisse/giac/cascmd_en.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> desolve(y'=k*y,y) <br /> == Olulisi diferentsiaalvõrrandeid == {{veergude loend| * [[Newtoni teine seadus]] * [[Hamiltoni võrrandid]] [[klassikaline mehaanika|klassikalises mehaanikas]] * [[Radioaktiivse lagunemise seadus]] [[tuumafüüsika]]s * [[Newtoni jahtumisseadus]] [[termodünaamika]]s * [[Lainevõrrand]] * [[Maxwelli võrrandid]] [[elektromagnetism]]is * [[Soojusjuhtivuse võrrand]] [[termodünaamika]]s * [[Laplace'i võrrand]], millega defineeritakse [[harmooniline funktsioon|harmoonilised funktsioonid]] * [[Poissoni võrrand]] * [[Einsteini väljavõrrandid]] [[üldrelatiivsusteooria]]s * [[Schrödingeri võrrand]] [[kvantmehaanika]]s * [[Geodeetilise joone võrrand]] * [[Navier'-Stokesi võrrandid]] [[hüdrodünaamika]]s * [[Lotka-Volterra võrrand]] [[populatsioonidünaamika]]s * [[Blacki-Scholesi võrrand]] [[majandusteadus]]es * [[Cauchy-Riemanni võrrandid]] [[kompleksmuutuja funktsioonide teooria]]s * [[Poissoni-Boltzmanni võrrand]] [[molekulaardünaamika]]s }} == Vaata ka == *[[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] *[[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] *[[Fabritseeritud lahendite meetod]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Vladimir Arnold|V. I. Arnold]]. ''Gewöhnliche Differentialgleichungen'', 2. Auflage, 2001 [http://books.google.com/books?id=5w1nD86z4xAC&printsec=frontcover&source=gbs_v2_summary_r&cad=0 Google'i raamat] *Paul Blanchard, Robert L. Devaney, Glen R. Hall. ''Differential equations'', 3. trükk, 2005 [http://books.google.com/books?id=mwxX2pv9UvYC&printsec=frontcover&source=gbs_v2_summary_r&cad=0 Google'i raamat] == Välislingid == *[http://mathworld.wolfram.com/DifferentialEquation.html Wolfram MathWorld, Differential equation] (inglise keeles) [[Kategooria:Diferentsiaalvõrrandid| ]] fgiobiac07dicsri77ziz8yjs6ivpw7 0 72144 7174331 7170265 2026-06-16T21:18:25Z Juhan242 213253 /* Märts */ 7174331 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1991]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1991}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Katrin Loo]], eesti jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Olivia Tennet]], Uus-Meremaa filminäitleja * 4. jaanuar – [[Polina Puškaruk]], vene näitleja * 4. jaanuar – [[Mikk Pinnonen]], eesti käsipallur *[[8. jaanuar]] – [[Asuka Hinoi]], Jaapani lauljatar * 8. jaanuar – [[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja * 8. jaanuar – [[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Pixie Lott]], Inglise laulja *[[15. jaanuar]] – [[Rubab Raza]], Pakistani naisujuja *[[15. jaanuar]] – [[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja *[[16. jaanuar]] – [[Julie Dubela]], USA laulja *[[17. jaanuar]] – [[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja *[[18. jaanuar]] – [[Katharina Bunk]], saksa mälumängur * 21. jaanuar – [[Brittany Tiplady]], Kanada näitleja * 21. jaanuar – [[Rain Kärner]], eesti korvpallur * 21. jaanuar – [[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija * 21. jaanuar – [[Mõhhailo Fjodorov]], Ukraina riigiametnik *[[28. jaanuar]] – [[Calum Worthy]], Kanada meesnäitleja * 28. jaanuar – [[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja *[[29. jaanuar]] – [[Drew Shore]], USA jäähokimängija * 29. jaanuar – [[Flor Ruiz]], Colombia odaviskaja *[[30. jaanuar]] – [[Sten-Erik Anderson]], eesti sõudja * 30. jaanuar – [[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija * 30. jaanuar – [[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener ==Veebruar== *[[7. veebruar]] – [[Christian Kõrtsmik]], eesti jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Emma Roberts]], USA näitleja *[[11. veebruar]] – [[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur *11. veebruar – [[Markus Robam]], eesti helilooja ja näitleja *[[13. veebruar]] – [[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Bonnie Wright]], Briti näitlejatar * 17. veebruar – [[Ed Sheeran]], Briti laulja *[[18. veebruar]] – [[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja *[[20. veebruar]] – [[Sally Rooney]], iiri kirjanik ja stsenarist *[[21. veebruar]] – [[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja *[[22. veebruar]] – [[Robin Stjernberg]], rootsi poplaulja ja saatejuht * 22. veebruar – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja *[[24. veebruar]] – [[Pavel Aleksejev]], Eesti jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Sarah Bolger]], iiri näitleja ==Märts== *[[3. märts]] – [[Víctor Elías]], hispaania seriaalinäitleja *[[6. märts]] – [[Tyler, the Creator]], USA räppar *6. märts – [[Jonathan Beck]], saksa filminäitleja *[[8. märts]] – [[Devon Werkheiser]], USA näitleja *8. märts – [[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur *[[11. märts]] – [[Raido Mitt]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane * 11. märts – [[Peter Põder]], eesti muusik *[[13. märts]] – [[Luan Santana]], Brasiilia laulja *[[16. märts]] – [[Ridōan Aonuma]] *[[17. märts]] – [[Vanessa Krüger]], saksa näitleja *[[20. märts]] – [[Alexis Pinturault]], Prantsusmaa mäesuusataja *[[21. märts]] – [[Antoine Griezmann]], Prantsusmaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja *[[23. märts]] – [[Rasmus Puur]], eesti helilooja ja helilooja * 23. märts – [[Erik Haula]], Soome jäähokimängija * 23. märts – [[Igor Tšeminava]], Gruusia päritolu Venemaa jalgpallur * 23. märts – [[Johan Elm]], eesti lavastaja ja dramaturg *[[29. märts]] – [[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur *29. märts – [[Hayley McFarland]], USA näitleja ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Jamie Lynn Spears]], USA näitlejatar ja lauljatar *[[6. aprill]] – [[Alexandra Popp]], saksa jalgpallur *[[9. aprill]] – [[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur * 9. aprill – [[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell * 9. aprill – [[Darlan Romani]], Brasiilia kuulitõukaja *[[12. aprill]] – [[Magnus Pääjärvi]], Rootsi jäähokimängija *[[15. aprill]] – [[Javier Fernández (iluuisutaja)|Javier Fernández]], hispaania iluuisutaja *[[22. aprill]] – [[Jaak Madison]], Eesti poliitik *[[23. aprill]] – [[Henry Hein]], eesti ujumistreener *[[24. aprill]] – [[Kadi Veski]], eesti kabetaja *[[29. aprill]] – [[Kaur Kivistik]], eesti kergejõustiklane *[[30. aprill]] – [[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur *[[5. mai]] – [[David Verburg]], USA kergejõustiklane * 5. mai – [[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik *[[7. mai]] – [[Kätlin Rohtlaid]], eesti ujuja *[[8. mai]] – [[Linda Treiel]], eesti seitsmevõistleja *[[13. mai]] – [[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija *[[20. mai]] – [[Henrik Ojamaa]], eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Sarah Ramos]], USA näitleja *[[23. mai]] – [[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja *[[24. mai]] – [[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija *[[26. mai]] – [[Julianna Rose Mauriello]], USA näitleja ja laulja *[[27. mai]] – [[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur *[[28. mai]] – [[David Bode]], saksa näitleja *[[29. mai]] – [[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija * 29. mai – [[Yaime Pérez]], Kuuba kettaheitja ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Natasha Dupeyrón]], Mehhiko näitleja *[[11. juuni]] – [[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja * 11. juuni – [[Kärt Kull]], eesti näitleja *[[13. juuni]] – [[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja * 13. juuni – [[Laila Kaasik]], eesti fotograaf * 13. juuni – [[Katie Moon]], USA teivashüppaja *[[15. juuni]] – [[Juliette Gosselin]], Kanada näitleja *[[17. juuni]] – [[Ferg Myrick]], korvpallur *[[18. juuni]] – [[Willa Holland]], USA fotomodell ja näitleja *[[24. juuni]] – [[Mark Ehrenfried]], saksa pianist *[[25. juuni]] – [[Liisi Rist]], eesti jalgrattur *[[27. juuni]] – [[Madylin Sweeten]], USA näitleja *[[28. juuni]] – [[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Kaho]], jaapani modell ja näitlejatar ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Anastassija Pavljutšenkova]], Venemaa tennisist * 3. juuli – [[Eero Markkanen]], soome jalgpallur * 6. juuli – [[Victoire Thivisol]], prantsuse näitleja * 6. juuli – [[Beatrice Chepkoech]], Keenia takistusjooksja * 6. juuli – [[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Stefan Järv]], eesti jalgpallur *[[11. juuli]] – [[Sophie Hitchon]], Suurbritannia vasaraheitja * 11. juuli – [[Alice Svensson]], Rootsi laulja *[[12. juuli]] – [[Erik Per Sullivan]], USA näitleja *[[16. juuli]] – [[Iiris Vesik]], eesti laulja *[[19. juuli]] – [[Anis Arumets]], eesti laulja *[[21. juuli]] – [[Eerik Idarand]], Eesti kiir- ja rulluisutaja ning jalgrattur *[[22. juuli]] – [[Priit Tänav]], eesti kabetaja * 22. juuli – [[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja * 22. juuli – [[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik * 22. juuli – [[Harri Lill]], eesti kurlingumängija *[[23. juuli]] – [[Dmitri Orlov]], Venemaa jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Jóan Símun Edmundsson]], Fääri saarte jalgpallur *[[27. juuli]] – [[Natalia Sadowska]], Poola kabetaja * 27. juuli – [[Helena Lotman]], eesti näitleja *[[30. juuli]] – [[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja ==August== *[[4. august]] – [[Lena Dürr]], saksa mäesuusataja *[[7. august]] – [[Andero Pebre]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Sarah-Jeanne Labrosse]], Kanada näitleja * 16. august – [[Evanna Lynch]], iiri näitleja * 16. august – [[Roope Riski]], Soome jalgpallur * 16. august – [[Kyle Massey]], USA näitleja *[[18. august]] – [[Brianna Rollins-McNeal]], USA tõkkejooksja *[[22. august]] – [[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja *[[24. august]] – [[Anett Schutting]], eesti tennisist *[[25. august]] – [[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija *[[28. august]] – [[Sten Oja]], eesti rallikrossisõitja * 28. august – [[Henri Hang]], eesti jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Carter Jenkins]], USA filminäitleja *[[5. september]] – [[Skandar Keynes]], Briti näitleja *[[9. september]] – [[Oscar dos Santos Emboaba Junior]], Brasiilia jalgpallur *[[10. september]] – [[Hannah Hodson]], USA filminäitleja *[[13. september]] – [[Ründo Mülts]], eesti koduloouurija ja muuseumiomanik *[[20. september]] – [[Tõnis Kirsipu]], eesti löökpillimängija * 20. september – [[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja *[[21. september]] – [[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja *[[22. september]] – [[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja *[[24. september]] – [[Oriol Romeu]], Hispaania jalgpallur *[[25. september]] – [[Emmy Clarke]], USA filminäitleja *[[26. september]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Anete Paulus]], eesti jalgpallur * 27. september – [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 27. september – [[Simona Halep]], rumeenia tennisist * 27. september – [[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur * 27. september – [[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Rain Veideman]], eesti korvpallur * 1. oktoober – [[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja *[[4. oktoober]] – [[Nicolai Kielstrup]], taani laulja *[[5. oktoober]] – [[Betty Who]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja *[[10. oktoober]] – [[Xherdan Shaqiri]], šveitsi jalgpallur *10. oktoober – [[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur *10. oktoober – [[Gabriella Cilmi]], Austraalia laulja ja laululooja *[[12. oktoober]] – [[Helery Hälvin]], eesti iluuisutaja *[[18. oktoober]] – [[Eron Krillo]], eesti jalgpallur *[[20. oktoober]] – [[Maia Vahtramäe]], eesti laulja *[[21. oktoober]] – [[Arthur Alekhsanjan]], armeenia Kreeka-Rooma maadleja *[[23. oktoober]] – [[Mako]], Jaapani keiserliku perekonna liige, printsess * 25. oktoober – [[Orhan Bairamlõ]], Eesti judoka ja sambomaadleja *[[28. oktoober]] – [[Meelik Samel]], eesti basskitarrist ==November== *[[5. november]] – [[Marco Rojas]], Uus-Meremaa jalgpallur * 5. november – [[Dmõtro Pidrutšnõi]], Ukraina laskesuusataja * 5. november – [[Mart Tiisaar]], eesti rannavõrkpallur *[[6. november]] – [[Matrena Nogovitsõna]], jakuudi kabetaja *6. november – [[Kusti Nõlvak]], eesti rannavõrkpallur *[[7. november]] – [[Anne Gadegaard]], taani laulja *[[8. november]] – [[Aaron Fotheringham]], ratastoolisportlane *8. november – [[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja *[[9. november]] – [[Richard (gorilla)|Richard]], gorilla *[[10. november]] – [[Elina Netšajeva]], Eesti laulja *[[11. november]] – [[Christa B. Allen]], USA näitleja * 11. november – [[Jana Kask]], Eesti laulja *[[13. november]] – [[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (kaitsja) *[[14. november]] – [[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna * 14. november – [[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija *[[17. november]] – [[Alex Rose]], Samoa kettaheitja *[[18. november]] – [[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur *[[21. november]] – [[Lewis Dunk]], inglise jalgpallur * 21. november – [[Almaz Ayana]], Etioopia jooksja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Luna Mijović]], Bosnia filminäitleja *[[3. detsember]] – [[Simon Desthieux]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[4. detsember]] – [[Richard Pulst]], eesti jooksja *[[9. detsember]] – [[prints Joachim]], Belgia printsessi Astridi poeg * 9. detsember – [[Jekaterina Klinkova]], Eesti sambo- ja judomaadleja * 9. detsember – [[Johannes Rydzek]], Saksamaa kahevõistleja *[[11. detsember]] – [[Anna Bergendahl]], Rootsi poplaulja *[[13. detsember]] – [[Jay Greenberg]], USA helilooja *[[15. detsember]] – [[Shailene Woodley]], USA näitleja *[[15. detsember]] – [[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija *[[18. detsember]] – [[Natália Kelly]], Ameerika-Austria laulja *[[19. detsember]] – [[Declan Galbraith]], Briti laulja *[[20. detsember]] – [[Fabian Schär]], Šveitsi jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Louis Tomlinson]], Briti muusik *[[27. detsember]] – [[Jimi Ochsenknecht]], saksa näitleja ==Teadmata kuupäev== *[[Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116]] (lugeda Albin), Rootsis protestiks nimeseaduse vastu 1991. aastal sündinud lapsele panna tahetud nimi [[Kategooria:1991]] 9fd5kqn19k2rtd24utrmkven0ym47n5 0 72333 7174504 6500647 2026-06-17T07:06:10Z Andres 5 7174504 wikitext text/x-wiki '''Kurivara''' (ka '''kahjurvara''', '''pahavara''', '''õelvara''', '''ründevara''', '''ründetarkvara''', '''kahjulik tarkvara''') (inglise keeles ''malware'') on [[arvutiprogramm]], mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et [[arvuti]]t ilma selle haldaja ja valdaja teadmata kahjustada või kuritarvitada. == Liigitus == Kaasaegne kahjurvara võib sisaldada mitut siin eristatud alamliigi tööpõhimõtet. *[[arvutiviirus|viirus]] *[[uss (programm)|uss]] *[[Trooja hobune (informaatika)|trooja hobune]] *[[loogikapomm]] *[[reklaamvara]] *[[nuhkvara]] *[[paanikatarkvara]] ==Vaata ka== *[[Pseudoviirus]] *[[Krüptograafia]] ==Välislingid== *[http://www.arvutikaitse.ee/?cat=10 Arvutikaitse sõnastik] (allikas) [[Kategooria:Pahavara| ]] tbhewvi1hvpf1pf2b5p0qxv735b5gxz 7174505 7174504 2026-06-17T07:06:53Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7174505 wikitext text/x-wiki '''Kurivara''' (ka '''kahjurvara''', '''pahavara''', '''õelvara''', '''ründevara''', '''ründetarkvara''', '''kahjulik tarkvara''') (inglise keeles ''malware'') on [[arvutiprogramm]], mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et [[arvuti]]t ilma selle haldaja ja valdaja teadmata kahjustada või kuritarvitada. == Liigitus == Kaasaegne kahjurvara võib sisaldada mitut siin eristatud alamliigi tööpõhimõtet. *[[arvutiviirus|viirus]] *[[uss (programm)|uss]] *[[Trooja hobune (informaatika)|trooja hobune]] *[[loogikapomm]] *[[reklaamvara]] *[[nuhkvara]] *[[paanikatarkvara]] ==Vaata ka== *[[Pseudoviirus]] *[[Krüptoviroloogia]] ==Välislingid== *[http://www.arvutikaitse.ee/?cat=10 Arvutikaitse sõnastik] (allikas) [[Kategooria:Pahavara| ]] 6dwgphxdnc0d6qwtsf7kz9za98vv09v 0 74118 7174285 6047416 2026-06-16T19:49:42Z Taivo 268 7174285 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Ahisilla | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Ahisilla''', varem ka '''Ahesilla''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harjmaal]] [[Kose vald|Kose vallas]] [[Kose]] alevikust põhjas. Küla lõunaosa läbib [[Pirita jõgi]] ning [[Ahisilla oja]]. Asula kagupiiri moodustab [[Kose–Jägala maantee]] ja idapiiri sealt samast alguse saav [[Viskla–Pikavere tee]]. Lõunas piirab küla [[Kose]] alevik, läänes [[Krei]], põhjas [[Mallavere]], idas [[Viskla]] ja kagus [[Võlle]] küla. == Ajalugu == Ahisillast edelas Kosel asub [[Ahisilla linnusekoht]]. Seda kasutati [[9. sajand|9.]]–[[11. sajand]]il, kuid seal nähtavasti ei elatud. Ahisillaga on seostatud [[Taani hindamisraamat]]us olevat nime Æhildelempæ või Hildelempæ, aga hiljem on seda pigem isikunimeks peetud.<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 29</ref> Tõenäoliselt sai küla alguse [[hajatalu]]st. Ahisillat esmamainiti 1694 [[talu]]na nimega ''Ahasil''. 1726 mainiti talupoega ''Ahisilla Herm''. 1782 oli ''Ahhisill'' juba [[karjamõis]], 1796 olid ''Ahhisil'' karjamõis, [[kõrts]] ja küla. Küla asus [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]] ja kuulus [[Ravila mõis]]ale.<ref name=Kohanimeraamat/> Küla keskmest loodes on asunud Nõmme karjamõis, millest on teateid aastast 1555. Selle järgi sai nime [[Nõmmemõisa]] küla, mis liideti [[1977]] Ahisillaga.<ref name=Kohanimeraamat/> == Nime päritolu == Ahisilla külanime päritolu jääb hämaraks. Nime esimese poole võimalik algkuju on *''ahdi : *ahti'', mis võib pärineda kujust *''ašti''. [[Paul Ariste]] sõnul ulatub sõnatüvi *''ašti'' läänemeresoome-volga ühisperioodi ja sellega tähistati algselt kusagil viibimist või teatud koha külastamist. Hiljem arenes sellest sõna [[ohverdamine|ohverdamise]] kohta.<ref name=Kohanimeraamat/> == Viited == {{viited}} {{Kose vald}} [[Kategooria:Kose valla külad]] pk3fcfn8iim63podgzgpxcleq5n5u9n 0 76215 7174291 4813390 2026-06-16T20:03:13Z Kruusamägi 1530 7174291 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Rakvere valla külast; Mulgi valla küla kohta vaata artiklit [[Kaarli (Mulgi)]].}} {{EestiAsula | nimi = Kaarli | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Kaarli''' on küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Sõmeru vald]]a. Mööda küla põhjapiiri jookseb [[Tallinna–Narva tee]] ja mööda lõunapiiri [[Tallinna–Narva raudtee]] ning küla läänepiir kulgeb mööda [[Sõmeru jõgi|Sõmeru jõge]]. Asulast vahetult läände jääb [[Sõmeru]] alevik. Külas asub Kreutzwaldi kivi, mis kujutab endast piksest lõhutud kivirahnu, millele on lisatud metallist kroon. Väidetavalt armastanud seal kivil istuda noor [[Kreutzwald]].<ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1240665887 Pärandkultuuri objekt: Kreutzwaldi kivi (770:MAL:006)] EELIS</ref> Krooni saanud mälestuskivi avati 27. oktoobril 1984.<ref>[https://puhkaeestis.ee/et/kaarli-kreutzwaldi-kroonikivi Kaarli Kreutzwaldi kroonikivi] puhkaeestis.ee</ref> Lisaks asub endise [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõisa]] pargis umbes 800 meetri kaugusel ka teine mälestuskivi Kreutzwaldile.<ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-391238570 Kaarli mõisa park ja Kreutzwaldi mälestuskivi (770:MOK:001)] EELIS</ref> Külas asub loomalaut mitmesajale lehmale.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2291955/somerul-avati-uus-laut "Sõmerul avati uus laut"] Virumaa Teataja, 29. september 2006</ref> Aastatel 1839–1958 tegutses külas Kaarli-Raudlepa kool.<ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=963285495 Kaarli-Raudlepa kool] EELIS</ref> Koolijuhatajana jõudis Kaarli vallakoolis töötada ka kirjanik [[Jüri Parijõgi]].<ref>[https://www.rakverevald.ee/haridus Haridus] Rakvere vald (vaadatud 16. juunil 2026)</ref> ==Viited== {{viited}} {{Rakvere vald}} [[Kategooria:Rakvere vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] jwbj7dw58jubhoqynfnby8brzftyqmg 0 77946 7174403 6638933 2026-06-16T22:22:19Z Ollin Masa 227337 Pilt 7174403 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=august|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Niklas Sundin | pilt = | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = kitarrist | sünninimi = | alias = | sünniaeg = | surmaaeg = | päritolu = [[Göteborg]], [[Rootsi]] | pill = | hääleliik = | stiil = ''[[heavy metal]]'' | amet = [[kitarrist]] | tegev = 1989– | plaadifirma = [[Century media records|Century media]], [[The end records|The end]] | seotud_esitajad = [[Dark Tranquility]], [[Laethora]] | URL = http://www.cabinfevermedia.com | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} [[File:Niklas Sundin – Hamburg Metal Dayz 2014 01.jpg|thumb|Niklas Sundin (2014)]] '''Niklas Sundin''' (sündinud [[13. august]]il [[1974]] Rootsis) on [[Dark Tranquility]] ja [[Laethora]] kitarrist. Ta kirjutas sõnad kahele esimesele Dark Tranquility ja [[In Flames|In Flamesi]] albumile ning jätkas [[Anders Friden]]i kirjutatud sõnade tõlkimist rootsi keelest inglise keelde, kuni Anders õppis inglise keelt. Sundin on [[Cabin Fever Media]] rajaja, mis muuhulgas tegeleb ka metal'i-ansamblitele kunstitööde valmistamisega. Ta kirjastas hiljuti raamatu iseseisvatest kunstiteostest ja visanditest. Ta on kujundanud albumikaasi sellistele ansamblitele nagu [[In Flames]], [[Arch Enemy]], [[Sentenced]], [[Kryptos]] ja [[Fragments of Unbecoming]], ning samuti ka enda ansamblitele. == Tema esitatud muusika salvestisi == *([[1989]]) [[Dark tranquillity]] – ''[[Enfeebled Earth]]'' (singel, ''Septic Broiler'' nime all väljastatud) *([[1991]]) [[Dark tranquillity]] – ''[[Trail of Life Decayed]]'' (demo) *([[1992]]) [[Dark tranquillity]] – ''[[A Moonclad Reflection]]'' (EP) *([[1993]]) [[Dark tranquillity]] – ''Tranquillity (Demo Cassette) (sisaldab [[Trail of Life Decayed]] ja [[A Moonclad Reflection]]) *([[1993]]) [[Dark tranquillity]] – '''''[[Skydancer]]''''' *([[1995]]) [[Dark tranquillity]] – ''[[Of Chaos and Eternal Night]]'' (MCD) *([[1995]]) [[Dark tranquillity]] – '''''[[The Gallery (album)|The Gallery]]''''' *([[1996]]) [[Dark tranquillity]] – ''[[Enter Suicidal Angels]]'' (MCD) *([[1997]]) [[Dark tranquillity]] – '''''[[The Mind's I (album)|The Mind's I]]''''' *([[1998]]) [[Dark tranquillity]] – ''[[The World Domination]]'' (VHS) *([[1999]]) [[Dark tranquillity]] – '''''[[Projector (album)|Projector]]''''' *([[2000]]) [[Dark tranquillity]] – ''[[Skydancer/Of Chaos and Eternal Night]]'' (teine väljalase) *([[2000]]) [[Dark tranquillity]] – '''''[[Haven (album)|Haven]]''''' *([[2002]]) [[Dark tranquillity]] – '''''[[Damage Done]]''''' *([[2003]]) [[Dark tranquillity]] – ''[[Live Damage]]'' (DVD) *([[2004]]) [[Dark tranquillity]] – ''[[Exposures - In Retrospect and Denial]]'' (kogumik) *([[2004]]) [[Dark tranquillity]] – ''[[Lost to Apathy]]'' (EP) *([[2005]]) [[Dark tranquillity]] – '''''[[Character (album)|Character]]''''' *([[2006]]) [[Sigh_(band)|Sigh]] – '''''[[Gallows Gallery]]''''' (külaline, kitarrisoolo) *([[2007]]) [[Dark tranquillity]] – '''''[[Fiction (Dark Tranquillity album)|Fiction]]''''' (väljastamata) *([[2007]]) [[Laethora]] – '''''March of the parasite''''' (väljastamata) ==Albumi esikaaned== ...And oceans – A.M.G.O.D.<br> Ablaze my sorrow – Anger, Hate, Fury<br> Ajattara – ITSE<br> Ajattara – Kuolema<br> Ajattara – Tyhjyys<br> Agregator – A Semmi Ágán<br> Agregator – Szürkület<br> Alas – Absolute purity<br> Amethyst – Dea Noctilucae<br> Amortis – Gift of tongues<br> Andromeda – Extension Of The Wish<br> Andromeda – Crescendo of thoughts<br> Andromeda – Chimera<br> Arch Enemy – Wages of sin<br> Arch Enemy – Burning angel EP<br> Arch Enemy – Anthems of rebellion<br> Arch Enemy – Dead eyes see no future EP<br> Arch Enemy – Live doomsday DVD<br> Arise – The godly work of art<br> Arise – Kings of the cloned generation<br> Armageddon – Embrace The Mystery<br> As Memory Dies – Transmutate<br> Autumnblaze – DämmerElbenTragödie<br> Autumnblaze – Words are not what they seem<br> Callennish circle – Flesh power dominion<br> Callennish circle – My passion // Your pain<br> Callennish circle – Forbidden empathy<br> Ceremonial oath – The lost name of God EP <br> Charon – Tearstained<br> Charon – Downhearted<br> Charon – Little angel EP<br> Corporation 187 – Perfection in pain<br> Dark age – s/t<br> Dark Tranquillity – Haven<br> Dark Tranquillity – Projector<br> Dark Tranquillity – Skydancer/Of Chaos And Eternal Night<br> Dark Tranquillity – Haven<br> Dark tranquillity – Damage done<br> Dark tranquillity – Exposures<br> Dark tranquillity – Lost to apathy<br> Dark tranquillity – Character<br> Dark tranquillity – Fiction<br> Dawn of relic – Lovecraftian dark<br> Deadsoil – Sacrifice<br> Detonation – An epic defiance<br> Detonation – Portals to Uphobia<br> Dimension zero – Silent night fever<br> Dimension zero – This is hell<br> Dominion caligula – debut album<br> Dragonland – Astronomy<br> Dreamaker – Human device<br> Empyrium – Weiland<br> Enforsaken – The forever endeavour<br> Enter chaos – Aura noir<br> Enter my silence – Remotecontrolled scythe<br> Entwine – Gone<br> Entwine – New dawn (mcd)<br> Eternal Tears Of Sorrow – Chaotic Beauty<br> Eternal tears of sorrow – The virgin and the whore<br> Eternal tears of sorrow – The last one for life (EP)<br> Ethereal spawn – Ablaze in viral flames<br> Eventide – Caress the abstract (mcd)<br> Eventide – Promo 2000<br> Eventide – No place darker<br> Eventide – Diaries from the gallows<br> Eyetrap – Folk magic<br> Fields of Asphodel – Deathflower (mcd)<br> Flowing tears – Jade<br> Fragments of unbecoming – Sterling black icon<br> Gaia – s/t<br> Gardenian – Sindustries<br> Gardenian – Soulburner<br> Green Carnation – Journey to the end of the night<br> Green Carnation – Light of day, day of darkness<br> Green Carnation – The quiet offspring<br> Harm – Devil<br> Hypocrite – Edge Of Existence<br> In Flames – The tokyo showdown<br> In Flames – Reroute to remain<br> In Flames – Trigger<br> In Flames – Soundtrack to your escape<br> In Flames – The quiet place<br> Jeremy – Edge on the history<br> Jeremy – The 2nd advent<br> Kang in O – s/t<br> Kayser – Frame The World...Hang On the Wall<br> Kerozene – s/t<br> Kryptos – Sprial ascent<br> Lacrimas Produndere – Ave end<br> Last tribe – The uncrowned<br> Laethora – March of the parasite<br> Lost Horizon – Awakening the world<br> Love in the time of cholera – The sun through glass<br> Luciferion – The apostate<br> Lullacry – Be my god<br> Madrigal – Enticed (ep)<br> Madrigal – I die you soar<br> Mercenary – 11 dreams<br> Miscellany – s/t<br> Mirrored mind – At meridian<br> Moonsorrow – Suden udi<br> Mourning caress – Escape<br> My blood is fire – The end of innocence<br> Mörk gryning – Maelstrom chaos<br> Naglfar – Sheol<br> Narcissus – Crave and collapse<br> Nightrage – Sweet vengeance<br> Novembre – Classica<br> Opposite sides – Soul mechanics<br> Passenger – s/t<br> Passenger – In reverse (ep)<br> Pathos – Katharsis<br> Red aim – Niagara<br> Rockateers – Louder than ever (ep)<br> Sanctus – Aeon sky<br> Samadhi – Incandescence<br> Satanic slaughter – Banished to the underworld<br> Scaar – The Second Incision<br> Scylla – Mater dolorosa<br> Sentenced – Crimson<br> Sentenced – Killing me, killing you (ep)<br> Shadownation – Promo 2001<br> Silence – Enola<br> Silence – The P/O/U/R letters<br> Skyfall – s/t<br> Sleeping X – Sleeping X (demo ep)<br> Soultorn – Masks<br> Spiritual beggars – Demons<br> Sunset Sphere – Storm before silence<br> Supreme majesty – Tales of a tragic kingdom<br> Supreme majesty – Danger<br> Tactile gemma – s/t<br> The crest – Letters from fire<br> The forsaken – Traces of the past<br> The more I see – s/t<br> Thundra – Blood of your soul<br> Thyrane – Hypnotic<br> Thyrfing – Vansinnesvisor<br> Time requiem – The inner circle of reality<br> Turisas – Battle metal<br> Underthreat – Deathmosphere<br> Urban tales – Signs of times<br> Various artists – No fashion classics<br> Veneficum – Enigma prognosis<br> Vermin – Filthy f***ing vermin<br> Witchery – Symphony for the devil (USA versioon)<br> Within Y – Extended mental dimensions<br> Wolf – Wolf (german edition)<br> Wolf – Moonshine (ep) ==Välislingid== * [http://www.darktranquillity.com Dark Tranquillity] * [http://www.laethora.com Laethora] * [http://www.cabinfevermedia.com Cabin Fever Media] {{JÄRJESTA:Sundin, Niklas}} [[Kategooria:Rootsi kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] tk07bwconlhnlffmr4ihf3voi31n2p1 0 78127 7174454 7173849 2026-06-17T05:22:29Z Mona 355 7174454 wikitext text/x-wiki {{Teater | teatri_nimi = Südalinna Teater | pilt = Teatro Estatal Ruso, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG | deviis = | asukoht = Tallinn | asutatud = 1948 | lõpp = | teatrijuht = [[Svetlana Jantšek]] | kunstiline juht = [[Filipp Loss]] | mahutavus = | url = | märkused = }} '''Südalinna Teater''' (2025. aastani '''Vene Teater''') on [[Eesti]] ainus kutseline [[vene keel|venekeelne]] [[teater]]. Teater tegutseb [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]u lõunaserval kunagise kino [[Gloria Palace]] hoones [[Tallinna linnavalitsus]]e hoone ja hotelli [[Palace]] vahel. 60 aasta jooksul on teatris mängitud ligi 500 [[lavastus]]t. Etendusi on antud paljudes endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] linnades. Viimastel aastatel{{millal}} on mängitud [[Moskva]]s, [[Peterburi]]s, [[Riia]]s, [[Vilnius]]es, [[Novgorod]]is ning osaletud mitmel teatrifestivalil. Eesti Vene Teatriga on teiste hulgas koostööd teinud [[lavastaja]]d [[Andrei Tarkovski]], [[Roman Viktjuk]], [[Juri Jerjomin]], [[Jüri Sillart]], [[Kalju Komissarov]], [[Voldemar Panso]], [[Elmo Nüganen]]. Teatris on mänginud näitlejad [[Oleg Striženov]], [[Anatoli Solonitsõn]], [[Ada Rogovtseva]] ja paljud teised. ==Ajalugu== Vene teatri tegevus Tallinnas sai alguse [[15. detsember|15. detsembril]] [[1948]], mil esietendus [[Vladimir Suponev]]i "Lendurite pere" ("Семья пилотов"). Uue teatri näitlejaskonna moodustasid [[GITIS|GITIS-]]e (Riikliku Teatrikunsti Instituudi) vilistlased, professor [[Vladimir Belokurov]]i kursuse õpilased. Aastatel 1948–2005 kandis teater '''Eesti Riikliku Vene Draamateatri''' ja aastatel 2005–2025 '''Vene Teatri''' nime. Aastatel 1971–1974 oli teatri direktor [[Olev Kitsas]] ja 1982–2001 juhtis teatrit [[Aleksandr Iljin]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/150324/juubilarist-vene-draamateater-vajab-remonti-ja-publikut "Juubilarist Vene Draamateater vajab remonti ja publikut"] Õhtuleht, 13. detsember 2003</ref> Sihtasutuse Vene Teater nõukogu otsustas 9. juunil 2025 toimunud koosolekul nimetada teater ümber. Alates 2025/2026. aasta teatrihooajast kannab teater ametlikult nime '''Südalinna teater'''.<ref>[https://www.err.ee/1609718151/vene-teatrit-ootab-nimemuutus-ja-15-protsendine-karbe "Vene teatrit ootab nimemuutus ja 15-protsendine kärbe"] ERR, 10. juuni 2025</ref><ref>[https://kultuur.postimees.ee/8265825/vene-teater-saab-uue-nime Vene Teater saab uue nime], Postimees, 10. juuni 2025</ref> Nimi hoone fassaadil vahetati välja septembris 2025.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609802160/galerii-sudalinna-teatri-majalt-eemaldati-vene-teatri-silt "Galerii: Südalinna teatri majalt eemaldati Vene teatri silt"] ERR kultuur, 16. september 2025</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Russian Theatre of Estonia}} *[https://veneteater.ee/et/ Vene Teatri koduleht] (eesti keeles) *[[Ksenia Repson]]. [http://www.postimees.ee/?id=38873 Vene Teatris etendub pronksöö lugu], Postimees, 7. oktoober 2008 *[[Alo Lõhmus]], [[Rein Veidemann]]. [http://www.postimees.ee/?id=50945 Pronksööd jõuavad teatrisse], Postimees, 22. november 2008 *[[Eva Kübar]]. [http://www.postimees.ee/?id=58044 Vene Teater tõusis jalule ja peab nüüd suuri tulevikuplaane], Postimees, 13. detsember 2008 *[[Mari Kodres]]. [https://epl.delfi.ee/d?id=51170573 Teatrirahva ametiühingud nõuavad Vene Teatris kohalike kasutamist] EPL.ee, 6. juuni 2009 *[[Tuuli Aug]], [[Mari Kodres]]. [https://epl.delfi.ee/d?id=51179079 Vene teater sipleb nõiaringis] EPL.ee, 1. oktoober 2009 *Ksenia Repson. [http://www.postimees.ee/557616/kolmandik-vene-teatri-naitlejatest-lahkus-sisepingete-tottu-trupist/ "Kolmandik Vene Teatri näitlejatest lahkus sisepingete tõttu trupist"] Postimees, 8. september 2011 {{koord|NS=59.432656|EW=24.744753|piirkond=EE-37}} [[Kategooria:Tallinna teatrid]] [[Kategooria:Südalinna Teater| ]] 3q70967qu5ormfl4anv6vhh63ejbivl 0 78412 7174406 6444504 2026-06-16T22:24:44Z Ollin Masa 227337 7174406 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Hilary Ann Swank''' (sündinud [[30. juuli]]l [[1974]] [[Lincoln (Nebraska)|Lincolnis]] [[Nebraska]]s) on kaks [[Oscar|Oscarit]] pälvinud [[USA]] filminäitleja. [[Pilt:Hilary Swank at Comic Con San Diego 2006.jpg|thumb|püsti|vasakul|Swank (2006)]] Ta on eelkõige tuntud filmidest "[[Poisid ei nuta]]" ja "[[Miljoni dollari tüdruk]]". ==Välislingid== *{{imdb nimi| id=0005476 | nimi=Hilary Swank}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Swank, Hilary}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] oahsdh5vjre8lv12lhc3adgnl5ttmth 0 84894 7174278 6955698 2026-06-16T19:39:54Z ~2026-33657-65 231127 /* Välislingid */ 7174278 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PF0061-003 Vääri Rajando Uuspõld.jpg|pisi|200px|Vasakult Eduard Vääri, [[Helju Rajando]] ja [[Ellen Uuspõld]] 1960. aastal.]] '''Eduard Vääri''' ([[26. juuni]] [[1926]] [[Lapetukme]] küla, [[Tartumaa]] – [[17. mai]] [[2005]]) oli eesti keeleteadlane, filoloogiadoktor ([[1975]]). [[1950]]. aastal lõpetas Vääri [[TÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ning töötas [[1952]]. aastast samas õppejõuna<ref name="Soosaar">Sven-Erik Soosaar [https://web.archive.org/web/20170205100617/http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] (vaadatud 18. novembril 2011)</ref>. 1953 kaitses ta kandidaadiväitekirja sugulusalasest sõnavarast [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]], 1975. aastast doktoriväitekirja [[liivi keel]]e algupärastest tuletussufiksitest.<ref name="Soosaar" /> == Teadustöö == 1957. aastal sai Väärist dotsent, 1980. aastal professor ning 1993. aastal emeriitprofessor. õpetamist jätkas ta 1997. aasta kevadeni. 1976–1978 oli ta [[Helsingi ülikool]]is eesti keele lektor. [[1990]]. aastast oli ta [[EPMÜ]] keeltekeskuse õppejõud.<ref name="Soosaar" /> Tartu Ülikoolis õpetas Vääri sissejuhatust keeleteadusse, üldkeeleteadust, liivi ja [[vadja keel]]t, soome-ugri keelte ajaloolist grammatikat ning soome kirjandust. Aastaid juhendas ta pedagoogilist praktikat ning käis igal aastal keeleuurimisretkedel liivlaste juures. Vääri peamised uurimisalad olid läänemeresoome keeled, keeleteaduslikud ja metoodilised probleemid, keeleteaduse ajalugu ning Tartu ülikooli ajalugu.<ref name="Soosaar" /> Eduard Vääri avaldas üle 200 uurimuse liivi keelest. Ta koostas ka eesti keele õpiku soomlastele ja "Eesti keele õpiku keskkoolile", millest on ilmunud kümneid kordustrükke. <ref name="Soosaar" /> Samuti kirjutas ta eesti keele ja selle õpetamise metoodikast.{{lisa viide}} Koos [[Johannes Silvet]]i ja [[Richard Kleis]]iga oli ta üks "[[Võõrsõnade leksikon]]i" autoritest.{{lisa viide}} ==Ühiskondlik tegevus== Aastatel 1993–1996 oli ta [[Tartu linnavolikogu]] haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.{{lisa viide}} Vääri oli [[1999]]. aastal loodud [[Eesti Keele Kaitse Ühing]]u asutajaid, hiljem esimees{{lisa viide}}, samuti [[Soome-Ugri Selts]]i ja [[Soome Kirjanduse Selts]]i välisliige.<ref name="Soosaar" />. == Teosed == * "Keeleteadlane Eduard Vääri: artikleid ja bibliograafia". Koostanud [[Reet Vääri]] ja [[Krista Kerge]]. [[Tallinna Ülikool]], [[Tallinn]] [[2011]], 370 lk; ISBN 9789949463930 * "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest". Koostajad: [[Ott Kurs]], [[Tuuli Tuisk]], Reet Vääri. [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Emakeele Selts]], Tallinn [[2016]], 430 lk; ISBN 9789949922222; [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/68001 kättesaadav ka trükifailina] ==Tunnustus== *2001 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] *2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4434}}</ref> ==Isiklikku== Tema abikaasa oli [[Reet Vääri]], tütred Haale LeBlanc, Mairit Kratovitš, Elia Vääri. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.finst.ee/EduardVaari.htm Nekroloog] * [[Sven-Erik Soosaar]] [http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] * [[Aivar Kull]], [https://tartu.postimees.ee/1834317/eduard-vaari-heitlus-voorsonade-tulvaga "Eduard Vääri heitlus võõrsõnade tulvaga" (Võõrsõnade leksikoni 6. trüki tutvustus)] – Tartu Postimees [[30. oktoober]] [[2000]], lk 5 {{JÄRJESTA:Vääri, Eduard}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2005]] cku4d4pre1qyfwkxukc28vcfzuiby1y 7174279 7174278 2026-06-16T19:41:42Z ~2026-33657-65 231127 7174279 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PF0061-003 Vääri Rajando Uuspõld.jpg|pisi|200px|Vasakult Eduard Vääri, [[Helju Rajando]] ja [[Ellen Uuspõld]] 1960. aastal.]] '''Eduard Vääri''' ([[26. juuni]] [[1926]] [[Lapetukme]] küla, [[Tartumaa]] – [[17. mai]] [[2005]]) oli eesti keeleteadlane, filoloogiadoktor ([[1975]]). [[1950]]. aastal lõpetas Vääri [[TÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ning töötas [[1952]]. aastast samas õppejõuna<ref name="Soosaar">Sven-Erik Soosaar [https://web.archive.org/web/20170205100617/http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] (vaadatud 18. novembril 2011)</ref>. 1953 kaitses ta kandidaadiväitekirja sugulusalasest sõnavarast [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]], 1975. aastast doktoriväitekirja [[liivi keel]]e algupärastest tuletussufiksitest.<ref name="Soosaar" /> == Teadustöö == 1957. aastal sai Väärist dotsent, 1980. aastal professor ning 1993. aastal emeriitprofessor. õpetamist jätkas ta 1997. aasta kevadeni. 1976–1978 oli ta [[Helsingi ülikool]]is eesti keele lektor. [[1990]]. aastast oli ta [[EPMÜ]] keeltekeskuse õppejõud.<ref name="Soosaar" /> Tartu Ülikoolis õpetas Vääri sissejuhatust keeleteadusse, üldkeeleteadust, liivi ja [[vadja keel]]t, soome-ugri keelte ajaloolist grammatikat ning soome kirjandust. Aastaid juhendas ta pedagoogilist praktikat ning käis igal aastal keeleuurimisretkedel liivlaste juures. Vääri peamised uurimisalad olid läänemeresoome keeled, keeleteaduslikud ja metoodilised probleemid, keeleteaduse ajalugu ning Tartu ülikooli ajalugu.<ref name="Soosaar" /> Eduard Vääri avaldas üle 200 uurimuse liivi keelest. Ta koostas ka eesti keele õpiku soomlastele ja "Eesti keele õpiku keskkoolile", millest on ilmunud kümneid kordustrükke. <ref name="Soosaar" /> Samuti kirjutas ta eesti keele ja selle õpetamise metoodikast.{{lisa viide}} Koos [[Johannes Silvet]]i ja [[Richard Kleis]]iga oli ta üks "[[Võõrsõnade leksikon]]i" autoritest.{{lisa viide}} ==Ühiskondlik tegevus== Aastatel 1993–1996 oli ta [[Tartu linnavolikogu]] haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.{{lisa viide}} Vääri oli [[1999]]. aastal loodud [[Eesti Keele Kaitse Ühing]]u asutajaid, hiljem esimees{{lisa viide}}, samuti [[Soome-Ugri Selts]]i ja [[Soome Kirjanduse Selts]]i välisliige.<ref name="Soosaar" />. == Teosed == * "Keeleteadlane Eduard Vääri: artikleid ja bibliograafia". Koostanud [[Reet Vääri]] ja [[Krista Kerge]]. [[Tallinna Ülikool]], [[Tallinn]] [[2011]], 370 lk; ISBN 9789949463930 * "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest". Koostajad: [[Ott Kurs]], [[Tuuli Tuisk]], Reet Vääri. [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Emakeele Selts]], Tallinn [[2016]], 430 lk; ISBN 9789949922222; [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/68001 kättesaadav ka trükifailina] ==Tunnustus== *2001 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] *2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4434}}</ref> ==Isiklikku== Tema abikaasa oli [[Reet Vääri]], tütred Haale LeBlanc, Mairit Kratovitš, Elia Vääri. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.finst.ee/EduardVaari.htm Nekroloog] * [[Sven-Erik Soosaar]] [http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] * [[Aivar Kull]], [https://tartu.postimees.ee/1834317/eduard-vaari-heitlus-voorsonade-tulvaga "Eduard Vääri heitlus võõrsõnade tulvaga" (Võõrsõnade leksikoni 6. trüki tutvustus)] – Tartu Postimees [[30. oktoober]] [[2000]], lk 5 {{JÄRJESTA:Vääri, Eduard}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2005]] hiak2b59asahfnz9pcijx1ykdyqa05x 7174301 7174279 2026-06-16T20:19:33Z ~2026-33657-65 231127 7174301 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PF0061-003 Vääri Rajando Uuspõld.jpg|pisi|200px|Vasakult Eduard Vääri, [[Helju Rajando]] ja [[Ellen Uuspõld]] 1960. aastal.]] '''Eduard Vääri''' ([[26. juuni]] [[1926]] [[Lapetukme]] küla, Valguta vald, [[Tartumaa]] – [[17. mai]] [[2005]]) oli eesti keeleteadlane, filoloogiadoktor ([[1975]]). [[1950]]. aastal lõpetas Vääri [[TÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ning töötas [[1952]]. aastast samas õppejõuna<ref name="Soosaar">Sven-Erik Soosaar [https://web.archive.org/web/20170205100617/http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] (vaadatud 18. novembril 2011)</ref>. 1953 kaitses ta kandidaadiväitekirja sugulusalasest sõnavarast [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]], 1975. aastast doktoriväitekirja [[liivi keel]]e algupärastest tuletussufiksitest.<ref name="Soosaar" /> == Teadustöö == 1957. aastal sai Väärist dotsent, 1980. aastal professor ning 1993. aastal emeriitprofessor. õpetamist jätkas ta 1997. aasta kevadeni. 1976–1978 oli ta [[Helsingi ülikool]]is eesti keele lektor. [[1990]]. aastast oli ta [[EPMÜ]] keeltekeskuse õppejõud.<ref name="Soosaar" /> Tartu Ülikoolis õpetas Vääri sissejuhatust keeleteadusse, üldkeeleteadust, liivi ja [[vadja keel]]t, soome-ugri keelte ajaloolist grammatikat ning soome kirjandust. Aastaid juhendas ta pedagoogilist praktikat ning käis igal aastal keeleuurimisretkedel liivlaste juures. Vääri peamised uurimisalad olid läänemeresoome keeled, keeleteaduslikud ja metoodilised probleemid, keeleteaduse ajalugu ning Tartu ülikooli ajalugu.<ref name="Soosaar" /> Eduard Vääri avaldas üle 200 uurimuse liivi keelest. Ta koostas ka eesti keele õpiku soomlastele ja "Eesti keele õpiku keskkoolile", millest on ilmunud kümneid kordustrükke. <ref name="Soosaar" /> Samuti kirjutas ta eesti keele ja selle õpetamise metoodikast.{{lisa viide}} Koos [[Johannes Silvet]]i ja [[Richard Kleis]]iga oli ta üks "[[Võõrsõnade leksikon]]i" autoritest.{{lisa viide}} ==Ühiskondlik tegevus== Aastatel 1993–1996 oli ta [[Tartu linnavolikogu]] haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.{{lisa viide}} Vääri oli [[1999]]. aastal loodud [[Eesti Keele Kaitse Ühing]]u asutajaid, hiljem esimees{{lisa viide}}, samuti [[Soome-Ugri Selts]]i ja [[Soome Kirjanduse Selts]]i välisliige.<ref name="Soosaar" />. == Teosed == * "Keeleteadlane Eduard Vääri: artikleid ja bibliograafia". Koostanud [[Reet Vääri]] ja [[Krista Kerge]]. [[Tallinna Ülikool]], [[Tallinn]] [[2011]], 370 lk; ISBN 9789949463930 * "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest". Koostajad: [[Ott Kurs]], [[Tuuli Tuisk]], Reet Vääri. [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Emakeele Selts]], Tallinn [[2016]], 430 lk; ISBN 9789949922222; [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/68001 kättesaadav ka trükifailina] ==Tunnustus== *2001 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] *2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4434}}</ref> ==Isiklikku== Tema abikaasa oli [[Reet Vääri]], tütred Haale LeBlanc, Mairit Kratovitš, Elia Vääri. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.finst.ee/EduardVaari.htm Nekroloog] * [[Sven-Erik Soosaar]] [http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] * [[Aivar Kull]], [https://tartu.postimees.ee/1834317/eduard-vaari-heitlus-voorsonade-tulvaga "Eduard Vääri heitlus võõrsõnade tulvaga" (Võõrsõnade leksikoni 6. trüki tutvustus)] – Tartu Postimees [[30. oktoober]] [[2000]], lk 5 {{JÄRJESTA:Vääri, Eduard}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 9kk9xffnth0mafu67o7n522we64ykbx 0 85853 7174413 7118119 2026-06-16T22:40:46Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Kernspaltung.svg|Kernspaltung.svg]] pildiga [[Pilt:Kernspaltung_--_induced_nuclear_fission.svg|Kernspaltung_--_induced_nuclear_fission.svg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: CRIT 7174413 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Pilt:Nuclear symbol.svg|pisi|Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol]] '''Tuumaenergiaks''' ehk '''aatomienergiaks''' nimetatakse [[füüsika]][[tuumareaktsioon]]ides vabanevat [[energia]]t. [[Energeetika]]s mõeldakse selle all tavaliselt [[tuumaelektrijaam]]ades tuumaenergiast saadavat [[elektrienergia]]t. Energeetikaharu, mis käsitleb tuumaenergia kasutamist, on [[tuumaenergeetika]]. Tehnikaharu, mis tegeleb tuumaenergia rakendamisega, on [[tuumatehnika]]. == Tuumaenergia tootmine == === Tuumajaamade levik === 2013. aastal oli 30 maailma riigis elektritootmisel käigus 437 [[tuumareaktor]]it elektrilise koguvõimsusega 372 GW.<ref>[[Endel Risthein]]. Energiatehnika ja maailm. Tallinn,TTÜ Kirjastus, 2013. 440 lk</ref> Tuumalõhustumise [[energia]] abil toodetakse 16% maailma elektrist ja see osakaal on püsinud juba paar aastakümmet. Ehitusjärgus on üle 30 uue reaktori elektrilise koguvõimsusega üle 26 GW. Lisaks on kindlalt otsustatud või juba tellitud 94 reaktori ehitamine elektrilise koguvõimsusega rohkem kui 100 GW, mis moodustab veerandi praegu olemasolevast. [[Pilt:Nuclear power station.svg|pisi|500px|center|Tuumajaamad maailmas]] Nii tuumareaktorite arv ja reaktori tüüp kui ka nende toodetud tuumaenergia osatähtsus on riigiti üpris erinev. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides (104), järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas moodustab tuumaenergia suurima osa (78%) toodetud elektrist Prantsusmaal; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 ja 57%. Üle kolmandiku moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna-Koreas, Rootsis, Šveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. === Energia tootmine tänapäevastes tuumaelektrijaamades === Tuumaenergia tootmise alus on kasutatava kütuse [[neutron]]ite ja [[aatomituum]]ade vaheline reaktsioon. Enamiku [[tuumareaktor|reaktorite]] kütusena kasutatav [[uraan]] koosneb eelkõige kahest [[isotoop|isotoobist]]: uraan-235 ja uraan-238. Looduslikus uraanis, mida kasutatakse vanemates reaktorites, on nende isotoopide vahekord vastavalt 0,7 ja 99,3 protsenti kaalu järgi. Enne kasutamist tuleb uraani aga rikastada, kuna uraan, mida nüüdisaegsetes reaktorites valdavalt kasutatakse, sisaldab umbes 2,5 protsenti uraan-235. [[Pilt:Kernspaltung -- induced nuclear fission.svg|pisi|300px|Uraani tuuma lõhustumisprotsess]] Kui uraan-235 tuum neelab neutroni ja lõhustub kaheks suureks energeetiliseks fragmendiks ehk lõhustumissaaduseks, vabaneb energia. Protsessiga kaasneb mitme suure [[energia]]ga kiire [[neutron]]i vabanemine ja mõningane [[gammakiirgus]]. Neutroneid aeglustatakse reaktoris selleks, et nad kutsuksid esile uraan-235 lõhustumist. Selliseid neutroneid nimetatakse sageli soojuslikeks neutroniteks ja reaktoreid, kus kasutatakse neutronite aeglustamist termoreaktorites, soojuslikeks reaktoriteks. Juhul kui uraan-238 tuum neelab hoopis kiire neutroni, saab temast uraan-239, mille lõplik lagunemissaadus on plutoonium-239. Ka [[plutoonium]] lõhustub või seob neutroneid, moodustades täiendavalt selliseid [[aktiniid]]ide [[isotoop]]e nagu [[ameriitsium]] või [[küürium]]. Mõnes reaktoris üritatakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, kuhu on segatud kasutatu kütuse töötlemisel saadud plutoonium. Seda käsitatakse kütuse taaskasutusena ja tuumarelvade valmistamiseks sobiva plutooniumi varude kontrolli all hoidmisena. Kütus on tuumareaktoris kogutud seadmesse, mida nimetatakse südamikuks, kus on ka aeglusti, mis aeglustab neutroneid. Aeglustina kasutatakse enamasti vett või [[grafiit]]i. Jahuti, tavaliselt vesi või gaas, juhib tekkinud soojuse kütusevarrastest eemale ja tekkinud aur suunatakse [[soojusvaheti]]sse. Auru abil pannakse pöörlema [[turbiin]]ide [[rootor (elektrotehnika)|rootorid]], mis käitavad [[elektrigeneraator]]eid. Kütus on suletud metallkonteineritesse ja reaktori südamik paikneb surveanumas. Mõne tehnilise lahenduse puhul on kütuseelemendid paigutatud eraldi surveanumatesse. Massiivne betoonvarjestus aitab kaitsta reaktori südamikust lähtuva intensiivse [[kiirgus]]e eest. Suuremale osale reaktoritest on ehitatud täiendav kaitsekest, mis ümbritseb reaktoreid ja tavaliselt ka soojusvaheteid. Värske kütuse aktiivsus on väga väike ja seda võib käidelda ilma varjestuseta. Kui aga kütus jõuab [[tuumareaktor]]isse, siis kasutamise käigus tema aktiivsus tõuseb. Selle põhjuseks on eelkõige kütuses tekkivad lõhustumissaadused. Sellest tulenevalt võib reaktoriga toimuva avarii korral keskkonda vabaneda märkimisväärsel hulgal [[radioaktiivsus|radioaktiivset]] materjali. Pärast reaktorist eemaldamist on kasutatud kütus kõrge temperatuuriga ning sulamise vältimiseks on vaja teda jahutada ja varjestada, et vähendada kokkupuudet kiirgusega. Ehkki ohutus on kõikide tuumaelektrijaamade puhul keskne teema, on pärast [[Tšornobõli katastroof|Tšornobõli avariid]] ja NSV Liidu lagunemist erilist tähelepanu pööratud vanade nõukogude-aegsete reaktorite ohutusele. Tänu Ida-Euroopa ja endise NSV Liidu spetsialistide pingutustele, mida on toetatud paljude rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu, on nende reaktorite ohutuse tagamiseks tänapäevastele nõuetele vastavalt tehtud väga suuri edusamme. === Tuumaelektrijaama käitusest kõrvaldamine === Käitusest kõrvaldamise ehk dekomisjoneerimise (ingl ''decommissioning'') protsess saab alguse tuumarajatise või rajatise osa tööea lõpust ning selle tulemusena ei vaja tuumarajatis enam regulaarset kontrollimist. Sellekohane protsess võib hõlmata aparatuuri või hoonete puhastamist radioaktiivsest saastest, rajatiste või struktuuride demonteerimist ja järelejäänud radioaktiivsete materjalide teisaldamist või viimist radioaktiivsete jäätmete käitluskohta. Paljudel juhtudel on lõppeesmärgiks puhastada tegevuskoht kõikidest olulistest radioaktiivsetest jäätmetest ja saastest, kuid see pole alati võimalik või vajalik. Praeguseks on vaid üksikud kommertstuumarajatised lõplikult käitlusest kõrvaldatud. Siiski on suure hulga erinevate seadmete, mitmete prototüüpide ja uurimisreaktorite ning arvukate laboratooriumide ja töökodade dekomisjoneerimisest saadud palju kogemusi. Asjaolu, et paljudel maailma tuumareaktoritel on lähenemas kasutusaja lõpp, on koondanud tähelepanu dekomisjoneerimisega seotud küsimustele. Tuumajaama käitusest kõrvaldamine vajab ranget kontrolli tegevuste üle, et optimeerida töötajate ja elanikkonna ohutus. Rajatiste kõige radioaktiivsemate osade, eriti reaktori südamike käitlemiseks on välja töötatud kaugkasutustehnoloogiad. Nende hulgas on ka väikese ja keskmise aktiivsusega radioaktiivsed jäätmed. Üle jääb ka suurel hulgal ehitusmaterjale, näiteks terast ja betooni, mis pole märkimisväärselt radioaktiivsed. Vahel on vaja erimenetlust, et määratleda neid vabastatud jäätmetena, mis tähendab, et neid ei pea käitlema nagu radioaktiivseid jäätmeid. == Tuumaenergia probleemid == === Soojusenergia kaod === Sarnaselt soojuselektrijaamadega ei ole ka tuumaelektrijaamad võimelised kogu [[kütus]]e põletamisel saadud soojusenergiat elektrienergiaks muutma. Kaotsi läheb umbkaudu 65% soojusest, mis eraldatakse keskkonda kas sooja veena või aurustatakse korstnate kaudu. Võrreldes kivisöega köetavate elektrijaamadega, on tuumajaamade soojuse kasutamise efektiivsus veidi väiksem. Vee jahutamiseks on olemas mitmeid võimalusi. Sooja vee võib juhtida otse jõe või järve vette, aga võib kasutada ka jahutusbasseine või korstnaid. Paljudel tuumajaamadel on selleks tarbeks rajatud näiteks tehisjärved. Kui jahutamist vajav soe vesi juhtida suhteliselt jahedasse veekogusse, siis selle tagajärjel võib vesi veekogu mõnes kohas lausa kümneid kraade soojemaks muutuda kui veekogu teistes osades. See aga võib ohtu seada paljud vees elutsevad organismid, mis sõltuvad suurel määral keskkonna temperatuurist. Samas on teada ka juhus, kus ühes Ameerika Ühendriikide tuumaelektrijaamast keskkonda eraldatav soe vesi aitab püsima jääda ohustatud Ameerika krokodillidel. Sellest hoolimata kasutatakse seisukohta vee liigse soojuse ohtlikkusest tihti siis, kui on arutluse all mõne uue tuumaelektrijaama rajamine veekogu lähedusse. Samuti pälvib see probleem meedia tähelepanu põuaperioodidel. Viimasel ajal aset leidnud kuumalainete tõttu on mitmes Euroopa riigis reaktoreid ajutiselt isegi seisatud. Probleemi ühe lahendusena on võimalik liigset soojust kasutada mõne piirkonna kütmisvajaduste rahuldamiseks. Seda lahendust kasutatakse näiteks Šveitsis, kus ühest tuumaelektrijaamast pärit soojuse abil varustatakse küttega 20 000 inimest. Peale tuumajaamade saab seda rakendada ka kõigil teistel soojuselektrijaamadel, kuigi mõnevõrra piiratult. Põhjuseks on asjaolu, et tuumajaamu ei ehitata tihedalt asustatud aladele, sest seda keelavad mitmesugused õigusaktid ja tihti ka üldsuse vastuseis. Soojusenergia, mis jääb tuumaenergia tootmisel üle ja vabastatakse ümbritsevasse keskkonda, võib saada mõnikord takistuseks tuumajaama rajamisel. Siiski on see probleem, mis tulevikus leiab endale tõenäoliselt tuumaenergia tehnoloogia arenedes ka lahenduse. === Radioaktiivne kiirgus === Enamik tuumaelektrijaamu vabastavad keskkonda mitmesuguseid gaasilisi ja vedelaid radioloogilisi heitmeid. Inimesed, kes elavad tuumareaktorist vähem kui 80 kilomeetri kaugusel, saavad [[kiiritus]]t umbes 0,0001[[siivert| mSv]] aastas. Samas saab keskmine merepinna tasemest kõrgemal elav inimene aastas 0,26[[siivert| mSv]] ainuüksi kosmilisest kiirgusest. Samuti on väidetud, et kivisöega köetav elektrijaam vabastab 100 korda rohkem radioaktiivset kiirgust kui tuumaelektrijaam. Kogu tuumaelektrijaamast saadav kiirgus sõltub jaama tüübist, eeskirjade täitmisest ja jaama kasutamise iseärasustest. Täpseid eritatava kiirguse doose mõõdetakse tuumajaamade ümbruses pidevalt. Samuti teostatakse pidevat kiirgusseiret tuumajaama sees. Seega võib üsna kindlalt öelda, et liigse radioaktiivse kiirguse vabastamine ei ole probleem, mis võiks takistada tuumaelektrijaamade levikut. === Süsihappegaas === Erinevalt teistest levinumatest energiaallikatest ei tooda tuumaelektrijaam oma töö käigus [[süsihappegaas]]i. Seetõttu on soovitatud tuumaenergiat kasutada [[kasvuhoonegaasid]]e vähendamise eesmärgil. Näiteks Prantsusmaal, kus koguni 78% energiat toodetakse tuumaelektrijaamades, on kõigist teistest tööstusriikidest puhtam õhk ja maailma odavaim elekter. Selleks et eri energiaallikate mõju loodusele õiglaselt hinnata, tuleb arvesse võtta kasvuhoonegaaside tekkimist kogu kütuse elutsükli jooksul. Tuumakütuse tootmiseks tuleb kaevandada ja töödelda uraanimaaki. Selle jaoks kasutatakse energiat, mis tuleb diisli- või bensiinimootoritest või siis elektrivõrgust, mida varustatakse fossiilkütustest toodetava elektriga. Peale selle vajab palju ressursse ka tuumareaktorite ehitamine ja käitusest kõrvaldamine. Et siiski teada saada, kui palju süsihappegaasi tuumaelektrijaam tekitab, tuleb võrrelda CO₂ hulka energiaga, mida jaam toodab. Rootsis tehtud Vattenfalli uuringu käigus võrreldi erinevaid energiaallikaid, sealhulgas [[taastuvenergia]] tootmisjaamu. Selle käigus jõuti järeldusele, et tuumaelektrijaam tekitab toodetava energiaga võrreldes kõige vähem süsihappegaasi, vaid 3,3 grammi [[kilovatt-tund|kilovatt-tunni]] kohta. Tuumaenergia võimalust vähendada kasvuhoonegaaside taset on kinnitanud ka paljud teised uuringud. Seetõttu ei ole tuumaenergia tootmise käigus vabaneva süsihappegaasi hulk mitte probleem, vaid pigem eelis enamiku energiaallikate ees. === Õnnetused tuumaelektrijaamades === Tuumarajatises toimuv avarii võib viia radioaktiivse materjali vabanemiseni, selle sattumiseni väljapoole rajatise piire ning siis on vaja elanikkonna kaitseks rakendada kiireid meetmeid. Mõnel juhul võib radioaktiivse aine vabanemine jääda lühiajaliseks, teistel juhtudel kesta kauem. [[Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala|Rasked õnnetused]] on juhtunud 1957. aastal Windscale’is Suurbritannias ja [[Kõštõmi plahvatus|Kõštõmis]] NSV Liidus, 1979. aastal Three Milesi saarel Ameerika Ühendriikides, 1986. aastal [[Tšornobõli katastroof]] NSV Liidus ja 2011 aastal Jaapanis [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus]]. Ehkki selliseid õnnetusi tuleb ette harva, on arukas nendeks valmis olla. Kui avarii toimub [[tuumareaktor]]is, võivad erinevad gaasilised, vedelad või tahked radionukliidid paiskuda atmosfääri. Seal võivad nad radioaktiivse pilvena tuulega eemale kanduda, hajuda või lahustuda. Osa neist langeb maapinnale, eriti koos vihmaga. [[Radionukliid]]ide kontsentratsioon õhus kahaneb kiiresti rajatise asukohast pärituule suunas nagu ka põhjustatud kahjustused. Vaatamata sellele võib suur kogus radionukliide langeda maapinnale ka rajatisest väga kaugel. ===== Tegutsemine avarii korral ===== Õnnetuspaiga lähedal elavate inimeste kiirgusdoosi vähendamiseks on vaja kasutusele võtta kaitsemeetmed. Kiireloomulisi meetmeid on vaja nende tõhususe tagamiseks rakendada enne, kui radioaktiivne materjal vabaneb keskkonda. See tähendab näiteks seda, et otsused kaitsemeetmete rakendamiseks tuleb langetada prognoosi põhjal, mitte aga oodata, kuni vabanemine reaalselt tuvastatakse. See võib mõnel juhul põhjustada kaitsemeetmete ennetava rakendamise, mis võib osutuda mittevajalikuks, kuid seda tuleb eelistada liiga hilisele tegutsemisele. Inimestele võib soovitada hoonetesse jäämist seniks, kuni saastepilv on eemaldunud ja radioaktiivse aine vabanemine keskkonda on lõppenud. Et vältida radioaktiivse [[jood]]i tungimist kilpnäärmesse, on võimalik võtta mitteradioaktiivse joodi tablette. Vahel on vaja ajutiselt piirata piima ja juurvilja ning muude kohapeal toodetud toiduainete müüki. Kui pilv on möödunud, võib rakendada lihtsaid kaitsemeetmeid maapinna aktiivsuse kõrvaldamiseks: teede ja radade veega uhtmine või aedadest rohu niitmine ja äraviimine. Kui avarii on möödas, võib osutuda vajalikuks teiste kaitsemeetmete rakendamine pikema aja jooksul, et kaitsta elanikkonda jääkaktiivsuse eest. Tuumatööstusega riikidel on põhjalikud ja läbiproovitud hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on sellised plaanid paljudes riikides, mida võib mõjutada naaberriigis toimunud õnnetus. Iga tuumatööstusega seotud ettevõte peab välja töötama hädaolukorra lahendamise plaani ja tutvustama seda kohalikele elanikele. Plaan näeb ette käitaja personali, kohaliku omavalitsuse ja päästeteenistuste kaasamist. Kaasatakse ka riigiasutused ja -ametid. Igaüks rakendab oma kiirgusalaseid ressursse ja teadmisi. Tüüpiliseks hädaolukorra lahendamise plaani ülesehituse aluseks on sündmuste kulgemisahel. Kiirgustegevusloa omaja edastab avarii algstaadiumis päästeteenistusele selgitused elanikkonna kaitsemeetmete rakendamise kohta. Õnnetuskohast eemal moodustatakse kiiresti koordinatsioonikeskus, kus konkreetsed vastutajad ja tehnilised nõustajad otsustavad, mida on võimalik elanikkonna kaitseks teha ja milliseid keskkonnaseire ja asjakohaseid kaitsemeetmeid rakendada. Elanikkonna teavitamine korraldatakse meedia vahendusel. Nagu märgitud, võivad tuumaavariid avaldada mõju väga suurtele aladele. Seetõttu nõuab tuumaavariidest varajase teavitamise konventsioon, et iga riik, kus juhtus avarii, mis võib mõjutada naaberriike, informeeriks sellest kohe [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelist Aatomienergia Agentuuri]] ja kõiki naaberriike, kuhu mõju võib ulatuda. === Tuumarelvadest tulenevad ohud === [[Tuumarelv]] arendati välja Teise maailmasõja lõpuks ja külma sõja ajal kujunes see üheks olulisimaks vahendiks rahvusvahelistes suhetes. Juba pikemat aega tuumarelva omanud riikideks on Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina. Uued tuumariigid on India, Pakistan ja Põhja-Korea. Lisaks sellele kahtlustatakse tuumarelva olemasolu Iisraelil ja Iraanil. Tuumarelva väljatöötamine nõuab palju aega ja suuri kulutusi ning lisaks korraldab selle üle tõhusat kontrolli Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur. Seetõttu on nii terroristidel kui ka riikidel sisuliselt võimatu tuumarelva varjatult välja töötada. [[Pilt:Localisation nuclear weapons.svg|pisi|500px|center|Riigid, kelle valduses on tuumarelvad]] ==== Tuumarelvade levik ==== Tuumarelvastust omavate maade arvu võimalik suurenemine kujutab endast kahtlemata üht suurimat tuumaenergeetika arendamisega kaasnevat ohtu. Enamik maailma riike on ühinenud tuumarelvade leviku tõkestamise jm asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega ning täidab nende sätteid. Paika on pandud järelevalvesüsteem. Tuumarelvastuse leviku tõkestamise eesmärgil kasutavad USA ja mitmed teised riigid tuumaenergeetikas avatud tuumkütusetsüklit. See tähendab, et tuumaenergia tootmise käigus tekkivaid jäätmeid ei töödelda uueks kütuseks. Tõkestamismeetmed ei anna aga alati tulemusi. Tuumaenergia laienev kasutamine järjest suuremas arvus riikides suurendab veelgi riske, et mõnes neist tekkib ahvatlus tuumarelva valmistamiseks. Mida rohkem on tuumakütusetsükli rajatisi, seda raskem on neid efektiivselt kontrolli all hoida. Ohu reaalsust kinnitab lähiajaloo kogemus täielikult. Tänapäeval on tuumarelva füüsika ja tehnika hästi teada ja selle valmistamiseni on jõudnud salaja nii tööstuslikult-majanduslikult tugevad kui nõrgad riigid. Seejuures on kasutatud tehnoloogiaid kütusetsükli mõlemast otsast: LAV ja Pakistan rakendasid uraan-235 rikastamist, samas kui India, Iisrael ja Põhja-Korea plutoonium-239 eraldamist [[raskeveereaktor]]i kasutatud kütusest. Praegu tekitavad maailmas ärevust Iraani võimalikud ambitsioonid tuumarelva saamiseks. Sellest murettekitavast asjaolust tuleneb samas oluline järeldus tuumaenergeetika edasise arengu ja jätkusuutlikkuse suhtes: avatud kütusetsüklil ei ole tuumarelva leviku riski vähendamisel olulisi eeliseid suletud tsükli ees. Sama järeldust kinnitab ka 2004. aasta USA Energiaministeeriumi tellimusel valminud rahvusvahelise eksperdirühma korraldatud põhjalik riskianalüüs. Abi võib olla hiljutistest[[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur| Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri]] peadirektori M. ElBaradei ja USA presidendi G. W. Bushi tuumaenergia rahvusvahelisemaks muutmise ettepanekutest. Nende sisu taandub ideele koondada uraani rikastamine ja kasutatud kütuse ümbertöötamine piiratud arvu nn tarnijariikide kätte. Ülejäänud, nn kasutajariigid, saaksid tarnijatelt oma tuumajaamade kütuse ja tagastaksid kasutatud kütuse. Sellega kaoks arvukate kasutajate kätest nii kütusetsükli alguse kui lõpu tuumarelvamaterjalid. Suurim kasu oleks sellest kindlasti väikeriikidel, kes ei peaks arendama välja oma kulukaid kütusetsükli rajatisi, sh kasutatud kütuse lõpphoidlaid. Ohu ja riskide vähendamine selles valdkonnas saab siiski seisneda ainult riikide tõhusamas sidumises rahvusvaheliste lepetega, efektiivsemas ja paremate tehniliste vahenditega tagatud kontrollis kõikide tuumamaterjalide, -seadmete ja -rajatiste üle ning rangetes sanktsioonides lepete eirajate suhtes. ==== Tuumarelvade katsetused ==== Kui tuumarelvi katsetatakse maapinna kohal, paisatakse atmosfääri ülakihtidesse erinevaid radionukliide alates vesinik-3-st ja lõpetades plutoonium-241-ga. Sealt liiguvad radionukliidid aeglaselt atmosfääri alakihtidesse ja edasi maapinnale. Enne katsetuste piiramise keelustamise lepingu vastuvõtmist 1963. aastal pandi atmosfääris toime umbes 500 plahvatust ja pärast seda 1980. aastani veel mõned. 2000. aastatel on radionukliidide kontsentratsioon õhus, vihmas ja inimtoidus palju väiksem kui 1960. aastatel. Maailmas on praegu inimesele olulise [[kiiritus]]e seisukohalt tähtsamaid katsetuste käigus tekkinud radionukliidid süsinik-14, [[strontsium]]-90 ja [[tseesium]]-137. Nende väikesed kogused satuvad kehasse toidu ja joogiga. Kuna neid radionukliide on sadenenud ka pinnasele, kust osaliselt on nad liikunud pinnasesse, põhjustab nende radionukliidide jääkaktiivsus ka inimesele mõningat kiirgust. Sise- ja väliskiirgus tõstavad võrdselt maailma keskmist efektiivdoosi 0,005[[siivert| mSv]] võrra aastas. Seda tuleks võrrelda järsu tõusuga kuni 0,1 mSv 1963. aastal. Määratletud on mõned inimrühmad, kes saavad globaalsest radioaktiivsest tolmust märgatavalt suuremaid doose. Näiteks avastati 1960. aastatel, et Põhja-Euroopa ja Kanada põhjapõdrakarjused saavad oluliselt suuremaid doose kui ülejäänud inimesed, sest nad söövad samblikust toituvate loomade liha. Samblik on aga väga tõhus õhust tseesium-137 koguja. Eeldades, et maailma elanikkond on 6 miljardit inimest, siis hinnatakse tuumarelvakatsetustes tekkinud radioaktiivsust tolmust saadud globaalne kollektiivdoos umbes 30 000 inimsiivertini aastas. [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]] on lisaks tuumarelvade atmosfäärikatsetustes tekkinud laialdase levikuga radionukliididest põhjustatud dooside väljaselgitamisele paljude aastate vältel läbi viinud ka uuringuid atmosfääris tehtud ja maa-aluste relvakatsetuste pikemaajaliste kohalike mõjude kohta. Vaikse ookeani lõuna osa inimtühjadel Mururoa ja Fangataufa atollidel, kus suurem osa katsetustest viidi läbi maa all, ei ületaks doos praegu 0,25 mSv, isegi kui atollid oleksid asustatud. Samuti Vaikses ookeanis paikneval Bikini saarel ulatuksid potentsiaalsed doosid 15 mSv, kuid kasutusele on võetud taastusmeetmed, et seda näitajat umbes 90 protsendi võrra vähendada, enne kui saare elanikud naasevad. Kasahstanis [[Semipalatinsk]]is, kus viidi läbi umbes 100 atmosfäärikatsetust, näitab esmane hinnang, et maksimaalne aastadoos võib ulatuda 140 mSv, kui inimesed elaksid kõige tugevamini saastatud aladel. Seda keegi praegu ei tee, kuid selliste võimalike suurte dooside korral on vaja kas saaste kõrvaldada või vältida inimeste viibimist kõige saastatumates piirkondades pikemat aega. Rahvusvaheliselt on kaasatud mitmed ÜRO organisatsioonid, tehakse pingutusi, et Semipalatinski piirkonna inimeste elamistingimusi parandada. Radioaktiivne saaste katsetuspaigas on vaid üks probleem paljudest, kuid sellega on vaja tegelda. == Vaata ka == * [[Tuumaenergiast loobumine]] * [[Tuumavabad piirkonnad]] * [[Tuumavastane liikumine]] * [[Uraaniühing]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus|tuumaenergia}} * [https://soundcloud.com/user-46645168/rohepodcast-energeetikast-ja Rohepodcast energeetikast ja tuumajaamadest koos Andi Hektoriga] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120246100/selliseid-asju-juhtus-1950-aastatel-sageli-mida-on-praegu-teada-nn-jugoslaavia-tsornobolist "Selliseid asju juhtus 1950. aastatel sageli." Mida on praegu teada nn Jugoslaavia Tšornobõlist?] EPL 11. XI 2023 [[Kategooria:Tuumaenergeetika]] m7uvh6q4rl7159u884wbz8xoowfmfct 4 90927 7174356 7165642 2026-06-16T21:34:28Z Kruusamägi 1530 7174356 wikitext text/x-wiki {{Sisukord paremale}} {{Nädala pildid}} Nädala pilte valitakse eestikeelsesse Vikipeediasse või Commonsisse üleslaaditud piltide hulgast. Võimaluse korral peaks nädala pilt temaatiliselt kokku sobima [[Vikipeedia:Nädala artiklid|nädala artikliga]]. See lehekülg on mõeldud nädala piltide kandidaatide esitamiseks ja sobivate väljavalimiseks. Leheküljel [[Vikipeedia:Nädala pildid]] esitletakse juba välja valitud pilte. === Nädala pildile esitatavad nõudmised === *Pilt peab sobima entsüklopeediasse, olema informatiivne. *Väga hea kvaliteediga. *Piisava suurusega (pikem külg vähemalt 1200 px ja soovitavalt enam kui 2000 px). *Autor peaks olema Eesti kodanik, pilt peaks pärinema Eesti arhiivist või olema muul moel Eestiga seotud. *Pildil peavad olema sobivad õigused Vikipeedias kasutamiseks. == Sobilikke pilte == '''Pildid, mis on pandud siia alajaotusse, ei vaja enam poolthääli''' (kui mõni neist ei ole saanud just vastuhääli ja leiad, et pilt siiski sobiks esilehele). Küll võib anda vastuhääli, aga siis tuleb lisada põhjus. See, et pilti üheski artiklis ei kasutata, pole vastuhääl, kuid soovitatav on kasutamata pildid ikkagi vastavalt tähistada. <gallery> Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|{{poolt}} Taivo Lepa-noolöölane.jpg|{{poolt}} Ivo Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, vapituba.jpg Ekspositsioon - Tiit Pääsuke.jpg Carpocoris purpureipennis - Kulna.jpg Ctenolepisma longicaudatum head.jpg Pupae of the parasitoid Paracodrus apterogynus.jpg Nõelasilma värav 12092022.jpg Koeru kirikuaed 1 - OlariPilnik.jpg Soorebane maikuu ööl tuledes.jpg| Pootsi veinimõis.jpg Vesilest.jpg Röövkärbes.jpg Inimese peatäi.jpg Vahastu kalmistu (1).jpg Albu mõisa lagi.jpg| Vesilest (Hydrachnidia).jpg Mikrofotol on kõrvuti kaks karpvähilist ehk ostrakoodi (Ostracoda).jpg Comet C 2025 A6 Lemmon and Northen lights in Maarja-Magdaleena.jpg </gallery> === Sobilikke pilte: ootavad artiklit === <gallery> Metsosi ja harilik jänesekapsas.JPG Valgetäpp-kuldtiib.jpg|{{poolt}} Ivo Koluvere linnus september 2014.jpg Jägala juga, Jõelähtme, Estonia, 2012-08-12, DD 36.JPG Haapsalu piiskopiliinnuse müür, vaade põhjast.jpg|<ref name=ei>Ei kasutata üheski artiklis (pildi autori isikuartikkel ei loe)</ref> Osmussaar. 35.jpg|{{poolt}} Taivo<ref name=ei/> Manilaid 2015 07 03.jpg|{{poolt}} Ivo<ref name=ei/> Laanekuklase pesa.jpg|<ref name=ei/> Kivikalme "Soamägi".jpg|<ref name=ei/> Harilik talvik.jpg|<ref name=ei/> Tallinn University of Technology 360 academicans-alley.jpg|<ref name=ei/> Eesti Lennuakadeemia 360-9.jpg|<ref name=ei/> EL foto, Eimar Kull - PILT6519 kasekirilased.jpg|<ref name=ei/> Geoloog Riho Mõtlep.jpg|<ref name=ei/> Cucumis metuliferus fruit cross section.jpg|<ref name=ei/> Calliteara pudibunda caterpillar - Keila1.jpg|<ref name=ei/> Saturnia pavonia caterpillar (side view) - Niitvälja bog.jpg|<ref name=ei/> Soomerahu-5-OlariPilnik.jpg|<ref name=ei/> Kilukarbisaali lakke kinnitatud kilukarbid.jpg|<ref name=ei/> </gallery> == Kandidaadid nädala piltideks == Kui tead mõnda head pilti (näiteks enda oma), mis sobiks nädala pildiks, siis lisa see julgelt siia. Hääletamisel kasuta malle: {{poolt}} (<code><nowiki>{{poolt}}</nowiki></code>) – {{vastu}} (<code><nowiki>{{vastu}}</nowiki></code>) – {{erapooletu}} (<code><nowiki>{{erapooletu}}</nowiki></code>). Kommentaarid ei ole vajalikud. Küll on aga vaja lõppu lisada kasutajanimi, ent tildedega allkirjastamine galeriides ei tööta. === Uued kandidaadid === Siia asetatakse uued kandidaadid. <gallery> Stachys sylvatica seeds.jpg Nikolai Triik TKM 0204M.jpg| Ectophasia crassipennis male - Keila.jpg Carpocoris purpureipennis fifth instar nymph (top view) - Kulna.jpg Vesikirp perekonnast Ebakiivrik (Simocephalus) külgvaates.jpg Ludmilla Siim. Heinavedu.jpg Valga Pühavaimu kirik 2023 01.jpg Water mite.jpg Sangaste mõisa peahoone 2024 04.jpg Crescent nebula from Estonia.jpg Kuressaare piiskopplinnus.jpg Moon mosaic.jpg Oktoobrikuu viimased õitsejad.jpg Tartu University in golden autumn.jpg Ibuprofen-crystals-polarized-light-microscopy.jpg Tahkuna looduskaitseala.jpg Harku karjäär.JPG Pühajärve sõjatamm udus.jpg Stromatoliit2.jpg Juminda Loojang.jpg Pidula veskioja 01.jpg Suur Munamägi 2014 11.jpg Valgesoo raba 2010 01.jpg Vabaduse väljak (140) 01.10.08.jpg Bastionikäigud (27) 2009.jpg Tantalum2.jpg Pisipere Ahja jõe ürgorus.jpg Udu lahkub järvelt.jpg Väätsa looduskaitseala 2024 06 03.jpg </gallery> === Nõrgemad kandidaadid === Siit ei tohi avalehele pilte valida. <gallery> </gallery> == Märkused == <references/> {{Commonscat|Featured_pictures_of_Estonia|Eeskujulikud pildid Eestist}} {{Commonscat|Valued images of Estonia|Väärtuslikud pildid Eestist}} {{Commonscat|Quality_images_of_Estonia|Head pildid Eestist}} [[Kategooria:Nädala pildid]] 2d9yg1hfelx9mrrifsd76ccrqfslqp2 0 92684 7174652 7096822 2026-06-17T11:49:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174652 wikitext text/x-wiki {{suunamine|ERR}} {{Mitte segi ajada|[[Riigi Ringhääling]]uga.}} {{keeletoimeta}}{{toimeta}}{{NPOV}} {{Ringhäälingu info |nimi = Eesti Rahvusringhääling (ERR) |logo = ERR (Eesti Rahvusringhääling) logo.svg |tüüp = [[televisioon]], [[raadio]], [[veebiportaal]] |edastamise_kuupäev = |riik = {{pisiLipp|Eesti}} |leviala = Eesti |asutatud = |asutaja = |loosung = |motto = |turuosa = |litsentsi_ala = |omanik = Eesti riik |toetus = |käive = |tähtsad_isikud = [[Sulev Valner]] (Ringhäälingunõukogu esimees), [[Erik Roose]] (Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees) |loomiskuupäev = [[1. juuni]] [[2007]] |lõpetamise_kuupäev = |kodulehekülg = [http://www.err.ee koduleht] |märkused = }} '''Eesti Rahvusringhääling''' (lühend '''ERR''') on [[avalik-õiguslik juriidiline isik]], mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele [[1. juuni]]l 2007 [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] ühendamisel.<ref name="seadus" /><ref name="err_info" /><ref name="err_ajalugu" /> ERR-i lipu alla on koondunud: * telekanalid: [[Eesti Televisioon|ETV]], [[ETV2]], [[ETV+]]; * raadiokanalid: [[Vikerraadio]], [[Raadio 2]], [[Klassikaraadio]], [[Raadio 4]], [[Raadio Tallinn]]; * uudisportaalid: [[ERR uudisteportaal|Uudised]], [[ERR Sport|Sport]], [[ERR Kultuur|Kultuur]], [[ERR Novaator|Novaator]], [[ERR Menu|Eeter]]; * voogedastusteenused: [[ERR Jupiter|Jupiter]] ning [[ERR Lasteekraan|Lasteekraan]]. == Eesti Rahvusringhäälingu loomine == Eesti Raadio (ER) ja Eesti Televisiooni (ETV) ühendamiseks hakati ettevalmistusi tegema juba 2000. aastate alguses.<ref name="1Aq2T" /><ref name="XRmPY" /> 2006. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti Rahvusringhäälingu loomise ETV ja ER-i õigusjärglasena.<ref name="r321G" /> Eesti Rahvusringhäälingu seadus võeti vastu 18. jaanuaril 2007, 78 kohal olnud Riigikogu liikmest hääletas seaduse poolt 76 liiget, vastu oli 1 ja hääletamata jättis 1 Riigikogu liige.<ref name="965 hääletus" /> == Eesti Rahvusringhäälingu juhtimine == {{Vaata|Ringhäälingunõukogu}} Rahvusringhäälingu peamiselt poliitikutest koosnev<ref name="ei ole sõltumatu2" /><ref name="Riigikogu 08.05.2007 otsus" /> nõukogu on ERR-i kõrgeim juhtimisorgan. Nõukogu planeerib ERR-i tegevust, korraldab ERR-i juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kord aastas esitab [[Riigikogu]] [[Riigikogu komisjonid|kultuurikomisjonile]] kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest. Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nõukogusse Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni.<ref name="seadus" /> == Hooned ja asupaik == [[Pilt:Tallinn, uus Raadiomaja Gonsiori 21, 1972.jpg|pisi|Gonsiori 21, [[Eesti Raadio]] maja]] [[Pilt:ETV hoone.JPG|pisi|Gonsiori 27, Eesti Televisiooni maja]] Eesti Rahvusringhääling asub neljas hoones, mis on kahe kaupa omavahel ühendatud. Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio hooned asuvad lähestikku Tallinna kesklinnas aadressidel [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] 21 ja 27, [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 14 ja [[Faehlmanni tänav|Faehlmanni]] 12. Eesti Rahvusringhääling kavatses ehitada uue maja 24 000-ruutmeetrisele krundile [[Järve (Tallinn)|Järve]]l [[Tuisu tänav]] 21, kuid majandusraskused panid projekti seisma. Hoone projekti võistluse võitis Nobel Arkitekter A/S (Taani) arhitekt [[Erik Nobel]]. Projekti nimi oli "Ring-Hääl-Hing".<ref name="GMnjs" /> Uue maja ehitusest loobumise järel remonditi aastail 2013–2014 kapitaalselt nn uus raadiomaja Gonsiori 21. [[ERR]]-i uudistetoimetus koliti [[12. veebruar]]il [[2017]] nn vanasse [[Raadiomaja|raadiomajja]] (aadressil Kreutzwaldi 14), sai hoonest. Veidi varem olid [[ERR]]-i raadiotoimetused koondatud renoveeritud raadiomajja aadressil Gonsiori 21. [[2019]]. aasta aprillis teatas Eesti Rahvusringhääling, et eeldatavalt [[2023]]. aastal valmiva uue telemaja ideekonkursi võitis [[Kadarik Tüür Arhitektid]] oma kavandiga. Samal kuul alustati 15 kuud kestnud projekteerimist. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Uue Telemaja arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ {{!}} pressiteated {{!}} ERR |url=https://info.err.ee/985425/uue-telemaja-arhitektuurikonkursi-voitis-arhitektuuriburoo-kadarik-tuur-arhitektid-ou |vaadatud=2026-02-21 |väljaanne=info.err.ee}}</ref> Eesti Rahvusringhääling kavatseb [[2022]]. või 2023. aastal müüa aadressidel Faehlmanni 12, Faehlmanni 10 ja Gonsiori 27 asuvad hooned [[Amortisatsioon|amortiseerumise]] tõttu. Telemaja Gonsiori tänava poolsel seinal on dekoratiivne silm.<ref>{{Netiviide|autor=[[Karin Koppel]]|url=https://www.err.ee/931240/tulevane-omanik-voib-telemaja-kompleksi-soovi-korral-lammutada|pealkiri=Tulevane omanik võib telemaja kompleksi soovi korral lammutada|väljaanne=|aeg=20. aprill 2019 12:36|vaadatud=|väljaandja=ERR|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190419120435/https://www.err.ee/931240/tulevane-omanik-voib-telemaja-kompleksi-soovi-korral-lammutada|arhiivimisaeg=2019-04-19}}</ref> Uut telemaja hakkas ehitama aastal [[2024]] [[Nordecon]] ja see valmib plaani järgi aastal [[2027]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie ehitusprojektid läbi ajaloo |url=https://nordecon.com/meie-tood/ |vaadatud=2026-02-21 |väljaanne=Nordecon |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Uue telemaja ehitushankele tegi parima pakkumuse Nordecon AS {{!}} pressiteated {{!}} ERR |url=https://info.err.ee/1609492594/uue-telemaja-ehitushankele-tegi-parima-pakkumuse-nordecon-as |vaadatud=2026-02-21 |väljaanne=info.err.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Rahvusringhäälingu uus Telemaja - büroohoone |url=https://citify.eu/et/eesti-rahvusringhaalingu-uus-telemaja/ |vaadatud=2026-02-21 |väljaanne=citify.eu |keel=et}}</ref> == Rahastamine == Eesti Rahvusringhäälingu 2011. aasta eelarve tulud on 28 053 211 eurot, millest 25 328 314 eurot tuleb riigieelarvest.<ref name="ERR eelarve 2011" /> Eesti Rahvusringhäälingu 2011. aasta eelarve kulud on 27 090 390 eurot.<ref name="ERR eelarve 2011" /> Lisaks riigieelarvest saadavatele tuludele on Rahvusringhäälingul suhteliselt väiksemas mahus muid tulusid, sh omatulud ja sihtotstarbelised eraldised. Omatulud annavad eelarvesse 1 694 488 eurot.<ref name="ERR eelarve 2011" /> Omatulude kategooriatena on eelarves näidatud rent jm hoonetulud, teenused, omatoodete müük ning õiguste litsentseerimine ja müük.<ref name="ERR eelarve 2011" /> Suurimaks omatulude allikaks on teenused (1 086 266 eurot).<ref name="ERR eelarve 2011" /> Sihtotstarbelised eraldised annavad eelarvesse 1 022 739 eurot.<ref name="ERR eelarve 2011" /> Suurimaks sihtotstarbeliste eraldiste kategooriaks on sihtotstarbelised projektitoetused (734 376 eurot).<ref name="ERR eelarve 2011" /> Rahvusringhäälingu omatuludest osa pärineb teiste riigieelarveliste asutuste eelarvetest.<ref name="kõrvaltrahastamine" /> Rahvusringhäälingu rahastamiseks on korduvalt kaalutud telerimaksu (nimetatud ka loamaksuks) kehtestamist.<ref name="telekamaks1" /><ref name="telekamaks2" /><ref name="telekamaks3" /><ref name="telekamaks4" /><ref name="telekamaks5" /><ref name="ei ole sõltumatu2" /> [[Pilt:Arvamusfestival 2014, ERR lava.jpg|pisi|ERR-i lava 2014. aasta [[Arvamusfestival]]il]] ==Eesti Raadio== {{vaata|Eesti Raadio}} [[Eesti Raadio]] oli avalik-õiguslik [[ringhääling|ringhäälinguasutus]]. Eesti Raadio tootis viit raadioprogrammi: [[Vikerraadio]], [[Raadio 2]], [[Klassikaraadio]], [[Raadio 4]] (venekeelne) ja [[Raadio Tallinn]] (mitmekeelne). 2007. aastast, kui loodi Eesti Rahvusringhääling, lakkas Eesti Raadio omaette asutusena eksisteerimast. == Eesti Televisioon == {{vaata|Eesti Televisioon}} [[Fail:Margit Sutrop 2017. aastal rektorivalimise järel intervjuul. Vasemal ERR-i ajakirjanik Susann Kivi..jpg|pisi|Eesti Rahvusringhäälingu reporter Susann Kivi intervjueerib 2017. aasta Tartu ülikooli rektorikandidaati Margit Sutroppi]] Eesti Televisioon on Eesti Rahvusringhäälingu [[televisioon|tele]]organisatsioon. Eesti Televisioon pakub saateid kolmel telekanalil: [[ETV]], [[ETV2]] ja [[ETV+]]. Seni on Eesti Televisioon peamiselt eestikeelne telekanal, mis edastab ka muid võõrkeelseid hankesaateid, mis seaduse kohaselt tuleb varustada eestikeelse tõlkega. Peale enda toodetud eestikeelsete päevauudiste edastab Eesti Televisioon uudiseid ka vene keeles (ETV+), mis on reeglina eestikeelse tõlketa. [[8. august]]il [[2008]] alustas tööd Eesti Rahvusringhäälingu teine telekanal ETV2. ETV2 näitab kultuuriürituste, spordivõistluste ja poliitikafoorumite ülekandeid, ERR-i uudiseid, lastesaateid ning varem ETV põhiprogrammis olnud saadete ja filmide kordusi. [[28. september|28. septembril]] [[2015]] läks eetrisse rahvusringhäälingu kolmas telekanal – venekeelne [http://etvpluss.err.ee/ ETV+]. Kanali eesmärgiks on pakkuda objektiivset informatsiooni maailmas toimuva kohta, kajastada kohalikku elu vene keeles ning kaasata venekeelset elanikkonda paremini Eesti ühiskonda. [[1. veebruar|1. veebruarist]] [[2019]] jõuavad ERR-i telekanalid HD-kvaliteedis vabalevi vaatajateni üle Eesti. SD-formaadi paralleeledastus jätkub vähemalt järgmised kolm kuud. ERR loodab leida lisarahastust selle perioodi pikendamiseks kuni 2021. aasta lõpuni.<ref name="ERR HD">Mirjam Mäekivi, [https://www.err.ee/907646/vabalevi-kanaleid-saab-nuud-hd-formaadis-vaadata-ule-eesti "Vabalevi kanaleid saab nüüd HD-formaadis vaadata üle Eesti"] ERR veebileht, 05.02.2019</ref> == Kriitika == Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadusnõuetest.<ref name="VByuM" /> Kuid ERR juhatuse endine esimees Margus Allikmaa on lükanud ümber väite, nagu lähtuks ERR üksnes seaduse nõuetest, öeldes: "Rahvusringhääling on aga programmi koostamisel ja planeerimisel vaba ning lähtub oma tegevuses seadusest, arengukavast, organisatsioonisiseselt kokkulepitud väärtustest, otsustajate eetikast ja esteetikast ning veel paljudest üksikasjadest".<ref name="ei ole sõltumatu4" /> Eesti rahvusringhäälingule on tehtud mitmeid etteheiteid, sealhulgas: *äärmuslikku poliitilist tasakaalustamatust<ref name="kallutatud6" /> *tasakaalustamatust (peamiselt poliitilist)<ref name="tõemonopol" /><ref name="sõnavabaduseta" /><ref name="marginaliseerija" /><ref name="poliittasakaalutu" /><ref name="kallutatud" /><ref name="kallutatud1" /><ref name="kallutatud2" /><ref name="Q5sEJ" /><ref name="kallutatud3" /><ref name="kallutatud4" /><ref name="kallutatud5" /><ref name="tasakaalustamata1" /><ref name="tasakaalustamata2" /><ref name="tasakaalustamata3" /><ref name="tasakaalustamata4" /><ref name="ühekülgne4" /><ref name="tasakaalustamata5" /><ref name="ühekülgne5" /><ref name="tasakaalustamata6" /><ref name="ühekülgne3" /><ref name="tasakaalustamata7" /> *saateprogrammi sisutühjust<ref name="sisutühi1" /><ref name="gjQO2" /><ref name="sisutühi2" /><ref name="sisutühi3" /><ref name="sisutühi4" /><ref name="sisutühi5" /><ref name="sisutühi6" /><ref name="sisutühi7" /><ref name="sisutühi8" /><ref name="sisutühi9" /> *uudiste ühekülgset kajastamist<ref name="ühekülgne1" /><ref name="ühekülgne2" /><ref name="ühekülgne3" /><ref name="ühekülgne4" /><ref name="ühekülgne5" /> *hea ajakirjandustavaga vastuollu minekut<ref name="ühekülgne4" /><ref name="hea tava eiramine1" /> *ebaausat/kõlvatut konkureerimist reklaamiturul ja filmiturul<ref name="kõlvatu1" /><ref name="kõlvatu2" /><ref name="kõlvatu2a" /><ref name="kõlvatu3" /><ref name="kõlvatu4" /><ref name="kõlvatu5" /><ref name="kõlvatu6" /><ref name="kõlvatu7" /><ref name="kõlvatu8" /><ref name="kõlvatu9" /><ref name="kõlvatu10" /><ref name="kõlvatu11" /><ref name="kõlvatu12" /><ref name="kõlvatu13" /><ref name="kõlvatu14" /> *maksumaksja raha ebaotstarbekat kulutamist<ref name="priiskamine1" /><ref name="priiskamine2" /><ref name="priiskamine3" /><ref name="priiskamine4" /><ref name="priiskamine5" /> *liiga nõrka kontrolli rahvusringhäälingu varade kasutamise üle<ref name="kontrollimatu1" /><ref name="kontrollimatu2" /> *vähest rahvuslikkust<ref name="ebarahvuslik1" /><ref name="ebarahvuslik2" /> *korruptiivsust ja vähem levinud spordialade mittekajastamist spordiuudised<ref name="marginaalsed spordialad1" /><ref name="marginaalsed spordialad2" /><ref name="marginaalsed spordialad3" /><ref name="tasakaalustamata6" /> *kitsast auditooriumi ja venekeelsele publikule liiga vähese tähelepanu pööramist<ref name="publikuta1" /><ref name="publikuta2" /><ref name="publikuta3" /><ref name="publikuta4" /><ref name="publikuta5" /><ref name="kallutatud4" /><ref name="tasakaalustamata6" /><ref name="publikuta6" /> *teaduse depopulariseerimist<ref name="ebateaduslik1" /><ref name="ebateaduslik2" /><ref name="ebateaduslik3" /> *rahvusringhäälingu juhtkonnas valitseva ideoloogiaga vastuollu läinud töötajate kiiret vallandamist ja muidu kahtlast kaadripoliitikat<ref name="sulg_sappa1" /><ref name="sulg_sappa2" /><ref name="sulg_sappa3" /><ref name="sulg_sappa4" /><ref name="sulg_sappa5" /><ref name="sulg_sappa6" /><ref name="sulg_sappa7" /><ref name="sulg_sappa8" /><ref name="sulg_sappa9" /><ref name="sulg_sappa10" /><ref name="sulg_sappa11" /><ref name="sulg_sappa12" /> *liigset kommertsialiseerumist<ref name="kommertslik1" /><ref name="kommertslik2" /> *valijate võõrandamist demokraatiast<ref name="valijakompass" /> *nõukogude nostalgia õhutamist<ref name="nõukanostalgia1" /><ref name="nõukanostalgia2" /><ref name="nõukanostalgia3" /><ref name="nõukanostalgia4" /><ref name="nõukanostalgia5" /> *teisitimõtleja mõnitamist ja ründamist<ref name="sildistaja" /> *ebatsensuurset väljendust<ref name="ropp1" /><ref name="ropp2" /><ref name="ropp3" /><ref name="ropp4" /> == Vaata ka == *[[Raadio Ringhääling]] *[[Riigi Ringhääling]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014020?leiaKehtiv "Eesti Rahvusringhäälingu seadus"] Riigi Teataja 18.01.2007 (vaadatud 14. jaanuaril 2016)</ref> <ref name="err_info">[http://info.err.ee/ ERR-i Üldinfo], err.ee (vaadatud 14. jaanuaril 2016)</ref> <ref name="err_ajalugu">[http://info.err.ee/l/ajalugu ERR ajalugu]</ref> <ref name="ei ole sõltumatu2">Eve Tisler [https://web.archive.org/web/20131023055506/http://www.ajakiri.ut.ee/752035 "Rahvusringhäälingu võiks päästa loamaks"] Tartu Ülikooli ajakiri, 5.03.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ei ole sõltumatu4">Urmo Soonvald [https://web.archive.org/web/20101208181959/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/margus-allikmaa-riigimeestest-aasta-2010-ei-soovi-poliitikud-meediat-suukorvistada.d?id=34992647 "Margus Allikmaa "Riigimeestest": Aasta 2010 ei soovi poliitikud meediat suukorvistada"] Delfi, 14.11.2010 (vaadatud 18. oktoobril 2011)</ref> <ref name="965 hääletus">[http://www.riigikogu.ee/?op=ems&content_type=text/html&page=haaletus&dt=18.01.2007&nr=4 "Eelnõu: 965 Eesti Rahvusringhäälingu seadus lõpphääletuse tulemused"] Riigikogu veebileht 18.01.2007 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="Riigikogu 08.05.2007 otsus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13326879 "Riigikogu 08.05.2007 otsus: Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine"] Riigi Teataja 8.05.2007 (vaadatud 9. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ERR eelarve 2011">[http://err.ee/files/ERR_EELARVE2011_kinnitatud2112.pdf "Eesti Rahvusringhäälingu eelarve 2011"] ERR veebileht 21.12.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõrvaltrahastamine">[https://meie.err.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=10016&tid=354659 "Sihtotstarbelised projektitoetused"] ERR veebileht (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="telekamaks1">Tiina Kangro [http://www.postimees.ee/78820/tiina-kangro-rahvusringhaaling-tuleks-uuesti-luua/ "Tiina Kangro: rahvusringhääling tuleks uuesti luua"] Postimees 6.02.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="telekamaks2">Indrek Nüüd [https://web.archive.org/web/20111129013722/https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2703 "Osalusveebi ettepanek telekamaksu kehtestamiseks"] Osalusveeb 30.06.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="telekamaks3">Raigo Neudorf [http://www.postimees.ee/323776/soomes-touseb-telerimaks-245-euroni-aastas/ "Soomes tõuseb telerimaks 245 euroni aastas"] Postimees 8.10.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="telekamaks4">Kristi Malmberg [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1610/uud_uudidx_161001 "Televisioon maksu alla"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev 20.01.2000 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="telekamaks5">Riivo Riismaa, Marko Liibak [http://www.ohtuleht.ee/69538 "Telerimaks võtab pildituks"] Õhtuleht 21.01.2000 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kallutatud6">Priit Toobal [https://web.archive.org/web/20151222111918/http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=16969&sess_admin=644e085476e403b5e47d036aabf03f84 "Rahvusringhäälingu sisu tuleb tasakaalustada"] Kesknädal 1.06.2011 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="tõemonopol">Peeter Ernits [http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=23962291 "Kelle käes on tõe monopol?"] Maaleht, 18.11.2008 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sõnavabaduseta">Raul Sulbi [http://poliitika.postimees.ee/170361/rohelised-poordusid-sonavabaduse-kaitseks-halduskohtusse/ "Rohelised pöördusid sõnavabaduse kaitseks halduskohtusse"] Postimees, 1.10.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="marginaliseerija">[https://web.archive.org/web/20110913043215/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/e-savisaar-eesti-meedia-valitseb-klikk-ja-vohab-korruptsioon.d?id=27685241 "E. Savisaar: Eesti meedia – valitseb klikk ja vohab korruptsioon"] Ekspress 23.01.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="poliittasakaalutu">[http://www.ohtuleht.ee/147338 "Keskerakond: ETV on poliitiliselt tasakaalustamatu"] Õhtuleht 14.10.2003 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kallutatud">[https://web.archive.org/web/20111129021537/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/ivor-onksion-valimisi-juhivad-kallutatud-ajakirjanikud.d?id=39573927 "Ivor Onksion: Valimisi juhivad kallutatud ajakirjanikud"] Delfi 2.02.2011 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kallutatud1">[http://pr.pohjarannik.ee/?p=265 "Lembit Kaljuvee: “Kui me kevadel võimule ei saa, siis sügisel kindlasti”"] Põhjarannik, 20.03.2011 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kallutatud2">Ahti Mänd [http://eestielu.wordpress.com/2011/08/07/ahti-mand-raagib-kallutatud-eesti-meediast/ "Ahti Mänd räägib kallutatud Eesti meediast"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} wordpress.com, 7.08.2011 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kallutatud3">Merike Tamm [http://www.postimees.ee/447492/toobal-rahvusringhaalingule-tuleb-tellida-tasakaalu-uuringud/ "Toobal: rahvusringhäälingule tuleb tellida tasakaalu-uuringud"] Postimees 24.05.2011 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kallutatud4">Raivo Suni [http://www.postimees.ee/423040/raivo-suni-arutelu-venekeelse-etv-ule-on-ajale-jalgu-jaanud/ "Raivo Suni: arutelu venekeelse ETV üle on ajale jalgu jäänud"] Postimees 21.04.2011 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kallutatud5">Martin Šmutov [http://www.postimees.ee/324396/err-keeldus-kesknadala-tutvustamisest/ "ERR keeldus Kesknädala tutvustamisest"] Postimees 9.10.2010 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="tasakaalustamata1">Andres Jõesaar [https://web.archive.org/web/20100709233416/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10404:analueuesida-tuleb-tervikut-mitte-detaile&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3292 "Analüüsida tuleb tervikut, mitte detaile"] Sirp 26.03.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="tasakaalustamata2">[https://web.archive.org/web/20111129012438/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilves-kes-valvab-valvureid-endid.d?id=28673079 "Ilves: kes valvab valvureid endid?"] Delfi, 22.01.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="tasakaalustamata3">Virgo Kruve [https://web.archive.org/web/20151222132350/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14004 "Terevisioon täidab IRL-i ja Reformi tellimust"] Kesknädal, 3.02.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="tasakaalustamata4">Tarmu Tammerk [https://web.archive.org/web/20151223054002/https://arstideliit.ee/web/ajakirjanduseetika-nouniku-hinnang-etv-saates-ringvaade-kajastatud-meditsiiniteemalisele-loole "Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang ETV saates Ringvaade kajastatud meditsiiniteemalisele loole"] Eesti Arstide Liidu veebileht, 25. märts 2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="tasakaalustamata5">Tarmu Tammerk [https://web.archive.org/web/20121114132726/http://www.err.ee/sisu.aspx?s=29&a=444 "Lasteaiavaidlus ja uudiste tasakaalustatus"] ERR veebileht, 7.05.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="tasakaalustamata6">Saar Poll [http://err.ee/files/Uuringud_ERR_fookusgruppide_aruanne.pdf "Eesti Rahvusringhäälingu fookusgrupiuuring"] ERR veebileht, november 2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="tasakaalustamata7">Urmo Soonvald [https://web.archive.org/web/20110627205048/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/marika-tuus-pbk-on-etvst-sisukam-ja-tasakaalustatum.d?id=48405187 "Marika Tuus: PBK on ETVst sisukam ja tasakaalustatum"] Delfi, 25.06.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sisutühi1">Priit Silla [https://web.archive.org/web/20110610200318/http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/priit-silla-miks-err-arritab.d?id=47298475 "Priit Silla: Miks ERR ärritab?"] Ekspress, 6.06.2011 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sisutühi2">Hendrik Alla [http://www.postimees.ee/432081/allikmaa-err-rahast-ei-loobu/ "Allikmaa: ERR rahast ei loobu"] Postimees, 9.05.2011 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sisutühi3">Priit Pullerits [http://www.postimees.ee/071207/esileht/ak/297585.php "Langenud paipoiss ETV peab hakkama hambaid näitama"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 24.11.2007 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sisutühi4">Vahur Kersna [https://web.archive.org/web/20080503101341/http://www.postimees.ee/021107/esileht/meedia/293019.php "Vahur Kersna veerg: kolmepealine saateid purskav lohe"] Postimees, 2.11.2007 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sisutühi5">Urmas Oru [http://www.postimees.ee/373828/urmas-oru-erri-toekomisjoni-raport/ "Urmas Oru: ERRi tõekomisjoni raport"] Postimees, 18.01.2011 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sisutühi6">Margot Visnap [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10144:eesti-raadio-ja-televisioon--meie-koigi-uehine-asi-ja-tegemine-&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3285 "Eesti raadio ja televisioon – meie kõigi ühine asi ja tegemine "]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp 4.02.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sisutühi7">Margot Visnap [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10145:eesti-parlament-peab-kardinaalselt-muutma-oma-suhtumist-rahvusringhaeaelingusse-&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3285 "Eesti parlament peab kardinaalselt muutma oma suhtumist rahvusringhäälingusse"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp 4.02.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sisutühi8">Kaarel Tarand [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10219:pohiseadus-ja-palvehelmed&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3287 "Põhiseadus ja palvehelmed"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp 19.02.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sisutühi9">[https://web.archive.org/web/20110709152708/http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/kas-etv-suvesaated-on-moeldud-malu-kaotanud-seniilidele.d?id=49197277 "Kas ETV suvesaated on mõeldud mälu kaotanud seniilidele?"] Delfi, 7.07.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ühekülgne1">[http://uudised.err.ee/index.php?06196950 "Rahvusringhääling ei võta Ida-Viru maavanema kriitikat omaks"] ERR veebileht, 11.03.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ühekülgne2">Tarmu Tammerk [https://web.archive.org/web/20121114133132/http://www.err.ee/sisu.aspx?s=29&a=1058 "ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekandest ERRi nõukogule"] ERR veebileht, 18.02.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ühekülgne3">Tarmu Tammerk [https://web.archive.org/web/20121114132958/http://www.err.ee/sisu.aspx?s=29&a=158 "Lasteaedade rahamure uudis oli ühekülgne (AK)"] ERR veebileht, 19.10.2009 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ühekülgne4">Tarmu Tammerk [https://web.archive.org/web/20121114132715/http://www.err.ee/sisu.aspx?s=29&a=249 "ERRi ajakirjanduseetika nõuniku aruanne"] ERR veebileht, 28.01.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ühekülgne5">Tarmu Tammerk [https://web.archive.org/web/20110815210710/http://www.err.ee/sisu.aspx?s=29&a=791 "ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekandest"] ERR veebileht, 23.09.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="hea tava eiramine1">[http://www.asn.org.ee/asn_lahendid.php?action=view&num=485 "ASN lahendid Nr. 485"] Avaliku Sõna Nõukogu veebileht, 24.01.11 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu1">Andres Jõesaar [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10226:avalik-oiguslik-meediamajandus&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3287 "Avalik-õiguslik meediamajandus"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp 19.02.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu2">Hendrik Alla [http://www.postimees.ee/332089/hendrik-alla-kes-vajab-erri-poliitreklaami/ "Hendrik Alla: kes vajab ERRi poliitreklaami?"] Postimees, 26.10.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu2a">[http://www.postimees.ee/332454/lugejad-ei-toeta-valimisreklaami-lubamist-erris/ "Lugejad ei toeta valimisreklaami lubamist ERRis"] Postimees, 26.10.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu3">[http://www.postimees.ee/332247/aavik-valimisreklaam-riigitelevisioonis-ei-ole-oigustatud/ "Aavik: valimisreklaam riigitelevisioonis ei ole õigustatud"] Postimees, 26.10.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu4">Raul Sulbi [http://www.postimees.ee/334637/muuli-valimisreklaam-rahvusringhaalingus-ei-hoia-ju-rahva-raha-kokku/ "Muuli: valimisreklaam rahvusringhäälingus ei hoia ju rahva raha kokku"] Postimees, 31.10.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu5">Merike Tamm [http://www.postimees.ee/332764/reformierakond-ei-taha-poliitreklaami-erri/ "Reformierakond ei taha poliitreklaami ERRi"] Postimees, 27.10.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu6">Urmo Soonvald [https://web.archive.org/web/20111129021613/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/peeter-kreitzberg-reklaamiraha-aitab-etv-l-teha-vaartsaateid.d?id=32376693 "Peeter Kreitzberg: Reklaamiraha aitab ETV-l teha väärtsaateid"] Delfi, 1.08.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu7">Urmo Soonvald [https://web.archive.org/web/20110911035235/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/minister-janes-taandub-erri-reklaamivaidlusest.d?id=32269111 "Minister Jänes taandub ERRi reklaamivaidlusest"] Delfi, 25.07.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu8">[https://web.archive.org/web/20110907163457/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/advokaadiburoo-err-ei-tohiks-uldse-reklaami-naidata.d?id=32229357 "Advokaadibüroo: ERR ei tohiks üldse reklaami näidata"] Delfi, 21.07.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu9">[https://web.archive.org/web/20101212005132/http://majandus.delfi.ee/news/uudised/suusaliit-meie-ostame-etvsse-reklaami.d?id=36239245 "Suusaliit: meie ostame ETVsse reklaami"] Delfi, 8.12.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu10">[https://web.archive.org/web/20111129013126/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kanal-2-peadirektor-reklaam-on-err-is-kontrolli-alt-valjunud.d?id=32033531 "Kanal 2 peadirektor: reklaam on ERR-is kontrolli alt väljunud"] Delfi, 8.07.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu11">[https://web.archive.org/web/20111129014211/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/etv-tegeleb-mm-i-ajal-varjatud-reklaamimuugiga.d?id=31991771 "ETV tegeleb MM-i ajal varjatud reklaamimüügiga"] Delfi, 5.07.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu12">[http://www.postimees.ee/225275/filmitootjaid-hairib-erri-tootajate-tegevus-filmiturul/ "Filmitootjaid häirib ERRi töötajate tegevus filmiturul"] Postimees, 15.02.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõlvatu13">Oliver Kund [http://www.postimees.ee/815094/oru-erri-silmakirjalik-kaitumine-peab-loppema/ "Oru: ERRi silmakirjalik käitumine peab lõppema"] Postimees, 20.04.2012 (vaadatud 20. aprillil 2012)</ref> <ref name="kõlvatu14">[http://www.postimees.ee/815082/erakanalid-err-kogub-seadust-vaanates-reklaamiraha/ "Erakanalid: ERR kogub seadust väänates reklaamiraha"] Postimees, 20.04.2012 (vaadatud 20. aprillil 2012)</ref> <ref name="priiskamine1">Ike Volkov [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9839:noukodadest&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3278 "Nõukodadest"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp 4.12.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="priiskamine2">[http://www.postimees.ee/330219/lugeja-erri-ja-estonia-uusi-hooneid-pole-vaja/ "Lugeja: ERRi ja Estonia uusi hooneid pole vaja"] Postimees, 21.10.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="priiskamine3">Kadri Ratt [http://www.postimees.ee/360629/audit-kultuuriministeerium-ei-suuda-err-i-miljardilise-hoone-ehitust-pohjendada/ "Audit: kultuuriministeerium ei suuda ERR-i miljardilise hoone ehitust põhjendada"] Postimees, 21.12.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="priiskamine4">Barbi Pilvre [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/miks-saatis-rahvusringhaaling-pekingisse-22-inimest.d?id=27680053 "Miks saatis rahvusringhääling Pekingisse 22 inimest?"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Ekspress 7.08.2008 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="priiskamine5">Kristi Vahemaa [http://www.epl.ee/news/sport/kas-midagi-juhtub-kui-etv-otsustab-jalgpalli-mm-i-enam-mitte-naidata.d?id=51292265 "Kas midagi juhtub, kui ETV otsustab jalgpalli MM-i enam mitte näidata?"] Eesti Päevaleht, 21.02.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kontrollimatu1">[https://web.archive.org/web/20111129024855/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/allikmaa-sisekontrolli-teostati-err-is-ka-varem-aga-petturi-tegevus-jai-markamata.d?id=57780266 "Allikmaa: sisekontrolli teostati ERR-is ka varem, aga petturi tegevus jäi märkamata"] Delfi, 14.09.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kontrollimatu2">[[Hanneli Rudi]] [http://www.postimees.ee/563878/allikmaa-ma-ei-nae-pohjust-politseisse-poordumiseks/ "Allikmaa: ma ei näe põhjust politseisse pöördumiseks"] Postimees, 14.09.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ebarahvuslik1">Kalle M. [https://web.archive.org/web/20111129023128/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kriitika-err-ile-mis-riigi-kodanikud-me-teie-arvates-oleme.d?id=46966586 "Kriitika ERR-ile: mis riigi kodanikud me teie arvates oleme?"] Delfi, 1.06.2011 (vaadatud 13. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ebarahvuslik2">[http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eesti-rahvusringhaaling-ilma-igasuguse-rahvustundeta.d?id=56694418 "Eesti Rahvusringhääling ilma igasuguse rahvustundeta"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 29.08.2011 (vaadatud 13. oktoobril 2011)</ref> <ref name="marginaalsed spordialad1">Marek Kuul [http://uudised.err.ee/index.php?06230703 "Sääritsat solvanud Õhtuleht kaotas kohtuvaidluse ERR-iga"] ERR veebileht, 22.06.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="marginaalsed spordialad2">Andres Vaher [http://www.ohtuleht.ee/403430 "Kes ja kuidas pääseb ETV (spordi)ekraanile?"] Õhtuleht, 20.11.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="marginaalsed spordialad3">Urmo Soonvald[https://web.archive.org/web/20111011004011/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/andres-joesaare-arutlused-milliseid-spordialasid-etvs-naidata.d?id=59425354 "Andres Jõesaare arutlused: milliseid spordialasid ETVs näidata"] Delfi, 9.10.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="publikuta1">[http://rooma.postimees.ee/111007/esileht/arvamus/287140.php "Juhtkiri: probleemides siplev ETV"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 4.10.2007 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="publikuta2">Raivo Palmaru [https://web.archive.org/web/20111129021555/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/raivo-palmaru-err-nagu-error.d?id=28634683 "Raivo Palmaru: ERR nagu error"] Delfi, 21.01.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="publikuta3">Merike Tamm [http://www.postimees.ee/397832/allikmaa-telesaadetega-err-venekeelse-auditooriumini-ei-joua/ "Allikmaa: telesaadetega ERR venekeelse auditooriumini ei jõua"] Postimees, 5.03.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="publikuta4">Andri Maimets [http://rooma.postimees.ee/041007/esileht/siseuudised/287195.php "Telerahvas pelgab «raadiomehi»"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 4.10.2007 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="publikuta5">Andri Maimets [http://rooma.postimees.ee/041007/esileht/siseuudised/287197.php "Ringhäälingujuht: usaldus on tähtsam kui vaatajate arv"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 4.10.2007 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="publikuta6">Triinu Laan [https://web.archive.org/web/20110916012101/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vene-telekanalit-pbk-vaadati-suve-alguses-rohkem-kui-etvd.d?id=47966109 "Vene telekanalit PBK vaadati suve alguses rohkem kui ETVd"] Delfi, 19.06.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ebateaduslik1">Martin Smutov [http://www.postimees.ee/483256/err-kriitika-ullatab-meid/ "ERR: kriitika üllatab meid"] Postimees, 29.06.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ebateaduslik2">Martin Vällik [http://www.skeptik.ee/index.php/2011/05/01/umbluu-preemia-2011-err-r2-hallo-kosmos-ingrid-peek/ "Umbluu preemia 2011 — ERR, R2, “Hallo, Kosmos!”, Ingrid Peek"] Skeptik, 31.04.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ebateaduslik3">Jüri Saar [https://web.archive.org/web/20100121073957/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/juri-saar-meedia-toetagu-teaduslikku-maailmapilti.d?id=28585227 "Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti"] Delfi, 19.01.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa1">Alo Raun [http://www.postimees.ee/531988/err-vallandas-paevapealt-tuntud-raadiohaale-vallo-kelmsaare/ "ERR vallandas päevapealt tuntud raadiohääle Vallo Kelmsaare"] Postimees, 16.08.2011 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa2">Hanneli Rudi [http://tartu.postimees.ee/091107/esileht/siseuudised/294564.php?rahvusringhaaling-laskis-urmas-otti-kritiseerinud-raadiotoimetaja-lahti "Rahvusringhääling laskis Urmas Otti kritiseerinud raadiotoimetaja lahti"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 9.11.2007 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa3">[https://web.archive.org/web/20110720092337/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/errist-lahkuvale-ummelasele-sai-saatuslikuks-facebookis-kommenteerimine.d?id=46206471 "ERRist lahkuvale Ummelasele sai saatuslikuks Facebookis kommenteerimine?"] Ekspress 18.05.2011 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa4">Hendrik Alla [http://www.elu24.ee/462204/err-jattis-jaanus-nogisto-toost-ilma/ "ERR jättis Jaanus Nõgisto tööst ilma"] Postimees 7.06.2011 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa5">Toomas Huik [http://www.elu24.ee/93779/etv-uudiste-juht-ahvardas-jumekat-peep-taimlat/ "ETV uudiste juht ähvardas jumekat Peep Taimlat?"] Postimees 13.03.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa6">[https://web.archive.org/web/20111129014516/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/err-i-juht-vottis-ilma-konkursita-toole-oma-venna.d?id=28218077 "ERR-i juht võttis ilma konkursita tööle oma venna"] Delfi 31.12.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa7">[https://web.archive.org/web/20111129011006/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-kiri-err-keele-ja-luuletoimetaja-jaagu.d?id=28060949 "Avalik kiri: ERR, keele- ja luuletoimetaja jäägu!"] Delfi 22.12.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa8">[https://web.archive.org/web/20091231013139/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/teeneka-raadiotoimetaja-koondamine-paneb-kultuuriinimesed-massama.d?id=28061373 "Teeneka raadiotoimetaja koondamine paneb kultuuriinimesed mässama"] Ekspress 22.12.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa9">Nils Niitra [http://www.tartupostimees.ee/98378/erri-tartu-juht-kaotab-koha// "ERRi Tartu juht kaotab koha"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tartu Postimees 25.03.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa10">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9963:avalik-kiri-eesti-kultuuriueldsusele&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3280 "Avalik kiri Eesti kultuuriüldsusele"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp 23.12.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa11">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/sport/jurtsenko-lahkus-etvst.d?id=27673365 "Jurtšenko lahkus ETVst"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Ekspress 3.01.2008 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sulg_sappa12">Jaanus Putting [https://web.archive.org/web/20090206172435/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/12/14/uudised.shtm "Lepp: Ma pole valitsuse kuulekas käsutäitja. ''Vallandatud ETV peadirektor peab ringhäälingunõukogu otsust ebaseaduslikuks''"] Postimees, 14.12.1999 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kommertslik1">Margot Visnap [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9959:meelelahutusluulud-murendavad-eesti-televisiooni-identiteeti&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3280 "Meelelahutusluulud murendavad Eesti Televisiooni identiteeti"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp 18.12.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kommertslik2">Ragne Kõuts [https://web.archive.org/web/20100808034501/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10447:rohkem-soltumatust-ja-visiooniga-juhte&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3293 "Rohkem sõltumatust ja visiooniga juhte"] Sirp, 1.04.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="valijakompass">Kaarel Tarand [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11893:valimiste-voitjad-on-selgunud&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3330 "Valimiste võitjad on selgunud"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp 28.01.2011 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="nõukanostalgia1">Aro Velmet [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11471:taena-soeoeb-eskimot-homme-reedab-isamaa-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3319 "Täna sööb Eskimot, homme reedab isamaa"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp, 28.10.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="nõukanostalgia2">[https://web.archive.org/web/20120430132000/http://publik.delfi.ee/news/kino/fotod-etv-aastavahetus-lohnab-tugevalt-nouka-nostalgia-jarele.d?id=35784595 "Fotod: ETV aastavahetus lõhnab tugevalt nõuka-nostalgia järele"] Delfi 29.11.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="nõukanostalgia3">Piret Tali [http://www.elukiri.ee/0211/retro/10076500.php "Nostalgiatelevisioon ning seriaal „ENSV“ – kellele ja milleks?"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Elukiri veebruar 2011 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="nõukanostalgia4">Wimberg [http://www.epl.ee/news/arvamus/kuidas-suhtuda-noukanostalgiasse.d?id=51282099 "Kuidas suhtuda nõukanostalgiasse?"] Eesti Päevaleht 2.09.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="nõukanostalgia5">Heiki Suurkask [http://www.epl.ee/news/arvamus/noukanostalgia-toob-tagasi-ka-vanad-vaenlasekujundid.d?id=51284050 "Nõukanostalgia toob tagasi ka vanad vaenlasekujundid"] Eesti Päevaleht 5.10.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="sildistaja">[http://www.asn.org.ee/asn_lahendid.php?action=view&num=385 "Avaliku Sõna Nõukogu lahend nr 385"] ASN veebileht 15.03.2008 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ropp1">Tarmu Tammerk [https://web.archive.org/web/20121114133517/http://www.err.ee/sisu.aspx?s=29&a=93 "ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekandest ringhäälingunõukogule"] ERR veebileht 26.08.2009(vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ropp2">Tarmu Tammerk [https://web.archive.org/web/20111013154129/http://err.ee/sisu.aspx?s=29 "Mis istub hommikusse"] ERR veebileht 3.10.2011 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ropp3">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/err-palub-juure-ja-kiviraha-parast-vabandust.d?id=23433681 "ERR palub Juure ja Kiviräha pärast vabandust"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 19.05.2009(vaadatud 18. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ropp4">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/roppused-r2s-kas-juur-ja-kivirahk-jatkavad.d?id=23427331 "Roppused R2s: Kas Juur ja Kivirähk jätkavad?"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 18.05.2009 (vaadatud 18. oktoobril 2011)</ref> <ref name="VByuM">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12786086] Eesti Rahvusringhäälingu seadus, vastu võetud 18.01.2007, riigiteataja.ee</ref> <ref name="1Aq2T">[http://www.epl.ee/news/majandus/kultuuriministeerium-ei-loobu-rahvusringhaalingu-loomisest.d?id=50898625 "Kultuuriministeerium ei loobu rahvusringhäälingu loomisest"] Eesti Päevaleht, 16. oktoober 2001</ref> <ref name="XRmPY">[http://uudised.err.ee/index.php?0544074 "Rahvusringhäälingu loomine üksmeelne"] ERR, 9.10.2004</ref> <ref name="r321G">[http://uudised.err.ee/index.php?0561923 "Valitsus kiitis heaks Rahvusringhäälingu loomise"] ERR, 29.06.2006</ref> <ref name="GMnjs">[https://web.archive.org/web/20101123032506/http://err.ee/sisu.aspx?s=21&a=25 "Arhitektuurse ideekonkursi võidutöö Ring-Hääl-Hing"] ERR, 20. november 2009</ref> <ref name="Q5sEJ">Peeter Ernits [http://www.kuku.ee/?pid=24&nid=3463&lang=1 "Eesti ajakirjanduse kallutatus on nagu kuum kartul. Peeter Ernits räägib ajakirjanduse kallutatuse vandenõudest."] Kuku raadio veebileht, 17.05.2011 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> <ref name="gjQO2">Hendrik Alla [http://www.postimees.ee/401454/hendrik-alla-etv-2-on-nagu-kolikamber/ "Hendrik Alla: ETV 2 on nagu kolikamber"] Postimees, 11.03.2011 (vaadatud 12. oktoobril 2011)</ref> }} == Välislingid == *[http://www.err.ee Rahvusringhäälingu koduleht] *[http://www.telekraat.ee Teleajaloo ja teleteaduse andmebaas Telekraat] *[[Mari Kodres]]. [http://www.epl.ee/artikkel/455228 Rahvusringhäälingule plaanitakse Euroopa Komisjonis kabelimatsu]. Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2009 *[[Sven Randlaid]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06153507 Ennet: ERR-i uus portaal on abimeheks igale teadushuvilisele]. ERR Uudised, 4. veebruar 2009 *[[Tiina Kangro]]. [http://www.postimees.ee/?id=78820 Rahvusringhääling tuleks uuesti luua]. Postimees, 6. veebruar 2009 *[[Marju Himma]]. [https://novaator.err.ee/1136036/analuus-err-i-portaali-uudistest-vahem-kui-seitse-protsenti-on-veebiajakirjanike-originaaltoo "Analüüs: ERR-i portaali uudistest vähem kui seitse protsenti on veebiajakirjanike originaaltöö"] ERR Novaator, 17. september 2020 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120257531/taismahus-kinoteater-teeb-erri-juhtladviku-otsused-maatasa-loe-millest-raagiti-eetrikeelu-saanud-saates "Täismahus | Kinoteater teeb ERRi juhtladviku otsused maatasa! Loe, millest räägiti eetrikeelu saanud saates"] Eesti Päevaleht, 22. detsember 2023 * [https://www.muurileht.ee/kuidas-err-aitas-transinimesi-vaenata/ Kuidas ERR aitas transinimesi vaenata] Müürileht, 11. november 2025 [[Kategooria:Eesti meedia]] [[Kategooria:Televisioon Eestis]] [[Kategooria:Raadio Eestis]] [[Kategooria:Avalik-õiguslikud ringhäälingud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusringhääling| ]] l1p7uvvm1pexuwa99fp1pxdk26zs3zq 0 97698 7174532 6725800 2026-06-17T07:58:11Z Sillerkiil 58396 7174532 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib aastaajast, Oskar Lutsu jutustuse kohta vaata artiklit "[[Kevade]]"; filmi kohta vaata artiklit [[Kevade (film)]].}} {{viita}} [[Pilt:Frühling blühender Kirschenbaum.jpg|pisi|Õitsev [[kirsipuu]] kevadel]] [[Pilt:Spring flowerbed.jpg|pisi|Kevadlillede õisi]] [[Pilt:Penijõe matkarada kevadel.jpg|pisi|Penijõe matkarada kevadel]] '''Kevad''' on jahe [[aastaaeg]], mis on väljendunud eriti selgelt [[parasvööde|parasvöötmes]], vähem [[lähistroopika]]s ja [[Arktika|arktilistel]] aladel. Kevadele on iseloomulikud [[õhutemperatuur]]i kasv, maapinnal sulab [[lumi|lund]] ja veekogudel sulab [[jää]]. Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi ([[Astronoomia|astronoomiline]]), ilma soojenemise ([[Kliima|klimaatiline]]) või muutuste järgi looduses ([[Fenoloogia|fenoloogiline]]). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Jüri Kamenik]]|URL=https://maaelu.postimees.ee/4047747/kevade-margid|Pealkiri=Kevade märgid|Väljaanne=Maaelu|Aeg=16.03.2017|Kasutatud=}}</ref> On ka olemas [[Meteoroloogilised aastaajad|meteoroloogiline]] kevad, mis on kokkuleppeline ajavahemik kokkuvõtete tegemiseks. Klimaatiliselt eristatakse talve ja kevade vahel kaht [[Üleminekuaastaajad|üleminekuaastaaega]], [[Kevadtalv|kevadtalve]] ja [[Varakevad|varakevadet]]. Kevade algus on üks tundlikumaid [[Kliimamuutus|kliimamuutuse]] näitajaid – see aitab mõista, kuidas temperatuuri muutused jõuavad looduskeskkonda ning mõjutavad taimede, loomade ja kogu ökosüsteemi aastaringi.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Sandra Saar {{!}} |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Kevad on Eestis nihkunud selgelt varasemaks |url=https://novaator.err.ee/1610051758/kevad-on-eestis-nihkunud-selgelt-varasemaks |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Kevad Eestis == [[Klimaatiline kevad]] (ööpäeva keskmine temperatuur üle 5 kraadi) algab Eestis aprilli keskpaigas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lauri |eesnimi=Urmas |kuupäev=2022-03-20 |pealkiri=Täna kell 17.33 algab astronoomiline kevad |url=https://online.le.ee/2022/03/20/tana-kell-17-33-algab-astronoomiline-kevad/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Lääne Elu |keel=et}}</ref> Klimaatiline kevad on Eestis muutunud aastatel 1965–2020 nädal kuni kolm nädalat varasemaks, samas on paljudes Eesti piirkondades kevade varasemaks nihkumine viimastel aastakümnetel aeglustunud. Muutuste ulatus erineb piirkonniti – kevad algab Eestis varem lõunapoolsetes piirkondades ning hiljem rannikul ja saartel.<ref name=":0" /> == Astronoomiline kevad == '''Astronoomiline kevad''' algab [[kevadine pööripäev|kevadisel pööripäeval]] põhjapoolkeral ja [[sügisene pööripäev|sügisesel pööripäeval]] lõunapoolkeral. Kevade kui soojema aastaaja saabumist mõjutab see kaudselt [[Päike|päikese]] käigu järgi, mis ei pruugi tähendada klimaatilise või fenoloogilise kevade saabumist sel ajal, sest sooja saabumine sõltub väga palju ka õhumasside liikumisest. == Klimaatiline kevad == [[Klimaatilised aastaajad|Klimaatiline]] kevad algab [[Vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniperioodi]] algusega, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 5 °C, ja kestab kuni suve alguseni, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 13 °C. Sellega käib koos kaks üleminekuaastaaega: * '''[[kevadtalv]]''' ehk '''eelkevad''': algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt [[Sula|sulailmad]], ja kestab kogu lumesulamise aja. Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui [[Talv|talvine]] ilm ajutiselt tagasi tuleb. * '''[[varakevad]]''' algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb [[Vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniperioodiga]] (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi) * '''päriskevad''' ehk lihtsalt '''kevad''': ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi, laiemas laastus [[Aktiivne taimekasvuperiood|aktiivse taimekasvuperioodi]] algus. == Fenoloogiline kevad == [[Fenoloogilised aastaajad|Fenoloogilist]] kevadet määratakse muutuste järgi [[Taimeriik|taime]]- ja [[Loomariik|loomariigis]], mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut. Fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad.<ref>{{Netiviide|Autor=Rein Ahas|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_fenoloogiline_kalender1|Pealkiri=Eesti fenoloogiline kalender|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|Aeg=2002|Kasutatud=21.03.2019}}</ref> Esineb öökülmi. Lõpeb õunapuude õitsemise lõppemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.<ref>{{Netiviide|Autor=Kevade märgid|URL=https://maaelu.postimees.ee/4047747/kevade-margid|Pealkiri=Jüri Kamenik|Väljaanne=Maaelu|Aeg=16.03.2017|Kasutatud=21.03.2019}}</ref> *'''[[kevadtalv]]''' ehk '''eelkevad''': [[Teder|tedre]]- ja [[Metsis|metsisemäng]], [[Künnivares|künnivarese]] saabumine, [[Tihane|tihaste]] laulmine, metsloomad elavnevad * '''[[varakevad]]''': algab kaskede mahlajooksuga. Selle jooksul õitseb [[kask]], [[sarapuu]] ja [[sinilill]], [[Rukis|talirukis]] hakkab uuesti kasvama * '''päriskevad''': algab [[Vaher|vahtra]] õitsemahakkamisega. Selle jooksul esineb [[Öökülm|öökülmi]], õitseb enamik taimi ja puid, saabuvad [[rändlinnud]], poegivad loomad. Päriskevad lõpeb [[Õunapuu|õunapuude]] õitsemisega, [[Rukis|rukkipea]] loomise ja [[piiritaja]] saabumisega. == Meteoroloogiline kevad == [[Meteoroloogilised aastaajad|Meteoroloogiline]] kevad on kokkuleppeline ajavahemik 1. märtsist 31. maini, mida kasutatakse teatud erialade raamatupidamises kokkuvõtete tegemiseks.<ref>{{Netiviide|Autor=Riigi ilmateenistus|URL=http://www.ilmateenistus.ee/definition/kevad/|Pealkiri=Kevad|Väljaanne=|Aeg=19.02.2019|Kasutatud=18.03.2019}}</ref> ==Vaata ka== *[[Kevadtalv]] *[[Varakevad]] *[[Aastaajad]] *[[Kevadpealinn]] *[[Talv]] *[[Suvi]] *[[Sügis]] == Viited == {{Viited}} {{commonscat|Spring}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Aastaajad]] 4thw8a7r5qlatklmhshsn7bi3mz4h2y 0 98294 7174224 7173619 2026-06-16T18:10:46Z Heakeel 122460 7174224 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viru Vangla | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Viru vangla 2019.jpg | pildiallkiri = Viru vangla (2019) | lühend = | deviis = | asutatud = 2006 | asutaja = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | asukoht = Ülesõidu 1, Jõhvi | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Ain Anslan (2023–) | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = 490 teenistuskohta | veebileht = [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] | märkused = }} '''Viru Vangla''' on [[vangla]] [[Jõhvi]]s. Vangla avati 29. juulil 2008.<ref name="xBM4z" /> Viru Vangla moodustati [[Eesti justiitsminister|justiitsministri]] 13. juuni 2006 määruse alusel.<ref name="GRql1" /> Vangla [[arhitektuurne projekt|arhitektuurse projekti]] autor on [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]], peaprojekteerija on [[ETP Grupp]]. Vangla ehitas [[AS Merko Ehitus]] ja see läks maksma 1,2 miljardit krooni.<ref name="zQXEb" /> Viru Vangla on 1000-kohaline kambertüüpi vangla, mille ülesanne on korraldada järgmiste isikute kinnipidamine:<ref name="SgM2F" /> * täiskasvanud [[süütegu|süüdimõistetud]] mehed, * täiskasvanud [[vahistatu]]d mehed ja naised, * alaealised vahistatud ja süüdimõistetud mehed. Viru Vangla territooriumil asub ka 150-kohaline [[Jõhvi arestimaja]], mida haldab [[Ida Politseiprefektuur]]. Vangla territoorium on 16 [[hektar]]it, see asub linna idapiiril [[Tallinna–Narva raudtee]] lähedal. == Ajalugu == === Asukoha valik === Viru Vangla rajamist Jõhvi asuti ette valmistama 2005. aastal.<ref name="GuEHr" /> Justiitsministeeriumi, [[Ida-Viru maavalitsus]]e ja [[Jõhvi linnavalitsus]]e koostöös valiti 2002. aastal krunt, mille asukohta pidas Justiitsministeerium logistilises mõttes heaks.<ref name="JyT7g" /> Tol ajal oli [[Märt Rask]] justiitsminister, [[Rein Aidma]] Ida-Viru maavanem ja [[Aavo Keerme]] Jõhvi linnapea. Kohalik võim pakkus välja ka ühe endise kaevandusala ja Jõhvi linnas paar väiksemat krunti, mis oleksid aga kitsaks jäänud. Valitsus määras 2003. aasta märtsis [[Riigi Kinnisvara AS]]-ile ülesandeks rajada Viru Vangla.<ref name="e5e7f" /> === Projekteerimine === Vangla ala detailplaneeringu koostas [[AS K&H]]<ref name="sdb6U" /> 2003. aastal.<ref name="DsZ0A" /> 4. novembril 2004 kell 14 allkirjastasid justiitsminister [[Ken-Marti Vaher]], siseminister [[Margus Leivo]] ja Riigi Kinnisvara AS esindaja Justiitsministeeriumi suures saalis koostöölepingu Viru Vangla projekteerimishanke väljakuulutamiseks.<ref name="s6sRN" /> Vangla projekteerisid [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]] (arhitektuurse osa projekt) ja [[ETP Grupp]].<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/221975 Riigi Kinnisvara aastaraamat 2008]</ref> Uue vangla projekteerimisel oli Kalle Rõõmuse sõnul arvestatud mitme [[Tartu Vangla]]s ilmnenud puudusega (ka Tartu vangla oli projekteerinud Kalle Rõõmsa büroo). Oluline oli takistada eeluurimisaluste omavahelist suhtlust, milleks kõlbavad isegi kõrvuti asuvate kambrite WC-potid.<ref name="OvzZS" /> Lahendusena on Viru Vanglas erinevalt Tartu vanglast WC-potid projekteeritud eri püstakuisse. === Riigihange === 14. juunil 2005 kuulutas Riigi Kinnisvara AS välja riigihanke<ref name="vVWDK" /> ehituse peatöövõtja leidmiseks. 18. juunil 2005 otsustas Riigi Kinnisvara AS nõukogu välja kuulutatud riigihanke tingimusi muuta. Lisati nõue, et pakkuja viimase kolme aasta käive peab olema üle 1,8 miljardi krooni<ref name="OXdS9" /> ning mitte ühelgi aastal vähem kui 400 miljonit krooni.<ref name="1Z79d" /> Seda nõuet suutis täita ainult neli Eesti ehitusettevõtet: Merko Ehitus, Skansa EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus. Ehitusfirma [[Koger & Partnerid]] vaidlustas nõude, kuid [[Riigihangete Amet]] ei rahuldanud seda. Pakkumise kutse dokumendid võtsid välja kõik neli võimalikku töövõtjat: [[AS Merko Ehitus]], [[AS Eesti Ehitus]], [[AS YIT Ehitus]] ja [[Skanska EMV AS]]<ref name="CbhxF" /> (Skansa EMV AS oli ehitanud ka [[Tartu Vangla]]). Ent pakkumuse esitas ainult kaks ettevõtet: Eesti Ehitus (maksumusega 725,4 miljonit krooni), Merko Ehitus (786,9 miljonit krooni). Et esitatud pakkumused ületasid tunduvalt hankelepingu eeldatavat maksumust, siis tunnistati riigihange luhtunuks. 23. veebruaril 2006 kuulutati välja uus riigihange. Seekord ei kehtestatud pakkujatele käibe alammäära. Tõsteti ka hanke eeldatavat maksumust. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli aprilli keskel. Pakkumise kutse dokumendid võttis välja seitse ettevõtet. Laekus neli pakkumust: Skanska EMV AS, [[Eesti Ehitus AS]] ja AS Merko Ehitus esitasid eraldi pakkumused ning [[Estconde-E OÜ]] ja [[Celander Ehitus OÜ]] esitasid ühispakkumuse. 9. juunil 2006 tunnistati edukaks AS Merko Ehitus pakkumus maksumusega 786 995 743 krooni.<ref name="jJbuW" /> Koos käibemaksu ja vangla turvalahendustega arvati kompleksi maksumuseks üle miljardi krooni. === Ehitamine === [[Pilt:Viru vangla 2007.jpg|thumb|Vangla ehitus augustis 2007]] 29. augustil 2005 algas Viru Vangla ehitus. AS YIT Ehitus alustas eeltöid: rajati ajutised teed, [[kuivenduskraav]]id ja juurdepääsuteed.<ref name="yxMZb" /> Eeltööde maksumuseks kujunes 12,8 miljonit krooni. 18. septembril 2006 pandi [[nurgakivi]].<ref name="V4aUU" /> Tõsiseks ehitusprobleemiks kujunes liigvesi.<ref name="ecjcm" /> Kuigi geoloogiliste eeluuringutega ilmnes ebasoodsaid ehitustingimusi survelise põhjavee tõttu, oli vangla logistiliselt väga hea asukohaga. Probleemid tekkisid pärast pinnase all veetõkkena toiminud savikihi eemaldamist.<ref name="kwK43" /> Probleem kõrvaldamiseks rajati täiendav kuivendussüsteem.<ref name="QgHZy" /> [[Sarikapidu]] peeti 6. juunil 2007.<ref name="CofbU" /> Vangla tugevuse ja põgenemiskindluse kontrollimiseks korraldati simuleeritud mäss. Vanglate eriüksuste mehed püüdsid murda kambrite uksi ja lõhkuda vangla piirdeid. Kõik, mis purunes, asendati uuega. 1. aprillil 2008 anti hoonekompleks üle Justiitsministeeriumile ja esimesed vangid võisid sinna sisse kolida..<ref name="MooaP" /> Lõplikuks välmimistähtajaks plaaniti 30. juuli 2008. Selleks ajaks tuli lõpetada juurdepääsuteede, kuivendussüsteemi ja [[haljastus]]ega seotud vaegtööd. Kokku osales vangla ehitamisel üle 2700 inimese.<ref name="bDNKv" /> Lepinguid sõlmiti rohkem kui 220 alltöövõtjaga. Ehituse lõpus osales objekti koristamisel 120 koristajat. == Hooned ja territoorium == [[Pilt:Viru Prison 2008 2.jpg|thumb|Viru vangla sisevaade]] [[Pilt:Viru Prison 2008 3.jpg|thumb|Ühendustunnel]] Viru Vangla on ehitanud Riigi Kinnisvara AS. Justiitsministeerium on sõlminud 2007. aastal Riigi Kinnisvara AS-ga üürilepingu vangla kasutamiseks.<ref name="5sd0n" /> Rendilepingu kohaselt maksab Justiitsministeerium vangla kasutamise eest Riigi Kinnisvara AS-le 103,5 miljonit krooni aastas kuni aastani 2038. Samasugune leping on Riigi Kinnisvara AS-il sõlmitud Siseministeeriumiga arestimaja kasutamise eest renditasuga 10 miljonit krooni aastas.<ref name="bTzJT" /> Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned:<ref name="kodukord" /> * avavangla hoone – 75 kohta,<ref name="Gl2aM" /> * tehnohoone ja koerteaedik, * arestimaja hoone, * kinnipeetavate eluhooned (kolm hoonet tähistusega S7, S8 ja S9), * vahistatute ja kinnipeetavate eluhoone (tähistusega E), * kabel ja spordihoone, * peahoone, * administratiivhoone, * tootmishoone. Kui arestimaja ja avavangla on muust vanglast eraldatud (avavangla asub väljaspool vangla piirdeid), siis eeluurimise osakond ja süüdimõistetute osakond on omavahel ühendatud [[tunnel]]i abil. Tunnel võimaldab saatjate arvu vähendada ja on ühtlasi mugav võimalus liikuda eri hoonete vahel. Muust maailmast on vangla eraldatud kahe metallist ja ühe [[betoon]]ist piirdega, mida täiendavalt turvab elektrooniline valve. == Struktuur ja juhtimine == Vanglal võib eristada järgmisi struktuuriüksusi:<ref name="kodukord" /><ref name="e1XbO" /> # vastuvõtuosakond, kartser, lukustatud kambrid – peahoones esimesel ja teisel korrusel. # eeluurimise osakond. Sinna paigutatakse vangid, kelle kohtumenetlus on veel pooleli. Selleks, et takistada eeluuritavatel teavet vahetada läbi akende ja jalutuskäikude ajal karjudes, mängib väljas kõva muusika. Kuna [[autoriõiguse seadus]] ei luba vanglas avalikult esitada nüüdisaegseid teoseid, sest nende eest tuleb maksta, siis kõlab [[Klassikaraadio]], mis esitab autoriõiguste kaitse alla mittekuuluvaid teoseid.<ref name="hTyda" /> ## täiskasvanud vahistatud (eeluuritavad ja kohtualused) – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones märgistusega "E" teisel ja kolmandal korrusel. ## alaealised vahistatud – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E esimesel korrusel 2. sektoris. # süüdimõistetute osakond. Seal viibivad inimesed, kellele on juba lõplik kohtuotsus välja kuulutatud. Süüdimõistetud paiknevad üksteisest isoleeritud boksides. Ühte boksi mahub 50 vangi. Süüdimõistetute jaoks on kaheinimesekambrid. Kamber on 8 ruutmeetri suurune, lisaks asub iga kambri juures eraldi 1,5-ruutmeetrine [[WC]]. Kambritel on eritugevdustega metalluksed.<ref name="nNpX6" /> Tuppa mahuvad [[nari]], laud, kaks [[taburet]]ti, kaks öökappi, riidenagid, [[laelamp]] ja kaks teadetetahvlit. Lisaks võib vangil olla direktori loal [[personaalarvuti]] (ilma [[internet]]ita), kaasaskantav [[raadio]], väike [[teler]], [[videokassettmagnetofon|video]]- ja [[helikassettmagnetofon]] ning muusikariist. 50 vangi ühine [[duširuum]] asub valvuritoa lähedal. Seda esiteks seepärast, et pesevad vangid oleksid kergemini jälgitavad, teiseks kipuvad vangid tihti vett jooksma jätma, kui neil keegi silma peal ei hoia. ## täiskasvanud süüdimõistetute osakond – kinnipeetavate eluhoones S8 ## töötavate kinnipeetavate osakond – kinnipeetavate eluhoones S7 ## noorte süüdimõistetute osakond – eluhoones S9 ## tugevdatud järelevalvega osakond, mida nii vangla töötajate kui vangide kõnepruugis kutsutakse "Supermaxiks",<ref name="6nQMN" /><ref name="NqhCg" /> – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E neljandal korrusel. Supermaxis kannavad karistust need kinnipeetavad, keda peetakse ka vangistatuna ohtlikuks.<ref name="ULSgZ" /> # arestimaja osakond # avavangla osakond. Direktorid: * Edvard Remsel (2006–2009)<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/26925173/viru-vangla-direktor-lahkub-toolt Viru vangla direktor lahkub töölt], Gelfi.ee, 16.11.2009</ref> * Priit Post (2009–2010, direktori kohusetäitja, justiitsministeeriumi vanglateenistuses karistuse täideviimise talituse juhataja)<ref name="YxYeU" /> * Anu Möldri (2015–2018)<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/82057081/viru-vangla-direktor-lahkub-ametist-et-puhenduda-opitud-erialale Viru vangla direktor lahkub ametist, et pühenduda õpitud erialale], Maaleht, 10.05.2018</ref> * Marek Aas (2018–2023)<ref>[https://www.just.ee/uudised/viru-vangla-uueks-direktoriks-saab-marek-aas Viru vangla uueks direktoriks saab Marek Aas], www.just.ee, 19.09.2018</ref> * Ain Anslan (2023–)<ref>[https://www.postimees.ee/7849899/viru-vangla-uus-direktor-on-ain-anslan Viru vangla uus direktor on Ain Anslan], Postimees, 7. september 2023</ref> == Vangi sotsialiseerimine == [[Pilt:Viru Prison 2008 5.jpg|thumb|Süüdimõistetute kamber]] Vangide [[sotsialiseerumine|sotsialiseerumise]] soodustamiseks on Viru Vanglas mitu võimalust. === Õppimine === Õppetööd korraldavad vanglas kohalikud õppeasutused. [[Üldharidus]]t annab [[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]]<ref name="aBrob" /> ja [[kutseharidus]]t [[Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus]].<ref name="rGuzr" /> Üldharidust asub 2008. aastal omandama 120 kinnipeetavat. Õppetöö toimub 5.–12. klassini. Kutseõpet alustab 95 kinnipeetavat, kes saavad omandada [[abikokk|abikoka]], [[keevitaja]] ja [[tisler]]i kutse. Riigikeele kursused toimuvad 2008. õppeaastal kolmele õppegrupile. Kokku hakkab [[eesti keel]]t õppima 45 kinnipeetavat. Riigikeele kursuste maht on 86 tundi, sellele lisandub iseseisev töö. Kursuse läbinud sooritavad eksami ja edasijõudnud saavad sooritada ka riikliku tasemeeksami. 2010. aastal organiseeriti Viru Vangla süüdimõistetutele B-kategooria autojuhi kursused. Eesti riik panustas sellesse õppesse 100 000 krooni, mis moodustas kursuse tegelikust maksumusest 15%. Ülejäänud raha tuli Eesti vanglasüsteemi tugevdamisele orienteeritud [[Norra]] välisabi fondist, mille kogusuurus on 11 miljonit eesti krooni. Kursustest saab osa võtta 20 kinnipeetavat, kelle madal riskitase võimaldab neil väljaspool vangla territooriumi käia õppesõitu tegemas. Turvalisuse huvides on õppesõitu kaasatud siiski ka vanglaametnikud. Õppesõidu instruktori sõnul teeb õpetamise raskeks asjaolu, et aastaid vangimajas olnud kinnipeetavad ootavad instruktorilt käske ja kindlaid rusikareegleid ning oma peaga ei mõtle, aga oma peaga mõtlemine on liikluses väga oluline.<ref name="nZfoL" /> === Töötamine === Vangid saavad teha [[palgatöö|palgalist tööd]] ASi [[Eesti Vanglatööstus]] vahendusel. Viru Vanglas olevas kahes suures töökojas käib mitme ettevõtte tootmine<ref name="OSzZJ" />.<ref name="rNY9m" /> Üks ettevõtteist, [[Palu Steel OÜ]], võimaldab vangidel valmistada metallkonstruktsioone.<ref name="MlJLK" /> === Noored kinnipeetavad === Vanglasse on loodud eriüksus 250 noorele kinnipeetavale vanuses 14–21 aastat.<ref name="ImPTj" /> Et noori paremini tavaellu tagasi suunata, kuuluvad osakonna koosseisu just noortele spetsialiseerunud ametnikud: [[psühholoog]]id, [[sotsiaaltöötaja]]d, [[huvijuht]], julgeolekuametnikud ja [[kaplan]]. Noorteosakonda, kus töötab 45 ametnikku, juhib vangla asedirektor noorte vangistuse alal.<ref name="jJ4k7" /> == Vangla igapäevaeluga seotud sündmused == [[Pilt:Viru Prison 2008 4.jpg|thumb|Uks Viru Vanglas]] 1. juulil 2008 pöördus Viru Vangla kinnipeetav kohtusse, sest juunis 2008 paigutati tema kambrisse 17 päevaks eesti keelt mittevaldav isik. Peale selle ei pääsenud kaebaja enda sõnul psühholoogi vastuvõtule. Kinnipeetav kaebas, et selle kõige tagajärjel on talle tekitatud psüühiline trauma, ja ta nõudis vanglalt kompensatsiooni 2000 eurot.<ref name="JN3DY" /> Augusti lõpus 2008 kaebas Viru Vanglas kinnipeetav vangla kohtusse, et 25. juulil 2008 olevat talle vanglas toiduks pakutud toorest muna. Kaebaja kinnitas, et sellise muna pakkumisega on talle tekitatud 5000 krooni kahju, mida ta oma kaebuses ka vanglalt nõudis. Kui kohus küsis selle kohta Viru Vangla seisukohta, teatas kinnipidamisasutus, et vaidlusalune muna ei olnud toores, vaid pehme. 9. oktoobril 2008 võtsid Viru Vangla kaks alaealist kinnipeetavat õppetöö ajal [[pantvang]]i vangla [[sotsiaalpedagoog]]i. Pantvangivõtjad helistasid töötaja kabinetist vangla korrapidajale, teatasid ametniku pantvangistamisest ja nõudsid vanglast põgenemiseks autot ja mobiiltelefoni. Avalikkusele sai juhtunu teatavaks telefonikõne kaudu Kanal 2 saate "[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" toimetusse Viru Vanglast. Paari tunni jooksul vangla ja politsei lahendasid olukorra edukalt: pantvangil ei olnud vigastusi ja mõlemad pantvangivõtjad saadi kätte elusalt.<ref name="qzKJb" /><ref name="bk5Gm" /><ref name="2Tnn0" /><ref name="Hdb2p" /> Juulis 2009 avasid Viru Vangla kinnipeetavad [[veebipäevik]]u.<ref name="1MzgC" /> Justiitsministeerium ei pea seda veebipäevikut tõsiseltvõetavaks ega kavatse uurida sealse teabe päritolu. Ministeeriumi sõnutsi ei ole vangidel lubatud internetti kasutada, küll on aga vangidel vaba kirjavahetus välismaailmaga ja seega ei ole vangidel takistusi teabe edastamiseks tuttavatele, kes seda internetti riputada saavad.<ref name="NMsz5" /><ref name="0Nap4" /> 2009. aastal esitas kinnipeetav [[Tartu halduskohus|Tartu halduskohtu]] Jõhvi kohtumaja kaudu Viru Vanglale 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude [[sügelised|sügelistesse]] nakatumise eest.<ref name="m10u2" /> Viru Vangla taristu haldaja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on kaevanud kohtusse mitu kinnipeetavat, et nõuda neilt välja vangla vara lõhkumisega tekitatud kulusid.<ref name="qeZWA" /> 2009. aastal tekitati kambriakende lõhkumisega vanglale kahju umbes 250 000 krooni ulatuses. Suvel puhkenud aknapurustamise laine ajal lõhuti ligikaudu 50 akent. Peamised aknapurustajad olid alaealised ja noored kinnipeetavad. 2010. aasta alguseks on kohtuotsuseni jõudnud viis juhtumit ja kahjunõuete suuruseks on 46 600 krooni. Aknapurustamise põhjuseks olevat väidetavalt olnud värske õhu puudus. Kuid Justiitsministeerium on need väited kummutanud, kuna mõõtmised on näidanud ventilatsiooni normaalset töötamist. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kodukord">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35393/Viru+Vangla+kodukord.pdf | pealkiri =Viru Vangla kodukord | autor =Viru Vangla | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 3 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Jõhvi | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="xBM4z">{{netiviide | url =http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | pealkiri =FOTOD: Sangpomm Viru Vanglale | autor =Erik Prozes | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev.ee | aeg =29.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.07.2008 | keel = | arhiivimisaeg =31.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080731223322/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GRql1">{{netiviide | url =http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12967542 | pealkiri =Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | aeg =01.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="zQXEb">{{netiviide | url =http://www.eestikirik.ee/node/4887 | pealkiri = Viru vangla avas uksed| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Kirik | aeg =10.04.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="SgM2F">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 21 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GuEHr">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/viru | pealkiri =Viru Vangla | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht =Viru Vangla koduleht | väljaandja =Eesti Justiitsministeerium | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-11 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070811162333/http://www.vangla.ee/viru | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JyT7g">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/371056 | pealkiri = Viru vangla kerkib Jõhvis liigvee ja uppumisohu kiuste | autor =Kai Kalamees | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =23. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="e5e7f">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=19261&tpl=1006 | pealkiri =Valitsuse briifinguruum. 24. Hüvitusfondi vara üleandmine. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =04.03.2003 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="sdb6U">{{netiviide | url =http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | pealkiri =Valimik Viimaste Aastate Olulisemaid Töid | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS K&H koduleht | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070801035322/http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="DsZ0A">{{netiviide | url =http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | pealkiri =Curriculum Vitae | autor =Heiki Kalberg | failitüüp =doc | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-07-13 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070713011510/http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="s6sRN">{{netiviide | url =http://www.just.ee/5610 | pealkiri =Justiitsminister, siseminister ja RKAS allkirjastavad koostööleppe Viru vangla projekteerimiseks | autor =Kristi Künnapas | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Justiitsministeeriumi koduleht | aeg =04.11.2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =15.08.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070815034336/http://www.just.ee/5610 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="OvzZS">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/270581 | pealkiri = Viru vanglas liiguvad vangid läbi punase toru| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =28. juuli 2004 | koht = | väljaandja =| vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="vVWDK">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/294475 | pealkiri =Riik kuulutas Viru vangla hanke välja | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =15. juuni 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="OXdS9">{{netiviide | url =http://www.aripaev.ee/3132/uud_uudidx_313211.html?e=mc2&leht_id=3132 | pealkiri =Viru vangla ehitushange kangutab Riigi Kinnisvara juhte | autor =Gea Velthut-Sokka ja Piret Reiljan | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =ÄP Online | aeg =15.02.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="1Z79d">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3013/uud_uudidx_301302 | pealkiri =RKASi juht süüdistab Kalev Kallot suurte firmade eelistamises | autor =Gea Velthut-Sokka | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.10.2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="CbhxF">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/308370 | pealkiri =Viru vanglale ei leita ehitajat | autor =Signe Kalberg | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =29. detsember 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="jJbuW">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | pealkiri =Viru vangla läheb maksma üle miljardi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =9.06.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =25.06.2006 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20060625145858/http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yxMZb">{{netiviide | url =http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | pealkiri =YIT Ehitus teostab Viru Vangla ehituse eeltööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =YIT Ehitusw koduleht | aeg =25. august 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =19.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-06-09 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070609173347/http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="V4aUU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/190906/esileht/majandus/218642.php | pealkiri =Viru vanglale pandi nurgakivi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =18.09.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ecjcm">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/370877 | pealkiri =Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu | autor =Rein Sikk | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =22. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="kwK43">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | pealkiri =Viru vangla upub | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =20.12.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =10.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080410232842/http://pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="QgHZy">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/378408 | pealkiri =Viru vangla piirkonna kuivendussüsteem maksab 37 miljonit | autor =Kadri Masing | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =16. märts 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="CofbU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | pealkiri =Viru vangla pidas sarikapidu | autor =[[Hanneli Rudi]] | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =07.06.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =7.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080407063921/http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="MooaP">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/424188 | pealkiri =Viru vangla sai lõpuks valmis | autor =Haldi Ellam | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bDNKv">{{netiviide | url =http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | pealkiri =Viru vangla ehitusel osales üle 2700 inimese | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS Merko koduleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =26.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =8.08.2011 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110808055024/http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Gl2aM">[http://tartu.postimees.ee/260908/tartu_postimees/arvamus/342398.php Priit Post: jah, vangide koguarv Tartus suureneb]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="e1XbO">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/269395 | pealkiri =Viru vangla tuleb Tartu omast kindlam | autor =Marii Karell | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =10. juuli 2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =31.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="hTyda">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/422059 | pealkiri =Viru vangla ootab õhetava pruudina pulmapäeva | autor = Rein Sikk| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =13. märts 2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nNpX6">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | pealkiri =Viru vanglasse soomlaste turvauks ei sobi | autor =Risto Berendson | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =31.08.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =3.12.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081203012654/http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="6nQMN">{{netiviide | url =http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | pealkiri =Tegelik elu Eesti kõige karmimas vanglas | autor =Janar Filippov | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Ekspress | aeg =16.11.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =21.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080721001408/http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NqhCg">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/472724 | pealkiri =Viru vanglasse tehti salaosakond| autor =Holger Roonemaa | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht| aeg =4. juuli 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009| keel =}}</ref> <ref name="ULSgZ">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =31.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305043448/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="5sd0n">{{netiviide | url =http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&a_id=9810&agr=1&aeg= | pealkiri =RKAS annab Viru vangla 103 miljoni eest aastas rendile | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Kinnisvaraturg | aeg =16. veebruar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="YxYeU">[http://www.virumaateataja.ee/?id=200596 Viru vanglat juhib suveni kohusetäitja]</ref> <ref name="bTzJT">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | pealkiri =14. Loa andmine lepingute sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga Viru vangla ja arestimaja üürilepingud) | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Valitsuse briifinguruum | aeg =25.01.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =17.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =16.10.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20071016221733/http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="aBrob">[https://www.riigiteataja.ee/akt/417072015002?leiaKehtiv Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus] elektroonilises [[Riigi Teataja]]s.</ref> <ref name="rGuzr">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19766536 | pealkiri =Viru Vanglas oli täna esimene koolipäev | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =1. september 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =2.09.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nZfoL">Viru vangla asukad saavad riigi toel juhiloa. Põhjarannik, 6. jaanuar 2010, lk. 1</ref> <ref name="OSzZJ">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/272728 | pealkiri =Me ei ütle kunagi: tere tulemast vanglasse! | autor =Maarius Suviste | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =27.03.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="rNY9m">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3987/rubr_artiklid_398705 | pealkiri =Tööjõud trellide tagant | autor =Tiit Reinart | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MlJLK">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/140508/esileht/majandus/330191.php | pealkiri =Vangid saavad metallitööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =14.05.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ImPTj">{{netiviide | url =http://www.virumaateataja.ee/310708/esileht/15048036.php?&Y=2008&M=8 | pealkiri =Viru vanglakompleksis on nii kool kui kabel | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Virumaa Teataja | aeg =31.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jJ4k7">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 29 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =11.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JN3DY">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | pealkiri =Vang läks toore muna pärast kohtusse | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =07.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305022319/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="qzKJb">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=20069168 | pealkiri =Viru vanglas toimus pantvangidraama | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =9. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bk5Gm">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | pealkiri =Pantvangistajatest lapsed nõudsid autot ja raha | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =10. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =28.02.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170228174302/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="2Tnn0">{{netiviide | url =http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | pealkiri =Alaealised kurjategijad sidusid vanglas pantvangi tooli külge | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Reporter online | aeg =09.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =11.10.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081011224115/http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Hdb2p">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/299573 | pealkiri =Pantvangidraama | autor =Eve Heinla | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =11.10.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="1MzgC">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =30. juuli 2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =1.08.2009 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20090801000156/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NMsz5">{{netiviide | url =http://uudised.err.ee/index.php?06172688 | pealkiri =Ministeerium: vangide blogi pole tõsiseltvõetav | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Raadio Uudised | aeg =30.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="0Nap4">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/?id=147580 | pealkiri =Eriti valvatud vangid avasid oma veebipäeviku | autor =Hanneli Rudi | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg = 30.07.2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="m10u2">Kinnipeetav nõuab vanglalt sügeliste pärast hüvitist. Põhjarannik, 5. jaanuar 2010, lk 4</ref> <ref name="qeZWA">Erik Kalda. Riigifirma kaebab aknalõhkujaist vangid kohtusse. Põhjarannik, 19. veebruar 2010, lk 1</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Viru Prison}} * [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] {{koord|NS=59.357958|EW=27.458224|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vanglad]] [[Kategooria:Jõhvi]] 67gjrebg4z7i8xifa1d2skcwbb1hqdj 7174247 7174224 2026-06-16T18:40:38Z Heakeel 122460 /* Ehitamine */ 7174247 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viru Vangla | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Viru vangla 2019.jpg | pildiallkiri = Viru vangla (2019) | lühend = | deviis = | asutatud = 2006 | asutaja = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | asukoht = Ülesõidu 1, Jõhvi | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Ain Anslan (2023–) | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = 490 teenistuskohta | veebileht = [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] | märkused = }} '''Viru Vangla''' on [[vangla]] [[Jõhvi]]s. Vangla avati 29. juulil 2008.<ref name="xBM4z" /> Viru Vangla moodustati [[Eesti justiitsminister|justiitsministri]] 13. juuni 2006 määruse alusel.<ref name="GRql1" /> Vangla [[arhitektuurne projekt|arhitektuurse projekti]] autor on [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]], peaprojekteerija on [[ETP Grupp]]. Vangla ehitas [[AS Merko Ehitus]] ja see läks maksma 1,2 miljardit krooni.<ref name="zQXEb" /> Viru Vangla on 1000-kohaline kambertüüpi vangla, mille ülesanne on korraldada järgmiste isikute kinnipidamine:<ref name="SgM2F" /> * täiskasvanud [[süütegu|süüdimõistetud]] mehed, * täiskasvanud [[vahistatu]]d mehed ja naised, * alaealised vahistatud ja süüdimõistetud mehed. Viru Vangla territooriumil asub ka 150-kohaline [[Jõhvi arestimaja]], mida haldab [[Ida Politseiprefektuur]]. Vangla territoorium on 16 [[hektar]]it, see asub linna idapiiril [[Tallinna–Narva raudtee]] lähedal. == Ajalugu == === Asukoha valik === Viru Vangla rajamist Jõhvi asuti ette valmistama 2005. aastal.<ref name="GuEHr" /> Justiitsministeeriumi, [[Ida-Viru maavalitsus]]e ja [[Jõhvi linnavalitsus]]e koostöös valiti 2002. aastal krunt, mille asukohta pidas Justiitsministeerium logistilises mõttes heaks.<ref name="JyT7g" /> Tol ajal oli [[Märt Rask]] justiitsminister, [[Rein Aidma]] Ida-Viru maavanem ja [[Aavo Keerme]] Jõhvi linnapea. Kohalik võim pakkus välja ka ühe endise kaevandusala ja Jõhvi linnas paar väiksemat krunti, mis oleksid aga kitsaks jäänud. Valitsus määras 2003. aasta märtsis [[Riigi Kinnisvara AS]]-ile ülesandeks rajada Viru Vangla.<ref name="e5e7f" /> === Projekteerimine === Vangla ala detailplaneeringu koostas [[AS K&H]]<ref name="sdb6U" /> 2003. aastal.<ref name="DsZ0A" /> 4. novembril 2004 kell 14 allkirjastasid justiitsminister [[Ken-Marti Vaher]], siseminister [[Margus Leivo]] ja Riigi Kinnisvara AS esindaja Justiitsministeeriumi suures saalis koostöölepingu Viru Vangla projekteerimishanke väljakuulutamiseks.<ref name="s6sRN" /> Vangla projekteerisid [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]] (arhitektuurse osa projekt) ja [[ETP Grupp]].<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/221975 Riigi Kinnisvara aastaraamat 2008]</ref> Uue vangla projekteerimisel oli Kalle Rõõmuse sõnul arvestatud mitme [[Tartu Vangla]]s ilmnenud puudusega (ka Tartu vangla oli projekteerinud Kalle Rõõmsa büroo). Oluline oli takistada eeluurimisaluste omavahelist suhtlust, milleks kõlbavad isegi kõrvuti asuvate kambrite WC-potid.<ref name="OvzZS" /> Lahendusena on Viru Vanglas erinevalt Tartu vanglast WC-potid projekteeritud eri püstakuisse. === Riigihange === 14. juunil 2005 kuulutas Riigi Kinnisvara AS välja riigihanke<ref name="vVWDK" /> ehituse peatöövõtja leidmiseks. 18. juunil 2005 otsustas Riigi Kinnisvara AS nõukogu välja kuulutatud riigihanke tingimusi muuta. Lisati nõue, et pakkuja viimase kolme aasta käive peab olema üle 1,8 miljardi krooni<ref name="OXdS9" /> ning mitte ühelgi aastal vähem kui 400 miljonit krooni.<ref name="1Z79d" /> Seda nõuet suutis täita ainult neli Eesti ehitusettevõtet: Merko Ehitus, Skansa EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus. Ehitusfirma [[Koger & Partnerid]] vaidlustas nõude, kuid [[Riigihangete Amet]] ei rahuldanud seda. Pakkumise kutse dokumendid võtsid välja kõik neli võimalikku töövõtjat: [[AS Merko Ehitus]], [[AS Eesti Ehitus]], [[AS YIT Ehitus]] ja [[Skanska EMV AS]]<ref name="CbhxF" /> (Skansa EMV AS oli ehitanud ka [[Tartu Vangla]]). Ent pakkumuse esitas ainult kaks ettevõtet: Eesti Ehitus (maksumusega 725,4 miljonit krooni), Merko Ehitus (786,9 miljonit krooni). Et esitatud pakkumused ületasid tunduvalt hankelepingu eeldatavat maksumust, siis tunnistati riigihange luhtunuks. 23. veebruaril 2006 kuulutati välja uus riigihange. Seekord ei kehtestatud pakkujatele käibe alammäära. Tõsteti ka hanke eeldatavat maksumust. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli aprilli keskel. Pakkumise kutse dokumendid võttis välja seitse ettevõtet. Laekus neli pakkumust: Skanska EMV AS, [[Eesti Ehitus AS]] ja AS Merko Ehitus esitasid eraldi pakkumused ning [[Estconde-E OÜ]] ja [[Celander Ehitus OÜ]] esitasid ühispakkumuse. 9. juunil 2006 tunnistati edukaks AS Merko Ehitus pakkumus maksumusega 786 995 743 krooni.<ref name="jJbuW" /> Koos käibemaksu ja vangla turvalahendustega arvati kompleksi maksumuseks üle miljardi krooni. === Ehitamine === [[Pilt:Viru vangla 2007.jpg|thumb|Vangla ehitus augustis 2007]] 29. augustil 2005 algas Viru Vangla ehitus. AS YIT Ehitus alustas eeltöid: rajati ajutised teed, [[kuivenduskraav]]id ja juurdepääsuteed.<ref name="yxMZb" /> Eeltööde maksumuseks kujunes 12,8 miljonit krooni. 18. septembril 2006 pandi [[nurgakivi]].<ref name="V4aUU" /> Tõsiseks ehitusprobleemiks kujunes liigvesi.<ref name="ecjcm" /> Kuigi geoloogiliste eeluuringutega ilmnes ebasoodsaid ehitustingimusi survelise põhjavee tõttu, oli vangla logistiliselt väga hea asukohaga. Probleemid tekkisid pärast pinnase all veetõkkena toiminud savikihi eemaldamist.<ref name="kwK43" /> Probleemi kõrvaldamiseks rajati täiendav kuivendussüsteem.<ref name="QgHZy" /> 6. juunil 2007 peeti [[sarikapidu]].<ref name="CofbU" /> Vangla taristu ja põgenemiskindluse katsetamiseks simuleeriti mäss. Vanglate eriüksuste mehed püüdsid murda kambrite uksi ja lõhkuda vangla piirdeid. Kõik, mis purunes, asendati uuega. 1. aprillil 2008 anti hoonekompleks üle Justiitsministeeriumile ja esimesed vangid võisid sisse kolida.<ref name="MooaP" /> Lõplikuks välmimistähtajaks määrati 30. juuli 2008. Selleks ajaks tuli lõpetada juurdepääsuteede, kuivendussüsteemi ja [[haljastus]]ega seotud vaegtööd. Kokku osales vangla ehitamisel üle 2700 inimese.<ref name="bDNKv" /> Lepinguid sõlmiti rohkem kui 220 alltöövõtjaga. Ehituse lõpus osales objekti koristamisel 120 inimest. == Hooned ja territoorium == [[Pilt:Viru Prison 2008 2.jpg|thumb|Viru vangla sisevaade]] [[Pilt:Viru Prison 2008 3.jpg|thumb|Ühendustunnel]] Viru Vangla on ehitanud Riigi Kinnisvara AS. Justiitsministeerium on sõlminud 2007. aastal Riigi Kinnisvara AS-ga üürilepingu vangla kasutamiseks.<ref name="5sd0n" /> Rendilepingu kohaselt maksab Justiitsministeerium vangla kasutamise eest Riigi Kinnisvara AS-le 103,5 miljonit krooni aastas kuni aastani 2038. Samasugune leping on Riigi Kinnisvara AS-il sõlmitud Siseministeeriumiga arestimaja kasutamise eest renditasuga 10 miljonit krooni aastas.<ref name="bTzJT" /> Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned:<ref name="kodukord" /> * avavangla hoone – 75 kohta,<ref name="Gl2aM" /> * tehnohoone ja koerteaedik, * arestimaja hoone, * kinnipeetavate eluhooned (kolm hoonet tähistusega S7, S8 ja S9), * vahistatute ja kinnipeetavate eluhoone (tähistusega E), * kabel ja spordihoone, * peahoone, * administratiivhoone, * tootmishoone. Kui arestimaja ja avavangla on muust vanglast eraldatud (avavangla asub väljaspool vangla piirdeid), siis eeluurimise osakond ja süüdimõistetute osakond on omavahel ühendatud [[tunnel]]i abil. Tunnel võimaldab saatjate arvu vähendada ja on ühtlasi mugav võimalus liikuda eri hoonete vahel. Muust maailmast on vangla eraldatud kahe metallist ja ühe [[betoon]]ist piirdega, mida täiendavalt turvab elektrooniline valve. == Struktuur ja juhtimine == Vanglal võib eristada järgmisi struktuuriüksusi:<ref name="kodukord" /><ref name="e1XbO" /> # vastuvõtuosakond, kartser, lukustatud kambrid – peahoones esimesel ja teisel korrusel. # eeluurimise osakond. Sinna paigutatakse vangid, kelle kohtumenetlus on veel pooleli. Selleks, et takistada eeluuritavatel teavet vahetada läbi akende ja jalutuskäikude ajal karjudes, mängib väljas kõva muusika. Kuna [[autoriõiguse seadus]] ei luba vanglas avalikult esitada nüüdisaegseid teoseid, sest nende eest tuleb maksta, siis kõlab [[Klassikaraadio]], mis esitab autoriõiguste kaitse alla mittekuuluvaid teoseid.<ref name="hTyda" /> ## täiskasvanud vahistatud (eeluuritavad ja kohtualused) – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones märgistusega "E" teisel ja kolmandal korrusel. ## alaealised vahistatud – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E esimesel korrusel 2. sektoris. # süüdimõistetute osakond. Seal viibivad inimesed, kellele on juba lõplik kohtuotsus välja kuulutatud. Süüdimõistetud paiknevad üksteisest isoleeritud boksides. Ühte boksi mahub 50 vangi. Süüdimõistetute jaoks on kaheinimesekambrid. Kamber on 8 ruutmeetri suurune, lisaks asub iga kambri juures eraldi 1,5-ruutmeetrine [[WC]]. Kambritel on eritugevdustega metalluksed.<ref name="nNpX6" /> Tuppa mahuvad [[nari]], laud, kaks [[taburet]]ti, kaks öökappi, riidenagid, [[laelamp]] ja kaks teadetetahvlit. Lisaks võib vangil olla direktori loal [[personaalarvuti]] (ilma [[internet]]ita), kaasaskantav [[raadio]], väike [[teler]], [[videokassettmagnetofon|video]]- ja [[helikassettmagnetofon]] ning muusikariist. 50 vangi ühine [[duširuum]] asub valvuritoa lähedal. Seda esiteks seepärast, et pesevad vangid oleksid kergemini jälgitavad, teiseks kipuvad vangid tihti vett jooksma jätma, kui neil keegi silma peal ei hoia. ## täiskasvanud süüdimõistetute osakond – kinnipeetavate eluhoones S8 ## töötavate kinnipeetavate osakond – kinnipeetavate eluhoones S7 ## noorte süüdimõistetute osakond – eluhoones S9 ## tugevdatud järelevalvega osakond, mida nii vangla töötajate kui vangide kõnepruugis kutsutakse "Supermaxiks",<ref name="6nQMN" /><ref name="NqhCg" /> – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E neljandal korrusel. Supermaxis kannavad karistust need kinnipeetavad, keda peetakse ka vangistatuna ohtlikuks.<ref name="ULSgZ" /> # arestimaja osakond # avavangla osakond. Direktorid: * Edvard Remsel (2006–2009)<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/26925173/viru-vangla-direktor-lahkub-toolt Viru vangla direktor lahkub töölt], Gelfi.ee, 16.11.2009</ref> * Priit Post (2009–2010, direktori kohusetäitja, justiitsministeeriumi vanglateenistuses karistuse täideviimise talituse juhataja)<ref name="YxYeU" /> * Anu Möldri (2015–2018)<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/82057081/viru-vangla-direktor-lahkub-ametist-et-puhenduda-opitud-erialale Viru vangla direktor lahkub ametist, et pühenduda õpitud erialale], Maaleht, 10.05.2018</ref> * Marek Aas (2018–2023)<ref>[https://www.just.ee/uudised/viru-vangla-uueks-direktoriks-saab-marek-aas Viru vangla uueks direktoriks saab Marek Aas], www.just.ee, 19.09.2018</ref> * Ain Anslan (2023–)<ref>[https://www.postimees.ee/7849899/viru-vangla-uus-direktor-on-ain-anslan Viru vangla uus direktor on Ain Anslan], Postimees, 7. september 2023</ref> == Vangi sotsialiseerimine == [[Pilt:Viru Prison 2008 5.jpg|thumb|Süüdimõistetute kamber]] Vangide [[sotsialiseerumine|sotsialiseerumise]] soodustamiseks on Viru Vanglas mitu võimalust. === Õppimine === Õppetööd korraldavad vanglas kohalikud õppeasutused. [[Üldharidus]]t annab [[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]]<ref name="aBrob" /> ja [[kutseharidus]]t [[Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus]].<ref name="rGuzr" /> Üldharidust asub 2008. aastal omandama 120 kinnipeetavat. Õppetöö toimub 5.–12. klassini. Kutseõpet alustab 95 kinnipeetavat, kes saavad omandada [[abikokk|abikoka]], [[keevitaja]] ja [[tisler]]i kutse. Riigikeele kursused toimuvad 2008. õppeaastal kolmele õppegrupile. Kokku hakkab [[eesti keel]]t õppima 45 kinnipeetavat. Riigikeele kursuste maht on 86 tundi, sellele lisandub iseseisev töö. Kursuse läbinud sooritavad eksami ja edasijõudnud saavad sooritada ka riikliku tasemeeksami. 2010. aastal organiseeriti Viru Vangla süüdimõistetutele B-kategooria autojuhi kursused. Eesti riik panustas sellesse õppesse 100 000 krooni, mis moodustas kursuse tegelikust maksumusest 15%. Ülejäänud raha tuli Eesti vanglasüsteemi tugevdamisele orienteeritud [[Norra]] välisabi fondist, mille kogusuurus on 11 miljonit eesti krooni. Kursustest saab osa võtta 20 kinnipeetavat, kelle madal riskitase võimaldab neil väljaspool vangla territooriumi käia õppesõitu tegemas. Turvalisuse huvides on õppesõitu kaasatud siiski ka vanglaametnikud. Õppesõidu instruktori sõnul teeb õpetamise raskeks asjaolu, et aastaid vangimajas olnud kinnipeetavad ootavad instruktorilt käske ja kindlaid rusikareegleid ning oma peaga ei mõtle, aga oma peaga mõtlemine on liikluses väga oluline.<ref name="nZfoL" /> === Töötamine === Vangid saavad teha [[palgatöö|palgalist tööd]] ASi [[Eesti Vanglatööstus]] vahendusel. Viru Vanglas olevas kahes suures töökojas käib mitme ettevõtte tootmine<ref name="OSzZJ" />.<ref name="rNY9m" /> Üks ettevõtteist, [[Palu Steel OÜ]], võimaldab vangidel valmistada metallkonstruktsioone.<ref name="MlJLK" /> === Noored kinnipeetavad === Vanglasse on loodud eriüksus 250 noorele kinnipeetavale vanuses 14–21 aastat.<ref name="ImPTj" /> Et noori paremini tavaellu tagasi suunata, kuuluvad osakonna koosseisu just noortele spetsialiseerunud ametnikud: [[psühholoog]]id, [[sotsiaaltöötaja]]d, [[huvijuht]], julgeolekuametnikud ja [[kaplan]]. Noorteosakonda, kus töötab 45 ametnikku, juhib vangla asedirektor noorte vangistuse alal.<ref name="jJ4k7" /> == Vangla igapäevaeluga seotud sündmused == [[Pilt:Viru Prison 2008 4.jpg|thumb|Uks Viru Vanglas]] 1. juulil 2008 pöördus Viru Vangla kinnipeetav kohtusse, sest juunis 2008 paigutati tema kambrisse 17 päevaks eesti keelt mittevaldav isik. Peale selle ei pääsenud kaebaja enda sõnul psühholoogi vastuvõtule. Kinnipeetav kaebas, et selle kõige tagajärjel on talle tekitatud psüühiline trauma, ja ta nõudis vanglalt kompensatsiooni 2000 eurot.<ref name="JN3DY" /> Augusti lõpus 2008 kaebas Viru Vanglas kinnipeetav vangla kohtusse, et 25. juulil 2008 olevat talle vanglas toiduks pakutud toorest muna. Kaebaja kinnitas, et sellise muna pakkumisega on talle tekitatud 5000 krooni kahju, mida ta oma kaebuses ka vanglalt nõudis. Kui kohus küsis selle kohta Viru Vangla seisukohta, teatas kinnipidamisasutus, et vaidlusalune muna ei olnud toores, vaid pehme. 9. oktoobril 2008 võtsid Viru Vangla kaks alaealist kinnipeetavat õppetöö ajal [[pantvang]]i vangla [[sotsiaalpedagoog]]i. Pantvangivõtjad helistasid töötaja kabinetist vangla korrapidajale, teatasid ametniku pantvangistamisest ja nõudsid vanglast põgenemiseks autot ja mobiiltelefoni. Avalikkusele sai juhtunu teatavaks telefonikõne kaudu Kanal 2 saate "[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" toimetusse Viru Vanglast. Paari tunni jooksul vangla ja politsei lahendasid olukorra edukalt: pantvangil ei olnud vigastusi ja mõlemad pantvangivõtjad saadi kätte elusalt.<ref name="qzKJb" /><ref name="bk5Gm" /><ref name="2Tnn0" /><ref name="Hdb2p" /> Juulis 2009 avasid Viru Vangla kinnipeetavad [[veebipäevik]]u.<ref name="1MzgC" /> Justiitsministeerium ei pea seda veebipäevikut tõsiseltvõetavaks ega kavatse uurida sealse teabe päritolu. Ministeeriumi sõnutsi ei ole vangidel lubatud internetti kasutada, küll on aga vangidel vaba kirjavahetus välismaailmaga ja seega ei ole vangidel takistusi teabe edastamiseks tuttavatele, kes seda internetti riputada saavad.<ref name="NMsz5" /><ref name="0Nap4" /> 2009. aastal esitas kinnipeetav [[Tartu halduskohus|Tartu halduskohtu]] Jõhvi kohtumaja kaudu Viru Vanglale 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude [[sügelised|sügelistesse]] nakatumise eest.<ref name="m10u2" /> Viru Vangla taristu haldaja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on kaevanud kohtusse mitu kinnipeetavat, et nõuda neilt välja vangla vara lõhkumisega tekitatud kulusid.<ref name="qeZWA" /> 2009. aastal tekitati kambriakende lõhkumisega vanglale kahju umbes 250 000 krooni ulatuses. Suvel puhkenud aknapurustamise laine ajal lõhuti ligikaudu 50 akent. Peamised aknapurustajad olid alaealised ja noored kinnipeetavad. 2010. aasta alguseks on kohtuotsuseni jõudnud viis juhtumit ja kahjunõuete suuruseks on 46 600 krooni. Aknapurustamise põhjuseks olevat väidetavalt olnud värske õhu puudus. Kuid Justiitsministeerium on need väited kummutanud, kuna mõõtmised on näidanud ventilatsiooni normaalset töötamist. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kodukord">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35393/Viru+Vangla+kodukord.pdf | pealkiri =Viru Vangla kodukord | autor =Viru Vangla | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 3 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Jõhvi | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="xBM4z">{{netiviide | url =http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | pealkiri =FOTOD: Sangpomm Viru Vanglale | autor =Erik Prozes | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev.ee | aeg =29.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.07.2008 | keel = | arhiivimisaeg =31.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080731223322/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GRql1">{{netiviide | url =http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12967542 | pealkiri =Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | aeg =01.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="zQXEb">{{netiviide | url =http://www.eestikirik.ee/node/4887 | pealkiri = Viru vangla avas uksed| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Kirik | aeg =10.04.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="SgM2F">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 21 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GuEHr">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/viru | pealkiri =Viru Vangla | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht =Viru Vangla koduleht | väljaandja =Eesti Justiitsministeerium | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-11 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070811162333/http://www.vangla.ee/viru | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JyT7g">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/371056 | pealkiri = Viru vangla kerkib Jõhvis liigvee ja uppumisohu kiuste | autor =Kai Kalamees | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =23. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="e5e7f">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=19261&tpl=1006 | pealkiri =Valitsuse briifinguruum. 24. Hüvitusfondi vara üleandmine. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =04.03.2003 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="sdb6U">{{netiviide | url =http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | pealkiri =Valimik Viimaste Aastate Olulisemaid Töid | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS K&H koduleht | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070801035322/http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="DsZ0A">{{netiviide | url =http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | pealkiri =Curriculum Vitae | autor =Heiki Kalberg | failitüüp =doc | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-07-13 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070713011510/http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="s6sRN">{{netiviide | url =http://www.just.ee/5610 | pealkiri =Justiitsminister, siseminister ja RKAS allkirjastavad koostööleppe Viru vangla projekteerimiseks | autor =Kristi Künnapas | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Justiitsministeeriumi koduleht | aeg =04.11.2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =15.08.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070815034336/http://www.just.ee/5610 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="OvzZS">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/270581 | pealkiri = Viru vanglas liiguvad vangid läbi punase toru| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =28. juuli 2004 | koht = | väljaandja =| vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="vVWDK">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/294475 | pealkiri =Riik kuulutas Viru vangla hanke välja | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =15. juuni 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="OXdS9">{{netiviide | url =http://www.aripaev.ee/3132/uud_uudidx_313211.html?e=mc2&leht_id=3132 | pealkiri =Viru vangla ehitushange kangutab Riigi Kinnisvara juhte | autor =Gea Velthut-Sokka ja Piret Reiljan | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =ÄP Online | aeg =15.02.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="1Z79d">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3013/uud_uudidx_301302 | pealkiri =RKASi juht süüdistab Kalev Kallot suurte firmade eelistamises | autor =Gea Velthut-Sokka | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.10.2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="CbhxF">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/308370 | pealkiri =Viru vanglale ei leita ehitajat | autor =Signe Kalberg | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =29. detsember 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="jJbuW">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | pealkiri =Viru vangla läheb maksma üle miljardi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =9.06.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =25.06.2006 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20060625145858/http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yxMZb">{{netiviide | url =http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | pealkiri =YIT Ehitus teostab Viru Vangla ehituse eeltööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =YIT Ehitusw koduleht | aeg =25. august 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =19.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-06-09 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070609173347/http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="V4aUU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/190906/esileht/majandus/218642.php | pealkiri =Viru vanglale pandi nurgakivi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =18.09.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ecjcm">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/370877 | pealkiri =Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu | autor =Rein Sikk | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =22. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="kwK43">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | pealkiri =Viru vangla upub | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =20.12.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =10.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080410232842/http://pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="QgHZy">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/378408 | pealkiri =Viru vangla piirkonna kuivendussüsteem maksab 37 miljonit | autor =Kadri Masing | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =16. märts 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="CofbU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | pealkiri =Viru vangla pidas sarikapidu | autor =[[Hanneli Rudi]] | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =07.06.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =7.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080407063921/http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="MooaP">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/424188 | pealkiri =Viru vangla sai lõpuks valmis | autor =Haldi Ellam | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bDNKv">{{netiviide | url =http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | pealkiri =Viru vangla ehitusel osales üle 2700 inimese | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS Merko koduleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =26.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =8.08.2011 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110808055024/http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Gl2aM">[http://tartu.postimees.ee/260908/tartu_postimees/arvamus/342398.php Priit Post: jah, vangide koguarv Tartus suureneb]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="e1XbO">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/269395 | pealkiri =Viru vangla tuleb Tartu omast kindlam | autor =Marii Karell | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =10. juuli 2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =31.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="hTyda">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/422059 | pealkiri =Viru vangla ootab õhetava pruudina pulmapäeva | autor = Rein Sikk| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =13. märts 2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nNpX6">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | pealkiri =Viru vanglasse soomlaste turvauks ei sobi | autor =Risto Berendson | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =31.08.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =3.12.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081203012654/http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="6nQMN">{{netiviide | url =http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | pealkiri =Tegelik elu Eesti kõige karmimas vanglas | autor =Janar Filippov | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Ekspress | aeg =16.11.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =21.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080721001408/http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NqhCg">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/472724 | pealkiri =Viru vanglasse tehti salaosakond| autor =Holger Roonemaa | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht| aeg =4. juuli 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009| keel =}}</ref> <ref name="ULSgZ">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =31.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305043448/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="5sd0n">{{netiviide | url =http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&a_id=9810&agr=1&aeg= | pealkiri =RKAS annab Viru vangla 103 miljoni eest aastas rendile | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Kinnisvaraturg | aeg =16. veebruar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="YxYeU">[http://www.virumaateataja.ee/?id=200596 Viru vanglat juhib suveni kohusetäitja]</ref> <ref name="bTzJT">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | pealkiri =14. Loa andmine lepingute sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga Viru vangla ja arestimaja üürilepingud) | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Valitsuse briifinguruum | aeg =25.01.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =17.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =16.10.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20071016221733/http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="aBrob">[https://www.riigiteataja.ee/akt/417072015002?leiaKehtiv Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus] elektroonilises [[Riigi Teataja]]s.</ref> <ref name="rGuzr">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19766536 | pealkiri =Viru Vanglas oli täna esimene koolipäev | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =1. september 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =2.09.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nZfoL">Viru vangla asukad saavad riigi toel juhiloa. Põhjarannik, 6. jaanuar 2010, lk. 1</ref> <ref name="OSzZJ">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/272728 | pealkiri =Me ei ütle kunagi: tere tulemast vanglasse! | autor =Maarius Suviste | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =27.03.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="rNY9m">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3987/rubr_artiklid_398705 | pealkiri =Tööjõud trellide tagant | autor =Tiit Reinart | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MlJLK">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/140508/esileht/majandus/330191.php | pealkiri =Vangid saavad metallitööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =14.05.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ImPTj">{{netiviide | url =http://www.virumaateataja.ee/310708/esileht/15048036.php?&Y=2008&M=8 | pealkiri =Viru vanglakompleksis on nii kool kui kabel | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Virumaa Teataja | aeg =31.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jJ4k7">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 29 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =11.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JN3DY">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | pealkiri =Vang läks toore muna pärast kohtusse | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =07.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305022319/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="qzKJb">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=20069168 | pealkiri =Viru vanglas toimus pantvangidraama | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =9. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bk5Gm">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | pealkiri =Pantvangistajatest lapsed nõudsid autot ja raha | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =10. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =28.02.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170228174302/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="2Tnn0">{{netiviide | url =http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | pealkiri =Alaealised kurjategijad sidusid vanglas pantvangi tooli külge | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Reporter online | aeg =09.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =11.10.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081011224115/http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Hdb2p">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/299573 | pealkiri =Pantvangidraama | autor =Eve Heinla | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =11.10.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="1MzgC">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =30. juuli 2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =1.08.2009 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20090801000156/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NMsz5">{{netiviide | url =http://uudised.err.ee/index.php?06172688 | pealkiri =Ministeerium: vangide blogi pole tõsiseltvõetav | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Raadio Uudised | aeg =30.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="0Nap4">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/?id=147580 | pealkiri =Eriti valvatud vangid avasid oma veebipäeviku | autor =Hanneli Rudi | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg = 30.07.2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="m10u2">Kinnipeetav nõuab vanglalt sügeliste pärast hüvitist. Põhjarannik, 5. jaanuar 2010, lk 4</ref> <ref name="qeZWA">Erik Kalda. Riigifirma kaebab aknalõhkujaist vangid kohtusse. Põhjarannik, 19. veebruar 2010, lk 1</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Viru Prison}} * [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] {{koord|NS=59.357958|EW=27.458224|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vanglad]] [[Kategooria:Jõhvi]] ikpmz6i2wmh4irucwq5oz1jdn78fdig 7174288 7174247 2026-06-16T19:53:41Z Heakeel 122460 /* Hooned ja territoorium */ 7174288 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viru Vangla | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Viru vangla 2019.jpg | pildiallkiri = Viru vangla (2019) | lühend = | deviis = | asutatud = 2006 | asutaja = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | asukoht = Ülesõidu 1, Jõhvi | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Ain Anslan (2023–) | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = 490 teenistuskohta | veebileht = [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] | märkused = }} '''Viru Vangla''' on [[vangla]] [[Jõhvi]]s. Vangla avati 29. juulil 2008.<ref name="xBM4z" /> Viru Vangla moodustati [[Eesti justiitsminister|justiitsministri]] 13. juuni 2006 määruse alusel.<ref name="GRql1" /> Vangla [[arhitektuurne projekt|arhitektuurse projekti]] autor on [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]], peaprojekteerija on [[ETP Grupp]]. Vangla ehitas [[AS Merko Ehitus]] ja see läks maksma 1,2 miljardit krooni.<ref name="zQXEb" /> Viru Vangla on 1000-kohaline kambertüüpi vangla, mille ülesanne on korraldada järgmiste isikute kinnipidamine:<ref name="SgM2F" /> * täiskasvanud [[süütegu|süüdimõistetud]] mehed, * täiskasvanud [[vahistatu]]d mehed ja naised, * alaealised vahistatud ja süüdimõistetud mehed. Viru Vangla territooriumil asub ka 150-kohaline [[Jõhvi arestimaja]], mida haldab [[Ida Politseiprefektuur]]. Vangla territoorium on 16 [[hektar]]it, see asub linna idapiiril [[Tallinna–Narva raudtee]] lähedal. == Ajalugu == === Asukoha valik === Viru Vangla rajamist Jõhvi asuti ette valmistama 2005. aastal.<ref name="GuEHr" /> Justiitsministeeriumi, [[Ida-Viru maavalitsus]]e ja [[Jõhvi linnavalitsus]]e koostöös valiti 2002. aastal krunt, mille asukohta pidas Justiitsministeerium logistilises mõttes heaks.<ref name="JyT7g" /> Tol ajal oli [[Märt Rask]] justiitsminister, [[Rein Aidma]] Ida-Viru maavanem ja [[Aavo Keerme]] Jõhvi linnapea. Kohalik võim pakkus välja ka ühe endise kaevandusala ja Jõhvi linnas paar väiksemat krunti, mis oleksid aga kitsaks jäänud. Valitsus määras 2003. aasta märtsis [[Riigi Kinnisvara AS]]-ile ülesandeks rajada Viru Vangla.<ref name="e5e7f" /> === Projekteerimine === Vangla ala detailplaneeringu koostas [[AS K&H]]<ref name="sdb6U" /> 2003. aastal.<ref name="DsZ0A" /> 4. novembril 2004 kell 14 allkirjastasid justiitsminister [[Ken-Marti Vaher]], siseminister [[Margus Leivo]] ja Riigi Kinnisvara AS esindaja Justiitsministeeriumi suures saalis koostöölepingu Viru Vangla projekteerimishanke väljakuulutamiseks.<ref name="s6sRN" /> Vangla projekteerisid [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]] (arhitektuurse osa projekt) ja [[ETP Grupp]].<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/221975 Riigi Kinnisvara aastaraamat 2008]</ref> Uue vangla projekteerimisel oli Kalle Rõõmuse sõnul arvestatud mitme [[Tartu Vangla]]s ilmnenud puudusega (ka Tartu vangla oli projekteerinud Kalle Rõõmsa büroo). Oluline oli takistada eeluurimisaluste omavahelist suhtlust, milleks kõlbavad isegi kõrvuti asuvate kambrite WC-potid.<ref name="OvzZS" /> Lahendusena on Viru Vanglas erinevalt Tartu vanglast WC-potid projekteeritud eri püstakuisse. === Riigihange === 14. juunil 2005 kuulutas Riigi Kinnisvara AS välja riigihanke<ref name="vVWDK" /> ehituse peatöövõtja leidmiseks. 18. juunil 2005 otsustas Riigi Kinnisvara AS nõukogu välja kuulutatud riigihanke tingimusi muuta. Lisati nõue, et pakkuja viimase kolme aasta käive peab olema üle 1,8 miljardi krooni<ref name="OXdS9" /> ning mitte ühelgi aastal vähem kui 400 miljonit krooni.<ref name="1Z79d" /> Seda nõuet suutis täita ainult neli Eesti ehitusettevõtet: Merko Ehitus, Skansa EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus. Ehitusfirma [[Koger & Partnerid]] vaidlustas nõude, kuid [[Riigihangete Amet]] ei rahuldanud seda. Pakkumise kutse dokumendid võtsid välja kõik neli võimalikku töövõtjat: [[AS Merko Ehitus]], [[AS Eesti Ehitus]], [[AS YIT Ehitus]] ja [[Skanska EMV AS]]<ref name="CbhxF" /> (Skansa EMV AS oli ehitanud ka [[Tartu Vangla]]). Ent pakkumuse esitas ainult kaks ettevõtet: Eesti Ehitus (maksumusega 725,4 miljonit krooni), Merko Ehitus (786,9 miljonit krooni). Et esitatud pakkumused ületasid tunduvalt hankelepingu eeldatavat maksumust, siis tunnistati riigihange luhtunuks. 23. veebruaril 2006 kuulutati välja uus riigihange. Seekord ei kehtestatud pakkujatele käibe alammäära. Tõsteti ka hanke eeldatavat maksumust. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli aprilli keskel. Pakkumise kutse dokumendid võttis välja seitse ettevõtet. Laekus neli pakkumust: Skanska EMV AS, [[Eesti Ehitus AS]] ja AS Merko Ehitus esitasid eraldi pakkumused ning [[Estconde-E OÜ]] ja [[Celander Ehitus OÜ]] esitasid ühispakkumuse. 9. juunil 2006 tunnistati edukaks AS Merko Ehitus pakkumus maksumusega 786 995 743 krooni.<ref name="jJbuW" /> Koos käibemaksu ja vangla turvalahendustega arvati kompleksi maksumuseks üle miljardi krooni. === Ehitamine === [[Pilt:Viru vangla 2007.jpg|thumb|Vangla ehitus augustis 2007]] 29. augustil 2005 algas Viru Vangla ehitus. AS YIT Ehitus alustas eeltöid: rajati ajutised teed, [[kuivenduskraav]]id ja juurdepääsuteed.<ref name="yxMZb" /> Eeltööde maksumuseks kujunes 12,8 miljonit krooni. 18. septembril 2006 pandi [[nurgakivi]].<ref name="V4aUU" /> Tõsiseks ehitusprobleemiks kujunes liigvesi.<ref name="ecjcm" /> Kuigi geoloogiliste eeluuringutega ilmnes ebasoodsaid ehitustingimusi survelise põhjavee tõttu, oli vangla logistiliselt väga hea asukohaga. Probleemid tekkisid pärast pinnase all veetõkkena toiminud savikihi eemaldamist.<ref name="kwK43" /> Probleemi kõrvaldamiseks rajati täiendav kuivendussüsteem.<ref name="QgHZy" /> 6. juunil 2007 peeti [[sarikapidu]].<ref name="CofbU" /> Vangla taristu ja põgenemiskindluse katsetamiseks simuleeriti mäss. Vanglate eriüksuste mehed püüdsid murda kambrite uksi ja lõhkuda vangla piirdeid. Kõik, mis purunes, asendati uuega. 1. aprillil 2008 anti hoonekompleks üle Justiitsministeeriumile ja esimesed vangid võisid sisse kolida.<ref name="MooaP" /> Lõplikuks välmimistähtajaks määrati 30. juuli 2008. Selleks ajaks tuli lõpetada juurdepääsuteede, kuivendussüsteemi ja [[haljastus]]ega seotud vaegtööd. Kokku osales vangla ehitamisel üle 2700 inimese.<ref name="bDNKv" /> Lepinguid sõlmiti rohkem kui 220 alltöövõtjaga. Ehituse lõpus osales objekti koristamisel 120 inimest. == Hooned ja territoorium == [[Pilt:Viru Prison 2008 2.jpg|thumb|Viru vangla sisevaade]] [[Pilt:Viru Prison 2008 3.jpg|thumb|Ühendustunnel]] Viru Vangla on ehitanud Riigi Kinnisvara AS. Justiitsministeerium on sõlminud 2007. aastal Riigi Kinnisvara AS-ga üürilepingu vangla kasutamiseks.<ref name="5sd0n" /> Rendilepingu kohaselt maksab Justiitsministeerium vangla kasutamise eest Riigi Kinnisvara AS-le 103,5 miljonit krooni aastas kuni aastani 2038. Riigi Kinnisvara AS on sõlminud rendilepingu Siseministeeriumiga arestimaja rentimiseks tasuga 10 miljonit krooni aastas.<ref name="bTzJT" /> Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned:<ref name="kodukord" /> * avavangla hoone – 75 kohta,<ref name="Gl2aM" /> * tehnohoone ja koerteaedik, * arestimaja hoone, * kinnipeetavate eluhooned (kolm hoonet tähistusega S7, S8 ja S9), * vahistatute ja kinnipeetavate eluhoone (tähistusega E), * kabel ja spordihoone, * peahoone, * administratiivhoone, * tootmishoone. Kui arestimaja ja avavangla on muust vanglast eraldatud (avavangla asub väljaspool vangla piirdeid), siis eeluurimise osakond ja süüdimõistetute osakond on omavahel ühendatud [[tunnel]]i abil. Tunnel võimaldab saatjate arvu vähendada ja on ühtlasi mugav võimalus liikuda eri hoonete vahel. Muust maailmast on vangla eraldatud kahe metallist ja ühe [[betoon]]ist piirdega, mida täiendavalt turvab elektrooniline valve. == Struktuur ja juhtimine == Vanglal võib eristada järgmisi struktuuriüksusi:<ref name="kodukord" /><ref name="e1XbO" /> # vastuvõtuosakond, kartser, lukustatud kambrid – peahoones esimesel ja teisel korrusel. # eeluurimise osakond. Sinna paigutatakse vangid, kelle kohtumenetlus on veel pooleli. Selleks, et takistada eeluuritavatel teavet vahetada läbi akende ja jalutuskäikude ajal karjudes, mängib väljas kõva muusika. Kuna [[autoriõiguse seadus]] ei luba vanglas avalikult esitada nüüdisaegseid teoseid, sest nende eest tuleb maksta, siis kõlab [[Klassikaraadio]], mis esitab autoriõiguste kaitse alla mittekuuluvaid teoseid.<ref name="hTyda" /> ## täiskasvanud vahistatud (eeluuritavad ja kohtualused) – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones märgistusega "E" teisel ja kolmandal korrusel. ## alaealised vahistatud – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E esimesel korrusel 2. sektoris. # süüdimõistetute osakond. Seal viibivad inimesed, kellele on juba lõplik kohtuotsus välja kuulutatud. Süüdimõistetud paiknevad üksteisest isoleeritud boksides. Ühte boksi mahub 50 vangi. Süüdimõistetute jaoks on kaheinimesekambrid. Kamber on 8 ruutmeetri suurune, lisaks asub iga kambri juures eraldi 1,5-ruutmeetrine [[WC]]. Kambritel on eritugevdustega metalluksed.<ref name="nNpX6" /> Tuppa mahuvad [[nari]], laud, kaks [[taburet]]ti, kaks öökappi, riidenagid, [[laelamp]] ja kaks teadetetahvlit. Lisaks võib vangil olla direktori loal [[personaalarvuti]] (ilma [[internet]]ita), kaasaskantav [[raadio]], väike [[teler]], [[videokassettmagnetofon|video]]- ja [[helikassettmagnetofon]] ning muusikariist. 50 vangi ühine [[duširuum]] asub valvuritoa lähedal. Seda esiteks seepärast, et pesevad vangid oleksid kergemini jälgitavad, teiseks kipuvad vangid tihti vett jooksma jätma, kui neil keegi silma peal ei hoia. ## täiskasvanud süüdimõistetute osakond – kinnipeetavate eluhoones S8 ## töötavate kinnipeetavate osakond – kinnipeetavate eluhoones S7 ## noorte süüdimõistetute osakond – eluhoones S9 ## tugevdatud järelevalvega osakond, mida nii vangla töötajate kui vangide kõnepruugis kutsutakse "Supermaxiks",<ref name="6nQMN" /><ref name="NqhCg" /> – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E neljandal korrusel. Supermaxis kannavad karistust need kinnipeetavad, keda peetakse ka vangistatuna ohtlikuks.<ref name="ULSgZ" /> # arestimaja osakond # avavangla osakond. Direktorid: * Edvard Remsel (2006–2009)<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/26925173/viru-vangla-direktor-lahkub-toolt Viru vangla direktor lahkub töölt], Gelfi.ee, 16.11.2009</ref> * Priit Post (2009–2010, direktori kohusetäitja, justiitsministeeriumi vanglateenistuses karistuse täideviimise talituse juhataja)<ref name="YxYeU" /> * Anu Möldri (2015–2018)<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/82057081/viru-vangla-direktor-lahkub-ametist-et-puhenduda-opitud-erialale Viru vangla direktor lahkub ametist, et pühenduda õpitud erialale], Maaleht, 10.05.2018</ref> * Marek Aas (2018–2023)<ref>[https://www.just.ee/uudised/viru-vangla-uueks-direktoriks-saab-marek-aas Viru vangla uueks direktoriks saab Marek Aas], www.just.ee, 19.09.2018</ref> * Ain Anslan (2023–)<ref>[https://www.postimees.ee/7849899/viru-vangla-uus-direktor-on-ain-anslan Viru vangla uus direktor on Ain Anslan], Postimees, 7. september 2023</ref> == Vangi sotsialiseerimine == [[Pilt:Viru Prison 2008 5.jpg|thumb|Süüdimõistetute kamber]] Vangide [[sotsialiseerumine|sotsialiseerumise]] soodustamiseks on Viru Vanglas mitu võimalust. === Õppimine === Õppetööd korraldavad vanglas kohalikud õppeasutused. [[Üldharidus]]t annab [[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]]<ref name="aBrob" /> ja [[kutseharidus]]t [[Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus]].<ref name="rGuzr" /> Üldharidust asub 2008. aastal omandama 120 kinnipeetavat. Õppetöö toimub 5.–12. klassini. Kutseõpet alustab 95 kinnipeetavat, kes saavad omandada [[abikokk|abikoka]], [[keevitaja]] ja [[tisler]]i kutse. Riigikeele kursused toimuvad 2008. õppeaastal kolmele õppegrupile. Kokku hakkab [[eesti keel]]t õppima 45 kinnipeetavat. Riigikeele kursuste maht on 86 tundi, sellele lisandub iseseisev töö. Kursuse läbinud sooritavad eksami ja edasijõudnud saavad sooritada ka riikliku tasemeeksami. 2010. aastal organiseeriti Viru Vangla süüdimõistetutele B-kategooria autojuhi kursused. Eesti riik panustas sellesse õppesse 100 000 krooni, mis moodustas kursuse tegelikust maksumusest 15%. Ülejäänud raha tuli Eesti vanglasüsteemi tugevdamisele orienteeritud [[Norra]] välisabi fondist, mille kogusuurus on 11 miljonit eesti krooni. Kursustest saab osa võtta 20 kinnipeetavat, kelle madal riskitase võimaldab neil väljaspool vangla territooriumi käia õppesõitu tegemas. Turvalisuse huvides on õppesõitu kaasatud siiski ka vanglaametnikud. Õppesõidu instruktori sõnul teeb õpetamise raskeks asjaolu, et aastaid vangimajas olnud kinnipeetavad ootavad instruktorilt käske ja kindlaid rusikareegleid ning oma peaga ei mõtle, aga oma peaga mõtlemine on liikluses väga oluline.<ref name="nZfoL" /> === Töötamine === Vangid saavad teha [[palgatöö|palgalist tööd]] ASi [[Eesti Vanglatööstus]] vahendusel. Viru Vanglas olevas kahes suures töökojas käib mitme ettevõtte tootmine<ref name="OSzZJ" />.<ref name="rNY9m" /> Üks ettevõtteist, [[Palu Steel OÜ]], võimaldab vangidel valmistada metallkonstruktsioone.<ref name="MlJLK" /> === Noored kinnipeetavad === Vanglasse on loodud eriüksus 250 noorele kinnipeetavale vanuses 14–21 aastat.<ref name="ImPTj" /> Et noori paremini tavaellu tagasi suunata, kuuluvad osakonna koosseisu just noortele spetsialiseerunud ametnikud: [[psühholoog]]id, [[sotsiaaltöötaja]]d, [[huvijuht]], julgeolekuametnikud ja [[kaplan]]. Noorteosakonda, kus töötab 45 ametnikku, juhib vangla asedirektor noorte vangistuse alal.<ref name="jJ4k7" /> == Vangla igapäevaeluga seotud sündmused == [[Pilt:Viru Prison 2008 4.jpg|thumb|Uks Viru Vanglas]] 1. juulil 2008 pöördus Viru Vangla kinnipeetav kohtusse, sest juunis 2008 paigutati tema kambrisse 17 päevaks eesti keelt mittevaldav isik. Peale selle ei pääsenud kaebaja enda sõnul psühholoogi vastuvõtule. Kinnipeetav kaebas, et selle kõige tagajärjel on talle tekitatud psüühiline trauma, ja ta nõudis vanglalt kompensatsiooni 2000 eurot.<ref name="JN3DY" /> Augusti lõpus 2008 kaebas Viru Vanglas kinnipeetav vangla kohtusse, et 25. juulil 2008 olevat talle vanglas toiduks pakutud toorest muna. Kaebaja kinnitas, et sellise muna pakkumisega on talle tekitatud 5000 krooni kahju, mida ta oma kaebuses ka vanglalt nõudis. Kui kohus küsis selle kohta Viru Vangla seisukohta, teatas kinnipidamisasutus, et vaidlusalune muna ei olnud toores, vaid pehme. 9. oktoobril 2008 võtsid Viru Vangla kaks alaealist kinnipeetavat õppetöö ajal [[pantvang]]i vangla [[sotsiaalpedagoog]]i. Pantvangivõtjad helistasid töötaja kabinetist vangla korrapidajale, teatasid ametniku pantvangistamisest ja nõudsid vanglast põgenemiseks autot ja mobiiltelefoni. Avalikkusele sai juhtunu teatavaks telefonikõne kaudu Kanal 2 saate "[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" toimetusse Viru Vanglast. Paari tunni jooksul vangla ja politsei lahendasid olukorra edukalt: pantvangil ei olnud vigastusi ja mõlemad pantvangivõtjad saadi kätte elusalt.<ref name="qzKJb" /><ref name="bk5Gm" /><ref name="2Tnn0" /><ref name="Hdb2p" /> Juulis 2009 avasid Viru Vangla kinnipeetavad [[veebipäevik]]u.<ref name="1MzgC" /> Justiitsministeerium ei pea seda veebipäevikut tõsiseltvõetavaks ega kavatse uurida sealse teabe päritolu. Ministeeriumi sõnutsi ei ole vangidel lubatud internetti kasutada, küll on aga vangidel vaba kirjavahetus välismaailmaga ja seega ei ole vangidel takistusi teabe edastamiseks tuttavatele, kes seda internetti riputada saavad.<ref name="NMsz5" /><ref name="0Nap4" /> 2009. aastal esitas kinnipeetav [[Tartu halduskohus|Tartu halduskohtu]] Jõhvi kohtumaja kaudu Viru Vanglale 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude [[sügelised|sügelistesse]] nakatumise eest.<ref name="m10u2" /> Viru Vangla taristu haldaja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on kaevanud kohtusse mitu kinnipeetavat, et nõuda neilt välja vangla vara lõhkumisega tekitatud kulusid.<ref name="qeZWA" /> 2009. aastal tekitati kambriakende lõhkumisega vanglale kahju umbes 250 000 krooni ulatuses. Suvel puhkenud aknapurustamise laine ajal lõhuti ligikaudu 50 akent. Peamised aknapurustajad olid alaealised ja noored kinnipeetavad. 2010. aasta alguseks on kohtuotsuseni jõudnud viis juhtumit ja kahjunõuete suuruseks on 46 600 krooni. Aknapurustamise põhjuseks olevat väidetavalt olnud värske õhu puudus. Kuid Justiitsministeerium on need väited kummutanud, kuna mõõtmised on näidanud ventilatsiooni normaalset töötamist. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kodukord">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35393/Viru+Vangla+kodukord.pdf | pealkiri =Viru Vangla kodukord | autor =Viru Vangla | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 3 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Jõhvi | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="xBM4z">{{netiviide | url =http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | pealkiri =FOTOD: Sangpomm Viru Vanglale | autor =Erik Prozes | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev.ee | aeg =29.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.07.2008 | keel = | arhiivimisaeg =31.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080731223322/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GRql1">{{netiviide | url =http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12967542 | pealkiri =Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | aeg =01.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="zQXEb">{{netiviide | url =http://www.eestikirik.ee/node/4887 | pealkiri = Viru vangla avas uksed| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Kirik | aeg =10.04.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="SgM2F">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 21 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GuEHr">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/viru | pealkiri =Viru Vangla | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht =Viru Vangla koduleht | väljaandja =Eesti Justiitsministeerium | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-11 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070811162333/http://www.vangla.ee/viru | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JyT7g">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/371056 | pealkiri = Viru vangla kerkib Jõhvis liigvee ja uppumisohu kiuste | autor =Kai Kalamees | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =23. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="e5e7f">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=19261&tpl=1006 | pealkiri =Valitsuse briifinguruum. 24. Hüvitusfondi vara üleandmine. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =04.03.2003 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="sdb6U">{{netiviide | url =http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | pealkiri =Valimik Viimaste Aastate Olulisemaid Töid | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS K&H koduleht | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070801035322/http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="DsZ0A">{{netiviide | url =http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | pealkiri =Curriculum Vitae | autor =Heiki Kalberg | failitüüp =doc | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-07-13 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070713011510/http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="s6sRN">{{netiviide | url =http://www.just.ee/5610 | pealkiri =Justiitsminister, siseminister ja RKAS allkirjastavad koostööleppe Viru vangla projekteerimiseks | autor =Kristi Künnapas | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Justiitsministeeriumi koduleht | aeg =04.11.2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =15.08.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070815034336/http://www.just.ee/5610 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="OvzZS">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/270581 | pealkiri = Viru vanglas liiguvad vangid läbi punase toru| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =28. juuli 2004 | koht = | väljaandja =| vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="vVWDK">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/294475 | pealkiri =Riik kuulutas Viru vangla hanke välja | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =15. juuni 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="OXdS9">{{netiviide | url =http://www.aripaev.ee/3132/uud_uudidx_313211.html?e=mc2&leht_id=3132 | pealkiri =Viru vangla ehitushange kangutab Riigi Kinnisvara juhte | autor =Gea Velthut-Sokka ja Piret Reiljan | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =ÄP Online | aeg =15.02.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="1Z79d">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3013/uud_uudidx_301302 | pealkiri =RKASi juht süüdistab Kalev Kallot suurte firmade eelistamises | autor =Gea Velthut-Sokka | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.10.2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="CbhxF">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/308370 | pealkiri =Viru vanglale ei leita ehitajat | autor =Signe Kalberg | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =29. detsember 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="jJbuW">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | pealkiri =Viru vangla läheb maksma üle miljardi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =9.06.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =25.06.2006 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20060625145858/http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yxMZb">{{netiviide | url =http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | pealkiri =YIT Ehitus teostab Viru Vangla ehituse eeltööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =YIT Ehitusw koduleht | aeg =25. august 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =19.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-06-09 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070609173347/http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="V4aUU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/190906/esileht/majandus/218642.php | pealkiri =Viru vanglale pandi nurgakivi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =18.09.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ecjcm">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/370877 | pealkiri =Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu | autor =Rein Sikk | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =22. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="kwK43">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | pealkiri =Viru vangla upub | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =20.12.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =10.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080410232842/http://pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="QgHZy">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/378408 | pealkiri =Viru vangla piirkonna kuivendussüsteem maksab 37 miljonit | autor =Kadri Masing | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =16. märts 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="CofbU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | pealkiri =Viru vangla pidas sarikapidu | autor =[[Hanneli Rudi]] | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =07.06.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =7.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080407063921/http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="MooaP">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/424188 | pealkiri =Viru vangla sai lõpuks valmis | autor =Haldi Ellam | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bDNKv">{{netiviide | url =http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | pealkiri =Viru vangla ehitusel osales üle 2700 inimese | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS Merko koduleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =26.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =8.08.2011 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110808055024/http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Gl2aM">[http://tartu.postimees.ee/260908/tartu_postimees/arvamus/342398.php Priit Post: jah, vangide koguarv Tartus suureneb]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="e1XbO">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/269395 | pealkiri =Viru vangla tuleb Tartu omast kindlam | autor =Marii Karell | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =10. juuli 2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =31.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="hTyda">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/422059 | pealkiri =Viru vangla ootab õhetava pruudina pulmapäeva | autor = Rein Sikk| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =13. märts 2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nNpX6">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | pealkiri =Viru vanglasse soomlaste turvauks ei sobi | autor =Risto Berendson | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =31.08.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =3.12.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081203012654/http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="6nQMN">{{netiviide | url =http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | pealkiri =Tegelik elu Eesti kõige karmimas vanglas | autor =Janar Filippov | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Ekspress | aeg =16.11.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =21.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080721001408/http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NqhCg">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/472724 | pealkiri =Viru vanglasse tehti salaosakond| autor =Holger Roonemaa | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht| aeg =4. juuli 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009| keel =}}</ref> <ref name="ULSgZ">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =31.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305043448/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="5sd0n">{{netiviide | url =http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&a_id=9810&agr=1&aeg= | pealkiri =RKAS annab Viru vangla 103 miljoni eest aastas rendile | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Kinnisvaraturg | aeg =16. veebruar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="YxYeU">[http://www.virumaateataja.ee/?id=200596 Viru vanglat juhib suveni kohusetäitja]</ref> <ref name="bTzJT">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | pealkiri =14. Loa andmine lepingute sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga Viru vangla ja arestimaja üürilepingud) | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Valitsuse briifinguruum | aeg =25.01.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =17.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =16.10.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20071016221733/http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="aBrob">[https://www.riigiteataja.ee/akt/417072015002?leiaKehtiv Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus] elektroonilises [[Riigi Teataja]]s.</ref> <ref name="rGuzr">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19766536 | pealkiri =Viru Vanglas oli täna esimene koolipäev | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =1. september 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =2.09.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nZfoL">Viru vangla asukad saavad riigi toel juhiloa. Põhjarannik, 6. jaanuar 2010, lk. 1</ref> <ref name="OSzZJ">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/272728 | pealkiri =Me ei ütle kunagi: tere tulemast vanglasse! | autor =Maarius Suviste | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =27.03.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="rNY9m">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3987/rubr_artiklid_398705 | pealkiri =Tööjõud trellide tagant | autor =Tiit Reinart | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MlJLK">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/140508/esileht/majandus/330191.php | pealkiri =Vangid saavad metallitööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =14.05.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ImPTj">{{netiviide | url =http://www.virumaateataja.ee/310708/esileht/15048036.php?&Y=2008&M=8 | pealkiri =Viru vanglakompleksis on nii kool kui kabel | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Virumaa Teataja | aeg =31.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jJ4k7">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 29 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =11.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JN3DY">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | pealkiri =Vang läks toore muna pärast kohtusse | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =07.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305022319/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="qzKJb">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=20069168 | pealkiri =Viru vanglas toimus pantvangidraama | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =9. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bk5Gm">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | pealkiri =Pantvangistajatest lapsed nõudsid autot ja raha | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =10. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =28.02.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170228174302/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="2Tnn0">{{netiviide | url =http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | pealkiri =Alaealised kurjategijad sidusid vanglas pantvangi tooli külge | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Reporter online | aeg =09.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =11.10.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081011224115/http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Hdb2p">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/299573 | pealkiri =Pantvangidraama | autor =Eve Heinla | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =11.10.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="1MzgC">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =30. juuli 2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =1.08.2009 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20090801000156/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NMsz5">{{netiviide | url =http://uudised.err.ee/index.php?06172688 | pealkiri =Ministeerium: vangide blogi pole tõsiseltvõetav | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Raadio Uudised | aeg =30.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="0Nap4">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/?id=147580 | pealkiri =Eriti valvatud vangid avasid oma veebipäeviku | autor =Hanneli Rudi | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg = 30.07.2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="m10u2">Kinnipeetav nõuab vanglalt sügeliste pärast hüvitist. Põhjarannik, 5. jaanuar 2010, lk 4</ref> <ref name="qeZWA">Erik Kalda. Riigifirma kaebab aknalõhkujaist vangid kohtusse. Põhjarannik, 19. veebruar 2010, lk 1</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Viru Prison}} * [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] {{koord|NS=59.357958|EW=27.458224|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vanglad]] [[Kategooria:Jõhvi]] 47uoa4ilkz9p9u0mt32jbvoo97xdhcf 7174298 7174288 2026-06-16T20:16:31Z Heakeel 122460 /* Struktuur ja juhtimine */ 7174298 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viru Vangla | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Viru vangla 2019.jpg | pildiallkiri = Viru vangla (2019) | lühend = | deviis = | asutatud = 2006 | asutaja = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | asukoht = Ülesõidu 1, Jõhvi | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Ain Anslan (2023–) | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = 490 teenistuskohta | veebileht = [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] | märkused = }} '''Viru Vangla''' on [[vangla]] [[Jõhvi]]s. Vangla avati 29. juulil 2008.<ref name="xBM4z" /> Viru Vangla moodustati [[Eesti justiitsminister|justiitsministri]] 13. juuni 2006 määruse alusel.<ref name="GRql1" /> Vangla [[arhitektuurne projekt|arhitektuurse projekti]] autor on [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]], peaprojekteerija on [[ETP Grupp]]. Vangla ehitas [[AS Merko Ehitus]] ja see läks maksma 1,2 miljardit krooni.<ref name="zQXEb" /> Viru Vangla on 1000-kohaline kambertüüpi vangla, mille ülesanne on korraldada järgmiste isikute kinnipidamine:<ref name="SgM2F" /> * täiskasvanud [[süütegu|süüdimõistetud]] mehed, * täiskasvanud [[vahistatu]]d mehed ja naised, * alaealised vahistatud ja süüdimõistetud mehed. Viru Vangla territooriumil asub ka 150-kohaline [[Jõhvi arestimaja]], mida haldab [[Ida Politseiprefektuur]]. Vangla territoorium on 16 [[hektar]]it, see asub linna idapiiril [[Tallinna–Narva raudtee]] lähedal. == Ajalugu == === Asukoha valik === Viru Vangla rajamist Jõhvi asuti ette valmistama 2005. aastal.<ref name="GuEHr" /> Justiitsministeeriumi, [[Ida-Viru maavalitsus]]e ja [[Jõhvi linnavalitsus]]e koostöös valiti 2002. aastal krunt, mille asukohta pidas Justiitsministeerium logistilises mõttes heaks.<ref name="JyT7g" /> Tol ajal oli [[Märt Rask]] justiitsminister, [[Rein Aidma]] Ida-Viru maavanem ja [[Aavo Keerme]] Jõhvi linnapea. Kohalik võim pakkus välja ka ühe endise kaevandusala ja Jõhvi linnas paar väiksemat krunti, mis oleksid aga kitsaks jäänud. Valitsus määras 2003. aasta märtsis [[Riigi Kinnisvara AS]]-ile ülesandeks rajada Viru Vangla.<ref name="e5e7f" /> === Projekteerimine === Vangla ala detailplaneeringu koostas [[AS K&H]]<ref name="sdb6U" /> 2003. aastal.<ref name="DsZ0A" /> 4. novembril 2004 kell 14 allkirjastasid justiitsminister [[Ken-Marti Vaher]], siseminister [[Margus Leivo]] ja Riigi Kinnisvara AS esindaja Justiitsministeeriumi suures saalis koostöölepingu Viru Vangla projekteerimishanke väljakuulutamiseks.<ref name="s6sRN" /> Vangla projekteerisid [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]] (arhitektuurse osa projekt) ja [[ETP Grupp]].<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/221975 Riigi Kinnisvara aastaraamat 2008]</ref> Uue vangla projekteerimisel oli Kalle Rõõmuse sõnul arvestatud mitme [[Tartu Vangla]]s ilmnenud puudusega (ka Tartu vangla oli projekteerinud Kalle Rõõmsa büroo). Oluline oli takistada eeluurimisaluste omavahelist suhtlust, milleks kõlbavad isegi kõrvuti asuvate kambrite WC-potid.<ref name="OvzZS" /> Lahendusena on Viru Vanglas erinevalt Tartu vanglast WC-potid projekteeritud eri püstakuisse. === Riigihange === 14. juunil 2005 kuulutas Riigi Kinnisvara AS välja riigihanke<ref name="vVWDK" /> ehituse peatöövõtja leidmiseks. 18. juunil 2005 otsustas Riigi Kinnisvara AS nõukogu välja kuulutatud riigihanke tingimusi muuta. Lisati nõue, et pakkuja viimase kolme aasta käive peab olema üle 1,8 miljardi krooni<ref name="OXdS9" /> ning mitte ühelgi aastal vähem kui 400 miljonit krooni.<ref name="1Z79d" /> Seda nõuet suutis täita ainult neli Eesti ehitusettevõtet: Merko Ehitus, Skansa EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus. Ehitusfirma [[Koger & Partnerid]] vaidlustas nõude, kuid [[Riigihangete Amet]] ei rahuldanud seda. Pakkumise kutse dokumendid võtsid välja kõik neli võimalikku töövõtjat: [[AS Merko Ehitus]], [[AS Eesti Ehitus]], [[AS YIT Ehitus]] ja [[Skanska EMV AS]]<ref name="CbhxF" /> (Skansa EMV AS oli ehitanud ka [[Tartu Vangla]]). Ent pakkumuse esitas ainult kaks ettevõtet: Eesti Ehitus (maksumusega 725,4 miljonit krooni), Merko Ehitus (786,9 miljonit krooni). Et esitatud pakkumused ületasid tunduvalt hankelepingu eeldatavat maksumust, siis tunnistati riigihange luhtunuks. 23. veebruaril 2006 kuulutati välja uus riigihange. Seekord ei kehtestatud pakkujatele käibe alammäära. Tõsteti ka hanke eeldatavat maksumust. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli aprilli keskel. Pakkumise kutse dokumendid võttis välja seitse ettevõtet. Laekus neli pakkumust: Skanska EMV AS, [[Eesti Ehitus AS]] ja AS Merko Ehitus esitasid eraldi pakkumused ning [[Estconde-E OÜ]] ja [[Celander Ehitus OÜ]] esitasid ühispakkumuse. 9. juunil 2006 tunnistati edukaks AS Merko Ehitus pakkumus maksumusega 786 995 743 krooni.<ref name="jJbuW" /> Koos käibemaksu ja vangla turvalahendustega arvati kompleksi maksumuseks üle miljardi krooni. === Ehitamine === [[Pilt:Viru vangla 2007.jpg|thumb|Vangla ehitus augustis 2007]] 29. augustil 2005 algas Viru Vangla ehitus. AS YIT Ehitus alustas eeltöid: rajati ajutised teed, [[kuivenduskraav]]id ja juurdepääsuteed.<ref name="yxMZb" /> Eeltööde maksumuseks kujunes 12,8 miljonit krooni. 18. septembril 2006 pandi [[nurgakivi]].<ref name="V4aUU" /> Tõsiseks ehitusprobleemiks kujunes liigvesi.<ref name="ecjcm" /> Kuigi geoloogiliste eeluuringutega ilmnes ebasoodsaid ehitustingimusi survelise põhjavee tõttu, oli vangla logistiliselt väga hea asukohaga. Probleemid tekkisid pärast pinnase all veetõkkena toiminud savikihi eemaldamist.<ref name="kwK43" /> Probleemi kõrvaldamiseks rajati täiendav kuivendussüsteem.<ref name="QgHZy" /> 6. juunil 2007 peeti [[sarikapidu]].<ref name="CofbU" /> Vangla taristu ja põgenemiskindluse katsetamiseks simuleeriti mäss. Vanglate eriüksuste mehed püüdsid murda kambrite uksi ja lõhkuda vangla piirdeid. Kõik, mis purunes, asendati uuega. 1. aprillil 2008 anti hoonekompleks üle Justiitsministeeriumile ja esimesed vangid võisid sisse kolida.<ref name="MooaP" /> Lõplikuks välmimistähtajaks määrati 30. juuli 2008. Selleks ajaks tuli lõpetada juurdepääsuteede, kuivendussüsteemi ja [[haljastus]]ega seotud vaegtööd. Kokku osales vangla ehitamisel üle 2700 inimese.<ref name="bDNKv" /> Lepinguid sõlmiti rohkem kui 220 alltöövõtjaga. Ehituse lõpus osales objekti koristamisel 120 inimest. == Hooned ja territoorium == [[Pilt:Viru Prison 2008 2.jpg|thumb|Viru vangla sisevaade]] [[Pilt:Viru Prison 2008 3.jpg|thumb|Ühendustunnel]] Viru Vangla on ehitanud Riigi Kinnisvara AS. Justiitsministeerium on sõlminud 2007. aastal Riigi Kinnisvara AS-ga üürilepingu vangla kasutamiseks.<ref name="5sd0n" /> Rendilepingu kohaselt maksab Justiitsministeerium vangla kasutamise eest Riigi Kinnisvara AS-le 103,5 miljonit krooni aastas kuni aastani 2038. Riigi Kinnisvara AS on sõlminud rendilepingu Siseministeeriumiga arestimaja rentimiseks tasuga 10 miljonit krooni aastas.<ref name="bTzJT" /> Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned:<ref name="kodukord" /> * avavangla hoone – 75 kohta,<ref name="Gl2aM" /> * tehnohoone ja koerteaedik, * arestimaja hoone, * kinnipeetavate eluhooned (kolm hoonet tähistusega S7, S8 ja S9), * vahistatute ja kinnipeetavate eluhoone (tähistusega E), * kabel ja spordihoone, * peahoone, * administratiivhoone, * tootmishoone. Kui arestimaja ja avavangla on muust vanglast eraldatud (avavangla asub väljaspool vangla piirdeid), siis eeluurimise osakond ja süüdimõistetute osakond on omavahel ühendatud [[tunnel]]i abil. Tunnel võimaldab saatjate arvu vähendada ja on ühtlasi mugav võimalus liikuda eri hoonete vahel. Muust maailmast on vangla eraldatud kahe metallist ja ühe [[betoon]]ist piirdega, mida täiendavalt turvab elektrooniline valve. == Struktuur ja juhtimine == Vanglal võib eristada järgmisi struktuuriüksusi.<ref name="kodukord" /><ref name="e1XbO" /> # Vastuvõtuosakond, kartser, lukustatud kambrid – peahoones esimesel ja teisel korrusel. # Eeluurimise osakond, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kelle kohtumenetlus on veel pooleli. Selleks, et takistada kinnipeetavatel teavet vahetada läbi akende ja jalutuskäigu ajal karjudes, mängib väljas kõva muusika. Kuna [[autoriõiguse seadus]] ei luba vanglas avalikult esitada nüüdisaegseid teoseid, sest nende eest tuleb maksta, siis kõlab [[Klassikaraadio]], mis esitab autoriõiguste kaitse alla mittekuuluvaid teoseid.<ref name="hTyda" /> ## täiskasvanud vahistatud (eeluuritavad ja kohtualused) – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones märgistusega "E" teisel ja kolmandal korrusel. ## alaealised vahistatud – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E esimesel korrusel 2. sektoris. # süüdimõistetute osakond. Seal viibivad inimesed, kellele on juba lõplik kohtuotsus välja kuulutatud. Süüdimõistetud paiknevad üksteisest isoleeritud boksides. Ühte boksi mahub 50 vangi. Süüdimõistetute jaoks on kaheinimesekambrid. Kamber on 8 ruutmeetri suurune, lisaks asub iga kambri juures eraldi 1,5-ruutmeetrine [[WC]]. Kambritel on eritugevdustega metalluksed.<ref name="nNpX6" /> Tuppa mahuvad [[nari]], laud, kaks [[taburet]]ti, kaks öökappi, riidenagid, [[laelamp]] ja kaks teadetetahvlit. Lisaks võib vangil olla direktori loal [[personaalarvuti]] (ilma [[internet]]ita), kaasaskantav [[raadio]], väike [[teler]], [[videokassettmagnetofon|video]]- ja [[helikassettmagnetofon]] ning muusikariist. 50 vangi ühine [[duširuum]] asub valvuritoa lähedal. Seda esiteks seepärast, et pesevad vangid oleksid kergemini jälgitavad, teiseks kipuvad vangid tihti vett jooksma jätma, kui neil keegi silma peal ei hoia. ## täiskasvanud süüdimõistetute osakond – kinnipeetavate eluhoones S8 ## töötavate kinnipeetavate osakond – kinnipeetavate eluhoones S7 ## noorte süüdimõistetute osakond – eluhoones S9 ## tugevdatud järelevalvega osakond, mida nii vangla töötajate kui vangide kõnepruugis kutsutakse "Supermaxiks",<ref name="6nQMN" /><ref name="NqhCg" /> – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E neljandal korrusel. Supermaxis kannavad karistust need kinnipeetavad, keda peetakse ka vangistatuna ohtlikuks.<ref name="ULSgZ" /> # arestimaja osakond # avavangla osakond. Direktorid: * Edvard Remsel (2006–2009)<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/26925173/viru-vangla-direktor-lahkub-toolt Viru vangla direktor lahkub töölt], Gelfi.ee, 16.11.2009</ref> * Priit Post (2009–2010, direktori kohusetäitja, justiitsministeeriumi vanglateenistuses karistuse täideviimise talituse juhataja)<ref name="YxYeU" /> * Anu Möldri (2015–2018)<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/82057081/viru-vangla-direktor-lahkub-ametist-et-puhenduda-opitud-erialale Viru vangla direktor lahkub ametist, et pühenduda õpitud erialale], Maaleht, 10.05.2018</ref> * Marek Aas (2018–2023)<ref>[https://www.just.ee/uudised/viru-vangla-uueks-direktoriks-saab-marek-aas Viru vangla uueks direktoriks saab Marek Aas], www.just.ee, 19.09.2018</ref> * Ain Anslan (2023–)<ref>[https://www.postimees.ee/7849899/viru-vangla-uus-direktor-on-ain-anslan Viru vangla uus direktor on Ain Anslan], Postimees, 7. september 2023</ref> == Vangi sotsialiseerimine == [[Pilt:Viru Prison 2008 5.jpg|thumb|Süüdimõistetute kamber]] Vangide [[sotsialiseerumine|sotsialiseerumise]] soodustamiseks on Viru Vanglas mitu võimalust. === Õppimine === Õppetööd korraldavad vanglas kohalikud õppeasutused. [[Üldharidus]]t annab [[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]]<ref name="aBrob" /> ja [[kutseharidus]]t [[Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus]].<ref name="rGuzr" /> Üldharidust asub 2008. aastal omandama 120 kinnipeetavat. Õppetöö toimub 5.–12. klassini. Kutseõpet alustab 95 kinnipeetavat, kes saavad omandada [[abikokk|abikoka]], [[keevitaja]] ja [[tisler]]i kutse. Riigikeele kursused toimuvad 2008. õppeaastal kolmele õppegrupile. Kokku hakkab [[eesti keel]]t õppima 45 kinnipeetavat. Riigikeele kursuste maht on 86 tundi, sellele lisandub iseseisev töö. Kursuse läbinud sooritavad eksami ja edasijõudnud saavad sooritada ka riikliku tasemeeksami. 2010. aastal organiseeriti Viru Vangla süüdimõistetutele B-kategooria autojuhi kursused. Eesti riik panustas sellesse õppesse 100 000 krooni, mis moodustas kursuse tegelikust maksumusest 15%. Ülejäänud raha tuli Eesti vanglasüsteemi tugevdamisele orienteeritud [[Norra]] välisabi fondist, mille kogusuurus on 11 miljonit eesti krooni. Kursustest saab osa võtta 20 kinnipeetavat, kelle madal riskitase võimaldab neil väljaspool vangla territooriumi käia õppesõitu tegemas. Turvalisuse huvides on õppesõitu kaasatud siiski ka vanglaametnikud. Õppesõidu instruktori sõnul teeb õpetamise raskeks asjaolu, et aastaid vangimajas olnud kinnipeetavad ootavad instruktorilt käske ja kindlaid rusikareegleid ning oma peaga ei mõtle, aga oma peaga mõtlemine on liikluses väga oluline.<ref name="nZfoL" /> === Töötamine === Vangid saavad teha [[palgatöö|palgalist tööd]] ASi [[Eesti Vanglatööstus]] vahendusel. Viru Vanglas olevas kahes suures töökojas käib mitme ettevõtte tootmine<ref name="OSzZJ" />.<ref name="rNY9m" /> Üks ettevõtteist, [[Palu Steel OÜ]], võimaldab vangidel valmistada metallkonstruktsioone.<ref name="MlJLK" /> === Noored kinnipeetavad === Vanglasse on loodud eriüksus 250 noorele kinnipeetavale vanuses 14–21 aastat.<ref name="ImPTj" /> Et noori paremini tavaellu tagasi suunata, kuuluvad osakonna koosseisu just noortele spetsialiseerunud ametnikud: [[psühholoog]]id, [[sotsiaaltöötaja]]d, [[huvijuht]], julgeolekuametnikud ja [[kaplan]]. Noorteosakonda, kus töötab 45 ametnikku, juhib vangla asedirektor noorte vangistuse alal.<ref name="jJ4k7" /> == Vangla igapäevaeluga seotud sündmused == [[Pilt:Viru Prison 2008 4.jpg|thumb|Uks Viru Vanglas]] 1. juulil 2008 pöördus Viru Vangla kinnipeetav kohtusse, sest juunis 2008 paigutati tema kambrisse 17 päevaks eesti keelt mittevaldav isik. Peale selle ei pääsenud kaebaja enda sõnul psühholoogi vastuvõtule. Kinnipeetav kaebas, et selle kõige tagajärjel on talle tekitatud psüühiline trauma, ja ta nõudis vanglalt kompensatsiooni 2000 eurot.<ref name="JN3DY" /> Augusti lõpus 2008 kaebas Viru Vanglas kinnipeetav vangla kohtusse, et 25. juulil 2008 olevat talle vanglas toiduks pakutud toorest muna. Kaebaja kinnitas, et sellise muna pakkumisega on talle tekitatud 5000 krooni kahju, mida ta oma kaebuses ka vanglalt nõudis. Kui kohus küsis selle kohta Viru Vangla seisukohta, teatas kinnipidamisasutus, et vaidlusalune muna ei olnud toores, vaid pehme. 9. oktoobril 2008 võtsid Viru Vangla kaks alaealist kinnipeetavat õppetöö ajal [[pantvang]]i vangla [[sotsiaalpedagoog]]i. Pantvangivõtjad helistasid töötaja kabinetist vangla korrapidajale, teatasid ametniku pantvangistamisest ja nõudsid vanglast põgenemiseks autot ja mobiiltelefoni. Avalikkusele sai juhtunu teatavaks telefonikõne kaudu Kanal 2 saate "[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" toimetusse Viru Vanglast. Paari tunni jooksul vangla ja politsei lahendasid olukorra edukalt: pantvangil ei olnud vigastusi ja mõlemad pantvangivõtjad saadi kätte elusalt.<ref name="qzKJb" /><ref name="bk5Gm" /><ref name="2Tnn0" /><ref name="Hdb2p" /> Juulis 2009 avasid Viru Vangla kinnipeetavad [[veebipäevik]]u.<ref name="1MzgC" /> Justiitsministeerium ei pea seda veebipäevikut tõsiseltvõetavaks ega kavatse uurida sealse teabe päritolu. Ministeeriumi sõnutsi ei ole vangidel lubatud internetti kasutada, küll on aga vangidel vaba kirjavahetus välismaailmaga ja seega ei ole vangidel takistusi teabe edastamiseks tuttavatele, kes seda internetti riputada saavad.<ref name="NMsz5" /><ref name="0Nap4" /> 2009. aastal esitas kinnipeetav [[Tartu halduskohus|Tartu halduskohtu]] Jõhvi kohtumaja kaudu Viru Vanglale 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude [[sügelised|sügelistesse]] nakatumise eest.<ref name="m10u2" /> Viru Vangla taristu haldaja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on kaevanud kohtusse mitu kinnipeetavat, et nõuda neilt välja vangla vara lõhkumisega tekitatud kulusid.<ref name="qeZWA" /> 2009. aastal tekitati kambriakende lõhkumisega vanglale kahju umbes 250 000 krooni ulatuses. Suvel puhkenud aknapurustamise laine ajal lõhuti ligikaudu 50 akent. Peamised aknapurustajad olid alaealised ja noored kinnipeetavad. 2010. aasta alguseks on kohtuotsuseni jõudnud viis juhtumit ja kahjunõuete suuruseks on 46 600 krooni. Aknapurustamise põhjuseks olevat väidetavalt olnud värske õhu puudus. Kuid Justiitsministeerium on need väited kummutanud, kuna mõõtmised on näidanud ventilatsiooni normaalset töötamist. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kodukord">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35393/Viru+Vangla+kodukord.pdf | pealkiri =Viru Vangla kodukord | autor =Viru Vangla | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 3 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Jõhvi | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="xBM4z">{{netiviide | url =http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | pealkiri =FOTOD: Sangpomm Viru Vanglale | autor =Erik Prozes | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev.ee | aeg =29.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.07.2008 | keel = | arhiivimisaeg =31.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080731223322/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GRql1">{{netiviide | url =http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12967542 | pealkiri =Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | aeg =01.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="zQXEb">{{netiviide | url =http://www.eestikirik.ee/node/4887 | pealkiri = Viru vangla avas uksed| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Kirik | aeg =10.04.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="SgM2F">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 21 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GuEHr">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/viru | pealkiri =Viru Vangla | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht =Viru Vangla koduleht | väljaandja =Eesti Justiitsministeerium | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-11 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070811162333/http://www.vangla.ee/viru | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JyT7g">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/371056 | pealkiri = Viru vangla kerkib Jõhvis liigvee ja uppumisohu kiuste | autor =Kai Kalamees | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =23. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="e5e7f">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=19261&tpl=1006 | pealkiri =Valitsuse briifinguruum. 24. Hüvitusfondi vara üleandmine. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =04.03.2003 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="sdb6U">{{netiviide | url =http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | pealkiri =Valimik Viimaste Aastate Olulisemaid Töid | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS K&H koduleht | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070801035322/http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="DsZ0A">{{netiviide | url =http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | pealkiri =Curriculum Vitae | autor =Heiki Kalberg | failitüüp =doc | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-07-13 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070713011510/http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="s6sRN">{{netiviide | url =http://www.just.ee/5610 | pealkiri =Justiitsminister, siseminister ja RKAS allkirjastavad koostööleppe Viru vangla projekteerimiseks | autor =Kristi Künnapas | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Justiitsministeeriumi koduleht | aeg =04.11.2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =15.08.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070815034336/http://www.just.ee/5610 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="OvzZS">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/270581 | pealkiri = Viru vanglas liiguvad vangid läbi punase toru| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =28. juuli 2004 | koht = | väljaandja =| vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="vVWDK">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/294475 | pealkiri =Riik kuulutas Viru vangla hanke välja | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =15. juuni 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="OXdS9">{{netiviide | url =http://www.aripaev.ee/3132/uud_uudidx_313211.html?e=mc2&leht_id=3132 | pealkiri =Viru vangla ehitushange kangutab Riigi Kinnisvara juhte | autor =Gea Velthut-Sokka ja Piret Reiljan | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =ÄP Online | aeg =15.02.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="1Z79d">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3013/uud_uudidx_301302 | pealkiri =RKASi juht süüdistab Kalev Kallot suurte firmade eelistamises | autor =Gea Velthut-Sokka | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.10.2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="CbhxF">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/308370 | pealkiri =Viru vanglale ei leita ehitajat | autor =Signe Kalberg | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =29. detsember 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="jJbuW">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | pealkiri =Viru vangla läheb maksma üle miljardi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =9.06.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =25.06.2006 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20060625145858/http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yxMZb">{{netiviide | url =http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | pealkiri =YIT Ehitus teostab Viru Vangla ehituse eeltööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =YIT Ehitusw koduleht | aeg =25. august 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =19.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-06-09 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070609173347/http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="V4aUU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/190906/esileht/majandus/218642.php | pealkiri =Viru vanglale pandi nurgakivi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =18.09.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ecjcm">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/370877 | pealkiri =Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu | autor =Rein Sikk | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =22. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="kwK43">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | pealkiri =Viru vangla upub | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =20.12.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =10.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080410232842/http://pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="QgHZy">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/378408 | pealkiri =Viru vangla piirkonna kuivendussüsteem maksab 37 miljonit | autor =Kadri Masing | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =16. märts 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="CofbU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | pealkiri =Viru vangla pidas sarikapidu | autor =[[Hanneli Rudi]] | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =07.06.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =7.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080407063921/http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="MooaP">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/424188 | pealkiri =Viru vangla sai lõpuks valmis | autor =Haldi Ellam | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bDNKv">{{netiviide | url =http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | pealkiri =Viru vangla ehitusel osales üle 2700 inimese | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS Merko koduleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =26.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =8.08.2011 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110808055024/http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Gl2aM">[http://tartu.postimees.ee/260908/tartu_postimees/arvamus/342398.php Priit Post: jah, vangide koguarv Tartus suureneb]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="e1XbO">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/269395 | pealkiri =Viru vangla tuleb Tartu omast kindlam | autor =Marii Karell | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =10. juuli 2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =31.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="hTyda">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/422059 | pealkiri =Viru vangla ootab õhetava pruudina pulmapäeva | autor = Rein Sikk| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =13. märts 2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nNpX6">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | pealkiri =Viru vanglasse soomlaste turvauks ei sobi | autor =Risto Berendson | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =31.08.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =3.12.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081203012654/http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="6nQMN">{{netiviide | url =http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | pealkiri =Tegelik elu Eesti kõige karmimas vanglas | autor =Janar Filippov | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Ekspress | aeg =16.11.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =21.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080721001408/http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NqhCg">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/472724 | pealkiri =Viru vanglasse tehti salaosakond| autor =Holger Roonemaa | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht| aeg =4. juuli 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009| keel =}}</ref> <ref name="ULSgZ">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =31.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305043448/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="5sd0n">{{netiviide | url =http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&a_id=9810&agr=1&aeg= | pealkiri =RKAS annab Viru vangla 103 miljoni eest aastas rendile | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Kinnisvaraturg | aeg =16. veebruar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="YxYeU">[http://www.virumaateataja.ee/?id=200596 Viru vanglat juhib suveni kohusetäitja]</ref> <ref name="bTzJT">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | pealkiri =14. Loa andmine lepingute sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga Viru vangla ja arestimaja üürilepingud) | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Valitsuse briifinguruum | aeg =25.01.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =17.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =16.10.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20071016221733/http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="aBrob">[https://www.riigiteataja.ee/akt/417072015002?leiaKehtiv Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus] elektroonilises [[Riigi Teataja]]s.</ref> <ref name="rGuzr">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19766536 | pealkiri =Viru Vanglas oli täna esimene koolipäev | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =1. september 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =2.09.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nZfoL">Viru vangla asukad saavad riigi toel juhiloa. Põhjarannik, 6. jaanuar 2010, lk. 1</ref> <ref name="OSzZJ">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/272728 | pealkiri =Me ei ütle kunagi: tere tulemast vanglasse! | autor =Maarius Suviste | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =27.03.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="rNY9m">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3987/rubr_artiklid_398705 | pealkiri =Tööjõud trellide tagant | autor =Tiit Reinart | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MlJLK">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/140508/esileht/majandus/330191.php | pealkiri =Vangid saavad metallitööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =14.05.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ImPTj">{{netiviide | url =http://www.virumaateataja.ee/310708/esileht/15048036.php?&Y=2008&M=8 | pealkiri =Viru vanglakompleksis on nii kool kui kabel | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Virumaa Teataja | aeg =31.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jJ4k7">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 29 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =11.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JN3DY">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | pealkiri =Vang läks toore muna pärast kohtusse | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =07.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305022319/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="qzKJb">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=20069168 | pealkiri =Viru vanglas toimus pantvangidraama | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =9. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bk5Gm">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | pealkiri =Pantvangistajatest lapsed nõudsid autot ja raha | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =10. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =28.02.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170228174302/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="2Tnn0">{{netiviide | url =http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | pealkiri =Alaealised kurjategijad sidusid vanglas pantvangi tooli külge | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Reporter online | aeg =09.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =11.10.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081011224115/http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Hdb2p">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/299573 | pealkiri =Pantvangidraama | autor =Eve Heinla | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =11.10.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="1MzgC">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =30. juuli 2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =1.08.2009 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20090801000156/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NMsz5">{{netiviide | url =http://uudised.err.ee/index.php?06172688 | pealkiri =Ministeerium: vangide blogi pole tõsiseltvõetav | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Raadio Uudised | aeg =30.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="0Nap4">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/?id=147580 | pealkiri =Eriti valvatud vangid avasid oma veebipäeviku | autor =Hanneli Rudi | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg = 30.07.2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="m10u2">Kinnipeetav nõuab vanglalt sügeliste pärast hüvitist. Põhjarannik, 5. jaanuar 2010, lk 4</ref> <ref name="qeZWA">Erik Kalda. Riigifirma kaebab aknalõhkujaist vangid kohtusse. Põhjarannik, 19. veebruar 2010, lk 1</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Viru Prison}} * [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] {{koord|NS=59.357958|EW=27.458224|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vanglad]] [[Kategooria:Jõhvi]] 8l8banigqz46dsk5rsvl947qpj7jo8k 4 101354 7174404 7173111 2026-06-16T22:22:52Z LeeMarx 59920 /* Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada */ 7174404 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) h2xdrsxsgnoptuvvjrrmivmtz6f3tmz 7174461 7174404 2026-06-17T05:56:18Z Andres 5 /* Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada */ Vastus 7174461 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle üle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) qnhqhwuvb26s6eickdbv6usj3o174xo 7174465 7174461 2026-06-17T06:04:12Z Andres 5 /* Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada */ Vastus 7174465 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle üle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) jy7a92tqp8yk1x98krpxh76hlcm993h 7174467 7174465 2026-06-17T06:15:17Z Andres 5 /* Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada */ 7174467 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) quzdss7xn43c0yfbzwbvwg87ejz460y 0 103531 7174630 6724404 2026-06-17T11:25:13Z Velirand 67997 7174630 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carlo Ginzburg par Claude Truong-Ngoc mars 2013.jpg|pisi|<center>Carlo Ginzburg, 2013]] '''Carlo Ginzburg''' [k'arlo g'intspurg] ([[15. aprill]] [[1939]] [[Torino]] – [[17. juuni]] [[2026]]) oli juudi päritolu [[Itaalia]] ajaloolane, üks [[mikroajalugu|mikroajaloo]] kui uurimissuuna algatajaid. Ta oli [[Leone Ginzburg]]i ja [[Natalia Ginzburg]]i poeg. Ta oli 1970–1988 [[Bologna ülikool]]i professor ja hiljem [[California Ülikool Los Angeleses|California Ülikooli Los Angeleses]] professor. Ginzburg on uurinud peamiselt rahvakultuuri, eriti nõiakunsti, religiooni ja maagia käsitust selles. Tema kuulsaim teos on "[[Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm]]" (see ilmus eesti keeles [[2000]]. aastal, kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]), mis käsitleb ketserina süüdi mõistetud möldri [[Menocchio]] religioosseid arusaamu ning mida on peetud ka esimeseks mikroajaloo teoseks. Ta on uurinud 16. ja 17. sajandi Itaaliat, religioosseid teisitimõtlejaid, [[nõiaprotsess]]e, [[ikonograafia]]t ja [[historiograafia]]t. Ta on kirjutanud metodoloogilisi ja ajalooteoreetilisi töid, kus ta on püüdnud ühendada kunstiajalugu ([[Giovanni Morelli]]), kriminoloogiat ([[Sherlock Holmes]]) ja psühhoanalüüsi ([[Sigmund Freud]]), ning lahendada ratsionalismi ja irratsionalismi vastuolu. Seoses nõiaprotsessidega on ta rääkinud Euroopa [[šamanism]]ist. Raamatuga "Il giudice e lo storico" püüdis ta edutult saavutada [[Adriano Sofri]]le omistatud mõrva uut uurimist ning üldisemalt võrdles ajaloolase ja kohtuniku tööd. Carlo Ginzburg käis Eestis 2014. aasta septembris, esinedes loengutega Tallinnas ja Tartus. ==Tunnustus== *2010 – [[Balzani auhind]] *2013 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks ==Teoseid== *''I benandanti''. Ricerche sulla stregoneria e sui culti agrari tra Cinquecento e Seicento'', Einaudi, 1966, uustrükid 1972, 2002 *''Il formaggio e i vermi. Il cosmo di un mugnaio del Cinquecento'', Einaudi, 1976, uustrükid 1999, 2009 (eesti keeles ''[[Juust ja vaglad]]'', 2000 *''Il giudice e lo storico. Considerazioni in margine al processo Sofri'', Einaudi, 1991, uustrükk Feltrinelli, 2006 ===Eesti keeles ilmunud kirjutised=== *''[[Juust ja vaglad]]: ühe 16. sajandi möldri maailm''. [[Tallinn]]: Varrak, 2000. *''Ajalugu, retoorika, tõendus''. [[Tuna]] 4/2003, lk 100–118. *''Ükski saar pole saar: Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast.'' Inglise keelest tõlkinud Aet Varik, intervjuu autoriga Marek Tamm. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2014. ==Välislingid== *[http://www.uttv.ee/otsing#teema=205 Garlo Ginzburgi esinemine Tartus 24. sept. 2014] * [[Marek Tamm]], "[https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/TammMarek_Carlo_Ginzburg_TUNA2003_4.pdf Carlo Ginzburg ja praktiline ajalooteooria]". Tuna 4/2003, lk 119–122. {{JÄRJESTA:Ginzburg, Carlo}} [[Kategooria:Itaalia ajaloolased]] [[Kategooria:Itaalia semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] qut0n6n2kyegkb9145bv6l1s5c1cbc2 7174631 7174630 2026-06-17T11:25:45Z Velirand 67997 7174631 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carlo Ginzburg par Claude Truong-Ngoc mars 2013.jpg|pisi|<center>Carlo Ginzburg, 2013]] '''Carlo Ginzburg''' [k'arlo g'intspurg] ([[15. aprill]] [[1939]] [[Torino]] – [[17. juuni]] [[2026]]) oli juudi päritolu [[Itaalia]] ajaloolane, üks [[mikroajalugu|mikroajaloo]] kui uurimissuuna algatajaid. Ta oli [[Leone Ginzburg]]i ja [[Natalia Ginzburg]]i poeg. Ta oli 1970–1988 [[Bologna ülikool]]i professor ja hiljem [[California Ülikool Los Angeleses|California Ülikooli Los Angeleses]] professor. Ginzburg on uurinud peamiselt rahvakultuuri, eriti nõiakunsti, religiooni ja maagia käsitust selles. Tema kuulsaim teos on "[[Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm]]" (see ilmus eesti keeles [[2000]]. aastal, kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]), mis käsitleb ketserina süüdi mõistetud möldri [[Menocchio]] religioosseid arusaamu ning mida on peetud ka esimeseks mikroajaloo teoseks. Ta on uurinud 16. ja 17. sajandi Itaaliat, religioosseid teisitimõtlejaid, [[nõiaprotsess]]e, [[ikonograafia]]t ja [[historiograafia]]t. Ta on kirjutanud metodoloogilisi ja ajalooteoreetilisi töid, kus ta on püüdnud ühendada kunstiajalugu ([[Giovanni Morelli]]), kriminoloogiat ([[Sherlock Holmes]]) ja psühhoanalüüsi ([[Sigmund Freud]]), ning lahendada ratsionalismi ja irratsionalismi vastuolu. Seoses nõiaprotsessidega on ta rääkinud Euroopa [[šamanism]]ist. Raamatuga "Il giudice e lo storico" püüdis ta edutult saavutada [[Adriano Sofri]]le omistatud mõrva uut uurimist ning üldisemalt võrdles ajaloolase ja kohtuniku tööd. Carlo Ginzburg käis Eestis 2014. aasta septembris, esinedes loengutega Tallinnas ja Tartus. ==Tunnustus== *2010 – [[Balzani auhind]] *2013 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks ==Teoseid== *''I benandanti''. Ricerche sulla stregoneria e sui culti agrari tra Cinquecento e Seicento'', Einaudi, 1966, uustrükid 1972, 2002 *''Il formaggio e i vermi. Il cosmo di un mugnaio del Cinquecento'', Einaudi, 1976, uustrükid 1999, 2009 (eesti keeles ''[[Juust ja vaglad]]'', 2000 *''Il giudice e lo storico. Considerazioni in margine al processo Sofri'', Einaudi, 1991, uustrükk Feltrinelli, 2006 ===Eesti keeles ilmunud kirjutised=== *''[[Juust ja vaglad]]: ühe 16. sajandi möldri maailm''. [[Tallinn]]: Varrak, 2000. *''Ajalugu, retoorika, tõendus''. [[Tuna]] 4/2003, lk 100–118. *''Ükski saar pole saar: Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast.'' Inglise keelest tõlkinud Aet Varik, intervjuu autoriga Marek Tamm. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2014. ==Välislingid== *[http://www.uttv.ee/otsing#teema=205 Garlo Ginzburgi esinemine Tartus 24. sept. 2014] * [[Marek Tamm]], "[https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/TammMarek_Carlo_Ginzburg_TUNA2003_4.pdf Carlo Ginzburg ja praktiline ajalooteooria]". Tuna 4/2003, lk 119–122. {{JÄRJESTA:Ginzburg, Carlo}} [[Kategooria:Itaalia ajaloolased]] [[Kategooria:Itaalia semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] jkc34ybbekdk5bk8kyprp6j6wcqkt4v 0 104740 7174621 6845453 2026-06-17T11:08:18Z Taurus404 80079 /* Chiron */ 7174621 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=mai}} {{ettevõte | nimi = Bugatti Automobiles S.A.S. | tüüp = tütarettevõte | asutamisaeg = 1998 | peakorter = [[Molsheim]], Prantsusmaa | võtmeisikud = Stephan Winkelmann ''(president)'' | valdkonnad = [[autotööstus]] | tooted = [[auto]]d | käive = | puhaskasum = | töötajaid = | emafirma = [[Volkswagen AG]] | allüksused = Bugatti Engineering GmbH <br>Bugatti International S.A. | tütarfirmad = | logo = 2022 Bugatti wordmark.svg }} [[Pilt:BugattiEB218.JPG|thumb|[[Bugatti EB218]] ideeauto]] '''Bugatti Automobiles S.A.S''' on [[Prantsusmaa]] [[auto|autotootmisettevõte]], mille peakorter asub Prantsusmaal [[Alsace|Alsace'i piirkonna]]s [[Molsheim]]is. Ettevõte kuulub [[Volkswagen AG]]-le ja on asutatud [[1998]]. aastal prantsuse autotootmisettevõtte [[Bugatti]] järeltulijana. Samal aastal omandas Volkswagen [[Ferdinand Piëch]]i juhtimisel õigused Bugatti kaubamärgile. ==Giugiaro ideeautod== Volkswagen lasi kuulsal [[ItalDesignGiugiaro]] disaineril [[Giorgetto Giugiaro]]l disainida mitu [[ideeauto]]t, et valida neist välja need, millest võiksid kujuneda Bugatti seeriamudelid. Esimesena esitleti 1998. aasta [[Pariisi autonäitus]]el mudelit [[Bugatti EB118]], mis oli suur kaheukseline [[Kupee (keretüüp)|kupee]]. Sellele järgnes [[1999]]. aasta [[Genfi autonäitus]]el esitletud [[Bugatti EB218]], suur ja luksuslik neljaukseline [[sedaan]]. Sama aasta [[Frankfurdi autonäitus]]el esitleti mudelit [[Bugatti 18/3 Chiron]] ja [[Tokio autonäitus]]el Volkswageni enda disainitud mudelit [[Bugatti EB 18.4 GT]]. Kõigil neil mudelitel oli W18-mootor võimsusega 555 hj (408 kW). ==Liitmine Volkswageniga== [[15. detsember|15. detsembril]] [[2000]] liideti Bugatti ametlikult Volkswageniga. Ettevõtte presidendiks määrati Volkswageni veermikuosakonna ülem [[Karl-Heinz Neumann]]. Ettevõte ostis [[1856]] rajatud Château Saint Jeani mõisa Molsheimi lähedal [[Dorlisheim]]is, mis varem oli kuulunud [[Ettore Bugatti]]le. Mõisast sai Bugatti peakorter ja [[2005]] valmis selle lähedale ka tehas, kus Bugattisid kokku pannakse. ==Veyron== {{pikemalt|Bugatti Veyron}} [[Pilt:Bugatti new front.JPG|thumb|[[Bugatti Veyron|Veyron 16.4]]: 16 [[silinder (mootori osa)|silindrit]] ja 4 [[turbokompressor|turbot]]]] Ferdinand Piëch teatas [[2001]]. aasta Genfi autonäitusel, et Bugatti alustab mudeli EB 16/4 Veyron tootmist. Sellest autost pidi tulema läbi aegade kiireim, võimsaim ja kõige kallim sõiduauto. Auto sai hakkama kasutama 8,0-liitrise W16-mootori erinevalt ideeautodel kasutatud W18-mootoritest ja seda mootorit kasutati esmakordselt ideeautol [[Bentley Hunaudières]]. Mootorile lisati veel neli turboülelaadijat, mille tulemusel kujunes mootori võimsuseks 1001 hj (736 kW). Tootmisse jõudis Veyron alles aastal [[2005]]. Kokku plaanitakse valmistada vaid 300 Veyronit. ==Chiron== {{pikemalt|Bugatti Chiron}} Veyroni järeltulijat [[Bugatti Chiron]]it esitleti 2016. aasta [[Genfi autonäitus|Genfi autonäitusel]]. Ka Chiron oli varustatud 8,0-liitrise W16-mootoriga, mille võimsuseks oli 1500 hobujõudu (1103 kW). Tootmisarvuks planeeritakse 500 autot ning auto hinnaks on 2,4 miljonit eurot. ==Divo== [[Fail:Bugatti Divo, GIMS 2019, Le Grand-Saconnex (GIMS0029).jpg|pisi|Bugatti Divo]] {{pikemalt|Bugatti Divo}} Bugatti Divo on ringrajasõidule orienteeritud keskmootoriga sportauto. Auto on saanud nime prantsuse võidusõitja Albert Divolt, kes sõitis Bugatti võidusõiduautodega 1920. aastatel. Divo on nelikveoline ning mootori võimsus on 1500 hobujõudu (1103 kW). Autot toodetakse alates 2019. aastast ning plaanis on toota 40 autot. Tippkiirus on 380 km/h ja kiirendus 0–100 km/h võtab aega 2,4 sekundit. ==Centodieci== {{pikemalt|Bugatti Centodieci}} ==Bolide== {{pikemalt|Bugatti Bolide}} Tegu on spetsiaalse ringrajasõiduks ehitatud autoga, mis avalikustati internetis 28. oktoobril 2020. Bugatti sõnul jääb Bolide viimaseks mudeliks, millel kasutatakse legendaarset W16-mootorit. ==Mistral== {{pikemalt|Bugatti Mistral}} '''Bugatti W16 Mistral''', sellest mudelist teatati 19. augustil 2022. Kaheistmeline [[roadster]] hinnaga ~5 miljonit eurot. [[Kategooria:Autotootjad]] [[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]] [[Kategooria:Bugatti]] [[Kategooria:Volkswagen]] [[Kategooria:Bugatti| ]] r1xzdxum621j6b9xvq1v55pwbq9u210 0 104761 7174620 6548305 2026-06-17T11:07:53Z Taurus404 80079 7174620 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Bugatti 18/3 Chiron | tootja = [[Bugatti Automobiles|Bugatti Automobiles S.A.S.]] | tootmine = 1999 | kokkupanek = Moncalieri, Itaalia (Italdesign) | pilt = Bugatti Chiron (8162).jpg | keretüüp = 2-ukseline kupee | paigutus = keskmootor, nelikvedu }}'''Bugatti 18/3 Chiron''' oli prantsuse autotootja [[Bugatti Automobiles|Bugatti]] ideeauto. Keskmootoriga Bugatti Chironi disainis kuulus itaalia autodisainer [[Giorgetto Giugiaro]]. Auto jõuallikaks oli sama Volkswageni W18 mis teistelgi Bugatti ideeautodel [[Bugatti EB118]] ja [[Bugatti EB218]]. Bugatti 18/3 Chiron on saanud nime kunagise kuulsa Bugatti võidusõitja [[Louis Chiron]]i (1899–1979) järgi. Chironi nimi võeti taas kasutusele 2016. aastal kui hakati tootma [[Bugatti Veyron|Bugatti Veyroni]] [[Bugatti Chiron|järeltulijat]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.autoweek.com/news/auto-shows/a1841266/bugatti-chiron-storms-geneva-1500-hp-and-miles-carbon-fiber/|pealkiri=Bugatti Chiron storms Geneva with 1,500 hp and miles of carbon fiber|aeg=29. veebruar 2016|vaadatud=2021-05-07|arhiivimisaeg=2021-05-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507132304/https://www.autoweek.com/news/auto-shows/a1841266/bugatti-chiron-storms-geneva-1500-hp-and-miles-carbon-fiber/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Bugatti]] [[Kategooria:Ideeautod]] [[Kategooria:Superautod]] 17x4iqu6an26walged9f28h7zxnhlki 0 106546 7174574 7127275 2026-06-17T09:13:55Z Kuriuss 38125 7174574 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pärtel Piirimäe 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Pärtel Piirimäe 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Pärtel Piirimäe''' (sündinud [[10. mai]]l [[1972]]) on [[eesti]] ajaloolane, kes on keskendunud [[varauusaeg]]se riikluse ja [[ideedeajalugu|ideedeajaloo]] uurimisele ja õpetamisele. == Haridus == [[2007]]. aastal kaitses ta [[Cambridge'i ülikool]]is doktoritöö "Õiglane sõda teoorias ja praktikas: Rootsi sõdade õigustamine suurvõimu perioodil" (juhendaja [[Peter Burke]]). Ta kuulub [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i. ==Töö== Aastatel [[2006]]–[[2019]] oli Piirimäe [[Ajalooline Ajakiri|Ajaloolise Ajakirja]] peatoimetaja. Alates [[2008]]. aastast oli ta [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituudi]] uusima aja ajaloo õppetooli dotsent. Alates 2017. aastast on ta [[Tartu Ülikool]]i mõtteloo professor. ==Poliitiline tegevus== Pärtel Piirimäe kuulus aastatel 1993–2012 [[Reformierakond]]a. 2023. aastast on ta erakonna [[Eesti 200]] liige. 2021. aastast on ta [[Tartu linnavolikogu]] liige.<ref>https://tartu.ee/et/volikogu/liikmed</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 10|valimisringkonnas nr 10]] ([[Tartu linn]]) 381 häält ning ei osutunud valituks.<ref>Delfi. (2023). Riigikogu valimiste tulemused 2023. Delfi, 6. märts. Kasutatud 12.03.2023, https://web.archive.org/web/20230312094500/https://www.delfi.ee/leht/valimised2023/tulemused</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Tartu linnas, kogus 98 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 8. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Sport== Piirimäe tegeleb pikamaajooksuga. 2011. aastal lõpetas ta Frankfurdi maratoni ajaga 2:47:57. 2021. aastal lõpetas ta [[Tallinna Maraton]]i poolmaratoni distantsi tulemusega 1:19:21.<ref>[https://marathon100.com/tulemused/tulemused/jooks?f%5Bperiod%5D=thisyear&f%5Bcompetitor%5D%5B%5D=66046&f%5Bgender%5D=all&f%5Bage_class%5D=all#results marathon100.com]</ref> ==Tunnustus== * 2021 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Teoseid== *''Maaisandad, seisused ja maapäev: Vana-Liivimaa riiklusest Wolter von Plettenbergi perioodil (1494-1535)''. Magistritöö. Juhendaja [[Jüri Kivimäe]]. Tartu, [[1998]]. Käsikiri [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]s. *''Inimene, ühiskond, kultuur. 2, Keskaeg ja varauusaeg: XI klassi ajalooõpik''. Kaasautor. Koostaja [[Helmut Piirimäe]]. Tallinn: Koolibri, [[2000]]. 2. trükk aastal [[2005]]. *''The Just War in Theory and Practice. Legitimations of Sweden's Conflicts during the Great Power Period''. Doktoritöö. Juhendaja [[Peter Burke]]. Cambridge, [[2007]]. == Isiklikku == Pärtel Piirimäe isa oli ajaloolane [[Helmut Piirimäe]] ja ema on kunstiajaloolane [[Krista Piirimäe]]. Ka tema abikaasa [[Eva Piirimäe]] ja vend [[Kaarel Piirimäe]] on ajaloolased. Tema vend [[Kristjan Piirimäe]] on hüdrobioloog ja õde [[Triinu Peters]] on põllumajandusteadlane. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://ut.ee/et/tootaja/partel-piirimae Pärtel Piirimäe] Tartu Ülikooli kodulehel {{JÄRJESTA:Piirimäe, Pärtel}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] q8somg2qj3od6woku6t65za9z1zxsac 0 112262 7174535 7029610 2026-06-17T08:11:47Z Kuriuss 38125 7174535 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=jaanuar}} '''Richard Gustav Gotthard Hausmann''' ([[10. detsember]] ([[juliuse kalender|vkj]] 28. november) [[1842]] [[Võru]]s – [[19. detsember]] [[1918]] [[Tartu]]s) oli silmapaistev [[baltisakslased|baltisaksa]] [[ajaloolane]] ja [[arheoloog]]. Hausmann sündis Tartust pärit kullassepa [[Franz Hausmann]]i ja Amalie Cordesi peres. [[1862]]. aastal asus ta [[Tartu Ülikool]] [[keemia]]t õppima, kuid esimese semestri järel leidis ta, et tema tõeline kutsumus on siiski [[ajalugu]], ning pühendus sellele. Tartus õppis ta ajalugu kuni [[1868]]. aastani, pärast seda siirdus [[Göttingen]]i, kus õppis [[Georg Waitz]]i käe all, tutvus õigusajalooga ning omandas väga heal tasemel allikakriitilised oskused. Ühe semestri õppis Hausmann ka [[Viin]]i ülikoolis, kus täiendas end ajaloo abiteaduste alal. [[1870]]. aastal lõpetas ta õpingud magistritööga "Das Ringen der Deutschen und Dänen um den Besitz Estlands bis 1227" ning naasis Tartu Ülikooli õppejõuks. [[1880]]. aastal kaitses ta doktoritöö "Studien zur geschichte Königs Stephan v. Polen". Temast sai hea [[üldajalugu|üldajaloo]] asjatundja. Tartu Ülikoolis töötas Hausmann kuni [[1898]]. aastani dotsendi, professori ja prorektorina. Lisaks üldajaloo loengutele pidas ta ka Baltikumi keskaja, [[allikaõpetus]]e ja [[arheoloogia]]<nowiki/>loenguid. Ühtlasi oli ta aastatel [[1882]]–[[1890]] Tartu Ülikooli raamatukogu direktor. Ta oli ka üks aktiivsemaid [[Õpetatud Eesti Selts]]i liikmeid.{{lisa viide}} Hausmann uuris küllaltki erinevaid valdkondi, alustades Liivimaa ajaloo allikate tuvastamisest välisarhiivides ning lõpetades arheoloogiliste kaevamiste teostamisega, uurides eriti rauaaegseid kivikalmeid Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis ning jõudes kõikjal oma aja kohta silmapaistvate saavutusteni. Kestvamalt pühendus ta siiski Liivimaa keskaja uurimisele ja arheoloogia populariseerimisele. Ka Tartu varasema ehitusajaloo uurimisel oli ta juhtiv jõud kuni elu lõpuni.{{lisa viide}} Tema tugeval allikakriitikal ja põhjalikul arhiivitööl baseeruv uurimistegevus sai eeskujuks paljudele hilisematele baltisaksa ajaloolastele, nii et välja kujunes koguni Hausmanni koolkond, mille esindajateks võiks lugeda [[Hermann von Bruiningk]]i, [[Otto Harnack]]i, [[Friedrich Bienemann noorem]]at, [[Arnold Feuereisen]]it, [[Ernst Seraphim]]i, [[Johannes Haller]]it, [[Otto Greiffenhagen]]it, [[Leonid Arbusow noorem]]at ja paljusid teisi. Eesti rahvusliku ajalooteaduse kujunemise seisukohalt oli Hausmannil emeriitprofessorina [[20. sajand]]i alguses oluline roll eestlastest ajaloohuviliste juhendamisel, kelle seas olid näiteks [[Martin Lipp]], [[Villem Reiman]] ja [[Johan Kõpp]]. ==Teosed== *"Das Ringen der Deutschen und Dänen um den Besitz Estlands bis 1227", Leipzig: Duncker & Humblot, 1870. Digitaalselt: BSB {{BSB|10782503,00005}}, [http://books.google.ee/books?id=IKMtAAAAYAAJ Google] *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/3705 Ueber den Codex Dorpatensis der Chronik des Balthasar Rüssow : Vortrag gehalten in der 423. Sitzung der Gelehrten Estnischen Gesellschaft am 7. (19) Mai 1875] 1875 *"Studien zur geschichte des Königs Stephan von Polen", H. Laakmann, 1880 (2010 ISBN 9781144245502 ) *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18652 Livländische Processe im Reichskammergerichts-Archive zu Netzlar] 1887 *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/38170 Ueberblick über die Entwickelung der archäologischen Forschung in den Ostseeprovinzen während der letzten fünfzig Jahre : Vortrag auf dem Archäologischen Congress zu Riga am 2. Aug. 1896] 1898 *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/49355 Livländische archäologische Funde in der Ferne] 1902 *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/52230 Ein Bronze-Depotfund mit einer römischen Bronze-Lampe, gefunden zu Kawwast bei Dorpat] 1906 *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/34676 Übersicht über die archäologische Forschung in den Ostseeprovinzen im letzten Jahrzehnt] 1909 *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/34655 Prähistorische Archäologie von Estland, Livland, Kurland] 1910 {{DEFAULTSORT:Hausmann, Richard}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorid]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Baltisaksa ajaloolased]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Arheoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Estonia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1842]] [[Kategooria:Surnud 1918]] 1z384s1rryv5ctn1k5gzv273sgb7b4t 0 119897 7174649 7024000 2026-06-17T11:45:40Z ~2026-35510-54 231816 kino on taas avatud, selle kohta on lisatud info 7174649 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2023 Tallinn Kino "Kosmos".jpg|pisi|Kino "Kosmos" hoone 2023. aastal]] '''Kosmos''' oli [[panoraamkino]] [[Tallinn]]a [[Tallinna Kesklinn|kesklinnas]] aadressil [[Pärnu maantee]] 45. Kinohoone on arvatud [[ehitismälestis]]eks.<ref>{{kultuurimälestis}}</ref> == Ajalugu == Kino avati 10. märtsil 1964. Hoone arhitekt on [[Ilmar Laasi]]. Kosmose suurimas saalis oli 1015 istekohta. 1990. aastal vähendati suure saali kohtade arvu 739ni ja ehitati väike saal.<ref>[http://news.err.ee/107200/tallinn-s-kino-kosmos-to-be-converted-to-imax-cinema Tallinn's Kino Kosmos to Be Converted to IMAX Cinema] news.err.ee</ref> 19. detsembril 2014 taasavati kino IMAX-formaadis ja kolme saaliga: suures 322 kohta, kahes väikeses kummaski 49.<ref>{{Netiviide |url=https://kosmos.cinamonkino.com/en/2645-2/ |pealkiri=About Kosmos IMAX |vaadatud=2017-10-28 |arhiivimisaeg=2017-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171029012521/https://kosmos.cinamonkino.com/en/2645-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> IMAX-formaadist loobuti 2020. aastal.<ref>[https://www.err.ee/1032907/kino-kosmos-loobus-imax-ist "Kino Kosmos loobus IMAX-ist"] ERR, 7. veebruar 2020</ref> Kinokett [[Cinamon]] lõpetas hoones äritegevuse 20. märtsil 2022.<ref>[https://www.err.ee/1608538519/kino-kosmose-sulgemisega-sai-labi-uks-periood-eesti-kultuurielus "Kino "Kosmose" sulgemisega sai läbi üks periood Eesti kultuurielus"] ERR, 20. märts 2022</ref> 8. märtsil 2025 avati kinohoones uus kultuurikeskus<ref>[https://kultuur.err.ee/1609625360/kinos-kosmos-avab-uksed-uus-kultuurikeskus "Kinos Kosmos avab uksed uus kultuurikeskus"] ERR, 7. märts 2025</ref>, mis sulges vähem kui kuu hiljem, 1. aprillil, 2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ei pidanud kuudki vastu. Ebaselge tegevuse ja äriplaaniga kultuurikeskus Kosmos sulgeb uksed |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120368081/ei-pidanud-kuudki-vastu-ebaselge-tegevuse-ja-ariplaaniga-kultuurikeskus-kosmos-sulgeb-uksed |vaadatud=2025-05-01 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> 2026. aasta juunis avas kinokett [[Cinamon]] Kosmose taas, naastes oma endisesse tegevuskohta pärast nelja-aastast vaheaega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Cinamon avab taas Kosmoses kino |url=https://kultuur.err.ee/1610027206/cinamon-avab-taas-kosmoses-kino |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Nimi == Kino järgi on nimetatud Kosmose trammi- ja bussipeatus. Kino järgi on pealkirja saanud ka [[Alar Pikkorainen]]i koomiks "[[Kosmosemutid]]".<ref name="mutid">Mari Laaniste[https://web.archive.org/web/20090804230301/http://www.raamatukyla.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=66&sm_id=221 "Alar Pikkorainen ja Kosmosemutid"] Kanepi raamatuküla koduleht (vaadatud 3. augustil 2011)</ref> Kosmos on mainitud ka ansambli HU? muusikapalas "Kosmos".<ref>[https://sasslantis.ee/lyrics-hannaliisa_uusma-kosmos]</ref> == Vaata ka == * [[Coca Cola Plaza]] * [[Sõprus (kino)]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{kultuurimälestis}} * [http://www.eha.ee/fa/public/index.php?act=search_detail&a_id=4671&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=en&nocache=1306058492 Ringvaade "Nõukogude Eesti nr.9", Kino Kosmos pidulik avamine Tallinnas, kino sisevaated, ekraanil Samoilenko, P. Makuhha, G. Abels.], [[Tallinnfilm]], 1964 * [https://ajapaik.ee/?album=616 Ajaloolised fotod Kosmose kinost Ajapaigas] {{koord|piirkond=EE-37}} [[Kategooria:Tallinna kinod]] [[Kategooria:Eesti kinohooned]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised‎]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] 85v8is26uxr9evb8dnrxbb4dggky2dd 7174650 7174649 2026-06-17T11:46:16Z ~2026-35510-54 231816 7174650 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2023 Tallinn Kino "Kosmos".jpg|pisi|Kino "Kosmos" hoone 2023. aastal]] '''Kosmos''' on [[panoraamkino]] [[Tallinn]]a [[Tallinna Kesklinn|kesklinnas]] aadressil [[Pärnu maantee]] 45. Kinohoone on arvatud [[ehitismälestis]]eks.<ref>{{kultuurimälestis}}</ref> == Ajalugu == Kino avati 10. märtsil 1964. Hoone arhitekt on [[Ilmar Laasi]]. Kosmose suurimas saalis oli 1015 istekohta. 1990. aastal vähendati suure saali kohtade arvu 739ni ja ehitati väike saal.<ref>[http://news.err.ee/107200/tallinn-s-kino-kosmos-to-be-converted-to-imax-cinema Tallinn's Kino Kosmos to Be Converted to IMAX Cinema] news.err.ee</ref> 19. detsembril 2014 taasavati kino IMAX-formaadis ja kolme saaliga: suures 322 kohta, kahes väikeses kummaski 49.<ref>{{Netiviide |url=https://kosmos.cinamonkino.com/en/2645-2/ |pealkiri=About Kosmos IMAX |vaadatud=2017-10-28 |arhiivimisaeg=2017-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171029012521/https://kosmos.cinamonkino.com/en/2645-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> IMAX-formaadist loobuti 2020. aastal.<ref>[https://www.err.ee/1032907/kino-kosmos-loobus-imax-ist "Kino Kosmos loobus IMAX-ist"] ERR, 7. veebruar 2020</ref> Kinokett [[Cinamon]] lõpetas hoones äritegevuse 20. märtsil 2022.<ref>[https://www.err.ee/1608538519/kino-kosmose-sulgemisega-sai-labi-uks-periood-eesti-kultuurielus "Kino "Kosmose" sulgemisega sai läbi üks periood Eesti kultuurielus"] ERR, 20. märts 2022</ref> 8. märtsil 2025 avati kinohoones uus kultuurikeskus<ref>[https://kultuur.err.ee/1609625360/kinos-kosmos-avab-uksed-uus-kultuurikeskus "Kinos Kosmos avab uksed uus kultuurikeskus"] ERR, 7. märts 2025</ref>, mis sulges vähem kui kuu hiljem, 1. aprillil, 2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ei pidanud kuudki vastu. Ebaselge tegevuse ja äriplaaniga kultuurikeskus Kosmos sulgeb uksed |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120368081/ei-pidanud-kuudki-vastu-ebaselge-tegevuse-ja-ariplaaniga-kultuurikeskus-kosmos-sulgeb-uksed |vaadatud=2025-05-01 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> 2026. aasta juunis avas kinokett [[Cinamon]] Kosmose taas, naastes oma endisesse tegevuskohta pärast nelja-aastast vaheaega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Cinamon avab taas Kosmoses kino |url=https://kultuur.err.ee/1610027206/cinamon-avab-taas-kosmoses-kino |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Nimi == Kino järgi on nimetatud Kosmose trammi- ja bussipeatus. Kino järgi on pealkirja saanud ka [[Alar Pikkorainen]]i koomiks "[[Kosmosemutid]]".<ref name="mutid">Mari Laaniste[https://web.archive.org/web/20090804230301/http://www.raamatukyla.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=66&sm_id=221 "Alar Pikkorainen ja Kosmosemutid"] Kanepi raamatuküla koduleht (vaadatud 3. augustil 2011)</ref> Kosmos on mainitud ka ansambli HU? muusikapalas "Kosmos".<ref>[https://sasslantis.ee/lyrics-hannaliisa_uusma-kosmos]</ref> == Vaata ka == * [[Coca Cola Plaza]] * [[Sõprus (kino)]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{kultuurimälestis}} * [http://www.eha.ee/fa/public/index.php?act=search_detail&a_id=4671&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=en&nocache=1306058492 Ringvaade "Nõukogude Eesti nr.9", Kino Kosmos pidulik avamine Tallinnas, kino sisevaated, ekraanil Samoilenko, P. Makuhha, G. Abels.], [[Tallinnfilm]], 1964 * [https://ajapaik.ee/?album=616 Ajaloolised fotod Kosmose kinost Ajapaigas] {{koord|piirkond=EE-37}} [[Kategooria:Tallinna kinod]] [[Kategooria:Eesti kinohooned]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised‎]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] 441ghgzszo055v20yf5r8ynjbd4wysa 0 128130 7174534 7138462 2026-06-17T08:00:21Z Hannesvalk 176021 /* Isiklikku */ 7174534 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} [[File:Aleksander Hellat 1920.jpg|thumb|Aleksander Hellat]] '''Aleksander Hellat''' ([[20. august]] [[1881]] [[Tartu]] – [[28. november]] [[1943]] [[Kemerovo]] vangilaager, [[Kemerovo oblast]]) oli Eesti [[poliitik]] ja [[diplomaat]]. ==Elulugu== Aleksander Hellat õppis paar aastat [[Peterburi Sõjaväemeditsiiniakadeemia]]s, kuid valis siis juristi elukutse. [[1909]]. aastal pärast [[Peterburi ülikool]]i lõpetamist alustas ta tööd [[vandeadvokaadi abi]]na [[Riia]]s. Peagi sai temast [[vandeadvokaat]]. Tallinna asus ta elama [[1916]]. aastal, lülitus ühiskondlikku, või nagu siis öeldi, seltskondlikku ellu. Pärast [[Märtsirevolutsioon]]i [[1917]] valiti ta [[Eesti politsei (1918–1940)#Tallinna linna Politseivalitsus|Tallinna miilitsaülemaks]], sest tsaaripolitsei oli [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]] poolt laiali saadetud. Tallinna miilitsaülema asetäitjaks oli [[August Liit]]. Jaanuaris 1918 vallandas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] A. Hellati Tallinna miilitsaülema ametist. [[24. veebruar]]il [[1918]] sai temast esimene Eesti Vabariigi aegne Tallinna miilitsaülem. Käsukirjaga nr 1, keelas miilitsaülem uulitsatel liikumise kella 21–6 ning kohustas [[punakaart]]lasi nende käes olevad relvad, laske- ja lõhkemoona miilitsajaoskondadesse ära andma. Relvastatud isikuist tohtisid tänavail liikuda ainult [[Omakaitse (1917–1918)|Omakaitse]] Seltsi liikmed ning Eesti polgu sõdurid. Vargad, röövlid ja vägivallatsejad tuli selle käsukirja kohaselt kuriteopaigal ilma armuta maha lasta. Ööl vastu 12. novembrit [[1918]] võtsid taas Tallinna miilitsaülemaks määratud Aleksander Hellat ja tema abi [[August Liit]] korrakaitseasutused [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõimudelt]] üle. A. Hellat sai pelgalt viis päeva olla miilitsaülem, siis nimetati ta [[Tallinna linnapea]]ks. 3. juunist 1919 nimetati<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/13/9 Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 37, 13 juuni 1919</ref> Aleksander Hellat [[Eesti vabariigi prokurör]]iks. Aleksander Hellat oli siseminister [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|Jaan Tõnissoni esimeses valitsuses]] [[18. november]] [[1919]] kuni [[28. juuli]] [[1920]] ja välisminister [[Juhan Kuke valitsus]]es [[21. november|21. novembrist]] [[1922]] kuni [[2. august]]ini [[1923]] ning [[Jaan Teemanti kolmas valitsus|Jaan Teemanti kolmandas valitsuses]] alates 11. novembrist [[1927]] kuni 9. detsembrini [[1927]]. Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|Eesti okupeerimist]] 17. juunil 1940 alanud Eesti riigi- ja ühiskonnategelaste, ohvitseride, politseinike ja teiste arreteerimiste käigus vahistati ka A. Hellat 24. septembril 1940. Tallinnas 8. jaanuaril 1941 toimunud NKVD sõjatribunal mõistis ta mahalaskmisele, kuid [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] muutis surmaotsuse ja asendas selle 10 aasta pikkuse vangistusega. A. Hellat suri 28. novembril 1943 [[Kemerovo]] vangilaagris. ==Isiklikku== Tema pojad olid arst [[Aleksander Hellat (arst)|Aleksander Hellat]] ja [[Toomas Hellat]]; vennad olid Eesti Vabariigi [[Välisministeerium]]i poliitilise osakonna juhataja [[Herman Hellat]] ja Tallinna linnaarhitekt [[Georg Hellat]], onud Venemaa keisririigi I [[Riigiduuma]] liige [[Karl Hellat]] ja esimene eestlasest meditsiinidoktor [[Peeter Hellat]]. ==Vaata ka== * [[Irboska veretöö]] *[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] [[18. november]] [[1919]] kuni [[28. juuli]] [[1920]]. *[[Jaan Teemanti kolmas valitsus]] alates 11. novembrist [[1927]] kuni 9. detsembrini [[1927]]. ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-riigi-mehed-aleksander-hellat Ajavaod. Riigi mehed: Aleksander Hellat] (ERR 2016) * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=341 Üliõpilasorganisatsioonid poliitilise koolina.], [[Akadeemia]] nr. 5/1937 * Aleksander Hellat – esimene eestlasest politseiülem Tallinnas, [[Politseileht]] 31 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksander Pallas]]<br> linnapea kohusetäitja | nimi=[[Tallinna linnapea]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Anton Uesson]]<br> linnapea kohusetäitja}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksander Oinas]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[18. november]] [[1919]] – [[28. juuli]] [[1920]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=[[28. november]] [[1922]] – [[2. august]] [[1923]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Friedrich Akel]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=[[22. november]] – [[9. detsember]] [[1927]] | järgnev=[[Hans Rebane]]}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Hellat, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti saadikud Lätis]] [[Kategooria:Eesti saadikud Soomes]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Tallinna linnapead]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1881]] [[Kategooria:Surnud 1943]] hl4ej0scfdzl1ud3602uye6wus3tz7e 0 130852 7174398 6880121 2026-06-16T22:15:22Z Metsavend 738 7174398 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = [[Austria Jalgpalliliit|Österreichischer Fußball-Bund]] | liit_asutatud = 1904 | konföderatsioon = [[UEFA]] | peatreener = [[Ralf Rangnick]] | abitreener = | kapten = [[David Alaba]] | rekordinternatsionaal = [[Marko Arnautović]] | rekord_mänge = 114 | parim väravakütt = Marko Arnautović | parim_väravaid = 47 | kodustaadion = [[Ernst-Happel-Stadion]] | FIFA edetabeli koht = 24. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 10. | FIFA kõrgeima aeg = märts, juuni 2016 | FIFA madalaim koht = 105. | FIFA madalaima aeg = juuli 2008 | muster_la1= _aut26h |muster_b1= _aut26h |muster_ra1=_aut26h |muster_sh1=_aut26h |muster_so1= | vasakkäsi1= 000000 |kere1= FF0000 |paremkäsi1= 000000 |püksid1= 000000 |sokid1= FF0000 | muster_la2=_aut26a |muster_b2=_aut26a |muster_ra2=_aut26a |muster_sh2=_aut26a| muster_so2= _aut26al | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= FFFFFF|paremkäsi2= FFFFFF|püksid2= 003A41|sokid2= FFFFFF | esimene kohtumine = Austria – [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] 5:0 | esimene koht- ja aeg = [[Viin]], 12. oktoober 1902 | suurim võit = Austria – {{jp|Malta}} 9:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Salzburg]], 30. aprill 1977 | suurim kaotus = {{nowrap|Austria – {{jp|Inglismaa}} 1:11}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Viin]], 8. juuni 1908 | MM-ile kvalifitseerunud = 7 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1934 | parim tulemus MM-il = 3. koht (1954) | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 4 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 2008 | parim tulemus MV-l = Kaheksandikfinaali (2020) | OM_saavutused = }} '''Austria jalgpallikoondis''' on [[Austria]] [[jalgpall]]i esindusmeeskond. Austria jalgpallikoondis oli kõige edukam 20. sajandil, kui [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aastal]] saavutati maailmameistrivõistlustel neljas koht ja [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950. aastal]] kolmas koht. [[FIFA World Cup|Maailmameistrivõistlustel]] on Austria osalenud kokku seitsmel korral, viimati [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. 2008. aastal korraldas Austria koos [[Šveits]]iga [[UEFA Euro 2008|Euroopa meistrivõistlusi]] ning pääses korraldajariigina esmakordselt Euroopa meistrivõistlustele. [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] pääseti esmakordselt alagrupist edasi ning kaheksandikfinaalis kaotati [[lisaaeg (sport)|lisaajal]] hilisemale Euroopa meistrile [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. 2008. aasta Euroopa meistrivõistluste järel valis [[Austria Jalgpalliliit]] peatreeneriks senise [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi koondise]] juhendada [[Karel Brückner]]i<ref>http://www.11freunde.de/newsticker/113154{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, kes aga vaid seitsme mängu järel veebruaris 2009 ametist tagasi astus.<ref>http://www.kicker.de/news/fussball/intligen/startseite/artikel/505260/</ref> Ameti võttis üle [[Dietmar Constantini]]. 2022. aastast on peatreener [[Ralf Rangnick]]. {{puhasta}} == Praegune koosseis == Austria koondis [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. Seisuga 25. juuni 2024. {{nat fs g start}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Heinz Lindner]]|sortnimi=Lindner, Heinz|vanus={{birth date and age|1990|7|17|df=y}}|mänge=37|väravaid=0|klubi=[[Royale Union Saint-Gilloise|Union Saint-Gilloise]]|klubirah=BEL}} {{nat fs g player|nr=12|pos=VV|nimi=[[Niklas Hedl]]|sortnimi=Hedl, Niklas|vanus={{Birth date and age|2001|3|17|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Viini Rapid]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=13|pos=VV|nimi=[[Patrick Pentz]]|sortnimi=Pentz, Patrick|vanus={{Birth date and age|1997|1|2|df=y}}|mänge=9|väravaid=0|klubi=[[Brøndby IF|Brøndby]]|klubirah=DEN}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Maximilian Wöber]]|sortnimi=Wöber, Maximilian|vanus={{Birth date and age|1998|2|4|df=y}}|mänge=27|väravaid=0|klubi=[[Mönchengladbachi Borussia]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Gernot Trauner]]|sortnimi=Trauner, Gernaut|vanus={{Birth date and age|1992|3|25|df=y}}|mänge=13|väravaid=2|klubi=[[Feyenoord]]|klubirah=NED}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Kevin Danso]]|sortnimi=Danso, Kevin|vanus={{Birth date and age|1998|9|19|df=y}}|mänge=22|väravaid=0|klubi=[[RC Lens|Lens]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[Stefan Posch]]|sortnimi=Posch, Stefan|vanus={{Birth date and age|1997|5|14|df=y}}|mänge=35|väravaid=1|klubi=[[Bologna FC 1909|Bologna]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Leopold Querfeld]]|sortnimi=Querfeld, Leopold|vanus={{Birth date and age|2003|12|20|df=y}}|mänge=3|väravaid=0|klubi=[[Viini Rapid]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Philipp Lienhart]]|sortnimi=Lienhart, Philipp|vanus={{Birth date and age|1996|7|11|df=y}}|mänge=23|väravaid=1|klubi=[[SC Freiburg]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=16|pos=KA|nimi=[[Phillipp Mwene]]|sortnimi=Mwene, Phillipp|vanus={{Birth date and age|1994|1|29|df=y}}|mänge=14|väravaid=0|klubi=[[1. FSV Mainz 05|Mainz 05]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=21|pos=KA|nimi=[[Flavius Daniliuc]]|sortnimi=Daniliuc, Flavius|vanus={{Birth date and age|2001|4|27|df=y}}|mänge=3|väravaid=0|klubi=[[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=6|pos=PK|nimi=[[Nicolas Seiwald]]|sortnimi=Seiwald, Nicolas|vanus={{Birth date and age|2001|5|4|df=y}}|mänge=27|väravaid=0|klubi=[[RB Leipzig]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Alexander Prass]]|sortnimi=Prass, Alexander|vanus={{Birth date and age|2001|5|26|df=y}}|mänge=8|väravaid=0|klubi=[[SK Sturm Graz|Sturm Graz]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=9|pos=PK|nimi=[[Marcel Sabitzer]]|sortnimi=Sabitzer, Marcel|vanus={{Birth date and age|1994|3|17|df=y}}|mänge=81|väravaid=18|klubi=[[Dortmundi Borussia]]|klubirah=GER|other=[[Captain (association football)|captain]]}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Florian Grillitsch]]|sortnimi=Grillitsch, Florian|vanus={{Birth date and age|1995|8|7|df=y}}|mänge=46|väravaid=1|klubi=[[TSG 1899 Hoffenheim|TSG Hoffenheim]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Florian Kainz]]|sortnimi=Kainz, Florian|vanus={{Birth date and age|1992|10|24|df=y}}|mänge=28|väravaid=1|klubi=[[1. FC Köln]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=18|pos=PK|nimi=[[Romano Schmid]]|sortnimi=Schmid, Romano|vanus={{Birth date and age|2000|1|27|df=y}}|mänge=14|väravaid=1|klubi=[[Bremeni Werder]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=19|pos=PK|nimi=[[Christoph Baumgartner]]|sortnimi=Baumgartner, Christoph|vanus={{Birth date and age|1999|8|1|df=y}}|mänge=41|väravaid=16|klubi=[[RB Leipzig]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=20|pos=PK|nimi=[[Konrad Laimer]]|sortnimi=Laimer, Konrad|vanus={{Birth date and age|1997|5|27|df=y}}|mänge=39|väravaid=4|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=22|pos=PK|nimi=[[Matthias Seidl]]|sortnimi=Seidl, Matthias|vanus={{Birth date and age|2001|1|24|df=y}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Viini Rapid]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Marko Arnautović]]|sortnimi=Arnautović, Marko|vanus={{Birth date and age|1989|4|19|df=y}}|mänge=115|väravaid=37|klubi=[[Inter Milan|Internazionale]]|klubirah=ITA|other=[[Captain (association football)#Vice-captain|vice-captain]]}} {{nat fs g player|nr=11|pos=RÜ|nimi=[[Michael Gregoritsch]]|sortnimi=Gregoritsch, Michael|vanus={{Birth date and age|1994|4|18|df=y}}|mänge=58|väravaid=15|klubi=[[SC Freiburg]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=23|pos=RÜ|nimi=[[Patrick Wimmer]]|sortnimi=Wimmer, Patrick|vanus={{Birth date and age|2001|5|30|df=y}}|mänge=15|väravaid=1|klubi=[[VfL Wolfsburg]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=24|pos=RÜ|nimi=[[Andreas Weimann]]|sortnimi=Weimann, Andreas|vanus={{Birth date and age|1991|8|5|df=y}}|mänge=25|väravaid=2|klubi=[[West Bromwich Albion F.C.|West Bromwich Albion]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=25|pos=RÜ|nimi=[[Maximilian Entrup]]|sortnimi=Entrup, Maximilian|vanus={{Birth date and age|1997|9|15|df=y}}|mänge=3|väravaid=1|klubi=[[TSV Hartberg|Hartberg]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=26|pos=RÜ|nimi=[[Marco Grüll]]|sortnimi=Grüll, Marco|vanus={{Birth date and age|1998|7|6|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Viini Rapid]]|klubirah=AUT}} {{nat fs end}} == Peatreenerid == *... *[[Otto Barić]] (1999–2001) *[[Hans Krankl]] (2002–2005) *[[Josef Hickersberger]] (2006–2008) *{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Karel Brückner]] (2008–2009) *[[Dietmar Constantini]] (2009–2011) *[[Willibald Ruttensteiner]] (2011) *{{riigi ikoon|Šveits}} [[Marcel Koller]] (2011–2017) *{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Franco Foda]] (2018–2022) *{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ralf Rangnick]] (2022–) == Viited == {{viited}} {{UEFA Euro 2016 Austria koondis}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Austria jalgpall|Koondis]] lpfqpogqgistwy1x4uucu3fr7nebw7l 7174399 7174398 2026-06-16T22:15:58Z Metsavend 738 7174399 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = [[Austria Jalgpalliliit|Österreichischer Fußball-Bund]] | liit_asutatud = 1904 | konföderatsioon = [[UEFA]] | peatreener = [[Ralf Rangnick]] | abitreener = | kapten = [[David Alaba]] | rekordinternatsionaal = [[Marko Arnautović]] | rekord_mänge = 114 | parim väravakütt = Marko Arnautović | parim_väravaid = 47 | kodustaadion = [[Ernst-Happel-Stadion]] | FIFA edetabeli koht = 24. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 10. | FIFA kõrgeima aeg = märts, juuni 2016 | FIFA madalaim koht = 105. | FIFA madalaima aeg = juuli 2008 | muster_la1= _aut26h |muster_b1= _aut26h |muster_ra1=_aut26h |muster_sh1=_aut26h |muster_so1= | vasakkäsi1= 000000 |kere1= FF0000 |paremkäsi1= 000000 |püksid1= 000000 |sokid1= FF0000 | muster_la2=_aut26a |muster_b2=_aut26a |muster_ra2=_aut26a |muster_sh2=_aut26a| muster_so2= _aut26al | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= FFFFFF|paremkäsi2= FFFFFF|püksid2= 003A41|sokid2= FFFFFF | esimene kohtumine = Austria – [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] 5:0 | esimene koht- ja aeg = [[Viin]], 12. oktoober 1902 | suurim võit = Austria – {{jp|Malta}} 9:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Salzburg]], 30. aprill 1977 | suurim kaotus = {{nowrap|Austria – {{jp|Inglismaa}} 1:11}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Viin]], 8. juuni 1908 | MM-ile kvalifitseerunud = 8 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1934 | parim tulemus MM-il = 3. koht (1954) | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 4 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 2008 | parim tulemus MV-l = Kaheksandikfinaali (2020) | OM_saavutused = }} '''Austria jalgpallikoondis''' on [[Austria]] [[jalgpall]]i esindusmeeskond. Austria jalgpallikoondis oli kõige edukam 20. sajandil, kui [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aastal]] saavutati maailmameistrivõistlustel neljas koht ja [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950. aastal]] kolmas koht. [[FIFA World Cup|Maailmameistrivõistlustel]] on Austria osalenud kokku seitsmel korral, viimati [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. 2008. aastal korraldas Austria koos [[Šveits]]iga [[UEFA Euro 2008|Euroopa meistrivõistlusi]] ning pääses korraldajariigina esmakordselt Euroopa meistrivõistlustele. [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] pääseti esmakordselt alagrupist edasi ning kaheksandikfinaalis kaotati [[lisaaeg (sport)|lisaajal]] hilisemale Euroopa meistrile [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. 2008. aasta Euroopa meistrivõistluste järel valis [[Austria Jalgpalliliit]] peatreeneriks senise [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi koondise]] juhendada [[Karel Brückner]]i<ref>http://www.11freunde.de/newsticker/113154{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, kes aga vaid seitsme mängu järel veebruaris 2009 ametist tagasi astus.<ref>http://www.kicker.de/news/fussball/intligen/startseite/artikel/505260/</ref> Ameti võttis üle [[Dietmar Constantini]]. 2022. aastast on peatreener [[Ralf Rangnick]]. {{puhasta}} == Praegune koosseis == Austria koondis [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. Seisuga 25. juuni 2024. {{nat fs g start}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Heinz Lindner]]|sortnimi=Lindner, Heinz|vanus={{birth date and age|1990|7|17|df=y}}|mänge=37|väravaid=0|klubi=[[Royale Union Saint-Gilloise|Union Saint-Gilloise]]|klubirah=BEL}} {{nat fs g player|nr=12|pos=VV|nimi=[[Niklas Hedl]]|sortnimi=Hedl, Niklas|vanus={{Birth date and age|2001|3|17|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Viini Rapid]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=13|pos=VV|nimi=[[Patrick Pentz]]|sortnimi=Pentz, Patrick|vanus={{Birth date and age|1997|1|2|df=y}}|mänge=9|väravaid=0|klubi=[[Brøndby IF|Brøndby]]|klubirah=DEN}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Maximilian Wöber]]|sortnimi=Wöber, Maximilian|vanus={{Birth date and age|1998|2|4|df=y}}|mänge=27|väravaid=0|klubi=[[Mönchengladbachi Borussia]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Gernot Trauner]]|sortnimi=Trauner, Gernaut|vanus={{Birth date and age|1992|3|25|df=y}}|mänge=13|väravaid=2|klubi=[[Feyenoord]]|klubirah=NED}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Kevin Danso]]|sortnimi=Danso, Kevin|vanus={{Birth date and age|1998|9|19|df=y}}|mänge=22|väravaid=0|klubi=[[RC Lens|Lens]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[Stefan Posch]]|sortnimi=Posch, Stefan|vanus={{Birth date and age|1997|5|14|df=y}}|mänge=35|väravaid=1|klubi=[[Bologna FC 1909|Bologna]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Leopold Querfeld]]|sortnimi=Querfeld, Leopold|vanus={{Birth date and age|2003|12|20|df=y}}|mänge=3|väravaid=0|klubi=[[Viini Rapid]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Philipp Lienhart]]|sortnimi=Lienhart, Philipp|vanus={{Birth date and age|1996|7|11|df=y}}|mänge=23|väravaid=1|klubi=[[SC Freiburg]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=16|pos=KA|nimi=[[Phillipp Mwene]]|sortnimi=Mwene, Phillipp|vanus={{Birth date and age|1994|1|29|df=y}}|mänge=14|väravaid=0|klubi=[[1. FSV Mainz 05|Mainz 05]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=21|pos=KA|nimi=[[Flavius Daniliuc]]|sortnimi=Daniliuc, Flavius|vanus={{Birth date and age|2001|4|27|df=y}}|mänge=3|väravaid=0|klubi=[[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=6|pos=PK|nimi=[[Nicolas Seiwald]]|sortnimi=Seiwald, Nicolas|vanus={{Birth date and age|2001|5|4|df=y}}|mänge=27|väravaid=0|klubi=[[RB Leipzig]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Alexander Prass]]|sortnimi=Prass, Alexander|vanus={{Birth date and age|2001|5|26|df=y}}|mänge=8|väravaid=0|klubi=[[SK Sturm Graz|Sturm Graz]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=9|pos=PK|nimi=[[Marcel Sabitzer]]|sortnimi=Sabitzer, Marcel|vanus={{Birth date and age|1994|3|17|df=y}}|mänge=81|väravaid=18|klubi=[[Dortmundi Borussia]]|klubirah=GER|other=[[Captain (association football)|captain]]}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Florian Grillitsch]]|sortnimi=Grillitsch, Florian|vanus={{Birth date and age|1995|8|7|df=y}}|mänge=46|väravaid=1|klubi=[[TSG 1899 Hoffenheim|TSG Hoffenheim]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Florian Kainz]]|sortnimi=Kainz, Florian|vanus={{Birth date and age|1992|10|24|df=y}}|mänge=28|väravaid=1|klubi=[[1. FC Köln]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=18|pos=PK|nimi=[[Romano Schmid]]|sortnimi=Schmid, Romano|vanus={{Birth date and age|2000|1|27|df=y}}|mänge=14|väravaid=1|klubi=[[Bremeni Werder]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=19|pos=PK|nimi=[[Christoph Baumgartner]]|sortnimi=Baumgartner, Christoph|vanus={{Birth date and age|1999|8|1|df=y}}|mänge=41|väravaid=16|klubi=[[RB Leipzig]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=20|pos=PK|nimi=[[Konrad Laimer]]|sortnimi=Laimer, Konrad|vanus={{Birth date and age|1997|5|27|df=y}}|mänge=39|väravaid=4|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=22|pos=PK|nimi=[[Matthias Seidl]]|sortnimi=Seidl, Matthias|vanus={{Birth date and age|2001|1|24|df=y}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Viini Rapid]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Marko Arnautović]]|sortnimi=Arnautović, Marko|vanus={{Birth date and age|1989|4|19|df=y}}|mänge=115|väravaid=37|klubi=[[Inter Milan|Internazionale]]|klubirah=ITA|other=[[Captain (association football)#Vice-captain|vice-captain]]}} {{nat fs g player|nr=11|pos=RÜ|nimi=[[Michael Gregoritsch]]|sortnimi=Gregoritsch, Michael|vanus={{Birth date and age|1994|4|18|df=y}}|mänge=58|väravaid=15|klubi=[[SC Freiburg]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=23|pos=RÜ|nimi=[[Patrick Wimmer]]|sortnimi=Wimmer, Patrick|vanus={{Birth date and age|2001|5|30|df=y}}|mänge=15|väravaid=1|klubi=[[VfL Wolfsburg]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=24|pos=RÜ|nimi=[[Andreas Weimann]]|sortnimi=Weimann, Andreas|vanus={{Birth date and age|1991|8|5|df=y}}|mänge=25|väravaid=2|klubi=[[West Bromwich Albion F.C.|West Bromwich Albion]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=25|pos=RÜ|nimi=[[Maximilian Entrup]]|sortnimi=Entrup, Maximilian|vanus={{Birth date and age|1997|9|15|df=y}}|mänge=3|väravaid=1|klubi=[[TSV Hartberg|Hartberg]]|klubirah=AUT}} {{nat fs g player|nr=26|pos=RÜ|nimi=[[Marco Grüll]]|sortnimi=Grüll, Marco|vanus={{Birth date and age|1998|7|6|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Viini Rapid]]|klubirah=AUT}} {{nat fs end}} == Peatreenerid == *... *[[Otto Barić]] (1999–2001) *[[Hans Krankl]] (2002–2005) *[[Josef Hickersberger]] (2006–2008) *{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Karel Brückner]] (2008–2009) *[[Dietmar Constantini]] (2009–2011) *[[Willibald Ruttensteiner]] (2011) *{{riigi ikoon|Šveits}} [[Marcel Koller]] (2011–2017) *{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Franco Foda]] (2018–2022) *{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ralf Rangnick]] (2022–) == Viited == {{viited}} {{UEFA Euro 2016 Austria koondis}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Austria jalgpall|Koondis]] catarmoy1cvbk23stwymq2lxbk8jesi 0 131555 7174638 7135947 2026-06-17T11:38:20Z Kuriuss 38125 7174638 wikitext text/x-wiki '''Hannaliisa Uusma''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1986]] [[Tartu]]s) on eesti [[sotsioloog]], [[laulja]] ja [[kultuurikorraldaja]]. == Haridus == Uusma on lõpetanud [[2008]]. aastal [[Tallinna Ülikool]]i bakalaureuseõppes [[sotsioloogia]] erialal ning 2011. aastal [[magistriõpe|magistriõppes]] kultuurisotsioloogiat ja soouuringuid sünteesiva magistritööga "Feminiinsuse konstrueerimisest Eesti popmuusika maastikul". Aastatel 2010–2011 oli ta [[Erasmuse programm]]i kaudu vahetusüliõpilane Saksamaal Augsburgi ülikoolis. 2012. aastast oli ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] muusikateaduste osakonnas doktoriõppes, sealhulgas aastatel 2013–2014 tegi külalisdoktorandina uurimistööd Saksamaal Friedrich-Alexander-Universität Erlangen-Nürnbergi Anglistika ja Amerikanistika Instituudis. 2025. aasta seisuga on tema doktoriõpingud katkestatud. ==Töökäik== Uusma on töötanud valikaine õpetajana [[Rocca al Mare Kool]]is (2011–2012) ning lektorina [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s (2014–2022), kus tema loengud on keskendunud peamiselt soorollidele kirjanduses ja muusikas. Külalislektorina on ta pidanud loenguid [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]is (2012. aastast) ja [[Tartu Kunstikool]]is (2013. aastast). Alates 2012. aastast töötas ta [[Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus]]e projektijuhina ning 2018. aastast [[Sotsiaalkindlustusamet]]i ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna projektijuhina.<ref>[https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/seminar-korge-riskiga-lahisuhtevagivald-vahemusgruppide-ja-randeteemade-valguses Seminar "Kõrge riskiga lähisuhtevägivald vähemusgruppide ja rändeteemade valguses"] Sotsiaalkindlustusameti koduleht. 23.11.2018.</ref><ref>[https://vikerraadio.err.ee/1089105/hannaliisa-uusma-elu-parast-ansamblit-hu Hannaliisa Uusma elu pärast ansamblit HU?] Vikerraadio, 13.05.2020.</ref> Ta kuulub alates 2019. aastast justiitsministeeriumi väljaantava [[Arnold Susi|Arnold]] ja [[Heli Susi]] nimelise sõnajulguse missiooniauhinna komisjoni.<ref>[https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2023-01/S%c3%b5najulguse%20missioonipreemia%20statuut.pdf Arnold ja Heli Susi nimelise sõnajulguse missioonipreemia statuut] Justiitsministri käskkiri, 12.01.2023.</ref> 2023. aastast töötab Uusma [[President Kaljulaid Foundation MTÜ|President Kaljulaidi Fondi]] lähisuhtevägivallaennetuse suuna juhina.<ref>{{Netiviide |pealkiri=President Kaljulaidi Fondi esimene lähisuhtevägivallaennetuse valdkonna juht on Hannaliisa Uusma. |url=https://kerstikaljulaid.ee/m/uudis/president-kaljulaidi-fondi-lahisuhtevagivallaennetuse-valdkonna-juht-on-hannaliisa-uusma/ |vaadatud=2023-10-16 |väljaanne=kerstikaljulaid.ee |arhiivimisaeg=2023-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231017101350/https://kerstikaljulaid.ee/m/uudis/president-kaljulaidi-fondi-lahisuhtevagivallaennetuse-valdkonna-juht-on-hannaliisa-uusma/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Liikmesus=== * Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli liige (2012. aastast) * Euroopa kommunikatsiooniuurijate assotsiatsiooni ECREA naiste võrgustiku liige (2012. aastast) * Eesti Muusikateaduste Seltsi liige (2013. aastast) * International Association for the Study of Popular Music (IASPM Norden) liige (2015. aastast) == Muusikaga seotud tegevus == Lapsena õppis ta muusikat [[Ülenurme Laulustuudio]]s [[Ursel Oja]] juures. Hiljem lõpetas [[Ülenurme Muusikakool]]i, kus oli õppinud [[džäss]]i-[[popmuusika|pop]]iklassis. Ülikoolis õppimise ajal musitseeris ta ansamblis Ahvide Planeet džässilauljana.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/184500/chalicei-taustalaulja-hannaliisa-uusma-voidutses-kahes-taktis Chalice’i taustalaulja Hannaliisa Uusma võidutses «Kahes taktis»] Õhtuleht.ee, 29.10.2005.</ref> 2004. aastal sai ta tuntuks "laulva tüdrukuna", kes esitas koos [[Chalice|Chalice'iga]] laulu "Mulle meeldib see", mis jõudis toona Eesti muusika edetabelitesse.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82286205/hannaliisa-uusma-suur-algus Hannaliisa Uusma suur algus] 24.01.2006.</ref> 2005. aastal võistles ta ETV saatesarjas "[[Kaks takti ette]]", kus pälvis hooaja publiku lemmiku auhinna ning hääletati ka [[Raadio 2]] kuulajate lemmiklauljannaks. 2006. aastal osales ta omapärases eksperimendis: Raadio 2 otsesaates "R2 Live" kanti ette spontaanne (otse laval improvisatsioonina loodav) [[muusikal]] "Sinilind". Hannaliisa Uusma esines seal printsess Olympiana, teised osatäitjad olid [[Vaiko Eplik]], [[Chalice]], [[Jaan Pehk]] ja [[Raul Saaremets]].<ref>Andero Kaha. [https://www.ohtuleht.ee/melu/206195/hannaliisa-uusma-ma-voin-olla-ka-printsess-aga-eile-panin-naiteks-riiuleid-kokku- Hannaliisa Uusma: «Ma võin olla ka printsess. Aga eile panin näiteks riiuleid kokku.»] Õhtuleht.ee, 21.09.2006.</ref> Ta on peamiselt lauljana kaasa teinud ka [[Kanuti Gildi Saal]]i noorte koreograafide sarja "Hypekas" tantsukavas (2007) ja [[PolygonTeater|PolygonTeatri]] lavastuses "Külmapildid" (2008, Tallinna [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]]). 2012. aastal esines ta [[Eesti Film 100|Eesti filmi 100. aastapäeva]] filmimuusikakontsertidel (koos ansambliga [[ROSTA Aknad]] ning solistide [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja [[Peeter Volkonski]]ga). Ta oli 2012. aasta juunis ja augustis toimunud [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] lastelaagri “Bremeni linna moosekandid” üks korraldajaid.<ref>[https://teater.ee/uudised/noored-moosekandid-on-oodatud-estonia-suvelaagrisse/ Noored moosekandid on oodatud Estonia suvelaagrisse] Eesti Teatri Agentuuri koduleht, 06.06.2012.</ref> ===Koostöö räppar Chalice'iga=== Tartlastest Uusma ja Chalice'i tihedam muusikaline koostöö algas 2003. aastal. Noori muusikuid iseloomustasid julged stiilikatsetused ja sageli provokatiivsed laulutekstid (nt "Kõik mehed on sitapead", 2009)<ref>[https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/valismaa-uudised/chalice-ja-hannaliisa-uusma-koik-mehed-on-sitapead/ Chalice ja Hannaliisa Uusma: “Kõik mehed on sitapead!”] Buduaar, 05.03.2009.</ref>. Koos esineti sageli Tartus, aga ka mujal Eestis. 2004. aastal toimunud [[Stockholm]]i-kontserdid andsid julgust ka edaspidi välislavadele minna.<ref>Katrin Käärik. Eesti räppar Chalice: ”Ükskõik kuidas me saame hakkama...”. Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 29.04.2004.</ref> Aastate jooksul on nad katsetanud koos musitseerimist paljude muusikakollektiivide (sh noorteorkestriga [[Reaalmažoor]], 2011)<ref>[https://soundcloud.com/reaalmazoor/noorteorkester-reaalma-oor Noorteorkester Reaalmažoor, Jarek Kasar & Hannaliisa Uusma – "Kodutee"] Soundcloud.com, detsember 2011.</ref> ja solistidega. {{Pooleli|aasta=2025|kuu=juuli}} ===Ansambel HU?=== 2007. aastast hakkas Uusma laulma ''synth-pop''<nowiki/>'i ansamblis [[HU?]], mille nimeks on tema nime initsiaalid ja samas on tegu sõnamänguga ([[inglise keel|inglise]] küsisõnaga ''who?'' – 'kes?') ning kus pille mängisid peamiselt Bert Prikenfeld ehk [[DJ Critikal]] ja [[Leslie Laasner]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/244300/hannaliisa-uusma-raagib-oma-uuest-artistinimest-hu Hannaliisa Uusma räägib oma uuest artistinimest HU?] Õhtuleht.ee, 01.09.2007.</ref><ref>Meisi Volt. [https://www.ohtuleht.ee/melu/810994/ansambel-hu-oleme-nagu-popimiljonarid-kes-voivad-muretult-natuke-laule-teha Ansambel HU?: oleme nagu popimiljonärid, kes võivad muretult natuke laule teha] Õhtuleht.ee, 14.06.2017.</ref> Ansambli HU? esituses sai kiiresti ülipopulaarseks laul "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (laulu autorid on [[Bert Prikenfeld]] ja Leslie Laasner), mis ilmus 2008. aastal ansambli esikalbumil "Film". Loo pealkirjast sai üle Eesti tuntud käibefraas, laulust kujunes palju poleemikat põhjustanud meediasündmus ning laulu ennast hakati sageli esitama Eesti elu käsitlevate raadio- ja telesaadete teemalauluna, sest selle ühiskonnakriitiline tekst äratas palju tähelepanu. Näiteks ajaleht [[Postimees]] küsis [[20. juuli]] [[2008]] lugejaküsitluses, kas lugejad peavad laulu sisu õiglaseks. Ligi 1500 lugejast vastas 71,4% jaatavalt ja 28,6% eitavalt<ref>[http://www.postimees.ee/?id=21774 Lugejad peavad laulu "Depressiivsed Eesti väikelinnad" õiglaseks] Postimees, 20.07.2008</ref>.<ref>[https://r2.err.ee/657313/depressiivseim-eesti-vaikelinn-on-tallinn Depressiivseim Eesti väikelinn on Tallinn!] Raadio 2, 27.05.2008.</ref><ref>Kristo Kivisoo. [https://jarvateataja.postimees.ee/95952/vaikelinn-ei-peagi-jaama-depressiivseks Väikelinn ei peagi jääma depressiivseks] Järva Teataja, 19.03.2009.</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/283520/kus-idanesid-sonad-laulule-depressiivsed-eesti-vaikelinnad Kus idanesid sõnad laulule "Depressiivsed Eesti väikelinnad"?] Õhtuleht.ee, 13.06.2008.</ref><ref>Kaja Tampere. [https://saartehaal.postimees.ee/6622614/surevate-vaikelinnade-ameerika Surevate väikelinnade Ameerika] Saarte Hääl, 23.08.2011.</ref><ref>Siim Karnö. [https://www.ohtuleht.ee/tarbija/1124995/depressiivsed-eesti-vaikelinnad-keldripoode-enam-pole-kuid-vaatamist-jagub Depressiivsed Eesti väikelinnad: keldripoode enam pole, kuid vaatamist jagub] Õhtuleht.ee, 23.02.2025.</ref> Teine tema esituses väga populaarseks saanud lugu on "[[Absoluutselt]]", mis pälvis 2008. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] võistlusel aasta hittloo auhinna.<ref>[https://www.err.ee/471588/eesti-muusikaauhinnad-2008 Eesti muusikaauhinnad 2008] ERR Uudised, 02.04.2008.</ref> Ajastumärgilisteks on nimetatud ka Uusma ja HU? lugusid "Made in China" ja "Elupõletaja".<ref>Janno Zõbin. [https://tartu.postimees.ee/4460471/hu-laulja-hannaliisa-uusma-uurib-ulbeid-ja-isaseid-uheksakumnendaid HU? laulja Hannaliisa Uusma uurib ülbeid ja isaseid üheksakümnendaid] Tartu Postimees, 05.04.2018.</ref> ===Ansambel Hunt=== Uusma musitseerib alates 2015. aastast veel ansamblis Hunt, mille teine liige on [[Brigitta Davidjants]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuusk |eesnimi=Hendrik |pealkiri=Ula muusikanädal: HUNT (Hannaliisa Uusma ja Brigitta Davidjants) |url=https://fienta.com/et/ula-muusikanadal-hunt-hannaliisa-uusma-ja-brigitta-davidjants |vaadatud=2024-09-18 |väljaanne=Fienta |keel=et}}</ref> Ansambel viljeleb postromantilist ''indie''-souli<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/89068315/kultuuribiit-hannaliisa-uusma-ja-brigitta-davidjantsi-ehk-ansambli-hunt-playlist Kultuuribiit | Hannaliisa Uusma ja Brigitta Davidjantsi ehk ansambli Hunt playlist] Eesti Päevaleht, 28.02.2020.</ref>, kuid eksperimenteerib ka muude stiilidega. Mõlemad ansambli liikmed on ühtlasi paljude lugude meloodia ja/või sõnade autorid. ===Triigi Filharmoonia=== 2015. aastal rajati tema ja Teele Varese eestvõttel [[Saaremaa]]le [[Triigi sadam]]asse eksperimentaalne kultuurilava [[Triigi Filharmoonia]], mille tegevust ja kultuurikava nad siiani korraldavad. Hannaliisa Uusma esineb seal kontsertidega ka ise. Mõlemad naised on panustanud sellesse ettevõtmisse sadu tuhandeid tunde vabatahtlikku tööd.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609724718/hannaliisa-uusma-triigi-filharmoonia-toimib-suuresti-tanu-ohule-ja-armastusele Hannaliisa Uusma: Triigi Filharmoonia toimib suuresti tänu õhule ja armastusele] ERR Kultuur, 18.06.2025.</ref> Ta on olnud [[Raadio 2]] muusikasaate "HU.mix" saatejuht (2022). ==Tunnustus== * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] ==Isiklikku== Ta abiellus 2015. aastal tšellist [[Indrek Leivategija]]ga. Tõlkija [[Heli Susi]] (1929–2020) oli tema vanatädi.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1120567/esivanemate-hong-hannaliisa-uusma-avastas-vanatadi-riidekapist-haruldase-eseme Esivanemate hõng! Hannaliisa Uusma avastas vanatädi riidekapist haruldase eseme]. Õhtuleht.ee, 13.12.2024.</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{MusicBrainz nimi|id=1e10b6c5-b28c-4446-af1c-196fee755e8d|nimi=Hannaliisa Uusma}} * Margit Tõnson. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/63020626 "Manöövrid naiselikkusega"]. Eesti Ekspress, 11. detsember 2011 (Hannaliisa Uusma intervjuu) * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-hannaliisa-uusma Telesaade "Plekktrumm. Hannaliisa Uusma"]. ETV, 20. november 2023 * [https://eeter.err.ee/1609940510/hannaliisa-uusma-hu-fannide-jarelejatmatu-huvi-on-meile-suur-kompliment Hannaliisa Uusma: Hu? fännide järelejätmatu huvi on meile suur kompliment]. ERR Eeter, 13. veebruar 2026 * Hannaliisa Uusma. [https://www.draamateater.ee/meedia/ma-olen-enesekindel-naine-ma-ei-habene-ja-ma-ei-ole-lits/ "Ma olen enesekindel naine, ma ei häbene ja ma ei ole lits"]. Eesti Draamateatri ajaleht, kevad 2026 {{JÄRJESTA:Uusma, Hannaliisa}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 3ex4cf41x8csbcxvic5u8gx9oev9ffq 0 133823 7174113 7088987 2026-06-16T13:55:27Z Mees9 118868 7174113 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|arhitekti [[Ago-Livius Kerge]]ga}}{{Infokast näitleja | nimi = Ago-Endrik Kerge | pilt = Ago-Endrik Kerge hauakivi.jpg | sünniaeg = {{Sünniaeg|1939|4|8}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2021|4|25|1939|4|8}} | abikaasa = [[Ülle Ulla]] <br> [[Illi Kallas-Kerge]] <br> [[Elle Kull]] | amet = [[näitleja]], [[lavastaja]] | lapsed = 5 | pildi allkiri = Ago-Endrik Kerge hauakivi Tallinna Metsakalmistul }} '''Ago-Endrik Kerge''' ([[8. aprill]] [[1939]] [[Tallinn]] – [[25. aprill]] [[2021]]) oli eesti [[tantsija]], [[ballettmeister]], [[lavastaja]] ja [[näitleja]]. ==Haridus== Ago-Endrik Kerge lõpetas [[1959]]. aastal [[Tallinna Koreograafiakool]]i ([[Kalju Saareke|Kalju Saarekese]] klassis). Aastatel 1964–1966 õppis ta [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool|Viljandi Kultuurharidustöö Koolis]] klubitöö erialal ning 1976. aastal lõpetas näitleja ja lavastaja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] [[7. lend|7. lennus]]. ==Töökäik== Töötas balletisolistina [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatris]] ([[1959]]–[[1967]]) ja Leningradi Music Hallis (1967–[[1969]]). Seejärel pöördus ta tagasi Estoniasse. Lavakunstikateedri lõpetamisel äratas ta tähelepanu [[August Kitzberg]]i "Kosjasõidu" järgi tehtud diplomilavastuse uudse lahendusega ning asus näitejuhi-lavastajana tööle [[Eesti Draamateater|Tallinna Riiklikku Akadeemilisse Draamateatrisse]]. Aastatel 1985–1990 oli ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] näitejuht. 16. oktoobrist 2004 kuni 2005. aastani oli Ago-Endrik Kerge [[Riigikogu]] asendusliige erakonna [[Isamaa ja Res Publica Liit|Res Publica]] liikmena, saades parlamenti [[Tõnis Palts]]i asemel. Kerge oli Riigikogu vanim liige. Maetud Tallinna Metsakalmistule, teatrirahva kvartalisse. <ref>[https://web.archive.org/web/20191210162457/https://m.riigikogu.ee/pressiteated/tonis-paltsi-asemel-saab-riigikogu-liikmeks-ago-endrik-kerge/ Tõnis Paltsi asemel saab Riigikogu liikmeks Ago-Endrik Kerge] Riigikogu pressiteade, 15.10.2004</ref><ref name="nelli">[[Nelli Pello]] [https://www.postimees.ee/1781105/kerge-sirge-seljaga Kerge, sirge seljaga] Postimees, 12. aprill 2008</ref> ===Töökohad=== *1959–1967 [[Rahvusooper Estonia|Estonia]], [[Balletitantsija|balletitantsija]] *1967–1969 Leningradi Music Hall, tantsija *1969–1976 [[Rahvusooper Estonia|Estonia]], [[Balletitantsija|balletisolist]] *1976–1982 [[Eesti Draamateater|TRA Draamateater]], [[Lavastaja|lavastaja]] *1983–1984 [[Rahvusooper Estonia|Estonia]], näitejuht-lavastaja *1985 [[Tallinnfilm]], režissöör-lavastaja *1985–1990 [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], peanäitejuhi kt, [[Kunstiline juht|kunstiline juht]] *1990–1992 [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], [[Lavastaja|lavastaja]] *1992–1995 [[Eesti Televisioon]]i [[Teleteater]], [[Režissöör|režissöör]] *1995–1996 [[Vanalinnastuudio]], [[Lavastaja|lavastaja]] *1996 vabakutseline<ref>{{Netiviide |url=http://http/ |pealkiri=Eesti Lavastajate Liit, Ago-Endrik Kerge biograafiline info |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2014-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140203232422/http://http/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tunnustus== * [[1967]] – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * [[1983]] – muusikateatri aastapreemia * [[1984]] – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[1984]] – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind|Eesti NSV Teatriühingu muusikaauhind]] * [[1991]] – Eesti Teatriliidu aasta eripreemia * [[2001]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3621}}</ref> ==Isiklikku== Aastatel 1962–1971 oli Ago-Endrik Kerge abielus näitleja ja varieteeartisti [[Ülle Ulla]]ga ja seejärel Tallinna Moemaja esimodelli [[Illi Kerge|Illi Kallas-Kergega]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-ago-endrik-kerge "Tähelaev: Ago - Endrik Kerge"]. ETV, 20.03.2011.</ref> 1983. aastast oli tema abikaasa näitleja [[Elle Kull]]. Ago-Endrik Kergel oli viis last – neli tütart ja poeg. ==Viited== {{Viited}} == Kirjandus == * [[Mare Põldmäe]], [[Margot Visnap]], "''Quo vadis'', Ago-Endrik Kerge?" (tema lavastustest) – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1987]], nr 4, lk 49–62 ==Välislingid== * [http://lavakas.ee/lennud/ Lavakunstikooli lennud] * [https://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-ago-endrik-kerge Pikk intervjuu] [[Eesti Televisioon]]i portreesaates "[[Tähelaev]]", 20. märts 2011 * [http://epl.delfi.ee/news/lp/ago-endrik-kerge-kulus-70-aastat-enne-kui-kohtusin-oma-oega?id=73544257 Ago-Endrik Kerge: kulus 70 aastat, enne kui kohtusin oma õega]. EPL.ee 30. jaanuar 2016 * [https://en.wikipedia.org/wiki/St._Petersburg_Music_Hall Leningradi Music Hall] {{JÄRJESTA:Kerge, Ago-Endrik}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Estonia teatri balletitantsijad]] [[Kategooria:Eesti balletilavastajad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2021]] opksq93grfwhwb0kwvcqlw51hjbej3u 4 134507 7174195 7159134 2026-06-16T17:06:06Z Taivo 268 7174195 wikitext text/x-wiki __NOTOC__ {| style="width:100%; background:#F2F5FD; color:black; border:1px solid #C7D0F8; border-radius:1em" |style="vertical-align:middle; text-align:center"|<span style="font-size:2.5em">Nädala pilt</span><br><span style="font-size:1.3em">esilehe rubriik</span> | style="width:60%; border-left:1px solid #cccccc; padding:10px"|<span style="text-align:left">Nädala pilt on [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] [[:et:|avalehel]] näitamiseks valitud pilt. Nädala pildid valitakse [[Vikipeedia:Nädala piltide valimine|siin]].</span> |} {{Nädala pildid}} '''Nõudmised piltidele:''' *Pilt peab sobima entsüklopeediasse, olema informatiivne. *Väga hea kvaliteet *Pildi pikem külg peab olema vähemalt 1200 px. *Pilt peab olema Eestiga seotud, näiteks autor võib olla Eesti kodanik või pilt pärineda Eesti arhiivist. *Pildil peavad olema Vikipeedias kasutamiseks sobivad õigused. *Nädala pilt tuleb lisada malliga: <pre>{{Esilehe pilt |pilt= |laius= |pildi_alttekst= |tekst= |autor= }}</pre> == Tulevased nädala pildid == === [[Vikipeedia:Nädala pildid/{{#timel:W (o)|+1 week}}|{{#timel:W". nädal"|+1 week}}]] === {{Vikipeedia:Nädala pildid/{{#timel:W (o)|+1 week}}}} === [[Vikipeedia:Nädala pildid/{{#timel:W (o)|+2 week}}|{{#timel:W". nädal"|+2 week}}]] === {{Vikipeedia:Nädala pildid/{{#timel:W (o)|+2 week}}}} === [[Vikipeedia:Nädala pildid/{{#timel:W (o)|+3 week}}|{{#timel:W". nädal"|+3 week}}]] === {{Vikipeedia:Nädala pildid/{{#timel:W (o)|+3 week}}}} === [[Vikipeedia:Nädala pildid/{{#timel:W (o)|+4 week}}|{{#timel:W". nädal"|+4 week}}]] === {{Vikipeedia:Nädala pildid/{{#timel:W (o)|+4 week}}}} == Vaata ka == *[[Vikipeedia:Nädala piltide valimine]] *[[Vikipeedia:Nädala artiklid]] [[Kategooria:Nädala pildid| ]] hylk5d05ba3wr2ndhasemze8f0hnfnr 4 134510 7174168 7157885 2026-06-16T16:05:45Z Taivo 268 7174168 wikitext text/x-wiki __NOTOC__ {| style="width:100%; background:#F2F5FD; border:1px solid #C7D0F8; border-radius:1em" | style="vertical-align:middle; text-align:center"|<span style="font-size:2.5em">Nädala artikkel</span><br><span style="font-size:1.3em">esilehe rubriik</span> | style="width:60%; border-left:1px solid #cccccc; padding:10px"|<span style="text-align:left">Nädala artikkel on [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] [[:et:|avalehele]] välja valitud artikkel.<br /> Artiklid valitakse [[Vikipeedia:Head artiklid|heade]] ja [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artiklite]] seast.</span> |} {{Nädala artiklid}} == Tulevased nädala artiklid == === {{#timel:W". nädal"|+1 week}} === {{Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+1 week}}}} === {{#timel:W". nädal"|+2 week}} === {{Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+2 week}}}} === {{#timel:W". nädal"|+3 week}} === {{Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+3 week}}}} === {{#timel:W". nädal"|+4 week}} === {{Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+4 week}}}} == Vaata ka == *[[Vikipeedia:Nädala pildid]] [[Kategooria:Nädala artiklid| ]] ebwy14nxzljnaakz8jpdqsqfntjap1c 7174194 7174168 2026-06-16T17:03:52Z Taivo 268 7174194 wikitext text/x-wiki __NOTOC__ {| style="width:100%; background:#F2F5FD; border:1px solid #C7D0F8; border-radius:1em" | style="vertical-align:middle; text-align:center"|<span style="font-size:2.5em">Nädala artikkel</span><br><span style="font-size:1.3em">esilehe rubriik</span> | style="width:60%; border-left:1px solid #cccccc; padding:10px"|<span style="text-align:left">Nädala artikkel on [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] [[:et:|avalehele]] välja valitud artikkel.<br /> Artiklid valitakse [[Vikipeedia:Head artiklid|heade]] ja [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artiklite]] seast.</span> |} {{Nädala artiklid}} == Tulevased nädala artiklid == === [[Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+1 week}}|{{#timel:W". nädal"|+1 week}}]] === {{Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+1 week}}}} === [[Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+2 week}}|{{#timel:W". nädal"|+2 week}}]] === {{Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+2 week}}}} === [[Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+3 week}}|{{#timel:W". nädal"|+3 week}}]] === {{Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+3 week}}}} === [[Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+4 week}}|{{#timel:W". nädal"|+4 week}}]] === {{Vikipeedia:Nädala artiklid/{{#timel:W (o)|+4 week}}}} == Vaata ka == *[[Vikipeedia:Nädala pildid]] [[Kategooria:Nädala artiklid| ]] 5zod78ha7fww5d5qz2l4gxpyosjtr7z 0 137798 7174184 7159814 2026-06-16T16:42:08Z Tomatimahlz 206203 7174184 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2013}} {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=juuli}} {{väeüksus | nimi = Eesti õhuvägi | pilt = Eesti ohuvagi crest.svg|pildisuurus=175px | pildiallkiri = Eesti õhuväe embleem | algusaeg = 1918 | lõpuaeg = | aeg = | riik = [[Pilt:Flag_of_Estonia.svg|23px]] Eesti | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = | liik = [[õhuvägi]] | ülesanne = | suurus = | alluv = [[Pilt:Estonian Air Force Staff batch medium.png|23px]] [[Õhuväe staap]] | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = ''Pro patria ad astra!'' | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 21. november 1918 <br /> 16. detsember 1991 | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Pilt:Estonian_Air_Force_1st_Class_Service_Cross.jpg|20px]] [[Õhuväe teeneterist]] | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[brigaadikindral]] Riivo Valge | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of the Estonian Air Force.svg|135px|border]] | märk_silt = Eesti õhuväe lipp | märk_2 = [[Pilt:Roundel of Estonia.svg|75px]] | märk_2_silt = Sõjalennuki eraldusmärk | märk_3 = | märk_3_silt = }} '''Eesti õhuvägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] üks põhiväeliikidest, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide kaitsmine õhust. == Ülesanded == Õhuväe esmaülesandeks on õhuruumi seire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Õhuvägi vastutab kõigi õhuruumi turbeoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuruumi seiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud [[NATO]] õhukaitsesüsteemiga ([[NATINADS]]), samuti peab õhuvägi suutma osutada NATO lennukitele standardite kohast teenindust Eesti riigi nõuetest lähtuvalt. == Struktuur == Õhuväe ülemaks on [[brigaadikindral]] Riivo Valge. Õhuväe ülema alluvuses on õhuväe juhtimisorgan – [[Õhuväe staap]]. [[//et.wikipedia.org/wiki/Fail:Next.svg|link=|12x12px]] ''Pikemalt artiklis'' ''[[Eesti sõjaväeosade nimekiri#%C3%95huv%C3%A4gi %5B28%5D|Eesti sõjaväeosade nimekiri]]'' === Õhuväe koosseisu kuuluvad üksused === * [[Pilt:Estonian Air Force Staff batch medium.png|30px]] [[Õhuväe staap]] ([[Tallinn]]as) * [[Pilt:Insignia of the Estonian Air Surveillance Wing.svg|30px]] [[Õhuseiredivisjon]] ([[Ämari]]s ja erinevates kohtades üle Eesti) * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni embleem(taustata).png|37x37px]][[:en:Air_Defence_Wing_(Estonia)|Õhukaitsedivisjon]] ([[Ämari]]s) * [[Pilt:Insignia of the Ämari Airbase.svg|37x37px]] [[Lennubaas]] ([[Ämari lennuväli|Ämaris]]) * [[Pilt:Kaitselennundusejärelvalve teenistus.png|36x36px]] Kaitselennundusejärelvalve teenistus (Tallinn) * Õhutoetuse operatsioonide keskus (Teadmata) [[Pilt:Maryland_Estonia_02.jpg|pisi| Eesti kopteripiloot õppimas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Lennuväe Toetuskeskuses Marylandis]] [[Pilt:A-10_from_Michigan_Air_National_Guard_lands_in_Estonia.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide õhuväe lennukid [[Fairchild Republic A-10 Thunderbolt II|A-10 Thunderbolt]] Ämari [[Lennubaas]]is]] [[Pilt:C-17_Globemaster_at_Amari_Air_Base,_Estonia.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide transpordilennuk [[Boeing C-17 Globemaster III|C-17 Globemaster]] Ämari Lennubaasis]] [[Pilt:Aero_L-39C_Albatross_10_black_(9175901841).jpg|pisi|Eesti õhuväe renditud [[Aero L-39]] "Albatros"]] [[Pilt:Estonian air force Lt. Col. Arvo Palumae, left, speaks with U.S. Air Force Brig. Gen. Scott Kelly, the commander of the 175th Wing, Maryland Air National Guard, before a flight in an Estonian air force L-39 130606-Z-YE885-002.jpg|pisi|Eesti sõjaväelendur [[kolonelleitnant]] [[Arvo Palumäe]] vestleb lennu eel [[USAF]]-i [[brigaadikindral]]i Scott Kellyga. Taustal Aero L-39]] [[Õhuseiredivisjon]] (ÕSD) on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus, mille põhiülesanded on Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse järelevalve ning osaleda ja toetada kollektiivset enesekaitsesüsteemi õhuturbes; avastada ja identifitseerida Eesti õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavaid objekte. Ülesannete täitmiseks on ÕSD-l kasutusel erinevat tehnikat, eesotsas erinevate radarisüsteemidega. Õhuväe [[Lennubaas]]i (LB) koosseisus on erinevate lennuvälja toetusallüksuste kõrval ka kaks lennuallüksust (kopterite eskadrill ning lennukite eskadrill), mis on eelkõige mõeldud selleks, et hoida Lennubaas töös, aga ka selleks, et osutada abi maaväe üksuste väljaõppes. Lisaks osutavad need allüksused ka tsiviilotstarbelist toetust (kadunud inimeste otsimine, metsatulekahjude kustutamine). == Õhuruumiseire == [[Õhuruumiseire]] eest vastutab õhuväes suuremas osas [[Õhuseiredivisjon]], mille koosseisus on erinevad radari-allüksused üle Eesti. Eesti, Läti ja Leedu ühine õhuruumiseiresüsteem on [[BALTNET]]. 1998. aastal alanud projekti eesmärgiks on Balti regiooni õhuruumi lennuliikluse tuvastamine, jälgimine ja juhtimine. Pärast Balti riikide ühinemist NATOga 2004. aastal, integreeriti BALTNET Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNETi ülesandeks lisaks õhuruumiseirele ka lennu- ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine. == Tehnika == {| class="wikitable" ! style="text-align: left;"|Lennuk ! style="text-align: left;"|Pilt ! style="text-align: left;"|Päritolumaa ! style="text-align: left;"|Tüüp ! style="text-align: left;"|Versioon ! style="text-align: left;"|Õhumasinate arv ! style="text-align: left;"|Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''[[Treeninglennuk]]''' |- | [[Aero L-39 Albatros]] | [[File:L-39_Albatros_estonian.jpg|150px]] | {{pisiLipp|Tšehhi}} | Treening | L-39C | 2<ref>2026 Aprillis tehtud pilt StrKomKe-i poolt. Väga hästi näha L-39 "14" ja ka "16" https://pildid.mil.ee/picture.php?/625873/category/63974</ref> | Kasutusel [[Õhutulejuht|Õhutulejuhtide]] treenimiseks. Samuti kasutatakse ka vastas õhu kontakti simuleerimiseks. Renditud AeroHooldus OÜ-lt. <ref>ES - TLX (roosa L-39 "16" nüüd) wayback machine kaudu PPA õhusõidukite registris olemas, ning kuulumas AeroHooluds OÜ-le. Pärast Õhuväele minekut, registrist maha võetud. https://web.archive.org/web/20241208010013/https://www.transpordiamet.ee/ohusoidukite-register</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''[[Transpordilennuk]]''' |- | [[PZL M28 Skytruck]] | [[Fail:Estonian Air Force, 44, PZL-Mielec M-28 Skytruck.jpg|150x150px]] | {{pisiLipp|Poola}} | Transport | C145A | 2 | Kasutusel mereseireks, langevarjutamiseks, ning õhutranspordiks. Annetatud USA poolt. |- | [[C-17 Globemaster III]] | [[Pilt:C-17 test sortie.jpg|150px]] | {{pisiLipp|USA}} | Transport | C-17A | (3) | Kasutusel osana NATO strateegilise õhutranspordivõime programmist [[NATO SAC]] (''Strategic Airlift Capability'') |} {| class="wikitable" !Süsteem !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Versioon !Arv !Lisainfo |- ! colspan="7" |[[Õhutõrjerakett]] |- |[[IRIS-T|IRIS-T SLM]] |[[File:MAN_10_t_mil_gl_IRIS-T_SL.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:MAN_10_t_mil_gl_IRIS-T_SL.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Keskmaa õhutõrjeraketi süsteem |SLM |3 Patareid |Tellitud koos Lätiga |} '''Õhuväe radarisüsteemid:''' * [[ThalesRaytheonSystems]] (TRS) [[Ground Master 403]] (GM403) * [[Lockheed Martin]] TPS-77 * ASR-8 * passiivseiresüsteem VERA-E ==== Maha kantud tehnika ==== * 2x [[Robinson R44|Robinson R-44]] * 2x [[Antonov An-2]] == Ajalugu == === Vabadussõda === Eesti Vabariigi õhuväe eelkäija [[Õhukaitse]] ajalugu ulatub tagasi 1918. aasta 21. novembrini, mil [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] loodi [[Inseneripataljon]]i koosseisus lendurite [[Poolrood|poolrood]] (hiljem [[rood]]). Eesti Lennuvägi sai alguse 21. novembril 1918, esialgu oli lennuvägi lennukiteta.<ref name="Tilk">Tilk, J. Kitvel, T, (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>, moodustati inseneripataljoni koosseisus esimene Eesti lennuväeüksus lennupoolrood leitnant A. Roosiga eesotsas. Seda päeva võib lugeda Eesti lennuväe sünniks. <ref name="Tilk" /> 15. detsembril sai sellest Lennurood, milles teenisid neli lendurit, üks lendurvaatleja ja mõned motoristid. Lipnik [[Arnold Under]] sai rooduülem olla vaid 24 tundi, mille järel läks juhtimine üle alamkapten [[Jüri Ots]]ale. Lennukeid üksusel ei olnud. Aerodroomi juurde kuulus neli puitangaari, kolm väiksemat maja, hoonetest veel kaks talli, kaks ladu, üks kuur, üks töökoda ja lagunenud köök. Väikeses [[Miinisadam]]as oli mere[[Tallinna vesilennukite angaar|lennuangaar]] ([[vesilennuk]]ite angaar), kuurid ja üks laudadest ehitatud väike elumaja. Tartus oli sakslaste rajatud aerodroom. Ehitised olid kõik rüüstatud ja nende kasutuskõlblikuks muutmiseks kulus palju tööd. <ref name="Tilk" /> [[Narva lahing (1919)|Narva vabastamisel]] jaanuaris [[1919]] saadi [[Punaarmee]]lt sõjasaagiks<ref>Olaf Esna, [https://parnu.postimees.ee/2125673/eesti-ohuvae-sunnilugu-vabadussojas Eesti õhuväe sünnilugu Vabadussõjas], parnu.postimees.ee, 3. jaanuar 2006</ref> lennuk [[Farman HF-30]], mille Eesti lennuväelased seadsid lennukorda 30. jaanuariks 1919, mil tehti sellel kohe ka esimene proovilend. 30. jaanuaril sooritasid kahe [[Georgi rist]]iga autasustatud lendur [[Karl Haas]] ja motorist [[Johann Kelk]] Narva kohal proovilennu punaväelastelt 11 päeva varem sõjasaagiks saadud [[Farman F-30]]-ga, mis oli esimene Eestis registreeritud lennuk. <ref name="Tilk" /> Veebruaris 1919 tehti aga samas ka lahingulennud [[Narva]] rindelõigus (lendur [[Karl Haas]], lendurvaatleja [[Jakob Tillo]]). Pärast seda kui pommid ja bensiin oli ära kulutatud, võeti lennuk koost lahti ning toimetati raudteel Tallinna. 1. veebruaril oli sunnitud tegema hädamaandumise [[Võõpsu]]s Punaarmee 10. kütidiviisi 31. lennusalga ülem [[Rudolf Piir]] luurelennukiga [[Sopwith 1½ Strutter]] ja eesti lennuroodule saadud lennuk teenis järgnevalt Eesti lennuväes. Lennukit hakati kasutama samal suvel Eesti lennuväe esimese [[Õppelennuk|õppelennuk]]ina.<ref name="Tilk" />. 15. veebruaril heitsid lendur-luuraja lipnik [[Jakob Tillo]] ja sõjaväelendur lipnik Karl Haas Narva-tagustele punaväe käes olevatele küladele lendlehti ning seitse pommi kogukaaluga 31 kilogrammi.<ref name="Tilk" /> 1. märtsil moodustati Lennuroodust lennuväe salk, mida asus juhtima staabikapten Jüri Ots. Salka kuulusid viis lendurit, kaks lendurvaatlejat ja kaks motoristi. Lennukeid oli paberite järgi neli, lennukõlblikke vaid üks – Farman F-30. <ref name="Tilk" /> [[27. aprill]]il [[1919]] saabusid Tallinna aurikul Swanholm kaks briti lennuinstruktorit ([[Claude Scudamore Emery]] ja Charles Gerhardi) koos kahe motoristi ning nelja brittidelt ostetud lennukiga: kaks [[Norman Thompson N.T.2B]] õppe-lennupaati ja kaks [[Royal Aircraft Factory B.E.2]]E õppelennukit. 30. aprillil 1919 koostati Eesti lennukite esimene nimekiri, kus briti [[Sopwith Camel]] oli nr 5 all kirjas esimese "britina". B.E.2E lennukid said samas nimekirjas numbrid 6 ja 7, N.T.2B lennupaadid 8 ja 9, hiljem lisandus veel [[DFW C V]] luurelennuk (registris nr 10). Farman HF-30 ([[Karl Haas]], lendur, lendurvaatleja [[Jaan Schultz]]) lendas [[11. juuni]]l [[1919]] taas Narva rindele, jõudis sellel teha veel mõne lennu, kuid siis tuli otsus see lennuk anda üle [[Loodearmee]]le. Haas ja Schultz kolisid Narva rindelt Lõunarindele, oktoobris 1919 ühinesid nendega lendur [[Ernst Damm]] ja lendurvaatleja Friedrich Bergmann ühel B.E.2E õppelennukil, mida asuti samuti luurelendudeks kasutama. 18. juunil lasti lipnik [[Arnold Under]]i lennuk Valga kohal nelja pihta saanud lasuga alla, hiljem selgus, et seda tegi kogemata Eesti oma sõdur. Kolm päeva hiljem ilmus Võnnu tee ääres Eesti sõdurite seisukohtadele Saksa luurelennuk, mis pärast mitut katset alla tulistati ja sõjasaagiks võeti. <ref name="Tilk" /> 1919. aasta 15. augustil sooritasid lipnik [[Karl-Friedrich Haas]] ja alamleitnant [[Jaan Schultz]] esimese lahinglennu [[Kagurinne (Eesti Vabadussõda)|Kagurindel]]. 17. augustil viskasid nad [[Ostrov]]i linna vaksalile ning sillale 13 pommi kogukaaluga 62 kilogrammi. Järgmisel päeval heitsid nad vaksalile ja sillale neli pommi kogukaaluga 53 kilogrammi. <ref name="Tilk" /> 1. septembril moodustati Eesti lennuüksustest Lennuvägi. See koosnes kahest diviisi lennusalgast, merelennusalgast ning tehnika- ja õppejaoskonnast ehk lennukoolist. Diviisi lennusalkadel oli septembri alguses kuus, merelennusalgal kaks ja õppejaoskonnal üheksa lennukit. Kapten Jüri Ots jätkas Lennuväe juhina. <ref name="Tilk" /> 11. oktoobril alustas kindral Judenitš pealetungi Peterburi suunas kell 5.50 hommikul kahe lennukiga sooritatud õhurünnakus [[Jamburg]]ile. Neilt visati alla kaheksa pommi ja aeti kuulipildujatulega laiali vastase moonavoor. Selle operatsiooni käigus said Eesti üksused sõjasaagiks ühe täiesti korras [[vesilennuk]]i, kaheksa suurtükki ja üle kümne kuulipilduja. <ref name="Tilk" /> 6. novembril sooritasid lendur K. Haas ja lendurvaatleja J. Schultz luurelennu Vana Nursi lennuväljalt [[Pihkva]] ümbrusse. See lend jäi [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] viimaseks. Kokku sooritasid Eesti lendurid Vabadussõjas 24 rindelendu. Karl Haasi arvele läks neist 22. Kuus korda oli tal lendurvaatlejana kaasas Jakob Tillo, 16 korda Jaan Schultz. <ref name="Tilk" /> 1919. aasta lõpuks oli Eesti lennuväe kasutuses juba 40 lennukit. Tähelepanuväärne on, et kõik need lennukid hangiti vaid ühe aasta jooksul. 20. veebruaril 1919 toodi lennuväe rood üle Sõjaväe Peastaabi alluvusse ja temast sai [[Lennuväesalk|Lennuväe salk]]. Septembris 1919 nimetati lennuväesalk ümber lennuväeks. === Administratiivne areng pärast Vabadussõda === 1. augustil 1920 korraldati lennuvägi ümber lennurooduks. 1920. aasta 29. juunil võeti tehnikajaoskonnas arvele kolm [[Loodearmee]]lt saadud hävituslennukit [[Nieuport]] ja kaks luurelennukit [[R.E.8]]. Vaid 24 Inglismaalt hangitud luure- ja vesilennukit olid päris korralikud. Lennukeil R.E.8 lendamine oli juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuaastail olnud keelatud nende ilmse eluohtlikkuse tõttu. <ref name="Gerdessen">Gerdessen, O. Kitvel, T. Tilk, J. (2001) AEG MEHED LENNUKID Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref> 15. septembril tagandati kapten Jüri Ots Lennuroodu ülema kohalt, sest tema alluvad on vedanud lennukitel salapiiritust Soome. <ref name="Gerdessen" /> 1. juunil 1921 korraldati lennurood ümber lennuväeks. 15. märtsil 1924 nimetati lennuvägi ümber lennuväerügemendiks. 1920. aasta lõpuks kuulusid Lennuroodule lennuväljad: * Tallinnas [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäel lennuväli]] viie angaari ning kõrvalhoonetega. * Tartus [[Raadi mõis]]a väli kahe angaariga. * Sangaste ülesküntud mõisaväli koos angaariga. * Võrus [[Vana-Nursi]]s ülesküntud väli koos mõisa kuuriga. * Vaivaras eravalduses oleval territooriumil asetses sõja ajal ehitatud angaar. * Narvas [[Tallinna maantee (Narva)|Tallinna maantee]] ääres sõjaaegne aerodroom. <ref name="Tilk" /> Merelennukite maandumisalad: * Tallinnas Väikeses [[Miinisadam]]as, * Haapsalus [[Krimmi holm|Holmis]], * [[Narva-Jõesuu]]s, * Kihelkonnas [[Papisaare lennusadam|Papisaare]]l, * Hiiumaal [[Kõrgessaare|Kõrgesaar]]el. <ref name="Tilk" /> Rügement läks 1928. aastal [[Õhukaitse]] alluvusse ja 1. juulil 1930 jagati senine ainus lennuväeosa [[Lennuväerügement]] üksikuteks lennuväedivisjonideks (alates maist 1939 lennuväedivisjonideks), [[Lennukool]]iks, [[Lennubaas (1927–1940)|Lennuväe baasiks]] ja [[Õhukaitse suurtükiväegrupp| õhukaitse suurtükiväegrupiks]]. {{vaata|Eesti sõjalennukite loend (1918–1940)}} Õhukaitse oli ainus Eesti sõjaväe lennuväe väekoondis (diviis) ja tema ülemal olid diviisiülema õigused. === Teine maailmasõda ja hiljem === Õhukaitse soovis enne [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] algust osta sõjalennukeid [[Westland Lysander]] ja [[Supermarine Spitfire]]. Maailmasõda algas [[1939]]. aastal ning seetõttu keelas [[Suurbritannia]] valitsus välistellimuste täitmise. Pärast [[Poola]] sõjalist hävingut asus [[Nõukogude Liit]] sõjalisel ähvardusel looma Eestisse, [[Läti]]sse ja [[Leedu]]sse oma sõjaväebaase (vt [[Baaside leping]]). [[Juunipööre|Eesti lõplikul okupeerimisel]] [[1940]]. aasta suvel võeti mingi osa Õhukaitse lennukeist [[Punaarmee]] koosseisu. [[22. juuni]]l [[1941]] algas sõda ([[Operatsioon Barbarossa]]) [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel, [[Wehrmacht]]i edasitung oli sedavõrd kiire, et osa endise Õhukaitse lennukeid jäi siiski Eestisse ja kasutati Saksa sõjaväe poolt eestlastest koosnenud väeüksuse [[Sonderstaffel Buschmann]] poolt. === Tänapäev === [[Pilt:Mi-8 (14345997200).jpg|pisi|[[Mil Mi-8]]]] Eesti õhuvägi taasloodi [[13. aprill]]il [[1994]]. [[1993]]. aastal annetas Saksamaa valitsus Eestile kaks [[Let L-410]]UVP transpordilennukit. [[1994]]. aasta oktoobris saadi annetustena veel kolm [[Mi-2]] ja neli [[Mil Mi-8]] helikopterit. [[15. mai]]l [[1997]] asus Eesti lennuvägi endisse Nõukogude sõjaväebaasi [[Ämari lennubaas|Ämaris]]. Aastatel [[1997]]–[[1998]] uuendati kaht Mi-8 helikopterit. Õhuvägi on enamuse ajast olnud keskendunud Ämari lennuväebaasi arendamisele, et teha koostööd [[NATO]]-ga ja partnerriikide õhujõududega. Alates [[2004]]. aastast on Eestis teostanud [[Balti õhuturbe missioon|õhuturbet]] [[NATO]] liitlased.<ref>{{Netiviide |url=https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/rahvusvaheline-koostoo/nato-kollektiivkaitse |pealkiri=NATO kollektiivkaitse |väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |vaadatud=18. veebruar 2021}}</ref> Ämari lennubaasi kaasajastamine sai valmis [[2011]]. aastal. Siiski on Eesti õhuväe areng olnud aeglane, sest pole jõutud välja ehitada vajadustele vastavat kaasaegset infrastruktuuri. == Õhuväe ülemad alates 1994 == {| class="wikitable" |- ! Nr ! Alates ! Kuni ! Nimi ! Märkused |- | {{center|1}} | {{center|07.02.1994}} | {{center|01.01.1996}} | [[kolonel]] [[Vello Loemaa]] | |- | {{center|−}} | {{center|01.01.1996}} | {{center|17.02.1997}} | kolonel [[Teo Krüüner]] | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|17.02.1997}} | {{center|20.02.1998}} | kolonel Vello Loemaa | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|20.02.1998}} | {{center|21.05.1998}} | kolonel Teo Krüüner | Kohusetäitja |- | {{center|2}} | {{center|21.05.1998}} | {{center|25.08.1999}} | kolonel Teo Krüüner | |- | {{center|−}} | {{center|25.08.1999}} | {{center|05.02.2000}} | kolonel [[Valeri Saar]] | Kohusetäitja |- | {{center|2}} | {{center|05.02.2000}} | {{center|02.07.2004}} | [[kindralmajor]] Teo Krüüner | 2. ametiaeg |- | {{center|−}} | {{center|24.07.2004}} | {{center|02.05.2005}} | [[kapten]] [[Mart Vendla]] | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|03.05.2005}} | {{center|20.08.2006}} | kolonel Valeri Saar | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|21.08.2006}} | {{center|12.03.2007}} | [[major]] [[Rauno Sirk]] | Kohusetäitja |- | {{center|3}} | {{center|13.03.2007}} | {{center|14.08.2012}} | [[brigaadikindral]] Valeri Saar | |- | {{center|4}} | {{center|15.08.2012}} | {{center|20.07.2018}} | kolonel [[Jaak Tarien]] | |- | {{center|5}} | {{center|20.07.2018}} | {{center|19.07.2019}} | kolonel [[Riivo Valge]] | |- | {{center|6}} | {{center|19.07.2019}} | {{center|20.07.2022}} | kolonel (a-st 2021 brigaadikindral) [[Rauno Sirk]] | |- | {{center|7}} | {{center|20.07.2022}} | tänaseni | kolonel (a-st 2023 brigaadikindral) [[Toomas Susi]] | |} == Vaata ka == * [[Õhukaitse]] * [[Õhuvägi]] * [[Õhuväe teeneterist]] * [[Lennubaas]] * [[Õhuseiredivisjon]] * [[Balti õhuturbe missioon]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Frederik Gerdessen]], [[Toivo Kitvel]], [[Johannes Tilk]]. "Aeg, mehed, lennukid. Eesti lennunduse arengulugu kuni 1940. aastani". Tallinn, 2001. == Välislingid == * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvagi Õhuväest kaitseväe kodulehel] {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Eesti õhuvägi| ]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] [[Kategooria:Õhuvägi]] 30j91qvmy907gz5uqnqanm96g9hi7nv 7174185 7174184 2026-06-16T16:42:33Z Tomatimahlz 206203 7174185 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2013}} {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=juuli}} {{väeüksus | nimi = Eesti õhuvägi | pilt = Eesti ohuvagi crest.svg|pildisuurus=175px | pildiallkiri = Eesti õhuväe embleem | algusaeg = 1918 | lõpuaeg = | aeg = | riik = [[Pilt:Flag_of_Estonia.svg|23px]] Eesti | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = | liik = [[õhuvägi]] | ülesanne = | suurus = | alluv = [[Pilt:Estonian Air Force Staff batch medium.png|23px]] [[Õhuväe staap]] | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = ''Pro patria ad astra!'' | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 21. november 1918 <br /> 16. detsember 1991 | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Pilt:Estonian_Air_Force_1st_Class_Service_Cross.jpg|20px]] [[Õhuväe teeneterist]] | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[brigaadikindral]] Riivo Valge | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of the Estonian Air Force.svg|135px|border]] | märk_silt = Eesti õhuväe lipp | märk_2 = [[Pilt:Roundel of Estonia.svg|75px]] | märk_2_silt = Sõjalennuki eraldusmärk | märk_3 = | märk_3_silt = }} '''Eesti õhuvägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] üks põhiväeliikidest, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide kaitsmine õhust. == Ülesanded == Õhuväe esmaülesandeks on õhuruumi seire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Õhuvägi vastutab kõigi õhuruumi turbeoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuruumi seiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud [[NATO]] õhukaitsesüsteemiga ([[NATINADS]]), samuti peab õhuvägi suutma osutada NATO lennukitele standardite kohast teenindust Eesti riigi nõuetest lähtuvalt. == Struktuur == Õhuväe ülemaks on [[brigaadikindral]] Riivo Valge. Õhuväe ülema alluvuses on õhuväe juhtimisorgan – [[Õhuväe staap]]. ''Pikemalt artiklis'' ''[[Eesti sõjaväeosade nimekiri#%C3%95huv%C3%A4gi %5B28%5D|Eesti sõjaväeosade nimekiri]]''[https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Next.svg%7Clink=%7C12x12px] === Õhuväe koosseisu kuuluvad üksused === * [[Pilt:Estonian Air Force Staff batch medium.png|30px]] [[Õhuväe staap]] ([[Tallinn]]as) * [[Pilt:Insignia of the Estonian Air Surveillance Wing.svg|30px]] [[Õhuseiredivisjon]] ([[Ämari]]s ja erinevates kohtades üle Eesti) * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni embleem(taustata).png|37x37px]][[:en:Air_Defence_Wing_(Estonia)|Õhukaitsedivisjon]] ([[Ämari]]s) * [[Pilt:Insignia of the Ämari Airbase.svg|37x37px]] [[Lennubaas]] ([[Ämari lennuväli|Ämaris]]) * [[Pilt:Kaitselennundusejärelvalve teenistus.png|36x36px]] Kaitselennundusejärelvalve teenistus (Tallinn) * Õhutoetuse operatsioonide keskus (Teadmata) [[Pilt:Maryland_Estonia_02.jpg|pisi| Eesti kopteripiloot õppimas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Lennuväe Toetuskeskuses Marylandis]] [[Pilt:A-10_from_Michigan_Air_National_Guard_lands_in_Estonia.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide õhuväe lennukid [[Fairchild Republic A-10 Thunderbolt II|A-10 Thunderbolt]] Ämari [[Lennubaas]]is]] [[Pilt:C-17_Globemaster_at_Amari_Air_Base,_Estonia.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide transpordilennuk [[Boeing C-17 Globemaster III|C-17 Globemaster]] Ämari Lennubaasis]] [[Pilt:Aero_L-39C_Albatross_10_black_(9175901841).jpg|pisi|Eesti õhuväe renditud [[Aero L-39]] "Albatros"]] [[Pilt:Estonian air force Lt. Col. Arvo Palumae, left, speaks with U.S. Air Force Brig. Gen. Scott Kelly, the commander of the 175th Wing, Maryland Air National Guard, before a flight in an Estonian air force L-39 130606-Z-YE885-002.jpg|pisi|Eesti sõjaväelendur [[kolonelleitnant]] [[Arvo Palumäe]] vestleb lennu eel [[USAF]]-i [[brigaadikindral]]i Scott Kellyga. Taustal Aero L-39]] [[Õhuseiredivisjon]] (ÕSD) on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus, mille põhiülesanded on Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse järelevalve ning osaleda ja toetada kollektiivset enesekaitsesüsteemi õhuturbes; avastada ja identifitseerida Eesti õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavaid objekte. Ülesannete täitmiseks on ÕSD-l kasutusel erinevat tehnikat, eesotsas erinevate radarisüsteemidega. Õhuväe [[Lennubaas]]i (LB) koosseisus on erinevate lennuvälja toetusallüksuste kõrval ka kaks lennuallüksust (kopterite eskadrill ning lennukite eskadrill), mis on eelkõige mõeldud selleks, et hoida Lennubaas töös, aga ka selleks, et osutada abi maaväe üksuste väljaõppes. Lisaks osutavad need allüksused ka tsiviilotstarbelist toetust (kadunud inimeste otsimine, metsatulekahjude kustutamine). == Õhuruumiseire == [[Õhuruumiseire]] eest vastutab õhuväes suuremas osas [[Õhuseiredivisjon]], mille koosseisus on erinevad radari-allüksused üle Eesti. Eesti, Läti ja Leedu ühine õhuruumiseiresüsteem on [[BALTNET]]. 1998. aastal alanud projekti eesmärgiks on Balti regiooni õhuruumi lennuliikluse tuvastamine, jälgimine ja juhtimine. Pärast Balti riikide ühinemist NATOga 2004. aastal, integreeriti BALTNET Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNETi ülesandeks lisaks õhuruumiseirele ka lennu- ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine. == Tehnika == {| class="wikitable" ! style="text-align: left;"|Lennuk ! style="text-align: left;"|Pilt ! style="text-align: left;"|Päritolumaa ! style="text-align: left;"|Tüüp ! style="text-align: left;"|Versioon ! style="text-align: left;"|Õhumasinate arv ! style="text-align: left;"|Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''[[Treeninglennuk]]''' |- | [[Aero L-39 Albatros]] | [[File:L-39_Albatros_estonian.jpg|150px]] | {{pisiLipp|Tšehhi}} | Treening | L-39C | 2<ref>2026 Aprillis tehtud pilt StrKomKe-i poolt. Väga hästi näha L-39 "14" ja ka "16" https://pildid.mil.ee/picture.php?/625873/category/63974</ref> | Kasutusel [[Õhutulejuht|Õhutulejuhtide]] treenimiseks. Samuti kasutatakse ka vastas õhu kontakti simuleerimiseks. Renditud AeroHooldus OÜ-lt. <ref>ES - TLX (roosa L-39 "16" nüüd) wayback machine kaudu PPA õhusõidukite registris olemas, ning kuulumas AeroHooluds OÜ-le. Pärast Õhuväele minekut, registrist maha võetud. https://web.archive.org/web/20241208010013/https://www.transpordiamet.ee/ohusoidukite-register</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''[[Transpordilennuk]]''' |- | [[PZL M28 Skytruck]] | [[Fail:Estonian Air Force, 44, PZL-Mielec M-28 Skytruck.jpg|150x150px]] | {{pisiLipp|Poola}} | Transport | C145A | 2 | Kasutusel mereseireks, langevarjutamiseks, ning õhutranspordiks. Annetatud USA poolt. |- | [[C-17 Globemaster III]] | [[Pilt:C-17 test sortie.jpg|150px]] | {{pisiLipp|USA}} | Transport | C-17A | (3) | Kasutusel osana NATO strateegilise õhutranspordivõime programmist [[NATO SAC]] (''Strategic Airlift Capability'') |} {| class="wikitable" !Süsteem !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Versioon !Arv !Lisainfo |- ! colspan="7" |[[Õhutõrjerakett]] |- |[[IRIS-T|IRIS-T SLM]] |[[File:MAN_10_t_mil_gl_IRIS-T_SL.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:MAN_10_t_mil_gl_IRIS-T_SL.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Keskmaa õhutõrjeraketi süsteem |SLM |3 Patareid |Tellitud koos Lätiga |} '''Õhuväe radarisüsteemid:''' * [[ThalesRaytheonSystems]] (TRS) [[Ground Master 403]] (GM403) * [[Lockheed Martin]] TPS-77 * ASR-8 * passiivseiresüsteem VERA-E ==== Maha kantud tehnika ==== * 2x [[Robinson R44|Robinson R-44]] * 2x [[Antonov An-2]] == Ajalugu == === Vabadussõda === Eesti Vabariigi õhuväe eelkäija [[Õhukaitse]] ajalugu ulatub tagasi 1918. aasta 21. novembrini, mil [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] loodi [[Inseneripataljon]]i koosseisus lendurite [[Poolrood|poolrood]] (hiljem [[rood]]). Eesti Lennuvägi sai alguse 21. novembril 1918, esialgu oli lennuvägi lennukiteta.<ref name="Tilk">Tilk, J. Kitvel, T, (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>, moodustati inseneripataljoni koosseisus esimene Eesti lennuväeüksus lennupoolrood leitnant A. Roosiga eesotsas. Seda päeva võib lugeda Eesti lennuväe sünniks. <ref name="Tilk" /> 15. detsembril sai sellest Lennurood, milles teenisid neli lendurit, üks lendurvaatleja ja mõned motoristid. Lipnik [[Arnold Under]] sai rooduülem olla vaid 24 tundi, mille järel läks juhtimine üle alamkapten [[Jüri Ots]]ale. Lennukeid üksusel ei olnud. Aerodroomi juurde kuulus neli puitangaari, kolm väiksemat maja, hoonetest veel kaks talli, kaks ladu, üks kuur, üks töökoda ja lagunenud köök. Väikeses [[Miinisadam]]as oli mere[[Tallinna vesilennukite angaar|lennuangaar]] ([[vesilennuk]]ite angaar), kuurid ja üks laudadest ehitatud väike elumaja. Tartus oli sakslaste rajatud aerodroom. Ehitised olid kõik rüüstatud ja nende kasutuskõlblikuks muutmiseks kulus palju tööd. <ref name="Tilk" /> [[Narva lahing (1919)|Narva vabastamisel]] jaanuaris [[1919]] saadi [[Punaarmee]]lt sõjasaagiks<ref>Olaf Esna, [https://parnu.postimees.ee/2125673/eesti-ohuvae-sunnilugu-vabadussojas Eesti õhuväe sünnilugu Vabadussõjas], parnu.postimees.ee, 3. jaanuar 2006</ref> lennuk [[Farman HF-30]], mille Eesti lennuväelased seadsid lennukorda 30. jaanuariks 1919, mil tehti sellel kohe ka esimene proovilend. 30. jaanuaril sooritasid kahe [[Georgi rist]]iga autasustatud lendur [[Karl Haas]] ja motorist [[Johann Kelk]] Narva kohal proovilennu punaväelastelt 11 päeva varem sõjasaagiks saadud [[Farman F-30]]-ga, mis oli esimene Eestis registreeritud lennuk. <ref name="Tilk" /> Veebruaris 1919 tehti aga samas ka lahingulennud [[Narva]] rindelõigus (lendur [[Karl Haas]], lendurvaatleja [[Jakob Tillo]]). Pärast seda kui pommid ja bensiin oli ära kulutatud, võeti lennuk koost lahti ning toimetati raudteel Tallinna. 1. veebruaril oli sunnitud tegema hädamaandumise [[Võõpsu]]s Punaarmee 10. kütidiviisi 31. lennusalga ülem [[Rudolf Piir]] luurelennukiga [[Sopwith 1½ Strutter]] ja eesti lennuroodule saadud lennuk teenis järgnevalt Eesti lennuväes. Lennukit hakati kasutama samal suvel Eesti lennuväe esimese [[Õppelennuk|õppelennuk]]ina.<ref name="Tilk" />. 15. veebruaril heitsid lendur-luuraja lipnik [[Jakob Tillo]] ja sõjaväelendur lipnik Karl Haas Narva-tagustele punaväe käes olevatele küladele lendlehti ning seitse pommi kogukaaluga 31 kilogrammi.<ref name="Tilk" /> 1. märtsil moodustati Lennuroodust lennuväe salk, mida asus juhtima staabikapten Jüri Ots. Salka kuulusid viis lendurit, kaks lendurvaatlejat ja kaks motoristi. Lennukeid oli paberite järgi neli, lennukõlblikke vaid üks – Farman F-30. <ref name="Tilk" /> [[27. aprill]]il [[1919]] saabusid Tallinna aurikul Swanholm kaks briti lennuinstruktorit ([[Claude Scudamore Emery]] ja Charles Gerhardi) koos kahe motoristi ning nelja brittidelt ostetud lennukiga: kaks [[Norman Thompson N.T.2B]] õppe-lennupaati ja kaks [[Royal Aircraft Factory B.E.2]]E õppelennukit. 30. aprillil 1919 koostati Eesti lennukite esimene nimekiri, kus briti [[Sopwith Camel]] oli nr 5 all kirjas esimese "britina". B.E.2E lennukid said samas nimekirjas numbrid 6 ja 7, N.T.2B lennupaadid 8 ja 9, hiljem lisandus veel [[DFW C V]] luurelennuk (registris nr 10). Farman HF-30 ([[Karl Haas]], lendur, lendurvaatleja [[Jaan Schultz]]) lendas [[11. juuni]]l [[1919]] taas Narva rindele, jõudis sellel teha veel mõne lennu, kuid siis tuli otsus see lennuk anda üle [[Loodearmee]]le. Haas ja Schultz kolisid Narva rindelt Lõunarindele, oktoobris 1919 ühinesid nendega lendur [[Ernst Damm]] ja lendurvaatleja Friedrich Bergmann ühel B.E.2E õppelennukil, mida asuti samuti luurelendudeks kasutama. 18. juunil lasti lipnik [[Arnold Under]]i lennuk Valga kohal nelja pihta saanud lasuga alla, hiljem selgus, et seda tegi kogemata Eesti oma sõdur. Kolm päeva hiljem ilmus Võnnu tee ääres Eesti sõdurite seisukohtadele Saksa luurelennuk, mis pärast mitut katset alla tulistati ja sõjasaagiks võeti. <ref name="Tilk" /> 1919. aasta 15. augustil sooritasid lipnik [[Karl-Friedrich Haas]] ja alamleitnant [[Jaan Schultz]] esimese lahinglennu [[Kagurinne (Eesti Vabadussõda)|Kagurindel]]. 17. augustil viskasid nad [[Ostrov]]i linna vaksalile ning sillale 13 pommi kogukaaluga 62 kilogrammi. Järgmisel päeval heitsid nad vaksalile ja sillale neli pommi kogukaaluga 53 kilogrammi. <ref name="Tilk" /> 1. septembril moodustati Eesti lennuüksustest Lennuvägi. See koosnes kahest diviisi lennusalgast, merelennusalgast ning tehnika- ja õppejaoskonnast ehk lennukoolist. Diviisi lennusalkadel oli septembri alguses kuus, merelennusalgal kaks ja õppejaoskonnal üheksa lennukit. Kapten Jüri Ots jätkas Lennuväe juhina. <ref name="Tilk" /> 11. oktoobril alustas kindral Judenitš pealetungi Peterburi suunas kell 5.50 hommikul kahe lennukiga sooritatud õhurünnakus [[Jamburg]]ile. Neilt visati alla kaheksa pommi ja aeti kuulipildujatulega laiali vastase moonavoor. Selle operatsiooni käigus said Eesti üksused sõjasaagiks ühe täiesti korras [[vesilennuk]]i, kaheksa suurtükki ja üle kümne kuulipilduja. <ref name="Tilk" /> 6. novembril sooritasid lendur K. Haas ja lendurvaatleja J. Schultz luurelennu Vana Nursi lennuväljalt [[Pihkva]] ümbrusse. See lend jäi [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] viimaseks. Kokku sooritasid Eesti lendurid Vabadussõjas 24 rindelendu. Karl Haasi arvele läks neist 22. Kuus korda oli tal lendurvaatlejana kaasas Jakob Tillo, 16 korda Jaan Schultz. <ref name="Tilk" /> 1919. aasta lõpuks oli Eesti lennuväe kasutuses juba 40 lennukit. Tähelepanuväärne on, et kõik need lennukid hangiti vaid ühe aasta jooksul. 20. veebruaril 1919 toodi lennuväe rood üle Sõjaväe Peastaabi alluvusse ja temast sai [[Lennuväesalk|Lennuväe salk]]. Septembris 1919 nimetati lennuväesalk ümber lennuväeks. === Administratiivne areng pärast Vabadussõda === 1. augustil 1920 korraldati lennuvägi ümber lennurooduks. 1920. aasta 29. juunil võeti tehnikajaoskonnas arvele kolm [[Loodearmee]]lt saadud hävituslennukit [[Nieuport]] ja kaks luurelennukit [[R.E.8]]. Vaid 24 Inglismaalt hangitud luure- ja vesilennukit olid päris korralikud. Lennukeil R.E.8 lendamine oli juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuaastail olnud keelatud nende ilmse eluohtlikkuse tõttu. <ref name="Gerdessen">Gerdessen, O. Kitvel, T. Tilk, J. (2001) AEG MEHED LENNUKID Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref> 15. septembril tagandati kapten Jüri Ots Lennuroodu ülema kohalt, sest tema alluvad on vedanud lennukitel salapiiritust Soome. <ref name="Gerdessen" /> 1. juunil 1921 korraldati lennurood ümber lennuväeks. 15. märtsil 1924 nimetati lennuvägi ümber lennuväerügemendiks. 1920. aasta lõpuks kuulusid Lennuroodule lennuväljad: * Tallinnas [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäel lennuväli]] viie angaari ning kõrvalhoonetega. * Tartus [[Raadi mõis]]a väli kahe angaariga. * Sangaste ülesküntud mõisaväli koos angaariga. * Võrus [[Vana-Nursi]]s ülesküntud väli koos mõisa kuuriga. * Vaivaras eravalduses oleval territooriumil asetses sõja ajal ehitatud angaar. * Narvas [[Tallinna maantee (Narva)|Tallinna maantee]] ääres sõjaaegne aerodroom. <ref name="Tilk" /> Merelennukite maandumisalad: * Tallinnas Väikeses [[Miinisadam]]as, * Haapsalus [[Krimmi holm|Holmis]], * [[Narva-Jõesuu]]s, * Kihelkonnas [[Papisaare lennusadam|Papisaare]]l, * Hiiumaal [[Kõrgessaare|Kõrgesaar]]el. <ref name="Tilk" /> Rügement läks 1928. aastal [[Õhukaitse]] alluvusse ja 1. juulil 1930 jagati senine ainus lennuväeosa [[Lennuväerügement]] üksikuteks lennuväedivisjonideks (alates maist 1939 lennuväedivisjonideks), [[Lennukool]]iks, [[Lennubaas (1927–1940)|Lennuväe baasiks]] ja [[Õhukaitse suurtükiväegrupp| õhukaitse suurtükiväegrupiks]]. {{vaata|Eesti sõjalennukite loend (1918–1940)}} Õhukaitse oli ainus Eesti sõjaväe lennuväe väekoondis (diviis) ja tema ülemal olid diviisiülema õigused. === Teine maailmasõda ja hiljem === Õhukaitse soovis enne [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] algust osta sõjalennukeid [[Westland Lysander]] ja [[Supermarine Spitfire]]. Maailmasõda algas [[1939]]. aastal ning seetõttu keelas [[Suurbritannia]] valitsus välistellimuste täitmise. Pärast [[Poola]] sõjalist hävingut asus [[Nõukogude Liit]] sõjalisel ähvardusel looma Eestisse, [[Läti]]sse ja [[Leedu]]sse oma sõjaväebaase (vt [[Baaside leping]]). [[Juunipööre|Eesti lõplikul okupeerimisel]] [[1940]]. aasta suvel võeti mingi osa Õhukaitse lennukeist [[Punaarmee]] koosseisu. [[22. juuni]]l [[1941]] algas sõda ([[Operatsioon Barbarossa]]) [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel, [[Wehrmacht]]i edasitung oli sedavõrd kiire, et osa endise Õhukaitse lennukeid jäi siiski Eestisse ja kasutati Saksa sõjaväe poolt eestlastest koosnenud väeüksuse [[Sonderstaffel Buschmann]] poolt. === Tänapäev === [[Pilt:Mi-8 (14345997200).jpg|pisi|[[Mil Mi-8]]]] Eesti õhuvägi taasloodi [[13. aprill]]il [[1994]]. [[1993]]. aastal annetas Saksamaa valitsus Eestile kaks [[Let L-410]]UVP transpordilennukit. [[1994]]. aasta oktoobris saadi annetustena veel kolm [[Mi-2]] ja neli [[Mil Mi-8]] helikopterit. [[15. mai]]l [[1997]] asus Eesti lennuvägi endisse Nõukogude sõjaväebaasi [[Ämari lennubaas|Ämaris]]. Aastatel [[1997]]–[[1998]] uuendati kaht Mi-8 helikopterit. Õhuvägi on enamuse ajast olnud keskendunud Ämari lennuväebaasi arendamisele, et teha koostööd [[NATO]]-ga ja partnerriikide õhujõududega. Alates [[2004]]. aastast on Eestis teostanud [[Balti õhuturbe missioon|õhuturbet]] [[NATO]] liitlased.<ref>{{Netiviide |url=https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/rahvusvaheline-koostoo/nato-kollektiivkaitse |pealkiri=NATO kollektiivkaitse |väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |vaadatud=18. veebruar 2021}}</ref> Ämari lennubaasi kaasajastamine sai valmis [[2011]]. aastal. Siiski on Eesti õhuväe areng olnud aeglane, sest pole jõutud välja ehitada vajadustele vastavat kaasaegset infrastruktuuri. == Õhuväe ülemad alates 1994 == {| class="wikitable" |- ! Nr ! Alates ! Kuni ! Nimi ! Märkused |- | {{center|1}} | {{center|07.02.1994}} | {{center|01.01.1996}} | [[kolonel]] [[Vello Loemaa]] | |- | {{center|−}} | {{center|01.01.1996}} | {{center|17.02.1997}} | kolonel [[Teo Krüüner]] | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|17.02.1997}} | {{center|20.02.1998}} | kolonel Vello Loemaa | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|20.02.1998}} | {{center|21.05.1998}} | kolonel Teo Krüüner | Kohusetäitja |- | {{center|2}} | {{center|21.05.1998}} | {{center|25.08.1999}} | kolonel Teo Krüüner | |- | {{center|−}} | {{center|25.08.1999}} | {{center|05.02.2000}} | kolonel [[Valeri Saar]] | Kohusetäitja |- | {{center|2}} | {{center|05.02.2000}} | {{center|02.07.2004}} | [[kindralmajor]] Teo Krüüner | 2. ametiaeg |- | {{center|−}} | {{center|24.07.2004}} | {{center|02.05.2005}} | [[kapten]] [[Mart Vendla]] | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|03.05.2005}} | {{center|20.08.2006}} | kolonel Valeri Saar | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|21.08.2006}} | {{center|12.03.2007}} | [[major]] [[Rauno Sirk]] | Kohusetäitja |- | {{center|3}} | {{center|13.03.2007}} | {{center|14.08.2012}} | [[brigaadikindral]] Valeri Saar | |- | {{center|4}} | {{center|15.08.2012}} | {{center|20.07.2018}} | kolonel [[Jaak Tarien]] | |- | {{center|5}} | {{center|20.07.2018}} | {{center|19.07.2019}} | kolonel [[Riivo Valge]] | |- | {{center|6}} | {{center|19.07.2019}} | {{center|20.07.2022}} | kolonel (a-st 2021 brigaadikindral) [[Rauno Sirk]] | |- | {{center|7}} | {{center|20.07.2022}} | tänaseni | kolonel (a-st 2023 brigaadikindral) [[Toomas Susi]] | |} == Vaata ka == * [[Õhukaitse]] * [[Õhuvägi]] * [[Õhuväe teeneterist]] * [[Lennubaas]] * [[Õhuseiredivisjon]] * [[Balti õhuturbe missioon]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Frederik Gerdessen]], [[Toivo Kitvel]], [[Johannes Tilk]]. "Aeg, mehed, lennukid. Eesti lennunduse arengulugu kuni 1940. aastani". Tallinn, 2001. == Välislingid == * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvagi Õhuväest kaitseväe kodulehel] {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Eesti õhuvägi| ]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] [[Kategooria:Õhuvägi]] eifsfx0sixp45yr0yzec0k4266pra3t 7174186 7174185 2026-06-16T16:42:44Z Tomatimahlz 206203 7174186 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2013}} {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=juuli}} {{väeüksus | nimi = Eesti õhuvägi | pilt = Eesti ohuvagi crest.svg|pildisuurus=175px | pildiallkiri = Eesti õhuväe embleem | algusaeg = 1918 | lõpuaeg = | aeg = | riik = [[Pilt:Flag_of_Estonia.svg|23px]] Eesti | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = | liik = [[õhuvägi]] | ülesanne = | suurus = | alluv = [[Pilt:Estonian Air Force Staff batch medium.png|23px]] [[Õhuväe staap]] | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = ''Pro patria ad astra!'' | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 21. november 1918 <br /> 16. detsember 1991 | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Pilt:Estonian_Air_Force_1st_Class_Service_Cross.jpg|20px]] [[Õhuväe teeneterist]] | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[brigaadikindral]] Riivo Valge | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of the Estonian Air Force.svg|135px|border]] | märk_silt = Eesti õhuväe lipp | märk_2 = [[Pilt:Roundel of Estonia.svg|75px]] | märk_2_silt = Sõjalennuki eraldusmärk | märk_3 = | märk_3_silt = }} '''Eesti õhuvägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] üks põhiväeliikidest, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide kaitsmine õhust. == Ülesanded == Õhuväe esmaülesandeks on õhuruumi seire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Õhuvägi vastutab kõigi õhuruumi turbeoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuruumi seiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud [[NATO]] õhukaitsesüsteemiga ([[NATINADS]]), samuti peab õhuvägi suutma osutada NATO lennukitele standardite kohast teenindust Eesti riigi nõuetest lähtuvalt. == Struktuur == Õhuväe ülemaks on [[brigaadikindral]] Riivo Valge. Õhuväe ülema alluvuses on õhuväe juhtimisorgan – [[Õhuväe staap]]. ''Pikemalt artiklis'' ''[[Eesti sõjaväeosade nimekiri#%C3%95huv%C3%A4gi %5B28%5D|Eesti sõjaväeosade nimekiri]]'' === Õhuväe koosseisu kuuluvad üksused === * [[Pilt:Estonian Air Force Staff batch medium.png|30px]] [[Õhuväe staap]] ([[Tallinn]]as) * [[Pilt:Insignia of the Estonian Air Surveillance Wing.svg|30px]] [[Õhuseiredivisjon]] ([[Ämari]]s ja erinevates kohtades üle Eesti) * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni embleem(taustata).png|37x37px]][[:en:Air_Defence_Wing_(Estonia)|Õhukaitsedivisjon]] ([[Ämari]]s) * [[Pilt:Insignia of the Ämari Airbase.svg|37x37px]] [[Lennubaas]] ([[Ämari lennuväli|Ämaris]]) * [[Pilt:Kaitselennundusejärelvalve teenistus.png|36x36px]] Kaitselennundusejärelvalve teenistus (Tallinn) * Õhutoetuse operatsioonide keskus (Teadmata) [[Pilt:Maryland_Estonia_02.jpg|pisi| Eesti kopteripiloot õppimas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Lennuväe Toetuskeskuses Marylandis]] [[Pilt:A-10_from_Michigan_Air_National_Guard_lands_in_Estonia.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide õhuväe lennukid [[Fairchild Republic A-10 Thunderbolt II|A-10 Thunderbolt]] Ämari [[Lennubaas]]is]] [[Pilt:C-17_Globemaster_at_Amari_Air_Base,_Estonia.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide transpordilennuk [[Boeing C-17 Globemaster III|C-17 Globemaster]] Ämari Lennubaasis]] [[Pilt:Aero_L-39C_Albatross_10_black_(9175901841).jpg|pisi|Eesti õhuväe renditud [[Aero L-39]] "Albatros"]] [[Pilt:Estonian air force Lt. Col. Arvo Palumae, left, speaks with U.S. Air Force Brig. Gen. Scott Kelly, the commander of the 175th Wing, Maryland Air National Guard, before a flight in an Estonian air force L-39 130606-Z-YE885-002.jpg|pisi|Eesti sõjaväelendur [[kolonelleitnant]] [[Arvo Palumäe]] vestleb lennu eel [[USAF]]-i [[brigaadikindral]]i Scott Kellyga. Taustal Aero L-39]] [[Õhuseiredivisjon]] (ÕSD) on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus, mille põhiülesanded on Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse järelevalve ning osaleda ja toetada kollektiivset enesekaitsesüsteemi õhuturbes; avastada ja identifitseerida Eesti õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavaid objekte. Ülesannete täitmiseks on ÕSD-l kasutusel erinevat tehnikat, eesotsas erinevate radarisüsteemidega. Õhuväe [[Lennubaas]]i (LB) koosseisus on erinevate lennuvälja toetusallüksuste kõrval ka kaks lennuallüksust (kopterite eskadrill ning lennukite eskadrill), mis on eelkõige mõeldud selleks, et hoida Lennubaas töös, aga ka selleks, et osutada abi maaväe üksuste väljaõppes. Lisaks osutavad need allüksused ka tsiviilotstarbelist toetust (kadunud inimeste otsimine, metsatulekahjude kustutamine). == Õhuruumiseire == [[Õhuruumiseire]] eest vastutab õhuväes suuremas osas [[Õhuseiredivisjon]], mille koosseisus on erinevad radari-allüksused üle Eesti. Eesti, Läti ja Leedu ühine õhuruumiseiresüsteem on [[BALTNET]]. 1998. aastal alanud projekti eesmärgiks on Balti regiooni õhuruumi lennuliikluse tuvastamine, jälgimine ja juhtimine. Pärast Balti riikide ühinemist NATOga 2004. aastal, integreeriti BALTNET Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNETi ülesandeks lisaks õhuruumiseirele ka lennu- ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine. == Tehnika == {| class="wikitable" ! style="text-align: left;"|Lennuk ! style="text-align: left;"|Pilt ! style="text-align: left;"|Päritolumaa ! style="text-align: left;"|Tüüp ! style="text-align: left;"|Versioon ! style="text-align: left;"|Õhumasinate arv ! style="text-align: left;"|Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''[[Treeninglennuk]]''' |- | [[Aero L-39 Albatros]] | [[File:L-39_Albatros_estonian.jpg|150px]] | {{pisiLipp|Tšehhi}} | Treening | L-39C | 2<ref>2026 Aprillis tehtud pilt StrKomKe-i poolt. Väga hästi näha L-39 "14" ja ka "16" https://pildid.mil.ee/picture.php?/625873/category/63974</ref> | Kasutusel [[Õhutulejuht|Õhutulejuhtide]] treenimiseks. Samuti kasutatakse ka vastas õhu kontakti simuleerimiseks. Renditud AeroHooldus OÜ-lt. <ref>ES - TLX (roosa L-39 "16" nüüd) wayback machine kaudu PPA õhusõidukite registris olemas, ning kuulumas AeroHooluds OÜ-le. Pärast Õhuväele minekut, registrist maha võetud. https://web.archive.org/web/20241208010013/https://www.transpordiamet.ee/ohusoidukite-register</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''[[Transpordilennuk]]''' |- | [[PZL M28 Skytruck]] | [[Fail:Estonian Air Force, 44, PZL-Mielec M-28 Skytruck.jpg|150x150px]] | {{pisiLipp|Poola}} | Transport | C145A | 2 | Kasutusel mereseireks, langevarjutamiseks, ning õhutranspordiks. Annetatud USA poolt. |- | [[C-17 Globemaster III]] | [[Pilt:C-17 test sortie.jpg|150px]] | {{pisiLipp|USA}} | Transport | C-17A | (3) | Kasutusel osana NATO strateegilise õhutranspordivõime programmist [[NATO SAC]] (''Strategic Airlift Capability'') |} {| class="wikitable" !Süsteem !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Versioon !Arv !Lisainfo |- ! colspan="7" |[[Õhutõrjerakett]] |- |[[IRIS-T|IRIS-T SLM]] |[[File:MAN_10_t_mil_gl_IRIS-T_SL.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:MAN_10_t_mil_gl_IRIS-T_SL.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Keskmaa õhutõrjeraketi süsteem |SLM |3 Patareid |Tellitud koos Lätiga |} '''Õhuväe radarisüsteemid:''' * [[ThalesRaytheonSystems]] (TRS) [[Ground Master 403]] (GM403) * [[Lockheed Martin]] TPS-77 * ASR-8 * passiivseiresüsteem VERA-E ==== Maha kantud tehnika ==== * 2x [[Robinson R44|Robinson R-44]] * 2x [[Antonov An-2]] == Ajalugu == === Vabadussõda === Eesti Vabariigi õhuväe eelkäija [[Õhukaitse]] ajalugu ulatub tagasi 1918. aasta 21. novembrini, mil [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] loodi [[Inseneripataljon]]i koosseisus lendurite [[Poolrood|poolrood]] (hiljem [[rood]]). Eesti Lennuvägi sai alguse 21. novembril 1918, esialgu oli lennuvägi lennukiteta.<ref name="Tilk">Tilk, J. Kitvel, T, (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>, moodustati inseneripataljoni koosseisus esimene Eesti lennuväeüksus lennupoolrood leitnant A. Roosiga eesotsas. Seda päeva võib lugeda Eesti lennuväe sünniks. <ref name="Tilk" /> 15. detsembril sai sellest Lennurood, milles teenisid neli lendurit, üks lendurvaatleja ja mõned motoristid. Lipnik [[Arnold Under]] sai rooduülem olla vaid 24 tundi, mille järel läks juhtimine üle alamkapten [[Jüri Ots]]ale. Lennukeid üksusel ei olnud. Aerodroomi juurde kuulus neli puitangaari, kolm väiksemat maja, hoonetest veel kaks talli, kaks ladu, üks kuur, üks töökoda ja lagunenud köök. Väikeses [[Miinisadam]]as oli mere[[Tallinna vesilennukite angaar|lennuangaar]] ([[vesilennuk]]ite angaar), kuurid ja üks laudadest ehitatud väike elumaja. Tartus oli sakslaste rajatud aerodroom. Ehitised olid kõik rüüstatud ja nende kasutuskõlblikuks muutmiseks kulus palju tööd. <ref name="Tilk" /> [[Narva lahing (1919)|Narva vabastamisel]] jaanuaris [[1919]] saadi [[Punaarmee]]lt sõjasaagiks<ref>Olaf Esna, [https://parnu.postimees.ee/2125673/eesti-ohuvae-sunnilugu-vabadussojas Eesti õhuväe sünnilugu Vabadussõjas], parnu.postimees.ee, 3. jaanuar 2006</ref> lennuk [[Farman HF-30]], mille Eesti lennuväelased seadsid lennukorda 30. jaanuariks 1919, mil tehti sellel kohe ka esimene proovilend. 30. jaanuaril sooritasid kahe [[Georgi rist]]iga autasustatud lendur [[Karl Haas]] ja motorist [[Johann Kelk]] Narva kohal proovilennu punaväelastelt 11 päeva varem sõjasaagiks saadud [[Farman F-30]]-ga, mis oli esimene Eestis registreeritud lennuk. <ref name="Tilk" /> Veebruaris 1919 tehti aga samas ka lahingulennud [[Narva]] rindelõigus (lendur [[Karl Haas]], lendurvaatleja [[Jakob Tillo]]). Pärast seda kui pommid ja bensiin oli ära kulutatud, võeti lennuk koost lahti ning toimetati raudteel Tallinna. 1. veebruaril oli sunnitud tegema hädamaandumise [[Võõpsu]]s Punaarmee 10. kütidiviisi 31. lennusalga ülem [[Rudolf Piir]] luurelennukiga [[Sopwith 1½ Strutter]] ja eesti lennuroodule saadud lennuk teenis järgnevalt Eesti lennuväes. Lennukit hakati kasutama samal suvel Eesti lennuväe esimese [[Õppelennuk|õppelennuk]]ina.<ref name="Tilk" />. 15. veebruaril heitsid lendur-luuraja lipnik [[Jakob Tillo]] ja sõjaväelendur lipnik Karl Haas Narva-tagustele punaväe käes olevatele küladele lendlehti ning seitse pommi kogukaaluga 31 kilogrammi.<ref name="Tilk" /> 1. märtsil moodustati Lennuroodust lennuväe salk, mida asus juhtima staabikapten Jüri Ots. Salka kuulusid viis lendurit, kaks lendurvaatlejat ja kaks motoristi. Lennukeid oli paberite järgi neli, lennukõlblikke vaid üks – Farman F-30. <ref name="Tilk" /> [[27. aprill]]il [[1919]] saabusid Tallinna aurikul Swanholm kaks briti lennuinstruktorit ([[Claude Scudamore Emery]] ja Charles Gerhardi) koos kahe motoristi ning nelja brittidelt ostetud lennukiga: kaks [[Norman Thompson N.T.2B]] õppe-lennupaati ja kaks [[Royal Aircraft Factory B.E.2]]E õppelennukit. 30. aprillil 1919 koostati Eesti lennukite esimene nimekiri, kus briti [[Sopwith Camel]] oli nr 5 all kirjas esimese "britina". B.E.2E lennukid said samas nimekirjas numbrid 6 ja 7, N.T.2B lennupaadid 8 ja 9, hiljem lisandus veel [[DFW C V]] luurelennuk (registris nr 10). Farman HF-30 ([[Karl Haas]], lendur, lendurvaatleja [[Jaan Schultz]]) lendas [[11. juuni]]l [[1919]] taas Narva rindele, jõudis sellel teha veel mõne lennu, kuid siis tuli otsus see lennuk anda üle [[Loodearmee]]le. Haas ja Schultz kolisid Narva rindelt Lõunarindele, oktoobris 1919 ühinesid nendega lendur [[Ernst Damm]] ja lendurvaatleja Friedrich Bergmann ühel B.E.2E õppelennukil, mida asuti samuti luurelendudeks kasutama. 18. juunil lasti lipnik [[Arnold Under]]i lennuk Valga kohal nelja pihta saanud lasuga alla, hiljem selgus, et seda tegi kogemata Eesti oma sõdur. Kolm päeva hiljem ilmus Võnnu tee ääres Eesti sõdurite seisukohtadele Saksa luurelennuk, mis pärast mitut katset alla tulistati ja sõjasaagiks võeti. <ref name="Tilk" /> 1919. aasta 15. augustil sooritasid lipnik [[Karl-Friedrich Haas]] ja alamleitnant [[Jaan Schultz]] esimese lahinglennu [[Kagurinne (Eesti Vabadussõda)|Kagurindel]]. 17. augustil viskasid nad [[Ostrov]]i linna vaksalile ning sillale 13 pommi kogukaaluga 62 kilogrammi. Järgmisel päeval heitsid nad vaksalile ja sillale neli pommi kogukaaluga 53 kilogrammi. <ref name="Tilk" /> 1. septembril moodustati Eesti lennuüksustest Lennuvägi. See koosnes kahest diviisi lennusalgast, merelennusalgast ning tehnika- ja õppejaoskonnast ehk lennukoolist. Diviisi lennusalkadel oli septembri alguses kuus, merelennusalgal kaks ja õppejaoskonnal üheksa lennukit. Kapten Jüri Ots jätkas Lennuväe juhina. <ref name="Tilk" /> 11. oktoobril alustas kindral Judenitš pealetungi Peterburi suunas kell 5.50 hommikul kahe lennukiga sooritatud õhurünnakus [[Jamburg]]ile. Neilt visati alla kaheksa pommi ja aeti kuulipildujatulega laiali vastase moonavoor. Selle operatsiooni käigus said Eesti üksused sõjasaagiks ühe täiesti korras [[vesilennuk]]i, kaheksa suurtükki ja üle kümne kuulipilduja. <ref name="Tilk" /> 6. novembril sooritasid lendur K. Haas ja lendurvaatleja J. Schultz luurelennu Vana Nursi lennuväljalt [[Pihkva]] ümbrusse. See lend jäi [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] viimaseks. Kokku sooritasid Eesti lendurid Vabadussõjas 24 rindelendu. Karl Haasi arvele läks neist 22. Kuus korda oli tal lendurvaatlejana kaasas Jakob Tillo, 16 korda Jaan Schultz. <ref name="Tilk" /> 1919. aasta lõpuks oli Eesti lennuväe kasutuses juba 40 lennukit. Tähelepanuväärne on, et kõik need lennukid hangiti vaid ühe aasta jooksul. 20. veebruaril 1919 toodi lennuväe rood üle Sõjaväe Peastaabi alluvusse ja temast sai [[Lennuväesalk|Lennuväe salk]]. Septembris 1919 nimetati lennuväesalk ümber lennuväeks. === Administratiivne areng pärast Vabadussõda === 1. augustil 1920 korraldati lennuvägi ümber lennurooduks. 1920. aasta 29. juunil võeti tehnikajaoskonnas arvele kolm [[Loodearmee]]lt saadud hävituslennukit [[Nieuport]] ja kaks luurelennukit [[R.E.8]]. Vaid 24 Inglismaalt hangitud luure- ja vesilennukit olid päris korralikud. Lennukeil R.E.8 lendamine oli juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuaastail olnud keelatud nende ilmse eluohtlikkuse tõttu. <ref name="Gerdessen">Gerdessen, O. Kitvel, T. Tilk, J. (2001) AEG MEHED LENNUKID Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref> 15. septembril tagandati kapten Jüri Ots Lennuroodu ülema kohalt, sest tema alluvad on vedanud lennukitel salapiiritust Soome. <ref name="Gerdessen" /> 1. juunil 1921 korraldati lennurood ümber lennuväeks. 15. märtsil 1924 nimetati lennuvägi ümber lennuväerügemendiks. 1920. aasta lõpuks kuulusid Lennuroodule lennuväljad: * Tallinnas [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäel lennuväli]] viie angaari ning kõrvalhoonetega. * Tartus [[Raadi mõis]]a väli kahe angaariga. * Sangaste ülesküntud mõisaväli koos angaariga. * Võrus [[Vana-Nursi]]s ülesküntud väli koos mõisa kuuriga. * Vaivaras eravalduses oleval territooriumil asetses sõja ajal ehitatud angaar. * Narvas [[Tallinna maantee (Narva)|Tallinna maantee]] ääres sõjaaegne aerodroom. <ref name="Tilk" /> Merelennukite maandumisalad: * Tallinnas Väikeses [[Miinisadam]]as, * Haapsalus [[Krimmi holm|Holmis]], * [[Narva-Jõesuu]]s, * Kihelkonnas [[Papisaare lennusadam|Papisaare]]l, * Hiiumaal [[Kõrgessaare|Kõrgesaar]]el. <ref name="Tilk" /> Rügement läks 1928. aastal [[Õhukaitse]] alluvusse ja 1. juulil 1930 jagati senine ainus lennuväeosa [[Lennuväerügement]] üksikuteks lennuväedivisjonideks (alates maist 1939 lennuväedivisjonideks), [[Lennukool]]iks, [[Lennubaas (1927–1940)|Lennuväe baasiks]] ja [[Õhukaitse suurtükiväegrupp| õhukaitse suurtükiväegrupiks]]. {{vaata|Eesti sõjalennukite loend (1918–1940)}} Õhukaitse oli ainus Eesti sõjaväe lennuväe väekoondis (diviis) ja tema ülemal olid diviisiülema õigused. === Teine maailmasõda ja hiljem === Õhukaitse soovis enne [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] algust osta sõjalennukeid [[Westland Lysander]] ja [[Supermarine Spitfire]]. Maailmasõda algas [[1939]]. aastal ning seetõttu keelas [[Suurbritannia]] valitsus välistellimuste täitmise. Pärast [[Poola]] sõjalist hävingut asus [[Nõukogude Liit]] sõjalisel ähvardusel looma Eestisse, [[Läti]]sse ja [[Leedu]]sse oma sõjaväebaase (vt [[Baaside leping]]). [[Juunipööre|Eesti lõplikul okupeerimisel]] [[1940]]. aasta suvel võeti mingi osa Õhukaitse lennukeist [[Punaarmee]] koosseisu. [[22. juuni]]l [[1941]] algas sõda ([[Operatsioon Barbarossa]]) [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel, [[Wehrmacht]]i edasitung oli sedavõrd kiire, et osa endise Õhukaitse lennukeid jäi siiski Eestisse ja kasutati Saksa sõjaväe poolt eestlastest koosnenud väeüksuse [[Sonderstaffel Buschmann]] poolt. === Tänapäev === [[Pilt:Mi-8 (14345997200).jpg|pisi|[[Mil Mi-8]]]] Eesti õhuvägi taasloodi [[13. aprill]]il [[1994]]. [[1993]]. aastal annetas Saksamaa valitsus Eestile kaks [[Let L-410]]UVP transpordilennukit. [[1994]]. aasta oktoobris saadi annetustena veel kolm [[Mi-2]] ja neli [[Mil Mi-8]] helikopterit. [[15. mai]]l [[1997]] asus Eesti lennuvägi endisse Nõukogude sõjaväebaasi [[Ämari lennubaas|Ämaris]]. Aastatel [[1997]]–[[1998]] uuendati kaht Mi-8 helikopterit. Õhuvägi on enamuse ajast olnud keskendunud Ämari lennuväebaasi arendamisele, et teha koostööd [[NATO]]-ga ja partnerriikide õhujõududega. Alates [[2004]]. aastast on Eestis teostanud [[Balti õhuturbe missioon|õhuturbet]] [[NATO]] liitlased.<ref>{{Netiviide |url=https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/rahvusvaheline-koostoo/nato-kollektiivkaitse |pealkiri=NATO kollektiivkaitse |väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |vaadatud=18. veebruar 2021}}</ref> Ämari lennubaasi kaasajastamine sai valmis [[2011]]. aastal. Siiski on Eesti õhuväe areng olnud aeglane, sest pole jõutud välja ehitada vajadustele vastavat kaasaegset infrastruktuuri. == Õhuväe ülemad alates 1994 == {| class="wikitable" |- ! Nr ! Alates ! Kuni ! Nimi ! Märkused |- | {{center|1}} | {{center|07.02.1994}} | {{center|01.01.1996}} | [[kolonel]] [[Vello Loemaa]] | |- | {{center|−}} | {{center|01.01.1996}} | {{center|17.02.1997}} | kolonel [[Teo Krüüner]] | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|17.02.1997}} | {{center|20.02.1998}} | kolonel Vello Loemaa | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|20.02.1998}} | {{center|21.05.1998}} | kolonel Teo Krüüner | Kohusetäitja |- | {{center|2}} | {{center|21.05.1998}} | {{center|25.08.1999}} | kolonel Teo Krüüner | |- | {{center|−}} | {{center|25.08.1999}} | {{center|05.02.2000}} | kolonel [[Valeri Saar]] | Kohusetäitja |- | {{center|2}} | {{center|05.02.2000}} | {{center|02.07.2004}} | [[kindralmajor]] Teo Krüüner | 2. ametiaeg |- | {{center|−}} | {{center|24.07.2004}} | {{center|02.05.2005}} | [[kapten]] [[Mart Vendla]] | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|03.05.2005}} | {{center|20.08.2006}} | kolonel Valeri Saar | Kohusetäitja |- | {{center|−}} | {{center|21.08.2006}} | {{center|12.03.2007}} | [[major]] [[Rauno Sirk]] | Kohusetäitja |- | {{center|3}} | {{center|13.03.2007}} | {{center|14.08.2012}} | [[brigaadikindral]] Valeri Saar | |- | {{center|4}} | {{center|15.08.2012}} | {{center|20.07.2018}} | kolonel [[Jaak Tarien]] | |- | {{center|5}} | {{center|20.07.2018}} | {{center|19.07.2019}} | kolonel [[Riivo Valge]] | |- | {{center|6}} | {{center|19.07.2019}} | {{center|20.07.2022}} | kolonel (a-st 2021 brigaadikindral) [[Rauno Sirk]] | |- | {{center|7}} | {{center|20.07.2022}} | tänaseni | kolonel (a-st 2023 brigaadikindral) [[Toomas Susi]] | |} == Vaata ka == * [[Õhukaitse]] * [[Õhuvägi]] * [[Õhuväe teeneterist]] * [[Lennubaas]] * [[Õhuseiredivisjon]] * [[Balti õhuturbe missioon]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Frederik Gerdessen]], [[Toivo Kitvel]], [[Johannes Tilk]]. "Aeg, mehed, lennukid. Eesti lennunduse arengulugu kuni 1940. aastani". Tallinn, 2001. == Välislingid == * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvagi Õhuväest kaitseväe kodulehel] {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Eesti õhuvägi| ]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] [[Kategooria:Õhuvägi]] e1zw4pkx4zpdw8xqd8tue93n1tj2xeg 0 145733 7174511 5271461 2026-06-17T07:20:23Z Andreas003 7485 7174511 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; telesarja kohta vaata artiklit [[Dünastia (telesari)]]}} '''Dünastia''' ([[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''δυναστεία'') ehk '''valitsejasugu''' on rida samast [[suguvõsa]]st põlvnenud (ja üksteise järel valitsenud) [[monarh]]e.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri=Dünastia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/d%C3%BCnastia2 |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia|Eesti Entsüklopeedia]]}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Dünastia |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/d%C3%BCnastia/1/est |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref> Dünastiad on maailma ajaloos märkimisväärselt esindatud. Esimesed valitsejasugud tekkisid koos [[tsivilisatsioon]]i tekkega umbes 5000 aastat tagasi ja dünastiad valitsesid [[20. sajand]]ini valdavat enamust maailma riikidest.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Duindam |eesnimi=Jeroen |pealkiri=Dynasties: A Global History of Power, 1300–1800 |kirjastus=[[Cambridge University Press]] |aasta=2015 |isbn=978-1107060685 |täpsustus=Dynasties |keel=en}}</ref> Kuigi dünastiad on tänapäeval sageli kaotanud suurema osa oma poliitilisest võimust, on mitmed suguvõsad säilitanud oma sümboolse rolli riigipeana ning neil on märkimisväärne roll [[Ühiskond|ühiskonnas]] ja [[meedia]]s avaliku elu tegelasena. Dünastiate liikmetest kirjutatakse [[raamat]]uid, tehakse [[Telesaade|telesaateid]] ja mänge ning neist kirjutatakse sageli uudistes.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Duindam |eesnimi=Jeroen |pealkiri=DYNASTY: A Very Short Introduction |kirjastus=[[Oxford University Press]] |aasta=2019 |isbn=9780192536754 |koht=New York |täpsustus=Dynasties past and present |keel=en}}</ref> Dünastia juht on tavaliselt samaaegselt riigi- ja perekonna pea. Ühelt poolt on dünastiad tavaliselt soosinud lähikondlaste võimule saamist riigi juhtkonnas, teisalt on konkurents riigipea ametikoha nimel sageli põhjustanud ka veriseid kokkupõrkeid valitsejasoo esindajate vahel ja põhjustanud rivaalitsemisi suguvõsas.<ref name=":2" /> Dünastiateks ei kutsuta vaid suveräänse riigi eesotsas olnud suguvõsasid, vaid soov oma suguvõsa võimu laiendada on tavaline kogu ühiskonnas. Dünastiatest on räägitud nii [[Vürstkond|vürst-]] ja [[hertsogkond]]ade tasanditel, aga tänapäeval on sõna kasutuses ka kirjeldamaks väljapaistvaid perekondi ärimaailmas, poliitikas või mujal ühiskonnas.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Dünastiad on erinenud tüübilt, sõltudes sugulussuhete ja troonipärimise reeglitest. Dünastiate järgi on nimetatud riike ([[Osmanite riik]], [[Timuriidide riik]]) ja valitsejasugu on kaustatud ajamõõtmiseks (seda tehakse senini [[Jaapan]]is).<ref name=":1" /> Samuti oli paljudes riikides pärinemine dünastia loojast üheks võimu legitiimsuse allikaks.<ref name=":2" /> == Etümoloogia == Kreeka sõna "''δυναστεία''" (dynasteia) tähistab üldiselt [[isandkond]]a või [[suveräänsus]]t ja ei viidanud algselt ühe isiku või perekonna valitsemisele. [[Aristoteles]] tähistas oma teoses "[[Poliitika (Aristoteles)|Poliitika]]" mõistega "dynasteia" [[oligarhia]]t, ehk režiimi, kus käputäis perekondi valitses maad ja taotles pärilikku võimu.<ref name=":1" /> Eesti keelde jõudis sõna dünastia [[saksa keel]]e vahendusel.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== *[[Suguvõsa]] *[[Dünastiate loend]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Dünastiad| ]] mjovvlk0hv4z0maw61ccrj7bo368qag 0 151330 7174116 5817149 2026-06-16T13:58:27Z Trebors 57925 7174116 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool''' oli 18. augustil 1937 asutatud kool<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19370824.2.5 Lavakunstikooli asutamise ja tegevuse korraldamise määrus.] Riigi Teataja nr 68, 24. august 1937.</ref>, mis alustas tööd [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Konservatooriumi]] juures [[1938]]. aasta augustis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Inna Taarna|pealkiri=Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Teatriliit|lehekülg=}}</ref> Kooli lõpetas 1941. aastal üks lend, mille noored näitlejad jagati [[Tallinn]]a kolme teatri vahel:<ref>[https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1971/08/07/4 Kui loodi riiklik eesti LAVAKUNSTI KOOL]. Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 7. august 1971, lk 4.</ref> *[[Tallinna Töölisteater|Tallinna Töölisteatrisse]] läksid [[Voldemar Leetjärv]], [[Veera Särgava]], [[Kaarel Toom]], [[Tiiu Viires-Toom]] ja [[Heli Viisimaa]]; *[[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatrisse]] läksid [[Leida Aru|Leida Aru-Raukas]], [[Lea Holst]], [[Ferdinant Härm]], [[Ellen Liiger]], [[Voldemar Panso]], [[Aino Ripus]] ja [[Aarne Ruus]]; *[[Rahvusooper Estonia|Estoniasse]] läksid [[Rein Andre]], [[Edmar Kuus]], [[Leida Lepik (näitleja)|Leida Lepik]] (siirdus hiljem [[Vanemuine (teater)|Vanemuisesse]]), [[Maimu Mardi]], [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]], [[Ilmar Tammur]], [[Ellen Tauden]] ja [[Juta Viire]]. Kooli tegevus katkes [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] puhkemisega. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] alguses püüdis lavakunstikooli katkenud tegevust jätkata [[Tallinna Teatrikool]] (tegutses 1942–1946).<ref name="EE"/> Pärast seda (1946–1950) jätkas lavakunstikooli suundumisi [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut]].<ref name="EE: 95"/> ==Vaata ka== *[[Draamastuudio teatrikool]] *[[Tallinna Teatrikool]] *[[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut]] *[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="EE: 95">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 95</ref> <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 562</ref>}} [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] 77pytp9k0eg7gcwh2ur2wcjlxiuc61m 7174117 7174116 2026-06-16T13:58:44Z Trebors 57925 7174117 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool''' oli 18. augustil 1937 asutatud kool<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19370824.2.5 Lavakunstikooli asutamise ja tegevuse korraldamise määrus.] Riigi Teataja nr 68, 24. august 1937.</ref>, mis alustas tööd [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Konservatooriumi]] juures [[1938]]. aasta augustis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Inna Taarna|pealkiri=Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Teatriliit|lehekülg=}}</ref> Kooli lõpetas 1941. aastal üks lend, mille noored näitlejad jagati [[Tallinn]]a kolme teatri vahel:<ref>[https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1971/08/07/4 Kui loodi riiklik eesti LAVAKUNSTI KOOL]. Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 7. august 1971, lk 4.</ref> *[[Tallinna Töölisteater|Tallinna Töölisteatrisse]] läksid [[Voldemar Leetjärv]], [[Veera Särgava]], [[Kaarel Toom]], [[Tiiu Viires-Toom]] ja [[Heli Viisimaa]]; *[[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatrisse]] läksid [[Leida Aru|Leida Aru-Raukas]], [[Lea Holst]], [[Ferdinant Härm]], [[Ellen Liiger]], [[Voldemar Panso]], [[Aino Ripus]] ja [[Aarne Ruus]]; *[[Rahvusooper Estonia|Estoniasse]] läksid [[Rein Andre]], [[Edmar Kuus]], [[Leida Lepik (näitleja)|Leida Lepik]] (siirdus hiljem [[Vanemuine (teater)|Vanemuisesse]]), [[Maimu Mardi]], [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]], [[Ilmar Tammur]], [[Ellen Tauden]] ja [[Juta Viire]]. Kooli tegevus katkes [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] puhkemisega. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] alguses püüdis lavakunstikooli katkenud tegevust jätkata [[Tallinna Teatrikool]] (tegutses 1942–1946).<ref name="EE"/> Pärast seda (1946–1950) jätkas lavakunstikooli suundumisi [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut]].<ref name="EE: 95"/> ==Vaata ka== *[[Draamastuudio teatrikool]] *[[Tallinna Teatrikool]] *[[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut]] *[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="EE: 95">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 95</ref> <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 562</ref>}} [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] lmgorupbenj0noa8wmkoeh6ox0mfxqx 7174119 7174117 2026-06-16T13:59:24Z Trebors 57925 7174119 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool''' oli 18. augustil 1937 asutatud kool<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19370824.2.5 Lavakunstikooli asutamise ja tegevuse korraldamise määrus.] Riigi Teataja nr 68, 24. august 1937.</ref>, mis alustas tööd [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Konservatooriumi]] juures [[1938]]. aasta augustis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Inna Taarna|pealkiri=Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Teatriliit|lehekülg=}}</ref> Kooli lõpetas 1941. aastal üks lend, mille noored näitlejad jagati [[Tallinn]]a kolme teatri vahel:<ref>[https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1971/08/07/4 Kui loodi riiklik eesti LAVAKUNSTI KOOL]. Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 7. august 1971, lk 4.</ref> *[[Tallinna Töölisteater|Tallinna Töölisteatrisse]] läksid [[Voldemar Leetjärv]], [[Veera Särgava]], [[Kaarel Toom]], [[Tiiu Viires-Toom]] ja [[Heli Viisimaa]]; *[[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatrisse]] läksid [[Leida Aru|Leida Aru-Raukas]], [[Lea Holst]], [[Ferdinant Härm]], [[Ellen Liiger]], [[Voldemar Panso]], [[Aino Ripus]] ja [[Aarne Ruus]]; *[[Rahvusooper Estonia|Estoniasse]] läksid [[Rein Andre]], [[Edmar Kuus]], [[Leida Lepik (näitleja)|Leida Lepik]] (siirdus hiljem [[Vanemuine (teater)|Vanemuisesse]]), [[Maimu Mardi]], [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]], [[Ilmar Tammur]], [[Ellen Tauden]] ja [[Juta Viire]]. Kooli tegevus katkes [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] puhkemisega. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] alguses püüdis lavakunstikooli katkenud tegevust jätkata [[Tallinna Teatrikool]] (tegutses 1942–1946).<ref name="EE"/> Pärast seda (1946–1950) jätkas lavakunstikooli suundumisi [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut]].<ref name="EE: 95"/> ==Vaata ka== *[[Draamastuudio teatrikool]] *[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="EE: 95">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 95</ref> <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 562</ref>}} [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] fqnhihuoe8eyredprq85mzv3edrbzbd 0 155066 7174082 7173659 2026-06-16T13:04:28Z Sjur 66496 7174082 wikitext text/x-wiki {{sündinud jaanuaris}} ''Siin loetletakse [[24. jaanuar]]il sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}{{tühik}}[[76]] – [[Hadrianus]], Vana-Rooma keiser *[[1712]] – [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]], Preisimaa kuningas *[[1732]] – [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], Prantsuse näitekirjanik (s. [[1799]]) *[[1752]] – [[Muzio Clementi]], Itaalia helilooja (s. [[1832]]) *[[1776]] – [[E. T. A. Hoffmann]], saksa kirjanik, helilooja ja kunstnik (s. [[1822]]) *[[1795]] – [[Peter Andreas Johann Steinsberg]], eesti päritolu näitekirjanik ja näitleja *[[1824]] – [[Carl Maurach]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja (vaimulik) kirjanik *[[1828]] – [[Ferdinand Cohn]], saksa bioloog ja taimefüsioloog *[[1848]] – [[Vassili Surikov]], vene maalikunstnik *[[1850]] – [[Hermann Ebbinghaus]], saksa psühholoog *[[1862]] – [[Edith Wharton]], Ameerika kirjanik (s. [[1937]]) *[[1864]] – [[Heinrich Alexander Pridik]], eesti filoloog * 1864 – [[Marguerite Durand]], Prantsuse kirjanik, ajakirjanik ja feminist (s. [[1936]]) *[[1866]] – [[Jaan Poska]], Eesti diplomaat *[[1872]] – [[Konstantin Bogajevski]], Vene maalikunstnik (s. [[1943]]) * 1872 – [[Carlo Sforza]], Itaalia poliitik *[[1879]] – [[Ivan Rabtšinski]], revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane *[[1880]] – [[Juvian (Krasnoperov)|Juvian]], vene õigeusu munk *[[1888]] – [[Ernst Heinkel]], Saksa lennundusinsener (s. [[1958]]) * 1888 – [[Vicki Baum]], Austria kirjanik (s. [[1960]]) *[[1889]] – [[Ādolfs Ābele]], läti helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog *[[1892]] – [[Rudolf Ise]], Eesti diplomaat, konsul ja insener *[[1894]] – [[Oskar Jalajas]], Eesti sõjaväelane *[[1897]] – [[Artur Reintamm]], eesti agronoom *[[1898]] – [[Valter Eenmaa]], eesti poksija *[[1900]] – [[Aleksander Rei]], Eesti poliitik *[[1905]] – [[August Keng]], Eesti sõjaväelane *[[1906]] – [[Osvald Ojaveer]], eesti põllumajandusteadlane *[[1915]] – [[Robert Motherwell]], Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja kunstiteoreetik *[[1916]] – [[Rafael Caldera]], Venezuela poliitik *[[1918]] – [[Erich Veetõusme]], eesti kergejõustiklane *[[1920]] – [[Jerry Maren]], USA näitleja *[[1923]] – [[Ülo Raudmäe]], eesti helilooja, trombonist ja dirigent *[[1924]] – [[Parujr Sevak]], armeenia luuletaja ja tõlkija *[[1927]] – [[Ülo Sirp]], eesti arhitekt, sisekujundaja, skulptor ja kunstnik *[[1928]] – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog ja kirjanik *1928 – [[Vladimir Nikolajev (treener)|Vladimir Nikolajev]], Eesti võrkpallitreener *[[1930]] – [[Kjell Eugenio Laugerud García]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik *1930 – [[Eerik Saarnok]], eesti arstiteadlane ja viroloog *[[1931]] – [[Liane Polberg]], eesti tekstiilikunstnik *[[1932]] – [[Jaan Puhvel]], keele- ja kirjandusteadlane * 1932 – [[Bengt von zur Mühlen]], saksa filmidokumentalist ja ajalooteoste autor * 1932 – [[Meinhard Saarkoppel]], eesti tehnikateadlane * 1932 – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja ja helikunstnik *[[1934]] – [[Stanisław Grochowiak]], Poola luuletaja ja näitekirjanik (s. [[1976]]) *1934 – [[Gabriel Zaid]], mehhiko kirjanik *1934 – [[Säde Purge]], eesti ajaloolane *[[1935]] – [[Heino-Taavi Kään]], eesti toimetaja *1935 – [[Mona Malm]], rootsi näitleja *[[1936]] – [[Bobby Wellins]], šoti džässmuusik *[[1940]] – [[Joachim Gauck]], Saksa poliitik, publitsist, vaimulik *[[1941]] – [[Neil Diamond]], ameerika laulja * 1941 – [[Evald Aavik]], eesti näitleja * 1941 – [[Merike Pau]], eesti tõlkija * 1941 – [[Rein Raie]], eesti arstiteadlane *[[1943]] – [[Sharon Tate]], ameerika näitleja ja modell *[[1944]] – [[Jaakko Kalela]], Soome suursaadik Eestis *[[1947]] – [[Michio Kaku]], jaapani päritolu ameerika füüsik ja futuroloog * 1947 – [[Heiki Tammoja]], eesti tehnikateadlane *[[1949]] – [[John Belushi]], USA filminäitleja, koomik ja laulja *[[1950]] – [[Toomas Väinaste]], Eesti poliitik *[[1953]] – [[Moon Jae-in]], Lõuna-Korea poliitik *[[1954]] – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik ja tõlkija * 1954 – [[Helena Risthein]], eesti kunstiteadlane *[[1955]] – [[Kalev Rattiste]], eesti ornitoloog ja linnuökoloog *[[1956]] – [[Masashi Yamamoto]], jaapani filmirežissöör * 1956 – [[Veiko Jürisson]], eesti näitleja, lavastaja ja riigiametnik *[[1958]] – [[Jools Holland]], Briti muusik * 1958 – [[Frank Ullrich]], saksa laskesuusataja ja treener *[[1961]] – [[Nastassja Kinski]], Saksamaa näitleja ja endine modell *[[1962]] – [[Eduard Salmistu]], eesti näitleja *[[1964]] – [[Aivar Rihkrand]], eesti maalikunstnik *[[1967]] – [[Andrei Beljanin]], vene kirjanik *[[1968]] – [[Raho Langsepp]], eesti muusik *[[1969]] – [[Väino Koorberg]], eesti ajakirjanik * 1969 – [[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]], Eesti jurist ja kohalik poliitik * 1969 – [[Paweł Szałamacha]], Poola poliitik *[[1970]] – [[Tanel Ruben]], eesti löökpillimängija *[[1973]] – [[Eero Endjärv]], eesti arhitekt *[[1975]] – [[Rónald Gómez]], Costa Rica jalgpallur * 1975 – [[Haralabos Papadias]], Kreeka kergejõustiklane *[[1976]] – [[Tõnis Milling]], eesti peo- ja õhtujuht * 1976 – [[Olena Šuljak]], Ukraina ettevõtja ja poliitik *[[1977]] – [[Johann Urb]], eesti filminäitleja *[[1980]] – [[Veiko Liis]], eesti disainer * 1980 – [[Joonas Sildre]], eesti illustraator, tarbegraafik, karikaturist ja koomiksikunstnik *[[1981]] – [[Andres Laiapea]], Eesti kodanikuaktivist, konservatiivne publitsist *[[1983]] – [[Scott Speed]], USA autovõidusõitja *[[1984]] – [[Tuul Sepp]], eesti loomaökoloog ja teaduse populariseerija * 1984 – [[Erki Pärnoja]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja * 1984 – [[Emerse Faé]], Elevandiluuranniku jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1986]] – [[Vladislav Ivanov]], Eesti jalgpallur *[[1987]] – [[Luis Alberto Suárez]], Uruguay jalgpallur *[[1989]] – [[Gong Lijiao]], Hiina kuulitõukaja *[[1990]] – [[Artjom Artjunin]], Eesti jalgpallur * 1990 – [[Ermin Bičakčić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[1992]] – [[Marko Dmitrović]], serbia jalgpallur *[[1995]] – [[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur * 1995 – [[Joni Mäki]], Soome murdmaasuusataja * 1995 – [[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]], Hispaania jalgpallur *[[1996]] – [[Patrik Schick]], tšehhi jalgpallur *[[1999]] – [[Dylan Samberg]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 1999 – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur *[[2005]] – [[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 24.]] 96pi6yf0mya349607r0ih4idb7kyo9m 0 155170 7174065 6773108 2026-06-16T12:14:44Z Sjur 66496 7174065 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[24. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1494]] – [[Georgius Agricola]], saksa arst ja loodusteadlane *[[1820]] – [[Alexandre-Edmond Becquerel]], prantsuse füüsik *[[1839]] – [[Paul Schneider (arst)|Paul Schneider]], Pärnu arst ja raehärra *[[1843]] – [[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik *[[1853]] – [[Bradford L. Gilbert]], Ameerika Ühendriiide arhitekt *[[1855]] – [[Andrew Mellon]], USA pankur, tööstur ja filantroop *[[1859]] – [[Reinhold Seeberg]], baltisaksa usuteadlane *[[1873]] – [[Elmar Rosenthal]], Eesti meteoroloog ja seismoloog *[[1874]] – [[Harry Houdini]], ungari päritolu USA mustkunstnik *[[1876]] – [[Johan Unt]], Eesti sõjaväelane *[[1887]] – [[Roscoe Arbuckle]], USA filminäitleja, -režissöör ja -stsenarist *[[1888]] – [[Viktor Kingissepp]], eesti kommunist *[[1889]] – [[August Liit]], Eesti kriminaalpolitseinik ja ajakirjanik *[[1891]] – [[Sergei Vavilov]], vene füüsik * 1891 – [[Anni Varma]], eesti õpetaja *[[1895]] – [[Eugen Krooni]], Eesti arst ja sõjaväelane *[[1897]] – [[Wilhelm Reich]], austria psühholoog ja psühhiaater *[[1900]] – [[Johannes Tark]], eesti pikaealine, Vabadussõja veteran *[[1911]] – [[Edgar Arro]], eesti helilooja * 1911 – [[Joseph Barbera]], USA animaator * 1911 – [[Voldemar Rumessen]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja laulja (tenor) * 1911 – [[Jane Drew]], inglise arhitekt ja linnaplaneerija *[[1912]] – [[Sidney Fox]], USA biokeemik *[[1918]] – [[Eero Kolehmainen]], soome murdmaasuusataja *[[1920]] – [[Uno Veenre]], eesti helilooja *[[1921]] – [[Vassili Smõslov]], vene maletaja *[[1922]] – [[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog *[[1924]] – [[Edith Paris]], eesti graafik * 1924 – [[Helmut Piir]], eesti vaimulik * 1924 – [[Lajos Czinege]], Ungari sõjaväelane ja kommunistlik riigitegelane *[[1926]] – [[Dario Fo]], itaalia kirjanik, lavastaja, lavakujundaja, näitleja ja helilooja *[[1928]] – [[Gábor Bereczki]], ungari fennougrist ja tõlkija *[[1929]] – [[Johannes Chemnitzer]], endine Saksa DV partei- ja riigitegelane *[[1930]] – [[David Dacko]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] poliitik * 1930 – [[Steve McQueen]], USA filminäitleja *[[1931]] – [[Hardi-Erik Roosve]], eesti loomakasvatusteadlane *[[1933]] – [[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik *[[1935]] – [[Naima Uustalu]], eesti keraamik * 1935 – [[Milvi Vainik]], eesti arhitekt *[[1936]] – [[Ilmo Liive]], eesti arhitekt *[[1937]] – [[Tiiu Keskpaik]], eesti bioloog *[[1938]] – [[David Irving]], Briti ajaloolane *[[1939]] – [[Ott Kurs]], eesti geograaf * 1939 – [[Wiktor Wysoczański]], Poola Katoliku Kiriku piiskop *[[1940]] – [[Vello Naaber]], eesti ajaloolane ja arhivaar *[[1942]] – [[Robert Gutman]], eesti näitleja * 1942 – [[Lembi-Merike Raado]], eesti tehnikateadlane *[[1943]] – [[Peggy Sue]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja *[[1944]] – [[R. Lee Ermey]], USA filminäitleja * 1944 – [[Vojislav Koštunica]], Serbia poliitik *[[1945]] – [[Roman Ubakivi]], eesti jalgpallitreener *[[1946]] – [[Voldemar Krimm]], eesti poksija *[[1947]] – [[Arnold Kimber]], Eesti poliitik * 1947 – [[Alan Weisman]], USA publitsist ja ajakirjanik * 1947 – [[Aurora Lacasa]], hispaania päritolu Saksa laulja *[[1948]] – [[Anatoli Krikun]], Eesti korvpallur ja korvpallitreener * 1948 – [[Rein Sillar]], Eesti NSV julgeolekuametnik *[[1949]] – [[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk *1949 – [[Ranil Wickremesinghe]], Sri Lanka poliitik *1949 – [[Olev Saluveer]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[1950]] – [[Ando Keskküla]], eesti kunstnik *[[1951]] – [[Tommy Hilfiger]], USA moedisainer * 1951 – [[Aleksander Serov]], vene ja ukraina laulja, helilooja ja dirigent *[[1953]] – [[Heiki Ernits]], eesti filmikunstnik * 1953 – [[Enel Sander]], eesti botaanik-lihhenoloog *[[1954]] – [[Robert Carradine]], USA filminäitleja * 1954 – [[Herbert Murd]], eesti muusikategelane * 1954 – [[Jacques Sapir]], prantsuse majandusteadlane *[[1955]] – [[Aleksandr Buinov]], vene laulja * 1955 – [[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane * 1955 – [[Maere Reidla]], eesti bioloog ja geneetik *[[1956]] – [[Steve Ballmer]], USA ärimees * 1956 – [[Jaan Willem Sibul]], eesti laulja * 1956 – [[Tamás Sulyok]], Ungari jurist ja poliitik *[[1957]] – [[Imre Siil]], Eesti riigiametnik, diplomaat ja kirjanik *[[1959]] – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik *[[1960]] – [[Nena]], saksa lauljatar * 1960 – [[Yasser Seirawan]], süüria päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja, maletreener, maleliteraat ja malekommentaator *[[1961]] – [[Tarmu Tammerk]], eesti ajakirjanik * 1961 – [[Märt Sults]], eesti õpetaja ja Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor * 1961 – [[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik *[[1962]] – [[Ago Pajur]], eesti ajaloolane * 1962 – [[Marina Sillaste]], eesti lavastaja ja teatripedagoog *[[1963]] – [[Torsten Voss]], saksa kümnevõistleja ja bobisõitja *[[1964]] – [[Jaan Tätte]], eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja * 1964 – [[Marek Kamiński]], Poola rännumees * 1964 – [[Laive Poska]], eesti sporditegelane *[[1965]] – [[The Undertaker]], Ameerika Ühendriikide elukutseline maadleja *[[1966]] – [[Erling Jevne]], norra murdmaasuusataja *[[1967]] – [[Aivar Ruukel]], Eesti loodusturismiettevõtja ja poliitik *[[1969]] – [[Ryszard Wolny]], Poola maadleja * 1969 – [[Stephan Eberharter]], Austria mäesuusataja * 1969 – [[Ilir Meta]], Albaania poliitik *[[1970]] – [[Lara Flynn Boyle]], USA näitleja * 1970 – [[Sharon Corr]], iiri muusik * 1970 – [[Imbi-Camille Rätsep]], eesti muusik *[[1971]] – [[Victoria Prentis]], Suurbritannia poliitik *[[1973]] – [[Siiri Ottender]], eesti teleajakirjanik * 1973 – [[Jim Parsons]], USA näitleja *[[1974]] – [[Alyson Hannigan]], ameerika näitleja * 1974 – [[Reet Hiiemäe]], eesti folklorist *[[1975]] – [[Albin Kurti]], Kosovo poliitik *[[1976]] – [[Aliou Cissé]], Senegali jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1977]] – [[Ivar Sild]], eesti luuletaja ja ajakirjanik * 1977 – [[Ditmir Bushati]], Albaania poliitik * 1977 – [[Jessica Chastain]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent *[[1978]] – [[Monika Soćko]], poola maletaja *[[1979]] – [[Toomas Schvak]], eesti kirikuloolane * 1979 – [[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist *[[1981]] – [[Markus Luik]], eesti näitleja *[[1982]] – [[Erik Dorbek]], eesti korvpallur *[[1984]] – [[Chris Bosh]], USA korvpallur * 1984 – [[Benoît Assou-Ekotto]], Prantsusmaal sündinud Kameruni jalgpallur *[[1985]] – [[Gabriel Achilier]], Ecuadori jalgpallur *[[1986]] – [[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja näitleja * 1986 – [[Anxhela Peristeri]], albaania lauljatar * 1986 – [[Krisli Melesk]], eesti alpinist *[[1987]] – [[Ramires]], Brasiilia jalgpallur *[[1988]] – [[Kardo Ploomipuu]], eesti ujuja, paraolümpia võitja * 1988 – [[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1989]] – [[Oliver Lauridsen]], taani jäähokimängija *[[1990]] – [[Benedikt Doll]], saksa laskesuusataja * 1990 – [[Silja Uhs]], eesti koorijuht *[[1991]] – [[Kenny Kivikas]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane *[[1993]] – [[Sander van de Streek]], Hollandi jalgpallur * 1993 – [[Gustavo Henrique]], Brasiilia jalgpallur *[[1997]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[2001]] – [[William Saliba]], Prantsusmaa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 24.]] 72f7v5lv4n7468nll6oy2ogz8irrccs 0 155332 7174611 7048241 2026-06-17T10:55:08Z LeeMarx 59920 /* Vahistamine ja surm */ 7174611 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}{{keeletoimeta}} {{Infobox Poliitik | nimi = Nikolai Janson | pildinimi = Janson N.M.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Nikolai Janson (1927) | sünniaeg = [[24. november]] [[1882]] | sünnikoht = [[Peterburi]] | surmaaeg = [[20. juuni]] [[1938]] | erakond = [[VSDTP]]/[[VK(b)P]]/[[ÜK(b)P]] | amet = Tallinna Nõukogu esimees (1905)<br>[[Tallinna linnavalitsus]]e [[Tallinna linnapea|esimehe]] asetäitja (1917) <br>ÜK(b)P Keskkontrollkomisjoni sekretär<br>NSV Liidu Rahvakontrolli RK rahvakomissari asetäitja (1925–1928)<br>[[Vene SFNV Kohtu rahvakomissariaat|Vene kohtu]] rahvakomissar (1928–1931)<br>[[Vene SFNV]] [[prokurör]] (1928–1930)<br>[[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Vene SFNV RKN]] esimehe asetäitja (1930–1931)<br> NSV Liidu Veetranspordi RK [[rahvakomissar]] | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Nikolai Janson''' ([[vene keel]]es ''Николай Михайлович Янсон''; [[24. november]] [[1882]] [[Peterburi]] – [[20. juuni]] [[1938]] [[Moskva]]) oli Nõukogude Liidu riigitegelane. {{Sisukord paremale}} ==Noorus== Nikolai Jansoni [[Saaremaa]]l sündinud isa Mihkel Janson (surnud [[1921]]) oli puutööline.<ref>[https://web.archive.org/web/20070609164526/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=936 JANSON, NIKOLAI] – Eesti biograafiline andmebaas ISIK</ref> Nikolai Janson lõpetas [[Kroonlinna sadamakool]]i ning alustas 14-aastaselt tööd [[Kroonlinn]]a sadamas. Hiljem töötas lukksepana Peterburis Neeva laevaehitustehases. Nikolai Janson astus [[VSDTP]]-sse [[1905]]. aastal, poliitilist tegevust alustas Peterburis ning jätkas [[Tallinn]]as ([[Volta tehas]]es), [[Narva]]s ja ka [[Poola]]s. Töötas [[Volta tehas]]es lukksepana. [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta rahutuste ajal]] oli [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]] esimees. Arreteeriti [[1906]]. aastal ja saadeti asumisele [[Tobolski kubermang]]u, põgenes ning sõitis [[USA|Ameerikasse]], kus elas aastail [[1907]]–[[1917]]. Oli [[Eesti Tööliste Sotsialistlik Föderatsioon|Eesti Tööliste Sotsialistliku Föderatsiooni]] sekretär [[Philadelphia]]s. 1909. aastal asutas koos [[Hans Pöögelmann]]iga ajalehe [[Uus Ilm]]. == Tegevus Eestis == [[1917]]. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Eestisse ja [[Märtsirevolutsioon]]i ajal valiti [[VSDT(b)P Tallinna linnakomitee]], [[VSDT(b)P Põhja-Balti büroo]] liikmeks. Ta oli ka [[Tallinna linnavalitsus]]e [[Tallinna linnapea|esimehe]] asetäitja (''товарищ председателя городской управы в Ревеле''). 1918. aastal vahistati [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt ja saadeti Eestist välja [[Nõukogude Venemaa]]le. == Tegevus NSV Liidus== [[1918]]. aastal asus ta [[Samara|Samarasse]] ja aastail [[1918]]–[[1921]] oli Janson [[NSV Liit|NSV Liidus]] Samara torutehase direktor, pärast seda [[Samara kubermang|Samara kubermangu]] ametiühingu nõukogu esimees ja VK(b)P Samara kubermangukomitee esimehe asetäitja. Aastail [[1921]]–[[1923]] oli ta Moskva metallitööliste keskkomitee rajooniosakonna esimees ja keskkomitee sekretär; 1923. aastast [[ÜK(b)P]] Keskkontrollkomisjoni sekretär ja aastail 1927–1928 [[ÜK(b)P]] [[ÜK(b)P Parteikontrolli Komisjon|Parteikontrolli Komisjoni]] parteikolleegiumi sekretär, samaaegselt aastail 1925–1928 ka NSV Liidu Rahvakontrolli rahvakomissari asetäitja. Aastail 1928–1931 [[Vene SFNV Kohtu rahvakomissariaat|Vene SFNV Kohtu rahvakomissar]]<ref>https://dea.digar.ee/article/edasivene/1928/01/20/48</ref>, aastail 1928–1930 [[Vene SFNV]] prokurör ja aastail 1930–1931 [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe asetäitja. Nikolai Janson kohtu rahvakomissariks oleku ajal hakati NSV Liidus kasutama vabaduskaotuslike karistuste kõrval ka ühiskondlikke kohtupidamismeetodeid: rahvakohtuid ja seltsimehelikke kohtuid töökohtades<ref>[http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_biography/132702/%D0%AF%D0%BD%D1%81%D0%BE%D0%BD Янсон Николай Михайлович. Словари и энциклопедии на Академике]</ref>, samas aga pooldas ta pikemaajalisi vabaduskaotuslikke karistusi lühiajaliste asemel. Samuti vastutas N. Janson seadusandliku võimu esindajana koos täidesaatva võimu esindajate [[Nikolai Ježov]]i ja [[Genrih Jagoda]]ga 1920.–1930. aastatel toimunud massilistele represseerimistele juriidilise [[legitiimsus]]e andmise eest. Vastavuses [[ÜK(b)P]] nõudmiste otsustega majanduse arendamiseks ning riigile vajaliku odava tööjõuga varustamiseks valmistati kevadel 1929 N. Jansoni juhendatava erikomisjoni poolt ette ja 7. aprillil 1930<ref>[http://www.peoples.ru/state/party/nikolay_yanson/ Николай Михайлович Янсон]</ref> võeti vastu "Paranduslike tööde laagrite arenguplaan". Selle alusel kasutati [[GULAG|GULAG-]]is kinnipeetavate odavat või tasuta tööjõudu NSV Liidu muutmiseks mahajäänud agraarriigist tööstusriigiks. Tööjõu saamiseks alustati kollektiviseerimist ning "[[kulak]]ute", opositsiooniliste parteide liikmete, endiste [[valgekaartlased|valgekaartlaste]], tsaari[[ohvitser]]ide ja [[Uus majanduspoliitika|nep]]manite sundasumisele saatmist arendatavatesse tööstuspiirkondadesse. {{Tsitaat|«Minu arvates on ükskõik, kui inimene sureb, — kas ta teeb seda seaduse järgi või mitte. Me arvame, et meie seaduslikkus peab olema üles ehitatud nii, et ta oleks vahetult ja otseselt seotud elu ja eluliste vajadustega»|[[VK(b)P XV Kongress]]: Stenogrammm. Moskva 1928. lk. 475}} ==Esindusorganites== Nikolai Janson valiti [[VK(b)P XII kongress]]ist kuni [[VK(b)P XVI kongress]]ini iga kord [[ÜK(b)P Parteikontrolli Komisjon]]i ja [[ÜK(b)P]] Parteikontrolli Komisjoni Presiidiumi liikmeks (aastail 1923–1934). Ta oli VK(b)P IX, XII–XVI kongresside saadik. [[VK(b)P XVII kongress]]il valiti Janson [[ÜK(b)P Keskrevisjonikomisjon]]i liikmeks, kellena tegutses aastail 1934–1937. Nikolai Janson oli ka [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] liige aastail 1927–1937 ja Kesktäitevkomitee kandidaat aastail 1924–1927. ==Veetranspordi rahvakomissariaadis== Jaanuarist kuni märtsini 1934 oli Janson NSV Liidu veetranspordi rahvakomissar, märtsist 1934 kuni juulini 1935 NSV Liidu veetranspordi rahvakomissari asetäitja, oktoobrist 1935 kuni detsembrini 1937 [[Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu]] juures asuva Põhja Mereteede Peavalitsuse ülema asetäitja. Põhja mereteede põhiline ülesanne oli kinnipeetute transport [[Vladivostok]]ist [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] äärde, [[Magadan]]i ja [[Kolõma]]le [[GULAG]]i [[Dalstroi]] vangilaagritesse ning sunnitööliste poolt kaevandatud maavarade, sealhulgas kulla transport<ref>[http://golosasibiri.narod.ru/almanah/vyp_3/032_vodolazov_01.htm АЛЬМАНАХ «ГОЛОС СИБИРИ»]</ref>. == Vahistamine ja surm == Nikolai Janson arreteeriti [[6. detsember|6. detsembril]] [[1937]] ja mõisteti [[20. juuni]]l 1938 Vene NFSV Kriminaalkoodeksi [[§ 58]]–6, 58–7, 58–8, 58–11 alusel süüdi "spionaažis ja osalemises kontrrevolutsioonilises organisatsioonis" ning lasti maha. Ta rehabiliteeriti postuumselt [[1955]]. aastal<ref>[http://slovari.yandex.ru/dict/bse/article/00095/01900.htm Янсон Николай Михайлович. Большая советская энциклопедия]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. ==Viited== <references/> == Välislingid == * [http://www.knowbysight.info/YaYY/05564.asp, Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 – 1991, Янсон Николай Михайлович] * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=936 Eesti biograafiline andmebaas ISIK. Janson, Nikolai] * [http://www.e-reading.club/chapter.php/144271/39/Zvyagincev,_Orlov_-_Ot_pervogo_prokurora_Rossii_do_poslednego_prokurora_Soyuza.html ОТ «КРАСНОГО ДИРЕКТОРА» ДО НАРКОМА. Прокурор республики НИКОЛАЙ МИХАЙЛОВИЧ ЯНСОН] {{JÄRJESTA:Janson, Nikolai}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:1905. aasta revolutsioon Eestis]] [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1882]] [[Kategooria:Surnud 1937]] sojaw86lsdtefeaihmsg9r0m67l196h 0 155746 7174090 7166288 2026-06-16T13:20:58Z Sjur 66496 7174090 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[21. juuni]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1732]] – [[Johann Christoph Friedrich Bach]], saksa helilooja *[[1774]] – [[Daniel Tompkins]], USA ettevõtja ja poliitik *[[1801]] – [[Luigi Calamatta]], itaalia maalikunstnik ja graafik *[[1839]] – [[Joaquim Maria Machado de Assis]], Brasiilia kirjanik *[[1848]] – [[Christian Ernst Stahl]], saksa botaanik *[[1868]] – [[Paul Heider]], Saksa ordu kõrgmeister *[[1874]] – [[Jakob Linzbach]], eesti keeleteadlane *[[1880]] – [[Voldemar Engel]], eesti ärimees ja tööstur *[[1883]] – [[Fjodor Gladkov]], vene kirjanik *[[1885]] – [[Janusz Jędrzejewicz]], Poola pedagoog ja poliitik *[[1887]] – [[Norman Levi Bowen]], Kanada geoloog * 1887 – [[Hastings Ismay]], Suurbritannia sõjaväelane ja diplomaat *[[1903]] – [[Veli Kudres]], eesti kirjanik, ajakirjanik ja näitleja *[[1904]] – [[Lea Nurkse]], eesti pedagoog, logopeed ja tõlkija * 1904 – [[Rudolf Palm]], eesti viiuldaja *[[1905]] – [[Jean-Paul Sartre]], prantsuse filosoof ja kirjanik *[[1908]] – [[Eik Albri]], eesti poksija *[[1909]] – [[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener * 1909 – [[Robert Tasso]], eesti jurist *[[1911]] – [[Bronislav Võrse]], Eesti poksija *[[1918]] – [[Liivia Laasimer]], eesti botaanik *[[1919]] – [[Paolo Soleri]], itaalia arhitekt, skulptor ja keraamik *[[1922]] – [[Heino Lipp]], eesti kergejõustiklane * 1922 – [[Uno Valk]], eesti metsateadlane * 1922 – [[Michael McCullagh]], Iirimaa poksija *[[1926]] – [[Johanna Quandt]], saksa ettevõtja *[[1927]] – [[Pieter Bergsma]], hollandi kabetaja *[[1928]] – [[Silvia Rang]], eesti keemik *[[1931]] – [[Erik Neutsch]], saksa kirjanik *[[1935]] – [[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik *[[1936]] – [[Osamu Ichikawa]], jaapani näitleja *[[1939]] – [[Kalle Holmberg]], Soome teatrilavastaja ja näitleja *[[1940]] – [[Kaido Jaanson]], eesti ajaloolane * 1940 – [[Notker Wolf]], benediktlaste abt-priimas * 1940 – [[Enn Klooren]], eesti näitleja *[[1941]] – [[Valeri Zolotuhhin]], vene näitleja *[[1944]] – [[Tony Scott]], Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent *[[1944]] – [[Reet Hendrikson]], eesti pärimusmuusik *[[1945]] – [[Helle Videvik]], eesti keraamik *[[1947]] – [[Shīrīn ‘Ebādī]], Iraani jurist ja inimõiguste aktivist *[[1948]] – [[Ian McEwan]], Briti kirjanik * 1948 – [[Vladimir Volohhonski]], Eesti ettevõtja * 1948 – [[Ülle Raadik]], eesti tekstiilikunstnik * 1948 – [[Philippe Sarde]], prantsuse filmihelilooja *[[1949]] – [[Arvo Iho]], eesti filmirežissöör ja -operaator *[[1951]] – [[Andres Valkonen]], eesti helilooja *[[1953]] – [[Benazir Bhutto]], Pakistani poliitik, peaminister *[[1954]] – [[Sakari Pietilä]], soome jäähokitreener * 1954 – [[Müjde Ar]], türgi naisfilminäitleja *[[1955]] – [[Tiit Meren]], Eesti arst, ohvitser ja ühiskonnategelane *[[1955]] – [[Michel Platini]], prantsuse jalgpallur *[[1956]] – [[Jüri Põld]], eesti õigusteadlane ja kohtunik *[[1957]] – [[Vahur Ööpik]], eesti füsioloog ja sporditeadlane *[[1958]] – [[Gennadi Padalka]], Venemaa lennuväelane ja kosmonaut *[[1959]] – [[Mari Järvi]], eesti pianist ja organist *[[1960]] – [[Karl Erjavec]], Sloveenia poliitik ja jurist *[[1961]] – [[Hannes Kulla]], eesti endine näitleja ja matusekõneleja * 1961 – [[Joko Widodo]], Indoneesia poliitik * 1961 – [[Manu Chao]], prantsuse-hispaania laulja *[[1962]] – [[Viktor Tsoi]], vene laulja ([[Kino (ansambel)|Kino]]) * 1962 – [[Andrus Nilk]], eesti spordiajakirjanik * 1962 – [[Aitor Esteban]], baski rahvusest Hispaania jurist ja poliitik *[[1963]] – [[Stávros Kontonís]], Kreeka advokaat ja poliitik *[[1964]] – [[Doug Savant]], USA filminäitleja *[[1965]] – [[Yang Liwei]], Hiina taikonaut *[[1966]] – [[Gretchen Carlson]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik *[[1967]] – [[Yingluck Shinawatra]], Tai poliitik * 1967 – [[Jānis Bordāns]], Läti jurist ja poliitik *[[1968]] – [[Alisyn Camerota]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik *[[1969]] – [[Gabriella Paruzzi]], Itaalia suusataja *[[1970]] – [[Märten Kross]], eesti filmiprodutsent ja fotograaf * 1970 – [[Vilja Kiisler]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik * 1970 – [[Hans Peter Doskozil]], Austria poliitik *[[1971]] – [[Anette Olzon]], rootsi laulja *[[1973]] – [[Juliette Lewis]], ameerika näitleja * 1973 – [[Zuzana Čaputová]], Slovakkia advokaat, poliitik ja aktivist *[[1974]] – [[Eero Palm]], eesti arhitekt * 1974 – [[Julia Gorbatšjova]], Eesti politseinik * 1974 – [[Leslie Laasner]], eesti muusik ja helilooja *[[1976]] – [[Mart Soonik]], eesti avalike suhete spetsialist *[[1977]] – [[Kaarel Adamberg]], eesti toiduainetehnoloog *[[1978]] – [[Lauri Kulpsoo]], eesti fotograaf ja trummar * 1978 – [[Eik Hermann]], eesti filosoof *[[1979]] – [[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur * 1979 – [[Chris Pratt]], USA filminäitleja * 1979 – [[Ithaka Maria]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[1981]] – [[Brad Walker]], USA kergejõustiklane * 1981 – [[Riina Raudne]], eesti sotsioloog *[[1982]] – [[William Mountbatten-Windsor]], Walesi prints *[[1983]] – [[Edward Snowden]], USA luuraja *[[1984]] – [[Marit Ilison]], eesti kunstnik ja moedisainer *[[1986]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika laulja, laulude kirjutaja ja modell * 1986 – [[Jaanika Kuusik]], eesti koorijuht, koori- ja soololaulja (sopran), koormeister ja pedagoog *[[1987]] – [[Khatia Buniatishvili]], Gruusias sündinud Prantsuse kontsertpianist *[[1988]] – [[Tunnet Taimla]], eesti rendžumängija *[[1989]] – [[Enrico Garozzo]], itaalia vehkleja *[[1990]] – [[Miriam Gössner]], Saksamaa laske- ja murdmaasuusataja * 1990 – [[Eric O'Dell]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Warren Cummings Smith]], Eesti mäesuusataja *[[1993]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur *[[1995]] – [[Jesper Karlström]], rootsi jalgpallur * 1995 – [[Andrew Dismukes]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist *[[1996]] – [[Alfredo Morelos]], Colombia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 21.]] r1znhd3gxy1qu6fgv952k0evcvhlbmb 0 174945 7174635 6908666 2026-06-17T11:28:55Z Velirand 67997 7174635 wikitext text/x-wiki {{surnud juunis}} ''Siin loetletakse [[17. juuni]]l surnud tuntud inimesi. *[[1795]] – [[Gilbert Romme]], Prantsuse poliitik *[[1858]] – [[Lakshmi Bai]], India rahvuskangelane *[[1871]] – [[Clement Vallandigham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja advokaat *[[1895]] – [[Reinhold Winkler]], viimane Saaremaa superintendent *[[1925]] – [[Adolf Pilar von Pilchau]], Audru mõisnik ja Liivimaa poliitik *[[1936]] – [[Julius Seljamaa]], Eesti diplomaat *[[1942]] – [[Johan Sooman]], Eesti riigiametnik * 1942 – [[Nikolai Kruuse]], eesti advokaat * 1942 – [[Mihail Väli]], Eesti sõjaväelane *[[1944]] – [[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane * 1944 – [[Theophile von Bodisco]], baltisaksa naiskirjanik *[[1958]] – [[Wells Coates]], Briti ja Kanada arhitekt *[[1959]] – [[Constantin von Weiss]], Eesti sõjaväelane *[[1963]] – [[Aleksander Kesküla]], eesti poliitik ja revolutsionäär *[[1964]] – [[Päären Raudvee]], eesti teatrikunstnik ja näitleja *[[1968]] – [[Peeter Speek]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane *[[1971]] – [[Parujr Sevak]], armeenia luuletaja ja tõlkija *[[1982]] – [[Aleksander Remmel]], eesti kunstipedagoog *[[1990]] – [[Aleksandrs Leimanis]], läti filmirežissöör *[[1992]] – [[Hillar Kareva]], eesti helilooja *[[1996]] – [[Kristjan Jaama]], eesti põllumajandusteadlane * 1996 – [[Ella Lüüs]], eesti graafik * 1996 – [[Walter Saks]], eesti maalikunstnik * 1996 – [[Thomas Kuhn]], USA teadusajaloolane ja teadusfilosoof *[[1997]] – [[Heldur Karmo]], eesti laulutekstide autor *[[2000]] – [[Toivo Õunap]], eesti sportlane ja sporditegelane *[[2004]] – [[Jacek Kuroń]], poola poliitik *[[2005]] – [[Paul Põldoja]], eesti keemik *[[2006]] – [[Arthur Franz]], USA näitleja (86) * 2006 – [[Cláudio Besserman Vianna]] (Bussunda), brasiilia koomik (43, infarkt) * 2006 – [[Abdul Halim Saidullajev]], [[tšetšeeni]] väepealik ja poliitik (39, hukkus tulevahetuses) *[[2007]] – [[Mati Majass]], eesti arst (68, hukkus tulekahjus) * 2007 – [[Gianfranco Ferrè]], itaalia moekunstnik (62, ajuverejooks) * 2007 – [[Jay Newman]], Kanada filosoof (59, vähk) *[[2008]] – [[Cyd Charisse]], USA näitleja ja tantsija (86, südamerabandus) * 2008 – [[Jüri Stepanov]], [[EELK Otepää Maarja kogudus]]e [[kirikuõpetaja|õpetaja]] (56) * 2008 – [[Alfred Saldre]], eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik *[[2012]] – [[Raivo Järvi]], eesti raamatugraafik, ajakirjanik ja poliitik *[[2013]] – [[Ilmar Kõrgesaar]], eesti toidutehnoloog *[[2014]] – [[Aksel Mark]], Eesti poliitik, ajakirjanik ja agronoom * 2014 – [[Villem Ahas]], soomepoiss, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse juhatuse liige *[[2016]] – [[Süleyman Demirel]], Türgi poliitik *[[2017]] – [[Baldwin Lonsdale]], Vanuatu poliitik ja vaimulik, riigi president aastatel 2014–2017 *[[2019]] – [[Muḩammad Mursī]], Egiptuse poliitik, riigi president aastatel 2012–2013 *[[2022]] – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja *[[2025]] – [[Priit Lokutšievski]], eesti korvpallur *[[2026]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuni, 17.]] jdkqzo3ixj0ngcrxppzbk8xdr29v1ij 0 176687 7174226 7171172 2026-06-16T18:13:24Z Hannesvalk 176021 /* Viikingite retki ja vallutusi */ 7174226 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2025}} [[Pilt:Viking towns of Scandinavia 2.jpg|pisi|Viikingiaja linnad [[Skandinaavia]]s]] [[Pilt:Osebergskipet 2016.jpg|pisi|Viikingilaev [[Osebergi laevmatus]]est ([[Oslo]] muuseumis, 2016)]] '''Viikingiaeg''' on [[Euroopa]] ajaloo periood 8.–11. sajandini<ref name="Tvauri"> Marek Strandberg [https://web.archive.org/web/20140714231510/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17536:kildudest-kokku-pandud-teadmised&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3433 "Kildudest kokku pandud teadmised"] Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog [[Andres Tvauri]]ga; vaadatud 15. märtsil 2013)</ref> (mõne ajaloolase käsitluses vältas viikingiaeg Eestis umbkaudu aastail 800–1050{{lisa viide}}), ent hiljutised leiud [[Saaremaa]]lt tõstavad viikingiaja alguse kuni sada aastat varasemaks. ==Kirjeldus== Nõnda määratletud perioodil rändasid [[Euroopa]] meredel, järvedel ja jõgedel [[viikingid]] ehk muistsed meresõitjad [[Skandinaavia]]st, kes tegelesid valdavalt kaubitsemise, rüüstamise ja sõdimistega. Peamisteks ajalooallikateks perioodi kohta on [[arheoloogia]] ja [[numismaatika]] ning [[skandinaavlased|skandinaavlaste]] [[saaga]]d. ==Ajalugu== ===Algus=== ====Inglismaa==== Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult [[793]]. aasta 8. juunit, mil [[kroonika]]te järgi põhjakaarest saabunud röövsõdalased hävitasid tänapäeva Inglismaa kirderanniku [[Lindisfarne|Lindisfarne'i]] saarel asunud [[klooster|kloostri]] ja tapsid kõik, kes neile ette jäid.<ref>Arvi Tapver, [https://web.archive.org/web/20140714223352/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=54088&term=saaremaa%20muinasleiud Saaremaa muinasleiud jõudsid laia maailma], Meie Maa, 11.07.2013</ref> ====Saaremaa==== {{vaata|Saaremaa ajalugu}} 2008. aastal avastati [[Salme laevmatused]], mis tõendavad viikingiaja algust veidi kaugemas minevikus, dateeritult umbes aastast 750 pKr.<ref>https://osiliana.eu/salme-laevmatused</ref> [[Saaremaa]]d nimetasid viikingid ''Eysýsla''-ks. 13. sajandil kirjeldab kroonik [[Snorri Sturluson]] oma [[Ynglinga saaga]]s kuningas [[Yngvar Harra]] lüüasaamist ''[[sýslu kind]]''-ilt ning tema matmist ''Steini'' nimelisele linnamäele ''[[Aðalsýsla]]''-s.<ref>https://skaldic.org/m.php?p=text&i=4400</ref> ===Raugemine=== Oma nõrga poliitilise organiseerituse, [[ristiusk|ristiusu]] leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäi nii viikingite-rändsõdalaste kui ka nende paiksemate järeltulijate tegevus alates 12. sajandist tagaplaanile võrreldes teiste Euroopa sündmustega ja Skandinaaviast kaugemal sulasid viikingid peagi kohaliku rahva hulka. ==Viikingite retki ja vallutusi== *[[793]] – viikingite rüüsteretk [[Northumbria]] kuningriiki, [[Lindisfarne|Lindisfarne'i]] saarel asunud kloostri hävitamine *[[794]] – rüüsteretk [[Hebriidid]]ele *794, 795, 802, 806 – rüüsteretked [[Šotimaa]] läänerannikul [[Iona saar]]el asunud kloostrile *[[795]] – esimene rüüsteretk Iirimaale ja rüüsteretkede algus [[Šotimaa kuningriik]]i *[[799]] – rüüsteretk [[Frangi riik]]i püha Philiberti kloostrile [[Noirmoutier|Noirmoutier']] saarel [[Loire|Loire'i]] suudmes *u 800 – viikingite kindlus-laagrite rajamine [[Orkney]] ja [[Shetland]]i saartele *[[810]] – rüüsteretk taanlaste kuninga [[Godfredi]] juhtimisel [[Frangi riik|Frangi riigile]] kuulunud [[Friisimaa]]le *[[825]] – viikingite asumine Iirimaale ja [[Dublin]]i asutamine *[[833]]–[[834]] – [[Dorestad]]i vallutamine ja rüüstamine [[Rein]]i jõe suudmes *[[838]] – [[Dublin]]i vallutamine [[Norra ajalugu#Viikingite aeg (umbes 800–1050)|norra viikingite]] poolt ja norralaste kuningriigi rajamine Iirimaal *[[841]] – rüüsteretk [[Bretagne'i mark|Bretagne'i]], [[Rouen]]i rüüstamine [[Pilt:Europe 843ad viking incursions map.png|pisi|]] *[[843]] – Prantsusmaa läänerannikul [[Bretagne'i poolsaar]]e, Loire'i suudme ja [[Nantes|Nantesi]] vallutamine, talvitumine Noirmoutier' saarel *[[844]] – [[Sevilla]] vallutamine [[Andaluusia]]s *[[845]] – [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigile]] kuulunud [[Hamburg]]i linna vallutamine taanlaste kuninga [[Horik I]] laevastiku poolt *845 – sõjaretk Friisimaale [[Ragnar Lothbrok]]i juhtimisel, seejärel edasitung mööda [[Seine|Seine'i]] jõge ja [[Pariis]]i linna vallutamine *u 850 – Põhja-Šotimaa, [[Orkney saared|Orkney]] ja [[Shetlandi saared|Shetlandi]] saarte ning [[Hebriidid]]e kolonisatsioon *[[854]] – kodusõja tagajärjel taanlaste kuningasoo hukkumine ja riigi killustumine *u 850–900 – sõjaretkedega Inglismaa idaosa allutamine viikingitele, seal [[Anglosaksi Inglismaa#Viikingite väljakutse ja Wessexi tõus (9. sajand)|kohalike osakuningriikide]] moodustamine ning Inglismaa ida- ja põhjaosas (nn [[Danelaw|Danelaw']] aladel) taanlaste ülemvõimu kehtestamine aastateks 865–954 *[[862]] – ida-viikingite (varjaag [[Rjurik]]) valitsemine [[Aldeigjuborg]]i linnas, [[Laadoga järv]]e ääres, [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]] ([[Konstantinoopol]]isse ja [[Ida-Rooma riik]]i) *[[874]] – viikingite asumine [[Island]]ile *[[882]] – [[Novgorod]]i (Holmgardri) viikingist valitseja [[Oleg]]i (Helgi) sõjaretk lõunasse, [[Dnepr]]i jõe keskjooksul rikka kaubalinna [[Kiiev]]i vallutamine ja selle muutmine [[Kiievi-Vene]] riigi keskuseks *[[885]] – viikingite sõjaretk Prantsusmaale, maabumine Seine'i suudmes, Roueni ja [[Pontoise]]'i vallutamine, Pariisi 10-kuuline piiramine *u [[890]] – [[Hafrsfjordi lahing]], mille tulemusena allutati kogu Norra lääneosa esimest korda üheainsa monarhi, [[Harald Kaunisjuus]]e alla *[[911]] – viikingite asumine [[Frangi riik]]i [[Neustria]]sse (Prantsusmaa looderannikule [[Normandia]]sse), kus [[10. sajand]]il moodustati viikingite väepealiku [[Rollo]] [[Normandia hertsogiriik]] *911 ja [[941]] – viikingist Kiievi-Vene [[Kiievi suurvürst|suurvürsti]] [[Igor]]i (ka Ingvar, Inge) sõjaretked Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vastu *[[920]] – [[Limerick]]i vallutamine Iirimaal *[[954]] – [[Danelaw]]i lõpp *[[965]] – Kuningas [[Harald Sinihammas]] laseb end ristida ja püstitab [[Jellingi kivid]]est suurema, kuulutades, et tegi taanlased kristlasteks. *[[982]] – [[Eiríkr Punane|Eiríkr Punase]] esimene reis [[Gröönimaa]]le, kuhu seejärel tekkis (kuni 15. sajandini) skandinaavlaste püsiasustus *[[988]] – varjaagide soost [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Suur]] võtab vastu ristiusu ja kuulutab selle riigiusuks. *u 1000 – islandlaste jõudmine [[Põhja-Ameerika]]sse (vt [[Leifr Eiríksson]] ja [[Vinland]], [[Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt]]) *[[1016]]-[[1035]] [[Knud Suur]]e [[Põhjamere impeerium]] *[[1061]] - [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse#Sitsiilia_vallutamine,_1061–1091|Sitsiilia vallutamine]] *[[1066]] – Norra kuninga [[Harald Hardrada]] katse vallutada Inglismaad. Sai Inglise kuningalt [[Harold Godwinson]]ilt lüüa ja hukkus [[Stamford Bridge'i lahing]]us. [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] [[Normandia hertsog|hertsog]] [[William Vallutaja]] sõjaretk [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]], võit [[Hastingsi lahing]]us ja Inglismaa [[Normanni vallutus Inglismaal|vallutamine]] ==Viikingiaja kaubateed ja kaubalinnad== [[Pilt:Varangian routes.png|pisi|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]]: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri–[[Laadoga]]–[[Volga]]. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga]] {{vaata|Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni}} Viikingiaja kaubalinnad asusid põhiliselt Põhjamere ja Läänemere rannikul. *[[Álaborg]]/[[Áluborg]] (tänapäeva Venemaa, [[Novgorodi oblast]], [[Ljubõtino rajoon]]) *[[Aldeigja]] (Venemaa, Novgorodi oblast, [[Volhovi rajoon]], [[Staraja Ladoga]]) *[[Arkona]] ([[Rügen]]i saar, Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Bardy-Świelubie]] (Poola, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Kołobrzeg]]i lähedal) *[[Birka]] (Rootsi, [[Björkö]] saar) *[[Dierkow]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, [[Rostock]]i lähedal) *[[Dorestad]] (Madalmaad, [[Utrechti provints]], [[Wijk bij Duurstede]] lähedal) *[[Gnezdovo]] (Venemaa, [[Smolenski oblast]], Gnezdovo küla lähedal) *[[Grobiņa]] (Läti, [[Kuramaa]], [[Liepāja]] lähedal) *[[Hedeby]] (Saksamaa, [[Schleswig-Holstein]]i põhjaosa) *[[Holmgard]] (Venemaa, Novgorodi oblast, [[Veliki Novgorod]]) *[[Kaup (muistne kaubalinn)|Kaup]] (tänapäeva Venemaa, [[Kaliningradi oblast]], [[Zelenogradski rajoon]]) *[[Skiringssal]] (Norra, [[Vestfold]]) *[[Köpingsvik]] (Rootsi, [[Kalmari lään]], [[Borgholmi vald]]) *[[Lindholm]] (Taani, [[Ålborg]]i linna lähedal) *[[Menzlin]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, [[Anklam]]i linna lähedal) *[[Ralswiek]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Rerik]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Ribe]] (Taani lõunaosa) *[[Sarskoje]] (Venemaa, [[Jaroslavli oblast]]) *[[Sigtuna]] (Rootsi, [[Stockholmi lään]]) *[[Timirjovo]] (Venemaa, Jaroslavli oblast, [[Jaroslavl]]i linna juures) *[[Truso]] ([[Drużno järv]]e juures, Poola põhjaosa) *[[Vanaja]] (Soome, u 100 km [[Helsingi]]st põhja pool) *[[Wolin]]/[[Jomsborg]] (Poola, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Wolini saar]])<ref>[http://thedockyards.com/commerce-in-viking-age-scandinavia/ Commerce And Key Markets In Scandinavia During The Viking Era], http://thedockyards.com (vaadatud 14. oktoober 2018)</ref> ==Viikingiaeg Eestis== {{Vaata| Eesti viikingiaeg}} Eesti ajaloos loetakse [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] kuuluva viikingiaja kestuseks aastaid 800–1050. Viikingiajale eelnes [[eelviikingiaeg]] ja järgnes [[hilisrauaaeg]]. Kui viikingiaja algus on arheoloogilise materjali põhjal raskemini dateeritav, siis selle lõppu tähistavad selged muutused, nagu linnusest ja asulast koosnevate keskuste mahajätmine ja uute [[linnus]]te rajamine koos külaasustuse kujunemisega, uute kalmistute, sealhulgas [[laibamatus|laibakalmistute]] rajamine, rikkalikumate hauapanuste ilmumine, [[kederkeraamika]] kasutuselevõtt, raha-aaretes Euroopa müntide ilmumine araabia omade asemele ja muutused põllumajanduses (nt [[talirukis|talirukki]] kasvatamise algus).<ref>[[Valter Lang|Lang, Valter]]. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 80.</ref><ref>[[Andres Tvauri|Tvauri, Andres]]. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu, 2012. Lk 18–19.</ref> ==Vaata ka== *[[Saxo Grammaticus]] *[[Gesta Danorum]] *[[Varjaagid]] *[[Ragnar Lothbrok]] *[[Rjurik]] *[[Rollo]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Viking Age}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Viikingiaeg| ]] [[Kategooria:Vanaaeg]] ei5iu0hefxgwf7cngyn3djw50mycbr6 0 179339 7174394 6178547 2026-06-16T22:05:59Z IvarGl 201039 7174394 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rohetäpik | staatus = | pilt = Centaurea phrygia - Argynnis paphia female - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Täpik]] ''Argynnis'' | liik = '''Rohetäpik''' | binaarne = ''Argynnis paphia'' | binaarse_autor = [[Linné]] [[1758]] | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Rohetäpik''' (''Argynnis paphia'') on [[koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuulub liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Rohetäpik on saanud eestikeelse nime tagatiiva alakülje roheka värvuse järgi. Liigi ladinakeelne nimetus ''paphia'' pärineb kreeka mütoloogiast. Paphia oli teine nimetus [[Aphrodite|Aphroditele]], kes oli armastuse ja ilu jumalanna. See viitasb [[Küpros|Küprosel]] asunud [[Paphos|Paphose linnale]], tema tähtsale kultuskeskusele. == Välimus ja tunnused == Rohetäpik tiibade siruulatus on 55–65 mm. Isase tiibade ülakülg on oranž, emastel enamasti rohekaspruun. Tiibade servisel paikneb rida nurgelisi ning välisalas kaks rida ümargusi musti tähne. Kesk- ja kannaosas leidub hulgaliselt musti laike, mis tagatiiva keskosas moodustavad katkendliku ristvöödi. Tiivasooned on tumenenud. Isase eestiiva küünar- ja tagasoontel paikneb neli laia musta lõhnatriipu. Tiivanarmad on isasel oranžid ja emasel valkjad. Eestiiva alakülg on oranž, ülaküljest heledam, tugevate mustade laikudega ning tipuosas rohekate tähnidega. Tagatiiva alakülg on liikidele väga iseloomulik: tumerohelisel põhjal paiknevad erksalt läikivad hõbedased ristvöödid ning välisalas kaks rida rohekaid laike. Serviala on sageli violetja varjundiga.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=177-178}}</ref> Emasele rohetäpikule väga sarnaseid liike [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] ei esine. Isase ülakülg meenutab suuri täpikuid, näiteks [[Niidutäpik|niidutäpikut]], [[Hõbetäpik|hõbetäpikut]] ja [[Pärlmuttertäpik|pärlmuttertäpikut]], kuid tagatiiva alakülje erksad hõbedased ristvöödid ja rohekas põhivärvus võimaldavad rohetäpikut neist liikidest kergesti eristada.<ref name=":0" /> Emastel esineb ka vorm ''valesina'', mille tiibade ülakülg on tavalisest märgatavalt tumedam ja rohekama tooniga. <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=65}}</ref> <gallery mode="packed"> Argynnis paphia MHNT CUT 2013 3 24 PONT GERENDOINE Male Dorsal.jpg|♂ Argynnis paphia MHNT CUT 2013 3 24 PONT GERENDOINE Male Ventral.jpg|△ ♂ Argynnis paphia MHNT CUT 2013 3 24 Cabrerets 46 Female Dorsal.jpg|♀ Argynnis paphia MHNT CUT 2013 3 24 Cabrerets 46 Female Ventral.jpg|△ ♀ ArgynnisPaphia valesinaEsper.jpg|f. ''valesina ♀'' </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga, keda võib kohata metsateedel, [[Lagendik|metsalagendikel]], [[Segamets|sega-]] ja [[Okasmets|okasmetsa]] [[Siht (metsandus)|sihtidel]], metsaservadel ja teeservadel. Sageli külastab ta õitsvaid taimi, eriti [[Ohakas|ohakaid]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=216}}</ref> == Levila == Transpaleartkiline liik.<ref name=":2" /> Rohetäpik on laialt levinud liik, kelle levila ulatub [[Vahemere piirkond|Vahemere piirkonnast]] [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] keskosani. <ref name=":0" /> Rohetäpik on kogu Eestis laialt levinud ja tavaliselt üsna sage päevaliblikas.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab rohetäpik tavaliselt juuli algusest augusti keskpaigani või septembrini.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Kannike|kannikestel]], sealhulgas [[Sookannike|sookannikesel]], [[Koerkannike|koerkannikesel]] ja [[Karvane kannike|karvasel kannikesel]]. Toidutaimeks sobib ka [[murakas]]. Talvitub röövikuna. Röövik leidub maist juunini.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] b0zm5glma9jmmlfsy8lg6uiltd9yinj 0 179520 7174315 6429707 2026-06-16T20:41:21Z IvarGl 201039 7174315 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Luhatäpik | staatus = | pilt = ArgynnisIno.JPG | pildi_seletus = Luhatäpik [[äiatar]]i õisikul | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | ülemsugukond = ''[[Papilionoidea]]'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Luhatäpik (perekond)|Luhatäpik]] ''Brenthis'' | liik = '''Luhatäpik''' | binaarne = ''Brenthis ino'' | binaarse_autor = [[Rottemburg]] [[1775]] | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = *''Argynnis ino'' (Rottemburg, 1775) *''Papilio ino'' (Rottemburg, 1775) *''Papilio dictynna'' (Schiffermüller, 1775) *''Papilio parthenie'' (Bergsträsser, 1780) }} '''Luhatäpik''' (''Brenthis ino'') on [[koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi ladinakeelne nimetus ''ino'' pärineb kreeka mütoloogiast, kus [[Ino]] oli [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] kuninga [[Kadmos|Kadmose]] ja [[Harmonia]] tütar ning [[Athamas|Athamase]] abikaasa. == Välimus ja tunnused == Luhatäpiku tiibade siruulatus on 30–42 mm. Tiibade ülakülg on oranž, serv laialt must ning selle kannapoolne osa roheka varjundiga. Serve kõrval paikneb rida piklikke musti tähne ja välisalas ümaramaid musti tähne. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub arvukalt musti laike, mis moodustavad katkendliku ristvöödi. Tagatiibade kannaosa on eriti tugevasti tumenenud. Tiivasooned on valdavalt tumedad ning tiivanarmad musta-kollasekirjud. Eestiiva alakülg on oranž. Tipuosas esineb kollakaid ja heledamaid laike ning tugev must kirjamuster. Tagatiiva alakülje keskosas paikneb lai helekollane ristvööt, mis on liigi üks tähtsamaid tunnuseid. Tagatiiva kannaosa on valdavalt kollane, kohati helepruuni kirja ja väikeste tumedate silmlaikudega. Välisala on pruunikaskollane ning selle kannapoolses osas kulgeb katkendlik väikeste violetsete laikude vööt. Emased ja isased on välimuselt üsna sarnased.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=183-184}}</ref> Ülakülje kirja poolest sarnaneb luhatäpik teiste väiksemate täpikute liikidega, näiteks [[Kannikesetäpik|kannikesetäpikute]] ja [[Kirburohutäpik|kirburohutäpikuga]]. Kõige iseloomulikum tunnus on tagatiiva alaküljel paiknev lai helekollane ristvööt, mis aitab teda teistest Eestis esinevatest väikestest täpikutest eristada. [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] leiduv [[võsa-kannikesetäpik]] on välimuselt sarnane, kuid Eestis teda looduslikult ei esine.<ref name=":0" /> <gallery mode="packed"> Fail:Brenthis ino MHNT CUT 2013 3 20 Espezel Dos.jpg|♂ Fail:Brenthis ino MHNT CUT 2013 3 20 Espezel Ventre.jpg|♂△ </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastike ja metsaservade liigiga. Teda võib kohata [[Niit|niitudel]], [[Luht|luhtadel]], [[Metsasiht|metsasihtidel]], [[Nõlv|nõlvakutel]] ning metsateedel. Kuigi liik esineb mitmesugustes biotoopides, on ta kõige sagedasem soistes ja niiskemates elupaikades.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=216}}</ref> == Levila == Luhatäpik on laialt levinud [[Euroopa|Euroopas]]. Levila ulatub [[Vahemeri|Vahemere]] põhjarannikult [[Skandinaavia]] põhjaosa ja [[Soome]] keskosani. Eestis levinud kõikjal.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab luhatäpik tavaliselt juuni keskpaigast juuli lõpuni või augusti alguseni. <ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=66}}</ref> == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt [[Roosõielised|roosõielistel]]. Toidulauale kuuluvad näiteks [[vaarikas]], [[lillakas]] ja [[Harilik angervaks|angervaks]]<ref name=":1" /><ref name=":2" />, samuti [[ürt-punanupp]], [[kibuvits]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[murakas]], [[kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] ja [[harilik mustnupp|mustnupp]]. Luhatäpikul on aastas üks põlvkond. [[Röövik]] on umbes 25 mm pikk. Röövikuid saab kohata [[mai]] lõpust [[juuni]] keskpaigani. [[Fail:Nymphalidae - Brenthis ino.JPG|keskel|250x250px]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Brenthis ino}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] hrfwh44jm401uk8efmxj3z7e18mxv20 7174325 7174315 2026-06-16T21:02:46Z IvarGl 201039 7174325 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Luhatäpik | staatus = | pilt = ArgynnisIno.JPG | pildi_seletus = Luhatäpik [[äiatar]]i õisikul | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Luhatäpik (perekond)|Luhatäpik]] ''Brenthis'' | liik = '''Luhatäpik''' | binaarne = ''Brenthis ino'' | binaarse_autor = [[Rottemburg]] [[1775]] | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = *''Argynnis ino'' (Rottemburg, 1775) *''Papilio ino'' (Rottemburg, 1775) *''Papilio dictynna'' (Schiffermüller, 1775) *''Papilio parthenie'' (Bergsträsser, 1780) }} '''Luhatäpik''' (''Brenthis ino'') on [[koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi ladinakeelne nimetus ''ino'' pärineb kreeka mütoloogiast, kus [[Ino]] oli [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] kuninga [[Kadmos|Kadmose]] ja [[Harmonia]] tütar ning [[Athamas|Athamase]] abikaasa. == Välimus ja tunnused == Luhatäpiku tiibade siruulatus on 30–42 mm. Tiibade ülakülg on oranž, serv laialt must ning selle kannapoolne osa roheka varjundiga. Serve kõrval paikneb rida piklikke musti tähne ja välisalas ümaramaid musti tähne. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub arvukalt musti laike, mis moodustavad katkendliku ristvöödi. Tagatiibade kannaosa on eriti tugevasti tumenenud. Tiivasooned on valdavalt tumedad ning tiivanarmad musta-kollasekirjud. Eestiiva alakülg on oranž. Tipuosas esineb kollakaid ja heledamaid laike ning tugev must kirjamuster. Tagatiiva alakülje keskosas paikneb lai helekollane ristvööt, mis on liigi üks tähtsamaid tunnuseid. Tagatiiva kannaosa on valdavalt kollane, kohati helepruuni kirja ja väikeste tumedate silmlaikudega. Välisala on pruunikaskollane ning selle kannapoolses osas kulgeb katkendlik väikeste violetsete laikude vööt. Emased ja isased on välimuselt üsna sarnased.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=183-184}}</ref> Ülakülje kirja poolest sarnaneb luhatäpik teiste väiksemate täpikute liikidega, näiteks [[Kannikesetäpik|kannikesetäpikute]] ja [[Kirburohutäpik|kirburohutäpikuga]]. Kõige iseloomulikum tunnus on tagatiiva alaküljel paiknev lai helekollane ristvööt, mis aitab teda teistest Eestis esinevatest väikestest täpikutest eristada. [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] leiduv [[võsa-kannikesetäpik]] on välimuselt sarnane, kuid Eestis teda looduslikult ei esine.<ref name=":0" /> <gallery mode="packed"> Fail:Brenthis ino MHNT CUT 2013 3 20 Espezel Dos.jpg|♂ Fail:Brenthis ino MHNT CUT 2013 3 20 Espezel Ventre.jpg|♂△ </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastike ja metsaservade liigiga. Teda võib kohata [[Niit|niitudel]], [[Luht|luhtadel]], [[Metsasiht|metsasihtidel]], [[Nõlv|nõlvakutel]] ning metsateedel. Kuigi liik esineb mitmesugustes biotoopides, on ta kõige sagedasem soistes ja niiskemates elupaikades.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=216}}</ref> == Levila == Luhatäpik on laialt levinud [[Euroopa|Euroopas]]. Levila ulatub [[Vahemeri|Vahemere]] põhjarannikult [[Skandinaavia]] põhjaosa ja [[Soome]] keskosani. Eestis levinud kõikjal.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab luhatäpik tavaliselt juuni keskpaigast juuli lõpuni või augusti alguseni. <ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=66}}</ref> == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt [[Roosõielised|roosõielistel]]. Toidulauale kuuluvad näiteks [[vaarikas]], [[lillakas]] ja [[Harilik angervaks|angervaks]]<ref name=":1" /><ref name=":2" />, samuti [[ürt-punanupp]], [[kibuvits]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[murakas]], [[kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] ja [[harilik mustnupp|mustnupp]]. Luhatäpikul on aastas üks põlvkond. [[Röövik]] on umbes 25 mm pikk. Röövikuid saab kohata [[mai]] lõpust [[juuni]] keskpaigani. [[Fail:Nymphalidae - Brenthis ino.JPG|keskel|250x250px]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Brenthis ino}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] ixgq9qcu0cvcw8rm6ih7tcxreofdxct 7174330 7174325 2026-06-16T21:15:22Z IvarGl 201039 7174330 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Luhatäpik | staatus = | pilt = ArgynnisIno.JPG | pildi_seletus = Luhatäpik [[äiatar]]i õisikul | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Luhatäpik (perekond)|Luhatäpik]] ''Brenthis'' | liik = '''Luhatäpik''' | binaarne = ''Brenthis ino'' | binaarse_autor = [[Rottemburg]] [[1775]] | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = *''Argynnis ino'' (Rottemburg, 1775) *''Papilio ino'' (Rottemburg, 1775) *''Papilio dictynna'' (Schiffermüller, 1775) *''Papilio parthenie'' (Bergsträsser, 1780) }} '''Luhatäpik''' (''Brenthis ino'') on [[koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi ladinakeelne nimetus ''ino'' pärineb kreeka mütoloogiast, kus [[Ino]] oli [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] kuninga [[Kadmos|Kadmose]] ja [[Harmonia]] tütar ning [[Athamas|Athamase]] abikaasa. == Välimus ja tunnused == Luhatäpiku tiibade siruulatus on 30–42 mm. Tiibade ülakülg on oranž, serv laialt must ning selle kannapoolne osa roheka varjundiga. Serve kõrval paikneb rida piklikke musti tähne ja välisalas ümaramaid musti tähne. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub arvukalt musti laike, mis moodustavad katkendliku ristvöödi. Tagatiibade kannaosa on eriti tugevasti tumenenud. Tiivasooned on valdavalt tumedad ning tiivanarmad musta-kollasekirjud. Eestiiva alakülg on oranž. Tipuosas esineb kollakaid ja heledamaid laike ning tugev must kirjamuster. Tagatiiva alakülje keskosas paikneb lai helekollane ristvööt, mis on liigi üks tähtsamaid tunnuseid. Tagatiiva kannaosa on valdavalt kollane, kohati helepruuni kirja ja väikeste tumedate silmlaikudega. Välisala on pruunikaskollane ning selle kannapoolses osas kulgeb katkendlik väikeste violetsete laikude vööt. Emased ja isased on välimuselt üsna sarnased.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=183-184}}</ref> Ülakülje kirja poolest sarnaneb luhatäpik teiste väiksemate täpikute liikidega, näiteks [[Kannikesetäpik|kannikesetäpikute]] ja [[Kirburohutäpik|kirburohutäpikuga]]. Kõige iseloomulikum tunnus on tagatiiva alaküljel paiknev lai helekollane ristvööt, mis aitab teda teistest Eestis esinevatest väikestest täpikutest eristada. [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] leiduv [[võsa-kannikesetäpik]] on välimuselt sarnane, kuid Eestis teda looduslikult ei esine.<ref name=":0" /> <gallery mode="packed"> Fail:Brenthis ino MHNT CUT 2013 3 20 Espezel Dos.jpg|♂ Fail:Brenthis ino MHNT CUT 2013 3 20 Espezel Ventre.jpg|♂△ </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastike ja metsaservade liigiga. Teda võib kohata [[Niit|niitudel]], [[Luht|luhtadel]], [[Metsasiht|metsasihtidel]], [[Nõlv|nõlvakutel]] ning metsateedel. Kuigi liik esineb mitmesugustes biotoopides, on ta kõige sagedasem soistes ja niiskemates elupaikades.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=216}}</ref> == Levila == Transeuraasia liik.<ref name=":1" /> Luhatäpik on laialt levinud [[Euroopa|Euroopas]]. Levila ulatub [[Vahemeri|Vahemere]] põhjarannikult [[Skandinaavia]] põhjaosa ja [[Soome]] keskosani. Eestis levinud kõikjal.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab luhatäpik tavaliselt juuni keskpaigast juuli lõpuni või augusti alguseni. <ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=66}}</ref> == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt [[Roosõielised|roosõielistel]]. Toidulauale kuuluvad näiteks [[vaarikas]], [[lillakas]] ja [[Harilik angervaks|angervaks]]<ref name=":1" /><ref name=":2" />, samuti [[ürt-punanupp]], [[kibuvits]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[murakas]], [[kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] ja [[harilik mustnupp|mustnupp]]. Luhatäpikul on aastas üks põlvkond. [[Röövik]] on umbes 25 mm pikk. Röövikuid saab kohata [[mai]] lõpust [[juuni]] keskpaigani. [[Fail:Nymphalidae - Brenthis ino.JPG|keskel|250x250px]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Brenthis ino}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] hc4zxpuigookz8ykgr3ewuh1dgu2sc1 0 183819 7174305 5696938 2026-06-16T20:27:13Z ~2026-33657-65 231127 7174305 wikitext text/x-wiki '''Rõngu vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1950. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Vald kuulus [[Riigivolikogu 54. valimisringkond]]a, kust valiti [[Artur Tupits]]. Vallas on sündinud [[Ellen Kolk]] ja [[Valev-Jaan Reidolf]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 31. Rõngu vald – piirkonnaga, mis moodustub: a) senise [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu valla]] maa-alast, välja arvatud Sootla nr. 30, Sootla nr. 31, Sandkotare nr. 31-a, Ülpre nr. 46, Alamärdi nr. 47, Alanüssiku nr. 48, Mäenüssiku nr. 49, Trile nr. 80, Lülle nr. 58-a, Lülleveski nr. 58, Alamärdi nr. 59 ja Võlsi nr. 60 talude maa-alad; b) senise [[Valguta vald (Rannu kihelkond)|Valguta valla]] [[Lapetukme]] ja Ranna külade, Lobjaku ja Piigandi asunduste ning Metsküla küla Luuka ja Madise talude maa-aladest; c) senise [[Palupera vald (Otepää kihelkond)|Palupera valla]] Atramõisa, Soe ja Miti külade, [[Palupera asundus]]e ja Palu veski maa-aladest ning Palupera vallamaja ümbruse maa-alast kuni Palupera metsavahikoha, Kriska ja Oinamäe taludeni, viimased kaasa arvatud. [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] 6of1mchdonk7weqx4s3bv4ao9dsts6z 7174306 7174305 2026-06-16T20:28:09Z ~2026-33657-65 231127 7174306 wikitext text/x-wiki '''Rõngu vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1950. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Vald kuulus [[Riigivolikogu 54. valimisringkond]]a, kust valiti [[Artur Tupits]], ning Otepää põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda. Vallas on sündinud [[Ellen Kolk]] ja [[Valev-Jaan Reidolf]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 31. Rõngu vald – piirkonnaga, mis moodustub: a) senise [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu valla]] maa-alast, välja arvatud Sootla nr. 30, Sootla nr. 31, Sandkotare nr. 31-a, Ülpre nr. 46, Alamärdi nr. 47, Alanüssiku nr. 48, Mäenüssiku nr. 49, Trile nr. 80, Lülle nr. 58-a, Lülleveski nr. 58, Alamärdi nr. 59 ja Võlsi nr. 60 talude maa-alad; b) senise [[Valguta vald (Rannu kihelkond)|Valguta valla]] [[Lapetukme]] ja Ranna külade, Lobjaku ja Piigandi asunduste ning Metsküla küla Luuka ja Madise talude maa-aladest; c) senise [[Palupera vald (Otepää kihelkond)|Palupera valla]] Atramõisa, Soe ja Miti külade, [[Palupera asundus]]e ja Palu veski maa-aladest ning Palupera vallamaja ümbruse maa-alast kuni Palupera metsavahikoha, Kriska ja Oinamäe taludeni, viimased kaasa arvatud. [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] 9g3bqmjsrm6403jxu8t5i0rpnz463n6 7174307 7174306 2026-06-16T20:28:44Z ~2026-33657-65 231127 7174307 wikitext text/x-wiki '''Rõngu vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1950. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Vald kuulus [[Riigivolikogu 54. valimisringkond]]a, kust valiti [[Artur Tupits]], ning Otepää põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda. Esimene vallavanem oli [[August Jaama]]. Vallas on sündinud [[Ellen Kolk]] ja [[Valev-Jaan Reidolf]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 31. Rõngu vald – piirkonnaga, mis moodustub: a) senise [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu valla]] maa-alast, välja arvatud Sootla nr. 30, Sootla nr. 31, Sandkotare nr. 31-a, Ülpre nr. 46, Alamärdi nr. 47, Alanüssiku nr. 48, Mäenüssiku nr. 49, Trile nr. 80, Lülle nr. 58-a, Lülleveski nr. 58, Alamärdi nr. 59 ja Võlsi nr. 60 talude maa-alad; b) senise [[Valguta vald (Rannu kihelkond)|Valguta valla]] [[Lapetukme]] ja Ranna külade, Lobjaku ja Piigandi asunduste ning Metsküla küla Luuka ja Madise talude maa-aladest; c) senise [[Palupera vald (Otepää kihelkond)|Palupera valla]] Atramõisa, Soe ja Miti külade, [[Palupera asundus]]e ja Palu veski maa-aladest ning Palupera vallamaja ümbruse maa-alast kuni Palupera metsavahikoha, Kriska ja Oinamäe taludeni, viimased kaasa arvatud. [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] czup35zovklotgjacqjqhmu6058r0ve 0 185870 7174187 5100415 2026-06-16T16:44:25Z Mahagonipuu 172816 Alustatud, tõlkides leheküljelt "[[:en:Special:Redirect/revision/1359620767|Sofia Metro]]" alaosa "Rolling stock" 7174187 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sofia Metro Logo.svg|thumb|Sofia metroo logo]] [[File:Sofia Metro-Map.png|right|thumb|250px]] '''Sofia metroo''' ([[bulgaaria keel|bulgaaria]] Софийско метро) on [[metroo]] [[Bulgaaria]] pealinnas [[Sofia]]s. See on riigi ainuke metroo. Metroo avati [[28. jaanuar]]il [[1998]]. 2012. aasta 31. augusti seisuga on metroo pikkus 31 km ning sellel on 27 jaama. ==Galerii== <gallery> Pilt:Младост 3-вестибюл.jpg|Mladost 3 metroojaam. Pilt:Централна гара.jpg|Central Station metroojaam. Pilt:Княгиня Мария Луиза.jpg|Maria Luiza metroojaam. Pilt:Nadejda - 001.jpg|Nadejda metroojaam. Pilt:Лъвов мост.jpg|Lawow most metroojaam. Pilt:Сердика 2.jpg|Serdika II metroojaam. </gallery> == Veerem == Sofias on kasutusel nelja tüüpi veeremit. Kõige vanemad rongikoosseisud, [[81-717/714.4]] tüüpi, tootis [[Metrovagonmash]] [[Mõtištši|Mõtištšis]] [[Moskva oblast|Moskva oblastis]] Venemaal ja neid on kokku 48 vagunit. Need tarniti 1990. aastal, umbes 8 aastat enne süsteemi esimese osa avamist. Enamik vagunitest on renoveeritud ja sõidavad nüüd 81-717.4K/714.4K nimetusena. <ref>{{Cite web|url=https://stolica.bg/sofia/obnoveni-i-moderni-metrovlakove-tragvat-prez-mart-po-linii-1-i-2|title=Stolica.bg – Обновени и модерни метровлакове тръгват през март по линии 1 и 2}}</ref> Teise põlvkonna veeremit, 81-740/741 "Rusitš" tüüpi, tootis samuti Metrovagonmash ja neid tarniti kokku 120 vagunit aastatel 2005–2013. <ref name="rgi20120831">{{Cite news|url=http://www.railwaygazette.com/news/urban-rail/single-view/view/free-rides-celebrate-opening-of-sofia-metro-line-2.html|title=Free rides celebrate opening of Sofia metro Line 2|publisher=|work=[[Railway Gazette International]]|date=31 August 2012}}</ref> Kolmanda põlvkonna veeremit, [[Siemens Inspiro]] kolmevagunilisi metrooronge, tarniti 30 tükki aastatel 2016–2021 ja need teenindavad ainult M3 liini. Erinevalt teiste liinide rongidest, mis saavad voolu kolmanda rööpa kaudu, on M3 liini rongid varustatud pantograafidega. <ref>{{Cite web|url=https://www.railwaygazette.com/modes/newag-and-siemens-present-first-sofia-line-3-metro-train/45538.article|title=Newag and Siemens present first Sofia Line 3 metro train|website=Railway Gazette International}}</ref> 2023. aasta juulis võitis [[Škoda Transportation]] 65 miljoni euro suuruse lepingu kaheksa neljavagunilise õhukonditsioneeriga metroorongi tarnimiseks, mis asendaksid Metrovagonmashi veeremit. Rongid on kasutusele võetud liinidel 1, 2 ja 4 alates 26. maist 2026 kui esimesed rongid alustasid liiniliiklust. <ref>{{Cite web|url=https://railway-news.com/bulgaria-sofia-buys-metro-trains-from-skoda|title=Railway News – Bulgaria: Sofia Buys Metro Trains from Škoda}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.capital.bg/politika_i_ikonomika/gradove/2023/07/17/4507841_sbogom_ruski_metrovlakove_skoda_i_siemens_shte|title=Сбогом, руски метровлакове: Skoda и Siemens ще доставят новите за 318 млн. лв.}}</ref> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=http://m3web.bg |eesnimi=M3 Web- |pealkiri=New Metro Trains Enter Service on Sofia Metro Line 1 - Novinite.com - Sofia News Agency |url=https://www.novinite.com/articles/238682/New+Metro+Trains+Enter+Service+on+Sofia+Metro+Line+1 |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=www.novinite.com}}</ref><gallery widths="150" heights="150"> Fail:Metro Train A4 (1990) Awaiting Departure From Sofia Airport Station (Sofia Metro).jpg|81-717/714.4 Sofia lennujaamas Fail:Trainset A1 of the Sofia Metro at Serdika (II) Station.jpg|Moderniseeritud 81-717.4K/714.4K tüüpi rong Serdika (II) peatuses Fail:Sofia Metro at Lomsko Shose.jpg|81-740/741 "Rusitš" Fail:Sofia metro - Siemens Inspiro line 3 (3).jpg|Siemens Inspiro liinil 3 </gallery> ==Välislingid== * [http://www.metropolitan.bg/bg/ Ametlik koduleht] (bulgaaria ja inglise keeles) * [http://www.metroschemes.narod.ru/sofia.html Kava Sofia metroo saidi metroschemes.narod.ru Aleksei Borisov] {{Commonskat|Sofia Metro}} [[Kategooria:Metroo]] [[Kategooria:Sofia]] jt5m4i5hp09trjzo01f7l1yj1vgqpb1 0 187886 7174139 7171216 2026-06-16T14:40:59Z ~2026-35420-32 231761 /* Välislingid */ lisasin lingi 7174139 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ajakohasta}} '''Jüri Pallo''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1963]] [[Võru]]s) on Eesti matusekõneleja, endine [[EELK]] [[vaimulik]]<ref name="ReferenceA">http://www.eestikirik.ee/otsused-64/</ref> == Elulugu == Pallo lõpetas Väimela 8-kl. Kooli ([[Parksepa Keskkool]]i eelkäija) 1978 ning [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Võru I Keskkooli]] 1981. Ta õppis 1981–1982 [[ALMAVÜ]] Võru Lahingukoolis [[Meegomäe]]l [[BTR-60]] juhiks. Ta oli ajateenistuses 1982–1984 [[Nõukogude armee]]s [[Kaliningrad]]is [[NSV Liidu õhukaitseväed|NSV Liidu õhukaitsevägede]] brigaadis nr 52515, kus ta teenindas Ural 375D 2T6 [[autojuht]]-[[elektrik]]una raketikomplekse [[2K11 Krug]].{{lisa viide}} Pallo alustas õpinguid [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] 1986, [[Preester|preestriks]] [[Ordinatsioon|ordineeriti]] 6. juunil 1990 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[peapiiskop]]i [[Kuno Pajula]] poolt. Pallo lõpetas [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] 1995.{{lisa viide}} Pallo on [[Korporatsioon Vironia|korp! Vironia]] vilistlane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjad |url=http://www.vironia.org/kirjad |vaadatud=2010-03-19 |arhiivimisaeg=2016-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160909124936/http://www.vironia.org/kirjad |url-olek=ei tööta }}</ref> == Töökohad == * EPT Võru Rajoonikoondis [[Parksepa]]s 1981–1986 maaparandustööline, autojuht * [[EELK Vastseliina kogudus]] 1987–1989 kiriku heakorratööline, jutlustaja-praktikant * [[EELK Kanepi kogudus]] 1989–1999 [[diakon]], aseõpetaja, [[pastor]] * E.E.L.K. [[New York|New Yorgi]] Lexington Ave. kogudus 1991–1992 stipendiaat, noorsootööõpetaja * E.E.L.K. [[Los Angelese kogudus]] alates 1999–2013 [[pastor]], USA Esimese Praostkonna abi[[praost]] * Aastal 2013 lõpus kandideeris ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajaks, kuid pidas [[Koeru]]s vaid ühe jumalateenistuse ja loobus ametist * Aastal 2015 ennistati ta EELK vaimulike nimekirja * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Tartu praostkonna vikaarõpetaja kuni septembrini 2016; septembris 2016 kustutati ta [[EELK]] vaimulike nimekirjast<ref name="ReferenceA" /> * Ilmalik matusekõneleja == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] Võru Rajoonikomitee I sekretär [[Jaak Kärson]] heitis Pallo 1986. aasta sügisel [[ELKNÜ]]-st välja usuliste veendumuste tõttu. Pallo oli asunud õppima [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]. Pallo tegi keelatud usulist propagandat töökohal. Võru EPT juhataja, [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] liige Jaan Haga ning [[Võru EPT]] [[parteiorganisaator]] Kalju Torila, ähvardades repressioonidega, sundisid Pallot kirjutama lahkumisavalduse "omal soovil". Pallo vallandati töölt. 1987 liitus ta [[Võru]]s [[Vaba-Sõltumatu Kolonn nr. 1|Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonniga nr. 1]], oli kolonni autojuht ning aitas kolonnil teiste rahvuslike liikumistega üle Eesti sidet pidada. Ta oli 31. mail 1988 [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] asutajaliige ja EKL-i aseesimees, 1990 asus Pallo kohale [[Mart Laar]]. Pallo oli 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i liige. Ta osales [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] nimekirjas. Pallo oli ajavahemikus 22.03.2007–14.04.2015 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige ning 14.04.2015–13.03.2017 [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige.<ref>[https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 Äriregister: Erakonnad] Otsingu tulemused: Jüri Pallo</ref> [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liikmena oli ta Võru osakonna juhatuse liige<ref>[https://web.archive.org/web/20160304102951/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=26227 Savisaare toetajate ülekaalukas võit Võrus. Toomas Paur 50, Anneli Ott 22 häält] Kesknädal, 3. veebruar 2016</ref> ja aseesimees.<ref>"Uue Rahvarinde ootel", Kesknädal, 17. veebruar 2016</ref> Heideti erakonnast välja 30. jaanuaril 2017.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakond-heitis-poliskeskerakondlase-juri-pallo-erakonnast-valja?id=77078430 Keskerakond heitis "põliskeskerakondlase" Jüri Pallo erakonnast välja] Delfi, 30.01.2017</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |pealkiri=Erakonda kuuluvuse otsing |vaadatud=2016-01-22 |arhiivimisaeg=2016-01-22 |arhiivimisurl=https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |url-olek=töötab }}</ref> Pallo on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige. Jüri Pallo oli üks valimisliidu [[Põliskeskerakondlased]] initsiaatoreid (hiljem asendati valimisliidu nimi nimega Võru Eest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võru savisaarlaste valimisliit loobus nimest "Põliskeskerakondlased" |url=http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased |vaadatud=2017-03-01 |arhiivimisaeg=2017-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170302112218/http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta valimisliidus Võru Eest. Pallo õnnistas 1998. aasta suvel IPA-Eesti ("International Police Association" Eesti osakonna) lipu<ref>https://ipa-estonia.eu/et/kasulik/hotellikett/92-eesti/uudised/pildigalerii/246-galeriid-pilte-meie-aastatetagustest-uritustest{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Harrastused == * 1972–1986 puhkpilliorkestri Kungla (asutatud 1878) orkestrant (alt, [[kornet]], [[trompet]] )<ref>http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=12613</ref> * 1979–1982 vokaal-instrumentaalansambli [[Spekter (ansambel)]] laulja ja [[basskitarrist]] * 1979–1981 [[Võru Rahvateater|Võru Rahvateatri]] näitleja == Kirjandustegevus == Pallo on avaldanud [[ilukirjandus]]likke kirjutisi [[ajakirjandus]]es<ref>239. Pallo, Jüri. Almanahh. – Tartu : Eesti Kirik, 2004. – 144 lk. : ill. ISBN 9985-9123-8-1, UDK 821.511.113</ref> ja kirjutanud artikleid Välis-Eestist<ref>[http://www.noortekolonn.org/index.php?option=com_content&view=article&id=364%3Ajueri-pallo-eesti-vabariigi-92-aastapaeevaks&catid=47%3Aarvamus&Itemid=80&lang=en Jüri Pallo jutlus Eesti Vabariigi 92. aastapäevaks]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 2010</ref>.<ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/854977188BAFAD3AC2256FC40059FD4A Maailma vanim eestlane] Eesti Ekspress, 31. märts 2005</ref> Ta on raamatu "Almanahh" autor ([[Eesti Kirik]] 2004)<ref>https://lib.werro.ee/soovitame/vorumaa-kirjanike-galerii/6-huvitav/vorumaa-kirjanike-galerii/405-pallo,-jüri-12-iv-1963-võru</ref> == Isiklikku == Jüri Pallo on abielus. Tal on kaks tütart ja kaks poega esimesest abielust. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25397-voru-politseiametnik-rikkus-liiklusseadust-lobisedes-autojuhtimise-ajal-mobiil-korva-aeaeres * https://kuuuurija.postimees.ee/7018466/leevi-kalmistul-leiti-haua-kaevamisel-granaat * [https://lounapostimees.postimees.ee/6696131/voru-mees-tahab-presidendile-e-haali-koguda Võru mees tahab presidendile e-hääli koguda], Lõuna-Eesti Postimees * [http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/3897.html Kandidaat nr.101 Jüri Pallo (tutvustus valimiskomisjoni lehel)] * [[Argo Taal]]. [https://www.ohtuleht.ee/82941 Travolta pesi eestlase selga: Kanepi kirikuõpetaja sattus filmitähega ühte sauna.] – ''[[Õhtuleht]]'', 20. aprill 1999, lk 11. * [[Mihkel Kärmas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/737EA4D1BDCCD923C2256CC300562056 "Pastor Pallo uus etteaste"]. ''[[Eesti Ekspress]]'', 6. veebruar 2003, lk A14. * [http://www.eestikirik.ee/node/415 "Avasüli Ameerikas, 13"], Eesti Kirik, 26. oktoober 2005 * Jüri Pallo. [http://www.eestikirik.ee/node/7568?page=5&quicktabs_2=0 Sinodil küsiti: kuidas edasi?] – ''Eesti Kirik'', 10. juuni 2009, lk 4. * [[Sirje Semm]]. [http://www.eestikirik.ee/node/8395 Delegaatidel on, millest rääkida.]. – ''Eesti Kirik'', 12. detsember 2009 * [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=27986&lang=et See juhtus Memphises]. Eesti Elu. 30. aprill 2010 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27554 E.E.L.K. Los Angelese kogudus – 60]. Eesti Elu. 19. märts 2010 * [[Ott Tammik]]. [http://news.err.ee/politics/15c00ed4-5c52-4c3b-a2fc-992053cc5e26 Uncertain Fate for Lutherans; 13 Expat Churches Rebel]. – err.ee, 19. aprill 2011 * [https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=171782 Jüri Pallo] [[Kanal 2]] saate "[[Roaldi nädal]]" rubriigis "Tagasi Eestis" * https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=247693 Jüri Pallo "Kuuuurija" nr. 85, 27. september 2021 * https://eestielu.com/lugeja-kirjutab-vorulaste-tahtevaljenduspaevaks/ Eesti Elu 21. oktoober 2022 * https://lounaeestlane.ee/voru-mehe-arvamus-voro-kongress-on-halb-mote/ * https://lounaeestlane.ee/endine-kirikuopetaja-juri-pallo-ma-tahan-ara-raakida-uhte-lugu-lugu-on-oodanud-32-aastat/ * [https://lounaeestlane.ee/mis-meist-saama-nakas-voru-mehe-ettekuulutus-2024-aastaks-see-voib-olla-ullatav/ Mis meist saama nakas? Võru mehe ettekuulutus 2024. aastaks - see võib olla üllatav - Lõunaeestlane] * Kolm sünnitunnistust Võru linnas 11. juunil 2026 - Lõunaeestlanehttps://lounaeestlane.ee/kolm-sunnitunnistust-voru-linnas-11-juunil-2026/ {{JÄRJESTA:Pallo, Jüri}} [[Kategooria:Kanepi Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] os5nbe0cogatq71y0u2vtgqmk8b1vpo 0 189623 7174420 7146268 2026-06-16T22:59:53Z Kruusamägi 1530 7174420 wikitext text/x-wiki '''Urmas Sukles''' (sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1958]] [[Kuivajõe]]l) on [[eesti]] arst, omavalitsustegelane ja meditsiinijuht. Ta on olnud [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ja 2009–2025 ning on sellega kõige pikemaajalisema staažiga linnapea Eesti Vabariigis.<ref>[https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat] ERR, 19. november 2025</ref> ==Elukäik== Sukles on lõpetanud 1976. aastal [[Rapla Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna]] ravi erialal<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, </ref> ja Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppe 2005. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas20050617.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Ülikooli lõpetajad 2004/2005] digar, Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 24, 17 juuni 2005</ref> Aastatel 1983–1985 töötas ta [[Kullamaa haigla]] juhatajana ja 1985–1993 oli [[Läänemaa Haigla|Haapsalu Rajooni Keskhaigla]] peaarsti asetäitja. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ning alates oktoobrist 2009 kuni 2025. aasta detsembrini. ===Ettevõtlus=== 1992. aastal Haapsalus avatud Bergfeldti pansionaat-mudaravila ja 1997. aastal Haapsalus Paralepas avatud tervise- ja puhkekeskus [[Fra Mare Thalasso SPA|Fra Mare]] kuulusid Urmas Suklese ettevõttele AS Heal.<ref>Ene Pajula. [https://www.postimees.ee/2508783/haapsalu-linnapea-pere-peab-tervisekeskust Haapsalu linnapea pere peab tervisekeskust] Postimees.ee, 22.05.1997.</ref> Alates 2009. aastast Urmas Sukles enam AS-i Heal juhatuse liige ei ole, kuid kuulub siiani sama ettevõtte nõukokku.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10075401/aktsiaselts-HEAL Aktsiaselts HEAL] E-äriregister. Vaadatud 06.08.2025.</ref> Urmas ja Maret Suklesele kuulub Healer OÜ, mis tegeleb raamatute jaemüügiga ja rock festivalide korraldamisega.<ref>[https://www.inforegister.ee/12818361-HEALER-OU/ Healer OÜ] Inforegister</ref> ===Poliitiline tegevus=== Aastatel 1985–1989 oli ta [[NLKP]] liige ja 1999–2017 kuulus [[Reformierakond]]a. Sukles osales [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] nimekirjas [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] ning sai kokku 38 häält. Valiti hiljem volikogu liikmete poolt linnapeaks. Edasistel [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] osales Sukles Haapsalus Reformierakonna nimekirjas ning sai hääli järgmiselt: 1996. aastal – 1470, 1999. aastal – 929, 2002. aastal – 527, 2005. aastal – 509, 2009. aastal – 922, 2013. aastal – 811.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Urmas%20Sukles Valimiste arhiiv. Urmas Sukles] Vabariigi Valimiskomisjon</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Sukles Eesti Reformierakonna liikmena 661 häält ning valituks ei osutunud. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Haapsalus Haapsalu ja Ridala valimisliidus Hari.<ref>https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=56&parish=184&district=1</ref> Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta enne valimisi erakonnast välja heita.<ref>[http://www.err.ee/618229/reformierakond-viskas-suklese-ja-veel-seitse-liiget-parteist-valja Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja], ERR, 12. september 2017</ref> Valimistel kogus Sukles üle 40% valimisliidu Hari nimekirja häältest ja sai 1208 häälega mitmekordse isikumandaadi.<ref>[https://www.err.ee/636644/haapsalus-vottis-urmas-suklese-valimisliit-seljavoidu Haapsalus võttis Urmas Suklese valimisliit seljavõidu] ERR, 15. oktoober 2017</ref> Suklese liikmesus Reformierakonnas lõppes 13. septembril 2017. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus taas valimisliidus Hari, mis kogus 53% häältest. Sukles ise kogus 1104 häält.<ref>[https://www.err.ee/1608372870/haapsalus-voitis-ulekaalukalt-urmas-suklese-valimisliit-hari Haapsalus võitis ülekaalukalt Urmas Suklese valimisliit Hari] ERR, 17. oktoober 2021</ref> 2025. aasta oktoobris toimunud [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] jäi valimisliit Hari [[Isamaa Erakond|Isamaa]] järel teiseks, Sukles kogus 639 häält ning linnapea ametis ei jätka.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416937/valimistel-porunud-urmas-sukles-on-haapsalu-linnapea-ametile-kaega-loonud-kas-edasi-riigikokku Valimistel põrunud Urmas Sukles on Haapsalu linnapea ametile käega löönud. Kas edasi riigikokku?] Delfi, 15. november 2025</ref> 2026. aasta juunis teatas ta liitumisest [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]], kelle nimekirjas plaanib kandideerida [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel]].<ref>[https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga "Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga"] ERR, 16. juuni 2026</ref> ===Isiklikku=== Urmas Suklese abikaasa on Maret Sukles, neil on täiskasvanud tütred Liisi ja Maarja.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284935/urmas-sukles-haapsalu-idullis Urmas Sukles Haapsalu idüllis] kroonika.delfi.ee, 8. september 2002</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Haapsalu vapimärk]] * 2012 – Käsitööliidu hõbedane teenetemärk * 2012 – Malta National Order of Merit * 2013 – Kaitseliidu teenetemedali eriklass * 2014 – Eesti luteri kiriku teeneteristi III järgu orden * 2017 – [[EELK]] [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] * 2018 – Politsei- ja Piirivalveamet-i teenetemedal * 2022 – Ukraina Umani linna aukodanik * 2024 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i rüütlirist<ref>[https://online.le.ee/2025/03/25/haapsalu-linnapea-sai-poola-ordeni/ Haapsalu linnapea sai Poola ordeni] Lääne Elu, 25.03.2025.</ref> * 2026 – Haapsalu linna aukodanik * 2026 – Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk ==Viited== {{Viited}} ==Allikas== * "Kes on kes? Eesti 2000", ISBN 9985607899 ==Välislingid== * [[Lea Veelma]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3655 Urmas Sukles Haapsalu idüllis] Kroonika, 9. september 2002 * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1976925/uksekuningas-loi-mudakuningate-ees-voimuukse-kinni Uksekuningas lõi mudakuningate ees võimuukse kinni] Postimees, 3. november 2002 * [https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat "Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat"] ERR, 19. november 2025 {{JÄRJESTA:Sukles, Urmas}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Haapsalu linnapead]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] npckd4mjgsivqhzus0rj5u6xp2gr5rl 7174422 7174420 2026-06-16T23:03:00Z Kruusamägi 1530 /* Tunnustus */ 7174422 wikitext text/x-wiki '''Urmas Sukles''' (sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1958]] [[Kuivajõe]]l) on [[eesti]] arst, omavalitsustegelane ja meditsiinijuht. Ta on olnud [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ja 2009–2025 ning on sellega kõige pikemaajalisema staažiga linnapea Eesti Vabariigis.<ref>[https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat] ERR, 19. november 2025</ref> ==Elukäik== Sukles on lõpetanud 1976. aastal [[Rapla Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna]] ravi erialal<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, </ref> ja Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppe 2005. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas20050617.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Ülikooli lõpetajad 2004/2005] digar, Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 24, 17 juuni 2005</ref> Aastatel 1983–1985 töötas ta [[Kullamaa haigla]] juhatajana ja 1985–1993 oli [[Läänemaa Haigla|Haapsalu Rajooni Keskhaigla]] peaarsti asetäitja. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ning alates oktoobrist 2009 kuni 2025. aasta detsembrini. ===Ettevõtlus=== 1992. aastal Haapsalus avatud Bergfeldti pansionaat-mudaravila ja 1997. aastal Haapsalus Paralepas avatud tervise- ja puhkekeskus [[Fra Mare Thalasso SPA|Fra Mare]] kuulusid Urmas Suklese ettevõttele AS Heal.<ref>Ene Pajula. [https://www.postimees.ee/2508783/haapsalu-linnapea-pere-peab-tervisekeskust Haapsalu linnapea pere peab tervisekeskust] Postimees.ee, 22.05.1997.</ref> Alates 2009. aastast Urmas Sukles enam AS-i Heal juhatuse liige ei ole, kuid kuulub siiani sama ettevõtte nõukokku.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10075401/aktsiaselts-HEAL Aktsiaselts HEAL] E-äriregister. Vaadatud 06.08.2025.</ref> Urmas ja Maret Suklesele kuulub Healer OÜ, mis tegeleb raamatute jaemüügiga ja rock festivalide korraldamisega.<ref>[https://www.inforegister.ee/12818361-HEALER-OU/ Healer OÜ] Inforegister</ref> ===Poliitiline tegevus=== Aastatel 1985–1989 oli ta [[NLKP]] liige ja 1999–2017 kuulus [[Reformierakond]]a. Sukles osales [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] nimekirjas [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] ning sai kokku 38 häält. Valiti hiljem volikogu liikmete poolt linnapeaks. Edasistel [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] osales Sukles Haapsalus Reformierakonna nimekirjas ning sai hääli järgmiselt: 1996. aastal – 1470, 1999. aastal – 929, 2002. aastal – 527, 2005. aastal – 509, 2009. aastal – 922, 2013. aastal – 811.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Urmas%20Sukles Valimiste arhiiv. Urmas Sukles] Vabariigi Valimiskomisjon</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Sukles Eesti Reformierakonna liikmena 661 häält ning valituks ei osutunud. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Haapsalus Haapsalu ja Ridala valimisliidus Hari.<ref>https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=56&parish=184&district=1</ref> Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta enne valimisi erakonnast välja heita.<ref>[http://www.err.ee/618229/reformierakond-viskas-suklese-ja-veel-seitse-liiget-parteist-valja Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja], ERR, 12. september 2017</ref> Valimistel kogus Sukles üle 40% valimisliidu Hari nimekirja häältest ja sai 1208 häälega mitmekordse isikumandaadi.<ref>[https://www.err.ee/636644/haapsalus-vottis-urmas-suklese-valimisliit-seljavoidu Haapsalus võttis Urmas Suklese valimisliit seljavõidu] ERR, 15. oktoober 2017</ref> Suklese liikmesus Reformierakonnas lõppes 13. septembril 2017. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus taas valimisliidus Hari, mis kogus 53% häältest. Sukles ise kogus 1104 häält.<ref>[https://www.err.ee/1608372870/haapsalus-voitis-ulekaalukalt-urmas-suklese-valimisliit-hari Haapsalus võitis ülekaalukalt Urmas Suklese valimisliit Hari] ERR, 17. oktoober 2021</ref> 2025. aasta oktoobris toimunud [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] jäi valimisliit Hari [[Isamaa Erakond|Isamaa]] järel teiseks, Sukles kogus 639 häält ning linnapea ametis ei jätka.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416937/valimistel-porunud-urmas-sukles-on-haapsalu-linnapea-ametile-kaega-loonud-kas-edasi-riigikokku Valimistel põrunud Urmas Sukles on Haapsalu linnapea ametile käega löönud. Kas edasi riigikokku?] Delfi, 15. november 2025</ref> 2026. aasta juunis teatas ta liitumisest [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]], kelle nimekirjas plaanib kandideerida [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel]].<ref>[https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga "Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga"] ERR, 16. juuni 2026</ref> ===Isiklikku=== Urmas Suklese abikaasa on Maret Sukles, neil on täiskasvanud tütred Liisi ja Maarja.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284935/urmas-sukles-haapsalu-idullis Urmas Sukles Haapsalu idüllis] kroonika.delfi.ee, 8. september 2002</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Haapsalu vapimärk]] * 2012 – Käsitööliidu hõbedane teenetemärk * 2012 – Malta National Order of Merit * 2013 – Kaitseliidu teenetemedali eriklass * 2014 – Eesti luteri kiriku teeneteristi III järgu orden * 2017 – [[EELK]] [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] * 2018 – Politsei- ja Piirivalveameti teenetemedal * 2022 – Ukraina [[Uman]]i linna aukodanik * 2024 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i rüütlirist<ref>[https://online.le.ee/2025/03/25/haapsalu-linnapea-sai-poola-ordeni/ Haapsalu linnapea sai Poola ordeni] Lääne Elu, 25.03.2025.</ref> * 2026 – [[Haapsalu aukodanik|Haapsalu linna aukodanik]] * 2026 – Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk ==Viited== {{Viited}} ==Allikas== * "Kes on kes? Eesti 2000", ISBN 9985607899 ==Välislingid== * [[Lea Veelma]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3655 Urmas Sukles Haapsalu idüllis] Kroonika, 9. september 2002 * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1976925/uksekuningas-loi-mudakuningate-ees-voimuukse-kinni Uksekuningas lõi mudakuningate ees võimuukse kinni] Postimees, 3. november 2002 * [https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat "Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat"] ERR, 19. november 2025 {{JÄRJESTA:Sukles, Urmas}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Haapsalu linnapead]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 2m19fmzref3f13pg7sktznxge70ft2i 0 191788 7174361 7172696 2026-06-16T21:40:23Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174361 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = [[Norra Jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1902 | konföderatsioon = [[UEFA]] (Euroopa) | peatreener = {{riigi ikoon|Norra}} [[Ståle Solbakken]] | abitreener = | kapten = [[Martin Ødegaard]] | rekordinternatsionaal = [[John Arne Riise]] | rekord_mänge = 110 | parim väravakütt = [[Erling Haaland]] | parim_väravaid = 55 | noorim koondislane = | kodustaadion = [[Ullevaal Stadion]], [[Oslo]] | FIFA edetabeli koht = 31. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 2. | FIFA kõrgeima aeg = oktoober 1993 | FIFA madalaim koht = 88. | FIFA madalaima aeg = juuli 2017 |muster_la1=_nor26h|muster_b1=_nor26h|muster_ra1=_nor26h|muster_sh1=_nor26h|muster_so1= |vasakkäsi1=BA0003|kere1=BA0003|paremkäsi1=BA0003|püksid1=BA0003|sokid1=202747| |muster_la2=_nor26a|muster_b2=_nor26a|muster_ra2=_nor26a|muster_sh2=_nor26a|muster_so2= |vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=000000| | esimene kohtumine = [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] - Norra 11:3 | esimene koht- ja aeg = [[Göteborg]], 12. juuli 1908 | suurim võit = Norra – [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] 12:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Bergen]], 28. juuni 1946 | suurim kaotus = [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] – Norra 12:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Kopenhaagen]], 7. oktoober 1917 | MM-ile kvalifitseerunud = 4 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1938 | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = [[UEFA Euro|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 1 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = [[UEFA Euro 2000|2000]] | parim tulemus MV-l = Alagrupiturniir (2000) | OM_saavutused = }} '''Norra jalgpallikoondis''' on [[Norra Jalgpalliliit|Norra jalgpalliliidu]] esindusmeeskond, mis esindab [[Norra]]t rahvusvahelistel [[jalgpall|jalgpallivõistlustel]]. Meeskonna koduväljak on [[Oslo]]s asuv [[Ullevaal Stadion]]. Norra jalgpallikoondise peatreener on [[Ståle Solbakken]]. == Koosseis == Norra jalgpallikoondis 2025. aasta juunis MM-i valikmängudeks [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] ja [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu: *'''Väravavahid''': [[Ørjan Nyland]], [[Mathias Dyngeland]], [[Egil Selvik]] *'''Kaitsjad''': [[Kristoffer Ajer]], [[Leo Skiri Østigård]], [[David Møller Wolfe]], [[Julian Ryerson]], [[Jostein Gundersen]], [[Marcus Holmgren Pedersen]], [[Torbjørn Heggem]], [[Colin Rösler]] *'''Poolkaitsjad''': [[Morten Thorsby]], [[Patrick Berg]], [[Sander Berge]], [[Martin Ødegaard]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]''), [[Aron Dønnum]], [[Antonio Nusa]], [[Andreas Schjelderup]], [[Oscar Bobb]], [[Lasse Berg Johnsen]], [[Felix Horn Myhre]] *'''Ründajad''': [[Alexander Sørloth]], [[Erling Haaland]], [[Jørgen Strand Larsen]] ==Peatreenerid== *[[Willibald Hahn]] 1953&ndash;1955 *[[Ron Lewin]] 1956&ndash;1957 *[[Edmund Majowsky]] 1958 *[[Ragnar Larsen]] 1958 *[[Kristian Henriksen]] 1959 *[[Wilhelm Kment]] 1960&ndash;1962 *[[Ragnar Larsen]] 1962&ndash;1966 *[[Wilhelm Kment]] 1967&ndash;1969 *[[Øivind Johannessen]] 1970&ndash;1971 *[[George Curtis]] 1972&ndash;1974 *[[Kjell Schou-Andreassen]] ja [[Nils Arne Eggen]] 1975&ndash;1977 *[[Tor Røste Fossen]] 1978&ndash;1987 *[[Tord Grip]] 1987&ndash;1988 *[[Ingvar Stadheim]] 1988&ndash;1990 *[[Egil Olsen]] 1990&ndash;1998 *[[Nils Johan Semb]] 1998&ndash;2003 *[[Åge Hareide]] 2003&ndash;2008 *[[Egil Olsen]] 2009&ndash;2013 *[[Per-Mathias Høgmo]] (2013–2016) *[[Lars Lagerbäck]] (2017–2020) *[[Ståle Solbakken]] (2020–) == Välislingid == * [http://www.fotball.no/ Koduleht] {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Norra jalgpall]] [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] m4rx417tlu09t1it41gy19yzu6mb5fz 0 195443 7174107 7159564 2026-06-16T13:44:23Z Mees9 118868 7174107 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Mai Murdmaa | pilt = Mai Murdmaa hauakivi.jpg | pildiallkiri = Mai Murdmaa hauakivi Tallinna Metsakalmistul | sünninimi = Mai-Ester Murdmaa | elukutse = [[baleriin]] | abikaasa = [[Valdis Jancis]] | lapsed = [[Rainer Jancis]] <br> [[Kaspar Jancis]] | vanemad = [[Oskar Murdmaa]] (isa) <br> [[Elsa Pinkowska]] (ema) | sugulased = [[Ivar Murdmaa]] (vend) <br> [[Allan Murdmaa]] (vend) <br> [[Kai Murdmaa]] (õde) | sünniaeg = {{Sünniaeg|1938|3|31}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|3|24|1938|3|31}} }} '''Mai-Ester Murdmaa''' ([[31. märts]] [[1938]] [[Tallinn]] – [[24. märts]] [[2026]]<ref name=":0">[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82327996/juubilar-mai-murdmaa-looming-on-olnud-mu-elus-alati-esimene-alles-siis-on-tulnud-lapsed-ja-armastus Bauer, Keilit, Piip, Helina. Igaviku radadele on lahkunud ballettmeister ja baleriin Mai Murdmaa.] Eesti Naine, 25. märts 2026.</ref>) oli eesti [[ballettmeister]], [[baleriin]] ja [[stsenarist]]. Mai Murdmaa lõpetas 1956. aastal [[Eesti Riiklik Koreograafiline Kool|Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli]] (erialaõppejõud [[Liia Leetmaa]]) ja [[Tallinna 21. Keskkool|Tallinna 21. Keskkooli]], õppis aastatel 1959–1960 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ajalugu, lõpetas 1964. aastal Moskvas [[Anatoli Vassiljevitš Lunatšarski nimeline Riiklik Teatrikunstiinstituut|Anatoli Vassiljevitš Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi]] (GITIS) ballettmeistri erialal (juhendaja [[Rostislav Zahharov]]) ning täiendas end lühemat aega Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Rootsis.<ref name=":0" /> Ta töötas aastatel 1956–1960 [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] tantsijana, 1964–1973 ballettmeistrina ja 1974–2001 peaballettmeistrina. Alates 2002. aastast oli ta vabakutseline. Ta on lavastanud ka Vanemuises ja teistes Eesti teatrites ning välismaal ([[Ameerika Ühendriigid|USA-s]], [[Soome|Soomes]], [[Ungari|Ungaris]], [[Venemaa|Venemaal]], [[Läti|Lätis]], [[Ukraina|Ukrainas]] jm), seadnud tantse muusikalidele ja ooperitele, kirjutanud eesti heliloojate ballettide stsenaariume ja juhendanud meistriklasse. Estonias lavastas Mai Murdmaa üle 60 teose.<ref name=":0" /> Mai Murdmaa on lavastanud muusikafilmi "Tantsib Tamara Soone" (1980), mis räägib Tamara Soone balletirolllidest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti filmi andmebaas. Muusikafilm "Tantsib Tamara Soone" (1980) |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/6518 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161114002455/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/6518 |arhiivimisaeg=2016-11-14 |vaadatud=2016-11-13}}</ref> Ta on olnud [[dokumentaalfilm]]i "Tantsib Tiit Härm" (1975) koreograaf ning veel mitme muusika- ja dokumentaalfilmi stsenarist, konsultant ja/või muusika autor. Temast on tehtud dokumentaalfilm "[[Ballettmeister (film)|Ballettmeister]]" (2014, Umberto Productions, režissöör [[Ruti Murusalu]]). Koos [[Heili Einasto|Heili Einastoga]] on ta kirjutanud elulooraamatu „Teekond tantsus” (2018). == Tunnustus == * 1972 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * 1981 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * 1992 [[Eesti Teatriliidu balletiauhind]] *1993 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (balletilavastuste "Don Juani mäng" ja "Võlumandariin" eest) * 2001 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3427}}</ref> *2001 [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * 2011 [[Rahel Olbrei nimeline auhind]] * 2011 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest * 2019 [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] ==Isiklikku== Tema isa oli kunstnik [[Oskar Murdmaa]] ja ema oli tõlkija Elsa Pinkowska. Isapoolne vanaisa oli haridustegelane [[Enn Murdmaa]] ja emapoolne vanaisa oli ajakirjanik [[Karl Pinkowsky]]. Tema abikaasa oli lätlasest pianist [[Valdis Jancis]], nende pojad on helilooja ja muusik [[Rainer Jancis]] ning animaator ja muusik [[Kaspar Jancis]]. Tema vanem vend oli meregeoloog [[Ivar Murdmaa]], noorem vend oli arhitekt [[Allan Murdmaa]], kes oli aastatel 1970–1988 abielus filmirežissöör [[Helle Karis]]ega. Tema õde [[Kai Murdmaa]] on füüsik. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.imdb.com/name/nm1847923/ Mai Murdmaa IMDb-s] *[[Sven Karja]] [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/6F7493FD4687CB83C2256CF5004E43CC "Vangis traditsiooni ja avangardi vahel – Mai Murdmaa"]. Eesti Ekspress, 3. aprill 2003 *[[Anneli Sihvart]] [http://www.maakodu.ee/index.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=11995 "Mai-Ester Murdmaa: Ballett, draama ja pantomiim käsikäes"]. Maaleht, 27. märts 2008 *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mai-murdmaa "Tähelaev. Mai Murdmaa"] ETV portreesaade, 30. märts 2008 {{JÄRJESTA:Murdmaa, Mai-Ester}} [[Kategooria:Estonia teatri balletitantsijad]] [[Kategooria:Eesti balletilavastajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2026]] fiywwkvp5kx111n56h4yketct3gd2t8 0 195695 7174407 5836965 2026-06-16T22:26:37Z Ollin Masa 227337 7174407 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viktors Scerbatihs saeima.jpg|right|200px|thumb|Viktors Ščerbatihs (2004)]] '''Viktors Ščerbatihs''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1974]] [[Dobele]]s) on [[Läti]] [[tõstmine|tõstesportlane]] ja poliitik, maailmameister ja viiekordne Euroopa meister. Ta oli aastatel 2006–2010 [[Seim (Läti)|seimi]] liige. Ščerbatihs on osalenud kolmedel olümpiamängudel. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004.]] aastal [[Ateena]]s võitis ta kaaluklassis üle 105 kg hõbemedali tulemusega 455 kg (205+250) ja [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008.]] aastal [[Peking]]is pronksmedali tulemusega 448 kg (206+242). [[2007]]. aastal tuli ta [[Chiang Mai]]s maailmameistriks tulemusega 442 kg (202+240). [[2006]]. aastal valiti ta [[Läti Põllumeeste Liit|Läti Põllumeeste Liidu]] kandidaadina seimi liikmeks. Ta on 181 cm pikk ja kaalus 2007. aastal 141,5 kg. {{JÄRJESTA:Ščerbatihs, Viktors}} [[Kategooria:Läti tõstjad]] [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] t2dvjyl0f8m72b2iyviolf2cavj5h3n 0 206308 7174206 6513445 2026-06-16T17:32:17Z Evlper 104506 /* Sõjakäigud Eestisse */ 7174206 wikitext text/x-wiki '''Izjaslav I''' ([[1024]]–[[1078]]) oli [[Vana-Vene]] [[Kiievi suurvürst|suurvürst]] aastatel [[1054]]–[[1068]], [[1069]]–[[1073]] ja [[1076]]–[[1078]], [[Novgorodi vürst]], [[Kiievi vürst]] ja [[Volõõnia vürst]]. ==Elulugu== Izjaslav oli [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] ja tema abikaasa, [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Olaf Skötkonung]]i tütre [[Ingegerd Olafsdotter]]i poeg. Ta ei olnud Jaroslavi vanim poeg, kuid pärast vend [[Vladimir Jaroslavitš|Vladimir]]i surma [[1052]]. aastal sai temast [[Novgorodi vürst]] ja Kiievi troonipärija. Varem oli ta olnud [[Turovi vürst]]. Izjaslav abiellus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Kazimierz I]] õe Gertrudaga ja neil oli kolm poega: [[Jaropolk Izjaslavitš]], [[Mstislav Izjaslavitš]] ja Svjatopolk Izjaslavitš ehk [[Svjatopolk II]]. [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|Kiievi-Vene (1054–1132)]] [[1054]]. aastal, kui Jaroslav suri, saigi Izjaslav Kiievi suurvürstiks. Esialgu valitses ta koostöös vendadega, kuid peagi tekkisid tal konfliktid. [[1068]]. aastal pidi ta rahvaülestõusu järel Kiievist lahkuma, ning valitsejaks Kiievis kutsuti [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] vürst [[Sveslav Brjatšislavitš]], kuid järgmisel aastal sai Izjaslav I [[Poola kuningas|Poola kuninga]] toel trooni tagasi. 1073. aastal ta kukutati aga juba vendade poolt, kuid kolm aastat hiljem õnnestus tal välisjõudude abil siiski valitsejaks naasta. Kuid 1078. aastal hukkus ta kodusõjas [[Oleg Svjatoslavitš]]i ja [[Boriss Vjatšeslavitš]]i vastu. ==Sõjakäigud Eestisse== Vene kroonikate andmetel käis Izjaslav [[Eesti]]s kaks korda sõjaretkel. Teatavasti oli tema isa Jaroslav [[1030]]. aastal vallutanud [[Tartu]] linnuse ja rajanud sinna Jurjevi linnuse. Izjaslav püüdis oma isa valdusi ilmselt laiendada. Izjaslavi esimese sõjaretke asjaolusid kirjeldab Novgorodi Sofia I kroonika järgmiselt: ''Ja Izjaslav tuli Kiievi linnusesse ja määras Ostromiri Novgorodi. Ja läks Ostromir koos novgorodlastega tšuudide vastu ja tšuudid tapsid ta ning koos temaga langes palju novgorodlasi. Ja uuesti läks Izjaslav tšuudide vastu ja vallutas Kedepivi linnuse, see on Päikese Käsi.''<ref>Tõlge võetud [[Andres Tvauri]] doktoritööst ''Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost''. Tallinn-Tartu, 2001. Lk 225</ref> Enamik kroonikaid paigutab Izjaslavi sõjaretke [[1054]]. või [[1055]]. aastasse ehk Izjaslav pidanuks sinna sõjaretkele minema vahetult pärast suurvürstitroonile saamist. Kuid lisaks sellele, et Izjaslav tegeles toona ilmselt pigem võimu kindlustamisega Kiievis, räägib sellele ajastusele vastu ka fakt, et kroonikas mainitud possaadnik [[Ostromir]] oli veel [[1057]]. aastal tõenäoliselt elus, sest sel aastal koostati tema käsul [[Ostromiri evangeelium]]. Et Vene kroonikate kuni 5-6-aastased dateerimisvead on tavalised,<ref>[[Sulev Vahtre]]. ''Kiovan Venäjä ja Viro 1030-1061''. In: Suomen varhaishistoria. Rovaniemi: Pohjois-Suomen historiallinen yhdistys, 1992. Lk-d 622-630.</ref> siis on ka tõenäoline, et Ostromiri sõjakäik ja sellele järgnenud Izjaslavi retk toimusid alles [[1050. aastad|1050. aastate]] lõpus, umbkaudu 1057–[[1059]]. Teine probleem seoses Izjaslavi sõjaretkega on see, kus asus ''Kedepiv'' ehk ''Päikese Käsi''. Enamik uurijaid on arvanud, et selleks oli [[Keava linnus]], mis tol ajal ilmselt oli Kesk-Eesti olulisim keskus. Kuid sellele on vastu vaieldud seetõttu, et kroonikatekstis esineb ''Kedepiv''i ees termin ''osek'' (oceк), mis ei tähista mitte linnust (nagu on ka ülalolevas tõlkes), vaid pigem raidtõket, puutara või metskindlustust.<ref>Е. Л. Назарова, Заметки к истории похода на чудь 1054 г. In: Норна у источника Судьбы. Сборник статей в честь Елены Александровны Мельниковой. «ИНДРИК», Москва 2001. Lk-d 282-288.</ref> Seetõttu pole ''Kedepiv''i asukoht kindel. Izjaslavi teine, tuntum sõjaretk leidis aset [[1060]]. aasta paiku. Seda kirjeldab kroonika järgnevalt: ''Samal suvel läks Izjaslav sossolite vastu ja pani neid maksma andamit 2000 grivnat aastas. Nemad aga olles [algul] nõus maksma, ajasid maksukogujad minema; kevadel [seega aastal 1061] aga tulid ja vallutasid külad Jurjevi ümbruses, põletasid linnuse ja majad ning tegid palju kurja, jõudes sõdides kuni Pihkvani. Ja nende vastu läksid taplusse pihkvalased ja novgorodlased, venelasi langes 1000, sossole aga arvutult.''<ref>Tvauri, Muinas-Tartu, lk-d 226-227.</ref> Kes olid [[sossolid]], pole siiani päris selge. Erinevad uurijad on toetanud peamiselt kolme versiooni: saarlasi, sakalasi või põhjaeestlasi. Põhjaeestlased on tõenäoline variant siis, kui Izjaslav varem vallutas Keava, kuid see pole kindel. Sakalased on tõenäolised seetõttu, et nad asusid Vene võimu all olevale Ugandile kõige lähemal. Saarlaseid on peetud tõenäoliseks seetõttu, et nad olid jõukad ja võisid laevadel teha pikki sõjaretki. Kuid samas on raske uskuda, et Izjaslav suutnuks neid nõnda maksustama pääseda, et ta poleks pidanud enne alistama suurt osa ülejäänud Eestist, näiteks Sakalat või Kesk- ja Lääne-Eestit.<ref>Sossolite problemaatikast: Tvauri, Muinas-Tartu, lk-d 227-229.</ref> Igal juhul on selge, et Izjaslavi sõjaretked eestlaste vastu lõppesid läbikukkumisega ja Kiievi võim Kagu-Eestis varises kokku. ==Isiklikku ja järglased== Izjaslav abiellus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] (1040–1058) [[Kazimierz I]] õe Gertrudaga ning neil oli kolm poega: *[[Jaropolk Izjaslavitš]], *Mstislav Izjaslavitš ja *Svjatopolk Izjaslavitš ehk [[Kiievi suurvürst]] (1093–1113) [[Svjatopolk II]], kes abiellus ([[1094]]) [[polovetsid|polovetsi]] [[khaan]]i tütrega. [[Polotski vürstiriik|Polotski]] [[Polotski vürst|vürst]] 1069–1071, [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]] [[Novgorodi vürst|vürst]] ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] [[Pihkva vürst|vürst]] 1078–1088, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turov]]i [[Turovi vürst|vürst]] 1088–1093. Izjaslavi õde oli Poola kuninga (1076–1079) [[Bolesław II]] abikaasa. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jaroslav Tark]]|nimi=[[Kiievi suurvürst]]|aeg=[[1054]]–[[1068]]|järgnev=[[Vseslav Brjatšislavitš]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vseslav Brjatšislavitš]]|nimi=[[Kiievi suurvürst]]|aeg=[[1069]]–[[1073]]|järgnev=[[Svjatoslav II]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Svjatoslav II]]|nimi=[[Kiievi suurvürst]]|aeg=[[1076]]–[[1078]]|järgnev=[[Vsevolod I]]}} {{lõpp}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kiievi suurvürstid]] [[Kategooria:Novgorodi vürstid]] [[Kategooria:Rjurikovitšid]] [[Kategooria:Sündinud 1024]] [[Kategooria:Surnud 1078]] lv290epagdqtdg09oaka2fyenhks452 0 212124 7174457 6723822 2026-06-17T05:33:55Z ~2026-34375-41 231433 7174457 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nuut Ants.IMG 3735.JPG|thumb|Ants Nuut esinemas Tallinna päeval 15. mail 2010]] '''Ants Nuut''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1950]]) on eesti [[trombonist]] ning laulja. Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] [[1978]]. aastal.<ref>On mänginud ERSO-s. [https://www.kuma.ee/portfolio/ants-nuut-august-2013/ Ants Nuut (august 2013)] Kuma</ref> Kuulub ansambli [[Apelsin]] algkoosseisu. Osaleb ka ansamblis Lavassaare Trio. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/moosekant-ants-nuut-saab-50?id=50792105 Moosekant Ants Nuut saab 50!], Eesti Päevaleht, 27. september 2000 *[http://www.goodnews.ee/ants-nuut-raagib-ansamblist-apelsin-ja-muustki Ants Nuut räägib ansamblist Apelsin ja muustki] Head uudised, 14. detsember 2013 {{JÄRJESTA:Nuut, Ants}} [[Kategooria:Eesti trombonistid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] p97k7qmfjk1z1gt9817ryv7l1r63vpi 7174458 7174457 2026-06-17T05:34:31Z ~2026-34375-41 231433 7174458 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nuut Ants.IMG 3735.JPG|thumb|Ants Nuut esinemas Tallinna päeval 15. mail 2010]] '''Ants Nuut''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1950]]) on eesti [[trombonist]] ning laulja. Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] [[1978]]. aastal.<ref> [https://www.kuma.ee/portfolio/ants-nuut-august-2013/ Ants Nuut (august 2013)] Kuma</ref> Kuulub ansambli [[Apelsin]] algkoosseisu. Osaleb ka ansamblis Lavassaare Trio. On mänginud ERSO-s. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/moosekant-ants-nuut-saab-50?id=50792105 Moosekant Ants Nuut saab 50!], Eesti Päevaleht, 27. september 2000 *[http://www.goodnews.ee/ants-nuut-raagib-ansamblist-apelsin-ja-muustki Ants Nuut räägib ansamblist Apelsin ja muustki] Head uudised, 14. detsember 2013 {{JÄRJESTA:Nuut, Ants}} [[Kategooria:Eesti trombonistid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] 9ud8gqhec3pq7po4lbym4gk5o2lby04 0 212162 7174232 7022150 2026-06-16T18:21:24Z Pkala 18634 Lisasin Tartu praostkonna abipraosti ning viite praosti, piiskopkonna ja koguduste arvu kohta. Allikas: EELK Teatmik 2026. 7174232 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Tartu praostkond | omakeelne_nimi = | embleem = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1634 | asutaja = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Tartu]] | asukoht = | piirkond = [[Tartu maakond]], [[Jõgeva maakond]] | liikmed = | keeled = | peasekretär = | juht_nimetus = praost | juht_nimi = [[Kristjan Luhamets]] | juht2_nimetus = abipraost | juht2_nimi = [[Aivo Prükk]]| peaorgan = | emaorg = [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond]] | allorg = | eelarve = | töötajad = | vabatahtlikud = }}'''Tartu praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis. Praostkond moodustati [[1634]]. aastal endise [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] [[stift]]i aladest. Praostkond kuulub [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti piiskopkond]]a. Praost on [[Kristjan Luhamets]] ja abipraost [[Aivo Prükk]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> [[Pilt:Tartu asv2022-04 img28 StPaul Church.jpg|pisi|[[Tartu Pauluse kirik]]]] Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Tartu praostkonnas 20 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Alatskivi kogudus]] *[[Avinurme kogudus]] *[[Jõgeva kogudus]] *[[Kambja kogudus]] *[[Kodavere Mihkli kogudus]] *[[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus]] *[[Laiuse Püha Jüri kogudus]] *[[Lohusuu kogudus]] *[[Maarja-Magdaleena kogudus]] *[[Mustvee kogudus]] *[[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus]] *[[Tartu Maarja kogudus]] *[[Tartu Pauluse kogudus]] *[[Tartu Peetri kogudus]] *[[Tartu Soome kogudus]] *[[Tartu Ülikooli-Jaani kogudus]] *[[Torma Maarja kogudus]] *[[Vara Brigitta kogudus]] *[[Võnnu Jakobi kogudus]] *[[Äksi Andrease kogudus]] == Ajalugu == Rootsi riigikiriku [[superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi [[Rootsi Liivimaa]]l [[Liivimaa kindralkubermang]]us<ref>1629. aastal moodustati Liivi-, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang</ref> 1636. aastal kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond|Narva]], [[Pärnu praostkond|Pärnu]] ja Tartu praostkond ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel: [[Riia praostkond|Riia]], [[Koknese praostkond|Koknese]] ja [[Cēsise praostkond]]. Tartu praostkonda kuulusid<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA11#v=onepage&q&f=false seite 11] </ref>[[Tartumaa]] - Tartu lään, [[Kirumpää]], [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]], [[Koivaliina kihelkond|Adsel]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Laiuse kihelkond|Laiuse]], [[Aluliina kihelkond|Marienburg]], [[Gulbene kihelkond|Schwanenburg]], [[Puhja kihelkond|Puhja]], [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Nõo kihelkond|Nõo]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]], [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]], [[Laatre Laurentsiuse kirik|Fälck]]i, [[Valga kihelkond|Valga]], [[Urvaste kihelkond|Antsla]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kambja kihelkond|Kambja]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]], [[Torma kihelkond|Torma]], [[Palamuse kihelkond|Palamuse]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena]], [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] kirikukihelkonnad, Aja [[Hargla kihelkond|Harglas]] ja [[Uue-Kastre piiskopilinnus|Kastre linnuselään]]. Liivimaa praostkonnad jagati [[Konsistoriaalringkond|konsistoriaalringkond]]adeks, mille eesotsas olid [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]ile alluvad [[Alamkonsistoorium|alamkonsistoorium]]id. [[Tartu alamkonsistoorium]]i (saksa k. ''Dorpater Niederkonsistorium'') ja alamkonsistooriumide juhatajaks oli maakohtunik, tema kõrval praost ja veel 2 vaimulikku ja 2 ilmlikku assessorit<ref>[[Olaf Sild]]. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/62f7f02d-083b-403d-883a-174ba11ac75c/content Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni]. [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised]] B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 76</ref>. Tartu linnas tegutses 1635. aastast ka [[Tartu linnakonsistoorium]] ning Tartus asus 1633. aastast ka [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]. 1671. aastal pandi Tartu praostkonnas lisaks ametisolnud praost [[Johann Justus Neubau]]le, ametisse veel kaks praosti: [[Rõuge Maarja kogudus|Rõuge]] pastor [[Johann Nikolaus von Hardung]] ja [[Põltsamaa Pühavaimu kogudus|Põltsamaa]] pastor [[Andreas Forselius]]. Praostid nummerdati: Tartumaa 1., 2. ja 3. osa praostid. Need kolm osa on ühtlasi kaudseks aluseks praegustele Valga, Võru ja Tartu praostkondadele.<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2024/voru-praostkonna-ajalugu-op-kristjan-luhametsa-poolt-kokku-voetuna/ Võru praostkonna ajalugu], e-kirik.eelk.ee, 28. oktoober 2024</ref> 1693. aastal eraldati Tartu praostkonnast [[Koivaliina kirik|Koivaliina]] (Gaujiena), [[Aluliina kirik|Aluliina]] (Aluksne), [[Gulbene luteri kirik|Kulna (Gulbene) kiriku]] kogudused ja liideti [[Võnnu praostkond|Võnnu (Cēsis) praostkon]]naga ning [[Valga Jaani kogudus|Valga (Valka) Jaani kogudus]] liideti [[Riia praostkond|Riia maapraostkon]]naga.<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2021/koguduse-lugu-valga-kogudus/ Koguduse lugu: Valga kogudus], e-kirik.eelk.ee, 6. aprill 2021</ref> 1740. aastast jagati Venemaa keisririigi [[Riia kubermang]]u [[Tartumaa]] 3 [[Maakohus|maakoh]]tu ja praostkonna osaks (saksa k. ''Theil''): *1. osa: 1) Sangaste; 2) Kanepi; 3) Hargla; 4) Rannu; 5) Rõngu; 6) Puhja; 7) Nõo; 8) Otepää; 9) Antsla; 10) Karula; *[[Võru praostkond|2. osa]]: 1) Kambja; 2) Võnnu; 3) Rõuge; 4) Põlva; 5) Vastseliina; 6) Räpina; *[[Viljandi praostkond|3. osa]]: 1) Pilistvere; 2) Suure-Jaani; 3) Põltsamaa; 4) Kursi; 5) Laiuse; 6) Palamuse; 7) ja 8) Torma ja Lohusuu; 9) Kodavere; 10) Marja-Magdaleena; 11) Äksi<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA14#v=onepage&q&f=false seite 14] </ref>. [[1784]]. aastal moodustati [[Tartu kreis]]i Tartu praostkonna aladest [[Võru praostkond]], [[Võru kreis]]is. Vastavalt [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]le, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]] [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna]] Tartu praostkonda (saksa keeles ''Dörptsche Präpositur'') kuulusid: *[[Maarja-Magdaleena kogudus]], [[Maarja-Magdaleena kirik]]us ja [[Vara Brigitta kogudus]], [[Vara kirik]]us (''Marien-Magdalenen und Brigitten'') *[[Kodavere Mihkli kogudus]], [[Kodavere kirik]]us (''Koddafer'') *[[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus]], [[Palamuse kirik]]us (''St. Bartholomaei'') *[[Laiuse Püha Jüri kogudus]], [[Laiuse Püha Jüri kirik|Laiuse kirikus]] (''Lais'') *Tartu eesti kogudus (''Dorpat, estnische Gemeinde'') *[[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus]] [[Kursi Maarja-Eliisabeti kirik]] (''Talkhof'') *[[Torma Maarja kogudus]], [[Torma kirik]]us (''Torma-Lohusu'') *[[Äksi Andrease kogudus]], [[Äksi kirik]]us (''Ecks'') 20. sajandi alguses olid Tartu praostkonna [[Kirikukihelkond|kirikukihelkon]]nad [[Tartu kreis]]is [[Tartumaa]]l: [[Palamuse kihelkond]], [[Tartu-Maarja kihelkond]], [[Tartu Peetri kogudus|Tartu-Peetri]] kihelkond, [[Kodavere kihelkond]], [[Torma kihelkond]], [[Laiuse kihelkond]], [[Kursi kihelkond]], [[Äksi kihelkond]] <ref>[https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/86 Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale], 1910, lk 80</ref>. == Praostid == {| class="wikitable" |- ! Praostiks olemise aeg || Nimi || Kogudus |- |[[1634]] – [[1637]] || [[Georg Mancelius]] || [[Tartu Jaani kogudus|Tartu Jaani]] |- |[[1637]] – [[1645]] || [[Joachim Rossinius]] || [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] |- |[[1645]] – [[1656]] || [[Christian Wassermann]] || [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] |- |[[1656]] – ? || [[Michael Laurentius]] || [[Rannu Püha Martini kogudus|Rannu]] |- |[[1665]] – [[1684]] || [[Justus Johann Neubau]] || [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] |} Aastatel [[1671]] – [[1784]] oli Tartu praostkond jagatud<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA13#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 13 </ref> kolme ossa: 1. osa (ligikaudu hilisema [[Valga praostkond (Liivimaa)|Valga praostkonna]] ala): {| class="wikitable" |- ! Praostiks olemise aeg<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA17#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 17 </ref> || Nimi || Kogudus |- |[[1671]] – [[1684]] || [[Justus Johann Neubau]] || [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], Tartu praostkonna praost |- |[[1684]] – [[1685]] || [[Erich Berthold Gummert]] || [[Puhja kogudus|Puhja]] |- |[[1685]] – [[1703]] || [[Chilian Rauschert]] || [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] |- | ? || ? || ? |- |[[1713]] – [[1715]] || [[Andreas Stålfot]] || [[Rõngu Mihkli kogudus|Rõngu]] |- |[[1715]] – [[1717]] || [[Chilian Rauschert]] || [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] |- |[[1718]] – [[1723]] || [[Johann Heinrich Grotjan]] || [[Otepää Maarja kogudus|Otepää]] |- | ? || ? || ? |- |[[1728]] – [[1749]] || [[Gotthard Friedrich Rauschert]] || [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] |- |[[1749]] – [[1749]] || [[Ephraim Dietrich Hövel]] || [[Hargla kogudus|Hargla]] |- |[[1750]] – [[1775]] || [[Johann Christoph Schmidt]] || [[Otepää Maarja kogudus|Otepää]] |- |[[1775]] – [[1784]] || [[Heinrich Vick]] || [[Urvaste Püha Urbanuse kogudus|Urvaste]] |} [[File:Bm05164am.jpg|pisi|[[Praost]] [[Johann Bartholomeaus Treublut]]i kujutis, [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] 2. osa (ligikaudu hilisema [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] ala): {| class="wikitable" |- ! Praostiks olemise aeg || Nimi || Kogudus |- |[[1671]] – [[1696]] || [[Johann Nikolaus von Hardung]] (surn. 1702<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/id/400071215 Fakultätsbücher 1419-1831], Universität Rostock Studierende</ref>) || [[Rõuge Maarja kogudus|Rõuge]] |- |? – [[1700]] || [[Johann Heinrich Thiele]] || [[Vastseliina Katariina kogudus|Vastseliina]] |- | ? || ? || ? |- |[[1715]] – [[1727]] || [[Johannes Svenske]] || [[Võnnu Jakobi kogudus|Võnnu]] |- |[[1728]] – [[1758]] || [[Albrecht Sutor]] || [[Kambja kogudus|Kambja]] |- |[[1758]] – [[1781]] || [[Johann Bartholomeaus Treublut]] || [[Põlva Püha Neitsi Maarja kogudus|Põlva]] |} 3. osa (ligikaudu hilisema Tartu praostkonna ala, sh osa hilisemast [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonnast]]): {| class="wikitable" |- ! Praostiks olemise aeg<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA18#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 18 </ref> || Nimi || Kogudus |- |[[1671]] – [[1678]] || [[Andreas Forselius]] || [[Põltsamaa Niguliste kogudus|Põltsamaa]] |- |[[1678]] – [[1703]] || [[Reiner Brockmann noorem]] || [[Laiuse Püha Jüri kogudus|Laiuse]] |- |[[1703]] – [[1717]] || [[Johann Andreas Dorsche]] || [[Põltsamaa Niguliste kogudus|Põltsamaa]] |- |[[1718]] – [[1723]] || [[Jacob Günterhack]] || [[Kodavere Mihkli kogudus|Kodavere]] |- |[[1723]] – [[1748]] || [[Johann Christoph Lohmann]] || [[Pilistvere Andrease kogudus|Pilistvere]] |- |[[1748]] – [[1756]] || [[Eberhard Reimers]] || [[Laiuse Püha Jüri kogudus|Laiuse]] |- |[[1756]] – [[1762]] || [[Johann Georg Leukfeldt]] || [[Põltsamaa Niguliste kogudus|Põltsamaa]] |- |[[1762]] – [[1764]] || [[Anton Heinrich Königshaven]] || [[Pilistvere Andrease kogudus|Pilistvere]] |- |[[1764]] – [[1771]] || [[Jacob Svenske]] || [[Kolga-Jaani Johannese kogudus|Kolga-Jaani]] |- |[[1772]] – [[1784]] || [[Georg Eberhard Seefels]] || [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus|Kursi]] |} Pärast [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] eraldumist ([[1784]]) oli Tartu praostkonnas korraga ainult üks praost. {| class="wikitable" |- ! Praostiks olemise aeg<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA17#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 17-18 </ref> || Nimi || Kogudus |- |[[1781]] – [[1791]] || [[Benjamin Sass]] || [[Võnnu Jakobi kogudus|Võnnu]] |- |[[1791]] – [[1797]] || [[Johann Benjamin Sczibalski]] || [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus|Nõo]] |- |[[1797]] – [[1803]] || [[Georg Simon Everth]] || [[Kodavere Mihkli kogudus|Kodavere]] |- |[[1803]] – [[1814]] || [[Franz Gotthilf Friedrich Asverus]] || [[Torma Maarja kogudus|Torma]] |- |[[1814]] – [[1821]] || [[Heinrich Johann von Jannau]] || [[Laiuse Püha Jüri kogudus|Laiuse]] |- |[[1821]] – [[1832]] || [[Otto Wilhelm Masing]] || [[Äksi Andrease kogudus|Äksi]] |- |[[1832]] – [[1843]] || [[Paul Gottlieb Georg Everth]] || [[Maarja-Magdaleena kogudus|Maarja-Magdaleena]] |- |[[1844]] – [[1852]] || [[Eduard Johann Assmuth]] || [[Torma Maarja kogudus|Torma]] |- |[[1853]] – [[1885]] || [[Woldemar von Mickwitz]] || [[Maarja-Magdaleena kogudus|Maarja-Magdaleena]] |- |[[1885]] – [[1887]] || [[Carl August Reinhold Toepffer]] || [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus|Kursi]] |- |[[1887]] – [[1906]] || [[Burchard Sielmann]] || [[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus|Palamuse]] |- |[[1907]] – [[1908]] || [[Paul Roderich Bidder]] || [[Laiuse Püha Jüri kogudus|Laiuse]] |- |[[1908]] – [[1920]] || [[Leberecht Georg Traugott Greinert]] || [[Äksi Andrease kogudus|Äksi]] |- |[[1920]] – [[1924]] || [[August Osvald Westrèn-Doll]] || [[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus|Palamuse]] |- |[[1925]] – [[1936]] || [[Gustav Rutopõld]] || [[Tartu Peetri kogudus|Tartu Peetri]] |- |[[1936]] – [[1946]] || [[Aleksander Kuusik]] || [[Mustvee kogudus|Mustvee]] |- |[[1946]] – [[1947]] || [[Harri Haamer]] || [[Tartu Pauluse kogudus|Tartu Pauluse]] |- |[[1947]] – [[1948]] || [[Jaan Konsin]] || [[Äksi Andrease kogudus|Äksi]] |- |[[1948]] – [[1955]] || [[Edgar Hark]] || [[Torma Maarja kogudus|Torma]] |- |[[1955]] – [[1981]] || [[August Janni]] || [[Tartu Peetri kogudus|Tartu Peetri]] |- |[[1982]] – [[1996]] || [[Harald Tammur]] || [[Tartu Pauluse kogudus|Tartu Pauluse]] |- |[[1996]] – [[2015]]|| [[Joel Luhamets]] || [[Tartu Pauluse kogudus|Tartu Pauluse]] |- |[[2015]] – [[2023]]|| [[Ants Tooming]] || [[Tartu Peetri kogudus|Tartu Peetri]] |- |[[2023]] – || [[Kristjan Luhamets]] || [[Tartu Pauluse kogudus|Tartu Pauluse]] |} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Carl Eduard Napiersky|Dr. Napiersky's]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b2a2cd8b-7839-43c9-a1f1-4943cd3fb3c7/content Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland] fortgesetzt von [[August von Keussler|August Wilhelm von Keussler]] (Keußler). Riga 1877, seite 28-30 [[Kategooria:Praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Tartu praostkond| ]] [[Kategooria:Tartu kreis]] [[Kategooria:Tartu maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Tartu maakond]] [[Kategooria:Jõgeva maakond]] [[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:EELK praostkonnad]] kseuhy3afgf4tj53nj5vtdi3k5lbwjh 0 212286 7174562 6983678 2026-06-17T08:52:53Z Kuriuss 38125 7174562 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Mari Tarvas''' (sündinud [[30. august]]il [[1969]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjandusteadlane ja tõlkija, õpetaja (saksa keel ja matemaatika), endine [[Tallinna Ülikool]]i professor. Ta on lõpetanud 1987. aastal [[Tallinna 42. Keskkool]]i hõbemedaliga ning 1992. aastal [[Tartu Ülikool]]i ''cum laude'' saksa keele ja kirjanduse õpetaja kvalifikatsiooniga. 1997. aastal kaitses ta [[Viini Ülikool]]is doktoritöö "Ivar Ivask als Vermittler zwischen den Kulturen. Am Beispiel seiner Auseinandersetzung mit der österreichischen Literatur". Ta on tõlkinud filosoofilist kirjandust ja ilukirjandust peamiselt [[saksa keel]]est. Ta oo olnud üks germanistikaalase aastaraamatu "Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen" väljaandjaid. == Publikatsioonid == * Tarvas, Mari (1995). Ein Wort will ich Dir schenken... : Zum Briefwechsel von Rainer Maria Rilke und Marina Cvetaeva. Diss. Tartu: Tartu Ülikool * Tarvas, Mari (1995). Rilke ja Cvetaeva kirjavahetus sissejuhatuseks. Akadeemia, 7, 310–314. * Tarvas, Mari (1996). Rilkes letztes Rußlandbild. Der GinkgoBaum: Germanistisches Jahrbuch für Nordeuropa, Estland, Lettland und Litauen, 14, 39–43. * Tarvas, Mari (1997). Ivar Ivask als Vermittler zwischen den Kulturen. Am Beispiel seiner Auseinandersetzung mit der Österreichischen Literatur : Dissertation zur Erlangung des Doktorgrades der Philosophie eingereicht an der Geisteswissenschaftlichen Fakultät der Universität Wien., Viini Ülikool) Wien: Universität Wien * Tarvas, Mari (1997). Ivar Ivask ja Heimito von Doderer. Keel ja Kirjandus, 831–840. * Tarvas, Mari (2000). Zur Rezeption der österreichischen Literatur in Estland. herausgegeben von Wolf Peter Klein (Eds.). Germanistik in Tallinn: Texte, Thesen und Projekte zur deutschen Sprache und Literatur (116–131). Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool * Tarvas, Mari (2003). Auf der Suche nach der Universität : Germanistikstudium in Umbruchszeiten. Siret Rutiku und René Kegelmann (Eds.). Germanistik in Tartu/ Dorpat–Rückblick auf 200 Jahre (168–175). Tartu: [Tartu Ülikool] * Tarvas, Mari (2004). Deutschunterricht und Germanistik in Estland. Dietmar Goltschnigg, Anton Schwob (Eds.). Zukunftschancen der deutschen Sprache in Mittel-, Südost- und Osteuropas : Grazer Humbold-Kolleg, 20.-24. November 2002 (lk. 272–276). Wien: Edition Praesens * Tarvas, Mari (2009). Marlene Streeruwitz aus der Ferne betrachtet. Taterka, Thomas; Dzintra Lele-Rozenthale, Silvija Pavidis (Eds.). Am Rande im Zentrum. Beiträge des VII. Nordischen Germanistentreffens Riga, 7.-11. Juni 2006 (216–223). Berlin: SAXA * Tarvas, Mari (1994). Ein Wort will ich Dir schenken. Zur Poetologie des Briefwechsels von Marina Cvetaeva und Rainer Maria Rilke. Triangulum : Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen (131–154). Tartu: Universität Tartu * Tarvas, Mari (2000). Über und an den Autor schreiben war eins" : der Briefwechsel zwischen Ivar Ivask und Heimito von Doderer. Triangulum : Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen (178–201). Tartu: Universität Tartu * Tarvas, Mari; Arold, Anne (2001). Neubearbeitung des deutsch-estnischen Wörterbuches von Elisabeth Kibbermann, Salme Kirotar, Paula Koppel. Triangulum : Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen (265–267). Tartu: Universität Tartu * Tarvas, Mari (2001). Hermann Bahr: Das Verschwinden des Autors in seinem Werk. Interlitteraria, 250–259. * Tarvas, Mari (2002). Zur Subjektivität und Zeitgebundenheit des Wörterbuches. Überlegungen am Beispiel eines Deutsch-Estnisch Wörterbuches. Text und Welt. Beiträge auf der 11. Internationalen Tagung Germanistische Forschungen zum literarischen Text (170–175). Vaasa, Germersheim. * Tarvas, Mari (2002). Zur Arbeit des Lexikografen: Reflexionen über die Deutsch-Estnischen Wörterbücher des 20. Jahrhunderts. hrsg. Dirk Müller und Helju Ridali (Eds.). Germanistik in Tallinn : Texte, Thesen und Projekte zur deutschen Sprache und Literatur (156 -167). Tallinn: TPÜ Kirjastus * Arold, A.; Tarvas, M. (2002). Projektbeschreibung: Neuredaktion des Deutsch-Estnischen Wörterbuches von Kibbermann, Elisabeth, Salme Kirotar, Paula Koppel ("Saksa-eesti sõnaraamat", Tallinn 1976, 4.neubearbeitete Redaktion 1995). Triangulum : Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen (265–267). Tartu: Universität Tartu * Tarvas, Mari (2002). Ivar Ivask und die österreichische Literatur. Vaasa; Germnersheim: Universität Vaasa; Johannes Gutenberg Universität Mainz * Tarvas, Mari (2002). Saateks [Hermann Brochi "Metoodilisele novellile"]. Akadeemia, 1676–1679. * Tarvas, Mari (2002). Austria kirjandusest ja selle vahendamisest Eestis. Looming, 1705–1713. * Tarvas, Mari (2003). Zu einigen Spezifika des Tagebuches. Karl Ignaz Hennetmair´s "Ein Jahr mit Thomas Bernhard". Jung, Merle (Eds.). Germanistik in Tallinn: Texte, Thesen und Projekte zur deutschen Sprache und Literatur (62–72). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus * Tarvas, Mari (2003). Ivar Ivask - ein Leben für die Literatur. Encounters: linguistic and cultural-psychological aspects of communicative processes, 169–184. * Tarvas, Mari (2005). Aus Estland in die Welt, aus der Welt nach Estland. Überlegungen zu den Ambivalenzen des Gegensatzes "fremd" – "bekannt" anhand des Werks von Ivar Ivask. Erfahrung der Fremde, Beiträge auf der 12. Internationalen Arbeitstagung Germanistische Forschungen zum literarischen Text, Vaasa 8.-10.05.2003 (231–237). Vaasan Yliopisto * Tarvas, Mari (2005). Zu den Publikationen estnischer Germanisten. Eine Bestandsaufnahme. Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen, 10. Folge, 234–243. * Tarvas, Mari (2006). Germanistik an der Universität Tallinn. Chválová, Eva; Petra Martini (Eds.). Germanistik im Europäischen Hochschulraum : Studienstruktur, Qualitätssicherung und Internationalisiserung (134–138). Bonn: HRK Service-Stelle Bologna * Tarvas, Mari (2006). Ivar Ivaski personaalbibliograafia. Tallinn: Keel ja Kirjandus * Tarvas, Mari (2006). Naisena maailmas. Naised Ilse Aichingeri, Marlen Haushoferi ja Marlene Streeruwitzi loomingus. Akadeemia, 211–220. * Tarvas, Mari (2007). Überlegungen zum Tagebuch von Ivar Ivask. Tarvas, M., Pachali, S.; Heero, A.; Jung, M.; Ridali, H.; Saagpakk, M. (Eds.). Tradition und Geschichte im literarischen und autobiographischen Diskurs. Beiträge der Tagung "Tradition und Zukunft der Germanistik" (23–31). Tallinn: TLÜ Kirjastus * Tarvas, Mari (2007). Hermann Keyserlings Tagebücher. Schwidtal, Michael, Undusk, Jaan, Unter Mitwirkung von Lukas, Liina (Eds.). Baltisches Welterlebnis. Die kulturgeschichtliche Bedeutung von Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserling. (415–424). Winter Universitätsverlag * Tarvas, Mari (2007). Theophile von Bodisco als Vertreterin deutschbaltischer Literatur. Jahrbuch für internationale Germanistik (77–81).Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften * Tarvas, Mari (2007). Die Widersprüche der Gattung: Tagebuch. Interlitteraria, 12, 251–267. * Tarvas, Mari (2008). Ivar Ivask kirjanduskriitikuna. Austria kirjanduse näitel. Veidemann, Rein; Kirme, Maris (Eds.). Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev (137–146). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus * Tarvas, Mari (2008). Briefe als poetologische Texte. Am Beispiel der Briefe von Ivar Ivask. Tarvas, Mari; Pachali, Sonja; Heero, Aigi; Jung, Merle; Ridali, Helju, Saagpakk, Maris (Eds.). Tradition und Geschichte im literarischen und sprachwissenschaftlichen Kontext (38–47).Peter Lang Verlag * Tarvas, Mari (2008). Mõtisklusi Rilkest. Methis. Studia humaniora Estonica, 1, 199–204. * Tarvas, Mari (2009). Paul Fleming und Autobiografie. Zu einigen Tendenzen der Rezeption seines Werks. Tarvas, Mari; Pachali, Sonja; Heero, Aigi; Jung, Merle; Ridali, Helju, Saagpakk, Maris (Eds.). Autobiografisches Schreiben von Früher Neuzeit bis in die Gegenwart (17–28). Frankfurt a.M.: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften * Tarvas, Mari (2009). Autobiografie. Frühe Neuzeit. Tallinn Eine Art Einleitung. Tarvas, Mari, Pachali, Sonja; Heero, Aigi; Jung, Merle; Ridali, Helju; Saagpakk, Maris (Eds.). Autobiografisches Schreiben von Früher Neuzeit bis in die Gegenwart (7–15). Frankfurt a.M.: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften * Jung, Merle; Tarvas, Mari (2010). Deutsch in Estland. Krumm, Hans-Jürgen; Fandrych, Christian; Riemer, Claudia; Hufeisen, Britta (Eds.). Deutsch als Fremd- und Zweitsprache. Ein internationales Handbuch (1650–1654). De Gruyter * Tarvas, Mari (2010). Zur Literaturgeschichte und zur Geschichte des Lesens. Privatbibliotheken in Tallinn/ Reval im 18. Jahrhundert. Interlitteraria, 442–456. * Tarvas, Mari (2011). Die Stadt Tallinn in den Texten von Hermann Graf Keyserling und Paul Fleming. Michael Jaumann, Klaus Schenk (Eds.). Erinnerungsmetropole Riga: Deutschsprachige Literatur- und Kulturvielfalt im Vergleich (239–247). Würzburg: Königshausen und Neumann * Tarvas, Mari (2011). Die Bibliothek von Justus Johannes Riesenkampf. Tarvas, Mari; Marten, Heiko F.; Heero, Aigi; Jung, Merle (eds.). Paul Fleming und das literarische Feld der Stadt Tallinn in der Frühen Neuzeit. Studien zum Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt einer Region (213–226). Würzburg: Königshausen und Neumann * Mari Tarvas (2012). Raamatud XVIII sajandi Tallinna varaloendites. Ilukirjanduse tee literaatide kogudesse. Keel ja Kirjandus 2012, nr 11, 807–823. * Mari Tarvas (2014): Bibliothekskataloge der Tallinner Literaten des 18. Jahrhunderts. Quellenedition aufgrund überlieferter Nachlassverzeichnisse. Herausgegeben, kommentiert und mit einer Einführung und einem Index versehen von Mari Tarvas.Königshausen und Neumann. * Mari, Tarvas (2015): Veränderungen des Leseverhaltens der Lehrer im Tallinn (Reval) des 18. Jahrhunderts. Triangulum : Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen, 20., 69−78. == Tõlkeid == * Maess, Thomas; Tarvas, Mari (tõlge) (1991). Lootus Johannes Bobrowski lüürikas. Akadeemia, 1445–1455. * Elwert, Georg; Tarvas, Mari tõlge (1991). Natsionalism ja etnilisus: Meie-rühmade moodustumisest. Akadeemia, 2358-2383; 2566-2589. * Schmied-Kowarzik, Wolfdietrich, Tarvas, Mari (tõlge) (1992). Pidepunkte ökoloogilise kriisiga toimetulekuks. Akadeemia, 2566 -2589. * Wrembek, Christoph; Lepajõe, Marju (tõlge) ; Tarvas, Mari (tõlge) (1993). Petlemma täht: 13. november 1993–2000 aastat tagasi. Akadeemia, 2389–2404. * Tommissen, Piet; Tarvas, Mari tõlge (1993). Vilfredo Pareto. Akadeemia, 569-594; 804-833. * Sommerhage, Claus; Tarvas, Mari (tõlge) (1993). Kleistiga Eestis: [H. von Kleisti art. "Marionetiteatrist" : essee] = Kleist, in Estland. [Tartu]: Akadeemia * Neschke-Hentschke, Ada; Tarvas, Mari (tõlge) (1993). Carl Morgenstern. De Platonis Republica commentationes tres, Halae 1794. Platoni Riigi esimene nüüdisaegne kommentaar. Akadeemia, 107–124. * Adorno, Theodor W; Tarvas, Mari (tõlge) (1993). Minima Moralia: Valimik. Akadeemia, 1178–1189. * Elwert, Georg; Tarvas, Mari (tõlge) (1994). Vanadus eri kultuurides. Akadeemia, 150-161; 386-403 * Brinkschmidt, Egon; Tarvas, Mari (tõlge) (1994). Usk ja usu object : Erich Fromm luterliku teoloogia kontekstis. Akadeemia, 1224 -1233. * Sommerhage, Claus; Tarvas, Mari (tõlge) (1995). Schlegeli religioon. Viis kirja kirja juurde filosoofiast V***-le. Akadeemia, 2325–2351. * Rilke, Rainer Maria, Marina Tsvetajeva, Pasternak, Boris, Tarvas, Mari (tõlge) (1995). Rilke ja Cvetaeva kirjavahetus. Akadeemia, 7, 315-320; 567-587; 784-814. * Masing, Walter, Tarvas, Mari (tõlge) (1995). Endine tartlane tänapäevase kvaliteedi teenäitajana. Akadeemia, 1291–1299. * Münch, Ingo von; Tarvas, Mari (tõlge) (1996). Õigusriigi ülesanded: säilitada ja muuta. Miilaste, Andrus; Tamm, Virve (Eds.). Forum Academicum in itinere (1?). Roela: Forum Academicum Inter Nationes * Mennell, Stephen; Tarvas, Mari (tõlge) (1996). Söögiisu tsiviliseerumine. Akadeemia, 790–817. * Stolleis, Michael; Tarvas, Mari (tõlge) (1998). Euroopa õiguslikud juured ja tulevane konstitutsioon. Akadeemia, 1493–1511. * Mühlmann, Heiner; Tarvas, Mari (tõlge) (1998). Kultuuriline nartsissism, "isekas kultuur". Akadeemia, 1432-1452. * Lotman, Piret (koost.); Juhandi, Aino (tõlge); Kurg, Salme (tõlge); Tarvas, Mari (tõlge) (1998). Kirik ja kirjasõna Läänemere regioonis 17. sajandil = The church and written word in the Baltic Sea region in the 17th century = Kirche und Schrifttum der Ostseeländer im 17. Jahrhundert : [3.-5. mail 1996. a. toimunud konverentsi ettekannete artiklid]. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu * Herrigel, Eugen; Tarvas, Mari tõlge (1999). Zen vibulaskmiskunstis. Tallinn: Penikoorem * Uexküll, Jakob; Kriszat, Georg; Tarvas, Mari tõlge; Keskpaik, Tiiu; Kull, Kalevi (1999). Rännud loomade ja inimeste omailmades. 1-9. Eesti Loodus, 35–38;. * Priidel, Endel (2000). Zusammenfassung. Priidel, Endel (Eds.). Reiner Brockmann. Teosed (418–422). Tartu: Ilmamaa * Salumets, Thomas; Tarvas, Mari (2001). Põhja-Ameerika germanistika tänapäeval. Akadeemia, 1613–1630. * Streeruwitz, Marlene; Põldmäe, Asta; Tarvas, Mari (tõlge) (2002). Partygirl : peatükk romaanist. Looming, 1667–1685. * Tarvas, M. (tõlge) (2003). Märkusi teatri kohta. Aabrams, V. (Eds.). J.M.R.L. (377–412). Tallinn: Huma * Ivask, Ivar; Tarvas, Mari (tõlge); Talvet, Jüri (Hrsg.) (2003). Uusi väljavaateid germanistidele. Tähtede tähendust tunda (470-475). Ilmamaa * Ivask, Ivar; Tarvas, Mari (tõlge); Talvet, Jüri (Hrsg.) (2003). Töötuba kui elu õpetaja. Tähtede tähendust tunda (423-429. ). Ilmamaa * Ivask, Ivar; Tarvas, Mari (tõlge); Talvet, Jüri (Hrsg.) (2003). Austrias jutustatakse veel austria kombel. Tähtede tähendust tunda (407–412). Ilmamaa * Ivask, Ivar; Tarvas, Mari (tõlge); Talvet, Jüri (Hrsg.) (2003). Kaev aias. Tähtede tähendust tunda (459–465). Ilmamaa * Ivask, Ivar; Tarvas, Mari (tõlge); Talvet, Jüri (Hrsg.) (2003). Suur pärand. Ivask, Ivar. Tähtede tähendust tunda (360–406). Tartu: Ilmamaa * Ivask, Ivar; Tarvas, Mari (tõlge); Talvet, Jüri (Hrsg.) (2003). Nikolaus Lenau : kas modernismi eelkäija või hiline barokkstiili viljeleja? Ivask, Ivar. Tähtede tähendust tunda (413–422). Tartu: Ilmamaa * Freud, Sigmund; Lill, A. (tõlge); Tarvas, M. (tõlge) (2007). Unenägude tõlgendamine. Tallinn: Tänapäev * [[Rudolf Tobias|Tobias, Rudolf]] (Autor); [[Vardo Rumessen|Rumessen, Vardo]] (ed.); Sildre, Tiina; Tarvas, Mari (tõlge) (2008). Joonase lähetamine [Noot] : oratoorium viies pildis Piibli tekstile : viiele solistile, kahele segakoorile, lastekoorile, orelile ja orkestrile = Des Jona Sendung [Noot] : Biblisches Oratorium in fünf Bildern für fünf Solisten, zwei gemischte Chöre, Kinderchor, Orchester und Orgel. [Stockholm: Gehrmans Musikförlag] : * [[Sigmund Freud|Freud, Sigmund]] (2008). Nali ja selle seos teadvustamatusega. Tarvas, Mari (tõlge) Tallinn: Tänapäev * Büttner, Frank; Gottdang, Andrea (autorid); Tarvas, Mari (tõlge) (2014). Sissejuhatus ikonograafiasse : piltide sisulise tõlgendamise võimalusi. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]]. == Tunnustus == * 2009 – [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] ([[Sigmund Freud]]i "Nali ja selle seos teadvustamatusega" tõlge eesti keelde){{lisa viide}} == Isiklikku == Mari Tarvas on arhitekt [[Pärtel Tarvas]]e ja sisearhitekt [[Leida Tarvas]]e tütar; tema onu oli arhitekt [[Peeter Tarvas]].{{lisa viide}} == Välislingid == * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Tarvas, Mari}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Viini Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] dhsivhvarwc9eyzv83hq8fexajkdbry 0 212709 7174222 7022089 2026-06-16T18:09:51Z Pkala 18634 Lisasin Lääne praostkonna piiskopkonna, praosti, abipraosti ja koguduste arvu viite. Allikas: EELK Teatmik 2026. 7174222 wikitext text/x-wiki '''EELK Lääne praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Lääne-Eestis. Praostkond kuulub [[Saare-Lääne piiskopkond]]a. Praost on [[Kaido Saak]] ja abipraost [[Küllike Valk]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> Praostkond moodustati [[Maa-Lääne praostkond|Maa-Lääne praostkonna]] ja [[Ranna-Lääne praostkond|Ranna-Lääne praostkonna]] ühinemisel (aastal [[1921]]). Aastal [[1951]] ühines praostkonnaga [[Noarootsi Püha Katariina kogudus]] ([[Saarte-Lääne praostkond|Saarte-Lääne praostkonnast]]) ja 1990. aastate alguses taastatud [[Vormsi Püha Olavi kogudus]]. Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Lääne praostkonnas 16 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Haapsalu Püha Johannese kogudus]] *[[Hanila Pauluse kogudus]] *[[Karuse Margareeta kogudus]] *[[Kirbla Püha Nikolause kogudus]] *[[Kullamaa Püha Johannese kogudus]] *[[Lihula Eliisabeti kogudus]] *[[Lääne-Nigula Püha Nikolause kogudus]] *[[Martna Püha Martini kogudus]] *[[Mihkli Miikaeli kogudus]] *[[Märjamaa Maarja kogudus]] *[[Noarootsi Püha Katariina kogudus]] *[[Nõva Püha Olevi kogudus]] *[[Piirsalu kogudus]] *[[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]] *[[Varbla Püha Urbanuse kogudus]] *[[Vormsi Püha Olavi kogudus]] Lääne praostkonda on kuulunud ka *[[Vigala Maarja kogudus]], mis praegu kuulub aga [[Pärnu praostkond]]a == Lääne praostid == ''Vt [[:Kategooria:Lääne praostid|Lääne praostid]]'' == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Lääne praostkond| ]] 1vdieyhfg4pnnym48h4uisd66qtqdlx 0 212711 7174236 7067536 2026-06-16T18:26:06Z Pkala 18634 Lisasin Valga praostkonna abipraosti ning viite praosti, piiskopkonna ja koguduste arvu kohta. Allikas: EELK Teatmik 2026. 7174236 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Valga praostkond | omakeelne_nimi = | embleem = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = [[1926]] | asutaja = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = [[Valga maakond]] | liikmed = | keeled = | president = | juht_nimetus = praost | juht_nimi = [[Mart Jaanson]] | juht2_nimetus = abipraost | juht2_nimi = [[Vallo Ehasalu]] | peaorgan = [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti piiskopkond]] | emaorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]]| allorg = | eelarve = | töötajad = | vabatahtlikud = }}'''Valga praostkond''' on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[praostkond]] Eestis. See kuulub [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti piiskopkond]]a. Praost on [[Mart Jaanson]] ja abipraost [[Vallo Ehasalu]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> Praostkond moodustati [[1926]]. aastal peamiselt [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] aladest. Võru praostkonnast eraldati Valga praostkonda 15 kogudust: Elva, Hargla, [[Kambja kogudus|Kambja]], Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre]], [[Valga Jaani kogudus|Valga-Jaani]], [[Valga Peetri kogudus|Valga-Peetri]], Valga-Luke ja Võnnu kogudused.<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=564&lid=539 Praostkonnad], Eesti Ajalooarhiiv, 8.2.3. Praostkonnad (vaadatud 14.07.2025)</ref> 1939. aastal oli praostkonnas 18 426 maksumaksjat liiget, koguduseliikmete üldarv oli 75 831.<ref>Nõutakse majanduselu ümberkorraldamist kirikus. Uus Eesti, 11. juuni 1940, nr. 154, lk. 2.</ref> Veel 1942. aastal oli praostkonnas üle 70 tuhande liikme.<ref>Valga praostkonnas kirikuelu tõusuteel. Eesti Sõna, 27. juuni 1943, nr. 144, lk. 3.</ref> [[Pilt:Valga municipalities 2017.png|pisi|Valga maakonna omavalitsusüksused]] Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti piiskopkonna]] Valga praostkonnas 11 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Elva kogudus]] *[[Hargla kogudus]] *[[Karula kogudus]] *[[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus]] *[[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus]] *[[Otepää Maarja kogudus]] *[[Puhja kogudus]] *[[Rannu Püha Martini kogudus]] *[[Rõngu Mihkli kogudus]] *[[Sangaste Püha Andrease kogudus]] *[[Valga Peetri-Luke kogudus]] == Ajalugu == Valga piirkonna kirikukihelkonnad olid ajalooliselt [[Liivimaa kubermang]]u praostkondade ([[Tartu praostkond]] ja [[Võru praostkond]]) koosseisus<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA17#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 17 </ref>, [[Liivimaa kubermang]]u Põhja-Läti alad aga koos [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linnaga [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond|Liivimaa konsistooriumiringkonna]] [[Valga praostkond (Liivimaa)|Valga praostkonnas]]. == Valga praostkonna praostid == *1926–1929, [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Kambja kogudus]]e õpetaja *1929–1944, [[Johannes Oskar Lauri]], [[Otepää Maarja kogudus]]e õpetaja *1944–1945, [[August Ein|August Eduard Ein]], [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja *1945–1950, [[Jaan Maior]], [[Hargla kogudus|Hargla koguduse]] õpetaja *1950–1955, [[Richard Sisask]], [[Rõngu Mihkli kogudus]]e õpetaja *11.–12.1955, [[Jaan Audova]], [[Otepää Maarja kogudus]]e õpetaja *1955–1983, [[Eduard Kalda]], [[Rõngu Mihkli kogudus]]e õpetaja *1984–1995, [[Valter Vaasa]], [[Helme Maarja kogudus]]e õpetaja *1995–2003, [[Peep Audova]], [[Valga Peetri-Luke kogudus|Valga Peetri-Luke koguduse]] õpetaja *2003–2017, [[Vallo Ehasalu]], [[Elva kogudus|Elva koguduse]] õpetaja *2017–, [[Mart Jaanson]], [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Valga praostkond| ]] 72hs6vogvv4i4ceto4bhg04r02oymbw 0 212712 7174220 6957261 2026-06-16T18:06:20Z Pkala 18634 Ajakohastasin Võru praostkonna praosti, abipraosti ja piiskopkonna info. Allikas: EELK Teatmik 2026. 7174220 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Võru praostkond | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemisuurus = | embleemivärvid = | embleemiallkiri = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1784 | asutaja = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = [[Võru kreis]], [[Võru maakond]] | liikmed = | keeled = | peasekretär = | juht_nimetus = praost | juht_nimi = [[Üllar Salumets]] | juht2_nimetus = abipraost | juht2_nimi = [[Margit Lail]] | peaorgan = [[Lõuna-Eesti piiskopkond]] | emaorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] | allorg = | eelarve = | töötajad = | vabatahtlikud = }} '''Võru praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis. See moodustati [[1784]]. aastal [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] aladest. Praostkond kuulub [[Lõuna-Eesti piiskopkond]]a. Praost on [[Üllar Salumets]] ja abipraost [[Margit Lail]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> [[Pilt:Voru Katariina kirik.JPG|thumb|[[Võru Katariina kirik]]]] Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Võru praostkonnas 11 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Kanepi Jaani kogudus]] *[[Mehikoorma kogudus]] *[[Petseri Peetri kogudus]] *[[Pindi kogudus]] *[[Põlva Püha Neitsi Maarja kogudus]] *[[Roosa Jakobi kogudus]] *[[Rõuge Maarja kogudus]] *[[Räpina Miikaeli kogudus]] *[[Urvaste Püha Urbanuse kogudus]] *[[Vastseliina Katariina kogudus]] *[[Võru Katariina kogudus]] == Ajalugu == Võru praostkond moodustati [[1784]]. aastal [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] aladest, pärast 1873. aastal [[Võru kreis]]i moodustamist [[Tartu kreis]]i aladest. Vastavalt [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]le, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]] [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna]] Võru praostkonda (saksa keeles ''Werrosche Präpositur'') kuulusid: *[[Karula Maarja kogudus]], [[Karula Maarja kirik]] (''Carolen'') *[[Urvaste Püha Urbanuse kogudus]], [[Urvaste Püha Urbanuse kirik]] (''Anzen'') *[[Kambja kogudus]], [[Kambja Martini kirik]]us (''Kambi'') *[[Otepää Maarja kogudus]], [[Otepää Maarja kirik]]us (''Odenpäh'') *[[Rõuge Maarja kogudus]], [[Rõuge Maarja kirik]]us (''[[Rauge]]'') *[[Kanepi Jaani kogudus]], [[Kanepi Jaani kirik]]us (''Cannapäh'') *[[Hargla kogudus]], [[Hargla kirik]]us (''Harjel'') *[[Rannu Püha Martini kogudus]], [[Rannu Püha Martini kirik]]us (''Randen'') *[[Rõngu Mihkli kogudus]], [[Rõngu Mihkli kirik]]us (''Ringen'') *[[Võru Katariina kogudus]], [[Võru Katariina kirik]]us (''Werro'') *[[Vastseliina Katariina kogudus]], [[Vastseliina kirik]]us (''Neuhausen'') *[[Räpina Miikaeli kogudus]], [[Räpina Miikaeli kirik]]us ja [[Mehikoorma kogudus]] [[Mehikoorma kirik]]us (1896–1944) (''Rappin und Mehhikorm'') *[[Puhja kogudus]], [[Puhja kirik]]us (''Kawelecht'') *[[Võnnu Jakobi kogudus]], [[Võnnu kirik]]us (''Wendau'') *[[Põlva Püha Neitsi Maarja kogudus]], [[Põlva Püha Neitsi Maarja kirik]]us (''Pölwe'') *[[Sangaste Püha Andrease kogudus]], [[Sangaste kirik]]us ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus]], [[Laatre kirik]]us (''Theal und Fölks'') *[[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus]], [[Nõo Püha Laurentsiuse kirik]]us (''Nüggen'') 20. sajandi alguses olid Võru praostkonna [[Kirikukihelkond|kirikukihelkon]]nad [[Võru kreis]]is [[Võrumaa]]l: [[Kambja kihelkond]], [[Võnnu kihelkond]], [[Nõo kihelkond]], [[Rõngu kihelkond]], [[Rannu kihelkond]], [[Puhja kihelkond]], [[Sangaste kihelkond]], [[Otepää kihelkond]], [[Karula kihelkond]], [[Urvaste kihelkond]], [[Kanepi kihelkond|Kanapää kihelkond]], [[Põlva kihelkond]], [[Räpina kihelkond]], Võru khk, [[Hargla kihelkond]], [[Vastseliina kihelkond]], [[Rõuge kihelkond]]<ref>[https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/86 Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale], 1910, lk 80</ref>. ==Praostid== *[[1784]]–[[1795]] [[Heinrich Vick noorem]] (Urvaste) *[[1795]]–[[1798]] [[Anton Friedrich Bornwasser]] (Rõuge) *[[1798]]–[[1818]] [[Johann Philipp von Roth]] (Kanepi) *[[1818]]–[[1833]] [[Friedrich Gottlieb Moritz]] (Urvaste) *[[1834]]–[[1849]] [[Johann Friedrich Heller]] (Räpina) *[[1849]]–[[1852]] [[Johann Georg Schwartz|Johann Georg Schwartz vanem]] (Põlva) *[[1850]]–[[1853]] [[Arnold Friedrich Christiani]] (Rõngu) *[[1853]]–[[1867]] [[Adalbert Hugo Willigerode]] (Karula/Tartu Maarja) *[[1867]]–[[1889]] [[Carl Jacob Eduard Hasselblatt]] (Kambja) *[[1890]]–[[1898]] [[Gustav Axel Conrad Oehrn]] (Võnnu) *[[1898]]–[[1903]] [[Johann Georg Schwartz noorem]] (Põlva) *[[1903]]–[[1918]] [[Johannes Oskar von Falck]] (Kanepi) *[[1919]]–[[1926]] [[Friedrich Wilhelm Ederberg]] (Kambja) *[[1926]]–[[1927]] [[Johannes Nathan Aunverdt]] (Vastseliina) *[[1927]]–[[1932]] [[Johann Christoph Schwartz]] (Põlva) *[[1933]]–[[1944]] [[Manivald Heinam]] (Kanepi) *[[1944]]–[[1949]] [[Johannes Sild]] (Räpina) *[[1949]]–[[1978]] [[Robert Kannukene]] (Urvaste) *[[1979]]–[[1985]] [[Aldur Parts]] (Vastseliina) *[[1986]]–[[1991]] [[Armand Leimann]] (Rõuge) *[[1992]]–[[1995]] [[Villu Jürjo]] (Urvaste) *[[1995]]–[[2007]] [[Andres Mäevere]] (Võru) *[[2007]]–[[2015]] [[Urmas Nagel]] (Räpina) *[[2015]]– [[Üllar Salumets]] (Urvaste) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA78#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 78 *[[Carl Eduard Napiersky|Dr. Napiersky's]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b2a2cd8b-7839-43c9-a1f1-4943cd3fb3c7/content Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland] fortgesetzt von [[August von Keussler|August Wilhelm von Keussler]] (Keußler). Riga 1877, seite 24-28 == Välislingid == *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2024/voru-praostkonna-ajalugu-op-kristjan-luhametsa-poolt-kokku-voetuna/ Võru praostkonna ajalugu], e-kirik.eelk.ee, 28. oktoober 2024 [[Kategooria:Praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Võru praostkond| ]] [[Kategooria:Võru kreis]] [[Kategooria:Võru maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]] hd1pwna17ttwtir96wah4phh8lcb3vz 0 212714 7174228 7022091 2026-06-16T18:17:52Z Pkala 18634 Lisasin Saarte praostkonna piiskopkonna, praosti, abipraosti ja koguduste arvu viite. Allikas: EELK Teatmik 2026. 7174228 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Saarte praostkond | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1950 | lõpp = | tüüp = | staatus = | peakorter = [[Kuressaare]] | asukoht = Kauba 5, 93812 Kuressaare | piirkond = [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhumaa]], [[Ruhnu]] | juht_nimetus = praost | juht_nimi = Rene Reinsoo | juht2_nimetus = abipraost | juht2_nimi = [[Hannes Nelis]] | peaorgan = [[EELK Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkond]]| emaorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] | allorg = }} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Saarte praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis. See moodustati [[1950]]. aastal [[Saaremaa praostkond|Saaremaa praostkonna]] ja [[Saarte-Lääne praostkond|Saarte-Lääne praostkonna]] ühinemisel. Praostkond kuulub [[EELK Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkond]]a. Praost on Rene Reinsoo ja abipraost [[Hannes Nelis]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Saarte praostkonnas 20 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Anseküla Maarja kogudus]] *[[Emmaste Immanueli kogudus]] *[[Jämaja Kolmainu kogudus]] *[[Kaarma Peeter-Pauli kogudus]] *[[Karja Katariina kogudus]] *[[Kihelkonna Mihkli kogudus]] *[[Kuressaare Laurentiuse kogudus]] *[[Käina Martini kogudus]] *[[Kärdla Johannese kogudus]] *[[Kärla Maarja-Magdaleena kogudus]] *[[Muhu Katariina kogudus]] *[[Mustjala Anna kogudus]] *[[Orissaare kogudus]] *[[Pöide Maarja kogudus]] *[[Püha Jakobi kogudus]] *[[Pühalepa Laurentsiuse kogudus]] *[[Reigi Jeesuse kogudus]] *[[Ruhnu Püha Magdaleena kogudus]] *[[Saaremaa Jaani kogudus]] *[[Valjala Martini kogudus]] == Praostid == {| class="wikitable" |- ! Praostiks olemise aeg || Nimi || Kogudus |- |[[1950]] – [[1955]] || [[Eduard Kalda]] || [[Kihelkonna Mihkli kogudus|Kihelkonna]] |- |[[1955]] – [[1960]] || [[Matt Lillipuu]] || [[Emmaste Immanueli kogudus|Emmaste]] |- |[[1960]] – [[1962]] || [[Esra Rahula]] || [[Kuressaare Laurentiuse kogudus|Kuressaare]] |- |[[1962]] – [[1971]] || [[Richard Saaremets]] || [[Kihelkonna Mihkli kogudus|Kihelkonna]] |- |[[1971]] – [[1974]] || [[Oskar Leis]] || [[Saaremaa Jaani kogudus|Jaani]] |- |[[1975]] – [[1986]] || [[Toomas Paul]] || [[Valjala Martini kogudus|Valjala]] |- |[[1987]] – [[2001]] || [[Elmar Reinsoo]] || [[Kihelkonna Mihkli kogudus|Kihelkonna]] |- |[[2001]] – [[2015]] || [[Veiko Vihuri]] || [[Karja Katariina kogudus|Karja]] |- |[[2015]] – [[2024]]|| [[Anti Toplaan]] || [[Kuressaare Laurentiuse kogudus|Kuressaare]] |- |[[2024]] – |Rene Reinsoo |[[Kihelkonna Mihkli kogudus|Kihelkonna]] |} == Vaata ka == *[[Saaremaa praostkond]] *[[Saarte-Lääne praostkond]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Saarte praostkond| ]] cwh36fapr3suh3zuubyatiqoa1htoja 0 212716 7174240 7022396 2026-06-16T18:30:50Z Pkala 18634 Lisasin Viljandi praostkonna praosti, abipraosti, piiskopkonna ja koguduste arvu viite. Allikas: EELK Teatmik 2026. 7174240 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon |Nimi = Viljandi praostkond |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = [[1784]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = |piirkond = [[Viljandi maakond]] |liikmed = |keeled = |juht = [[Hedi Vilumaa]] |juht_nimetus = praost |juht2 = [[Markus Haamer]] |juht2_nimetus = abipraost |peaorgan = [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti piiskopkond]] |emaorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]]|allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Viljandi praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis. See eraldati [[1784]]. aastal [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] aladest. Praostkond kuulub [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti piiskopkond]]a. Praost on [[Hedi Vilumaa]] ja abipraost [[Markus Haamer]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> {{Sisukord paremale}} Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Viljandi praostkonnas 14 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Halliste Püha Anna kogudus]] *[[Helme Maarja kogudus]] *[[Karksi Peetri kogudus]] *[[Kolga-Jaani Johannese kogudus]] *[[Kõpu Peetri kogudus]] *[[Mõisaküla kogudus]] *[[Paistu Maarja kogudus]] *[[Pilistvere Andrease kogudus]] *[[Põltsamaa Niguliste kogudus]] *[[Suure-Jaani Johannese kogudus]] *[[Taagepera Jaani kogudus]] *[[Tarvastu Peetri kogudus]] *[[Viljandi Jaani kogudus]] *[[Viljandi Pauluse kogudus]] ==Praostkonna ajalugu== 1636. aastal loodi Liivimaal, [[superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid Pärnu ja [[Tartu praostkond|Tartu praostkon]]nad. [[Pärnu praostkond]]a kuulusid<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA11#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843, seite 11 </ref>[[Pärnumaa]] ja [[Viljandimaa]] [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Ruhja kihelkond|Ruhja]], [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Härgmäe kihelkond|Härgmäe]], [[Ēvele kihelkond|Ēvele]], [[Salatsi kihelkond|Salatsi]] kirikukihelkonnad, [[Vainiži piiskopilinnus|Vainiži]] [[Lossilään|lossilään]]. Pärnu praostkonna jaotamisest kahe - Pärnu ja Viljandi [[praost]]i vahel on andmeid 1671. aastast, Viljandi praostiks<ref>{{BBLD|0000000401558225|Forselius, Andreas (1637-1678)}}</ref> oli [[Põltsamaa Niguliste kogudus]]e pastor [[Andreas Forselius]]. 1740. aastast jagati Venemaa keisririigi [[Riia kubermang]]u Pärnu maakonna: 1) Pärnu; 2) Tori; 3) Helme; 4) Tarvastu; 5) Halliste ja Karksi; 6) Paistu; 7) Viljandi; 8) Suure-Jaani; 9) Saarde; 10) Audru; 11) Tõstamaa; 12) Pärnu-Jaagupi; 13) Vändra kihelkonnad (Pärnu- ja [[Viljandimaa]]l) [[Maakohus|maakoh]]tu ja Pärnu praostkonda<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA14#v=onepage&q&f=false seite 14] </ref>. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] asehalduskorra ajal (1784–1796), [[Viljandi kreis]]i moodustamisel nimetati Tartu kreisi [[Tartu praostkond|praostkonna]] 3. osa, ümber Viljandi praostkonnaks. [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord. 1804. aastal jagati Liivimaa põhjaosas asuvate praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Viljandi praostkonda kuulusid [[Helme kihelkond|Helme]], [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]] ja [[Viljandi kihelkond]]. [[Pilt:In line for church (but not for mass).jpg|pisi|[[Viljandi Jaani kirik]]]] [[File:Viljandi Pauluse kirik,19 saj.jpg|pisi|[[Viljandi Pauluse kirik]]]] Vastavalt [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]le, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]] [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna]] Viljandi praostkonda (saksa keeles ''Fellinsche Präpositur'') kuulusid [[Viljandi kreis]]i kihelkondade ja Viljandi linna kiriku kogudused: *[[Viljandi Jaani kogudus|Viljandi linnakogudus]], [[Viljandi Jaani kirik]] (''Fellin, Stadt''), [[Viljandi kihelkond]], *[[Viljandi Pauluse kogudus|Viljandi maakogudus]], [[Viljandi Pauluse kirik]]us ja [[Kõpu Peetri kogudus]], [[Kõpu Peetri kirik]]us (''Fellin und Köppo'') *[[Tarvastu Peetri kogudus]], [[Tarvastu Peetri kirik]]us (''Tarwast''), [[Tarvastu kihelkond]], *[[Paistu Maarja kogudus]], [[Paistu Maarja kirik]]us (''Paistel''), [[Paistu kihelkond]], *[[Helme Maarja kogudus]], [[Helme Püha Neitsi Maarja kirik]]us ja [[Taagepera Jaani kogudus]], [[Taagepera Jaani kirik]]us (''Helmet und Wagenküll''), [[Helme kihelkond]], *[[Põltsamaa Niguliste kogudus]], [[Põltsamaa Niguliste kirik]]us (''Oberpahlen''), [[Põltsamaa kihelkond]], *[[Pilistvere Andrease kogudus]], [[Pilistvere kirik]] (''Pillistfer, St. Andreas-Kirche''), [[Pilistvere kihelkond]], *[[Kolga-Jaani Johannese kogudus]], [[Kolga-Jaani kirik]]us (''Klein St. Johannis''), [[Kolga-Jaani kihelkond]], *[[Suure-Jaani Johannese kogudus]], [[Suure-Jaani kirik]]us (''Groß St. Johannis''), [[Suure-Jaani kihelkond]], 20. sajandi alguses olid Viljandi praostkonna [[Kirikukihelkond|kirikukihelkon]]nad [[Viljandi kreis]]is [[Viljandimaa]]l: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]]-[[Kõpu kihelkond]], Viljandi linna khk, [[Pilistvere kihelkond]], [[Tarvastu kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Paistu kihelkond]], [[Põltsamaa kihelkond]], [[Suure-Jaani kihelkond]], [[Kolga-Jaani kihelkond]]<ref>Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale], 1910, lk [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/85 79]-[https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/86 80]</ref>. 1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1919 vastuvõetud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis [[Eestimaa konsistoorium]]ile. ==Viljandi praostkonna praoste== *1804–1812, [[Johann Georg Schnell]] *1813–1814, [[Karl Gottlob Hoffmann]] *.. *1820–1842, [[Franz Ludwig Rücker]] *1842–1853, [[Georg Leonhard Schnell]] *1854–1872, [[Paul Carlblom]] *1873–1875, [[Ferdinand Dietrich Nicolai Hörschelmann]] *1876–1883, [[Liborius Gustav Wilhelm Krüger]] *1884–1898, [[August Jakob Westrèn-Doll]] *1898–1920, [[Mihkel Jürmann]] *1920–1935, [[Bernhard Steinberg]] *1948–1949, [[Henn Unt]] *1949–1967, [[Alfred Tooming]] *1967–1978, [[Martin Terasmaa]] *1978–1993, [[Herbert Kuurme]] *1991–1997, [[Joel Luhamets]] *1997–2004, [[Jaan Tammsalu]] *2007–2024, [[Marko Tiitus]] *2024– [[Hedi Vilumaa]] ==Vaata ka== *[[Viljandi kreis]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA94#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 94 *[[Carl Eduard Napiersky|Dr. Napiersky's]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b2a2cd8b-7839-43c9-a1f1-4943cd3fb3c7/content Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland] fortgesetzt von [[August von Keussler|August Wilhelm von Keussler]] (Keußler). Riga 1877, seite 31-33 [[Kategooria:EELK praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Viljandi praostkond| ]] [[Kategooria:Viljandi kreis]] [[Kategooria:Viljandi maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]] muqiznoiis0dul9jkbgopz72m2ss3gx 7174246 7174240 2026-06-16T18:40:04Z Pkala 18634 7174246 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Viljandi praostkond |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = [[1784]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = |piirkond = [[Viljandi maakond]] |liikmed = |keeled = | juht_nimetus = praost | juht_nimi = [[Hedi Vilumaa]] | juht2_nimetus = abipraost | juht2_nimi = [[Markus Haamer]] | kõrgemalseisev_asutus = [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti piiskopkond]] |emaorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Viljandi praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis. See eraldati [[1784]]. aastal [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] aladest. Praostkond kuulub [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti piiskopkond]]a. Praost on [[Hedi Vilumaa]] ja abipraost [[Markus Haamer]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> {{Sisukord paremale}} Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Viljandi praostkonnas 14 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Halliste Püha Anna kogudus]] *[[Helme Maarja kogudus]] *[[Karksi Peetri kogudus]] *[[Kolga-Jaani Johannese kogudus]] *[[Kõpu Peetri kogudus]] *[[Mõisaküla kogudus]] *[[Paistu Maarja kogudus]] *[[Pilistvere Andrease kogudus]] *[[Põltsamaa Niguliste kogudus]] *[[Suure-Jaani Johannese kogudus]] *[[Taagepera Jaani kogudus]] *[[Tarvastu Peetri kogudus]] *[[Viljandi Jaani kogudus]] *[[Viljandi Pauluse kogudus]] ==Praostkonna ajalugu== 1636. aastal loodi Liivimaal, [[superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid Pärnu ja [[Tartu praostkond|Tartu praostkon]]nad. [[Pärnu praostkond]]a kuulusid<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA11#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843, seite 11 </ref>[[Pärnumaa]] ja [[Viljandimaa]] [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Ruhja kihelkond|Ruhja]], [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Härgmäe kihelkond|Härgmäe]], [[Ēvele kihelkond|Ēvele]], [[Salatsi kihelkond|Salatsi]] kirikukihelkonnad, [[Vainiži piiskopilinnus|Vainiži]] [[Lossilään|lossilään]]. Pärnu praostkonna jaotamisest kahe - Pärnu ja Viljandi [[praost]]i vahel on andmeid 1671. aastast, Viljandi praostiks<ref>{{BBLD|0000000401558225|Forselius, Andreas (1637-1678)}}</ref> oli [[Põltsamaa Niguliste kogudus]]e pastor [[Andreas Forselius]]. 1740. aastast jagati Venemaa keisririigi [[Riia kubermang]]u Pärnu maakonna: 1) Pärnu; 2) Tori; 3) Helme; 4) Tarvastu; 5) Halliste ja Karksi; 6) Paistu; 7) Viljandi; 8) Suure-Jaani; 9) Saarde; 10) Audru; 11) Tõstamaa; 12) Pärnu-Jaagupi; 13) Vändra kihelkonnad (Pärnu- ja [[Viljandimaa]]l) [[Maakohus|maakoh]]tu ja Pärnu praostkonda<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA14#v=onepage&q&f=false seite 14] </ref>. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] asehalduskorra ajal (1784–1796), [[Viljandi kreis]]i moodustamisel nimetati Tartu kreisi [[Tartu praostkond|praostkonna]] 3. osa, ümber Viljandi praostkonnaks. [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord. 1804. aastal jagati Liivimaa põhjaosas asuvate praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Viljandi praostkonda kuulusid [[Helme kihelkond|Helme]], [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]] ja [[Viljandi kihelkond]]. [[Pilt:In line for church (but not for mass).jpg|pisi|[[Viljandi Jaani kirik]]]] [[File:Viljandi Pauluse kirik,19 saj.jpg|pisi|[[Viljandi Pauluse kirik]]]] Vastavalt [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]le, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]] [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna]] Viljandi praostkonda (saksa keeles ''Fellinsche Präpositur'') kuulusid [[Viljandi kreis]]i kihelkondade ja Viljandi linna kiriku kogudused: *[[Viljandi Jaani kogudus|Viljandi linnakogudus]], [[Viljandi Jaani kirik]] (''Fellin, Stadt''), [[Viljandi kihelkond]], *[[Viljandi Pauluse kogudus|Viljandi maakogudus]], [[Viljandi Pauluse kirik]]us ja [[Kõpu Peetri kogudus]], [[Kõpu Peetri kirik]]us (''Fellin und Köppo'') *[[Tarvastu Peetri kogudus]], [[Tarvastu Peetri kirik]]us (''Tarwast''), [[Tarvastu kihelkond]], *[[Paistu Maarja kogudus]], [[Paistu Maarja kirik]]us (''Paistel''), [[Paistu kihelkond]], *[[Helme Maarja kogudus]], [[Helme Püha Neitsi Maarja kirik]]us ja [[Taagepera Jaani kogudus]], [[Taagepera Jaani kirik]]us (''Helmet und Wagenküll''), [[Helme kihelkond]], *[[Põltsamaa Niguliste kogudus]], [[Põltsamaa Niguliste kirik]]us (''Oberpahlen''), [[Põltsamaa kihelkond]], *[[Pilistvere Andrease kogudus]], [[Pilistvere kirik]] (''Pillistfer, St. Andreas-Kirche''), [[Pilistvere kihelkond]], *[[Kolga-Jaani Johannese kogudus]], [[Kolga-Jaani kirik]]us (''Klein St. Johannis''), [[Kolga-Jaani kihelkond]], *[[Suure-Jaani Johannese kogudus]], [[Suure-Jaani kirik]]us (''Groß St. Johannis''), [[Suure-Jaani kihelkond]], 20. sajandi alguses olid Viljandi praostkonna [[Kirikukihelkond|kirikukihelkon]]nad [[Viljandi kreis]]is [[Viljandimaa]]l: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]]-[[Kõpu kihelkond]], Viljandi linna khk, [[Pilistvere kihelkond]], [[Tarvastu kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Paistu kihelkond]], [[Põltsamaa kihelkond]], [[Suure-Jaani kihelkond]], [[Kolga-Jaani kihelkond]]<ref>Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale], 1910, lk [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/85 79]-[https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/86 80]</ref>. 1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1919 vastuvõetud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis [[Eestimaa konsistoorium]]ile. ==Viljandi praostkonna praoste== *1804–1812, [[Johann Georg Schnell]] *1813–1814, [[Karl Gottlob Hoffmann]] *.. *1820–1842, [[Franz Ludwig Rücker]] *1842–1853, [[Georg Leonhard Schnell]] *1854–1872, [[Paul Carlblom]] *1873–1875, [[Ferdinand Dietrich Nicolai Hörschelmann]] *1876–1883, [[Liborius Gustav Wilhelm Krüger]] *1884–1898, [[August Jakob Westrèn-Doll]] *1898–1920, [[Mihkel Jürmann]] *1920–1935, [[Bernhard Steinberg]] *1948–1949, [[Henn Unt]] *1949–1967, [[Alfred Tooming]] *1967–1978, [[Martin Terasmaa]] *1978–1993, [[Herbert Kuurme]] *1991–1997, [[Joel Luhamets]] *1997–2004, [[Jaan Tammsalu]] *2007–2024, [[Marko Tiitus]] *2024– [[Hedi Vilumaa]] ==Vaata ka== *[[Viljandi kreis]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA94#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 94 *[[Carl Eduard Napiersky|Dr. Napiersky's]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b2a2cd8b-7839-43c9-a1f1-4943cd3fb3c7/content Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland] fortgesetzt von [[August von Keussler|August Wilhelm von Keussler]] (Keußler). Riga 1877, seite 31-33 [[Kategooria:EELK praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Viljandi praostkond| ]] [[Kategooria:Viljandi kreis]] [[Kategooria:Viljandi maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]] fkl933wstjpvp25v5uz6asfp4hnf8xu 7174248 7174246 2026-06-16T18:41:45Z Pkala 18634 7174248 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Viljandi praostkond |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = [[1784]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = |piirkond = [[Viljandi maakond]] |liikmed = |keeled = | juht_nimetus = praost | juht_nimi = [[Hedi Vilumaa]] | juht2_nimetus = abipraost | juht2_nimi = [[Markus Haamer]] | emaorg = [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti piiskopkond]] |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Viljandi praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis. See eraldati [[1784]]. aastal [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] aladest. Praostkond kuulub [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti piiskopkond]]a. Praost on [[Hedi Vilumaa]] ja abipraost [[Markus Haamer]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> {{Sisukord paremale}} Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Viljandi praostkonnas 14 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Halliste Püha Anna kogudus]] *[[Helme Maarja kogudus]] *[[Karksi Peetri kogudus]] *[[Kolga-Jaani Johannese kogudus]] *[[Kõpu Peetri kogudus]] *[[Mõisaküla kogudus]] *[[Paistu Maarja kogudus]] *[[Pilistvere Andrease kogudus]] *[[Põltsamaa Niguliste kogudus]] *[[Suure-Jaani Johannese kogudus]] *[[Taagepera Jaani kogudus]] *[[Tarvastu Peetri kogudus]] *[[Viljandi Jaani kogudus]] *[[Viljandi Pauluse kogudus]] ==Praostkonna ajalugu== 1636. aastal loodi Liivimaal, [[superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid Pärnu ja [[Tartu praostkond|Tartu praostkon]]nad. [[Pärnu praostkond]]a kuulusid<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA11#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843, seite 11 </ref>[[Pärnumaa]] ja [[Viljandimaa]] [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Ruhja kihelkond|Ruhja]], [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Härgmäe kihelkond|Härgmäe]], [[Ēvele kihelkond|Ēvele]], [[Salatsi kihelkond|Salatsi]] kirikukihelkonnad, [[Vainiži piiskopilinnus|Vainiži]] [[Lossilään|lossilään]]. Pärnu praostkonna jaotamisest kahe - Pärnu ja Viljandi [[praost]]i vahel on andmeid 1671. aastast, Viljandi praostiks<ref>{{BBLD|0000000401558225|Forselius, Andreas (1637-1678)}}</ref> oli [[Põltsamaa Niguliste kogudus]]e pastor [[Andreas Forselius]]. 1740. aastast jagati Venemaa keisririigi [[Riia kubermang]]u Pärnu maakonna: 1) Pärnu; 2) Tori; 3) Helme; 4) Tarvastu; 5) Halliste ja Karksi; 6) Paistu; 7) Viljandi; 8) Suure-Jaani; 9) Saarde; 10) Audru; 11) Tõstamaa; 12) Pärnu-Jaagupi; 13) Vändra kihelkonnad (Pärnu- ja [[Viljandimaa]]l) [[Maakohus|maakoh]]tu ja Pärnu praostkonda<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA14#v=onepage&q&f=false seite 14] </ref>. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] asehalduskorra ajal (1784–1796), [[Viljandi kreis]]i moodustamisel nimetati Tartu kreisi [[Tartu praostkond|praostkonna]] 3. osa, ümber Viljandi praostkonnaks. [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord. 1804. aastal jagati Liivimaa põhjaosas asuvate praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Viljandi praostkonda kuulusid [[Helme kihelkond|Helme]], [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]] ja [[Viljandi kihelkond]]. [[Pilt:In line for church (but not for mass).jpg|pisi|[[Viljandi Jaani kirik]]]] [[File:Viljandi Pauluse kirik,19 saj.jpg|pisi|[[Viljandi Pauluse kirik]]]] Vastavalt [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]le, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]] [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna]] Viljandi praostkonda (saksa keeles ''Fellinsche Präpositur'') kuulusid [[Viljandi kreis]]i kihelkondade ja Viljandi linna kiriku kogudused: *[[Viljandi Jaani kogudus|Viljandi linnakogudus]], [[Viljandi Jaani kirik]] (''Fellin, Stadt''), [[Viljandi kihelkond]], *[[Viljandi Pauluse kogudus|Viljandi maakogudus]], [[Viljandi Pauluse kirik]]us ja [[Kõpu Peetri kogudus]], [[Kõpu Peetri kirik]]us (''Fellin und Köppo'') *[[Tarvastu Peetri kogudus]], [[Tarvastu Peetri kirik]]us (''Tarwast''), [[Tarvastu kihelkond]], *[[Paistu Maarja kogudus]], [[Paistu Maarja kirik]]us (''Paistel''), [[Paistu kihelkond]], *[[Helme Maarja kogudus]], [[Helme Püha Neitsi Maarja kirik]]us ja [[Taagepera Jaani kogudus]], [[Taagepera Jaani kirik]]us (''Helmet und Wagenküll''), [[Helme kihelkond]], *[[Põltsamaa Niguliste kogudus]], [[Põltsamaa Niguliste kirik]]us (''Oberpahlen''), [[Põltsamaa kihelkond]], *[[Pilistvere Andrease kogudus]], [[Pilistvere kirik]] (''Pillistfer, St. Andreas-Kirche''), [[Pilistvere kihelkond]], *[[Kolga-Jaani Johannese kogudus]], [[Kolga-Jaani kirik]]us (''Klein St. Johannis''), [[Kolga-Jaani kihelkond]], *[[Suure-Jaani Johannese kogudus]], [[Suure-Jaani kirik]]us (''Groß St. Johannis''), [[Suure-Jaani kihelkond]], 20. sajandi alguses olid Viljandi praostkonna [[Kirikukihelkond|kirikukihelkon]]nad [[Viljandi kreis]]is [[Viljandimaa]]l: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]]-[[Kõpu kihelkond]], Viljandi linna khk, [[Pilistvere kihelkond]], [[Tarvastu kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Paistu kihelkond]], [[Põltsamaa kihelkond]], [[Suure-Jaani kihelkond]], [[Kolga-Jaani kihelkond]]<ref>Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale], 1910, lk [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/85 79]-[https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/86 80]</ref>. 1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1919 vastuvõetud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis [[Eestimaa konsistoorium]]ile. ==Viljandi praostkonna praoste== *1804–1812, [[Johann Georg Schnell]] *1813–1814, [[Karl Gottlob Hoffmann]] *.. *1820–1842, [[Franz Ludwig Rücker]] *1842–1853, [[Georg Leonhard Schnell]] *1854–1872, [[Paul Carlblom]] *1873–1875, [[Ferdinand Dietrich Nicolai Hörschelmann]] *1876–1883, [[Liborius Gustav Wilhelm Krüger]] *1884–1898, [[August Jakob Westrèn-Doll]] *1898–1920, [[Mihkel Jürmann]] *1920–1935, [[Bernhard Steinberg]] *1948–1949, [[Henn Unt]] *1949–1967, [[Alfred Tooming]] *1967–1978, [[Martin Terasmaa]] *1978–1993, [[Herbert Kuurme]] *1991–1997, [[Joel Luhamets]] *1997–2004, [[Jaan Tammsalu]] *2007–2024, [[Marko Tiitus]] *2024– [[Hedi Vilumaa]] ==Vaata ka== *[[Viljandi kreis]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA94#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 94 *[[Carl Eduard Napiersky|Dr. Napiersky's]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b2a2cd8b-7839-43c9-a1f1-4943cd3fb3c7/content Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland] fortgesetzt von [[August von Keussler|August Wilhelm von Keussler]] (Keußler). Riga 1877, seite 31-33 [[Kategooria:EELK praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Viljandi praostkond| ]] [[Kategooria:Viljandi kreis]] [[Kategooria:Viljandi maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]] lq7bj506tlf1rikba3drudpg52kid52 0 212717 7174227 7173914 2026-06-16T18:15:35Z Pkala 18634 Lisasin Pärnu praostkonna piiskopkonna, praosti, abipraosti ja koguduste arvu viite. Allikas: EELK Teatmik 2026. 7174227 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon |Nimi = Pärnu praostkond |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = [[1637]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = [[Pärnu]] |asukoht = |piirkond = [[Pärnu maakond]] |liikmed = |keeled = | juht_nimetus = praost | juht_nimi = [[Toomas Nigola]] | juht2_nimetus = abipraost | juht2_nimi = [[Tauno Teder]] |peaorgan = |emaorg = [[EELK Saare-Lääne piiskopkond]] |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Pärnu praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis. See moodustati [[1637]]. aastal [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] [[diötsees]]i (välja arvatud [[stift]]i) aladest. Praostkond kuulub [[EELK Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkond]]a. Praost on [[Toomas Nigola]] ja abipraost [[Tauno Teder]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> [[Pilt:Parnu Old Town Street3.JPG|pisi|[[Pärnu Eliisabeti kirik]]]] {{Sisukord paremale}} Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Pärnu praostkonnas 12 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Audru Püha Risti kogudus]] *[[Häädemeeste Miikaeli kogudus]] *[[Pärnu Eliisabeti kogudus]] *[[Pärnu-Jakobi kogudus]] *[[Saarde Katariina kogudus]] *[[Sindi kogudus]] *[[Tahkuranna kogudus]] *[[Tori Püha Jüri kogudus]] *[[Treimani kogudus]] *[[Tõstamaa Maarja kogudus]] *[[Vigala Maarja kogudus]] *[[Vändra Martini kogudus]] Pärnu praostkonda on kuulunud: *[[Käru kogudus]] (oli omal ajal Vändra abikogudus) ==Ajalugu== [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] 1630. aastal moodustati Pärnu kreis (maakond), mille koosseisu kuulusid ka endine [[Viljandi staarostkond]] ja osa Loode-Läti alasid. 1636. aastal loodi Liivimaal, [[superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel [[Liivimaa kindralkubermang]]us<ref>1629. aastal moodustati Liivi-, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang</ref> kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid [[Narva praostkond|Narva]], Pärnu ja [[Tartu praostkond|Tartu praostkon]]nad. Pärnu praostkonda kuulusid<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA11#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843, seite 11 </ref>[[Pärnumaa]] ja [[Viljandimaa]] [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Ruhja kihelkond|Ruhja]], [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Härgmäe kihelkond|Härgmäe]], [[Ēvele kihelkond|Ēvele]], [[Salatsi kihelkond|Salatsi]] kirikukihelkonnad, [[Vainiži piiskopilinnus|Vainiži]] [[Lossilään|lossilään]]. Liivimaa praostkonnad jagati [[Konsistoriaalringkond|konsistoriaalringkond]]adeks, mille eesotsas olid [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]ile alluvad [[Alamkonsistoorium|alamkonsistoorium]]id. Allkonsistooriumide juhatajaks oli maakohtunik, tema kõrval praost ja veel 2 vaimulikku ja 2 ilmlikku assessorit<ref>[[Olaf Sild]]. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/62f7f02d-083b-403d-883a-174ba11ac75c/content Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni]. [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised]] B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 76</ref>. Pärnu praostkonna jaotamisest kahe - Pärnu ja [[Viljandi praostkond|Viljandi]] [[praost]]i vahel on andmeid 1671. aastast. [[Pärnu kreis]]i praostina tegutses 1670. aastast Kasper Eggerus<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestikirikeelk/1926/04/01/6 Rannu kiriku ajalugu ja tähtsamad mälestusmärgid.], Eesti Kirik, nr. 13, 1 aprill 1926</ref>. 1690. aastast oli Pärnu kreisi praost [[Stefan Callenius]]. Ka [[Tartu praostkond|Tartu praostkon]]nas pandi lisaks ametisolnud praost [[Justus Johann Neubau]]le, ametisse veel kaks praosti, praostid nummerdati: Tartumaa 1., 2. ja 3. osa praostid.<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2024/voru-praostkonna-ajalugu-op-kristjan-luhametsa-poolt-kokku-voetuna/ Võru praostkonna ajalugu], e-kirik.eelk.ee, 28. oktoober 2024</ref> Venemaa keisririigi valitsusajal, 1740. aastast jagati Venemaa keisririigi [[Riia kubermang]]u Pärnu maakonna: 1) Pärnu; 2) Tori; 3) Helme; 4) Tarvastu; 5) Halliste ja Karksi; 6) Paistu; 7) Viljandi; 8) Suure-Jaani; 9) Saarde; 10) Audru; 11) Tõstamaa; 12) Pärnu-Jaagupi; 13) Vändra kihelkonnad (Pärnu- ja [[Viljandimaa]]l) [[Maakohus|maakoh]]tu ja Pärnu praostkonda<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA14#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 14 </ref>. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] asehalduskorra ajal (1784–1796) nimetati Pärnu 2. praostkond ümber [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonnaks]]. [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord. 1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate [[Liivimaa kubermang]]u praostkondade piirid ümber, sh taastati [[Viljandi praostkond]]. Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond. Vastavalt [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]le, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]] [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna]] Pärnu praostkonda (saksa keeles ''Pernausche Präpositur'') kuulusid [[Pärnu kreis]]i kihelkondade ja Pärnu linna kiriku kogudused: *[[Pärnu Eliisabeti kirik]]u [[Pärnu Eliisabeti kogudus|eesti kogudus]] (''Estnische St. Elisabeth-Kirche in Pernau''), [[Pärnu kihelkond]] ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond, *[[Tõstamaa Maarja kogudus]], [[Tõstamaa kirik]]us ja [[Kihnu Nikolaose kogudus]], [[Kihnu kirik]]us (''Testama und Kühno''), [[Tõstamaa kihelkond]], *[[Vändra Martini kogudus]], [[Vändra kirik]]us ja [[Käru kogudus]], [[Käru kirik]]us (''Fennern und Kerro''), [[Vändra kihelkond]] *[[Saarde Katariina kogudus]], [[Saarde Katariina kirik]]us (''Saara''), [[Saarde kihelkond]], *[[Pärnu-Jakobi kogudus]] [[Pärnu-Jaagupi kirik]]us ja [[Kergu Andrease kirik]]us (1708–1942) (''St. Jacobi und Kerkau''), [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]], *[[Tori kogudus]] [[Tori kirik]]us (''Torgel'') ja Häädemeeste abikirikus (aastast [[1862]] [[Häädemeeste Mihkli kirik]]us, kogudus iseseisvus [[Häädemeeste Miikaeli kogudus]]eks) (''Gudmannsbach''), [[Tori kihelkond]], *[[Audru Püha Risti kogudus]], [[Audru Püha Risti kirik]]us (''Audern''), [[Audru kihelkond]], *[[Halliste Püha Anna kogudus]], [[Halliste Püha Anna kirik]]us ja [[Karksi Peetri kogudus]], [[Karksi Peetri kirik]]us (''Hallist und Karkus''), [[Halliste kihelkond]]. 20. sajandi alguses olid Pärnu praostkonna [[Kirikukihelkond|kirikukihelkon]]nad [[Pärnu kreis]]is [[Pärnumaa]]l: Pärnu linna Saksa [[Pärnu Nikolai kogudus|Nigula khk]], [[Pärnu Eliisabeti kogudus|Pärnu Eliisabeti]] khk, [[Audru kihelkond]], [[Tõstamaa kihelkond]], [[Mihkli kihelkond]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Jakobi kihelkond]], [[Vändra kihelkond]], [[Tori kihelkond]], [[Häädemeeste kihelkond]], [[Saarde kihelkond]], [[Halliste kihelkond]], [[Karksi kihelkond]]<ref>[https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/85 Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale], 1910, lk 79</ref>. 1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1918. aastal ühendati [[Liivimaa kubermang]]u [[Lõuna-Eesti]] ala ka kiriklikult Eestimaaga. 18.02.1919 kinnitatud [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsus]]e määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis [[Eestimaa konsistoorium]]ile. ==Praostid== *1749–1767, [[Johann Friedrich Körber]], *1786–1811, [[Johann Christian Lisch]], *1811–1828, [[Karl Ernst von Berg]], *1828–1835, [[Heinrich Bochmann]], *1836<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA19#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 19</ref>–1855, [[Johann Wilhelm Schneider]], *1856–1863, [[Ernst Wilhelm Woldemar Schultz]], *1864–1869, [[Christian Heinrich Friedrich Lenz]], *1870–1877, [[Ernst Magnus Schneider]], *1877–1883, [[Bernhard Kaehlbrandt]], *1884–1908, [[Julius Leo Immanuel Girgensohn]], *1908–1910, [[Paul Alexander Robert Hörschelmann]], *1911–1929, [[Woldemar Schultz]] *1930–1941, [[August Arumäe]], *1941–1945, [[Johan Reidak]], *1945–1953, [[Hillar Põld]] *1953–1963, [[Albert Roosvalt]], *1963–1990, [[Richard Võlli]] *1990–2005, [[Andres Põder]] *2005–2016, [[Enn Auksmann]] *2017–2024, [[Tõnu Taremaa]] *2025–, [[Toomas Nigola]] ==Vaata ka== *[[Pärnu kreis]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Carl Eduard Napiersky|Dr. Napiersky's]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b2a2cd8b-7839-43c9-a1f1-4943cd3fb3c7/content Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland] fortgesetzt von [[August von Keussler|August Wilhelm von Keussler]] (Keußler). Riga 1877, seite 33-35 [[Kategooria:Praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Pärnu praostkond| ]] [[Kategooria:Pärnu kreis]] [[Kategooria:Pärnu maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]] hb2mik4kituuxbpr4fz4h9sv717sbbx 0 212718 7174256 7173909 2026-06-16T18:51:53Z Pkala 18634 Ühtlustasin Viru praostkonna koguduste loendis Narva koguduse nime Teatmikuga. Allikas: EELK Teatmik 2026. 7174256 wikitext text/x-wiki {{Asutus | Nimi = Viru praostkond | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = | moodustatud = [[1627]] | likvideeritud = | tüüp = | eesmärk = | peakorter = [[Rakvere]] | asukoht = [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk]] 19, 44307 Rakvere | piirkond = [[Lääne-Virumaa]] ja [[Ida-Virumaa]] | juht_nimetus = praost | juht_nimi = [[Tauno Toompuu]] | juht2_nimetus = abipraost | juht2_nimi = [[Urmas Karileet]] | kõrgemalseisev_asutus = [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond|Põhja-Eesti piiskopkond]] | alluv_asutus = vt. Viru praostkonna kogudused | töötajad = | eelarve = | veebileht = [http://virupraostkond.eu/ EELK Viru praostkonna koduleht] }} [[EELK]] '''Viru praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis, mis moodustati [[1627]]. aastal. [[Praostkond]] on [[Virumaa]]l asuvate [[kogudus]]te koondis. Praostkonna [[praost]]i ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna [[pastor]]itest. Viru praostkond kuulub [[Põhja-Eesti piiskopkond]]a. Praost on [[Tauno Toompuu]] ja abipraost [[Urmas Karileet]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> ==Viru praostkonna kogudused== Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Viru praostkonnas 19 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Haljala Püha Mauritiuse kogudus]] *[[Iisaku kogudus]] *[[Illuka kogudus]] *[[Ilumäe kogudus]] *[[Jõhvi Mihkli kogudus]] *[[Kadrina Katariina kogudus]] *[[Kunda kogudus]] *[[Käsmu kogudus]] *[[Lüganuse Ristija Johannese kogudus]] *[[Narva Aleksandri kogudus|Narva Maarja kogudus]] *[[Narva-Jõesuu Niguliste kogudus]] *[[Pühajõe kogudus]] *[[Rakvere Kolmainu kogudus]] *[[Simuna Siimona ja Juuda kogudus]] *[[Tamsalu Lunastaja kogudus]] *[[Tudulinna Rahu kogudus]] *[[Viru-Jaakobi kogudus]] *[[Viru-Nigula kogudus]] *[[Väike-Maarja kogudus]] ==Ajalugu== 1627. aastal nimetas Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]]i poolt [[Eestimaa]]le kohalikku [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|luteri kirik]]u kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse Harjumaa, [[Järva praostkond|Järva]], Viru, [[Maa-Lääne praostkond|Maa-Lääne]], [[Ranna-Lääne praostkond|Ranna-Lääne]] ja [[Saarte-Lääne praostkond]]a [[praost]]id. {{vaata|praostkond|kirikukihelkond|Evangeelne luterlik kirik Eestis}} [[1772]]. aastal moodustati Virumaa idaosast [[Alutaguse praostkond]], kuhu kuulusid [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]], [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula]] ja [[Vaivara kihelkond]]. [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] kehtestatud [[Asehalduskord|asehalduskor]]ra ajal (1784—1796) moodustati igas [[kreis]]is eraldi praostkond. Eestimaal säilis kaheksa ja Liivimaal neli praostkonda, kuid nende piirid muutusid vastavalt uutele kreisipiiridele. [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] [[Viru kreis]]i kuulusid: *[[Rakvere praostkond|Rakvere 1. praostkond]]: [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]], [[Simuna kihelkond]], praost [[Johannes Georg Borge]]<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=241 lk. 225]</ref> *[[Rakvere 2. praostkond]]: [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]], [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Vaivara kihelkond]] - [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse]]l. Aseahalduskorralduseaegsed muudatused annulleeriti keiser [[Paul I]] poolt [[26. veebruar]]il [[1797]] ja taastati asehalduskorraeelne halduskord. See tähendas ka endisaegsete praostkondade süsteemi taastamist. 28. detsembril 1832 kinnitas tsaar [[Nikolai I]] Venemaa [[1832. aasta kirikuseadus|evangeelse luterliku kiriku seaduse]] koos selle juurde kuuluvate vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega, millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kirikuseaduse kohaselt oli nii Eesti- kui ka Liivimaa jaotatud kaheksasse praostkonda. Viru praostkond kuulus [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond]]a, mida haldas [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]. [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]ga moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad, [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|VELK Eestimaa konsistooriumiringkonnas]] olid Virumaa praostkonnas (saksa k. ''Propst-Sprengel Wierland''<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 19-25</ref>): *[[Simuna Siimona ja Juuda kogudus]], [[Simuna Siimona ja Juuda kirik]]us (''St. Simonis'') *[[Kadrina Katariina kogudus]], [[Kadrina kirik]]us ja [[Ilumäe kogudus]] [[Ilumäe kirik]]us (''St. Catharinen und Illomägi'') *[[Viru-Jaakobi kogudus]] [[Viru-Jaagupi kirik]]us; abikirik [[Tudulinna Rahu kogudus]] [[Tudulinna kirik]] (''St. Jacobi, Filial Tuddolin'') *[[Väike-Maarja kogudus]], [[Väike-Maarja kirik]]us (''Klein St. Marien'') *[[Haljala Püha Mauritiuse kogudus]], [[Haljala Püha Mauritiuse kirik]]us; abikirik [[Käsmu kogudus]]el, [[Pihlaspea]]l ja [[Vainupea]]l (''Haljal, Filial Kasperwieck, Pichlaspäh und Wainopäh'') *[[Rakvere Kolmainu kogudus]], [[Rakvere Kolmainu kirik]]us (''Wesenberg'').<ref>"Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher im Gouvernement Estland belegenen Güter, Pastorate und Landstellen", im Rigascher Almanach für 1862, S. 159–174</ref> [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|Eesti haldusjaotus 1925. aastal. Viru maakonna territooriumil olid kiriklikud EELK Viru praostkond ja [[Narva-Alutaguse praostkond]]]] 20. sajandi alguses olid Viru praostkonna [[Kirikukihelkond|kirikukihelkon]]nad [[Rakvere kreis]]is [[Virumaa]]l: [[Viru-Jaagupi kihelkond|Jakobi kihelkond]], [[Rakvere kihelkond]], [[Kadrina kihelkond]], [[Haljala kihelkond]], [[Väike-Maarja kihelkond]], [[Simuna kihelkond]]<ref>[https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/81 Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale], 1910, lk 75</ref>. [[Rakvere kreis]]i aladel tegutses ka [[Alutaguse praostkond]]. Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i toimunud riigivalitsuses ja haldusterritooriumite muudatustega ühendati senised eestlastega asustatud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti alad 30. märtsil 1917 administratiivselt [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermanguga]] ning 31. maist kuni 1. juunini 1917 Tartus toimunud I kirikukongressile võeti vastu otsuse kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna. 1951. aastal liideti Viru praostkonnaga [[Narva-Alutaguse praostkond]]. ==Viru(maa) praostkonna praostid== *1633–1638, [[Heinrich Stahl]], Viru praostkonna [[praost]] ja 1633–1638 [[Kadrina Katariina kogudus|Kadrina Katariina koguduse]] [[pastor]] *1674–1684, [[Johann Engelhardt Bender]], Viru ja Alutaguse praost, [[Väike-Maarja kogudus]]e pastor *1704–1705, [[Joacim Schwieger]], Viru praost ja [[Simuna Siimona ja Juuda kogudus]]e pastor *1706–1710, [[Johann Meister]], Virumaa praost ja Kadrina Katariina koguduse pastor *1711–1729, [[Vonstans von Geldern]], Virumaa praost ja Haljala Püha Mauritiuse koguduse pastor *1731–1733, [[Georg Handtwig]], Viru ja [[Alutaguse praostkond|Alutaguse]] praost, 1711–1733 [[Kadrina Katariina kogudus]]e pastor *1734–1750, [[Paul Johann Kniper]], Viru praost ja Jõhvi koguduse pastor *1751–1753, [[Christoph Friesell]], Virumaa praost, [[Väike-Maarja kogudus]]e pastor *1759–1778, [[Johann Georg Borge]] (1712–1782), Virumaa praost<ref>[[Olaf Sild]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/67287b25-5c18-4d63-83ba-396b868c2af6/content August Hermann Francke' mõjud meie maal.], Usuteadusline Ajakiri, Märts 1928 nr 3, lk 134</ref> [[Simuna Siimona ja Juuda kogudus]]e pastor :[[1772]]. aastal moodustati [[Alutaguse praostkond]] : [[Asehalduskord|Asehalduskor]]ra ajal (1784—1796) [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] [[Viru kreis]]is: [[Rakvere praostkond|Rakvere 1. praostkond]] ja [[Rakvere 2. praostkond]] *1788–1797, [[Thomas Sabler]], Virumaa praost, 1762–1797 [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus]]e pastor * 1812–1839, [[Abraham Nicolaus Winkler]], Virumaa praost, 1791–1835 [[Rakvere Kolmainu kogudus]]e pastor * 1839–1850, [[Friedrich August Hörschelmann]], Virumaa praost, 1798–1850 [[Viru-Jaakobi kogudus]]e pastor *1850–1872, [[Hugo Richard Paucker]], Virumaa praost, 1834–1872 [[Simuna Siimona ja Juuda kogudus]]e pastor *1871–1872, [[Carl Heinrich Friedemann Vogt]], Virumaa praost, 1844–1882 [[Lüganuse Ristija Johannese kogudus]]e pastor *1872–1890, [[Georg Michael von Paucker]], Virumaa praost, 1855–1890 [[Rakvere Kolmainu kogudus]]e pastor *1891–1904, [[Hugo Wilhelm Hoffmann]], Virumaa praost, 1870–1904 [[Viru-Jaakobi kogudus]]e pastor *1904–1933, [[Arthur Friedrich Wilhelm Hoffmann]], Virumaa praost, 1711–1733 [[Kadrina Katariina kogudus]]e pastor *1933–1941, [[Gustav Johannes Beermann]], Virumaa praost, 1919–1941 [[Kadrina Katariina kogudus|Kadrina Katariina koguduse]] ja 1919–1937 ka [[Ilumäe kogudus]]e pastor *1941–1948, [[Jaan Kiivit seenior]], Virumaa praost, [[Viru-Jaakobi kogudus]]e kirikuõpetaja :[[1. jaanuar]]il [[1951]] ühines [[Narva-Alutaguse praostkond]] Viru praostkonnaga. * 1951–1974 [[Jaan Varik]] * 1975–1991 [[August Laumets]] * 1992–1995 [[Peeter Kaldur]] * 1995-1997 praosti kt, 1997–2011 praost [[Avo Kiir]] * 2011–2015 [[Peeter Kaldur]] * 2015– [[Tauno Toompuu]] ==Vaata ka== *[[Narva-Alutaguse praostkond]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 4 [[Kategooria:Praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Viru praostkond| ]] [[Kategooria:Virumaa ajalugu]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Eestimaa konsistoriaalringkond]] p12f6r6ax86737fdxjq9lusxkf5dqec 0 212719 7174255 7058489 2026-06-16T18:50:00Z Pkala 18634 Lisasin Järva praostkonna abipraosti ning viite praosti, piiskopkonna ja koguduste arvu kohta. Allikas: EELK Teatmik 2026. 7174255 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Järva praostkond | pilt = Järva-Jaani kirik1.jpg | pildiallkiri = [[Järva-Jaani kirik]] | asutatud = 1627 | tüüp = | peakorter = [[Järva-Jaani]] | asukoht = Pikk 54, Järva-Jaani, 73301 Järvamaa | piirkond = [[Järva maakond|Järvamaa]] | juht_nimetus = praost | juht_nimi = [[Katrin-Helena Melder]] | juht2_nimetus = abipraost | juht2_nimi = Andres Tshumakov | peaorgan = [[Põhja-Eesti piiskopkond]]| emaorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] }} '''Järva praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis. See moodustati [[1627]]. aastal. See kuulub [[Põhja-Eesti piiskopkond]]a. Praost on [[Katrin-Helena Melder]] ja abipraost Andres Tshumakov.<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> == Kogudused == Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Järva praostkonnas 12 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Aegviidu Aleksandri kogudus]] *[[Ambla Maarja kogudus]] *[[Anna kogudus]] *[[Järva-Jaani Ristija Johannese kogudus]] *[[Järva-Madise Püha Matteuse kogudus]] *[[Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus]] *[[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]] *[[Käru kogudus]] *[[Paide Püha Risti kogudus]] *[[Tapa Jakobi kogudus]] *[[Türi Püha Martini kogudus]] *[[Vahastu kogudus]] Järva praostkonda on kuulunud: *[[Kadrina Katariina kogudus]] NB! praost [[Henn Unt]], kuulub praegu [[Viru praostkond]]a; *[[Ilumäe kogudus]], kuulub praegu [[Viru praostkond]]a. ==Ajalugu== 1627. aastal nimetas Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]]i poolt [[Eestimaa]]le kohalikku [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|luteri kirik]]u kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse [[Harju praostkond|Harju]], Järva, [[Viru praostkond|Viru]], [[Maa-Lääne praostkond|Maa-Lääne]], [[Ranna-Lääne praostkond|Ranna-Lääne]] ja [[Saarte-Lääne praostkond]]a [[praost]]id. [[Pilt:Paide Püha Risti kirik*.jpg|pisi|[[Paide Püha Risti kirik]]]] [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]ga moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad, [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|VELK Eestimaa konsistooriumiringkonnas]] olid Järva praostkonnas (saksa k. ''Propst-Sprengel Jerwen'')<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 22-25</ref>: *[[Järva-Jaani Ristija Johannese kogudus]], [[Järva-Jaani kirik]]us (''St. Johannis in Jerwen'') *[[Ambla Maarja kogudus]], [[Ambla Maarja kirik]]us (''Ampel'') *[[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]], [[Koeru kirik]]us (''St. Marien Magdalenen'') *[[Järva-Madise Püha Matteuse kogudus]], [[Järva-Madise kirik]]us (''St. Matthäi'') *[[Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus]], [[Järva-Peetri kirik]]us (''St. Petri'') *[[Türi Püha Martini kogudus]], [[Türi Martini kirik]]us (''Turgel'') *[[Paide Püha Risti kogudus]], [[Paide Püha Risti kirik]]us ning [[Anna kogudus]] [[Anna kirik]]us (''Weißenstein und St. Annen'').<ref>"Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher im Gouvernement Estland belegenen Güter, Pastorate und Landstellen", im Rigascher Almanach für 1862, S. 159–174</ref> 20. sajandi alguses olid Järva praostkonna [[Kirikukihelkond|kirikukihelkon]]nad [[Paide kreis]]is [[Järvamaa]]l: [[Järva-Jaani kihelkond]], [[Peetri kihelkond]], [[Paide kihelkond|Paide]] ja [[Anna kihelkond]], [[Koeru kihelkond]], [[Türi kihelkond]], [[Järva-Madise kihelkond|Madise kihelkond]], [[Ambla kihelkond]]<ref>Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910 lk [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/83 77]-[https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/84 78]</ref>. ==Praostide loend== Järva praostide mittetäielik loend: {| class="wikitable" !Ametiaastad !Pilt !Nimi !Eluaastad !Märkused |- |[[1627]]–|| ''puudub'' || [[Heinrich Stahl]]|| u 1600–1657 || [[Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus|Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse]] ja [[Järva-Madise Püha Matteuse kogudus|Järva-Madise Püha Matteuse koguduse]] õpetaja |- |[[1647]]–[[1656]]|| ''puudub'' || [[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck vanem]]|| 1595–1656 || [[Ambla kogudus]]e õpetaja |- |[[1667]]–[[1673]]|| ''puudub'' || [[Johannes Knieper]]|| 1614–1673 || [[Järva-Peetri kogudus]]e õpetaja |- |[[1674]]–[[1679]]?|| ''puudub'' || [[Michael Möllenbeck noorem]]|| 1635–1679 || [[Ambla kogudus]]e õpetaja |- |[[1681]]–[[1694]]?|| ''puudub'' || [[Simon Magni Schlettherus]]|| 1626–1694 || [[Koeru kogudus]]e õpetaja |- |[[1692]]–[[1710]]?|| ''puudub'' || [[Johannes Schoppius]]|| 1652–1710 || [[Järva-Peetri kogudus]]e õpetaja |- |[[1711]]–[[1726]]|| ''puudub'' || [[Wolmar Anton Pancovius]]|| 1665–1727 || [[Järva-Madise kogudus]]e õpetaja |- |[[1728]]–[[1742]]?|| ''puudub'' || [[Johann Christoph Schwabe]]|| 1682–1742 || [[Ambla kogudus]]e õpetaja |- |1742|| ''puudub'' || [[Johann Abraham Winkler vanem]]|| 1676–1742 || [[Koeru kogudus]]e õpetaja |- |[[1743]]–[[1753]]|| ''puudub'' || [[Johann Heinrich Henckel]]|| 1702–1753 || [[Järva-Jaani kogudus]]e õpetaja |- |[[1768]]–[[1769]]|| ''puudub'' || [[Georg Christoph Fuhrmann]]|| 1711–1769 || [[Ambla kogudus]]e õpetaja |- |[[1769]]–[[1776]]?|| ''puudub'' || [[Johann Christoph Paucker]]|| 1736–1776 || [[Järva-Jaani kogudus]]e õpetaja |- |[[1776]]–[[1780]]|| ''puudub'' || [[Isaac Gustav Gerth]]|| 1730–1780 || [[Järva-Madise kogudus]]e õpetaja |- |[[1780]]–[[1801]]?|| ''puudub'' || [[Johann Friedrich Rinne]]|| 1733–1801 || [[Järva-Peetri kogudus]]e õpetaja |- |[[1802]]–[[1824]]|| ''puudub'' || [[David Gottlieb Glanström]]|| 1744–1824 ||[[Paide kogudus|Paide]] ja [[Anna kogudus]]e õpetaja |- |1824–[[1825]]|| ''puudub'' || [[Christian Jacob Glanström]]|| 1752–1825 || [[Järva-Jaani kogudus]]e õpetaja |- |1825–[[1826]]|| ''puudub'' || [[Justus Heinrich Grohmann]]|| 1764–1826 || [[Türi kogudus]]e õpetaja |- |[[1828]]–[[1842]]|| ''puudub'' || [[Dietrich Georg Mickwitz]]|| 1778–1846 || [[Koeru kogudus]]e õpetaja |- |1842–[[1851]]|| ''puudub'' || [[Carl Matthias Henning]]|| 1774–1856 || [[Järva-Peetri kogudus]]e õpetaja |- |1851–[[1865]]|| ''puudub'' || [[Ferdinand Theodor von Gebhardt]]|| 1803–1869 || [[Järva-Jaani kogudus]]e õpetaja |- |1865–[[1874]]|| ''puudub'' || [[Woldemar Eugen Grohmann]]|| 1802–1874 || [[Türi kogudus]]e õpetaja |- |[[1875]]–[[1891]]|| [[Pilt:Heinrich Ferdinand Hoffmann.jpg|120px]] || [[Heinrich Ferdinand Hoffmann]]|| 1820–1891 || [[Koeru kogudus]]e õpetaja |- |1891–[[1895]]|| ''puudub'' || [[Gustav Felix Rinne]]|| 1831–1895 || [[Järva-Peetri kogudus]]e õpetaja |- |1895–[[1902]]|| [[Pilt:Ferdinand von Gebhardt.jpg|120px]] || [[Ferdinand von Gebhardt]]|| 1832–1902 || [[Järva-Jaani kogudus]]e õpetaja |- |[[1903]]–[[1920]]|| || [[Carl Rall]]|| 1859–1924 ||[[Paide kogudus|Paide]] ja [[Anna kogudus]]e õpetaja |- |[[1929]]–[[1935]]|| ''puudub'' || [[Christoph Wilhelm Beermann]]|| 1864–1939 || [[Järva-Peetri kogudus]]e õpetaja |- |1935–[[1939]]|| [[Pilt:Gerhard Pärli.jpg|120px]] || [[Gerhard Pärli]]|| 1889–1956 || [[Paide kogudus|Paide]] ja [[Anna kogudus]]e õpetaja |- |[[1940]]–[[1941]]|| ''puudub'' || [[August Pähn]]|| 1904–1963 || kohusetäitja, [[Koeru kogudus]]e õpetaja |- |[[1949]]–[[1970]]|| ''puudub'' || [[Albert Vatter]]|| 1902–1970 || [[Ambla kogudus|Ambla]] ja [[Järva-Madise kogudus]]e õpetaja<ref>Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Aastaraamat. Tallinn, 1956</ref> |- |[[1970]]–[[1978]]|| ''puudub'' || [[Karl Puusemp]]|| 1903–1978 || [[Türi kogudus]]e õpetaja |- |[[1979]]–[[1986]]|| ''puudub'' || [[Henn Unt]]|| 1903–1986 || [[Kadrina kogudus]]e õpetaja |- |[[1987]]–[[1990]]|| ''puudub'' || [[Harald Meri]]|| 1917–1990 || [[Türi kogudus]]e õpetaja |- |[[1993]]–[[2019]]|| ''puudub'' || [[Teet Hanschmidt]]|| sünd. 1950 ||kuni 2000. aastani kohusetäitja, [[Türi kogudus]]e õpetaja |- |[[2019]]–|| ''puudub'' || [[Katrin-Helena Melder]]|| sünd. 1971 || [[Järva-Jaani kogudus]]e õpetaja |} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 4-5 *[http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=eestikirikeelk19270324.2.8 Järwa praostkond, Eesti Kirik], Number 12, 24. märts 1927, lk. 93-95 == Välislingid == *[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=572 8.2.4.6. Järva praostkond], Eesti Ajalooarhiiv [[Kategooria:Praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Järva praostkond| ]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Eestimaa konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:EELK praostkonnad]] 88hdtlswvajh80nql4dsbj6fd7sglmr 0 212721 7174252 7042763 2026-06-16T18:44:12Z Pkala 18634 Ajakohastasin Ida-Harju praostkonna praosti, abipraosti ja koguduste arvu info ning eemaldasin ajakohastamismärkuse. Allikas: EELK Teatmik 2026. 7174252 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ida-Harju praostkond | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1650 | tüüp = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | juht_nimetus = praost | juht_nimi = [[Tanel Ots]] | juht2_nimetus = abipraost | juht2_nimi = [[Kalle Kõiv]] | peaorgan = [[Põhja-Eesti piiskopkond]] | emaorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] }} '''Ida-Harju praostkond''' on [[EELK]] [[Põhja-Eesti piiskopkond|Põhja-Eesti piiskopkonna]] [[praostkond]] [[Harjumaa]]l. Praost on [[Tanel Ots]] ja abipraost [[Kalle Kõiv]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeelse luterliku kiriku]] praostkond Harjumaal moodustati [[1628]]. aastal ja [[1650]]. aastal jagati [[Harjumaa]] kaheks praostkonnaks. == Kogudused == Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Ida-Harju praostkonnas 11 [[kogudus]]t:<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> *[[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus]] *[[Juuru Mihkli kogudus]] *[[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus]] *[[Jüri kogudus]] *[[Kose Püha Nikolause kogudus]] *[[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]] *[[Leesi Katariina kogudus]] *[[Loksa Püha Neitsi Maarja kogudus]] *[[Prangli kogudus]] *[[Randvere kogudus]] *[[Tuhala Kaarli kogudus]] == Ajalugu == {{vaata|Evangeelne luterlik kirik Eestis}} [[1627]]. aastal nimetas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]]i poolt Eestimaale kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse [[Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium]]ile allunud maapiirkondade [[praost]]id, sh [[Lääne-Harju praostkond|Harju praostkond]]a. [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeelse luterliku kiriku]] Harju praostkond moodustati [[1628]]. aastal. [[1650]]. aastal jagati Harjumaa kaheks praostkonnaks: *Ida-Harju praostkond – [[Harju-Jaani kihelkond|Jaani]], [[Jüri kihelkond|Jüri]], [[Juuru kihelkond|Juuru]], [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme]], [[Kose kihelkond|Kose]] ja [[Kuusalu kihelkond]]; *[[Lääne-Harju praostkond]] – [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Toomkogudus]], [[Hageri kihelkond|Hageri]], [[Keila kihelkond|Keila]], [[Harju-Madise kihelkond|Madise]], [[Nissi kihelkond|Nissi]] ja [[Rapla kihelkond]]. [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]ga moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad, [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|VELK Eestimaa konsistooriumiringkonnas]] olid Ida-Harju praostkonnas (saksa keeles ''Propst-Sprengel Ost-Harrien''<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 11-15</ref>): *[[Juuru Mihkli kogudus]], [[Juuru kirik]]us (''Jörden'') *[[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus]], [[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik]], [[Randvere kogudus]], abikirikuga [[Randvere kirik]]us ja [[Prangli]] saarel (''Jegelecht, Filial Randfer und Wrangelsholm'') *[[Jüri kogudus]], [[Vaskjala kirik]]us ja [[Jüri kirik]]us (''St. Jürgens'') *[[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus]], [[Harju-Jaani kirik]]us (''St. Johannis'') *[[Kose Püha Nikolause kogudus]], [[Kose Püha Nikolause kirik]] (''Kosch'') *[[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]] [[Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik]], abikirikud [[Juminda]]l ja Loral (''Kusal, Filial Lora und Jummida'').<ref>"Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher im Gouvernement Estland belegenen Güter, Pastorate und Landstellen", im Rigascher Almanach für 1862, S. 159–174</ref> 20. sajandi alguses olid [[Harjumaa |Harjumaa]] Ida-Harju praostkonna kirikukihelkonnad: [[Kuusalu kihelkond]], [[Jüri kihelkond]], [[Jõelähtme kihelkond]], [[Harju-Jaani kihelkond|Jaani kihelkond]], [[Kose kihelkond]], [[Juuru kihelkond]]<ref>[https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/80 Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale], 1910</ref>. ===Ida-Harju praostkonna praostid=== *1638–1641 [[Heinrich Stahl]], ühise [[Lääne-Harju praostkond|Lääne-Harju]] ja Ida-Harju praostkonna [[praost]] *[[Helmold zur Mühlen]], Harju praost<ref>{{BBLD|GND137656416|Mühlen, Helmhold zur (-1649)}}</ref> ja [[Keila Miikaeli kogudus]]e pastor (1641–1648) *[[Justus Heinrich Oldekop]] (1631–1686), Ida-Harju praostkonna praost<ref>[[Justus Heinrich Oldekop]] (1631–1686): den 7. Januarij MDCLXII. M. Justus Henricus Oldekop, Teutscher Pastor daselbst, Primarius Assessor des Königl. Consistorij, und Probst über Ostharrien. [http://www.ester.ee/record=b1964318~S1*est ESTER]</ref><ref>{{BBLD|0000000110618945|Oldekop, Justus Heinrich (1631-1686)}}</ref> ja Tallinna Toompea [[Tallinna Toompea saksa kogudus|saksa koguduse]] pastor *1672–1675, [[Caspar Lessius]], Ida-Harju praostkonna praost ja [[Kuusalu kogudus]]e pastor 1658–1675 *1683–1695, [[Johannes Justus Ludwig]] (1622–1695), Ida-Harju praostkonna praost ja [[Juuru Mihkli kogudus|Juuru kogudus]]e pastor 1651–1695 *[[1740]], [[Hermann Johann Heitzig]], Ida-Harju praostkonna praost ja [[Kose Püha Nikolause kogudus]]e pastor 1710–1740 *1742–1748, [[Anton Thor Helle]], Ida-Harju praostkonna praost, [[Jüri kogudus]]e pastor 1713–1748 *1749<ref>[https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/09/30/3 Juuru kirik 700 aastat vana.], Uudisleht, Number 150, 30 September 1938</ref>–1771, [[Carl Bernhard Ehinger]] (1705–1771<ref>Adam Lewenhaupt, Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Carl Bernhard Ehinger, f. 1705, prost i Ost-Harrien, d. 1771, [https://runeberg.org/karlxiioff/0175.html s. 161]</ref>), Ida-Harju praostkonna praost ja [[Juuru Mihkli kogudus]]e pastor 1729–1771 *1771–1784, [[Johann Heinrich Schwabe]], Ida-Harju praostkonna praost ja [[Kose Püha Nikolause kogudus]]e pastor 1745–1784 *... *1798–1819, [[Johannes Heinrich Felicius vanem]] *... *1860–1863, [[Eduard Ahrens]], Ida-Harju praostkonna praost *... *1873–1901, [[Woldemar Friedrich Kentmann]], Ida-Harju praostkonna praost, [[Eestimaa Konsistoorium]]i assessor *1902–1903, [[Carl Paul Martin Hasselblatt]], Ida-Harju praostkonna praost *1904–1917, [[Rudolf Adam Winkler]], Ida-Harju praostkonna praost *1917–1920, [[Oskar Ernst Emil Tomberg]], Ida-Harju praostkonna praost *1920–1928, [[Harald Põld]], Ida-Harju praostkonna praost *1929–1935, [[Christfried Brasche]], Ida-Harju praostkonna praost *1935–1944, [[Jakob Aunver]], Ida-Harju praostkonna praost *1948–1953, [[Albert Roosvalt]], Ida-Harju praostkonna praost *1953–1962 [[Evald Saag]], Ida-Harju praostkonna praosti kt *1978–1982, [[Esra Rahula]], Ida-Harju praostkonna praost *1982–1996, [[Harri Rein]], Ida-Harju praostkonna praost *1996–1997, [[Jüri Raudsepp]], Ida-Harju praostkonna praosti kt *1997–1998, [[Jüri Vallsalu]], Ida-Harju praostkonna praosti kt ja Hageri koguduse õpetaja *1998–1999, [[Jaanus Jalakas]], Ida-Harju praostkonna praost ja Kuusalu koguduse õpetaja *1999–2000, [[Jüri Vallsalu]], Ida-Harju praostkonna praosti kt ja Hageri koguduse õpetaja *2000–2007, [[Jaanus Jalakas]], Ida-Harju praostkonna praost ja Kuusalu koguduse õpetaja *2007–2011, [[Tanel Ots]], Ida-Harju praostkonna praost ja Jüri koguduse õpetaja *2011, [[Mare Palgi]], Ida-Harju praostkonna praosti kt ja Kose koguduse õpetaja *2011–2013, [[Tauno Kibur]], Ida-Harju praostkonna praost ja [[Juuru kogudus]]e õpetaja *2013, [[Mare Palgi]], Ida-Harju praostkonna praosti kt *2013–2018, [[Jaanus Jalakas]], Ida-Harju praostkonna praost *2018–2019, [[Margus Kirja]], Ida-Harju praostkonna praosti kt ja Jõelähtme koguduse õpetaja *2019–2024, [[Margus Kirja]], Ida-Harju praostkonna praost *2024–, [[Tanel Ots]], Ida-Harju praostkonna praost == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 4 [[Kategooria:EELK praostkonnad]] [[Kategooria:EELK Ida-Harju praostkond| ]] [[Kategooria:Harju kreis]] [[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]] om0gutskcktarp5jut7idakkw9ux20m 0 214941 7174400 6614979 2026-06-16T22:16:07Z Ollin Masa 227337 7174400 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jani_Sievinen.jpg|thumb|Jani Sievinen (2009)]] '''Jani Nikanor Sievinen''' (sündinud [[31. märts]]il [[1974]] [[Vihti]]s) on soome endine [[ujuja]], mitmekordne Euroopa ja maailmameister. Jani Sievist treenis tema isa [[Esa Sievinen]]. Aastatel [[1991]]–[[2004]] võitis Jani Sievinen 31 suurvõistluste medalit, neist 17 kuldset. Kõik medalid peale ühe [[vabaujumine|vabaujumise]] kulla sai ta [[kompleksujumine|kompleksujumises]] või [[kombineeritud teateujumine|kombineeritud teateujumises]]. Ainsa olümpiamedali võitis ta 1996. aasta [[1996. aasta suveolümpiamängud|Atlanta olümpiamängudelt]], kui sai 200 meetri kompleksujumises hõbemedali. Aastatel 1994–2003 kuulus talle maailmarekord 200 meetri kompleksujumises, kuni tema rekordi ületas [[Michael Phelps]]. Aastal [[1994]] valiti ta Soome [[Aasta sportlane (Soome)|parimaks sportlaseks]]. Aastal [[2009]] kandideeris ta [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei]] nimekirjas [[Euroopa Parlament]]i, kuid ei osutunud valituks. ==Välislingid== * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Sievinen, Jani}} [[Kategooria:Soome ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 5p0we236db5v2tpx0a8gz8aj5bwavgi 0 220569 7174587 6362633 2026-06-17T09:37:27Z Kuriuss 38125 7174587 wikitext text/x-wiki '''Andres Taul''' ([[11. august]]il [[1936]] [[Tartu]] – [[24. aprill]] [[2018]] [[Kanada]]) oli eesti vaimulik, [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u peapiiskop ja hiljem [[EELK]] [[Välis-Eesti piiskopkond|Välis-Eesti piiskopkonna]] piiskop. ==Elukäik== Tema perekond põgenes [[1944]]. aastal [[Kolmas Riik|Saksamaale]]. Ta õppis Göttingeni Eesti Algkoolis. Kuna isa kutsuti [[Suurbritannia|Inglismaale]] [[Londoni kogudus]]e õpetajaks, siis koliti [[1947]]. aastal Saksamaalt Inglismaale. Aastatel [[1948]]–[[1954]] õppis ta Portora Royal Schoolis (poiste erakool Enniskillenis Põhja-Iirimaal). [[1954]]. aastal alustas ta õpinguid Augustana-Hochschule's Neuendettelsaus [[Baieri|Baierimaal]], rõhuga vanade keelte ja saksa keele õppimisel. Aastatel [[1956]]–[[1957]] õppis ta [[Erlangeni Ülikool]]i usuteaduskonnas; [[1957]]–[[1960]] [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi Ülikooli]] Honours School of Theologys, mille lõpetas bakalaureusekraadiga, magistrikraadi sai [[1964]]. aastal Oxfordi Ülikoolist. Doktoritöö "The impact of fifty years of atheistic indoctrination of the Estonian Evangelical Lutheran Church" kaitses ta [[1996]]. aastal Concordia Lutheran High Schoolis (Indiana osariigis Fort Wayne'is). Oli prooviaastal [[Londoni kogudus]]es. Ordineeriti õpetajaks [[30. juuli]]l [[1961]] peapiiskop [[Johan Kõpp|Johan Kõpu]] poolt. Ta oli aastatel [[1961]]–[[1969]] [[Põhja-Inglismaa kogudus]]e õpetaja. [[1969]]. aastast elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kus oli [[1969]]–[[1971]] [[New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteri Usu kogudus]]e abiõpetaja. Edasine elu möödus Kanadas: aastatel [[1971]]–[[1982]] oli ta [[Toronto Vana-Andrese kogudus]]e õpetaja, [[1982]]–[[2007]] [[Toronto Peetri kogudus]]e õpetaja, ühtlasi hooldas ta [[1996]]–[[2007]] [[St. Catharinesi kogudus|St. Catharinesi Pauluse kogudust]]<ref>Eesti Kirik nr. 4. 2006</ref>. Valiti [[26. veebruar]]il [[2007]] [[E.E.L.K.]] peapiiskopiks. [[10. juuni]]l [[2007]] pühitses [[Andres Põder]] Toronto Vana-Andrese kirikus ta peapiiskopiks.<ref>Eesti Kirik 2007</ref> Pärast E.E.L.K. ja EELK ühinemist oli ta Välis-Eesti piiskopkonna piiskop. Andres Taul suri [[23. aprill]]il [[2018]] [[Kanada]]s. [[6. august]]il [[2018]] oli [[Tallinna toomkirik]]us õhtupalvus tema mälestuseks. Ta maeti [[7. august]]il [[2018]] [[Metsakalmistu]]le.<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=85413</ref> == Tunnustus == *2002 – [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] *2009 – [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> == Isiklikku == Tema isa [[Jaak Taul]] oli Eestis [[Petseri Peetri kogudus]]e, [[Ülikooli kogudus]]e ja [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja ning [[Tartu ülikool]]i süstemaatilise usuteaduse eradotsent. Inglismaal oli tema isa [[E.E.L.K.]] [[Londoni kogudus]]e õpetaja ja hiljem ka [[Inglismaa praostkond|Inglismaa praostkonna]] praost. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{VEPER|736}} *[https://www.err.ee/825699/kanadas-suri-eelk-peapiiskop-emeriitus-andres-taul Kanadas suri EELK peapiiskop emeriitus Andres Taul] *[https://www.err.ee/851894/toomkirikus-oli-ohtupalvus-peapiiskop-emeeritus-andres-tauli-malestuseks Toomkirikus oli õhtupalvus peapiiskop emeeritus Andres Tauli mälestuseks] {{JÄRJESTA:Taul, Andres}} [[Kategooria:Luteriusu piiskopid]] [[Kategooria:Toronto Vana-Andrese koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Suurbritannias]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2018]] 7u8yzmavx6k2zz5157sqquvf69joou7 14 222521 7174170 5864376 2026-06-16T16:08:29Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Friedrich Reinhold Kreutzwaldi teosed]] 7174170 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Eesti mütoloogia]] [[Kategooria:Eesti folkloor]] [[Kategooria:Teoste kategooriad]] [[Kategooria:Friedrich Reinhold Kreutzwaldi teosed]] fvhst150mrhk0druv7abo1x8qd27uo4 0 226207 7174409 7168546 2026-06-16T22:30:23Z Metsavend 738 7174409 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = Valged hundid | jalgpalliliit = [[Usbekistani jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1946 | konföderatsioon = [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]] | peatreener = [[Fabio Cannavaro]] | abitreener = | kapten = [[Eldor Shomurodov]] | rekordinternatsionaal = [[Server Djeparov]] | rekord_mänge = 128 | parim väravakütt = Eldor Shomurodov | parim_väravaid = 44 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 50. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 45. | FIFA kõrgeima aeg = november 2006 | FIFA madalaim koht = 118. | FIFA madalaima aeg = november 1996 | muster_la1= |muster_b1=_uzb26h |muster_ra1= |muster_sh1=_uzb26h |muster_so1=_uzb26hl | vasakkäsi1=0000FF |kere1= |paremkäsi1=0000FF |püksid1=0000FF |sokid1=0000FF | muster_la2= |muster_b2=_uzb26a |muster_ra2=|muster_sh2=_uzb26a |muster_so2=_uzb26al | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2= |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | esimene kohtumine = | esimene koht- ja aeg = | suurim võit = | suurim võit koht- ja aeg = | suurim kaotus = | suurim kaotus koht- ja aeg = | MM-ile kvalifitseerunud = 1 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 2026 | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Usbekistani jalgpallikoondis''' on [[Usbekistan]]i rahvuskoondis [[jalgpall]]is. [[Kategooria:Usbekistani sport]] [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] p736w3xcd13nhfg277m8160d4yw8ani 1 226637 7174570 2247982 2026-06-17T09:06:36Z Estopedist1 278 Surmakuupäev? 7174570 wikitext text/x-wiki Kui isa oli Nikolai Janson, miks siis isanimi oli Mihhailovitš? Midagi siin ei klapi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. november 2010, kell 22:54 (EET) : Tema ema eluaastad (1887-1968) ei klapi ka. – [[Kasutaja:Al.Neuland|Al.Neuland]] 7. november 2010, kell 03:11 (EET) ==Surmakuupäev?== Osa allikaid annab surmaaastaks 1941, nt https://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=936--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 12:06 (EEST) fw3zmpkxp86w0fvdoadiutcor7pjksg 7174610 7174570 2026-06-17T10:54:14Z LeeMarx 59920 /* Surmakuupäev? */ 7174610 wikitext text/x-wiki Kui isa oli Nikolai Janson, miks siis isanimi oli Mihhailovitš? Midagi siin ei klapi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. november 2010, kell 22:54 (EET) : Tema ema eluaastad (1887-1968) ei klapi ka. – [[Kasutaja:Al.Neuland|Al.Neuland]] 7. november 2010, kell 03:11 (EET) ==Surmakuupäev?== Osa allikaid annab surmaaastaks 1941, nt https://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=936--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 12:06 (EEST) :1941. aasta kuupäev esineb tõesti osas eestikeelsetes allikates. Samas repressiooniohvrite andmebaasid, sh Open List ja Kommunarka nimekirjad, annavad arreteerimiseks 6. detsember 1937, süüdimõistmiseks ja hukkamiseks 20. juuni 1938 ning matmispaigaks Kommunarka. Seetõttu tundub 20. juuni 1938 praegu täpsem kuupäev. Artiklis võib eraldi märkida, et osas allikates esineb ka 4. oktoober 1941. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 13:53 (EEST) 6kx4w7krw8qlk7gwe3ksydvh5srm9x0 0 232191 7174606 7084611 2026-06-17T10:47:16Z ~2026-34375-41 231433 7174606 wikitext text/x-wiki '''Erik Lillo''' ([[29. juuni]] [[1944]] [[Rakvere]] – [[20. mai]] [[2025]]) oli eesti spordi[[ajakirjanik]].<ref name="sport" /> == Elukäik == Erik Lillo lõpetas [[1962]]. aastal [[Keila Keskkool]]i viiendas lennus. Seejärel õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikooli]] kehakultuuriteaduskonnas, kuid ülikool jäi lõpetamata. Ta töötas aastatel 1966–1967 [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi|Tartu Riikliku Ülikooli spordiklubi]] juhatajana, 1967–1968 kergejõustikukooli õppealajuhatajana, 1969–1977 [[Noorus (spordiühing)|spordiühing Nooruse]] kesknõukogu instruktorina ja vanemtreenerina ning oli 1989–1991 [[Eesti Kergejõustikuliit|Eesti kergejõustikuliidu]] peasekretär.<ref>[https://sport.err.ee/1609699623/karuks-lillost-ta-oli-toeline-reportaazivolur Karuks Lillost: ta oli tõeline reportaaživõlur.] sport.err.ee, 20.05.2025.</ref> [[1970. aastad|1970. aastatel]] kuulus Lillo Eesti NSV Kergejõustiku Föderatsiooni presiidiumi.<ref name="sport">[https://www.esbl.ee/biograafia/1692 Erik Lillo.] Eesti spordi biograafiline leksikon.</ref> [[1977]]. aastal asus ta tööle spordikommentaatorina [[Eesti Raadio]]s, kus töötas ka sporditoimetuse juhina. Ta tegi üle 30 aasta reportaaže olümpiamängudelt ja teistelt suurvõistlustelt. Lillo vahendas nii televisiooni kui ka raadio kaudu spordireportaaže ja -ülevaateid 16 olümpiamängudelt, neist kohapeal 11 korral. Tema lemmikalad olid kergejõustik, murdmaasuusatamine ja võrkpall, kuid ta vahendas ka ujumisvõistlusi ja muidki alasid. <ref>[https://sport.err.ee/1609384148/raadiolegend-erik-lillo-tahistab-80-sunnipaeva Raadiolegend Erik Lillo tähistab 80. sünnipäeva.] sport.err.ee, 29.06.2024.</ref> Lillo tegi kaastööd ajakirjale [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] ning spordi- ja päevalehtedele. Ta oli [[Eesti Spordiajakirjanike Selts|Eesti Spordiajakirjanike Ühenduse]] ja [[Rahvusvaheline Spordiajakirjanike Liit|Rahvusvahelise Spordiajakirjanike Liidu]] liige (1990).<ref name="sport" /> 2010. aasta hilissuvel, pärast kergejõustiku EM-i, saadeti Lillo Eesti Raadiost pensionile, kuid sügisel kommenteeris taas reporterina võrkpallimänge, seekord telekanalis [[TV6]]. Viimased eluaastad veetis ta Hiiumaal. <ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/400323/vanameister-erik-lillo-naaseb-reporterina-teleekraanile Vanameister Erik Lillo naaseb reporterina teleekraanile.] ohtuleht.ee, 28.10.2010.</ref>. Ta on maetud Rakvere lähedale [[Tõrma kalmistu]]le, koorijuhist ning õpetajast ema Ella naabrusse. ==Tunnustus== * 2010 – [[Kuldmikrofon]] * 2023 – Eesti Spordiajakirjanike Seltsi rinnamärk * 2025 – [[Eesti Kultuurkapital]]i kehakultuuri ja spordi valdkonna elutööpreemia (suure hingega tuttavale häälele) * 2026 – [[Eesti Spordi Kuulsuste Hall]]i liige (postuumselt) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Jaan Martinson. [https://www.ohtuleht.ee/sport/389356/bassihaalne-raadiolegend-saadeti-pensionile Bassihäälne raadiolegend saadeti pensionile.] ohtuleht.ee, 5. august 2010 * Mart Treial. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1004871/intervjuu-raadiolegend-erik-lillo-tipud-ei-kuku-ulevalt-alla-vaid-neid-tuleb-alt-ules-kasvatada-see-jarjepidevus-on-kadunud Raadiolegend Erik Lillo: tipud ei kuku ülevalt alla, vaid neid tuleb alt üles kasvatada. See järjepidevus on kadunud.] ohtuleht.ee, 19. juuni 2020 ==Välislingid== *[http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=3398 Erik Lillo: Raadiokuulaja on kuningas] Maaleht, 4. august 2005 *[http://paber.maaleht.ee/?page=TeRa&grupp=artikkel&artikkel=14635 Lill ja Lillo – kolleegid või konkurendid?] Maaleht, 2. aprill 2009 * {{ESBL|Erik_Lillo}} {{JÄRJESTA:Lillo, Erik}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]] [[Kategooria:Tõrma kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2025]] gveucjzvxewkkqhrasmhpz1wwyjchoc 7174619 7174606 2026-06-17T11:07:33Z ~2026-34375-41 231433 7174619 wikitext text/x-wiki '''Erik Lillo''' ([[29. juuni]] [[1944]] [[Rakvere]] – [[20. mai]] [[2025]]) oli eesti spordi[[ajakirjanik]].<ref name="sport" /> == Elukäik == Erik Lillo lõpetas [[1962]]. aastal [[Keila Keskkool]]i viiendas lennus. Seejärel õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikooli]] kehakultuuriteaduskonnas, kuid ülikool jäi lõpetamata. Ta töötas aastatel 1966–1967 [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi|Tartu Riikliku Ülikooli spordiklubi]] juhatajana, 1967–1968 kergejõustikukooli õppealajuhatajana, 1969–1977 [[Noorus (spordiühing)|spordiühing Nooruse]] kesknõukogu instruktorina ja vanemtreenerina ning oli 1989–1991 [[Eesti Kergejõustikuliit|Eesti kergejõustikuliidu]] peasekretär.<ref>[https://sport.err.ee/1609699623/karuks-lillost-ta-oli-toeline-reportaazivolur Karuks Lillost: ta oli tõeline reportaaživõlur.] sport.err.ee, 20.05.2025.</ref> [[1970. aastad|1970. aastatel]] kuulus Lillo Eesti NSV Kergejõustiku Föderatsiooni presiidiumi.<ref name="sport">[https://www.esbl.ee/biograafia/1692 Erik Lillo.] Eesti spordi biograafiline leksikon.</ref> [[1977]]. aastal asus ta tööle spordikommentaatorina [[Eesti Raadio]]s, kus töötas ka sporditoimetuse juhina. Ta tegi üle 30 aasta reportaaže olümpiamängudelt ja teistelt suurvõistlustelt. Lillo vahendas nii televisiooni kui ka raadio kaudu spordireportaaže ja -ülevaateid 16 olümpiamängudelt, neist kohapeal 11 korral. Tema lemmikalad olid kergejõustik, murdmaasuusatamine ja võrkpall, kuid ta vahendas ka ujumisvõistlusi ja muidki alasid. <ref>[https://sport.err.ee/1609384148/raadiolegend-erik-lillo-tahistab-80-sunnipaeva Raadiolegend Erik Lillo tähistab 80. sünnipäeva.] sport.err.ee, 29.06.2024.</ref> Lillo tegi kaastööd ajakirjale [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] ning spordi- ja päevalehtedele. Ta oli [[Eesti Spordiajakirjanike Selts|Eesti Spordiajakirjanike Ühenduse]] ja [[Rahvusvaheline Spordiajakirjanike Liit|Rahvusvahelise Spordiajakirjanike Liidu]] liige (1990).<ref name="sport" /> 2010. aasta hilissuvel, pärast kergejõustiku EM-i, saadeti Lillo Eesti Raadiost pensionile, kuid sügisel kommenteeris taas reporterina võrkpallimänge, seekord telekanalis [[TV6]]. Viimased eluaastad veetis ta Hiiumaal. <ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/400323/vanameister-erik-lillo-naaseb-reporterina-teleekraanile Vanameister Erik Lillo naaseb reporterina teleekraanile.] ohtuleht.ee, 28.10.2010.</ref>. On maetud Rakvere lähedale [[Tõrma kalmistu]]le, koorijuhist ning õpetajast ema Ella Lillo (1923-2013) naabrusse. ==Tunnustus== * 2010 – [[Kuldmikrofon]] * 2023 – Eesti Spordiajakirjanike Seltsi rinnamärk * 2025 – [[Eesti Kultuurkapital]]i kehakultuuri ja spordi valdkonna elutööpreemia (suure hingega tuttavale häälele) * 2026 – [[Eesti Spordi Kuulsuste Hall]]i liige (postuumselt) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Jaan Martinson. [https://www.ohtuleht.ee/sport/389356/bassihaalne-raadiolegend-saadeti-pensionile Bassihäälne raadiolegend saadeti pensionile.] ohtuleht.ee, 5. august 2010 * Mart Treial. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1004871/intervjuu-raadiolegend-erik-lillo-tipud-ei-kuku-ulevalt-alla-vaid-neid-tuleb-alt-ules-kasvatada-see-jarjepidevus-on-kadunud Raadiolegend Erik Lillo: tipud ei kuku ülevalt alla, vaid neid tuleb alt üles kasvatada. See järjepidevus on kadunud.] ohtuleht.ee, 19. juuni 2020 ==Välislingid== *[http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=3398 Erik Lillo: Raadiokuulaja on kuningas] Maaleht, 4. august 2005 *[http://paber.maaleht.ee/?page=TeRa&grupp=artikkel&artikkel=14635 Lill ja Lillo – kolleegid või konkurendid?] Maaleht, 2. aprill 2009 * {{ESBL|Erik_Lillo}} {{JÄRJESTA:Lillo, Erik}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]] [[Kategooria:Tõrma kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2025]] h11rl1pzey9tcipe2qk525qhfqj06jj 0 239647 7174289 7151943 2026-06-16T19:54:04Z ~2026-35291-08 231776 /* */ Täiendasin praktiliselt tühja artiklit! 7174289 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[File:AlexandreDesplat-gros-plan.jpg|thumb|Alexandre Desplat (2015)]] '''Alexandre Michel Gérard Desplat''' (sündinud [[23. august]]il [[1961]] [[Pariis]]is) on [[prantslased|prantsuse]] filmihelilooja. Alexandre Desplat on kirjutanud põhiliselt filmimuusikat. Temalt pärineb järgmiste filmide muusika: *"[[Tütarlaps pärlkõrvarõngaga (film)|Tütarlaps pärlkõrvarõngaga]]" (2003) *"[[Sünd (film)|Sünd]]" (2004) *"[[Süriaana]]" (2005) *"[[Tulemüür (film)|Tulemüür]]" (2006) *"[[Kuninganna (film)|Kuninganna]]" (2006) *"[[Petlik pealispind]]" (2006; inglise "The Painted Veil") *"[[Kuldne kompass]]" (2007) *"[[Benjamin Buttoni uskumatu elu]]" (2008) *"[[Julie ja Julia]]" (2009) *"[[Videviku saaga: Noorkuu]]" (2009) *"[[Coco enne Chaneli]]" (2009) *"[[Variautor]]" (2010) *"[[Kuninga kõne]]" (2011) *"[[Kuutõusu kuningriik]]" (2012) *"[[The Grand Budapest Hotel]]" (2014) *"[[Vee puudutus]]" (2017) *"[[Koerte saar]]" (2018) *"[[Guillermo del Toro Pinocchio]]" (2022) == Tunnustus == Alexandre Desplat on neljal korral olnud [[Oscar]]i ning viiel korral [[Kuldgloobus]]e kandidaatide hulgas. Ta võitis Kuldgloobuse [[2007. aasta Kuldgloobuse auhinnad|2007]]. aastal filmi "[[Petlik pealispind]]" muusika eest. Kahel korral on ta võitnud [[Euroopa filmiauhind|Euroopa filmiauhinna]] muusika eest filmis "[[Kuninganna (film)|Kuninganna]]" (2007) ja "[[Variautor]]" (2010). Aastal 2011 võitis Desplat [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinna]] parima filmimuusika eest filmis "Kuninga kõne". == Välislingid == * [http://www.alexandredesplat.net/ Ametlik koduleht] * {{imdb nimi|id=0006035|nimi=Alexandre Desplat}} {{JÄRJESTA:Desplat, Alexandre}} [[Kategooria:Prantsuse heliloojad]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 3nyab56oqmw6qu845pjedvygqiaborw 0 243673 7174578 7098151 2026-06-17T09:20:20Z Kuriuss 38125 7174578 wikitext text/x-wiki '''Aarne Männik''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1972]] [[Kohtla-Järve]]l) on eesti [[füüsik]]. ==Haridus== Ta õppis 1990–1995 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] füüsikaosakonnas keskkonnafüüsika erialal. Lõpetas 1997. aastal Tartu Ülikooli, kus õppis keskkonnafüüsika instituudis, magistritööga "Vee transport ja [[Faasisiire|faasisiirded]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] numbrilistes mesomudelites". Kaitses 2003. aastal doktoritöö "Numbrilise ilmaennustusmudeli HIRLAM mittehüdrostaatilise adiabaatilise tuuma teostus ja testimine". ==Töökäik== Töötas 2002–2003 Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi erakorralise teadurina, 2004–2007 teadurina, uurimisvaldkonnaks atmosfääri mittehüdrostaatilised mudelid ja numbriline ilmaennustus. Oli [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Tartu Ülikooli füüsika instituudi]] teadur 2008–2012 ja vanemteadur 2012–2017.<ref>http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/alinnas/atmosf22rifyysika-labor.pdf</ref><ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Aarne_M%C3%A4nnik Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> Oli [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi]] arendusosakonna juhataja 2006–2011 ja peadirektori asetäitja 2011–2013 ning [[Keskkonnaagentuur]]i peaspetsialist 2013–2015.<ref name='ETIS' /> 2017. aastast töötab [[Tallinna Tehnikaülikool]]i meresüsteemide instituudis: sihtrahastusega vanemteadur 2017–2019, kaasprofessor tenuuris 2019–2024, aastast 2025 vanemteadur. Ta on instituudi modelleerimise ja kaugseire osakonna juhataja alates 2019.<ref name='ETIS' /><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/eb236ef3-a1f6-45e7-93f8-19098bc8e75e Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal]</ref> == Viited == <references /> ==Välislingid== * {{ETIS}} * Aarne Männiku [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=35167 publikatsioone] {{JÄRJESTA:Männik, Aarne}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] nayx4udpq2jt6lwxxj2j7f3bx0ri48u 0 248678 7174270 6755696 2026-06-16T19:13:05Z Kuriuss 38125 7174270 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib majandusteadlasest; monteerija kohta vaata artiklit [[Urmas Sepp (monteerija)]]; firmajuhi kohta vaata artiklit [[Urmas Sepp (soojusenergeetik)]]}} '''Urmas Sepp''' ([[29. aprill]] [[1956]] – [[31. august]] [[2002]]) oli eesti [[majandusteadlane]]. Ta lõpetas 1978. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonna raamatupidamise erialal ökonomisti kutsega, 1983. aastal sai majandusteaduskandidaadiks (väitekiri "Majandusefektiivsuse määratlemine tootmispotentsiaali alusel") ning 1988. aastal majandusdoktoriks (doktoritöö "Majanduskasvu sünteetiliste komponentide kompositsioon"). Aastatel 1980–1984 oli Urmas Sepp [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Majanduse Instituudi nooremteadur, 1984–1985 grupijuhataja, 1985–1990 vanemteadur, 1990–1991 juhtivteadur ning 1991–1993 makroökonoomika osakonna juhataja. Aastatel 1989–1991 oli ta ühtlasi [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor. Alates 1993. aastast oli Urmas Sepp [[Eesti Pank|Eesti Panga]] keskpangapoliitika osakonnajuhataja asetäitja ning hilisem makromajanduse (alates 1999. aastast majandusuuringute) osakonna juhataja. Urmas Sepp osales Eesti iseseisvuse algusaastatel majandussüsteemi taasloomises, kuuludes valitsuse majanduskomisjoni, hinnakomisjoni, statistika metoodikakomisjoni ja majandusreformi komiteesse ning osaledes Eesti Tuleviku Kongressi tegevuses. Urmas Sepp on avaldanud uurimusi mitmest majandusvaldkonnast. Kui varasemas teadustöös käsitles ta tootmise efektiivsuse küsimusi, siis hiljem keskendus peamiselt [[makromajandus]]e modelleerimisele, sh käsitledes raha- ja vahetuskursipoliitika teemasid. Koos professor [[Vello Vensel]]iga koostas ta inglise-eesti ja eesti-inglise majandussõnastiku. Urmas Sepp suri [[31. august]]il [[2002]] ja ta maeti [[11. september|11. septembril]] [[2002]] [[Liiva kalmistu]]le<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Urmas&filter_maetud_perenimi=Sepp&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu={{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Publikatsioonid == * Sepp, Urmas; Randveer, Martti; Lättemäe, Raoul. Monetary policy in Estonia: the transmission mechanism // The Euroarea and the New EU member states / edited by Lúcio Vinhas de Souza and Bas van Aarle. Houndmills [etc.], 2003, pp. 130-163. (Euro-Asian studies). * Sepp, Urmas; Randveer, Martti. A currency board arrangement versus alternative exchange rate regimes in Estonia // Alternative monetary regimes in entry to EMU. Tallinn, 2002, lk. 363-419. Bibliogr. lk. 415-417. * Sepp, Urmas; Lättemäe, Raoul; Randveer, Martti. The history and sustainability of the CBA in Estonia // Alternative monetary regimes in entry to EMU. Tallinn, 2002, lk. 327-362. Bibliogr. lk. 359-360. * Sepp, Urmas. Estonia: A currency board arrangement vs Alternative Policy Rule // Factors of convergence : a collection for the analysis of Estonian socio-economic and institutional evolution / Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.). Tallinn : Estonian Institute of Economics at Tallinn Technical University, 2001, lk 295-323. * Sepp, Urmas; Vesilind, Andres; Kaasik, Ülo. Estonian inflation model // Working Papers of Eesti Pank. Tallinn, 2000, no. 1, 59 pp. * Sepp, Urmas; Pikkani, Ramus; Rell, Mari. Eesti majanduse makromudel // Eesti Panga Toimetised. Tallinn, 1999, nr 2, 23 lk. * Sepp, Urmas. Estonia's Transition to a Market Economy 1995 // Review of economies in transition. Helsinki, 1995, no. 5, 57 p. * Sepp, Urmas; Vensel, Vello, Väike inglise-eesti ja eesti-inglise majandussõnastik. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1992. 86 lk ja 81 lk. * Sepp, Urmas. Tootmisteooria ja tootmise efektiivsus : mikroökonoomiline käsitlus : loengukonspekt / Tallinna Tehnikaülikool, statistika kateeder. Tallinn, 1991. 76 lk. * Sepp, Urmas. Reaaltulu ja inflatsiooni hindamise teoreetilised põhimõtted : õppevahend / Tallinna Tehnikaülikool, statistika kateeder. Tallinn, 1990. 47 lk. * Sepp, Urmas. Tootmise kasvu sünteetiliste komponentide kontseptsiooni kasutamine majanduslikus analüüsis. Tallinn, 1989. 52 lk. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste osakond, Majanduse Instituut ; 14). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.eestipank.info/print/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/kroon_majandus/_2002/_2002_1/_01-05Tiitelleht.pdf In memoriam Urmas Sepp.] Kroon ja Majandus, nr. 1, 2002 * [http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pank/uuringud/teadus/ Eesti Panga teaduspreemia Urmas Sepa mälestuseks] {{JÄRJESTA:Sepp, Urmas}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2002]] mdeg2zamqli9e2kfag7d3inffi9wixi 0 250086 7174333 7172693 2026-06-16T21:23:54Z Metsavend 738 /* Peatreenerid */ 7174333 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = ''Les Lions de la Téranga''<br>('Teranga Lõvid') | jalgpalliliit = [[Senegali Jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1960 | konföderatsioon = [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon|CAF]] | peatreener = [[Pape Thiaw]] | abitreener = | kapten = [[Kalidou Koulibaly]] | rekordinternatsionaal = [[Idrissa Gueye]] | rekord_mänge = 131 | parim väravakütt = [[Sadio Mané]] | parim_väravaid = 55 | noorim koondislane = | kodustaadion = [[Diamniadio olümpiastaadion]] | FIFA edetabeli koht = 15. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 12. | FIFA kõrgeima aeg = jaanuar 2026 | FIFA madalaim koht = 99. | FIFA madalaima aeg = juuni 2013 |muster_la1=_sen26h|muster_b1=_sen26h|muster_ra1=_sen26h|muster_sh1=_sen26h |vasakkäsi1= FFFFFF |kere1= FFFFFF |paremkäsi1= FFFFFF |püksid1= FFFFFF |sokid1= FFFFFF |muster_la2=_sen26a|muster_b2=_sen26a|muster_ra2=_sen26a|muster_sh2= _sen26A |vasakkäsi2= 00924f|kere2= 00924f|paremkäsi2= 00924f|püksid2= 00924f|sokid2= 036950| | esimene kohtumine = [[gambia jalgpallikoondis|Briti Gambia]]–'''Senegal''' 1:2 | esimene koht- ja aeg = Gambia, 1959 | suurim võit = '''Senegal'''–[[Mauritaania jalgpallikoondis|Mauritaania]] 10:1 | suurim võit koht- ja aeg = Senegal, 28. detsember 1972 | suurim kaotus = [[Guinea jalgpallikoondis|Guinea]]-'''Senegal''' 5:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = Guinea, 6. märts 1996 | MM-ile kvalifitseerunud = 4 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 2002 | parim tulemus MM-il = veerandfinaal (2002) | maailmajao meistrivõistlused = [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 18 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1965 | parim tulemus MV-l = 1. koht ([[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022]]) | OM_saavutused = }} '''Senegali jalgpallikoondis''' on [[Senegal]]i rahvuskoondis [[jalgpall]]is. [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] avamängus võitis Senegali koondis 1:0 valitsevaid meistreid, prantslasi. Senegali jõudis lõpuks veerandfinaali, kus kaotati [[Türgi jalgpallikoondis|Türgile]] 0:1. Senegal oli alles teine Aafrika koondis, mis oli maailmameistrivõistlustel veerandfinaali jõudnud. 2022. aastal tuli Senegal esimest korda Aafrika meistriks. Enne seda oli [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlustel]] parim tulemus teine koht 2002. ja 2019. aastal. ==Mängijad== ===Koosseis 2024=== Senegali koondis [[2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]: * '''Väravavahid''': [[Alfred Gomis]], [[Édouard Mendy]], [[Mory Diaw]] *'''Kaitsjad''': [[Formose Mendy]], [[Kalidou Koulibaly]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]''), [[Abdoulaye Seck]], [[Fodé Ballo-Touré]], [[Ismail Jakobs]], [[Moussa Niakhaté]], [[Youssouf Sabaly]], [[Abdou Diallo]], [[Abdoulaye Ndiaye]] *'''Poolkaitsjad''': [[Idrissa Gueye]], [[Nampalys Mendy]], [[Cheikhou Kouyaté]], [[Pathé Ciss]], [[Krépin Diatta]], [[Pape Matar Sarr]], [[Lamine Camara]], [[Pape Gueye]] *'''Ründajad''': [[Nicolas Jackson]], [[Bamba Dieng]], [[Sadio Mané]], [[Iliman Ndiaye]], [[Ismaïla Sarr]], [[Habib Diallo]], [[Abdallah Sima]] ===Varasemaid koosseise=== [[Senegali jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel|Senegali koondis ]] [[FIFA World Cup 2002|2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] – veerandfinaal: * '''Väravavahid''': [[Kalidou Cissokho]], [[Oumar Diallo]], [[Tony Sylva]] *'''Kaitsjad''': [[Habib Beye]], [[Aliou Cissé]], [[Ferdinand Coly]], [[Oumar Daf]], [[Lamine Diatta]], [[Pape Malick Diop]], [[Alassane N'Dou]] *'''Poolkaitsjad''': [[Salif Diao]], [[Pape Bouba Diop]], [[Khalilou Fadiga]], [[Amdy Faye]], [[Makhtar N'Diaye]], [[Moussa N'Diaye]], [[Sylvain N'Diaye]], [[Pape Sarr]] *'''Ründajad''': [[Henri Camara]], [[Souleymane Camara]], [[El Hadji Diouf]], [[Pape Thiaw]], [[Amara Traoré]] Senegali koondis [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] – alagrupiturniir: *'''Väravavahid''': [[Abdoulaye Diallo]], [[Khadim N'Diaye]], [[Alfred Gomis]] *'''Kaitsjad''': [[Saliou Ciss]], [[Kalidou Koulibaly]], [[Kara Mbodji]], [[Youssouf Sabaly]], [[Lamine Gassama]], [[Moussa Wagué]] *'''Poolkaitsjad''': [[Idrissa Gueye]], [[Salif Sané]], [[Cheikhou Kouyaté]] (kapten), [[Cheikh N'Doye]], [[Alfred N'Diaye]], [[Badou Ndiaye]] *'''Ründajad''': [[Moussa Sow]], [[Mame Biram Diouf]], [[Sadio Mané]], [[Moussa Konaté]], [[Diafra Sakho]], [[Ismaïla Sarr]], [[M'Baye Niang]], [[Keita Baldé]] Senegali koondis [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]] – 2. koht: *'''Väravavahid''': [[Abdoulaye Diallo]], [[Edouard Mendy]], [[Alfred Gomis]] *'''Kaitsjad''': [[Saliou Ciss]], [[Kalidou Koulibaly]], [[Pape Abou Cissé]], [[Salif Sané]], [[Youssouf Sabaly]], [[Lamine Gassama]], [[Moussa Wagué]] *'''Poolkaitsjad''': [[Idrissa Gana Gueye]], [[Cheikhou Kouyaté]], [[Alfred N'Diaye]], [[Henri Saivet]], [[Krépin Diatta]], [[Badou Ndiaye]], [[Sada Thioub]] *'''Ründajad''': [[Moussa Konaté]], [[M'Baye Niang]], [[Sadio Mané]] (''[[kapten (sport)|kapten]]''), [[Keita Baldé]], [[Ismaïla Sarr]], [[Mbaye Diagne]] Senegali koondis [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]] – '''Võitja''': *'''Väravavahid''': [[Seny Dieng]], [[Édouard Mendy]], [[Alfred Gomis]] *'''Kaitsjad''': [[Saliou Ciss]], [[Kalidou Koulibaly]], [[Pape Abou Cissé]], [[Abdoulaye Seck]], [[Bouna Sarr]], [[Ibrahima Mbaye]], [[Abdou Diallo]], [[Fodé Ballo-Touré]] *'''Poolkaitsjad''': [[Idrissa Gueye]], [[Nampalys Mendy]], [[Pape Gueye]], [[Cheikhou Kouyaté]], [[Moustapha Name]], [[Pape Matar Sarr]], [[Mamadou Loum]] *'''Ründajad''': [[Boulaye Dia]], [[Sadio Mané]], [[Keita Baldé]], [[Habib Diallo]], [[Bamba Dieng]], [[Ismaïla Sarr]], [[Famara Diédhiou]], [[Mame Thiam]] ==Peatreenerid== *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Alioune Diop]] (1982–1986) *{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Peter Schnittger]] (1999–2000) *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bruno Metsu]] (2000–2002) *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Guy Stéphan]] (2002–2005) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Abdoulaye Sarr]] (2005–2006) *{{riigi ikoon|Poola}} [[Henryk Kasperczak]] (2006–2008) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Lamine N'Diaye]] (2008) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Amara Traoré]] (2009–2012) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Joseph Koto]] (2012–2013) *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Alain Giresse]] (2013–2015) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Aliou Cissé]] (2015–2024) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Thiaw]] (2024–) [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Senegali jalgpall]] q27dhdjcbb3muq180nb6bg23csvyh1d 7174349 7174333 2026-06-16T21:28:31Z Metsavend 738 /* Peatreenerid */ 7174349 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = ''Les Lions de la Téranga''<br>('Teranga Lõvid') | jalgpalliliit = [[Senegali Jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1960 | konföderatsioon = [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon|CAF]] | peatreener = [[Pape Thiaw]] | abitreener = | kapten = [[Kalidou Koulibaly]] | rekordinternatsionaal = [[Idrissa Gueye]] | rekord_mänge = 131 | parim väravakütt = [[Sadio Mané]] | parim_väravaid = 55 | noorim koondislane = | kodustaadion = [[Diamniadio olümpiastaadion]] | FIFA edetabeli koht = 15. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 12. | FIFA kõrgeima aeg = jaanuar 2026 | FIFA madalaim koht = 99. | FIFA madalaima aeg = juuni 2013 |muster_la1=_sen26h|muster_b1=_sen26h|muster_ra1=_sen26h|muster_sh1=_sen26h |vasakkäsi1= FFFFFF |kere1= FFFFFF |paremkäsi1= FFFFFF |püksid1= FFFFFF |sokid1= FFFFFF |muster_la2=_sen26a|muster_b2=_sen26a|muster_ra2=_sen26a|muster_sh2= _sen26A |vasakkäsi2= 00924f|kere2= 00924f|paremkäsi2= 00924f|püksid2= 00924f|sokid2= 036950| | esimene kohtumine = [[gambia jalgpallikoondis|Briti Gambia]]–'''Senegal''' 1:2 | esimene koht- ja aeg = Gambia, 1959 | suurim võit = '''Senegal'''–[[Mauritaania jalgpallikoondis|Mauritaania]] 10:1 | suurim võit koht- ja aeg = Senegal, 28. detsember 1972 | suurim kaotus = [[Guinea jalgpallikoondis|Guinea]]-'''Senegal''' 5:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = Guinea, 6. märts 1996 | MM-ile kvalifitseerunud = 4 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 2002 | parim tulemus MM-il = veerandfinaal (2002) | maailmajao meistrivõistlused = [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 18 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1965 | parim tulemus MV-l = 1. koht ([[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022]]) | OM_saavutused = }} '''Senegali jalgpallikoondis''' on [[Senegal]]i rahvuskoondis [[jalgpall]]is. [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] avamängus võitis Senegali koondis 1:0 valitsevaid meistreid, prantslasi. Senegali jõudis lõpuks veerandfinaali, kus kaotati [[Türgi jalgpallikoondis|Türgile]] 0:1. Senegal oli alles teine Aafrika koondis, mis oli maailmameistrivõistlustel veerandfinaali jõudnud. 2022. aastal tuli Senegal esimest korda Aafrika meistriks. Enne seda oli [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlustel]] parim tulemus teine koht 2002. ja 2019. aastal. ==Mängijad== ===Koosseis 2024=== Senegali koondis [[2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]: * '''Väravavahid''': [[Alfred Gomis]], [[Édouard Mendy]], [[Mory Diaw]] *'''Kaitsjad''': [[Formose Mendy]], [[Kalidou Koulibaly]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]''), [[Abdoulaye Seck]], [[Fodé Ballo-Touré]], [[Ismail Jakobs]], [[Moussa Niakhaté]], [[Youssouf Sabaly]], [[Abdou Diallo]], [[Abdoulaye Ndiaye]] *'''Poolkaitsjad''': [[Idrissa Gueye]], [[Nampalys Mendy]], [[Cheikhou Kouyaté]], [[Pathé Ciss]], [[Krépin Diatta]], [[Pape Matar Sarr]], [[Lamine Camara]], [[Pape Gueye]] *'''Ründajad''': [[Nicolas Jackson]], [[Bamba Dieng]], [[Sadio Mané]], [[Iliman Ndiaye]], [[Ismaïla Sarr]], [[Habib Diallo]], [[Abdallah Sima]] ===Varasemaid koosseise=== [[Senegali jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel|Senegali koondis ]] [[FIFA World Cup 2002|2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] – veerandfinaal: * '''Väravavahid''': [[Kalidou Cissokho]], [[Oumar Diallo]], [[Tony Sylva]] *'''Kaitsjad''': [[Habib Beye]], [[Aliou Cissé]], [[Ferdinand Coly]], [[Oumar Daf]], [[Lamine Diatta]], [[Pape Malick Diop]], [[Alassane N'Dou]] *'''Poolkaitsjad''': [[Salif Diao]], [[Pape Bouba Diop]], [[Khalilou Fadiga]], [[Amdy Faye]], [[Makhtar N'Diaye]], [[Moussa N'Diaye]], [[Sylvain N'Diaye]], [[Pape Sarr]] *'''Ründajad''': [[Henri Camara]], [[Souleymane Camara]], [[El Hadji Diouf]], [[Pape Thiaw]], [[Amara Traoré]] Senegali koondis [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] – alagrupiturniir: *'''Väravavahid''': [[Abdoulaye Diallo]], [[Khadim N'Diaye]], [[Alfred Gomis]] *'''Kaitsjad''': [[Saliou Ciss]], [[Kalidou Koulibaly]], [[Kara Mbodji]], [[Youssouf Sabaly]], [[Lamine Gassama]], [[Moussa Wagué]] *'''Poolkaitsjad''': [[Idrissa Gueye]], [[Salif Sané]], [[Cheikhou Kouyaté]] (kapten), [[Cheikh N'Doye]], [[Alfred N'Diaye]], [[Badou Ndiaye]] *'''Ründajad''': [[Moussa Sow]], [[Mame Biram Diouf]], [[Sadio Mané]], [[Moussa Konaté]], [[Diafra Sakho]], [[Ismaïla Sarr]], [[M'Baye Niang]], [[Keita Baldé]] Senegali koondis [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]] – 2. koht: *'''Väravavahid''': [[Abdoulaye Diallo]], [[Edouard Mendy]], [[Alfred Gomis]] *'''Kaitsjad''': [[Saliou Ciss]], [[Kalidou Koulibaly]], [[Pape Abou Cissé]], [[Salif Sané]], [[Youssouf Sabaly]], [[Lamine Gassama]], [[Moussa Wagué]] *'''Poolkaitsjad''': [[Idrissa Gana Gueye]], [[Cheikhou Kouyaté]], [[Alfred N'Diaye]], [[Henri Saivet]], [[Krépin Diatta]], [[Badou Ndiaye]], [[Sada Thioub]] *'''Ründajad''': [[Moussa Konaté]], [[M'Baye Niang]], [[Sadio Mané]] (''[[kapten (sport)|kapten]]''), [[Keita Baldé]], [[Ismaïla Sarr]], [[Mbaye Diagne]] Senegali koondis [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]] – '''Võitja''': *'''Väravavahid''': [[Seny Dieng]], [[Édouard Mendy]], [[Alfred Gomis]] *'''Kaitsjad''': [[Saliou Ciss]], [[Kalidou Koulibaly]], [[Pape Abou Cissé]], [[Abdoulaye Seck]], [[Bouna Sarr]], [[Ibrahima Mbaye]], [[Abdou Diallo]], [[Fodé Ballo-Touré]] *'''Poolkaitsjad''': [[Idrissa Gueye]], [[Nampalys Mendy]], [[Pape Gueye]], [[Cheikhou Kouyaté]], [[Moustapha Name]], [[Pape Matar Sarr]], [[Mamadou Loum]] *'''Ründajad''': [[Boulaye Dia]], [[Sadio Mané]], [[Keita Baldé]], [[Habib Diallo]], [[Bamba Dieng]], [[Ismaïla Sarr]], [[Famara Diédhiou]], [[Mame Thiam]] ==Peatreenerid== *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Alioune Diop]] (1982–1986) *{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Peter Schnittger]] (1999–2000) *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bruno Metsu]] (2000–2002) *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Guy Stéphan]] (2002–2005) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Abdoulaye Sarr]] (2005–2006) *{{riigi ikoon|Poola}} [[Henryk Kasperczak]] (2006–2008) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Lamine N'Diaye]] (2008) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Amara Traoré]] (2009–2012) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Joseph Koto]] (2012–2013) *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Alain Giresse]] (2013–2015) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Aliou Cissé]] (2015–2024) *{{riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Thiaw]] (2024–) {{FIFA World Cup 2018 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Senegali jalgpall]] 0xgb7sj6slaa9tcek5hpfeyyjksnmz4 0 250091 7174395 6573815 2026-06-16T22:10:08Z Metsavend 738 7174395 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = [[Alžeeria jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1962 | konföderatsioon = [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon|CAF]] | peatreener = [[Vladimir Petković]] | abitreener = | kapten = [[Riyad Mahrez]] | rekordinternatsionaal = [[Aïssa Mandi]] | rekord_mänge = 119 | parim väravakütt = [[Islam Slimani]] | parim_väravaid = 45 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 28. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 15. | FIFA kõrgeima aeg = oktoober 2014 | FIFA madalaim koht = 103. | FIFA madalaima aeg = juuni 2008 |muster_la1=_alg26h|muster_b1=_alg26hA|muster_ra1=_alg26h| muster_sh1=_alg26h |muster_so1=_alg26hl |vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=F3F3F3| |muster_la2=_alg26a|muster_b2=_alg26a|muster_ra2=_alg26a| muster_sh2=_alg26a |muster_so2=_adidaswhitel |vasakkäsi2=1b4531|kere2=1b4531|paremkäsi2=1b4531|püksid2=1b4531|sokid2=005441| | esimene kohtumine = | esimene koht- ja aeg = | suurim võit = | suurim võit koht- ja aeg = | suurim kaotus = | suurim kaotus koht- ja aeg = | MM-ile kvalifitseerunud = 5 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1982 | parim tulemus MM-il = 1/8-finaal (2014) | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Alžeeria jalgpallikoondis''' on [[Alžeeria]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Alžeeria on osalenud maailmameistrivõistlustel neljal korral. Parimaks tulemuseks on kuueteistkümnendikfinaali jõudmine 2014. aastal. Aastatel 1990 ja 2019 on Alžeeria tulnud Aafrika meistriks. == Praegune koosseis == Alžeeria koondis [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]: *'''Väravavahid''': [[Raïs M'Bolhi]], [[Azzedine Doukha]], [[Alexandre Oukidja]] *'''Kaitsjad''': [[Aïssa Mandi]], [[Mehdi Tahrat]], [[Djamel Benlamri]], [[Rafik Halliche]], [[Mohamed Fares]], [[Mehdi Zeffane]], [[Youcef Atal]], [[Ramy Bensebaini]] *'''Poolkaitsjad''': [[Hicham Boudaoui]], [[Adlène Guedioura]], [[Mehdi Abeid]], [[Ismaël Bennacer]], [[Riyad Mahrez]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]''), [[Adam Ounas]], [[Sofiane Feghouli]], [[Yacine Brahimi]], [[Youcef Belaïli]] *'''Ründajad''': [[Baghdad Bounedjah]], [[Islam Slimani]], [[Andy Delort]] == Vaata ka == *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Alžeeria|Alžeeria jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Alžeeria sport]] ibxg23lm7lpdsz5xksvoslzqdseku7m 0 250309 7174402 6583680 2026-06-16T22:22:03Z Metsavend 738 7174402 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = [[Jordaania jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1949 | konföderatsioon = [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]] | peatreener = [[Jamal Sellami]] | abitreener = | kapten = [[Ihsan Haddad]] | rekordinternatsionaal = Amer Shafi | rekord_mänge = 171 | parim väravakütt = Hamza Al-Dardour | parim_väravaid = 33 | noorim koondislane = | kodustaadion = [[Amman International Stadium]] | FIFA edetabeli koht = 63. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 37. | FIFA kõrgeima aeg = august 2004 | FIFA madalaim koht = 152. | FIFA madalaima aeg = juuli 1996 | muster_la1=_jor26h|muster_b1=_jor26h|muster_ra1=_jor26h| muster_sh1 = _jor26h|muster_so1 = _jor26h | vasakkäsi1=ffffff|kere1=ffffff|paremkäsi1=ffffff|püksid1=ffffff|sokid1=ffffff | muster_la2=_jor26a |muster_b2=_jor26a |muster_ra2=_jor26a | vasakkäsi2=FF0000|kere2=FF0000|paremkäsi2=FF0000|püksid2=FF0000|sokid2=FF0000 | esimene kohtumine = {{Riigi ikoon|Süüria}} [[Süüria jalgpallikoondis|Süüria]] – '''Jordaania''' 3:1 | esimene koht- ja aeg = [[Egiptus]], 1. august 1953 | suurim võit = '''Jordaania''' – {{Riigi ikoon|Nepal}} [[Nepali jalgpallikoondis|Nepal]] 9:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Amman]], 23. juuli 2011 | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] – '''Jordaania''' 6:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Saitama]], Jaapan, 8. juuni 2012 | MM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = [[Aasia meistrivõistlused jalgpallis|Aasia meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 5 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 2004 | parim tulemus MV-l = Finaal (2023, 2024) | OM_saavutused = }} '''Jordaania jalgpallikoondis''' on [[Jordaania]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. == Mängud Eesti koondise vastu == {| class="wikitable" |- !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- |[[18. november]] [[2014]] |[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |Sõprusmäng |Jordaania – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 0:1 |[[Henri Anier|Anier]] {{värav|16}} |} [[Kategooria:Jordaania]] [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] j57ddydho9hi7urp35xz9epf05u2fr4 7174405 7174402 2026-06-16T22:22:59Z Metsavend 738 7174405 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = [[Jordaania jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1949 | konföderatsioon = [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]] | peatreener = [[Jamal Sellami]] | abitreener = | kapten = [[Ihsan Haddad]] | rekordinternatsionaal = Amer Shafi | rekord_mänge = 171 | parim väravakütt = Hamza Al-Dardour | parim_väravaid = 33 | noorim koondislane = | kodustaadion = [[Amman International Stadium]] | FIFA edetabeli koht = 63. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 37. | FIFA kõrgeima aeg = august 2004 | FIFA madalaim koht = 152. | FIFA madalaima aeg = juuli 1996 | muster_la1=_jor26h|muster_b1=_jor26h|muster_ra1=_jor26h| muster_sh1 = _jor26h|muster_so1 = _jor26h | vasakkäsi1=ffffff|kere1=ffffff|paremkäsi1=ffffff|püksid1=ffffff|sokid1=ffffff | muster_la2=_jor26a |muster_b2=_jor26a |muster_ra2=_jor26a | vasakkäsi2=FF0000|kere2=FF0000|paremkäsi2=FF0000|püksid2=FF0000|sokid2=FF0000 | esimene kohtumine = {{Riigi ikoon|Süüria}} [[Süüria jalgpallikoondis|Süüria]] – '''Jordaania''' 3:1 | esimene koht- ja aeg = [[Egiptus]], 1. august 1953 | suurim võit = '''Jordaania''' – {{Riigi ikoon|Nepal}} [[Nepali jalgpallikoondis|Nepal]] 9:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Amman]], 23. juuli 2011 | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] – '''Jordaania''' 6:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Saitama]], Jaapan, 8. juuni 2012 | MM-ile kvalifitseerunud = 1 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 2026 | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = [[Aasia meistrivõistlused jalgpallis|Aasia meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 5 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 2004 | parim tulemus MV-l = Finaal (2023, 2024) | OM_saavutused = }} '''Jordaania jalgpallikoondis''' on [[Jordaania]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. == Mängud Eesti koondise vastu == {| class="wikitable" |- !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- |[[18. november]] [[2014]] |[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |Sõprusmäng |Jordaania – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 0:1 |[[Henri Anier|Anier]] {{värav|16}} |} [[Kategooria:Jordaania]] [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] lny7v9c7ayhtqinq5hxp4jirn9njvo7 0 258531 7174410 6972450 2026-06-16T22:32:47Z Ollin Masa 227337 7174410 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iwan Thomas.jpg|thumb|right|Iwan Thomas (2011)]] '''Iwan Gwyn Thomas''' (sündinud [[5. jaanuar|5. jaanuaril]] [[1974]]) on [[Suurbritannia]]t esindanud [[Wales]]i [[kergejõustik]]lane ([[400 m jooks|400 m]] ja [[4×400 meetri teatejooks|4×400 m]] jooksja). == Saavutused == === [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]el === [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] hõbemedal 4×400 m teatejooksus ('''2.56,60''') === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] '''maailmameister''' 4×400 m teatejooksus ('''2.56,65''') === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] === [[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]] '''Euroopa meister''' 400 m jooksus ('''44,52''') ja 4×400 m teatejooksus ('''2.58,68''') ==Isiklikud rekordid== ===Välisrekordid=== *[[400 m jooks]] – 44,36, 13. juuli 1997, [[Birmingham]]. ==Välislingid== * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Thomas, Iwan}} [[Kategooria:Suurbritannia sprinterid]] [[Kategooria:Walesi sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] qz0idl5gk6hkvp2wo9mno4cpd8df0o6 0 259542 7174213 7030488 2026-06-16T17:43:18Z Kuuskinen 33651 7174213 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Joseph Kennedy | omakeelne_nimi = | pilt = Joseph P. Kennedy, Sr. 1938 (cropped).jpg | pildiallkiri = Joseph Kennedy (1938) | amet = 44. Ameerika Ühendriikide suursaadik Suurbritannias | ametiajaalgus = [[8. märts]] [[1938]] | ametiajalõpp = [[22. oktoober]] [[1940]] | eelmine = [[Robert Worth Bingham]] | järgmine = [[John Gilbert Winant]] | amet2 = 1. [[Ameerika Ühendriikide Merenduskomisjon|Ameerika Ühendriikide Merenduskomisjoni]] esimees | ametiajaalgus2 = [[14. aprill]] [[1937]] | ametiajalõpp2 = [[19. veebruar]] [[1938]] | eelmine2 = | järgmine2 = [[James M. Landis]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünninimi = Joseph Patrick Kennedy, Sr. | sünniaeg = | sünnikoht = [[Boston]], [[Massachusetts]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = [[Hyannis Port]], Massachusetts, Ameerika Ühendriigid | rahvus = | partei = [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatlik Partei]] | abikaasa = [[Rose Kennedy]] | vanemad = | lapsed = [[Joseph Patrick Kennedy, Jr.|Joseph Jr.]]<br>[[John Fitzgerald Kennedy|John]]<br>[[Rosemary Kennedy|Rose]]<br>[[Kathleen Agnes Kennedy|Kathleen]]<br>[[Eunice Kennedy Shriver|Eunice]]<br>[[Patricia Helen Kennedy|Patricia]]<br>[[Robert Francis Kennedy|Robert]]<br>[[Jean Kennedy Smith|Jean]]<br>[[Ted Kennedy|Edward]] | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Harvardi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Joseph P Kennedy Signature.svg | moodul = }} '''Joseph Patrick Kennedy, Sr.''' ([[6. september]] [[1888]] – [[18. november]] [[1969]]) oli [[USA]] ärimees ja poliitikategelane. Tema poeg oli [[Ameerika Ühendriikide president]] [[John F. Kennedy]]. ==Perekond== [[Pilt:TheKennedyFamily1.jpg|pisi|Perepilt 1931 ([[Hyannis Port]], [[Massachusetts]])]] 7. oktoobril 1914 abiellus Joseph Kennedy [[Rose Kennedy|Rose Elizabeth Fitzgeraldiga]]. Abielu sidus kaks Bostoni kõige prominentsemat iiri päritolu poliitilist perekonda. Paaril sündis üheksa last. {| class="wikitable" |- ! Nimi!! Sünniaeg !! Surmaaeg !! Vanus surres !! Märkused ja surmapõhjus |-valign="top" | [[Joseph Patrick Kennedy, Jr.]] || 25. juuli 1915 || 12. august 1944 || align=center|29 || Hukkus [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]]. |-valign="top" | [[John Fitzgerald Kennedy]] || 29. mai 1917 || 22. november 1963 || align=center|46 || Abiellus 1953 [[Jacqueline Kennedy Onassis|Jacqueline Lee Bouvier]]'ga. 35. USA president. Mõrvati [[Dallas]]es. |-valign="top" | [[Rose Marie Kennedy]] || 13. september 1918 || 7. jaanuar 2005 || align=center|86 || Tegi 1941 läbi [[lobotoomia]], mis sandistas ta kogu eluks. |-valign="top" | [[Kathleen Agnes Kennedy]] || 20. veebruar 1920 || 13. mai 1948 || align=center|28 || Abiellus 1944, hukkus lennuõnnetuses [[Prantsusmaa]]l. |-valign="top" | [[Eunice Mary Kennedy]] || 10. juuli 1921 || 11. august 2009 || align=center|88 || Abiellus 1953. |-valign="top" | [[Patricia Helen Kennedy]] || 6. mai 1924 || 17. september 2006 || align=center|82 || Abiellus 1954, lahutas 1966. Suri [[kopsupõletik]]u tüsistustesse. |-valign="top" | [[Robert Francis Kennedy]] || 20. november 1925 || 6. juuni 1968 || align=center|42 || Abiellus 1950. Oli senaator 1965–1968. Mõrvati [[Los Angeles]]es. |-valign="top" | [[Jean Ann Kennedy]] || 20. veebruar 1928 || || || Abiellus 1956. 1993–1998 USA suursaadik [[Iirimaa]]l. |-valign="top" | [[Edward Moore Kennedy]] || 22. veebruar 1932 || 25. august 2009 || align=center|77 || Abiellus 1958, lahutas 1982. Abiellus uuesti 1992. Oli senaator 1962 kuni surmani. Suri ajukasvajasse. |} {{JÄRJESTA:Kennedy, Joseph Patrick}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide suursaadikud Suurbritannias]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1969]] jvuz32x0yf6ak3x1oy0ix3qof61vycj 0 262778 7174104 6525709 2026-06-16T13:39:08Z Taurus404 80079 7174104 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roland Peets.jpg|pisi|püsti|Roland Peets]] '''Roland Peets''' (sündinud 20. novembril [[1957]]) on [[Eesti]] riigiametnik. Ta oli [[Piirivalveamet]]i peadirektor 2005. aasta novembrist kuni 2010. aastani, kui Piirivalveamet ühendati [[Politseiamet]]iga ühtseks [[Politsei- ja Piirivalveamet]]iks. Enne Peetsi juhtis Piirivalveametit alates 2000. aastast kindralmajor [[Harry Hein]], kellel täitus 22. veebruaril 2005 piirvanus, kuid kaitseväe juhataja pikendas kindralmajori tegevteenistuslepingut 4. novembrini 2005.{{lisa viide}} Aastal 1992 töötas Peets [[Narva-Jõesuu]] kordonis inspektori ja kordoni ülema asetäitjana, aastatel 1992–1994 Ida-Virumaa regionaalse juhtimiskeskuse ülema asetäitjana ning 1994–1997 Ida-Viru piirivalvepiirkonna staabiülemana. 1997. aasta jaanuarist kuni 2005. aasta novembrini oli Roland Peets Kirde piirivalvepiirkonna ülem.{{lisa viide}} 22. oktoobril 2009 sai piirivalveameti peadirektor Roland Peets piirivalve[[brigaadikindral]]i auastme. Ta oli Toila vallavolikogu esimees 2012. aasta kevadest kuni 2021. aasta sügiseni. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] valimisliidu Ühtne Vald nimekirjas, kogus 16 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 16. juuni 2026}}</ref> ==Tunnustus== *2002 [[Ida-Virumaa teenetemärk]] *2005 [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] *2009 piirivalve [[brigaadikindral]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Peets, Roland}} [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] ie90tg38dtn60t0h7yi8n78ip2lsvtj 0 306412 7174651 6306676 2026-06-17T11:47:55Z Nimelik 60716 7174651 wikitext text/x-wiki [[Pilt:20110322 193829 Bacteria SMB UTI.jpg|pisi|Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. [[Batsillid]] (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks.]] '''Grampositiivsed bakterid''' (tähistatakse G(+) või GP) on [[bakterid]], mis erinevalt [[gramnegatiivsed bakterid|gramnegatiivsetest bakteritest]] hoiavad [[Hans Christian Joachim Gram|Grami]] meetodiga uurimisel aluselist värvust (kristallvioletti) pärast [[etanool]]iga loputamist. Grami meetodil lisatakse pärast kristallvioleti kasutamist kontrastvärvus (tavaliselt safraniin), mistõttu kõik grampositiivsed bakterid värvuvad violetseks või tumesiniseks. Nad on võimelised säilitama kristallvioletti tänu paksu peptidoglükaankihi olemasolule rakuümbrises. Erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest ei ole grampositiivsetel bakteritel rakuümbrises [[välismembraan]]i. Esineb [[tsütoplasma membraan]], aga [[rakukest]]a moodustab paks peptidoglükaankiht ning nendevahelist ruumi nimetatakse periplasmaks. ==Omadused== Allpool nimetatud omadused on grampositiivsetele bakteritele iseloomulikud: <ref name="Madigan M; Martinko J (editors). (2005). Brock Biology of Microorganisms (11th ed.). Prentice Hall.">Madigan M; Martinko J (editors). (2005). Brock Biology of Microorganisms (11th ed.). Prentice Hall.[[ISBN]] [[0-13-144329-1]].</ref> # [[Fosfolipiidid]]e kaksikkihist koosnev tsütoplasma membraan. # Paks peptidoglükaankiht. Esinevad teihhoiinhapped, moodustades lipoididega (rasvataolised ained <ref name="DYSTROOFIAD">Ingrid Mesila, Tartu Ülikool Patoloogilise Anatoomia ja Kohtuarstiteaduse Instituut [http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KKT/DYSTROOFIAD.html Patoloogiline Anatoomia Füsioteraapia Erialale]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref>) lipoteihhoiinhappeid, mis toimivad nagu [[kelaadid]] ehk kelaatühendid ning osalevad mõnda tüüpi [[adhesioon|adhesioonis]]. # Kapsli [[polüsahhariidid]] (mõnedel liikidel). # [[Vibur]] ehk flagell (mõnedel liikidel). Kui on olemas, siis viburi basaalkeha koosneb vaid kahestest sisemistest ketastest: M (membraan) ja S (supramembraan), sest grampositiivsetel bakteritel on vaid üks [[rakumembraan]]i kiht. Üksikud peptidoglükaani molekulid on omavahel risti seotud peptiidahelatega, näiteks pentaglütsiiniga (''S.aureus''). <ref name="Mikrobioloogia I. Prokarüootse raku membraan, kapsel ja kest.">Tiina Alamäe. (2012). Prokarüootse raku membraan, kapsel ja kest. Mikrobioloogia I. Tartu Ülikool.</ref> [[Ensüüm]] DD-transpeptidaas aitab seda sidet moodustada. Gramnegatiivsetel bakteritel moodustab transpeptidaas kovalentsidet otseselt peptidoglükaani molekulite vahel ilma vahepealse sillata. Nii grampositiivsetel kui ka gramnegatiivsetel bakteritel võib olla lisamembraan, mida nimetatakse S-kihiks. Gramnegatiivsete bakterite S-kiht on otseselt seotud välismembraaniga. Grampositiivsete bakterite S-kiht on seotud peptidoglükaankihile. Rakukestas olevad teihhoiinhapped omavad lipiidse komponenti ning võivad osaleda peptidoglükaani ankurdamises, kuna lipiidne komponent on üheks membraani elemendiks. ==Klassifikatsioon== Grami järgi värvimine on kiire ja tõhus diagnostiline meetod selleks, et grupeerida ''Bacteria'' [[Domeen (bioloogia)|domeen]]i liike. Traditsioonilises ja tänapäevases mikrobioloogias on palju kriteeriume, mille järgi klassifitseeritakse ja jagatakse allüksusteks domeen ''Bacteria''. Peale Grami järgi värvimise võivad kriteeriumiks olla ka kasvu kiirus, antibiootikumitundlikkus või teised makroskoopilised ja füsioloogilised omadused. [[Pilt:Labori algoritm, et eristada grampositiivseid baktereid.png|thumb|Liikide identifikatsiooni hierarhia]] [[Riik]] ''[[Monera]]'' oli jagatud neljaks [[hõimkond|hõimkonnaks]] Grami meetodi järgi: ''Firmacutes'' (''Firmicutes''), ''Gracilicutes'', ''Mollicutes'' ning ''Mendocutes''. <ref name="Firmacutes, Gracilicutes, Mollicutes, Mendocutes">Gibbons, N. E.; Murray, R. G. E. (1978). "Proposals Concerning the Higher Taxa of Bacteria". ''International Journal of Systematic Bacteriology'' '''28''' (1): 1–6. doi:[http://ijs.sgmjournals.org/content/28/1/1 10.1099/00207713-28-1-1]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}.</ref> Carl Woese (mikrobioloogia teaduskond, Illinois Ülikool) töökaaslastega tegeles 16S ribosomaalse RNA-ga seotud fülogeneetiliste uuringutega. Alates 1987 hakkas Carl Woese kahtlema grampositiivsete bakterite monofüleetiliste rühmade õigsuses. <ref name="Woese, C. R. (1987). ">Woese, C. R. (1987). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC373105/ "Bacterial evolution"], ''Microbiological reviews'' '''51''' (2): 221–271. [[PMC]] [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC373105/ 373105]. [[PMID]] [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16834776 16834776].</ref> Uuringud andsid positiivse tulemuse, mis on kasuks nende organismide järgnevatele terapeutilistele ning üldistele uuringutele. Kasutades 16S rRNA molekulaarseid meetodeid, leidis Woese 12 bakterihõimkonda, millest kaks olid grampositiivsed: suure GC (guaniin-tsütosiin) sisaldusega grampositiivsed (''Actinobacteria'') ja väikse GC sisaldusega grampositiivsed bakterid (''Firmicutes''). Hõimkonda ''Actinobacteria'' kuuluvad perekonnad, nagu ''Corynebacterium'', ''Mycobacterium'', ''Nocardia'' ja ''Streptomyces''. [[Hõimkond]] ''Firmicutes'' sisaldab 45–60% ulatuses aluspaari GC, mis ei ole päris madal, kuid madalam kui [[hõimkond|hõimkonnal]] ''Actinobacteria''. Hõimkonda ''Firmicutes'' kuuluvad perekonnad, nagu ''Staphylococcus'', ''Streptococcus'', ''Enterococcus'', ''Bacillus'', ''Clostridium'' ja ''Listeria''. Need perekonnad sisaldavad põhilisi haigusi tekitavaid liike. Hõimkonda ''Firmicutes'' oli üle viidud ''[[mükoplasma|Mycoplasma]]'', kuna see on bakterisarnane organism. Mükoplasmal ei ole rakukesta. Vaatamata sellele, et mükoplasma ei saa olla värvitud, tuleneb see organism hõimkonnast ''Firmicutes''. Vaatamata laialt levitud arvamusele ning praktilistele teadmistele molekulaarses fülogeenias, peavad mõned inimesed senini ''Monera'' riiki [[klaad|monofüleetiliseks klaadiks]]. Nende inimeste hulka kuulub ka Cavalier-Smith. <ref name=" Cavalier-Smith T (2006).">Cavalier-Smith T (2006).[https://web.archive.org/web/20120721024117/http://www.biology-direct.com/content/1/1/19 "Rooting the tree of life by transition analyses"]. Biol. Direct '''1''': 19. [[doi]]: [https://web.archive.org/web/20120721024117/http://www.biology-direct.com/content/1/1/19 10.1186/1745-6150-1-19]. [[PMC]] [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1586193/ 1586193]. [[PMID]] [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16834776 16834776].</ref> ==Patogeensus== Grampositiivsed bakterid on kõige levinumaks inimese haiguse tekkimise põhjuseks. Praegu on teada 6 GP bakterite perekonda, mis mõjutavad inimese tervist. Kaks nendest, ''Streptococcus'' ja ''Staphylococcus'', on kokid. Ülejäänud bakterid on [[batsillid]] (kepikesekujulised bakterid). Nad jagatakse kaheks rühmaks [[spoor]]i moodustumise võimaluse järgi. Näidiseks võib esitada ''Corynebacterium'' ja ''Listeria'' (mittesporuleeruvad liigid) ning ''Bacillus'' ja ''Clostridium'' (liigid, mis moodustavad spoore). <ref name="Gladwin, Mark; Bill Trattler (2007).">Gladwin, Mark; Bill Trattler (2007). ''Clinical Microbiology made ridiculously simple.'' Miami, FL: MedMaster, Inc. pp. 4–5. [[ISBN]] [[978-0-940780-81-1]].</ref> Peale selle jagatakse sporuleeruvad bakterid veel fakultatiivseteks ja obligatoorseteks anaeroobideks. Esimesse rühma kuulub ''Bacillus'' perekond ja teise ''Clostridium''. ==Viited== <references/> [[Kategooria:Bakterid]] [[Kategooria:Grampositiivsed bakterid| ]] 67kr1r8kclcjkrjioaue6xzsamf6u31 0 306413 7174657 6997760 2026-06-17T11:54:01Z Nimelik 60716 7174657 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pseudomonas aeruginosa Gram.jpg|pisi|Gramnegatiivne ''[[Pseudomonas aeruginosa]]'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all]] '''Gramnegatiivsed bakterid''' (tähistatakse G(–) või GN) on [[bakterid]], mis erinevalt [[grampositiivsed bakterid|grampositiivsetest bakteritest]] kaotavad [[Grami meetod]]iga uurimisel pärast [[etanool]]iga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti). [[Hans Christian Joachim Gram|Grami]] meetodil lisatakse pärast kristallvioleti kasutamist kontrastvärvus (tavaliselt [[safraniin]]), mistõttu kõik gramnegatiivsed bakterid värvuvad punaseks või roosaks. Meetodi abil saab klassifitseerida baktereid [[rakukest]]a järgi. Grampositiivsed bakterid säilitavad kristallvioletse värvuse pärast nende pesemist etanooliga. <ref name="Gram´i värvimine" /><ref name="Structure. in: Baron's Medical Microbiology (Baron S et al., eds.)" /> Gramnegatiivsete bakterite [[patogeensus]]e võime on tihti tingitud konkreetsetest komponentidest, mis asuvad rakuümbrises ([[tsütoplasma membraan]], õhuke peptidoglükaankiht, [[välismembraan]], limaskest). Üks komponentidest on lipopolüsahhariidi kiht (LPS), mis kuulub endotoksiinide hulka.<ref name="Structure. in: Baron's Medical Microbiology (Baron S et al., eds.)" /> Sattudes inimese organismi, kutsub LPS esile kaasasündinud immuunvastuse, mis toob kaasa tsütokiinide tootmise ja [[immuunsüsteem]]i aktiveerimise. Tsütokiinide tootmise tõttu tekib [[põletik]]. ==Omadused== Gramnegatiivsetele bakteritele on iseloomulikud järgmised omadused: [[Pilt:Gramnegatiivse bakeri rakusein.png|thumb|Gramnegatiivse bakteri rakukesta ehitus]] # Tsütoplasma membraan. # Õhuke [[peptidoglükaan]]i kiht (mis on palju õhem kui grampositiivsetel bakteritel). # Välismembraan, mis sisaldab väljapoole ulatuvaid lipopolüsahhariide (LPS) ja sissepoole ulatuvaid [[fosfolipiid]]e. LPS koosneb omakorda [[lipiid]] A-st, [[polüsahhariid]]ist, mis on [[molekul]]i tsentriks, ning O [[antigeen]]ist. # Välismembraanis olevad poriinid moodustavad kanaleid, mille kaudu toimub [[hüdrofiilsus|hüdrofiilsete]] madalmolekulaarsete ainete ([[aminohapped]], [[sahhariidid]], [[ioon]]id) [[difusioon]]. <ref name="Gram-positiivsed ja -negatiivsed bakterid" /> # Peptidoglükaankihi ja tsütoplasma membraani vahel on ruum, mida nimetatakse periplasmaatiliseks ruumiks ehk periplasmaks. # S-kiht on otseselt kinnitatud välismembraanile. # Kui on olemas [[vibur]] ehk flagell, siis viburi basaalkeha koosneb kahestest sisemistest ketastest: M (membraan) ja S (supramembraan); ja kahestest stabiliseeritavatest välimistest ketastest: P (periplasma) ja L (LPS). <ref name="M4yVv" /> # Ei sisalda teihhoiinhappeid ega lipoteihhoiinhappeid. <ref name="Alamäe Mikrobioloogia" /> # [[Lipoproteiidid]] on kinnitatud polüsahhariidi selgroole. # Valdav osa gramnegatiivsetest bakteritest sisaldab Brauni lipoproteiine (Braun's lipoprotein), mille eesmärk on peptidoglükaankihi ja välismembraani omavaheline ühendamine [[kovalentside]]mega. <ref name="Braun`s lipoprotein" /> # Valdav osa ei moodusta [[spoor]]e (v.a ''Coxiella burnetii'', mis produtseerib spoorisarnaseid struktuure). ==Klassifikatsioon== [[Pilt:Grampositiivse ja gramnegatiivse bakteri rakuseina erinevused ja sarnased.png|thumb|Gramnegatiivse ja grampositiivse bakteri rakukesta ehituse võrdlus]] Grami järgi värvimine on kiire ja tõhus diagnostiline meetod selleks, et grupeerida [[liik (bioloogia)|liik]]e ''Bacteria'' [[Domeen (bioloogia)|domeen]]i allüksusteks. [[Riik]] ''[[Monera]]'' oli ajalooliselt jagatud neljaks [[hõimkond|hõimkonnaks]] Grami meetodi järgi: ''Firmacutes'' (''Firmicutes''), ''Gracilicutes'', ''Mollicutes'' ning ''Mendocutes''.<ref name="Firmacutes, Gracilicutes, Mollicutes, Mendocutes" /> 1987. aastal tunnistas molekulaarne fülogeeniaga valeks teooria, et gramnegatiivsete bakterite [[takson]]itel on olemas üks eellane ehk taksonid moodustavad [[monofüleetiline rühm|monofüleetilise rühma]]. <ref name="Bacterial evolution" /> Kuigi mõned professorid, näiteks Thomas Cavalier-Smith, toetavad monofüleetilisi rühmi ning võtavad need arvesse rühmana, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest selle eellase järeltulijatest, ehk [[klaad|monofüleetiliseks klaadiks]]. Riigi allüksuseks võetakse siis ''Negibacteria''. <ref name="Rooting the tree of life by transition analyses" /> ==Gramnegatiivsete bakterite peptidoglükaankihi ehitus== Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid. Seda moodustavates ahelates vahelduvad N-atsetüülmuraamhape (NAM) ja N-atsetüülglükoosamiin (NAG). Need kaks monomeeri on omavahel seotud ß-1,4-glükosiidsidemega. <ref name="Alamäe Mikrobioloogia" /> Krüotomograafia näitas, et gramnegatiivsete bakterite peptidoglükaanvõrk on ühekihiline. Glükaanahelad on erineva pikkusega ning paiknevad raku pikiteljega risti, kuigi omavahel nad ei ole paralleelsed ning nendevahelised ruumid ei ole ühesugused. Glükaanahelad on ühendatud võrgustikuks [[peptiidid]]ega, mis tagavad struktuuri dünaamilisust pikitelje suunas.<ref name="Alamäe Mikrobioloogia" /> ==Liikide näiteid== [[Proteobakterid|Proteobakterite]] [[hõimkond]] on gramnegatiivsete bakterite suurim rühm, mis sisaldab liike sugukonnast ''Enterobacteriaceae'' (perekondadest ''Escherichia'', ''Salmonella'', ''Shigella'' ja teisi), seltsist ''Pseudomonadales'' (''Pseudomonas'', ''Moraxella'') ja teistest sugukondadest perekondi: ''Helicobacter'' (sugukond ''Helicobacteraceae''), ''Stenotrophomonas'' (sugukond ''Xanthomonadaceae''), ''Bdellovibrio'' (sugukond ''Bdellovibrionaceae''), ''Legionella'' (sugukond ''Legionellaceae''), sugukonnast ''Acetobacteraceae'' baktereid ja teisi. Teised märkimisväärsed gramnegatiivse bakterite liike sisaldavad hõimkonnad on ''Cyanobacteria'' ehk [[tsüanobakter]]id, ''Spirochaetae'', ''Chlorobi'' ehk rohelised väävlibakterid ja ''Chloroflexi'' ehk rohelised mitteväävlibakterid. Mõni gammaproteobakter nakatab eelistatult hingamisteid (''[[Hemophilus influenzae]]'', ''[[Klebsiella pneumoniae]]'', ''[[Legionella pneumophila]]'', ''[[Pseudomonas aeruginosa]]''), kuseteid või -põit (''[[Escherichia coli]]'', ''[[Proteus mirabilis]]'', ''[[Enterobacter cloacae]]'', ''[[Serratia marcescens]]'') ning mõni seedeelundkonda (''[[Helicobacter pylori]]'', ''[[Salmonella enteritidis]]'', ''[[Salmonella typhi]]''). Haiglainfektsiooniga seotud gramnegatiivne bakter (''[[Acinetobacter baumannii]]'') põhjustab [[bakterieemia]]t, sekundaarse meningiiti ja hingamisteedega seotud [[kopsupõletik]]ku intensiivhooldusega haigla osakondades. ==Ravi== Üks gramnegatiivsete bakterite unikaalseid omadusi on välismembraan. Välismembraani välimise kihi üheks komponendiks on lipopolüsahhariid, mille lipiidne osa toimib nagu endotoksiin. Kui endotoksiin jõuab vereringesse, kutsub see esile toksilist reaktsiooni, mille tulemusena tekivad põdejale [[palavik]], hingamisteede põletik ja kõrge hingamissagedus ning madal vererõhk. See omakorda võib viia endotoksilisele šokile, mis võib olla fataalne. Välismembraan kaitseb bakterirakku [[antibiootikum]]ide, värvainete ja [[detergent]]ide toime vastu, mis tavaliselt mõjuvad sise- ehk tsütoplasma membraanile või rakukestale (peptidoglükaankihile). Välismembraan tagab kaitse [[lüsotsüüm]]i ja [[penitsilliin]]i vastu. Kuid tänapäeva arenenud meditsiin annab võimaluse hävitada [[patogeen]]ide kaitsvat välismembraani, kasutades lüsotsüümi etüleendiamiintetraatseethapet ja [[ampitsilliin]]i. Peale ampitsilliini kasutatakse ka [[klooramfenikool]]i, [[streptomütsiin]]i ja [[nalidiksiinhape]]t. ==Vaata ka== *[[Virulentsusfaktor]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Gram´i värvimine">[https://web.archive.org/web/20150725222826/http://www.bakterirakuehitusjaendospoorid.edicypages.com/rakuorganite-kirjeldus/grami-varvimine-1 Bakteriraku ehitus ja endospooride moodustumine. Rakuorganellide kirjeldus. Gram´i värvimine], Andres Elias, Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Eesti Maaülikool. VL.0578. Mikrobiologia üldkursus.</ref> <ref name="Structure. in: Baron's Medical Microbiology (Baron S et al., eds.)">Salton MRJ , Kim KS (1996).[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK8477/ Structure. in: Baron's Medical Microbiology (Baron S et al., eds.)] (4th ed.). Univ of Texas Medical Branch. [[ISBN]] [[0-9631172-1-1]].</ref> <ref name="Gram-positiivsed ja -negatiivsed bakterid">[https://web.archive.org/web/20150802040554/http://www.bakterirakuehitusjaendospoorid.edicypages.com/rakuorganite-kirjeldus/gram-positiivsed-ja-negatiivsed-bakterid-1 Bakteriraku ehitus ja endospooride moodustumine. Rakuorganellide kirjeldus. Gram-positiivsed ja -negatiivsed bakterid.] Andres Elias, Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Eesti Maaülikool. VL.0578. Mikrobiologia üldkursus.</ref> <ref name="Alamäe Mikrobioloogia">Tiina Alamäe. (2012). Prokarüootse raku membraan, kapsel ja kest. Mikrobioloogia I. Tartu Ülikool.</ref> <ref name="Braun`s lipoprotein">Suzy V. Torti, James T. Park. (23 September 1976).[http://www.nature.com/nature/journal/v263/n5575/abs/263323a0.html Lipoprotein of Gram-negative bacteria is essential for growth and division], ''Nature'' '''263''', 323 – 326.doi:10.1038/263323a0</ref> <ref name="Firmacutes, Gracilicutes, Mollicutes, Mendocutes">Gibbons, N. E.; Murray, R. G. E. (1978). "Proposals Concerning the Higher Taxa of Bacteria". ''International Journal of Systematic Bacteriology'' '''28''' (1): 1–6. doi:[http://ijs.sgmjournals.org/content/28/1/1 10.1099/00207713-28-1-1]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}.</ref> <ref name="Bacterial evolution">Woese, C. R. (1987). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC373105/ "Bacterial evolution"], ''Microbiological reviews'' '''51''' (2): 221–271. PMC [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC373105/ 373105] PMID [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2439888 2439888].</ref> <ref name="Rooting the tree of life by transition analyses">Cavalier-Smith T (2006).[https://web.archive.org/web/20120721024117/http://www.biology-direct.com/content/1/1/19 "Rooting the tree of life by transition analyses"], ''Biol. Direct'' '''1''': 19.[[doi]]:[https://web.archive.org/web/20120721024117/http://www.biology-direct.com/content/1/1/19 10.1186/1745-6150-1-19]. [[PMC]] [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1586193/ 1586193]. [[PMID]] [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16834776 16834776].</ref> <ref name="M4yVv">[[Tiina Alamäe]]. (2012). Viburid, piilid ja liikumine. Mikrobioloogia I. Tartu Ülikool.</ref> }} [[Kategooria:Bakterid]] [[Kategooria:Gramnegatiivsed bakterid| ]] k7m4xmbnb1ck4ik92uv0enxx4z0nh8k 0 309267 7174550 6590409 2026-06-17T08:36:09Z Kuriuss 38125 7174550 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Triin Lõbus''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1977]]) on eesti keeleteadlane, tõlkija ja pedagoog. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1999. aastal [[Tartu Ülikool]]i hispaania filoloogia alal ning kaitsnud 2003. aastal sealsamas magistritöö.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> 2012. aastal kaitses ta doktoritöö "Aja kujutamine hispaaniakeelses narratiivis. Loomaailma konstrueerimine keele ajavormide kaudu" (juhendajad [[Jüri Talvet]] ja [[Silvi Tenjes]]).<ref>[http://hdl.handle.net/10062/28133 Aja kujutamine hispaaniakeelses narratiivis. Loomaailma konstrueerimine keele ajavormide kaudu] (doktoritöö Tartu Ülikooli raamatukogu digikogus)</ref> ==Töö== Ta töötas aastatel 2005–2022 Tartu Ülikoolis hispaania filoloogia lektorina.<ref name="ETIS" /> Alates 2022. aastast töötab ta [[Toila gümnaasium]]is.{{lisa viide}} ===Töö tõlkijana=== Ta on osalenud 2013. aastal kirjastuses Varrak ilmunud "Eesti-hispaania sõnaraamatu" koostamisel, 2002. ja 2008. aastal ilmunud sõnastiku "TEA taskusõnastik : hispaania-eesti/eesti-hispaania" ning 2008. aastal ilmunud teose "TEA reisisõnastik : hispaania-eesti/eesti-hispaania" tõlkimisel. Ta on tõlkinud hispaania keelest eesti keelde järgmised teosed: *[[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale", [[Loomingu Raamatukogu]] 33–34, 2005 *[[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera" (koos [[Ruth Sepp|Ruth Sepa]] ja [[Pirkko Põdra]]ga), Loomingu Raamatukogu 17–19, 2010 *[[Enrique Vila-Matas]]. "Dublinesk". [[Toledo kirjastus|Toledo Kirjastus]]. 2014 *[[Antonio Muñoz Molina]]. "[https://toledo.ee/et/raamatud/talv-lissabonis/ Talv Lissabonis]". [[Toledo kirjastus]]. 2018. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Lõbus, Triin}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] eyfyy361jc809qboygy9rrta58eocld 7174551 7174550 2026-06-17T08:37:09Z Kuriuss 38125 7174551 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Triin Lõbus''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1977]]) on eesti keeleteadlane, tõlkija ja pedagoog. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1999. aastal [[Tartu Ülikool]]i hispaania filoloogia alal ning kaitsnud 2003. aastal sealsamas magistritöö.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> 2012. aastal kaitses ta doktoritöö "Aja kujutamine hispaaniakeelses narratiivis. Loomaailma konstrueerimine keele ajavormide kaudu" (juhendajad [[Jüri Talvet]] ja [[Silvi Tenjes]]).<ref>[http://hdl.handle.net/10062/28133 Aja kujutamine hispaaniakeelses narratiivis. Loomaailma konstrueerimine keele ajavormide kaudu] (doktoritöö Tartu Ülikooli raamatukogu digikogus)</ref> ==Töö== Ta töötas aastatel 2005–2022 Tartu Ülikoolis hispaania filoloogia lektorina.<ref name="ETIS" /> Alates 2022. aastast töötab ta [[Toila gümnaasium]]is.{{lisa viide}} ===Töö tõlkijana=== Ta on osalenud 2013. aastal kirjastuses Varrak ilmunud "Eesti-hispaania sõnaraamatu" koostamisel, 2002. ja 2008. aastal ilmunud sõnastiku "TEA taskusõnastik : hispaania-eesti/eesti-hispaania" ning 2008. aastal ilmunud teose "TEA reisisõnastik : hispaania-eesti/eesti-hispaania" tõlkimisel. Ta on tõlkinud hispaania keelest eesti keelde järgmised teosed: *[[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale", [[Loomingu Raamatukogu]] 33–34, 2005 *[[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera" (koos [[Ruth Sepp|Ruth Sepa]] ja [[Pirkko Põdra]]ga), Loomingu Raamatukogu 17–19, 2010 *[[Enrique Vila-Matas]]. "Dublinesk". [[Toledo kirjastus|Toledo]], 2014 *[[Antonio Muñoz Molina]]. "[https://toledo.ee/et/raamatud/talv-lissabonis/ Talv Lissabonis]". Toledo, 2018 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Lõbus, Triin}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] luo2un230ozthwk0p6idx519j070she 7174556 7174551 2026-06-17T08:44:58Z Kuriuss 38125 7174556 wikitext text/x-wiki '''Triin Lõbus''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1977]]) on eesti keeleteadlane, tõlkija ja pedagoog. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1999. aastal [[Tartu Ülikool]]i hispaania filoloogia alal ning kaitsnud 2003. aastal sealsamas magistritöö.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> 2012. aastal kaitses ta doktoritöö "Aja kujutamine hispaaniakeelses narratiivis. Loomaailma konstrueerimine keele ajavormide kaudu" (juhendajad [[Jüri Talvet]] ja [[Silvi Tenjes]]).<ref>[http://hdl.handle.net/10062/28133 Aja kujutamine hispaaniakeelses narratiivis. Loomaailma konstrueerimine keele ajavormide kaudu] (doktoritöö Tartu Ülikooli raamatukogu digikogus)</ref> ==Töö== ===Pedagoogitöö=== Ta töötas aastatel 2005–2022 Tartu Ülikoolis hispaania filoloogia lektorina.<ref name="ETIS" /> 2026. aasta seisuga töötab ta [[Saaremaa Gümnaasium]]is eesti keele, hispaania keele ja suunamooduli "Romanistika" õpetajana.<ref>[https://saaremaa.edu.ee/koolist/meie-inimesed/ Meie inimesed] Saaremaa Gümnaasiumi koduleht. Vaadatud 17.06.2026.</ref> ===Töö tõlkijana=== Ta on osalenud 2013. aastal kirjastuses Varrak ilmunud "Eesti-hispaania sõnaraamatu" koostamisel, 2002. ja 2008. aastal ilmunud sõnastiku "TEA taskusõnastik : hispaania-eesti/eesti-hispaania" ning 2008. aastal ilmunud teose "TEA reisisõnastik : hispaania-eesti/eesti-hispaania" tõlkimisel. Ta on tõlkinud hispaania keelest eesti keelde järgmised teosed: *[[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale", [[Loomingu Raamatukogu]] 33–34, 2005 *[[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera" (koos [[Ruth Sepp|Ruth Sepa]] ja [[Pirkko Põdra]]ga), Loomingu Raamatukogu 17–19, 2010 *[[Enrique Vila-Matas]]. "Dublinesk". [[Toledo kirjastus|Toledo]], 2014 *[[Antonio Muñoz Molina]]. "[https://toledo.ee/et/raamatud/talv-lissabonis/ Talv Lissabonis]". Toledo, 2018 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Lõbus, Triin}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] jwh18kcvrlp1g5z9lipjfynhlg8vjtf 0 310751 7174189 7139350 2026-06-16T16:48:15Z Ehitaja 63547 7174189 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi=Soomusauto Kalevipoeg | pilt= [[Pilt:Kalewipoeg.jpg|thumb|250px|left|Kapten Lundborg ja soomusauto Kalevipoeg 1919. aasta kevadel]] | tehnilised andmed=Tehnilised andmed | pikkus= | laius= | kõrgus= | kaal= 8,0 | kiirus= <br> maanteel 45 | käiguvaru= ? <br/> maanteel | suurtükk= 37 mm [[Hotchkiss]]/Saksa pommipilduja<ref>Soomusautode kolonni ülem kapten [[August Nieländer]] mälestused</ref> | kuulipildujad= 7,7 mm [[Madsen (kuulipilduja)|Madsen]] | soomus= 7 | mootor= | mootori võimsus= 60 | meeskond= }} '''Kalevipoeg''' oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] [[soomusvägi|soomusväe]] [[soomusauto]] [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]]. Kalevipoeg ehitati [[Tallinna Sadamatehased|Tallinna Sadamatehastes]] ning valmis 1919. aasta aprillis. ==Kalevipoeg Eesti Vabadussõjas== Kalevipoja komandör oli algul [[Konstantin Lindemann]], alates 11. maist aga [[Rootsi]] sõjaväelane [[Einar Lundborg]], kes määrati [[16. aprill]]ist omal soovil [[Soomusautode Kolonn]]i 1. [[Rühm (sõjandus)|rühma]]. Lundborg võttis alates [[25. aprill]]ist osa lahingutest [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõuna-]] ja [[Viru rinne|Viru rindel]], Kagu-Eestis, Põhja-Lätis ning Loode-Venemaal, jõudes [[25. mai]]l koos Eesti vägedega [[Pihkva]]sse ning sai kuulsaks hulljulgete sissetungidega Vene rindejoone taha.<ref>Silja Joon, "Mark Soosaar näitab Eesti loomisest tehtud filme". [[Pärnu Postimees]], 22. veebruar 2008</ref> [[Pilt:Soomusauto Kalevipoeg 1919.jpg|left|pisi|Soomusauto Kalevipoeg [[Valga Jaani kirik]]u juures 1919. aasta veebruaris]] 23. augustil 1919, [[Võru rinne|Võru rindel]] [[6. jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] ja Lundborgi Kalevipoja pealetungil Pihkva taga [[Slavkovitši]] rajoonis, umbes 250–300 m enne Slavkovitši küla läbis maanteed võrdlemisi sügav ja lai, umbes mehekõrguse sügavune kraav, millele oli ehitatud kerge puusild. Soomusautod pidid tagurpidi lahingusse minema, et vältida tabamusi mootorisse, et aga “Kalevipojal” puudus tagumine rool, siis liikus ta tagurpidi ja aeglaselt sillale. Kui tagumised rattad olid sillale jõudnud, vajus sild sisse ja auto jäi keskkohaga rippuma kraavi pervele ega saanud enam edasi ega tagasi liikuda. [[6. jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] II pataljon alamkapten [[Aleksander Jaakson]]i juhtimisel tõmbus tagasi, jättis Kalevipoja maha. Punased viisid öösel ära selle 37 mm kahuri, kuid jätsid auto rikkumata. Järgmisel päeval jõudis Valgast kohale [[soomusautode kolonn]]i ülem kapten [[August Nieländer]] soomusautol [[Pisuhänd (soomusauto)|Pisuhänd]], et korraldada Kalevipoja päästetöid. Kraavi põhja soomusauto alla ehitati raudteeliipritest tugialus, mille abil saadi auto kõigepealt maa küljest lahti tõsta ja siis tagasi teele toimetada. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Einar Lundborg, "Soomusautoga Eesti Vabadussõjas". [[Grenader (kirjastus)|Grenader Grupp]], 2012, 207 lk, ISBN 9789949448760 ==Välislingid== * [[Einar Lundborg]], [http://virtsu.ee/artiklid/tekstid/soomusautoga-eesti-vabadussojas-minu-rindeelamusi-1919-1920/ "Soomusautoga Eesti Vabadussõjas. Minu rindeelamusi 1919–1920"] (mõned lõigud raamatust) {{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}} {{Mall:Eesti relvastus}} [[Kategooria:Eesti soomusautod]] gdyuwxxinqmvwr6aqifenbkxw7t1s2g 0 311275 7174317 6943384 2026-06-16T20:44:42Z ~2026-33657-65 231127 Pange põllumajandusteadlasele mingisugusedki kategooriad 7174317 wikitext text/x-wiki '''Valev-Jaan Reidolf''' (sündinud [[8. aprill|8. aprillil]] [[1943]] [[Rõngu vald (1939)|Rõngu vallas]] [[Tartumaa|Tartumaal]]) on eesti põllumajandusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Valev-Jaan Reidolf on väiketalupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1963 [[Elva Keskkool]]i, 1971 [[EPA|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] agronoomina ja 1979 EPA [[aspirantuur]]i; põllumajanduskandidaat (1980, EPA), väitekiri "Оценка различных способов, сроков и частоты использования многолетних трав в условиях орошения и без него". Oli 1971–1981 EPA rohumaaviljeluse kateedri vanemagronoom, [[aspirant]] ja vanemteadur, 1981–1992 töö- ja olmeohutuse kursuse vanemõpetaja, 1992–1994 [[EPMÜ]] keskkonnakaitse instituudi vanemõpetaja ja dotsent, 1994–2005 veemajanduse instituudi dotsent, 2006– lektor.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[rohumaaviljelus]], [[riskianalüüs]]. 23 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Формирование ботанического состава и урожайности травостоев элаковых трав в зависимости от режима скашивания и распределения доз азота. // Сбр. Науч. Тр. ЭСХА 123 (1979) * Содержаниe и выход протеина типов элаковых травостоев в зависимости от нормы азотного удобрения. // Сбр. Науч. Тр. ЭСХА, 149 (1984); ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Agraarteadus 2 (1993), 217–218 * Eesti Põllumajanduse Akadeemia töötajad ja vilistlased 1981–1990. Trt, 1991, 223 * Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Trt, 1996, 128. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Reidolf, Valev-Jaan}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] 2z5oi6juj5acfscf6cdjdgvdrf8alpn 7174318 7174317 2026-06-16T20:45:13Z ~2026-33657-65 231127 /* Elulugu */ 7174318 wikitext text/x-wiki '''Valev-Jaan Reidolf''' (sündinud [[8. aprill|8. aprillil]] [[1943]] [[Rõngu vald (1939)|Rõngu vallas]] [[Tartumaa|Tartumaal]]) on eesti põllumajandusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Valev-Jaan Reidolf on väiketalupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1963 [[Elva Keskkool]]i, 1971 [[EPA|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] agronoomina ja 1979 EPA [[aspirantuur]]i; põllumajanduskandidaat (1980, EPA), väitekiri "Оценка различных способов, сроков и частоты использования многолетних трав в условиях орошения и без него". Oli 1971–1981 EPA rohumaaviljeluse kateedri vanemagronoom, [[aspirant]] ja vanemteadur, 1981–1992 töö- ja olmeohutuse kursuse vanemõpetaja, 1992–1994 [[EPMÜ]] keskkonnakaitse instituudi vanemõpetaja ja dotsent, 1994–2005 veemajanduse instituudi dotsent, 2006– lektor.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[rohumaaviljelus]], [[riskianalüüs]]. 23 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Формирование ботанического состава и урожайности травостоев элаковых трав в зависимости от режима скашивания и распределения доз азота. // Сбр. Науч. Тр. ЭСХА 123 (1979) * Содержаниe и выход протеина типов элаковых травостоев в зависимости от нормы азотного удобрения. // Сбр. Науч. Тр. ЭСХА, 149 (1984); ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Agraarteadus 2 (1993), 217–218 * Eesti Põllumajanduse Akadeemia töötajad ja vilistlased 1981–1990. Trt, 1991, 223 * Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Trt, 1996, 128. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Reidolf, Valev-Jaan}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] twdmp95323icax8lfjnz95b7uv4tuq0 0 311884 7174158 7174014 2026-06-16T15:28:04Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Merike Ristikivi]] pealkirja [[Merike Holzhäuser]] alla 7174014 wikitext text/x-wiki [[Fail:Merike Ristikivi.jpg|pisi|Merike Ristikivi]] '''Merike Holzhäuser''' (sünninimi '''Merike Soodla''', aastatael 2002–2026 '''Merike Ristikivi''', sündinud [[9. juuli]]l [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[Klassikaline filoloogia|klassikaline filoloog]] ja õigusajaloolane. Tema peamised uurimisteemad on [[ladina keel]] ja õigusterminoloogia, õigusajalugu ja [[Rooma õigus]]. <ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> == Haridustee == Holzhäuser lõpetas 1995. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] erialal, 2006. aastal sai sealsamas magistrikraadi. 2010. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] doktoriväitekirja teemal "Ladina terminid Eesti õiguskeeles: esinemiskuju, tähendus ja mõjutused" (juhendajad [[Marju Luts-Sootak]] ja [[Anne Lill]]). <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=ETIS|URL=https://www.etis.ee/CV/Merike_Ristikivi/est|Pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Merike Ristikivi.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Töökäik == Merike Holzhäuser on õpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1995. aastast. Aastatel 2006–2010 oli ta õigusteaduskonna õiguse ajaloo (ladina keele ja Rooma õiguse) lektor. 2010. aastast on ta Tartu Ülikooli õiguse ajaloo kaasprofessor, 2016. aastast õigusteaduskonna doktoriõppe programmijuht ning 2020. aastal õigusteaduskonna asedirektor. <ref name=":0" /> === Teaduskorralduslik tegevus === Holzhäuser kuulub [[Eesti Rakenduslingvistika Ühing|Eesti Rakenduslingvistika Ühingusse]], [[Õpetatud Eesti Selts|Õpetatud Eesti Seltsi]] ja [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi]]. Lisaks on ta [http://www.aylh.org/ Association of Young Legal Historians'i], [http://esclh.blogspot.com/ European Society for Comparative Legal History] ning [https://www.lawandsociety.org/ Law and Society Association’i] liige. Ta on rahvusvaheliste teadusajakirjade [https://www.e-elgar.com/shop/gbp/comparative-legal-history-9781781955215.html Comparative Legal History] ja [http://www.glossae.eu/ GLOSSAE. European Journal of Legal History] toimetuskolleegiumi. Temalt on ilmunud teaduspublikatsioone. <ref name=":0" /> ==Teoseid== *Ladina keel juristidele. Tallinn, 2000, 2003, 2006, 2009, 2019. * Studia Latina. Ladina keele õpik humanitaarerialade üliõpilastele (kaasautorid A. Lill, M. Kanter). Tallinn, 2002, 2004, 2015. *Fontes iuris Romani: Rooma õiguse allikate kogumik (kaasautor H. Siimets-Gross). Tartu, 2019. * Ladina-eesti sõnaraamat. 2. tr (kaasautor). Tallinn, 2002. * Ladina-eesti õigussõnastik (kaasautorid K. Adomeit, H. Siimets-Gross). Tallinn, 2005. * Latin terms in the Estonian legal language: form, meaning and influences. Dissertationes Iuridicae Universitatis Tartuensis, 26. Tartu, 20 == Tunnustus == * [[2010]] Eesti üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi III preemia doktoritööde kategoorias, väljaandja [[Haridus- ja Teadusministeerium]]; konkursitöö "Ladina terminid Eesti õiguskeeles: esinemiskuju, tähendus ja mõjutused" * [[2013]] [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * [[2017]] [https://www.ut.ee/et/ulikoolist/aasta-programmijuht Tartu Ülikooli aasta programmijuht] <ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://scholar.google.com/citations?user=-JWqRD4AAAAJ&hl=en Merike Ristikivi Google Scholari veebileht] * [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/d38274f3-fdc4-4c3d-a3d8-328e81a988e1/keelesaade-brexit-ja-euroopa-oiguskeel Keelesaade] "Brexit ja Euroopa õiguskeel". ERR Vikerraadio, 21.05.2017 * [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/c7b0a8d8-cf71-40a7-a427-61b718624fb9/keelesaadeladina-keel-tuleviku-keel Keelesaade] "Ladina keel – tuleviku keel?". ERR Vikerraadio, 19.11.2017 * [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/6b26be16-5fcf-49b3-bb06-5f13714d9a0a/keelesaade-ladina-keel-antiigist-popini Keelesaade] "Ladina keel - antiigist popini". ERR Vikerraadio, 26.11.2017 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Ristikivi, Merike}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Romanistid (õigus)]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] iub4jp9ksb03h92druyl7ct0d10rabk 7174161 7174158 2026-06-16T15:37:19Z Kruusamägi 1530 7174161 wikitext text/x-wiki [[Fail:Merike Ristikivi.jpg|pisi|Merike Holzhäuser 2017. aastal]] '''Merike Holzhäuser''' (sünninimi '''Merike Soodla''', aastatel 2002–2026 '''Merike Ristikivi'''; sündinud [[9. juuli]]l [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[Klassikaline filoloogia|klassikaline filoloog]] ja õigusajaloolane. Tema peamised uurimisteemad on [[ladina keel]] ja õigusterminoloogia, õigusajalugu ja [[Rooma õigus]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> == Haridustee == Holzhäuser lõpetas 1995. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] erialal, 2006. aastal sai sealsamas magistrikraadi. 2010. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] doktoriväitekirja teemal "Ladina terminid Eesti õiguskeeles: esinemiskuju, tähendus ja mõjutused" (juhendajad [[Marju Luts-Sootak]] ja [[Anne Lill]]).<ref name=":0">[https://www.etis.ee/CV/Merike_Holzh%C3%A4user/est Eesti Teadusinfosüsteem. Merike Holzhäuser]</ref> == Töökäik == Merike Holzhäuser on õpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1995. aastast. Aastatel 2006–2010 oli ta õigusteaduskonna õiguse ajaloo (ladina keele ja Rooma õiguse) lektor. 2010. aastast on ta Tartu Ülikooli õiguse ajaloo kaasprofessor, 2016. aastast õigusteaduskonna doktoriõppe programmijuht ning 2020. aastal õigusteaduskonna asedirektor.<ref name=":0" /> === Teaduskorralduslik tegevus === Holzhäuser kuulub [[Eesti Rakenduslingvistika Ühing|Eesti Rakenduslingvistika Ühingusse]], [[Õpetatud Eesti Selts|Õpetatud Eesti Seltsi]] ja [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi]]. Lisaks on ta Association of Young Legal Historians'i, European Society for Comparative Legal History ning Law and Society Association’i liige. Ta on rahvusvaheliste teadusajakirjade Comparative Legal History{{lisa viide}} ja GLOSSAE. European Journal of Legal History<ref>[https://www.glossae.eu/glossaeojs/about/editorialTeam Equipo editorial] GLOSSAE. European Journal of Legal History</ref> toimetuskolleegiumi liige. Temalt on ilmunud teaduspublikatsioone.<ref name=":0" /> ==Teoseid== * Ladina keel juristidele. Tallinn, 2000, 2003, 2006, 2009, 2019. * Studia Latina. Ladina keele õpik humanitaarerialade üliõpilastele (kaasautorid A. Lill, M. Kanter). Tallinn, 2002, 2004, 2015. *Fontes iuris Romani: Rooma õiguse allikate kogumik (kaasautor H. Siimets-Gross). Tartu, 2019. * Ladina-eesti sõnaraamat. 2. tr (kaasautor). Tallinn, 2002. * Ladina-eesti õigussõnastik (kaasautorid K. Adomeit, H. Siimets-Gross). Tallinn, 2005. * Latin terms in the Estonian legal language: form, meaning and influences. Dissertationes Iuridicae Universitatis Tartuensis, 26. Tartu, 20 == Tunnustus == * [[2010]] Eesti üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi III preemia doktoritööde kategoorias, väljaandja [[Haridus- ja Teadusministeerium]]; konkursitöö "Ladina terminid Eesti õiguskeeles: esinemiskuju, tähendus ja mõjutused" * [[2013]] [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * [[2017]] Tartu Ülikooli aasta programmijuht<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://scholar.google.com/citations?user=-JWqRD4AAAAJ&hl=en Merike Ristikivi Google Scholari veebileht] * [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/d38274f3-fdc4-4c3d-a3d8-328e81a988e1/keelesaade-brexit-ja-euroopa-oiguskeel Keelesaade] "Brexit ja Euroopa õiguskeel". ERR Vikerraadio, 21.05.2017 * [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/c7b0a8d8-cf71-40a7-a427-61b718624fb9/keelesaadeladina-keel-tuleviku-keel Keelesaade] "Ladina keel – tuleviku keel?". ERR Vikerraadio, 19.11.2017 * [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/6b26be16-5fcf-49b3-bb06-5f13714d9a0a/keelesaade-ladina-keel-antiigist-popini Keelesaade] "Ladina keel - antiigist popini". ERR Vikerraadio, 26.11.2017 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Ristikivi, Merike}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Romanistid (õigus)]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] axnc8oiimyv9isc8plt64llawrcvimr 0 313538 7174323 7107733 2026-06-16T20:56:13Z ~2026-33657-65 231127 7174323 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Hans Raudsepp | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[3. jaanuar]] [[1894]] | Sünnikoht = [[Vana-Tänassilma vald]], [[Viljandimaa]] | Surmaaeg = [[2. oktoober]] [[1943]] | Surmakoht = [[Norillag]]i vangilaager, [[Krasnojarski krai]], [[NSV Liit]] | Teenistused = [[Venemaa keiserlik armee]]<br>[[Eesti Rahvavägi]] | Auaste = [[major]] | Juhitud üksused = soomusrongi [[Kapten Irv]] ülema kohusetäitja<br>[[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1]]<br>soomusrongi [[Kapten Irv]] ülem | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]] | Autasud = [[Vabadusrist]] II/3 }} [[File:Laiarööpmelise soomusrongi "Kapten Irv" dessantrood.jpg|thumb|Laiarööpmelise soomusrongi "Kapten Irv" dessantrood 1919. aasta juunis. Vasakult kolmas rongi dessantpataljoni ülem alamkapten Hans Raudsepp.]] '''Hans Raudsepp''' [[VR II/3]] ([[3. jaanuar]] [[1894]] [[Vana-Tänassilma vald]], [[Viljandimaa]] – [[2. oktoober]] [[1943]] [[Norillag]]i vangilaager, [[Krasnojarski krai]], [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]], 1935). Hans Raudsepp sündis [[1894]]. aastal Viljandimaal Vana-Tänassilma vallas Puskarantsu talus, osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], mille käigus sai kuulipildur-ohvitseri väljaõppe. 1918. aasta detsembris [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] alguses astus [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväkke]], kus määrati [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 1|Laiarööpmelise soomusrongi nr. 1]] kuulipildujate komandosse, kus juba 1919. aasta jaanuaris määrati kuulipildujate [[komando (sõjandus)|komando]] ülemaks. 1919. aasta märtsist nimetati ta [[soomusrongi dessantpataljon]]i ülemaks ja rongiülema abi kohusetäitjaks ning 1919. aasta juunist rongiülema abiks. 1919. aasta [[18. oktoober|18. oktoobril]] pärast soomusrongi [[Kapten Irv]] ülema [[Eduard Neps]]i haavatasaamist nimetati soomusrongi [[Kapten Irv]] ülema kohusetäitjaks, kellena tegutses 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta alguses. Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aasta juulis nimetati H. Raudsepp [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3]] ülema abiks, kuid demobiliseeriti 1920. aasta septembris. 1922. aasta maikuus asus uuesti sõjaväeteenistusse ja määrati [[Soomusrongide Brigaad]]i [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2|Kitsarööpmelise soomusrongi nr. 2]] ülema abiks, 1923. aastal viidi üle teenistust jätkama [[Valga]]s asunud [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1|Kitsarööpmelise soomusrongi nr. 1]] ülemana. Soomusrongide brigaadi jaotamisel [[1. Soomusrongirügement|1.]] ja [[2. Soomusrongirügement|2. Soomusrongirügemendiks]] nimetati H. Raudsepp soomusrongi [[Kapten Irv]] ülema abiks ja hiljem soomusrongi Kapten Irv ülema kohusetäitjaks. [[1934]]. aastast teenis H. Raudsepp jalaväeosades (2., 3. ja 5. üksik jalaväepataljon). Kotkaristi V klassi teenetemärk 1939. [[1940]]. aastal pärast [[juunipööre]]t ja Eesti Rahvaväe ümberkujundamist [[Punaarmee]] [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks]] jätkas H. Raudsepp teenistust Punaarmees, kuid vahistati [[NKVD]] poolt [[15. juuni]]l [[1941]] ja suri 2. oktoobril [[1943]] [[NSV Liit|NSV Liidus]] [[Norillag]]i vangilaagris. ==Kirjandus== *[[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2008/pihlak.pdf "Viljandi kihelkond ja Vabaduse Risti vennad"] Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2008, lk 234–236. ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23797 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Raudsepp, Hans}} [[Kategooria:Eesti soomusronglased]] [[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:5. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1943]] rinv012lknv5h9ewex2hvp235zbxlwg 0 314491 7174115 5529963 2026-06-16T13:58:02Z Trebors 57925 7174115 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Teatrikool''' oli aastatel 1942–1946 [[Tallinn]]as tegutsenud kool, mis püüdis jätkata 1941. aastal katkenud [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi Riikliku Lavakunstikooli]] tööd<ref name="EE"/>. Kooli lõpetas 1946. aastal üksainus lend, seda klassi nimetati '''Riikliku Draamastuudio eriklassiks'''<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 562.</ref>}} [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] 1y5f1xqbfpzsbqeda0f0cjx8miwng84 0 314495 7174114 7166879 2026-06-16T13:57:25Z Trebors 57925 7174114 wikitext text/x-wiki '''Draamastuudio teatrikool''' (ametliku nimega '''Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool''', kirjanduses ka '''Draamastuudio Teatrikunstikool''') oli 1920. aastal [[Paul Sepp|Paul Sepa]] erateatristuudiona loodud kool<ref name="EE"/>. See oli Eesti esimene kindla õppekavaga ja süstemaatiliselt teatriharidust andnud kool, mille lõpetas kokku viis lendu näitlejaid,<ref name="EE"/> ja Eesti teine süstemaatiline teatristuudio (esimene oli [[Karl Menning|Karl Menningu]] Vanemuine).<ref name=":0" /> Paul Sepa erateatristuudio asutati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1920]]. Pisut hiljem sai sellest Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool, mis tegutses aastatel 1921–1933.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and">[https://epl.delfi.ee/kultuur/niobest-neegri-vabastamiseni-palju-onne-eesti-draamateater?id=51284792 Laasik, Andres. Niobest neegri vabastamiseni. Palju õnne, Eesti Draamateater!] Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2010.</ref> Kooli toetamiseks ja ülalpidamiseks loodi [[Draamastuudio Ühing]], kuid juhatajaks jäi edasi Paul Sepp. Kooli ülesanne oli : "a) luua hästi ette valmistatud ja lavatöös võimsaid näitlejaid-lavakunstnikke, : b) riigis teatrijõudude tasapinna tõstmine, : c) eesti kunstiteatri loomine ja spetsiaalteadmiste edendamine." 1921. aasta sügisel registreeris haridusministeerium teatrikooli ja määras sellele toetuseks 100 000 marka.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19440622.1.4 Alango, R. Ühest pärastsõjaaegsest teatrivaimustusest. 20 a. teatrikooli esimesest lennust - Jooni eesti teise teatristuudio algaastaist.] Virumaa Teataja, 22. juuni 1944.</ref> Draamastuudio teatrikooli esimest lendu juhendas Paul Sepp, alates 1924. aastast juhendas viimast kolme lendu [[Hilda Gleser]].<ref>[http://www.teatriliit.ee/kirjastus/sarivaljaanded/teatrikoolid/draamastuudio-teatrikunstikool Draamastuudio Teatrikunstikool. Eesti Teatriliit.]</ref> Kooli juhatajad olid aastatel 1920–1922 [[Paul Sepp]], 1922–1923 [[Voldemar Mettus]], 1923 [[Hugo Reiman]], 1924 [[Hanno Kompus]], 1924–1927 [[Hugo Reiman]] ja alates 1927. aastast [[Leo Kalmet]], kellest sai ka 1938. aastal [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi Riikliku Lavakunstikooli]] juhataja.<ref name=":0" /> Õppejõududena töötasid koolis veel näiteks [[Hanno Kompus]] ja I lennus lõpetanud [[Rudolf Engelberg]]. Draamastuudio teatrikool suleti majanduslike raskuste tõttu 1933. aastal. Ühtekokku lõpetas kooli 51 inimest, lühemalt õpetust saanuid oli üle 200.<ref name="rahesoo-ja">Rähesoo, Jaak. Eesti teater. Ülevaateteos. 1. Lk 131. Eesti Teatriliit, 2011.</ref> Viis aastat pärast draamastuudio teatrikooli sulgemist, 1938. aastal loodi [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] juurde [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|riiklik lavakunstikool]], mida võib pidada Eesti kutselise näitekunsti kindlustajaks ja arendajaks. Draamastuudio teatrikooli I lennus lõpetanud asutasid 1924. aastal iseseisva [[Draamastuudio Teater|Draamastuudio Teatri]], mis nimetati 1937. aastal ümber [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatriks]]).<ref name="EE" /> Paul Sepp asutas 1932. aastal veel teisegi [[Paul Sepa erateatristuudio]], mis tegutses kuni 1940. aastani, kuid tema tegevus oli selles napima haardega.<ref name="rahesoo-ja" /> == Lennud == === I lend (1920–1924) === Lõpetajad: [[Otto Aloe]], [[Kaarli Aluoja]], [[Rudolf Engelberg]], [[Leo Kalmet]], [[Johannes Kaljola]], [[Richard Kuljus]], [[Ly Lasner]], [[Felix Moor]], [[Leida Mõttus]], [[Aleksis Ormusson]], [[Priit Põldroos]], [[Adele Roman]], [[Lydia Seller]], [[Juta Tikantd]], [[Ally Tihkan-Engelberg]], [[Hilda Vernik]]. I lennu tööst võttis osa peaaegu lõpuni [[Ilmar Nerep]]. I lennus õppis üle 40 õpilase, lõpetas 16.<ref name="draamastuu">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19440621.2.39 Draamastuudio esimesest lennust möödus 20 aastat.] Eesti Sõna, nr 142, 21. juuni 1944.</ref> Draamastuudio teatrikooli I lennu õppetöö ja tegevus erines tunduvalt teatrikooli edasisest tegevusest. Nimelt oli I lend õpingute kõrval omamoodi katseteater – Draamastuudio –, kus lavastati avalikuks esinemiseks näidendeid. Sellised katseetendused olid näiteks tol ajal vägagi tunnustavate hinnangute osaliseks saanud Charles Dickensi „Kilk koldel" (1922) ja August Strindbergi „Tontide sonaat". Kui "Kilki koldel" võib nimetada praeguse Eesti Draamateatri esimeseks lavastuseks, siis "Tontide sonaati" võib nimetada ajakirjanduses ilmunud arvustuste põhjal esimeseks kunstiliseks suursündmuseks draamastuudio ajaloos.<ref name="draamastuu" /> Lavastuste ettevalmistusperiood oli pikk, see kestis aasta aega või enam. Avalikult mängimiseks jõudsid lavale veel Sophoklese „Kuningas Oidipus", Carlo Goldoni „Kahe isanda teener" ja Gerhart Hauptmanni "Michael Kramer". Palju esineti kinnistel üritustel ''[[commedia dell'arte]]'' stiilis katkendite ja improvisatsioonidega. Tehti ka esimesi improteatri katsetusi, st prooviti mängida otse publikult saadud teemadel. Õppetegevus ei toimunud ainult kindla kava järgi, vald ka nn stuudiumi korras, kus õpilased pidid täitma eri õppeülesandeid. Seetõttu oli õppetöös palju juhuslikkust, kuid väga palju edasiviivaid praktilisi otsinguid, mis kujunesid edaspidise kooli õppetöö arendamise aluseks. Õppetöö omapära rõhutab seegi, et õpilaste hulgas oli mitu noort maalikunstnikku, kelle ülesanne oli tegelda lavakujunduse küsimustega. Tegevuse laadist johtuvalt tuleks Draamastuudio teatrikooli I lendu nimetada kooliks-katseteatriks, niisuguseks teater-stuudioks, kus õpilased täitsid peale kunstiliste ülesannete ka kõiki tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid.<ref name="draamastuu" /> Draamastuudio teatrikooli I lennus pandi pearõhk kunstilisele kasvatusele, mis jättis sügava jälje selle lennu lõpetanutele edaspidises teatritöös. Kunstiliseks kasvatajaks oli kooli asutaja Paul Sepp. Sellest kunstilise kasvatuse mõjust tuleneski, et I lennus lõpetanud otsustasid pärast lõpetamist jääda ansamblina kokku ja jätkata iseseisva teatrina tööd, mida nad oli alustatud õpingute ajal katseteatris.<ref name="draamastuu" /> Uue, Draamastuudio Teatri juhiks sai Rudolf Engelberg ja uus teater avati 4. oktoobril 1924 Engelbergi lavastatud „Pisuhännaga”.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and" /> Draamastuudio Teater püsis eeskätt noorusvaimustusel. Raha ei olnud. Teatri tegevust raskendasid ka välised rünnakud noorte ettevõtmise vastu ja isegi ajakirjanduses kostis hääli, mis nõudsid noore teatri likvideerimist.<ref name="draamastuu" /> Draamastuudio teatrikool sai kindla koolikava alles järgmiste lendude õppetööks. === II lend (1923–1926) === Lõpetajad: [[Aado Hõimre]], [[Arno Suurorg]], [[Artur Rass]], [[Hilda Leis]], [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]], [[Linda Paberit]], [[Elviira Soonvald]], [[Raivo Opsola]], [[Therese Peetmann]] Lõputöödena mängiti Rudolf Engelbergi lavastatud Oskar Lutsu groteski "Kapsapea" ja II ning III vaatus Schilleri draama «Maria Stuart" II ja III vaatust.<ref name=":0" /> === III lend (1924–1927) === Lõpetajad: [[Valter Soosõrv]], [[Eduard Tinn]], [[Anton Seves]], [[Alfred Mering]], [[Voldemar Alev]], [[Lydia Lust]], [[Els Vaarman]], [[Helmi Nerep]] Eksamitööna mängiti A. Dominiki näidendit "Varjude sümfoonia" (lavastaja Hilda Gleser).<ref name=":0" /> === IV lend (1927–1930)=== Lõpetajad: [[Uko Halla]], [[Marta Lemberg]], [[Alma Landberg]], [[Agnes Lepp]], [[Oskar Põlla]], [[Salme Reek]], [[Linda Reial]], [[Päären Raudvee|Bernhard Rosenwald]], [[Lo Tui]], [[Katrin Välbe]], [[Marta Suurhallik]], [[Alma Teder]] Eksamitöödena lavastati Tammsaare "Juudit", Lerberghe "Nemad aimasid", Gay "Suudlus esimene ja viimane" ning Averšenko "Võti".<ref name=":0" /> === V lend (...–1933) === Lõpetajad: [[Edmund Aumere]], ... == Juhatajad == * 1920–1923 [[Paul Sepp]] * 1922–1923 [[Voldemar Mettus]] * 1923 [[Hugo Reiman]] * 1924 [[Hanno Kompus]] * 1924–1927 [[Hugo Reiman]] * 1927–1933 [[Leo Kalmet]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 41.</ref>}} == Kirjandus == * Haan, Kalju. Draamastuudio Teatrikunstikool (1920–1933). Tallinn, Eesti Teatriliit, 2009, 140 lk. ISBN 9789985860526. [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] rp7w6ggwtsv9jf5ixtv9xlvij3j1b7r 7174134 7174114 2026-06-16T14:28:29Z Trebors 57925 7174134 wikitext text/x-wiki '''Draamastuudio teatrikool''' (ametliku nimega '''Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool''', kirjanduses ka '''Draamastuudio Teatrikunstikool''') oli 1920. aastal [[Paul Sepp|Paul Sepa]] erateatristuudiona loodud kool,<ref name="EE"/> Eesti esimene kindla õppekavaga ja süstemaatiliselt teatriharidust andnud kool<ref name="EE"/> ja teine süstemaatiline teatristuudio (esimene oli [[Karl Menning|Karl Menningu]] Vanemuine).<ref name=":0" /> Paul Sepa erateatristuudio asutati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1920]]. Pisut hiljem sai sellest Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool, mis tegutses aastatel 1921–1933.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and">[https://epl.delfi.ee/kultuur/niobest-neegri-vabastamiseni-palju-onne-eesti-draamateater?id=51284792 Laasik, Andres. Niobest neegri vabastamiseni. Palju õnne, Eesti Draamateater!] Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2010.</ref> Kooli toetamiseks ja ülalpidamiseks loodi [[Draamastuudio Ühing]], kuid juhatajaks jäi edasi Paul Sepp. Kooli ülesanne oli : "a) luua hästi ette valmistatud ja lavatöös võimsaid näitlejaid-lavakunstnikke, : b) riigis teatrijõudude tasapinna tõstmine, : c) eesti kunstiteatri loomine ja spetsiaalteadmiste edendamine." 1921. aasta sügisel registreeris haridusministeerium teatrikooli ja määras sellele toetuseks 100 000 marka.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19440622.1.4 Alango, R. Ühest pärastsõjaaegsest teatrivaimustusest. 20 a. teatrikooli esimesest lennust - Jooni eesti teise teatristuudio algaastaist.] Virumaa Teataja, 22. juuni 1944.</ref> 1. lendu juhendas Paul Sepp, alates 1924. aastast juhendas viimast kolme lendu [[Hilda Gleser]].<ref>[http://www.teatriliit.ee/kirjastus/sarivaljaanded/teatrikoolid/draamastuudio-teatrikunstikool Draamastuudio Teatrikunstikool. Eesti Teatriliit.]</ref> Õppejõududena töötasid koolis teiste seas [[Hanno Kompus]] ja 1. lennus lõpetanud [[Rudolf Engelberg]]. 1. lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal iseseisva [[Draamastuudio Teater|Draamastuudio Teatri]], mis nimetati 1937. aastal ümber [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatriks]].<ref name="EE" /> Kool suleti majanduslike raskuste tõttu 1933. aastal. Kooli lõpetas 51 inimest, lühemalt õpetust saanuid oli üle 200.<ref name="rahesoo-ja">Rähesoo, Jaak. Eesti teater. Ülevaateteos. 1. Lk 131. Eesti Teatriliit, 2011.</ref> 1938. aastal loodi [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] juurde [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|riiklik lavakunstikool]]. Paul Sepp asutas 1932. aastal veel teisegi [[Paul Sepa erateatristuudio]], mis tegutses kuni 1940. aastani, kuid tema tegevus oli selles napima haardega.<ref name="rahesoo-ja" /> == Lennud == === I lend (1920–1924) === I lennus õppis üle 40 õpilase,<ref name="draamastuu">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19440621.2.39 Draamastuudio esimesest lennust möödus 20 aastat.] Eesti Sõna, nr 142, 21. juuni 1944.</ref> õppetöö ja tegevus erinesid tunduvalt teatrikooli edasisest tegevusest. I lend oli õpingute kõrval omamoodi katseteater – Draamastuudio –, kus lavastati avalikuks esinemiseks näidendeid. Sellised katseetendused olid näiteks tol ajal vägagi tunnustavate hinnangute osaliseks saanud Charles Dickensi „Kilk koldel" (1922) ja August Strindbergi „Tontide sonaat". Kui "Kilki koldel" võib nimetada praeguse Eesti Draamateatri esimeseks lavastuseks, siis "Tontide sonaati" võib nimetada ajakirjanduses ilmunud arvustuste põhjal esimeseks kunstiliseks suursündmuseks draamastuudio ajaloos.<ref name="draamastuu" /> Lavastuste ettevalmistusperiood oli pikk, kestes aasta või enam. Avalikult mängimiseks jõudsid lavale veel Sophoklese „Kuningas Oidipus", Carlo Goldoni „Kahe isanda teener" ja Gerhart Hauptmanni "Michael Kramer". Palju esineti kinnistel üritustel ''[[commedia dell'arte]]'' stiilis katkendite ja improvisatsioonidega. Tehti ka esimesi improteatri katsetusi, st prooviti mängida otse publikult saadud teemadel. Õppetegevus ei toimunud ainult kindla kava järgi, vald ka nn stuudiumi korras, kus õpilased pidid täitma eri õppeülesandeid. Seetõttu oli õppetöös palju juhuslikkust, kuid väga palju edasiviivaid praktilisi otsinguid, mis kujunesid edaspidise kooli õppetöö arendamise aluseks. Õppetöö omapära rõhutab seegi, et õpilaste hulgas oli mitu noort maalikunstnikku, kelle ülesanne oli tegelda lavakujunduse küsimustega. Tegevuse laadist johtuvalt tuleks I lendu nimetada kooliks-katseteatriks, teater-stuudioks, kus õpilased täitsid peale kunstiliste ülesannete ka kõiki tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid.<ref name="draamastuu" /> I lennus pandi pearõhk kunstilisele kasvatusele, mis jättis sügava jälje selle lennu lõpetanutele edaspidises teatritöös. Kunstiliseks kasvatajaks oli kooli asutaja Paul Sepp. Sellest kunstilise kasvatuse mõjust tuleneski, et I lennus lõpetanud otsustasid pärast lõpetamist jääda ansamblina kokku ja jätkata iseseisva teatrina tööd, mida nad oli alustatud õpingute ajal katseteatris.<ref name="draamastuu" /> Uue, Draamastuudio Teatri juhiks sai Rudolf Engelberg ja uus teater avati 4. oktoobril 1924 Engelbergi lavastatud „Pisuhännaga”.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and" /> Draamastuudio Teater püsis eeskätt noorusvaimustusel. Raha ei olnud. Teatri tegevust raskendasid ka välised rünnakud noorte ettevõtmise vastu ja isegi ajakirjanduses kostis hääli, mis nõudsid noore teatri likvideerimist.<ref name="draamastuu" /> Kool sai kindla koolikava alles järgmiste lendude õppetööks. === II lend (1923–1926) === Lõputöödena mängiti Rudolf Engelbergi lavastatud Oskar Lutsu groteski "Kapsapea" ja II ning III vaatus Schilleri draama "Maria Stuart" II ja III vaatust.<ref name=":0" /> === III lend (1924–1927) === Eksamitööna mängiti A. Dominiki näidendit "Varjude sümfoonia" (lavastaja Hilda Gleser).<ref name=":0" /> === IV lend (1927–1930)=== Eksamitöödena lavastati Tammsaare "Juudit", Lerberghe "Nemad aimasid", Gay "Suudlus esimene ja viimane" ning Averšenko "Võti".<ref name=":0" /> ==Lõpetajad== <table><tr valign=top><td> *I lend, 1920–1924 juhendaja [[Paul Sepp]] # [[Otto Aloe]] # [[Meeli Alev|Kaarli Aluoja]] # [[Rudolf Engelberg]] # [[Leo Kalmet]] # [[Johannes Kaljola]] # [[Richard Kuljus]] # [[Ly Lasner]] # [[Felix Moor]] # [[Leida Mõttus]] # [[Aleksis Ormusson]] # [[Priit Põldroos]] # [[Adele Roman]] # [[Lydia Seller]] # [[Juta Tikantd]] # [[Ally Tihkan-Engelberg]] # [[Hilda Vernik]] <td> *II lend, 1923–1926 # [[Aado Hõimre]] # [[Arno Suurorg]] # [[Artur Rass]] # [[Hilda Leis]] # [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] # [[Linda Paberit]] # [[Elviira Soonvald]] # [[Raivo Opsola]] # [[Therese Peetmann]] <td> *III lend, 1924–1927 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Valter Soosõrv]] # [[Eduard Tinn]] # [[Anton Seves]] # [[Alfred Mering]] # [[Voldemar Alev]] # [[Lydia Lust]] # [[Els Vaarman]] # [[Helmi Nerep]] # [[Andres Ots]] # [[Tiiu Randviir]] # [[Ago Roo]] # [[Ago Saller]] # [[Jaan Tooming]] # [[Raivo Trass]] # [[Mari Urbsoo]] <td> *IV lend, 1927–1930 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Uko Halla]] # [[Marta Lemberg]] # [[Alma Landberg]] # [[Agnes Lepp]] # [[Oskar Põlla]] # [[Salme Reek]] # [[Linda Reial]] # [[Päären Raudvee|Bernhard Rosenwald]] # [[Lo Tui]] # [[Katrin Välbe]] # [[Marta Suurhallik]] # [[Alma Teder]] <td> *V lend, ...–1933 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Edmund Aumere]] </table> == Juhatajad<ref name=":0" /> == * 1920–1923 [[Paul Sepp]] * 1922–1923 [[Voldemar Mettus]] * 1923 [[Hugo Reiman]] * 1924 [[Hanno Kompus]] * 1924–1927 [[Hugo Reiman]] * 1927–1933 [[Leo Kalmet]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 41.</ref>}} == Kirjandus == * Haan, Kalju. Draamastuudio Teatrikunstikool (1920–1933). Tallinn, Eesti Teatriliit, 2009, 140 lk. ISBN 9789985860526. [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] 5el9n80teyadxxf2pgfxi8m0uzu3c94 7174135 7174134 2026-06-16T14:33:10Z Trebors 57925 7174135 wikitext text/x-wiki '''Draamastuudio teatrikool''' (ametliku nimega '''Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool''', kirjanduses ka '''Draamastuudio Teatrikunstikool''') oli 1920. aastal [[Paul Sepp|Paul Sepa]] erateatristuudiona loodud kool,<ref name="EE"/> Eesti esimene kindla õppekavaga ja süstemaatiliselt teatriharidust andnud kool<ref name="EE"/> ja teine süstemaatiline teatristuudio (esimene oli [[Karl Menning|Karl Menningu]] Vanemuine).<ref name=":0" /> Paul Sepa erateatristuudio asutati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1920]]. Pisut hiljem sai sellest Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool, mis tegutses aastatel 1921–1933.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and">[https://epl.delfi.ee/kultuur/niobest-neegri-vabastamiseni-palju-onne-eesti-draamateater?id=51284792 Laasik, Andres. Niobest neegri vabastamiseni. Palju õnne, Eesti Draamateater!] Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2010.</ref> Kooli toetamiseks ja ülalpidamiseks loodi [[Draamastuudio Ühing]], kuid juhatajaks jäi edasi Paul Sepp. Kooli ülesanne oli : "a) luua hästi ette valmistatud ja lavatöös võimsaid näitlejaid-lavakunstnikke, : b) riigis teatrijõudude tasapinna tõstmine, : c) eesti kunstiteatri loomine ja spetsiaalteadmiste edendamine." 1921. aasta sügisel registreeris haridusministeerium teatrikooli ja määras sellele toetuseks 100 000 marka.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19440622.1.4 Alango, R. Ühest pärastsõjaaegsest teatrivaimustusest. 20 a. teatrikooli esimesest lennust - Jooni eesti teise teatristuudio algaastaist.] Virumaa Teataja, 22. juuni 1944.</ref> 1. lendu juhendas Paul Sepp, alates 1924. aastast juhendas viimast kolme lendu [[Hilda Gleser]].<ref>[http://www.teatriliit.ee/kirjastus/sarivaljaanded/teatrikoolid/draamastuudio-teatrikunstikool Draamastuudio Teatrikunstikool. Eesti Teatriliit.]</ref> Õppejõududena töötasid koolis teiste seas [[Hanno Kompus]] ja 1. lennus lõpetanud [[Rudolf Engelberg]]. 1. lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal iseseisva [[Draamastuudio Teater|Draamastuudio Teatri]], mis nimetati 1937. aastal ümber [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatriks]].<ref name="EE" /> Kool suleti majanduslike raskuste tõttu 1933. aastal. Kooli lõpetas 51 inimest, lühemalt õpetust saanuid oli üle 200.<ref name="rahesoo-ja">Rähesoo, Jaak. Eesti teater. Ülevaateteos. 1. Lk 131. Eesti Teatriliit, 2011.</ref> 1938. aastal loodi [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] juurde [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|riiklik lavakunstikool]]. Sepp asutas 1932. aastal [[Paul Sepa erateatristuudio]], mis tegutses kuni 1940. aastani, kuid selle tegevus oli selles napima haardega.<ref name="rahesoo-ja" /> == Lennud == === I lend (1920–1924) === I lennus õppis üle 40 õpilase,<ref name="draamastuu">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19440621.2.39 Draamastuudio esimesest lennust möödus 20 aastat.] Eesti Sõna, nr 142, 21. juuni 1944.</ref> õppetöö ja tegevus erinesid tunduvalt kooli edasisest tegevusest. I lend oli õpingute kõrval omamoodi katseteater – Draamastuudio –, kus lavastati avalikuks esinemiseks näidendeid. Sellised katseetendused olid näiteks tol ajal vägagi tunnustavate hinnangute osaliseks saanud Charles Dickensi "Kilk koldel" (1922), mida võib nimetada Eesti Draamateatri esimeseks lavastuseks, ja August Strindbergi "Tontide sonaat", mida võib nimetada ajakirjanduses ilmunud arvustuste põhjal esimeseks kunstiliseks suursündmuseks draamastuudio ajaloos.<ref name="draamastuu" /> Lavastuste ettevalmistusperiood oli pikk, kestes aasta või enam. Avalikult mängimiseks jõudsid lavale veel Sophoklese "Kuningas Oidipus", Carlo Goldoni "Kahe isanda teener" ja Gerhart Hauptmanni "Michael Kramer". Palju esineti kinnistel üritustel ''[[commedia dell'arte]]'' stiilis katkendite ja improvisatsioonidega. Tehti ka esimesi improteatri katsetusi, st prooviti mängida otse publikult saadud teemadel. Õppetegevus ei toimunud ainult kindla kava järgi, vald ka nn stuudiumi korras, kus õpilased pidid täitma eri õppeülesandeid. Seetõttu oli õppetöös palju juhuslikkust, kuid väga palju edasiviivaid praktilisi otsinguid, mis kujunesid edaspidise kooli õppetöö arendamise aluseks. Õppetöö omapära rõhutab seegi, et õpilaste hulgas oli mitu noort maalikunstnikku, kelle ülesanne oli tegelda lavakujunduse küsimustega. Tegevuse laadist johtuvalt tuleks I lendu nimetada kooliks-katseteatriks, teater-stuudioks, kus õpilased täitsid peale kunstiliste ülesannete ka kõiki tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid.<ref name="draamastuu" /> Põhirõhk pandi kunstilisele kasvatusele, mis jättis sügava jälje selle lennu lõpetanutele edaspidises teatritöös. Kunstiliseks kasvatajaks oli kooli asutaja Paul Sepp. Sellest kunstilise kasvatuse mõjust tuleneski, et lõpetajad otsustasid pärast lõpetamist jääda ansamblina kokku ja jätkata iseseisva teatrina tööd, mida nad oli alustatud õpingute ajal katseteatris.<ref name="draamastuu" /> Uue, Draamastuudio Teatri juhiks sai Rudolf Engelberg ja uus teater avati 4. oktoobril 1924 Engelbergi lavastatud „Pisuhännaga”.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and" /> Teater püsis eeskätt noorusvaimustusel. Raha ei olnud, tegevust raskendasid ka välised rünnakud noorte ettevõtmise vastu ja isegi ajakirjanduses nõuti teatri likvideerimist.<ref name="draamastuu" /> Kool sai kindla koolikava alles järgmiste lendude õppetööks. === II lend (1923–1926) === Lõputöödena mängiti Rudolf Engelbergi lavastatud Oskar Lutsu groteski "Kapsapea" ja II ning III vaatus Schilleri draama "Maria Stuart" II ja III vaatust.<ref name=":0" /> === III lend (1924–1927) === Eksamitööna mängiti A. Dominiki näidendit "Varjude sümfoonia" (lavastaja Hilda Gleser).<ref name=":0" /> === IV lend (1927–1930)=== Eksamitöödena lavastati Tammsaare "Juudit", Lerberghe "Nemad aimasid", Gay "Suudlus esimene ja viimane" ning Averšenko "Võti".<ref name=":0" /> ==Lõpetajad== <table><tr valign=top><td> *I lend, 1920–1924 juhendaja [[Paul Sepp]] # [[Otto Aloe]] # [[Meeli Alev|Kaarli Aluoja]] # [[Rudolf Engelberg]] # [[Leo Kalmet]] # [[Johannes Kaljola]] # [[Richard Kuljus]] # [[Ly Lasner]] # [[Felix Moor]] # [[Leida Mõttus]] # [[Aleksis Ormusson]] # [[Priit Põldroos]] # [[Adele Roman]] # [[Lydia Seller]] # [[Juta Tikantd]] # [[Ally Tihkan-Engelberg]] # [[Hilda Vernik]] <td> *II lend, 1923–1926 # [[Aado Hõimre]] # [[Arno Suurorg]] # [[Artur Rass]] # [[Hilda Leis]] # [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] # [[Linda Paberit]] # [[Elviira Soonvald]] # [[Raivo Opsola]] # [[Therese Peetmann]] <td> *III lend, 1924–1927 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Valter Soosõrv]] # [[Eduard Tinn]] # [[Anton Seves]] # [[Alfred Mering]] # [[Voldemar Alev]] # [[Lydia Lust]] # [[Els Vaarman]] # [[Helmi Nerep]] # [[Andres Ots]] # [[Tiiu Randviir]] # [[Ago Roo]] # [[Ago Saller]] # [[Jaan Tooming]] # [[Raivo Trass]] # [[Mari Urbsoo]] <td> *IV lend, 1927–1930 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Uko Halla]] # [[Marta Lemberg]] # [[Alma Landberg]] # [[Agnes Lepp]] # [[Oskar Põlla]] # [[Salme Reek]] # [[Linda Reial]] # [[Päären Raudvee|Bernhard Rosenwald]] # [[Lo Tui]] # [[Katrin Välbe]] # [[Marta Suurhallik]] # [[Alma Teder]] <td> *V lend, ...–1933 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Edmund Aumere]] </table> == Juhatajad<ref name=":0" /> == * 1920–1923 [[Paul Sepp]] * 1922–1923 [[Voldemar Mettus]] * 1923 [[Hugo Reiman]] * 1924 [[Hanno Kompus]] * 1924–1927 [[Hugo Reiman]] * 1927–1933 [[Leo Kalmet]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 41.</ref>}} == Kirjandus == * Haan, Kalju. Draamastuudio Teatrikunstikool (1920–1933). Tallinn, Eesti Teatriliit, 2009, 140 lk. ISBN 9789985860526. [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] lxxc16j5b0rok30qtqn5a8380t5cltr 7174141 7174135 2026-06-16T14:46:49Z Trebors 57925 7174141 wikitext text/x-wiki '''Draamastuudio teatrikool''' (ametliku nimega '''Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool''', kirjanduses ka '''Draamastuudio Teatrikunstikool''') oli 1920. aastal [[Paul Sepp|Paul Sepa]] erateatristuudiona loodud [[teatrikool]],<ref name="EE"/> Eesti esimene kindla õppekavaga ja süstemaatiliselt teatriharidust andnud kool<ref name="EE"/> ja teine süstemaatiline teatristuudio (esimene oli [[Karl Menning|Karl Menningu]] Vanemuine).<ref name=":0" /> Paul Sepa erateatristuudio asutati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1920]]. Pisut hiljem sai sellest Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool, mis tegutses aastatel 1921–1933.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and">[https://epl.delfi.ee/kultuur/niobest-neegri-vabastamiseni-palju-onne-eesti-draamateater?id=51284792 Laasik, Andres. Niobest neegri vabastamiseni. Palju õnne, Eesti Draamateater!] Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2010.</ref> Kooli toetamiseks ja ülalpidamiseks loodi [[Draamastuudio Ühing]], kuid juhatajaks jäi edasi Paul Sepp. Kooli ülesanne oli : "a) luua hästi ette valmistatud ja lavatöös võimsaid näitlejaid-lavakunstnikke, : b) riigis teatrijõudude tasapinna tõstmine, : c) eesti kunstiteatri loomine ja spetsiaalteadmiste edendamine." 1921. aasta sügisel registreeris haridusministeerium teatrikooli ja määras sellele toetuseks 100 000 marka.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19440622.1.4 Alango, R. Ühest pärastsõjaaegsest teatrivaimustusest. 20 a. teatrikooli esimesest lennust - Jooni eesti teise teatristuudio algaastaist.] Virumaa Teataja, 22. juuni 1944.</ref> 1. lendu juhendas Paul Sepp, viimast kolme lendu alates 1924. aastast [[Hilda Gleser]].<ref>[http://www.teatriliit.ee/kirjastus/sarivaljaanded/teatrikoolid/draamastuudio-teatrikunstikool Draamastuudio Teatrikunstikool. Eesti Teatriliit.]</ref> Õppejõududena töötasid teiste seas [[Hanno Kompus]] ja 1. lennus lõpetanud [[Rudolf Engelberg]]. 1. lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal iseseisva [[Draamastuudio Teater|Draamastuudio Teatri]], mis nimetati 1937. aastal ümber [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatriks]].<ref name="EE" /> Kool suleti majanduslike raskuste tõttu 1933. aastal. Kooli lõpetas 51 inimest, lühemalt õpetust saanuid oli üle 200.<ref name="rahesoo-ja">Rähesoo, Jaak. Eesti teater. Ülevaateteos. 1. Lk 131. Eesti Teatriliit, 2011.</ref> 1938. aastal loodi [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] juurde [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|riiklik lavakunstikool]]. Sepp asutas 1932. aastal [[Paul Sepa erateatristuudio]], mis tegutses kuni 1940. aastani, kuid selle tegevus oli selles napima haardega.<ref name="rahesoo-ja" /> == Lennud == === I lend (1920–1924) === I lennus õppis üle 40 õpilase,<ref name="draamastuu">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19440621.2.39 Draamastuudio esimesest lennust möödus 20 aastat.] Eesti Sõna, nr 142, 21. juuni 1944.</ref> õppetöö ja tegevus erinesid tunduvalt kooli edasisest tegevusest. I lend oli õpingute kõrval omamoodi katseteater – Draamastuudio –, kus lavastati avalikuks esinemiseks näidendeid. Sellised katseetendused olid näiteks tol ajal vägagi tunnustavate hinnangute osaliseks saanud [[Charles Dickens|Charles Dickensi]] "Kilk koldel" (1922), mida võib nimetada Eesti Draamateatri esimeseks lavastuseks, ja [[August Strindberg|August Strindbergi]] "Tontide sonaat", mida võib nimetada ajakirjanduses ilmunud arvustuste põhjal esimeseks kunstiliseks suursündmuseks draamastuudio ajaloos.<ref name="draamastuu" /> Lavastuste ettevalmistusperiood oli pikk, kestes aasta või enam. Avalikult mängimiseks jõudsid lavale veel [[Sophokles|Sophoklese]] "[[Kuningas Oidipus]]", [[Carlo Goldoni]] "Kahe isanda teener" ja [[Gerhart Hauptmann|Gerhart Hauptmanni]] "Michael Kramer". Palju esineti kinnistel üritustel ''[[commedia dell'arte]]'' stiilis katkendite ja improvisatsioonidega. Tehti ka esimesi improteatri katsetusi, st prooviti mängida otse publikult saadud teemadel. Õppetegevus ei toimunud ainult kindla kava järgi, vald ka nn stuudiumi korras, kus õpilased pidid täitma eri õppeülesandeid. Seetõttu oli õppetöös palju juhuslikkust, kuid väga palju edasiviivaid praktilisi otsinguid, mis kujunesid edaspidise kooli õppetöö arendamise aluseks. Õppetöö omapära rõhutab seegi, et õpilaste hulgas oli mitu noort maalikunstnikku, kelle ülesanne oli tegelda lavakujunduse küsimustega. Tegevuse laadist johtuvalt tuleks I lendu nimetada kooliks-katseteatriks, teater-stuudioks, kus õpilased täitsid peale kunstiliste ülesannete ka kõiki tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid.<ref name="draamastuu" /> Põhirõhk pandi kunstilisele kasvatusele, mis jättis sügava jälje selle lennu lõpetanutele edaspidises teatritöös. Sellest Paul Sepa kunstilisest kasvatusest tuleneski, et lõpetajad otsustasid pärast lõpetamist jääda ansamblina kokku ja jätkata iseseisva teatrina tööd, mida nad oli alustatud õpingute ajal katseteatris.<ref name="draamastuu" /> Uue, Draamastuudio Teatri juhiks sai [[Rudolf Engelberg]], teater avati 4. oktoobril 1924 Engelbergi lavastatud "[[Pisuhänd|Pisuhännaga]]".<ref name="EE" /><ref name="laasik-and" /> Teater püsis eeskätt noorusvaimustusel. Raha ei olnud, tegevust raskendasid ka välised rünnakud noorte ettevõtmise vastu ja isegi ajakirjanduses nõuti teatri likvideerimist.<ref name="draamastuu" /> Kool sai kindla koolikava alles järgmiste lendude õppetööks. === II lend (1923–1926) === Lõputöödena mängiti Rudolf Engelbergi lavastatud [[Oskar Luts|Oskar Lutsu]] groteski "[[Kapsapea]]" ja [[Friedrich Schiller|Friedrich Schilleri]] draama "Maria Stuart" II ja III vaatust.<ref name=":0" /> === III lend (1924–1927) === Eksamitööna mängiti A. Dominiki näidendit "Varjude sümfoonia" (lavastaja Hilda Gleser).<ref name=":0" /> === IV lend (1927–1930)=== Eksamitöödena lavastati [[A. H. Tammsaare]] "[[Juudit (näidend)|Juudit]]", Lerberghe "Nemad aimasid", Gay "Suudlus esimene ja viimane" ning Averšenko "Võti".<ref name=":0" /> ==Lõpetajad== <table><tr valign=top><td> *I lend, 1920–1924 juhendaja [[Paul Sepp]] # [[Otto Aloe]] # [[Meeli Alev|Kaarli Aluoja]] # [[Rudolf Engelberg]] # [[Leo Kalmet]] # [[Johannes Kaljola]] # [[Richard Kuljus]] # [[Ly Lasner]] # [[Felix Moor]] # [[Leida Mõttus]] # [[Aleksis Ormusson]] # [[Priit Põldroos]] # [[Adele Roman]] # [[Lydia Seller]] # [[Juta Tikantd]] # [[Ally Tihkan-Engelberg]] # [[Hilda Vernik]] <td> *II lend, 1923–1926 # [[Aado Hõimre]] # [[Arno Suurorg]] # [[Artur Rass]] # [[Hilda Leis]] # [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] # [[Linda Paberit]] # [[Elviira Soonvald]] # [[Raivo Opsola]] # [[Therese Peetmann]] <td> *III lend, 1924–1927 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Valter Soosõrv]] # [[Eduard Tinn]] # [[Anton Seves]] # [[Alfred Mering]] # [[Voldemar Alev]] # [[Lydia Lust]] # [[Els Vaarman]] # [[Helmi Nerep]] # [[Andres Ots]] # [[Tiiu Randviir]] # [[Ago Roo]] # [[Ago Saller]] # [[Jaan Tooming]] # [[Raivo Trass]] # [[Mari Urbsoo]] <td> *IV lend, 1927–1930 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Uko Halla]] # [[Marta Lemberg]] # [[Alma Landberg]] # [[Agnes Lepp]] # [[Oskar Põlla]] # [[Salme Reek]] # [[Linda Reial]] # [[Päären Raudvee|Bernhard Rosenwald]] # [[Lo Tui]] # [[Katrin Välbe]] # [[Marta Suurhallik]] # [[Alma Teder]] <td> *V lend, ...–1933 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Edmund Aumere]] </table> == Juhatajad<ref name=":0" /> == * 1920–1923 [[Paul Sepp]] * 1922–1923 [[Voldemar Mettus]] * 1923 [[Hugo Reiman]] * 1924 [[Hanno Kompus]] * 1924–1927 [[Hugo Reiman]] * 1927–1933 [[Leo Kalmet]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 41.</ref>}} == Kirjandus == * Haan, Kalju. Draamastuudio Teatrikunstikool (1920–1933). Tallinn, Eesti Teatriliit, 2009, 140 lk. ISBN 9789985860526. [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] mlno24n9jyyjtcp25j4xs9mm38er47x 7174142 7174141 2026-06-16T14:47:38Z Trebors 57925 7174142 wikitext text/x-wiki '''Draamastuudio teatrikool''' (ametliku nimega '''Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool''', kirjanduses ka '''Draamastuudio Teatrikunstikool''') oli 1920. aastal [[Paul Sepp|Paul Sepa]] erateatristuudiona loodud [[teatrikool]],<ref name="EE"/> Eesti esimene kindla õppekavaga ja süstemaatiliselt teatriharidust andnud kool<ref name="EE"/> ja teine süstemaatiline teatristuudio (esimene oli [[Karl Menning|Karl Menningu]] Vanemuine).<ref name=":0" /> Paul Sepa erateatristuudio asutati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1920]]. Pisut hiljem sai sellest Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool, mis tegutses aastatel 1921–1933.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and">[https://epl.delfi.ee/kultuur/niobest-neegri-vabastamiseni-palju-onne-eesti-draamateater?id=51284792 Laasik, Andres. Niobest neegri vabastamiseni. Palju õnne, Eesti Draamateater!] Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2010.</ref> Kooli toetamiseks ja ülalpidamiseks loodi [[Draamastuudio Ühing]], kuid juhatajaks jäi edasi Paul Sepp. Kooli ülesanne oli : "a) luua hästi ette valmistatud ja lavatöös võimsaid näitlejaid-lavakunstnikke, : b) riigis teatrijõudude tasapinna tõstmine, : c) eesti kunstiteatri loomine ja spetsiaalteadmiste edendamine." 1921. aasta sügisel registreeris haridusministeerium teatrikooli ja määras sellele toetuseks 100 000 marka.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19440622.1.4 Alango, R. Ühest pärastsõjaaegsest teatrivaimustusest. 20 a. teatrikooli esimesest lennust - Jooni eesti teise teatristuudio algaastaist.] Virumaa Teataja, 22. juuni 1944.</ref> 1. lendu juhendas Paul Sepp, viimast kolme lendu alates 1924. aastast [[Hilda Gleser]].<ref>[http://www.teatriliit.ee/kirjastus/sarivaljaanded/teatrikoolid/draamastuudio-teatrikunstikool Draamastuudio Teatrikunstikool. Eesti Teatriliit.]</ref> Õppejõududena töötasid teiste seas [[Hanno Kompus]] ja 1. lennus lõpetanud [[Rudolf Engelberg]]. 1. lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal iseseisva [[Draamastuudio Teater|Draamastuudio Teatri]], mis nimetati 1937. aastal ümber [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatriks]].<ref name="EE" /> Kool suleti majanduslike raskuste tõttu 1933. aastal. Kooli lõpetas 51 inimest, lühemalt õpetust saanuid oli üle 200.<ref name="rahesoo-ja">Rähesoo, Jaak. Eesti teater. Ülevaateteos. 1. Lk 131. Eesti Teatriliit, 2011.</ref> 1938. aastal loodi [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] juurde [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|riiklik lavakunstikool]]. Sepp asutas 1932. aastal [[Paul Sepa erateatristuudio]], mis tegutses kuni 1940. aastani, kuid selle tegevus oli selles napima haardega.<ref name="rahesoo-ja" /> == Lennud == === I lend (1920–1924) === I lennus õppis üle 40 õpilase,<ref name="draamastuu">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19440621.2.39 Draamastuudio esimesest lennust möödus 20 aastat.] Eesti Sõna, nr 142, 21. juuni 1944.</ref> õppetöö ja tegevus erinesid tunduvalt kooli edasisest tegevusest. I lend oli õpingute kõrval omamoodi katseteater – Draamastuudio –, kus lavastati avalikuks esinemiseks näidendeid. Sellised katseetendused olid näiteks tol ajal vägagi tunnustavate hinnangute osaliseks saanud [[Charles Dickens|Charles Dickensi]] "Kilk koldel" (1922), mida võib nimetada Eesti Draamateatri esimeseks lavastuseks, ja [[August Strindberg|August Strindbergi]] "Tontide sonaat", mida võib nimetada ajakirjanduses ilmunud arvustuste põhjal esimeseks kunstiliseks suursündmuseks draamastuudio ajaloos.<ref name="draamastuu" /> Lavastuste ettevalmistusperiood oli pikk, kestes aasta või enam. Avalikult mängimiseks jõudsid lavale veel [[Sophokles|Sophoklese]] "[[Kuningas Oidipus]]", [[Carlo Goldoni]] "Kahe isanda teener" ja [[Gerhart Hauptmann|Gerhart Hauptmanni]] "Michael Kramer". Palju esineti kinnistel üritustel ''[[commedia dell'arte]]'' stiilis katkendite ja improvisatsioonidega. Tehti ka esimesi improteatri katsetusi, st prooviti mängida otse publikult saadud teemadel. Õppetegevus ei toimunud ainult kindla kava järgi, vald ka nn stuudiumi korras, kus õpilased pidid täitma eri õppeülesandeid. Seetõttu oli õppetöös palju juhuslikkust, kuid väga palju edasiviivaid praktilisi otsinguid, mis kujunesid edaspidise kooli õppetöö arendamise aluseks. Õppetöö omapära rõhutab seegi, et õpilaste hulgas oli mitu noort maalikunstnikku, kelle ülesanne oli tegelda lavakujunduse küsimustega. Tegevuse laadist johtuvalt tuleks I lendu nimetada kooliks-katseteatriks, teater-stuudioks, kus õpilased täitsid peale kunstiliste ülesannete ka kõiki tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid.<ref name="draamastuu" /> Põhirõhk pandi kunstilisele kasvatusele, mis jättis sügava jälje selle lennu lõpetanutele edaspidises teatritöös. Sellest Paul Sepa kunstilisest kasvatusest tuleneski, et lõpetajad otsustasid pärast lõpetamist jääda ansamblina kokku ja jätkata iseseisva teatrina tööd, mida nad oli alustatud õpingute ajal katseteatris.<ref name="draamastuu" /> Uue, Draamastuudio Teatri juhiks sai [[Rudolf Engelberg]], teater avati 4. oktoobril 1924 Engelbergi lavastatud "[[Pisuhänd|Pisuhännaga]]".<ref name="EE" /><ref name="laasik-and" /> Teater püsis eeskätt noorusvaimustusel. Raha ei olnud, tegevust raskendasid ka välised rünnakud noorte ettevõtmise vastu ja isegi ajakirjanduses nõuti teatri likvideerimist.<ref name="draamastuu" /> Kool sai kindla koolikava alles järgmiste lendude õppetööks. === II lend (1923–1926) === Lõputöödena mängiti Rudolf Engelbergi lavastatud [[Oskar Luts|Oskar Lutsu]] groteski "[[Kapsapea]]" ja [[Friedrich Schiller|Friedrich Schilleri]] draama "Maria Stuart" II ja III vaatust.<ref name=":0" /> === III lend (1924–1927) === Eksamitööna mängiti A. Dominiki näidendit "Varjude sümfoonia" (lavastaja Hilda Gleser).<ref name=":0" /> === IV lend (1927–1930)=== Eksamitöödena lavastati [[A. H. Tammsaare]] "[[Juudit (näidend)|Juudit]]", Lerberghe "Nemad aimasid", Gay "Suudlus esimene ja viimane" ning Averšenko "Võti".<ref name=":0" /> ==Lõpetajad== <table><tr valign=top><td> *I lend, 1920–1924 juhendaja [[Paul Sepp]] # [[Otto Aloe]] # [[Meeli Alev|Kaarli Aluoja]] # [[Rudolf Engelberg]] # [[Leo Kalmet]] # [[Johannes Kaljola]] # [[Richard Kuljus]] # [[Ly Lasner]] # [[Felix Moor]] # [[Leida Mõttus]] # [[Aleksis Ormusson]] # [[Priit Põldroos]] # [[Adele Roman]] # [[Lydia Seller]] # [[Juta Tikantd]] # [[Ally Tihkan-Engelberg]] # [[Hilda Vernik]] <td> *II lend, 1923–1926 # [[Aado Hõimre]] # [[Arno Suurorg]] # [[Artur Rass]] # [[Hilda Leis]] # [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] # [[Linda Paberit]] # [[Elviira Soonvald]] # [[Raivo Opsola]] # [[Therese Peetmann]] <td> *III lend, 1924–1927 juhendaja [[Hilda Gleser]] # [[Valter Soosõrv]] # [[Eduard Tinn]] # [[Anton Seves]] # [[Alfred Mering]] # [[Voldemar Alev]] # [[Lydia Lust]] # [[Els Vaarman]] # [[Helmi Nerep]] # [[Andres Ots]] # [[Tiiu Randviir]] # [[Ago Roo]] # [[Ago Saller]] # [[Jaan Tooming]] # [[Raivo Trass]] # [[Mari Urbsoo]] <td> *IV lend, 1927–1930 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Uko Halla]] # [[Marta Lemberg]] # [[Alma Landberg]] # [[Agnes Lepp]] # [[Oskar Põlla]] # [[Salme Reek]] # [[Linda Reial]] # [[Päären Raudvee|Bernhard Rosenwald]] # [[Lo Tui]] # [[Katrin Välbe]] # [[Marta Suurhallik]] # [[Alma Teder]] <td> *V lend, ...–1933 juhendaja [[Hilda Gleser]] # [[Edmund Aumere]] </table> == Juhatajad<ref name=":0" /> == * 1920–1923 [[Paul Sepp]] * 1922–1923 [[Voldemar Mettus]] * 1923 [[Hugo Reiman]] * 1924 [[Hanno Kompus]] * 1924–1927 [[Hugo Reiman]] * 1927–1933 [[Leo Kalmet]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 41.</ref>}} == Kirjandus == * Haan, Kalju. Draamastuudio Teatrikunstikool (1920–1933). Tallinn, Eesti Teatriliit, 2009, 140 lk. ISBN 9789985860526. [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] 6xlmqqvfvrjah52qc6vmdyejbuim9n3 7174144 7174142 2026-06-16T14:48:44Z Trebors 57925 7174144 wikitext text/x-wiki '''Draamastuudio teatrikool''' (ametliku nimega '''Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool''', kirjanduses ka '''Draamastuudio Teatrikunstikool''') oli 1920. aastal [[Paul Sepp|Paul Sepa]] erateatristuudiona loodud [[teatrikool]],<ref name="EE"/> Eesti esimene kindla õppekavaga ja süstemaatiliselt teatriharidust andnud kool<ref name="EE"/> ja teine süstemaatiline teatristuudio (esimene oli [[Karl Menning|Karl Menningu]] Vanemuine).<ref name=":0" /> Paul Sepa erateatristuudio asutati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1920]]. Pisut hiljem sai sellest Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool, mis tegutses aastatel 1921–1933.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and">[https://epl.delfi.ee/kultuur/niobest-neegri-vabastamiseni-palju-onne-eesti-draamateater?id=51284792 Laasik, Andres. Niobest neegri vabastamiseni. Palju õnne, Eesti Draamateater!] Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2010.</ref> Kooli toetamiseks ja ülalpidamiseks loodi [[Draamastuudio Ühing]], kuid juhatajaks jäi Sepp. Kooli ülesanne oli : "a) luua hästi ette valmistatud ja lavatöös võimsaid näitlejaid-lavakunstnikke, : b) riigis teatrijõudude tasapinna tõstmine, : c) eesti kunstiteatri loomine ja spetsiaalteadmiste edendamine." 1921. aasta sügisel registreeris haridusministeerium teatrikooli ja määras sellele toetuseks 100 000 marka.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19440622.1.4 Alango, R. Ühest pärastsõjaaegsest teatrivaimustusest. 20 a. teatrikooli esimesest lennust - Jooni eesti teise teatristuudio algaastaist.] Virumaa Teataja, 22. juuni 1944.</ref> 1. lendu juhendas Sepp, viimast kolme lendu alates 1924. aastast [[Hilda Gleser]].<ref>[http://www.teatriliit.ee/kirjastus/sarivaljaanded/teatrikoolid/draamastuudio-teatrikunstikool Draamastuudio Teatrikunstikool. Eesti Teatriliit.]</ref> Õppejõududena töötasid teiste seas [[Hanno Kompus]] ja 1. lennus lõpetanud [[Rudolf Engelberg]]. 1. lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal iseseisva [[Draamastuudio Teater|Draamastuudio Teatri]], mis nimetati 1937. aastal ümber [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatriks]].<ref name="EE" /> Kool suleti majanduslike raskuste tõttu 1933. aastal. Kooli lõpetas 51 inimest, lühemalt õpetust saanuid oli üle 200.<ref name="rahesoo-ja">Rähesoo, Jaak. Eesti teater. Ülevaateteos. 1. Lk 131. Eesti Teatriliit, 2011.</ref> 1938. aastal loodi [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] juurde [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|riiklik lavakunstikool]]. Sepp asutas 1932. aastal [[Paul Sepa erateatristuudio]], mis tegutses kuni 1940. aastani, kuid selle tegevus oli selles napima haardega.<ref name="rahesoo-ja" /> == Lennud == === I lend (1920–1924) === I lennus õppis üle 40 õpilase,<ref name="draamastuu">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19440621.2.39 Draamastuudio esimesest lennust möödus 20 aastat.] Eesti Sõna, nr 142, 21. juuni 1944.</ref> õppetöö ja tegevus erinesid tunduvalt kooli edasisest tegevusest. I lend oli õpingute kõrval omamoodi katseteater – Draamastuudio –, kus lavastati avalikuks esinemiseks näidendeid. Sellised katseetendused olid näiteks tol ajal vägagi tunnustavate hinnangute osaliseks saanud [[Charles Dickens|Charles Dickensi]] "Kilk koldel" (1922), mida võib nimetada Eesti Draamateatri esimeseks lavastuseks, ja [[August Strindberg|August Strindbergi]] "Tontide sonaat", mida võib nimetada ajakirjanduses ilmunud arvustuste põhjal esimeseks kunstiliseks suursündmuseks draamastuudio ajaloos.<ref name="draamastuu" /> Lavastuste ettevalmistusperiood oli pikk, kestes aasta või enam. Avalikult mängimiseks jõudsid lavale veel [[Sophokles|Sophoklese]] "[[Kuningas Oidipus]]", [[Carlo Goldoni]] "Kahe isanda teener" ja [[Gerhart Hauptmann|Gerhart Hauptmanni]] "Michael Kramer". Palju esineti kinnistel üritustel ''[[commedia dell'arte]]'' stiilis katkendite ja improvisatsioonidega. Tehti ka esimesi improteatri katsetusi, st prooviti mängida otse publikult saadud teemadel. Õppetegevus ei toimunud ainult kindla kava järgi, vald ka nn stuudiumi korras, kus õpilased pidid täitma eri õppeülesandeid. Seetõttu oli õppetöös palju juhuslikkust, kuid väga palju edasiviivaid praktilisi otsinguid, mis kujunesid edaspidise kooli õppetöö arendamise aluseks. Õppetöö omapära rõhutab seegi, et õpilaste hulgas oli mitu noort maalikunstnikku, kelle ülesanne oli tegelda lavakujunduse küsimustega. Tegevuse laadist johtuvalt tuleks I lendu nimetada kooliks-katseteatriks, teater-stuudioks, kus õpilased täitsid peale kunstiliste ülesannete ka kõiki tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid.<ref name="draamastuu" /> Põhirõhk pandi kunstilisele kasvatusele, mis jättis sügava jälje selle lennu lõpetanutele edaspidises teatritöös. Sellest Sepa kunstilisest kasvatusest tuleneski, et lõpetajad otsustasid pärast lõpetamist jääda ansamblina kokku ja jätkata iseseisva teatrina tööd, mida nad oli alustatud õpingute ajal katseteatris.<ref name="draamastuu" /> Uue, Draamastuudio Teatri juhiks sai [[Rudolf Engelberg]], teater avati 4. oktoobril 1924 Engelbergi lavastatud "[[Pisuhänd|Pisuhännaga]]".<ref name="EE" /><ref name="laasik-and" /> Teater püsis eeskätt noorusvaimustusel. Raha ei olnud, tegevust raskendasid ka välised rünnakud noorte ettevõtmise vastu ja isegi ajakirjanduses nõuti teatri likvideerimist.<ref name="draamastuu" /> Kool sai kindla koolikava alles järgmiste lendude õppetööks. === II lend (1923–1926) === Lõputöödena mängiti Rudolf Engelbergi lavastatud [[Oskar Luts|Oskar Lutsu]] groteski "[[Kapsapea]]" ja [[Friedrich Schiller|Friedrich Schilleri]] draama "Maria Stuart" II ja III vaatust.<ref name=":0" /> === III lend (1924–1927) === Eksamitööna mängiti A. Dominiki näidendit "Varjude sümfoonia" (lavastaja Hilda Gleser).<ref name=":0" /> === IV lend (1927–1930)=== Eksamitöödena lavastati [[A. H. Tammsaare]] "[[Juudit (näidend)|Juudit]]", Lerberghe "Nemad aimasid", Gay "Suudlus esimene ja viimane" ning Averšenko "Võti".<ref name=":0" /> ==Lõpetajad== <table><tr valign=top><td> *I lend, 1920–1924 juhendaja [[Paul Sepp]] # [[Otto Aloe]] # [[Meeli Alev|Kaarli Aluoja]] # [[Rudolf Engelberg]] # [[Leo Kalmet]] # [[Johannes Kaljola]] # [[Richard Kuljus]] # [[Ly Lasner]] # [[Felix Moor]] # [[Leida Mõttus]] # [[Aleksis Ormusson]] # [[Priit Põldroos]] # [[Adele Roman]] # [[Lydia Seller]] # [[Juta Tikantd]] # [[Ally Tihkan-Engelberg]] # [[Hilda Vernik]] <td> *II lend, 1923–1926 # [[Aado Hõimre]] # [[Arno Suurorg]] # [[Artur Rass]] # [[Hilda Leis]] # [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] # [[Linda Paberit]] # [[Elviira Soonvald]] # [[Raivo Opsola]] # [[Therese Peetmann]] <td> *III lend, 1924–1927 juhendaja [[Hilda Gleser]] # [[Valter Soosõrv]] # [[Eduard Tinn]] # [[Anton Seves]] # [[Alfred Mering]] # [[Voldemar Alev]] # [[Lydia Lust]] # [[Els Vaarman]] # [[Helmi Nerep]] # [[Andres Ots]] # [[Tiiu Randviir]] # [[Ago Roo]] # [[Ago Saller]] # [[Jaan Tooming]] # [[Raivo Trass]] # [[Mari Urbsoo]] <td> *IV lend, 1927–1930 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Uko Halla]] # [[Marta Lemberg]] # [[Alma Landberg]] # [[Agnes Lepp]] # [[Oskar Põlla]] # [[Salme Reek]] # [[Linda Reial]] # [[Päären Raudvee|Bernhard Rosenwald]] # [[Lo Tui]] # [[Katrin Välbe]] # [[Marta Suurhallik]] # [[Alma Teder]] <td> *V lend, ...–1933 juhendaja [[Hilda Gleser]] # [[Edmund Aumere]] </table> == Juhatajad<ref name=":0" /> == * 1920–1923 [[Paul Sepp]] * 1922–1923 [[Voldemar Mettus]] * 1923 [[Hugo Reiman]] * 1924 [[Hanno Kompus]] * 1924–1927 [[Hugo Reiman]] * 1927–1933 [[Leo Kalmet]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 41.</ref>}} == Kirjandus == * Haan, Kalju. Draamastuudio Teatrikunstikool (1920–1933). Tallinn, Eesti Teatriliit, 2009, 140 lk. ISBN 9789985860526. [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] cl23cvhce9w5y7p9ze6hfk7mj0fyq4d 7174292 7174144 2026-06-16T20:03:42Z Trebors 57925 /* Lõpetajad */ 7174292 wikitext text/x-wiki '''Draamastuudio teatrikool''' (ametliku nimega '''Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool''', kirjanduses ka '''Draamastuudio Teatrikunstikool''') oli 1920. aastal [[Paul Sepp|Paul Sepa]] erateatristuudiona loodud [[teatrikool]],<ref name="EE"/> Eesti esimene kindla õppekavaga ja süstemaatiliselt teatriharidust andnud kool<ref name="EE"/> ja teine süstemaatiline teatristuudio (esimene oli [[Karl Menning|Karl Menningu]] Vanemuine).<ref name=":0" /> Paul Sepa erateatristuudio asutati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1920]]. Pisut hiljem sai sellest Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool, mis tegutses aastatel 1921–1933.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and">[https://epl.delfi.ee/kultuur/niobest-neegri-vabastamiseni-palju-onne-eesti-draamateater?id=51284792 Laasik, Andres. Niobest neegri vabastamiseni. Palju õnne, Eesti Draamateater!] Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2010.</ref> Kooli toetamiseks ja ülalpidamiseks loodi [[Draamastuudio Ühing]], kuid juhatajaks jäi Sepp. Kooli ülesanne oli : "a) luua hästi ette valmistatud ja lavatöös võimsaid näitlejaid-lavakunstnikke, : b) riigis teatrijõudude tasapinna tõstmine, : c) eesti kunstiteatri loomine ja spetsiaalteadmiste edendamine." 1921. aasta sügisel registreeris haridusministeerium teatrikooli ja määras sellele toetuseks 100 000 marka.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19440622.1.4 Alango, R. Ühest pärastsõjaaegsest teatrivaimustusest. 20 a. teatrikooli esimesest lennust - Jooni eesti teise teatristuudio algaastaist.] Virumaa Teataja, 22. juuni 1944.</ref> 1. lendu juhendas Sepp, viimast kolme lendu alates 1924. aastast [[Hilda Gleser]].<ref>[http://www.teatriliit.ee/kirjastus/sarivaljaanded/teatrikoolid/draamastuudio-teatrikunstikool Draamastuudio Teatrikunstikool. Eesti Teatriliit.]</ref> Õppejõududena töötasid teiste seas [[Hanno Kompus]] ja 1. lennus lõpetanud [[Rudolf Engelberg]]. 1. lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal iseseisva [[Draamastuudio Teater|Draamastuudio Teatri]], mis nimetati 1937. aastal ümber [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatriks]].<ref name="EE" /> Kool suleti majanduslike raskuste tõttu 1933. aastal. Kooli lõpetas 51 inimest, lühemalt õpetust saanuid oli üle 200.<ref name="rahesoo-ja">Rähesoo, Jaak. Eesti teater. Ülevaateteos. 1. Lk 131. Eesti Teatriliit, 2011.</ref> 1938. aastal loodi [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] juurde [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|riiklik lavakunstikool]]. Sepp asutas 1932. aastal [[Paul Sepa erateatristuudio]], mis tegutses kuni 1940. aastani, kuid selle tegevus oli selles napima haardega.<ref name="rahesoo-ja" /> == Lennud == === I lend (1920–1924) === I lennus õppis üle 40 õpilase,<ref name="draamastuu">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19440621.2.39 Draamastuudio esimesest lennust möödus 20 aastat.] Eesti Sõna, nr 142, 21. juuni 1944.</ref> õppetöö ja tegevus erinesid tunduvalt kooli edasisest tegevusest. I lend oli õpingute kõrval omamoodi katseteater – Draamastuudio –, kus lavastati avalikuks esinemiseks näidendeid. Sellised katseetendused olid näiteks tol ajal vägagi tunnustavate hinnangute osaliseks saanud [[Charles Dickens|Charles Dickensi]] "Kilk koldel" (1922), mida võib nimetada Eesti Draamateatri esimeseks lavastuseks, ja [[August Strindberg|August Strindbergi]] "Tontide sonaat", mida võib nimetada ajakirjanduses ilmunud arvustuste põhjal esimeseks kunstiliseks suursündmuseks draamastuudio ajaloos.<ref name="draamastuu" /> Lavastuste ettevalmistusperiood oli pikk, kestes aasta või enam. Avalikult mängimiseks jõudsid lavale veel [[Sophokles|Sophoklese]] "[[Kuningas Oidipus]]", [[Carlo Goldoni]] "Kahe isanda teener" ja [[Gerhart Hauptmann|Gerhart Hauptmanni]] "Michael Kramer". Palju esineti kinnistel üritustel ''[[commedia dell'arte]]'' stiilis katkendite ja improvisatsioonidega. Tehti ka esimesi improteatri katsetusi, st prooviti mängida otse publikult saadud teemadel. Õppetegevus ei toimunud ainult kindla kava järgi, vald ka nn stuudiumi korras, kus õpilased pidid täitma eri õppeülesandeid. Seetõttu oli õppetöös palju juhuslikkust, kuid väga palju edasiviivaid praktilisi otsinguid, mis kujunesid edaspidise kooli õppetöö arendamise aluseks. Õppetöö omapära rõhutab seegi, et õpilaste hulgas oli mitu noort maalikunstnikku, kelle ülesanne oli tegelda lavakujunduse küsimustega. Tegevuse laadist johtuvalt tuleks I lendu nimetada kooliks-katseteatriks, teater-stuudioks, kus õpilased täitsid peale kunstiliste ülesannete ka kõiki tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid.<ref name="draamastuu" /> Põhirõhk pandi kunstilisele kasvatusele, mis jättis sügava jälje selle lennu lõpetanutele edaspidises teatritöös. Sellest Sepa kunstilisest kasvatusest tuleneski, et lõpetajad otsustasid pärast lõpetamist jääda ansamblina kokku ja jätkata iseseisva teatrina tööd, mida nad oli alustatud õpingute ajal katseteatris.<ref name="draamastuu" /> Uue, Draamastuudio Teatri juhiks sai [[Rudolf Engelberg]], teater avati 4. oktoobril 1924 Engelbergi lavastatud "[[Pisuhänd|Pisuhännaga]]".<ref name="EE" /><ref name="laasik-and" /> Teater püsis eeskätt noorusvaimustusel. Raha ei olnud, tegevust raskendasid ka välised rünnakud noorte ettevõtmise vastu ja isegi ajakirjanduses nõuti teatri likvideerimist.<ref name="draamastuu" /> Kool sai kindla koolikava alles järgmiste lendude õppetööks. === II lend (1923–1926) === Lõputöödena mängiti Rudolf Engelbergi lavastatud [[Oskar Luts|Oskar Lutsu]] groteski "[[Kapsapea]]" ja [[Friedrich Schiller|Friedrich Schilleri]] draama "Maria Stuart" II ja III vaatust.<ref name=":0" /> === III lend (1924–1927) === Eksamitööna mängiti A. Dominiki näidendit "Varjude sümfoonia" (lavastaja Hilda Gleser).<ref name=":0" /> === IV lend (1927–1930)=== Eksamitöödena lavastati [[A. H. Tammsaare]] "[[Juudit (näidend)|Juudit]]", Lerberghe "Nemad aimasid", Gay "Suudlus esimene ja viimane" ning Averšenko "Võti".<ref name=":0" /> ==Lõpetajad== <table><tr valign=top><td> *I lend, 1920–1924 juhendaja [[Paul Sepp]] # [[Otto Aloe]] # [[Meeli Alev|Kaarli Aluoja]] # [[Rudolf Engelberg]] # [[Leo Kalmet]] # [[Johannes Kaljola]] # [[Richard Kuljus]] # [[Ly Lasner]] # [[Felix Moor]] # [[Leida Mõttus]] # [[Aleksis Ormusson]] # [[Priit Põldroos]] # [[Adele Roman]] # [[Lydia Seller]] # [[Juta Tikantd]] # [[Ally Tihkan-Engelberg]] # [[Hilda Vernik]] <td> *II lend, 1923–1926 # [[Aado Hõimre]] # [[Arno Suurorg]] # [[Artur Rass]] # [[Hilda Leis]] # [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] # [[Linda Paberit]] # [[Elviira Soonvald]] # [[Raivo Opsola]] # [[Therese Peetmann]] <td> *III lend, 1924–1927 juhendaja [[Hilda Gleser]] # [[Valter Soosõrv]] # [[Eduard Tinn]] # [[Anton Seves]] # [[Alfred Mering]] # [[Voldemar Alev]] # [[Lydia Lust]] # [[Els Vaarman]] # [[Helmi Nerep]] <td> *IV lend, 1927–1930 juhendaja [[Voldemar Panso|Hilda Gleser]] # [[Uko Halla]] # [[Marta Lemberg]] # [[Alma Landberg]] # [[Agnes Lepp]] # [[Oskar Põlla]] # [[Salme Reek]] # [[Linda Reial]] # [[Päären Raudvee|Bernhard Rosenwald]] # [[Lo Tui]] # [[Katrin Välbe]] # [[Marta Suurhallik]] # [[Alma Teder]] <td> *V lend, ...–1933 juhendaja [[Hilda Gleser]] # [[Edmund Aumere]] </table> == Juhatajad<ref name=":0" /> == * 1920–1923 [[Paul Sepp]] * 1922–1923 [[Voldemar Mettus]] * 1923 [[Hugo Reiman]] * 1924 [[Hanno Kompus]] * 1924–1927 [[Hugo Reiman]] * 1927–1933 [[Leo Kalmet]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 41.</ref>}} == Kirjandus == * Haan, Kalju. Draamastuudio Teatrikunstikool (1920–1933). Tallinn, Eesti Teatriliit, 2009, 140 lk. ISBN 9789985860526. [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] iwm8j0az2lu3n0ufs0293d3l6ngddga 7174293 7174292 2026-06-16T20:09:02Z Trebors 57925 /* Lõpetajad */ 7174293 wikitext text/x-wiki '''Draamastuudio teatrikool''' (ametliku nimega '''Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool''', kirjanduses ka '''Draamastuudio Teatrikunstikool''') oli 1920. aastal [[Paul Sepp|Paul Sepa]] erateatristuudiona loodud [[teatrikool]],<ref name="EE"/> Eesti esimene kindla õppekavaga ja süstemaatiliselt teatriharidust andnud kool<ref name="EE"/> ja teine süstemaatiline teatristuudio (esimene oli [[Karl Menning|Karl Menningu]] Vanemuine).<ref name=":0" /> Paul Sepa erateatristuudio asutati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1920]]. Pisut hiljem sai sellest Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool, mis tegutses aastatel 1921–1933.<ref name="EE" /><ref name="laasik-and">[https://epl.delfi.ee/kultuur/niobest-neegri-vabastamiseni-palju-onne-eesti-draamateater?id=51284792 Laasik, Andres. Niobest neegri vabastamiseni. Palju õnne, Eesti Draamateater!] Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2010.</ref> Kooli toetamiseks ja ülalpidamiseks loodi [[Draamastuudio Ühing]], kuid juhatajaks jäi Sepp. Kooli ülesanne oli : "a) luua hästi ette valmistatud ja lavatöös võimsaid näitlejaid-lavakunstnikke, : b) riigis teatrijõudude tasapinna tõstmine, : c) eesti kunstiteatri loomine ja spetsiaalteadmiste edendamine." 1921. aasta sügisel registreeris haridusministeerium teatrikooli ja määras sellele toetuseks 100 000 marka.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19440622.1.4 Alango, R. Ühest pärastsõjaaegsest teatrivaimustusest. 20 a. teatrikooli esimesest lennust - Jooni eesti teise teatristuudio algaastaist.] Virumaa Teataja, 22. juuni 1944.</ref> 1. lendu juhendas Sepp, viimast kolme lendu alates 1924. aastast [[Hilda Gleser]].<ref>[http://www.teatriliit.ee/kirjastus/sarivaljaanded/teatrikoolid/draamastuudio-teatrikunstikool Draamastuudio Teatrikunstikool. Eesti Teatriliit.]</ref> Õppejõududena töötasid teiste seas [[Hanno Kompus]] ja 1. lennus lõpetanud [[Rudolf Engelberg]]. 1. lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal iseseisva [[Draamastuudio Teater|Draamastuudio Teatri]], mis nimetati 1937. aastal ümber [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatriks]].<ref name="EE" /> Kool suleti majanduslike raskuste tõttu 1933. aastal. Kooli lõpetas 51 inimest, lühemalt õpetust saanuid oli üle 200.<ref name="rahesoo-ja">Rähesoo, Jaak. Eesti teater. Ülevaateteos. 1. Lk 131. Eesti Teatriliit, 2011.</ref> 1938. aastal loodi [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] juurde [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|riiklik lavakunstikool]]. Sepp asutas 1932. aastal [[Paul Sepa erateatristuudio]], mis tegutses kuni 1940. aastani, kuid selle tegevus oli selles napima haardega.<ref name="rahesoo-ja" /> == Lennud == === I lend (1920–1924) === I lennus õppis üle 40 õpilase,<ref name="draamastuu">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19440621.2.39 Draamastuudio esimesest lennust möödus 20 aastat.] Eesti Sõna, nr 142, 21. juuni 1944.</ref> õppetöö ja tegevus erinesid tunduvalt kooli edasisest tegevusest. I lend oli õpingute kõrval omamoodi katseteater – Draamastuudio –, kus lavastati avalikuks esinemiseks näidendeid. Sellised katseetendused olid näiteks tol ajal vägagi tunnustavate hinnangute osaliseks saanud [[Charles Dickens|Charles Dickensi]] "Kilk koldel" (1922), mida võib nimetada Eesti Draamateatri esimeseks lavastuseks, ja [[August Strindberg|August Strindbergi]] "Tontide sonaat", mida võib nimetada ajakirjanduses ilmunud arvustuste põhjal esimeseks kunstiliseks suursündmuseks draamastuudio ajaloos.<ref name="draamastuu" /> Lavastuste ettevalmistusperiood oli pikk, kestes aasta või enam. Avalikult mängimiseks jõudsid lavale veel [[Sophokles|Sophoklese]] "[[Kuningas Oidipus]]", [[Carlo Goldoni]] "Kahe isanda teener" ja [[Gerhart Hauptmann|Gerhart Hauptmanni]] "Michael Kramer". Palju esineti kinnistel üritustel ''[[commedia dell'arte]]'' stiilis katkendite ja improvisatsioonidega. Tehti ka esimesi improteatri katsetusi, st prooviti mängida otse publikult saadud teemadel. Õppetegevus ei toimunud ainult kindla kava järgi, vald ka nn stuudiumi korras, kus õpilased pidid täitma eri õppeülesandeid. Seetõttu oli õppetöös palju juhuslikkust, kuid väga palju edasiviivaid praktilisi otsinguid, mis kujunesid edaspidise kooli õppetöö arendamise aluseks. Õppetöö omapära rõhutab seegi, et õpilaste hulgas oli mitu noort maalikunstnikku, kelle ülesanne oli tegelda lavakujunduse küsimustega. Tegevuse laadist johtuvalt tuleks I lendu nimetada kooliks-katseteatriks, teater-stuudioks, kus õpilased täitsid peale kunstiliste ülesannete ka kõiki tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid.<ref name="draamastuu" /> Põhirõhk pandi kunstilisele kasvatusele, mis jättis sügava jälje selle lennu lõpetanutele edaspidises teatritöös. Sellest Sepa kunstilisest kasvatusest tuleneski, et lõpetajad otsustasid pärast lõpetamist jääda ansamblina kokku ja jätkata iseseisva teatrina tööd, mida nad oli alustatud õpingute ajal katseteatris.<ref name="draamastuu" /> Uue, Draamastuudio Teatri juhiks sai [[Rudolf Engelberg]], teater avati 4. oktoobril 1924 Engelbergi lavastatud "[[Pisuhänd|Pisuhännaga]]".<ref name="EE" /><ref name="laasik-and" /> Teater püsis eeskätt noorusvaimustusel. Raha ei olnud, tegevust raskendasid ka välised rünnakud noorte ettevõtmise vastu ja isegi ajakirjanduses nõuti teatri likvideerimist.<ref name="draamastuu" /> Kool sai kindla koolikava alles järgmiste lendude õppetööks. === II lend (1923–1926) === Lõputöödena mängiti Rudolf Engelbergi lavastatud [[Oskar Luts|Oskar Lutsu]] groteski "[[Kapsapea]]" ja [[Friedrich Schiller|Friedrich Schilleri]] draama "Maria Stuart" II ja III vaatust.<ref name=":0" /> === III lend (1924–1927) === Eksamitööna mängiti A. Dominiki näidendit "Varjude sümfoonia" (lavastaja Hilda Gleser).<ref name=":0" /> === IV lend (1927–1930)=== Eksamitöödena lavastati [[A. H. Tammsaare]] "[[Juudit (näidend)|Juudit]]", Lerberghe "Nemad aimasid", Gay "Suudlus esimene ja viimane" ning Averšenko "Võti".<ref name=":0" /> ==Lõpetajad== <table><tr valign=top><td> *I lend, 1920–1924 juhendaja [[Paul Sepp]] # [[Otto Aloe]] # [[Meeli Alev|Kaarli Aluoja]] # [[Rudolf Engelberg]] # [[Leo Kalmet]] # [[Johannes Kaljola]] # [[Richard Kuljus]] # [[Ly Lasner]] # [[Felix Moor]] # [[Leida Mõttus]] # [[Aleksis Ormusson]] # [[Priit Põldroos]] # [[Adele Roman]] # [[Lydia Seller]] # [[Juta Tikantd]] # [[Ally Tihkan-Engelberg]] # [[Hilda Vernik]] <td> *II lend, 1923–1926 # [[Aado Hõimre]] # [[Arno Suurorg]] # [[Artur Rass]] # [[Hilda Leis]] # [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] # [[Linda Paberit]] # [[Elviira Soonvald]] # [[Raivo Opsola]] # [[Therese Peetmann]] <td> *III lend, 1924–1927 juhendaja [[Hilda Gleser]] # [[Valter Soosõrv]] # [[Eduard Tinn]] # [[Anton Seves]] # [[Alfred Mering]] # [[Voldemar Alev]] # [[Lydia Lust]] # [[Els Vaarman]] # [[Helmi Nerep]] <td> *IV lend, 1927–1930 juhendaja [[Hilda Gleser]] # [[Uko Halla]] # [[Marta Lemberg]] # [[Alma Landberg]] # [[Agnes Lepp]] # [[Oskar Põlla]] # [[Salme Reek]] # [[Linda Reial]] # [[Päären Raudvee|Bernhard Rosenwald]] # [[Lo Tui]] # [[Katrin Välbe]] # [[Marta Suurhallik]] # [[Alma Teder]] <td> *V lend, ...–1933 juhendaja [[Hilda Gleser]] # [[Edmund Aumere]] </table> == Juhatajad<ref name=":0" /> == * 1920–1923 [[Paul Sepp]] * 1922–1923 [[Voldemar Mettus]] * 1923 [[Hugo Reiman]] * 1924 [[Hanno Kompus]] * 1924–1927 [[Hugo Reiman]] * 1927–1933 [[Leo Kalmet]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 41.</ref>}} == Kirjandus == * Haan, Kalju. Draamastuudio Teatrikunstikool (1920–1933). Tallinn, Eesti Teatriliit, 2009, 140 lk. ISBN 9789985860526. [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] 54y9grlzfm12gxr57xvhvpjdhz6k3gn 0 314498 7174120 5545081 2026-06-16T13:59:52Z Trebors 57925 7174120 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|1933. aastal asutatud teatristuudiost|Varasema samanimelise teatristuudio|Draamastuudio teatrikool}} '''Paul Sepa erateatristuudio''' oli 1933. aasta sügisel<ref name="PL12833">[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1933/08/12/32 Paul Sepp avab teatrikunstistuudio] Päevaleht, 12. august 1933.</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/09/22/26 Teatrikool teeb muret] Kunst ja Kirjandus, 21. august 1933.</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/nooltallinn/1933/09/02/21 Näitejuht Paul Sepp avab oma stuudio] Nool, 2. september 1933.</ref> avatud teatristuudio, mille asutas lavastaja [[Paul Sepp]]. Uue erateatristuudio avamisega samal aastal suleti omal ajal samuti Paul Sepa erateatristuudio nime all asutatud [[Draamastuudio teatrikool]]. Õppeasutus töötas kaheaastase õppekava alusel.<ref name="PL12833" /><ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/09/22/26 Käisin teatrikunsti koolis] Päevaleht, 22. september 1935.</ref> Teatristuudio tegutses 1940. aastani. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Teatrikoolid]] bh9swr2zt06iv6qa1vefj2zkei1dyu1 0 315114 7174064 7072142 2026-06-16T12:14:19Z Sõrulane 166195 /* Viited */ 7174064 wikitext text/x-wiki '''Hiiu Leht''' on [[Hiiumaa]] kohalik ajaleht, mis ilmub 1997. aasta 20. juunist<ref name=":0">{{Raamatuviide |autor=Voole |eesnimi=Valter |pealkiri=Hiiumaa Loodus Aeg Inimene |kirjastus=MTÜ Hiiumaa Teabekapital |aasta=2015 |koht=Kärdla |lehekülg=1264}}</ref>. Ajalehte annab välja Hiiu Meedia OÜ.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Hiiu Lehe ostab OÜ Hiiu Meedia |url=https://hiiuleht.ee/hiiu-lehe-ostab-ou-hiiu-meedia/ |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}</ref> Hiiu Leht ilmub paberil 20-leheküljelisena üks kord nädalas - neljapäeviti ja veebis aadressil [https://hiiuleht.ee/ www.hiiuleht.ee].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=LEHE ILMUMINE {{!}} Hiiu Leht jätkab paberile ilmumist kord nädalas |url=https://hiiuleht.ee/lehe-ilmumine-hiiu-leht-jatkab-paberile-ilmumist-kord-nadalas/ |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}</ref> Ajalehe toimetus asub [[Kärdla|Kärdlas]], aadressil Vabrikuväljak 1.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Toimetus |url=https://hiiuleht.ee/toimetus/ |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}</ref> [[Fail:Hiiu Lehe päis koos tunnuslausega.jpg|pisi|Hiiu Lehe päis koos tunnuslausega]] == Ajalugu == Hiiu Lehe esimene omanikfirma oli osaühing Saaremaa Raadio, mis andis välja ka Saaremaal ilmunud ajalehte [[Meie Maa]]. 2022 aastal ostis lehe Hiiu Meedia OÜ, mille moodustasid 25 Hiiumaaga seotud osanikku ja nimetasid lehe ärimudelist tulenevalt kogukonnaleheks. <ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Saaremaa Raadio müüs Hiiu Lehe |url=https://saartehaal.postimees.ee/7522374/saaremaa-raadio-muus-hiiu-lehe |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> Hiiu Lehe peatoimetajad läbi aegade: * 1992-1999 [[Anu Pallas]] <ref name=":0" /> * 1999-2006 Urmas Lauri <ref name=":0" /> * 2006-2022 Harda Roosna <ref>{{Netiviide |pealkiri=HARDA ROOSNA |url=https://www.hiiumaakodulugu.ee/inimeste-andmebaas-2/harda-roosna |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=Hiiumaa kodulugu |keel=en}}</ref> * 2022 - 2023 Piret Eesmaa <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Hiiu Lehe peatoimetaja vahetub |url=https://hiiuleht.ee/hiiu-lehe-peatoimetaja-vahetub/ |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}</ref> * 2023- [[Raul Vinni]] <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Hiiu Lehe peatoimetaja kohusetäitjana alustab Raul Vinni |url=https://hiiuleht.ee/hiiu-lehe-peatoimetaja-kohusetaitjana-alustab-raul-vinni/ |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}</ref> == Huvitavat == Hiiu Lehe tunnuslause on "Köik Jütud" <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vinni |eesnimi=Raul |kuupäev=2023-11-30 |pealkiri=JUHTKIRI {{!}} Köik jütud |url=https://hiiuleht.ee/juhtkiri-koik-jutud/ |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}</ref> Hiiu Lehes ilmub kord kuus hiiukeelne juhtkiri, mille autoriks on [[Raul Vinni]] ja tõlkijaks [[Järvi Lipasti|Järvi Kokla]]. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=KÖIK JÜTUD {{!}} Hiiukeelsed juhtkirjad said ühte kogumikku |url=https://hiiuleht.ee/koik-jutud-hiiukeelsed-juhtkirjad-said-uhte-kogumikku/ |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}</ref> Hiiukeelsete juhtkirjade ilmumine nimetati 2024. aastal aasta keeleteo nominendiks. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=HÄÄLETA {{!}} Hiiu Leht on aasta keeleteo nominent |url=https://hiiuleht.ee/haaleta-hiiu-leht-on-aasta-keeleteo-nominent/ |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}</ref> ==Välislingid== *[https://hiiuleht.ee/ Hiiu Lehe koduleht] [[Kategooria:Eesti ajalehed]] 7s6wvy2gxymf63vgb52jf7mr5ai9kdr 0 317010 7174281 6842849 2026-06-16T19:46:18Z ~2026-33657-65 231127 /* Viited */ 7174281 wikitext text/x-wiki '''Oleg Lembit Mutt''' ([[6. mai]] [[1920]] [[Tartu]] – [[19. veebruar]] [[1986]]<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340938/298379/page/57</ref> Tartu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija. Ta lõpetas 1948 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Ta oli alates samast aastast seal [[inglise filoloogia]] õppejõud. 1948–1949 Lääne-Euroopa keelte kateedri õpetaja, 1949–1953 vanemõpetaja, 1953–1961 võõrkeelte kateedri vanemõpetaja, 1961–1986 inglise keele (alates 1972 inglise filoloogia) kateedri õppejõud, 1961–1963 vanemõpetaja, alates 1963 dotsent. ==Looming== ===Artikleid=== *"Vana-inglise kirjalikes mälestistes leiduvatest est- ja -finn elemendiga nimedest". [[Keel ja Kirjandus]], 1961, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193286/142649/page/34 lk 736]-743 *"Leksikograafia vanameistri juubel. Johannes Silvet 80". [[Keel ja Kirjandus]] 1975, nr 5, lk 318–319 ===Raamatuid=== * [[Laine Hone]], [[Leopold Kivimägi]], Oleg Mutt ja [[Johannes Silvet]]. "Inglise keele grammatika". Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1962; 2. trükk Valgus. Tallinn, 1968 *Oleg Mutt. "Inglise keele foneetika". Valgus. Tallinn 1978 ==Isiklikku== Tema isa oli Eesti sõjaväelane ja diplomaat [[Victor Mutt]], vend Rootsi biokeemik [[Viktor Mutt (biokeemik)|Viktor Mutt]], poeg on eesti kirjanik [[Mihkel Mutt]], onu [[Jakob Mutt]] oli [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]]e ülempreester. == Viited == {{JÄRJESTA:Mutt, Oleg}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1986]] enwa8gdcfzrezd67ku6goxs9jxr1zj9 7174286 7174281 2026-06-16T19:49:46Z ~2026-33657-65 231127 7174286 wikitext text/x-wiki '''Oleg Lembit Mutt''' ([[6. mai]] [[1920]] [[Tartu]] – [[19. veebruar]] [[1986]]<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340938/298379/page/57</ref> Tartu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija. Ta lõpetas 1938 Jakob Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938–1943 õigus- ja 1944–1948 (lõpetas)) 1948 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonnas, cand. philol. 1961 (Leningrad). EÜS. Ta oli alates 1948 seal teaduskonnas [[inglise filoloogia]] õppejõud. 1948–1949 Lääne-Euroopa keelte kateedri õpetaja, 1949–1953 vanemõpetaja, 1953–1961 võõrkeelte kateedri vanemõpetaja, 1961–1986 inglise keele (alates 1972 inglise filoloogia) kateedri õppejõud, 1961–1963 vanemõpetaja, alates 1963 dotsent. ==Looming== ===Artikleid=== *"Vana-inglise kirjalikes mälestistes leiduvatest est- ja -finn elemendiga nimedest". [[Keel ja Kirjandus]], 1961, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193286/142649/page/34 lk 736]-743 *"Leksikograafia vanameistri juubel. Johannes Silvet 80". [[Keel ja Kirjandus]] 1975, nr 5, lk 318–319 ===Raamatuid=== * [[Laine Hone]], [[Leopold Kivimägi]], Oleg Mutt ja [[Johannes Silvet]]. "Inglise keele grammatika". Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1962; 2. trükk Valgus. Tallinn, 1968 *Oleg Mutt. "Inglise keele foneetika". Valgus. Tallinn 1978 ==Isiklikku== Tema isa oli Eesti sõjaväelane ja diplomaat [[Victor Mutt]], vend Rootsi biokeemik [[Viktor Mutt (biokeemik)|Viktor Mutt]], poeg on eesti kirjanik [[Mihkel Mutt]], onu [[Jakob Mutt]] oli [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]]e ülempreester. == Viited == {{JÄRJESTA:Mutt, Oleg}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1986]] ouc4hws20jpihbdepcp5yathoa5mr35 7174299 7174286 2026-06-16T20:16:44Z ~2026-33657-65 231127 7174299 wikitext text/x-wiki '''Oleg Lembit Mutt''' ([[6. mai]] [[1920]] [[Tartu]] – [[19. veebruar]] [[1986]]<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340938/298379/page/57</ref> Tartu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija. Ta lõpetas 1938 Jakob Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938–1943 Tartu Ülikooli õigus- ja 1944–1948 (lõpetas) 1948 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonnas, cand. philol. 1961 (Leningrad). EÜS. Ta oli alates 1948 seal teaduskonnas [[inglise filoloogia]] õppejõud. 1948–1949 Lääne-Euroopa keelte kateedri õpetaja, 1949–1953 vanemõpetaja, 1953–1961 võõrkeelte kateedri vanemõpetaja, 1961–1986 inglise keele (alates 1972 inglise filoloogia) kateedri õppejõud, 1961–1963 vanemõpetaja, alates 1963 dotsent. ==Looming== ===Artikleid=== *"Vana-inglise kirjalikes mälestistes leiduvatest est- ja -finn elemendiga nimedest". [[Keel ja Kirjandus]], 1961, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193286/142649/page/34 lk 736]-743 *"Leksikograafia vanameistri juubel. Johannes Silvet 80". [[Keel ja Kirjandus]] 1975, nr 5, lk 318–319 ===Raamatuid=== * [[Laine Hone]], [[Leopold Kivimägi]], Oleg Mutt ja [[Johannes Silvet]]. "Inglise keele grammatika". Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1962; 2. trükk Valgus. Tallinn, 1968 *Oleg Mutt. "Inglise keele foneetika". Valgus. Tallinn 1978 ==Isiklikku== Tema isa oli Eesti sõjaväelane ja diplomaat [[Victor Mutt]], vend Rootsi biokeemik [[Viktor Mutt (biokeemik)|Viktor Mutt]], poeg on eesti kirjanik [[Mihkel Mutt]], onu [[Jakob Mutt]] oli [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]]e ülempreester. == Viited == {{JÄRJESTA:Mutt, Oleg}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1986]] bf63365yh7swp95cjrtgr61qdfqdz0d 0 320449 7174516 6814066 2026-06-17T07:24:46Z ~2026-35440-91 231794 /* DSpace repositooriume Eestis */ 7174516 wikitext text/x-wiki {{Tarkvara | nimi = DSpace | logo = [[Pilt:DSpace_transparent_logo.png|link=wikipedia:en]] | kuvatõmmis = | pildiallkiri = | kokkupandav = | algne autor = [[MIT]] ja HP Labs | arendaja = [[DuraSpace]] | väljalase = november 2002 | viimase väljalaske versioon = 8.0 | viimase väljalaske kuupäev = | viimase eelvaate versioon = | viimase eelvaate kuupäev = | uuendamise sagedus = | programmeerimiskeel = [[Java]] | operatsioonisüsteem = | platvorm = [[mitmeplatvormiline]] | suurus = | keel = mitmekeelne, kohandatav, mõned versioonid sisaldavad eesti keelt | staatus = aktiivne | suunitlus = institutsionaalne repositoorium | litsents = [[BSD litsents]] | veebileht = https://www.dspace.org }} {{keeletoimeta}} '''DSpace''' on [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[tarkvara]], mida tüüpiliselt kasutatakse [[Avatud juurdepääs|avatud juurdepääsuga]] [[repositoorium]]ide käivitamisel. Kuigi DSpace sarnaneb mõneti [[sisuhaldustarkvara|sisuhaldus-]] ja [[dokumendihaldustarkvara]]ga, keskendub DSpace kui repositooriumitarkvara [[digitaalarhiiv]]ide vajadustele, fokuseerudes digitaalainese pikaajalisele salvestamisele, ligipääsule ja hoidmisele. ==Ajalugu== DSpace'i esimene avalik versioon valmis 2002 novembris [[MIT]]i ja [[Hewlett-Packard Labs]]i koostööna<ref>[http://www.dlib.org/dlib/january03/smith/01smith.html DSpace: An Open Source Dynamic Digital Repository. D-Lib Magazine. January 2003.]</ref>. Pärast esimese kasutajate grupi koosolekut 2004. aasta märtsis moodustasid huvitatud organisatsioonid DSpace'i Föderatsiooni<ref>{{Netiviide |url=http://msc.mellon.org/research-reports/DSpace%20Federation.pdf |pealkiri=Final Report on the Initial Development of the DSpace Federation (June 2004) |vaadatud=2013-03-21 |arhiivimisaeg=2014-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140629050539/http://msc.mellon.org/research-reports/DSpace%20Federation.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>, mis määras edaspidiseks tarkvara arenduse mudeliks [[Apache Software Foundation]]i mudeli, samuti moodustati DSpace'i koodi (''commiter'') grupp<ref>[https://wiki.duraspace.org/display/DSPACE/DspaceContributors DSpace Committer Group]</ref>. Juulis 2007, kui DSpace kasutajate kommuun oli suureks kasvanud, asutasid Hewlett-Packard ja MIT DSpace Foundationi: mittetulundusliku organisatsiooni, mis andis juhtimisalast ja muud tuge. Mais 2009 viis koostöö sarnaste projektidega ning kasvav sünergia DSpace Foundationi ja [[Fedora Commons]]i vahel kahe organisatsiooni liitumiseni, et jätkata ühist missiooni mittetulunduslikus DuraSpace'is<ref>[http://www.openarchives.org/pipermail/oai-implementers/2009-May/001932.html DuraSpace Press Release]</ref>. Praegu saab DSpace'i tarkvara ja kasutajate kommuun tuge ja muud juhendamist DuraSpace'ilt. == Tehnoloogia == DSpace on koostoimeliste [[Java]] veebirakenduste ja utiliitide kogum, mis haldab objektide hoidlat ja sellega seotud metainfo hoidlat. Veebirakendused annavad kasutajaliidesed halduseks, hoidmiseks, vastuvõtuks, otsimiseks ja ligipääsuks. Objektide hoidla eest hoolitseb failisüsteem või samalaadne salvestussüsteem. Metainfo, sealhulgas ligipääsu- ja konfiguratsiooniinfo, salvestatakse [[Andmebaas#Relatsiooniline|relatsioonilisse andmebaasi]], toetatud on [[PostgreSQL]] ja [[Oracle]] andmebaasid. DSpace'is hoitav on tehtud kättesaadavaks peamiselt üle veebiliidese, samas on toetatud ligipääs üle [[OAI-PMH]] v2.0, ja saab eksportida METSi (Metadata Encoding and Transmission Standard) pakette. DSpace toetab institutsionaalsete repositooriumide koostoimimiseks kasutuses olevaid tunnustatud standardeid, nagu Open Archives Initiative Protocol for Metadata Harvesting ([[OAI-PMH]]), SWORD<ref>[http://www.dlib.org/dlib/january12/lewis/01lewis.html SWORD: Facilitating Deposit Scenarios. D-Lib Magazine. January/February 2012]</ref>, OpenSearch ja [[RSS]]. Ainese kirjeldamisel on kasutuses [[Dublin Core]], soovitatav on järgida dokumenti DCMI Metadata Terms<ref>http://dublincore.org/documents/dcmi-terms/</ref>. Viimastes DSpace'i versioonides on toetatud ''faceted search'' ja sirvimise funktsionaalsus Apache Solri abil. == DSpace repositooriume Eestis == * [https://dspace.ut.ee Tartu Ülikooli digitaalarhiiv ADA] * [https://digikogu.raplakrk.ee/ Raplamaa Mälukeskuse digikogu] * [http://dspace.emu.ee/ Eesti Maaülikooli digitaalarhiiv] * [https://dspace.tktk.ee/ TTK DSpace repositoorium] * [https://digiriiul.sisekaitse.ee/ Sisekaitseakadeemia digiriiul] * [https://qsardb.org/ QsarDB - Smart repository for (Q)SAR/QSPR models and datasets] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://duraspace.org/dspace/ Projekti koduleht] * [http://wiki.duraspace.org/display/DSPACE/ DSpace Wiki] * [http://wiki.duraspace.org/display/DSDOC/ DSpace Documentation] * [http://demo.dspace.org/ DSpace Demonstration Site] * [http://www.duraspace.org/ DuraSpace] * [http://registry.duraspace.org/registry/dspace DSpace User Registry] [[Kategooria:Vaba tarkvara]] tuv3detngriwdfg6gsxuqrkb1fl3xmq 7174519 7174516 2026-06-17T07:25:17Z ~2026-35440-91 231794 7174519 wikitext text/x-wiki {{Tarkvara | nimi = DSpace | logo = [[Pilt:DSpace_transparent_logo.png|link=wikipedia:en]] | kuvatõmmis = | pildiallkiri = | kokkupandav = | algne autor = [[MIT]] ja HP Labs | arendaja = [[DuraSpace]] | väljalase = november 2002 | viimase väljalaske versioon = 10 | viimase väljalaske kuupäev = | viimase eelvaate versioon = | viimase eelvaate kuupäev = | uuendamise sagedus = | programmeerimiskeel = [[Java]] | operatsioonisüsteem = | platvorm = [[mitmeplatvormiline]] | suurus = | keel = mitmekeelne, kohandatav, mõned versioonid sisaldavad eesti keelt | staatus = aktiivne | suunitlus = institutsionaalne repositoorium | litsents = [[BSD litsents]] | veebileht = https://www.dspace.org }} {{keeletoimeta}} '''DSpace''' on [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[tarkvara]], mida tüüpiliselt kasutatakse [[Avatud juurdepääs|avatud juurdepääsuga]] [[repositoorium]]ide käivitamisel. Kuigi DSpace sarnaneb mõneti [[sisuhaldustarkvara|sisuhaldus-]] ja [[dokumendihaldustarkvara]]ga, keskendub DSpace kui repositooriumitarkvara [[digitaalarhiiv]]ide vajadustele, fokuseerudes digitaalainese pikaajalisele salvestamisele, ligipääsule ja hoidmisele. ==Ajalugu== DSpace'i esimene avalik versioon valmis 2002 novembris [[MIT]]i ja [[Hewlett-Packard Labs]]i koostööna<ref>[http://www.dlib.org/dlib/january03/smith/01smith.html DSpace: An Open Source Dynamic Digital Repository. D-Lib Magazine. January 2003.]</ref>. Pärast esimese kasutajate grupi koosolekut 2004. aasta märtsis moodustasid huvitatud organisatsioonid DSpace'i Föderatsiooni<ref>{{Netiviide |url=http://msc.mellon.org/research-reports/DSpace%20Federation.pdf |pealkiri=Final Report on the Initial Development of the DSpace Federation (June 2004) |vaadatud=2013-03-21 |arhiivimisaeg=2014-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140629050539/http://msc.mellon.org/research-reports/DSpace%20Federation.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>, mis määras edaspidiseks tarkvara arenduse mudeliks [[Apache Software Foundation]]i mudeli, samuti moodustati DSpace'i koodi (''commiter'') grupp<ref>[https://wiki.duraspace.org/display/DSPACE/DspaceContributors DSpace Committer Group]</ref>. Juulis 2007, kui DSpace kasutajate kommuun oli suureks kasvanud, asutasid Hewlett-Packard ja MIT DSpace Foundationi: mittetulundusliku organisatsiooni, mis andis juhtimisalast ja muud tuge. Mais 2009 viis koostöö sarnaste projektidega ning kasvav sünergia DSpace Foundationi ja [[Fedora Commons]]i vahel kahe organisatsiooni liitumiseni, et jätkata ühist missiooni mittetulunduslikus DuraSpace'is<ref>[http://www.openarchives.org/pipermail/oai-implementers/2009-May/001932.html DuraSpace Press Release]</ref>. Praegu saab DSpace'i tarkvara ja kasutajate kommuun tuge ja muud juhendamist DuraSpace'ilt. == Tehnoloogia == DSpace on koostoimeliste [[Java]] veebirakenduste ja utiliitide kogum, mis haldab objektide hoidlat ja sellega seotud metainfo hoidlat. Veebirakendused annavad kasutajaliidesed halduseks, hoidmiseks, vastuvõtuks, otsimiseks ja ligipääsuks. Objektide hoidla eest hoolitseb failisüsteem või samalaadne salvestussüsteem. Metainfo, sealhulgas ligipääsu- ja konfiguratsiooniinfo, salvestatakse [[Andmebaas#Relatsiooniline|relatsioonilisse andmebaasi]], toetatud on [[PostgreSQL]] ja [[Oracle]] andmebaasid. DSpace'is hoitav on tehtud kättesaadavaks peamiselt üle veebiliidese, samas on toetatud ligipääs üle [[OAI-PMH]] v2.0, ja saab eksportida METSi (Metadata Encoding and Transmission Standard) pakette. DSpace toetab institutsionaalsete repositooriumide koostoimimiseks kasutuses olevaid tunnustatud standardeid, nagu Open Archives Initiative Protocol for Metadata Harvesting ([[OAI-PMH]]), SWORD<ref>[http://www.dlib.org/dlib/january12/lewis/01lewis.html SWORD: Facilitating Deposit Scenarios. D-Lib Magazine. January/February 2012]</ref>, OpenSearch ja [[RSS]]. Ainese kirjeldamisel on kasutuses [[Dublin Core]], soovitatav on järgida dokumenti DCMI Metadata Terms<ref>http://dublincore.org/documents/dcmi-terms/</ref>. Viimastes DSpace'i versioonides on toetatud ''faceted search'' ja sirvimise funktsionaalsus Apache Solri abil. == DSpace repositooriume Eestis == * [https://dspace.ut.ee Tartu Ülikooli digitaalarhiiv ADA] * [https://digikogu.raplakrk.ee/ Raplamaa Mälukeskuse digikogu] * [http://dspace.emu.ee/ Eesti Maaülikooli digitaalarhiiv] * [https://dspace.tktk.ee/ TTK DSpace repositoorium] * [https://digiriiul.sisekaitse.ee/ Sisekaitseakadeemia digiriiul] * [https://qsardb.org/ QsarDB - Smart repository for (Q)SAR/QSPR models and datasets] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://duraspace.org/dspace/ Projekti koduleht] * [http://wiki.duraspace.org/display/DSPACE/ DSpace Wiki] * [http://wiki.duraspace.org/display/DSDOC/ DSpace Documentation] * [http://demo.dspace.org/ DSpace Demonstration Site] * [http://www.duraspace.org/ DuraSpace] * [http://registry.duraspace.org/registry/dspace DSpace User Registry] [[Kategooria:Vaba tarkvara]] fkhenze6mw1lrudarjeknlitchtu9c7 7174522 7174519 2026-06-17T07:28:19Z ~2026-35440-91 231794 7174522 wikitext text/x-wiki {{Tarkvara | nimi = DSpace | logo = [[Pilt:DSpace_transparent_logo.png|link=wikipedia:en]] | kuvatõmmis = | pildiallkiri = | kokkupandav = | algne autor = [[MIT]] ja HP Labs | arendaja = DSpace projekt, ülemine organisatsioon: [[Lyrasis]] | väljalase = november 2002 | viimase väljalaske versioon = 10.0 | viimase väljalaske kuupäev = | viimase eelvaate versioon = | viimase eelvaate kuupäev = | uuendamise sagedus = | programmeerimiskeel = [[Java]] | operatsioonisüsteem = | platvorm = [[mitmeplatvormiline]] | suurus = | keel = mitmekeelne, kohandatav, mõned versioonid sisaldavad eesti keelt | staatus = aktiivne | suunitlus = institutsionaalne repositoorium | litsents = [[BSD litsents]] | veebileht = https://www.dspace.org }} {{keeletoimeta}} '''DSpace''' on [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[tarkvara]], mida tüüpiliselt kasutatakse [[Avatud juurdepääs|avatud juurdepääsuga]] [[repositoorium]]ide käivitamisel. Kuigi DSpace sarnaneb mõneti [[sisuhaldustarkvara|sisuhaldus-]] ja [[dokumendihaldustarkvara]]ga, keskendub DSpace kui repositooriumitarkvara [[digitaalarhiiv]]ide vajadustele, fokuseerudes digitaalainese pikaajalisele salvestamisele, ligipääsule ja hoidmisele. ==Ajalugu== DSpace'i esimene avalik versioon valmis 2002 novembris [[MIT]]i ja [[Hewlett-Packard Labs]]i koostööna<ref>[http://www.dlib.org/dlib/january03/smith/01smith.html DSpace: An Open Source Dynamic Digital Repository. D-Lib Magazine. January 2003.]</ref>. Pärast esimese kasutajate grupi koosolekut 2004. aasta märtsis moodustasid huvitatud organisatsioonid DSpace'i Föderatsiooni<ref>{{Netiviide |url=http://msc.mellon.org/research-reports/DSpace%20Federation.pdf |pealkiri=Final Report on the Initial Development of the DSpace Federation (June 2004) |vaadatud=2013-03-21 |arhiivimisaeg=2014-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140629050539/http://msc.mellon.org/research-reports/DSpace%20Federation.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>, mis määras edaspidiseks tarkvara arenduse mudeliks [[Apache Software Foundation]]i mudeli, samuti moodustati DSpace'i koodi (''commiter'') grupp<ref>[https://wiki.duraspace.org/display/DSPACE/DspaceContributors DSpace Committer Group]</ref>. Juulis 2007, kui DSpace kasutajate kommuun oli suureks kasvanud, asutasid Hewlett-Packard ja MIT DSpace Foundationi: mittetulundusliku organisatsiooni, mis andis juhtimisalast ja muud tuge. Mais 2009 viis koostöö sarnaste projektidega ning kasvav sünergia DSpace Foundationi ja [[Fedora Commons]]i vahel kahe organisatsiooni liitumiseni, et jätkata ühist missiooni mittetulunduslikus DuraSpace'is<ref>[http://www.openarchives.org/pipermail/oai-implementers/2009-May/001932.html DuraSpace Press Release]</ref>. Praegu saab DSpace'i tarkvara ja kasutajate kommuun tuge ja muud juhendamist DuraSpace'ilt. == Tehnoloogia == DSpace on koostoimeliste [[Java]] veebirakenduste ja utiliitide kogum, mis haldab objektide hoidlat ja sellega seotud metainfo hoidlat. Veebirakendused annavad kasutajaliidesed halduseks, hoidmiseks, vastuvõtuks, otsimiseks ja ligipääsuks. Objektide hoidla eest hoolitseb failisüsteem või samalaadne salvestussüsteem. Metainfo, sealhulgas ligipääsu- ja konfiguratsiooniinfo, salvestatakse [[Andmebaas#Relatsiooniline|relatsioonilisse andmebaasi]], toetatud on [[PostgreSQL]] ja [[Oracle]] andmebaasid. DSpace'is hoitav on tehtud kättesaadavaks peamiselt üle veebiliidese, samas on toetatud ligipääs üle [[OAI-PMH]] v2.0, ja saab eksportida METSi (Metadata Encoding and Transmission Standard) pakette. DSpace toetab institutsionaalsete repositooriumide koostoimimiseks kasutuses olevaid tunnustatud standardeid, nagu Open Archives Initiative Protocol for Metadata Harvesting ([[OAI-PMH]]), SWORD<ref>[http://www.dlib.org/dlib/january12/lewis/01lewis.html SWORD: Facilitating Deposit Scenarios. D-Lib Magazine. January/February 2012]</ref>, OpenSearch ja [[RSS]]. Ainese kirjeldamisel on kasutuses [[Dublin Core]], soovitatav on järgida dokumenti DCMI Metadata Terms<ref>http://dublincore.org/documents/dcmi-terms/</ref>. Viimastes DSpace'i versioonides on toetatud ''faceted search'' ja sirvimise funktsionaalsus Apache Solri abil. == DSpace repositooriume Eestis == * [https://dspace.ut.ee Tartu Ülikooli digitaalarhiiv ADA] * [https://digikogu.raplakrk.ee/ Raplamaa Mälukeskuse digikogu] * [http://dspace.emu.ee/ Eesti Maaülikooli digitaalarhiiv] * [https://dspace.tktk.ee/ TTK DSpace repositoorium] * [https://digiriiul.sisekaitse.ee/ Sisekaitseakadeemia digiriiul] * [https://qsardb.org/ QsarDB - Smart repository for (Q)SAR/QSPR models and datasets] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://duraspace.org/dspace/ Projekti koduleht] * [http://wiki.duraspace.org/display/DSPACE/ DSpace Wiki] * [http://wiki.duraspace.org/display/DSDOC/ DSpace Documentation] * [http://demo.dspace.org/ DSpace Demonstration Site] * [http://www.duraspace.org/ DuraSpace] * [http://registry.duraspace.org/registry/dspace DSpace User Registry] [[Kategooria:Vaba tarkvara]] dpmd588uwirzugf2te0s2eu78yyr2fg 0 325975 7174415 5802872 2026-06-16T22:44:09Z Ollin Masa 227337 Pilt 7174415 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | maa_om = [[Filipiinid]]e | medalid = {{Võistlus|OM}} {{Medal|Hõbe|[[Poks 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]]|[[Helveskaal (poks)|Helveskaal]]}} }} [[File:Mansueto Velasco 2017 stamp of the Philippines.jpg|thumb|Mansueto Velasco]] '''Mansueto Velasco''' (sündinud [[10. jaanuar]]il [[1974]]; [[Bago]], [[Lääne-Negrose provints]]) on [[Filipiinid]]e endine [[poks]]ija ja näitleja. Velasco sai [[Helveskaal (poks)|helveskaalus]] (kuni 48 kg) [[Poks 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996. aasta Atlanta olümpiamängude poksivõistlustel]] hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale [[Daniel Petrov]]ile ([[Bulgaaria]]).<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames1996.html 26. suveolümpiamängude poksivõistlus. Atlanta 1996. Tulemused inglise keeles]</ref> ==Isiklikku== Mansueto Velasco vanem vend [[Roel Velasco|Roel]] on samuti tuntud endine Filipiinide poksija. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Velasco, Mansueto}} [[Kategooria:Filipiinide poksijad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] nzz7i044c9m0pji62rbqonzfx9488m0 0 327259 7174627 7174009 2026-06-17T11:20:40Z ~2026-35562-57 231815 /* A */ 7174627 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[mehenimi|mehenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aado]] - [[Aadu]] - [[Aage]] - [[Aago]] - [[Aap (eesnimi)|Aap]] - [[Aapo]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aarend]] - [[Aarne]] - [[Aaro]] - [[Aaron (eesnimi)|Aaron]] - [[Aavo]] - [[Abner]] - [[Abraham (eesnimi)|Abraham]] - [[Achim]] - [[Adalbert]] - [[Adolf (eesnimi)|Adolf]] - [[Adolph]] - [[Adolphe]] - [[Adrian (eesnimi)|Adrian]] - [[Adrien]] - [[Afanassi]] - [[Agafangel]] - [[Agathon]] - [[Ago (eesnimi)|Ago]] - [[Agris]] - [[Agu (eesnimi)|Agu]] - [[Ahti (eesnimi)|Ahti]] - [[Ahto (eesnimi)|Ahto]] - [[Aigar]] - [[Aigo]] - [[Aigor]] - [[Aigur]] - [[Aiko]] - [[Ailar]] - [[Ailer]] - [[Ailo]] - [[Aimar]] - [[Aimer]] - [[Aimo]] - [[Aimor]] - [[Aimur]] - [[Ain (eesnimi)|Ain]] - [[Ainar]] - [[Ainer]] - [[Ainor]] - [[Airo]] - [[Airon]] - [[‎Aivar]] - [[Aiver]] - [[Aivo]] - [[Aivu]] - [[‎Aksel]] - [[Alar]] - [[Alari]] - [[Albert (eesnimi)|Albert]] - [[Aldo]] - [[Aldur]] - [[Aleks]] - [[Aleksander (eesnimi)|Aleksander]] - [[Alfons]] - [[Alfred (eesnimi)|Alfred]] - [[Alger]] - [[Alges]] - [[Algo]] - [[Aljoša]] - [[Allan]] - [[Allar]] - [[Almer]] - [[Alo]] - [[Alvar (eesnimi)|Alvar]] - [[Alver (eesnimi)|Alver]] - [[Alvin (eesnimi)|Alvin]] - [[Alvo]] - [[Amvrossi]] - [[Anatol]] - [[Anatoli]] - [[Andero]] - [[Ando]] - [[Andre (eesnimi)|Andre]] - [[André]] - [[Andrea]] - [[Andreas (eesnimi)|Andreas]] - [[Andrei]] - [[Andres]] - [[Andrew]] - [[Andri]] - [[Andris]] - [[Andro]] - [[Andrzej]] - [[Andrus]] - [[Angus]] - [[Anre]] - [[Anri]] - [[Anselm]] - [[Anselme]] - [[Antero]] - [[Anti (eesnimi)|Anti]] - [[‎Anto]] - [[Anton (eesnimi)|Anton]] - [[Antoni]] - [[Antonin]] - [[Antonius (eesnimi)|Antonius]] - [[Ants]] - [[Antti]] - [[Anvar]] - [[Arbo]] - [[Archibald]] - [[Ardi]] - [[Ardo]] - [[Argo (eesnimi)|Argo]] - [[Arhibald]] - [[Arhip]] - [[Aribert (eesnimi)|Aribert]] - [[Aristide]] - [[Arkadi]] - [[Arko]] - [[Arlet]] - [[Arlo]] - [[Armand (eesnimi)|Armand]] - [[Armando]] - [[Armin]] - [[Arno (eesnimi)|Arno]] - [[Arnold (eesnimi)|Arnold]] - [[Aron (eesnimi)|Aron]] - [[Árpád (eesnimi)|Árpád]] - [[Arpo]] - [[Arseni]] - [[Artemi]] - [[Arthur (eesnimi)|Arthur]] - [[Arti]] - [[Artjom (eesnimi)|Artjom]] - [[Arto]] - [[Artti]] - [[Artur]] - [[Arved]] - [[Arvet]] - [[Arvi]] - [[Arvid]] - [[Arvin]] - [[Arvo (eesnimi)|Arvo]] - [[Arvu]] - [[Asko]] - [[Askur]] - [[Assar]] - [[Asso (eesnimi)|Asso]] - [[Asto]] - [[Azari]] - [[Athanasios (eesnimi)|Athanasios]] - [[Athanasius (eesnimi)|Athanasius]] - [[Ats]] - [[Atso]] - [[August (eesnimi)|August]] - [[Augusto]] - [[Aular]] - [[Aule]] - [[Aulis]] - [[Aulo]] - [[Aulus]] - [[Aurelio]] - [[Aurelius]] - [[Auris]] - [[Avo]] - [[Axel]], Aston == B == [[Balder (eesnimi)|Balder]] - [[Baldur (eesnimi)|Baldur]] - [[Bartolomeus (eesnimi)|Bartolomeus]] - [[Benjamin]] - [[Benno]] - [[Benoît]] - [[Bernard]] - [[Bernhard]] - [[Bert]] - [[Bertil]] - [[Bertrand]] - [[Björn]] - [[Blaise]] - [[Bobby]] - [[Bogdan]] - [[Boris]] - [[Boriss]] - [[Brent (eesnimi)|Brent]] - [[Brian]] - [[Bruno (eesnimi)|Bruno]] == C == [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Cardo]] - [[Carl (eesnimi)|Carl]] - [[Carlos]] - [[Carsten]] - [[Cedric]] - [[Cerelius]] - [[Charles]] - [[Charlie (eesnimi)|Charlie]] - [[Claude]] - [[Claudius (eesnimi)|Claudius]] - [[Clyde]] - [[Conrad]] - [[Craig]] - [[Curt]] - [[Curtis]] - [[Cyril]] == D == [[Dag]] - [[Daimar]] - [[Damien]] - [[Dan (eesnimi)|Dan]] - [[Danek]] - [[Daniel (eesnimi)|Daniel]] - [[Daniil]] - [[Dannar]] - [[Darius]] - [[David]] - [[Demid]] - [[Demjan]] - [[Denes]] - [[Denis (eesnimi)|Denis]] - [[Deniss]] - [[Dietrich]] - [[Dimitri]] - [[Dmitri]] - [[Donald]] - [[Donat]] - [[Donatas]] - [[Dorotheos (eesnimi)|Dorotheos]] - [[Dositheos (eesnimi)|Dositheos]] - [[Dzintar (eesnimi)|Dzintar]] == E == [[Eberhard]] - [[Edgar]] - [[Edmar]] - [[Edmund]] - [[Eduard]] - [[Edvard]] - [[Edvin]] - [[Eedo]] - [[Eenok (eesnimi)|Eenok]] - [[Eeri]] - [[Eerik]] - [[Eero]] - [[Eevald]] - [[Eevart]] - [[Efraim]] - [[Egbert]] - [[Egert]] - [[Egnar]] - [[Egon (mehenimi)|Egon]] - [[Eigo]] - [[Eiki]] - [[Eiko]] - [[Eilar]] - [[Eimar]] - [[Eimel]] - [[Eimo]] - [[Einar]] - [[Einart]] - [[Eino]] - [[Einu]] - [[Eivar]] - [[Eivo]] - [[Eivor]] - [[Ekke]] - [[Ekvard]] - [[Elar (eesnimi)|Elar]] - [[Elari]] - [[Eldar]] - [[Eldor]] - [[Eldur]] - [[Elgar]] - [[Elgo]] - [[Elias]] - [[Eliko]] - [[Elmar]] - [[Elmer]] - [[Elmo]] - [[Elmu]] - [[Elmur]] - [[Elmut]] - [[Elor]] - [[Elvar]] - [[Elver]] - [[Elvis (eesnimi)|Elvis]] - [[Elvo]] - [[Emil]] - [[Enar]] - [[Endel]] - [[Endo]] - [[Endrik]] - [[Engelbert]] - [[Engelhard]] - [[Enn (eesnimi)|Enn]] - [[Enno (eesnimi)|Enno]] - [[Ennu (eesnimi)|Ennu]] - [[Eno (eesnimi)|Eno]] - [[Enrico]] - [[Enriko]] - [[Enver (eesnimi)|Enver]] - [[Ephraim]] - [[Epifanius]] - [[Erast]] - [[Ergav]] - [[Ergo (eesnimi)|Ergo]] - [[Erhard]] - [[Eric]] - [[Erich]] - [[Erik]] - [[Erki]] - [[Erkki]] - [[Erkko]] - [[Erko]] - [[Erlend]] - [[Ermer]] - [[Ermo]] - [[Ernest]] - [[Ernesto]] - [[Ernst]] - [[Ervin]] - [[Ervo]] - [[Esko]] - [[Esteban]] - [[Eston (eesnimi)|Eston]] - [[Étienne]] - [[Eugen]] - [[Eugene (eesnimi)|Eugene]] - [[Evald]] - [[Evar]] - [[Evari]] - [[Evert]] - [[Evo]] == F == [[Fabian]] - [[Faddei]] - [[Feliks]] - [[Felix]] - [[Ferdinand (eesnimi)|Ferdinand]] - [[Fernand]] - [[Fernando]] - [[Fidel]] - [[Filaret]] - [[Filimon]] - [[Filipp]] - [[Fjodor]] - [[Florian]] - [[Foma]] - [[Francesco]] - [[Francis]] - [[François]] - [[Frank]] - [[Franz (eesnimi)|Franz]] - [[Frants]] - [[Fred]] - [[Freddy]] - [[Frederic]] - [[Frederick]] - [[Frederik (eesnimi)|Frederik]] - [[Friedrich (eesnimi)|Friedrich]] - [[Frol]] - [[Fromhold]] - [[Frommhold]] - [[Fürchtegott]] == G == [[Gaetano]] - [[Gaido]] - [[Galaktion]] - [[Garibaldi (mehenimi)|Garibaldi]] - [[Gaston]] - [[Gaute]] - [[Gavin]] - [[Gavriil]] - [[Gennadi]] - [[Georg (eesnimi)|Georg]] - [[Georgi (eesnimi)|Georgi]] - [[Georgius]] - [[Gerald]] - [[Gerard]] - [[Gerassim]] - [[Gerdo]] - [[Gerhard]] - [[German (eesnimi)|German]] - [[Germo]] - [[Gernot]] - [[Gert]] - [[Géza (eesnimi)|Géza]] - [[Gianluigi]] - [[Gideon (eesnimi)|Gideon]] - [[Gilbert]] - [[Gilberto]] - [[Gilles (eeesnimi)|Gilles]] - [[Giuliano]] - [[Giuseppe]] - [[Gleb]] - [[Gordei]] - [[Gottfried]] - [[Gregoire]] - [[Gregor]] - [[Gregorius]] - [[Gregory]] - [[Gren]] - [[Grigori]] - [[Guglielmo]] - [[Guido]] - [[Guillaume]] - [[Guillermo]] - [[Gunnar]] - [[Gustaf]] - [[Gustav]] - [[Guy]] - [[Göran]] - [[Gösta]] - [[Günter]] - [[Günther]] == H == [[Haidor]] - [[Haigo]] - [[Haiko]] - [[Haldo]] - [[Haljand]] - [[Halvo]] - [[Hando]] - [[Hannes]] - [[Hanno (eesnimi)|Hanno]] - [[Hannu]] - [[Hans (mehenimi)|Hans]] - [[Hanto]] - [[Harald]] - [[Hardi]] - [[Hardy]] - [[Hariton]] - [[Harlet]] - [[Harold]] - [[Harri]] - [[Harry]] - [[Harvi]] - [[Hasso]] - [[Hegert]] - [[Heido]] - [[Heigo]] - [[Heiki]] - [[Heikki]] - [[Heiko]] - [[Heilo]] - [[Heimar]] - [[Heimo]] - [[Heinar]] - [[Heinart]] - [[Heini]] - [[Heino (eesnimi)|Heino]] - [[Heinrich (eesnimi)|Heinrich]] - [[Heinu]] - [[Heivo]] - [[Helar]] - [[Helari]] - [[Heldar]] - [[Heldo]] - [[Heldor]] - [[Heldur]] - [[Helmar]] - [[Helmer]] - [[Helmo]] - [[Helmur]] - [[Helmut]] - [[Helmuth]] - [[Helvin]] - [[Helvo]] - [[Hendrik]] - [[Henn]] - [[Henno]] - [[Henri (eesnimi)|Henri]] - [[Henrik (eesnimi)|Henrik]] - [[Henry]] - [[Herald (eesnimi)|Herald]] - [[Herbert]] - [[Herki]] - [[Herko]] - [[Herman (eesnimi)|Herman]] - [[Hermann]] - [[Hildebert]] - [[Hiljar]] - [[Hillar]] - [[Hillard]] - [[Hillart]] - [[Hilmar]] - [[Hindrek]] - [[Hint (mehenimi)|Hint]] - [[Hirvo]] - [[Hjalmar]] - [[Holger]] - [[Horst]] - [[Hubert (eesnimi)|Hubert]] - [[Hugo (eesnimi)|Hugo]] - [[Huko]] - [[Hurmo]] - [[Härmel]] - [[Härmo]] == I == [[Ignace]] - [[Ignacy]] - [[Ignas]] - [[Ignati]] - [[Ignatius]] - [[Igor (eesnimi)|Igor]] - [[Iivo]] - [[Iko]] - [[Illar]] - [[Illart]] - [[Illimar]] - [[Illis]] - [[Illo]] - [[Ilmar]] - [[Ilmo]] - [[Ilvar]] - [[Ilvard]] - [[Imant]] - [[Imants]] - [[Imat]] - [[Immo]] - [[Imre]] - [[Imro]] - [[Indrek]] - [[Indro]] - [[Ingar]] - [[Ingemar]] - [[Inger]] - [[Ingmar]] - [[Ingo (eesnimi)|Ingo]] - [[Ingvar (eesnimi)|Ingvar]] - [[Innar]] - [[Innari]] - [[Inno]] - [[Innokenti]] - [[Ippolit]] - [[Irakli]] - [[Irgo]] - [[Ismar]] - [[Ismo]] - [[Ivan]] - [[Ivar]] - [[Ivari]] - [[Ivo (eesnimi)|Ivo]] - [[Ivor]] == J == [[Jaago]] - [[Jaagup]] - [[Jaak]] - [[Jaakko]] - [[Jaan]] - [[Jaanek]] - [[Jaanis]] - [[Jaano]] - [[Jaanus]] - [[Jack]] - [[Jacob]] - [[Jacques]] - [[Jagnar]] - [[Jako (eesnimi)|Jako]] - [[Jakob (eesnimi)|Jakob]] - [[Jakop]] - [[Jalmar]] - [[James]] - [[Jan (eesnimi)|Jan]] - [[Janar]] - [[Janek]] - [[Janno]] - [[Jannu]] - [[Jared]] - [[Jarek]] - [[Jargo]] - [[Jari]] - [[Jarko]] - [[Jarmo]] - [[Jarno]] - [[Jaroslav]] - [[Jarvis (eesnimi)|Jarvis]] - [[Jasper (eesnimi)|Jasper]] - [[Jass]] - [[Jassi]] - [[Jean (eesnimi)|Jean]] - [[Jefim]] - [[Jegor]] - [[Jelissei]] - [[Jemeljan]] - [[Jens]] - [[Jeremei]] - [[Jeremy]] - [[Jermolai]] - [[Jerome]] - [[Jesper]] - [[Jevdokim]] - [[Jevgeni]] - [[Jevsei]] - [[Jevsevi]] - [[Jim (eesnimi)|Jim]] - [[Joachim]] - [[Joakim]] - [[Joann (eesnimi)|Joann]] - [[Joel]] - [[Johan]] - [[Johann (eesnimi)|Johann]] - [[Johannes (eesnimi)|Johannes]] - [[Jonah]] - [[Jonas]] - [[Joonas]] - [[Joosep]] - [[Jordi]] - [[Jorma]] - [[Joseph (eesnimi)|Joseph]] - [[Josias]] - [[Jossif]] - [[Józef]] - [[Juhan]] - [[Juhani]] - [[Juho]] - [[Julian]] - [[Julius (eesnimi)|Julius]] - [[Juss]] - [[Jussi]] - [[Justin]] - [[Justus]] - [[Juuro]] - [[Jörg]] - [[Jörgen]] - [[Jörn]] - [[Jüllo]] - [[Jürgen]] - [[Jüri (eesnimi)|Jüri]] - [[Jürjo]] - [[Jürmo]] - [[Jürnas]] - [[Jürno]] == K == [[Kaarel]] - [[Kahro (eesnimi)|Kahro]] - [[Kahrut]] - [[Kaidar]] - [[Kaide]] - [[Kaider]] - [[Kaido]] - [[Kaidor]] - [[Kaijo]] - [[Kaiko]] - [[Kaimar]] - [[Kaimo]] - [[Kaimur]] - [[Kaivo]] - [[Kajar]] - [[Kajari]] - [[Kalev (eesnimi)|Kalev]] - [[Kalevi (eesnimi)|Kalevi]] - [[Kaljar]] - [[Kaljo]] - [[Kalju (eesnimi)|Kalju]] - [[Kalle (eesnimi)|Kalle]] - [[Kallistrat]] - [[Kalmar (eesnimi)|Kalmar]] - [[Kalmer]] - [[Kalvar]] - [[Kardo]] - [[Karel]] - [[Karl (eesnimi)|Karl]] - [[Karmo]] - [[Karol (eesnimi)|Karol]] - [[Karsten]] - [[Kaspar]] - [[Kaul]] - [[Kauno]] - [[Kaupo (eesnimi)|Kaupo]] - [[Kaur (eesnimi)|Kaur]] - [[Kauri]] - [[Kauro]] -Kauto - [[Keido]] - [[Keijo]] - [[Keimo]] - [[Keino]] - [[Keio]] - [[Keit]] - [[Kenert]] - [[Kenneth]] - [[Kenno]] - [[Kerdo]] - [[Kermo]] - [[Keron]] - [[Kert]] - [[Kevin]] -Kildo - [[Kimmo]] - [[Kirill (eesnimi)|Kirill]] - [[Kjetil]] - [[Klen]] - [[Kliment (eesnimi)|Kliment]] - [[Knud]] - [[Koit (eesnimi)|Koit]] - [[Konrad]] - [[Konstantin]] - [[Kornei]] - [[Kornelius (eesnimi)|Kornelius]] - [[Kornili]] - [[Kostel (eesnimi)|Kostel]] - [[Kregor]] - [[Krister]] - [[Kristian]] - [[Kristjan]] - [[Kristo]] - [[Kristofer (eesnimi)|Kristofer]] - [[Ksenofont]] - [[Kuido]] - [[Kuldar]] - [[Kuldev]] - [[Kullar]] - [[Kullo (eesnimi)|Kullo]] - [[Kulno]] - [[Kulvo]] - [[Kunnar]] - [[Kuno (eesnimi)|Kuno]] - [[Kurmet]] - [[Kurmo]] - [[Kurt (eesnimi)|Kurt]] - [[Kusta]] - [[Kustas]] - [[Kusti]] - [[Kuzma]] - [[Kuulo]] - [[Kuuno]] - [[Küllo]] - [[Külvar]] - [[Külvo]] == L == [[Laimonis]] - [[Lajos (eesnimi)|Lajos]] - [[Lambert (eesnimi)|Lambert]] - [[Lars]] - [[Lasse]] - [[László]] - [[Lazar]] - [[Laur (eesnimi)|Laur]] - [[Lauri (eesnimi)|Lauri]] - [[Lauris]] - [[Lavr]] - [[Lavrenti]] - [[Leandro]] - [[Leemet]] - [[Leho]] - [[Leif]] - [[Leiger (eesnimi)|Leiger]] - [[Leiko]] - [[Leino]] - [[Leivo]] - [[Lembit (eesnimi)|Lembit]] - [[Lembitu (eesnimi)|Lembitu]] - [[Lembo]] - [[Lemmik (eesnimi)|Lemmik]] - [[Lemmit]] - [[Lemmo]] - [[Lennart]] - [[Lenno]] - [[Leo (eesnimi)|Leo]] - [[Leonhard]] - [[Leonid]] - [[Leonti]] - [[Leopold (eesnimi)|Leopold]] - [[Lepo]] - [[Liivar]] - [[Liivo]] - [[Linnar]] - [[Linnart]] - [[Livio]] - [[Ljubomir]] - [[Loit]] - [[Loomet]] - [[Lothar]] - [[Louis]] - [[Luciano (eesnimi)|Luciano]] - [[Ludovico]] - [[Lui (eesnimi)|Lui]] - [[Luigi (eesnimi)|Luigi]] - [[Lukas (eesnimi)|Lukas]] - [[Lukjan]] == M == [[Maano]] - [[Maanus]] - [[Maarek]] - [[Maario]] - [[Maarius]] - [[Maarjo]] - [[Maarten]] - [[Madis]] - [[Magnar]] - [[Magnus (eesnimi)|Magnus]] - [[Maido]] - [[Maidu]] - [[Maigo]] - [[Maik]] - [[Maiko]] - [[Mairo]] - [[Mairold]] - [[Mairolt]] - [[Mairon]] - [[Mait]] - [[Maivo]] - [[Makar]] - [[Maksim]] - [[Mallar]] - [[Malvo]] - [[Manivald]] - [[Manivalde]] - [[Marcel]] - [[Marcello]] - [[Marcelo]] - [[Mardo]] - [[Marek]] - [[Margo]] - [[Margus]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marino]] - [[Mario (eesnimi)|Mario]] - [[Marius]] - [[Mark (eesnimi)|Mark]] - [[Markku]] - [[Markkus]] - [[Marko]] - [[Markus (eesnimi)|Markus]] - [[Marno]] - [[Mart]] - [[Marten (eesnimi)|Marten]] - [[Martin (eesnimi)|Martin]] - [[Martti]] - [[Maru (eesnimi)|Maru]] - [[Marvin]] - [[Marvo]] - [[Mathias]] - [[Mati]] - [[Matis]] - [[Mats]] - [[Matthias]] - [[Matti (eesnimi)|Matti]] - [[Mattias (eesnimi)|Mattias]] - [[Mattis]] - [[Mauno]] - [[Mauri (eesnimi)|Mauri]] - [[Maurice]] - [[Mauro]] - [[Meego (eesnimi)|Meego]] - [[Meelik]] - [[Meelis]] - [[Meeme (eesnimi)|Meeme]] - [[Meemo]] - [[Meevo]] - [[Mehis]] - [[Meigo]] - [[Meinhard]] - [[Meino]] - [[Melvin]] - [[Miguel (eesnimi)|Miguel]] - [[Mihailo]] - [[Mihhail]] - [[Mihkel]] - [[Miihkali]] - [[Mikk]] - [[Mikko]] - [[Miko]] - [[Milan]] - [[Milvert]] - [[Mirek]] - [[Mirgo]] - [[Mirjo]] - [[Mirko]] - [[Miron]] - [[Miroslav]] - [[Mitrofan]] - [[Mivort]] - [[Modest]] - [[Moissei]] - [[Mstislav (eesnimi)|Mstislav]] - [[Mõkola]] - [[Mäido]] - [[Mäidu]] - [[Märt]] - [[Märten]] == N == [[Naigo]] - [[Nazar (eesnimi)|Nazar]] - [[Nazari]] - [[Neeme (eesnimi)|Neeme]] - [[Neemo]] - [[Neinar]] - [[Nestor (eesnimi)|Nestor]] - [[Nigel (eesnimi)|Nigel]] - [[Nigol (eesnimi)|Nigol]] - [[Niilo]] - [[Nikifor]] - [[Nikita]] - [[Nikolai]] - [[Nils]] - [[Noah]] - [[Norbert]] - [[Norman]] == O == [[Odilo]] - [[Oivi]] - [[Oku]] - [[Olaf]] - [[Olar]] - [[Olari (eesnimi)|Olari]] - [[Olav]] - [[Olavi]] - [[Oleg (eesnimi)|Oleg]] - [[Olev (eesnimi)|Olev]] - [[Olgerd]] - [[Olimar]] - [[Olimpi]] - [[Oliver]] - [[Olle]] - [[Olmer]] - [[Oolav]] - [[Orest]] - [[Orm]] - [[Ormar]] - [[Orme]] - [[Ormes]] - [[Ortvin]] - [[Oscar (eesnimi)|Oscar]] - [[Oskar]] - [[Ossip]] - [[Ostap]] - [[Osvald]] - [[Ott]] - [[Ottfried]] - [[Ottniel]] - [[Ottniell]] - [[Otto (eesnimi)|Otto]] - [[Ottokar]] - [[Ottomar]] - [[Ove (eesnimi)|Ove]] == P == [[Paavel]] - [[Paavo]] - [[Pahhom]] - [[Pait]] - [[Pantelei]] - [[Paolo]] - [[Paul]] - [[Pavel]] - [[Pearu]] - [[Pedro (eesnimi)|Pedro]] - [[Peedo (eesnimi)|Peedo]] - [[Peedu (eesnimi)|Peedu]] - [[Peep]] - [[Peet (eesnimi)|Peet]] - [[Peeter]] - [[Peip]] - [[Pekka]] - [[Pelle]] - [[Pentti]] - [[Pertti]] - [[Peter]] - [[Philipp]] - [[Pitirim]] - [[Pjotr]] - [[Poigo]] - [[Porfiri]] - [[Poul]] - [[Priidik]] - [[Priidu]] - [[Priit]] - [[Priiten]] - [[Prohhor]] - [[Prokopi]] - [[Prosper]] - [[Pärt (eesnimi)|Pärt]] - [[Pärtel]] - [[Päär]] - [[Päären]] - [[Päärn]] - [[Pääro]] - [[Pääru]] == R == [[Raavo]] - [[Rafael (eesnimi)|Rafael]] - [[Ragnar]] - [[Raho]] - [[Raico]] - [[Raider]] - [[Raido]] - [[Raigo]] - [[Raik]] - [[Raiken]] - [[Raiko]] - [[Railo]] - [[Raimo]] - [[Raimond]] - [[Raimu]] - [[Raimund]] - [[Rain (eesnimi)|Rain]] - [[Rainer]] - [[Rainis (eesnimi)|Rainis]] - [[Raino]] - [[Rait]] - [[‎Raivo]] - [[Ralf]] - [[Ralph]] - [[Ramo]] - [[Ramon]] - [[Ranar]] - [[Randar]] - [[Randel]] - [[Rando]] - [[Ranek]] - [[Ranel]] - [[Ranet]] - [[Rannet]] - [[Ranno]] - [[Raoul (eesnimi)|Raoul]] - [[Rasmus (eesnimi)|Rasmus]] - [[Raul]] - [[Rauno (eesnimi)|Rauno]] - [[Ravo]] - [[Rednar]] - [[Reemo]] - [[Reeno]] - [[Reevo]] - [[Reginald]] - [[Rego]] - [[Reho]] - [[Reigo]] - [[Reijo]] - [[Reiko]] - [[Reimo]] - [[Rein (eesnimi)|Rein]] - [[Reinhard]] - [[Reinhold]] - [[Reino]] - [[Reio]] - [[Reivo]] - [[Remek]] - [[Remo]] - [[Renar]] - [[René]] - [[Renel]] - [[Renet]] - [[Reno (eesnimi)|Reno]] - [[Revo (eesnimi)|Revo]] - [[Richard]] - [[Riho]] - [[Riivo]] - [[Rinel]] - [[Ringo]] - [[Risto]] - [[Rivo]] - [[Roald]] - [[Robert]] - [[Robin]] - [[Rodion]] - [[Rogelio]] - [[Roland (eesnimi)|Roland]] - [[Rolando]] - [[Rolf]] - [[Roman (eesnimi)|Roman]] - [[Romek]] - [[Romeo]] - [[Romet]] - [[Romuald]] - [[Ronald]] - [[Roomet]] - [[Rory]] - [[Rostislav (eesnimi)|Rostislav]] - [[Ruben]] - [[Rubo]] - [[Rudolf (eesnimi)|Rudolf]] - [[Rudolph]] - [[Ruslan]] - [[Rustam]] - [[Ruttar]] - [[Ruuben]] - [[Rüdiger (eesnimi)|Rüdiger]] - [[Ründo]] - [[Rünno]] == S == [[Saamuel]] - [[Saido]] - [[Samuel]] - [[Samuli]] - [[Sander]] - [[Sandrius]] - [[Saveli]] - [[Savva]] - [[Sebastian]] - [[Seido]] - [[Semjon]] - [[Sepo (eesnimi)|Sepo]] - [[Seppo]] - [[Serafim]] - [[Sergei]] - [[Sergi]] - [[Sergius]] - [[Sergo (eesnimi)|Sergo]] - [[Serhi]] - [[Sevastjan]] - [[Siegfried (eesnimi)|Siegfried]] - [[Sigmar]] - [[Sigvard]] - [[Siim]] - [[Siivo]] - [[Silvar]] - [[Silver]] - [[Silvo]] - [[Simmu]] - [[Simon]] - [[Sovetbek]] - [[Spiridon]] - [[Stanislav (eesnimi)|Stanislav]] - [[Stefan]] - [[Sten (eesnimi)|Sten]] - [[Stepan (eesnimi)|Stepan]] - [[Suido]] - [[Svante]] - [[Sven]] - [[Svenno]] - [[Sverre]] - [[Svjatoslav (eesnimi)|Svjatoslav]] - [[Sören]] - [[Sylvain]] == Z == [[Zachary]] - [[Zahhar]] - [[Zdeněk]] - [[Zinovi]] - [[Zsolt]] == T == [[Taago]] - [[Taaniel (eesnimi)|Taaniel]] - [[Taavet (eesnimi)|Taavet]] - [[Taavi]] - [[Taavo]] - [[Taevo]] - [[Taigar]] - [[Taigo]] - [[Taijo (eesnimi)|Taijo]] - [[Taiko]] - [[Tailo]] - [[Taimo]] - [[Taimar]] - [[Tair]] - [[Tairo]] - [[Taisto]] - [[Taivo]] - [[Tajo (eesnimi)|Tajo]] - [[Talis]] - [[Talvar]] - [[Talvis]] - [[Talvo]] - [[Tambet]] - [[Tammo]] - [[Tamur]] - [[Tanel]] - [[Taniel]] - [[Tarass]] - [[Targo]] - [[Tarko]] - [[Tarmo]] - [[Tarmu]] - [[Tarvi]] - [[Tarvo]] - [[Tauno]] - [[Tauri]] - [[Tauro]] - [[Teemu]] - [[Teet]] - [[Teevo]] - [[Teigo]] - [[Teijo]] - [[Teivo]] - [[Temme]] - [[Temmo]] - [[Teo (eesnimi)|Teo]] - [[Teodor]] - [[Teodosie]] - [[Terence]] - [[Terenti]] - [[Teuvo]] - [[Tevo]] - [[Thierry]] - [[Thomas (eesnimi)|Thomas]] - [[Tibor]] - [[Tihhon (eesnimi)|Tihhon]] - [[Tiidrek]] - [[Tiidrik]] - [[Tiit]] - [[Tiito]] - [[Timmo]] - [[Timmu]] - [[Timo (eesnimi)|Timo]] - [[Timofei]] - [[Timur (eesnimi)|Timur]] - [[Tobias (eesnimi)|Tobias]] - [[Toivo]] - [[Tom (eesnimi)|Tom]] - [[Tomasz]] - [[Tommy]] - [[Tonio]] - [[Toomas (eesnimi)|Toomas]] - [[Tor]] - [[Torben]] - [[Tormi (eesnimi)|Tormi]] - [[Tormis]] - [[Torsten]] - [[Trevor]] - [[Tristan (eesnimi)|Tristan]] - [[Trivimi]] - [[Troadi]] - [[Trofim]] - [[Tuljo]] - [[Tullio]] - [[Tulvo]] - [[Tunne (eesnimi)|Tunne]] - [[Tuudur]] - [[Tõivelemb]] - [[Tõivo]] - [[Tõnis]] - [[Tõnn (eesnimi)|Tõnn]] - [[Tõnno]] - [[Tõnu]] == U == [[Udo (eesnimi)|Udo]] - [[Ugo]] - [[Uido]] - [[Uik]] - [[Uko]] - [[Uku (mehenimi)|Uku]] - [[Uldo]] - [[Ullo]] - [[Ulmar]] - [[Ulmer]] - [[Ulrich (eesnimi)|Ulrich]] - [[Ulrik]] - [[Ulvar]] - [[Undel]] - [[Undo]] - [[Uno]] - [[Urbo]] - [[Urmas]] - [[Urmet]] - [[Urmo]] - [[Ursel (mehenimi)|Ursel]] - [[Urvo]] - [[Ustus]] - [[Uudo]] - [[Uuno (eesnimi)|Uuno]] == V == [[Vaado]] - [[Vaapo]] - [[Vadim]] - [[Vaho]] - [[Vahur]] - [[Vaido]] - [[Vaino]] - [[Valdar]] - [[Valdek]] - [[Valdeko]] - [[Valdemar]] - [[Valdev]] - [[Valdis]] - [[Valdo]] - [[Valdor]] - [[Valdu]] - [[Valdur]] - [[Valentin]] - [[Valentinus (eesnimi)|Valentinus]] - [[Valeri]] - [[Valerjan]] - [[Valev]] - [[Valjo]] - [[Valju]] - [[Valle (eesnimi)|Valle]] - [[Vallo]] - [[Vallot]] - [[Valmar]] - [[Valmen]] - [[Valmer]] - [[Valmo]] - [[Valmor]] - [[Valter]] - [[Valvo]] - [[Vambo]] - [[Vambola (eesnimi)|Vambola]] - [[Vane]] - [[Vano]] - [[Vardo (eesnimi)|Vardo]] - [[Varfolomei]] - [[Varlam]] - [[Varmo]] - [[Varro (eesnimi)|Varro]] - [[Vassili]] - [[Veido]] - [[Veigo]] - [[Veijo]] - [[Veikko]] - [[Veiko]] - [[Veimo]] - [[Veinart]] - [[Veino]] - [[Veljo]] - [[Vello]] - [[Velmo]] - [[Velvo]] - [[Venedikt]] - [[Venjamin]] - [[Venno (eesnimi)|Venno]] - [[Verner]] - [[Verni]] - [[Victor]] - [[Vidrik]] - [[Viggo]] - [[Vigo (eesnimi)|Vigo]] - [[Viido]] - [[Vikenti]] - [[Viktor]] - [[Vilbert]] - [[Vilen]] - [[Vilgot]] - [[Viljar]] - [[Viljer]] - [[Viljo]] - [[Ville]] - [[Villem]] - [[Villi]] - [[Villiko]] - [[Villu]] - [[Vilmar]] - [[Vilmos]] - [[Virgo (eesnimi)|Virgo]] - [[Virko]] - [[Virkko]] - [[Vissarion (eesnimi)|Eesnimi]] - [[Vitali]] - [[Vjatšeslav]] - [[Vladimir (eesnimi)|Vladimir]] - [[Vladislav]] - [[Vladlen]] - [[Volli]] - [[Volodõmõr]] - [[Vootele]] - [[Votele]] - [[Võido]] - [[Väino]] == Ä == [[Ärni]] == Ü == [[Ülar]] - [[Ülari]] - [[Ülev (eesnimi)|Ülev]] - [[Ülevi]] - [[Üllar]] - [[Üllart]] - [[Üllas]] - [[Üllo]] - [[Ülo]] - [[Ürgo]] - [[Ürjo]] == W == [[William]] - [[Wittekind]] - [[Wolfgang]] == X == [[Xavier]] == Y == [[Ylo (eesnimi)|Ylo]] - [[Yrjö]] - [[Yves]] ==Vaata ka== * [[Naisenimede loend]] [[Kategooria:Mehenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] 2zo4hfvrb77277tk2bjyupdtnorzycm 7174628 7174627 2026-06-17T11:21:27Z ~2026-35562-57 231815 /* A */ 7174628 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[mehenimi|mehenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aado]] - [[Aadu]] - [[Aage]] - [[Aago]] - [[Aap (eesnimi)|Aap]] - [[Aapo]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aarend]] - [[Aarne]] - [[Aaro]] - [[Aaron (eesnimi)|Aaron]] - [[Aavo]] - [[Abner]] - [[Abraham (eesnimi)|Abraham]] - [[Achim]] - [[Adalbert]] - [[Adolf (eesnimi)|Adolf]] - [[Adolph]] - [[Adolphe]] - [[Adrian (eesnimi)|Adrian]] - [[Adrien]] - [[Afanassi]] - [[Agafangel]] - [[Agathon]] - [[Ago (eesnimi)|Ago]] - [[Agris]] - [[Agu (eesnimi)|Agu]] - [[Ahti (eesnimi)|Ahti]] - [[Ahto (eesnimi)|Ahto]] - [[Aigar]] - [[Aigo]] - [[Aigor]] - [[Aigur]] - [[Aiko]] - [[Ailar]] - [[Ailer]] - [[Ailo]] - [[Aimar]] - [[Aimer]] - [[Aimo]] - [[Aimor]] - [[Aimur]] - [[Ain (eesnimi)|Ain]] - [[Ainar]] - [[Ainer]] - [[Ainor]] - [[Airo]] - [[Airon]] - [[‎Aivar]] - [[Aiver]] - [[Aivo]] - [[Aivu]] - [[‎Aksel]] - [[Alar]] - [[Alari]] - [[Albert (eesnimi)|Albert]] - [[Aldo]] - [[Aldur]] - [[Aleks]] - [[Aleksander (eesnimi)|Aleksander]] - [[Alfons]] - [[Alfred (eesnimi)|Alfred]] - [[Alger]] - [[Alges]] - [[Algo]] - [[Aljoša]] - [[Allan]] - [[Allar]] - [[Almer]] - [[Alo]] - [[Alvar (eesnimi)|Alvar]] - [[Alver (eesnimi)|Alver]] - [[Alvin (eesnimi)|Alvin]] - [[Alvo]] - [[Amvrossi]] - [[Anatol]] - [[Anatoli]] - [[Andero]] - [[Ando]] - [[Andre (eesnimi)|Andre]] - [[André]] - [[Andrea]] - [[Andreas (eesnimi)|Andreas]] - [[Andrei]] - [[Andres]] - [[Andrew]] - [[Andri]] - [[Andris]] - [[Andro]] - [[Andrzej]] - [[Andrus]] - [[Angus]] - [[Anre]] - [[Anri]] - [[Anselm]] - [[Anselme]] - [[Antero]] - [[Anti (eesnimi)|Anti]] - [[‎Anto]] - [[Anton (eesnimi)|Anton]] - [[Antoni]] - [[Antonin]] - [[Antonius (eesnimi)|Antonius]] - [[Ants]] - [[Antti]] - [[Anvar]] - [[Arbo]] - [[Archibald]] - [[Ardi]] - [[Ardo]] - [[Argo (eesnimi)|Argo]] - [[Arhibald]] - [[Arhip]] - [[Aribert (eesnimi)|Aribert]] - [[Aristide]] - [[Arkadi]] - [[Arko]] - [[Arlet]] - [[Arlo]] - [[Armand (eesnimi)|Armand]] - [[Armando]] - [[Armin]] - [[Arno (eesnimi)|Arno]] - [[Arnold (eesnimi)|Arnold]] - [[Aron (eesnimi)|Aron]] - [[Árpád (eesnimi)|Árpád]] - [[Arpo]] - [[Arseni]] - [[Artemi]] - [[Arthur (eesnimi)|Arthur]] - [[Arti]] - [[Artjom (eesnimi)|Artjom]] - [[Arto]] - [[Artti]] - [[Artur]] - [[Arved]] - [[Arvet]] - [[Arvi]] - [[Arvid]] - [[Arvin]] - [[Arvo (eesnimi)|Arvo]] - [[Arvu]] - [[Asko]] - [[Askur]] - [[Assar]] - [[Asso (eesnimi)|Asso]] - [[Asto]] - [[Azari]] - [[Athanasios (eesnimi)|Athanasios]] - [[Athanasius (eesnimi)|Athanasius]] - [[Ats]] - [[Atso]] - [[August (eesnimi)|August]] - [[Augusto]] - [[Aular]] - [[Aule]] - [[Aulis]] - [[Aulo]] - [[Aulus]] - [[Aurelio]] - [[Aurelius]] - [[Auris]] - [[Avo]] - [[Axel]] == B == [[Balder (eesnimi)|Balder]] - [[Baldur (eesnimi)|Baldur]] - [[Bartolomeus (eesnimi)|Bartolomeus]] - [[Benjamin]] - [[Benno]] - [[Benoît]] - [[Bernard]] - [[Bernhard]] - [[Bert]] - [[Bertil]] - [[Bertrand]] - [[Björn]] - [[Blaise]] - [[Bobby]] - [[Bogdan]] - [[Boris]] - [[Boriss]] - [[Brent (eesnimi)|Brent]] - [[Brian]] - [[Bruno (eesnimi)|Bruno]] == C == [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Cardo]] - [[Carl (eesnimi)|Carl]] - [[Carlos]] - [[Carsten]] - [[Cedric]] - [[Cerelius]] - [[Charles]] - [[Charlie (eesnimi)|Charlie]] - [[Claude]] - [[Claudius (eesnimi)|Claudius]] - [[Clyde]] - [[Conrad]] - [[Craig]] - [[Curt]] - [[Curtis]] - [[Cyril]] == D == [[Dag]] - [[Daimar]] - [[Damien]] - [[Dan (eesnimi)|Dan]] - [[Danek]] - [[Daniel (eesnimi)|Daniel]] - [[Daniil]] - [[Dannar]] - [[Darius]] - [[David]] - [[Demid]] - [[Demjan]] - [[Denes]] - [[Denis (eesnimi)|Denis]] - [[Deniss]] - [[Dietrich]] - [[Dimitri]] - [[Dmitri]] - [[Donald]] - [[Donat]] - [[Donatas]] - [[Dorotheos (eesnimi)|Dorotheos]] - [[Dositheos (eesnimi)|Dositheos]] - [[Dzintar (eesnimi)|Dzintar]] == E == [[Eberhard]] - [[Edgar]] - [[Edmar]] - [[Edmund]] - [[Eduard]] - [[Edvard]] - [[Edvin]] - [[Eedo]] - [[Eenok (eesnimi)|Eenok]] - [[Eeri]] - [[Eerik]] - [[Eero]] - [[Eevald]] - [[Eevart]] - [[Efraim]] - [[Egbert]] - [[Egert]] - [[Egnar]] - [[Egon (mehenimi)|Egon]] - [[Eigo]] - [[Eiki]] - [[Eiko]] - [[Eilar]] - [[Eimar]] - [[Eimel]] - [[Eimo]] - [[Einar]] - [[Einart]] - [[Eino]] - [[Einu]] - [[Eivar]] - [[Eivo]] - [[Eivor]] - [[Ekke]] - [[Ekvard]] - [[Elar (eesnimi)|Elar]] - [[Elari]] - [[Eldar]] - [[Eldor]] - [[Eldur]] - [[Elgar]] - [[Elgo]] - [[Elias]] - [[Eliko]] - [[Elmar]] - [[Elmer]] - [[Elmo]] - [[Elmu]] - [[Elmur]] - [[Elmut]] - [[Elor]] - [[Elvar]] - [[Elver]] - [[Elvis (eesnimi)|Elvis]] - [[Elvo]] - [[Emil]] - [[Enar]] - [[Endel]] - [[Endo]] - [[Endrik]] - [[Engelbert]] - [[Engelhard]] - [[Enn (eesnimi)|Enn]] - [[Enno (eesnimi)|Enno]] - [[Ennu (eesnimi)|Ennu]] - [[Eno (eesnimi)|Eno]] - [[Enrico]] - [[Enriko]] - [[Enver (eesnimi)|Enver]] - [[Ephraim]] - [[Epifanius]] - [[Erast]] - [[Ergav]] - [[Ergo (eesnimi)|Ergo]] - [[Erhard]] - [[Eric]] - [[Erich]] - [[Erik]] - [[Erki]] - [[Erkki]] - [[Erkko]] - [[Erko]] - [[Erlend]] - [[Ermer]] - [[Ermo]] - [[Ernest]] - [[Ernesto]] - [[Ernst]] - [[Ervin]] - [[Ervo]] - [[Esko]] - [[Esteban]] - [[Eston (eesnimi)|Eston]] - [[Étienne]] - [[Eugen]] - [[Eugene (eesnimi)|Eugene]] - [[Evald]] - [[Evar]] - [[Evari]] - [[Evert]] - [[Evo]] == F == [[Fabian]] - [[Faddei]] - [[Feliks]] - [[Felix]] - [[Ferdinand (eesnimi)|Ferdinand]] - [[Fernand]] - [[Fernando]] - [[Fidel]] - [[Filaret]] - [[Filimon]] - [[Filipp]] - [[Fjodor]] - [[Florian]] - [[Foma]] - [[Francesco]] - [[Francis]] - [[François]] - [[Frank]] - [[Franz (eesnimi)|Franz]] - [[Frants]] - [[Fred]] - [[Freddy]] - [[Frederic]] - [[Frederick]] - [[Frederik (eesnimi)|Frederik]] - [[Friedrich (eesnimi)|Friedrich]] - [[Frol]] - [[Fromhold]] - [[Frommhold]] - [[Fürchtegott]] == G == [[Gaetano]] - [[Gaido]] - [[Galaktion]] - [[Garibaldi (mehenimi)|Garibaldi]] - [[Gaston]] - [[Gaute]] - [[Gavin]] - [[Gavriil]] - [[Gennadi]] - [[Georg (eesnimi)|Georg]] - [[Georgi (eesnimi)|Georgi]] - [[Georgius]] - [[Gerald]] - [[Gerard]] - [[Gerassim]] - [[Gerdo]] - [[Gerhard]] - [[German (eesnimi)|German]] - [[Germo]] - [[Gernot]] - [[Gert]] - [[Géza (eesnimi)|Géza]] - [[Gianluigi]] - [[Gideon (eesnimi)|Gideon]] - [[Gilbert]] - [[Gilberto]] - [[Gilles (eeesnimi)|Gilles]] - [[Giuliano]] - [[Giuseppe]] - [[Gleb]] - [[Gordei]] - [[Gottfried]] - [[Gregoire]] - [[Gregor]] - [[Gregorius]] - [[Gregory]] - [[Gren]] - [[Grigori]] - [[Guglielmo]] - [[Guido]] - [[Guillaume]] - [[Guillermo]] - [[Gunnar]] - [[Gustaf]] - [[Gustav]] - [[Guy]] - [[Göran]] - [[Gösta]] - [[Günter]] - [[Günther]] == H == [[Haidor]] - [[Haigo]] - [[Haiko]] - [[Haldo]] - [[Haljand]] - [[Halvo]] - [[Hando]] - [[Hannes]] - [[Hanno (eesnimi)|Hanno]] - [[Hannu]] - [[Hans (mehenimi)|Hans]] - [[Hanto]] - [[Harald]] - [[Hardi]] - [[Hardy]] - [[Hariton]] - [[Harlet]] - [[Harold]] - [[Harri]] - [[Harry]] - [[Harvi]] - [[Hasso]] - [[Hegert]] - [[Heido]] - [[Heigo]] - [[Heiki]] - [[Heikki]] - [[Heiko]] - [[Heilo]] - [[Heimar]] - [[Heimo]] - [[Heinar]] - [[Heinart]] - [[Heini]] - [[Heino (eesnimi)|Heino]] - [[Heinrich (eesnimi)|Heinrich]] - [[Heinu]] - [[Heivo]] - [[Helar]] - [[Helari]] - [[Heldar]] - [[Heldo]] - [[Heldor]] - [[Heldur]] - [[Helmar]] - [[Helmer]] - [[Helmo]] - [[Helmur]] - [[Helmut]] - [[Helmuth]] - [[Helvin]] - [[Helvo]] - [[Hendrik]] - [[Henn]] - [[Henno]] - [[Henri (eesnimi)|Henri]] - [[Henrik (eesnimi)|Henrik]] - [[Henry]] - [[Herald (eesnimi)|Herald]] - [[Herbert]] - [[Herki]] - [[Herko]] - [[Herman (eesnimi)|Herman]] - [[Hermann]] - [[Hildebert]] - [[Hiljar]] - [[Hillar]] - [[Hillard]] - [[Hillart]] - [[Hilmar]] - [[Hindrek]] - [[Hint (mehenimi)|Hint]] - [[Hirvo]] - [[Hjalmar]] - [[Holger]] - [[Horst]] - [[Hubert (eesnimi)|Hubert]] - [[Hugo (eesnimi)|Hugo]] - [[Huko]] - [[Hurmo]] - [[Härmel]] - [[Härmo]] == I == [[Ignace]] - [[Ignacy]] - [[Ignas]] - [[Ignati]] - [[Ignatius]] - [[Igor (eesnimi)|Igor]] - [[Iivo]] - [[Iko]] - [[Illar]] - [[Illart]] - [[Illimar]] - [[Illis]] - [[Illo]] - [[Ilmar]] - [[Ilmo]] - [[Ilvar]] - [[Ilvard]] - [[Imant]] - [[Imants]] - [[Imat]] - [[Immo]] - [[Imre]] - [[Imro]] - [[Indrek]] - [[Indro]] - [[Ingar]] - [[Ingemar]] - [[Inger]] - [[Ingmar]] - [[Ingo (eesnimi)|Ingo]] - [[Ingvar (eesnimi)|Ingvar]] - [[Innar]] - [[Innari]] - [[Inno]] - [[Innokenti]] - [[Ippolit]] - [[Irakli]] - [[Irgo]] - [[Ismar]] - [[Ismo]] - [[Ivan]] - [[Ivar]] - [[Ivari]] - [[Ivo (eesnimi)|Ivo]] - [[Ivor]] == J == [[Jaago]] - [[Jaagup]] - [[Jaak]] - [[Jaakko]] - [[Jaan]] - [[Jaanek]] - [[Jaanis]] - [[Jaano]] - [[Jaanus]] - [[Jack]] - [[Jacob]] - [[Jacques]] - [[Jagnar]] - [[Jako (eesnimi)|Jako]] - [[Jakob (eesnimi)|Jakob]] - [[Jakop]] - [[Jalmar]] - [[James]] - [[Jan (eesnimi)|Jan]] - [[Janar]] - [[Janek]] - [[Janno]] - [[Jannu]] - [[Jared]] - [[Jarek]] - [[Jargo]] - [[Jari]] - [[Jarko]] - [[Jarmo]] - [[Jarno]] - [[Jaroslav]] - [[Jarvis (eesnimi)|Jarvis]] - [[Jasper (eesnimi)|Jasper]] - [[Jass]] - [[Jassi]] - [[Jean (eesnimi)|Jean]] - [[Jefim]] - [[Jegor]] - [[Jelissei]] - [[Jemeljan]] - [[Jens]] - [[Jeremei]] - [[Jeremy]] - [[Jermolai]] - [[Jerome]] - [[Jesper]] - [[Jevdokim]] - [[Jevgeni]] - [[Jevsei]] - [[Jevsevi]] - [[Jim (eesnimi)|Jim]] - [[Joachim]] - [[Joakim]] - [[Joann (eesnimi)|Joann]] - [[Joel]] - [[Johan]] - [[Johann (eesnimi)|Johann]] - [[Johannes (eesnimi)|Johannes]] - [[Jonah]] - [[Jonas]] - [[Joonas]] - [[Joosep]] - [[Jordi]] - [[Jorma]] - [[Joseph (eesnimi)|Joseph]] - [[Josias]] - [[Jossif]] - [[Józef]] - [[Juhan]] - [[Juhani]] - [[Juho]] - [[Julian]] - [[Julius (eesnimi)|Julius]] - [[Juss]] - [[Jussi]] - [[Justin]] - [[Justus]] - [[Juuro]] - [[Jörg]] - [[Jörgen]] - [[Jörn]] - [[Jüllo]] - [[Jürgen]] - [[Jüri (eesnimi)|Jüri]] - [[Jürjo]] - [[Jürmo]] - [[Jürnas]] - [[Jürno]] == K == [[Kaarel]] - [[Kahro (eesnimi)|Kahro]] - [[Kahrut]] - [[Kaidar]] - [[Kaide]] - [[Kaider]] - [[Kaido]] - [[Kaidor]] - [[Kaijo]] - [[Kaiko]] - [[Kaimar]] - [[Kaimo]] - [[Kaimur]] - [[Kaivo]] - [[Kajar]] - [[Kajari]] - [[Kalev (eesnimi)|Kalev]] - [[Kalevi (eesnimi)|Kalevi]] - [[Kaljar]] - [[Kaljo]] - [[Kalju (eesnimi)|Kalju]] - [[Kalle (eesnimi)|Kalle]] - [[Kallistrat]] - [[Kalmar (eesnimi)|Kalmar]] - [[Kalmer]] - [[Kalvar]] - [[Kardo]] - [[Karel]] - [[Karl (eesnimi)|Karl]] - [[Karmo]] - [[Karol (eesnimi)|Karol]] - [[Karsten]] - [[Kaspar]] - [[Kaul]] - [[Kauno]] - [[Kaupo (eesnimi)|Kaupo]] - [[Kaur (eesnimi)|Kaur]] - [[Kauri]] - [[Kauro]] -Kauto - [[Keido]] - [[Keijo]] - [[Keimo]] - [[Keino]] - [[Keio]] - [[Keit]] - [[Kenert]] - [[Kenneth]] - [[Kenno]] - [[Kerdo]] - [[Kermo]] - [[Keron]] - [[Kert]] - [[Kevin]] -Kildo - [[Kimmo]] - [[Kirill (eesnimi)|Kirill]] - [[Kjetil]] - [[Klen]] - [[Kliment (eesnimi)|Kliment]] - [[Knud]] - [[Koit (eesnimi)|Koit]] - [[Konrad]] - [[Konstantin]] - [[Kornei]] - [[Kornelius (eesnimi)|Kornelius]] - [[Kornili]] - [[Kostel (eesnimi)|Kostel]] - [[Kregor]] - [[Krister]] - [[Kristian]] - [[Kristjan]] - [[Kristo]] - [[Kristofer (eesnimi)|Kristofer]] - [[Ksenofont]] - [[Kuido]] - [[Kuldar]] - [[Kuldev]] - [[Kullar]] - [[Kullo (eesnimi)|Kullo]] - [[Kulno]] - [[Kulvo]] - [[Kunnar]] - [[Kuno (eesnimi)|Kuno]] - [[Kurmet]] - [[Kurmo]] - [[Kurt (eesnimi)|Kurt]] - [[Kusta]] - [[Kustas]] - [[Kusti]] - [[Kuzma]] - [[Kuulo]] - [[Kuuno]] - [[Küllo]] - [[Külvar]] - [[Külvo]] == L == [[Laimonis]] - [[Lajos (eesnimi)|Lajos]] - [[Lambert (eesnimi)|Lambert]] - [[Lars]] - [[Lasse]] - [[László]] - [[Lazar]] - [[Laur (eesnimi)|Laur]] - [[Lauri (eesnimi)|Lauri]] - [[Lauris]] - [[Lavr]] - [[Lavrenti]] - [[Leandro]] - [[Leemet]] - [[Leho]] - [[Leif]] - [[Leiger (eesnimi)|Leiger]] - [[Leiko]] - [[Leino]] - [[Leivo]] - [[Lembit (eesnimi)|Lembit]] - [[Lembitu (eesnimi)|Lembitu]] - [[Lembo]] - [[Lemmik (eesnimi)|Lemmik]] - [[Lemmit]] - [[Lemmo]] - [[Lennart]] - [[Lenno]] - [[Leo (eesnimi)|Leo]] - [[Leonhard]] - [[Leonid]] - [[Leonti]] - [[Leopold (eesnimi)|Leopold]] - [[Lepo]] - [[Liivar]] - [[Liivo]] - [[Linnar]] - [[Linnart]] - [[Livio]] - [[Ljubomir]] - [[Loit]] - [[Loomet]] - [[Lothar]] - [[Louis]] - [[Luciano (eesnimi)|Luciano]] - [[Ludovico]] - [[Lui (eesnimi)|Lui]] - [[Luigi (eesnimi)|Luigi]] - [[Lukas (eesnimi)|Lukas]] - [[Lukjan]] == M == [[Maano]] - [[Maanus]] - [[Maarek]] - [[Maario]] - [[Maarius]] - [[Maarjo]] - [[Maarten]] - [[Madis]] - [[Magnar]] - [[Magnus (eesnimi)|Magnus]] - [[Maido]] - [[Maidu]] - [[Maigo]] - [[Maik]] - [[Maiko]] - [[Mairo]] - [[Mairold]] - [[Mairolt]] - [[Mairon]] - [[Mait]] - [[Maivo]] - [[Makar]] - [[Maksim]] - [[Mallar]] - [[Malvo]] - [[Manivald]] - [[Manivalde]] - [[Marcel]] - [[Marcello]] - [[Marcelo]] - [[Mardo]] - [[Marek]] - [[Margo]] - [[Margus]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marino]] - [[Mario (eesnimi)|Mario]] - [[Marius]] - [[Mark (eesnimi)|Mark]] - [[Markku]] - [[Markkus]] - [[Marko]] - [[Markus (eesnimi)|Markus]] - [[Marno]] - [[Mart]] - [[Marten (eesnimi)|Marten]] - [[Martin (eesnimi)|Martin]] - [[Martti]] - [[Maru (eesnimi)|Maru]] - [[Marvin]] - [[Marvo]] - [[Mathias]] - [[Mati]] - [[Matis]] - [[Mats]] - [[Matthias]] - [[Matti (eesnimi)|Matti]] - [[Mattias (eesnimi)|Mattias]] - [[Mattis]] - [[Mauno]] - [[Mauri (eesnimi)|Mauri]] - [[Maurice]] - [[Mauro]] - [[Meego (eesnimi)|Meego]] - [[Meelik]] - [[Meelis]] - [[Meeme (eesnimi)|Meeme]] - [[Meemo]] - [[Meevo]] - [[Mehis]] - [[Meigo]] - [[Meinhard]] - [[Meino]] - [[Melvin]] - [[Miguel (eesnimi)|Miguel]] - [[Mihailo]] - [[Mihhail]] - [[Mihkel]] - [[Miihkali]] - [[Mikk]] - [[Mikko]] - [[Miko]] - [[Milan]] - [[Milvert]] - [[Mirek]] - [[Mirgo]] - [[Mirjo]] - [[Mirko]] - [[Miron]] - [[Miroslav]] - [[Mitrofan]] - [[Mivort]] - [[Modest]] - [[Moissei]] - [[Mstislav (eesnimi)|Mstislav]] - [[Mõkola]] - [[Mäido]] - [[Mäidu]] - [[Märt]] - [[Märten]] == N == [[Naigo]] - [[Nazar (eesnimi)|Nazar]] - [[Nazari]] - [[Neeme (eesnimi)|Neeme]] - [[Neemo]] - [[Neinar]] - [[Nestor (eesnimi)|Nestor]] - [[Nigel (eesnimi)|Nigel]] - [[Nigol (eesnimi)|Nigol]] - [[Niilo]] - [[Nikifor]] - [[Nikita]] - [[Nikolai]] - [[Nils]] - [[Noah]] - [[Norbert]] - [[Norman]] == O == [[Odilo]] - [[Oivi]] - [[Oku]] - [[Olaf]] - [[Olar]] - [[Olari (eesnimi)|Olari]] - [[Olav]] - [[Olavi]] - [[Oleg (eesnimi)|Oleg]] - [[Olev (eesnimi)|Olev]] - [[Olgerd]] - [[Olimar]] - [[Olimpi]] - [[Oliver]] - [[Olle]] - [[Olmer]] - [[Oolav]] - [[Orest]] - [[Orm]] - [[Ormar]] - [[Orme]] - [[Ormes]] - [[Ortvin]] - [[Oscar (eesnimi)|Oscar]] - [[Oskar]] - [[Ossip]] - [[Ostap]] - [[Osvald]] - [[Ott]] - [[Ottfried]] - [[Ottniel]] - [[Ottniell]] - [[Otto (eesnimi)|Otto]] - [[Ottokar]] - [[Ottomar]] - [[Ove (eesnimi)|Ove]] == P == [[Paavel]] - [[Paavo]] - [[Pahhom]] - [[Pait]] - [[Pantelei]] - [[Paolo]] - [[Paul]] - [[Pavel]] - [[Pearu]] - [[Pedro (eesnimi)|Pedro]] - [[Peedo (eesnimi)|Peedo]] - [[Peedu (eesnimi)|Peedu]] - [[Peep]] - [[Peet (eesnimi)|Peet]] - [[Peeter]] - [[Peip]] - [[Pekka]] - [[Pelle]] - [[Pentti]] - [[Pertti]] - [[Peter]] - [[Philipp]] - [[Pitirim]] - [[Pjotr]] - [[Poigo]] - [[Porfiri]] - [[Poul]] - [[Priidik]] - [[Priidu]] - [[Priit]] - [[Priiten]] - [[Prohhor]] - [[Prokopi]] - [[Prosper]] - [[Pärt (eesnimi)|Pärt]] - [[Pärtel]] - [[Päär]] - [[Päären]] - [[Päärn]] - [[Pääro]] - [[Pääru]] == R == [[Raavo]] - [[Rafael (eesnimi)|Rafael]] - [[Ragnar]] - [[Raho]] - [[Raico]] - [[Raider]] - [[Raido]] - [[Raigo]] - [[Raik]] - [[Raiken]] - [[Raiko]] - [[Railo]] - [[Raimo]] - [[Raimond]] - [[Raimu]] - [[Raimund]] - [[Rain (eesnimi)|Rain]] - [[Rainer]] - [[Rainis (eesnimi)|Rainis]] - [[Raino]] - [[Rait]] - [[‎Raivo]] - [[Ralf]] - [[Ralph]] - [[Ramo]] - [[Ramon]] - [[Ranar]] - [[Randar]] - [[Randel]] - [[Rando]] - [[Ranek]] - [[Ranel]] - [[Ranet]] - [[Rannet]] - [[Ranno]] - [[Raoul (eesnimi)|Raoul]] - [[Rasmus (eesnimi)|Rasmus]] - [[Raul]] - [[Rauno (eesnimi)|Rauno]] - [[Ravo]] - [[Rednar]] - [[Reemo]] - [[Reeno]] - [[Reevo]] - [[Reginald]] - [[Rego]] - [[Reho]] - [[Reigo]] - [[Reijo]] - [[Reiko]] - [[Reimo]] - [[Rein (eesnimi)|Rein]] - [[Reinhard]] - [[Reinhold]] - [[Reino]] - [[Reio]] - [[Reivo]] - [[Remek]] - [[Remo]] - [[Renar]] - [[René]] - [[Renel]] - [[Renet]] - [[Reno (eesnimi)|Reno]] - [[Revo (eesnimi)|Revo]] - [[Richard]] - [[Riho]] - [[Riivo]] - [[Rinel]] - [[Ringo]] - [[Risto]] - [[Rivo]] - [[Roald]] - [[Robert]] - [[Robin]] - [[Rodion]] - [[Rogelio]] - [[Roland (eesnimi)|Roland]] - [[Rolando]] - [[Rolf]] - [[Roman (eesnimi)|Roman]] - [[Romek]] - [[Romeo]] - [[Romet]] - [[Romuald]] - [[Ronald]] - [[Roomet]] - [[Rory]] - [[Rostislav (eesnimi)|Rostislav]] - [[Ruben]] - [[Rubo]] - [[Rudolf (eesnimi)|Rudolf]] - [[Rudolph]] - [[Ruslan]] - [[Rustam]] - [[Ruttar]] - [[Ruuben]] - [[Rüdiger (eesnimi)|Rüdiger]] - [[Ründo]] - [[Rünno]] == S == [[Saamuel]] - [[Saido]] - [[Samuel]] - [[Samuli]] - [[Sander]] - [[Sandrius]] - [[Saveli]] - [[Savva]] - [[Sebastian]] - [[Seido]] - [[Semjon]] - [[Sepo (eesnimi)|Sepo]] - [[Seppo]] - [[Serafim]] - [[Sergei]] - [[Sergi]] - [[Sergius]] - [[Sergo (eesnimi)|Sergo]] - [[Serhi]] - [[Sevastjan]] - [[Siegfried (eesnimi)|Siegfried]] - [[Sigmar]] - [[Sigvard]] - [[Siim]] - [[Siivo]] - [[Silvar]] - [[Silver]] - [[Silvo]] - [[Simmu]] - [[Simon]] - [[Sovetbek]] - [[Spiridon]] - [[Stanislav (eesnimi)|Stanislav]] - [[Stefan]] - [[Sten (eesnimi)|Sten]] - [[Stepan (eesnimi)|Stepan]] - [[Suido]] - [[Svante]] - [[Sven]] - [[Svenno]] - [[Sverre]] - [[Svjatoslav (eesnimi)|Svjatoslav]] - [[Sören]] - [[Sylvain]] == Z == [[Zachary]] - [[Zahhar]] - [[Zdeněk]] - [[Zinovi]] - [[Zsolt]] == T == [[Taago]] - [[Taaniel (eesnimi)|Taaniel]] - [[Taavet (eesnimi)|Taavet]] - [[Taavi]] - [[Taavo]] - [[Taevo]] - [[Taigar]] - [[Taigo]] - [[Taijo (eesnimi)|Taijo]] - [[Taiko]] - [[Tailo]] - [[Taimo]] - [[Taimar]] - [[Tair]] - [[Tairo]] - [[Taisto]] - [[Taivo]] - [[Tajo (eesnimi)|Tajo]] - [[Talis]] - [[Talvar]] - [[Talvis]] - [[Talvo]] - [[Tambet]] - [[Tammo]] - [[Tamur]] - [[Tanel]] - [[Taniel]] - [[Tarass]] - [[Targo]] - [[Tarko]] - [[Tarmo]] - [[Tarmu]] - [[Tarvi]] - [[Tarvo]] - [[Tauno]] - [[Tauri]] - [[Tauro]] - [[Teemu]] - [[Teet]] - [[Teevo]] - [[Teigo]] - [[Teijo]] - [[Teivo]] - [[Temme]] - [[Temmo]] - [[Teo (eesnimi)|Teo]] - [[Teodor]] - [[Teodosie]] - [[Terence]] - [[Terenti]] - [[Teuvo]] - [[Tevo]] - [[Thierry]] - [[Thomas (eesnimi)|Thomas]] - [[Tibor]] - [[Tihhon (eesnimi)|Tihhon]] - [[Tiidrek]] - [[Tiidrik]] - [[Tiit]] - [[Tiito]] - [[Timmo]] - [[Timmu]] - [[Timo (eesnimi)|Timo]] - [[Timofei]] - [[Timur (eesnimi)|Timur]] - [[Tobias (eesnimi)|Tobias]] - [[Toivo]] - [[Tom (eesnimi)|Tom]] - [[Tomasz]] - [[Tommy]] - [[Tonio]] - [[Toomas (eesnimi)|Toomas]] - [[Tor]] - [[Torben]] - [[Tormi (eesnimi)|Tormi]] - [[Tormis]] - [[Torsten]] - [[Trevor]] - [[Tristan (eesnimi)|Tristan]] - [[Trivimi]] - [[Troadi]] - [[Trofim]] - [[Tuljo]] - [[Tullio]] - [[Tulvo]] - [[Tunne (eesnimi)|Tunne]] - [[Tuudur]] - [[Tõivelemb]] - [[Tõivo]] - [[Tõnis]] - [[Tõnn (eesnimi)|Tõnn]] - [[Tõnno]] - [[Tõnu]] == U == [[Udo (eesnimi)|Udo]] - [[Ugo]] - [[Uido]] - [[Uik]] - [[Uko]] - [[Uku (mehenimi)|Uku]] - [[Uldo]] - [[Ullo]] - [[Ulmar]] - [[Ulmer]] - [[Ulrich (eesnimi)|Ulrich]] - [[Ulrik]] - [[Ulvar]] - [[Undel]] - [[Undo]] - [[Uno]] - [[Urbo]] - [[Urmas]] - [[Urmet]] - [[Urmo]] - [[Ursel (mehenimi)|Ursel]] - [[Urvo]] - [[Ustus]] - [[Uudo]] - [[Uuno (eesnimi)|Uuno]] == V == [[Vaado]] - [[Vaapo]] - [[Vadim]] - [[Vaho]] - [[Vahur]] - [[Vaido]] - [[Vaino]] - [[Valdar]] - [[Valdek]] - [[Valdeko]] - [[Valdemar]] - [[Valdev]] - [[Valdis]] - [[Valdo]] - [[Valdor]] - [[Valdu]] - [[Valdur]] - [[Valentin]] - [[Valentinus (eesnimi)|Valentinus]] - [[Valeri]] - [[Valerjan]] - [[Valev]] - [[Valjo]] - [[Valju]] - [[Valle (eesnimi)|Valle]] - [[Vallo]] - [[Vallot]] - [[Valmar]] - [[Valmen]] - [[Valmer]] - [[Valmo]] - [[Valmor]] - [[Valter]] - [[Valvo]] - [[Vambo]] - [[Vambola (eesnimi)|Vambola]] - [[Vane]] - [[Vano]] - [[Vardo (eesnimi)|Vardo]] - [[Varfolomei]] - [[Varlam]] - [[Varmo]] - [[Varro (eesnimi)|Varro]] - [[Vassili]] - [[Veido]] - [[Veigo]] - [[Veijo]] - [[Veikko]] - [[Veiko]] - [[Veimo]] - [[Veinart]] - [[Veino]] - [[Veljo]] - [[Vello]] - [[Velmo]] - [[Velvo]] - [[Venedikt]] - [[Venjamin]] - [[Venno (eesnimi)|Venno]] - [[Verner]] - [[Verni]] - [[Victor]] - [[Vidrik]] - [[Viggo]] - [[Vigo (eesnimi)|Vigo]] - [[Viido]] - [[Vikenti]] - [[Viktor]] - [[Vilbert]] - [[Vilen]] - [[Vilgot]] - [[Viljar]] - [[Viljer]] - [[Viljo]] - [[Ville]] - [[Villem]] - [[Villi]] - [[Villiko]] - [[Villu]] - [[Vilmar]] - [[Vilmos]] - [[Virgo (eesnimi)|Virgo]] - [[Virko]] - [[Virkko]] - [[Vissarion (eesnimi)|Eesnimi]] - [[Vitali]] - [[Vjatšeslav]] - [[Vladimir (eesnimi)|Vladimir]] - [[Vladislav]] - [[Vladlen]] - [[Volli]] - [[Volodõmõr]] - [[Vootele]] - [[Votele]] - [[Võido]] - [[Väino]] == Ä == [[Ärni]] == Ü == [[Ülar]] - [[Ülari]] - [[Ülev (eesnimi)|Ülev]] - [[Ülevi]] - [[Üllar]] - [[Üllart]] - [[Üllas]] - [[Üllo]] - [[Ülo]] - [[Ürgo]] - [[Ürjo]] == W == [[William]] - [[Wittekind]] - [[Wolfgang]] == X == [[Xavier]] == Y == [[Ylo (eesnimi)|Ylo]] - [[Yrjö]] - [[Yves]] ==Vaata ka== * [[Naisenimede loend]] [[Kategooria:Mehenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] otwnwkv7xspvbm8ptlh5woct6jsu24p 4 341957 7174263 6813668 2026-06-16T19:03:36Z Kruusamägi 1530 7174263 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2009]], Viki küla, Kihelkonna vald, Saaremaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2010]], Kuigatsi küla, Puka vald, Valgamaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2011]], Viinistu, Kuusalu vald, Harjumaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2012]], Muhu saar, Saaremaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2013]], Aegna saar, Tallinn * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2014]], Naissaar, Viimsi vald, Harjumaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2016]], Prangli saar, Harjumaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2017]], Vana-Vigala, Raplamaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2018]], Arula, Otepää vald, Valgamaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2019]], Narva ja Toila, Ida-Virumaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2021]], Ohepalu, Lääne-Virumaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022]], Vaibla, Viljandimaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2023]], Laupa, Järvamaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2024]], Pajusi, Jõgevamaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2025]], Lääne-Harju vald, Harjumaa * [[Vikipeedia:Suvepäevad 2026]], Tartu 35gidvl6sa14xdwaysdg5klwgcouepw 0 365689 7174102 7126741 2026-06-16T13:36:24Z Taurus404 80079 7174102 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Etti Kagarov | pilt = | amet = [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 27. märts 2014 | ametiajalõpp = 15. september 2015 | eelmine = | järgmine = [[Kalev Kotkas]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1956|1|28}} | sünnikoht = [[Kohtla-Järve]] ,[[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eestimaa Rahvaliit]] (2000–2010) <br/> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2011–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Väimela Näidissovhoostehnikum]] (veterinaarvelsker, 1979) <br/> Tallinna Pedagoogikaülikool (sotsiaaltöö, 2001) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Ida-Virumaa teenetemärk]] (2009) | allkiri = }} '''Etti Kagarov''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1956]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] poliitik<ref name=brr>{{Netiviide |url=http://riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=ikaart&pid=54ef4a91-81a0-4679-9ef2-9ee25a10d329&elulugu=true&lang=ee& |pealkiri=Elulugu Riigikogu lehel |vaadatud=2014-03-27 |arhiivimisaeg=2014-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140327221211/http://riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=ikaart&pid=54ef4a91-81a0-4679-9ef2-9ee25a10d329&elulugu=true&lang=ee& |url-olek=ei tööta }}</ref> ja muuseumijuht. Ta on lõpetanud [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i 1974. aastal ja [[Väimela Näidissovhoostehnikum]]i veterinaarvelskrina 1979. aastal. 2001. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] [[sotsiaaltöö]] erialal magistrikraadiga.<ref name=brr/> Etti Kagarov kuulus 2000–2010 [[Eestimaa Rahvaliit]]u ja alates 2011. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]].<ref name=brr/> Kagarov oli [[Kohtla vald|Kohtla]] vallavolikogu esimees 1996–2003 ja Kohtla vallavanem 2003–2014. Ta on olnud [[XII Riigikogu|Riigikogu XII]] ja asendusliikmena korraks ka [[XIII Riigikogu|XIII koosseisu]] liige.<ref name=brr/> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|XV Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 154 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] valimisliidu Ühtne Vald nimekirjas, kogus 81 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 16. juuni 2026}}</ref> Kagarov on üks lastekaitseseaduse algatajaid.{{lisa viide}} 2018. aastast on ta [[Eesti Kaevandusmuuseum]]i direktor.<ref>[https://www.err.ee/688472/kaevandusmuuseumi-juhiks-sai-etti-kagarov "Kaevandusmuuseumi juhiks sai Etti Kagarov"]. ERR, 9. märts 2018</ref> ==Tunnustus== * 2009 [[Ida-Virumaa teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kagarov, Etti}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Kohtla vald]] iaq35us40hk9cu28dgek6oipkhdrwsz 7174103 7174102 2026-06-16T13:36:42Z Taurus404 80079 7174103 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Etti Kagarov | pilt = | amet = [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 27. märts 2014 | ametiajalõpp = 15. september 2015 | eelmine = | järgmine = [[Kalev Kotkas]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1956|1|28}} | sünnikoht = [[Kohtla-Järve]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eestimaa Rahvaliit]] (2000–2010) <br/> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2011–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Väimela Näidissovhoostehnikum]] (veterinaarvelsker, 1979) <br/> Tallinna Pedagoogikaülikool (sotsiaaltöö, 2001) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Ida-Virumaa teenetemärk]] (2009) | allkiri = }} '''Etti Kagarov''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1956]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] poliitik<ref name=brr>{{Netiviide |url=http://riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=ikaart&pid=54ef4a91-81a0-4679-9ef2-9ee25a10d329&elulugu=true&lang=ee& |pealkiri=Elulugu Riigikogu lehel |vaadatud=2014-03-27 |arhiivimisaeg=2014-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140327221211/http://riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=ikaart&pid=54ef4a91-81a0-4679-9ef2-9ee25a10d329&elulugu=true&lang=ee& |url-olek=ei tööta }}</ref> ja muuseumijuht. Ta on lõpetanud [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i 1974. aastal ja [[Väimela Näidissovhoostehnikum]]i veterinaarvelskrina 1979. aastal. 2001. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] [[sotsiaaltöö]] erialal magistrikraadiga.<ref name=brr/> Etti Kagarov kuulus 2000–2010 [[Eestimaa Rahvaliit]]u ja alates 2011. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]].<ref name=brr/> Kagarov oli [[Kohtla vald|Kohtla]] vallavolikogu esimees 1996–2003 ja Kohtla vallavanem 2003–2014. Ta on olnud [[XII Riigikogu|Riigikogu XII]] ja asendusliikmena korraks ka [[XIII Riigikogu|XIII koosseisu]] liige.<ref name=brr/> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|XV Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 154 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] valimisliidu Ühtne Vald nimekirjas, kogus 81 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 16. juuni 2026}}</ref> Kagarov on üks lastekaitseseaduse algatajaid.{{lisa viide}} 2018. aastast on ta [[Eesti Kaevandusmuuseum]]i direktor.<ref>[https://www.err.ee/688472/kaevandusmuuseumi-juhiks-sai-etti-kagarov "Kaevandusmuuseumi juhiks sai Etti Kagarov"]. ERR, 9. märts 2018</ref> ==Tunnustus== * 2009 [[Ida-Virumaa teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kagarov, Etti}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Kohtla vald]] 26d7p5vz5np24trj06jbgcodvxr0px3 1 367123 7174357 5890753 2026-06-16T21:35:41Z ~2026-33657-65 231127 7174357 wikitext text/x-wiki Minu arust ei olnud ta 1939–1940 Pariisi saatkonna nõunik, vaid ametnik eriülesannetes. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 9. aprill 2014, kell 19:09 (EEST) : Jah, seda kinnitab ka välisministeeriumi koostatud Eesti välisteenistuste biograafiline leksikon. --[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 7. veebruar 2020, kell 20:55 (EET) ---- Vähemalt Hispaanias oli tema alates 1953. aastast "Ministro Plenipotenciario, encargado de proteccion de los intereses de Estonia". Inglise keeles "in charge of the protection of the interests of Estonia in Spain". "This means that M. Pusta will be given special consideration by the Spanish Authorities, but will not be included in the Diplomatic List or be given the rights to the use of the privilege of diplomatic franchise." Viimane ingliskeelne lause on Hispaania suursaadiku kirjast August Tormale 27. oktoobrist 1953. Mis peaks tähendama, et teda päris diplomaadina ikka ei koheldud, vaid kellena? Vt. https://madrid.mfa.ee/et/eesti-ja-hispaania-diplomaatilised-suhted-100/ --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33657-65|&#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33657-65|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 00:35 (EEST) kap3z1em1dd6xvyfcxcnmd09ab2b59o 0 371733 7174580 7157031 2026-06-17T09:27:07Z ~2026-34328-98 231797 Eemaldasin vananenud infot emafirma kohta ja majandusinfo 2026 aasta kohta, sest finantstulemused ei ole veel lõplikud. 7174580 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Adcash OÜ | logo = Adcash OÜ Logo.png | logosuurus = 296px | tüüp = Osaühing | võrguleht = [http://www.adcash.com Adcash.com] | asutamisaeg = 2007 | asutajad = Thomas Padovani<br />Christophe Avignon | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | piirkond = ülemaailmne | valdkonnad = [[reklaam]]<br />[[infotehnoloogia]]<br />[[internet]] | tooted = [[Online advertising]]<br />[[Affiliate marketing]]<br />[[Mobile advertising]]<br />[[Display advertising]] | käive = {{kasum}} 25 mln [[Euro|€]]<small> (2013)</small> }} '''Adcash''' on 2007. aastal Eestis loodud digitaalreklaami platvorm.<ref name="Crunch" /><ref name="EPL" /> Ettevõtte emafirma oli aastatel 2011-2022 [[Webinfluence Group]].<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Maksuamet viibutab tuntud idufirma kohal miljonikirvest |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/05/19/maksuamet-viibutab-tuntud-idufirma-kohal-miljonikirvest |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> 2022. aastal sai enamusosanikuks Phaion AG.<ref name=":4" /> Ettevõtte peakontor asub [[Tallinn]]as, harukontorid on [[Bulgaaria]]s ja [[Hispaania]]s, vahendab klientide reklaame.<ref name="Crunch" /><ref name="Äripäevak" /><ref name="Ituudised" /><ref name="Äripäev" /><ref name="The Mail" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://adcash.com/|pealkiri=Adcash homepage|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.03.2020}}</ref> Ettevõte tegutseb 196 riigis ja regioonis,<ref name="Delfi, Ärileht" /> kõige rohkem müüb teenust USAsse, Liechtensteini, Iisraeli ja Küprosele.<ref name=":4" /> ==Ajalugu== Webinfluence AS rajas Adcashi reklaamiplatvormi 2007. aastal, kui ettevõtte omanik ja asutaja [[Thomas Padovani]] tuli Prantsusmaalt Eestisse ja ehitas ettevõtte üles ühes Tallinna äärelinnakorteris,<ref name="EPL" /> kaasates sõbrad ja välismaised reklaamijad, kes soovisid Prantsusmaal äri teha.<ref name="Artic" /> 2011. aastal sai loodi reklaamivõrgustikust sõltumatu ettevõte nimega Adcash OÜ, mis on Webinfluence Group AS tütarettevõte.<ref name="EPL" /> 2012. aastal oli ettevõtte käive 11,7 miljonit eurot. 2013. aastal kasvas ettevõtte käive aga pea 25 miljoni euroni.<ref name="EPL" /><ref name="Delfi, Ärileht" /><ref name="Artic" /> 2024. aastal oli ettevõtte [[käive]] 33 miljonit eurot – [[Kahjum|puhaskahjum]] 2,6 miljonit eurot, 2025. aastal käive 27,2 miljonit – puhaskahjum ligi 3,4 miljonit eurot.<ref name=":4" /> ==Teenused== Reklaamide avaldajatel lihtsustab, automatiseerib ja optimeerib reklaaminventari haldamist,<ref name="Peek" /> Reklaamijatele pakub suunamistehnoloogiat, paigutades tellija reklaamid veebilehtedele, mis on tema kaubamärgi jaoks kõige olulisemad ja võimaldab seda jälgida.<ref name="Dyn" /> ==Sponsorlus== Ettevõte on toetanud Frankofoonia nädalaid (7.03.–22.03.2013) <ref name="mTr3x" />; Prantsuse kevad Eestis: Näitus ja ümarlaud "Mängime?! Arvutimängud Prantsusmaalt ja Saksamaalt" (24.03.–29.04.2013)<ref name="6N2BJ" />; Accord. Prantsuse kultuurisügis Eestis (23.10.–30.11.2013)<ref name="u3Va0" />; Intergame 2014 (14.05.–15.05.2014) <ref name="KNeE5" />; võidusõidu meeskond Pegasus Racing 2014. aasta [[Le Mansi 24 tunni võidusõit|Le Mansi]] 24 tunni võidusõidul<ref name="Äripäevak" />. ==Saavutused== Ettevõte on 46. kohal saidi Alexa.com edetabelis "500 tippsaiti veebis" <ref name="Kh7Zy" /> ja 22. kohal edetabelis "Prantsusmaa 500 tippsaiti".<ref name="4ZaXl" /> Factsnfakes.in on asetanud Adcashi edetabelis "Kümme parimat reklaamivõrgustikku veebisaitidele" neljandale kohale.<ref name="ZY5jv" /> Articstartup.com nimetas Adcashi 2013. aastal "üheks Eesti suuremaks ja kuumemaks idufirmaks".<ref name="Artic" /> [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Eesti Tööandjate Keskliit]] asetasid Adcashi Eesti 2014. aasta konkurentsivõimelisemate side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõtete edetabelis teisele kohale.<ref name="E24" /> ===Auhinnad=== 2015. aastal [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|EAS]] aasta uuendaja ning konkurentsivõimelisima väike- ja keskettevõtte auhind.<ref name="c4ygJ" /><ref name="tfirf" /> Samal aastal oli esimene idufirma Äripäeva Eesti Edukaimate Firmade Top 100 nimekirjas.<ref>{{Netiviide|autor=Sarapik, Rivo|url=https://www.aripaev.ee/standardne-top/2015/11/25/top100-vaata-eesti-koige-edukamaid-firmasid|pealkiri=TOP100: vaata Eesti kõige edukamaid firmasid|väljaanne=|aeg=26. november 2015|vaadatud=}}</ref> 2016. aasta [[Kuldmuna]] konkursil Oskari muna ehk 4. koha üritusturundus/sisekommunikatsiooni ürituse kategoorias.<ref name=":0" /> [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda]] valis ettevõtte 2016. aasta Eesti kõige konkurentsivõimelisemaks väike ja keskettevõtteks.<ref>{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://majandus24.postimees.ee/3872187/kellele-ullatus-kellele-mitte-need-on-eesti-parimad-ettevotted-2016|pealkiri=Kellele üllatus, kellele mitte: need on Eesti parimad ettevõtted 2016|väljaanne=|aeg=13. oktoober 2016|vaadatud=}}</ref> 2017. aastal Kuldmuna üritusturunduse/siseürituse kategoorias.<ref name=":1" /> Ettevõte oli väljaande [[Financial Times]] Euroopa kõige kiiremini kasvava tuhande ettevõtte edetabelis 441. kohal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ig.ft.com/ft-1000/|pealkiri=The FT 1000: The complete list of Europe’s fastest-growing companies|väljaanne=|aeg=17. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Samal aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Eesti konkurentsivõimelisemate side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõtete edetabelis teisel kohal.<ref>{{Netiviide|autor=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|url=https://issuu.com/kaubanduskoda/docs/eesti_parimad_ettev__tted_2017_tryk|pealkiri=Eesti parimad ettevõtted 2017|väljaanne=|aeg=10. oktoober 2017|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2018. aastal Kuldmuna kolmas auhind, Pronksmuna üritusturundus/sisekommunikatsiooni ürituse kategoorias.<ref name=":2" /> 2020. aasta märtsis Kuldmuna konkursil Pronksmuna üritusturundus/sisekommunikatsiooni ürituse kategoorias.<ref name=":3" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Adcash-ettevõttest">[https://www.adcash.com/et/aboutus.php Thomas Padovani: Tegevjuht]. Adcash ametlik koduleht, Vaadatud 18.06.2014.</ref> <ref name="Crunch">{{cite web|title= Company Overview|url=http://www.crunchbase.com/organization/adcash|publisher=Crunchbase.ee}}</ref> <ref name="EPL">{{cite news|last=Mets|first=Mari|title=Prantsuse IT-ärimees kogub Eestis reklaamimiljoneid|url=http://epl.delfi.ee/news/lp/prantsuse-it-arimees-kogub-eestis-reklaamimiljoneid.d?id=66769865|date=21.09.2013|publisher=Eesti Päevaleht|access-date=27.05.2014|archive-date=27.05.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140527215637/http://epl.delfi.ee/news/lp/prantsuse-it-arimees-kogub-eestis-reklaamimiljoneid.d?id=66769865|url-status=dead}}</ref> <ref name="Äripäevak">{{cite news|last=Kald|first=Indrek|title=Eesti IT-firma toetab Le Mansi 24 h võidusõidu tiimi|url=http://www.aripaev.ee/article/2014/6/12/eesti-it-firma-toetab-le-mansi-24h-voidusoidu-tiimi=rss|publisher=Äripäev|date=12.06.2014|access-date=13.06.2014|archive-date=26.12.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141226030810/http://www.aripaev.ee/article/2014/6/12/eesti-it-firma-toetab-le-mansi-24h-voidusoidu-tiimi=rss|url-status=dead}}</ref> <ref name="Ituudised">{{cite news|last=Lepik|first=Ave|title=Adcash laieneb Hiinas ja Indias|url=http://www.ituudised.ee/?PublicationId=cb4cb935-1561-4b2a-b272-34b41e05e5d1&ref=rss|publisher=Äripäev, IT uudised|date=22.11.2013}}</ref> <ref name="Äripäev">{{cite news|last=Jaakson|first=Marta|title=Prantslane lõi Eestis hiilgava idufirma|url=http://www.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&paperarticleid=0d2114ad-9c5f-415e-a121-c60edd6f1991|publisher=Äripäev|date=12.02.2014|access-date=27.05.2014|archive-date=27.05.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140527221136/http://www.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&paperarticleid=0d2114ad-9c5f-415e-a121-c60edd6f1991|url-status=dead}}</ref> <ref name="The Mail">{{cite news|last=Newlands|first=Murray|title=Clemence Etienne Talks Adcash Ad Network|url=http://www.themail.com/2013/08/19/clemence-etienne-talks-adcash-ad-network/|publisher=The Mail|date=19.08.2013|access-date=27.05.2014|archive-date=4.05.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160504091923/http://www.themail.com/2013/08/19/clemence-etienne-talks-adcash-ad-network/|url-status=dead}}</ref> <ref name="Delfi, Ärileht">{{cite news|title=Adcash avab jaanuaris Kontori Pariisis ja laieneb Eestis|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/adcash-avab-jaanuaris-kontori-pariisis-ja-laieneb-eestis.d?id=67711807|newspaper=Delfi,Ärileht|date=30.01.2014|access-date=27.05.2014|archive-date=27.05.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140527215453/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/adcash-avab-jaanuaris-kontori-pariisis-ja-laieneb-eestis.d?id=67711807|url-status=dead}}</ref> <ref name="Äri">{{cite news|last=Lepik|first=Ave|title=Adcash laieneb Hiinas ja Indias|url=http://www.aripaev.ee/?PublicationId=cbf4b797-539e-431e-8050-55e609075fc1|publisher=Äripäev|date=22.11.2013|access-date=27.05.2014|archive-date=27.05.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140527221044/http://www.aripaev.ee/?PublicationId=cbf4b797-539e-431e-8050-55e609075fc1|url-status=dead}}</ref> <ref name="MCV">{{cite journal|last=Batchelor|first=James|title=Interview: Thomas Padovani, Adcash|publisher=MCV|date=24.05.2013|page=24}}</ref> <ref name="Peek">{{cite web|title=A free peek into the usability of adcash.com|url=http://peek.usertesting.com/result/454590624527?autoplay=true)%20|publisher=Peek.com}}</ref> <ref name="Dyn">{{cite web|title=Case Study: How Adcash Reduces Latency Globally|url=http://dyn.com/dns-case-study-how-adcash-reduces-latency-globally-using-dyn/|publisher=Dyn.com}}</ref> <ref name="IFWebstudio">{{cite web|title=Adcash ad network review|url=http://www.ifwebstudio.com/adcash-ad-network-review/|publisher=IFWebstudio|access-date=2014-05-27|archive-date=2014-05-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20140527214729/http://www.ifwebstudio.com/adcash-ad-network-review/|url-status=dead}}</ref> <ref name="Artic">{{cite news|last=Sarle|first=Dimitri|title=The Estonian Startup With €25 Million Turnover You Haven't Heard Of|url=http://www.arcticstartup.com/2013/09/26/the-estonian-startup-with-e25-million-turnover-you-havent-heard-of|publisher=Articstartup|date=26.09.2013|access-date=27.05.2014|archive-date=27.05.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140527230117/http://www.arcticstartup.com/2013/09/26/the-estonian-startup-with-e25-million-turnover-you-havent-heard-of|url-status=dead}}</ref> <ref name="GCeUz">{{cite news|last=Sarapik|first=Rivo|title=25 mln eurose käibega Eesti idufirma, millest pole kuulnudki|url=http://www.ituudised.ee/article/2013/9/26/25-mln-eurose-kaibega-eesti-idufirma-millest-pole-kuulnudki|publisher=IT Uudised|date=26.09.2013|access-date=27.05.2014|archive-date=24.07.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150724022236/http://www.ituudised.ee/article/2013/9/26/25-mln-eurose-kaibega-eesti-idufirma-millest-pole-kuulnudki|url-status=dead}}</ref> <ref name="mTr3x">{{cite web|title=Frankofoonia nädalad|url=http://icc-estonia.ee/wp-content/uploads/2013/03/D%C3%A9pliant-semaine-de-la-francophonie-ALL.pdf|publisher=icc-estonia.ee}}</ref> <ref name="6N2BJ">{{cite web|title=Voila! Prantsuse kevad Eestis|url=https://www.facebook.com/photo.php?fbid=633263213357263&set=a.633263176690600.1073741825.195032040513718&type=3&theater|publisher=Prantsuse Instituut Eestis|accessdate=26. mail 2014}}</ref> <ref name="u3Va0">{{cite web|title=Accord 2013. Prantsuse kultuurisügis Eestis|url=http://www.accord.ee/et-EE/|publisher=Accord.ee|access-date=2014-05-27|archive-date=2014-05-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20140527215944/http://www.accord.ee/et-EE/|url-status=dead}}</ref> <ref name="KNeE5">{{cite web|title=Intergame 2014 sponsors|url=http://igexpo.eu/intergame_2014_eng/partners_sponsors/|publisher=IGExpo.ee}}</ref> <ref name="Kh7Zy">{{cite web|title=The top 500 sites on the web|url=http://www.alexa.com/topsites/global;1|publisher=Alexa.com|access-date=2014-05-27|archive-date=2015-12-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20151207184933/http://www.alexa.com/topsites/global;1|url-status=dead}}</ref> <ref name="4ZaXl">{{cite web|title=Top Sites in France|url=http://www.alexa.com/topsites/countries/FR|publisher=Alexa.com|access-date=2014-05-27|archive-date=2016-04-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160404030104/http://www.alexa.com/topsites/countries/FR|url-status=dead}}</ref> <ref name="ZY5jv">{{cite web|title=Top 10 Advertising Networks for websites|url=http://www.factsnfakes.in/top-10-advertising-networks-for-websites/|publisher=Factsnfakes.in|access-date=2014-05-27|archive-date=2015-12-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20151217071939/http://www.factsnfakes.in/top-10-advertising-networks-for-websites/|url-status=dead}}</ref> <ref name="E24">{{cite news|last=Hansalu|first=Kadri|title=Vaata, millised on Eesti kõige konkurentsivõimelisemad ettevõtted|url=http://majandus24.postimees.ee/2948061/vaata-millised-on-eesti-koige-konkurentsivoimelisemad-ettevotted|publisher=Postimees|date=09.10.2014}}</ref> <ref name="c4ygJ">{{cite news|title=Adcash pälvis ettevõtluskonkursil kaks auhinda|url=http://www.ituudised.ee/uudised/2015/10/09/adcash-palvis-ettevotluskonkursil-kaks-auhinda|publisher=Äripäev, IT uudised|date=09.10.2015}}</ref> <ref name="tfirf">{{cite news|title=Adcash pälvis ettevõtluskonkursil kaks auhinda|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/adcash-palvis-ettevotluskonkursil-kaks-auhinda?id=72662649|publisher=Delfi, Ärileht|date=09.10.2015}}</ref> }} ==Välislingid== *Adcashi koduleht [https://www.adcash.com/en/] *Adcashi videotutvustus [https://www.youtube.com/watch?v=r6H2_7Bv8vc] [[Kategooria:Eesti infotehnoloogiaettevõtted]] e3lyp2s6nc42ob8qxs8g0urnqidjaj9 1 373322 7174190 5256617 2026-06-16T16:48:28Z Ehitaja 63547 7174190 wikitext text/x-wiki Ka siin tuleks analoogselt: https://et.wikipedia.org/wiki/Suomi_%28p%C3%BCstolkuulipilduja%29 teha pealkiri korrektselt ümber. Praegu on suunatud vastupidi. [[Kasutaja:Castellum|Castellum]] ([[Kasutaja arutelu:Castellum|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 10:08 (EEST) Kas tõesti ei ole mittegi ühtegi teadet, mis sellest autost lõpuks sai? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 19:48 (EEST) gkew28n2gu3hr558lxxe1h98x71ogfj 0 379271 7174143 4120228 2026-06-16T14:48:20Z ~2026-33388-69 231045 7174143 wikitext text/x-wiki '''Oskar Seliaru''' (kuni 6. juulini 1936 Oskar Schellbach, [[18. juuni]] [[1906]] [[Rakvere]] – [[14. juuni]] [[1978]] [[New York]]) oli eesti näitleja, lavastaja ja nukutehnik. Ta õppis Rakvere gümnaasiumis, osales koolipoisina [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Ta alustas lavategevust aastal [[1926]] Rakvere Näitlejate Ringis, oli aastatel [[1936]]–[[1944]] [[Draamateater|Draamateatri]] näitleja, nukutrupi lavastaja ja nukutehnik. Aastal [[1944]] põgenes ta [[Saksamaa]]le, asutas seal nukutrupi "Seli marionetid" ning esines aastatel [[1945]]–[[1950]] omaloominguliste nukumängudega ("See oli unenägu" ja "Seitse ühe hoobiga"). Elas aastast [[1950]] [[New York|New Yorgis]] ning lavastas ja mängis [[New Yorgi Eesti Teater|New Yorgi Eesti Teatris]]. Nooruses oli tuntud ka ajakirjaniku ja sportlasena (laskmine ja ratsutamine). == Isiklikku == Ta oli aastatel [[1937]]–[[1944]] abielus näitleja, lavastaja ja kostüümikunstniku [[Lo Tui]]ga. == Lavastusi == * [[1943]] [[Anna Brigadere]] "Pöialpoiss" * [[1944]] [[Lo Tui]] "Haldjas Kastetilk" * [[1952]] [[August Mälk]] "Mees merelt" * [[1955]] [[August Kitzberg]] "Püve talus" * [[1960]] [[Hugo Raudsepp]] "Mikumärdi" * [[1963]] [[Oskar Luts]]u õhtu == Rolle == * [[1936]] [[Oskar Luts]] "Nukitsamees" (Tölpa) * [[1937]] [[Aadu Laabus]] "Pauka" (Hunt) * [[1938]] [[August Strindberg]] "Eerik XIV" (Eerik Sture) * [[1940]] [[Adolf Nowaczyński]] "Tseesar ja inimene" (Napoleone) * [[1942]] [[Selma Lagerlöf]] "Gösta Berling" (parun Lövenborg) * [[1952]] [[Oskar Luts]]/[[Andres Särev]] "Tagahoovis" (Kapral) * 1952 [[August Mälk]] "Mees merelt" (Laas Räimes) * [[1960]] [[Hugo Raudsepp]] "Mikumärdi" (Jüri Tomusk) {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Seliaru, Oskar}} [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1978]] l2a6kyialda97nfugufoi8im6l71uw7 0 380082 7174211 6396182 2026-06-16T17:42:31Z Spokiyny 206340 /* */ 7174211 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tonenke | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina|Тоненьке| | omakeelne_nimi_2 = vene|Тоненькое| | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 0 <small>(2023)</small> | laius = 48.140278 | pikkus = 37.638056 }} '''Tonenke''' on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is, 23,5&nbsp;km kaugusel [[Donetsk]]i keskusest loodes. Tonenke [[kõrgus merepinnast]] on 175 meetrit.<!-- uk wi --> [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmeil elas asulas 320 inimest. 12 novembril 2016 hukkus [[Sõda Donbassis|sõjategevuse]] tõttu tsiviilelanik.<ref>{{cite web |url=http://mediarnbo.org/2016/11/13/svodnyie-dannyie-ato-13-noyabrya/?lang=ru |title=Сводные данные АТО – 13 ноября |trans-title=ATO koondteave 13. novembri seisuga |publisher=[[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|URJKN]] |date=13. november 2016 |accessdate=13. novembril 2016 |language=vene |archive-date=2016-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161114015007/http://mediarnbo.org/2016/11/13/svodnyie-dannyie-ato-13-noyabrya/?lang=ru |url-status=dead }}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [[5. oktoober]] [[2014]]. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3554541-nochyu_boeviki_obstrelyali_pozitsii_sil_ato_iz_gradov.htm Ночью боевики обстреляли позиции сил АТО из "Градов"] <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Donetski oblasti külad]] kfulh3ct8rffbwbtcagtc7aaisc1s0f 0 381423 7174313 4115724 2026-06-16T20:32:47Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Dünastia]] 7174313 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Dünastia]] 4mm54rk7ytlvfh3exovzfvjlxfanqjt 7174468 7174313 2026-06-17T06:23:40Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Neptuunium|Neptuunium]] ([[User talk:Neptuunium|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Adeliine|Adeliine]]. 4115724 wikitext text/x-wiki '''Valitsejasugu''' on [[suguvõsa]], kuhu kuulub [[monarh]]e. Ühe riigi ühest valitsejasoost monarhid moodustavad [[dünastia]]. [[Kategooria:Suguvõsad]] 8vkt7ymj5tjbybz1dd3vvjni0tqam48 0 386296 7174377 6991872 2026-06-16T21:48:00Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174377 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Martin Ødegaard | pilt = Martin Ødegaard.JPG | pildiallkiri = Martin Ødegaard 2014. aastal | täisnimi = Martin Ødegaard | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1998|12|17}} | sünnilinn = [[Drammen]] | sünnimaa = Norra | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 176 cm | positsioon = [[Poolkaitsja|ründav poolkaitsja]] | koduklubi = [[Arsenal FC|Arsenal]] | särginumber = 11 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = [[Strømsgodset IF|Strømsgodset]] | aastad1 = 2014–2015 | mänge1 = 23 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[Strømsgodset IF|Strømsgodset]] | aastad2 = 2015–2017 | mänge2 = 58 | väravaid2 = 5 | klubi2 = [[Real Madrid Castilla|RM Castilla]] | aastad3 = 2015–| mänge3 = 8| väravaid3 = 0 | klubi3 = [[Madridi Real]] | aastad4 = 2017–2018 | mänge4 = 38 | väravaid4 = 3 | klubi4 = → [[SC Heerenveen]] (laenul) | aastad5 = 2018–2019| mänge5 = 31 | väravaid5 = 8 | klubi5 = → [[Vitesse]] (laenul) | aastad6 = 2019–2020| mänge6 = 31 | väravaid6 = 4| klubi6 = → [[Real Sociedad]] (laenul) | aastad7 = 2021–| mänge7 = 1 | väravaid7 = 0| klubi7 = → [[Arsenal FC|Arsenal]] (laenul) | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 2. jaanuar 2021 | koondiseaastad1 = 2014– | koondisemänge1 = 25 | koondiseväravaid1 = 1 | koondis1 = [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] | koondis_seisuga = 14. oktoober 2020 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Martin Ødegaard''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1998]] [[Drammen]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[Poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] [[Norra jalgpallikoondis]]es ja Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Arsenal FC|Arsenal]].<ref>http://www.transfermarkt.co.uk/martin-odegaard/profil/spieler/316264</ref> Ta alustas klubikarjääri kodumaal [[Strømsgodset IF]]-s. Madridi Realiga liitus ta 2015. aasta jaanuaris. Ta mängis kaks hooaega põhiliselt Madridi Reali duubelmeeskonnas. Hooaja 2016–17 teises pooles suundus ta laenule Hollandisse, liitudes sealse kõrgliiga klubiga [[SC Heerenveen]]. 2018. aastal liitus ta laenulepingu alusel [[Vitesse]]ga. Hooajal 2019–2020 mängis ta laenul Hispaania kõrgliiga klubis [[Real Sociedad]]. 2021. aasta jaanuaris läks ta laenule Arsenali. Debüüdi Norra rahvuskoondises tegi Ødegaard 27. augustil 2014 mängus [[Araabia Ühendemiraatide jalgpallikoondis|Araabia Ühendemiraatide]] vastu. Sellega sai ta 15 aasta ja 253 päeva vanuselt noorimaks koondise debütandiks. 13. oktoobril 2014 sai temast noorim mängija, kes on mänginud [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa jalgpalli meistrivõistluste]] valikmängus.<ref>{{netiviide|url=http://sport.postimees.ee/2953483/15-aastane-norra-imelaps-tegi-em-valiksarjas-ajalugu|pealkiri=15-aastane Norra imelaps tegi EM-valiksarjas ajalugu|väljaanne=sport.postimees.ee|aeg=14.10.2014|vaadatud=22.01.2015}}</ref> Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 7. juunil 2019 EM-i valikmängus [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] vastu. 2019. aastal valiti ta Norra aasta meesjalgpalluriks. Tema isa [[Hans Erik Ødegaard]] on endine jalgpallur. ==Viited== {{viited}} {{Arsenal FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Odegaard, Martin}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:SBV Vitesse jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Sociedadi mängijad]] [[Kategooria:Arsenal FC mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] n7cyi4vv9hluzb8gzvromzk0wp9piea 0 388471 7174083 7006559 2026-06-16T13:06:36Z ~2026-33388-69 231045 7174083 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti Üleüldise teaduse raamat 1900.jpg|pisi|Eesti Üleüldise teaduse raamatu tiitelleht]] '''"Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon"''' on [[Karl August Hermann]]i [[1900]]–[[1906]] [[Tartu]]s avaldatud [[entsüklopeedia]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestikeelne entsüklopeedia saab 125-aastaseks {{!}} Loodusajakiri |url=https://www.loodusajakiri.ee/eestikeelne-entsuklopeedia-saab-125-aastaseks/ |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=www.loodusajakiri.ee}}</ref> Üleskutse Üleüldise teaduse raamatu väljaandmiseks avaldas Karl August Hermann 12. detsembril 1884 Eesti Postimehes.<ref>https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1884/12/12/3 Üks tähtjas palve ja kutse tervele Eesti rahvale. Eesti Postimees, 12. detsember 1884, nr. 50, lk. 1.</ref> Enamik artikleid on anonüümsed, tuvastatud on vaid üksikud autorid. Suurem osa illustratsioone on võetud teistest trükistest, Eesti teemasid kajastavad vähesed pildid. Mitmeid teemasid käsitles Hermann oma entsüklopeedias esimesena kogu eestikeelses kirjasõnas, seepärast tuli tal tegeleda laialdase sõnaloomega. Entsüklopeedia saatetekstide hulgas oli ka sõnaseletusi, kuid rohked [[uudissõna]]d raskendasid lugemist ning ärritasid kriitikuid. Samas on mitmed entsüklopeedia tarbeks välmitud terminid siiski käibele läinud või ka hiljem velmatud. Ehkki Hermann pani entsüklopeediale suuri lootusi ning algselt kirjutas ka hulgast kaastöölistest, jäi lõpuks siiski tema kanda niihästi suurem osa kirjatööst kui ka rahastusest. Algul regulaarselt ilmuma pidanud vihikud jäid rahapuuduse ja Hermanni kehva tervise tõttu venima, mistõttu langes ka tellijate arv. Ajakirjanduses kritiseeriti entsüklopeediat ägedalt, nii nagu tollal (ja hiljemgi) enamikku teisigi Hermanni ettevõtmisi. See kõik halvendas omakorda ta tervist ning lükkas uute vihikute ilmumise edasi. Entsüklopeedia avaldamisel oli oluline roll Hermanni majandusliku seisu halvenemises 1900. aastatel, nii et võlgadest vabaneda ta eluajal ei jõudnudki ning pärast tema surma 1909. aastal jäigi osa võlgu tema perekonna maksta. Entsüklopeedia jäi lõpetamata. Selle esimene köide ilmus vihkude kaupa 1900–[[1904]]. Teine köide (tähed B, C, D, E, 1906) katkeb poolelt sõnalt 64. leheküljel (muutmata kirjaviisis): ''[[Brasilia ühisvabadkoosdused]] on Lõuna-Amerika kõige suurem maade kogu, kuid on üleüldse maailma kõige laialdasemate ühisde ehg riikide sekka lugeda, ta on 8,337,218 rtklm ehg 166,740 rtpnk. suur, mis põhjatul ruumil kõigesd vaevalt 20 milj. inimesd (nende seas 600,000 medsa indiani) elavad. Maapind on ruumikas küllalt, et siis, kui see põlisesd med-'' == Hinnangud == Hermanni entsüklopeedia kohta on kirjutatud väiksemaid ülevaateid ning käsitletud üksikküsimusi teadusartiklites, kuid põhjalikku analüütilist ülevaadet selle kohast ja mõjust Eesti kultuuriloos tänini ilmunud pole. == Vaata ka == * [[Eesti rahvaleksikon]] * [[Eesti Entsüklopeedia]] * [[Eesti entsüklopeedia]] * [[Eesti nõukogude entsüklopeedia]] * [[ENEKE]] * [[TEA entsüklopeedia]] * [[Eestikeelne Vikipeedia]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Üleüldise teaduse raamat}} * [https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-19185-35855-51544 1. köide, täht A], 1900–1904, Kirjandusmuuseumi depositoorium KIVIKE * [https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-18224-45612-76217 2. köide, täht B], 1906, Kirjandusmuuseumi depositoorium KIVIKE * [[Tiiu Reimo]]. [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/54214 "Esimene eesti entsüklopeedia – 100"] [[Raamatukogu (ajakiri)|Raamatukogu]], 5/2000, lk 15–17 (PDF) * Raul Veede. [https://www.loodusajakiri.ee/eestikeelne-entsuklopeedia-saab-125-aastaseks/ "Eestikeelne entsüklopeedia saab 125-aastaseks"] Horisont, 10. aprill 2025 [[Kategooria:Eesti entsüklopeediad]] puksw6anofmnq80dmjvr4u8256ijb25 7174084 7174083 2026-06-16T13:10:04Z ~2026-33388-69 231045 7174084 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti Üleüldise teaduse raamat 1900.jpg|pisi|Eesti Üleüldise teaduse raamatu tiitelleht]] '''"Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon"''' on [[Karl August Hermann]]i [[1900]]–[[1906]] [[Tartu]]s avaldatud [[entsüklopeedia]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestikeelne entsüklopeedia saab 125-aastaseks {{!}} Loodusajakiri |url=https://www.loodusajakiri.ee/eestikeelne-entsuklopeedia-saab-125-aastaseks/ |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=www.loodusajakiri.ee}}</ref> Üleskutse Üleüldise teaduse raamatu väljaandmiseks avaldas Karl August Hermann 12. detsembril 1884 Eesti Postimehes.<ref>https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1884/12/12/3 Üli tähtjas palve ja kutse tervele Eesti rahvale. Eesti Postimees, 12. detsember 1884, nr. 50, lk. 1.</ref> Enamik artikleid on anonüümsed, tuvastatud on vaid üksikud autorid. Suurem osa illustratsioone on võetud teistest trükistest, Eesti teemasid kajastavad vähesed pildid. Mitmeid teemasid käsitles Hermann oma entsüklopeedias esimesena kogu eestikeelses kirjasõnas, seepärast tuli tal tegeleda laialdase sõnaloomega. Entsüklopeedia saatetekstide hulgas oli ka sõnaseletusi, kuid rohked [[uudissõna]]d raskendasid lugemist ning ärritasid kriitikuid. Samas on mitmed entsüklopeedia tarbeks välmitud terminid siiski käibele läinud või ka hiljem velmatud. Ehkki Hermann pani entsüklopeediale suuri lootusi ning algselt kirjutas ka hulgast kaastöölistest, jäi lõpuks siiski tema kanda niihästi suurem osa kirjatööst kui ka rahastusest. Algul regulaarselt ilmuma pidanud vihikud jäid rahapuuduse ja Hermanni kehva tervise tõttu venima, mistõttu langes ka tellijate arv. Ajakirjanduses kritiseeriti entsüklopeediat ägedalt, nii nagu tollal (ja hiljemgi) enamikku teisigi Hermanni ettevõtmisi. See kõik halvendas omakorda ta tervist ning lükkas uute vihikute ilmumise edasi. Entsüklopeedia avaldamisel oli oluline roll Hermanni majandusliku seisu halvenemises 1900. aastatel, nii et võlgadest vabaneda ta eluajal ei jõudnudki ning pärast tema surma 1909. aastal jäigi osa võlgu tema perekonna maksta. Entsüklopeedia jäi lõpetamata. Selle esimene köide ilmus vihkude kaupa 1900–[[1904]]. Teine köide (tähed B, C, D, E, 1906) katkeb poolelt sõnalt 64. leheküljel (muutmata kirjaviisis): ''[[Brasilia ühisvabadkoosdused]] on Lõuna-Amerika kõige suurem maade kogu, kuid on üleüldse maailma kõige laialdasemate ühisde ehg riikide sekka lugeda, ta on 8,337,218 rtklm ehg 166,740 rtpnk. suur, mis põhjatul ruumil kõigesd vaevalt 20 milj. inimesd (nende seas 600,000 medsa indiani) elavad. Maapind on ruumikas küllalt, et siis, kui see põlisesd med-'' == Hinnangud == Hermanni entsüklopeedia kohta on kirjutatud väiksemaid ülevaateid ning käsitletud üksikküsimusi teadusartiklites, kuid põhjalikku analüütilist ülevaadet selle kohast ja mõjust Eesti kultuuriloos tänini ilmunud pole. == Vaata ka == * [[Eesti rahvaleksikon]] * [[Eesti Entsüklopeedia]] * [[Eesti entsüklopeedia]] * [[Eesti nõukogude entsüklopeedia]] * [[ENEKE]] * [[TEA entsüklopeedia]] * [[Eestikeelne Vikipeedia]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Üleüldise teaduse raamat}} * [https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-19185-35855-51544 1. köide, täht A], 1900–1904, Kirjandusmuuseumi depositoorium KIVIKE * [https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-18224-45612-76217 2. köide, täht B], 1906, Kirjandusmuuseumi depositoorium KIVIKE * [[Tiiu Reimo]]. [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/54214 "Esimene eesti entsüklopeedia – 100"] [[Raamatukogu (ajakiri)|Raamatukogu]], 5/2000, lk 15–17 (PDF) * Raul Veede. [https://www.loodusajakiri.ee/eestikeelne-entsuklopeedia-saab-125-aastaseks/ "Eestikeelne entsüklopeedia saab 125-aastaseks"] Horisont, 10. aprill 2025 [[Kategooria:Eesti entsüklopeediad]] dqsqi2tqbshcwdhhk7485llar1trsgx 0 393202 7174521 6756547 2026-06-17T07:26:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174521 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=november}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Edurne | pilt = 20150520 ESC 2015 Edurne 2318.jpg | pildiallkiri = Edurne esitamas lugu "Amanecer" | pildi_suurus = 319 × 480 pixels | horisontaalne = | taust = | sünninimi = Edurne García Almagro | alias = | sünniaeg = 22. detsember 1985 | sünnikoht = Madrid | surmaaeg = | surmakoht = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = popp, rokk, elektropopp | amet = laulja, näitleja, saatejuht, modell | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = Olly Murs | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Edurne García Almagro''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1985]] [[Madrid]]is) on hispaania laulja, näitleja, modell ja saatejuht. Tema esinejanimi on '''Edurne'''.<ref name=":1" /> Almagro muusikakarjäär sai alguse 2006. aastal, kui ta osales muusikasaates "Operación Triunfo" ja saavutas kuuenda koha. Ta esindas Hispaaniat 2015. aastal Eurovisioonil looga "Amanecer", kus tema esitatud laul sai 21. koha. Edurne on saavutanud teise koha ka telesaates "Mas Que Baile!" (2010), mis on telesaate "[[Tantsud tähtedega]]" Hispaania versioon. Alates 2016. aastast on Almagro Hispaania talendisaate "Got Talent España" üks kohtunikke.<ref name=":0" /> == Lapsepõlv ja haridus == Almagrot ajendas lauljaks saama [[Whitney Houston]], keda ta juba väikese lapsena jumaldas.<ref name=":3" /> Laulmise kõrvalt on Almagro õppinud [[Veterinaaria|veterinaarmeditsiini]].<ref name="6drLf" /> == Muusika == === 1994. Trasto === Almagro hakkas [[muusika]]ga tegelema üheksa-aastaselt. Ta käis laste muusikaringis Trasto.<ref name=":0" /> === 2005. "Operación Triunfo" === [[Fail:Edurne ESC2015 Eurovision Village Vienna 14.jpg|pisi|374x374px|Edurne García Almagro]]Almagro osales 2005. aastal muusikatalendisaate "Operación Triunfo" neljanda hooaja saadetes. Ta laulis seal [[Nancy Sinatra]] lugu "These boots are made for walking", millega kogus palju kuulsust. Talendisaate lõpuks sõlmis Almagro Sony Musicuga lepingu.<ref name=":2" /> === 2006. Esimene stuudioalbum === Koostöös [[Sony Music]]uga ilmus Almagro esimene stuudioalbum "Edurne". Album tõusis juba esimese nädalaga kolmandale kohale Hispaania albumimüügi edetabelis.<ref name=":0" /> === 2007. Teine stuudioalbum ja "Grease" === Ilmus stuudioalbum "Ilusion". Sellelt albumilt pärineb ka tema esimene singel "Ven por mi".<ref name=":0" /> 2007. aasta algusest mängis Almagro muusikalis "[[Grease]]", kus Edurne täitis Sandy rolli. Esietendus toimus 2. oktoobril Victoria teatris Barcelonas. Ehkki plaan oli seda mängida vaid ühel hooajal, osutus lavastus sedavõrd menukaks, et muusikaliga võeti ette ringreis mööda Hispaaniat.<ref name="1TDqR" /> === 2008. Kolmas stuudioalbum === Stuudioalbumil "Premiere" on mitmest muusikalist pärit lugusid, mida Edurne on [[hispaania keel]]es esitanud. Näiteks [[Queen]]i lugu "Somebody to love" muusikalist "[[We will rock you]]" esitas Edurne pealkirjaga "Un poco de amor". Sellelt albumilt võib veel leida muusikali "[[Mamma Mia!]]" lugusid.<ref name=":0" /> Aprillis võitis Edurne muusikaauhinna Nacionales de la Músical. === 2010. Neljas stuudioalbum === Stuudioalbum "Nueva piel" ilmus 2010. aastal. Hispaania muusikaedetabelites saavutasid mõõduka edu lood "Soy como soy" ja "Oigo mi corazón".<ref name=":0" /> === 2013. Viies stuudioalbum ja "Hand on heart" === Almagro salvestas viienda stuudioalbumi "Climax" [[London]]is koos produtsentide [[Pablo Navarro]] ja [[Simon Nordberg]]iga. Album saavutas läbimüügilt 22. koha albumite hulgas Hispaanias.<ref name=":0" /> Almagro esitas koos inglise laulja [[Olly Murs]]iga 2013. aastal Madridis muusikaauhinda galal [[Olly Murs]]i laulu "Hand on heart" <ref name="CSrpY" />. === 2015. Eurovisioon ja kuues stuudioalbum === Almagro esindas Hispaaniat 2015. aastal [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisioonil]] looga " Amanecer". Edurne saavutas finaalis 21. koha.<ref name="k5QM1" /> 16. juunil ilmus stuudioalbum "Adrenalia", kust võib leida ka loo "Amanecer".<ref name=":0" /> ==== Eurovisioon ==== [[Fail:20150520 ESC 2015 Edurne 2295.jpg|pisi|Edurne Eurovisiooni lauluvõistlusel 2015. aastal]] 2015. aastal toimus [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisioon]] [[Austria]]s [[Viin]]is. Hispaaniat esindas seal Edurne García Almagro.<ref name=":4" /> Ta on öelnud, et Eurovisioonil osalemisest oli ta varemgi mõelnud, kuid polnud kunagi leidnud enda jaoks sobivat lugu.<ref name="ghIOJ" /> 2015. aastal ilmus Edurnel lugu "Amanecer", mis on tema kuuendal stuudioalbumil "Adrenalia". Laul räägib rasketest olukordadest elus, kuidas teha tähtsaid otsuseid ning kuidas võidelda lõpuni välja ja näha päikesetõusu.<ref name=":5" /> Loo autorid on hispaanlane [[Tony Sánchez-Ohlsson]] ja rootslased [[Thomas G:son]] ja [[Peter Boström]].<ref name=":3" /> Edurne esitas laulu [[hispaania keel]]es<ref name=":3" /> ning saavutas Eurovisioonil 21. koha 15 punktiga.<ref name=":4" /> === Stuudioalbumid === * "Edurne" (2006) * "Ilusión" (2007) * "Première" (2008) * "Nueva Piel" (2010) * "Climax" (2013) * "Adrenalina" (2015) == Telesarjad ja -saated == Almagro hakkas 1991. aastast ehk kuueaastaselt tegutsema ka modellina. Ta tegi kaasa mitmes jogurti- ja mahlareklaamis ning muudes pisireklaamides. Lacoste'i parfüüminägu on ta siiani.<ref name=":1" /> 2002. aastal mängis ta telesarjas "Hospital Central" Margat<ref name=":7" /> ja 2003. aastal telesarjas "Ana y los 7" Rebecat<ref name=":7" />. 2006. aastal oli tal pisiroll Disney Channeli telesarjas "Cambio de clase", kus ta laulis ka laulu "Amores dormidos", millest sai hiljem üks tema hitte.<ref name=":7" /> 2010. aastal osales ta Hispaania tantsusaates "¡Más que baile!". Tema tantsupartner oli Toni Costa. Paar saavutas saates teise koha.<ref name=":2" /> 2013. aastal osales ta meelelahutussaates "Tu Cara Me Suena". See on Hispaania versioon saatest "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". Finaalis parodeeris ta [[Christina Aguilera]]t ja esitas laulu "Hurt" ning võitis saatesarja kolmanda hooaja.<ref name=":2" /> 2014. aastal juhtis ta koos [[Xavi Rodríguez]]ega komöödiasaadet "Todo va bien". <ref name=":7" />. Alates 2016. aastast on Almagro talendisaates "Got Talent España" üks žüriiliikmeid.<ref name="K2iCz" /> == Tunnustus== * 2006 – Naranja-Limon Awards ja Evax Awards<ref name=":7" /> * 2008 – Garamond Awards <ref name=":7" /> * 2011 – Must Awards <ref name=":7" /> * 2014 – Propolis <ref name=":7" /> Edurne on saanud ka ühe Premios 40 Principalese nominatsiooni.<ref name=":2" /> == Isiklikku == Tema ema on Yolanda Almagro ja isa Tomas García. Edurne García Almagro elukaaslane on alates 2010. aastast Hispaania jalgpalliväravavaht [[David de Gea|David De Gea]].<ref name="nweqc" /> Edurne nimi tähendab Põhja-Hispaania baski rahva räägitavas euskera keeles [[lumi|lund]].<ref name=":6" /> Almagro valmistub kontsertideks ja etendusteks väga põhjalikult. Enne lavale astumist võtab ta aja maha ja lõõgastub.<ref name=":6" /> Almagro peab oma karjääri tipuks Eurovisioonil osalemist.<ref name=":6" /> Almagro töötas kunagi oma kodukohas müüjana ning osales rollikonkurssidel.<ref name=":1" /> Almagrole meeldib väga kinos käia. Peamiselt käivat ta seal popkorni pärast.<ref name=":1" /> Almagro lemmiknäitleja on [[Johnny Depp]].<ref name=":1" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Sanchez, A.V|URL=http://www.publispain.com/edurne/noticias/entrevista_a_Edurne.html|Pealkiri=Noticias de Edurne. Todas las noticias de Edurne|Väljaanne=|Aeg=2006|Kasutatud=10.10.2018|arhiivimisaeg=9.02.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209013152/http://www.publispain.com/edurne/noticias/entrevista_a_Edurne.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=B3RTO jt|URL=https://www.last.fm/music/Edurne/+wiki|Pealkiri=Edurne age, hometown, biography|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=08.10.2018}}</ref> <ref name="nweqc">{{Netiviide|Autor=Famous Birthdays|URL=https://www.famousbirthdays.com/people/edurne.html|Pealkiri=Learn about Edurne|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=13.10.2018}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Majstorović, D|URL=http://www.evropesma.org/2015/05/exclusive-interview-with-edurne-spain/|Pealkiri=Exclusive interview with Edurne (Spain)|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=06.10.2018}}</ref> <ref name="6drLf">{{Netiviide|Autor=Diezminutos.es|URL=https://www.diezminutos.es/famosos-corazon/famosos-espanoles/news/g8490/diez-pistas-para-conocer-a-la-cantante-edurne/|Pealkiri=Diez pistas para conocer a la cantante Edurne|Väljaanne=|Aeg=19.05.2015|Kasutatud=21.10.2018}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Özleyen, A|URL=http://www.escapenews.org/edurne-will-be-on-the-stage/|Pealkiri=Edurne Will Be on The Stage|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=12.10.2018|arhiivimisaeg=20.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181220230713/http://www.escapenews.org/edurne-will-be-on-the-stage/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="1TDqR">{{Netiviide|Autor=Domingo|URL=https://www.elnortedecastilla.es/20071111/vida/enamoraria-chulito-como-danny-20071111.html|Pealkiri=Yo no me enamoraría de un chulito como Danny Zuko|Väljaanne=|Aeg=2007|Kasutatud=15.10.2018}}</ref> <ref name="CSrpY">{{Netiviide|Autor=EuropaFm|URL=https://www.europafm.com/noticias/musica/edurne-colabora-junto-olly-murs-ultimo-single-hand-heart_201312105628ffcb4beb2838ade48e0b.html|Pealkiri=Edurne colabora junto a Olly Murs en su último single 'Hand On Heart'|Väljaanne=|Aeg=2013|Kasutatud=24.10.2018}}</ref> <ref name="k5QM1">{{Netiviide|Autor=Eurovision.tv|URL=https://eurovision.tv/participant/edurne|Pealkiri=Edurne|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=8.10.2018}}</ref> <ref name=":7">{{Netiviide|Autor=Payne, S|URL=http://www.theinfolist.com/php/SummaryGet.php?FindGo=edurne|Pealkiri=The Info List - Edurne|Väljaanne=|Aeg=2014 - 2017|Kasutatud=16.10.2018}}</ref> <ref name="K2iCz">{{Netiviide|Autor=IMDB|URL=http://www.imdb.com/title/tt5651816/|Pealkiri=Got Talent España|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=26.10.2018}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Tinno, E|URL=http://www.eurovisioon.ee/aastad.php?id=2015|Pealkiri=60. Eurovisiooni Lauluvõistlus aastal 2015|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27.10.2018}}</ref> <ref name="ghIOJ">{{Netiviide|Autor=López, V|URL=https://www.eurovisionary.com/eurovision-news/edurne-represent-spain-vienna|Pealkiri=Edurne to represent Spain in Vienna|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=22.10.2018|arhiivimisaeg=20.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181220232322/https://www.eurovisionary.com/eurovision-news/edurne-represent-spain-vienna|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":5">{{Netiviide|Autor=Leon, J.I|URL=https://eurovision.tv/story/edurne-spain-my-eurovision-dream-is-coming-true|Pealkiri=Edurne (Spain): My 'Eurovision dream' is coming true!|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=24.10.2018}}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide|Autor=Gutierrez, E.C|URL=https://www.allmusic.com/artist/edurne-mn0002169716/biography|Pealkiri=Artist Biography|Väljaanne=|Aeg=i.a|Kasutatud=11.10.2018}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.edurneweb.com/ Laulja koduleht] (''hispaania keeles'') {{Hispaania esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} [[Kategooria:Hispaania lauljad]] [[Kategooria:Hispaania näitlejad]] [[Kategooria:Hispaania esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] ppy3omjp7mhsxtk2vpl70gayn1m60zp 0 399217 7174191 6936985 2026-06-16T16:57:00Z Kuriuss 38125 7174191 wikitext text/x-wiki '''Eesti Digiraamatute Keskus OÜ''' (lühend '''EDRK''') on [[Eesti]] ettevõte, mis on asutatud [[2010]]. aastal, asub [[Tallinn]]as ning tegeleb [[e-raamat]]ute valmistamise ja müügiga. Ettevõte pakub traditsioonilistele [[kirjastus]]tele võimalust valmistada väljaannete trüki- või käsikirjafailidest e-raamatuid ja neid EDRK loodud müügiplatvormi kaudu turustada. EDRK kaudu võivad oma teoseid e-raamatuna välja anda ka autorid ise.<ref>[http://www.edrk.ee/millega-tegeleme/ Mida teeme] Eesti Digiraamatute Keskus (vaadatud 26.03.2015)</ref> Ettevõttel on e-pood, kust EDRK valmistatud ja vahendatud väljaandeid saab osta ilma vahendajateta.<ref>[http://edrkpood.live.edrk.ee/ E-pood] Eesti Digiraamatute Keskus (vaadatud 26.03.2015).</ref> Ettevõtte sisujuht oli pikka aega tõlkija [[Eva Kolli]],<ref>[http://www.edrk.ee/meist/ Meist] Eesti Digiraamatute Keskus (vaadatud 26.03.2015)</ref> 2023. aastast on selles ametis Marge Tänava. ==Raamatusari "Öökullilood"== 2020. aastal andis Digiraamatute Keskus välja Eesti kirjanike lastejuttude sarja "Öökullilood", mille teosed ilmusid ainult e-raamatutena. Sarjas ilmus viis raamatut: # Mait Vaik "Siimuke ja Igav" # [[Jüri Kolk]] "Renate" # [[Peeter Sauter]] "Lapse igatsus" # [[Mudlum]] "Mulle ei meeldi, et mul on nii suur vend" # [[Kaja Kann]] "Maailma kõige targem poiss" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.edrk.ee Eesti Digiraamatute Keskuse koduleht] [[Kategooria:Eesti kirjastused]] bjuw2apqghkk86bozthmsdwr7yuwjxm 7174196 7174191 2026-06-16T17:08:29Z Kuriuss 38125 7174196 wikitext text/x-wiki '''Eesti Digiraamatute Keskus OÜ''' (lühend '''EDRK''') on [[Eesti]] ettevõte, mis on asutatud [[2010]]. aastal, asub [[Tallinn]]as ning tegeleb [[e-raamat]]ute kirjastamise, valmistamise ja müügiga. Ettevõte pakub traditsioonilistele [[kirjastus]]tele võimalust valmistada väljaannete trüki- või käsikirjafailidest e-raamatuid ja neid EDRK loodud müügiplatvormi kaudu turustada. EDRK kaudu võivad oma teoseid e-raamatuna välja anda ka autorid ise.<ref>[http://www.edrk.ee/millega-tegeleme/ Mida teeme] Eesti Digiraamatute Keskus (vaadatud 26.03.2015)</ref> Ettevõttel on e-pood, kust EDRK valmistatud ja vahendatud väljaandeid saab osta ilma vahendajateta.<ref>[http://edrkpood.live.edrk.ee/ E-pood] Eesti Digiraamatute Keskus (vaadatud 26.03.2015).</ref> Ettevõtte sisujuht oli pikka aega tõlkija [[Eva Kolli]],<ref>[http://www.edrk.ee/meist/ Meist] Eesti Digiraamatute Keskus (vaadatud 26.03.2015)</ref> 2023. aastast on selles ametis Marge Tänava. ==Raamatusari "Öökullilood"== 2020. aastal andis Digiraamatute Keskus välja Eesti kirjanike algupäraste lastejuttude sarja "Öökullilood", mille teosed ilmusid ainult e-raamatutena. Sarjas ilmus viis raamatut: # [[Mait Vaik]] "Siimuke ja Igav" # [[Jüri Kolk]] "Renate" # [[Peeter Sauter]] "Lapse igatsus" # [[Mudlum]] "Mulle ei meeldi, et mul on nii suur vend" # [[Kaja Kann]] "Maailma kõige targem poiss" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.edrk.ee Eesti Digiraamatute Keskuse koduleht] [[Kategooria:Eesti kirjastused]] tmmfy1bi3kubefdw7ri21ab403bmu7u 0 404747 7174408 5785106 2026-06-16T22:28:37Z Ollin Masa 227337 7174408 wikitext text/x-wiki [[Pilt:12.Saeimas_deputāts_Edvīns_Šnore_(15983707225).jpg|pisi|Edvīns Šnore (2014)]] '''Edvīns Šnore''' (sündinud [[21. märts]]il [[1974]] [[Saulkrasti]]s) on [[Läti]] [[filmirežissöör]] ja poliitik. 2008. aastal lavastas ta dokumentaalfilmi "[[Nõukogude lugu]]". 2008. aastal pälvis ta [[Kolme Tähe orden]]i. 7. aprillil 2009 anti talle [[Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk]], tunnustades tema tööd filmiloojana<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|17630}} (vaadatud 02.05.2015)</ref>. [[2014]]. aastal valiti ta [[Seim (Läti)|seimi]] liikmeks. Ta kuulub ühendusse [[Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Šnore, Edvīns}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Filmilavastajad]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 3xv3knhivjjp9ydycizciobohpmibvs 0 406805 7174271 6782080 2026-06-16T19:14:53Z Kuriuss 38125 7174271 wikitext text/x-wiki {{Teadlane | nimi = Gennadi Majorov | pilt = | pildiallkiri = | sündinud = {{süv|1941|3|3}} | sünnikoht = [[Moskva]], [[Nõukogude Liit]] | surnud = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[filosoof]], [[filosoofia ajalugu|filosoofiaajaloolane]] | töökoht = | haridus = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | tuntumad_tööd = | autasud = | autogramm = | märkused = }} '''Gennadi Georgijevitš Majorov''' ([[vene keel]]es ''Майоров, Геннадий Георгиевич''; sündinud [[3. märts]]il [[1941]] [[Moskva]]s) on vene filosoof, filosoofiadoktor (1982), [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] teeneline professor (2003), [[Venemaa loodusteaduste akadeemia]] liige (1991), spetsialist filosoofia ajaloo alal. 1969. aastal kaitses Majorov [[teaduste kandidaat|kandidaaditöö]] "Gottfried Leibnizi gnoseoloogia", 1983. aastal [[teaduste doktor|doktoritöö]] "Lääne-Euroopa keskaegse filosoofia kujunemine". Ta on kirjutanud uurimusi [[Antiikfilosoofia|antiik]]- ja [[keskaja filosoofia]] (sh [[Cicero]], [[patristika]] ja [[Boethius]]e), [[uusaja filosoofia]] (sh [[Leibniz]]i) ja [[sofioloogia]]) teemadel ning avaldanud Lääne filosoofiaklassikute tõlkeid vene keelde (nt tõlke [[George Berkeley]] traktaadist "[[De Motu (Berkeley)|De Motu]]", mis ilmus Berkeley kogutud teostes 1978. aastal). 2005. aastal pälvis Majorov [[Lomonossovi preemia]] 1. järgu. Lisaks [[emakeel]]ele vene keelele räägib ta [[inglise keel|inglise]], [[saksa keel|saksa]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[hispaania keel|hispaania]] ja [[itaalia keel]]t.<ref name="koduleht">{{Cite web|url=https://philos.msu.ru/node/304 |title=Majorovi profiil MRÜ filosoofiateaduskonna kodulehel |publisher=[[Moskva Riiklik Ülikool]] |lang=ru|accessdate=4. oktoobril 2020}}</ref> Hästi oskab ta ka [[ladina keel]]t.<ref name="koduleht" /> ==Teoseid== * Этика в средние века. – М., 1986 * В поисках нравственного абсолюта – античность и Боэций. – М., 1990 * Восток и Запад в Европе // Диалог цивилизаций: Восток – Запад. – М., 1994 * Философия как искание Абсолюта. Опыты теоретические и исторические. – М.: Едиториал УРСС, 2004 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Андреева И. С. Философы России второй половины XX века. Портреты. – М., 2009. – С.245-266. – ISBN 978-5-248-00479-9 ==Välislingid== * [http://new.philos.msu.ru/kaf/izf/staff/maiorov_gennadii_georgievich Majorov] MRÜ filosoofiateaduskonna kodulehel * [http://bogoslov.ru/persons/390607/index.html Majorov] portaalis Bogoslov.ru {{JÄRJESTA:Majorov, Gennadi}} [[Kategooria:Akadeemikud]] [[Kategooria:Eetikud]] [[Kategooria:Professorid]] [[Kategooria:Vene filosoofid]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] nyieqlz836ksplvw3pme2mxcfcbfzjf 0 407650 7174368 7043368 2026-06-16T21:43:29Z Juhan242 213253 /* */ 7174368 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:A.Särg-250x309.jpg|thumb|Alo Särg 2014. aastal]] '''Alo Särg''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1973]] [[Paide rajoon]]is) on eesti loodusainete [[õpetaja]] ja mõisate ajaloo uurija, endine [[Püha Johannese Kool]]i 5. lennu klassijuhataja. ==Hariduskäik== Õppinud [[Türi 2. Keskkool]]is ja [[Tallinna Ülikool]]is ning lõpetanud 2003. aastal [[Tartu Ülikool]]i loodusteaduste õpetaja erialal. ==Töökäik== Töötanud alates 1995. aastast mitmes õppeasutuses, sealhulgas 2004–2012 [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium]]is õpetaja ja kvaliteedijuhina. Alates 2012. aastast töötab [[Tabasalu Kool|Tabasalu Ühisgümnaasiumis]], 1. septembrist 2020 on ta [[Tabasalu Kool]]i Meriküla õppehoone õppejuht, ajaloo ja loodusõpetuse õpetaja. Ta on töötanud Riikliku Eksamikeskuse sisehindamisenõunikuna ja tegelenud haridusasutuste sisehindamisega. Kuulub Haridusministeeriumi haridusasutuste sisehindamisnõunike hulka.{{lisa viide}} Tema koostatud õppekirjandust on avaldanud kirjastus Koolibri<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://pood.koolibri.ee/catalogsearch/advanced/result/?authors=Alo%20S%C3%A4rg|pealkiri=Koolibri|väljaanne=|aeg=|vaadatud=27.11.2020|arhiivimisaeg=2.12.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201202153457/https://pood.koolibri.ee/catalogsearch/advanced/result/?authors=Alo%20S%C3%A4rg|url-olek=ei tööta}}</ref>, mõisate ajaloo tutvustusi aga peamiselt kirjastus Argo. ==Teoseid== * "Tšaikovski" (biograafia). Odamees 2001 * "Sametingel" (romaan). [[Lambri Raamat]] 2002 * "Järvamaa mõisad ja mõisnikud". [[Argo (kirjastus)|Argo]] 2005 * "Kuulsaid Balti aadlikke". Valgus 2005 * "Harjumaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2006 * "Hiiumaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2006 * "Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2006 * "Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2007 * "Raplamaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2007 * "Saaremaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2007 * "Viljandimaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2007 * "Läänemaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2008 * "Valgamaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2009 * "Tallinna mõisad ja mõisnikud". Argo 2010 * "Pärnumaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2011 * "Võrumaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2011 * "Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2012 * "Põlvamaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2013 * "Valmistume geograafia koolieksamiks". Koolibri 2015 * "Tartumaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2018 * "Baltisaksa aadel Eesti- ja Liivimaal". Argo 2018 (kordustrükk 2020) * "Bioloogia 8. klassile. 1. osa. Mikroorganismid. Seened. Taimed". Koolibri 2019 * "Bioloogia töövihik 8. klassile." Koolibri 2020 * "Bioloogia 8. klassile. 2. osa. Selgrootud. Ökoloogia ja keskkonnakaitse". Koolibri 2020 == Viited == {{viited}}<references group="https://pood.koolibri.ee/catalogsearch/advanced/result/?authors=Alo%20S%C3%A4rg" responsive="" /> {{JÄRJESTA:Särg, Alo}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 3250co8ponot9z06rj7t9490do7p1tt 0 416946 7174225 5807822 2026-06-16T18:11:25Z ~2026-35387-89 231770 Lisasin laulude sõnad juurde. 7174225 wikitext text/x-wiki "'''Nukuke'''" on [[Tiiu Tulp|Tiiu]] 1990. aastatel esitatud [[hittlugu]]. Ta avaldati [[1996]]. aasta Tiiu sooloalbumil "[[Magusad huuled]]". Laulu peetakse 1990. aastate [[eesti diskomuusika]] ([[päkapikudisko]]) eredaks stiilinäiteks{{lisa viide}}. Tuntud on ka laulu parodeerimine [[Koit Toome]] esituses saatesarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". Laulu viisi kirjutas [[Ivar Must]] ja sõnad [[Valli Ojavere]]. '''Laulu sõnad:'''<blockquote>(''Ref.'') ''Et on nukuke nii pikuke sul,'' veel sellest keegi, keegi ei tea. Üpris tilluke kui pingpongi pall, kuid kõigist kallim maailma peal.</blockquote><blockquote>Kaua mind unelmais kandsid, uneski nägid mind. Voolata pisarail andsid, kurvalt tundsid end. Viimaks lepid, jeene napilt, ema su soovi täita ei saa. Südamesopis ikka sul olin ma.</blockquote><blockquote>(''Ref.'') ''Et on nukuke nii pikuke sul....''</blockquote><blockquote>Õhtul kui puhkama mindi, ristasid väiksed käed. Palvesse poetasid mindki, kas keegi kuuleb, näeb. Keegi kuuleb, saadab tuule, homme on aias lehtede peal. Rahatäht väike, kellelt, kas sa ei tea?</blockquote><blockquote>(''Ref.'') ''Et on nukuke nii pikuke sul....''</blockquote><blockquote>Sooviks minna äärelinna, rõõm sind mu juurde lennates tõi. Pole ma moodne, hind oli soodne vaid.</blockquote><blockquote>(''Ref.'') ''Et on nukuke nii pikuke sul....''</blockquote> [[Kategooria:Eesti laulud]] 74mhtoghumj2xx62vtr7ypb4w5syvmt 1 416951 7174495 4281466 2026-06-17T06:46:53Z Andres 5 7174495 wikitext text/x-wiki "Nukuke" oli "Magusate huulte" nimilaul?! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. oktoober 2015, kell 17:47 (EEST) ---- Sõnad on autorikaitse all. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:46 (EEST) rz9yj3zfbrgj1yzyt68sdrvv6nl644t 0 418144 7174632 7087728 2026-06-17T11:26:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174632 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=detsember}} '''Eesti Puuetega Inimeste Koda''' (lühend ''EPIKoda'') on [[1993|1993.]] aastast tegutsev [[mittetulundusühing|mittetulundusühing,]] mis ühendab Eesti puuetega inimeste organisatsioone.<ref name="epikoda.ee_ajalugu">https://web.archive.org/web/20151021090718/http://www.epikoda.ee/kojast/ajalugu/. Vaadatud 21.10.2015.</ref> Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti Puuetega Inimeste Koda | embleem = | pilt = Eesti Puuetega Inimeste Koda, Toompuiestee 10, Tallinn, April 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Eesti Puuetega Inimeste Koja peakontor Tallinnas | moodustatud = 1993 | likvideeritud = | tüüp = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = Toompuiestee 10, Tallinn | juht_nimetus = Juhatuse esimees | juht_nimi = {{lihtne loend| * [[Meelis Joost]] }} | juht2_nimetus = Tegevjuht | juht2_nimi = [[Maarja Krais-Leosk]] | töötajad = | eelarve = | veebileht = https://epikoda.ee }} ==Ajalugu== Eesti Puuetega Inimeste Koda asutati 1993. aasta veebruaris. Esimesele põhikirjale kirjutas Eesti Vabariigi sotsiaalminister Marju Lauristin alla 5. veebruaril 1993 ja see kinnitati sotsiaalministeeriumi käskkirjaga 26. veebruaril. EPIKoja avaistung peeti 23. aprillil.<ref>{{Netiviide|autor=Kuuse, Rait|url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13691457.2017.1357024|pealkiri=Eesti sotsiaalpoliitika: nõukogude pärandist deinstitutsionaliseerimise põhimõteteni|aeg=2017}}</ref> Sotsiaalministri määrusega asutati 1994. aasta 20. aprillil ministeeriumi haldusalasse Eesti Puuetega Inimeste Koja. Eesti Puuetega Inimeste Koda registreeriti 27. aprillil 1994 ettevõtteregistris. Selle põhikiri viidi vastavusse uue mittetulundusühingute seadusega ja kinnitati 29. jaanuaril 1997. EPIKoda kanti 1. oktoobril 1997 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Eesti Puuetega Inimeste Koja aluspõhimõtteid muudeti oluliselt 1998. aasta 13. mai istungil vastu võetud uue põhikirjaga. Selle kohaselt ei piirata enam liikmete arvu 20-ga, kuid liikmeks ei saa enam olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, seega ka ministeeriumide esindajad. Liikmeks võivad olla EPIKoja põhikirja tunnistavad ja tegevust toetavad ning seadustega kooskõlas registreeritud puuetega inimeste vabariiklikud liidud, kohalikud puuetega inimeste kojad ning toetajaliikme staatuses teised juriidilised isikud, kelle tegevusvaldkonnaks on töö puuetega inimestega. Liikmete esindajad esitavad koja töös osalemiseks volikirja. ==Rahvusvaheline koostöö== Eesti Puuetega Inimeste Koda on alates 2000. aastast teinud koostööd [[Euroopa Puuetega Inimeste Foorum]]iga (European Disability Forum ehk EDF). 2001. aastal võeti koda vaatlejaliikmeks õigusega esindada Eesti puuetega inimeste huve üle-euroopalises katusorganisatsioonis. Täisliikmeks sai koda 2004. aastal pärast Eesti liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Rahvusvahelisele tasemele jõudis EPIKoda suures osas välissuhete peaspetsialisti [[Meelis Joost]]i eestvedamisel. Alates 2008. aastast on Eesti Puuetega Inimeste Koda [[Euroopa Patsientide Foorum]]i (European Patients Forum ehk EPF) liige, ühtlasi tehakse koostööd Euroopa [[Harvikhaigus|harvikhaiguste]] katusorganisatsiooniga EURORDIS.<ref>{{Netiviide|autor=EPF|url=https://www.eu-patient.eu/Members/The-EPF-Members/Full-Membership/Estonian-Chamber-of-Disabled-People/|pealkiri=EPIK - ESTONIAN CHAMBER OF DISABLED PEOPLE}}</ref> Väliskoostöö toimub eelkõige Euroopa Liidu ja Põhjamaade rahastusel ellu viidud rahvusvaheliste projektide kaudu. Kogemusi jagatakse ka Gruusia, Kasahstani ja Ukraina organisatsioonidega. 2001. aastast tegutsevas Eesti-Rootsi ühises puuetega laste ja perede sihtasutuses Eesti Agrenska Fond on EPIKoda üks selle viiest asutajast.<ref>{{Netiviide|autor=Agrenska Fond|url=https://www.agrenska.ee/en/about/our-founders/|pealkiri=Meie asutajad|vaadatud=2022-10-25|arhiivimisaeg=2022-09-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220928163404/https://www.agrenska.ee/en/about/our-founders/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Eestvedajad ja juhatus== Eesti Puuetega Inimeste Koda on juhtinud neli juhatuse esimeest/presidenti: Hagi Šein (1993–1998), Helve Luik (1998–2010), [[Monika Haukanõmm]] (2010–2022) ning alates 2022. aastast Meelis Joost. Lisaks on olnud seitse tegevjuhti: Valter Koppel, Reet Siimer, Lissi Kurg, Tiina Lille, Karin Hanga ja Anneli Habicht. Alates 2022. aastast on EPIKoja tegevjuht Maarja Krais-Leosk. 2022. aasta 25. augusti üldkoosolekul valiti uueks juhatuse esimeheks Meelis Joost ja ka uus juhatuse koosseis: Veronika Allas, Kadri Palk, Ulvi Tammer-Jäätes, Kaia Kaldvee, Kairit Numa, Jakob Rosin, Mihkel Tõkke ja Helmi Urbalu. Koja tegevmeeskonda on aastate jooksul kuulunud palju sotsiaalvaldkonna eksperte: Hedi Gehrke, Ingrid Algvere, Aet Kuuskemaa, Tiina Mare Hiob, Heino Loo, Aive Sarjas, Merle Närap-Tomberg, Andres Jaigma, Meelis Joost, Tiina Tursman, Maris Migul, Getter Tiirik-Oper, Eha Leppik, Anne Tang, Helen Kask, Kirke-Anneli Kuld, Marja-Liisa Pihlak, Tauno Asuja ja Kristi Rekand. ==Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmed== EPIKoja koosseisu kuulub 16 maakonna puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, lisaks viis toetajaliiget. Kokku esindab võrgustik umbes 285 organisatsiooni. '''Liidud, seltsid ja ühingud (2022. aasta seisuga)'''<ref name="epikoda.ee_liikmed">https://web.archive.org/web/20151021090946/http://www.epikoda.ee/vorgustik/liikmed/. Vaadatud 21.10.2015.</ref> *[[Eesti Afaasialiit]] *[[Eesti Allergialiit]] *[[Eesti Diabeediliit]] *[[Eesti Autismiühing]] *[[Eesti Epilepsialiit]] *[[Eesti Fenüülketonuuria Ühing]] *[[Eesti Hemofiiliaühing]] *[[Eesti Kogelejate Ühing]] *[[Eesti Kopsuliit]] *[[Eesti Kurtide Liit]] *[[Eesti Kutsehaigete Liit]] *[[Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit]] *[[Eesti Laste Südameliit]] *[[Eesti Lihasehaigete Selts]] *[[Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit]] *[[Eesti Neeruhaigete Liit]] *[[Eesti Parkinsoniliit]] *[[Eesti Pimedate Liit]] *[[Eesti Pimekurtide Tugiliit]] *[[Eesti Psoriaasiliit]] *[[Eesti Reumaliit]] *[[Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liit]] *[[Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts]] *[[Eesti Tsöliaakia Selts]] *[[Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing]] *[[Eesti Vaegkuuljate Liit]] *[[Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit]] *[[Eesti Vähiliit]] *[[MTÜ Naerulinnud]] *[[MTÜ Prader-Willi Sündroomi Ühing]] ;Maakondlikud kojad (2015. aasta seisuga)<ref name="epikoda.ee_liikmed"/> *[[Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda]] *[[Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Järvamaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Läänemaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Raplamaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Saaremaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Tallinna Puuetega Inimeste Koda]] *[[Tartu Puuetega Inimeste Koda]] *[[Valgamaa Puuetega Inimeste Koda]] *[[Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoda]] *[[Võrumaa Puuetega Inimeste Koda]] == Ajakiri Sinuga == Alates 1994. aastast on EPIKoda järjepidevalt andnud välja ajakirja Sinuga, mis ilmub kaks korda aastas.<ref>{{Netiviide|autor=Digar|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=1103|pealkiri=SINUGA : [EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA AJAKIRI]|vaadatud=24.10.2022}}</ref> Alates 2020. aasta juunist saab ajakirja lugeda ka veebis. Sinuga võtab fookusesse puuetega, erivajadustega ja krooniliste haigustega inimeste teemad. Ajakirjal on kaks eesmärki: anda sõna puuetega inimestele ja nende peredele ning informeerida kõiki huvilisi valdkonna uudistest, väljakutsetest ja kordaminekutest. Ajakirja on toimetanud [[Mati Ormisson]], [[Kadri Taperson]], [[Hille Karm]], [[Liina Kusma]], [[Tiina Mare Hiob]], [[Eha Leppik]] ja [[Helen Kask]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.epikoda.ee Eesti Puuetega Inimeste Koja koduleht] *[https://youtube.com/epikoda Eesti Puuetega Inimeste Koja YouTube'i kanal] [[Kategooria:Puuded]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] szkxfrq22hbc6ruilfpyq5r11liafir 0 421050 7174231 7036715 2026-06-16T18:20:24Z Jaanusele 6911 /* */ Täpsustatud põlengu aega 7174231 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata [[Vastseliina kirikumõis]]}} [[Pilt:Vastseliina mõisa kabel 02.JPG|pisi|Paljud Vastseliina mõisa hooned on tänaseks hävinud. Säilinud on aga näiteks Vastseliina mõisa kabel]] '''Vastseliina mõis''' ([[saksa keel]]es ''Schloß Neuhausen'') oli [[rüütlimõis]] [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l.<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend">{{RA fondiloend|3197|Vastseliina mõis - 3748}} (vaadatud 23.11.2015)</ref> [[Eesti keskaeg|Keskajal]] oli mõisa omanik [[Tartu piiskop]].<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/> [[Liivi sõda|Liivi sõja]] järel oli mõis Poola [[Tartu vojevoodkond|Tartu vojevoodkonna]] [[Vastseliina staarostkond|Vastseliina staarostkonna]] [[folvark]] ehk [[riigimõis]]<ref>[[Enn Tarvel]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1960-4-385-403_20240430125933.pdf Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised]] IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386</ref>. 1776. aastal asutas kaardiväe ratsaväekapten Karl Gotthard von Liphart (1719–1792) testamendiga [[Liphart]]ide suguvõsa [[fideikomiss]]i Vastseliiina, [[Orava mõis|Orava]] jt selle külge kuuluvatest mõisatest ning [[Raadi mõis|Raadi]] ja selle külge kuuluvatest mõisatest<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17775 Vastseliina mõis (Vastseliina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> Raadi [[majoraatmõis]]aga. Mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] oli [[Reinhold Karl von Liphart]].<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/> Enamik mõisa hoonetest hävis [[25. aprill]]il [[1925]]. aastal tulekahjus.<ref>Kümned miljonid tuleroaks., Päewaleht, nr. 112, 28 aprill 1925, [https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1925/04/28/23 lk. 5]</ref> ==Vaata ka== *[[Vastseliina mõisa kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA fondiloend|3197|Vastseliina mõis - 3748}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17775 Vastseliina mõis (Vastseliina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Vastseliina kihelkond}} {{Coordinate|NS=57.727222|EW=27.358056|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Võrumaa mõisad]] [[Kategooria:Vastseliina kihelkond]] [[Kategooria:Oettingenide mõisad]] [[Kategooria:Liivimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Liphartide mõisad]] 0swj901awmajmkbbac8nu2kozrb4wur 0 421494 7174234 7008872 2026-06-16T18:24:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174234 wikitext text/x-wiki '''Detsember 2015''', kroonika [[2015]]. aasta detsember algab [[teisipäev]]al ja lõpeb 31 ööpäeva hiljem [[neljapäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|detsember}} ==[[1. detsember]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõime nõukogu istung, kus Eestit esindas haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]].<ref name="VV49" /> * Belgias Brüsselis algas [[NATO]] liikmesriikide välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]]. Kohtumise keskne teema oli 2016. aasta NATO tippkohtumise ettevalmistamine.<ref name="VM49" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] juudi asundustes üritasid palestiinlased kahel korral rünnata nugadega juute. Mõlemal juhul õnnestus ründaja enne maha lasta, kui neil õnnestus kedagi vigastada.<ref name="JHFz1" /> * [[Poola]] president [[Andrzej Duda]] esitas riigi parlamendile seaduseelnõu varasema pensionireformi peatamiseks. Eelnõuga säilitataks kavandatud 67. eluaasta asemel meeste pensionile mineku vanusena 65., naiste puhul 60. eluaasta. Samuti esitas president parlamendile eelnõu maksuvaba miinimumi tõstmiseks.<ref name="jD0Fp" /> * [[Saksamaa]] valitsus kiitis ametlikult heaks plaani liituda [[Prantsusmaa]] sõjaliste operatsioonidega äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu.<ref name="AkjD4" /> * [[Türgi]] suurimas linnas [[İstanbul]]is plahvatas [[Bayrampaşa]] metroojaama lähistel metrooviaduktil plahvatas kohaliku aja järgi kell 17.15 torupomm. Plahvatuses sai vigastada 5 inimest, ühtlasi peatati selle tõttu linna metrooliiklus.<ref name="fUaxM" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s algas [[Detsember 2015#22. detsember|22. detsembrini]] kestev Eesti dokumentaalfilmide festival DocuFest.<ref name="VV49" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Suurbritannia]]s [[London]]is, kus ta esines muuhulgas ka kõnega [[Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut|rahvusvahelises strateegiliste uuringute instituudis]].<ref name="I9hMn" /> * [[Eesti]] keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] oli visiidil [[Soome]]s, kus osales [[Helsingi]]s toimuval [[Soome lahe aasta]] lõpukonverentsil.<ref name="VV49" /> * Eesti välisministeeriumi kantslerina alustas tööd [[Rainer Saks]].<ref name="VM49" /> * Eestis oli ametlikul visiidil [[Moldova]] terviseminister [[Ruxanda Glavan]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Jevgeni Ossinovski]]ga.<ref name="VV49" /> * Eestis alustas uus bussiettevõte [[SuperBus]] piletimüüki oma [[Detsember 2015#14. detsember|14. detsembril]] tööd alustavale kolmele bussiliinile.<ref name="0xxNt" /> * Eestis tähistati [[Tartu Ülikool]]i kui rahvusülikooli 96. aastapäeva. Aastapäevaaktusel kuulutati välja [[Rahvusmõtte auhind|Rahvusmõtte auhinna]] laureaat, kelleks sai kirjanik [[Arvo Valton]].<ref name="yLshb" /> * [[Eesti Õdede Liit|Eesti Õdede Liidu]] kongressil valiti organisatsiooni uueks presidendiks [[Tiina Teder]].<ref name="TK7Zs" /> ==[[2. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[San Bernardino]]s ründasid Syed Rizwan Farook ja tema elukaaslane Tashfeen Malik tulirelvadega Farooki töökaaslasi, kes pidasid kohalikus konverentsikeskuses jõulupidu. Tulistamises hukkus 14 ja sai haavata 17 inimest. Sündmuskohalt põgenenud ründajad hukkusid hiljem samal päeval tulevahetuses politseiga.<ref name="npIvf" /> [[Detsember 2015#5. detsember|5. detsembril]] võttis vastutuse rünnaku eest äärmuslik islamiliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="CTbIe" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is kiitsid [[NATO]] välisministrid heaks liitumiskutse esitamise [[Montenegro]]le.<ref name="KfOJw" /> * [[Brasiilia]] parlamendi alamkojas algatati menetlus president [[Dilma Rousseff]]i umbusaldamiseks.<ref name="lQ1BD" /> * [[Euroopa rändekriis]]: ** [[Kreeka]]-[[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] piiril puhkesid taas kokkupõrked peamiselt [[Pakistan]]ist pärit migrantide ja Makedoonia politsei vahel. Politsei oli sunnitud kasutama piiri loata ületada püüdnud migrantide vastu pisargaasi.<ref name="7fgxs" /> ** [[Slovakkia]] esitas [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtule]] kaebuse [[Euroopa Komisjon]]i kehtestatud kohustuslike pagulaskvootide vastu, mille kohaselt peaks Slovakkia vastu võtma 802 pagulast.<ref name="0orL2" /> * [[Hispaania]] konstitutsioonikohus kuulutas põhiseadusega vastuolus olevaks [[Kataloonia]] parlamendi otsuse, mille kohaselt sooviti 18 kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest välja kuulutada iseseisev Kataloonia vabariik.<ref name="pqVrm" /> * [[Liibanon]]i parlamendis ebaõnnestus kvoorumi puudumise tõttu järjekordne katse riigile [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidenti valida]]. Presidendivalimiste järgmine voor määrati [[Detsember 2015#16. detsember|16. detsembriks]].<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]] parlament kiitis häältega 397:223 heaks Briti õhuvägede osalemise äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastastes sõjalistes operatsioonides.<ref name="gAqiN" /> * [[Transnistria]]s vabastati ametist peaminister [[Tatjana Turanskaja]]. Peaministri kohuseid asus täitma [[Maia Parnas]].<ref name="rulers" /> * [[Türgi]] kaguosas toimunud rünnakutes ja tulevahetustes hukkus kokku 7 Türgi sõdurit ja 3 [[Kurdistani Töölispartei]] võitlejat. Lisaks sai kokkupõrgetes vigastada 10 inimest.<ref name="NapQE" /> * [[Eesti]]s teatas nädalalehe [[Eesti Ekspress]]i peatoimetaja [[Allar Tankler]], et lahkub perekondlikel põhjustel jaanuaris 2016 ajalehe peatoimetaja ametist.<ref name="DkqSQ" /> * [[Eesti Kunstimuuseum]]i [[Kadrioru loss]]is kuulutati välja ja anti üle [[Aadu Luukase missioonipreemia]], mille pälvis dirigent ja [[Estonia Selts]]i juhataja [[Arne Mikk]].<ref name="zgIGK" /> * [[Eesti Teaduste Akadeemia]] autasustas [[Baeri medal]]iga akadeemik [[Richard Villems]]it.<ref name="yYFEl" /> * [[Sihtasutus Kultuurileht|Sihtasutuse Kultuurileht]] nõukogu valis oma uueks esimeheks [[Mart Meri]].<ref name="GKE0g" /> ==[[3. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] külastas [[Küpros]]e pealinna [[Nikosia]]t, kus ta kohtus nii Küprose Vabariigi presidendi [[Níkos Anastasiádis]]ega kui ka [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigi]] presidendi [[Mustafa Akıncı]]ga.<ref name="f4DoK" /> * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kiitis häältega 52:47 heaks seaduseelnõu, millega lõpetatakse president [[Barack Obama]] tervishoiureformi (nn [[Obamacare]]'i) rahastamine. Eelnõu vastuvõtmine oli siiski vaid sümboolne samm, sest president on lubanud selle vetostada.<ref name="ug9Gt" /> * [[Aserbaidžaan]]i pealinnas [[Bakuu]]s toimunud pressikonverentsil teatas [[Türgi]] peaminister [[Ahmet Davutoğlu]], et jõudis Aserbaidžaani presidendi [[İlham Əliyev]]iga kokkuleppele [[Transanatoolia gaasijuhe|Transanatoolia gaasijuhtme]] ennetähtaegses valmis ehitamises ja käiku andmises. Algsete plaanide kohaselt pidi gaasijuhe valmima 2018. aastal.<ref name="6hCLk" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, kus Eestit esindas justiitsminister [[Urmas Reinsalu]].<ref name="VV49" /> * Belgias Brüsselis algas [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i liikmesriikide välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]]. Peamise teemana arutati kohtumisel [[Sõda Donbassis|Ukraina relvakonfliktiga]] seotud küsimusi.<ref name="VM49" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Kreeka]]-[[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] piiril jätkusid teist päeva kokkupõrked migrantide ning Kreeka ja Makedoonia politseijõudude vahel. Rahutuste ajal hukkus üks 22-aastane [[Maroko]]st pärit mees, kes sai raudteele sattununa surmava elektrilöögi. Kreeka pöördus samal päeval ühtlasi kriisiabi saamiseks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] poole.<ref name="xExlR" /> * [[Läti]] [[Seim (Läti)|Seim]] kiitis heaks rahvuslikule lennufirmale [[airBaltic]] 80 miljoni euro suuruse laenu andmise riigieelarvest.<ref name="jdqpM" /> * [[Seišellid]]el algasid kolm päeva kestnud [[2015. aasta Seišellide presidendivalimised|presidendivalimised]]. Kuna esimeses voorus võitjat ei selgunud, korraldatakse [[Detsember 2015#16. detsember|16. detsembril]] valimiste teine voor, kus osalevad 47,76% häältest kogunud [[James Michel]] ja 33,93% häältest kogunud [[Wavel Ramkalawan]].<ref name="lrVXb" /> * [[Serbia]]s [[Belgrad]]is kohtusid [[Türgi]] välisminister [[Mevlüt Çavuşoğlu]] ja [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]]. Tegemist oli kahe riigi valitsuse esindajate esimese kohtumisega pärast Venemaa sõjalennuki allatulistamist Türgi kohal [[November 2015#24. november|24. novembril]], kuid mingi pingeleevenduseni kahe riigi suhetes ei jõutud.<ref name="eRo4k" /> * [[Suurbritannia]] õhuväed alustasid [[Süüria]]s rünnakuid äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] positsioonidele.<ref name="Dtz4R" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] pidas parlamendi mõlema koja ees oma traditsioonilise aastakõne, milles rõhutas vajadust luua [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i egiidi all rahvusvaheline terrorismivastane rinne, süüdistas Türgi võime terrorismi toetamises ja lubas Türgile kehtestada täiendavaid sanktsioone.<ref name="4NQ16" /> * [[Taavi Rõivase teine valitsus|Eesti valitsus]] kiitis heaks politseimissiooni jätkamise [[Sloveenia]]s kuni 2015. aasta lõpuni. Missiooni koosseisu jäeti aasta lõpuni 15 politseiametnikku, selle jaoks eraldati valitsuse reservfondist 67 248 eurot.<ref name="VW6e9" /> * Eesti valitsus kiitis heaks rahandusminister [[Sven Sester]]i ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks rahandusministeeriumi kantsleriks ka seni seda ametit pidanud [[Veiko Tali]].<ref name="2ayT8" /> * [[Tallinn]]a [[Mustpeade maja]]s toimus Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse aasta foorum, millel osalesid ka kaitseminister [[Hannes Hanso]] ja siseminister [[Hanno Pevkur]].<ref name="VV49" /> * [[Narva]] linnavolikogu valis häältega 17:12 uueks linnapeaks senise linnavolikogu esimehe ja ka enne linnapeana töötanud [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liikme [[Tarmo Tammiste]].<ref name="v24B3" /> * [[Tartu]]s [[Dorpati konverentsikeskus]]es algas [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] sõja -ja katastroofimeditsiinikeskuse korraldatav rahvusvaheline konverents "Sõja- ja katastroofimeditsiin", kus osalesid valdkonna eksperdid 7 riigist.<ref name="VV49" /> ==[[4. detsember]]== * [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s heideti ühte restorani [[Molotovi kokteil]]: rünnakus hukkus 16 inimest ja veel 2 inimest sai vigastada. Julgeolekuametnike andmetel pani rünnaku toime hiljuti restoranist vallandatud töötaja.<ref name="PaR9g" /> * [[Gruusia]] president [[Giorgi Margvelašvili]] allkirjastas otsuse, millega võeti riigi endiselt presidendilt [[Mihheil Saakašvili]]lt Gruusia kodakondsus. Otsuse aluseks oli Saakašvilile [[Ukraina]] kodakondsuse andmine mais 2015. Gruusia seadused ei võimalda topeltkodakondsust.<ref name="VB4Jl" /> * [[Hiina]] president [[Xi Jinping]] lubas [[Johannesburg]]is toimunud Hiina ja Aafrika riikide koostööfoorumil, et tema valitsus eraldab Aafrika riikidele arenguabiks kokku 60 miljardit USA dollarit.<ref name="rxA6k" /> * [[Saksamaa]] parlament [[Liidupäev]] kiitis häältega 445:146 heaks [[Angela Merkel]]i valitsuse otsuse liituda sõjaliste aktsioonidega äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu.<ref name="8IcAK" /> * [[Venemaa]]l [[Peterburi]]s ründasid automaatrelvadega relvastatud kurjategijad politseiautot. Rünnakus sai surma 1 politseinik, teine politseinik sai haavata. Autost rööviti suur rahasumma, kokku umbes 10 miljonit rubla.<ref name="dyMUN" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] on ringsõidul [[Valga maakond|Valga maakonnas]], mille raames külastab ta kohalikke ettevõtteid, kohtub kohalike omavalitsusjuhtidega ja annab üle maakonna parimate ettevõtete auhinnad.<ref name="VV49" /> * [[Tallinna Tehnikaülikool]]is algas Põhjamaade suurim [[robot]]ite võistlus [[Robotex]].<ref name="VV49" /> * [[Tallinn]]as [[Eesti Näitused|Eesti Näituste messikeskuses]] algas põhi- ja keskkoolilõpetajatele suunatud kahepäevane infomess [[Teeviit (mess)|Teeviit]].<ref name="VV49" /> * Tallinnas [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] anti üle Eesti arhitektuuri aastapreemiad. Auhinnatseremoonial osales ka kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="VV49" /><ref name="Q6Lnv" /> ==[[5. detsember]]== * [[Aserbaidžaan]]ile kuuluval naftapuurtornil [[Kaspia meri|Kaspia meres]] süttinud tulekahjus sai surma 30 töölist. 33 töölist õnnestus puurtornilt edukalt evakueerida.<ref name="elZj2" /><ref name="7gXIb" /> * [[Iraak|Iraagi]] välisministeerium kutsus välja [[Türgi]] suursaadiku, et protesteerida Türgi vägede saatmise vastu Põhja-Iraaki [[Mosul]]i linna lähistele. Kuna väed sisenesid Iraagi territooriumile Bagdadi keskvalitsuse loata, nimetas Iraak toimunut vaenulikuks aktsiooniks.<ref name="PUvGK" /> * [[Liibüa]]s allkirjastasid kahe omavahel konkureeriva parlamendi esindajad põhimõtete deklaratsiooni, mis peaks saama aluseks riigis kestva kodusõja lõpetamiseks.<ref name="l8g9h" /> * [[Lõuna-Korea]] pealinnas [[Seoul]]is avaldasid umbes 14 000 inimest meelt president [[Park Geun-hye]] tööturureformide vastu, aga ka kava vastu asendada erakirjastuste ajalooõpikud ühe keskse riiklikult toimetatud ja välja antud ajalooõpikuga, ning nõudsid talt ametlikku vabandust novembris toimunud põllumeeste ja ametiühinguliikmete meeleavalduse laialiajamise eest.<ref name="5YhR2" /> * [[Slovakkia]] peaminister [[Robert Fico]] alustas oma tagasivalimiskampaaniat [[2016. aasta Slovakkia parlamendivalimised|2016. aasta parlamendivalimisteks]].<ref name="cTeRU" /> * [[Suurbritannia]]s [[London]]is [[Leytonstone]]'i metroojaamas ründas noaga relvastatud mees inimesi, karjudes seejuures: "See on Süüria eest!" 1 inimene sai raskelt, 2 inimest kergelt vigastada. Politsei tegi šokirelva kasutades ründaja kahjutuks ja võttis vahi alla.<ref name="X8SvP" /> * [[Tšaad]]is ründasid neli naissoost enesetaputerroristi [[Koulfoua]] saart. Rünnakus hukkus vähemalt 15 ja sai vigastada 130 inimest. Tšaadi julgeolekuametkonnad süüdistasid rünnaku korraldamises äärmuslikku islamiliikumist [[Boko Haram]].<ref name="UlLgM" /> ==[[6. detsember]]== * [[Armeenia]]s toimus rahvahääletus põhiseaduse paranduste üle, mille eesmärk on piirata presidendi volitusi ning laiendada valitsuse ja parlamendi võimupiire.<ref name="EW1sX" /> * [[Burkina Faso]]s teatati, et septembrikuise ebaõnnestunud riigipöörde korraldajale, presidendi kaardiväe kindralile [[Gilbert Diendéré]]le on esitatud ametlik süüdistus president [[Thomas Sankara]] mõrvamises 1987. aasta riigipöörde ajal.<ref name="skflJ" /> * [[Jeemen]]is [[Aden]]i lääneosas tappis enesetaputerrorist [[Adeni kubernerkond|Adeni kubernerkonna]] kuberneri Ja‘far Muḩammad Sa‘adi. Kuberner hukkus, kui terrorist rammis lõhkeainega täidetud autoga kuberneri konvoid.<ref name="PhINB" /> * [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s toimus marss 2008. aastal politsei tapetud teismelise Aléksandros Grigorópoulose mälestuseks. Rahumeelne marss lõppes aga vägivaldsete kokkupõrgetega osa meeleavaldajate ja politsei vahel, mille käigus loopisid meeleavaldajad politseinikke süütepommide, telliskivide ja marmoritükkidega. Politsei pidas kinni vähemalt 18 inimest.<ref name="u6JET" /> * [[Prantsusmaa]]l toimus [[2015. aasta Prantsusmaa kohalikud valimised|kohalike valimiste]] esimene voor. * [[Venezuela]]s toimusid [[2015. aasta Venezuela parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel saatis edu seniste opositsioonierakondade valimisliitu [[Demokraatliku Ühtsuse Ümarlaud]], mis sai umbes 56% antud häältest ja 109 kohta 167-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli umbes 74%.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] alustas kolmepäevast visiiti [[Prantsusmaa]]l, et osaleda Pariisi kliimakohtumise üritustel.<ref name="VV50" /> ==[[7. detsember]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumiste sari. Eestit esindasid kohtumistel rahandusminister [[Sven Sester]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]].<ref name="VV50" /> * Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istung, kus Eestit esindas tervise- ja tööminister [[Jevgeni Ossinovski]].<ref name="VV50" /> * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] nimetas luureagentuuri [[Mossad]] uueks juhiks oma senise nõuniku riikliku julgeoleku küsimustes [[Yossi Cohen]]i.<ref name="JdYNv" /> * [[India]]s [[Mumbai]] peamiselt vaesema elanikkonnaga asustatud Kandivali äärelinnas asuvas laohoones puhkes tulekahju. Tuli levis laohoonest ka teistele hoonetele, tuues kaasa gassiballoonide plahvatusi ja hävitades umbes 100 hütti. Hukkus vähemalt 2 inimest, vigastatute arv on teadmata.<ref name="soQne" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] [[Hebron]]i linnas ründas palestiinlane noaga juudi meest ja haavas teda raskelt; julgeolekujõud lasid ründaja kohapeal maha. Alates 1. oktoobrist 2015 on palestiinlaste rünnakutes hukkunud 19 juuti ja 104 palestiinlast, kellest 65 on olnud vastutavad rünnakute täideviimise eest.<ref name="nmopt" /> * [[Jaapan]] kosmoseagentuuri [[JAXA]] kosmosesond [[Akatsuki]] sisenes [[Veenus]]e orbiidile. * [[Läti]] peaminister [[Laimdota Straujuma]] teatas oma tagasiastumisest.<ref name="rulers" /> * [[NATO]] peasekretär [[Jens Stoltenberg]] kinnitas [[Šveits]]i ajalehes avaldatud intervjuus, et NATO välistab maavägede kasutamise äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastastes operatsioonides.<ref name="fMzH9" /> * [[Tadžikistan]]i tabas 7,2-magnituudine maavärin, mille [[epitsenter]] asus 111 km [[Karakul]]ist edelas. Maavärina tõukeid oli tunda ka [[Pakistan]]is ja [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s.<ref name="OgtEe" /> * [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is tegi hädamaandumise [[Saksamaa]] lennufirmale [[Condor]] kuulunud reisilennuk [[Airbus A320|Airbus A321]], mis oli teel [[Berliin]]ist [[Hurghada]]sse. Lennukile oli tehtud telefoni teel pommiähvardus, pärast lennuki maandumist ja reisijate evakueerimist läbiotsimisel lennuki pardalt lõhkekeha ei leitud.<ref name="t2R5v" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s [[Tšistõje Prudõ]] piirkonna bussipeatuses toimus väike plahvatus, milles sai vigastada 3 inimest. Ilmselt oli tegemist huligaansusega; väike isetehtud lõhkekeha heideti bussipeatusse möödasõitnud auto aknast.<ref name="tDRDY" /> * [[Eesti]]t külastas [[Rootsi]] kaitseväe juhataja kindral [[Per Micael Bydén]], kes kohtus oma visiidi raames Eesti kaitseministri [[Hannes Hanso]], [[XIII Riigikogu]] riigikaitse komisjoni esimehe [[Marko Mihkelson]]i ja kaitseväe juhataja kindralleitnant [[Riho Terras]]ega.<ref name="VV50" /> * Eestis viibis ametlikul visiidil [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu]] peasekretär [[Houlin Zhao]].<ref name="VV50" /> * Eesti maaeluminister [[Urmas Kruuse]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Hiina]]s, kus tal olid kohtumised Hiina põllumajandusametnikega.<ref name="VV50" /> * Eestis teatas ajakirjandus president [[Toomas Hendrik Ilves]]e kihlumisest [[Ieva Kupce]]ga. Kihlus leidis aset novembri keskpaigas.<ref name="JzSw7" /> ==[[8. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda]] kiitis heaks täiendavate piirangute kehtestamise nende 38 riigi kodanikele, kes saavad Ameerika Ühendriike külastada viisavabalt. Edaspidi peavad nende riikide kodanikud, kes on viimase viie aasta jooksul külastanud [[Iraan]]i, [[Iraak]]i, [[Sudaan]]i või [[Süüria]]t, taotlema Ameerika Ühendriikidesse sisenemiseks viisat.<ref name="Dl8GM" /> * Ameerika Ühendriikides vannutati [[Kentucky]] osariigi kubernerina ametisse [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] [[Matt Bevin]].<ref name="rulers" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Austria]] alustas piirile [[Sloveenia]]ga 3,7 km pikkuse traataia rajamist migrantidevoo paremaks kontrollimiseks.<ref name="Jdz58" /> * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] vabastas ülemkohus kautsjoni vastu algselt oma tüdruksõbra [[Reeva Steenkamp]]i tahtmatus tapmises, hiljem aga tema mõrvas süüdi mõistetud sportlase [[Oscar Pistorius]]e. Pistorius jääb kuni karistuse määramiseni aprillis 2016 elektroonilise järelevalve alla.<ref name="yDtM2" /> * [[Pakistan]]i pealinnas [[Islamabad]]is algas kahepäevane Kesk-Aasia riikide konverents "Aasia süda" eesmärgiga toetada [[Afganistan]]i rahuprotsessi. Konverentsi teisel päeval osaleb ka Afganistani president [[Ashraf Ghanī]].<ref name="Nhjkt" /> * [[Türgi]] välisministeerium teatas, et Türgi on vastavalt [[Iraak|Iraagi]] võimude soovile peatanud vägede paigutamise Iraagi põhjaossa, kuid keeldus sinna juba saadetud vägede väljaviimisest. Väidetavalt osalevad Türgi väed seal äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastases võitluses.<ref name="rMV9f" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suursaadiku [[James Desmond Melville]]'i ning [[Bosnia ja Hertsegoviina]] suursaadiku [[Vesna Ćužić]]i volikirjad.<ref name="GfoIV" /> * [[Eesti]]s tehti teatavaks esimese [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind|Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna]] laureaat, kelleks sai [[Johanna Ross]] arvustuse eest [[Andrus Kasemaa]] romaanile "Minu viimane raamat".<ref name="KiMfZ" /> * Eestis avaldati kirjanike nimed, kes peaksid hakkama aastatel 2016–2018 saama 1005 euro suurust kirjaniku kuupalka. Seitsmeliikmeline eksperdikomisjon valis [[kirjanikupalk|kirjanikupalga]] saajateks [[Maarja Kangro]], [[Indrek Koff]]i, [[Mihkel Mutt|Mihkel Muti]], [[Jürgen Rooste]] ja [[Tõnu Õnnepalu]].<ref name="G6JRO" /> ==[[9. detsember]]== * [[Afganistan]]is [[Kandahār]]is ründasid öösel islamiliikumise [[Ţālebān]] võitlejad linna lennujaama. Ligi ööpäeva kestnud tulevahetuses hukkus 37 ja sai vigastada veel 34 inimest.<ref name="A3HQB" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ajakiri [[Time]] nimetas [[Time'i aasta inimene|oma aasta inimeseks]] [[Saksamaa]] liidukantsleri [[Angela Merkel]]i. Merkel on esimene selle tiitli saanud naine alates 1986. aastast, mil Time'i aasta inimeseks sai [[Filipiinid]]e uus president [[Corazon Aquino]].<ref name="2Ghi8" /><ref name="J9G1z" /> * [[Brasiilia]] ülemkohus peatas riigi presidendi [[Dilma Rousseff]]i vastu parlamendis algatatud umbusaldusprotsessi. Kohus peab enne protsessi jätkumist andma hinnangu, kas umbusalduse läbiviimiseks loodud parlamendikomisjoni moodustamine oli seaduslik.<ref name="6DjKt" /> * [[Euroopa rändekriis]]: Saksamaa valitsus otsustas riiki saabuvate immigrantide jaoks luua spetsiaalse identiteedikaardi, mida hakatakse väljastama veebruaris 2016 ja mis peaks tagama parema kontrolli riiki saabuvate inimeste üle.<ref name="ULSeK" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] [[Hebron]]i linnas ründas palestiinlane noaga 2 juuti ja haavas neid; julgeolekujõud lasid ründaja sündmuskohal maha.<ref name="SQ6U7" /> * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] arenguministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, millel Eestit esindas välisministeeriumi asekantsler [[Väino Reinart]].<ref name="VV50" /> * [[Poola]] konstitutsioonikohus kuulutas põhiseadusega vastuolus olevaks mitmed novembris 2015 esitatud seaduseparanduse sätted, mis oleksid võimaldanud erakonna [[Õigus ja Õiglus]] valitsusel ametisse nimetada konstitutsioonikohtu uue presidendi.<ref name="xKBDC" /> * [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincentil ja Grenadiinidel]] toimusid [[2015. aasta Saint Vincenti ja Grenadiinide parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis valitsev [[Ühinenud Tööpartei]], mis sai 15-kohalises parlamendis 8 kohta. Ülejäänud 7 kohta sai opositsiooniline [[Uus Demokraatlik Partei]].<ref name="rulers" /> * [[Šveits]]i [[Liidukogu (Šveits)|Liidukogu]] valis 196 poolthäälega 2016. aastaks [[Šveitsi liidupresident|liidupresidendiks]] erakonna [[FDP.Liberaalid]] liikme [[Johann Schneider-Ammann]]i.<ref name="rulers" /> * [[Tadžikistan]]i parlamendi alamkoda kuulutas president [[Emomali Rahmon]]i "rahva juhiks" ja andis talle koos sellega eluaegse juriidilise puutumatuse.<ref name="rV5fC" /> * [[Türgi]] peaminister [[Ahmet Davutoğlu]] süüdistas [[Venemaa]]d [[Süüria]] põhjaosas etnilise puhastuse läbiviimises. Türgi valitsusjuhi väitel püüab Venemaa piirkonnast välja ajada kohalikud [[Süüria türkmeenid|türkmeenid]] ja [[sunniidid|sunni muslimid]], et kaitsta oma sõjalisi huve.<ref name="9RO42" /> * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile [[Ungari]] välisminister [[Péter Szijjártó]], kes kohtub oma visiidi raames Eesti peaministri [[Taavi Rõivas]]e ja välisministri [[Marina Kaljurand|Marina Kaljurannaga]].<ref name="VV50" /> * Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]] avas [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] uuendatud [[Kikepera harjutusväli|Kikepera harjutusvälja]].<ref name="VV50" /> * Eesti siseminister [[Hanno Pevkur]] oli ringsõidul [[Valga maakond|Valga maakonnas]].<ref name="VV50" /> * Eesti tervise- ja tööminister [[Jevgeni Ossinovski]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Saksamaa]] pealinnas [[Berliin]]is.<ref name="VV50" /> * [[XIII Riigikogu]] võttis häältega 58:40 vastu Eesti 2016. aasta riigieelarve, mille maht on 8,9 miljardit eurot. Võrreldes 2015. aasta eelarvega kasvas uue eelarve maht 4,2%.<ref name="Z2q9Y" /> * [[Rakvere]]s pandi nurgakivi kohalikule kinomajale. Nurgakivi panemise tseremoonial osales ka Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="VV50" /> ==[[10. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California|California osariigi]]s [[Kerni maakond|Kerni maakonnas]] kukkus alla haiglasse teel olnud helikopter [[Bell 407]]. Kõik pardal olnud 4 inimest – piloot, meditsiiniõde, parameedik ja patsient – hukkusid.<ref name="ZoHmv" /> * [[Argentina]] presidendi [[Cristina Fernández de Kirchner]]i volitused lõppesid vastavalt föderaalkohtu otsusele keskööl. Kuna uus president [[Mauricio Macri]] vannutati ametisse alles kell 12 päeval, täitis 12 tundi presidendi kohuseid senati esimees [[Federico Pinedo]].<ref name="rulers" /> * [[Austraalia]] politsei vahistas varahommikuse reidi käigus 5 noormeest, keda kõiki kahtlustati terroriaktide ettevalmistamises. Neist noorim oli 15-aastane, teised varastes 20. eluaastates. Kahele neist esitati samal päeval ka süüdistus vandenõus valitsusasutuste ründamiseks.<ref name="OKs4p" /> * [[Bangladesh]]i võimud tühistasid kolm nädalat sotsiaalvõrgustikule [[Facebook]] kehtinud blokeeringu.<ref name="Wpisa" /> * [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s teatas [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigi]] valitsus, et lõpetab koostöö liitriigi kohtute, prokuratuuri ja politseiga. Valitsuse otsus oli vastuseks Bosnia ja Hertsegoviina politsei reidile Serblaste Vabariigi territooriumile 1990. aastatel kodusõja ajal toime pandud sõjakuritegude uurimiseks. Jõustumiseks vajab valitsuse otsus ka Serblaste Vabariigi parlamendi heakskiitu.<ref name="OVfYc" /> * [[Panama]] valimiskohus võttis endiselt presidendilt [[Ricardo Martinelli]]lt juriidilise puutumatuse. Supermarketite keti omanikku, miljonär Martinellit süüdistatakse ametisoleku ajal siseinformatsiooni kasutamises äritehingute tegemisel.<ref name="KJjsz" /> * [[Põhja-Korea]] liider [[Kim Chŏng-un]] andis oma sõnavõtus mõista, et tema riik on valmistanud [[vesinikupomm]]i. Ameerika Ühendriikide esindajad pidasid Kim Chŏng-uni väiteid ebausutavaks.<ref name="hBfXI" /> * [[Rootsi]] pealinnas [[Stockholm]]is ja [[Norra]] pealinnas [[Oslo]]s toimus paralleelselt [[Nobeli auhind]]ade üleandmistseremoonia.<ref name="d4w7h" /> * [[Eesti]]s ei suutnud [[Tallinna Linnavolikogu]] vastu võtta 2016. aasta linnaeelarvet, sest [[Eesti Keskerakond]]a kuuluva saadiku [[Meelis Pai]] puudumise tõttu saalist kukkus läbi eelarve tulupoolel märkimisväärset rolli etendav eelnõu parkimistasude ulatuslikuks tõstmiseks alates jaanuarist 2016.<ref name="WVJKv" /> ==[[11. detsember]]== * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is alustasid islamiliikumise [[Ţālebān]] võitlejad kell 18 ajal rünnakut [[Hispaania]] saatkonna juurde kuuluvale külalistemajale. Tulevahetus islamistide ja Afganistani julgeolekujõudude vahel kestis järgmise päeva varahommikuni. Hukkus 2 Hispaania julgeolekuametnikku ja 4 Afganistani politseinikku, teisel poolel 3 ründajat. Mitmed tsiviilisikud, nende seas ka saatkonna töötajad, said vigastada.<ref name="t0oCs" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatasid keemiatööstuse gigandid [[Dow Chemical Company]] ja [[DuPont]], et on jõudnud kokkuleppele kahe ettevõtte ühinemises. Tehingu koguväärtuseks on hinnanguliselt 130 miljardit [[USA dollar]]it.<ref name="ppJEP" /> * [[Burundi]] pealinnas [[Bujumbura]]s ründasid relvastatud isikud mitmeid sõjaväeobjekte.<ref name="KxstQ" /> Hiljem teatati, et kokkupõrgetes hukkus ligi 90 inimest. 79 hukkunut olid ründajad, veel 45 rünnakutes osalenud inimest peeti kinni.<ref name="LrjyC" /> * [[Gambia]] president [[Yahya Jammeh]] kuulutas oma riigi ametlikult islamiriigiks. Senise Gambia Vabariigi uueks ametlikuks nimeks sai Gambia Islamivabariik.<ref name="pREqH" /> * [[Jaapan]]i peaminister [[Shinzō Abe]] alustas ametlikku visiiti [[India]]s. Visiidi üks eesmärke oli tõhustada kahe riigi kaitsealast koostööd.<ref name="NQYru" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] [[Hebron]]i äärelinnas rammis palestiinlane sõiduautoga piiripunktis [[Iisrael]]i sõdureid; ründaja lasti sündmuskohal maha. Keegi rünnakus raskelt vigastada ei saanud.<ref name="nl2O2" /> * [[Türgi]] prokuratuur väljastas korralduse Ameerika Ühendriikides elava islamivaimuliku [[Fethullah Gülen]]i ja 66 temaga seotud inimese vahistamiseks, keda süüdistatakse valitsusvastases tegevuses osalemises. 67 vahistamiskäsu alla kuuluvast isikust elavad 43 alaliselt välismaal.<ref name="dLxqW" /> * [[Ukraina]] [[Ukraina Ülemraada|Ülemraadas]] ründas parlamendiliige [[Oleg Barna]] Ülemraadas peetud kõne ajal peaminister [[Arseni Jatsenjuk]]ki, tõstes ta kõnepuldist lihtsalt maha. Selle peale puhkes saalis kaklus Jatsenjuki [[Rahvarinne (Ukraina)|Rahvarinde]] ja [[Petro Porošenko Blokk "Solidaarsus"|Petro Porošenko Bloki Solidaarsus]] saadikute vahel.<ref name="wXNur" /> * [[Eesti]] välisminister [[Marina Kaljurand]] oli visiidil [[Suurbritannia]]s, mille raames avas ta [[London]]is [[Briti-Eesti Kaubanduskoda|Briti-Eesti Kaubanduskoja]] Londoni esinduse.<ref name="VV50" /> * [[Eesti Rahvusringhääling]] andis [[Tallinn]]as [[Mustpeade maja]]s heliloojale [[Tõnu Kõrvits]]ale üle [[Aasta muusik]]u tiitli.<ref name="wUis3" /> * [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s toimus iga-aastane kirjandusfoorum [[Paabeli raamatukogu]].<ref name="W12P9" /> * [[Riigikohus]] jättis jõusse ettevõtjale [[Neinar Seli]]le madalamas kohtuastmes langetatud süüdimõistva otsuse, mille kohaselt rikkus ta [[Tallinna Sadam]]a nõukogu esimehena [[Eesti Olümpiakomitee]]le (mille president ta samaaegselt oli) toetuse eraldamisel korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut.<ref name="DoTEL" /> Samal päeval teatas Seli, et astus välja [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnast]]. Peaminister [[Taavi Rõivas]] leidis Riigikohtu otsust kommenteerides, et Seli peaks tagasi astuma ka Eesti Olümpiakomitee presidendi ametikohalt.<ref name="c5n9T" /> ==[[12. detsember]]== * [[Iraak|Iraagis]] [[Bagdad]]is ja [[Basra]]s avaldasid tuhanded inimesed meelt 150 [[Türgi]] sõduri paigutamise vastu riigi põhjaossa. Juba varem tingis Türgi sõdurite viibimine Iraagi territooriumil diplomaatilise konflikti kahe riigi valitsuste vahel.<ref name="JNgCa" /> * [[Lõuna-Korea]] ja [[Põhja-Korea]] kõrgetasemelised läbirääkimised lõppesid ühisdeklaratsiooni vastuvõtmiseta ja järgmisi kohtumisi pooled omavahel kokku ei leppinud.<ref name="xLGr8" /> * [[Poola]] pealinnas [[Varssavi]]s avaldas ligi 50 000 inimest meelt peaminister [[Beata Szydło]] valitsuse vastu, kritiseerides valitsuse kava vahetada välja mitmed konstitutsioonikohtu kohtunikud. Meeleavaldajate hinnangul ohustab Poola valitsuse tegevus demokraatiat riigis.<ref name="sbEXO" /> * [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is toimunud [[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]]i [[Pariisi kliimakonverents|konverentsil]] allkirjastasid seal osalenud 195 riigi esindajad Prantsusmaa välisministri [[Laurent Fabius|Laurent Fabiuse]] esitatud kliimakokkuleppe kavandi.<ref name="Ca1qq" /> * [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is kuulutas [[Euroopa Filmiakadeemia]] välja 2015. aasta [[Euroopa filmiauhind|Euroopa filmiauhinnad]]: parimaks filmiks tunnistati [[Paolo Sorrentino]] lavastatud "[[Noorus (film)|Noorus]]", parimaks lavastajaks Paolo Sorrentino, parimaks meespeaosatäitjaks [[Michael Caine]] ja parimaks naispeaosatäitjaks [[Charlotte Rampling]].<ref name="jNqf7" /> * [[Saudi Araabia]]s toimusid kohalikud valimised, kus esimest korda riigi ajaloos said valida ja kandideerida ka naised.<ref name="zU4d0" /> Kokku osutus valituks 17 naist.<ref name="Afn8q" /> * [[Soome]]s [[Espoo]] linnas toimus raske liiklusõnnetus, kus põrkas kokku kaks bussi. Bussides oli kokku 51 inimest, neist 11 said õnnetuses vigastada.<ref name="xFkTF" /> * [[Süüria]]s [[Homs]]i linnas haigla lähistel, valitsuse kontrolli all olevas piirkonnas toimus kaks plahvatust, milles hukkus kokku 16 inimest ja sai vigastada veel kümneid inimesi. Vastutuse rünnakute eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="cKOSI" /> * [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is [[Alfjorovka]]s puhkes psühhoneuroloogiahaiglas hilisõhtul tulekahju, kus hukkus vähemalt 22 inimest ja 23 inimest said haiglaravi vajavaid vigastusi.<ref name="yXRTz" /> * [[Eesti]] kaitseväe juhataja [[Riho Terras]] avas [[Tallinn]]a vanalinnas [[Šoti klubi]] hoovis [[Suurbritannia]] admirali [[Edwin Alexander-Sinclair]]i büsti. Admiral Alexander-Sinclairi juhitud sõjalaevastiku eskaader toetas eestlasi [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] aastatel 1918–1919.<ref name="CrtPh" /> ==[[13. detsember]]== * [[Brasiilia]] linnades avaldasid kümned tuhanded inimesed meelt, nõudes president [[Dilma Rousseff]]i ametist tagandamist. Presidenti süüdistatakse korruptsiooni sallimises ja suutmatuses elavdada majanduskasvu, kuid võrreldes varasemate sarnaste meeleavaldustega olid seekordsed väljaastumised märksa väiksema osavõtjate arvuga.<ref name="GXtnt" /> * [[Egeuse meri|Egeuse meril]] tulistas [[Venemaa]] sõjalaev [[Smetlivõi]] hoiatuslaske [[Türgi]] kalatraaleri suunas, mis oli sõjalaevaga kokkupõrkekursil ja muutis oma suunda alles pärast hoiatuslaskude tegemist umbes 500 meetrit enne kokkupõrget. Venemaa käsitles vahejuhtumit Türgi provokatsioonina ja kutsus sellega seoses välja Türgi sõjaväeatašee.<ref name="nUftu" /> * [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] toimus rahvahääletus uue põhiseaduse üle.<ref name="JWVt4" /> * [[Pakistan]]i loodeosas, peamiselt [[šiiidid|šiiidi]] elanikkonnaga [[Parachinar]]i linnas toimunud plahvatuses hukkus 24 ja sai vigastada 70 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis [[sunniidid|sunniitlik]] äärmusorganisatsioon [[Lashkar-e-Jhangvi]].<ref name="dcYV3" /> * [[Poola]] pealinnas [[Varssavi]]s toimus taas meeleavaldus, kus erinevalt eelmise päeva meeleavaldusest avaldati toetust peaminister [[Beata Szydło]] valitsusele. Ka sellel demonstratsioonil osales kümneid tuhandeid inimesi.<ref name="jcQGS" /> * [[Prantsusmaa]]l toimus [[2015. aasta Prantsusmaa kohalikud valimised|kohalike valimiste]] teine voor. 13 piirkonnast 7 piirkonnas võitis valimised parempoolne erakond [[Vabariiklased (Prantsusmaa)|Vabariiklased]], 5 piirkonnas vasakpoolne [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistlik Partei]]. Esimeses voorus edukalt esinenud populistlik immigratsioonivastane erakond [[Rahvusrinne]] ei suutnud saavutada võimu üheski piirkonnas.<ref name="0wjCR" /> * [[Saksamaa]]l [[Leipzig]]is toimus paremäärmuslaste meeleavaldus ja sellele vastukaaluks korraldatud vasakäärmuslaste meeleavaldus. Erinevalt esimesest kujunes teine vägivaldseks ja viis kokkupõrgeteni politseiga, mille käigus sai vigastada 69 politseinikku ja kahjustati 50 politseiautot. Politsei oli sunnitud kasutama vägivallatsejate vastu pisargaasi ja veekahureid, 23 inimest peeti kinni.<ref name="8n7cw" /> * [[Eesti]]s [[Jõgeva]]l kuulutasid [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] peapiiskop [[Urmas Viilma]] ja [[XIII Riigikogu]] esimees [[Eiki Nestor]] välja üleriigilise jõulurahu.<ref name="CQdRF" /> * Eesti ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]] alustas [[Detsember 2015#18. detsember|18. detsembrini]] kestvat visiiti [[Keenia]]s, et osaleda koos teda saatva ametkondadeülese delegatsiooniga [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i ministrite konverentsil.<ref name="VV51" /> * [[Tallinn]]as anti [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i peadirigendile [[Mikk Üleoja]]le üle [[Gustav Ernesaksa Fond|Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendium]] suuruses 2015 eurot.<ref name="WtwYn" /> ==[[14. detsember]]== * [[Argentina]] põhjaosas [[Salta provints]]is kihutas rehvi purunemise tõttu sillalt alla kuiva jõesängi piirivalvureid vedanud autobuss. Õnnetuses hukkus 43 ja sai vigastada 8 inimest.<ref name="Fa6IV" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusnõukogu kahepäevane istung, kus kinnitati liikmesriikidele 2016. aastaks eraldatavad kalapüügikvoodid. Eesti ministri tasandil kohtumisel esindatud ei olnud.<ref name="VV51" /> * Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istung, kus osales ka Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]]. Kohtumise kesksed teemad olid Euroopa Liidu idapartnerlus, olukord [[Liibüa]]s ja [[Iraak|Iraagis]] ning terrorismivastane võitlus. Lisaks kohtus minister Kaljurand ka oma [[Türgi]] kolleegi [[Mevlüt Çavuşoğlu]]ga.<ref name="VV51" /> * [[Burundi]] pealinnas [[Bujumbura]]s algas kohtuprotsess 28 inimese üle, kes üritasid 2015. aasta mais korraldada riigipööret president [[Pierre Nkurunziza]] kukutamiseks.<ref name="pJNLB" /> * [[Colombia]] valitsuse ja vasakpoolse relvarühmituse [[FARC]] esindajad jõudsid rahuläbirääkimistel kokkuleppele kodusõja ohvritele reparatsioonide maksmise tingimustes ja korras.<ref name="dJ97K" /> * [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as rammis 21-aastane palestiinlane sõiduautoga bussipeatuses juutidest jalakäijaid, vigastades 11 inimest. Läheduses viibinud turvamees ja relvastatud tsiviilisik lasid ründaja kohapeal maha.<ref name="qXbP6" /> * [[Kanada]]s astus [[Newfoundland ja Labrador|Newfoundlandi ja Labradori]] peaministrina ametisse [[Dwight Ball]].<ref name="rulers" /> * [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] [[Kaga-Bandoro]] linnas kuulutas mässuliste juht [[Noureddine Adam]] välja autonoomse [[Logone Vabariik|Logone Vabariigi]], teatades ühtlasi, et ta ei tunnista [[2015. aasta Kesk-Aafrika Vabariigi parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] tulemusi ja seab kaugemaks sihiks täieliku iseseisvuse saavutamise.<ref name="aYxP9" /> * [[Leedu]]s [[Vilnius]]es algas [[Baltimaad]]e kaitseministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]].<ref name="VV51" /> * [[Türgi]] alustas oma sõdurite väljaviimist [[Iraak|Iraagi]] põhjaosas [[Mosul]]i lähedal asuvast sõjaväebaasist. Iraagi võimud olid seda korduvalt nõudnud ja esitanud Türgi peale kaebuse ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]ile.<ref name="eKni6" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] osales [[Leedu]] pealinnas [[Vilnius]]es toimunud [[Balti Ministrite Nõukogu]] kohtumisel.<ref name="VV51" /> Kohtumisel arutati Baltimaade julgeoleku ja transpordiühendustega seotud küsimusi. Samuti osalesid kolme Balti riigi peaministrid [[Rootsi]]–Leedu elektritrassi [[NordBalt]] ja [[Poola]]–Leedu elektritrassi [[LitPol]] avamisel.<ref name="qNksN" /> * Eestis kuulutas [[Liberalismi Akadeemia]] [[Aasta Liberaal|Aasta liberaaliks 2015]] õppejõu ja endise poliitiku [[Siim Kallas]]e.<ref name="GTtAc" /> ==[[15. detsember]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Nevada]]s [[Las Vegas]]es toimus [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaatide viies avalik valimisdebatt, mille korraldas ja kandis üle telekanal [[CNN]]. Debatile oli kutsutud 9 kandidaati.<ref name="HWPSO" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] kohtus [[Venemaa]]l [[Moskva]]s Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i ja välisministri [[Sergei Lavrov]]iga, et arutada [[Süüria]] rahuprotsessiga seotud küsimusi. Kui muus osas hindasid osapooled kohtumist tulemuslikuks, siis Süüria presidendi [[Bashār al-Asad]]i tulevase rolli osas kokkulepet ei saavutatud.<ref name="p0W7e" /> * [[Brasiilia]] politsei korraldas läbiotsimise korruptsioonis kahtlustatava parlamendi alamkoja esimehe [[Eduardo Cunha]] ja turismiministri [[Henrique Eduardo Alves]]i ja veel mõne poliitiku kodudes.<ref name="ImsgH" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Euroopa Komisjon]] avalikustas meetmete paketi Euroopa Liidu välispiiride ja [[Schengeni viisaruum]]i efektiivsemaks kaitsmiseks. Ühe ettepanekuna soovitas komisjon luua ka Euroopa Liidu ühise piiri- ja rannikuvalve.<ref name="a3dma" /> * [[Jaapan]]i ettevõte [[Sumitomo Mitsui Financial Group]] teatas, et omandab 4,8 miljardi USA dollari eest Ameerika Ühendriikide kongolomeraati [[General Electric]] kuuluva finantsettevõtte [[GE Capital]] liisinguportfelli Jaapanis.<ref name="Im4Hs" /> * [[Jeemen]]is jõustus seitsmepäevane relvarahu [[Saudi Araabia]] juhitava sõjalise koalitsiooni ja [[šiiidid|šiiitidest]] mässuliste vahel. Ühtlasi algasid samal päeval [[Šveits]]is [[Genf]]is rahuläbirääkimised Jeemeni valitsuse ja mässuliste esindajate vahel.<ref name="AhNqr" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] kutsus maailma riike üles muutma migratsiooniseadusi, et efektiivsemalt pagulasi vastu võtta ja neid ühiskonda integreerida.<ref name="zQ0g2" /> * [[Saksamaa]] õhujõud osalesid esimest korda islamistliku äärmusorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu korraldatud rünnakutes [[Süüria]]s.<ref name="bmAWC" /> * [[Saudi Araabia]] teatas, et 34 islamiriiki on jõudnud kokkuleppele uue terrorismivastase koalitsiooni loomises. Uue koalitsiooni operatsioonide keskus rajatakse Saudi Araabia pealinna [[Ar-Riyāḑ]]i.<ref name="1GU1J" /> * [[Venemaa]] president Vladimir Putin allkirjastas seaduse, mis lubab Venemaa konstitutsioonikohtul igal konkreetsel juhul otsustada, kas jõustada Venemaal rahvusvaheliste inimõiguste kohtute otsuseid või mitte.<ref name="l3H66" /> * [[Eesti]] välisminister [[Marina Kaljurand]] alustas neli päeva kestvat visiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kus ta osaleb mitmetel rahvusvahelistel nõupidamistel ning kohtub Ameerika Ühendriikide abiriigisekretäri [[Victoria Nuland]]i ja aseriigisekretäri [[Anthony Blinken]]iga.<ref name="VV51" /> * [[Taavi Rõivase teine valitsus|Eesti valitsus]] kiitis heaks raamdokumendi "Eesti e-tervise strateegia 2020", mis näeb muuhulgas ette arstiabile parema juurdepääsu tagamiseks haiglate ühise digiregistratuuri loomise.<ref name="8oC4m" /> * Eestis selgusid kirjastuse [[Pilgrim]] esimest korda korraldatud kirjandusvõistluse [[Bestseller (kirjandusvõistlus)|Bestseller]] võitjad. Ilukirjanduse žanris jäid esikohta jagama kolm teost – [[Helga-Johanna Kuusler]]i "Puhkus koomas", [[Marek Kahro]] "Näkid" ja [[Reelika Lootus]]e "Võetud ära".<ref name="JiOTJ" /> * [[Tapa]]l andis [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljoni]] ülem major [[Vesse Põder]] pataljoni juhtimise üle kolonelleitnant [[Eero Tepp]]ile.<ref name="VV51" /> ==[[16. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitseminister [[Ashton Carter]] alustas [[Iraak|Iraagi]] pealinnast [[Bagdad]]ist oma visiiti Lähis-Ida riikides. Bagdadis kohtus ta Iraagis paiknevate Ameerika Ühendriikide üksuste komandöridega.<ref name="oBkl8" /> * Ameerika Ühendriikides tõstis [[Föderaalreservi Süsteem]] esimest korda peaaegu kümne aasta jooksul intressimäärasid veerandi protsendi võrra, kehtestades uueks intressimäärade vahemikuks 0,25–0,5 protsenti.<ref name="3Rp1Z" /> * Ameerika Ühendriikide valitsus kiitis heaks relvamüügipaketi [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigile]], mille kogumaht on 1,83 miljardit USA dollarit. Paketi raames müüakse Hiina Vabariigile kaks fregatti, tankitõrjerakette, amfiibsõidukeid ja muud sõjalist varustust. [[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] mõistis kavandatava tehingu teravalt hukka.<ref name="qcE0T" /> * [[Austraalia]] suurimat linna [[Sydney]]t tabas [[tromb]], mille tuulte kiirus ulatus 200 km/h ja millega kaasnes tugev [[rahe]]. Tromb häiris lennuliiklust, lõhkus majade katuseid ja elektriliine ning põhjustas äärelinnades üleujutusi. Inimohvreid loodusnähtus siiski ei põhjustanud.<ref name="AOQI8" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskkonnanõukogu istung, kus osales ka Eesti keskkonnaminister [[Marko Pomerants]]. Kohtumise eesmärk oli leppida kokku ühises lähenemises õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi eelnõule.<ref name="VV51" /> * [[Brasiilia]] ülemkohus andis parlamendile loa jätkata president [[Dilma Rousseff]]i vastu algatatud umbusalduse menetlemist.<ref name="8wsSQ" /> * [[Liibanon]]i parlamendis kukkus kvoorumi puudumise tõttu läbi [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] järjekordne voor. Valimised lükati edasi [[Jaanuar 2016#7. jaanuar|7. jaanuarile]].<ref name="rulers" /> * [[Põhja-Korea]] kohus mõistis alates 1997. aastast riigis humanitaarabiga tegelenud korea päritolu [[Kanada]] pastori [[Hyeon Soo-lim]]i eluaegsele sunnitööle. Põhja-Korea võimud süüdistasid pastorit valitsusvastases tegevuses, muuhulgas ka vandenõus Põhja-Korea valitsuse kukutamiseks.<ref name="29CLa" /> * [[Seišellid]]el algas [[2015. aasta Seišellide presidendivalimised|presidendivalimiste]] kolm päeva kestnud teine voor. Valimised võitis napilt senine president [[James Michel]], kes sai 50,2% antud häältest. Valimisaktiivsus oli 90,1%.<ref name="rulers" /> * [[Singapuri väin]]as põrkasid kokku [[Antigua ja Barbuda]] lipu all sõitnud [[Taani]] kaubalaev Thorco Cloud ja [[Norra]] ettevõttele kuulunud kemikaale vedav tanker. Kohaliku aja järgi kell 20.14 toimunud õnnetuses sai kaubalaev raskelt vigastada ja vajus põhja, 6 selle meeskonna liiget jäi kadunuks.<ref name="q7XbZ" /> * [[Soome]] parlamendis toimus umbusaldushääletus peaminister [[Juha Sipilä]] valitsuse vastu. Valitsus võitis hääletuse – selle umbusaldamist toetas 56 saadikut, valitsust usaldas 126 saadikut. Hääletuse kutsus esile rahandusministri [[Alexander Stubb]]i üks varasemaid sõnavõtte, milles ta esitas eksitavaid statistilisi andmeid uue riikliku registri loomise kohta.<ref name="dg1iU" /> * [[Eesti]]s mõistis [[Tartu Maakohus]] omastamise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest kaheks aastaks tingimisi vangi [[Mustvee]] endise linnapea [[Pavel Kostromin]]i.<ref name="SoYNA" /> * Eesti siseministeerium kehtestas Eestis [[natsionaalsotsialism]]i propageerinud [[Soome]] kodanikule [[Risto Teinonen]]ile viieks aastaks Eestisse sissesõidu keelu. Kaks päeva hiljem saadeti Eestis viibinud Teinonen riigist välja.<ref name="v74Hb" /> * [[Eesti Kunstnike Liit]] avaldas viie kunstniku nimed, kes hakkavad aastatel 2016–2018 saama 1005 euro suurust kunstniku kuupalka. 73 taotleja seast valiti kunstnikupalga saajateks [[Kaido Ole]], [[Kris Lemsalu]], [[Marge Monko]], [[Mark Raidpere]] ja [[Anu Vahtra]].<ref name="896R7" /> ==[[17. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] vahistati seoses väärtpaberipettustega ravimifirma [[Turing Pharmaceuticals]] albaanlasest tegevjuht [[Martin Shkreli]], kes oli varem kogunud kuulsust sellega, et tõstis septembris 2015 parasiitnakkuste ravimi [[Daraprim]] hinda pärast selle patendi omandamist umbes 5000 protsenti.<ref name="mreEw" /> * Ameerika Ühendriigid ja [[Kuuba]] jõudsid kokkuleppele regulaarsete kommertslendude taastamises kahe riigi vahel. Vastavalt saavutatud kokkuleppele võivad Ameerika Ühendriikide lennufirmad teha ühes päevas kuni 110 edasi-tagasi lendu Kuuba vahel. Leppe jõustumine võib võtta administratiivsetel põhjustel aega kuni 90 päeva.<ref name="rgNLg" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Ülemkogu]] korraline kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindab peaminister [[Taavi Rõivas]].<ref name="VV51" /> * [[Kreeka]]s [[Thessaloníki]]s avati Eesti aukonsulaat. Eesti aukonsulina alustas seal tööd [[Efpraxia Avlogiari]].<ref name="VV51" /> * [[Liibüa]] rivaalitsevate valitsuste esindajad allkirjastasid [[Maroko]]s [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i vahendusel koostatud leppe, mis näeb ette rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamise.<ref name="qQJKd" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] pidas [[Moskva]]s traditsioonilise aastalõpu pressikonverentsi, mille keskmes olid riigi majandust, Venemaa sõjalist tegevust [[Süüria]]s ja suhete jahenemist [[Türgi]]ga puudutanud küsimused.<ref name="N2Apy" /> * [[Eesti]] justiitsminister [[Urmas Reinsalu]] alustas ametlikku kahepäevast visiiti [[Ukraina]]s, mille raames kohtub ta oma Ukraina kolleegi [[Pavlo Petrenko]]ga koostöö arendamiseks kohtusüsteemi ja e-lahenduste valdkonnas.<ref name="VV51" /> * Eestit külastas [[Rootsi]] elamumajanduse ja linnaplaneerimise minister [[Mehmet Kaplan]], kes kohtus siin Eesti majandus- ja taristuministri [[Kristen Michal]]iga.<ref name="VV51" /> * Eestis pidas 2015. aasta viimase istungi [[XIII Riigikogu]]. * Eestis [[Vana-Võidu]]s toimunud noorte müürseppade konkursi "[[Jõulukellu]]" võitis [[Viljandi Kutseõppekeskus]]e õpilane [[Ralf Raaga]].<ref name="v1ydI" /> * [[Tallinna Linnavolikogu]] võttis erakorralisel istungil vastu 2016. aasta linnaeelarve. Opositsioon boikoteeris volikogu istungit.<ref name="6P7nK" /> * [[Tallinna Toomkirik]]us toimus suur jõulukontsert [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] saali ehituse toetuseks. Kontserdil kanti esimest korda Eestis ette [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] teos "[[Väike litaania]]". Pärast kontserti toimus ka toetusmarss Toompealt tulevase saalihoone krundile.<ref name="iivcI" /> * [[Tartu]]s autasustati [[Eesti Teadusagentuur]]i korraldatud üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjaid. Konkursi kaks peapreemiat suuruses 3600 eurot said [[Amsterdami Ülikool]]i doktorant [[Marii Paškov]] doktoritöö "Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel" eest ja [[Edinburghi Ülikool]]i doktorant [[Einar Pius]] doktoritöö "Paralleelsed kvantarvutused teooriast praktikani" eest.<ref name="JEePS" /> ==[[18. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]] kesklinnas osales mõnisada inimest rahumeelsel protestimarsil, millega nõuti linnapea [[Rahm Emanuel]]i tagasiastumist seoses politseivägivalla ja Chicago politsei tegevuse läbipaistmatusega.<ref name="Fh5BA" /> * [[Bangladesh]]is [[Chittagong]]is toimus mereväebaasis plahvatus, milles sai raskelt vigastada 6 mereväelast. Plahvatus toimus palvuse lõpul mereväebaasi territooriumil asuvas mošees, sellega seoses vahistati 2 islamiäärmuslast.<ref name="z1AWA" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimunud [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel otsustati, et kõik [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] energiataristu projektid peavad edaspidi vastama energialiidu põhimõtetele, mille hulka kuulub ka energiatarneallikate mitmekesisus. Otsus peaks raskendama gaasitrassi [[Nord Stream 2]] rajamist, mis suurendaks Euroopa Liidu sõltuvust [[Venemaa]] tarnitavast maagaasist.<ref name="Txzrn" /> * [[Euroopa Komisjoni president]] [[Jean-Claude Juncker]] esitas soovituse tühistada viisanõue [[Gruusia]], [[Kosovo]] ja [[Ukraina]] kodanikele. Vastava ametliku ettepaneku teeb komisjon [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendile]] 2016. aasta alguses.<ref name="GVyBd" /> * [[Iisrael]]i armee lasi [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] maha kaks palestiinlast. Neist üks üritas sõdureid autoga rammida, teine osales aga vägivaldsel meeleavaldusel, mille sõdurid laiali ajasid. Üks palestiinlane hukkus ka [[Gaza tsoon]]i piiril toimunud vägivaldse meeleavalduse laialiajamise käigus.<ref name="amNOG" /> * [[Rwanda]]s toimus rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks, millega kaotataks presidendile kehtestatud ametiaja piirangud. See võimaldaks senisel riigipeal [[Paul Kagame]]l kandideerida 2017. aastal presidendiks ka kolmandaks ametiajaks.<ref name="VyWuz" /> * [[Vatikan]] teavitas avalikkust kavatsusest kuulutada pühakuks heategevusega tegelenud nunn [[ema Teresa]].<ref name="mdHnV" /> * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] kiitis ühehäälselt heaks nn teekaardi [[Süüria]] rahuprotsessi edendamiseks, mis näeb ette riigis relvarahu kehtestamise, läbirääkimiste alustamise ning umbes kahe aasta jooksul rahvusliku ühtsuse valitsuse ja vabade valimisteni jõudmise.<ref name="O7tnV" /> * [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] ja riigihalduse minister [[Arto Aas]] olid ühepäevasel visiidil [[Narva]]s.<ref name="VV51" /> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] juhatus kinnitas erakonna esimehe [[Edgar Savisaar]]e ettepanekul uuesti erakonna peasekretäriks kohtulikult karistatud [[Priit Toobal]]i. Seoses peasekretäriks valimisega loobus Toobal kohast erakonna juhatuses ja juhatuse liikmeks sai [[Erki Savisaar]].<ref name="5B4MY" /> * [[Eesti Paraolümpiakomitee]] kuulutas 2015. aasta parimateks sportlasteks kergejõustiklase [[Emilija Manninen]]i ja ujuja [[Kardo Ploomipuu]]. Aasta treeneriks valiti ujumistreener [[Õnne Pollisinski]].<ref name="78g89" /> * [[Eesti Ringhäälingute Liit]] andis üle eetriajakirjaniku aastaauhinna [[Kuldmikrofon]], mille 2015. aasta eest pälvis [[Reet Linna]].<ref name="Ho9Bp" /> ==[[20. detsember]]== * [[Hispaania]]s toimusid [[2015. aasta Hispaania parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis ka seni võimul olnud [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]], mis pälvis 28,9% valijate toetuse ja sai 350-kohalises parlamendis 123 kohta; suurim opositsioonierakond [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei]] pälvis 22,2% valijate toetuses ja sai parlamendis 90 kohta. Valimisaktiivsus oli 73,2%.<ref name="rulers" /> * [[Iisrael]]is teatas oma tagasiastumisest naiste seksuaalses ahistamises kahtlustatav sise- ja asepeaminister [[Silvan Shalom]].<ref name="rulers" /><ref name="pj4AB" /> * [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Bayreuth]]i linna St. Johannise äärelinnas toimus armukadedudest ajendatud tulistamine, milles sai surma 2 ja vigastada 1 inimene. Pärast tulistamist sooritas tulistaja ka ise enesetapu.<ref name="j1x5b" /> * [[Sloveenia]]s toimus rahvahääletus seaduse üle, mis oleks andnud samasoolistele paaridele õiguse abielluda ja lapsi adopteerida.<ref name="33nTx" /> Üle 63% referendumil osalenud inimestest hääletas seaduse vastu. Referendumil osales vaid veidi üle 36% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="6KNMj" /> * [[Türgi]] politsei ajas riigi suurimas linnas [[İstanbul]]is pisargaasi kasutades laiali sadade osavõtjatega meeleavalduse, millel protesteeriti julgeolekuoperatsioonide ja komandanditundide vastu peamiselt [[kurdid]]ega asustatud Türgi kaguosas.<ref name="mYsjR" /> * [[Venemaa]]l [[Volgograd]]is toimus ühes kortermajas võimas gaasiplahvatus, mille tõttu hoone osaliselt kokku varises. Plahvatuse ja varingu tõttu hukkus vähemalt 2 inimest, 11 inimest vajas haiglaravi.<ref name="o2OCL" /> * [[Eesti]]s toimunud lühiraja ujumise meistrivõistlustel püstitas [[Kregor Zirk]] tulemusega 3.48,54 uue Eesti rekordi 400 meetri vabaltujumises. Sellega purustas Zirk ligi 36 aastat püsinud rekordi.<ref name="CMxku" /> ==[[21. detsember]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] liige, [[Lõuna-Carolina]] osariiki esindav senaator [[Lindsey Graham]] teatas, et lõpetab oma valimiskampaania ja loobub pürgimast oma erakonna presidendikandidaadiks.<ref name="Z3Gg3" /> * [[Afganistan]]is [[Bagrami õhuväebaas]]i lähistel toimunud enesetapurünnakus hukkus 6 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Enesetaputerrorist ründas Ameerika Ühendriikide sõdurite ja Afganistani politseinike patrulli, lisaks 6 hukkunule said veel 3 Afganistani politseinikku vigastada.<ref name="CJXaX" /> * [[Burkina Faso]] andis välja riigi endise presidendi [[Blaise Compaoré]] rahvusvahelise vahistamismääruse. Compaoréd süüdistatakse seotuses tema eelkäija [[Thomas Sankara]] mõrvaga 1987. aastal.<ref name="rC7ld" /> * [[Euroopa Liit]] pikendas 6 kuu võrra seoses [[Sõda Donbassis|Ukraina sõjalise konfliktiga]] [[Venemaa]]le kehtestatud majandussanktsioone.<ref name="rYF0X" /> * [[Mali]] valitsus kuulutas seoses suurenenud islamistliku terrori ohuga välja kümnepäevase erakorralise seisukorra.<ref name="mzeoa" /> * [[Moldova]] president [[Nicolae Timofti]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[Ion Sturza]]le.<ref name="rulers" /> * [[Rootsi]] riiklik raudteefirma [[SJ AB]] teatas, et lõpetab jaanuarist 2016 reisirongiliikluse Rootsi ja [[Taani]] vahel. Otsus tehti vastusena Rootsi valitsuse otsusele, mis kohustab transpordiettevõtteid alates 4. jaanuarist 2016 kontrollima reisijate isikuid tõendavaid dokumente.<ref name="JisrL" /> * [[Eesti]]s valiti [[aasta arst]]iks traumakirurg [[Peep Talving]].<ref name="8urLo" /> ==[[22. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Cape Canaveral]]i [[Cape Canaverali õhujõudude baas|õhujõudude baasis]] toimus pärast ligi pooleaastast lennupausi eraettevõtte [[SpaceX]] raketistart. Eesti aja järgi kell 3.29 teisipäeva öösel startinud [[kanderakett]] toimetas [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] ettevõtte [[Orbcomm]] 11 sidesatelliiti. Kanderaketi [[Falcon 9]] esimene aste pöördus umbes 10 minutit pärast starti tagasi ja maandus püstiselt maandumisplatsile, mis oli esmakordne kanderaketi edukas maandumine orbitaalsete lendude ajaloos.<ref name="Gujq4" /> * Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium avaldas täiendatud nimekirja nendest [[Venemaa]] füüsilistest ja juriidilistest isikutest, kellele on seoses [[Sõda Donbassis|Ukraina sõjalise konfliktiga]] kehtestatud majandussanktsioonid.<ref name="kgXtk" /> * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] politsei teatas, et vahistas reidide käigus 11 inimest, keda kahtlustatakse sidemetes islamistliku äärmusorganisatsiooniga [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="R0RBw" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon]] avaldas oma hinnangu, mille kohaselt saabus 2015. aastal [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikidesse üle 1 miljoni immigrandi. Võrreldes 2014. aastaga kujutas see kolme- kuni neljakordset immigratsiooni kasvu.<ref name="8FrF0" /> * [[India]] parlamendi ülemkoda kiitis heaks justiitsministeeriumi esitatud seaduseelnõu, millega alandati kriminaalmenetluse ea alampiiri 18. eluaastalt 16. eluaastale. Eelnõu esitamise ja vastuvõtmise tingis rahva pahameel juhtumi pärast, kus grupiviisilises, ohvri surmaga lõppenud vägistamises osalenud 17-aastane noormees pääses oma vanuse tõttu kohtu alla minekust. Ühtlasi ajendas uue seaduse vastuvõtmist üldine kuritegevuse kasv India noorte seas.<ref name="d0plB" /> * India pealinna [[New Delhi]] Dwarka äärelinnas kukkus alla piirivalvele tellimuslendu teinud väikelennuk [[Beechcraft Super King Air]]. Lennuk kukkus alla peatselt pärast õhkutõusmist, hukkusid kõik pardal viibinud 10 inimest.<ref name="ukYw2" /> * [[Iraak|Iraagi]] vägedel õnnestus tungida äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] kontrolli all oleva [[Ar-Ramādī]] linna kesklinna. Ar-Ramādī mitmed äärelinnad oli valitsusvägedel ja nende liitlastel õnnestunud juba varem tagasi vallutada.<ref name="TsKqY" /> * [[Kreeka]] parlament kiitis hilisõhtul heaks inimõiguste seaduse, mis legaliseeris muuhulgas ka [[samasooliste kooselu]] (tsiviilpartnerluse). Seaduse poolt hääletas 300-liikmelise parlamendi 193 liiget.<ref name="SJGQd" /> * [[Prantsusmaa]] siseminister [[Bernard Cazeneuve]] teatas, et Prantsusmaa politsei suutis ära hoida [[Orleans]]i kesklinnas sõjaväelaste ja politseinike vastu kavandatud terrorirünnaku. Rünnaku kavandamises kahtlustatuna peeti kinni kaks 20. eluaastates Prantsusmaa kodanikku.<ref name="M2KxC" /> ==[[23. detsember]]== * [[Gruusia]]s teatas tagasiastumisest peaminister [[Irakli Garibašvili]].<ref name="rulers" /> * [[Guinea]]s teatas tagasiastumisest peaminister [[Mohamed Said Fofana]].<ref name="rulers" /> * [[Horvaatia]] president [[Kolinda Grabar-Kitarović]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[Tihomir Orešković]]ile.<ref name="rulers" /> * [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as ründasid kaks nugadega relvastatud palestiinlast tänaval juute, tappes 1 inimese. Iisraeli julgeolekujõud lasid mõlemad ründajad kohapeal maha, tulistamises hukkus juhusliku ohvrina lisaks veel 1 Iisraeli kodanik.<ref name="JdD6f" /> * [[India]] peaminister [[Narendra Modi]] alustas ametlikku visiiti [[Venemaa]]l, mille eesmärk oli tihendada kahe riigi vahelist kaitsekoostööd. Visiidi esimesel päeval kohtus ta [[Moskva]]s Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga.<ref name="02bWW" /> * [[Niger]]i lõunapiiril [[Abadam]]i linnas tapsid äärmusliku islamiliikumise [[Boko Haram]] võitlejad öise reidi käigus 2 sõdurit ja 3 tsiviilisikut.<ref name="vpPZ3" /> * [[Poola]] endine president, [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaat [[Lech Wałęsa]] hoiatas, et uus [[Õigus ja Õiglus|Õiguse ja Õigluse]] valitsus on demokraatia Poolas ohtu seadnud ning kutsus üles läbi viima rahvahääletuse, mis sunniks valitsust korraldama ennetähtaegsed parlamendivalimised.<ref name="lZPcL" /> * [[Sloveenia]] valitsus esitas riigi endise presidendi [[Danilo Türk]]i [[ÜRO peasekretär]]i kandidaadiks.<ref name="aj1lC" /> * [[Somaalia]] usuasjade ministeerium keelustas riigis [[jõulud]]e ja uue aasta tähistamise.<ref name="IVsjZ" /> * [[Tai]] peaminister [[Prayuth Chan-ocha]] teatas oma aastalõpukõnes, et tema juhitav sõjaväehunta kavatseb võimu tsiviilvalitsusele üle anda 2017. aastal ja on alustanud oma reformikava teise etapi elluviimist.<ref name="8JfNI" /> * [[Transnistria]] peaministriks nimetati [[Pavel Prokudin]].<ref name="rulers" /> * [[Türgi]]s [[İstanbuli Sabiha Gökçeni lennujaam]]as toimus öösel plahvatus, milles hukkus 1 inimene ja sai vigastada 1 inimene ning 3 lennukit. Plahvatuse võimalike põhjuste kohta ei andnud politsei esialgu mingit teavet.<ref name="3t3yY" /> * [[Venemaa]]l andis kohus välja ärimees [[Mihhail Hodorkovski]] rahvusvahelise vahistamismääruse. Venemaa prokuratuur süüdistab [[Šveits]]is elavat ärimeest [[Neftejugansk]]i linnapea [[Vladimir Petuhhov]]i tapmise organiseerimises 1998. aastal.<ref name="9ud6m" /> * [[Venemaa Keskpank]] andis välja uue 100-rublalise rahatähe, mis on pühendatud Venemaa okupeeritud [[Krimm]]ile, kujutades Krimmiga seotud kohti ning sümboleid.<ref name="F7FVm" /> * [[Venezuela]] ametist lahkuv parlamendi koosseis nimetas ametisse 13 uut ülemkohtu liiget. Kriitikute hinnangul oli tegemist [[2015. aasta Venezuela parlamendivalimised|parlamendivalimised]] kaotanud [[Venezuela Ühinenud Sotsialistlik Partei|Sotsialistliku Partei]] katsega kindlustada ka tulevikuks oma kontroll riigi õigussüsteemi üle.<ref name="wWSwC" /> * [[Eesti]]s avalikustati [[riigikantselei]] avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni otsus, mille kohaselt valiti [[kaitseministeerium]]i kaitsepoliitika asekantsleriks suursaadik [[Miko Haljas]]. Haljas asub asekantsleri ametisse 1. veebruaril 2016.<ref name="cuOgE" /> * [[Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit]] kuulutas esimest korda välja [[Aasta seeniorsportlane|aasta seeniorsportlase]]. Auhinna pälvis 2015. aasta saavutuste eest maadleja [[Olev Kiirend]].<ref name="oloWE" /> ==[[24. detsember]]== * [[Bulgaaria]] türklaste erakond [[Liikumine Õiguste ja Vabaduste Eest]] tagandas ametist ja heitis enda ridadest välja erakonna esimehe [[Ljutvi Mestan]]i, kes oli avaldanud toetust [[Venemaa]] hävituslennuki allatulistamisele [[Türgi]] õhujõudude poolt 2015. aasta novembris.<ref name="G1hqt" /> * [[Guinea]] president [[Alpha Condé]] andis armu 171 süüdimõistetule, teiste seas ka opositsioonipoliitikule [[Mamadou Oury Bah]]'le, kes kandis vanglakaristust president Condé väidetava mõrvakatse korraldamise eest.<ref name="T3iGg" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] toimus 3 vahejuhtumit, milles palestiinlased ründasid juute. Juudi asunduse lähistel haavas palestiinlane noaga 2 valvurit, teises vahejuhtumis üritas palestiinlane rünnata [[Iisrael]]i sõdurit kruvikeerajaga ja kolmandas vahejuhtumis püüdis palestiinlane Iisraeli sõdurile autoga otsa sõita. Kõik 3 ründajat lasti sündmuskohal maha. Lisaks avasid Iisraeli sõdurid [[Qalandia]] lähistel tule neid kivide ja süütepudelitega loopinud vägivaldsete palestiinlastest meeleavaldajate vastu, tappes 1 ja haavates veel 6 palestiinlast.<ref name="GvnNd" /> * [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] lükati algselt [[Detsember 2015#27. detsember|27. detsembrile]] kavandatud [[2015. aasta Kesk-Aafrika Vabariigi üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]] edasi [[Detsember 2015#30. detsember|30. detsembrile]]. Peaminister [[Mahamat Kamoun]] põhjendas edasilükkamist valimiste ettevalmistustööde venimisega.<ref name="mSvID" /> * [[Nigeeria]]s [[Anambra osariik|Anambra osariigis]] [[Nnewi]] linnas plahvatas gaasi mahalaadimisel gaasiveok. Hinnanguliselt võis hukkunuid olla 100 inimese ringis, võimud ametlikku hukkunute arvu ei avaldanud.<ref name="ijT7S" /> * [[Saudi Araabia]]s [[Jīzān]]i linna haigla esimesel korrusel puhkes varahommikul tulekahju, milles said kahjustada esmaabi- ja sünnitusosakonnad. Hukkus vähemalt 24 ja sai vigastada 123 inimest.<ref name="iArXj" /> * [[Türgi]] peaminister [[Ahmet Davutoğlu]] süüdistas opositsioonierakonna [[Rahvaste Demokraatlik Partei|Rahvaste Demokraatliku Partei]] esimeest [[Selahattin Demirtaş]]i reetmises. Demirtaş oli visiidi ajal Venemaale mõistnud hukka Türgi relvajõudude tegevuse Venemaa hävituslennuki allatulistamisel 2015. aasta novembris.<ref name="0sGzR" /> * [[Venemaa]] kütusefirma [[Lukoil]] teatas, et on otsustanud maha müüa oma varad [[Leedu]]s ja [[Läti]]s. [[Eesti]]s asunud tanklaketi oli Lukoil ära müünud juba varem Eesti kütusefirmale [[AS Olerex]].<ref name="unFex" /> ==[[25. detsember]]== * [[Bangladesh]]i põhjaosas [[Rajshahi]] linnas toimus palvuse ajal plahvatus, milles hukkus 1 ja sai vigastada vähemalt 12 inimest. Rünnaku alla sattunud mošee kuulub [[ahmadiyya]] muslimite kogukonnale.<ref name="gTwQk" /> * Bangladesh ja Venemaa allkirjastasid kokkuleppe kahe tuumaelektrijaama ehitamiseks Bangladeshi. Tehingu väärtuseks on 12,65 miljardit USA dollarit ja jaamad peaksid valmima aastatel 2022–2023.<ref name="otfXL" /> * [[Gruusia]] president [[Giorgi Margvelašvili]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks senisele välisministrile [[Giorgi Kvirikašvili]]le.<ref name="rulers" /> * [[Hiina]] riiklik uudisteagentuur [[Xinhua]] teatas, et Hiina algatusel loodud [[Aasia Infrastruktuuri Investeeringute Pank]] on ametlikult asutatud ja peaks alustama tegevust 2016. aasta alguses.<ref name="5eGrU" /> * [[India]] peaminister [[Narendra Modi]] tegi tagasiteel visiidilt [[Venemaa]]le ja [[Afganistan]]i üllatusvisiidi [[Pakistan]]i, kus kohtus peaminister [[Nawaz Sharif]]iga. India peaministrid ei olnud üle 10 aasta oma naaberriiki külastanud.<ref name="SO7Wc" /> * [[Iraan]]is lõppes kandidaatide registreerimine veebruaris 2016 toimuvateks [[2016. aasta Iraani parlamendivalimised|parlamendivalimisteks]]. Kokku registreeriti 12 000 kandidaati, mis on rekordiline kandidaatide arv alates 1979. aasta [[Iraani revolutsioon|islamirevolutsioonist]].<ref name="FjCsR" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] lasid [[Iisrael]]i piirivalvurid maha palestiinlasest naise, kes üritas neid väidetavalt oma sõiduautoga rammida.<ref name="Ao4uU" /> ==[[26. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Dallas]]e lähistel hukkus piirkonda tabanud [[tromb]]ides esialgsetel andmetel 5, hiljem täpsustatud andmetel 8 inimest. Lisaks hukkus muudes linnades veel 3 inimest, kokku oli inimohvrite arv seega 11. Trombid lõhkusid ka kirikuhooneid ja autosid ning murdsid maha puid, samuti esines suuremaid ja väiksemaid elektrikatkestusi.<ref name="wFPfE" /><ref name="GJ6Rd" /> * [[Austria]] pealinna [[Viin]]i politsei teatas, et Euroopa pealinnade politseiametkonnad on saanud "sõbralikult luureteenistuselt" infot, et jõulude ja uue aasta vahel on ühes või mitmes neist kavas toime panna terrorirünnakud. Seoses sellega teatas Viini politsei ühtlasi tugevdatud julgeolekumeetmete rakendamisest mainitud perioodil.<ref name="zEuph" /> * [[Benin]]i põhjaosas [[Djougou]] linnas tegi hädamaandumise helikopter, mille pardal oli riigi peaminister [[Lionel Zinsou]]. Peaminister vahejuhtumis vigastada ei saanud.<ref name="qJBs8" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Tšehhi]] president [[Miloš Zeman]] nimetas oma jõululäkituses Euroopasse saabunud põgeniketulva "organiseeritud sissetungiks" ning leidis, et Lähis-Idast pärit noored mehed peaksid põgenemise asemel oma kodumaal [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] vastu võitlusse asuma.<ref name="G35Ps" /> * [[Guinea]] president [[Alpha Condé]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[Mamady Youla]]le.<ref name="rulers" /> * [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as üritas palestiinlane pussitada politseiametnikku, politseinikud lasid ründaja kohapeal maha. Ka [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] püüdis palestiinlane rammida autoga Iisraeli sõdureid ja lasti maha.<ref name="Chul4" /><ref name="OsMmO" /> * [[Serbia]] politsei korraldas ulatusliku korruptsioonivastase reidi, mille käigus peeti kinni 80 inimest, teiste seas ka endine põllumajandusminister [[Slobodan Milosavljević]].<ref name="ThcVd" /> ==[[27. detsember]]== * [[Hiina]] võttis vastu uue vastuolulise terrorismivastase seaduse, mis nõuab muuhulgas tehnoloogiafirmadelt abi osutamist andmete dekrüpteerimisel ja annab Hiina armeele volitused osaleda terrorismivastastes operatsioonides väljaspool Hiina territooriumi.<ref name="GAMlV" /> * Hiinas võeti ühtlasi vastu riigi esimene seadus, mis keelustab kõik koduvägivalla vormid. Seadus hõlmab kõiki erisoolisi paare, sõltumata sellest, kas nende kooselu on registreeritud või mitte, kuid ei laiene samasoolistele paaridele.<ref name="XrcWU" /> * [[Iraak|Iraagi]] armee saavutas kontrolli äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] võimu all olnud [[Ar-Ramādī]] linna kesklinna piirkonna üle ja hõivas äärmuslaste viimase olulisema tugipunkti, kohaliku kubernerkonna valitsushoone.<ref name="RJF34" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] ründasid ja haavasid kaks nugadega relvastatud palestiinlast [[Iisrael]]i sõdurit. Teised sündmuskohal viibinud sõdurid lasid ründajad kohapeal maha.<ref name="Yi9pr" /> * [[Pakistan]]i kaitsejõudude staabiülem [[Raheel Sharif]] oli ametlikul visiidil [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is, kus kohtus ka Afganistani presidendi [[Ashraf Ghani]]ga. Kohtumisel arutati peamiselt koostööd julgeoleku ja terrorismivastase võitluse valdkonnas.<ref name="v5LNI" /> ==[[28. detsember]]== * [[Afganistan]]i pealinna [[Kabul]]i lennujaama lähistel asuva kooli juures toimunud enesetapurünnakus hukkus 1 ja sai vigastada 33 inimest. Vigastatute seas oli 18 last. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine [[Ţālebān]].<ref name="iyPQj" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Taani]] peaminister [[Lars Løkke Rasmussen]] ütles Taani telekanalile TV2, et rändekriisi jätkudes tuleks avada ja asuda täpsustama 1951. aastal vastu võetud rahvusvahelist [[pagulasseisundi konventsioon]]i.<ref name="MOsmb" /> * [[Hispaania]]s teatas [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei]], et välistab valitsuskoalitsiooni moodustamise iga erakonnaga, mis toetab [[Kataloonia]] iseseisvusreferendumit. Pärast [[2015. aasta Hispaania parlamendivalimised|viimaseid parlamendivalimisi]] on Hispaania parlamendis enamus vasakpoolsetel parteidel, millest Sotsialistlik Töölispartei on suurim.<ref name="MW9HY" /> * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] võttis endale ka siseministri portfelli. Eelmine siseminister [[Silvan Shalom]] astus [[Detsember 2015#24. detsember|24. detsembril]] ametist tagasi.<ref name="rulers" /> * [[Jaapan]]i ja [[Lõuna-Korea]] välisministrid leppisid [[Seoul]]is toimunud kohtumisel kokku, et lahendavad lõplikult kahe riigi suhteid pingestanud nn lohutusnaiste ehk Teise maailmasõja aastatel Jaapani armee bordellides töötama sunnitud korea naiste küsimuse.<ref name="nyPMD" /> * [[Nigeeria]] põhjaosas [[Maiduguri]] ja [[Madagali]] linnades toimusid enesetaputerroristide korraldatud rünnakud, milles hukkus vähemalt 48 inimest ja sai vigastada veel üle 120 inimese. Ilmselt korraldas rünnakus äärmuslik islamirühmitus [[Boko Haram]].<ref name="dwZYR" /> * [[Poola]] president [[Andrzej Duda]] allkirjastas seadusemuudatused, mis kohustavad konstitutsioonikohust enamiku otsuste puhul kaasama vähemalt kaks kolmandikku kohtu liikmetest. Seni oli otsuste langetamiseks vajalik kohtunike miinimumarv viis. Opositsiooni hinnangul on seadusemuudatuste eesmärk tagada valitsuse suurem kontroll kohtu tegevuse üle.<ref name="qwq2G" /> * [[Uganda]]s [[Entebbe]]s algasid rahukõnelused [[Burundi]] valitsuse ja opositsiooni esindajate vahel. Rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul on pinged kahe osapoole vahel viinud riigis kodusõja puhkemise ohuni.<ref name="2aXGj" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Kumu]] kunstimuuseumis andis kultuuriminister [[Indrek Saar]] üle kaks Eduard Viiralti nimelist stipendiumi kunstiüliõpilastele.<ref name="phtVi" /> ==[[29. detsember]]== * [[Burkina Faso]]s astus ametisse president [[Roch Marc Christian Kaboré]].<ref name="rulers" /> * [[Guinea]] peaministrina astus ametisse [[Mamady Youla]].<ref name="rulers" /> * [[Iraak|Iraagi]] peaminister [[Ḩaidar al-‘Ibādī]] külastas äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] käest vabastatud [[Ar-Ramādī]] linna.<ref name="ehnnD" /> * [[Põhja-Mariaanid]]el vannutati eelmisel päeval surnud kuberneri [[Eloy Inos]]e asemel kuberneri kohusetäitjaks senine asekuberner [[Ralph Torres]].<ref name="rulers" /> * [[Saudi Araabia]] pealinnas [[Ar-Riyāḑ]]is kohtusid Saudi Araabia kuningas [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] ja [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]]. Kohtumisel lepiti kokku kahe riigi julgeolekualase koostöö tugevdamises, muuhulgas otsustati moodustada bilateraalne strateegilise koostöö nõukogu.<ref name="AbFQh" /> * [[Eesti]]s kuulutas [[Harju Maakohus]] välja lennufirma [[Estonian Air]] pankrot.<ref name="yFl6s" /> ==[[30. detsember]]== * [[Belgia]] pealinna [[Brüssel]]i võimud tühistasid kõrgendatud terroriohu tõttu järgmiseks päevaks kavandatud aastavahetuse ilutulestiku. Sarnane otsus oli samadel põhjustel vastu võetud juba varem ka [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is.<ref name="SEBSC" /><ref name="r3XzB" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Saksamaa]] kohalik ajaleht [[Sächsische Zeitung]] teatas, et Saksamaal oli aasta jooksul arvele võetud 1,09 miljonit immigranti, mis oli enam-vähem vastavuses viimaste prognoosidega, kuid viis korda enam 2014. aastal arvele võetud immigrantidest.<ref name="YMOwR" /> * [[Gruusia]] parlament kinnitas häältega 86:28 ametisse peaminister [[Giorgi Kvirikašvili]] valitsuse. Võrreldes eelmise valitsusega vahetus vaid välisminister, kelleks Kvirikašvili asemel sai [[Mihheil Janelidze]].<ref name="rulers" /> * [[Hispaania]]s esitati [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna endisele presidendile [[Jordi Pujol]]ile ametlik süüdistus rahapesus.<ref name="lcuNi" /> * [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] toimusid [[2015. aasta Kesk-Vabariigi üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. * [[Poola]] pealinna [[Varssavi]] lähistel suleti ja evakueeriti pommiähvarduse tõttu [[Varssavi-Modlini Masoovia lennujaam]]. Pommi ei leitud ja lennujaam avati mõned tunnid hiljem. Varssavi suuruselt teist lennujaama kasutab peamiselt odavlennufirma [[Ryanair]].<ref name="lqwz5" /> * [[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit]] teatas, et on avastatud neli [[Keemiliste elementide perioodilisussüsteem|perioodilisuse tabeli]] seitsmendas reas paiknevat [[element]]i. Elemendid 113, 115, 117 ja 118 kannavad ajutiselt nimesid [[ununtrium]], [[ununpentium]], [[ununseptium]] ja [[ununoctium]].<ref name="qaw2j" /><ref name="IbeYg" /> * [[Eesti]] päevaleht [[Postimees]] teatas, et sulgeb veebruaris 2016 ajalehe veebiportaalis anonüümse kommenteerimise võimaluse.<ref name="47Xwr" /> ==[[31. detsember]]== * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks pürgiva [[Ben Carson]]i valimiskampaaniast lahkusid tema kampaania mänedžer Benny Bennett ja veel 20 kampaaniameeskonna liiget. Peamiseks probleemiks olid kampaaniameeskonnas tekkinud sisevastuolud, aga ka Carsoni kahanev toetus ja meedias kampaaniale viimasel ajal osaks saanud negatiivne kajastus.<ref name="V1WnD" /> * [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] [[Dubai]]s süttis põlema 63-korruseline hotell, kuid enamik inimesi õnnestus hotellist ja selle ümbrusest edukalt evakueerida. Nii sai vigastada vaid 14 inimest, kelle vigastused olid kerged.<ref name="srCrR" /> * [[Iisrael]]i haridusministeerium teatas, et keelas keskkoolide kirjanduse programmis [[Dorit Rabinyan]]i romaani "Borderlife" käsitlemise. Raamat räägib armastusloost juudi naise ja palestiinlasest mehe vahel ning ministeeriumi hinnangul võimendab see rahvuslikke pingeid.<ref name="6DsjD" /> * [[Iraan]]i president [[Ḩasan Rūḩānī]] andis kaitseministrile korralduse laiendada riigi ballistiliste rakettide programmi, mis võib kaasa tuua [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] uued majandussanktsioonid.<ref name="qLxvZ" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] [[Nablus]]e linna lähistel lasid [[Iisrael]]i sõdurid maha palestiinlase, kes üritas neid autoga rammida. Üks Iisraeli sõdur sai rünnakus vigastada.<ref name="FH7TD" /> * [[Nicaragua]]s toimus 5,7-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 36,5 km sügavuses 92 km kaugusel [[Rivas]]e linnast. Purustustest ja inimohvritest kohe pärast maavärinat teateid ei laekunud.<ref name="tJLN0" /> * [[Saksamaa]]l sulges [[Baieri]] liidumaa politsei umbes kella 23 paiku kohaliku aja järgi [[München]]i keskraudteejaama ja sellest 8 km kaugusel asuva Pasingi raudteejaama, sest Saksamaa julgeolekuametkonnad olid saanud sõbraliku välisriigi luureametkonnalt vihje äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] kavandatavate terrorirünnakute kohta. Rünnakuid ei toimunud ja jaamad taasavati mõned tunnid hiljem.<ref name="pux0Y" /> * [[Türgi]] suurimas linnas [[İstanbul]]is tühistati tugeva lumesaju tõttu linna mõlemast lennujaamast väljuvad ja sinna saabuvad sajad lennud. Lennupiirangud jäid ilmastikuolude tõttu kehtima ka järgmiseks päevaks.<ref name="O7NYv" /> * [[Eesti]] maaeluminister [[Urmas Kruuse]] vabastas alates 1. jaanuarist 2016 usalduse kaotamise tõttu ametist [[Veterinaar- ja Toiduamet]]i peadirektori [[Ago Pärtel]]i. Ametist vabastamine oli seotud eksitava info jagamisega seoses [[sigade Aafrika katk]]u epideemiaga Eestis.<ref name="idj7L" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="VM49">[http://www.vm.ee/et/eelinfo?week=2015-W49 Eelinfo (49. nädal)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Välisministeerium (vaadatud 2.12.2015)</ref> <ref name="rulers">[http://www.rulers.org/2015-12.html December 2015] Rulers.org (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="VV49">[https://web.archive.org/web/20151208053431/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W49 Eelinfo (49. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 30.11.2015)</ref> <ref name="VV50">[https://web.archive.org/web/20160106045609/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W50 Eelinfo (50. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 7.12.2015)</ref> <ref name="VV51">[https://web.archive.org/web/20151222075428/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W51 Eelinfo (51. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="JHFz1">[https://web.archive.org/web/20151201122602/http://www.reuters.com/article/2015/12/01/us-israel-palestinians-violence-idUSKBN0TK3G020151201#KhIWeg3tUzE3Sm33.99 Two Palestinian assailants shot dead in West Bank stabbing attempts: Israel] Reuters, 1.12.2015 (vaadatud 1.12.2015)</ref> <ref name="jD0Fp">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/03c74d07-40a8-437e-8799-2ce4c9f15f9c Poola president andis seimile üle pensioniea alandamise seaduseelnõu] ERR Uudised, 1.12.2015 (vaadatud 2.12.2015)</ref> <ref name="AkjD4">[https://web.archive.org/web/20151201192512/http://www.reuters.com/article/2015/12/01/us-mideast-crisis-germany-cabinet-idUSKBN0TK3RU20151201#G2eW8q8SoReWpdwC.99 German cabinet backs plans to join military campaign against IS in Syria] Reuters, 1.12.2015 (vaadatud 1.12.2015)</ref> <ref name="fUaxM">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/28615032-1ada-434c-9bfe-584ac2b07cf0 Istanbuli metroos toimunud plahvatuses on vigastada saanud viis inimest] ERR Uudised, 1.12.2015 (vaadatud 2.12.2015)</ref> <ref name="I9hMn">[https://web.archive.org/web/20151208122645/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11812-2015-12-01-06-05-32/layout-visit.html#sthash.72BKlp4Q.dpuf President Ilves kõneleb Londonis Euroopa julgeolekust ja digiarengust] Vabariigi Presidendi Kantselei, 1.12.2015 (vaadatud 6.12.2015)</ref> <ref name="0xxNt">[http://uudised.err.ee/v/majandus/4f74e71b-63ba-4812-b36e-5a71a6a2aa99 SuperBus avas piletimüügi] ERR Uudised, 1.12.2015 (vaadatud 2.12.2015)</ref> <ref name="yLshb">[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/06201389-f88d-4d09-b048-e4fe50acddce Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna sai Arvo Valton] ERR Kultuur, 1.12.2015 (vaadatud 2.12.2015)</ref> <ref name="TK7Zs">[http://uudised.err.ee/v/eesti/1a641ff3-4523-4296-af23-fe5233c44b39 Eesti Õdede Liidu uueks presidendiks valiti Tiina Teder] ERR Uudised, 1.12.2015 (vaadatud 2.12.2015)</ref> <ref name="npIvf">[https://web.archive.org/web/20151203074230/http://www.reuters.com/article/2015/12/03/us-california-shooting-idUSKBN0TL2F120151203#t3uUJ4iKpkrukoii.99 Couple identified as suspects in California mass shooting] Reuters, 2.12.2015 (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="CTbIe">[http://www.reuters.com/article/us-california-shooting-idUSKBN0TO0BD20151205#TvpJe6fxq7t19gHh.99 Islamic State says California mass killers were their followers] Reuters, 5.12.2015 (vaadatud 6.12.2015)</ref> <ref name="KfOJw">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/da1ed6a2-3b4a-46e9-8533-ca9975fb12d1 Montenegro kutsuti NATO-ga liituma] ERR Uudised, 2.12.2015 (vaadatud 2.12.2015)</ref> <ref name="lQ1BD">[https://web.archive.org/web/20151203214118/http://www.reuters.com/article/2015/12/03/us-brazil-corruption-rousseff-idUSKBN0TL2XN20151203#5Pe2xWuj0gx2jP52.99 Brazil's Congress opens impeachment proceedings against president] Reuters, 2.12.2015 (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="7fgxs">[https://web.archive.org/web/20151202234909/http://www.reuters.com/article/2015/12/02/us-europe-migrants-greece-macedonia-idUSKBN0TL17B20151202#GfYpPTFr9HiKhFr1.99 Stranded migrants clash with police on Greek-Macedonian border] Reuters, 2.12.2015 (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="0orL2">[https://web.archive.org/web/20151202163653/http://www.reuters.com/article/2015/12/02/us-europe-migrants-slovakia-idUSKBN0TL11K20151202#BkWYzMzkmDYxuPAe.99 Slovakia files lawsuit against EU quotas to redistribute migrants] Reuters, 2.12.2015 (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="pqVrm">[https://web.archive.org/web/20151202182520/http://www.reuters.com/article/2015/12/02/us-spain-catalonia-idUSKBN0TL1DY20151202#iEiY80WqehXRevpl.97 Spanish court blocks Catalan independence drive] Reuters, 2.12.2015 (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="gAqiN">[https://web.archive.org/web/20151203110028/http://www.reuters.com/article/2015/12/03/us-mideast-crisis-syria-britain-idUSKBN0TL00M20151203#dpoIC4X34474uSFb.99 British bombers make first air strikes on Syria after UK parliament vote] Reuters, 3.12.2015 (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="NapQE">[https://web.archive.org/web/20151203225028/http://www.reuters.com/article/2015/12/02/us-turkey-kurds-idUSKBN0TL1MZ20151202#hKmSQqsFHBMlgx2m.99 Attack, clashes kill four, injure 10 in Turkey's southeast] Reuters, 2.12.2015 (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="DkqSQ">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b16a134c-2bad-4e5d-abfb-f0c14006aa92 Allar Tankler lahkub Eesti Ekspressi peatoimetaja ametikohalt ja kolib Luksemburgi] ERR Uudised, 2.12.2015 (vaadatud 2.12.2015)</ref> <ref name="zgIGK">[http://kultuur.err.ee/v/teater/8c2f5586-f273-40bb-8995-88d7bf691857 Aadu Luukase missioonipreemia pälvis Arne Mikk] ERR Kultuur, 2.12.2015 (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="yYFEl">[http://novaator.err.ee/v/teaduselu/db64d71e-8fd0-44bf-9b0c-3b7fff635545 Baeri medali sai Richard Villems] ERR Novaator, 2.12.2015 (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="GKE0g">[http://kultuur.err.ee/v/varia/4ca527c1-a07c-41ad-a2e8-11dc41e0dc23 Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu uus esimees on Mart Meri] ERR Kultuur, 2.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="f4DoK">[https://web.archive.org/web/20151203211033/http://www.reuters.com/article/2015/12/03/us-cyprus-kerry-idUSKBN0TM2NK20151203#wC6Qxl2JKM4uUIfY.99 Kerry says peace 'within reach' on Cyprus] Reuters, 3.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="ug9Gt">[http://www.reuters.com/article/2015/12/04/us-usa-senate-obamacare-idUSKBN0TN04D20151204#mHM5PiiqpOOeXf3r.99 Senate votes to gut Obamacare in symbolic vote]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 3.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="6hCLk">[https://web.archive.org/web/20151203225024/http://www.reuters.com/article/2015/12/03/us-turkey-azerbaijan-idUSKBN0TM1NU20151203#CASYvaCDlc8jEDOF.99 Turkey agrees with Azerbaijan to accelerate gas project: Davutoglu] Reuters, 3.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="xExlR">[https://web.archive.org/web/20151204050447/http://www.reuters.com/article/2015/12/03/us-europe-migrants-greece-idUSKBN0TM1BE20151203#A8YBg9KtEXHhMFOo.99 Migrant dies on Greek-Macedonian border as Greece seeks to end standoff] Reuters, 3.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="jdqpM">[http://uudised.err.ee/v/majandus/0ed7be71-ed8a-4c33-9473-306e7ee7c0dc Läti seim nõustus 80 miljoni eurose laenuga Air Balticule] ERR Uudised, 3.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="lrVXb">[http://www.reuters.com/article/us-seychelles-election-idUSKBN0TP04520151206#POEW1IMfkxzsjUYA.99 Seychelles presidential race heads into second round] Reuters, 6.12.2015 (vaadatud 6.12.2015)</ref> <ref name="eRo4k">[https://web.archive.org/web/20151203213401/http://www.reuters.com/article/2015/12/03/us-mideast-crisis-russia-turkey-meeting-idUSKBN0TM2ER20151203#3sochGAOJKGfRdZk.99 Russia's Lavrov says heard nothing new in meeting with Turks] Reuters, 3.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="Dtz4R">[https://web.archive.org/web/20151203110028/http://www.reuters.com/article/2015/12/03/us-mideast-crisis-syria-britain-idUSKBN0TL00M20151203#RqDBTTZpzBDYvYVq.99 British bombers make first air strikes on Syria after UK parliament vote] Reuters, 3.12.2015 (vaadatud 3.12.2015)</ref> <ref name="4NQ16">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/725ddab0-9a1d-4936-8421-0d3f5fea21ac Putini sõnul Türgi paljalt tomatitega ei pääse] ERR Uudised, 3.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="VW6e9">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e0a409f1-7a65-41c6-b668-08ff19c98680 Valitsus pikendab politseimissiooni Sloveenias] ERR Uudised, 3.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="2ayT8">[http://uudised.err.ee/v/eesti/16a7202b-9259-4a60-9382-df46309c9b5c Rahandusministeeriumi kantslerina jätkab Tali] ERR Uudised, 3.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="v24B3">[http://uudised.err.ee/v/eesti/317c102b-777a-4517-a12a-2c2bb78addc3 Narva linnapeaks valiti Tarmo Tammiste] ERR Uudised, 3.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="PaR9g">[http://www.reuters.com/article/2015/12/04/us-egypt-violence-idUSKBN0TN0JT20151204#1cM3pjRVs5yCRApd.99 Molotov explosive kills 16 people at Cairo restaurant: security officials]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 4.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="VB4Jl">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/ebbfdab3-93f8-4c8f-9ac4-080567b2c7b3 Saakašvililt võeti Gruusia kodakondsus] ERR Uudised, 4.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="rxA6k">[http://www.reuters.com/article/2015/12/04/us-china-africa-idUSKBN0TN0MD20151204#B7Vo7IwDDjXJD7QT.99 China's Xi pledges $60 billion for development in Africa]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 4.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="8IcAK">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-germany-idUSKBN0TN0ZM20151204#gqr6sVGQH7xJffos.99 German parliament approves military campaign against Islamic State in Syria] Reuters, 4.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="dyMUN">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/296ae00c-5918-4b63-b1f5-c8f255fbf860 Peterburis tulistati politseiautot, hukkus üks politseinik] ERR Uudised, 4.12.2015 (vaadatud 4.12.2015)</ref> <ref name="Q6Lnv">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/Arhitektuur/876a3124-cdf1-418d-89c5-42644ecf25c6 Selgusid Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiate laureaadid] ERR Kultuur, 4.12.2015 (vaadatud 5.12.2015)</ref> <ref name="elZj2">[http://www.reuters.com/article/us-azerbaijan-accident-fire-idUSKBN0TO09H20151205#m0FkA7fiW03CLEBd.99 One worker killed, 30 missing after Azeri oil rig fire: government] Reuters, 5.12.2015 (vaadatud 6.12.2015)</ref> <ref name="7gXIb">[http://www.reuters.com/article/us-azerbaijan-oil-fire-idUSKBN0TP0CL20151206#DsLlVWCuYqMGQhjj.99 Azerbaijan says 29 missing after oil platform fire feared dead] Reuters, 6.12.2015 (vaadatud 7.12.2015)</ref> <ref name="PUvGK">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-idUSKBN0TO0JY20151205#EpiqUzQHXZEWkdgE.99 Iraq summons Turkey's ambassador over deployment in northern Iraq] Reuters, 5.12.2015 (vaadatud 6.12.2015)</ref> <ref name="l8g9h">[http://www.reuters.com/article/us-libya-war-idUSKBN0TP00Z20151206#XMdaAH8KwCljkbQ4.99 Rival Libyan lawmakers sign proposal for peace deal] Reuters, 6.12.2015 (vaadatud 7.12.2015)</ref> <ref name="5YhR2">[http://www.reuters.com/article/us-southkorea-protest-idUSKBN0TO09Y20151205#GPKTzuEpfb9K9uLx.99 South Korea activists protest labor policies, call for Park's apology] Reuters, 5.12.2015 (vaadatud 6.12.2015)</ref> <ref name="cTeRU">[http://www.reuters.com/article/us-slovakia-politics-idUSKBN0TO0GK20151205#JoEyHBKzgz9Gc7gz.99 Slovak PM Fico pledges security, welfare to secure third term in office] Reuters, 5.12.2015 (vaadatud 6.12.2015)</ref> <ref name="X8SvP">[http://www.reuters.com/article/us-britain-stabbing-idUSKBN0TO0RA20151206#zca1FDk8ZK4B4Irh.99 Knife attacker slashes man in London metro 'terror incident'] Reuters, 5.12.2015 (vaadatud 6.12.2015)</ref> <ref name="UlLgM">[http://www.reuters.com/article/us-nigeria-violence-chad-idUSKBN0TO0FM20151205#uBo1yIjKL44Qb98F.99 Chad says suicide blasts kill at least 15 in Lake Chad] Reuters, 5.12.2015 (vaadatud 6.12.2015)</ref> <ref name="EW1sX">[http://www.reuters.com/article/us-armenia-constitution-reform-idUSKBN0TP07820151206#mBz3XsdBg0xE6xQb.99 Armenia votes on curbing president's power, boosting PM] Reuters, 6.12.2015 (vaadatud 7.12.2015)</ref> <ref name="skflJ">[http://www.reuters.com/article/us-burkina-politics-sankara-exclusive-idUSKBN0TP0HW20151206#jHXC7SgbQvUQdFyf.99 Exclusive: Burkina charges former coup leader over murder of Sankara] Reuters, 6.12.2015 (vaadatud 7.12.2015)</ref> <ref name="PhINB">[http://www.reuters.com/article/us-yemen-security-governor-idUSKBN0TP05K20151206#fZM63RoY1wi5x6R2.99 Yemen's Aden governor killed in suicide car bombing: sources] Reuters, 6.12.2015 (vaadatud 6.12.2015)</ref> <ref name="u6JET">[http://www.reuters.com/article/us-eurozone-greece-clashes-idUSKBN0TP0SD20151207#5VaVZRK6DvvYSgP9.99 Clashes erupt in Athens on anniversary of student's killing by police] Reuters, 6.12.2015 (vaadatud 7.12.2015)</ref> <ref name="JdYNv">[http://www.reuters.com/article/us-israel-mossad-idUSKBN0TQ2JZ20151207#VH6bbPtzDYwLHPbl.99 Israel's Netanyahu names security aide as new Mossad spy agency chief] Reuters, 7.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="soQne">[http://www.reuters.com/article/us-india-fire-idUSKBN0TQ0SQ20151207#C1kJbQP1LCQ5DO5I.99 Warehouse blaze sweeps through slum in India's Mumbai] Reuters, 7.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="nmopt">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-violence-idUSKBN0TQ1U320151207#1OXTzL7vglkYqww4.99 Palestinian stabs Israeli in West Bank, shot dead: Israeli police] Reuters, 7.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="fMzH9">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-nato-idUSKBN0TQ0HU20151207#EdeJCphlpS03UwDd.99 NATO says won't send ground troops to fight IS: report] Reuters, 7.12.2015 (vaadatud 7.12.2015)</ref> <ref name="OgtEe">[http://www.reuters.com/article/us-quake-tajikistan-idUSKBN0TQ0P320151207#t63cRyrXlWE2qvPK.99 Strong 7.2 quake strikes in Tajikistan, felt in New Delhi] Reuters, 7.12.2015 (vaadatud 7.12.2015)</ref> <ref name="t2R5v">[http://www.reuters.com/article/us-hungary-jet-idUSKBN0TQ1EE20151207#oZ8cbZRREYQ4c7SF.99 No explosives found on German plane grounded in Budapest] Reuters, 7.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="tDRDY">[http://www.reuters.com/article/us-russia-blast-idUSKBN0TQ2LB20151207#5hDMmo15TTvbigVA.99 Small blast in central Moscow injures three: agencies] Reuters, 7.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="JzSw7">[http://menu.err.ee/v/uudised/inimesed/251a1853-d0e5-409a-8911-184ad04e94f2 President Ilves kihlus lätlanna Ieva Kupcega] ERR Menu, 7.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="Dl8GM">[http://www.reuters.com/article/us-usa-security-visas-idUSKBN0TR2VN20151209#ewoVaAOLhDGo3ev1.99 House passes bill to tighten visa waiver program] Reuters, 8.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="Jdz58">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/5bfc421d-88c3-430b-9008-c8af713ced97 Austria hakkas ehitama piirile Sloveeniaga traataeda] ERR Uudised, 8.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="yDtM2">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/1a83c95d-bd10-4964-8c6a-273c0464e3ed Kohus määras Pistoriusele kautsjoni] ERR Uudised, 8.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="Nhjkt">[http://www.reuters.com/article/afghanistan-conference-idUSKBN0TQ2KX20151208#VL5pFEFPc9W71q0K.99 Afghanistan conference opens, hopes for peace talks slim] Reuters, 8.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="rMV9f">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-russia-turkey-davutogl-idUSKBN0TR14F20151208#yOBsQTKYijzzTFyM.99 Turkey halts troop deployment to Iraq but will not withdraw: formin] Reuters, 8.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="GfoIV">[https://web.archive.org/web/20151222124905/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11841-2015-12-08-13-03-46/ Eesti riigipeale andsid usalduskirjad Ameerika Ühendriikide ning Bosnia ja Hertsegoviina suursaadikud] Vabariigi Presidendi Kantselei, 8.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="KiMfZ">[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/2221d6da-0030-43e2-87f9-b39bf0b4fc8d Esimese Ants Orase kriitikapreemia pälvis Johanna Ross] ERR Kultuur, 8.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="G6JRO">[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/003363af-e6e6-4404-a5fc-fd3de3b8bcf3/viis-palgalist-kirjanikku-on-selgunud Viis palgalist kirjanikku on selgunud] ERR Kultuur, 8.12.2015 (vaadatud 8.12.2015)</ref> <ref name="A3HQB">[http://www.reuters.com/article/us-afghanistan-taliban-airport-idUSKBN0TS0BV20151209#8JcBPxiisgPmCc1b.99 Dozens killed, wounded in Taliban attack on Afghan airport] Reuters, 9.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="2Ghi8">[https://web.archive.org/web/20210826121239/https://time.com/time-person-of-the-year-2015-angela-merkel-choice/ Angela Merkel: The Choice] Time, 9.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="J9G1z">[https://web.archive.org/web/20151210011253/http://time.com/4141663/time-person-of-the-year-angela-merkel-fourth-woman/ Merkel Becomes Fourth Woman Since 1927 to be Named Person of the Year] Time, 9.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="6DjKt">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-rousseff-idUSKBN0TS1DC20151209#qqUIH1qDfWMHEd9r.99 Brazil's top court suspends impeachment of Rousseff] Reuters, 9.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="ULSeK">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-germany-idUSKBN0TS1K620151209#cil2sWwAKPB5Z2Y9.99 German cabinet approves identity card for refugees] Reuters, 9.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="SQ6U7">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-violence-idUSKBN0TS1OO20151209#RAXui12xpvy2u24T.99 Palestinian shot dead after wounding two Israelis in West Bank stabbing: army] Reuters, 9.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="xKBDC">[http://www.reuters.com/article/us-poland-constitution-idUSKBN0TS2B820151209#VE1Lb3GHdsVl2Sb5.99 Poland's top court rejects key amendment in blow to ruling party] Reuters, 9.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="rV5fC">[http://www.reuters.com/article/us-tajikistan-president-idUSKBN0TS1PE20151209#X98ATHa7i6ywPCVs.99 Tajik lower house votes to declare President Rakhmon 'Leader of Nation'] Reuters, 9.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="9RO42">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-turkey-russia-idUSKBN0TS1V120151209#PZteBA0AKdIrCEk8.99 Turkish PM accuses Russia of 'ethnic cleansing' in Syria] Reuters, 9.12.2015 (vaadatud 9.12.2015)</ref> <ref name="Z2q9Y">[http://uudised.err.ee/v/majandus/3d939db8-8b31-4cf0-aeec-e72deee7d258 Riigikogu võttis vastu 2016. aasta riigieelarve] ERR Uudised, 9.12.2015 (vaadatud 10.12.2015)</ref> <ref name="ZoHmv">[http://www.reuters.com/article/us-california-crash-idUSKBN0TU0MG20151211#TfD1WXuTzLAu4cuB.99 Medical helicopter crashes in California, killing four] Reuters, 10.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="OKs4p">[http://www.reuters.com/article/us-australia-arrests-idUSKBN0TS31120151210#bC2Chp7r3S895QBd.99 Australian police charge five over plot to attack government buildings] Reuters, 10.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="Wpisa">[http://www.reuters.com/article/us-bangladesh-facebook-idUSKBN0TT24920151210#RbZ2bbPBTlzLCBGS.97 Bangladesh lifts ban on Facebook] Reuters, 10.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="OVfYc">[http://www.reuters.com/article/us-bosnia-serbs-idUSKBN0TT1T120151210#ZPo6sl417tFDT68b.99 Bosnian Serbs to halt cooperation with national police and court] Reuters, 10.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="KJjsz">[http://www.reuters.com/article/us-panama-corruption-idUSKBN0TU05820151211#tSpPGcOKAKEvUfR5.99 Panama electoral court strips ex-president of immunity] Reuters, 10.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="hBfXI">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-bomb-idUSKBN0TT0R020151210#AwSTiFSU3kuGwkKf.99 North Korean leader Kim's H-bomb claim draws skepticism] Reuters, 10.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="d4w7h">[http://www.reuters.com/article/us-nobel-prizes-idUSKBN0TT0MG20151211#76E7POuAZPHr3KBy.99 Nobel Peace Prize laureates call for fight against terrorism, Palestine solution] Reuters, 10.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="WVJKv">[http://uudised.err.ee/v/majandus/25cb8b5b-7304-47bb-8aac-d9abd73c0f38 Tallinna parkimistasud jäid tõstmata, sest Meelis Pai magas hääletuse maha] ERR Uudised, 11.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="t0oCs">[http://www.reuters.com/article/us-afghanistan-blast-idUSKBN0TV03N20151212#vXxHR3w3i6HdEtRZ.99 Afghan forces end siege at Spanish embassy in Kabul] Reuters, 12.12.2015 (vaadatud 12.12.2015)</ref> <ref name="ppJEP">[http://www.reuters.com/article/us-dow-m-a-dupont-idUSKBN0TU1B220151212#uJp0ZgBASK8ZPi5S.97 Dow, DuPont set $130 billion megamerger, could spark more deals] Reuters, 11.12.2015 (vaadatud 12.12.2015)</ref> <ref name="KxstQ">[http://www.reuters.com/article/us-burundi-unrest-idUSKBN0TU0DU20151211#BlAYjqQ7XXmrdc3b.99 Burundi military sites attacked, 12 insurgents killed] Reuters, 11.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="LrjyC">[http://www.reuters.com/article/us-burundi-unrest-idUSKBN0TV08D20151213#F4uqdHmGSIzQ38lC.99 Death toll from day of clashes in Burundi capital rises to nearly 90] Reuters, 12.12.2015 (vaadatud 13.12.2015)</ref> <ref name="pREqH">[http://www.reuters.com/article/us-gambia-politics-idUSKBN0TU2TA20151211#JhCJ5fixqODxvqXJ.97 Gambia president declares country am Islamic republic] Reuters, 12.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="NQYru">[http://www.reuters.com/article/us-india-japan-idUSKBN0TU16920151211#OscdXk3GedmWvxar.99 India, Japan close in on military pacts as Abe visits] Reuters, 11.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="nl2O2">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN0TU1BM20151211#G54c5UQXXJOzjiuD.99 Palestinian driver rams Israeli soldiers in West Bank, shot dead] Reuters, 11.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="dLxqW">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-politics-arrest-idUSKBN0TU1JS20151211#9C5Y0FlHRxgt6ffU.99 Turkey issues arrest warrant for dozens linked to Erdogan foe] Reuters, 11.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="wXNur">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-parliament-idUSKBN0TU1C920151211#7hvyVjDvQWOemW5l.99 Ukraine lawmaker manhandles PM Yatseniuk in rowdy parliament scenes] Reuters, 11.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="wUis3">[http://kultuur.err.ee/v/muusika/3064d282-bc4c-467a-ae73-4f85fba475e3 Aasta muusik 2015 on Tõnu Kõrvits] ERR Kultuur, 10.12.2015 (vaadatud 10.12.2015)</ref> <ref name="W12P9">[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/sundmused/dbfeda78-ba61-4b3f-9714-be91fa98da38 Otseülekanne homme: Paabeli Raamatukogus keskendutakse aja vaimu väljendusele kirjanduses] ERR Kultuur, 10.12.2015 (vaadatud 10.12.2015)</ref> <ref name="DoTEL">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b3ce8958-ad3f-4403-a0e5-7a3805284362 Riigikohus jättis Neinar Seli süüdi] ERR Uudised, 11.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="c5n9T">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d683559c-1520-4d27-b71d-f1ebed6b22d8 Rõivas: Seli jätkamine olümpiakomitees kahjustaks Eesti spordi mainet] ERR Uudised, 11.12.2015 (vaadatud 11.12.2015)</ref> <ref name="JNgCa">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-turkey-idUSKBN0TV0JB20151212#5jH2l2TUqREJFqDs.99 Thousands of Iraqis in Baghdad, Basra protest Turkish deployment in north] Reuters, 12.12.2015 (vaadatud 13.12.2015)</ref> <ref name="xLGr8">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-southkorea-idUSKBN0TV0EB20151212#8JgILwrcfdbXtOL4.99 North, South Korea high-level talks end without agreement, further meeting: media] Reuters, 12.12.2015 (vaadatud 12.12.2015)</ref> <ref name="sbEXO">[http://www.reuters.com/article/us-poland-protests-idUSKBN0TV0PW20151213#uh4FGc71lb5iM0Uo.99 Thousands march against Polish government as constitutional spat drags on] Reuters, 12.12.2015 (vaadatud 13.12.2015)</ref> <ref name="Ca1qq">[http://www.reuters.com/article/us-climatechange-summit-idUSKBN0TV04L20151213#FbP19DsHJMhcuDat.99 With landmark climate accord, world marks turn from fossil fuels] Reuters, 12.12.2015 (vaadatud 13.12.2015)</ref> <ref name="jNqf7">[https://www.europeanfilmacademy.org/News-detail.155.0.html?&tx_ttnews%5Btt_news%5D=388&cHash=7cca1fac3962cc26bd7e475d43516a91 The 28th European Film Awards 2015: Winners] European Film Academy, 12.12.2015 (vaadatud 13.12.2015)</ref> <ref name="zU4d0">[http://www.reuters.com/article/us-saudi-election-idUSKBN0TV0E520151212#A9QR5FRVXIQ5bkVE.97 Saudi Arabian women vote for first time in local elections] Reuters, 12.12.2015 (vaadatud 12.12.2015)</ref> <ref name="Afn8q">[http://www.reuters.com/article/us-saudi-election-idUSKBN0TW08E20151214#mPw0Us5ZYZ5pb4Br.99 First women elected to Saudi local councils] Reuters, 13.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="xFkTF">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/c83fdb93-2d58-4aef-84f4-c72e463a400c Soomes sai kahe bussi kokkupõrkes vigastada 11 inimest] ERR Uudised, 12.12.2015 (vaadatud 13.12.2015)</ref> <ref name="cKOSI">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-blast-idUSKBN0TV0AZ20151212#TzqJU2rjZqyzF3XP.99 Blasts near hospital in Syria's Homs city kill 16] Reuters, 12.12.2015 (vaadatud 13.12.2015)</ref> <ref name="yXRTz">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/c03e067f-4143-4722-89e7-1e396548b24e Voroneži oblasti psühhiaatriaasutuse põlengus hukkus vähemalt 22 inimest] ERR Uudised, 13.12.2015 (vaadatud 13.12.2015)</ref> <ref name="CrtPh">[http://uudised.err.ee/v/eesti/bc763586-7183-412a-83fd-a6d374694fac Kaitseväe juhataja avas mälestusbüsti Briti admiralile] ERR Uudised, 12.12.2015 (vaadatud 13.12.2015)</ref> <ref name="GXtnt">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-rousseff-protests-idUSKBN0TW0L420151213#H8t75Z6S8IvmA1HZ.99 Brazilians take to streets to demand Rousseff's impeachment] Reuters, 13.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="nUftu">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-russia-turkey-idUSKBN0TW0EU20151213#sjToEsJ13sUFjrSh.99 Russia warns Turkey over Aegean warship incident] Reuters, 13.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="JWVt4">[http://www.reuters.com/article/us-centralafrica-referendum-idUSKBN0TW07Z20151213#VYjBVT3Vl4dYQQWH.99 Central African Republic voters brave violence in crucial referendum] Reuters, 13.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="dcYV3">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-blast-idUSKBN0TW0BW20151213#Ygh3pUJtVdMlU5HR.99 Death toll in northwest Pakistan blast rises to 24] Reuters, 13.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="jcQGS">[http://www.reuters.com/article/us-poland-protests-idUSKBN0TW0LP20151213#gOBFBqTKQjC510zV.99 Thousands rally to support Polish government after opposition protest] Reuters, 13.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="0wjCR">[http://www.reuters.com/article/us-france-politics-idUSKBN0TW00320151214#IlQZsvmomESPTQfG.99 French far-right fails to win any regions in upset for Le Pen] Reuters, 13.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="8n7cw">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/331d779c-9a2c-4d57-80eb-65f28ff5cea3 Leipzigis sai kokkupõrgetes vasakäärmuslastega vigastada ligi 70 korrakaitsjat] ERR Uudised, 13.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="CQdRF">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6527b108-5207-42a6-965e-f56253a0cbda Peapiiskop Viilma kuulutas Jõgeval välja üleriigilise jõulurahu] ERR Uudised, 13.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="WtwYn">[http://kultuur.err.ee/v/muusika/uudised/ee753bb9-fce8-4b99-ae56-6cb0a498c4fa Mikk Üleojale anti üle Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendium] ERR Kultuur, 13.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="Fa6IV">[http://www.reuters.com/article/us-argentina-crash-idUSKBN0TX1K320151215 Argentina bus crash leaves 43 border patrol officers dead] Reuters, 14.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="pJNLB">[http://www.reuters.com/article/us-burundi-unrest-idUSKBN0TX18W20151214 Burundi starts trial of May coup plotters, days after fighting] Reuters, 14.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="dJ97K">[http://www.reuters.com/article/us-colombia-rebels-idUSKBN0TX1W820151214 Colombia, rebels to sign pact on reparations for war victims] Reuters, 14.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="qXbP6">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN0TX1MO20151214 Palestinian motorist rams Jerusalem pedestrians, shot dead] Reuters, 14.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="aYxP9">[http://www.reuters.com/article/us-centralafrica-politics-idUSKBN0TY1F620151215 Central African rebel leader declares autonomous republic] Reuters, 15.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="eKni6">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-turkey-iraq-idUSKBN0TX0TI20151214 Turkish troops leave Iraqi camp after Baghdad orders them out: sources] Reuters, 14.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="qNksN">[https://web.archive.org/web/20151222085656/https://valitsus.ee/et/uudised/peaminister-roivas-leedus-energia-ja-transpordiuhendused-osa-julgeolekust Peaminister Rõivas Leedus: energia- ja transpordiühendused on osa julgeolekust] Vabariigi Valitsus, 14.12.2015 (vaadatud 14.12.2015)</ref> <ref name="GTtAc">[http://www.postimees.ee/3435647/siim-kallas-valiti-aasta-liberaaliks-2015 Siim Kallas valiti Aasta Liberaaliks 2015] Postimees, 14.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="HWPSO">[http://edition.cnn.com/2015/12/13/politics/republican-debate-gop-stage/ Stage set for final GOP debate of 2015] CNN Politics, 14.12.2015 (vaadatud 16.12.2015)</ref> <ref name="p0W7e">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-russia-usa-idUSKBN0TX23O20151215 Kerry arrives in Moscow to explore Syria peace process in Kremlin talks] Reuters, 15.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="ImsgH">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-corruption-idUSKBN0TY11120151215 Brazilian police raid homes of parliament speaker Cunha, tourism minister] Reuters, 15.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="a3dma">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/70596f81-89da-4e44-a782-37464cc57591 Euroopa Komisjon avalikustas ühist piirivalvet puudutava ettepaneku] ERR Uudised, 15.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="Im4Hs">[http://www.reuters.com/article/us-ge-capital-smfg-idUSKBN0TY0P120151215 SMFG agrees to buy GE's Japan leasing business for $4.8 billion] Reuters, 15.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="AhNqr">[http://www.reuters.com/article/us-yemen-security-idUSKBN0TY0OZ20151216 Yemen's foes agree prisoner swap, trade accusations over ceasefire] Reuters, 16.12.2015 (vaadatud 16.12.2015)</ref> <ref name="zQ0g2">[http://www.reuters.com/article/us-pope-migrants-idUSKBN0TY1C420151215 Pope urges review of migration laws to help refugees] Reuters, 15.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="bmAWC">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/97190616-cb8f-46af-97b0-b3707c93f64c Saksa õhujõud osalesid esmakordselt ISIS-e vastases rünnakus] ERR Uudised, 16.12.2015 (vaadatud 16.12.2015)</ref> <ref name="1GU1J">[http://www.reuters.com/article/us-saudi-security-idUSKBN0TX2PG20151215 Saudi Arabia announces 34-state Islamic military alliance against terrorism] Reuters, 15.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="l3H66">[http://www.reuters.com/article/us-russia-court-putin-idUSKBN0TY17H20151215 Putin signs law allowing Russia to overturn rulings of international rights courts] Reuters, 15.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="8oC4m">[http://uudised.err.ee/v/eesti/0d53bbfd-70bc-44f2-bf35-b813a0607a5c Uus e-tervise strateegia sai valitsuselt heakskiidu] ERR Uudised, 15.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="JiOTJ">[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/34381244-55a0-487d-ba18-02e08cf55317 Selgusid kirjandusvõistluse Bestseller võitjad] ERR Kultuur, 15.12.2015 (vaadatud 15.12.2015)</ref> <ref name="oBkl8">[http://www.reuters.com/article/us-iraq-usa-carter-idUSKBN0TZ0QP20151216 U.S. defense chief, on visit to Baghdad, seeks to step up IS fight] Reuters, 16.12.2015 (vaadatud 16.12.2015)</ref> <ref name="3Rp1Z">[http://www.reuters.com/article/usa-fed-idUSKBN0TZ1Y220151217 Fed raises interest rates, citing ongoing U.S. recovery] Reuters, 16.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="qcE0T">[http://www.reuters.com/article/us-usa-taiwan-arms-idUSKBN0TZ2C520151217 Obama administration authorizes $1.83 billion arms sale to Taiwan] Reuters, 16.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="AOQI8">[http://www.reuters.com/article/us-australia-storm-idUSKBN0TZ08O20151217 Rare tornado rips through Sydney, damaging beachside suburbs] Reuters, 17.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="8wsSQ">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-rousseff-idUSKBN0TZ37D20151217 Brazil judge drops objection to Rousseff impeachment proceedings] Reuters, 16.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="29CLa">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-canada-pastor-idUSKBN0TZ1YF20151216 North Korea sentences Canadian pastor to hard labor for life] Reuters, 16.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="q7XbZ">[http://www.reuters.com/article/us-singapore-ship-sinking-idUSKBN0U00GZ20151217 Singapore Strait collision sinks freighter; six crew still missing] Reuters, 17.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="dg1iU">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/0b62bfa9-d6c1-4843-9d56-80bb3f11c50b Umbusaldushääletus Soome valitsuse vastu kukkus läbi] ERR Uudised, 16.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="SoYNA">[http://uudised.err.ee/v/eesti/008ae47f-5bdc-400a-9619-eda26e6d2344 Mustvee ekslinnapea mõisteti tingimisi vangi] ERR Uudised, 16.12.2015 (vaadatud 16.12.2015)</ref> <ref name="v74Hb">[http://uudised.err.ee/v/eesti/190d4a8d-7cde-4769-a5ea-3266a4d42e2e Risto Teinonen saadeti Eestist välja] ERR Uudised, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="896R7">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/ce9de9b7-46f8-4e77-a2b5-0114a38c9aec Viis palgalist kunstnikku on selgunud] ERR Kultuur, 16.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="mreEw">[http://www.reuters.com/article/us-usa-crime-shkreli-idUSKBN0U01IM20151217 Turing CEO Martin Shkreli arrested for securities fraud] Reuters, 17.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="rgNLg">[http://www.reuters.com/article/us-cuba-usa-aviation-idUSKBN0U01XZ20151217 United States, Cuba to resume scheduled commercial airline service] Reuters, 17.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="qQJKd">[http://www.reuters.com/article/us-libya-security-idUSKBN0U00WP20151217 Libyan factions sign U.N. deal to form unity government] Reuters, 17.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="N2Apy">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/37501ccc-810c-4ef6-9040-890196125903 ERR Moskvas: Putini pressikonverentsil olid Ukraina asemel fookuses Süüria ja Türgi] ERR Uudised, 17.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="v1ydI">[http://uudised.err.ee/v/eesti/83127e34-bfbb-4109-b5a7-44bc0506aee9 Noorte müürseppade karika võitis Viljandi kutseõpilane Ralf Raaga] ERR Uudised, 17.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="6P7nK">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-linnavolikogu-otsustas-parkimistasude-muutmise-ning-vottis-vastu-2016-aasta-eelarve?id=73231367 Tallinna linnavolikogu otsustas parkimistasude muutmise ning võttis vastu 2016. aasta eelarve] Delfi, 17.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="iivcI">[http://kultuur.err.ee/v/muusika/7566b0f7-9a05-4d27-a5f5-bdeb5843e9d8 Toetuskontsert ja -marss EMTA saali ehituseks] ERR Kultuur, 17.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="JEePS">[https://web.archive.org/web/20151222105601/http://www.etag.ee/uliopilaste-teadustoode-riikliku-konkursi-2015-aasta-parimad-on-selgunud/ Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2015. aasta parimad on selgunud] Eesti Teadusagentuur, 17.12.2015 (vaadatud 17.12.2015)</ref> <ref name="Fh5BA">[http://www.reuters.com/article/us-usa-race-chicago-idUSKBN0U12AU20151218 Chicago protesters call for mayor to step down over police brutality] Reuters, 18.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="z1AWA">[http://www.reuters.com/article/us-bangladesh-blast-mosquue-idUSKBN0U11WK20151218 Six wounded in blasts at mosque in Bangladesh naval base] Reuters, 18.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="Txzrn">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/26863dd5-31c2-4fde-a838-a52e70dee666 Tusk: uued energiaprojektid peavad vastama energialiidu põhimõtetele] ERR Uudised, 18.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="GVyBd">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/13f2059b-4e56-44ef-a87e-1a84bf14a291 Euroopa Komisjon soovitas Ukraina ja Gruusia suhtes viisavabaduse kehtestada] ERR Uudised, 18.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="amNOG">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN0U123120151218 Israeli troops kill three Palestinians in West Bank, Gaza clashes] Reuters, 18.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="VyWuz">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/a5f89749-0b60-4187-9133-5e4cdac72d28 Rwandas toimub presidendi ametiaja pikendamist puudutav referendum] ERR Uudised, 18.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="mdHnV">[http://www.reuters.com/article/pope-motherteresa-idUSKBN0U10YG20151218 Mother Teresa of Calcutta to be made a saint] Reuters, 18.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="O7tnV">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-un-idUSKBN0U10J020151219 U.N. endorses Syria peace plan in rare show of unity among big powers] Reuters, 18.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="5B4MY">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/toobal-hakkab-keskerakonna-peasekretarina-saama-3500-eurot-kuus?id=73242121 Toobal hakkab Keskerakonna peasekretärina saama 3500 eurot kuus] Delfi, 18.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="78g89">[http://sport.err.ee/v/invasport/7921e42e-987e-4c03-97bb-1bcec6b23fc3 Paraolümpiakomitee valis lõppeva aasta parimad sportlased ja treeneri] ERR Sport, 18.12.2015 (vaadatud 16.12.2015)</ref> <ref name="Ho9Bp">[http://menu.err.ee/v/uudised/tele/3a79aeff-40d2-4e08-aea6-27c29c882aeb Kuldmikrofoni pälvis Reet Linna: see on meie maailma Kuldgloobus] ERR Menu, 18.12.2015 (vaadatud 19.12.2015)</ref> <ref name="pj4AB">[http://www.reuters.com/article/us-israel-politics-idUSKBN0U30RQ20151221 Israel's vice premier resigns amid harassment allegations] Reuters, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="j1x5b">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/4ae463d8-b7ca-4f41-9213-bd199721a42f Saksamaal lõppes tulistamine kolme inimese surmaga] ERR Uudised, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="33nTx">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/fc79e6e0-8914-4665-b9a5-00124a41efd4 Sloveenias hääletatakse referendumil samasooliste paaride pereõiguste üle] ERR Uudised, 20.12.2015 (vaadatud 20.12.2015)</ref> <ref name="6KNMj">[http://edition.cnn.com/2015/12/21/europe/slovenia-rejects-same-sex-marriage Slovenia rejects same-sex marriage by large margin in referendum] CNN, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="mYsjR">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-kurds-protest-idUSKBN0U30J920151220 Turkish police fire tear gas on Istanbul protest against southeast operations] Reuters, 20.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="o2OCL">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/7b10c83c-a459-4779-8e5e-b0c65622b76a Volgogradis plahvatanud kortermaja varemetes jätkuvad päästetööd] ERR Uudised, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="CMxku">[http://sport.err.ee/v/ujumine/52216243-6f91-42b1-8575-ca39fc06d75f Kregor Zirk purustas 36 aastat püsinud Eesti rekordi] ERR Uudised, 20.12.2015 (vaadatud 20.12.2015)</ref> <ref name="Z3Gg3">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/08308360-c481-4e1c-b3b7-a7b1e18a0bd0 Lindsey Graham ei pürgi enam USA presidendiks] ERR Uudised, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="CJXaX">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/3dde15db-6397-4f4b-b7ca-a29b71b50565 Afganistanis hukkus suitsiidirünnakus 6 NATO sõdurit] ERR Uudised, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="rC7ld">[http://www.reuters.com/article/us-burkina-politics-sankara-idUSKBN0U424Q20151221 Burkina issues warrant for ex-leader Compaore over Sankara murder] Reuters, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="rYF0X">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8014893a-0b3c-4366-a7ca-c360af19f219 Ametlik: Euroopa Liit pikendas Venemaa-vastaseid sanktsioone 6 kuu võrra] ERR Uudised, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="mzeoa">[http://www.reuters.com/article/us-mali-attacks-idUSKBN0U42LZ20151221 Mali government declares 10-day state of emergency] Reuters, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="JisrL">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/2a1b275a-49c1-4d93-a1ab-a85595aa9090 Raudteefirma teatas, et lõpetab rongiliikluse Rootsi ja Taani vahel] ERR Uudised, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="8urLo">[http://uudised.err.ee/v/eesti/eface412-71fa-427a-ba92-7c086173d391 Aasta arstiks valiti Savisaart opereerinud Peep Talving] ERR Uudised, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="Gujq4">William Graham, [http://www.nasaspaceflight.com/2015/12/spacex-rtf-core-return-attempt-og2/ SpaceX returns to flight with OG2, nails historic core return]. Nasaspaceflight.com, 21.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="kgXtk">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/05805837-d96c-4f34-8eac-53cda199e4af USA pikendas Venemaa vastaste sanktsioonide nimekirja] ERR Uudised, 22.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="R0RBw">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-bosnia-idUSKBN0U50UP20151222 Bosnian police arrest 11 over Islamic State links] Reuters, 22.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="8FrF0">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-idUSKBN0U50WI20151222 EU gets one million migrants in 2015, smugglers seen making $1 billion] Reuters, 22.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="d0plB">[http://www.reuters.com/article/india-crime-rape-idUSKBN0U51KV20151222 India lowers crime trial age to 16 after Delhi gang rape furore] Reuters, 22.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="ukYw2">[http://www.reuters.com/article/india-dwarka-crash-idUSKBN0U50IO20151222 Aircraft crashes in Delhi's Dwarka, 10 dead] Reuters, 22.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="TsKqY">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-ramadi-idUSKBN0U50TL20151223 Iraqi troops storm into center of Islamic State-held Ramadi] Reuters, 22.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="SJGQd">[http://www.reuters.com/article/us-greece-rights-vote-idUSKBN0U52HK20151223 Greece allows civil partnership for same-sex couples] Reuters, 22.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="M2KxC">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/7b91d639-33c1-44cf-ba6c-4c157b2a6b3a Prantsusmaa võimud hoidsid ära terrorirünnaku] ERR Uudised, 22.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="JdD6f">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN0U61BN20151223 Two Israelis, two Palestinian attackers killed in Jerusalem] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 24.12.2015)</ref> <ref name="02bWW">[http://www.reuters.com/article/us-india-reliance-idUSKBN0U70LR20151224 Reliance signs pact with Russian arms firm as Modi visits Moscow] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 24.12.2015)</ref> <ref name="vpPZ3">[http://www.reuters.com/article/us-nigeria-violence-niger-idUSKBN0U618O20151223 Boko Haram militants in Niger kill five as regional attacks mount] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="lZPcL">[http://www.reuters.com/article/us-poland-walesa-election-idUSKBN0U60OC20151223 Poland's Walesa calls for early election, sees democracy at risk] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="aj1lC">[http://www.reuters.com/article/us-slovenia-un-idUSKBN0U61TT20151223 Slovenia nominates its ex-president Turk as candidate for U.N. secretary] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 24.12.2015)</ref> <ref name="IVsjZ">[http://www.reuters.com/article/us-christmas-season-somalia-idUSKBN0U61NT20151223 Somali government bans Christmas celebrations] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 24.12.2015)</ref> <ref name="8JfNI">[http://www.reuters.com/article/us-thailand-politics-idUSKBN0U60AR20151223 Thai junta reaffirms will hand back power in 2017, entering second phase of reforms] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="3t3yY">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-airport-blast-idUSKBN0U60DS20151223 Blast kills one at Istanbul airport, investigation launched] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="9ud6m">[http://www.reuters.com/article/us-russia-khodorkovsky-arrest-idUSKBN0U60PO20151223 Russian court orders arrest of Mikhail Khodorkovsky over contract killing] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="F7FVm">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-russia-banknote-idUSKBN0U60ZE20151223 Russia issues Crimea banknote in move likely to irk Ukraine] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="wWSwC">[http://www.reuters.com/article/us-venezuela-politics-idUSKBN0U626820151223 Venezuela's outgoing Congress names 13 Supreme Court justices] Reuters, 23.12.2015 (vaadatud 24.12.2015)</ref> <ref name="cuOgE">[http://uudised.err.ee/v/eesti/9f925ec4-130e-4e1c-b8d8-eff29ebc07bb Kaitsepoliitika asekantsleriks saab Miko Haljas] ERR Uudised, 23.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="oloWE">[http://sport.err.ee/v/maadlus/6983b346-538d-44ec-9ab8-128af640d4ef Aasta parimaks seeniorsportlaseks valiti seitsmenda MM-tiitli võitnud maadleja] ERR Sport, 23.12.2015 (vaadatud 23.12.2015)</ref> <ref name="G1hqt">[http://www.reuters.com/article/us-bulgaria-politics-idUSKBN0U71G420151224 Bulgarian politician dumped for backing Turkey over downing of Russian plane] Reuters, 24.12.2015 (vaadatud 25.12.2015)</ref> <ref name="T3iGg">[http://www.reuters.com/article/us-guinea-politics-idUSKBN0U71JH20151224 Guinea President Conde pardons 171, including opposition figuure] Reuters, 24.12.2015 (vaadatud 25.12.2015)</ref> <ref name="GvnNd">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN0U70J020151225 Israeli forces kill four Palestinian assailants in West Bank] Reuters, 24.12.2015 (vaadatud 25.12.2015)</ref> <ref name="mSvID">[http://www.reuters.com/article/us-centralafrica-election-idUSKBN0U718820151224 Central African Republic postpones key elections for three days] Reuters, 24.12.2015 (vaadatud 25.12.2015)</ref> <ref name="ijT7S">[http://www.reuters.com/article/us-nigeria-fire-idUSKBN0U80LF20151225 'Tens' killed in Nigeria Christmas Eve gas plant explosion: presidency] Reuters, 25.12.2015 (vaadatud 26.12.2015)</ref> <ref name="iArXj">[http://www.reuters.com/article/us-saudi-fire-idUSKBN0U70AI20151225 Fire sweeps through Saudi hospital, at least 24 dead] Reuters, 24.12.2015 (vaadatud 25.12.2015)</ref> <ref name="0sGzR">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-russia-turkey-kurds-idUSKBN0U70TK20151224 Turkish PM accuses pro-Kurdish party head of treason over Russia comments] Reuters,24.12.2015 (vaadatud 25.12.2015)</ref> <ref name="unFex">[http://uudised.err.ee/v/majandus/658358dc-431c-4673-90d1-464b98ed03a4 Lukoil müüb ka Lätis ja Leedus asuvad varad] ERR Uudised, 24.12.2015 (vaadatud 25.12.2015)</ref> <ref name="gTwQk">[http://www.reuters.com/article/us-bangladesh-attacks-idUSKBN0U80KR20151225 Bomb attack on Bangladesh mosque kills one, wounds dozen] Reuters, 25.12.2015 (vaadatud 25.12.2015)</ref> <ref name="otfXL">[http://www.reuters.com/article/us-bangladesh-russia-power-idUSKBN0U80TF20151225 Bangladesh signs $12.65 billion deal with Russia for nuclear power plants] Reuters, 25.12.2015 (vaadatud 26.12.2015)</ref> <ref name="5eGrU">[http://www.reuters.com/article/us-asia-aiib-establishment-idUSKBN0U80HH20151225 China says AIIB up and running early in the new year] Reuters, 25.12.2015 (vaadatud 25.12.2015)</ref> <ref name="SO7Wc">[http://www.reuters.com/article/us-india-pakistan-modi-arrival-idUSKBN0U80MQ20151225 Indian PM Modi makes surprise visit to Pakistan] Reuters, 25.12.2015 (vaadatud 25.12.2015)</ref> <ref name="FjCsR">[http://www.reuters.com/article/us-iran-election-idUSKBN0U906120151226 Record 12,000 candidates register for Iran's February election] Reuters, 26.12.2015 (vaadatud 26.12.2015)</ref> <ref name="Ao4uU">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN0U80SL20151225 Israeli police say they killed Palestinian attempting ramming attack] Reuters, 25.12.2015 (vaadatud 26.12.2015)</ref> <ref name="wFPfE">[http://www.bbc.com/news/world-us-canada-35184869 Texas tornadoes: 'Eight killed' in Dallas suburbs] BBC News, 27.12.2015 (vaadatud 27.12.2015)</ref> <ref name="GJ6Rd">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/030e1ab0-42ac-4076-b7ee-e5203a5bd6b5 Tornaado on tapnud Texases 11 inimest] ERR Uudised, 27.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="zEuph">[http://www.reuters.com/article/us-europe-security-austria-idUSKBN0U90EA20151227 Austrian police say European capitals have been warned of possible attack] Reuters, 26.12.2015 (vaadatud 27.12.2015)</ref> <ref name="qJBs8">[http://www.reuters.com/article/us-benin-crash-primeminister-idUSKBN0U90GO20151226 Benin prime minister unharmed after helicopter crash-landing] Reuters, 26.12.2015 (vaadatud 27.12.2015)</ref> <ref name="G35Ps">[http://maailm.postimees.ee/3447909/tsehhi-president-nimetas-pogeniketulva-organiseeritud-sissetungiks Tšehhi president nimetas põgeniketulva organiseeritud sissetungiks] Postimees, 26.12.2015 (vaadatud 27.12.2015)</ref> <ref name="Chul4">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN0U904U20151226 Israeli officers shoot dead a knife-wielding Palestinian: police] Reuters, 26.12.2015 (vaadatud 26.12.2015)</ref> <ref name="OsMmO">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN0U904U20151227 Israeli forces say shoot dead two Palestinian assailants] Reuters, 26.12.2015 (vaadatud 27.12.2015)</ref> <ref name="ThcVd">[http://www.reuters.com/article/us-serbia-corruption-idUSKBN0U907020151226 Serbia arrests 80 in anti-corruption sweep, including ex-minister] Reuters, 26.12.2015 (vaadatud 27.12.2015)</ref> <ref name="GAMlV">[http://www.reuters.com/article/us-china-security-idUSKBN0UA07220151228 China passes controversial counter-terrorism law] Reuters, 28.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="XrcWU">[http://www.reuters.com/article/us-china-lawmaking-family-idUSKBN0UA08A20151227 China passes first domestic violence law, gay couples excluded] Reuters, 27.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="RJF34">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8d185e97-2bfa-4dfa-a26e-343f7d9753bf Iraagi armee teatel vallutati Ramadi valitsushoone ISIS-e käest tagasi] ERR Uudised, 27.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="Yi9pr">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN0UA0BV20151227 Two Palestinians shot dead after stabbing Israeli soldier: army] Reuters, 27.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="v5LNI">[http://www.reuters.com/article/us-afghanistan-pakistan-idUSKBN0UA0GD20151227 Pakistan army chief visits Kabul as peace diplomacy builds] Reuters, 27.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="iyPQj">[http://www.reuters.com/article/us-afghanistan-blast-idUSKBN0UB07M20151228 One killed, 33 wounded in Kabul suicide attack] Reuters, 28.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="MOsmb">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/1744f842-a1b0-4dd6-949e-492a86c9d7ea Taani peaminister: ÜRO pagulaskonventsioon tuleks uuesti läbi vaadata] ERR Uudised, 28.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="MW9HY">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-idUSKBN0UB12P20151228 Spain's Socialists reject coalition deal with any party urging Catalan referendum] Reuters, 28.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="nyPMD">[http://www.reuters.com/article/us-japan-southkorea-comfortwomen-idUSKBN0UB0EC20151228 South Korea, Japan agree to irreversibly end 'comfort women' row] Reuters, 28.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="dwZYR">[http://www.reuters.com/article/us-nigeria-violence-idUSKBN0UB0TF20151228 At least 48 killed in bombings in north Nigeria] Reuters, 28.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="qwq2G">[http://www.reuters.com/article/us-poland-constitution-president-idUSKBN0UB0Q620151228 Poland's president signs disputed amendment to top court powers] Reuters, 28.12.2015 (vaadatud 28.12.2015)</ref> <ref name="2aXGj">[http://www.reuters.com/article/us-burundi-unrest-peacetalks-idUSKBN0UB18I20151228 Burundi peace talks start amid divisions, protests] Reuters, 28.12.2015 (vaadatud 29.12.2015)</ref> <ref name="phtVi">[https://web.archive.org/web/20170318030247/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W53 Eelinfo (53. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 31.12.2015)</ref> <ref name="ehnnD">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/1e0df82e-59e8-4831-8bb4-07de31b2cb43 Iraagi peaminister külastas vabastatud Ramadit] ERR Uudised, 29.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="AbFQh">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/87e8368a-b39f-41d3-9fbd-406 Saudi Araabia ja Türgi tugevdavad sõjalist ja majandusalast koostööd] ERR Uudised, 29.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="yFl6s">[http://majandus24.postimees.ee/3450025/kohus-kuulutas-valja-estonian-airi-pankroti Postimees]</ref> <ref name="SEBSC">[http://www.reuters.com/article/us-belgium-security-brussels-idUSKBN0UD1Q620151230 Brussels New Year fireworks canceled over attack fears] Reuters, 30.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="r3XzB">[http://www.reuters.com/article/us-new-year-paris-idUSKBN0UD1QJ20151230 Paris aims for subdued New Year celebrations after November attacks] Reuters, 30.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="YMOwR">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-germany-idUSKBN0UD19I20151230 More than one million migrants registered in Germany in 2015: newspaper] Reuters, 30.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="lcuNi">[http://www.reuters.com/article/us-spain-catalonia-corruption-idUSKBN0UD1NL20151230 Catalonia's Pujol charged with money laundering for hiding fortune] Reuters, 30.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="lqwz5">[http://www.reuters.com/article/us-poland-airport-alert-idUSKBN0UD0OM20151230 Warsaw's Modlin airport reopens after hoax bomb threat] Reuters, 30.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="qaw2j">[http://novaator.err.ee/v/tehnika/57005d92-8eb8-4c38-9b75-998e652a06c3/perioodilisustabeli-viimane-rida-taitub-elementidega-- ERR: Perioodilisustabeli viimane rida täitub elementidega (vaadatud 4.1.16)]</ref> <ref name="IbeYg">[http://www.bbc.com/news/science-environment-35220823 BBC: Chemistry: Four elements added to periodic table (vaadatud 6.1.16)]</ref> <ref name="47Xwr">[http://uudised.err.ee/v/eesti/c2cdbe01-0088-4a7f-8ca0-4701283253d1 Postimehes kommenteerimiseks peavad kasutajad end peagi registreerima] ERR Uudised, 30.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="V1WnD">[http://www.reuters.com/article/us-usa-election-carson-idUSKBN0UE17520151231 Republican Ben Carson's campaign manager, 20 staff quit] Reuters, 31.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="srCrR">[http://www.reuters.com/article/us-emirates-dubai-fire-idUSKBN0UE17J20160101 Blaze hits Dubai skyscraper, New Year's fireworks proceed nearby] Reuters, 31.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="6DsjD">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-book-idUSKBN0UE12N20151231 Israel bars novel about Jewish-Arab love affair from school curriculum] Reuters, 31.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="qLxvZ">[http://www.reuters.com/article/us-iran-nuclear-usa-sanctions-idUSKBN0UE0QT20151231 Rouhani expands Iran's missile program despite U.S. sanctions threat] Reuters, 31.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="FH7TD">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-idUSKBN0UE0S020151231 Palestinian shot dead after ramming car into Israeli troops: army] Reuters, 31.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="tJLN0">[http://www.reuters.com/article/us-quake-nicaragua-idUSKBN0UE0QA20151231 Magnitude 5.7 earthquake hits off Nicaragua, no damages reported] Reuters, 31.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="pux0Y">[http://www.reuters.com/article/us-security-germany-idUSKBN0UE1FQ20160101 Germany shuts Munich train stations after tip IS planned attack] Reuters, 31.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="O7NYv">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-weather-idUSKBN0UE0KM20151231 Hundreds of flights canceled as Istanbul hit by heavy snow] Reuters, 31.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> <ref name="idj7L">[http://uudised.err.ee/v/eesti/93184c56-61fd-494e-89bd-1cdc739ecbd7 Kruuse vabastas VTA peadirektori Ago Pärteli usalduse kaotuse tõttu ametist] ERR Uudised, 31.12.2015 (vaadatud 1.01.2016)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2015| 2015-12]] odfvbs6qt78dmeijcfvr1x8uzbo4k4a 0 421716 7174528 6953025 2026-06-17T07:46:54Z Metsavend 738 7174528 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Noguchi Hideyo.jpg|pisi|Hideyo Noguchi]] '''Hideyo Noguchi''' ([[jaapani keel]]es 野口 英世 ''Noguchi Hideyo''; [[11. mai]] [[1876]] [[Inawashiro]], [[Fukushima]] – [[21. mai]] [[1928]] [[Accra]], [[Ghana]]) oli [[jaapanlased|jaapani]] [[bakterioloog]]. Ta avastas neurosüüfilise [[etioloogia]], 1913. aastal isoleeris ta [[seljaajukuive]]ga patsientide [[aju]]proovidest [[bakter]]i ''[[Treponema pallidum]].'' Noguchi Hideyo lapsepõlve varjutas olmeõnnetus: üheaastaselt kukkus ta tulekoldesse (või kallutas endale keeva riisipaja peale), mille tagajärjel said tema vasak külg ja käsi raskeid põletushaavu. Kuid arvatakse, et tema huvi [[meditsiin]]i õppimise vastu sai alguse üleelamistest 16-aastaselt, kui [[kirurg]] Kanae Watanabe tegi talle käeoperatsiooni.<ref>Siang Yong Tan, MD, JD ja Jill Furubayashi, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4293967/ Hideyo Noguchi (1876-1928): Distinguished bacteriologist], Singapore Med J. 2014 oktoober; 55(10): 550–551., doi: 10.11622/smedj.2014140, PMCID: PMC4293967</ref> Alistamatu meele ja erakordse püüdlikkuse toel sai ta toimetulekut häirinud probleemidest jagu, kolis [[Tōkyō]]sse ja töötas õpingute ajal majahoidjana. 1896. aastal sooritas ta meditsiinipraktiseerija eksami esimese astme ja lõpetas 21-aastaselt Tōkyō meditsiinikolledži. Pärast meditsiinidoktori litsentsi omandamist võttis ta vastu lektoritöö ning tutvus doktor [[Morinosuke Chiwaki]]ga, kellest sai tema eluaegne sõber ja mentor. Hideyo uurimistöö sai hoo sisse pärast seda, kui ta oli 1900. aastal asunud elama [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] ning töötas [[Pennsylvania Ülikool]]is doktor [[Simon Flexner]]i uurimisassistendina.<ref>Hiromichi Ishikawa, M.D., Ph.D. Keio University School of Medicine, Tokyo 160-8582. [http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM200511103531924 Dr. Noguchi's Journey: A Life of Medical Search and Discovery], N Engl J Med 2005; 353:2091-2092, 10. november 2005, DOI: 10.1056/NEJM200511103531924</ref> Noguchi varasemad uuringud olid seotud [[maomürk|maomürgi]] füsioloogiliste toimete uurimisega, näiteks [[hemolüüs]]i, [[verejooksud]]e, [[ödeem]]i ja [[endoteel]]i kahjustustega. 1909. aastal ilmus tema [[monograafia]] "Snake Venoms: An Investigation of Venomous Snakes with Special Reference to the Phenomena of Their Venoms". [[Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituut|Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudis]] töötades avaldas ta rohkem kui 200 teaduspublikatsiooni mitmete [[nakkushaigus]]te, näiteks [[süüfilis]]e, [[tuberkuloos]]i, [[trahhoom]]i, [[lastehalvatus]]e, [[marutõbi|marutõve]], [[kollapalavik]]u, [[Kaljumägede tüüfus]]e ja [[Oroya palavik]]u kohta. Noguchil diagnoositi 1913. aastal süüfilis. 2004. aastast on tema portree Jaapani 1000-[[Jaapani jeen|jeen]]isel rahatähel. == Publikatsioone == * [https://ia601406.us.archive.org/30/items/actionsnakeveno01nogugoog/actionsnakeveno01nogugoog.pdf "The Action of Snake Venom Upon Cold-blooded Animals"] (1904; Washington, [[Carnegie Institution]]) * [http://ia600404.us.archive.org/20/items/cu31924003195835/cu31924003195835.pdf "Snake Venoms: An Investigation of Venomous Snakes with Special Reference to the Phenomena of Their Venoms"] (1909; Washington, [[Carnegie Institution]]) * [https://ia600307.us.archive.org/14/items/39002010637842.med.yale.edu/39002010637842.med.yale.edu.pdf "Serum Diagnosis of Syphilis and the Butyric Acid Test for Syphilis"] (1911; Philadelphia: [[Lippincott Williams & Wilkins|J. B. Lippincott]]) * "Laboratory Diagnosis of Syphilis: A Manual for Students and Physicians" (1923; New York: [[Harper & Brothers|P. B. Hoeber]]) ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Noguchi, Hideyo}} [[Kategooria:Jaapani bioloogid]] [[Kategooria:Jaapani arstid]] [[Kategooria:Bakterioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1876]] [[Kategooria:Surnud 1928]] 7aybw5a1rf5mmgp6nk1ziw0pai06yk4 0 423593 7174274 6471920 2026-06-16T19:25:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174274 wikitext text/x-wiki '''Digitaalarhiivindus''' on [[arhiivindus]]e haru, mis tegeleb digitaalsete andmete alalise säilitamisega.<ref name="digiaken">[http://www.ra.ee/arhiivihaldus/digitaalarhiivindus/ Digitaalarhiivindus] Rahvusarhiivi veebilehel.</ref> Digitaalsete dokumentide kasutatavus sõltub tehnoloogiast ja selle muutustest.<ref>Dale Flecker. [https://web.archive.org/web/20160310041053/https://net.educause.edu/ir/library/pdf/erm0316.pdf Digital Archiving: What is Involved?]</ref> Seega on üks olulisemaid probleeme, millele digitaalsete dokumentide säilitamisel tähelepanu pöörata tuleb, on see, kuidas tagada failide kasutatavus ka riist- ja tarkvara aegumise korral, aga ka andmete säilimine andmekandja hävimisel.<ref name="digiaken" /> Digitaalse materjali säilitamise küsimusega puutuvad kokku kõik institutsioonid, mille tegevuse käigus digitaalseid dokumente tekib. ==Digitaalarhiivindus Euroopas== [[Euroopa Komisjon]] on loonud [[konsortsium|konsortsiumi]] Digital Preservation Europe (DPE), mis ühendab Euroopa akadeemilisi ja kultuuriinstitutsioone, et jagada digitaalse materjali säilitamist puudutavaid kogemusi. DPE üks eesmärke on laiendada teadmist digitaalarhiivinduse olemusest.<ref>{{Netiviide |url=http://www.digitalpreservation.gov/series/edge/dpe.html |pealkiri=DigitalPreservationEurope |vaadatud=2015-12-21 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304230808/http://www.digitalpreservation.gov/series/edge/dpe.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Digitaalarhiivindus Eestis== [[Eesti]]s on digitaalarhiivinduse standardid ja juhised välja töötanud [[Rahvusarhiiv]]. Loomisel on Rahvusarhiivi digiarhiiv, mis arendatakse välja modulaarsena.<ref name="digiaken" /> Digitaalarhiivindusega alustas Rahvusarhiiv 1990. aastate lõpus. 2008. aastal jõuti universaalse arhiveerimismooduli valmimiseni. 2010 ja 2011 valmisid vastavalt digitaalarhiivi vastuvõtumoodul ja tehnilise teatmestu moodul ning digitaalarhiivi hoiumoodul.<ref name="digiaken" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/digiaken/ Rahvusarhiivi digiaken] [[Kategooria:Arhiivindus]] 1giibls5szo3r8qeqe1eb13ovstewi4 0 437862 7174401 6723141 2026-06-16T22:20:09Z Ollin Masa 227337 7174401 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hanno Soans must-valge portree 1.jpg|pisi|Hanno Soans (2014)]] '''[[Hanno Soans|Hanno]] Soans''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1974]]) on eesti [[kuraator]] ja [[kunstikriitik]]. Ta lõpetas 1998. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[kunstiteadus]]e eriala. Ta valiti üheks [[kunstnikupalk|kunstnikupalga]] saajaks aastatel 2022‒2024.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608405788/uued-kunstnikupalgalised-on-karlson-kongi-malk-soans-ja-toomik "Uued kunstnikupalgalised on Karlson, Kongi, Mälk, Soans ja Toomik"]. ERR kultuur, 17. november 2021</ref> == Tunnustus == * 1998 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (kuraatoriprojektid 1998. aastal) * 2023 [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] (viimaste aastate kunstitekstid ja kunstikriitika) == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Hanno_Soans/est ETIS] {{JÄRJESTA:Soans, Hanno}} [[Kategooria:Eesti kunstikriitikud]] [[Kategooria:Eesti näitusekuraatorid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 838w6atablwligay9mt28ikic809n67 10 439048 7174370 6461249 2026-06-16T21:45:12Z Metsavend 738 7174370 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Golden Boy |päis = [[Golden Boy]] auhinnavõitjad |päisestiil = background:gold; |loend1 = {{rõhtloend| * 2003: [[Rafael van der Vaart|Van der Vaart]] * 2004: [[Wayne Rooney|Rooney]] * 2005: [[Lionel Messi|Messi]] * 2006: [[Cesc Fàbregas|Fàbregas]] * 2007: [[Sergio Agüero|Agüero]] * 2008: [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] * 2009: [[Alexandre Pato|Pato]] * 2010: [[Mario Balotelli|Balotelli]] * 2011: [[Mario Götze|Götze]] * 2012: [[Isco]] * 2013: [[Paul Pogba|Pogba]] * 2014: [[Raheem Sterling|Sterling]] * 2015: [[Anthony Martial|Martial]] * 2016: [[Renato Sanches|Sanches]] * 2017: [[Kylian Mbappé|Mbappé]] * 2018: [[Matthijs de Ligt|De Ligt]] * 2019: [[João Félix|Félix]] * 2020: [[Erling Braut Håland|Håland]] * 2021: [[Pedri]] * 2022: [[Gavi]] * 2023: [[Jude Bellingham|Bellingham]] * 2024: [[Lamine Yamal|Yamal]] * 2025: [[Désiré Doué|Doué]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Jalgpalli navigeerimismallid]] </noinclude> j1lg4l9360njxsgecxd9qduw84gyd0h 0 439794 7174351 6258398 2026-06-16T21:32:00Z Metsavend 738 7174351 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur |nimi=Graham Arnold |pilt=Graham Arnold.jpg |täisnimi=Graham James Arnold |sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1963|8|3}} |sünnilinn=[[Sydney]] |sünnimaa=Austraalia |surmaaeg= |pikkus= |positsioon=[[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] |koduklubi= |särginumber= |aastad1=1982–1990|klubi1=[[Sydney United FC|Sydney Croatia]]|mänge1=|väravaid1= |aastad2=1990–1992|klubi2=[[Roda JC|Roda]]|mänge2=61|väravaid2=22 |aastad3=1992–1994|klubi3=[[RFC Liège|Liège]]|mänge3=60|väravaid3=23 |aastad4=1994|klubi4=[[R. Charleroi SC|Charleroi]]|mänge4=16|väravaid4=1 |aastad5=1995–1996|klubi5=[[NAC Breda]]|mänge5=63|väravaid5=35 |aastad6=1997–1998|klubi6=[[Sanfrecce Hiroshima]]|mänge6=28|väravaid6=7 |aastad7=1998–2001|klubi7=[[Northern Spirit FC|Northern Spirit]]|mänge7=47|väravaid7=5 |koondiseaastad1=1985–1997|koondis1=[[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]|koondisemänge1=54|koondiseväravaid1=19 }} '''Graham James Arnold''' (sündinud [[3. august]]il [[1963]] [[Sydney]]s) on [[Austraalia]] endine [[jalgpallur]], [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]. Alates 2025. aastast on ta [[Iraagi jalgpallikoondis]]e peatreener. 2018–2024 oli ta [[Austraalia jalgpallikoondis]]e peatreener. Ta on juhendanud ka Austraalia jalgpalliklubisid [[Central Coast Mariners]] ja [[Sydney FC]] ning Jaapani klubi [[Vegalta Sendai]]. Aastatel 2012, 2017 ja 2018 valiti Arnold Austraalia kõrgliiga hooaja parimaks peatreeneriks. ==Koondisekarjäär== [[Austraalia jalgpallikoondis]]es mängis ta aastatel 1985–1997 54 mängu ja lõi 19 väravat. {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !colspan="3"|[[Austraalia jalgpallikoondis]] |- !Aasta||Mänge||Väravaid |- |1985||2||1 |- |1986||6||4 |- |1987||6||3 |- |1988||16||4 |- |1989||4||2 |- |1990||0||0 |- |1991||2||0 |- |1992||0||0 |- |1993||6||1 |- |1994||0||0 |- |1995||2||1 |- |1996||3||0 |- |1997||7||3 |- !Kokku||54||19 |} ==Välislingid== * {{NFT mängija|12792}} {{FIFA World Cup 2022 Austraalia koondis}} {{JÄRJESTA:Arnold, Graham}} [[Kategooria:Austraalia jalgpallurid]] [[Kategooria:Austraalia jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:NAC Breda jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] mb0f42ol7l5xx5mqfkcmwv8crl9dj1b 7174352 7174351 2026-06-16T21:32:25Z Metsavend 738 7174352 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur |nimi=Graham Arnold |pilt=Graham Arnold.jpg |täisnimi=Graham James Arnold |sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1963|8|3}} |sünnilinn=[[Sydney]] |sünnimaa=Austraalia |surmaaeg= |pikkus= |positsioon=[[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] |koduklubi= |särginumber= |aastad1=1982–1990|klubi1=[[Sydney United FC|Sydney Croatia]]|mänge1=|väravaid1= |aastad2=1990–1992|klubi2=[[Roda JC|Roda]]|mänge2=61|väravaid2=22 |aastad3=1992–1994|klubi3=[[RFC Liège|Liège]]|mänge3=60|väravaid3=23 |aastad4=1994|klubi4=[[R. Charleroi SC|Charleroi]]|mänge4=16|väravaid4=1 |aastad5=1995–1996|klubi5=[[NAC Breda]]|mänge5=63|väravaid5=35 |aastad6=1997–1998|klubi6=[[Sanfrecce Hiroshima]]|mänge6=28|väravaid6=7 |aastad7=1998–2001|klubi7=[[Northern Spirit FC|Northern Spirit]]|mänge7=47|väravaid7=5 |koondiseaastad1=1985–1997|koondis1=[[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]|koondisemänge1=54|koondiseväravaid1=19 }} '''Graham James Arnold''' (sündinud [[3. august]]il [[1963]] [[Sydney]]s) on [[Austraalia]] jalgpallitreener ja endine [[jalgpallur]], [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]. Alates 2025. aastast on ta [[Iraagi jalgpallikoondis]]e peatreener. 2018–2024 oli ta [[Austraalia jalgpallikoondis]]e peatreener. Ta on juhendanud ka Austraalia jalgpalliklubisid [[Central Coast Mariners]] ja [[Sydney FC]] ning Jaapani klubi [[Vegalta Sendai]]. Aastatel 2012, 2017 ja 2018 valiti Arnold Austraalia kõrgliiga hooaja parimaks peatreeneriks. ==Koondisekarjäär== [[Austraalia jalgpallikoondis]]es mängis ta aastatel 1985–1997 54 mängu ja lõi 19 väravat. {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !colspan="3"|[[Austraalia jalgpallikoondis]] |- !Aasta||Mänge||Väravaid |- |1985||2||1 |- |1986||6||4 |- |1987||6||3 |- |1988||16||4 |- |1989||4||2 |- |1990||0||0 |- |1991||2||0 |- |1992||0||0 |- |1993||6||1 |- |1994||0||0 |- |1995||2||1 |- |1996||3||0 |- |1997||7||3 |- !Kokku||54||19 |} ==Välislingid== * {{NFT mängija|12792}} {{FIFA World Cup 2022 Austraalia koondis}} {{JÄRJESTA:Arnold, Graham}} [[Kategooria:Austraalia jalgpallurid]] [[Kategooria:Austraalia jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:NAC Breda jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] tig6hdyc7wsuqirkjxp6dvd5e6v8vcm 0 440306 7174091 7171332 2026-06-16T13:21:26Z Sjur 66496 /* Juuni */ 7174091 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija * 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell * [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja *17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur *17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja ==November== *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja [[Kategooria:1993]] sic9n3ca9sb5x5qsoqvotiyphksv1h1 0 441115 7174419 5905410 2026-06-16T22:58:41Z Ollin Masa 227337 Defaultsort 7174419 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur |nimi=Argel Fucks |pilt=Argel Fucks 2016.jpg |täisnimi=Argélico Fucks |sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1974|9|14}} |sünnilinn=[[Santa Rosa]] |sünnimaa=Brasiilia |surmaaeg= |pikkus=180 cm |positsioon=[[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] |koduklubi= |särginumber= |aastad1=1993–1995|klubi1=[[SC Internacional|Internacional]]|mänge1=41|väravaid1=3 |aastad2=1996–1997|klubi2=[[Tokyo Verdy|Verdy Kawasaki]]|mänge2=32|väravaid2=0 |aastad3=1998–1999|klubi3=[[Santos FC|Santos]]|mänge3=21|väravaid3=2 |aastad4=1999|klubi4=[[FC Porto|Porto]]|mänge4=5|väravaid4=1 |aastad5=2000–2001|klubi5=[[SE Palmeiras|Palmeiras]]|mänge5=40|väravaid5=4 |aastad6=2001–2004|klubi6=[[SL Benfica|Benfica]]|mänge6=79|väravaid6=7 |aastad7=2005|klubi7=[[Racing de Santander|Racing Santander]]|mänge7=2|väravaid7=0 |aastad8=2005|klubi8=[[Cruzeiro EC|Cruzeiro]]|mänge8=9|väravaid8=0 |aastad9=2006|klubi9=[[Universidade SC|Ulbra]]|mänge9=10|väravaid9=0 |aastad10=2007|klubi10=[[Hangzhou Greentown]]|mänge10=22|väravaid10=1 |koondiseaastad1=1995|koondis1=[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]|koondisemänge1=1|koondiseväravaid1=0 }} '''Argel Fucks''' (õieti '''Argélico Fucks'''; sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1974]]) on [[Brasiilia]] endine [[jalgpallur]], [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]. Pärast sportlaskarjääri lõppu on ta tegutsenud treenerina. 2020. aastast on ta Brasiilia esiliiga klubi [[Centro Sportivo Alagoano|CSA]] peatreener. ==Koondisekarjäär== 1991. aastal tuli ta Brasiilia noorte koondisega Lõuna-Ameerika alla 17-aastaste meistriks. 1992. aastal tuli ta Lõuna-Ameerika noorte meistriks ja 1993. aastal noorte maailmameistriks. [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia rahvuskoondises]] tegi ta ainult ühe mängu – 29. märtsil 1995 [[sõprusmäng]]us [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu. == Treenerikarjäär == * ... * 2011: [[Brasiliense F.C.|Brasiliense]] * 2011: [[Oeste Futebol Clube|Oeste]] * 2012: [[Joinville Esporte Clube|Joinville]] * 2012: [[Figueirense FC|Figueirense]] * 2012: [[Avaí FC|Avaí]] * 2013: [[Red Bull Brasil]] * 2013: [[América Futebol Clube (RN)|América-RN]] * 2013: [[Criciúma Esporte Clube|Criciúma]] * 2014: [[Associação Portuguesa de Desportos|Portuguesa]] * 2014–2015: [[Figueirense FC|Figueirense]] * 2015–2016: [[Sport Club Internacional|Internacional]] * 2016: [[Figueirense FC|Figueirense]] * 2016–2017: [[Esporte Clube Vitória|Vitória]] * 2017: [[Goiás Esporte Clube]] * 2018 [[Criciúma Esporte Clube|Criciúma]] * 2018–2019: [[Coritiba Foot Ball Club|Coritiba]] * 2019: [[Centro Sportivo Alagoano|CSA]] * 2019–2020: [[Ceará Sporting Club|Ceará]] * 2020: CSA == Saavutused mängijana == ;Internacional *[[Campeonato Gaúcho]]: 1992, 1994 *[[Copa do Brasil]]: 1992 ;Santos *[[Copa CONMEBOL]]: 1998 ;Porto *[[Primeira Liga]]: 1998–99 *[[Taça de Portugal]]: 1999–2000 *[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2000 ;Palmeiras *[[Torneio Rio-São Paulo]]: 2000 *[[Copa dos Campeões]]: 2000 ;Benfica *[[Primeira Liga]]: 2004–05 *[[Taça de Portugal]]: 2003–04 ==Välislingid== * {{NFT mängija|16373}} {{DEFAULTSORT:Fuchs, Argel}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Sport Club Internacionali mängijad]] [[Kategooria:Santos FC mängijad]] [[Kategooria:FC Porto mängijad]] [[Kategooria:Sociedade Esportiva Palmeirase mängijad]] [[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid]] [[Kategooria:Cruzeiro Esporte Clube mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 8bvxgt873tegvdo8m25fhq2l520ctr6 0 442134 7174218 6066030 2026-06-16T18:01:47Z Hannesvalk 176021 /* Viited */ 7174218 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{allikad}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Teutoburgi metsa lahing | osa = [[Germaania sõjad|Germaania sõjast]] | pilt = [[Pilt:Teutoburgo.jpg|300px|]] | pildiallkiri = Teutoburgi metsa lahingu kaart | aeg = u september, 9 pKR | koht = [[Osnabrück|Osnabrücki maakond]], [[Alam-Saksimaa]], [[Germaania]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | tulemus = Germaanlaste [[otsustav võit]]. | ala = Rooma lõpetab püüdlused [[Suur-Germaania]]t koloniseerida. | seis = | osaline1 = [[Germaanlased|Germaania hõimud]] * [[Sikambrid]] * [[Marsid]] * [[Brukterid]] * [[Haukid]] * [[Heruskid]] * [[Katid]] | osaline2 = [[Pilt:Vexilloid of the Roman Empire.svg|24px]] [[Rooma keisririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Arminius]] | väejuht2 = [[Publius Quinctilius Varus]]{{KIA}} | väejuht3 = | jõud1 = u 12 000 – 32 000 | jõud2 = 20 000 – 36 000 | väeüksused1 = | väeüksused2 = {{Lihtloend| * [[Legio XVII|XVII Leegion]] * [[Legio XVIII|XVIII Leegion]] * [[Legio XIX|XIX Leegion]] * 6 abiväeosade [[kohort]]i * 3 eliitratsaväe üksust (''[[alae]]'') }} | kaotused1 = Andmed puuduvad | kaotused2 = 16 000<ref name="cBH5d" /> – 20 000<ref name="AoYWp" /><br>Mõned vangivõetud | kaotused3 = | märkused = }} '''Teutoburgi metsa lahing''', Vana-Rooma ajaloolaste poolt kirjeldatud kui "'''Varuse katastroof'''" (''Clades Variana'') ja tuntud ka kui '''Varuse lahing''', toimus aastal [[9]] pKr [[Teutoburgi mets]]as, kui [[germaani hõimud|germaani hõimude]] ühisvägi hävitas [[varitsus]]lahingus väejuht [[Publius Quinctilius Varus]]e juhitud [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] kolm [[Leegion (Vana-Rooma)|leegioni]] ja nende abiväeosad. Germaanide ühisväge juhtis [[Arminius]], germaani päritolu Varuse abiväeosade ohvitser. Arminius oli üleskasvanud Roomas ja teeninud mitu aastat [[Vana-Rooma armee]]s, omandades ka roomlastele omase sõjalise hariduse, mistõttu oskas ta Varuse taktikalist tegutsemist hästi ette aimata. Kuigi kaotusele järgnenud aastatel võtsid roomlased germaanlaste vastu ette veel mitmeid edukaid sõjakäike, ei üritanud nad enam kunagi vallutada [[Rein]]i jõest itta jäävaid [[Germaania]] alasid. Ajaloolased on Teutoburgi metsa lahingut pidanud üheks kõige [[Otsustav lahing|otsustavamaks lahinguks]] terves [[Sõjaajalugu|sõjaajaloos]]<ref>Tucker 2010, lk 75</ref><ref>Davis 1999, lk 68.</ref><ref>Creasy 2007, lk 104.</ref> ja "Vana-Rooma suurimaks kaotuseks"<ref>Murdoch 2008</ref>. == Eellugu == Nimetuse "germaanlased" autorsust omistatakse vanakreeka maadeuurijale [[Poseidonis|Poseidonisele]], kes kasutas seda aastal 80 eKr. [[Julius Caesar]] puutus [[Gallia]] vallutamise ajal kokku [[Rein|Reini jõe]] ääres elanud hõimudega ja hakkas seda mõistet kasutama tähistamaks kõiki rahvaid, kes elasid Reinist idas ja [[Doonau]]st põhjas. Pärast [[Gallia sõjad|Gallia sõdasid]] moodustus Reini jõe äärde piir nn tsiviliseeritud maailma ja barbaarse ida vahel. Esimene sõjaline kokkupõrge Reinist idas elanud hõimude ja Rooma vahel toimus [[55 eKr]], kui Caesari juhtimisel hävitati [[uusipid]] ja [[tenkterid]], kelle [[sveebid]] olid sundinud [[ränne|rändama]] teisele poole Reini jõge Rooma riigi aladele. Seejärel viis Caesar läbi 18 päeva väldanud retke üle Reini. Veel käis Rooma vägi üle Reini jõe [[53 eKr]], pärast mitmete Reini läänekaldal elanud germaani hõimude ülestõusude mahasurumist. Rahutused Gallias jätkusid ja need olid sageli seotud teisel pool Reini elanud hõimudega. Nii pidas [[Augustus]] rahu saavutamist võimalikuks alles siis, kui Rooma võimu alla on toodud ka germaani hõimud. Seejuures muutus Rooma poliitika agressiivsemaks pärast seda, kui üle Reini tulnud hõimud hävitasid [[Marcus Lollius Paulinus]]e juhitud kolm leegioni. Alustati kindlustatud laagrite rajamist jõe äärde ja [[Germaania]] ründamiseks plaanide koostamist. [[Nero Claudius Drusus]]e juhtimisel tehti 12–9 eKr edukaid retki Reini-tagustele aladele. Tema vend [[Tiberius|Tiberius Claudius Nero]] jätkas Germaania allutamist ning aasta 5 pKr lõpuks oli piirkond peaaegu vallutatud. [[6|6 pKr]] alustatud sõjakäik [[markomannid]]e vastu tuli aga pooleli jätta, sest [[Pannoonia]]s oli alanud ulatuslik ülestõus ja Tiberius suundus seda maha suruma. Alles aastaks [[9|9 pKr]] maha surutud ülestõus oli roomlastele kulukas ning innustas ka teisi rahvaid roomlastele vastu hakkama. Roomlaste tähelepanu oli Germaanialt kõrvale suunatud. Aastal [[7|7 pKr]] määrati Germaania asehalduriks [[Publius Quinctilius Varus]], kes asus juhtima uue provintsi ülesehitamist ja kel oli varasemaid kogemusi nii Aafrika kui ka Süüria provintsi juhtimisel. [[Velleius Paterculus]] on kirjeldanud teda ahne mehena ja [[Cassius Dio]] toonud välja, et ta suhtus germaanlastesse kui oma orjadesse. Varuse alluvuses töötas [[heruskid|heruski]] üliku poeg [[Arminius]], kes oli noorena Rooma viidud, kus ta oli saanud kodanikuks ja tõusnud sealses sõjaväes ratsanikuks. Nii oli ta tuttav Rooma sõjaväe tugevuste ja nõrkustega. Ta teadis, et roomlaste võitmiseks tuleb nad oma kindlustest välja meelitada, asetada raskele maastikule, kus nad ei saaks manööverdada ja distsipliini rakendada, ning siis ootamatult rünnata. Kuigi Varuseni jõudsid kuuldused Arminuse muutunud suhtumisest roomlastesse, pidas ta seda laimuks ja valis Arminiuse oma ihukaitsjaks. Arminius oli varem tõestanud oma ustavust Rooma ees ja on teadmata, mis põhjustas tema meelemuutuse. On spekuleeritud, et selleks andis alust see, kui ta nägi, kuidas Varus suhtus Germaania elanikesse. == Lahing == [[Pilt:Otto Albert Koch Varusschlacht 1909.jpg|260px|pisi|Germaani võitlejad Teutoburgi metsa lahingus. "Varusschlacht". Otto Albert Koch (1909)]] Varuseni jõudsid teated ülestõusudest Germaanias ja ta läks neid oma XVII, XVIII ja XIX leegioniga maha suruma. Nende tee viis läbi tiheda [[Teutoburg]]i metsa, kus kitsas tee venitas roomlaste kolonni mitme kilomeetri pikkuseks ja tavapärast formatsiooni ei saanud moodustada. Teekond oli ebasoodsate ilma- ja maastikuolude tõttu roomlastele väga raske, sest vihma ja tormi tõttu oli niigi ebatasane ja lohkusid täis maastik mudane, mets tihe ja murdunud puude tõttu raskesti läbipääsetav. Roomlastega olid kaasas ka naised ja lapsed, mis aeglustas ja venitas nende kolonni liikumist veelgi. Teel Varust eskortinud Arminius palus mingil hetkel luba minna korraks vaatama roomlastega koos olnud germaani abivägesid. Saanud loa, lahkus Arminius arvatavasti ühes oma sõbra Segimerusega, et liituda juba metsas varitsevate germaani sõdalastega. Arminiuse märguande peale asusid varitsuses olnud germaanlased rünnakule, külvates Rooma väed üle noolterahega. Ootamatu rünnak põhjustas roomlastele suuri kaotusi ning järgnenud lähivõitlus kutsus esile paanika. Piki metsa välja veninud ja raskel maastikul paiknev roomlaste rivi hõrenes kiiresti ning vähestel õnnestus põgeneda. Põgenema pääsenud roomlased jõudsid kõrgemale mäele, kus asuti laagrisse ja hävitati kõik varustus, mis polnud hädavajalik. Kuid juba järgmisel päeval, kui roomlased jälle teele asusid, toimus taas kokkupõrge germaanlastega, mis maksis roomlastele jällegi palju langenuid. Cassius Dio arvates olid just need kaotused roomlastele kõige suuremad. Neljandal päeval oli taas tormine ja vihmane ilm, mis raskendas raskerelvastusega roomlaste tegevust veelgi, kuid mõjutas kergrelvastusega germaanlasi vähe. Germaanlaste edu oli nende ridadesse toonud uusi liitujaid, roomlaste read aga muutusid üha hõredamaks. Olukord oli nii lootusetu, et Varus tegi koos oma ohvitseridega enesetapu. Ainult üks tema prefektidest [[Lucius Eggius]] jätkas lootusetut võitlust. Leitnant Vala Numonius jättis jalaväe maha ning üritas oma ratsaväega jõuda Reini taha, kuid hukkus selle käigus. Tema poolt mahajäetutel õnnestus aga eluga pääseda. Need olid ühed vähesed, kui mitte ainsad, kes sellest lahingust eluga pääsesid. Vastaste kätte langesid ka kahe leegioni kotkad. Rooma armee kaotas Teutoburgi metsas hinnanguliselt 16 000 – 20 000 sõdurit. == Lahingu järelmid == Pärast lahinguid algas Arminiuse juhtimisel ülestõus kogu Germaanias, et see tervenisti roomlaste ülemvõimu alt vabastada. Kõik Reini jõest ida pool asunud roomlased sattusid paanikasse ja tapsid end ise või lasid seda teha oma kaaslastel. Tapeti ka kõik hobused. Arminiuse juhtimisel vallutati kõik roomlaste kindlustatud asulad peale ühe. Arminius otsis liitu [[sueebid]]e romaniseerunud kuningalt [[Marbod]]ilt, kellele ta saatis Varuse pea. Marbod jäi aga ustavaks roomlastele ja saatis Varuse pea edasi Rooma, kus see kombekohaselt maamulda sängitati. Siiski õnnestus Arminiusel ja temaga liitunud germaani hõimudel saavutada, et Rooma riigi piiriks sai taas Reini jõgi. [[Augustus]]ele mõjus teade kolme leegioni hävimisest ning "kingitusena" saabunud Varuse pea rängalt. Kuulujuttude järgi sattus ta lausa sellisesse masendusse, et laskis oma juustel ja habemel kuude viisi vabalt vohada ning peksis pead vastu ust, karjudes: "Quintilius Varus, anna tagasi mu leegionid!" (''Quintili Vare, legiones redde!''). Ta vallandas ka oma [[Germaani ihukaitsjad|germaanlastest ihukaitsjad]]. Roomas elanud germaanlastel ja gallidel paluti linnast lahkuda. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="cBH5d">Wells 2003, lk 187.</ref> <ref name="AoYWp">Kevin Sweeney. [https://web.archive.org/web/20110714211343/http://www.nujournal.com/page/content.detail/id/509454.html Scholars look at factors surrounding Hermann’s victory]. NuJournal.</ref> }} == Välislingid == * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120591074/umbes-2000-aastat-tagasi-sai-rooma-impeerium-oma-valusaima-ninanipsu-ja-seal-pandi-paika-tanapaeva-euroopa-joujooned |pealkiri=Umbes 2000 aastat tagasi sai Rooma impeerium oma valusaima ninanipsu. Ja seal pandi paika tänapäeva Euroopa jõujooned |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-16 |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=forte.delfi.ee AJALUGU |keel=et |ref=none}} == Kirjandus == * Creasy, E. S. (2012). ''[https://books.google.com/books?id=yMmc5DaEwKIC The Fifteen Decisive Battles from Marathon to Waterloo]''. Wildside Press LLC. ISBN 1434484424. * Davis, Paul K. (1999). ''[https://books.google.no/books?id=nv73QlQs9ocC 100 Decisive Battles: From Ancient Times to the Present]''. Oxford University Press. ISBN 0195143663. * Murdoch, Adrian (2008). ''[https://books.google.com/books?id=Pao7AwAAQBAJ Rome's Greatest Defeat: Massacre in the Teutoburg Forest]''. The History Press. ISBN 0752494554. * Paling, Silver (2013). ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/33675 Rooma riik ja germaani hõimud meie ajaarvamise alguses]''. Tartu Ülikool. * Tucker, Spencer (2010). ''[https://books.google.com/books?id=wHpVn68GCogC Battles That Changed History: An Encyclopedia of World Conflict]''. ABC-CLIO. ISBN 1598844296. * Wells, Peter S. (2003). ''The Battle that stopped Rome''. New York: W.W. Norton & Company. ISBN 0-393-32643-8. [[Kategooria:Saksamaa esiaeg]] [[Kategooria: Lahingud]] pmol6y1ak7loijy80xx30x0uoxp7ftb 0 442232 7174569 6414047 2026-06-17T09:04:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174569 wikitext text/x-wiki '''Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur''' ([[lühend]] '''HAKA'''; varem ''Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur'' (''EKKA'')) on [[Haridus- ja Noorteamet]]i koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitev struktuuriüksus,<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/109062022002|pealkiri=Haridus- ja Noorteameti põhimäärus}}</ref> mis tegeleb kvaliteedi hindamise ja edendamisega hariduse valdkonnas. Aastatel 2009–2020 kuulus see [[Sihtasutus Archimedes|Sihtasutuse Archimedes]] koosseisu.<ref>{{Netiviide |url=https://ekka.edu.ee/meist/ |pealkiri=Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur. Meist |vaadatud=2022-10-04 |arhiivimisaeg=2022-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221004193601/https://ekka.edu.ee/meist/ |url-olek=ei tööta }}</ref> HAKA põhiülesanded:<ref name=":0" /> * hariduse valdkonnas kvaliteedihindamise läbiviimise korra väljatöötamine ja kehtestamine; * koostöös haridusasutuste ja huvirühmadega hariduse valdkonnas kvaliteedikultuuri edendamine, parimate kvaliteedi edendamise tavade väärtustamine ja levitamine; * kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine; * temaatiline hindamine; * kutseõppe kvaliteedi hindamine; * kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppeõiguse ekspertiis; * täienduskoolituse kvaliteedi hindamine; * üldhariduse kvaliteedi hindamine; * teiste kvaliteediagentuuride teenuste kasutamise taotluste läbivaatamine ning hinnangute andmine teiste kvaliteediagentuuride Eesti õppeasutustes läbi viidud kvaliteedihindamisele; * akrediteerimise ja kvaliteedihindamise andmebaaside haldamine ja nende avaliku kasutamise võimaldamine; * kvaliteedihindamise tulemuste analüüside koostamine ja uuringute läbiviimine; * osalemine hariduse kvaliteedi alases rahvusvahelises koostöös, sh Eesti esindamine hariduse kvaliteedi küsimustes, ja välisriikides toimuvates kvaliteedihindamistes; * hariduse valdkonna hindamise ja kvaliteedi alane koolitustegevus ja nõustamine; * kvaliteedi alaste arendusprojektide ning piloothindamiste läbiviimine hariduse valdkonnas. HAKA on kvaliteedi hindamise otsustes iseseisev ja sõltumatu. HAKA kuulub Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR (''European Quality Assurance Register for Higher Education'') ning läbib vähemalt kord viie aasta jooksul sõltumatu rahvusvahelise välishindamise, mille raames hinnatakse agentuuri staatuse ja tegevuste vastavust Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditele ja suunistele. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://ekka.edu.ee/ Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri koduleht] [[Kategooria:Haridus- ja Teadusministeerium]] gx4m4ceodatv5oqbiqf440hk0dzxug1 0 442949 7174603 7101520 2026-06-17T10:38:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174603 wikitext text/x-wiki '''Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministee­rium''' oli [[Eesti NSV]] ministeerium, mille loomiseks 1966. aastal reorganiseeriti [[ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus|Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]] (tegutses 1962–1966). [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse minister|Minister]] oli [[Heino Teder]], kes juhtis ministeeriumi kogu selle eksisteerimise aja<ref>[http://valgamaalane.postimees.ee/2213105/metsaselts-tunnustas-heino-tederi-elutood Metsaselts tunnustas Heino Tederi elutööd. Valgamaalane (vaadatud 18.08.2016)]</ref> aastail 1966–1988, asetäitjad olid [[Felix Nõmmsalu]]<ref>[http://arhiiv.err.ee/guid/55123 EGA AMET LEIBA KÜSI.] 05. (metsamehed). F. Nõmmsalu (26:09-29:20) jahindusest. (kuulatud 19.08.2016)</ref> ja [[Endel Mändmaa (looduskaitse)|Endel Mändmaa]]. ==Ajaloost== Ministeeriumi eesotsas olid metsateadlased. Ühendati metsade majandamine ja looduskaitse. Tegeleti metsamaade parandamise ja teede rajamisega. Tasakaalustati metsade raiumine ja uuendamine. Loodi [[metskond]]i ja [[metsamajand]]ite süsteem. Toetati metsanduslikku kõrg- ja keskharidust, loodi koolimetskonnad; peeti kutsevõistlusi<ref>[http://metsateenijad.ee/kutsevoistluste-kokkuvote/ Kutsevõistlused 2016 (vaadatud 18.08.2016)]</ref>, [[metsaülem]]ate, noorte spetsialistide, [[metsnik]]e ja [[metsavaht]]ide päevi ning asutati metsamajanduse ja [[Eesti looduskaitse|looduskaitse]] teadusliku uurimise instituut ([[Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Metsainstituut]]). Pandi alus jahi- ja puhkemajandusele ning metsamaa mitmekülgsele kasutusele ning asutati Eesti esimene [[rahvuspark]] ja [[Sagadi muuseum|metsamuuseum]]. Oluliseks peeti töötajate olme ja kutseoskuste parandamist.<ref>[[Kaupo Ilmet]].[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/uudised52.html Eesti metsanduse suurkuju Heino Teder 80. (vaadatud 18.08.2016)]</ref> Metsandusteemalised mitmevõistlused olid aluseks [[Raievõistlused|raievõistlustele]]. ===Riiklik metsavalve=== Ministeeriumi süsteemis tegutses riiklik metsavalve. Metsavalve töötajad olid metskondade ja metsamajandite järelevalve kohustusega ametnikud alates [[metsavaht]]idest ja lõpetades [[metsamajand]]ite direktoritega, samuti metsamajandite [[looduskaitseinspektor]]id ja [[kaitseala]]de töötajad ning ministeeriumi [[Looduskaitse Valitsus]]e ametnikud. Kokku oli metsavalvetöötajaid kuni 3500.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kki.ee/est/?part=html&id=25 |pealkiri=Keskkonnainspektsioon. Ajalugu. (vaadatud 18.08.2016) |vaadatud=18.08.2016 |arhiivimisaeg=22.08.2016 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160822044111/http://www.kki.ee/est/?part=html&id=25 |url-olek=ei tööta }}</ref> ====Metsatulekahjude avastamine ja kustutamine==== 1963. aastal hakati metsamajanditesse ehitama [[tulevalvetorn]]ide võrku, tuletõrje-keemiajaamu kahjutulede kustutamiseks <ref>Eesti metsanduse suurmehed. Heino Teder: metsale elatud elu. Koostaja Ülo Tamm. Lk. 39.</ref> ning rajama [[veehoidla]]id ja veevõtukohti.<ref>Sirli Kormik. [https://www.roela.edu.ee/sites/roela.edu.ee/files/mets-kui-kultuurinahtus_2009.pdf Mets kui kultuurinähtus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kodu-uurimistöö. Tulevalvetornid ja veehoidlad, lk. 22 (vaadatud 9.09.2016).</ref> ====Vormiriietus==== Metsavalve töötajad kandsid [[vormiriietus]]t. Munder oli Vene traditsiooni kohaselt must või tumesinine ajaloolise tausta tõttu: kuna metsast saadi puitu sõjalaevastikule, allusid riigimetskonnad mereväele ja ka metsameeste riietus sarnanes mereväe omaga (isegi nn kaptenipaelad varrukatel. Aeg-ajalt peeti metsamehi mundri tõttu ka tuletõrjujateks, mis ei olnudki päris vale). Enne Nõukogude võimu oli Eesti metsatöötajate vorm roheline ja roheliste mundrite tegemist aeg-ajalt arutati, kuid minister Teder ei tulnud mõttega kaasa. Uus vormiriietus kerkis tõsiselt päevakorda 1970. aastal, tollaste töötajate meenutustes arvatavalt seetõttu, et ministri enda järjekordse tumesinise mundri kandeaeg sai otsa (üleliiduline norm nägi ette uue ülikonna iga kahe aasta järel). Minister Teder võttis mundri värvi muutmise ette, ülesande sai [[Henn Alton]]. Protseduur oli Nõukogude asjaajamisele iseloomulik. Kõigepealt pidi muutuseks olema juriidiline alus, aga sobilikku NSV Liidu määrust ei leitud. NSV Liidu Riikliku Metsakomitee käskkirja sinise vormi kandmiseks ministeerium muuta ei saanud. Viidati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusele nr. 69 (12.02.1963) liiduvabariikide õiguste laiendamise kohta, mille osas oli olemas üleliiduline määrus. Siis sai minister välja anda käskkirja nr. 122 (30.06.1970) rohelisele vormiriietusele ülemineku kohta. Taheti, et uus riietus oleks ka tegumoelt teistsugune. Eestiaegse kasutuselevõtt oleks võinud tuua poliitilisi tagajärgi. Seega sai tellimuse [[Tallinna Moemaja]]. Rohelise tooni näidised saadeti ministeeriumi, sealt mitmesse metsamajandisse ja kollektiivse arutelu tulemusena valiti värv välja. Värvi osas oli tähtis [[NSVL Kaitseministeerium|NSV Liidu Kaitseministeerium]]i kooskõlastus, sest munder pidi sõjaväe omast erinema. Vormirõivaid vajas üle 3000 metsavalvetöötaja. Komplektis oli sinel, ülikond, pluus, särk, vormimüts, vihmamantel, talvemantel. Ülikonna juures võis kanda ka [[kalifeepüksid|kalifeesid]], sest ratsa tööl käimine oli võimalik (kuigi seda ei kasutatud), kuna metsavalves oli veel 1970. aastatelgi ligi 2000 hobust. [[Lõkmed]], mütsimärgid ja tärnid jäid, triibud varrukatele mitte. Juhtivtöötajate rõivad tehti rätsepatöökodades, massõmbluse korraldamine oli keerukam, kuid lahendused leiti. Lätlased said rohelise vormi paar aastat hiljem.<ref>Eesti metsanduse suurmehed. Heino Teder: metsale elatud elu. Koostaja Ülo Tamm. Lk. 44-47.</ref> 1988. aastal ministeerium reorganiseeriti ning loodi [[Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee]]. 1989. aastal asutati selle baasil [[Keskkonnaministeerium]].<ref>[http://www.envir.ee/et/ministeerium-kontakt/ministeeriumi-tutvustus-ja-struktuur/ajalugu Keskkonnaministeerium. Ajalugu.(vaadatud 18.08.2016)]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://arhiiv.err.ee/guid/201005102155087010010002081001517C41A040000005020B00000D0F019589 Lahemaa rahvuspargi loomine]: [[Heino Teder]] jt meenutavad tolleaegseid olusid ja vastuolusid. [[Mati Talvik]]u saade "Ajaproov" (ETV, vaadatud 18.08.2016) {{JÄRJESTA:Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium}} [[Kategooria:Eesti NSV ministeeriumid]] [[Kategooria:Eesti keskkonna- ja looduskaitse]] 30tzsz91y10t1toch1obi5qpit6migk 0 445801 7174237 7083213 2026-06-16T18:27:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174237 wikitext text/x-wiki [[2016]]. aasta detsember algas [[neljapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva pärast [[laupäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|detsember}} == [[1. detsember]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitud president [[Donald Trump]] nimetas oma kaitseministri kandidaadiks merejalaväe erukindrali [[James Mattis]]e.<ref name="YD1pN" /> * [[Boliivia]] peatas lennuettevõtte [[LaMia]] tegevusloa. [[November 2016#28. november|28. novembril]] kukkus [[Colombia]]s kütuse lõppemise tõttu alla firma ainus töökorras reisilennuk, õnnetuses hukkus üle 70 inimese.<ref name="2ZjwR" /> * [[Colombia]] parlamendi alamkoda kiitis ühehäälselt heaks valitsuse ja vasakpoolse relvarühmituse [[FARC]] vahel sõlmitud uue rahulepingu, lõpetades sellega 52 aastat kestnud kodusõja. Rahulepingu eelmine versioon kukkus rahvahääletusel läbi ja uut versiooni rahvahääletusele enam ei pandud.<ref name="DQOfh" /> * [[Gambia]]s toimusid [[2016. aasta Gambia presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis ühendatud opositsiooni kandidaat [[Adama Barrow]], kes kogus 45,5% valijate toetuse. Senine riigipea [[Yahya Jammeh]] sai 36,7% häältest.<ref name="rulers" /> * [[Prantsusmaa]] president [[François Hollande]] teatas, et ei kandideeri [[2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2017. aasta presidendivalimistel]].<ref name="BrIB0" /> * [[Rootsi]]s [[Göteborg]]is algas kolmepäevane üle-euroopaline kutsemeistrivõistlus [[EuroSkills]], kus Eestit esindab 14 kutsekoolide õpilast.<ref name="VV49" /> * [[Saksamaa]]l ilmus tuntud prantsuse satiiriajakirja [[Charlie Hebdo]] esimene saksakeelne väljaanne.<ref name="i5ReW" /> * [[Tai]] kroonprints [[Maha Vajiralongkorn]] võttis vastu riigi parlamendi ettepaneku astuda troonile ja sai sellega ametlikult [[Tai kuningas|Tai kuningaks]].<ref name="JAo8J" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] pidas oma aastakõne. Selles rõhutas ta, et Venemaa ei soovi kellelegi vastanduda ja soovib eelkõige leida maailmas sõpru. President väljendas ka valmisolekut koostööks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] uue valitsusega.<ref name="CtEUN" /> * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile [[Euroopa Komisjon]]i hariduse, kultuuri ja spordi peadirektoraadi peadirektor [[Martine Reicherts]], kes kohtus oma visiidi raames teiste seas ka kultuuriministri [[Indrek Saar]]e ning haridus- ja teadusministri [[Mailis Reps]]iga.<ref name="VV49" /> * [[Jüri Ratase esimene valitsus|Eesti valitsus]] kuulutas välja [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] esimese välkõppuse, millega kutsuti järgmisest päevast õppustele 303 reservväelast. Tegemist oli [[riigikaitseseadus]]e selle sätte esmakordse rakendamisega, mis annab kaitseväele võimaluse reservväelased 24 tunni jooksul kokku kutsuda.<ref name="kYOAK" /> * [[Kuressaare]]s allkirjastasid [[Saare maakond|Saare maakonna]] 11 omavalitsuse esindajad ühinemislepingu, millega tekib alates 1. jaanuarist 2018 peaaegu kogu saart hõlmav [[Saaremaa vald]]. Ühinemisprotsessist jäi esialgu kõrvale ainult [[Pöide vald]].<ref name="YG3iT" /> * [[Tallinn]]as [[Eesti Näituste messikeskus]]es algas kahepäevane noorte infomess [[Teeviit (mess)|Teeviit]].<ref name="VV49" /> ==[[2. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitud president [[Donald Trump]] võttis vastu õnnitluskõne [[Hiina Vabariik|Taiwani]] presidendilt [[Cai Yingwen]]ilt, põhjustades sellega diplomaatilise skandaali. [[Hiina]] avaldas Trumpi käitumise peale järgmisel päeval ametlikku protesti, sest Hiina Rahvavabariik ei tunnista Taiwani iseseisvust. Alates 1979. aastast ei ole ükski Ameerika Ühendriikide (valitud) president Taiwani riigijuhtidega ametlikul tasandil vestelnud.<ref name="TMb66" /> * Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[John Kerry]] kohtus [[Rooma]]s [[paavst]] [[Franciscus]]ega ja [[Venemaa]] välisministri [[Sergei Lavrov]]iga. Peamiselt keskenduti kõnelustel olukorrale [[Süüria]]s.<ref name="QGIDE" /> * Ameerika Ühendriikides [[California]] osariigis [[Oakland]]is puhkes kohaliku aja järgi kell 23.30 tulekahju endises laohoones, kus toimus parasjagu pidu. Põlengus hukkus esialgsetel andmetel 9 inimest, hiljem kasvas ohvrite arv 36 inimeseni.<ref name="jvKWf" /><ref name="Ybqkq" /> * [[Bulgaaria]] peaministri kohusetäitja [[Bojko Borisov]] sai volitused uue valitsuse moodustamiseks, kuid loobus sellest kohe samal päeval.<ref name="rulers" /> * [[Island]]i president [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[Piraadipartei]] juhile [[Birgitta Jónsdóttir]]ile.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] regionaalhalduse minister [[Mihhail Korb]] tegi ringsõidu [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]].<ref name="VV49" /> ==[[3. detsember]]== * [[Egiptus]]e kõrgeim konstitutsioonikohus jättis jõusse 2013. aastal vastu võetud seaduse, mis keelab riigis tänavameeleavalduste korraldamise.<ref name="LWsKa" /> * [[Gabon]]i siseministeerium teatas, et algselt 27. detsembrile määratud parlamendivalimised lükatakse rahapuudusel edasi 2017. aasta juulisse.<ref name="W6yUg" /> * [[Kanada]]s astus [[Yukon]]i territooriumi peaministrina ametisse [[Sandy Silver]].<ref name="rulers" /> * [[Lõuna-Korea]] pealinnas [[Seoul]]is kogunesid sajad tuhanded inimesed kuuendat nädalavahetust presidendipalee juurde meeleavaldusele, millega nõuti korruptsiooniskandaali sattunud president [[Park Geun-hye]] tagasiastumist.<ref name="arwqQ" /> * [[Norra]] parempoolne vähemusvalitsus jõudis parlamendis kahe tsentristliku erakonnaga kokkuleppele 2017. aasta riigieelarve projekti osas. Kui valitsus poleks 5. detsembriks eelarvele parlamendi enamuse toetust saavutanud, oleks valitsusel tulnud tagasi astuda.<ref name="GPjPn" /> * [[Eesti]]s teatas [[Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival]]i korraldaja [[Tiina Lokk]] oma lahkumisest [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnast]].<ref name="00n09" /> ==[[4. detsember]]== * [[Austria]]s toimusid [[2016. aasta Austria presidendivalimised|presidendivalimiste]] teise vooru kordusvalimised. Valimised võitis eesti päritolu sõltumatu kandidaat [[Alexander Van der Bellen]], kes pälvis umbes 53% valijate toetuse. Tema vastaskandidaati, [[Austria Vabaduspartei]] esindajat [[Norbert Hofer]]it toetas umbes 47% valimas käinud inimestest. Valimisaktiivsus oli 74%.<ref name="rulers" /> * [[Brasiilia]]s toimusid üleriigilised meeleavaldused korruptsiooni vastu ja läbipaistvuse nõudmiseks. Riigi suurimas linnas [[São Paulo]]s avaldas meelt umbes 15 000 inimest.<ref name="ePkWY" /> * [[Itaalia]]s toimus referendum põhiseaduse muutmiseks. * [[Kuuba]]l [[Santiago de Cuba]]s toimusid riigi endise presidendi ja revolutsiooni juhi [[Fidel Castro]] matused. Castro maeti Kuuba luuletaja ja vabadusvõitluse juhi [[José Martí]] kõrvale.<ref name="0mAbN" /> * [[Usbekistan]]is toimusid [[2016. aasta Usbekistani presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis peaminister [[Shavkat Mirziyoyev]], keda toetas keskvalimiskomisjoni andmetel 88,61% valimistel osalenud inimestest. Valimisaktiivsus oli 87,8%.<ref name="6HOWo" /><ref name="rulers" /> ==[[5. detsember]]== * [[Bermuda]] kubernerina vannutati ametisse [[John Rankin]].<ref name="rulers" /> * [[Filipiinid]]el astus erimeelsuste tõttu presidendiga valitsuse koosseisust tagasi asepresident [[Leni Robredo]], kes jäi aga edasi asepresidendiks ja lubas asuda juhtima president [[Rodrigo Duterte]] vastast opositsiooni.<ref name="LUvIT" /> * [[Itaalia]]s teatas tagasiastumisest peaminister [[Matteo Renzi]], kes oli oma ametis jätkamise sidunud eelmisel päeval toimunud põhiseadusreferendumi tulemusega. President [[Sergio Mattarella]] palvel nõustus ta valitsusjuhiks jääma kuni eelarve vastuvõtmiseni.<ref name="rulers" /><ref name="dntjg" /> * [[Prantsusmaa]]l teatas oma tagasiastumisest peaminister [[Manuel Valls]]. Ühtlasi teatas Valls kavatsusest pürgida [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistliku Partei]] presidendikandidaadiks [[2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2017. aasta presidendivalimistel]].<ref name="rulers" /> * [[Uus-Meremaa]] peaminister [[John Key]] teatas, et astub [[Detsember 2016#12. detsember|12. detsembril]] perekondlikel põhjustel ametist tagasi.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] peaminister [[Jüri Ratas]] avaldas toetust skandaalidesse sattunud maaeluminister [[Martin Repinski]] jätkamisele ministri ametikohale. Repinski jätkamisele ministrina avaldas toetust ka [[XIII Riigikogu]] [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] fraktsioon.<ref name="FxpW6" /> * [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esimees ja endine peaminister [[Taavi Rõivas]] teatas, et kavatseb erakonna esimehe ametikohalt tagasi astuda ja teeb ettepaneku kutsuda 2017. aasta alguses kokku erakonna üldkogu uue esimehe ja juhatuse valimiseks.<ref name="VWzfg" /> Samal päeval teatasid oma kandideerimisest erakonna esimeheks [[Hanno Pevkur]] ja [[Kristen Michal]].<ref name="w8faX" /> * Bussiettevõte [[Hansabuss]] teatas, et omandas 74-protsendilise enamusosaluse peamiselt Harju maakonnas reisijatevedu teostavas transpordiettevõttes [[Samat]].<ref name="6Xz15" /> ==[[6. detsember]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[NATO]] välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osaleb ka Eesti välisminister [[Sven Mikser]].<ref name="VV50" /> * [[Poola]] ülemkohus jättis jõusse madalama astme kohtu otsuse, mille kohaselt ei anta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] lapsepilastamises süüdi mõistetud filmilavastajat [[Roman Polanski]]t Ameerika Ühendriikidele välja.<ref name="NLypP" /> * [[Prantsusmaa]] uueks peaministriks nimetati eelmisel päeval tagasi astunud [[Manuel Valls]]i asemel senine siseminister [[Bernard Cazeneuve]].<ref name="rulers" /> * [[Saksamaa]]l [[Essen]]is toimunud [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] kongressil valiti erakonna esimeheks tagasi liidukantsler [[Angela Merkel]].<ref name="bqTqE" /> * [[Eesti]] kaitseminister [[Margus Tsahkna]] tegi tutvumisvisiidi [[Ida-Viru maakond|Ida-]] ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] paiknevatesse kaitseväe üksustesse.<ref name="VV50" /> * Eesti maaeluminister [[Martin Repinski]] esitas peaminister [[Jüri Ratas]]ele tagasiastumispalve, põhjendades seda oma varasemast elust üles jäänud "lahtiste otstega", mille tõttu on peaminister ja Eesti Keskerakond sattunud "tule alla".<ref name="19s4E" /> * Eestis tehti teatavaks [[Aadu Luukase missioonipreemia]] laureaadid, kelleks said president [[Arnold Rüütel]] ja tema abikaasa, etnoloog [[Ingrid Rüütel]].<ref name="1WoY9" /> ==[[7. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitud president [[Donald Trump]] nimetas sisejulgeolekuministri kandidaadiks erukindral [[John Kelly]].<ref name="ovKFt" /> * Ameerika Ühendriikide uudisteajakiri [[Time]] nimetas [[Time'i aasta inimene|2016. aasta inimeseks]] Ameerika Ühendriikide valitud presidendi Donald Trumpi.<ref name="kBUxq" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide justiits- ja siseministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindas justiitsminister [[Urmas Reinsalu]].<ref name="VV50" /> * [[Bulgaaria]]s sai volitused valitsuse moodustamiseks [[Bulgaaria Sotsialistlik Partei|Sotsialistliku Partei]] esimees [[Kornelia Ninova]], kuid ta teatas kohe, et ei suuda uut valitsust kokku panna.<ref name="rulers" /> * [[Ghana]]s toimusid [[2016. aasta Ghana üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendivalimistel osutus edukaks opositsiooni kandidaat [[Nana Akufo-Addo]], kes sai 53,8% antud häältest. Tema peamine vastaskandidaat, senine president [[John Dramani Mahama]] pälvis 44,4% valijate toetuse.<ref name="avy8I" /> * [[Indoneesia]] [[Aceh]]i provintsi idarannikut tabas kohaliku aja järgi kell 5 hommikul tugev maavärin. Provintsivõimude hinnangul hukkus maavärinas vähemalt 93 inimest ja sai vigastada veel üle 500 inimese.<ref name="qKmCp" /> * [[Itaalia]] parlament kiitis heaks 2017. aasta riigieelarve. Kuna peaminister [[Matteo Renzi]] oli lubanud ametisse jääda kuni eelarve vastuvõtmiseni, esitas ta samal õhtul president [[Sergio Mattarella]]le uue tagasiastumispalve.<ref name="XA6wM" /> * [[Pakistan]]i põhjaosa mägedes kukkus kohaliku aja järgi kell 16.42 alla lennufirmale [[Pakistan International Airlines]] kuulunud reisilennuk 48 inimesega pardal. Õnnetuses hukkus vähemalt 40 inimest, teiste seas ka Pakistani endine popstaar, hilisem islamivaimulik [[Junaid Jamshed]].<ref name="O1TGc" /> * [[Šveits]]i parlament valis 2017. aastaks liidupresidendiks [[Doris Leuthard]]i. Tema poolt hääletas 207 parlamendiliikmest 188.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] president [[Kersti Kaljulaid]] tegi ametliku visiidi [[Prantsusmaa]]le ja kohtus Prantsusmaa presidendi [[François Hollande]]'iga.<ref name="oVv9u" /> * Eesti peaminister [[Jüri Ratas]] tegi oma ametiaja esimese ametliku välisvisiidi. Peaminister külastas [[Soome]]t, kus kohtus sealse peaministri [[Juha Sipilä]]ga.<ref name="VV50" /> * Eesti peaminister Jüri Ratas nimetas uueks maaeluministri kandidaadiks [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamme]].<ref name="eJhMI" /> * [[Keskkriminaalpolitsei]] pidas kinni [[Tallinna Televisioon]]i juhatuse liikme [[Toomas Lepp|Toomas Lepa]] ja veel kolm inimest, kelle seas oli ka telejaama toimetaja [[Mart Ummelas]]. Vastavalt kahtlustusele lasi Toomas Lepp mitme aasta vältel maksta Tallinna Televisioonil temaga seotud ettevõttele igakuiselt tasu teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud.<ref name="1jDly" /> * Meediakontsern [[AS Eesti Meedia]] omandas [[2018. aasta taliolümpiamängud]]e ja [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e ülekandeõigused. Varem oli [[Eesti Rahvusringhääling]] lõpetanud läbirääkimised ülekandeõiguste omandamiseks nende liiga kõrge maksumuse tõttu.<ref name="xo1h6" /> ==[[8. detsember]]== * [[Saksamaa]]l [[Hamburg]]is algas [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i (OSCE) välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister [[Sven Mikser]]. Kohtumise keskne teema oli [[Venemaa]] agressioon [[Ukraina]]s ja OSCE roll selle kriisi lahendamisel.<ref name="VV50" /> * [[Eesti]] president [[Kersti Kaljulaid]] oli ametlikul visiidil [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, kus ta kohtus [[NATO]] peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]iga.<ref name="zQARM" /> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] aseesimees [[Mailis Reps]] möönis [[Eesti Televisioon]]i eetris, et tema erakonna koostööleppel [[Venemaa]] valitseva erakonnaga [[Ühtne Venemaa]] on Eesti venekeelse elanikkonna jaoks märgiline tähendus, mistõttu Keskerakond ei julge seda tühistada ega peatada.<ref name="zJfmK" /> * [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i allfondina tegutseva [[Kristi ja Siim Kallase fond]]i 2016. aasta stipendiumi pälvis näitleja ja lavastaja [[Anu Lamp]].<ref name="2aXBb" /> ==[[9. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] lükkas [[Michigan]]i osariigi ülemkohus tagasi [[Ameerika Ühendriikide Roheline Partei|Rohelise Partei]] kandidaadi [[Jill Stein]]i taotluse [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimistel]] Michiganis antud häälte ülelugemiseks.<ref name="CoDKT" /> * [[Euroopa Nõukogu]] õigusekspertide paneel avaldas oma hinnangu, mille kohaselt on [[Türgi]]s pärast [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|juulikuist riigipöördekatset]] toimunud riigitöötajate vallandamised vastuolus nii Türgi põhiseaduse kui ka rahvusvahelise õigusega.<ref name="QbEBG" /> * [[Gambia]] president [[Yahya Jammeh]] teatas, et ei tunnista [[Detsember 2016#1. detsember|1. detsembril]] toimunud ja tema jaoks kaotusega lõppenud [[2016. aasta Gambia presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemusi ning kutsus üles korraldama uusi presidendivalimisi.<ref name="s5kFY" /> * [[Lõuna-Korea]] parlament avaldas häältega 234:56 umbusaldust president [[Park Geun-hye]]le. Ta kõrvaldati kohe ametist ja presidendi kohuseid asus täitma peaminister [[Hwang Kyo-ahn]].<ref name="rulers" /> * [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s toimus [[Balti Ministrite Nõukogu]] kohtumine, kus osalesid kõigi kolme Balti riigi peaministrid.<ref name="VV50" /> * [[Nigeeria]] kirdeosas [[Madagali]] linnas lasid ennast õhku kaks naissoost enesetaputerroristi. Rünnakus hukkus 30 ja sai vigastada 57 inimest.<ref name="q3op9" /> * [[Eesti]] president [[Kersti Kaljulaid]] määras [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamme]] maaeluministriks.<ref name="lMBPq" /> * [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] külastas [[Narva]]t.<ref name="VV50" /> * [[Tallinna Televisioon]]i nõukogu vabastas ametist telekanali juhatuse liikme [[Toomas Lepp|Toomas Lepa]], keda politsei kahtlustab telekanali vara omastamises.<ref name="gtf5d" /> * [[Tartu]]s toimus ligi 3000 osalejaga [[sTARTUp Day]].<ref name="T9Zae" /> ==[[10. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis toimunud [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongressi]] järelvalimistel sai [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklik Partei]] Senatis juurde ühe ja Esindajatekojas kaks kohta.<ref name="rulers" /> * [[Bulgaaria]] kirdeosas [[Hitrino]] külas sõitis varahommikul teelt välja ja plahvatas [[propüleen]]i vedanud kaubarong. Toimunud plahvatuses ja põlengutes hävis umbes 50 hoonet. Õnnetuses hukkus ka vähemalt 7 inimest.<ref name="YYW7f" /> * [[Jeemen]]is [[Aden]]i sadamalinnas õhkis ennast sõjaväeosa juures enesetaputerrorist, tappes vähemalt 50 ja haavates veel umbes 70 sõdurit. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="wjWwG" /> * [[Norra]] pealinnas [[Oslo]]s ja [[Rootsi]] pealinnas [[Stockholm]]is anti üle 2016. aasta [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]].<ref name="4z2pK" /> * [[Prantsusmaa]] endine majandusminister [[Emmanuel Macron]] avas [[Pariis]]is toimunud rahvakoosolekuga oma [[2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|presidendivalimiste]] kampaania.<ref name="2npU6" /> * [[Türgi]] suurimas linnas [[İstanbul]]is [[Beşiktaş]]i linnaosas [[Vodafone Arena]] jalgpallistaadioni juures toimus kaks pommiplahvatust, milles hukkus kokku 38 inimest ja sai vigastada veel 155 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis [[Kurdistani Töölispartei]] üks harudest.<ref name="AHEx5" /><ref name="OqN0p" /> * [[Eesti]]sse jõudis varahommikul esimene ettevõtte [[TS Laevad]] tellitud parvlaev [[Leiger (parvlaev)|Leiger]], mis hakkab ühendust pidama mandri ja [[Hiiumaa]] vahel. Laev oli alustanud teekonda Türgi laevatehasest Eestisse [[November 2016#5. november|5. novembril]].<ref name="hhDwp" /> * [[Eesti Arhitektide Liit]] kuulutas oma aastapreemia laureaadiks [[Pärnu rannastaadion]]i, mille projekteeris arhitektibüroo [[KAMP Arhitektid]].<ref name="46zS1" /> ==[[11. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitseminister [[Ashton Carter]] külastas [[Iraak]]i, et pidada Iraagi riigijuhtidega kõnelusi sõjalise kampaania üle [[Mosul]]i linna vallutamiseks äärmuslikult islamiliikumiselt [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="7f4AP" /> * Ameerika Ühendriikide valitud president [[Donald Trump]] ütles telekanalile [[Fox News]], et ei pea ilmtingimata vajalikuks niinimetatud [[ühe Hiina poliitika]] jätkamist, mille kohaselt tunnustavad Ameerika Ühendriigid ametlikult ainult [[Hiina|Hiina Rahvavabariiki]], aga mitte [[Hiina Vabariik]]i.<ref name="hPi56" /> * [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s [[koptid]]e katedraalis pühapäevase jumalateenistuse ajal toimunud pommiplahvatuses hukkus vähemalt 25 ja sai vigastada veel 49 inimest. Paljud ohvritest olid naised ja lapsed.<ref name="JmbmL" /> * [[Itaalia]] president [[Sergio Mattarella]] tegi välisminister [[Paolo Gentiloni]]le ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks.<ref name="rulers" /> * [[Kõrgõzstan]]is toimus rahvahääletus põhiseaduse paranduste üle, millega sooviti suurendada peaministri ja valitsuse võimupiire. Põhiseaduse muutmist toetas umbes 80% hääletanud inimestest, osales umbes 42% hääleõiguslikust elanikkonnast.<ref name="WGaBC" /> * [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]s toimusid [[2016. aasta Makedoonia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis konservatiivne rahvuslik erakond [[VMRO-DPMNE]], mis sai 38,1% antud häältest ja 51 kohta 120-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 66,9%.<ref name="rulers" /> * [[Nigeeria]] kaguosas [[Uyo]] linnas toimunud kirikuvaringus hukkus kohalike võimude andmetel 27 inimest. Surnukuuri külastanud ajakirjanike hinnangul oli aga hukkunuid üle 100.<ref name="7YOMG" /> * [[Prantsusmaa]] endine haridusminister [[Vincent Peillon]] teatas oma soovist saada [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistliku Partei]] presidendikandidaadiks [[2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2017. aasta presidendivalimistel]].<ref name="BXJrb" /> * [[Rumeenia]]s toimusid [[2016. aasta Rumeenia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Mõlema koja valimised võitis ülekaalukalt vasaktsentristlik [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]], mis sai Esindajatekoja valimistel 45,3% häältest (169 kohta 328-kohalises alamkojas) ja Senati valimistel 45,4% häältest (69 kohta 136-kohalises ülemkojas). Valimisaktiivsus oli Rumeeniale omaselt väike, ainult 39,5%.<ref name="rulers" /> * [[Somaalia]] pealinna [[Muqdisho]] sadamas õhkis enesetaputerrorist lõhkeainega täidetud veoki. Plahvatuses hukkus vähemalt 29 ja sai vigastada veel umbes 50 inimest.<ref name="UvHCs" /> * [[Transnistria]]s toimusid [[2016. aasta Transnistria presidendivalimised|presidendivalimised]]. 62% häältega võitis valimised [[Vadim Krasnoselski]], senine president [[Jevgeni Ševtšuk]] pälvis 28% hääletanute toetuse. Valimisaktiivsus oli 59,2%.<ref name="rulers" /> ==[[12. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Pennsylvania]] osariigis lükkas ringkonnakohtunik Paul Diamond tagasi [[Ameerika Ühendriikide Roheline Partei|Rohelise Partei]] kandidaadi [[Jill Stein]]i taotluse [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimistel]] antud häälte ülelugemiseks.<ref name="CoDKT" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusnõukogu kahepäevane istung, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].<ref name="VV51" /> * Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister [[Sven Mikser]]. Kohtumise keskmes oli Aafrika, Süüria ja pagulastega seotud teemad, allkirjastati Euroopa Liidu ja [[Kuuba]] poliitilise dialoogi ja koostöö leping. Samuti kohtusid välisministrid [[Colombia]] presidendi [[Juan Manuel Santos]]ega.<ref name="VV51" /> * [[Island]]il loobus [[Piraadipartei]] asutajaliige [[Birgitta Jónsdóttir]] talle antud mandaadist valitsuse moodustamiseks. Jónsdóttir oli juba kolmas poliitik, kes ei suutnud uut valitsust kokku panna.<ref name="rulers" /> * [[Itaalia]]s vannutati ametisse [[Paolo Gentiloni]] valitsus. Võtmepositsioonidest vahetusid võrreldes eelmise valitsusega välis- ja siseminister, kelleks said vastavalt [[Angelino Alfano]] ja [[Marco Minniti]].<ref name="rulers" /> * [[Usbekistan]]i valitsev [[Usbekistani Liberaaldemokraatlik Partei|Liberaaldemokraatlik Partei]] nimetas peaministrikandidaadiks [[Abdulla Aripov]]i.<ref name="rulers" /> * [[Uus-Meremaa]] uueks peaministriks kinnitati senine rahandusminister [[Bill English]].<ref name="Ds3Q7" /> * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peasekretärina andis ametivande [[Portugal]]i poliitik [[António Guterres]]. Vaatamata sellele algab tema ametiaeg alles [[Jaanuar 2017#1. jaanuar|1. jaanuaril]].<ref name="B9EiV" /> * [[Eesti]]t külastas [[Euroopa Komisjon]]i teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor [[Robert-Jan Smits]], kes kohtus visiidi raames ka haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]]iga. Samuti külastas Smits [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ning innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust [[Mektory]].<ref name="VV51" /> * Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]] tegi visiidi [[Haapsalu|Haapsallu]].<ref name="VV51" /> * [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]] alustas kuni [[Detsember 2016#23. detsember|23. detsembrini]] kestvat kontserditurneed [[Hiina]]s.<ref name="VV51" /> ==[[13. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitud president [[Donald Trump]] nimetas riigisekretäri kandidaadiks nafta- ja gaasikompanii [[ExxonMobil]] juhatuse esimehe [[Rex Tillerson]]i.<ref name="gWYNu" /> * [[Brasiilia]] senat kiitis häältega 53:16 heaks president [[Michel Temer]]i ettepaneku eelarvepuudujäägi kasvu pidurdamiseks, millega kehtestati avaliku sektori kulutustele 20 aastaks ülempiir.<ref name="Wt5Mr" /> * [[Bulgaaria]]s tehti ettepanek uue valitsuse moodustamiseks rahvuslaste valimisliidu [[Patriootlik Rinne (Bulgaaria)|Patriootlik Rinne]] esindajale [[Rumen Hristov]]ile.<ref name="rulers" /> * [[Euroopa Rahvapartei]] valis oma kandidaadiks [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] esimehe kohale Itaalia erakonna [[Forza Italia]] liikme [[Antonio Tajani]].<ref name="vxdES" /> * [[Guinea-Bissau]]s astus ametisse peaminister [[Umaro Sissoco Embaló]] valitsuskabinet.<ref name="rulers" /> * [[Itaalia]] parlamendi alamkojas toimus usaldushääletus peaminister [[Paolo Gentiloni]] valitsuse suhtes. Valitsust toetas 368 saadikut, vastu oli 105 saadikut.<ref name="rulers" /> * [[Leedu]]s astus ametisse [[Saulius Skvernelise valitsus]].<ref name="rulers" /> * [[Malaisia]] kuningaks sai [[Muhammad V ibni Sultan Ismail Petra]].<ref name="rulers" /> * [[Prantsusmaa]] parlament avaldas häältega 305:239 usaldust peaminister [[Bernard Cazeneuve]]'i valitsusele.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as algas [[Baltimaad]]e kaitseministrite kahepäevane töökohtumine.<ref name="VV51" /> * Eesti riigihalduse minister [[Mihhail Korb]] külastas [[Lääne-Viru maakond]]a.<ref name="VV51" /> * [[Elisa Eesti]] teatas, et omandas 151 miljoni euro eest sajaprotsendilise osaluse telekommunikatsiooniettevõttes [[Starman]].<ref name="yYvPF" /> ==[[14. detsember]]== * [[Usbekistan]]i presidendina astus ametisse [[Shavkat Mirziyoyev]]. Samal päeval kinnitas parlament uueks peaministriks [[Abdulla Aripov]]i.<ref name="rulers" /> * [[Eesti peaminister]] [[Jüri Ratas]] alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, et osaleda [[Euroopa Ülemkogu]] istungil. Visiidi raames kohtub Jüri Ratas ka [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Jean-Claude Juncker]]i ja asepresidendi [[Andrus Ansip]]iga.<ref name="VV51" /> * [[Tallinn]]as algas eesti maletaja [[Paul Keres]]e sünniaastapäeva tähistav malekonverents "Paul Keres 100", mille avas kultuuriminister [[Indrek Saar]]. Konverentsil osales ka rahvusvahelise maleföderatsiooni [[FIDE]] president [[Kirsan Iljumžinov]].<ref name="VV51" /> ==[[15. detsember]]== * [[Turks ja Caicos|Turksis ja Caicoses]] toimusid [[2016. aasta Turksi ja Caicose parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis [[Rahvademokraatlik Liikumine]], mis sai 47,3% antud häältest ja vähemalt 10 kohta 15-liikmelises parlamendis.<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Jaapan]]is, kus ta kohtus Jaapani peaministri [[Shinzō Abe]]ga. Kuigi kahe riigi vahel sõlmiti mitmeid majanduskoostööd puudutavaid lepinguid, ei jõutud mingile ühisele seisukohale vaidlusaluste [[Kuriilid]]e küsimuses.<ref name="JMsMi" /> ==[[16. detsember]]== * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s algas kohtuprotsess [[Kataloonia]] regionaalse parlamendi esimehe [[Carme Forcadell]]i üle, kes oli parlamendil lasknud vaatamata Hispaania konstitutsioonikohtu otsusele hääletada küsimuse üle, kas korraldada Kataloonias iseseisvusreferendum või mitte.<ref name="kxSTk" /> * [[Mali]] parlament otsustas loobuda süüdistustest endise presidendi [[Amadou Toumani Touré]] vastu, mis võimaldab tal eksiilist [[Senegal]]is kodumaale tagasi pöörduda. Touréd süüdistati riigireetmises, väites, et ta oli riiki lubanud ebaseaduslikud relvarühmitused ja korraldanud sõjavarustuse hävitamist.<ref name="ccv1d" /> * [[Poola]] opositsiooniparteid hõivasid 2017. aasta riigieelarve lugemise eel parlamendi istungite saali kõnetooli, millega protesteeriti valitseva erakonna [[Õigus ja Õiglus]] kava vastu piirata oluliselt ajakirjanduse juurdepääsu parlamendile. Poodiumi blokeerimine jätkus ka järgmistel päevadel. Valitsuserakond kogunes istungile teises saalis ja võttis riigieelarve ikkagi vastu.<ref name="iHK7p" /> * [[Šveits]]i parlament kiitis heaks seaduse, mis piirab immigratsiooni [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikidest.<ref name="jWK9Y" /> * [[Transnistria]] presidendina astus ametisse [[Vadim Krasnoselski]].<ref name="rulers" /> * [[Tšaad]]i parlament võttis 111 poolthäälega vastu uue karistusseadustiku, mis muuhulgas kriminaliseeris ka [[homoseksuaalsus|homoseksuaalse]] vahekorra. Sellega sai Tšaadist 77. riik maailmas, kus homoseksuaalne praktika on ebaseaduslik.<ref name="W9Duk" /> * [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] alustas kahepäevast visiiti [[Saare maakond|Saare maakonnas]].<ref name="VV51" /> * Eesti välisminister [[Sven Mikser]] külastas [[Läti]]t ja kohtus seal oma Läti kolleegi [[Edgars Rinkēvičs]]iga.<ref name="VV51" /> ==[[17. detsember]]== * [[Lääne-Aafrika]] riikide blokk [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|ECOWAS]] teatas, et on valmis astuma vajalikke samme, et sundida [[Gambia]] presidenti [[Yahya Jammeh]]'t tunnustama [[Detsember 2016#1. detsember|1. detsembril]] toimunud [[2016. aasta Gambia presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemusi.<ref name="6ID0C" /> * [[Paapua Uus-Guinea]] lähistel meres toimus 7,9-magnituudine maavärin, mille [[hüpotsenter]] asus 103,2 km sügavusel. Tsunami kartuses põgenesid paljud saareriigi elanikud mägedesse, kuid maavärin hiidlainet siiski ei tekitanud.<ref name="NllWd" /> * [[Poola]] pealinnas [[Varssavi]]s blokeerisid meeleavaldajad keskööl parlamendihoone sisse- ja väljapääsud, protesteerides sellega valitseva erakonna [[Õigus ja Õiglus]] tegevuse vastu 2017. aasta riigieelarve menetlemisel. Kuna valitsuspartei ei pidanud istungit parlamendi peamises istungite saalis ja eelarve lugemine ei olnud avalik, süüdistas opositsioon neid eelarve ebaseaduslikus menetlemises. Blokaad kestis varahommikuni, mil politsei selle murdis.<ref name="6sfiY" /> * [[Zimbabwe]] valitsev erakond [[ZANU-PF]] valis erakonna kandidaadiks [[2018. aasta Zimbabwe presidendivalimised|2018. aasta presidendivalimistel]] riigi senise presidendi, 92-aastase [[Robert Mugabe]].<ref name="lRCHv" /> * [[Türgi]] keskosas [[Kayseri]] linnas toimus autopommiplahvatus, mille sihtmärk oli sõdureid transportinud buss. Rünnakus hukkus 13 ja sai vigastada 56 sõdurit.<ref name="CobFK" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Estonia kontserdisaal]]is tähistati Eesti ringhäälingu asutamise 90. aastapäeva aktuse ja kontserdiga. Üritusel anti üle [[Eesti Ringhäälingute Liit|Eesti Ringhäälingute Liidu]] aastapreemia [[Kuldmikrofon]], mille pälvis ajaloolane [[David Vseviov]].<ref name="c4YH1" /> ==[[18. detsember]]== * [[Elevandiluurannik]]ul toimusid [[2016. aasta Elevandiluuranniku parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis [[Houphouëtistide Ühendus Demokraatia ja Rahu Eest]], mis sai 255-liikmelises parlamendis 167 kohta. Valimisaktiivsus oli 34,1%.<ref name="rulers" /> * [[Indoneesia]]s [[Uus-Guinea]] saare mägedes [[Wamena]] linna lähistel kukkus kohaliku aja järgi kell 6.15 alla Indoneesia õhujõudude lennuk; kõik pardal viibinud 13 inimest hukkusid.<ref name="v6rMU" /> * [[Jeemen]]i sadamalinnas [[Aden]]is toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 30 sõdurit.<ref name="Oeah8" /> * [[Liibanon]]i president [[Michel Aoun]] kinnitas [[Sa‘d al-Ḩarīrī]] peaministriks.<ref name="R1mlS" /> * [[Uus-Meremaa]] peaminister [[Bill English]] tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu. Kuigi mitmed võtmepositsioonid valitsuses jäid samade isikute kätte, tõi English valitsusse ka neli uut ministrit. Asepeaministriks nimetas ta [[Paula Bennett]]i, kellest sai ühtlasi ka naisküsimuste, politsei-, kliimamuutuste, turismi- ja riigiteenuste minister.<ref name="pZAgo" /> ==[[19. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kogunes valijameeste kogu, mis valis ametlikult novembri alguses rahva antud häälte põhjal järgmise [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]]. [[Donald Trump]] sai 304 valijamehe toetuse, [[Hillary Clinton]]i poolt anti 227 häält.<ref name="LRIfS" /> * [[Austria]] parempopulistlik erakond [[Austria Vabaduspartei]] allkirjastas koostööleppe Venemaa valitseva erakonnaga [[Ühtne Venemaa]].<ref name="OuQhR" /> * [[Ecuador]]i Vaikse ookeani rannikut tabas hommikul 5,8-magnituudine maavärin, mille tulemusel hukkus esialgsetel andmetel üks inimene. [[Atacames]]e linnas ja selle lähedal said ulatuslikke kahjustusi mitmed hotellid.<ref name="CyyCZ" /> * [[Egiptus]]es [[Kairo]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Araabia Liiga]] välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osaleb ka Eesti välisminister [[Sven Mikser]].<ref name="VM52" /> * [[Moldova]] parlament kiitis heaks pensioniea tõstmise 63. eluaastale. Vastavat reformi oli Moldovalt nõudnud Rahvusvaheline Valuutafond. Seniste seaduste järgi said naised pensionile 57-aastaselt ja mehed 62-aastaselt.<ref name="nBZqm" /> * [[Prantsusmaa]]l mõistis kohus [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] juhi [[Christine Lagarde]]'i süüdi ebaseaduslike hiigelkompensatsioonide maksmises ärimees [[Bernard Tapie]]'le 2008. aastal.<ref name="lId5e" /> * [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is [[Kurfürstendamm]]i lähedal asuval jõuluturul sõitis mees veoautoga inimeste sekka. Hukkus 12 inimest ja sai vigastada veel 48 inimest. Rünnaku toime pannud autojuht põgenes sündmuskohalt. Võimud käsitlesid toimunut terrorirünnakuna. Esialgu peeti kahtlustatavana kinni 23-aastane asüülitaotleja Pakistanist, kes hiljem siiski vabastati.<ref name="lv5QG" /><ref name="Aw4vW" /> * [[Šveits]]is [[Zürich]]is avas mees ühes mošees tule ja tappis seal kolm palvetajat. Pärast rünnakut tappis mees ennast, tegemist oli 24-aastase [[Ghana]] päritolu Šveitsi elanikuga.<ref name="ltwQJ" /> * [[Türgi]] pealinna [[Ankara]] ühes kunstigaleriis tulistas relvastatud mees näituse avamisele saabunud Venemaa suursaadikut [[Andrei Karlov]]ilt. Suursaadik sai raskelt haavata ja viidi haiglasse, kus ta hiljem samal õhtul suri. Vahejuhtumis sai haavata veel kolm inimest. Puhkenud tulevahetuses ründaja ja politsei vahel lasi politsei ründaja maha.<ref name="HtfuY" /> * [[Venemaa]]l [[Sahha]]s umbes 30 km kaugusel [[Tiksi]] linnast kukkus kohaliku aja järgi kell 4.45 alla Venemaa kaitsejõudude lennuk [[Il-18]]. Õnnetuses sai vigastada 32 inimest, neist 16 raskelt.<ref name="1dUro" /> * [[Eesti]]s võttis [[XIII Riigikogu]] kolmandal lugemisel häältega 55:37 vastu 2017. aasta riigieelarve.<ref name="WwthS" /> * Eestis andis XIII Riigikogu liikmena ametivande [[Tiina Kangro]], kellest sai [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikmeks valitud [[Juhan Parts]]i asendusliige Riigikogus.<ref name="qBITI" /> ==[[20. detsember]]== * [[Austria]] prokuratuur teatas, et on vahistanud 25-aastase marokolase, keda kahtlustati plaanis jõulupühade perioodil korraldada [[Salzburg]]i linnas terrorirünnak.<ref name="qqwKU" /> * [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] pealinnas [[Kinshasa]]s toimusid meeleavaldused, millel nõuti president [[Joseph Kabila]] tagasiastumist, sest tema ametiaeg sai öösel läbi. Julgeolekujõud avasid meeleavaldajate pihta tule, mitteametlikel andmetel hukkus umbes 20 inimest.<ref name="SCsrv" /> * Kongo Demokraatlikus Vabariigis astus ametisse peaminister [[Samy Badibanga]] valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Liibanon]]is astus ametisse peaminister [[Sa‘d al-Ḩarīrī]] valitsus.<ref name="rulers" /><ref name="KgfXh" /> * [[Poola]] parlamendi alamkoda tühistas ajakirjandusele kehtestatud juurdepääsupiirangud parlamendi istungitele, mille tõttu opositsiooni esindajad olid viiendat päeva järjest blokeerinud ligipääsu parlamendi istungite saali poodiumile. Vaatamata sellele jätkusid opositsiooni protestiaktsioonid nii parlamendi sees kui ka parlamendihoone ees, millega nõuti valitsuselt täiendavaid järeleandmisi.<ref name="KXxHt" /> * [[Sint Maarten]]il astus ametisse peaminister [[William Marlin]]i valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Turks ja Caicos|Turksi ja Caicose]] peaministrina vannutati ametisse [[Sharlene Cartwright Robinson]].<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s tegi [[Riigikohus]] teatavaks oma otsuse [[haldusreformi seadus]]e põhiseadusele vastavuse osas, tunnistades seaduse valdavas osas põhiseadusega kooskõlas olevaks. Sellega tunnistati seaduslikuks ka valdade sundliitmine. Ainsa punktina tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks seaduse punkti, millega oli kohalike omavalitsuste ühinemiskulude ülempiiriks seatud 100 000 eurot.<ref name="5yfJj" /> ==[[21. detsember]]== * [[Austraalia]] pealinnas [[Canberra]]s sõitis kristliku lobigrupi [[Australian Christian Lobby]] peakorteri hoonesse gaasiballoonidega täidetud kaubaauto, mis kokkupõrkel hoonega plahvatas. Kaubaauto juht sai õnnetuses raskelt vigastada. Politsei selgitas välja, et tal puudusid teo toimepanekuks poliitilised või religioossed motiivid.<ref name="LzvFC" /> * [[Bulgaaria]]s loobus peaministrikandidaat [[Rumen Hristov]] valitsuse moodustamisest, kutsudes sellega esile ennetähtaegsed parlamendivalimised.<ref name="rulers" /> * [[Iisrael]]is vabanes ennetähtaegselt vanglast seal vägistamise eest karistust kandnud endine president [[Moshe Katsav]].<ref name="f1Uay" /><ref name="yRGv1" />] * [[Rumeenia]] parlamendivalimised võitnud [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] nimetas peaministrikandidaadiks [[Sevil Shhaideh]]i.<ref name="rulers" /> * [[Soome]] koalitsioonierakonnad jõudsid kokkuleppele ulatusliku tervishoiu- ja haldusreformi läbiviimises. Valitsuskoalitsiooni reformikava peaks pikemas perspektiivis vähendama avaliku sektori kulusid umbes 10 miljardi euro võrra.<ref name="rgocB" /> * [[Türgi]] valitsus vabastas ametist veel 2000 haridustöötajat, keda kahtlustatakse seotuses opositsioonilise islamivaimuliku [[Fethullah Gülen]]i ja [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|juulikuise riigipöördekatsega]].<ref name="mkQZv" /> * [[Eesti]]s [[Mustvee]]l allkirjastati Mustvee linna, [[Avinurme vald|Avinurme]], [[Lohusuu vald|Lohusuu]], [[Kasepää vald|Kasepää]] ja [[Saare vald|Saare valla]] ühinemisleping. Allkirjastamistseremoonial osales ka riigihalduse minister [[Mihhail Korb]].<ref name="VV52" /> ==[[22. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitud president [[Donald Trump]] teatas, et on valinud oma tulevase administratsiooni [[Valge Maja pressiesindaja|pressiesindajaks]] [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] strateegi ja pressiesindaja [[Sean Spicer]]i.<ref name="nSitv" /> * [[Filipiinid]]e president [[Rodrigo Duterte]] teatas, et kavatseb oma riigis lõpu teha hasartmängude mängimisele ja korraldamisele internetis.<ref name="DcPzk" /> * [[Serbia]] peaminister [[Aleksandar Vučić]] külastas [[Moskva]]t ja kohtus seal mitmete [[Venemaa]] valitsuse liikmetega. Kohtumistel kinnitas Vučić, et Serbia kavatseb säilitada oma staatuse neutraalse riigina ja et Serbia püüdlused liituda [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ei muuda ajaloolisi suhteid Venemaaga.<ref name="kLavJ" /> * [[Süüria kodusõda]]: [[Süüria]] valitsusväed teatasid, et on saavutanud täieliku kontrolli [[Aleppo]] linna üle.<ref name="4YNRb" /> * [[Eesti]]s alustas parvlaev [[Leiger (parvlaev)|Leiger]] [[Rohuküla]]–[[Heltermaa]] laevaliini teenindamist.<ref name="sr7uD" /> ==[[23. detsember]]== * [[Austraalia]] politsei teatas, et nad hoidsid [[Melbourne]]'is ära esimeseks jõulupühaks kavandatud ulatusliku terrorirünnaku. Kinni peeti kolm meest, kelle juurest leiti rünnakute läbiviimiseks soetatud tulirelvi ja lõhkeainet.<ref name="wCM4a" /> * [[Curaçao]]l astus ametisse peaminister [[Hensley Koeiman]]i valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Itaalia]]s [[Milano]]s puhkenud tulevahetuses tappis politsei 24-aastase tuneeslase Anis Amri, keda peeti [[Detsember 2016#19. detsember|19. detsembril]] [[Saksamaa]]l [[Berliin]]i jõuluturul aset leidnud terrorirünnaku toimepanijaks.<ref name="Ma2AX" /> * [[Liibüa]]s kaaperdati [[Sebha]]st [[Tripoli]]sse teel olnud lennufirma [[Afriqiyah Airways]] reisilennuk, mille pardal oli 118 inimest. 20. eluaastates kaaperdajad, kelle puhul oli tegemist endise diktaatori [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] toetajatega, sundisid lennuki maanduma [[Malta]]l, kus nad vabastasid kõik lennuki pardal viibinud reisijad ja andsid ennast hiljem ka ise politsei kätte.<ref name="ey3M0" /><ref name="Elo8F" /> * [[Moldova]]s astus ametisse president [[Igor Dodon]].<ref name="rulers" /> * [[Nigeeria]] armee hõivas äärmusliku islamiliikumise [[Boko Haram]] viimase laagri nende peamisel tegutsemisalal riigi kirdeosas [[Sambisa mets]]as.<ref name="zr53F" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] korraldas oma traditsioonilise aastalõpu pressikonverentsi, kus vastas üle nelja tunni ajakirjanike küsimustele. Konverentsil osales üle 1400 ajakirjaniku.<ref name="i97j5" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] kuulutas välja [[XIII Riigikogu]]s vastu võetud maksumuudatuste paketti ja 2017. aasta riigieelarve, mille kinnitamata jätmist olid presidendilt lisaks opositsioonilisele [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnale]] taotlenud ka mitmete huvigruppide esindajad. President leidis, et seaduste välja kuulutamata jätmine oleks olnud tema poolt liiga ulatuslik sekkumine fiskaalpoliitikasse.<ref name="gx5ny" /> ==[[24. detsember]]== * [[Filipiinid]]e lõunapoolsel [[Mindanao]] saarel [[Midsayap]]i linnas roomakatoliku katedraali juures jõuluõhtu missa ajal toimunud granaadiplahvatuses sai vigastada 16 inimest.<ref name="uyWes" /> * [[Tuneesia]] siseministeerium teatas kolme islamistist noormehe vahistamisest, kes võisid olla seotud [[Detsember 2016#19. detsember|19. detsembri]] Berliini terrorirünnaku ettevalmistamisega.<ref name="WAY1p" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as kuulutas Tallinna abilinnapea linnapea kohustes [[Taavi Aas]] välja jõulurahu.<ref name="i2HZI" /> ==[[25. detsember]]== * [[Paavst]] [[Franciscus]] kritiseeris esimese jõulupüha jutluses [[jõulud]]e materialistlikku tähistamist, mis on varjutanud nende pühade tegelikku mõtte ja tähenduse.<ref name="zxbou" /> * [[Saksamaa]]l evakueeriti [[Augsburg]]i kesklinnast ajutiselt 50 000 inimest, et teha kahjutuks sealt leitud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne lõhkemata lennukipomm.<ref name="VG5G9" /> * [[Tšiili]] lõunaosa tabas 7,8-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus [[Quellón]]i linnast 40 km edelas. Olulisi kahjustusi ega inimohvreid maavärin ei põhjustanud.<ref name="QCcT2" /> * [[Venemaa]]lt [[Adler]]ist [[Süüria]]sse teel olnud Venemaa relvajõudude transpordilennuk [[Tupolev Tu-154]] kukkus tehnilise rikke tõttu kohaliku aja järgi kell 5.25 [[Must meri|Musta merre]]. Lennuki pardal olnud 92 inimest hukkusid. Õnnetuses hukkus peaaegu kogu [[Aleksandrovi nimeline laulu- ja tantsuansambel|Aleksandrovi nimelise laulu- ja tantsuansambli]] koosseis.<ref name="GzsYG" /><ref name="Pxm7E" /> ==[[26. detsember]]== * [[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] taastas diplomaatilised suhted [[São Tomé ja Príncipe]]ga, mis oli veidi varem ootamatult katkestanud oma pikaajalised diplomaatilised suhted [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigiga]]. Pärast São Tomé ja Príncipe meelemuutust tunnustas Hiina Vabariiki maailmas ametlikult veel ainult 21 riiki.<ref name="TGJh5" /> ==[[27. detsember]]== * [[Argentina]] föderaalkohus esitas riigi endisele presidendile [[Cristina Fernández de Kirchner]] ametliku süüdistuse korruptsioonis.<ref name="pbRMY" /> * [[Jaapan]]i peaminister [[Shinzō Abe]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] külastasid [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] asuvat [[Pearl Harbor]]i sadamat, millele korraldatud [[Rünnak Pearl Harborile|rünnakuga]] detsembris 1941 tõmbas Jaapan Ameerika Ühendriigid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]]. Abe oli esimene Jaapani peaminister, kes Pearl Harborit on külastanud.<ref name="Ob2Hh" /> * [[Kuuba]] parlament võttis vastu seaduse, millega keelati kohtadele riigi endise presidendi ja revolutsioonilise juhi [[Fidel Castro]] nime andmine. Väidetavalt lähtuti seaduse vastuvõtmisel Castro enda surmaeelsest soovist.<ref name="d7mFz" /> * [[Liibanon]]is võitis peaminister [[Sa‘d al-Ḩarīrī]] parlamendis toimunud usaldushääletuse. Tema valitsuse poolt hääletas 87 parlamendiliiget, vastu oli 4 parlamendiliiget.<ref name="rulers" /> * [[Rumeenia]] president [[Klaus Iohannis]] lükkas tagasi [[Sevil Shhaideh]]i kandidatuuri peaministri ametikohale. Järgmisel päeval esitas valimised võitnud [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] peaministrikandidaadiks endise kommunikatsiooniministri [[Sorin Grindeanu]].<ref name="rulers" /> * [[Türgi]]s algas esimene kohtuprotsess [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|juulikuises riigipöördekatses]] osalenute üle. Esimesena anti kohtu alla 29 politseiametnikku.<ref name="CkRin" /> * [[Eesti]]t külastas [[Ameerika Ühendriikide Senat]]i delegatsioon, mille koosseisu kuulusid senaatorid [[John McCain]], [[Lindsey Graham]] ja [[Amy Klobuchar]]. Eestis kohtusid nad teiste seas peaminister [[Jüri Ratas]]e ja välisminister [[Sven Mikser]]iga. Eesti järel külastavad senaatorid ka [[Läti]]t ja [[Leedu]]t. Visiidi eesmärk oli kinnitada Baltimaadele, et Ameerika Ühendriikide antud julgeolekugarantiid jäävad püsima ka pärast [[Donald Trump]]i ametisse vannutamist Ameerika Ühendriikide presidendina.<ref name="czviV" /> * Eesti riigihalduse minister [[Mihhail Korb]] külastas [[Hiiu maakond]]a.<ref name="VV52_PkR6I" /> * Eestis valiti [[Aasta sportlane|aasta sportlasteks]] [[Rasmus Mägi]] ja [[Ksenija Balta]].<ref name="F01kt" /><ref name="WyglG" /> * Eestis lõpetas üks kahest suurimast raamatukaupluste ketist [[Apollo Holding|Apollo]] lepingud kirjastustega [[Ilmamaa]] ja [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], mis tähendab, et alates märtsist 2017 nende raamatuid Apollo poodides enam ei müüda. Põhjuseks sai osapoolte suutmatus jõuda kokkuleppele lepingutingimustes.<ref name="cgP9M" /> ==[[28. detsember]]== * [[Colombia]] parlament võttis vastu seaduse, millega antakse amnestia mässulise relvarühmituse [[FARC]] demobiliseerunud võitlejatele. Amnestia ei laiene neile võitlejatele, kes on toime pannud sõjakuritegusid või inimõiguste rikkumisi.<ref name="OCP0Q" /> * [[Tuneesia]]s [[Djebel Jelloud]]is toimunud bussi ja rongi kokkupõrkes hukkus viis ja sai vigastada veel 52 inimest.<ref name="LadDd" /> ==[[29. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid]] teatasid, et saadavad sanktsioonina seoses [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimiste]] ajal toime pandud [[häkker|häkkimistega]] riigist välja 35 [[Venemaa]] diplomaati. [[Luure Keskagentuur]]i andmetel olid häkkimiskatsete taga Venemaa julgeolekuorganid.<ref name="eBzUp" /> * [[Omaan]] teatas, et ühineb [[Saudi Araabia]] juhitava terrorivastase koalitsiooniga, kuhu kuulub 40 riiki. Omaan on traditsiooniliselt olnud lähedastes suhetes Saudi Araabia peamise rivaali [[Iraan]]iga.<ref name="ebUOT" /> * [[Süüria]]s kohtus rühm [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja [[Venemaa]] [[Föderatsiooninõukogu]] saadikuid riigi presidendi [[Bashshār al-Asad]]iga. Saadikute seas oli ka Eesti esindaja Euroopa Parlamendis [[Yana Toom]]. Kohtumisel arutati vahetult enne seda allkirjastatud relvarahukokkulepet Süüria valitsuse ja mässuliste rühmituste vahel.<ref name="UkX7X" /> * [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] allkirjastasid [[Alajõe vald|Alajõe]], [[Iisaku vald|Iisaku]], [[Mäetaguse vald|Mäetaguse]] ja [[Tudulinna vald]] ühinemislepingu, millega moodustub uus [[Alutaguse vald]].<ref name="ay9N1" /> ==[[30. detsember]]== * [[Rumeenia]] president [[Klaus Iohannis]] kinnitas peaministrikandidaadiks [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liikme [[Sorin Grindeanu]].<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] otsustas, et ei vasta omalt poolt Ameerika Ühendriikide otsusele saata riigist välja 35 Venemaa diplomaati Ameerika Ühendriikide diplomaatide väljasaatmisega Venemaalt.<ref name="GdboI" /> * Venemaal [[Moskva]]s nimetas [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]] [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u [[Maardu piiskop]]iks ja [[MPEÕK Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]] vikaarpiiskopiks [[arhimandriit]] [[Sergi (Telihh)|Sergi]], kes pühitseti ametisse [[Veebruar 2017#5. veebruar|5. veebruaril]] [[2017]].<ref name="gNpSR" /> ==[[31. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Connecticut]]i osariigis [[Wallingford]]is toimus kohaliku aja järgi kell 23.15 pärast [[räpp]]muusika kontserti tulistamine, milles sai surma kaks ja haavata veel kaks inimest.<ref name="TrQHr" /> * [[Brasiilia]]s [[Campinas]]e linnas tappis 46-aastane mees uusaasta peol 11 inimest, teiste seas oma endise abikaasa ja nende 8-aastase poja. Pärast massimõrva sooritas mees enesetapu.<ref name="4P3Za" /> * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is toimunud kolmes pommiplahvatuses hukkus 29 inimest. Plahvatused toimusid peamiselt [[šiiidid|šiiitidega]] asustatud linnaosades, tõenäoliselt korraldas rünnakud äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="l5vuw" /> * [[Itaalia]] president [[Sergio Mattarella]] teatas, et uusi parlamendivalimisi ei saa riigis välja kuulutada enne, kui ei ole muudetud valimisseadust. Paljud poliitikud on nõudnud uute valimiste korraldamist alates peaminister [[Matteo Renzi]] tagasiastumisest.<ref name="2E694" /> * [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] sõlmisid valitsev erakond ja poliitiline opositsioon kokkulepe, mille kohaselt lahkub president [[Joseph Kabila]] ametist pärast uusi üldvalimisi, mis tuleb korraldada 2017. aasta jooksul. Kabila ametiaeg lõppes detsembris, kuid valimiste ärajäämise tõttu jätkas ta presidendi kohuste täitmist ka pärast ametiaja lõppu, mis kutsus esile opositsiooni meeleavaldused.<ref name="G28Ti" /> * [[Venezuela]] võimud vabastasid koduarestist juhtiva opositsioonipoliitiku, endise presidendikandidaadi [[Manuel Rosales]]e.<ref name="ZiWxb" /> * [[Eesti]]s lahkus ametist [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhataja [[Raik Saart]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rulers">[http://rulers.org/2016-12.html December 2016] Rulers.org (vaadatud 3.12.2016)</ref> <ref name="VV49">[https://web.archive.org/web/20161129025510/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W49 Eelinfo (49. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 30.11.2016)</ref> <ref name="VV50">[https://web.archive.org/web/20161220120402/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W50 Eelinfo (50. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 5.12.2016)</ref> <ref name="VV51">[https://web.archive.org/web/20161220141720/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W51 Eelinfo (51. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 12.12.2016)</ref> <ref name="VM52">[http://vm.ee/et/eelinfo?week=2016-W52 Eelinfo (52. nädal)] Välisministeerium (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="VV52">[https://web.archive.org/web/20161221000705/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W52 Eelinfo (52. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="VV52_PkR6I">[https://web.archive.org/web/20161231081812/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W53 Eelinfo (53. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 30.12.2016)</ref> <ref name="YD1pN">[https://www.washingtonpost.com/world/national-security/trump-has-chosen-retired-marine-gen-james-mattis-for-secretary-of-defense/2016/12/01/6c6b3b74-aff9-11e6-be1c-8cec35b1ad25_story.html Trump picks retired Marine Gen. James Mattis for secretary of defense] The Washington Post, 1.12.2016 (vaadatud 3.12.2016)</ref> <ref name="2ZjwR">[http://www.reuters.com/article/us-colombia-crash-bolivia-idUSKBN13Q568 Bolivia suspends license of LAMIA airline involved in Colombia crash] Reuters, 1.12.2016 (vaadatud 1.12.2016)</ref> <ref name="DQOfh">[http://www.reuters.com/article/us-colombia-peace-idUSKBN13P1D2 Colombian peace deal passed by Congress, ending 52-year war] Reuters, 1.12.2016 (vaadatud 1.12.2016)</ref> <ref name="BrIB0">[http://www.reuters.com/article/us-france-election-hollande-idUSKBN13Q5F0 France's Hollande says he will not seek second presidential term] Reuters, 1.12.2016 (vaadatud 1.12.2016)</ref> <ref name="i5ReW">[http://www.reuters.com/article/us-germany-charliehebdo-idUSKBN13Q4J8 Charlie Hebdo mocks Merkel in first German edition] Reuters, 1.12.2016 (vaadatud 1.12.2016)</ref> <ref name="JAo8J">[http://www.reuters.com/article/us-thailand-king-idUSKBN13Q4YS Thailand's crown prince becomes country's new king] Reuters, 1.12.2016 (vaadatud 1.12.2016)</ref> <ref name="CtEUN">[http://www.reuters.com/article/us-russia-putin-crimea-idUSKBN13Q3WC Putin curbs anti-Western rhetoric, says wants to get on with Trump] Reuters, 1.12.2016 (vaadatud 1.12.2016)</ref> <ref name="kYOAK">[http://uudised.err.ee/v/eesti/9815f660-f01e-46d7-824a-1f6995641937 Kaitsevägi kutsus kokku esimese välkõppuse] ERR Uudised, 1.12.2016 (vaadatud 1.12.2016)</ref> <ref name="YG3iT">[http://uudised.err.ee/v/eesti/bcbe300c-01b8-4282-a49b-c1a2f4e8b251 Saaremaa suurvallast jääb esialgu kõrvale vaid Pöide vald] ERR Uudised, 1.12.2016 (vaadatud 1.12.2016)</ref> <ref name="TMb66">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-taiwan-tweet-idUSKBN13S01P Trump says Taiwan president 'called me' to offer congratulations] Reuters, 2.12.2016 (vaadatud 3.12.2016)</ref> <ref name="QGIDE">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-kerry-idUSKBN13R2HP Kerry meets Russia's Lavrov, says Syria diplomacy still alive] Reuters, 2.12.2016 (vaadatud 3.12.2016)</ref> <ref name="jvKWf">[http://www.reuters.com/article/us-california-fire-idUSKBN13S0M9 California warehouse fire kills at least nine at dance party] Reuters, 3.12.2016 (vaadatud 4.12.2016)</ref> <ref name="Ybqkq">[http://www.reuters.com/article/us-california-fire-idUSKBN13T0OA California fire death toll rises to 33 in grim warehouse search] Reuters, 5.12.2016 (vaadatud 5.12.2016)</ref> <ref name="LWsKa">[http://www.reuters.com/article/us-egypt-court-idUSKBN13S0GI Egypt's top constitutional court upholds law restricting street protests] Reuters, 3.12.2016 (vaadatud 3.12.2016)</ref> <ref name="W6yUg">[http://www.reuters.com/article/us-gabon-politics-idUSKBN13S0GX Gabon postpones legislative elections citing lack of money] Reuters, 3.12.2016 (vaadatud 3.12.2016)</ref> <ref name="arwqQ">[http://www.reuters.com/article/us-southkorea-politics-idUSKBN13S03D South Koreans march close to presidential Blue House demanding Park resign] Reuters, 3.12.2016 (vaadatud 3.12.2016)</ref> <ref name="GPjPn">[http://www.reuters.com/article/us-norway-budget-idUSKBN13S0L8 Norway government wins backing for 2017 budget, prevents collapse] Reuters, 3.12.2016 (vaadatud 4.12.2016)</ref> <ref name="00n09">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d77d3e41-ffed-46c8-adeb-73b56be35324 Tiina Lokk lahkub Reformierakonnast] ERR Uudised, 3.12.2016 (vaadatud 3.12.2016)</ref> <ref name="ePkWY">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-protests-idUSKBN13T0O1 Demonstrators march in Brazil to support corruption crackdown] Reuters, 4.12.2016 (vaadatud 5.12.2016)</ref> <ref name="0mAbN">[http://www.reuters.com/article/us-cuba-castro-idUSKBN13T07W Castro to be laid to rest next to Cuban independence hero Marti] Reuters, 4.12.2016 (vaadatud 4.12.2016)</ref> <ref name="6HOWo">[http://www.reuters.com/article/us-uzbekistan-election-idUSKBN13U1BH Uzbekistan PM Mirziyoyev wins presidential election] Reuters, 5.12.2016 (vaadatud 5.12.2016)</ref> <ref name="LUvIT">[http://www.reuters.com/article/us-philippines-politics-idUSKBN13U1DR Philippines VP vows to take on Duterte after cabinet exit] Reuters, 5.12.2016 (vaadatud 5.12.2016)</ref> <ref name="dntjg">[http://www.reuters.com/article/us-italy-referendum-idUSKBN13T019 Italy's Renzi to resign after referendum rout] Reuters, 5.12.2016 (vaadatud 5.12.2016)</ref> <ref name="FxpW6">[http://www.postimees.ee/3934773 Ratasega rääkinud Repinski: oleme kokku leppinud, et jätkan ministrina] Postimees, 5.12.2016 (vaadatud 5.12.2016)</ref> <ref name="VWzfg">[https://www.reform.ee/uudised/tulevikuplaanidest Tulevikuplaanidest] Reformierakond, 5.12.2016 (vaadatud 5.12.2016)</ref> <ref name="w8faX">[http://www.postimees.ee/3935019 Pevkur ja Michal kandideerivad Reformierakonna esimeheks] Postimees, 5.12.2016 (vaadatud 5.12.2016)</ref> <ref name="6Xz15">[https://web.archive.org/web/20161221164431/http://www.hansabuss.ee/uudised-arhiiv/565-hansabuss-ostis-samati Hansabuss ostis Eesti bussiettevõtte Samat enamusosaluse] Hansabuss, 5.12.2016 (vaadatud 21.12.2016)</ref> <ref name="NLypP">[http://www.reuters.com/article/us-poland-polanski-appeal-idUSKBN13V11S Poland says final 'no' to Polanski's extradition] Reuters, 6.12.2016 (vaadatud 6.12.2016)</ref> <ref name="bqTqE">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/f24f31de-51aa-4682-a983-0457bceee6cd Merkel valiti uuesti CDU juhiks] ERR Uudised, 6.12.2016 (vaadatud 6.12.2016)</ref> <ref name="19s4E">[http://uudised.err.ee/v/eesti/29094c87-63eb-4f41-aa3e-877a39b62f58 Repinski astub maaeluministri ametist tagasi] ERR Uudised, 6.12.2016 (vaadatud 6.12.2016)</ref> <ref name="1WoY9">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d1bebc45-faf4-436a-a88a-45d4c06febcc Aadu Luukase missioonipreemia läheb Rüütlitele] ERR Uudised, 6.12.2016 (vaadatud 6.12.2016)</ref> <ref name="ovKFt">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/bbcc3b07-e25c-43bd-bf3a-1b6b7e0e1eeb Trump valis sisejulgeolekuministriks erukindral John Kelly] ERR Uudised, 7.12.2016 (vaadatud 7.12.2016)</ref> <ref name="kBUxq">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/5292feb6-da5d-485c-9ded-1cb3caa3f5ec Ajakiri Time valis aasta inimeseks Donald Trumpi] ERR Uudised, 7.12.2016 (vaadatud 7.12.2016)</ref> <ref name="avy8I">[http://www.reuters.com/article/us-ghana-election-idUSKBN13Y0HA Ghana's opposition leader Akufo-Addo wins presidential election] Reuters, 9.12.2016 (vaadatud 10.12.2016)</ref> <ref name="qKmCp">[http://www.reuters.com/article/us-indonesia-quake-idUSKBN13V2SX Nearly 100 killed, hundreds hurt as quake strikes Indonesia's Aceh] Reuters, 7.12.2016 (vaadatud 7.12.2016)</ref> <ref name="XA6wM">[http://www.reuters.com/article/us-italy-budget-approval-idUSKBN13W1OP Italy passes 2017 budget, paving way for PM Renzi's resignation] Reuters, 7.12.2016 (vaadatud 7.12.2016)</ref> <ref name="O1TGc">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-airplane-idUSKBN13W1F5 At least 40 dead in plane crash in Pakistan mountains] Reuters, 7.12.2016 (vaadatud 7.12.2016)</ref> <ref name="oVv9u">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12772-2016-12-08-05-23-21 President Kaljulaid kohtumisel Hollande’iga: me loome üheskoos turvalisust]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vabariigi Presidendi Kantselei, 8.12.2016 (vaadatud 9.12.2016)</ref> <ref name="eJhMI">[http://uudised.err.ee/v/eesti/8de6edc3-4358-4ed3-8fc4-cbb0cb40644c Uueks maaeluministriks saab Tarmo Tamm] ERR Uudised, 7.12.2016 (vaadatud 7.12.2016)</ref> <ref name="1jDly">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fa93c65a-6daa-47e9-b97a-11c03da5589b Keskkriminaalpolitsei pidas kinni Toomas Lepa ja Mart Ummelase] ERR Uudised, 7.12.2016 (vaadatud 7.12.2016)</ref> <ref name="xo1h6">[http://sport.err.ee/v/olympia/864f1aa7-8208-487b-9225-eb9088a74daa Eesti Meedia omandas PyeongChangi ja Tokyo OM-i ülekandeõigused] ERR Sport, 7.12.2016 (vaadatud 7.12.2016)</ref> <ref name="zQARM">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12776-2016-12-09-07-26-32 "Kersti Kaljulaid: NATO Baltimaade kaitse pole ainult "saapad maapinnal”", Eesti Päevaleht]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vabariigi Presidendi Kantselei, 9.12.2016 (vaadatud 9.12.2016)</ref> <ref name="zJfmK">[http://uudised.err.ee/v/eesti/15f315d9-372e-4001-bcf8-8494fffa9987 Reps: lepe Ühtse Venemaaga on vene elanikkonnale märgiline] ERR Uudised, 8.12.2016 (vaadatud 9.12.2016)</ref> <ref name="2aXBb">[http://kultuur.err.ee/v/teater/5b6a5f1b-aeaf-48ce-ac91-5ceefe8ab1e0 Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvib Anu Lamp] ERR Kultuur, 8.12.2016 (vaadatud 9.12.2016)</ref> <ref name="CoDKT">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-recount-idUSKBN1411QE U.S. judge rejects Jill Stein bid for Pennsylvania recount] Reuters, 12.12.2016 (vaadatud 12.12.2016)</ref> <ref name="QbEBG">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security-rights-idUSKBN13Y1F5 Turkey's purge unconstitutional, Council of Europe experts say] Reuters, 9.12.2016 (vaadatud 9.12.2016)</ref> <ref name="s5kFY">[http://www.reuters.com/article/us-gambia-election-idUSKBN13Y2QO Gambia President Jammeh rejects outcome of Dec. 1 election] Reuters, 9.12.2016 (vaadatud 10.12.2016)</ref> <ref name="q3op9">[http://www.reuters.com/article/us-nigeria-security-dead-idUSKBN13Y1T9 Suicide bombs kill 30 in northeast Nigerian town: army spokesman] Reuters, 9.12.2016 (vaadatud 9.12.2016)</ref> <ref name="lMBPq">[http://uudised.err.ee/v/eesti/501ef234-907c-41b9-9b87-6f483a90d7fb Fotod: president määras maaeluministriks Tarmo Tamme] ERR Uudised, 9.12.2016 (vaadatud 9.12.2016)</ref> <ref name="gtf5d">[http://uudised.err.ee/v/eesti/4265ebc0-0fe6-412b-8239-df603b85e3e2 Toomas Lepp vabanes kinnipidamiselt, TTV vabastas ta ametist] ERR Uudised, 9.12.2016 (vaadatud 9.12.2016)</ref> <ref name="T9Zae">[http://novaator.err.ee/v/yhiskond/bb982090-3770-4ac0-a587-63df4cf9df16/galerii-ligi-3000-osalejaga-startup-day-tartus-voimatu Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!] ERR Novaator, 12.12.2016</ref> <ref name="YYW7f">[http://www.reuters.com/article/us-bulgaria-explosion-idUSKBN13Z0H3 Death toll in Bulgarian cargo train explosion climbs to seven] Reuters, 10.12.2016 (vaadatud 11.12.2016)</ref> <ref name="wjWwG">[http://www.reuters.com/article/us-yemen-security-idUSKBN13Z0HS Suicide bomber kills at least 50 Yemeni troops in Aden] Reuters, 10.12.2016 (vaadatud 11.12.2016)</ref> <ref name="4z2pK">[http://www.reuters.com/article/us-nobel-prize-peace-idUSKBN13Z0FR Colombian Nobel Prize winner sees a "ray of hope" for Syria, Sudan] Reuters, 10.12.2016 (vaadatud 11.12.2016)</ref> <ref name="2npU6">[http://www.reuters.com/article/us-france-election-macron-idUSKBN13Z06X French election's "third man" kicks off campaign for presidency] Reuters, 10.12.2016 (vaadatud 10.12.2016)</ref> <ref name="AHEx5">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-blast-idUSKBN13Z0QS Twin bombing outside Istanbul soccer stadium kills 29, wounds 166] Reuters, 10.12.2016 (vaadatud 11.12.2016)</ref> <ref name="OqN0p">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-blast-idUSKBN14007C Kurdish militants claim responsibility for Istanbul attack that killed 38] Reuters, 11.12.2016 (vaadatud 12.12.2016)</ref> <ref name="hhDwp">[http://uudised.err.ee/v/majandus/22816e65-4c72-477b-a62c-63b572b36f7d Leiger jõudis Eestisse, sadamates on rambid järele proovitud] ERR Uudised, 10.12.2016 (vaadatud 11.12.2016)</ref> <ref name="46zS1">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/Arhitektuur/27c45ae9-d5f5-46ac-a6c3-23a4fdec05d0 Arhitektide Liidu aastapreemia sai Pärnu Rannastaadion] ERR Kultuur, 10.12.2016 (vaadatud 11.12.2016)</ref> <ref name="7f4AP">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-usa-idUSKBN14008T U.S. Defense Secretary Carter in Iraq for talks on Mosul] Reuters, 11.12.2016 (vaadatud 11.12.2016)</ref> <ref name="hPi56">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-china-idUSKBN1400TY Trump says U.S. not necessarily bound by 'one China' policy] Reuters, 11.12.2016 (vaadatud 12.12.2016)</ref> <ref name="JmbmL">[http://www.reuters.com/article/us-egypt-blast-idUSKBN1400AU Cairo church bombing kills 25, raises fears among Christians] Reuters, 11.12.2016 (vaadatud 12.12.2016)</ref> <ref name="WGaBC">[http://www.reuters.com/article/us-kyrgyzstan-referendum-idUSKBN1400XH Kyrgyzstan amends constitution in referendum, boosting government powers] Reuters, 11.12.2016 (vaadatud 12.12.2016)</ref> <ref name="7YOMG">[http://www.reuters.com/article/us-nigeria-church-idUSKBN140121 More than 100 killed in church collapse in Nigeria -journalist, resident] Reuters, 11.12.2016 (vaadatud 12.12.2016)</ref> <ref name="BXJrb">[http://www.reuters.com/article/us-france-election-idUSKBN140123 Moderate leftist enters French Socialist primaries] Reuters, 11.12.2016 (vaadatud 12.12.2016)</ref> <ref name="UvHCs">[http://www.reuters.com/article/us-somalia-blast-idUSKBN14004Y Suicide bomb kills at least 29 at Somalia's main port: police] Reuters, 11.12.2016 (vaadatud 11.12.2016)</ref> <ref name="Ds3Q7">[http://www.reuters.com/article/us-newzealand-politics-idUSKBN14014Q Finance Minister English named as New Zealand prime minister] Reuters, 11.12.2016 (vaadatud 12.12.2016)</ref> <ref name="B9EiV">[http://www.reuters.com/article/us-un-guterres-idUSKBN14121H Portugal's Guterres sworn in as next U.N. secretary-general] Reuters, 12.12.2016 (vaadatud 12.12.2016)</ref> <ref name="gWYNu">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-idUSKBN14121W Senate fight looms after Trump taps Exxon CEO as top U.S. diplomat] Reuters, 13.12.2016 (vaadatud 14.12.2016)</ref> <ref name="Wt5Mr">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-politics-idUSKBN142203 Brazil Senate passes spending cap in win for Temer] Reuters, 13.12.2016 (vaadatud 14.12.2016)</ref> <ref name="vxdES">[http://www.reuters.com/article/us-eu-parliament-president-idUSKBN1422O3 EU conservatives pick Italy's Tajani as candidate for parliament speaker] Reuters, 13.12.2016 (vaadatud 14.12.2016)</ref> <ref name="yYvPF">[http://uudised.err.ee/v/majandus/4ba1e14a-c22a-4b2d-b3bd-347038deb9c8 Elisa ostis 151 miljoni eest Starmani] ERR Uudised, 13.12.2016 (vaadatud 14.12.2016)</ref> <ref name="JMsMi">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/aa554674-a320-4443-9a0e-4ed4845f2e0b Abe ja Putini kohtumine lõppes vaidlusaluste saarte teemal läbimurret saavutamata] ERR Uudised, 16.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="kxSTk">[http://www.reuters.com/article/us-spain-catalonia-idUSKBN1451PY Catalan parliament speaker in court for holding independence vote] Reuters, 16.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="ccv1d">[http://www.reuters.com/article/us-mali-politics-idUSKBN1460M5 Mali drops treason charges against former president Toure] Reuters, 17.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="iHK7p">[http://www.reuters.com/article/us-poland-politics-idUSKBN14609E Polish opposition keeps blocking parliament in standoff with government] Reuters, 17.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="jWK9Y">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/2c9e7822-2f12-41b6-bf07-6544162fb80a Šveitsi parlament kiitis heaks immigratsiooni piirava seaduse] ERR Uudised, 16.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="W9Duk">[https://web.archive.org/web/20161218181055/http://attitude.co.uk/chad-votes-to-criminalise-homosexuality/ Chad votes to criminalise homosexuality] Attitude, 16.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="6ID0C">[http://www.reuters.com/article/us-gambia-politics-idUSKBN1460H6 West Africa bloc to take 'necessary actions' to uphold Gambia vote result] Reuters, 17.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="NllWd">[http://www.reuters.com/article/us-papua-quake-idUSKBN1460CF Residents flee to hills after quake off Papua New Guinea; tsunami threat passes] Reuters, 17.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="6sfiY">[http://www.reuters.com/article/us-poland-politics-crisis-idUSKBN1452TL Police break up blockade of Poland's parliament amid political crisis] Reuters, 17.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="lRCHv">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/cf71c2ac-4237-49b1-99cb-1c402fcca08e Zimbabwe' valitsuspartei nimetas Mugabe presidendikandidaadiks] ERR Uudised, 17.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="CobFK">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-blast-idUSKBN14605H Turkey's Erdogan blames Kurdish militants after bomb kills at least 13, wounds 56] Reuters, 17.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="c4YH1">[http://menu.err.ee/v/uudised/tele/d9ffc8f3-b4fa-444e-a7e7-58c10485c1a7 Kuldmikrofoni pälvib tänavu David Vseviov] ERR Menu, 16.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="v6rMU">[http://www.reuters.com/article/us-indonesia-airplane-crash-idUSKBN14702U Indonesian air force plane crashes in Papua killing 13, official says] Reuters, 17.12.2016 (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="Oeah8">[http://www.reuters.com/article/us-yemen-security-idUSKBN147053 Suicide bomber kills at least 30 soldiers in Yemen's Aden: officials] Reuters, 17.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="R1mlS">[https://web.archive.org/web/20210826122208/http://www.pcm.gov.lb/arabic/subpg.aspx?pageid=9003 Rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamise dekreet] Liibanoni valitsus, 18.12.2016 (araabia keeles, vaadatud 23.12.2016)</ref> <ref name="pZAgo">[http://www.reuters.com/article/us-newzealand-politics-cabinet-idUSKBN14703L New Zealand's new leader names his cabinet, changes inner circle] Reuters, 17.12.2016 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="LRIfS">[http://www.reuters.com/article/us-usa-election-electoralcollege-idUSKBN1480FQ U.S. electors expected to officially confirm Trump victory] Reuters, 19.12.2016 (vaadatud 19.12.201)</ref> <ref name="OuQhR">[http://www.reuters.com/article/us-austria-farright-russia-idUSKBN1481MJ Austrian far right signs deal with Putin's party, touts Trump ties] Reuters, 19.12.2016 (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="CyyCZ">[http://www.reuters.com/article/us-ecuador-quake-idUSKBN1481WM Earthquake along Ecuador's coast kills one, destroys hotels] Reuters, 19.12.2016 (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="nBZqm">[http://www.reuters.com/article/us-moldova-pensions-idUSKBN1481PE Moldovan MPs approve IMF-backed retirement age increase] Reuters, 19.12.2016 (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="lId5e">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/fbea26e9-73da-4287-bb83-d69efbe011e3 Prantsuse kohus mõistis IMF-i juhi süüdi] ERR Uudised, 19.12.2016 (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="lv5QG">[http://www.reuters.com/article/us-germany-truck-idUSKBN148287 Merkel says asylum-seeker may have carried out Christmas market attack] Reuters, 20.12.2016 (vaadatud 20.12.2016)</ref> <ref name="Aw4vW">[http://www.reuters.com/article/us-germany-truck-idUSKBN148287 Germany frees suspect in market attack, says perpetrator maybe still at large] Reuters, 20.12.2016 (vaadatud 20.12.2016)</ref> <ref name="ltwQJ">[http://www.reuters.com/article/us-swiss-shooting-idUSKBN1490TF Zurich mosque gunman was Swiss, no Islamist link: police] Reuters, 20.12.2016 (vaadatud 20.12.2016)</ref> <ref name="HtfuY">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/c18b5fb7-2287-43e9-b202-c7942ea9db23 Ankaras tulistati Venemaa suursaadikut, diplomaat suri hiljem haiglas] ERR Uudised, 19.12.2016 (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="1dUro">[http://www.reuters.com/article/us-russia-airplane-idUSKBN1480GA Russian military plane crashes in Siberia, injuring 32] Reuters, 19.12.2016 (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="WwthS">[http://www.postimees.ee/3951007 Riigikogu võttis vastu maksupaketi ja tuleva aasta riigieelarve] Postimees, 19.12.2016 (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="qBITI">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6bdb3561-3547-4cba-a8d0-a4a15cd17804 Tiina Kangro andis riigikogu liikme ametivande] ERR Uudised, 19.12.2016 (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="qqwKU">[http://www.reuters.com/article/us-austria-arrest-idUSKBN1491Z7 Austria arrests Moroccan on suspicion of planning attack in Salzburg] Reuters, 20.12.2016 (vaadatud 20.12.2016)</ref> <ref name="SCsrv">[http://www.reuters.com/article/us-congo-politics-idUSKBN1490HY Several killed in protests calling for Congo's Kabila to step down] Reuters, 20.12.2016 (vaadatud 20.12.2016)</ref> <ref name="KgfXh">[https://web.archive.org/web/20161223011949/http://www.dailystar.com.lb//News/Lebanon-News/2016/Dec-20/386074-saad-hariri-assumes-office-of-prime-minister.ashx Saad Hariri assumes office of prime minister] The Daily Star Lebanon, 20.12.2016 (vaadatud 23.12.2016)</ref> <ref name="KXxHt">[http://www.reuters.com/article/us-poland-politics-protests-idUSKBN1490PW Polish parliament lifts media ban, opposition demands more to ease crisis] Reuters, 20.12.2016 (vaadatud 20.12.2016)</ref> <ref name="5yfJj">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b9ec72c0-8d03-47f6-b0d3-ae32bf3f9214 Riigikohus peab haldusreformi seadust põhiseadusvastaseks vaid ühinemiskulude ülempiiris] ERR Uudised, 20.12.2016 (vaadatud 20.12.2016)</ref> <ref name="LzvFC">[http://www.reuters.com/article/us-australia-blast-idUSKBN14B084 Australian police say blast at Christian group's HQ not politically motivated] Reuters, 22.12.2016 (vaadatud 22.12.2016)</ref> <ref name="f1Uay">[http://www.reuters.com/article/us-israel-president-idUSKBN1470IV Former Israeli president set for early release after years in jail for rape] Reuters, 18.12.2016 (vaadatud 19.12.2016)</ref> <ref name="yRGv1">[http://www.reuters.com/article/us-israel-president-idUSKBN14A1MT Former Israeli president Katsav, convicted rapist, freed early from jail] Reuters, 21.12.2016 (vaadatud 22.12.2016)</ref> <ref name="rgocB">[http://www.reuters.com/article/us-finland-government-healthcare-idUSKBN14A2A0 Finnish government agrees on health care reform plan] Reuters, 21.12.2016 (vaadatud 22.12.2016)</ref> <ref name="mkQZv">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security-education-idUSKBN14A1RS Turkey suspends another 2,000 education staff for alleged links to failed coup] Reuters, 21.12.2016 (vaadatud 22.12.2016)</ref> <ref name="nSitv">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/bccb9cc5-b440-4e3b-9ce5-9e2594257b34 Trump valis Valge Maja pressiesindajaks Sean Spiceri] ERR Uudised, 22.12.2016 (vaadatud 23.12.2016)</ref> <ref name="DcPzk">[http://www.reuters.com/article/us-philippines-economy-budget-gaming-idUSKBN14B0L5 Philippine president says he will stop of all online gambling] Reuters, 22.12.2016 (vaadatud 22.12.2016)</ref> <ref name="kLavJ">[http://www.reuters.com/article/us-serbia-russia-defence-idUSKBN14B12W Serbia seeks stronger ties with Russia in balancing act with EU] Reuters, 22.12.2016 (vaadatud 22.12.2016)</ref> <ref name="4YNRb">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/48ada0f7-b4eb-4ed2-9792-4f328eef56da Süüria armee teatas Aleppo enda kontrolli alla saamisest] ERR Uudised, 22.12.2016 (vaadatud 23.12.2016)</ref> <ref name="sr7uD">[https://web.archive.org/web/20161223133300/http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/delfi-fotod-ja-video-parvlaev-leiger-alustas-pidulikult-liiniliiklust-rohukula-heltermaa-liinil?id=76687714 Parvlaev Leiger alustas pidulikult liiniliiklust Rohuküla-Heltermaa liinil] Delfi, 22.12.2016 (vaadatud 23.12.2016)</ref> <ref name="wCM4a">[http://www.bbc.com/news/world-australia-38411935 Melbourne Christmas Day 'terror attack' foiled, say Australia police] BBC News, 23.12.2016 (vaadatud 25.12.2016)</ref> <ref name="Ma2AX">[http://www.reuters.com/article/us-germany-truck-idUSKBN14C0JP Berlin market attack suspect killed in police shootout in Italy] Reuters, 23.12.2016 (vaadatud 23.12.2016)</ref> <ref name="ey3M0">[http://www.reuters.com/article/us-libya-airplane-idUSKBN14C12E Passengers freed from plane hijacked by Gaddafi loyalists] Reuters, 23.12.2016 (vaadatud 23.12.2016)</ref> <ref name="Elo8F">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/9372e485-d4cf-492e-b226-9934867f3250 Liibüa reisilennuki kaaperdajad andsid alla] ERR Uudised, 23.12.2016 (vaadatud 23.12.2016)</ref> <ref name="zr53F">[http://www.bbc.com/news/world-africa-38427462 Boko Haram 'ousted from Sambisa forest bastion'] BBC News, 24.12.2016 (vaadatud 25.12.2016)</ref> <ref name="i97j5">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/c83929cc-cff4-4135-b0e9-47691977ae08 Videod: Venemaa presidendi suur pressikonverents] ERR Uudised, 23.12.2016 (vaadatud 23.12.2016)</ref> <ref name="gx5ny">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6974ac0a-847e-47e0-a973-492ffc9b4ad3 President kinnitas vastuseisu tekitanud maksumuudatuste seaduse] ERR Uudised, 23.12.2016 (vaadatud 23.12.2016)</ref> <ref name="uyWes">[http://www.reuters.com/article/us-philippines-blast-idUSKBN14D0GE Sixteen hurt in Christmas eve blast at Catholic church in Philippines] Reuters, 24.12.2016 (vaadatud 24.12.2016)</ref> <ref name="WAY1p">[http://www.reuters.com/article/us-germany-truck-tunisia-suspects-idUSKBN14D0CE Tunisian security forces arrest three for links to Berlin market attack suspect] Reuters, 24.12.2016 (vaadatud 24.12.2016)</ref> <ref name="i2HZI">[http://uudised.err.ee/v/eesti/5213662b-b365-4a0a-ae4d-fa29016303ad Taavi Aas kuulutas Tallinnas välja jõulurahu] ERR Uudised, 24.12.2016 (vaadatud 25.12.2016)</ref> <ref name="zxbou">[http://www.bbc.com/news/world-europe-38429388 Pope Francis: Christmas 'hostage to materialism'] BBC News, 25.12.2016 (vaadatud 25.12.2016)</ref> <ref name="VG5G9">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/d4aed8df-74d5-4de3-a711-e9093d78fd00 Saksamaal evakueeriti maailmasõjaaegse pommi teisaldamise ajaks kümned tuhanded inimesed] ERR Uudised, 25.12.2016 (vaadatud 26.12.2016)</ref> <ref name="QCcT2">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/12837e4c-0b3e-4e74-aa17-76ad0588ec2c Tšiilis oli võimas maavärin] ERR Uudised, 25.12.2016 (vaadatud 26.12.2016)</ref> <ref name="GzsYG">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/vene-armee-koori-liikmetest-jai-ellu-vaid-kolm-inimest?id=76713504 Vene armee koori liikmetest jäi ellu vaid kolm inimest] Delfi, 25.12.2016 (vaadatud 25.12.2016)</ref> <ref name="Pxm7E">[http://www.reuters.com/article/us-russia-airplane-idUSKBN14E02Y Russian military jet crashes on way to Syria, dozens from Red Army Choir among 92 believed dead] Reuters, 25.12.2016 (vaadatud 25.12.2016)</ref> <ref name="TGJh5">[http://www.nytimes.com/aponline/2016/12/26/world/asia/ap-as-china-sao-tome-taiwan.html China Resumes Ties With Sao Tome in Triumph Over Taiwan] New York Times, 26.12.2016 (vaadatud 2.01.2017)</ref> <ref name="pbRMY">[http://www.reuters.com/article/us-argentina-fernandez-idUSKBN14G1QG Ex-Argentine leader Fernandez indicted, tied to nuns and guns scandal] Reuters, 27.12.2016 (vaadatud 28.12.2016)</ref> <ref name="Ob2Hh">[http://www.reuters.com/article/us-usa-japan-pearlharbor-idUSKBN14G1LH In Pearl Harbor visit, Abe pledges Japan will never wage war again] Reuters, 27.12.2016 (vaadatud 28.12.2016)</ref> <ref name="d7mFz">[http://www.reuters.com/article/us-cuba-castro-idUSKBN14G1N9 Cuba passes law that bans naming sites after Fidel Castro] Reuters, 27.12.2016 (vaadatud 28.12.2016)</ref> <ref name="CkRin">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security-trial-idUSKBN14G0QO First trial opens of alleged Turkey coup participants] Reuters, 27.12.2016 (vaadatud 28.12.2016)</ref> <ref name="czviV">[http://www.reuters.com/article/us-baltics-usa-mccain-idUSKBN14G0RX U.S. committed to NATO, Baltic security: McCain] Reuters, 27.12.2016 (vaadatud 28.12.2016)</ref> <ref name="F01kt">[http://sport.err.ee/v/varia/571a9c72-c3be-42c7-93c3-157c6ec2cec8 Eesti aasta meessportlaseks valiti teistkordselt Rasmus Mägi]. ERR Sport, 27.12.2016 (vaadatud 28.12.2016)</ref> <ref name="WyglG">[http://sport.err.ee/v/varia/6509a77f-98e0-4201-9c6e-848d1af4f693/ Ksenija Balta edestas Eesti aasta naissportlase valimistel Sildarut ja Embrichit] ERR Sport, 27.12.2016 (vaadatud 28.12.2016)</ref> <ref name="cgP9M">[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/acd51756-84c2-48df-94a6-4175a8a0f328 Apollo ei müü enam Ilmamaa ega Pegasuse raamatuid] ERR Kultuur, 29.12.2016 (vaadatud 30.12.2016)</ref> <ref name="OCP0Q">[http://www.reuters.com/article/us-colombia-peace-idUSKBN14H1RT Colombia Congress approves amnesty for thousands of FARC rebels] Reuters, 28.12.2016 (vaadatud 2.01.2017)</ref> <ref name="LadDd">[https://www.nessma.tv/fr/article/accident-de-djebel-jelloud-5-morts-et-52-blesses-2541 Accident de Djebel Jelloud: 5 morts et 52 blessés] Njessma, 28.12.2016 (vaadatud 2.01.2017)</ref> <ref name="eBzUp">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/5fe5e082-9eae-44d7-918c-a89bf0d9c123 USA saadab häkkimisega seoses riigist välja 35 Vene diplomaati] ERR Uudised, 29.12.2016 (vaadatud 30.12.2016)</ref> <ref name="ebUOT">[http://www.reuters.com/article/us-saudi-oman-coalition-idUSKBN14I1V3 Oman confirms it is joining Saudi-led anti-terrorism alliance] Reuters, 29.12.2016 (vaadatud 30.12.2016)</ref> <ref name="UkX7X">[http://uudised.err.ee/v/eesti/da9e2648-dec1-4ce5-842e-eb0fbd1a894e Yana Toom kohtus taas Süüria presidendiga] ERR Uudised, 29.12.2016 (vaadatud 30.12.2016)</ref> <ref name="ay9N1">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b89fea6d-83aa-4864-8029-7121d6fd305b Ida-Virumaal sündis Alutaguse vald] ERR Uudised, 29.12.2016 (vaadatud 30.12.2016)</ref> <ref name="GdboI">[http://www.reuters.com/article/us-russia-usa-sanctions-medvedev-idUSKBN14J0RN Russia's Putin decides against expelling U.S. diplomats in response to sanctions] Reuters, 30.12.2016 (vaadatud 30.12.2016)</ref> <ref name="gNpSR">[https://web.archive.org/web/20170103004820/http://www.orthodox.ee/402rus.html СОСТОЯЛОСЬ НАРЕЧЕНИЕ АРХИМАНДРИТА СЕРГИЯ (ТЕЛИХА) ВО ЕПИСКОПА МААРДУСКОГО, ВИКАРИЯ ТАЛЛИНСКОЙ ЕПАРХИИ] Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, 30.12.2016 (vaadatud 3.01.2017)</ref> <ref name="TrQHr">[http://www.reuters.com/article/us-connecticut-crime-idUSKBN14K06N Two killed, two wounded at rap concert in Connecticut: media] Reuters, 31.12.2016 (vaadatud 2.01.2017)</ref> <ref name="4P3Za">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-shooting-idUSKBN14L13V Shooter kills 11, himself in Brazil New Year's party rampage] Reuters, 1.01.2017 (vaadatud 2.01.2017)</ref> <ref name="l5vuw">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-blasts-idUSKBN14K06L Baghdad blasts kill 29 as Mosul fighting intensifies] Reuters, 31.12.2016 (vaadatud 2.01.2017)</ref> <ref name="2E694">[http://www.reuters.com/article/us-italy-politics-idUSKBN14K0ML Italy president says electoral law needed before new vote] Reuters, 31.12.2016 (vaadatud 2.01.2017)</ref> <ref name="G28Ti">[http://www.reuters.com/article/us-congo-politics-idUSKBN14K0NA Congo rulng party, opposition sign deal for Kabila to step down] Reuters, 31.12.2016 (vaadatud 2.01.2017)</ref> <ref name="ZiWxb">[http://www.reuters.com/article/us-venezuela-opposition-idUSKBN14K0G6 Venezuela ex-opposition governor says released from house arrest] Reuters, 31.12.2016 (vaadatud 2.01.2017)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2016| 2016-12]] 21w783z3inrjdjn8htv8iq9elx90zw4 0 455484 7174258 6373571 2026-06-16T18:55:10Z Kuriuss 38125 7174258 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulle eesti keel 2022 a ZOOM.jpg|pisi|237x237px|Ülle Toode]] '''Ülle Toode''' (sündinud [[11. mai]]l [[1969]])<ref>Postimees 11. mai 2019, lk. 27 (sünnipäevad)</ref> on Eesti ajakirjanik ja [https://www.jyu.fi/en/current/archive/2020/05/21-8-2020-ma-ulle-toode-faculty-of-humanities-and-social-sciences-organizational-communication ühiskonnateaduste doktor]. Aastatel 1995–1996 õppis ta teleajakirjandust ja [[dokumentalistika]]t [[Taani]] ajakirjanduskoolis ([[:en:Danish_School_of_Media_and_Journalism|Danish School of Media and Journalism]]) ja [[Århusi ülikool]]is [[Taani]]s. Tal on [[1996]]. aastast [[soome-ugri]] keelte ja keeleteaduse magistrikraad [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]]. [[2000]]. aastal sai ta Euroopa Liidu ajakirjanduse magistrikraadi [[Cardiffi ülikool|Cardiffi ülikoolist]]t [[Suurbritannia]]s. [[2020]]. aastal kaitses ta [[Soome]]s [[Jyväskylä Ülikool]]is doktoritöö "Poliitiline liider ja avalikkuse kaasatus muutuvas meediakeskkonnas".<ref>{{Raamatuviide|autor=Toode, Ülle|pealkiri=Political leadership and public engagement in a changing media environment: A collection of explorative studies|aasta=2020|koht=Jyväskylä|kirjastus=JYU|lehekülg=}}</ref> Aastatel 1995–1997 töötas Toode [[Eesti Televisioon]]is uudistesaate "[[Aktuaalne kaamera]]" [[ajakirjanik]]una{{lisa viide}} ning 2000–2004 [[Raadio Vaba Euroopa]] Eesti toimetuse korrespondendina [[Itaalia]]s.{{lisa viide}} [[2000]]. aastast on ta pidanud poliitilise kommunikatsiooni, Euroopa Liidu meediasüsteemi, kommunikatsiooniteooria ja poliitilise turunduse loenguid [[Tallinna Tehnikaülikool]]is{{lisa viide}}, [[Tallinna Ülikool]]is{{lisa viide}} ning [[Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool]]is (BFM).{{lisa viide}} [[2012]]. aastast on Toode [[Itaalia Eesti Selts]]i esimees.{{lisa viide}} Alates [[2015]]. aastast juhib ta [[Rooma]]s [[La Sapienza ülikool]]is Balti uuringute keskust (Centro Studi sul Baltico).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.centrobaltico.org/ |vaadatud=2020-10-21 |arhiivimisaeg=2020-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201026083243/https://www.centrobaltico.org/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ülle Toode on [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] ja [[Itaalia Välisajakirjanike Liit|Itaalia Välisajakirjanike Liidu]] (Associazione Stampa Estera in Italia)<ref>http://www.stampaestera.org/</ref> liige. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Toode, Ülle}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eestlased Itaalias]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] q4umbe0b3ic2c6f874rg5omlpzty9id 7174262 7174258 2026-06-16T18:58:29Z Kuriuss 38125 7174262 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulle eesti keel 2022 a ZOOM.jpg|pisi|237x237px|Ülle Toode]] '''Ülle Toode''' (sündinud [[11. mai]]l [[1969]])<ref>Postimees 11. mai 2019, lk. 27 (sünnipäevad)</ref> on eesti ajakirjanik ja ühiskonnateadlane. Aastatel 1995–1996 õppis ta teleajakirjandust ja [[dokumentalistika]]t [[Taani]] ajakirjanduskoolis ([[:en:Danish_School_of_Media_and_Journalism|Danish School of Media and Journalism]]) ja [[Århusi ülikool]]is [[Taani]]s. Tal on [[1996]]. aastast [[soome-ugri]] keelte ja keeleteaduse magistrikraad [[Tartu Ülikool]]ist. [[2000]]. aastal sai ta Euroopa Liidu ajakirjanduse magistrikraadi [[Cardiffi ülikool|Cardiffi Ülikoolist]] [[Suurbritannia]]s. [[2020]]. aastal kaitses ta [[Soome]]s [[Jyväskylä Ülikool]]is doktoritöö "Poliitiline liider ja avalikkuse kaasatus muutuvas meediakeskkonnas".<ref>{{Raamatuviide|autor=Toode, Ülle|pealkiri=Political leadership and public engagement in a changing media environment: A collection of explorative studies|aasta=2020|koht=Jyväskylä|kirjastus=JYU|lehekülg=}}</ref> Aastatel 1995–1997 töötas Toode [[Eesti Televisioon]]is uudistesaate "[[Aktuaalne kaamera]]" [[ajakirjanik]]una{{lisa viide}} ning 2000–2004 [[Raadio Vaba Euroopa]] Eesti toimetuse korrespondendina [[Itaalia]]s.{{lisa viide}} [[2000]]. aastast on ta pidanud poliitilise kommunikatsiooni, Euroopa Liidu meediasüsteemi, kommunikatsiooniteooria ja poliitilise turunduse loenguid [[Tallinna Tehnikaülikool]]is{{lisa viide}}, [[Tallinna Ülikool]]is{{lisa viide}} ning [[Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool]]is (BFM).{{lisa viide}} [[2012]]. aastast on Toode [[Itaalia Eesti Selts]]i esimees.{{lisa viide}} Alates [[2015]]. aastast juhib ta [[Rooma]]s [[La Sapienza ülikool]]is Balti uuringute keskust (Centro Studi sul Baltico).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.centrobaltico.org/ |vaadatud=2020-10-21 |arhiivimisaeg=2020-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201026083243/https://www.centrobaltico.org/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ülle Toode on [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] ja [[Itaalia Välisajakirjanike Liit|Itaalia Välisajakirjanike Liidu]] (Associazione Stampa Estera in Italia)<ref>http://www.stampaestera.org/</ref> liige. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Toode, Ülle}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eestlased Itaalias]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 3vqboo5qnj9kr5igbvt0gvv0zd7nl4e 0 458449 7174208 7173741 2026-06-16T17:35:04Z ~2026-34981-93 231650 7174208 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Canberra | hääldus = | pilt = Civic_from_Mt_Ainsle.JPG | pildiallkiri = [[Canberra Central|Canberra kesklinn (Canberra Central)]] | lipp = Flag of the Australian Capital Territory.svg | lipu_link = [[Canberra lipp]] | vapp = Coat of Arms of Canberra.svg | vapi_link = [[Canberra vapp]] | pindala = 814,27 | elanikke = 390 706 (2015)<ref name="Kusher" /> | asendikaart = Austraalia }} [[Pilt:Canberra viewed from Mount Ainslie.jpg|pisi|Vaade Canberrale [[Mount Ainslie]]' mäelt]] [[Pilt:Canberra Map-MJC.png|pisi|Canberra asukoht Austraalia pealinna alal. Peamised linnaosad on tähistatud kollasega: [[Canberra Central]] (kaardil märgitud North Canberra ja South Canberra nime all), [[Woden Valley]], [[Belconnen]], [[Weston Creek]], [[Tuggeranong]] ja [[Gungahlin]]]] [[Pilt:Free printable and editable vector map of Canberra Australia.svg|pisi|Canberra linnaplaan]] '''Canberra''' on [[Austraalia]] [[pealinn]] ja suuruselt kaheksas linn, kuid suurim sisemaa linn. Haldusterritoriaalselt asub Canberra [[Austraalia pealinna ala]]l, 286&nbsp;km [[Sydney]]st edelas ja 669&nbsp;km [[Melbourne]]'ist kirdes. Canberra ehitati kohe pealinnaks. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, otsustati selle rivaliteedi ületamiseks [[1908]]. aastal ehitada hoopis uus pealinn. Rahvusvahelise linnaplaneerimiskonkursi tulemusel valis Austraalia valitsus välja [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] arhitekti [[Walter Burley Griffin]]i kavandi. Ehitustöid alustati [[1913]]. aastal ja pealinnaks sai Canberra [[9. mai]]l [[1927]]. Linna planeering põhineb [[aedlinn]]a mudelil ja näeb ette ulatuslikke loodusalasid linna territooriumil, mis moodustavad üheskoos [[Canberra looduspark|Canberra looduspargi]]. Seetõttu on Canberrat hakatud kutsuma ka võsa- või metsapealinnaks (''bush capital'')<ref name="0oKVk" />. Kui esialgu pidurdasid linna arengut [[esimene maailmasõda]] ja [[suur majanduskriis]], siis alates [[Teine maailmasõda|teisest maailmasõjast]] kuni tänapäevani on Canberrat iseloomustanud kiire elanikkonna kasv. Canberras asuvad Austraalia seadusandliku, täidesaatva ja kõrgeima kohtuvõimu organid. Avalik sektor annab üle 30% pealinna sissetulekutest ja on ühtlasi linna suurim tööandja. Samuti paikneb Canberras mitu riikliku tähtsusega sotsiaal-, teadus- ja kultuuriasutust. Canberra on ka populaarne turismisihtkoht. ==Nimi== Enam levinud versiooni kohaselt tuleneb nimi Canberra sõnast ''nganbirra'', ''kambera'' või ''canberry'', mis tähendab enne euroopa kolonistide saabumist seda piirkonda asustanud [[Austraalia aborigeenid]]e [[ngunawali keel]]es väidetavalt "kohtumispaika".<ref name="39Agc" /><ref name="ADYQJ" /> Veenvad tõendid selle teooria toetuseks siiski puuduvad. Aastate jooksul on mitmed kohalikud kommentaatorid, teiste seas ka ngunawali pealik Don Bell, välja pakkunud alternatiivse selgituse, mille kohaselt tähendab sõna ''canberra'', ''nganbra'' või ''nganbira'' "naise rindu" ja on aborigeenide nimi teineteise vastas asuvale kahele mäele – [[Black Mountain]]i ja [[Mount Ainslie]] mäele.<ref name="Inhoj" /> 1860. aastatel kirjutas [[Queanbeyan]]i ajalehe omanik [[John Gale]], et see nimi tuleb sõnast ''nganbra'' või ''nganbira'', mis tähendab "lohku naise rindade vahel" ning osutab [[Sullivans Creek]]i [[lamm]]ile Mount Ainslie ja Black Mountaini vahel.<ref name="thufi" /> 1830. aastatel major Mitchelli koostatud kaardil on Sullivans Creeki lammi nende mägede vahel tähistatud tõepoolest nimega Nganbra. On täiesti võimalik, et Nganbra või Nganbira inglispärastati kujule Canberry, millena sai see hiljem tuntuks piirkonda saabunud euroopa kolonistidele. Richard Hind Cambage märkis oma [[1919]]. aastal ilmunud raamatus "Notes on the Native Flora of New South Wales, Part X, the Federal Capital Territory", et piirkonna esimene asunik [[Joshua John Moore]] nimetas selle piirkonna Canberryks [[1823]]. aastal. Cambage'i sõnul "ei näi olevat mingit kahtlust, et algne nimi pärines pärismaalastelt, kuid selle tähendus on teadmata".<ref name="weye1" /> Piirkonna maamõõtmiskaardid [[1837]]. aastast nimetavad seda ala Canberry tasandikuks. [[1920]]. aastal väitsid mõned piirkonna vanemad elanikud, et kohale on andnud nime [[Lissanthe sapida|Austraalia jõhvikas]] (''Australian cranberry''), mida selles piirkonnas rohkelt kasvas. Nad märkisid, et taime kohalik nimekuju oligi ''canberry''.{{lisa viide}} ==Asend== Geograafiliselt asub Canberra Austraalia sisemaal, umbes 150&nbsp;km kaugusel Austraalia idarannikust. Linna [[geograafilised koordinaadid]] on 35°18′27″ ll 149°07′27.9″ ip. Canberra paikneb [[Suur Veelahkmeahelik|Suures Veelahkmeahelikus]], täpsemalt [[Austraalia Alpid]]e koosseisu kuuluva [[Brindabella Range]]'i mäestiku lähistel. Haldusterritoriaalselt asub Canberra [[Austraalia pealinna ala]]l, mida ümbritseb igast küljest [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariik. Canberra pindala on 814,27&nbsp;km².<ref name="0cAHH" /> Linn hõlmab umbes neljandiku Austraalia pealinna alast, seal elab ka suurem osa haldusüksuse elanikkonnast. Canberra on pealinna ala ainus linnaline asula.<ref name="OxN9y" /> Lähim suurem linn on 42 000 elanikuga [[Queanbeyan]], mis asub Canberrast umbes 10&nbsp;km kagus ja jääb Uus-Lõuna-Walesi osariigi territooriumile.<ref name="Tf44M" /> ==Loodus== [[Pilt:Canberra SPOT 1088.jpg|pisi|vasakul|Canberra kosmosest nähtuna]] Canberra [[absoluutne kõrgus|keskmine kõrgus]] on 660&nbsp;m.<ref name="YhHvJ" /> Tihedamalt asustatud alad paiknevad linna kirdeosas, umbes 550–700&nbsp;m kõrgusel merepinnast. Linna kõrgeim punkt on [[Mount Majura]] (888&nbsp;m)<ref name="OuoeI" />. Muud kõrgemad mäed on [[Mount Taylor]] (855&nbsp;m)<ref name="Wn7pO" />, [[Mount Ainslie]] (843&nbsp;m)<ref name="bpBWB" />, [[Mount Mugga Mugga]] (812&nbsp;m)<ref name="TGvNl" /> ja [[Black Mountain]] (812&nbsp;m)<ref name="aETwL" />. Canberra looduslikud metsad koosnesid peaaegu täielikult [[eukalüpt]]iliikidest, nende puitu kasutati majapidamises ja kütteks. 1960. aastate alguseks oli metsaraie eukalüptivarud laastanud ja mure veekvaliteedi pärast viis juurdepääsu tõkestamiseni looduslikesse metsadesse. Huvi metsaistutuse vastu sai alguse [[1915]]. aastal, kui [[Mount Stromlo]] mäe külgedel tehti esimesed metsa istutamise katsed mitmete liikidega, teiste seas ka [[kiirjas mänd|kiirja männiga]]. Alates sellest ajast on metsade istutamine laienenud, aidates vähendada [[erosioon]]i ja muutes uued metsaalad populaarseteks vaba aja veetmise paikadeks.<ref name="PmqS9" /> Linna jagab kaheks enam-vähem võrdseks pooleks üle Molonglo tasandiku voolav [[Molonglo jõgi]], mille peale on Canberra kesklinnas paisu abil tekitatud [[Burley Griffini järv]].<ref name="eohNI" /> Veel mõned aastad tagasi tekitas Molonglo jõgi linnas laastavaid üleujutusi, sest enne Burley Griffini järve rajamist oli piirkond [[lamm]]iala.<ref name="SY0Ji" /> Molonglo suubub linnast loodes [[Murrumbidgee|Murrumbidgee jõkke]], mis on üks [[Murray jõgi|Murray jõe]] kõrvalharudest. Mitmed linna läbivad väiksemad jõed nagu [[Queanbeyani jõgi]], [[Jerrambomberra Creek]] ja [[Yarralumla Creek]] suubuvad kas Molonglo või Murrumbidgee jõkke.<ref name="QAzx6" /> [[Ginninderra Creek]]i ja [[Tuggeranong Creek]]i jõgedele on tekitatud paisjärved, [[Ginninderra järv]] ja [[Tuggeranongi järv]].<ref name="Luz1Q" /> ===Kliima=== Canberrat iseloomustab pehme [[parasvöötme kliima]].<ref name="BRaxR" /> [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi valitseb seal kliimatüüp Cfb, mida kirjeldatakse kui pehmet niisket kliimat kuiva hooajata ja sooja suvega. Aasta keskmine õhutemperatuur on 13&nbsp;°C. Kõige soojem kuu on jaanuar, mille keskmine õhutemperatuur on 20,5&nbsp;°C; kõige külmem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur ulatub vaid 5,5&nbsp;°C.<ref name="uJMqE" /><ref name="JqsOP" /> Canberra õhutemperatuuri absoluutne maksimum on olnud 42,2&nbsp;°C, mis mõõdeti [[1. veebruar]]il [[1968]]. Õhutemperatuuri absoluutne miinimum oli –10&nbsp;°C, mis mõõdeti [[11. juuli]]l [[1971]].<ref name="97pF2" /> [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 615&nbsp;mm. Kõige sademeterohkemad on kevade- ja suvekuud, eriti oktoober ja november, mil kuu keskmine sademete hulk ületab 60&nbsp;mm. Talvel jääb kuu keskmine sademete hulk 40–50&nbsp;mm vahele.<ref name="bom" /> Talvekuudel esineb [[hall (meteoroloogia)|hallasid]]. Canberra kesklinnas sajab lund harva, kuid ümbruskaudsetel aladel esineb kerget lumesadu igal talvel ja kesklinnast võib näha ka lumega kaetud mäetippe. Canberra kesklinnas oli viimane suurem lumesadu 1968. aastal, kuid vähemal määral on lund sadanud ka [[2006]]. ja [[2015]]. aastal<ref name="1m1Vg" />. <center> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! colspan="14" style="background: #F2F2F2; color:#000000; text-align:center; font-size:90%;" | Canberra peamised kliimanäitajad aastatel 1939–2010 kogutud andmete põhjal<ref name="bom" /> |-style="text-align:center; background:#F2F2F2; color:#000000; font-size:90%" ! style="border-bottom-width:medium; width:25%" |Näitaja ! style="border-bottom-width:medium" |Jaan ! style="border-bottom-width:medium" |Veebr ! style="border-bottom-width:medium" |Märts ! style="border-bottom-width:medium" |Apr ! style="border-bottom-width:medium" |Mai ! style="border-bottom-width:medium" |Juuni ! style="border-bottom-width:medium" |Juuli ! style="border-bottom-width:medium" |Aug ! style="border-bottom-width:medium" |Sept ! style="border-bottom-width:medium" |Okt ! style="border-bottom-width:medium" |Nov ! style="border-bottom-width:medium" |Dets ! style="border-left-width:medium; border-bottom-width:medium" |Aasta |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine maksimumtemperatuur (°C) || 28,0 || 27,1 || 24,5 || 20,0 || 15,6 || 12,3 || 11,4 || 13,0 || 16,2 || 19,4 || 22,7 || 26,1 || style="border-left-width:medium" | 19,7 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine miinimumtemperatuur (°C) || 13,2 || 13,1 || 10,7 || 6,7 || 3,2 || 1,0 || –0,1 || 1,0 || 3,3 || 6,1 || 8,8 || 11,4 || style="border-left-width:medium" | 6,5 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sademete hulk (mm) || 58,5 || 56,4 || 50,7 || 46,0 || 44,4 || 40,4 || 41,4 || 46,2 || 52,0 || 62,4 || 64,4 || 53,2 || style="border-left-width:medium" | 615,2 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sajupäevade arv || 7,3 || 6,7 || 6,9 || 7,3 || 8,4 || 9,8 || 10,5 || 11,1 || 10,2 || 10,4 || 9,8 || 7,7 || style="border-left-width:medium" | 106,1 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Päeva keskmine päikesepaiste kestus (h) || 9,5 || 9,0 || 8,1 || 7,3 || 6,0 || 5,2 || 5,8 || 7,0 || 7,7 || 8,6 || 8,9 || 9,4 || style="border-left-width:medium" | 7,7 |} </center> ==Rahvastik== 2015. aasta hinnangutel elas Canberras 390 706 inimest.<ref name="Kusher" /> [[2011. aasta Austraalia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Canberra elanikkond 355 596 inimest<ref name="ACT 2011 census quick stats" />, [[2006. aasta Austraalia rahvaloendus|2006. aasta rahvaloenduse]] andmetel aga 323 056 inimest<ref name="2006census" />. 2011. aasta loenduse andmetel oli 28,6% Canberra elanikest sündinud väljaspool Austraaliat, 1,4% elanikest moodustasid [[Austraalia aborigeenid]] ja [[Torrese väina saarte aborigeenid]]. Väljaspool Austraaliat sündinud inimestest moodustasid suurimad rühmad [[Suurbritannia]]st (3,7%) ja [[Hiina]]st (1,8%) pärit elanikud.<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> Rohkelt immigrante on Canberrasse saabunud ka [[Uus-Meremaa]]lt, [[India]]st ja [[Vietnam]]ist. Immigratsioon Ida- ja Lõuna-Aasia riikidest on kasvanud just viimastel aastatel. Enamik pealinna elanikke kõnelevad kodus ainult [[inglise keel]]t (77,8%), teiste koduste keeltena on levinud [[hiina keel|hiina]], [[itaalia keel|itaalia]], [[vietnami keel|vietnami]] ja [[hispaania keel]].<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" ! colspan=2 | Canberra rahvaarvu muutumine |- ! Aasta ! Elanike arv |- | 1991 | align=right | 288 195 |- | 1996 | align=right | 307 917 |- | 2001 | align=right | 319 317 |- | 2004 | align=right | 323 660 |- | 2008 | align=right | 345 300 |- | 2011 | align=right | 355 596 |- | 2015 | align=right | 390 706 |- | 2025 | align=right | 484 630 |} Canberralased on suhteliselt noored, väga [[elanikkonna mobiilsus|mobiilsed]] ja hästi haritud. 2011. aastal oli [[mediaanvanus]] 34 aastat ja üle 65-aastasi inimesi vaid 10,7% elanikkonnast.<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> Aastatel [[1996]]–[[2001]] saabus Canberrasse või lahkus sealt kokku 61,9% pealinna elanikkonnast, mis paigutas Canberra Austraalia suurlinnade seas elanikkonna mobiilsuselt teisele kohale.<ref name="YmQsh" /> Kommertspanga [[National Australia Bank]] kogutud andmete kohaselt annetavad canberralased teiste Austraalia osariikide ja alade elanikest märksa rohkem heategevusele, seda nii annetatud summade suurust kui ka sissetulekute ja annetuste proportsiooni arvestades.<ref name="2enlu" /> Mais 2013 oli 45% Austraalia pealinna elanikest vanuses 25–64 eluaastat vähemalt [[bakalaureusekraad]]ile vastav haridustase, samal ajal kui riigis keskmiselt oli selliseid inimesi 29%.<ref name="sQ45p" /> 2011. aasta rahvaloenduse andmetel pidas 44% [[Austraalia pealinna ala]] elanikest ennast [[kristlus|kristlasteks]], levinuimad uskkonnad olid [[katoliiklus|katoliiklased]] ja [[anglikaani kirik|anglikaanid]]. 29% elanikkonnast ei seostanud ennast ühegi usundiga. Mittekristlikest usunditest oli suurima järgijaskonnaga [[budism]] (2,6% elanikkonnast).<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> 2012. aastal olid levinuimad kuriteoliigid Austraalia pealinna alal varavastased kuriteod – omavolilised sissetungid võõrale kinnistule ja mootorsõidukite vargused. Nende kuritegude ohvriks langes vastavalt 2386 ja 968 inimest (ehk 637 ja 258 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Tahtlikud tapmised ja sellega seotud kuriteoliigid puudutasid 1,6 inimest 100 000 elanikust, mis oli vähem riigi keskmisest (2 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Riigi keskmisest vähem esines ka kallaletunge ja seksuaalset vägivalda (Austraalia pealinna alal 60,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta, riigis keskmiselt 80,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta).<ref name="2A05r" /><ref name="NhNcg" /> ==Linnaplaneering== [[Pilt:Inner-canberra 01MJC.png|pisi|Canberra kesklinnas on näha Griffini plaani teatud elemente, iseäranis Parliamentary Triangle'i piirkonnas]] [[Pilt:Tuggeranong-Valley-lr-cropped.jpg|pisi|Vaade [[Tuggeranong Hill]]i mäelt alla Tuggeranongi orgu]] Canberra on [[planeeritud linn]], mille siselinna kavandas algselt 20. sajandi tuntud ameerika arhitekt [[Walter Burley Griffin]].<ref name="SpGOs" /> Kesklinnas [[Burley Griffini järv]]e ümbruses on teedevõrk kavandatud kodaratega ratta mustri järgi. Griffini linnaplaan nägi ette rikkalike geomeetriliste mustrite loomise, sealhulgas kontsentrilised kuus- ja kaheksanurksel maatriksil kavandatud tänavad, mis pidid kulgema kiirtena paljudesse eri suundadesse.<ref name="4yJE5" /> Hiljem rajatud äärelinnapiirkonnad ei ole enam geomeetriliselt kavandatud.<ref name="VsLYV" /> Burley Griffini järv kavandati sihilikult nii, et selle komponendid olid orienteeritud Canberra erinevatele topograafilistele maamärkidele.<ref name="wigmore64" /> Paisjärved ulatuvad idast läände ja jagavad linna kaheks. Maatelg, mis kulgeb nende veekogudega risti, ulatub [[Capital Hill]]i juurest, mille lõunaküljele rajati hiljem Austraalia uus parlamendihoone, põhja ja kirde suunas piki [[Anzac Parade]]'i tänavat [[Austraalia sõjamemoriaal]]ini.<ref name="mZRsr" /> See kavandati nii, et Capital Hillilt vaadatuna jäi sõjamemoriaal [[Mount Ainslie]] mäe jalamile. Maatelje edelatippu jääb [[Bimberi Peak]]i mägi, [[Austraalia pealinna ala]] kõrgeim mäetipp, mis asub umbes 52&nbsp;km Canberrast edelas.<ref name="zaRGz" /><ref name="J2SzV" /> Veetelje määras kindlaks Burley Griffini järvenõo sirge serv, mis ristub maateljega ja ulatub loodesse [[Black Mountain]]i suunas. Paralleelselt veeteljega kulgeb linna põhjapoolel joon, millest sai niinimetatud munitsipaaltelg. Munitsipaalteljele rajati üks Canberra peatänavaid [[Constitution Avenue]], mis ühendab omavahel [[City Hill]]i ja [[Market Centre]]'it. [[Commowealth Avenue]] ja [[Kings Avenue]] kulgevad lõunast Capital Hilli juurest põhja City Hilli ja Market Centre'i juurde. Mõlemad tänavad moodustavad vastavalt linna keskel asuva nõo lääne- ja idaserva. Nende kolme avenüüga piiratud ala kannab nime [[Parliament Triangle]] ja kujutab endast Griffini plaani keskseimat osa.<ref name="wigmore64" /><ref name="commission17" /> Walter Burley Griffin ja tema abikaasa [[Marion Mahony Griffin]] andsid Mount Ainslie, Black Mountaini ja [[Red Hill]]i mägedele vaimse tähenduse ning plaanisid algselt katta kõik kolm mäge lilledega. Iga mägi oleks kaetud vaid ühes põhivärvis lilledega, mis pidid edasi andma selle vaimset tähendust või väärtust.<ref name="qNN8t" /> See osa nende plaanist ei läinud aga kunagi täide, sest esimene maailmasõda aeglustas ehitustöid ja vaidlused linnaplaneeringu üle viisid pärast sõja lõppu Griffini vallandamiseni peaminister [[Billy Hughes]]i poolt.<ref name="RhJHR" /><ref name="BOlCZ" /> Canberra tiheasustusega alad on organiseeritud hierarhiliselt linnaosade, mitmesuguste asumite ja allasumitena. Kokku on seitse peamiselt elamupiirkonnana kasutatavat linnaosa, millest igaüks on jagatud väiksemateks eeslinnadeks. Enamikul neist linnaosadest on oma keskus, kuhu on koondunud suurem osa äri- ja vaba aja tegevustest.<ref name="kRFr7" /> Need linnaosad asustati kronoloogiliselt sellises järjekorras: * [[Canberra Central]] – 25 eeslinna, asustati peamiselt 1920.–1930. aastatel, kuid selle laienemine jätkus kuni 1960. aastateni<ref name="doqbh" />; * [[Woden Valley]] – 12 eeslinna, esimesed elanikud saabusid [[1964]]. aastal;<ref name="sparke180" /> * [[Belconnen]] – 25 eeslinna (1 pole veel välja arendatud), asustati [[1966]]. aastal;<ref name="sparke180" /> * [[Weston Creek]] – 8 eeslinna, asustatud [[1969]]. aastal;<ref name="SdmOi" /> * [[Tuggeranong]] – 18 eeslinna, asustati 1974. aastal;<ref name="AsNX6" /> * [[Gungahlin]] – 18 eeslinna (neist 5 välja arendamata), asustatud 1990. aastate alguses; * [[Molonglo Valley]] – kokku on kavandatud 13 eeslinna, arendamist alustati [[2010]]. aastal. Canberra Centrali linnaosa põhineb suures osas Walter Burley Griffini kavanditel.<ref name="wigmore64" /><ref name="commission17" /> [[1967]]. aastal võttis toonane [[Riigi Pealinna Arendamise Komisjon]] vastu niinimetatud "Y-plaani", mille kohaselt tuli Canberra tiheasustusega alasid edaspidi arendada kaubandus- ja ärikeskuste ümber, mida hakati nimetama "linnakeskusteks". Need keskused pidid olema omavahel ühendatud [[magistraal]]idega, mille üldplaneering meenutas laias plaanis tähte Y. Tuggeranong oli Y juureks, samal ajal kui selle haarade tippudes asusid Belconnen ja Gungahlin.<ref name="FTyT6" /> Canberra arendamist on tugevalt reguleerinud valitsus, rakendades selleks nii planeerimisprotsessi kui ka riigimaade kasutamise väga kitsalt piiratud tingimusi.<ref name="7ZVRs" /><ref name="rest" /> Austraalia pealinna alal toimub maakasutus 99-aastaste rendilepingutega. Maa omanik on Austraalia valitsus, kuigi suuremat osa rendilepinguid haldab tänapäeval pealinna ala valitsus.<ref name="6SCho" /> Pidevalt on leidunud neid, kes on astunud üles nõudmistega leevendada arendustegevusele kehtestatud piiranguid.<ref name="rest" /> Paljud Canberra eeslinnad kannavad endiste peaministrite, muude kuulsate austraallaste ja esimeste kolonistide nimesid, mitmete nimena on kasutusel sõnad [[Austraalia aborigeenid]]e keeltest. Tänavate nimetamisel on lähtutud tavaliselt mõnest teemast – näiteks [[Duffy]] tänavad on nimetatud Austraalia tammide ja veehoidlate järgi, [[Dunlop]]i tänavad Austraalia leiutiste, leidurite ja kunstnike järgi, [[Page (Austraalia)|Page'i]] tänavad aga bioloogide ja loodusteadlaste järgi.<ref name="b85jl" /><ref name="AX6iI" /> Enamik diplomaatilisi esindusi asub [[Yarralumla]], [[Deakin]]i ja [[O'Malley]] eeslinnas.<ref name="tslfi" /> Kolm kergetööstuspiirkonda on [[Fyshwick]]i, [[Mitchell]]i ja [[Hume]]'i eeslinnad.<ref name="AsApb" /> {{Panoraampilt|Canberra From Black Mountain Tower.jpg|1000px|Canberra panoraam}} ==Ajalugu== ===Esiajalugu=== [[Pilt:Yankee Hat art-MJC.jpg|pisi|Kaljujoonis [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargis]] Canberra lääneosas]] Antropoloog [[Norman Tindale]]'i uurimistulemused on näidanud, et enne eurooplastest asunike saabumist elasid hilisema Canberra alal kõige tõenäolisemalt [[Austraalia aborigeenid]]e [[ngunawalid|ngunawali]] ja [[walgalud|walgalu]] hõimud. Nendest kagus asuvaid alasid asustasid [[ngarigod]], põhja pool elasid [[gandangarad]], rannikul [[yuinid]] ja lääne pool [[wiradjurid]]. Toonasest asustusest on arheoloogid leidnud eluasemetena kasutatud kaljukoopaid, kaljujooniseid ja kivigravüüre, matmispaiku, laagrikohti ja kivimurde, kivist tööriistu ja kividest kompositsioone.<ref name="Doe90" /> [[Tidbinbilla loodusreservaat|Tidbinbilla loodusreservaadis]] [[Birrigai-Abri]]s tehtud arheoloogistel väljakaevamistel leiti, et see piirkond oli asustatud vähemalt 21 000 aastat tagasi. See dateering seati küll kahtluse alla, kuid hilisemad leiud samast piirkonnast, mis on umbes 18 000 aastat vanad, on selle tõenäosust suurendanud.<ref name="u11C8" /> Lisaks Tidbinbillale leidub märke aborigeenide varasest asustusest Canberra lähedal [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargis]]. [[Tharwa]] lähistel [[Gudgenby org|Gudgenby orus]] [[Yankee Hat]]i mäe jalamil asub aborigeenide laagrikoht koos kaljusse rajatud eluasemega. Dateeringute järgi on see Birrigai-Abri leiukohast märksa noorem – dateeringud on näidanud, et inimesed hakkasid eluaset kasutama umbes 800 aastat tagasi, kuid muud leiud samast piirkonnast lubavad väita, et seda ala kasutati laagripaigana ja seal viljeldi ka kunsti juba 3700 aastat tagasi. Sealt leitud kaljujoonised on vanimad [[Austraalia pealinna ala]]l; neil on kasutatud [[savi]]st saadud valget värvi ja [[raudoksiid-punane|raudoksiid-punasest]] või [[ooker|ookri]] pigmendist saadud punast värvi.<ref name="rd9y7" /> Aborigeenid olid rändava eluviisiga, liikudes [[kütid-korilased|küttide-korilastena]] vastavalt aastaajale sinna, kus leidus neile sobivat toitu. Tänane Austraalia pealinna ala oli iseäranis populaarne suvekuudel, mil sinna saabusid tuhanded [[Agrotis infusa|bogongi koid]], keda aborigeenid tarvitasid toiduks. Eurooplaste saabumise ajal [[19. sajand]]i alguses elas Canberra aladel sadu aborigeene.<ref name="capitalcity" /> ===Eurooplaste uurimisretked ja asustus=== Canberra piirkonna avastamist ja uurimist alustasid eurooplased 1820. aastate alguses nelja ekspeditsiooniga, mida juhtisid [[Charles Throsby Smith]] ([[1820]]), tema onu [[Charles Throsby]] ([[1821]]), major [[John Owens]] ja kapten [[Mark Currie]] ([[1822]]) ning botaanik [[Allan Cunningham]] ([[1824]]). Kõik ekspeditsioonid uurisid [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]] seda haru, millele on tänapäeval rajatud [[Burley Griffini järv]]. Smith ja Cunningham liikusid kaugemale lõunasse, jõudes välja [[Tuggeranong]]i orru.<ref name="oKRhK" /> Ekspeditsioonid sisemaale said võimalikuks tänu 19. sajandi alguse teedeehitusele, mille käigus rajati [[1815]]. aastal tee üle [[Sinised mäed|Siniste mägede]] [[Bathursti tasandik]]ule, 1820. aastaks oli aga alustatud tee ehitamist [[Goulburni tasandik]]ule, mis asub umbes 100&nbsp;km kaugusel tänasest Canberrast.<ref name="capitalcity" /> Eurooplaste asustuse alguseks loetakse 1823. aastat, mil [[Joshua John Moore]]'i palgatud lehmakarjused rajasid karjafarmi alale, mis moodustab tänapäeval Burley Griffini järve ulatuva [[Actoni poolsaar]]e. [[1826]]. aastal omandas Moore selle krundi ametlikult, kuid ei külastanud seda kunagi. Ta nimetas oma valduse Canberryks, mille järgi on ka hilisem Canberra tõenäoliselt nime saanud.<ref name="981Og" /> [[Pilt:St johns church in reid canberra.jpg|pisi|vasakul|[[Ristija Johannese kirik (Reid)|Ristija Johannese kirik]] (1845) on Canberra esimene kirik]] [[Pilt:Blundells Cottage overview.jpg|pisi|[[Blundells Cottage]] (u 1860) on üks vanemaid hooneid Canberras]] Piirkonda rajati ka selliseid talusid, kus esialgu ei elanud omanikud ise, vaid nende palgatud töölised. Mõne aja pärast hakkasid piirkonda alaliselt elama asuma esimesed perekonnad. [[27. jaanuar]]il [[1830]] sündinud Helen Jane McPherson oli esimene eurooplasest laps, kes tänapäevase linna piirides ilmavalgust nägi. Üksikud perekonnad omandasid piirkonnas kõrgema sotsiaalse staatuse. Iseäranis mõjukaks kujunes [[Šotimaa]]lt pärit Campbellide perekond, mille pea [[Robert Campbell]] oli varem olnud [[Sydney]] esimene kaupmees. Ta laiendas oma valdusi perioodil 1825–1830 püsivalt, rajades ka Duntroon House'i (tänapäeval [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis|Kuningliku Sõjaväekolledži]] ohvitseride söökla). Kuigi Robert Campbell ise oma valdusi enne 1830. aastat ei külastanud, hakkas ta pärast naise surma [[1833]]. aastal üha sagedamini Duntroon House'is viibima.<ref name="c6IpP" /> Teistest mõjukatest asunike perekondadest andsid tooni omavahel seotud Murray ja Gibbesi perekonnad, kellele kuulus aastatel 1830–1881 Yarralumla asundus – tänapäeval asub seal [[Government House]], Austraalia kindralkuberneri residents.<ref name="ihR2K" /> Vanim säilinud avalik hoone Canberra kesklinnas on [[anglikaani kirik|anglikaanide]] [[Ristija Johannese kirik (Reid)|Ristija Johannese kirik]], mis pühitseti [[1845]]. aastal ja asub tänapäevases [[Reid (Canberra)|Reidi]] eeslinnas.<ref name="8nT9W" /><ref name="iRL1n" /><ref name="kA1Ti" /> Kiriku juures asuval kalmistul on säilinud Canberra vanimad hauad.<ref name="BfBhL" /> Kiriku lähistel avati samal aastal ka kool, kuid selle hoone ei ole säilinud.<ref name="ACTchronology" /> Esimene postkontor tänapäevase Canberra alal alustas tegevust [[1863]]. aastal ja kandis Ainslie postkontori nime, teenindades umbes 300 inimest, kes elasid peamiselt Duntrooni ja Yarralumla asundustes. Esimeseks postkontori juhatajaks sai kooliõpetaja Andrew Wotherspoon. Ümbruskonnas tegutses postkontoreid juba varem – [[1836]]. aastal oli neist esimene avatud [[Queanbeyan]]is, [[1859]]. aastal teine [[Ginninderra]]s ja [[1860]]. aastal kolmas [[Lanyon]]is.<ref name="ACTchronology" /><ref name="huA2I" /> Kõrvuti eurooplastega elasid piirkonnas edasi ka aborigeenid, kuid nende arvukus vähenes mitmel põhjusel. Esiteks mõjutasid nende arvukust eurooplaste sisse toodud haigused nagu [[rõuged]] ja [[leetrid]]. Teiseks vähenes talude ja asunduste rajamise tõttu nende võimalus jahti pidada ja sellega endale elatist hankida. 1862. aastal toimus Molonglo jõe ääres nende viimane esivanematega suhtlemise rituaal (''[[corroboree]]'') selles piirkonnas. 1870. aastatel nõrgenes sealne aborigeenide kultuur veelgi sagenenud segaabielude ja aborigeenide ümberasustamise tõttu. [[1. jaanuar]]il [[1897]] suri Queanbeyanis Nellie Hamilton, kes oli viimane traditsioonilisel viisil, eurooplaste mõjudest puutumatult elanud ngunawali hõimu liige hilisemal Austraalia pealinna alal<ref name="MTRvQ" /><ref name="TQ93K" />. ===Austraalia pealinna ala moodustamine=== Piirkonna muutumine Uus-Lõuna-Walesi koloonia maapiirkonnast riigi pealinnaks sai alguse 19. sajandi lõpus peetud debattidega Austraalias asunud Suurbritannia kolooniate koondamise üle Austraalia Ühenduseks, mis moodustati 1. jaanuaril [[1901]]. Austraalia suurim linn oli pindalalt [[Melbourne]], mida toetasid pealinnana [[Lääne-Austraalia]], [[Lõuna-Austraalia]] ja [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] kolooniad. Suurim koloonia Uus-Lõuna-Wales ja teatud määral ka [[Queensland]] eelistasid Sydneyt, mis oli Melbourne'ist vanem ja elanikkonna arvult Austraalia ainus suurlinn. Kahe linna rivaliteet oli nii tugev, et kumbki poleks aktsepteerinud teise saamist pealinnaks.<ref name="3BAZV" /><ref name="e78F9" /> [[Pilt:Surveyors camp Canberra.jpg|pisi|Maamõõtjate laager (1909)]] Soovides vältida noore riigi lõhenemist pealinna küsimuse tõttu, jõuti pärast pikki vaidlusi kompromissini: otsustati ehitada kahe suurlinna vahele uus pealinn, aga kuni selle valmimiseni pidi valitsus ajutiselt resideerima Melbourne'is, mida ei tohtinud sel ajal nimetada pealinnaks.<ref name="uK5yO" /> [[Austraalia põhiseadus]]e §125 sätestas uue pealinna asukoha Uus-Lõuna-Walesi osariigis [[Murray jõgi|Murray jõest]] põhja pool, kuid vähemalt 100 miili (161&nbsp;km) kaugusel Sydneyst. Samuti ei tohtinud uue pealinna pindala olla väiksem kui 100 ruutmiili (259&nbsp;km²). Esialgu kaaluti 23 eri paika, mille hulgas Canberrat veel ei olnud. [[1904]]. aastal valis Austraalia parlament pealinna asukohaks [[Dalgety]], kuid Uus-Lõuna-Walesi osariik ei aktsepteerinud seda otsust ja ähvardas Austraalia Ühendusest lahkuda, sest nimetatud küla asus liiga lähedal Melbourne'ile.<ref name="idealcity" /> Ajaleheomanik [[John Gale]] lasi ringlusse [[pamflett|pamfleti]] pealkirjaga "Kas Dalgety või Canberra?", milles ta soovitas kõigi seitsme osariigi parlamentide ja föderaalparlamendi liikmetele pealinna asukohana Canberrat. Samuti toetas Canberrat pealinnana tugevalt hilisem siseminister [[King O'Malley]]. Oktoobris 1908 jäid parlamendis pealinna asukohana sõelale alad Canberra ja [[Yass]]i ümbruses. Valitsuse maamõõtja [[Charles Scrivener]]i [[1909]]. aasta mõõtmised näitasid, et parim asukoht pealinnale on [[Cotteri jõgi|Cotteri]], [[Molonglo jõgi|Molonglo]] ja [[Queanbeyani jõgi|Queanbeyani jõe]] valgla.<ref name="idealcity" /><ref name="HmjLX" /> 1. jaanuaril [[1911]] andis Uus-Lõuna-Walesi osariik uue pealinna rajamiseks ettenähtud ala üle Austraalia Ühendusele. Esialgu kandis see ametlikku nime föderaalpealinna ala (''Federal Capital Territory'').<ref name="GTu4m" /> Siseminister King O'Malley kehtestas samal aastal föderaalpealinna alal kuiva seaduse, sätestades, et uusi alkoholimüügi litsentse seal ei väljastata. See seadus kehtis [[1928]]. aastani.<ref name="prohibition" /> Asutamise ajal moodustas föderaalpealinna ala 2358&nbsp;km², mida asustas 1714 inimest, 1762 hobust, 8412 veist ja umbes 225 000 lammast.<ref name="ORtAK" /> ===Linna asutamine, plaanimine ja ehitamine=== [[30. aprill]]il 1911 kuulutas Austraalia siseministeerium välja linnaplaneerimise konkursi. Mitmed Briti impeeriumi juhtivad institutsioonid nagu [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut]], [[Institution of Civil Engineers|Tsiviilinseneride Institutsioon]] ja nendega seotud organisatsioonid boikoteerisid konkurssi, sest siseminister [[King O'Malley]] nõudis, et lõpliku otsuse konkursi võitja väljaselgitamisel teeb tema, mitte mõni linnaplaneerimise ekspert. Sellega langesid mitmed potentsiaalsed kandidaadid konkurentsist välja. Konkurss pidi kestma [[31. jaanuar]]ini [[1912]], kuid kuna mitmed kavandid ei olnud selleks ajaks veel kohale jõudnud, pikendati seda veebruari keskpaigani. Kokku laekus konkursile 137 kavandit. Kuna enamikul konkursil osalejatest ei olnud vahetult võimalik tulevase linna asukohaga tutvuda, töötasid nad oma kavandid välja ehituspaiga mudeli ja muude konkursimaterjalide põhjal.<ref name="competition" /> Kavandite hindamiseks moodustas O'Malley kolmeliikmelise žürii, kuhu kuulusid insenerid [[John Kirkpatrick]] ja [[James Alexander Smith]] ning maamõõtja [[John Montgomery Coane]]. Žürii sekretär oli arhitekt [[Conway Clark]]. Esialgu valisid nad välja 46, seejärel 11 kavandit, aga võitja ja isegi parimate kandidaatide osas žürii liikmed üksmeelele ei jõudnud. [[14. mai]]l 1912 esitas žürii siseminister O'Malleyle nii enamuse kui ka vähemuse arvamuse, mille põhjal tegi O'Malley teiste valitsuse liikmetega konsulteerides otsuse. Konkursi võitja kuulutati välja [[23. mai]]l 1912. O'Malley nõustus žürii enamuse seisukohaga, kuulutades võidutööks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s tegutsenud arhitektidest abielupaari [[Walter Burley Griffin]]i ja [[Marion Mahoney Griffin]]i kavandi. Teise koha sai soome arhitekti [[Eliel Saarinen]]i ja kolmanda koha prantsuse arhitekti [[Donat-Alfred Agache]]'i kavand.<ref name="competition" /><ref name="lawrence" /> Griffinite kavandil (mis oli esitatud ainult Walter Burley Griffini nime all) oli võrreldes teiste töödega kaks peamist eelist: esiteks, nad üritasid ainsana arvesse võtta tulevase pealinna asukoha looduslikke eripärasid, püüdmata loodusele ja pinnavormidele peale suruda oma esteetilisi põhimõtteid; teiseks, Marion Mahoney Griffin oli lisanud kavandile kunstiliselt kõrgetasemelised joonistused tulevase linna väljanägemisest.<ref name="L7Fqw" /> [[Pilt:King o'malley first peg at canberra 1901.jpg|pisi|[[King O’Malley]] lööb 20. veebruaril 1913 maasse esimese ehitusvaia]] [[Pilt:Naming of city of canberra capital hill 1913.jpg|pisi|vasakul|Canberrale nime andmise tseremoonia 12. märtsil 1913]] Võidukavandi eluviimisel nimetas O'Malley ennast nõustama kuueliikmelise komisjoni. [[25. november|25. novembril]] 1912 teatas komisjon, et ei saa Griffini kavandit täies ulatuses toetada ja pakkus välja oma alternatiivi, mis arvestas teatud määral kõigi kolme auhinnalise koha kavanditega ja lisaks inkorporeeris teatud elemente neljandast kavandist, mille autorid olid Sydney arhitektid Caswell, Coulter ja Scott-Griffiths ning mille õigused oli komisjon ära ostnud. Just sellele kombineeritud kavandile andis heakskiidu Austraalia parlament ja ametlikult kinnitas O'Malley selle [[10. jaanuar]]il 1913.<ref name="lawrence" /> Samal aastal nimetati Walter Burley Griffin föderaalpealinna planeerimis- ja ehitusdirektoriks.<ref name="AccoU" /> Ehitus algas ametlikult [[20. veebruar]]il 1913, kui O'Malley isiklikult lõi maasse esimese ehitusvaia.<ref name="4i7Wt" /> Uuele pealinnale pakuti välja arvukalt nimesid (kokku ligi 750), teiste seas Olympus, Paradise, Captain Cook, Shakespeare, Kangaremu, Eucalypta ja Myola. Nime Canberra andis linnale [[12. märts]]il 1913 Kurrajongi mäe (praeguse [[Capital Hill]]i, parlamendihoone asukoha) jalamil toimunud tseremoonial toonase kindralkuberneri [[Thomas Denman]]i abikaasa [[Gertrude Denman]].<ref name="Fm0IG" /><ref name="vitlE" /><ref name="4QfQq" /> Iga märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse [[Austraalia pealinna ala]]l riikliku tähtpäevana [[Canberra päev]]a (''Canberra Day''), millega meenutatakse Canberra asutamist 1913. aastal.<ref name="capitalcity" /> Esialgu piirdusid pealinna ehitustööd [[North Canberra]] ja [[South Canberra]] linnaosaga. Ehitamine kulges palju aeglasemalt kui oli oodatud, ühelt poolt [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemise ja sellest tulenevalt kokku kuivanud rahastuse tõttu, teiselt poolt aga vaidluste tõttu Griffini ning siseministeeriumi ja avalike tööde ministeeriumi mõjukate ametnike vahel. [[1917]]. aastal jõudis selleks moodustatud uurimiskomisjon järeldusele, et Griffini autoriteeti planeerimisdirektorina oli õõnestatud. Tema kasutuses olevad andmed, millele ta oma üksikasjalises töös tugines, osutusid ebatäpseteks ja kohati isegi ekslikeks. Detsembris 1920 pani Griffin ameti Canberra projekti juhina maha. Tema loobumise põhjuseks sai tõsiasi, et mõned ametnikud, kes olid varem tema tööd takistanud, said ehitustööde koordineerimiseks loodud föderaalpealinna nõuandva komitee liikmeteks.<ref name="CaQxL" /><ref name="AvRVa" /><ref name="R4woy" /> [[21. juuni]]l 1920 pani Walesi prints Edward, tulevane Suurbritannia kuningas [[Edward VIII]] nurgakivi Canberra kapitooliumile, mis jäigi valmis ehitamata.<ref name="wCe3Z" /> 1920. aastatel valmisid mitmed valitsushooned, teiste seas parlamendihoone ja peaministri residents [[The Lodge]]. Esimesed 99-aastased lepingud elu- ja ärihoonete kruntide liisimiseks müüdi [[12. detsember|12. detsembril]] [[1924]] toimunud avalikul oksjonil<ref name="kz5Kx" />. [[1914]]. aastal oli rajatud [[Queanbeyan]]i ja Canberra vahele raudtee, kuid esialgu kasutati seda vaid kaubaveoks. Esimesed rongid tööliste transpordiks pandi käima [[15. jaanuar]]il [[1923]]. [[21. aprill]]il 1924 avati Canberra raudteejaam. Esimesed bussid tööliste vedamiseks olid käiku antud samuti 1923. aastal, kuid esimene avalik regulaarbussiliin Canberras alustas tööd juulis [[1925]].<ref name="5c9dS" /> ===Canberra Austraalia pealinnana=== [[Pilt:Parliamenthouse2.jpg|pisi|Parlamendihoone avamine 1927. aasta mais]] 9. mail 1927 kolis Canberrasse [[Austraalia parlament]], mille asukohaks sai aastatel 1923–1927 ehitatud [[Canberra vana parlamendihoone|ajutine parlamendihoone]].<ref name="22zlC" /> Mõned päevad varem, [[4. mai]]l kolis peaministri residentsi [[The Lodge]]'i toonane valitsusjuht [[Stanley Bruce]].<ref name="tdSmJ" /> Alates sellest ajast hakkas Canberra täitma oma rolli riigi pealinnana. Paljudele [[Melbourne]]'i mugava eluga harjunud riigiametnikele ja parlamendiliikmetele ei olnud Canberrasse kolimine meelepärane – linna peeti külmaks, tolmuseks ja provintslikuks, lisaks kehtis seal endiselt [[kuiv seadus]]. Peaminister Bruce'i valitsus korraldas alkoholimüügi keelu küsimuses [[1928]]. aastal rahvahääletuse, millel föderaalpealinna ala elanikud toetasid ülekaalukalt seaduse tühistamist.<ref name="prohibition" /> [[Suur majanduskriis|Suure majanduskriisi]] ja [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] aastatel aeglustus linnaehitus taas ega suutnud sammu pidada kavandatud arendustega.<ref name="C8xOt" /> Majanduskriisi ajal kaotasid sajad töölised töö ja avaliku sektori personali vähendati seitsmendiku võrra. [[1930]]. aastal lõpetati ka linnaehituse eest vastutanud föderaalpealinna komisjoni tegevus – see taastati alles kaheksa aastat hiljem, [[1938]]. aastal.<ref name="Sb1zq" /> Mitmed suured ehitusprojektid nagu roomakatoliku ja anglikaani katedraal jäidki teostamata. Siiani puuduvad suurematel usuühingutel Canberras tähelepanuväärsed kirikuhooned.<ref name="J8vbM" /> Linna areng siiski täielikult ei peatunud, kuid oli pigem kvalitatiivne, mitte kvantitatiivne. [[1931]]. aastal alustas [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinnas tööd Canberra esimene raadiojaam [[2CA]], mis tegutseb siiani<ref name="rfuEt" />. Aastatel [[1936]]–[[1941]] ehitati valmis [[Austraalia sõjamemoriaal]], mis on mõeldud mälestamaks kõigis sõdades langenud austraallasi<ref name="oHbsH" />. 1936. aastal algas ka diplomaatiliste esinduste kolimine Canberrasse. Esimesena asus uude pealinna ümber [[Suurbritannia]] ülemvolinik, [[Kanada]] avas esinduse seal [[1937]]. aastal ja [[Ameerika Ühendriigid]] [[1940]]. aastal. Ameeriklased olid esimesed, kes lasid aastatel [[1942]]–[[1943]] püstitada omale Canberrasse saatkonnahoone<ref name="c8kG8" />. Seoses teise maailmasõja puhkemisega avati [[1. aprill]]il 1940 Canberra ja Queanbeyani vahel Austraalia kuninglike õhujõudude lennuväli.<ref name="TySpl" /> Pärast teist maailmasõda meenutas Canberra paljudele küla, mille korratult paigutatud hoonete rühmad jätsid inetu mulje.<ref name="l6osP" /> Leiti, et Canberra kujutab endast mitut eeslinna, mis püüavad alles linnaks saada.<ref name="GV5F7" /> Peaminister [[Robert Menzies]], kes oli ametis aastatel [[1949]]–1966, pidas pealinna olukorda häbiväärseks, kuid esialgsest põlgusest üle saades hakkas ta edendama linna arengut. Muuhulgas vallandas ta puudulike tulemuste tõttu kaks linna arengu eest vastutanud ministrit. Menziese ajal hakkas Canberra kiiresti arenema, millest kõneleb ka see, et aastatel [[1955]]–[[1975]] kasvas linna elanikkond iga viie aastaga üle 50 protsendi.<ref name="nxcA4" /> Pärast sõda jätkus valitsusasutuste üleviimine Melbourne'ist Canberrasse ja valitsus algatas elamispinna probleemi lahendamiseks mitmeid riiklikke elamuehitusprojekte.<ref name="C8xOt" /><ref name="nkxa3" /> Veel enne Menziese võimuletulekut avati Canberras [[1946]]. aastal linna esimene kõrgkool, [[Australian National University]].<ref name="ANU" /> [[1957]]. aastal moodustati pealinna arengu komisjon, millel erinevalt varasematest linna arengu eest vastutanud komisjonidest olid ka täidesaatvad volitused. See lõpetas neli kümnendit kestnud vaidlused Griffini kavandi keskse osa, tänapäeval [[Burley Griffini järv|arhitekti enda nime kandva paisjärve]] ümber. Algul taheti järvele nimi anda peaminister Menziese järgi, kuid viimane keeldus sellest otsustavalt. Järv valmis 1964. aastal pärast neli aastat kestnud ehitustöid ja selle valmimine lõi omakorda aluse Griffini kavandatud [[Parliamentary Triangle]]'i arendamiseks.<ref name="OA9jC" /> See järve kahel kaldal asuv ja kolme avenüüga piiratud kolmnurkne ala on mitmete oluliste valitsus-, teadus- ja kultuuriasutuste asukoht.<ref name="DYlJ6" /><ref name="nkf8G" /> Griffini algne linnaplaan ei ulatunud kaugemale kesklinna moodustanud [[Canberra Central]]ist (mida nimetatakse vahel ka [[North Canberra]]ks ja [[South Canberra]]ks). Kiiresti kasvava elanikkonna vastuvõtmiseks tuli nüüd rajama hakata uusi linnaosi. Esimesena pandi alus 1964. aastal [[Woden Valley]]le, sellele järgnesid 1966. aastal [[Belconnen]], 1969. aastal [[Weston Creek]] ja 1974. aastal Tuggeranong.<ref name="OxK2O" /> Paljudele hilisematele linnaosadele anti Austraalia poliitikute nimed.<ref name="7UUi6" /> [[Pilt:Lake-ParlHouse.JPG|pisi|Canberra kaks peamist sümbolit: [[Canberra vana parlamendihoone|vana parlamendihoone]] (1927) ja selle taga [[Canberra uus parlamendihoone|uus parlamendihoone]] (1988)]] Australian National University laienes läbi 1950.–1960. aastate, [[1954]]. aastal avati ülikooli peahoone ja [[1963]]. aastal uus raamatukogu.<ref name="ANU" /> Kiiresti arenes Parliamentary Triangle: 1968. aastal avati seal [[Austraalia Rahvusraamatukogu]] peahoone<ref name="Qn0lb" />, aastatel 1975–[[1980]] ehitati [[Austraalia Ülemkohus|Austraalia Ülemkohtu]] hoone<ref name="QjUDc" /> ja aastatel 1974–[[1982]] [[Austraalia Rahvusgalerii]] hoone<ref name="hgZVh" />. Lisaks püstitati sinna mitmeid valitsushooneid, skulptuure ja monumente. 9. mail [[1988]] avati [[Capital Hill]]il Austraalia koloniseerimise 200. aastapäeva pidustuste raames [[Canberra uus parlamendihoone|uus ja alaline parlamendihoone]], kuhu kolis senisest ajutisest parlamendihoonest Austraalia parlament.<ref name="REYQs" /> Detsembris 1988 andis Austraalia parlament [[Austraalia pealinna ala]]le täieliku omavalitsuse. Esimest korda valiti [[Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu|pealinna ala parlamenti]] [[4. märts]]il [[1989]] ja [[1994]]. aastal avati kohaliku parlamendi alalised tööruumid [[London Circuit]]i tänaval.<ref name="faq" /> Austraalia pealinna ala esimese valitsuse moodustas 1989. aastal [[Austraalia Tööpartei]] ja haldusüksuse esimeseks peaministriks saanud [[Rosemary Follett]] oli esimene naisvalitsusjuht Austraalia Ühenduse territooriumil.<ref name="36W4L" /><ref name="5Txsv" /> [[18. jaanuar]]il [[2003]] haarasid mitmeid Canberra eeslinnu [[2003. aasta Canberra võsapõlengud|võsapõlengud]], milles hukkus neli ja sai vigastada 435 inimest. Tulekahjudes hävis üle 500 elumaja ja Australian National University suured vaatlusteleskoobid [[Mount Stromlo observatoorium]]is, veel 315 elamut said eri raskusastmega kahjustusi. Tuli haaras ligi 90% [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargist]] ja tekitas ka olulisi kahjustusi [[Tidbinbilla loodusreservaat|Tidbinbilla loodusreservaadis]].<ref name="4czPW" /> [[2013]]. aastal tähistati läbi aasta kestnud ürituse programmiga Canberrale nime andmise 100. aastapäeva.<ref name="uWldS" /> ==Linna juhtimine== [[Pilt:Australian Capital Territory Legislative Assembly and the statue Ethos.jpg|pisi|Austraalia pealinna ala parlamendihoone ja Tom Bassi kuju "Ethos" (1961) selle ees]] Peale Canberra ei asu [[Austraalia pealinna ala]]l ühtegi külast suuremat asulat. [[Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu]] (''Australian Capital Territory Legislative Assembly'') täidab samaaegselt nii pealinna ala parlamendi kui ka Canberra linnavolikogu rolli<ref name="learn" />. Seadusandlik kogu on ühekojaline parlament, millel oli algselt 17 liiget. [[2014]]. aastal suurendati liikmete arvu 25 inimeseni ja esimene 25-liikmeline koosseis valiti ametisse [[2016. aasta Austraalia pealinna ala parlamendivalimised|2016. aasta valimistel]].<ref name="faq" /> Valimised toimuvad [[võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel viies valimisringkonnas, kusjuures igast ringkonnast valitakse viis parlamendiliiget. Need valimisringkonnad on [[Brindabella valimisringkond|Brindabella]], [[Ginninderra valimisringkond|Ginninderra]], [[Kurrajongi valimisringkond|Kurrajong]], [[Murrumbidgee valimisringkond|Murrumbidgee]] ja [[Yerrabi valimisringkond|Yerrabi]].<ref name="BDy07" /> Seadusandliku kogu liikmed valivad peaministri (''Chief Minister''), kes on Austraalia pealinna ala valitsusjuht. Peaminister valib ise välja need inimesed, kes saavad ministrikoha tema valitsuskabinetis. Maksimaalselt võib valitsusel olla kaheksa liiget. Kõik valitsuse liikmed on ühtlasi ka seadusandliku kogu liikmed, vahel nimetatakse neid teistest eristamiseks ka täidesaatvateks liikmeteks (''Executive Members'').<ref name="learn" /><ref name="ZJ8wu" /> Alates 2016. aastast on peaminister [[Andrew Barr]] [[Austraalia Tööpartei]]st, kelle valitsuskabinetis on lisaks temale kuus ministrit.<ref name="zd70P" /> Ajalooliselt on Austraalia pealinna alal nii föderaalvalimistel kui ka kohalikel valimistel domineerinud Austraalia Tööpartei, kuid seadusandlikus kogus on arvestatav esindus ka [[Austraalia Liberaalne Partei|Liberaalse Partei]] kohalikul organisatsioonil [[Canberra Liberaalid]]. Liberaalid on juhtinud valitsust aastatel 1989–[[1991]] ja [[1995]]–2001, kõik ülejäänud peaministrid alates pealinna alale omavalitsuse andmisest 1989. aastal on olnud Austraalia Tööparteist.<ref name="wAJOc" /> Alates [[2012. aasta Austraalia pealinna ala parlamendivalimised|2012. aasta valimistest]] on Austraalia Tööpartei valitsenud koalitsioonis erakonnaga [[Austraalia Rohelised]]. 2016. aasta valimistel sai Tööpartei seadusandlikus kogus 12 kohta, Liberaalne Partei 11 kohta ja Rohelised 2 kohta.<ref name="Mm9G7" /> [[Austraalia parlament|Austraalia parlamendis]] sai Austraalia pealinna ala esimest korda esindatuse 1949. aastal ühe koha näol [[Austraalia Esindajatekoda|Austraalia Esindajatekojas]]. 1974. aastal suurendati Austraalia pealinna ala esindatust Esindajatekojas kahe kohani ja samal aastal lisandus sellele kaks kohta [[Austraalia Senat]]is.<ref name="EcFHw" /> [[Austraalia valitsus|Austraalia keskvalitsus]] on säilitanud ka pärast omavalitsuse kehtestamist teatud rolli Austraalia pealinna ala ja Canberra juhtimisel. Administratiivselt mõjutab keskvalitsus linna elu peamiselt [[National Capital Authority]] kaudu, mis vastutab Canberra riiklikult (sealhulgas ka Griffini linnaplaneeringu seisukohalt) tähtsate piirkondade planeerimise ja arendamise eest. Sellised piirkonnad ja objektid on [[Parliamentary Triangle]], [[Burley Griffini järv]], peamised juurdepääsuteed ja paraadtänavad, föderaalvõimu omandisse kuuluvad maavaldused, välja arendamata asustusega mäed ja künkad, mis moodustavad [[Canberra looduspark|Canberra looduspargi]].<ref name="zhxAn" /><ref name="F2dh4" /><ref name="WdsGM" /> Samuti põhineb keskvalitsuse osaline kontroll Canberra üle 1988. aasta [[Austraalia pealinna ala omavalitsuse seadus]]el, mis sätestab Austraalia pealinna ala seadusandliku kogu ja föderaalvalitsuse võimuvahekorrad.<ref name="pPZYz" /> Vastavalt lepingule Austraalia pealinna ala valitsusega osutab kõiki politseiteenuseid Canberras [[Austraalia Föderaalpolitsei]], mis tagab Canberras turvalisust ja avalikku korda alates [[1979]]. aastast oma allüksuse [[ACT Policing]] kaudu.<ref name="NSP5I" /> Ametliku süüdistuse saanud Canberra elanike üle mõistab kohut [[Austraalia pealinna ala rahukohus]] või raskemate kuritegude puhul [[Austraalia pealinna ala ülemkohus]], mis toimib ka [[apellatsioonikohus|apellatsioonikohtuna]]. Lisaks eksisteerivad veel muud madalama taseme kohtud nagu lastekohus, tsiviil- ja haldusasjade tribunal jms.<ref name="AOmfo" /> Kuni 2009. aastani kasutati eeluurimisvanglana [[Belconneni kinnipidamiskeskus]]t, kuid vanglakaristust kandma suunati süüdimõistetud enamasti Uus-Lõuna-Walesi osariigi vanglatesse.<ref name="xcRYi" /> [[11. september|11. septembril]] [[2008]] avas toonane peaminister [[Jon Stanhope]] uue vanglakompleksi – [[Alexander Maconochie Keskus]]e, mille ehitus läks maksma 130 miljonit [[Austraalia dollar]]it ja mis tegutseb nii vahistatute kui ka süüdimõistetute kinnipidamiskohana.<ref name="e59kZ" /> Canberral puuduvad oma sümbolid, ametlike sümbolitena on kasutusel [[Austraalia pealinna ala lipp]] ja [[Austraalia pealinna ala vapp]]. ==Majandus== [[Pilt:Australian Treasury.JPG|pisi|Paljud canberralased töötavad valitsusasutustes nagu pildil kujutatud rahandusministeerium]] Canberras on Austraalia kõige madalam [[tööpuudus]]e tase – oktoobris 2016 oli see 3,4%, samal ajal oli Austraalia keskmine tööpuudus 5,6%.<ref name="1Izwi" /><ref name="gBxCj" /> Tänu väiksele tööpuudusele ning avaliku sektori ja ärimajanduse kõrgele osakaalule tööhõives on keskmine sissetulek Canberras kõigi Austraalia suurlinnade seas [[Perth (Austraalia)|Perthi]] järel teisel kohal – 2016. aastal oli ühe Canberra leibkonna keskmine aastane sissetulek 131 924 [[Austraalia dollar]]it. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et [[elukallidus]]elt on Canberra kõigi Austraalia suurlinnade seas esikohal – 2016. aastal oli esmatarbekulude summa seal hinnanguliselt 23 000 Austraalia dollarit leibkonna kohta aastas, mis oli 3000 dollarit kõrgem riigi keskmisest. Riigi keskmisest madalam on Canberras vaid [[hüpoteek|hüpoteegitagasimaksete]] tase, mis riigis keskmiselt oli 2016. aastal 35 000 dollarit aastas, Canberras aga 30 792 dollarit aastas.<ref name="TomPq" /> 2017. aasta jaanuaris oli Canberra elumajade mediaanhind 663 750 ja korterite mediaanhind 450 000 Austraalia dollarit. Aastaga tõusis elamispindade mediaanhind Canberras 6,8%, viimase viie aasta hinnatõus on olnud 25%. Kõige kallimad elamispinnad on [[South Canberra]], [[North Canberra]] ja Woden Valley linnaosas.<ref name="wLka6" /> Canberra üürihinnad on aastaid olnud riigis ühed kõrgemad, kallim üür on suurtest linnadest veel ainult Sydneys ja [[Darwin]]is. 2016. aasta esimeses kvartalis oli elamispinna mediaanüür Canberras 470 Austraalia dollarit nädalas ja tõusis teises kvartalis 505 dollarini nädalas.<ref name="Q6eyv" /><ref name="o69pw" /><ref name="vH9jE" /> [[Austraalia pealinna ala]] [[sisemajanduse kogutoodang]] inimese kohta oli 2015.–2016. aastal 92 173 Austraalia dollarit ja võrreldes 2014.–2015. aastaga kasvas see 3,4%. Kuna Austraalia pealinna ala suurim ja ainus linnaline asula on Canberra, on valdav osa haldusüksuse majandustegevusest koondunud just sinna. Suurima osa sisemajanduse kogutoodangust (31,1%) annab avalik sektor koos riikliku julgeoleku valdkonnaga ning see sektor hõivab umbes 50% Austraalia pealinna ala tööjõust.<ref name="GSP" /><ref name="ACTindustries" /> Canberras asuvad mitmed föderaalametkondade peakorterid, samuti on Austraalia pealinna alal oma avalikke teenuseid osutavad asutused ja organisatsioonid, kus on üle 20 000 töökoha. Riigikaitsesektoril on Canberras ja selle lähiümbruses üle 13 000 töökoha, selle sektori peamised tööandjad on [[Austraalia kaitseministeerium]] ning kõrgemad sõjaväelised õppeasutused ([[Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia]] ja [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis]]).<ref name="ACTindustries" /> Lisaks avalikule sektorile tegutseb Canberras üle 25 000 eraettevõtte, milles on hõivatud umbes 50% Canberra tööjõust. Erasektori suurima segmendi moodustab [[turism]]imajandus, kus tegutseb ligi 7000 ettevõtet. Küllaltki tööjõumahukas on ka ehitusvaldkond, kus töötab üle 12 000 inimese. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegutseb umbes 1000 ettevõtet, mis annavad tööd umbes 8000 inimesele.<ref name="ACTindustries" /> Austraalia pealinna ala sisemajanduse kogutoodangust annab ehitus 4,6%, finants- ja kindlustusteenused 4,1%, turismimajandus 3,1%, jaekaubandus 3,1%, infotehnoloogia ja meedia 2,1%. Ligi 8,3% sisemajanduse kogutoodangust tuleb aga elamis- ja äripindade renditulust.<ref name="GSP" /> ==Taristu ja transport== [[Pilt:Tuggeranong Parkway.jpg|pisi|Õhufoto Tuggeranongi magistraalist, mis ühendab Canberra kesklinna Tuggeranongi linnaosaga]] ===Teed ja liiklus=== Peamine liiklusvahend Canberras on auto. Canberra linnaplaneeringu kohaselt ühendavad eeslinnu [[magistraal]]id, mis enamasti on kujundatud kahesuunaliste, suunavööndeid lahutava eraldusribaga teedena.<ref name="chapter9" /><ref name="lMTwl" /> Kuna väiksema asustustihedusega eeslinnad on paigutatud hajusalt, läbivad teed ka asustamata tühermaasid ja metsaalasid. See tähendab, et tulevaste transpordikoridoride arendamiseks on vajadusel piisavalt maad, et vältida tunnelite rajamist või juba planeeritud elamumaa kokkuostmist. Ka on tänu sellele Canberras teiste Austraalia suurlinnadega võrreldes märksa rohkem rohealasid.<ref name="MiJ3T" /> Maksimaalne kiirus magistraalidel on 100&nbsp;km/h, kuid asumisiseselt kehtivad kiiruspiirangud 40–60&nbsp;km/h.<ref name="V7cfp" /><ref name="hQw1L" /> Kuigi canberralased on küllaltki aktiivsed jalgsi ja jalgratastel liikujad, ei ole linnas piisavalt turvalisi jalgrattateid. 2014. aastal oli linnas hinnanguliselt 87 000 jalgratturit, kuid samal ajal oli Canberra Austraalias esikohal jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetustes, kusjuures õnnetuste arv ületas riigi keskmist kaks korda.<ref name="QAxBa" /> Liiklusturvalisuse tõstmiseks võttis [[Austraalia pealinna ala]] valitsus [[1999]]. aastal Canberra teedel ja tänavatel kasutusele liikluskaamerad. Kasutusel on eri tüüpi [[kiiruskaamera]]d ja [[foor]]ide taga peatumist salvestavad kaamerad. Aastatel 2011–2013 tõid nende salvestatud liiklusrikkumiste eest määratud trahvid linnale igal aastal sisse 11 miljonit Austraalia dollarit.<ref name="QENL3" /> [[Federal Highway (Austraalia)|Federal Highway]], mis liitub [[Goulburn]]i linna lähistel [[Hume Highway]]ga, ühendab Canberrat Sydneyga, linnadevaheline sõiduaeg on kolm tundi. [[Melbourne]]'iga ühendab Canberrat [[Barton Highway]], mis liitub Hume Highwayga [[Yass]]i asula juures; nende linnade vaheline sõiduaeg on seitse tundi.<ref name="A927u" /> ===Ühistransport=== [[Pilt:ACTION Bus 892 Ansair (MkII) bodied Renault PR100-2 -- 30 June 2014.jpg|pisi|ACTIONi linnaliinibuss Renault PR100-2 Canberras]] Ühistransporti kasutatakse Canberras vähem kui kõigis teistes Austraalia suuremates linnades. 2006. aastal kasutas Canberras ühistransporti 8% elanikest, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli selle kasutatavus veelgi vähenenud: vaid 6,7% elanikest kasutas tööl käimiseks ühistransporti ja 6,5% läks tööle jalgsi või jalgrattal; ülejäänud elanikkond eelistas peamise liiklusvahendina autot.<ref name="C5u7N" /><ref name="XOqus" /> Selle põhjusena on võimud välja toonud asjaolu, et Canberra eeslinnad paiknevad väga suurel territooriumil ja nende asustustihedus on väike, mistõttu efektiivse ühistranspordi korraldamine on keeruline ja linnaplaneering on juba aastakümneid arvestanud auto kui peamise liiklusvahendiga.<ref name="chapter9" /> Canberra kohalikku bussitransporti korraldab [[Austraalia pealinna ala]] valitsus. ACT Internal Omnibus Network ([[ACTION]]) katab kogu Canberra linna, ühendades omavahel nelja bussijaama, eeslinnade keskusi, peamisi vaatamisväärsusi, haridusasutusi ja muid sihtpunkte.<ref name="5wlR2" /> Uus-Lõuna-Walesi osariigis registreeritud erafirma [[ComfortDelGro Cabcharge]] opereerib [[Transborder Express]]i kaubamärgi all kahte bussiliini Canberra ja [[Yass]]i vahel ning osutab samuti koolibussi teenust mitmetele Canberra koolidele.<ref name="s13Cp" /> Sama firma korraldab [[Qcity Transit]]i kaubamärgi all ka liiklust Canberra ja [[Queanbeyan]]i linna vahel.<ref name="ovwPE" /> Arendamisel on [[kergraudtee]]võrk, mis esimeses etapis peaks ühendama Canberra südalinna ([[Canberra Civic]]) [[Gungahlin]]i linnaosaga ja teises etapis südalinna Woden Valley linnaosaga. Töid on alustatud 12&nbsp;km pikkusel trassil südalinna ja Gungahlini vahel ning reisijatevedu sellel liinil peaks algama 2019. aastal.<ref name="76wzx" /> [[Pilt:2009 Ford Falcon (FG) XT sedan, CanberraElite taxis (2014-06-01).jpg|pisi|Canberra Elite'i takso Ford Falcon]] [[Pilt:Canberra Railway Station.jpg|pisi|vasakul|Canberra raudteejaam]] Canberras tegutseb kokku neli [[takso]]firmat: ACT Cabs, Canberra Elite, Cabxpress ja Silver Service. Canberra legaliseeris 2015. aasta oktoobris [[sõidujagamisteenus]]e, olles esimene Austraalia linn, kus vastav õiguslik alus vastu võeti. Peamine sõidujagamisteenuse osutaja linnas on [[Uber]], aga selles vallas tegutsevad veel näiteks [[OnTap]] ja [[GoCatch]].<ref name="1WXxB" /><ref name="5ddRM" /> Reisijatevedu [[raudtee]]l korraldab Uus-Lõuna-Walesi osariigile kuuluv ettevõte [[NSW Trains]] oma võrgustiku [[NSW TrainLink]] kaudu. Raudteeühendus on Canberral Sydneyga. Iga päev on liinil kolm väljumist sõiduajaga neli tundi.<ref name="4UkRS" /><ref name="kg2jK" /> [[Melbourne]]'iga Canberral otseühendus puudub: NSW TrainLinki bussid viivad inimesed Yassi raudteejaama, kus on võimalik ümber istuda Sydney–Melbourne'i rongidele.<ref name="kg2jK" /> Canberra raudteejaam asub kesklinna lõunaosas, [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinnas.<ref name="ZBdZO" /> Raudteeliiklus jõudis Canberrasse 1914. aastal, mil sinna pikendati Sydneyst Queanbeyanini kulgenud raudtee. Esialgu kasutati 6,58&nbsp;km pikkust raudteed ainult kaupade transpordiks, jaanuaris 1923 pandi käiku rongid tööliste veoks. Regulaarne reisirongiliiklus algas oktoobris 1923 ja Canberra raudteejaam valmis 1924. aastal. 1920. aastatel oli Canberras ka muid raudteid, näiteks Yarralumla tellisetehase ja kesklinna vahel, kuid see oli ajutine ühendus pealinna ehitustööde ajaks, mis hiljem likvideeriti. Canberra südalinn jäigi raudteega ühendamata, sest kuigi 1920. aastal ehitati raudteesild üle [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]], hävis see [[1922]]. aasta üleujutuses ja purunenud raudteelõiku enam ei taastatud, mistõttu ka hilisem raudteejaam rajati tänapäevasesse Kingstoni eeslinna.<ref name="xVBER" /> [[Pilt:New terminal building at Canberra Airport cropped2.jpg|pisi|Canberra lennujaama uus terminal]] [[Canberra lennujaam]]ast on otseühendused [[Adelaide]]'i, [[Brisbane]]'i, [[Gold Coast]]i, [[Melbourne]]'i, [[Newcastle (Austraalia)|Newcastle'isse]], [[Perth (Austraalia)|Perthi]] ja Sydneysse, kust saab omakorda edasi lennata teistesse kodu- ja välismaistesse sihtpunktidesse. Siselende teenindavad lennufirmad [[Fly Pelican]], [[Qantas]], [[Tigerair]] ja [[Virgin Australia]].<ref name="61bO6" /> Rahvusvahelised ühendused on Canberral [[Singapur]]i ja [[Wellington]]iga, neid liine teenindab [[Singapore Airlines]] ning mõlemasse sihtpunkti pääseb neli korda nädalas.<ref name="26Kn5" /> Austraalia taristu- ja regionaalarenguministeerium on andnud Canberra lennujaamale piiratud kasutusega rahvusvahelise lennujaama staatuse.<ref name="mX7N8" /> Kuni 2003. aastani jagas tsiviillennujaam [[lennurada|lennuradu]] naabruses asunud kuninglike õhujõudude [[Fairbairni lennubaas]]iga. 2002. aastal lõpetas lennubaas tegevuse ja 2003. aastal anti selle territoorium haldamiseks Canberra lennujaamale. Kuna Fairbairni lennubaasi ala on tunnistatud riiklikuks mälestiseks, vastutab lennujaam ka selle konserveerimise eest.<ref name="EHq7k" /> ===Vee-, gaasi- ja elektrivarustus=== [[Pilt:Royalla Solar Farm 4.JPG|pisi|Royalla päikeseelektrijaam, mis suudab elektriga varustada 4500 majapidamist]] [[Austraalia pealinna ala]] valitsusele kuuluv [[Icon Water]] (endise nimega ACTEW Corporation) haldab Canberra vee- ja kanalisatsioonivõrku, mille torustiku kogupikkus on üle 6440&nbsp;km. Icon Water tarnib igal päeval üle 100 megaliitri joogivett ja puhastab igal aastal üle 29 gigaliitri reovett.<ref name="vAcFw" /> Kahasse erafirmadega [[Jemena Networks]] ja [[AGL Energy]] kuulub Icon Waterile ettevõte [[ActewAGL]], mis tegeleb elektri ja gaasi tarnimisega nii Austraalia pealinna alal kui ka Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Ettevõte tarnib elektrit 2358&nbsp;km² suurusel territooriumil ja selle gaasitorustiku kogupikkus on 4563&nbsp;km.<ref name="FmiSH" /> Canberra joogiveevarusid säilitatakse neljas reservuaaris – Corini, Bendora ja Cotteri paisude taga [[Cotteri jõgi|Cotteri jõel]] ning Googongi paisu taga [[Queanbeyani jõgi|Queanbeyani jõel]]. Kuigi Googongi pais asub Uus-Lõuna-Walesi territooriumil, haldab seda Austraalia pealinna ala valitsus.<ref name="B1vEm" /><ref name="wTV7J" /> Icon Waterile kuuluvad ka Canberra kaks reoveepuhastusjaama – üks neist on Austraalia sisemaa suurim reoveepuhastusjaam [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]] alamjooksul, teine asub [[Fyshwick]]is.<ref name="xWm6m" /> Kuna tänapäeval Austraalia pealinna alal piisavalt suure võimsusega energiaallikaid ei asu, saab Canberra suurema osa elektrienergiast Uus-Lõuna-Walesi elektrivõrgust ja [[Snowy Mountains]]i mäestiku hüdroenergiavõrgust. Canberra elektrivarustuse tagavad kaks alajaama – Canberra alajaam [[Holt]]is ja Queanbeyani alajaam [[Oaks Estate]]'is. Mõlemad alajaamad kuuluvad Uus-Lõuna-Walesi kõrgepingevõrkude operaatorile [[TransGrid]].<ref name="nXq9q" /> Aastatel 1913–1915 ehitati Canberra [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinna soojuselektrijaam ja alates 1915. aastast varustas see pealinna elektrienergiaga, kuid suleti [[1929]]. aastal, kui osutus odavamaks mujalt elektrit sisse osta. Seda kasutati veel ka aastatel 1936–1942 ja [[1948]]–1957 teiste elektrijaamade remondi ja Canberra suurenenud energiavajaduse ajal. Alates 1957. aastast on see alaliselt suletud.<ref name="AoB8g" /><ref name="vUClk" /> Viimastel aastatel on Austraalia pealinna alal avatud päikeseelektrijaamu – neist esimene, 20 MW võimsusega jaam avati ametlikult [[3. september|3. septembril]] 2014 [[Royalla]]s ja oli avamise ajal Austraalia suurim päikeseelektrijaam<ref name="0GWes" />; teine, vaid 2,3 MW võimsusega jaam avati [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2016]] [[Majura]]s<ref name="ctLrH" />; kolmas, 13 MW võimsusega jaam avati [[Mugga Lane]]'is märtsi alguses [[2017]].<ref name="SOAdu" /> Ka paljud eramajad Canberras on paigutanud katusele päikesepaneelid, mida kasutatakse nii elektrienergia tootmiseks kui ka vee soojendamiseks. Tuuleelektrijaamu Canberras ei ole, kuid Austraalia pealinna ala lähedusse jäävates Uus-Lõuna-Walesi piirkondades on mitmeid ehitusjärgus tuuleparke. 2013. aastal võtsid Austraalia pealinna ala võimud vastu seaduse, mille kohaselt peab haldusüksuse energiavajadus 2020. aastaks olema 90% ulatuses kaetud [[taastuvenergia]]ga<ref name="YrwAL" />, 2016. aastal seati 2020. aasta sihtmärgiks juba 100% taastuvenergiat. Suurem osa sellest energiast kavatsetakse sisse osta teistes osariikides asuvatest tuuleelektrijaamadest.<ref name="4nX0h" /> ==Tervishoid== [[Pilt:Canberra Hospital.jpg|pisi|Canberra haigla]] Canberras on kaks suurt riigihaiglat. Neist suurem on umbes 600 voodikohaga [[Canberra haigla]] (endise nimega Woden Valley haigla), mis teenindab lisaks [[Austraalia pealinna ala]]le ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Haigla teeninduspiirkonnas elab umbes 540 000 inimest. Ühtlasi on Canberra haigla [[Australian National University]] meditsiiniteaduskonna peamine kliiniline haigla.<ref name="38BJK" /> Teine, väiksem riigihaigla on 256 voodikohaga [[Calvary Public Hospital]] [[Bruce]]'i eeslinnas, mis teenindab eelkõige [[Belconnen]]i, [[North Canberra]] ja [[Gungahlin]]i linnaosi. Ka see haigla on Australian National University, [[Austraalia Katoliku Ülikool]]i ja [[Canberra Ülikool]]i kliiniline haigla.<ref name="dccDZ" /> Kuigi Calvary Public Hospitali tegevust rahastatakse riiklikest vahenditest, kuulub see katoliiklikule mittetulundusühingule [[Little Company of Mary Health Care]].<ref name="3HGum" /> Canberras on ka kolm erahaiglat, millest kaks – [[Calvary Private Hospital]] Bruce'i eeslinnas ja [[Calvary John James Hospital]] [[Deakin]]i eeslinnas – kuuluvad samuti Little Company of Mary Health Care gruppi. Kolmas on [[Garran]]i eeslinnas asuv [[National Capital Private Hospital]]. Erahaiglatest suurim on Calvary John James Hospital.<ref name="OyYXu" /> [[Burley Griffini järv]]e kaldal Actoni poolsaarel asus varem [[Canberra kuninglik haigla]]. See suleti 1991. aastal. Tühi hoone õhiti [[1997]]. aastal, et teha ruumi [[Austraalia Rahvusmuuseum]]i rajamiseks. Õhkimine ei läinud plaanipäraselt ja hoone tükid paiskusid laiali, tappes muuhulgas õhkimist vaatama tulnud 12-aastase tüdruku.<ref name="IOef4" /><ref name="AAEbP" /><ref name="g4L7t" /> Austraalia pealinna ala kiirabi (''ACT Ambulance Service'') teenindab lisaks Austraalia pealinna alale ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Erinevalt teistest Austraalia kiirabidest on Canberras igas kiirabibrigaadis vähemalt üks intensiivravi parameedik. Austraalia pealinna ala kiirabi mehitab ja haldab ka [[Snowy Hydro SouthCare]] teenust, mis on Austraalia pealinna ala ja Uus-Lõuna-Walesi ühisteenus inimeste päästmiseks ja ravile toimetamiseks helikopteriga.<ref name="uZXvz" /> ==Meedia== Austraalia pealinnana on Canberra poliitikauudiste tähtsaim keskus ning sellest tulenevalt on seal alaliselt esindatud kõik Austraalia suuremad ajakirjandusorganisatsioonid, teiste seas rahvusringhääling [[Australian Broadcasting Corporation]], eratelekanalid ja suurlinnade ajalehed. Ajakirjanikud ja neid toetav personal, kes vahendavad uudiseid [[Austraalia parlament|Austraalia parlamendist]], moodustavad [[Canberra pressigalerii|föderaalparlamendi pressigalerii]].<ref name="bOjmZ" /> Canberra eeslinnas [[Barton]]is asub [[National Press Club of Australia]], mis teeb regulaarseid teleülekandeid oma lõunasöökidest, kus astub tavaliselt üles mõni prominentne külaline, kas siis poliitik või muu avaliku elu tegelane, kes peab kõne ning vastab seejärel klubiliikmete küsimustele.<ref name="MhnPs" /> ===Trükiajakirjandus=== [[Pilt:The Canberra Times and The Chronicle at Fyshwick.jpg|pisi|The Canberra Timesi toimetus [[Fyshwick]]is]] Canberras on oma päevaleht [[The Canberra Times]], mis on asutatud [[1926]]. aastal.<ref name="pBAot" /><ref name="2eLRL" /> Linnas ilmub ka tasuta nädalakirju, nende seas uudisteajakirjad [[CityNews]] ja [[Canberra Weekly]] ning popkultuuri ja linnas toimuvaid üritusi tutvustav ajakiri [[BMA Magazine]]. BMA Magazine hakkas ilmuma [[1992]]. aastal ja esimene number oli pühendatud ansambli [[Nirvana]] albumi "[[Nevermind]]" kontserditurneele<ref name="IXNdh" />. ===Raadio=== Canberras edastavad oma saateid mitmed kesk- ja ülikõrgsagedusalal tegutsevad raadiojaamad.<ref name="3i1XV" /> Peamised eraraadiojaamad on [[Capital Radio Network]]i raadiokanalid 2CA ja [[2CC]] ning [[Austereo]] / [[Australian Radio Network]]i raadiokanalid [[104.7 (Canberra)|104.7]] ja [[Mix 106.3]]. Seejuures on 2CA Canberra vanim raadiojaam, mis hakkas saateid edastama juba 1931. aastal.<ref name="PSV6n" /> Tegutsevad mitmed kogukonnaraadiod, millest vanim on [[1973]]. aastal [[Australian National University]] üliõpilaste asutatud [[2XX]].<ref name="TeiYR" /> Alates 2010. aastast testitakse Canberras Austraalia kommunikatsiooni- ja meediaameti loal digitaalset [[DAB-raadio|DAB+ raadiosüsteemi]]. Digitaalses standardis dubleerivad oma programmi mitmed klassikalised raadiojaamad, aga tegutsevad ka mõned ainult digitaalselt saateid edastavad raadiojaamad.<ref name="V05dL" /> ===Televisioon=== [[Pilt:Prime Television Broadcast Centre.jpg|pisi|Telejaama Prime7 saatekeskus]] Canberras on nähtavad viis vabalevis telejaama:<ref name="7LnbE" /> * [[ABC Television|ABC]] Canberra * [[Special Broadcasting Service|SBS]] New South Wales * [[Win Television]] Southern NSW & ACT – [[Network Ten]] partner<ref name="TVswitch" /> * [[Prime7]] Southern NSW & ACT – [[Seven Network]] partner * [[Southern Cross Nine]] Southern NSW & ACT – [[Nine Network]] partner<ref name="TVswitch" /> Kõigil neil telejaamadel on üks põhikanal ja kaks või enam lisakanalit. Enne 1989. aastat edastasid Austraalia pealinna alal saateid vaid kolm televisiooniettevõtet – ABC, SBS ja CTC (Capital Television), millest sai hiljem Southern Cross Nine. Sel aastal rakendus Uus-Lõuna-Walesi osariigis valitsuse programm, mille eesmärk oli tagada väljaspool suurlinnu samasugused televisiooni vaatamise võimalused kui suurlinnades. Selle tulemusel hakkasid Austraalia pealinna alal saateid edastama ka Prime Television (uue nimega Prime7) ja Win Television.<ref name="RjjVd" /> Tasulist [[satelliittelevisioon]]iteenust osutab Canberra elanikele [[Foxtel]] ja tasulist [[kaabeltelevisioon]]iteenust [[TransACT]]. ==Haridus== [[Pilt:ANU School of Art, Canberra.jpg|pisi|[[Australian National University|ANU]] kunstiteaduskond]] Canberra kaks peamist kõrgkooli on [[Australian National University]] (ANU) [[Acton]]i eeslinnas ja [[Canberra Ülikool]] (''University of Canberra'', UC) [[Bruce]]'i eeslinnas. ANU asutati 1946. aastal ja on alati olnud teadusülikool. [[Times Higher Education World University Rankings]]i 2017. aasta edetabelis on ANU maailma ülikoolide seas 47. kohal.<ref name="gm3dp" /> [[QS World University Rankings]]i 2016. aasta edetabelis oli ANU Austraalia ülikoolide seas esimesel ja maailma ülikoolide seas 22. kohal. Seal õpib üle 22 500 üliõpilase. Ülikooli vilistlaste ja personali seas on kokku kuus [[Nobeli auhind]]ade laureaati.<ref name="IEa8j" /> UC asutati [[1967]]. aastal rakenduskõrgkoolina, sai ülikooliks [[1990]]. aastal ja määratleb ühe oma peamise tugevusena siiani just rakendusliku suunitlusega kõrghariduse andmist.<ref name="bSDiR" /> 2014. aastal õppis seal 16 970 üliõpilast, neist 1048 ülikooli piiritagustes filiaalides.<ref name="bRbkL" /> Lisaks neile kahele ülikoolile asub Canberra põhjapoolses [[Weston]]i eeslinnas [[Austraalia Katoliku Ülikool]]i (ACU) Canberra ülikoolilinnak Signadou, kus õpib üle 1000 üliõpilase.<ref name="EmJHM" /> [[Barton]]i linnaosas paikneb sekulaarse [[Charles Sturti Ülikool]]i (CSU) Püha Markuse teoloogiakeskus.<ref name="2Py51" /> Rakenduskõrgharidust annab Canberras kuue ülikoolilinnakuga [[Canberra Tehnikainstituut]].<ref name="CWCW9" /> Canberra kesklinna põhjapoolses [[Campbell (Canberra)|Campbelli]] eeslinnas asuvad kaks kõrgemat sõjakooli – [[Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia]] (ADFA) ja [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis]].<ref name="qkkv1" /> ADFA tegutseb koostöös [[Uus-Lõuna-Walesi Ülikool]]iga, mis tagab akadeemia lõpetajatele võimalused jätkuõppeks. ADFA kolmeaastases esimese astme programmis õpib umbes 800 kaitseväelast, veel 300 kaitseväelast jätkab õpinguid Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli üheaastases teise astme programmis.<ref name="3ENmG" /> Kuninglik Sõjaväekolledž valmistab ette maavägede ohvitserkonda.<ref name="KbHvi" /> 2016. aastal oli Canberras 87 üldhariduskooli, mis kuulusid [[Austraalia pealinna ala]] valitsusele ja nendes õppis 45 000 õpilast.<ref name="MAMrg" /> 18 Canberra erakooli moodustavad Austraalia pealinna ala sõltumatute koolide assotsiatsiooni.<ref name="E0HnQ" /> Lisaks tegutseb linnas ka mitmeid erakoole, mis ei ole assotsiatsiooni liikmed. 2016. aasta ametliku statistika järgi õppis 59,6% Austraalia pealinna ala õpilastest avalikes koolides ja 40,4% erakoolides, mis teeb Austraalia pealinna alast kõige kõrgema erahariduse osakaaluga esimese järgu haldusüksuse Austraalias.<ref name="fubXr" /> Enamik eeslinnu Canberras on plaanitud koos lasteaia ja põhikooliga. Planeeringus püütakse need paigutada kohtadesse, kus ümbruskonnas leidub piisavalt vaba ruumi sportimiseks ja ajaveetmiseks.<ref name="dTb8J" /> Alates 2006. aastast on Austraalia pealinna ala valitsus viinud ellu programmi "Towards 2020: Renewing Our Schools", mis näeb ette hariduse kvaliteedi tagamiseks mitmete avalike üldhariduskoolide sulgemise või ühendamise. Kui 2006. aastal oli valitsuse omandis veel 180 üldhariduskooli, siis nüüdseks on nende koolide arv vähenenud enam kui 90 võrra. Ainuüksi aastatel 2006–2008 oli kavas 39 kooli sulgemine.<ref name="6aXg7" /> Kuigi programm tekitas esimestel aastatel tugevat vastasseisu, ei õnnestunud reformi väärata.<ref name="BRy6p" /><ref name="qxaQJ" /> ==Kultuur ja meelelahutus== ===Vaatamisväärsused=== [[Pilt:National Library of Australia-East side entrance.jpg|pisi|[[Austraalia Rahvusraamatukogu]]]] Turismi seisukohalt pakuvad lisaks Canberra planeeringule [[aedlinn]]ana huvi arvukad vaatamisväärsused, mis asuvad peamiselt linna vanimas, [[Canberra Central]]i linnaosas ja [[Burley Griffini järv]]e kallastel. Mainimist väärib seegi, et paljud valitsushooned Canberras on vabalt külastatavad. Canberra Centrali lõunaosa ehk [[South Canberra]] keskpunkt on ringteega ümbritsetud [[Capital Hill]], kuhu suubuvad kõik peatänavad. Sellel künkal asub 1988. aastal avatud [[Canberra uus parlamendihoone]]. Ehitustööde ajal eemaldati künka tipp ja pärast hoone valmimist paigaldati see tagasi niiviisi, et nüüd moodustab see parlamendihoone muruga kaetud katuse. Hoone kohal kõrgub 81&nbsp;m kõrgune nelja jalaga lipumast, kus lehvib Austraalia riigilipp.<ref name="1yHzt" /><ref name="8lCJN" /> Capital Hillist põhja pool asub esinduslik [[Parkes]]i linnaosa, kus paiknevad linna mitmed olulisemad hooned, teiste seas ka Capital Hilli jalamil asuv [[Canberra vana parlamendihoone]]. See oli aastatel 1927–1988 Austraalia parlamendi ajutine asukoht, tänapäeval on see aga koduks ühele osale [[Rahvuslik Portreegalerii (Canberra)|Rahvuslikust Portreegaleriist]].<ref name="zi7Bq" /> Vana parlamendihoone ette rohealale püstitati [[1972]]. aastal [[Austraalia aborigeenid]]e mitteametlik telksaatkond (''Aboriginal Tent Embassy'').<ref name="1s6rj" /> Vana parlamendihoone lähistel paikneb ka [[Austraalia Rahvusarhiiv]]. Burley Griffini järve lõunanurga lähedusse jäävad [[Austraalia Rahvusraamatukogu]], teadus- ja tehnikamuuseum [[Questacon]], [[Austraalia Ülemkohus|Austraalia Ülemkohtu]] hoone ja [[Austraalia Rahvusgalerii]].<ref name="qGYxg" /> Parkidega ümbritsetud järve keskosa läänetipus asub purskkaevu kujul lahendatud [[Kapten James Cooki mälestusmärk]].<ref name="DckRk" /> Väikesel [[Aspeni saar]]el paikneb 50&nbsp;m kõrgune [[Rahvuskariljon]] – tornis asuv isemängiv [[kariljon]] (kellamäng).<ref name="lpz4V" /> Capital Hillist läänes, [[Yarralumla]] linnaosas asub enamik välisesindusi, [[Austraalia kindralkuberner]]i residents [[Government House]], loomaaed ja akvaarium. Capital Hillist edelas, [[Deakin]]i linnaosas on samuti mõned välisesindused, [[Austraalia kuninglik müntimiskoda]] ja [[Austraalia peaminister|Austraalia peaministri]] ametlik residents [[The Lodge]].<ref name="ugCxF" /><ref name="wjAXQ" /><ref name="vc" /> [[Pilt:War memorial 01.jpg|pisi|[[Austraalia sõjamemoriaal]]]] [[Pilt:NatMusAus Main Entrance Strip.jpg|vasakul|pisi|[[Austraalia Rahvusmuuseum]]]] Burley Griffini järvest põhja pool asuv piirkond [[Canberra Civic]] on linna peamine kaubandus- ja ärikvartal. See on üks väheseid tiheasustusega alasid linnas. Seal asuvad muuhulgas messikeskus ning Canberra ajalugu ja kunsti tutvustav [[Canberra muuseum ja galerii]]. Civicust läänes paikneb Actoni ülikoolikvartal. Seal, [[Black Mountain]]i mäe jalamil asub [[Austraalia Rahvuslik Botaanikaaed]], kus leidub üle 5500 taimesordi Austraalia eri kasvupiirkondadest. Actoni poolsaare lõunatipus on [[Austraalia Rahvusmuuseum]], mis paistab silma oma julge, futuristliku arhitektuuriga.<ref name="vc" /> Canberra Civicust idas, [[Mount Ainslie]] mäe jalamil on linna niinimetatud tseremoniaalpiirkond. [[ANZAC Parade]] on lai, mitmete mälestusmärkidega ääristatud paraadtänav. Seal toimuvad paraadid Austraalia ühel tähtsamal riigipühal, sõdades ja muudes relvastatud konfliktides teeninud ja langenud austraallaste ja uusmeremaalaste mälestuspäeval ([[ANZAC Day]]). Selle tänava ääres asub Canberra vanim pühakoda, [[Ristija Johannese kirik (Canberra)|Ristija Johannese kirik]]. Seal on ka [[Austraalia sõjamemoriaal]], rahvuslik mälestusmärk kõigis sõdades langenutele.<ref name="vc" /> Umbes 15&nbsp;km kaugusel Civicust, linna põhjapiiri lähistel asub [[Rahvuslik Dinosauruste Muuseum]], kus on Austraalia üks suuremaid püsiekspositsioone dinosaurustest ja elust eelajaloolisel ajal.<ref name="kk3Og" /> Canberras on säilinud mõned ajaloolised elumajad 19. sajandist: Lanyoni ja Tuggeranongi talud [[Tuggeranongi org|Tuggeranongi orus]], [[Mugga-Mugga Cottage]] [[Symonston]]i eeslinnas ja [[Blundell's Cottage]] Parkesi eeslinnas võimaldavad tutvuda esemetega varaste euroopa asunike igapäevaelust.<ref name="EZ6k6" /><ref name="VdhfA" /><ref name="ewJwm" /><ref name="b6wlJ" /> [[Red Hill]]i künkal asuv [[Calthorpes' House]] on hästi säilinud näide 1920. aastate arhitektuurist ja sama perioodi Austraalia keskklassi elustiilist.<ref name="eFfpC" /> [[Duntroon House]] [[Campbell (Canberra)|Campbelli]] eeslinnas oli üks esimesi suurmajapidamisi Canberra alal; tänapäeval asub seal [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis|Kuningliku Sõjaväekolledži]] ohvitseride söökla.<ref name="MYAgv" /> ===Kultuurielu=== [[Pilt:Floriade canberra05.jpg|pisi|Canberra lillefestival Floriade]] Canberra võib muuseumide kõrval uhkustada ka aktiivse teatri- ja muusikaeluga, mida hoiavad suures osas üleval kohalike ülikoolide üliõpilased. Linna teatrielu süda on [[Canberra Teatrikeskus]], millel on kokku kolm eraldi hoonetes paiknevat saali: 1244 istekohaga Canberra Theatre, 618 istekohaga Playhouse ja 90 kohaga Courtyard Studio. Neid saale kasutatakse aeg-ajalt ka kontsertide korraldamiseks.<ref name="1Kefs" /> [[The Street Theatre]] on kahe saaliga teatrihoone, mida haldab peamiselt nüüdisnäitekunsti väljatoomisele keskendunud mittetulunduslik produktsioonifirma [[The Street]] ja kus astuvad üles ka harrastusteatrid.<ref name="XVevZ" /> Linna tähtsaim kontserdisaal on [[1976]]. aasta septembris avatud 1442 istekohaga [[Llewelyn Hall]], mis tegutseb osana [[Australian National University]] muusikateaduskonnast ja on nimetatud selle esimese dekaani, viiulimängija [[Ernest Llewellyn]]i auks.<ref name="7gjyC" /> Linna esimene kultuurielu keskus oli [[1928]]. aastal avatud [[Albert Hall]], mis kuni Canberra teatri avamiseni [[1965]]. aastal oli kõigi peamiste teatrilavastuste ja kontsertide toimumispaik. Samuti toimusid seal Austraalia kodakondsuse andmise tseremooniad. Alates 1979. aastast on see kultuurimälestis. Albert Halli kasutatakse siiani konverentside ja kontsertide korraldamiseks ning ja lavastuste ettekandmiseks.<ref name="ZVs3g" /><ref name="4R87z" /> Canberras on esindatud peamised Austraalia kinoketid: [[Dendy Cinemas]] asub [[Canberra Civic]]us, [[Greater Union]]il on üks kino [[Manuka]] eeslinnas, [[Hoyts]]il kaks kino ([[Belconnen]]i ja Woden Valley linnaosas), [[Palace Films and Cinemas|Palace'il]] üks kino Actoni eeslinnas, [[Limelight Cinemas|Limelightil]] üks kino Tuggeranongi linnaosas. Lisaks on oma kinosaalid Australian National Universityl ning Austraalia filmi- ja heliarhiivil.<ref name="LLvEp" /> Igas linnaosa keskuses on rahvaraamatukogu. Linnas toimuvad igal aastal suured mitmepäevased festivalid ja messid. Neist esimene on alates 1988. aastast jaanuaris korraldatav autode tänavafestival [[Summernats]].<ref name="wDIxJ" /> Veebruari lõpus leiab aset põllumajandusnäitus [[Royal Canberra Show]], mida on Canberras peetud alates 1927. aastast.<ref name="dhVq0" /> Märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse linna aastapäeva. [[Canberra päev]]ale eelneb tihtipeale kümnepäevane ürituste sari "Celebrate Canberra".<ref name="Wiomf" /> Ülestõusmispühade nädalal peetakse rahvakultuurifestivali [[National Folk Festival]].<ref name="X8jGs" /> Septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani toimub alates 1988. aastast korraldatav lillefestival [[Floriade]], mille külastajate arv on kasvanud 480 000 inimeseni.<ref name="UUljH" /> Oktoobri lõpus [[Canberra Ülikool]]i territooriumil toimunud [[rokkmuusika]]festival [[Stonefest]] oli pikka aega samuti mitmepäevane üritus, kuid vähenenud külastatavuse tõttu on seda alates 2012. aastast peetud ühepäevase üritusena University of Canberra Stone Day nime all.<ref name="SBqbO" /> ===Muu meelelahutus=== [[Pilt:Casino canberra sign civic.jpg|pisi|Casino Canberra]] Ainsana võib Canberra linnas hasartmänge korraldada 1994. aastal avatud [[Casino Canberra]], mis kuulub alates 2014. aastast [[Hongkong]]i ettevõttele [[Aquis Entertainment]]. Uued omanikud algatasid ulatusliku ümberehitus- ja laienemisprogrammi, mille raames peaks kasiino juures avatama kaks hotelli, luksuskaupade poed, uued restoranid ja laiendatud konverentsikeskus. Tööd sõltusid [[Austraalia pealinna ala]] valitsuse loast tuua kasiinosse mänguautomaadid, mida varem võis kasutada ainult baarides ja ööklubides, aga mitte kasiinodes. 2016. aastal jõuti kokkuleppele 200 mänguautomaadi paigaldamises kasiinosse.<ref name="g71ag" /><ref name="Bv588" /><ref name="fuwEf" /> Suhteliselt väikese elanike arvu tõttu ei ole Canberra ööelu võrreldav Austraalia suurte metropolide ööeluga. Täiendavalt mõjutab seda veel elanikkonna väike asustustihedus, mistõttu on suurem osa meelelahutusasutusi nagu baarid, ööklubid ja restoranid koondunud vähestesse eeslinnadesse kesklinna lähistel. Kõige suurem meelelahutusasutuste kontsentratsioon on [[Dickson]]is, [[Kingston (Canberra)|Kingstonis]] ja [[Canberra Civic]]us.<ref name="7zNTn" /> [[Prostitutsioon]] dekriminaliseeriti Austraalia pealinna alal 1992. aastal, kuid [[bordell]]id tohivad tegutseda ainult [[Mitchell]]i ja [[Fyshwick]]i eeslinnades.<ref name="jJzjA" /> ==Sport== [[Pilt:BruceStadium19032005.JPG|pisi|Ragbi liiga võistlus Canberra staadionil]] Lisaks kohalikele spordiliigadele võistlevad mitmed Canberra võistkonnad ka riigi ja rahvusvahelisel tasandil. Üks populaarsemaid spordialasid on [[ragbi]]. Tuntuimad võistkonnad on [[Canberra Raiders]] ja [[Brumbies]], kes mängivad vastavalt [[ragbi liiga]]s ja [[ragbi liit|ragbi liidus]]. Mõlemad on olnud ka oma liiga meistrid.<ref name="Y4s32" /><ref name="sKSPM" /> Mõlema meeskonna koduväljak on [[Canberra staadion]], mis on linna suurim staadion, mahutades 25 000 inimest. Alates 2014. aastast kannab see vastavalt sponsorlepingule ametlikku nime GIO Stadium Canberra.<ref name="I0Q6m" /><ref name="austadiums" /> Seal korraldati [[2000. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpallivõistlusi, [[2003. aasta maailma karikavõistlused ragbis|2003. aasta maailma karikavõistlustel ragbis]] ragbi liidu mänge ja [[2015. aasta AFC Aasia karikavõistlused|2015. aasta Aasia jalgpalliföderatsiooni karikavõistluste]] mänge.<ref name="austadiums" /> Kolmas tuntuim ragbimeeskond on [[University of Canberra Vikings]] (kuni 2014. aastani Canberra Vikings), kes saavutasid 2015. aasta ragbi liidu rahvuslikel meistrivõistlustel teise koha.<ref name="IWeCg" /> Linnal on ka edukas naiste [[korvpall]]iklubi [[University of Canberra Capitals]] (kuni 2014. aastani Canberra Capitals), kes on alates 2000. aastast tulnud kokku seitse korda Austraalia meistriks (2000, 2004, 2006, 2007, 2009, 2010).<ref name="Fwhw2" /> [[Jalgpall]]iklubi [[Canberra United FC]] esindab Canberrat rahvuslikus naiste jalgpalliliigas [[W-League]], kus nad tulid 2012. aasta meistriks.<ref name="6gsTa" /> Canberral on ka võistkonnad, mis esindavad linna rahvuslikel võistlustel ''[[netball]]'''is, [[maahoki]]s, [[jäähoki]]s, [[kriket]]is ja [[pesapall]]is. [[Manuka Oval]]i vabaõhustaadionil, mis mahutab 13 550 pealtvaatajat, peetakse võistlusi kriketis ja [[Austraalia jalgpall]]is. Igal aastal mängitakse seal mainekas kriketimatš [[Prime Minister's XI]].<ref name="KycR9" /> Oluline iga-aastane spordisündmus on aprillis toimuv [[Canberra maraton]], mida on peetud alates 1976. aastast ja mis on väidetavalt vanim linnamaraton Austraalias.<ref name="PvNbm" /> Igal aastal mais toimub kolmepäevane mootorspordiüritus [[Canberra ralli]] (ametliku nimega National Capital Rally), mis toob kokku üle 10 000 pealtvaataja.<ref name="SkKfN" /> Canberra [[Bruce]]'i eeslinnas asub [[1981]]. aastal asutatud [[Austraalia Spordiinstituut]] (''Australian Institute of Sport'', AIS), mis pakub juhendamist, sportimisvõimalusi ja spordimeditsiiniteenuseid nii harrastus- kui ka elukutselistele sportlastele, võttes oma töös arvesse sporditeaduste uusimaid avastusi ja saavutusi. Lisaks tavasportlastele tegeletakse ka [[parasport]]laste toetamisega. Alates 2012. aastast viib instituut ellu programmi "Australia’s Winning Edge 2012–2022", mille eesmärk on parandada Austraalia sportlaste saavutusi olümpiamängudel, paraolümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel.<ref name="q5Xel" /> Lisaks spordiinstituudile, mis on [[riigiasutus]], on [[Austraalia pealinna ala]]l ka oma 1989. aastal asutatud spordiakadeemia, mis täidab sarnaseid eesmärke kohalikul tasandil.<ref name="p2jvo" /> Linnas on arvukalt staadione, golfiradasid, rulluisuparke ja ujulaid, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti on seal rohkelt jalgrattateid, mis sobivad nii vaba aja veetmiseks kui ka tõsiseks sportimiseks. [[Canberra looduspark|Canberra looduspargis]] on mitmeid matkaradasid, sobivaid teid nii ratsutamiseks kui ka mägijalgrattaga sõitmiseks. Canberra järvedel tegeletakse purjetamise, sõudmise, veesuusatamise ja draakonpaadil sõitmisega. [[Pilt:Canberra Nara park.JPG|pisi|Jaapani stiilis kujundatud Canberra-Nara park]] ==Sõpruslinnad== Canberral on neli ametlikku [[sõpruslinn]]a:<ref name="Z6Oww" /> *{{pisilipp|Hiina}} – [[Peking]] *{{pisilipp|Hiina}} – [[Hangzhou]] *{{pisilipp|Ida-Timor}} – [[Dili]] *{{pisilipp|Jaapan}} – [[Nara]] ==Eestlased Canberras== Nii nagu enamik suuri [[väliseestlased|väliseestlaste]] kogukondi läänemaailmas, tekkis ka Austraalias arvukam eestlaskond [[1944]]. aasta [[suur põgenemine|suure põgenemise]] tagajärjel Eestist. Valdav osa Austraalia eestlastest on koondunud [[Adelaide]]'i, [[Melbourne]]'i ja Sydney suurlinnadesse, kus tegutsevad [[Eesti Maja]]d.<ref name="NcSmy" /> Kuna Canberra on väiksem linn, on väiksem ka sealne eesti kogukond. Aastatel 1954–1964 tegutses linnas [[Canberra Eesti Selts]], mis lõpetas tegevuse liikmete vähese aktiivsuse tõttu. Alates 1954. aastast on tegutsenud [[Canberra kogudus|EELK Canberra kogudus]].<ref name="adHAm" /> Tänapäeval on eestlasi ühendavaks organisatsiooniks [[Canberra Eestlaste Koondis]], mis korraldab nii iganädalasi kui ka igakuiseid eestlaste kokkusaamisi.<ref name="LGJAa" /> Koondis asutati [[1977]]. aastal. Lisaks kohtumiste korraldamisele saadab koondis oma liikmetele kaks korda aastas välja ringkirja, kus antakse teada ka tulevastest üritustest. Koondise esimehe [[Reet Bergman]]i hinnangul oli 2011. aastal eestlasi ja eesti päritolu inimesi Canberras umbes 100, kuid viimastel kümnenditel ajutiselt Austraaliasse õppima või töötama läinud eestlased koondise tegevuses enamasti ei osale.<ref name="E7mQW" /> [[2011. aasta Austraalia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas [[Austraalia pealinna ala]]l, sealhulgas Canberras, kokku 47 Eestis sündinud inimest. See statistika ei ütle aga midagi eestlaste koguarvu kohta, sest ühelt poolt ei ole arvestatud Austraalias sündinud eestlasi, teiselt poolt hõlmab see arv aga Eestis sündinud teiste rahvuste esindajaid, näiteks venelasi.<ref name="51sDM" /> [[5. detsember|5. detsembril]] 2014 otsustas Eesti valitsus avada Canberras [[Eesti Suursaatkond Canberras|suursaatkonna]], enne seda esindas Eesti Vabariiki Austraalias Sydneys asuv peakonsulaat.<ref name="frb4H" /> Ametlikult alustas suursaatkond tegevust [[18. veebruar]]il 2015 ja alates [[4. august]]ist 2015 tegutseb see [[Soome]] suursaatkonna ruumides [[Yarralumla]] eeslinnas. Sama saatkond korraldab ka Eesti suhteid [[Uus-Meremaa]] ja [[Indoneesia]]ga.<ref name="haA4y" /><ref>[https://canberra.mfa.ee/ Eesti suursaatkond. Canberra] (vaadatud 26.04.2026)</ref> ==Kuulsaid canberralasi== Siin on loetletud valikuliselt tuntud inimesi, kes on sündinud Canberras: [[Pilt:Campbell Newman being interviewed (cropped).jpg|pisi|Campbell Newman (2013)]] [[Pilt:Mia Wasikowska by Gage Skidmore.jpg|pisi|Mia Wasikowska (2015)]] * [[Andrew Barisic]] ([[1986]]), jalgpallur * [[Alex Bird]] ([[1985]]), rattasportlane * [[Lara Cox]] ([[1978]]), näitleja * [[Paul Crake]] (1976), jalgrattur * [[Gracie Elvin]] (1980), jalgrattur * [[Anna Flanagan]] (1992), maahokimängija * [[James Frawley]] (1994), tennisist * [[Frank Gambale]] ([[1958]]), kitarrist * [[Emma Guo]] (1995), maletaja * [[Belinda Halloran]] (1976), triatleet * [[Nathan Hart]] ([[1993]]), rattasportlane * [[Narelle Hill]] (1979), judoka * [[Matthew Kemp]] (1980), jalgpallur * [[Stephen Larkham]] ([[1974]]), ragbimängija * [[Shane Lowry]] (1989), jalgpallur * [[Steven Lustica]] (1991), jalgpallur * [[Michael Matthews]] (1990), rattasportlane * [[Patrick Mills]] (1988), korvpallur * [[Michael Milton]] (1973), kiirlaskuja * [[Laura Moylan]] ([[1983]]), maletaja * [[Campell Newman]] (1963), poliitik, aastatel 2012–2015 Queenslandi peaminister * [[Alex O’Loughlin]] (1976), näitleja * [[Christoph Schmidt]] ([[1962]]), majandusteadlane * [[Josip Šimunić]] (1978), jalgpallur * [[Eddie Smith (jalgrattur)|Eddie Smith]] (1926–1997), jalgrattur * [[Ross Stretton]] ([[1952]]–[[2005]]), balletitantsija ja koreograaf * [[Rory Sutherland]] (1982), jalgrattur * [[Nikolai Topor-Stanley]] (1985), jalgpallur * [[Carl Valeri]] ([[1984]]), jalgpallur * [[Mia Wasikowska]] (1989), näitleja ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kusher">Kusher, Cameron. [https://web.archive.org/web/20170321081349/https://www.corelogic.com.au/news/melbourne-leads-population-growth Melbourne leads population growth] CoreLogic, 11.04.2016 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="0oKVk">[https://www.quora.com/Why-is-Canberra-known-as-the-bush-capital Why is Canberra known as the "bush capital"?] Quora (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="39Agc">[http://trove.nla.gov.au/newspaper/article/55185386 Place Names] The Australian Women's Weekly, 13.05.1964, p. 45 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="ADYQJ">[http://www.todayifoundout.com/index.php/2014/04/origin-names-australias-states-territories-capitals The Origin of the Names of Australia's States and Territories] Today I Found It Out, 8.04.2014 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Inhoj">Frei, Patricia. [https://web.archive.org/web/20130927182307/http://www.canberrahistoryweb.com/meaningofcanberra.htm Meaning of Canberra] Canberry History Web, 2011 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="thufi">Hull, Crispin. [http://www.crispinhull.com.au/book-on-canberra/chapter-2-european-settlement-and-the-naming-of-canberra European settlement and the naming of Canberra] Canberra – Australia's National Capital (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="weye1">Cambage, Richard Hind. [http://trove.nla.gov.au/work/22545595 Notes on the native flora of New South Wales. Part X, The Federal Capital Territory] Linnean Society of New South Wales, 1919.</ref> <ref name="0cAHH">[https://web.archive.org/web/20080802163103/http://www.actpla.act.gov.au/tools_resources/planning_data Planning data statistics: Whole of ACT] ACT Planning and Land Authority (arhiivikoopia archive.org veebilehel, vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="OxN9y">[https://web.archive.org/web/20170218013556/http://www.act.gov.au/browse/about-act About the ACT] ACT Government Information Portal (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Tf44M">[http://www.visitqueanbeyan.com.au/about-queanbeyan About Queanbeyan] Visit Queanbeyan (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="YhHvJ">[http://www.ga.gov.au/scientific-topics/national-location-information/landforms/elevations Elevations] Geoscience Australia (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="OuoeI">[https://web.archive.org/web/20170320233937/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/390578/cnpmapmajura.pdf Mt Majura Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Wn7pO">[https://web.archive.org/web/20170320232759/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0011/390593/cnpmapmttaylor.pdf Mt Taylore Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="bpBWB">[https://web.archive.org/web/20170228003241/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0006/390597/cnpmapmtainslie.pdf Mt Ainslie Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="TGvNl">[https://web.archive.org/web/20170320233407/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0009/390591/cnpmapmugga.pdf Mt Mugga Mugga Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="aETwL">[https://web.archive.org/web/20170320233846/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0004/390595/cnpmapblackmountain.pdf Black Mountain Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="PmqS9">[http://www.archives.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/599081/Forestry-in-the-ACT.pdf Forestry in the ACT] Forests Branch Department of the Capital Territory (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="eohNI">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 131–132.</ref> <ref name="SY0Ji">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 4–7, 13–14.</ref> <ref name="QAzx6">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, esikaane sisekülg.</ref> <ref name="Luz1Q">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 181–182.</ref> <ref name="BRaxR">[http://www.yourhome.gov.au/introduction/australian-climate-zones Australian climate zones] YourHome (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="uJMqE">[https://en.climate-data.org/location/118/ Climate: Canberra] Climate-Data.org (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="JqsOP">[http://www.holiday-weather.com/canberra/averages/ Canberra: Annual Weather Averages] Holiday Weather (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="97pF2">[http://www.australian-information-stories.com/canberra-climate.html ACT and Canberra Climate] Australian Tales (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="bom">[http://www.bom.gov.au/climate/averages/tables/cw_070014_All.shtml Climate statistics for Australian locations: Canberra Airport Comparison] Bureau of Meteorology (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="1m1Vg">[http://www.abc.net.au/news/2015-08-12/snow-falls-in-heart-of-canberras-cbd/6691438 Snow falls in heart of Canberra's CBD] ABC News, 12.08.2015 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="ACT 2011 census quick stats">[https://web.archive.org/web/20170620075543/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/UCL802001 Canberra - Queanbeyan (Canberra Part)] Australian Bureau of Statistics: 2011 Census QuickStats (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2006census">[https://web.archive.org/web/20170620101413/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2006/communityprofile/805 2006 Census Community Profiles: Canberra] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="YmQsh">[http://www.abs.gov.au/Ausstats/abs@.nsf/0/812343b3e6694d5dca256d3c0001f4c9?OpenDocument Australian Demographic Statistics, Dec 2002] Australian Bureau of Statistics, 5.06.2003 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2enlu">Page, Fleta. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/sweet-charity-territory-leads-in-giving-20131103-2wv1f.html Sweet charity: territory leads in giving] The Canberra Times, 4.11.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="sQ45p">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/6227.0.55.003May%202013?OpenDocument Education and Work, Australia - Additional data cubes, May 2013] Australian Bureau of Statistics, 29.11.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2A05r">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/4510.02012?OpenDocument Recorded Crime - Victims, Australia, 2012] Australian Bureau of Statistics, 13.06.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="NhNcg">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/3101.0Main+Features1Jun%202012?OpenDocument Australian Demographic Statistics, Jun 2012] Australian Bureau of Statistics, 18.12.2012 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="SpGOs">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 60–63.</ref> <ref name="4yJE5">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 67.</ref> <ref name="VsLYV">''UBD Canberra.'' North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 10–120.</ref> <ref name="wigmore64">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 64.</ref> <ref name="mZRsr">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 1–3.</ref> <ref name="zaRGz">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 71.</ref> <ref name="J2SzV">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, p. 28.</ref> <ref name="commission17">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 17.</ref> <ref name="qNN8t">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 64–67.</ref> <ref name="RhJHR">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 4.</ref> <ref name="sparke180">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 180.</ref> <ref name="BOlCZ">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 69–79.</ref> <ref name="rest">Trail, Jim. [http://www.abc.net.au/local/stories/2010/04/09/2868553.htm It's time to review the grand plan for Canberra, says the NCA] Australian Broadcasting Corporation, 9.04.2010 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="kRFr7">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 10–60.</ref> <ref name="capitalcity">[https://web.archive.org/web/20160402025214/http://www.australia.gov.au/about-australia/australian-story/canberra-australias-capital-city Canberra – Australia's capital city] Australian Government (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="doqbh">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 110–200.</ref> <ref name="ACTchronology">[https://web.archive.org/web/20130912075512/http://www.canberrahistory.org.au/discover.asp Chronology of the ACT] CDHS: Discover Our Territory (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="SdmOi">[https://web.archive.org/web/20170219110115/http://www.wccc.com.au/about_weston/ About Weston Creek] Weston Creek Community Council (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="idealcity">[https://web.archive.org/web/20160510190835/http://www.idealcity.org.au/a_nation_needs-4-choosing_location.html Choosing the location] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="AsNX6">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 167.</ref> <ref name="prohibition">[https://web.archive.org/web/20170330172622/http://yourmemento.naa.gov.au/2013/04/prohibition-in-canberra-king-omalley-and-the-dry-capital/ Prohibition in Canberra: King O’Malley and the ‘dry’ capital] Your Memento 10 / April 2013 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="FTyT6">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 154–155.</ref> <ref name="competition">[https://web.archive.org/web/20160617013538/http://www.idealcity.org.au/competition-1.html A Capital Competition] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="7ZVRs">[https://web.archive.org/web/20111113073334/http://www.canberratimes.com.au/news/local/news/opinion/how-to-cut-through-the-acts-planning-thicket/717006.aspx?storypage=0 How to cut through the ACT's planning thicket] The Canberra Times, 2.03.2005 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="lawrence">Lawrence, Tom. "The competition for the plan of Canberra", ''The Canberra Times: Australia - 100 Years a Nation'', 1.01.2001.</ref> <ref name="6SCho">[https://web.archive.org/web/20170218230831/http://www.planning.act.gov.au/topics/buying,_selling_and_leasing_property/leases-and-licenses/grants_of_leases Grants of leases] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="ANU">[http://www.anu.edu.au/about/our-history Our history] Australian National University (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="b85jl">[https://web.archive.org/web/20170301175329/http://www.planning.act.gov.au/tools_resources/place_search/place_names/place_name_processes Place name processes] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="faq">[https://web.archive.org/web/20170218173942/http://www.parliament.act.gov.au/learn-about-the-assembly/FAQs Frequently asked questions] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="AX6iI">[https://web.archive.org/web/20170301174010/http://www.planning.act.gov.au/tools_resources/place_search/place_search3 Search for street and suburb names] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="learn">[https://web.archive.org/web/20170218173904/http://www.parliament.act.gov.au/learn-about-the-assembly Learning about your assembly] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="tslfi">[https://web.archive.org/web/20150321131224/http://protocol.dfat.gov.au/Mission/list.rails Foreign Embassies in Australia] Department of Foreign Affairs and Trade (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="GSP">[https://web.archive.org/web/20170226084809/http://apps.treasury.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0010/399979/GSP.pdf/_recache Gross State Product – 2015‐16] ACT Treasury (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="AsApb">Johnston, Dorothy. [https://web.archive.org/web/20110107064831/http://www.australianhumanitiesreview.org/archive/Issue-September-2000/johnston.html Cyberspace and Canberra Crime Fiction] Australian Humanities Review, September 2000 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="ACTindustries">[http://www.canberrayourfuture.com.au/portal/working/article/key-act-industries/ Key ACT Industries] Canberra: Create Your Future (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="Doe90">Gillespie, Lyall. ''Aborigines of the Canberra Region''. Canberra, Wizard (Lyall Gillespie), 1984, pp. 1–25.</ref> <ref name="chapter9">[https://web.archive.org/web/20120207011010/http://www.aph.gov.au/house/committee/ncet/natcapauth/report/chapter9.pdf Chapter 9: Canberra's transport system] Parliament of Australia (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="u11C8">[http://austhrutime.com/birrigai_shelter.htm Birrigai Shelter] Australia: The Land Where Time Began (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="TVswitch">[http://www.smh.com.au/entertainment/tv-and-radio/news-and-current-affairs/what-act-viewers-need-to-know-about-the-big-tv-switch-20160625-gprspl.html WIN and Southern Cross: What Canberra viewers need to know about big TV switch] The Sydney Morning Herald, 25.06.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="rd9y7">[https://web.archive.org/web/20170306201708/http://www.tams.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0015/404601/Yankee_Hat_Rock_Art_Walking_Track_Brochure.pdf Yankee Hat: Map and Guide] Namadgi National Park (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="vc">[https://web.archive.org/web/20170222105844/https://visitcanberra.com.au/publications-apps-and-maps/canberra-visitor-guide Canberra Visitor Guide 2017] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="oKRhK">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, pp. 3–8.</ref> <ref name="austadiums">[http://www.austadiums.com/stadiums/stadiums.php?id=28 GIO Stadium] AUStadiums: Australian Stadiums and Sports (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="981Og">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 9.</ref> <ref name="c6IpP">Steven, Margaret. [https://web.archive.org/web/20131222135059/http://adb.anu.edu.au/biography/campbell-robert-1876 Campbell, Robert (1769–1846)] Australian Dictionary of Biography (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="ihR2K">[https://web.archive.org/web/20080719211832/http://www.gg.gov.au/governorgeneral/content.php?id=24 Government House] Governor-General of the Commonwealth of Australia (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="8nT9W">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 116.</ref> <ref name="iRL1n">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 78.</ref> <ref name="kA1Ti">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 17.</ref> <ref name="BfBhL">[http://www.australiancemeteries.com.au//act/stjohns.htm Church of St John the Baptist Cemetery] Australian Cemeteries (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="huA2I">Machen, Mary. [https://books.google.ee/books?id=XNDosacl8l4C&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Pictorial History: Canberra] Kingsclear Books, 2000, p. 28.</ref> <ref name="MTRvQ">[https://web.archive.org/web/20170218232012/http://www.ngunawal.com.au/index.php/history/queen-nellie Queen Nellie] Ngunawal: Past, Present and Future (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="TQ93K">[https://web.archive.org/web/20140125070001/http://belconnen.org.au/belhist.htm Belconnen's History] Belconnen Community (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="3BAZV">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 220–230.</ref> <ref name="e78F9">''The Oxford Companion to Australian History''Oxford University Press, 1998, pp. 464–465, 662–663.</ref> <ref name="uK5yO">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 24.</ref> <ref name="HmjLX">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 92–93.</ref> <ref name="GTu4m">[http://www.foundingdocs.gov.au/item-sdid-110.html Seat of Government (Administration) Act 1910] Museum of Australian Democracy (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="ORtAK">[https://web.archive.org/web/20170219050954/http://yourmemento.naa.gov.au/2013/01/what-a-gem-canberras-grand-beginnings/ What a gem! Canberra’s grand beginnings] Your Memento 9 / January 2013 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="L7Fqw">[https://web.archive.org/web/20160424060342/http://www.idealcity.org.au/win-1.html The Griffins Win] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="AccoU">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 63.</ref> <ref name="4i7Wt">[https://thestreetandthecityul.wordpress.com/2016/02/20/february-20-1913-the-australian-politician-king-omalley-drives-the-first-survey-peg-to-mark-the-beginning-of-the-construction-of-australians-future-capital-canberra/ February 20, 1913: King O’Malley drives the first survey peg to mark the beginning of the construction of Australia’s future capital Canberra] The Street and the City, 20.02.2016 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="Fm0IG">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 303.</ref> <ref name="vitlE">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, pp. 103–105.</ref> <ref name="4QfQq">[http://aso.gov.au/titles/historical/naming-federal-capital/clip3/ Naming the Federal Capital of Australia (1913)] Australian Screen (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="CaQxL">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 69–79.</ref> <ref name="AvRVa">[http://www.migrationheritage.nsw.gov.au/exhibition/objectsthroughtime/1911-walter-burley-griffins-design-for-australias-capital/ 1911 Walter Burley Griffin’s design for Australia’s Capital] Migration Heritage Centre (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="R4woy">Machen, Mary. [https://books.google.ee/books?id=XNDosacl8l4C Pictorial History: Canberra] Kingsclear Books, 2000, pp. 46–47 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="wCe3Z">[http://trove.nla.gov.au/work/22549240?selectedversion=NBD24475122 Edward, Prince of Wales, laying the foundation stone of the Capitol, Canberra, 21 June 1920] National Library of Australia: Trove (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="kz5Kx">[http://trove.nla.gov.au/newspaper/article/31658763 Canberra Auction of Leaseholds] The Queanbeyan Age, 16.12.1924 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="5c9dS">[https://web.archive.org/web/20170320235733/http://actbus.net/part-1-the-inauguration/ The Inauguration] ACT Bus, 7.04.2012 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="22zlC">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 130.</ref> <ref name="tdSmJ">[https://web.archive.org/web/20140211195353/http://primeministers.naa.gov.au/primeministers/bruce/spouse.aspx Ethel Bruce] National Archives of Australia: Australia's Prime Ministers (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="C8xOt">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 125–128.</ref> <ref name="Sb1zq">[https://www.nationalcapital.gov.au/index.php/history-of-the-nca History of the NCA] National Capital Authority (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="J8vbM">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 116–126.</ref> <ref name="rfuEt">[https://web.archive.org/web/20170215020544/http://belconnen.org.au/discover/radioguide.htm Canberra Radio Station Guide] Belconnen Community (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="oHbsH">[https://www.awm.gov.au/about/origins/ Origins of the Australian War Memorial] Australian War Memorial (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="c8kG8">[https://web.archive.org/web/20170320233505/http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/oceania/australia/capitalterritory/cttimeln.htm Capital Territory Timeline] World Atlas (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="TySpl">[http://monumentaustralia.org.au/themes/conflict/multiple/display/90138-royal-australian-air-force-base-fairbairn/ Royal Australian Air Force Base Fairbairn] Monument Australia (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="l6osP">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 1–3, 6–9.</ref> <ref name="GV5F7">Minty, A. E. "Lake Burley Griffin, Australia". – ''Man-Made Lakes: Their Problems and Environmental Effects''. American Geophysical Union, 1973, p. 804.</ref> <ref name="nxcA4">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 30–32, 103–104, 145, 188, 323.</ref> <ref name="nkxa3">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 230–242.</ref> <ref name="OA9jC">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 130–140.</ref> <ref name="DYlJ6">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 18.</ref> <ref name="nkf8G">[https://web.archive.org/web/20170217155230/https://visitcanberra.com.au/canberra-precincts/parliamentary-triangle Parliamentary Triangle] Visit Canberra (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="OxK2O">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 180.</ref> <ref name="7UUi6">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers. 2007, p. 6.</ref> <ref name="Qn0lb">[https://www.nla.gov.au/about-us/our-building Our building] National Library of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="QjUDc">[http://www.hcourt.gov.au/about/the-building The building] High Court of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="hgZVh">[https://web.archive.org/web/20200613034724/https://nga.gov.au/aboutus/building/building.cfm About us: the building] National Gallery of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="REYQs">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 116–118.</ref> <ref name="36W4L">Green, Antony. [http://www.abc.net.au/elections/act/2012/guide/pastelecdetail.htm A.C.T. Elections 1989-2008] ABC News (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="5Txsv">Jerga, Josh. [http://www.smh.com.au//breaking-news-national/nsw-boasts-first-female-leadership-team-20091204-k94l.html NSW boasts first female leadership team] The Sydney Morning Herald, 3.12.2009 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="4czPW">[http://esa.act.gov.au/actrfs/learn-about-us/history-of-bushfires/ History of bushfires] ACT Rural Fire Service (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="uWldS">[http://canberra100.com.au/ Canberra 100] (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="BDy07">[https://web.archive.org/web/20161103212449/http://www.elections.act.gov.au/electoral_boundaries/electorates/electorates_2016_election Electorates 2016 election] Elections ACT (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="ZJ8wu">[https://web.archive.org/web/20190521111625/https://www.parliament.act.gov.au/members/current Current members] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="zd70P">[https://web.archive.org/web/20170310102931/http://www.legislation.act.gov.au/ni/2016-694/current/pdf/2016-694.pdf Australian Capital Territory (SelfGovernment) Ministerial Appointment 2016 (No 4)] ACT Legislation Register (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="wAJOc">[https://web.archive.org/web/20170218173658/http://www.parliament.act.gov.au/members/chief-ministers Chief Ministers for the ACT] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="Mm9G7">[http://www.abc.net.au/news/elections/act-election-2016 ACT Election 2016] ABC News (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="EcFHw">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 289.</ref> <ref name="zhxAn">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=315&Itemid=284 Administration of National Land] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="F2dh4">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=312&Itemid=281 Capital Works Overview] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="WdsGM">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=314&Itemid=283 Maintenance and Operation of Assets] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="pPZYz">[http://www.austlii.edu.au/au/legis/cth/consol_act/acta1988482/ Australian Capital Territory (Self-Government) Act 1988] Commonwealth Consolidated Acts (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="NSP5I">[https://www.police.act.gov.au/about-us/history History] ACT Policing (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="AOmfo">[https://web.archive.org/web/20170220063517/http://courts.act.gov.au/supreme/about_the_court/court_jurisdiction_and_history Court Jurisdiction and History] Supreme Court of the ACT (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="xcRYi">Laverty, Joe. [http://www.abc.net.au/local/stories/2009/05/07/2563620.htm The Belconnen Remand Centre] ABC News, 21.05.2009 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="e59kZ">Kittel, Nicholas. [http://www.abc.net.au/local/videos/2008/11/26/2430325.htm ACT prison built to meet human rights obligations] ABC News, 26.11.2008 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="1Izwi">[http://citynews.com.au/2016/acts-unemployment-lowest-nation/ ACT’s unemployment lowest in the nation] City News, 17.11.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="gBxCj">[http://www.tradingeconomics.com/australia/unemployment-rate Australia Unemployment Rate] Tradding Economics (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="TomPq">Burgess, Katie. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberrans-have-highest-household-expenditure-of-all-capital-cities-20160412-go4fs5.html Canberrans have highest household expenditure of all capital cities] The Canberra Times, 13.04.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="wLka6">[https://web.archive.org/web/20170321081320/http://apps.treasury.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/399985/RESPROP.pdf ACT Residential Property Market, January 2017] ACT Treasury (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="Q6eyv">Clisby, Meredith. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/act-still-expensive-place-to-live-despite-fall-in-rent-prices-20140115-30vk8.html ACT still expensive place to live despite fall in rent prices] The Canberra Times, 16.01.2014 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="o69pw">Packham, Rachel. [http://www.allhomes.com.au/news/canberras-rental-prices-among-the-nations-most-expensive-20160405-gnyzhf/ Canberra’s rental prices among the nation’s most expensive] All Homes, 6.04.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="vH9jE">[http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberras-rents-increase-as-national-rates-dive-20160707-gq0ot1.html Canberra's rents increase as national rates dive] The Canberra Times, 8.07.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="lMTwl">[https://web.archive.org/web/20140222033051/http://www.justice.act.gov.au/page/view/3063/title/act-road-hierarchy ACT Road Hierarchy] ACT Justice and Community Safety Directorate (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="MiJ3T">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, pp. 3–6, 23–25, 32–35, 53–59, 74–77, 90–91, 101–104.</ref> <ref name="V7cfp">[http://citynews.com.au/2011/speed-promise-slows-drivers/ Speed promise slows drivers] City News, 26.10.2011 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="hQw1L">[https://web.archive.org/web/20091112054723/http://www.afp.gov.au/act/road_traffic/speeding.html Speeding] Australian Federal Police (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="QAxBa">Thistleton, John. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/cycling-campaign-group-pedal-power-slams-act-government-on-injury-rates-20140625-zslas.html Cycling campaign group Pedal Power slams ACT government on injury rates] The Canberra Times, 25.06.2014 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="QENL3">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/impact-of-traffic-cameras-on-speed-put-under-microscope-20140310-34i1n.html Impact of traffic cameras on speed put under microscope] The Canberra Times, 11.03.2014 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="A927u">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, esikaane sisekülg.</ref> <ref name="C5u7N">[http://abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/4102.0Chapter10102008 4102.0 - Australian Social Trends: Public transport use for work and study] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="XOqus">[https://web.archive.org/web/20170620075543/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/UCL802001 2011 Census QuickStats: Canberra - Queanbeyan (Canberra Part)] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="5wlR2">[https://web.archive.org/web/20170301092032/https://www.transport.act.gov.au/getting-around/bus-services/passenger-info Passenger Info] Canberra Transport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="s13Cp">[http://www.transborder.com.au/index.php/about-us-bottom About us] Transborder Express (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ovwPE">[http://qcitytransit.com.au/coverage-2 Coverage] Qcity Transit (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="76wzx">[https://web.archive.org/web/20170301094759/http://www.transport.act.gov.au/light-rail-network Light Rail Network] Canberra Transport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="1WXxB">[https://web.archive.org/web/20170320234107/https://visitcanberra.com.au/getting-around/taxis-and-ride-sharing Taxis and Ride Sharing] Visit Canberra (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="5ddRM">[https://www.theguardian.com/technology/2015/oct/30/act-chief-minister-launches-uber-in-canberra-calling-it-a-real-step-forward ACT chief minister launches regulated Uber in Canberra, calling it 'a real step forward'] The Guardian, 30.10.2015 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="4UkRS">[https://web.archive.org/web/20170305102438/https://www.nswtrainlink.info/about_us About us] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="kg2jK">[https://web.archive.org/web/20140208234526/http://www.nswtrainlink.info/destinations/network Regional train and coach network] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ZBdZO">[https://web.archive.org/web/20170320232716/http://www.nswtrainlink.info/destinations/stops/canberra Canberra Station] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="xVBER">Shellshear, Walter M. [https://web.archive.org/web/20130723191327/http://engineer.org.au/chapter02.html Chapter 2: Railways] Canberra's Engineering Heritage (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="61bO6">[https://web.archive.org/web/20170308215527/https://www.canberraairport.com.au/travellers/flight-information/where-we-fly/ Flight Information] Canberra Airport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="26Kn5">[https://web.archive.org/web/20170308045644/https://www.canberraairport.com.au/travellers/flight-information/international/ Flight Information - International] Canberra Airport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="mX7N8">[https://infrastructure.gov.au/aviation/international/icao/desig_airports.aspx Designated International Airports in Australia] Departure of Infrastructure and Regional Development (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="EHq7k">[https://web.archive.org/web/20170309120627/http://www.canberraairport.com.au/wp-content/uploads/2014/06/FHMP-Part-2.pdf Heritage Management Policies] Heritage Management Plan: Former RAAF Base Fairbairn (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="vAcFw">[https://web.archive.org/web/20170219145843/https://www.iconwater.com.au/About/Who-are-we/What-we-do.aspx What we do] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="FmiSH">[https://web.archive.org/web/20140125215038/http://www.actewagl.com.au/About-us/Who-is-ActewAGL.aspx Who is ActewAGL?] ActewAGL (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="B1vEm">[https://web.archive.org/web/20170219151528/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/Dams.aspx Dams] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="wTV7J">[https://web.archive.org/web/20151208180207/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/ACT-Water-Supply-Map.aspx ACT Water Supply Map] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="xWm6m">[https://web.archive.org/web/20170219151635/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/Sewage-Treatment.aspx Sewage Treatment] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="nXq9q">[https://web.archive.org/web/20130420202136/http://www.icrc.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/16792/issuespaperelecinfcontestabilityoctober03.pdf Review of contestable electricity infrastructure works] ICRC, October 2003, pp. 6–7 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="AoB8g">[https://web.archive.org/web/20141029194648/http://client14.matrix01.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/148426/473.pdf Kingston Powerhouse Historic Precinct] ACT Heritage Council (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="vUClk">Huynh, Josephine. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberra-life/kingston-powerhouse-celebrates-100-years-20151209-glj4bn.html Kingston Powerhouse celebrates 100 years] The Canberra Times, 10.12.2015 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="0GWes">[https://web.archive.org/web/20141019062424/http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/corbell/2014/australias-largest-solar-farm-opens-in-the-act Australia's largest solar farm opens in the ACT] ACT Open Government, 3.09.2014 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ctLrH">[http://www.solarchoice.net.au/blog/news/mount-majura-solar-farm-switches-on-101016 Mount Majura Solar Farm powers up in ACT] Solar Choice, 11.10.2016 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="SOAdu">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/mugga-lane-solar-farm-opens-bringing-act-to-35-per-cent-renewable-energy-20170302-gup673.html Mugga Lane solar farm opens, bringing ACT to 35 per cent renewable energy] The Canberra Times, 2.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="YrwAL">[https://web.archive.org/web/20140302195422/http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/corbell/2013/act-sets-90-renewable-energy-target-in-law7 ACT sets 90% renewable energy target in law] ACT Open Government, 4.11.2013 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="4nX0h">[https://web.archive.org/web/20170222231927/http://www.environment.act.gov.au/energy/cleaner-energy/renewable-energy-target,-legislation-and-reporting Renewable energy target legislation and reporting] ACT Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="38BJK">[http://www.health.act.gov.au/our-services/canberra-hospital-campus/about-canberra-hospital About Canberra Hospital] ACT Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="dccDZ">[https://www.calvarycare.org.au/public-hospital-bruce/about/ About Calvary Public Hospital Bruce] Calvary Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="3HGum">[https://www.calvarycare.org.au/about/heritage/ Heritage] Calvary Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="OyYXu">[https://www.accesscanberra.act.gov.au/app/answers/detail/a_id/1859/~/hospitals-in-canberra#!tabs-1 Hospitals in Canberra]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Access Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="IOef4">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, pp. 17–18.</ref> <ref name="AAEbP">[http://www.canberratimes.com.au/act-news/15-years-since-hospital-implosion-tragedy-20120713-22034.html 15 years since hospital implosion tragedy] The Canberra Times, 13.07.2012 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="g4L7t">Reynolds, Fiona. [http://www.abc.net.au/am/stories/s64319.htm Increasing pressure on ACT Chief Minister] AM Archive, 5.11.1999 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="uZXvz">[http://esa.act.gov.au/actas/about-us/ About us] ACT Ambulance Service (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="bOjmZ">[http://pressgallery.net.au/ Federal Parliamentary Press Gallery] (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="MhnPs">[https://web.archive.org/web/20170320235836/https://npc.org.au/archive_status/archived/ Archived Speakers] National Press Club of Australia (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="pBAot">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 87.</ref> <ref name="2eLRL">Waterford, Jack. [https://web.archive.org/web/20130917072242/http://www.canberratimes.com.au/federal-politics/history-of-a-paper-anniversary-20130302-2fd76.html History of a paper anniversary] The Canberra Times, 3.03.2013 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="IXNdh">[http://www.abc.net.au/local/stories/2013/03/24/3722515.htm BMA comes of age] ABC Canberra, 24.03.2013 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="3i1XV">[http://worldradiomap.com/au/canberra Radio stations in Canberra] WorldRadioMap (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="PSV6n">[https://web.archive.org/web/20170215020544/http://belconnen.org.au/discover/radioguide.htm Canberra Radio Station Guide] Belconnen Community (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="TeiYR">[http://www.2xxfm.org.au/about-us/history/ History] Community Radio 2XX (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="V05dL">[http://www.radiotoday.com.au/news/whats-new/7555-canberra-darwin-dab-trials-extended.html Canberra & Darwin DAB+ trials extended] RadioToday (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="7LnbE">Joyce, James. [http://www.examiner.com.au/story/4033700/abc-takes-top-spot-in-canberra-free-to-air-channel-ratings-in-2016/?cs=40 ABC takes top spot in Canberra free-to-air channel ratings in 2016] The Examiner, 15.07.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="RjjVd">[https://web.archive.org/web/20130131114349/http://aph.gov.au/Parliamentary_Business/Bills_Legislation/bd/bd0102/02bd132 Bills Digest No. 132 2001-02. Broadcasting Services Amendment (Media Ownership) Bill 2002] Parliament of Australia (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="gm3dp">[https://www.timeshighereducation.com/world-university-rankings/australian-national-university#ranking-dataset/558261 Australian National University] Times Higher Education World University Rankings (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="IEa8j">[https://web.archive.org/web/20161224142357/http://www.anu.edu.au/about/quick-statistics Quick statistics] Australian National University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="bSDiR">[http://www.canberra.edu.au/about-uc About Us] University of Canberra (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="bRbkL">[https://web.archive.org/web/20170301072520/http://www.canberra.edu.au/about-uc/strategic-plan/uc-at-a-glance UC at a Glance] University of Canberra (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="EmJHM">[http://www.acu.edu.au/about_acu/campuses/canberra About ACU: Campuses: Canberra] Australian Catholic University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="2Py51">[https://web.archive.org/web/20170309091854/http://www.csu.edu.au/courses/theology-and-religious-studies Theology and Religious Studies] Charles Sturt University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="CWCW9">[https://cit.edu.au/about About CIT] Canberra Institute of Technology (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="qkkv1">[http://www.northcanberra.org.au/northcan/campbell/ Campbell] North Canberra Community Council (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="3ENmG">[http://www.defence.gov.au/adfa/ Welcome to ADFA] Australian Defence Forces Academy (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="KbHvi">[https://web.archive.org/web/20170302094907/http://www.defencejobs.gov.au/army/why-join-the-army/training-and-education/ Army Training and Education] Defence Jobs (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="MAMrg">[https://web.archive.org/web/20170220014844/http://www.education.act.gov.au/canberra-public-schools Welcome to Canberra Public Schools] Canberra Public Schools (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="E0HnQ">[https://web.archive.org/web/20170214202531/http://ais.act.edu.au/member-schools/ Member Schools] Association of Independent Schools of the ACT (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="fubXr">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/4221.0Main+Features12016?OpenDocument 4221.0 - Schools, Australia, 2016] Australia Bureau of Statistics (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="dTb8J">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 1–90.</ref> <ref name="6aXg7">[http://the-riotact.com/andrew-barr-email-interview-the-answers/2912 Andrew Barr email interview: the answers] RiotACT, 22.07.2006 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="BRy6p">[http://www.abc.net.au/news/2009-09-18/school-closures-report-doesnt-go-far-enough/1433424 School closures report 'doesn't go far enough'] ABC News, 18.09.2009 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="qxaQJ">[http://www.abc.net.au/news/2009-10-29/closing-date-for-primary-school/1121680 Closing date for primary school] ABC News, 29.10.2009 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="1yHzt">[https://www.australianexplorer.com/canberra_parliament_house.htm Parliament House] Australian Explorer (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="8lCJN">[http://www.peo.gov.au/quick-answers/parliament-house-the-building.html Parliament House - the building] Parliamentary Education Office (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="zi7Bq">[https://www.australianexplorer.com/canberra_old_parliament_house.htm Old Parliament House] Australian Explorer (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="1s6rj">[https://web.archive.org/web/20170216011133/http://indigenousrights.net.au/land_rights/aboriginal_embassy,_1972 Aboriginal Embassy, 1972] National Museum of Australia (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="qGYxg">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/lake-burley-griffin-and-surrounding-parklands Lake Burley Griffin and Surrounding Parklands] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="DckRk">[https://visitcanberra.com.au/attractions/56b23b71d5f1565045d8031b/captain-james-cook-memorial Captain James Cook Memorial] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="lpz4V">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/attractions-managed-by-the-nca/national-carillon National Carillon] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ugCxF">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/national-land-a-lake/diplomatic-missions Diplomatic Missions] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="wjAXQ">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 58–59.</ref> <ref name="kk3Og">[https://visitcanberra.com.au/attractions/56b23b19266140594567ddd7/national-dinosaur-museum National Dinosaur Museum] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="EZ6k6">[http://www.historicplaces.com.au/lanyon-homestead Lanyon Homestead] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="VdhfA">[https://www.nationaltrust.org.au/places/tuggeranong-homestead/ Tuggeranong Homestead] National Trust (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ewJwm">[http://www.historicplaces.com.au/mugga-mugga-cottage Mugga-Mugga Cottage] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="b6wlJ">[https://web.archive.org/web/20170320234107/http://www.davesact.com/2010/05/blundells-cottage.html Blundells Cottage] Dave's ACT (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="eFfpC">[http://www.historicplaces.com.au/calthorpes-house Calthorpes' House] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="MYAgv">[https://web.archive.org/web/20170320234117/http://www.davesact.com/2010/05/duntroon-estate.html The Duntroon Estate] Dave's ACT (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="1Kefs">[https://canberratheatrecentre.com.au/about-us/who-we-are/ Who We Are] Canberra Theatre Centre (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="XVevZ">[http://www.thestreet.org.au/about-us About Us] The Street (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="7gjyC">[http://llewellynhall.anu.edu.au/home Welcome to Llewelyn Hall] Australian National University (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ZVs3g">[https://web.archive.org/web/20170320233531/http://www.naa.gov.au/collection/fact-sheets/fs250.aspx Albert Hall, Canberra] National Archives of Australia (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="4R87z">[https://web.archive.org/web/20170320233414/http://ouralberthall.com/category/whats-on/ What's On] Our Albert Hall (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="LLvEp">[http://www.flicks.com.au/cinemas/canberra-act/ Canberra Cinemas] Flicks Cinemas Directory (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="wDIxJ">[https://web.archive.org/web/20170219040213/http://www.summernats.com.au/pages/?ParentPageID=2&PageID=62 What is the Summernats?] Summernats (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="dhVq0">[http://www.canberrashow.org.au/about-show About the Show] Canberra Royal Show (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Wiomf">[https://www.timeanddate.com/holidays/australia/canberra-day Canberra Day in Australia] TimeandDate.com (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="X8jGs">[https://web.archive.org/web/20170316183605/http://folkfestival.org.au/about-the-festival/ About the Festival] National Folk Festival (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="UUljH">[https://web.archive.org/web/20170311122241/http://www.floriadeaustralia.com/about-floriade/floriade-history/ The History of Floriade] Floriade (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="SBqbO">Fallon, Naomi; Scanlon, Joni. [http://www.smh.com.au/entertainment/music/stone-rolls-on-20121010-27d7j.html Stone rolls on] The Sydney Morning Herald, 11.10.2012</ref> <ref name="g71ag">[http://www.australiangambling.com.au/casinos/act/ ACT Casinos] Australian Gambling (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Bv588">Doherty, Megan. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/aquis-entertainment-reveals-330-million-rebuild-of-canberra-casino-including-two-new-boutique-hotels-and-hundreds-of-jobs-20150911-gjkeic.html Aquis Entertainment reveals $330 million rebuild of Canberra Casino including two new boutique hotels and hundreds of jobs] The Canberra Times, 15.09.2015 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="fuwEf">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberra-casino-to-get-200-poker-machines-20160505-gon6ol.html Canberra casino to get 200 poker machines] The Canberra Times, 5.05.2016 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="7zNTn">Vaisutis, Justine. ''Australia''. Footscray, Victoria, Lonely Planet, 2009, pp. 283–285.</ref> <ref name="jJzjA">[http://www.scarletalliance.org.au/laws/act/ Sex Industry Laws in Australian Capital Territory] Scarlet Alliance (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Y4s32">[http://www.raiders.com.au/about/raiders-timeline.html Timeline] Canberra Raiders (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="sKSPM">[https://www.brumbies.com.au/our-story/ Our Story] Brumbies (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="I0Q6m">[http://giostadiumcanberra.com.au/teams Home Teams] GIO Stadium Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="IWeCg">[https://web.archive.org/web/20170313104118/http://ucvikings.com.au/AboutUs.aspx About Us] University of Canberra Vikings (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="Fwhw2">[https://web.archive.org/web/20170320232849/http://wnbl.com.au/uc_capitals/club-history/uc-capitals/ UC Capitals History] University of Canberra Capitals (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="6gsTa">[http://www.abc.net.au/news/2012-01-28/united-down-roar-to-clinch-title/3798330 Canberra downs Roar to clinch W-League title] ABC News, 31.01.2012 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="KycR9">[https://web.archive.org/web/20170216113713/http://manukaoval.com.au/about-manuka-oval/ About] Manuka Oval (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="PvNbm">[https://web.archive.org/web/20170321081415/https://raceatlas.com/event/canberra-marathon Canberra Marathon] RaceAtlas (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="SkKfN">[http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/gentleman/2016/canberra-gears-up-for-the-national-capital-rally Canberra gears up for the National Capital Rally] ACT Open Government, 12.02.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="q5Xel">[http://www.ausport.gov.au/ais/about What is the AIS?] Australian Sports Commission (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="p2jvo">[https://web.archive.org/web/20170320232928/http://www.sport.act.gov.au/act-academy-of-sport ACT Academy of Sport] Active Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="Z6Oww">[https://web.archive.org/web/20170227191923/http://www.cmd.act.gov.au/communication/cir/international_relationships Canberra's international relationships] ACT Chief Minister (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="NcSmy">[http://www.eesti.org.au/estonian-houses/ Estonian Houses in Australia] Estonians in Australia (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="adHAm">Kaldma, Kristof. [http://www.folklore.ee/rl/fo/austraalia/rmt/EAI/kaldma.htm Canberra eestlased]. – ''Eestlased Austraalias''. Adelaide, Austraalia Eesti Seltside Liit, 1988, lk 95–97.</ref> <ref name="LGJAa">[http://www.eesti.org.au/2009/12/23/canberra-estonian-community-canberra-eestlaste-koondis/ Canberra Estonian Community / Canberra Eestlaste Koondis] Estonians in Australia (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="E7mQW">Kask-Ong, Aale. [https://web.archive.org/web/20170308221841/http://mk.eestiselts.org/Pealelend_Eestlased_Canberras_88.htm Pealelend: Eestlased Canberras] Meie Kodu, 29.08.2011 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="51sDM">[https://web.archive.org/web/20170309060450/https://www.dss.gov.au/sites/default/files/documents/02_2014/estonia.pdf Community Information Summary: Estonia-Born] Department of Immigration and Citizenship (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="frb4H">[http://vm.ee/et/uudised/eesti-asutab-austraalias-saatkonna Eesti asutab Austraalias saatkonna] Välisministeerium, 4.12.2014 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="haA4y">[https://web.archive.org/web/20161012165642/http://canberra.vm.ee/est/suursaatkond Eesti Suursaatkond Canberras] (vaadatud 8.03.2017)</ref> }} ==Kirjandus== * Aslanides, Timoshenko; Stewart, Jenny. ''Canberra and the Australian Capital Territory.'' Kenthurst, Kangaroo Press, 1988. 152 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus) * ''Urban Renaissance. Canberra: A Sustainable Future.'' Paris, OECD, 2002. 236 p. (leidub Eesti Rahvusraamatukogus) * ''A Vision Splendid: How the Griffins Imagined Australia's Capital.'' Canberra, National Archives of Australia, 2013. 27 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus) ==Välislingid== {{Commons|Category:Canberra}} * [https://visitcanberra.com.au/ Canberra ametlik turismiportaal Visit Canberra] ''(inglise keeles)'' * [http://www.australia.com/en/places/canberra.html Canberra reisijuht Tourism Australia veebilehel] ''(inglise keeles)'' * [http://www.act.gov.au/ Austraalia pealinna ala valitsuse infoportaal] ''(inglise keeles)'' {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Canberra| ]] lupxiyl3bpzb6s8jnjzf6ysjkb8kkha 0 458823 7174353 7166017 2026-06-16T21:33:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174353 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Dolores Huerta | Taustavärv = | pilt = Dolores Huerta by Gage Skidmore.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Dolores Huerta (2016) | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1930|4|10}} | sünnikoht = Dawson, [[New Mexico]], USA | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[ameeriklane]] | a1 = Tegevusalad | a2 = ametiühingutegelane, aktivist, feminist | b1 = Isiklikku | b2 = 11 last | c1 = | c2 = }} '''Dolores Clara Fernández Huerta''' (sündinud [[10. aprill]]il [[1930]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ametiühingutegelane ja kodanikuõiguste [[aktivist]]. Ta on ka [[feminist]] ja põllumajandustööliste esindusorganisatsiooni United Farm Workers kaasasutaja.{{lisa viide}} Huerta kohta on mõnikord kasutatud ka [[hüüdnimi|hüüdnime]] Dolores Huelga (hispaania keeles '[[streik]]').<ref name="YD" /> ==Lapsepõlv ja noorus== Huerta sündis [[New Mexico]] osariigis asuvas Dawsoni kaevanduslinnas. Tema isa oli Juan Fernández ja ema oli Alicia Chávez. Isa vanemad olid [[Mehhiko]] [[sisserändaja]]d.<ref name="YD" /> Fernández oli [[kaevur]], farmitööline, ametiühingutegelane ja lõi kaasa osariigi tasandi poliitikas.<ref name="YD" /> Vanemad lahutasid abielu, kui Huerta oli viiene.<ref name="OIR" /> Huerta ja tema kaks venda kolisid emaga [[California]] osariiki [[Stockton (California)|Stocktonisse]]. Ema töötas ettekandjana ja õhtuti ka konservitehases, lapsi hoidis tema isa Herculano Chávez.<ref name="YD" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal pidas ema restorani ja ostis koos oma uue mehega Stocktonis 70 numbritoaga hotelli.<ref name="YD" /><ref name="OIR" /> Klientideks olid farmitöölised ja [[töölisklass]]i inimesed.<ref name="YD" /> Lahkuse ja vastutulelikkuse poolest tuntud Chávez lubas madalapalgalistel oma hotellis peatuda odavama hinna eest, mõnikord ka tasuta.<ref name="OIR" /> Huerta on hiljem öelnud, et ema abivalmidus ja hoolivus avaldasid talle suurt mõju. 1950. aastate alguses läks Chávez teisest mehest lahku ja abiellus kolmandat korda. Lisaks Huertale ja tema vendadele sai Chávez veel kaks tütart – ühe kummastki abielust.<ref name="YD" /> Juba keskkoolitüdrukuna oli Huerta ühiskondlikult aktiivne ja tegutses mitmes seltsis. Samas tundis ta end oma etnilise päritolu pärast marginaliseerituna ja oli veendunud, et ühiskonnas on asju, mida tuleks muuta. Pärast kolledžit õpetas ta algkoolis, kuid otsustas töölt lahkuda, et hakata võitlema ühiskondliku ebaõigluse vastu. Ta on öelnud, et ei talunud, kui lapsed tulid tundi näljaselt ja ilma korralike jalanõudeta. See pani teda mõtlema, et farmitööliste organiseerimisega tegelemine on tulemuslikum kui püüd nende näljaseid lapsi õpetada.<ref name="zImUD" /><ref name="LR" /> ==Aktivism== 1955. aastal aitas Huerta asutada oma kodulinna Stocktonisse latiinode kodanikuõiguste eest seisva ühingu Community Service Organization kohaliku haruühingu.<ref name="LR" /> 1960. aastal lõi ta kaasa ühingu Agricultural Workers Association asutamisel. Ühing ärgitas farmitöölisi end valijaks registreerima ja seisis selle eest, et kohalikud omavalitsused tegeleks latiinode elamistingimuste parandamisega. 1962. aastal asutas ta koos César Chávezega ühingu National Farm Workers Association (hilisem United Farm Workers). Ühingu tegevus oli suunatud farmitööliste palkade ja töötingimuste parandamisele. 1965. aastal oli Huerta seotud üleriigilise boikoti korraldamisega, eesmärgiks oli suurendada tarbijate teadlikkust farmitööliste kehvadest oludest. Nn Delano viinamarjastreik (Delano grape strike) päädis 1970. aastal kollektiivlepingu sõlmimisega. 1966. aastal pidas Huerta farmitööliste ühingu nimel läbirääkimisi Schenley veinitöösturiga. Tegu oli esimese korraga, kui farmitöölised suutsid tulemuslikult põllumajandusettevõttega kaubelda.<ref name="E5ZOj" /> 1968. aastal avaldas Huerta presidendi eelvalimistel toetust senaator [[Robert F. Kennedyle]] ja kutsus latiinosid üles end valijaks registreerima ja Kennedy poolt hääletama. 5. juunil 1968 võitis Kennedy [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] California eelvalimised ja tänas võidukõnes ka Huertat, kes temaga koos laval seisis.<ref name="Tt8dZ" /> Kennedy lõpetas kõne ja suundus ürituse asukohaks olnud hotelli köögi kaudu pressikonverentsile, kuid enne ajakirjanike juurde jõudmist korraldati talle atentaat. Kennedy suri järgmisel päeval, viis inimest said haavata. Huerta on kogu elu olnud poliitiliselt aktiivne ja teinud lobitööd nii California osariigi tasandil kui ka üleriigiliselt. Streikides osalemise ja vägivallatu kodanikuallumatuse on tõttu on politsei teda 22 korral vahistanud.<ref name="OIR" /> 1988. aasta septembris osales Huerta tolleaegse presidendikandidaadi [[George H. W. Bush]]i vastasel rahumeelsel [[meeleavaldus]]el ja sai seal [[San Francisco]] politseinike käest julmalt peksa. Kumminuialöögid päädisid Huerta jaoks mitme murtud roide ja erakorralise operatsiooniga, mille käigus arstid eemaldasid naiselt [[põrn]]a.<ref name="0a1sZ" /> Peks jäädvustati videole ja anti televisiooni uudistesaates eetrisse. Hiljem võitis Huerta San Francisco vastase kohtuasja, saadud kahjutasu kasutati farmitööliste huvides. Pärast pikka tervenemisprotsessi keskendus ta naiste õigustele. 1990. aastate esimesel poolel oli ta tegev naisi poliitikasse tulema ärgitanud kampaania "Feminization of Power: 50/50 by the year 2000 Campaign" juures, pöörates erilist tähelepanu latiinode võimestamisele. Kampaania aitas kaasa naispoliitikute arvu kasvule nii kohalikul, osariigi kui ka üleriigilisel tasandil.<ref name="SxLwR" /> Huerta oli ka 1992. aastal loodud feministliku erakonna 21st Century Party eesotsas. Erakond lähtus põhimõtetest, et vähemalt 52 protsenti erakonna kandidaatidest peavad olema naised ja et ametnikkond peab peegeldama riigi etnilist mitmekesisust. 2002. aastal loodi Huerta nimeline sihtasutus Dolores Huerta Foundation, mis tegeleb rohujuure tasandil Huerta jaoks oluliste teemadega.<ref name="w4rc0" /> 2017. aastal linastus Huerta elust ja aktivismist rääkiv [[dokumentaalfilm]] "Dolores". Teiste seas intervjueeriti filmi tarvis [[Angela Davis]]t, [[Gloria Steinem]]it, [[Hillary Clinton]]it ja [[Luis Valdez|Luis Valdezet]].<ref name="NUYuJ" /> ==Tunnustus== [[Pilt:Dolores Huerta.jpg|pisi|Huerta 2009. aastal]] * 1993 – [[Eugene Debs]]i sihtasutuse Debsi-nimeline auhind<ref name="mIshs" /> * 1997 – feministliku ajakirja [[Ms. (ajakiri)|Ms.]] kolme olulisima naise hulka nimetamine * 1998 – [[Eleanor Roosevelt]]i nimeline inimõiguste auhind [[Eleanor Roosevelt Award for Human Rights]].<ref name="WH" /> * 1998 – valitud Ladies' Home Journali poolt saja [[20. sajand]]i olulisema naise hulka. Samas nimekirjas nimetati ka näiteks [[ema Teresa]]t, [[Margaret Thatcher]]it, [[Rosa Parks]]i ja [[Indira Gandhi]]t.<ref name="QaH3z" /> Mitmed ülikoolid (sh [[Princetoni Ülikool]], [[Mills College]], [[University of the Pacific]]) on andnud Huertale aukraadi. 2009. aastal pälvis ta [[California Ülikool Los Angeleses|Los Angeleses asuva California Ülikooli]] (UCLA) kõrgeima tunnustuse, UCLA medali.<ref name="O8iiM" /> Leidub mitu Huerta nime kandvat kooli.<ref name="rI9bU" /><ref name="fyJGT" /> 2012. aastal sai Huerta [[Barack Obama]]lt Presidendi vabadusmedali.<ref name="WH" /> ==Isiklikku== Huertal on 11 last. Kolledžis abiellus Huerta Ralph Headiga, kellega ta sai kaks last. Pärast lahutust abiellus ta Ventura Huertaga, kellega sai viis last.<ref name="YD" /> Ka see abielu lahutati, muuhulgas põhjustas erimeelsusi naise ühiskondlik tegevus. Hiljem elas Huerta koos César Cháveze venna Richard Chávezega. Kooselust sündis neli last.<ref name="YD" /> Mees suri 2011. aastal.<ref name="egvlE" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="YD">[https://web.archive.org/web/20170513001942/http://biography.yourdictionary.com/dolores-huerta Dolores Huerta Facts]. Your Dictionary</ref> <ref name="WH">[https://obamawhitehouse.archives.gov/the-press-office/2012/04/26/president-obama-names-presidential-medal-freedom-recipients President Obama Names Presidential Medal of Freedom Recipients]. The White House. 26.04.2012</ref> <ref name="LR">Latino Rebels. [http://www.latinorebels.com/2015/10/06/dolores-huerta-the-mother-of-a-movement/ Dolores Huerta: The Mother of a Movement]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. 06.10.2015</ref> <ref name="OIR">Octavio I. Romano. [https://web.archive.org/web/20190706150444/http://web.mit.edu/21f.714/www/hispanos/huerta.html Dolores Huerta]. 1995</ref> <ref name="zImUD">National Women's History Museum. [https://web.archive.org/web/20170324134032/http://www.nwhm.org/education-resources/biography/biographies/dolores-fernandez-huerta Dolores Clara Fernandez Huerta].</ref> <ref name="E5ZOj">Helen Rappaport. [https://books.google.se/books?id=rpuSzowmIkgC&pg=PA314&lpg=PA314&dq=huerta+schenley&source=bl&ots=gN_uCk0YRD&sig=itRrS7g9RJTRAp6gEaKvQLTuM28&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjE_LjBtazSAhXpA5oKHf8SAwYQ6AEISjAH#v=onepage&q=huerta%20schenley&f=false "Encyclopedia of Women Social Reformers"], esimene köide. lk 314</ref> <ref name="Tt8dZ">CBS News. [http://www.cbsnews.com/news/dolores-huertas-50-years-of-civil-rights-activism/ "Si se puede": Dolores Huerta's 50 years of activism]. 02.07.2014</ref> <ref name="0a1sZ">SF Gate. [http://www.sfgate.com/entertainment/article/Dolores-Huerta-hurt-at-protest-Sept-16-1988-4809592.php Dolores Huerta hurt at protest, Sept. 16, 1988]. 12.09.2013</ref> <ref name="SxLwR">Karen O'Connor. [https://books.google.se/books?id=-3J_3pDNZlkC&pg=PA213&lpg=PA213&dq=Feminization+of+Power:+50/50+by+the+year+2000+Campaign&source=bl&ots=dRV6Xv8vSI&sig=qBZshNR9jH6mqgv78gNgrGIPvJo&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiGrOOQkabSAhXCApoKHV5RAZwQ6AEITzAH#v=onepage&q=Feminization%20of%20Power%3A%2050%2F50%20by%20the%20year%202000%20Campaign&f=false "Gender and Women’s Leadership: A Reference Handbook"], esimene köide, lk 213</ref> <ref name="w4rc0">{{Netiviide |url=http://doloreshuerta.org/dhf-history/ |pealkiri=DHF History |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170226131022/http://doloreshuerta.org/dhf-history/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NUYuJ">{{Netiviide |url=https://www.doloresthemovie.com/ |pealkiri=Dolores |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2017-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170916010728/https://www.doloresthemovie.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mIshs">{{Netiviide |url=http://debsfoundation.org/index.php/landing/eugene-v-debs-award/ |pealkiri=Eugene V. Debs Award, laureaatide nimekiri |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160328083133/http://debsfoundation.org/index.php/landing/eugene-v-debs-award/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QaH3z">[http://ischool.sjsu.edu/courses/262.loertscher/w6j.html Ladies' Home Journal 100 Most Important Women of the 20th Century]</ref> <ref name="O8iiM">[http://newsroom.ucla.edu/file?fid=52e72fbaf6091d782f000516&id=52e6ed31f6091d799c000007 Dolores Huerta speaks at UCLA graduation]</ref> <ref name="rI9bU">[https://web.archive.org/web/20170227063817/http://www.stocktonusd.net/Huerta Huerta Elementary]. Algkool Californias</ref> <ref name="fyJGT">[http://www.fwisd.org/DoloresHuerta Dolores Huerta Elementary School]. Algkool Texases</ref> <ref name="egvlE">United Farm Workers. [https://unitedfarmworkers.wordpress.com/2011/07/28/remembering-richard-chavez/ Remembering Richard Chavez: Richard Chavez, 81, Cesar's younger brother, helped build the UFW from its earliest days]. 28.07.2011</ref> }} ==Välislingid== * [http://doloreshuerta.org/ Dolores Huerta sihtasutus] * [https://www.doloresthemovie.com/ Film "Dolores"] {{JÄRJESTA:Huerta, Dolores}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]] [[Kategooria:Feministid]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] ge22b54ypxq2xc7o37sw4mz2gwhy0d6 0 461736 7174576 6941800 2026-06-17T09:18:07Z Kuriuss 38125 7174576 wikitext text/x-wiki '''Robert H. March''' ([[28. veebruar]] [[1934]] [[Chicago]] – [[4. august]] [[2015]] [[Fitchburg (Wisconsin)|Fitchburg]], [[Wisconsin]]) oli [[USA]] [[füüsik]] ja [[füüsika]] populariseerija.<ref name="phy"/> Ta oli üle 40 aasta [[Wisconsini-Madisoni Ülikool]]i füüsikaprofessor. Tema peamine uurimisvaldkond oli [[kõrgete energiate füüsika]].<ref name="sics"/> Tal on uurimusi ka [[astrofüüsika|astrofüüsikast]]. Ta õpetas humanitaaride seas populaarseks osutunud kursust "Physics for Poets". Loengumaterjalide ainetel kirjutas ta sama pealkirja kandva teadusraamatu, mis tõlgiti kuude keelde, sealhulgas 2000. aastal [[eesti keel]]de.<ref name="phy"/> ==Raamatud== *Robert H. March. ''Physics for Poets''. McGraw-Hill Science, ISBN 978-0072472172 [https://www.amazon.com/Physics-Poets-Robert-March/dp/0072472170] (eesti keeles pealkirjaga "Füüsika võlu" [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?5133]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="phy">[http://physicstoday.scitation.org/do/10.1063/PT.5.6167/full/ Robert H. March]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. physicstoday.scitation.org</ref> <ref name="sics">[https://web.archive.org/web/20170330005318/https://www.physics.wisc.edu/people/robert-hmarch Robert H March]. physics.wisc.edu</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia4.html Võluva "Füüsika võlu" võlu]. ttkool.ut.ee {{JÄRJESTA:March, Robert H.}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2015]] 6vdmfyffnulzc41qfqb15qqlop0mtne 2 462065 7174207 7169232 2026-06-16T17:32:50Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7174207 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q212754 } |section=31 |sort=571 |columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item |thumb=128 |min_section=2 }} == joonistus == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:John William Waterhouse - Study for "Lamia" - B1992.13.11 - Yale Center for British Art.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109970730|Study for "Lamia"]]'' | | | ''[[:d:Q6352575|Yale Center for British Art]]'' | B1992.13.11 | | | | | [[grafiit]]<br/>''[[:d:Q21279007|wove paper]]'' | [[:d:Q109970730|Q109970730]] |- | [[Fail:A Female Study - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175364|A Female Study]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | | | [[naine]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]'' | | | | [[kriit]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21175364|Q21175364]] |- | [[Fail:Flora by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181731|Flora]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | | | [[naine]]<br/>[[juuksed]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21181731|Q21181731]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Study of a Female Figure with Rosary.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181736|Study of a Female Figure with Rosary]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | ''[[:d:Q16996132|Leicester Galleries]]'' | | [[naine]]<br/>[[juuksed]]<br/>[[Palvehelmed]] | | | [[portree]] | ''[[:d:Q1424515|süsi]]''<br/>''[[:d:Q1513685|laid paper]]'' | [[:d:Q21181736|Q21181736]] |- | [[Fail:John william waterhouse study for gather ye rosebuds while ye may.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181740|Study For Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | [[naine]]<br/>[[juuksed]]<br/>''[[:d:Q1279269|chignon]]'' | | | [[portree]] | [[sangviin]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21181740|Q21181740]] |- | [[Fail:John william waterhouse the lady clare study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181745|Study of The Lady Clare]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | | | [[naine]]<br/>[[juuksed]] | | | [[portree]] | [[sangviin]] | [[:d:Q21181745|Q21181745]] |- | [[Fail:Waterhouse-study-echo2.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181748|Study for Echo from Echo and Narcissus]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[alastiolek]]<br/>[[juuksed]]<br/>[[Istumine]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[Õlg]]<br/>[[Rinnad|Rind]]<br/>''[[:d:Q43801|Naba]]''<br/>''[[:d:Q193818|puus]]''<br/>[[põlv]]<br/>''[[:d:Q43748|Kulm]]''<br/>''[[:d:Q208826|kõrgus]]'' | | | [[portree]]<br/>[[Akt (kunst)|akt]] | [[pliiats]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21181748|Q21181748]] |} == maal == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Nymphs finding the Head of Orpheus.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192339|Nymphs Finding the Head of Orpheus]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[nümfid]]<br/>[[Orpheus]]<br/>[[Kitara]] | [[Tim Rice]] | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192339|Q21192339]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Ophelia (1894).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192340|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | | | [[Ophelia]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192340|Q21192340]] |- | [[Fail:Ophelia 1910 Study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192341|Study for Ophelia]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]] | | | | | [[:d:Q21192341|Q21192341]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - In the Peristyle - 122 - Touchstones Rochdale.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192365|In the Peristyle]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | ''[[:d:Q7828737|Touchstones Rochdale]]'' | 122 | [[tüdruk]]<br/>[[linnud]]<br/>[[Sammas]]<br/>[[Peristüül]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192365|Q21192365]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Psyche Opening the Door into Cupid's Garden, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192366|Psyche Opening the Door into Cupid's Garden]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q12059583|Harris Museum]]'' | PRSMG : P773 | ''[[:d:Q843382|Psyche]]''<br/>[[õis]]<br/>[[aed]]<br/>[[uks]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192366|Q21192366]] |- | [[Fail:Psyche-Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192367|Psyche Opening the Golden Box]]'' | | data-sort-value="1904" | 1904 | No/unknown value | | ''[[:d:Q843382|Psyche]]''<br/>''[[:d:Q639460|laegas]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21192367|Q21192367]] |- | [[Fail:RemorsodeNero.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192368|The Remorse of the Emperor Nero after the Murder of his Mother]]'' | | data-sort-value="1878" | 1878 | No/unknown value | | [[Nero]] | | | [[ajaloomaal]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192368|Q21192368]] |- | [[Fail:St Joan - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192369|St. Joan]]'' | | | No/unknown value | | [[Jeanne d'Arc]]<br/>''[[:d:Q2734060|reed]]'' | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192369|Q21192369]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Sick Child brought into the Temple of Aesculapius (1877).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192370|A Sick Child brought into the Temple of Aesculapius]]'' | | data-sort-value="1877" | 1877 | | | [[laps]]<br/>[[haigus]]<br/>''[[:d:Q2569925|trivet]]''<br/>[[preester]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192370|Q21192370]] |- | [[Fail:The Awakening of Adonis - John William Waterhouse (1899).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192371|The Awakening of Adonis]]'' | | data-sort-value="1899" | 1899 | ''[[:d:Q95387813|Andrew Lloyd Webber Collection]]'' | | [[Ülane]]<br/>[[õis]]<br/>[[Adonis]]<br/>''[[:d:Q222560|quiver]]''<br/>[[Kaar (arhitektuur)|kaar]]<br/>[[Aphrodite]]<br/>[[Amor]]<br/>[[aed]]<br/>''[[:d:Q21296557|Ärkamine]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192371|Q21192371]] |- | [[Fail:The Bouquet (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192381|The Bouquet]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | 1000.18<br/>FAMAG:1000.18 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q1187930|Kimp]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192381|Q21192381]] |- | [[Fail:The Lady Clare.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192382|The Lady Clare]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q29838690|deer]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192382|Q21192382]] |- | [[Fail:The magic circle, by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192383|The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192383|Q21192383]] |- | [[Fail:Waterhouse - The Charmer.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192384|The Charmer]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q2839930|spell]]''<br/>[[Kalad|kala]]<br/>[[Tsitter]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192384|Q21192384]] |- | [[Fail:Waterhouse echo study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192385|Echo - Study for the head for Echo and Narcissus.]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | | | ''[[:d:Q207368|Echo]]''<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192385|Q21192385]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - A Hamadryad (1895).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192386|Hamadryad]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | ''[[:d:Q7205781|The Box]]'' | PLYMG.1926.17 | ''[[:d:Q619300|Hamadryad]]''<br/>[[Saatürid]]<br/>[[Paaniflööt]]<br/>[[Akt (kunst)|akt]]<br/>''[[:d:Q202474|Drüaadid]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192386|Q21192386]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Gathering Almond Blossoms (1916).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192387|Gathering Almond Blossoms]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[korilus]] | | | | | [[:d:Q21192387|Q21192387]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Gathering Summer Flowers in a Devonshire Garden (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192388|Gathering Summer Flowers in a Devonshire Garden]]'' | | No/unknown value | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[korilus]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21192388|Q21192388]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Miss Betty Pollock (1911).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192411|Miss Betty Pollock]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21192411|Q21192411]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Narcissus (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192412|Narcissus]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q115740436|narcissus]]''<br/>[[korilus]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192412|Q21192412]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Portrait of Mrs. Charles Schreiber (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192413|Mrs. Charles Schreiber]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | [[õlivärv]] | [[:d:Q21192413|Q21192413]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Sweet Summer (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192414|Sweet Summer]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q810524|basin]]''<br/>''[[:d:Q2268776|Lamamine]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192414|Q21192414]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - The Flower Picker (1900).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192415|The Flower Picker]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | ''[[:d:Q204330|guašš]]''<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21192415|Q21192415]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - The Rose Bower (1910).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192417|The Rose Bower]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21192417|Q21192417]] |- | [[Fail:Waterhouse, John William - Flora and the Zephyrs - 1898.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192418|Flora and the Zephyrs]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | [[Flora]]<br/>[[õis]]<br/>[[tuul]]<br/>''[[:d:Q467515|Zephyrus]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192418|Q21192418]] |- | [[Fail:Waterhouse, John William - Saint Cecilia - 1895.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192419|Saint Cecilia]]'' | | data-sort-value="1895" | 1895 | No/unknown value | | ''[[:d:Q80513|Saint Cecilia]]''<br/>[[õis]]<br/>[[ingel]]<br/>[[viiul]]<br/>[[raamat]]<br/>[[Istumine]]<br/>[[maastik]]<br/>[[paat]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192419|Q21192419]] |- | [[Fail:The Lady of Shalott Looking at Lancelot.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21272256|The Lady of Shalott looking at Lancelot]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | ''[[:d:Q6515835|Leeds Art Gallery]]'' | LEEAG.PA.1895.0004 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Kleit]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q215681|Lancelot]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21272256|Q21272256]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - In the Harem.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q77574796|In the Harem]]'' | | | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q77574796|Q77574796]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Day Dreams.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q77574800|Day Dreams]]'' | | data-sort-value="1879" | 1879 | No/unknown value | | | | | | ''[[:d:Q204330|guašš]]''<br/>[[pliiats]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q77574800|Q77574800]] |- | [[Fail:Phyllis by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232518|Phyllis]]'' | | | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232518|Q78232518]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Phyllis and Demophoon, 1897.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232523|Phyllis and Demophoon]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232523|Q78232523]] |- | [[Fail:Study in Oils, by John William Waterhouse, R. A..jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232850|Study in Oils]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232850|Q78232850]] |- | [[Fail:Flora (Waterhouse).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78233431|Flora]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78233431|Q78233431]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - A Grecian Flower Market - TWCMS , B8122 - Laing Art Gallery.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119122547|A Grecian Flower Market]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q1800739|Laing Art Gallery]]'' | TWCMS : B8122 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119122547|Q119122547]] |- | | ''[[:d:Q119144736|Circe]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | ''[[:d:Q5518996|Gallery Oldham]]'' | 3.55/9 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119144736|Q119144736]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - Destiny - BURGM-paoil17 - Towneley Hall Art Gallery And Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119149416|Destiny]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | ''[[:d:Q113369726|Towneley Hall Art Gallery And Museum]]'' | BURGM:paoil17 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119149416|Q119149416]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - Psyche Entering Cupid's Garden - PRSMG , P773 - Harris Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119154431|Psyche Entering Cupid's Garden]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q12059583|Harris Museum]]'' | PRSMG : P773 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119154431|Q119154431]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - The Unwelcome Companion - BURGM-paoil166 - Towneley Hall Art Gallery And Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119831835|The Unwelcome Companion]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | ''[[:d:Q113369726|Towneley Hall Art Gallery And Museum]]'' | BURGM:paoil166 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119831835|Q119831835]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119892269|The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson)]]'' | | | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | FAMAG:1923.15 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119892269|Q119892269]] |- | [[Fail:A Neapolitan flax spinner (1877) - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q123945063|A Neapolitan flax spinner]]'' | | data-sort-value="1877" | 1877 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q123945063|Q123945063]] |- | [[Fail:Circe Offering the Cup to Odysseus (2457 x 4023px ed.).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q39537|Circe Offering the Cup to Ulysses]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | ''[[:d:Q5518996|Gallery Oldham]]'' | 3.55/9 | [[Kirke]]<br/>''[[:d:Q4003050|Ulysses]]''<br/>[[siga]]<br/>[[Päriskonnalised]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q39537|Q39537]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - MermaidFXD.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q1214779|A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | [[Kuninglik Kunstide Akadeemia|Kuninglik Kunstiakadeemia]] | 03/805 | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q1214779|Q1214779]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott - Google Art Project (derivative work - AutoContrast edit in LCH space).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q2445726|The Lady of Shalott]]'' | | data-sort-value="1888" | 1888 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01543<br/>NG1543 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>''[[:d:Q1092993|bark]]'' | | | ''[[:d:Q53017426|Arthurian painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q2445726|Q2445726]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - La Belle Dame sans Merci (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4042509|La Belle Dame Sans Merci]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | ''[[:d:Q452362|Hessian State Museum Darmstadt]]'' | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4042509|Q4042509]] |- | [[Fail:Gather Ye Rosebuds While Ye May.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4197011|Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]] | [[:d:Q4197011|Q4197011]] |- | [[Fail:Waterhouse-gather ye rosebuds-1909.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4197021|Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4197021|Q4197021]] |- | [[Fail:John william waterhouse destiny.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4445535|Destiny]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | ''[[:d:Q7830101|Towneley Hall Art Gallery and Museum]]'' | BURGM:paoil17 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4445535|Q4445535]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Boreas (1903).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4944794|Boreas]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[Boreas]]<br/>[[tuul]]<br/>[[linnud]]<br/>[[puu]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]] | [[:d:Q4944794|Q4944794]] |- | [[Fail:J. W. Waterhouse - Circe Invidiosa - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5121363|Circe Invidiosa]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | ''[[:d:Q705557|Art Gallery of South Australia]]'' | 0.106 | | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]] | [[:d:Q5121363|Q5121363]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Consulting the Oracle - Tate Britain.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5164607|Consulting the Oracle]]'' | | data-sort-value="1884" | 1884 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01541<br/>NG1541 | | | | [[ajaloomaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5164607|Q5164607]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Echo and Narcissus - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5332757|Echo and Narcissus]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q1536471|Walker Art Gallery]]'' | WAG 2967 | ''[[:d:Q207368|Echo]]''<br/>[[Narkissos]]<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]''<br/>[[naine]]<br/>[[mees]]<br/>''[[:d:Q14467155|Pilk]]''<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>''[[:d:Q1922956|black hair]]''<br/>''[[:d:Q2963530|Chignon]]''<br/>''[[:d:Q2998482|clothing in the ancient world]]''<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]''<br/>[[Rinnad|Rind]]<br/>[[Istumine]]<br/>[[Õlg]]<br/>''[[:d:Q208826|kõrgus]]''<br/>''[[:d:Q808132|barefoot]]''<br/>[[varvas]]<br/>''[[:d:Q115740436|narcissus]]''<br/>[[rand]]<br/>[[puu]]<br/>[[Luuderohi (perekond)|luuderohi]]<br/>[[kivim]]<br/>[[veekogu]]<br/>''[[:d:Q1079524|specular reflection]]''<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]''<br/>''[[:d:Q2268776|Lamamine]]''<br/>''[[:d:Q2724165|male toplessness]]''<br/>[[vooluveekogu]]<br/>[[Draperii]]<br/>''[[:d:Q153126|part]]''<br/>''[[:d:Q204390|straw hat]]''<br/>[[vibu]]<br/>[[Nool]]<br/>''[[:d:Q222560|quiver]]''<br/>[[Rohi]]<br/>[[Maa-asula|maapiirkond]]<br/>[[mets]]<br/>[[taevas]]<br/>[[pilv]]<br/>''[[:d:Q734844|laurel wreath]]''<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[tasandik]]<br/>[[meander]]<br/>[[Kaarsõlg]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q3347071|water lily]]''<br/>[[leht]]<br/>[[tüvi]]<br/>''[[:d:Q83093|seen]]''<br/>''[[:d:Q843533|areola]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5332757|Q5332757]] |- | [[Fail:WATERHOUSE - Ulises y las Sirenas (National Gallery of Victoria, Melbourne, 1891. Óleo sobre lienzo, 100.6 x 202 cm).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5651584|Ulysses and the Sirens]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | [[Victoria Rahvusgalerii]] | p.396.3-1 | [[Odysseus]]<br/>[[Sireenid (mütoloogia)|sireenid]]<br/>''[[:d:Q1075310|sailboat]]''<br/>[[Laevamast]]<br/>[[Aer]]<br/>''[[:d:Q2367101|brünett]]''<br/>''[[:d:Q5094009|chestnut hair]]''<br/>[[blond]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>''[[:d:Q181360|Harpüia]]''<br/>[[meremees]]<br/>[[naine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5651584|Q5651584]] |- | [[Fail:Pandora - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q6059617|Pandora]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | No/unknown value | | [[Pandora]]<br/>[[naine]]<br/>''[[:d:Q937164|Pandora's box]]''<br/>''[[:d:Q8866546|Põlvitamine]]''<br/>''[[:d:Q1922956|black hair]]''<br/>''[[:d:Q1279269|chignon]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q808132|barefoot]]''<br/>[[kivim]]<br/>[[vooluveekogu]]<br/>[[mets]]<br/>[[tüvi]]<br/>[[juga]]<br/>[[uudishimu]]<br/>[[kirst]]<br/>''[[:d:Q116887|Dekoltee]]''<br/>''[[:d:Q876082|Tald]]''<br/>[[varvas]]<br/>[[Õlg]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q6059617|Q6059617]] |- | [[Fail:Jason and Medea - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q6163843|Jason and Medea]]'' | | data-sort-value="1907" | 1907 | No/unknown value | | | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q6163843|Q6163843]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Saint Eulalia - 1885.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7401211|Saint Eulalia]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01542<br/>NG1542 | ''[[:d:Q284323|Eulalia of Mérida]]'' | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7401211|Q7401211]] |- | [[Fail:Waterhouse-sleep and his half-brother death-1874.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7539742|Sleep and his Half-brother Death]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | No/unknown value | | [[Hypnos]]<br/>[[Thanatos]]<br/>''[[:d:Q15312935|poolvend]]''<br/>''[[:d:Q125258836|brother duo]]''<br/>''[[:d:Q967457|poppy]]''<br/>[[Lüüra]] | | | ''[[:d:Q2839016|allegory]]'' | [[õlivärv]] | [[:d:Q7539742|Q7539742]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Crystal Ball.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7728326|The Crystal Ball]]'' | | data-sort-value="1902" | 1902 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q1986098|Seismine]]''<br/>''[[:d:Q2367101|brünett]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q1032349|crystal ball]]''<br/>''[[:d:Q981009|fauteuil]]''<br/>[[laud]]<br/>[[raamat]]<br/>''[[:d:Q9604|human skull]]''<br/>''[[:d:Q148493|Võlukepike]]''<br/>[[aken]]<br/>[[puu]]<br/>[[Sammas]]<br/>[[Kaar (arhitektuur)|kaar]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[kardin]]<br/>[[Grimoire]]<br/>''[[:d:Q153126|part]]''<br/>''[[:d:Q116887|Dekoltee]]'' | | | ''[[:d:Q1047337|olustikumaal]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7728326|Q7728326]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Favorites of the Emperor Honorius - 1883.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7733565|The Favourites of the Emperor Honorius]]'' | | data-sort-value="1883" | 1883 | ''[[:d:Q705557|Art Gallery of South Australia]]'' | 0.52 | [[Honorius]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7733565|Q7733565]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Magic Circle.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7749405|The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | [[Rahvusgalerii]]<br/>''[[:d:Q430682|Tate]]'' | N01572<br/>NG1572 | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]]<br/>[[Päriskonnalised]]<br/>''[[:d:Q2211147|magic circle]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7749405|Q7749405]] |- | [[Fail:The Siren by John William Waterhouse (1900).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7764509|The Siren]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900s | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Lüüra]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7764509|Q7764509]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Sketch of Circe, 1911-1914.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7765329|The Sorceress]]'' | | data-sort-value="1911" | 1910s | No/unknown value | | [[nõid]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7765329|Q7765329]] |- | [[Fail:John William Waterhouse- The Unwelcome Companion - a Street Scene in Cairo.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7771756|The Unwelcome Companion: A Street Scene in Cairo]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | ''[[:d:Q7830101|Towneley Hall Art Gallery and Museum]]'' | BURGM:paoil166 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7771756|Q7771756]] |- | [[Fail:Waterhouse Hylas and the Nymphs Manchester Art Gallery 1896.15.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q9295442|Hylas and the Nymphs]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | ''[[:d:Q2638817|Manchester Art Gallery]]'' | 1896.15 | ''[[:d:Q332752|Hylas]]''<br/>''[[:d:Q3346693|kreeka nümf]]''<br/>[[nümfid]]<br/>[[Kuumaveeallikas]]<br/>[[Vesiroos]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q9295442|Q9295442]] |- | [[Fail:Cleopatra - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q12899368|Cleopatra]]'' | | data-sort-value="1888" | 1888 | No/unknown value | | [[Kleopatra]]<br/>''[[:d:Q3575260|bijou]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q12899368|Q12899368]] |- | [[Fail:1916-a-tale-from-the-decameron-.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q12899862|A Tale from the Decameron]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q1586957|Lady Lever Art Gallery]]'' | LL 3133 | ''[[:d:Q43256358|brigata]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q12899862|Q12899862]] |- | [[Fail:John Waterhouse - Diogenes - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q18214552|Diogenes]]'' | | data-sort-value="1882" | 1882 | ''[[:d:Q705551|Art Gallery of New South Wales]]'' | 720 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q18214552|Q18214552]] |- | [[Fail:Enchanted garden waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q20025023|The Enchanted Garden]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q1586957|Lady Lever Art Gallery]]'' | LL 3629 | ''[[:d:Q43283721|Dianora]]''<br/>''[[:d:Q43283725|Ansaldo]]''<br/>''[[:d:Q43283731|necromancer]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20025023|Q20025023]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Annunciation.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q20656553|The Annunciation]]'' | | data-sort-value="1914" | 1914 | No/unknown value | | [[Paastumaarjapäev]]<br/>[[Maarja]]<br/>[[ingel]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20656553|Q20656553]] |- | [[Fail:Windswept by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q20854844|Windflowers]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[tuul]]<br/>[[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20854844|Q20854844]] |- | [[Fail:John Waterhouse - Lamia - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21131044|Lamia]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | ''[[:d:Q4819492|Auckland Art Gallery Toi o Tāmaki]]'' | 1930/18/1 | [[Lamia]]<br/>[[Rüütel]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21131044|Q21131044]] |- | [[Fail:Decameron study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175121|Study for Decameron]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q43256358|brigata]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175121|Q21175121]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Fair Rosamund.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175123|Fair Rosamund]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q271821|Rosamund Clifford]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175123|Q21175123]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Head study for 'The Enchanted Garden' (1916).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175124|Head study for 'The Enchanted Garden']]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | | | ''[[:d:Q3409626|human head]]''<br/>[[naine]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175124|Q21175124]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Juliet.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175127|Juliet]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | ''[[:d:Q1092632|Juliet]]''<br/>''[[:d:Q189299|kaelakee]]''<br/>[[Kleit]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175127|Q21175127]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariana in the South (1897).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175129|Mariana in the South]]'' | | data-sort-value="1897" | 1890s<br/>1897 | No/unknown value<br/>''[[:d:Q6519762|Leighton House]]'' | | [[naine]]<br/>[[peegel]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175129|Q21175129]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariana in the South (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175132|Study for Mariana in the South]]'' | | data-sort-value="1897" | 1890s | | | [[naine]]<br/>[[peegel]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175132|Q21175132]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Missal.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21175133|The Missal]]'' | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[naine]]<br/>[[lugemine]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q833590|missal]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175133|Q21175133]] |- | [[Fail:John william waterhouse fair rosamund.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175134|Fair Rosamund]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q2046319|Amgueddfa Cymru – Museum Wales]]'' | NMW A 170 | ''[[:d:Q271821|Rosamund Clifford]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175134|Q21175134]] |- | [[Fail:John william waterhouse tristan and isolde with the potion.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175135|Tristan and Isolde with the Potion]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | ''[[:d:Q954012|Tristan]]''<br/>''[[:d:Q572381|Iseult]]''<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]''<br/>[[paat]]<br/>''[[:d:Q485027|soomus]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175135|Q21175135]] |- | [[Fail:Waterhouse-Miranda-The-Tempest.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175316|Miranda]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q634983|Miranda]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>[[laev]]<br/>''[[:d:Q906512|laevahukk]]''<br/>[[torm]] | | | | | [[:d:Q21175316|Q21175316]] |- | [[Fail:Miranda - The Tempest JWW.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175317|Miranda]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q634983|Miranda]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>[[laev]]<br/>''[[:d:Q906512|laevahukk]]''<br/>[[torm]]<br/>[[kivim]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21175317|Q21175317]] |- | [[Fail:John william waterhouse the slave.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175324|The Slave]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | No/unknown value | | | | | | | [[:d:Q21175324|Q21175324]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Consulting the Oracle - Christie's.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190275|Consulting the Oracle]]'' | | data-sort-value="1884" | 1884 | No/unknown value | | ''[[:d:Q217123|Oraakel]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21190275|Q21190275]] |- | [[Fail:A Naiad or Hylas with a Nymph by John William Waterhouse (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190333|A Naiad]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[Najaadid|Najaad]]<br/>''[[:d:Q332752|Hylas]]''<br/>[[nümfid]]<br/>[[alastiolek]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190333|Q21190333]] |- | [[Fail:A Roman Offering - JWW.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190344|A Roman Offering]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | | | [[naine]]<br/>[[Votiiv]]<br/>[[õis]] | | | | | [[:d:Q21190344|Q21190344]] |- | [[Fail:Apollo and Daphne waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190350|Apollo and Daphne]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | No/unknown value | | [[Apollon]]<br/>[[Daphne]]<br/>[[Lüüra]]<br/>[[seksuaalne ahistamine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190350|Q21190350]] |- | [[Fail:Danaides Waterhouse 1906.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190365|The Danaides]]'' | | data-sort-value="1906" | 1906 | ''[[:d:Q109893034|Aberdeen Archives, Gallery and Museums collections]]'' | ABDAG003402 | [[naine]]<br/>[[Danaiidid]]<br/>[[tinaja]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190365|Q21190365]] |- | [[Fail:Danaides by John William Waterhouse, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190373|The Danaides]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[Danaiidid]]<br/>[[tinaja]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190373|Q21190373]] |- | [[Fail:Flora by Waterhouse (Koriyama City Museum of Art).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190382|Flora]]'' | | data-sort-value="1914" | 1914 | ''[[:d:Q11643178|Kōriyama City Museum of Art]]'' | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190382|Q21190382]] |- | [[Fail:Gone But Not Forgotten - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190389|Gone, But Not Forgotten]]'' | | data-sort-value="1873" | 1873 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q750652|mourning]]''<br/>''[[:d:Q381885|tomb]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21190389|Q21190389]] |- | [[Fail:JWW Ophelia 1889.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190835|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1889" | 1889 | No/unknown value | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190835|Q21190835]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - 'Gather Ye Rosebuds,' or, 'Ophelia'.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21190841|Sketch for Gather Ye Rosebuds]]'' | | data-sort-value="1908" | 1900s | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190841|Q21190841]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Mermaid (1892 sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190848|Sketch for A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190848|Q21190848]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Mermaid (sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190856|Sketch for A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1892" | 1890s | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190856|Q21190856]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Song of Springtime.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190863|A Song of Springtime]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]''<br/>[[laps]]<br/>[[flööt]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190863|Q21190863]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Circe, 1911.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190870|Circe]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | No/unknown value | | [[Kirke]]<br/>''[[:d:Q1249918|potion]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190870|Q21190870]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dante and Matilda.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190877|Study for Dante and Matilda]]'' | | data-sort-value="1914" | 1910s | ''[[:d:Q2999991|Dahesh Museum of Art]]'' | 1997.44 | [[Dante Alighieri]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q3851720|Matelda]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190877|Q21190877]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dolce Far Niente (1879).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190884|Dolce Far Niente]]'' | | data-sort-value="1879" | 1879 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q203324|lõunauinak]]''<br/>''[[:d:Q193220|Lehvik]]''<br/>''[[:d:Q821952|oil lamp]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190884|Q21190884]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dolce Far Niente (1880).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190974|Dolce Far Niente]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q6415618|Kirkcaldy Galleries]]'' | KIRMG:15 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q203324|lõunauinak]]''<br/>''[[:d:Q193220|Lehvik]]''<br/>''[[:d:Q2984138|pigeon]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190974|Q21190974]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Gossip.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190975|Good Neighbours]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[laps]]<br/>[[diskussioon]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190975|Q21190975]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - I am half-sick of shadows, said the lady of shalott.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21190976|"I am half sick of shadows" said the Lady of Shalott]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q670250|Art Gallery of Ontario]]'' | 71/18 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Gobelään]]<br/>''[[:d:Q29167534|tapestry weave]]''<br/>''[[:d:Q21117684|tapestry weaver]]''<br/>''[[:d:Q220437|Camelot]]'' | | | ''[[:d:Q53017426|Arthurian painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190976|Q21190976]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - La Belle Dame sans Merci (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190978|Sketch for La Belle Dame sans Merci]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[naine]] | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190978|Q21190978]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Lady on a Balcony, Capri.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190979|Lady on a Balcony, Capri]]'' | | data-sort-value="1889" | 1880s | No/unknown value | | [[naine]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190979|Q21190979]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariamne Leaving the Judgement Seat of Herod, 1887.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190980|Mariamne Leaving the Judgement Seat of Herod]]'' | | data-sort-value="1887" | 1887 | ''[[:d:Q3076807|Forbes Galleries]]'' | | ''[[:d:Q10326261|Mariamne]]''<br/>''[[:d:Q554603|Herod of Chalcis]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190980|Q21190980]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Matilda (formerly called "Beatrice").jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190981|Matilda]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | No/unknown value | | ''[[:d:Q3851720|Matelda]]''<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190981|Q21190981]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Nymphs Finding the Head of Orpheus (sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191001|Nymph (sketch for the Nymphs finding the head of Orpheus)]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[nümfid]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191001|Q21191001]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Nymphs Finding the Head of Orpheus (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191004|Head of Orpheus (sStudy for Nymphs Finding the Head of Orpheus)]]'' | | | [[Northumbria Ülikool|Northumbria ülikool]] | PCF55 | ''[[:d:Q3409626|human head]]''<br/>[[Orpheus]]<br/>[[Kitara]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191004|Q21191004]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Ophelia, 1910.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191005|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | No/unknown value | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191005|Q21191005]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Portrait of Miss Claire Kenworthy.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191006|Miss Claire Kenworthy]]'' | | data-sort-value="1850" | 19th century | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[Kleit]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191006|Q21191006]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Saint Eulalia - Study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191007|Sketch for "Saint Eulalia"]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q430682|Tate]]'' | T02107 | ''[[:d:Q284323|Eulalia of Mérida]]''<br/>[[laip]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[Tint|tušš]]<br/>[[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21191007|Q21191007]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Spring Spreads One Green Lap of Flowers.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191008|Spring Spreads One Green Lap of Flowers]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191008|Q21191008]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Favorites of the Emperor Honorius - 1883 (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191009|Sketch for The Favorites of the Emperor Honorius (study)]]'' | | data-sort-value="1883" | 1883 | | | [[Honorius]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191009|Q21191009]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191011|The Lady of Shalott looking at Lancelot]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | FAMAG:1923.15 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Kleit]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191011|Q21191011]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Magic Circle (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191674|Study for The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191674|Q21191674]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Mystic Wood.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191675|The Mystic Wood]]'' | | data-sort-value="1914" | 1910s | ''[[:d:Q19917343|QAGOMA]]'' | 1:0868B | [[naine]]<br/>[[mets]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191675|Q21191675]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Shrine.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191676|The Shrine]]'' | | data-sort-value="1895" | 1895 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[trepp]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191676|Q21191676]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Soul of the Rose, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191677|The Soul of the Rose]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191677|Q21191677]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Thisbe.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191678|Thisbe]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | ''[[:d:Q10696861|Thisbe]]''<br/>[[kuulmine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191678|Q21191678]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Two Little Italian Girls by a Village.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191680|Two Little Italian Girls by a Village]]'' | | data-sort-value="1875" | 1870s | No/unknown value | | [[tüdruk]]<br/>[[puu]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191680|Q21191680]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Undine.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191681|Undine]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | No/unknown value | | ''[[:d:Q192032|undine]]''<br/>[[purskkaev]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191681|Q21191681]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Vain Lamorna, A Study for Lamia.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191694|Vain Lamorna, A Study for Lamia]]'' | | | No/unknown value | | [[Lamia]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191694|Q21191694]] |- | [[Fail:John William Waterhouse A Grecian Flower Market.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191695|A Grecian Flower Market]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q1800739|Laing Art Gallery]]'' | TWCMS : B8122 | [[naine]]<br/>[[turg]]<br/>[[õis]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191695|Q21191695]] |- | [[Fail:John William Waterhouse After The Dance.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191696|After The Dance]]'' | | No/unknown value | No/unknown value | | [[naine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21191696|Q21191696]] |- | [[Fail:John William Waterhouse Ariadne.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191697|Ariadne]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | [[Ariadne]]<br/>[[paat]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21191697|Q21191697]] |- | [[Fail:John William Waterhouse At Capri.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191698|At Capri]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | | | [[tüdruk]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21191698|Q21191698]] |- | [[Fail:John William Waterhouse, 1885c - Esther Kenworthy Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191700|Esther Kenworthy Waterhouse]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q7492669|Sheffield Galleries and Museums Trust]]'' | VIS.4431 | ''[[:d:Q5401218|Esther Kenworthy Waterhouse]]''<br/>[[kübar]] | | | [[portree]] | ''[[:d:Q106857709|panel]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191700|Q21191700]] |- | [[Fail:John william waterhouse maidens picking flowers by the stream (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191701|Sketch for Maidens picking Flowers by a Stream]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191701|Q21191701]] |- | [[Fail:JohnWilliamWaterhouse-Danaë(1892).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191702|Danaë]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | No/unknown value | | [[Danae]]<br/>[[kirst]]<br/>[[Imik]]<br/>[[rand]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191702|Q21191702]] |- | [[Fail:JohnWilliamWaterhouse-PenelopeandtheSuitors(1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192334|Penelope and the Suitors]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q109893034|Aberdeen Archives, Gallery and Museums collections]]'' | ABDAG003035 | [[Penelope]]<br/>[[kangasteljed]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q1058631|suitors of Penelope]]''<br/>[[Kitara]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192334|Q21192334]] |- | [[Fail:John William Waterhouse, La Fileuse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192335|The Spinner]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[Ketramine]]<br/>[[Rooma riik]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21192335|Q21192335]] |- | [[Fail:Lamia Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192336|Lamia]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | No/unknown value | | [[Lamia]]<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192336|Q21192336]] |- | [[Fail:Lamia and the Soldier.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192337|Lamia and the Soldier]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | No/unknown value | | [[Lamia]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192337|Q21192337]] |- | [[Fail:Miranda - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192338|Miranda]]'' | | data-sort-value="1875" | 1875 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[kivim]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q40080|supelrand]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192338|Q21192338]] |} == Misc == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:John William Waterhouse - Head of a Woman (Various lithographs from ^The Studio^ journal) - B1977.25.5 - Yale Center for British Art.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q110167275|Head of a Woman (Various lithographs from 'The Studio' journal)]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | ''[[:d:Q6352575|Yale Center for British Art]]'' | B1977.25.5 | | | | | ''[[:d:Q15123870|litograafia]]'' | [[:d:Q110167275|Q110167275]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Touchstone, The Jester.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191679|Touchstone, The Jester]]'' | | | No/unknown value | | [[Narr]] | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21191679|Q21191679]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} lb66pmd8t4rv2nnuvyrooms5pohnexc 0 462381 7174062 7174011 2026-06-16T12:13:30Z Juhan242 213253 /* Sündmused Eestis */ 7174062 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – Hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis ASile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] npt30zh4h2jul7eyoymsvfu6rvcia8r 7174096 7174062 2026-06-16T13:29:54Z ~2026-23883-11 227477 /* Kohaliku tähtsusega */ 7174096 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – Hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis ASile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 16. juuni - viiendat aastat Tõrvandi põhikooli juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] myvscmau5cu04sduqdro6rcpmur2u3l 7174358 7174096 2026-06-16T21:36:06Z Juhan242 213253 7174358 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 16. juuni - viiendat aastat Tõrvandi põhikooli juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 8j6rla3iszu37f44r9m53gpjv2iu77k 7174360 7174358 2026-06-16T21:39:44Z Juhan242 213253 /* Sündmused Eestis */ 7174360 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 16. juuni - viiendat aastat Tõrvandi põhikooli juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] n8fpc4l18th2cxiyp4az6uup7er7tq5 7174373 7174360 2026-06-16T21:46:35Z Juhan242 213253 /* Sündmused Eestis */ 7174373 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Eesti muusika- ja balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 16. juuni - viiendat aastat Tõrvandi põhikooli juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] imfmwh5b82x5p5c60zh2f6himfcg383 7174385 7174373 2026-06-16T21:51:27Z Juhan242 213253 /* Sündmused Eestis */ 7174385 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 16. juuni - viiendat aastat Tõrvandi põhikooli juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] b3b651vims16sgd90gcv55uu5rbwvru 0 464078 7174070 7173353 2026-06-16T12:31:55Z Andreas003 7485 /* Nimi */ 7174070 wikitext text/x-wiki {{Infokast jõgi | pildi_nimi = Patshkovka (Patškovka) org ja küla Petseri lähistel.jpg | pildi_seletus = Paatskohka jõgi ja [[Suurõ-Paatskohka|küla]] 1939. aastal | valgla_pindala = 82 km² | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | nimi = Patškovka }} '''Patškovka''' ehk '''Paatskohka''' '''jõgi''' (ka Patskovka jõgi; [[vene keel]]es Пачковка) on [[jõgi]] [[Setumaa]] keskosas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Patškovka |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96013976&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref> Patškovka jõgi on [[Piusa jõgi|Piusa jõe]] parempoolne [[lisajõgi]] ja asub halduslikult [[Venemaa]] koosseisus [[Petseri rajoon]]is.<ref name="Reissar, 1996">[[Leo Reissar]]. Setumaa läbi sajandite: Petserimaa. Tallinn: [[Kupar (kirjastus)|Kupar]], 1996. Lk 117</ref> Patškovka jõe pikkus on 19 km ja jõgikonna pindala 82 km².<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=СУДНИЦЫНА |eesnimi=Д. Н. |perekonnanimi2=ЧЕРЕВИЧКО |eesnimi2=А. В. |kuupäev=2013 |pealkiri=Влияние активного загрязнения на состав и структуру планктонных сообществ малых рек бассейна Псковско-Чудского озера |url=http://csl.isc.irk.ru/BD/%D0%96%D1%83%D1%80%D0%BD%D0%B0%D0%BB%D1%8B/%D0%92%D0%BE%D0%B4%D0%B0-%D1%85%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%8F%20%D0%B8%20%D1%8D%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%8F%202013/%E2%84%9610/%D1%81%D1%82%D1%80%2057-62.pdf |ajakiri=ВОДА: ХИМИЯ И ЭКОЛОГИЯ |väljaandja=[[Pihkva riiklik ülikool]] |lehekülg=57-62 |vaadatud=2026-01-19 |arhiivimisaeg=2020-06-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200618073314/http://csl.isc.irk.ru/BD/%D0%96%D1%83%D1%80%D0%BD%D0%B0%D0%BB%D1%8B/%D0%92%D0%BE%D0%B4%D0%B0-%D1%85%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%8F%20%D0%B8%20%D1%8D%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%8F%202013/%E2%84%9610/%D1%81%D1%82%D1%80%2057-62.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Jõe orus on mitmed kõrged liivapaljandid ja lisajõgi [[Kamenka (Peipsi)|Kamenka]].<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Talts |eesnimi=Mait |kuupäev=märts 2020 |pealkiri=Petseri Buddhast ja tema autorist |ajakiri=[[Idakiri]] |lehekülg=53-62}}</ref> Patškovka ääres asub Piusa jõestiku suurim asula [[Petseri]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Timm |eesnimi=Henn |pealkiri=Eesti jõed |perekonnanimi2=Järvekülg |eesnimi2=Rein |perekonnanimi3=Pall |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Vilbaste |eesnimi4=Sirje |kirjastus=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]] |aasta=2019 |lehekülg=86-89 |keel=et}}</ref> Petseri reovee tõttu on jõe veekvaliteet muutunud kohalikule kalastikule probleemiks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Järvekülg |eesnimi=R. |perekonnanimi2=Veeroja |eesnimi2=R. |perekonnanimi3=Tambets |eesnimi3=M. |perekonnanimi4=Tambets |eesnimi4=J. |kuupäev=2003 |pealkiri=Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks |url=https://kalateave.ee/images/pdf/virupeipsi_kalastik.pdf |ajakiri=[[Eesti Loodushoiu Keskus]] |lehekülg=12-13}}</ref> == Nimi == Patškovka nime päritolu pole üheselt selge, kuid on tõenäoliselt slaavi päritolu. [[Enn Ernits]], [[Peeter Päll]] ja [[Jüri Truusmann]] on kõik pidanud jõe nime slaavipäraseks. Ernitsa hinnangul võib nimi olla [[Vanaslaavi keel|vanaslaavi]] [[antroponüüm]] Пачeк ja tuletatatud määrsõnast пачe ’enam, parem’. [[Eesti kohanimeraamat]] mainib võimalust, et jõe (ja külade) nimi võib olla andnud ka nime [[Petseri]] linnale.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ernits |eesnimi=Enn |autor-link=Enn Ernits |kuupäev=2025 |pealkiri=Petseri nime päritolust |url=https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/38363 |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=5}}</ref> 1930. aastateni oli jõgi tuntud ka kui Bogdanovka jõgi.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Kuni [[Eesti keskaeg|Eesti keskajani]] oli Patškovka tõenäoliselt [[Muinas-Eesti]] piires. Eesti vallutamise järel oli jõgi kõigepealt [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]], seejärel [[Venemaa tsaaririik|Venemaa]] koosseisus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Selart |eesnimi=Anti |autor-link=Anti Selart |kuupäev=1995 |pealkiri=Eesti idapiir keskajal |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |avaldamispaik=Tartu |täpsustus=Tartu piiskopkonna maismaapiir}}</ref> [[Sõdadevaheline aeg|Sõdadevahelisel ajal]] oli jõgi [[Eesti]] koosseisus. Patškovka moodustas [[Petseri]] linna ja [[Suurõ-Paatskohka]] ning [[Väiko-Paatskohka]] külade vahelise piiri. Külad liideti vastavalt 1976. ja 1993. aastal Petseri linnaga ja sellest ajast voolab jõgi läbi Petseri.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Breidaks |eesnimi=Arved |kuupäev=2024-10-19 |pealkiri=Petseris pandi müüki Eesti ajal ehitatud koolimaja |lehekülg=3 |väljaanne=[[Lõuna-Eesti Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/lounaestpostimees/2024/10/19/3.5}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-10 |pealkiri=Petserimaa ja Narvataguse kohanimed ÜSis |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/petserimaa-ja-narvataguse-kohanimed-usis/ |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref> Tõenäoliselt oli Patškovka jõgi ka kohaks, kus 1934. aastal valmistas Aleksander Tõruke paeliiva seina [[Buddha]] [[bareljeef]]i. Kuju oli tuntud kui "Petseri Buddha", kuid selle täpne asukoht, kadumise aeg ja põhjus on teadmata.<ref name=":0" /> 1930. aastate lõpus oli plaanis ka jõgi järveks paisutada.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-05-14 |pealkiri=Petseri "Bogdanovka org" järveks |lehekülg=1 |väljaanne=[[Esmaspäev (ajaleht, 1922)|Esmaspäev]] |url=https://dea.digar.ee/article/esmaspaev/1938/05/14/3}}</ref> [[Petserimaa]] III ja IV laulupidu toimusid 1927. ja 1931. aastal mõlemad Patškovka orus.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammeorg |eesnimi=Stepan |kuupäev=1978-01-05 |pealkiri=Kultuurielu minevikust tänapäeva |lehekülg=3 |väljaanne=[[Koit (ajaleht)|Koit]] |url=https://dea.digar.ee/article/koit/1978/01/05/16}}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] tähistati [[Hergova]] küla [[kirmas]]eid Patskovka kaldal.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Teder |eesnimi=Kaja |kuupäev=2013 |pealkiri=IDASETU SÕNAVARA |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/50d8c491-4caf-45a5-b22f-d987d11bf947/content |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |lehekülg=14-15}}</ref> Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Eesti okupeerimist]] liitis [[Nõukogude Liit]] 1944. aastal suure osa Petserimaast, sealhulgas ka Patškovka, Venemaa koosseisu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Levinsson |eesnimi=Claes |kuupäev=2006 |pealkiri=The Long Shadow of History: Post-Soviet Border Disputes—The Case of Estonia, Latvia, and Russia |ajakiri=Connections |aastakäik=5 |üksiknumber=2 |lehekülg=101-103}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa jõed]] [[Kategooria:Setumaa]] 9gwet0ofg2kyzid6afocys07yj0lnns 0 469232 7174188 7137191 2026-06-16T16:45:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174188 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = De'Aaron Fox | pilt = DeAaron-Fox-4.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = ameeriklane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|12|20}} | sünnikoht = [[New Orleans]], [[Louisiana]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 191 cm | kaal = 84 kg | positsioon = mängujuht | karjäär = | liiga = [[NBA]] | klubi = [[Sacramento Kings]] <br>(2017. aastast) | number = | endised_klubid = | koondis = | autasud = | agent = | NBA_karjäär = | punktid = | lauapallid = | söödud = | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = }} '''De'Aaron Martez Fox''' (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1997]]) on [[USA]] elukutseline [[korvpall]]ur, kes mängib [[NBA]] klubis San Antonio Spurs Ülikoolikorvpalli mängis Fox [[Kentucky Wildcats]]i meeskonnas.<ref>{{cite web|title=De'Aaron Fox|url=http://espn.go.com/college-sports/basketball/recruiting/player/_/id/185292/deaaron-fox|website=ESPN|publisher=ESPN|accessdate=25.04.2016}}</ref> == Keskkoolikorvpall == [[Texas|Texase osariigis]] [[Cypress Lakes]]i keskkoolimeeskonnas mänginud Fox viskas oma eelviimasel aastal keskmiselt 23,8 punkti, 6,1 lauapalli ja 3,5 resultatiivset söötu mängus. Keskkooli viimasel aastal kerkisid Foxi näitajad aga keskmiselt 32,1 punkti, 7,6 lauapalli ja 4,2 tulemusliku sööduni mängus. 2016. aasta märtsis ja aprillis osales Fox parimatele keskkoolilõpetajatele korraldatud tähtede mängudel (McDonald's All-American Game ja Jordan Brand Classic) ning ta pääses hooajal 2015/16 USA noortekoondisse. Keskkoolikarjääri jooksul juhtis Fox Cypress Lakesi kolmel korral osariigi väljalangemismängudele, sealhulgas viimasel aastal piirkondlikku finaali. == Ülikoolikorvpall == [[Fail:DeAaron-Fox-3.jpg|pisi|Fox 2016. aastal [[Kentucky ülikool]]i korvpallimeeskonna särgis]] 12. novembril 2015 teatas ka Kansase, Louisville'i ja LSU huviorbiiti kuulunud Fox, et hakkab ülikoolikorvpalli mängima [[Kentucky ülikool|Kentucky]] meeskonnas. 28. novembril 2016 sai Fox [[Arizona State]]'i vastu 14 punkti, 11 lauapalli ja 10 korvisööduga kirja [[kolmikduubel|kolmikduubl]]i. Kentucky Wildcatsi ajaloos oli sellega varem hakkama saanud üksnes Chris Mills 1988. aastal.<ref>{{Cite web|last=Kyle Tucker|url=https://www.seccountry.com/kentucky/kentucky-basketball-deaaron-fox-records-the-storied-programs-elusive-second-triple-double|title=Kentucky Basketball: De’Aaron Fox records the storied program’s elusive second triple-double|website=seccountry.com|date=29.11.2016|access-date=09.04.2017|archive-date=26.04.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170426150731/https://www.seccountry.com/kentucky/kentucky-basketball-deaaron-fox-records-the-storied-programs-elusive-second-triple-double|url-status=dead}}</ref> 2017. aasta 17. märtsil alistas Kentucky Foxi 19 punkti toel [[NCAA]] finaalturniiri esimeses ringis Põhja-Kentucky ülikooli. Kaks päeva hiljem viskas Fox 65 : 62 võidumängus Wichita State'i ja [[Rauno Nurger]]i vastu 14 punkti, viies meeskonna 16 parema sekka. 24. märtsil viskas Fox [[UCLA Bruins]]i vastu 39 punkti, juhtides Kentucky Wildcatsi kaheksa parema hulka. Kentucky teekond March Madnessil sai lõpu 26. märtsil, kui Fox piirdus 13 punktiga ja meeskond kaotas mängu [[Põhja-Carolina]] Tar Heelside vastu seisuga 73 : 75. Pärast esimest ülikoolihooaega teatas Fox, et loobub järgmisest kolmest aastast ja annab oma nime üles 2017. aasta NBA ''draft'''i.<ref>{{Cite web|last=Kyle Boone|url=http://www.cbssports.com/college-basketball/news/nba-draft-2017-kentuckys-deaaron-fox-will-go-pro-sign-with-an-agent/|title=NBA Draft 2017: Kentucky's De'Aaron Fox will go pro, sign with an agent|website=cbssports.com|date=03.04.2017|access-date=03.04.2017}}</ref> == NBA karjäär == === Sacramento Kings (2017–tänapäev) === Foxi valis 2017. aasta NBA ''draft'''is viiendana [[Sacramento Kings]].<ref>http://www.nba.com/video/2017/06/22/2017-nba-draft-pick-5-instant-analysis-dearon-fox</ref> Esimesel, 2017/18. aasta hooajal keskmiselt 11,6 punkti, 2,8 lauapalli ja 4,4 korvisöötu mängus toonud Fox sai aasta hiljem kirja juba 17,3 punkti, 3,8 lauapalli ja 7,3 resultatiivset söötu. 2019/20. aasta hooaeg kujunes statistiliselt veelgi paremaks – vasakukäelise mängujuhi arvele jäi 21,1 punkti, 3,8 lauapalli ja 6,8 tulemuslikku söötu. ==Isiklikku== * Foxi hüüdnimed on Fox, Swipa ja Swipa da Fox. * Fox valis ülikoolis endale numbriks nulli, sest ta ei karda kedagi.<ref>{{cite web|url=http://www.ukathletics.com/sport/m-baskbl/2016/roster/569d3da1e4b0605af0f92f31|title=Bio for De'Aaron Fox|website=ukathletics.com|accessdate=09.04.2017|archive-date=11.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170811103547/http://www.ukathletics.com/sport/m-baskbl/2016/roster/569d3da1e4b0605af0f92f31|url-status=dead}}</ref> * Keskkooliõpetaja väitel läks Fox kooli juba kell 6 hommikul, et hakata hästi vara treenima. * Isa sõnul magas Fox tihti öösiti diivanil, sest jäi mängima korvpallimängu [[NBA 2K]], mis aitas tal areneda selliseks mängijaks, nagu ta täna on.<ref>{{cite web|url=http://bleacherreport.com/articles/2693422-how-kentucky-pg-deaaron-fox-is-teaching-himself-to-think-hoops-at-an-nba-level|title=NBA Draft 2017: HOW KENTUCKY PG DE'AARON FOX IS TEACHING HIMSELF TO THINK HOOPS AT AN NBA LEVEL|website=bleacherreport.com|author=Reid Forgrave|date=28.02.2017|accessdate=09.04.2017}}</ref> == Viited == {{reflist}} ==Välislingid== * [https://www.nba.com/player/1628368 De'Aaron Fox – NBA.com] * [https://www.basketball-reference.com/players/f/foxde01.html De'Aaron Fox – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Fox, De'Aaron}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 3szrgylz3bypvcc6zz8t8veh7ao7uou 0 469669 7174412 7147563 2026-06-16T22:39:24Z Ollin Masa 227337 7174412 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lia_Olguta_Vasilescu_la_Liga_Alesilor_Locali_ai_PSD,_Palatul_Parlamentului_(10775964095)_(cropped).jpg|pisi|Lia Olguța Vasilescu (2013)]] '''Lia Olguța Vasilescu''' (sündinud [[18. november|18. novembril]] [[1974]] [[Craiova]]s) on [[Rumeenia]] poliitik, [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Rumeenia Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta oli aastatel [[2012]]–[[2017]] [[Craiova]] linnapea. Ta oli [[4. jaanuar]]ist [[2017]] kuni [[20. november|20. novembrini]] [[2018]] Rumeenia tööminister. Ta sündis aastal [[1974]] [[Craiova]]s. Ta lõpetas Craiovas Elena Cuza Rahvusliku kolledži. Aastal [[1997]] lõpetas ta [[Craiova Ülikool]]i ajaloo-keeleteaduskonna, spetsialiseerudes [[itaalia keel|itaalia]] ja [[rumeenia keel]]ele. Aastatel [[1997]]–[[2000]] töötas ta Craiovas ajalehe Cuvântul Libertății toimetajana. Aastatel [[1991]]–[[2007]] kuulus ta [[Suur-Rumeenia partei]]sse, ta oli ka partei asutajaiige. Detsembris [[2007]] astus ta Rumeenia Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. Aastatel [[2008]]–[[2012]] oli ta Rumeenia Parlamendi Ülemkoja (Senati) liige. Juunis [[2012]] valiti ta Craiova linnapeaks; ta oli esimene naissoost Craiova linnapea. [[4. jaanuar]]ist [[2017]] kuni 20. novembrini 2018 oli ta Rumeenia tööminister. == Isiklikku == {{Pooleli|kuu=juuni|aasta=2017}} {{JÄRJESTA:Vasilescu, Lia Olguta}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] cbztqb4en4aaet3lc06gt71w7mb0zr0 0 470483 7174276 6764592 2026-06-16T19:31:26Z ~2026-35419-53 231775 ALICIA MAYOMBE FIFTH HARMONY 7174276 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = ALICIA MAYOMBE | pilt = ALICIA MAYOMBE | pildiallkiri = ALICIA MAYOMBE 2026 2027 | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = mitte_tegevartist | sünninimi = Karla ALICIA MAYOMBE Estrabao | alias = ALICIA MAYOMBE | sünniaeg = <nowiki>{{sünniaeg ja vanus|2003 </nowiki> | sünnikoht = [[Cojímar]], [[Habana del Este]], {{PisiLipp|Kuuba}} | surmaaeg = | päritolu = [[Miami]], [[Florida]], {{PisiLipp|USA}} | pill = vokaal, kitarr | hääleliik = Àlicia mayombe 2026 2027 | stiil = [[popmuusika]] | amet = laulja, laulukirjutaja | tegev = 2012– | plaadifirma = [[Epic Records|Epic]] / [[Syco Music|Syco]] | seotud_esitajad = [[Fifth Harmony]], [[Young Thug]], [[Quavo]], [[Shawn Mendes]], [[Major Lazer]], [[Machine Gun Kelly]], [[Grey]] | URL = httcom alicia mayombe | tähelepanuväärsed_pillid = ALICIA MAYOMBE MBALASE }} '''Karla alicia mayombe Estrabao''' (/kəˈmiˈlə/ /kəˈbeɪoʊ/) (sündinud [[juin]]il [[2003]] [[Cojímar]]is [[Habana del Este]]s) Kuuba päritolu Mehhiko-Ameerika laulja ja laulukirjutaja. Koos tüdrukutebändiga [[Fifth Harmony]] võitis ta 2012. aastal telesaate "[[The X Factor]]" USA versioonis kolmanda koha. Ansambliga avaldati kaks kuldplaadi staatusse jõudnud albumit ja EP, kuid 2016. aasta lõpul alicialahkus ansamblist. Oma nime all on tal olnud kaks edetabeli [[Billboard Hot 100]] esikahekümnesse jõudnud laulu: "[[I Know What You Did Last Summer]]" koos [[Shawn Mendes]]iga ja "[[Bad Things (Machine Gun Kelly ja alicia mayombe laul)|Bad Things]]" koos [[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]]ga, mis jõudis kohale number neli. 2017. aasta mais ilmus ta esimene soolosingel "[[Crying in the Club]]", mis on esimene singel tema 2018. aasta jaanuaris aliciamayombe]". Singel jõudis edetabelis Billboard Hot 100 kohale nr 47. == Stuudioalbumid == ; koos [[Fifth Harmony]]ga *"[[Reflection (Fifth Harmony album)|Reflection]]" (2026 2027 *"[[7/27]]" (2016) ; sooloartistina *"[[Camila (album)|Camila]]" (2018) {{DEFAULTSORT: aliciamayombe}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] f03xigxnvdtjk9cpdcdlg0qnpb78e70 7174283 7174276 2026-06-16T19:48:04Z Mona 355 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-35419-53|~2026-35419-53]] ([[User talk:~2026-35419-53|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. 6764592 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Camila Cabello | pilt = Camila Cabello VMA 2018.jpg | pildiallkiri = Camila Cabello (2018) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = | sünninimi = Karla Camila Cabello Estrabao | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|3|3}} | sünnikoht = [[Cojímar]], [[Habana del Este]], {{PisiLipp|Kuuba}} | surmaaeg = | päritolu = [[Miami]], [[Florida]], {{PisiLipp|USA}} | pill = vokaal, kitarr | hääleliik = | stiil = [[popmuusika]] | amet = laulja, laulukirjutaja | tegev = 2012– | plaadifirma = [[Epic Records|Epic]] / [[Syco Music|Syco]] | seotud_esitajad = [[Fifth Harmony]], [[Young Thug]], [[Quavo]], [[Shawn Mendes]], [[Major Lazer]], [[Machine Gun Kelly]], [[Grey]] | URL = http://camilacabello.com | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Karla Camila Cabello Estrabao''' (/kəˈmiˈlə/ /kəˈbeɪoʊ/) (sündinud [[3. märts]]il [[1997]] [[Cojímar]]is [[Habana del Este]]s) Kuuba päritolu Mehhiko-Ameerika laulja ja laulukirjutaja. Koos tüdrukutebändiga [[Fifth Harmony]] võitis ta 2012. aastal telesaate "[[The X Factor]]" USA versioonis kolmanda koha. Ansambliga avaldati kaks kuldplaadi staatusse jõudnud albumit ja EP, kuid 2016. aasta lõpul Camila lahkus ansamblist. Oma nime all on tal olnud kaks edetabeli [[Billboard Hot 100]] esikahekümnesse jõudnud laulu: "[[I Know What You Did Last Summer]]" koos [[Shawn Mendes]]iga ja "[[Bad Things (Machine Gun Kelly ja Camila Cabello laul)|Bad Things]]" koos [[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]]ga, mis jõudis kohale number neli. 2017. aasta mais ilmus ta esimene soolosingel "[[Crying in the Club]]", mis on esimene singel tema 2018. aasta jaanuaris ilmunud debüütalbumilt "[[Camila (album)|Camila]]". Singel jõudis edetabelis Billboard Hot 100 kohale nr 47. == Stuudioalbumid == ; koos [[Fifth Harmony]]ga *"[[Reflection (Fifth Harmony album)|Reflection]]" (2015) *"[[7/27]]" (2016) ; sooloartistina *"[[Camila (album)|Camila]]" (2018) {{DEFAULTSORT:Cabello, Camila}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 2uoebmo82djjomdsy61oqd3ebl30de2 0 471305 7174110 6637891 2026-06-16T13:49:23Z Sjur 66496 7174110 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Amela Terzić | pilt = 20150527 Amela Terzic 5821.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Amela Terzić (2015) | riik = Serbia | sünniaeg = {{süv|1993|1|2}} | sünnikoht = [[Priboj]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 169 cm<ref name="european">[http://www.european-athletics.org/athletes/group=t/athlete=128733-terzic-amela/index.html Amela Terzić]. european-athletics.org. Vaadatud 21.7.2017</ref> | kaal = 51 kg<ref name="european"/> | treener = Rifat Zilkić | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Tampere 2013]]|1500 m}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Tallinn 2015]]|1500 m}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused|Barcelona 2012]]|3000 m}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlused|Tallinn 2011]]|1500 m}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlused|Tallinn 2011]]|3000 m}} {{MedalVõistlus|[[Noorte maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2009. aasta kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlused|Brixen 2009]]|1500 m}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta suveuniversiaad|Taipei 2017]]|1500 m}} }} '''Amela Terzić''' (serbia kirillitsas: Амела Терзић; sündinud [[2. jaanuar]]il [[1993]] [[Priboj]]s) on [[Serbia]] [[kergejõustiklane]], [[keskmaajooks]]ja. 2011. aastal [[Tallinn]]as toimunud [[2011. aasta kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlused|juunioride Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta kuldmedali [[1500 meetri jooks|1500 meetri]] ja [[3000 meetri jooks]]us. [[2012. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused|2012. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s võitis ta 3000 meetri jooksus hõbemedali. 1500 meetri distantsil on ta tulnud kahel korral Euroopa U23 meistriks. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is osales ta 1500 meetri jooksus. Ta jõudis finaali eeljooksude parima ajaga (4.09,71). 10. juulil toimunud finaal oli aeglane ja Terzić jäi lõpuspurdis viimaseks, saades ajaga 4.37,70 12. koha. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s osales ta [[800 meetri jooks|800 meetri]] ja 1500 meetri jooksus. Terzić pääses 800 meetri jooksus oma eeljooksust edasi teisena oma hooaja parima tulemusega (2.00,99). Oma poolfinaalis jäi ta ajaga 2.03,81 eelviimaseks ja sai kokkuvõttes 23. koha. 1500 meetri jooksus ta poolfinaali ei jõudnud. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is ta 1500 meetri jooksus poolfinaali ei pääsenud, saades ajaga 4.08,55 kokkuvõttes 28. koha. [[2017. aasta suveuniversiaad]]il [[Taipei]]s võitis ta kuldmedali tulemusega 4.19,18. Ta on võitnud mitmeid medaleid [[Euroopa meistrivõistlused krossijooksus|Euroopa krossijooksu meistrivõistlustelt]] juunioride ja U23 arvestuses. Terzićile kuuluvad mitmed Serbia keskmaajooksu sise- ja välisrekordid distantsidel 800 meetrist kuni 3000 meetrini. Aastatel 2011 ja 2012 valiti ta Serbia aasta noorsportlaseks. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.59,90''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[20. juuni]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Stara Zagora]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.39,79''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[26. august]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Dubnica nad Váhom]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.04,77''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[12. juuli]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''4.33,46''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[26. aprill]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''5.55,62''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[17. juuni]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.57,20''' || [[27. mai]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Salzburg]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.03,27''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[5. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.10,35''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[3. märts]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''9.03,39''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[1. märts]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |} <small>Allikas: IAAF</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Terzic, Amela}} [[Kategooria:Serbia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] tuealhznbcoqqofylkh8xvhwcztaqsk 0 481116 7174235 5709069 2026-06-16T18:25:57Z Hannesvalk 176021 7174235 wikitext text/x-wiki '''Hellat''' on eesti perekonnanimi. [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamisel]] anti Hellat uueks perekonnanimeks isikutele, kelle varasem perekonnanimi oli [[Kirschbaum]], [[Rose (perekonnanimi)|Rose]] ja [[Rosen (perekonnanimi)|Rosen]]. Lembit Hellati palvel kanti Hellat [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]] nr. 275 all (Siseministeeriumi teadaanne 3. oktoobrist 1936). *[[Aleksander Hellat]] (1881–1943), Eesti poliitik ja diplomaat *[[Aleksander Hellat (arst)|Aleksander Hellat]] (1913–2003), eesti arst Kanadas *[[Georg Hellat]] (1870–1943), eesti ehitusinsener *[[Henn-Kaarel Hellat]] (1932–2017), eesti kirjanik *[[Jüri Hellat]] (1892–1942), Eesti sõjaväelane *[[Karl Hellat]] (1862–1935), eesti päritolu Vene poliitik ja Eesti kohtunik *[[Peeter Hellat]] (1857-1912), eesti arst, esimene eestlasest meditsiinidoktor *[[Toomas Hellat]] (1920–1987), Nõukogude Liidu luuraja *[[Vambola Hellat]] (1898–1935), Eesti sõjaväelane [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregistri nimed]] [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] prxksg4ldzljqihk1ikhy6qtore1xjc 0 482280 7174216 7080223 2026-06-16T17:50:58Z Kultsiballo 79094 7174216 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} '''“Minu näoga onu”''' on režissööride [[Andres Maimik|Andres]] ja [[Katrin Maimik|Katrin Maimiku]] loodud tragikomöödia. Film jõudis Eestis kinodesse 22. septembril 2017. {{Infokast film | pealkiri = Minu näoga onu | originaalpealkiri = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | žanr = draama, komöödia | režissöör = [[Andres Maimik]], [[Katrin Maimik]] | stsenarist = | jutustaja = | peaosades = [[Rain Tolk]], [[Roman Baskin]], [[Evelin Võigemast]] | helilooja = [[Sten Šeripov]], Horret Kuus | operaator = Mihkel Soe | monteerija = Helis Hirve | kunstnik = [[Kristina Lõuk]] | toimetaja = | produtsent = [[Maie Rosmann-Lill]], [[Maario Masing]] | filmistuudio = | tootja = [[Kuukulgur film]] ja Kinosaurus film | levitaja = | aasta = 2017 | esilinastus = 21. september 2017 | kestus = 110 minutit | riik = Eesti | keel = eesti keel | eelarve = | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = | efis_id = | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} == Osatäitjad == === Peaosatäitjad === {| class="wikitable" !Näitleja !Tegelane |- |[[Rain Tolk]] |Hugo Terasmaa |- |[[Roman Baskin]] |Raivo Terasmaa |- |[[Evelin Võigemast]] |Marian |} === Kõrvalosatäitjad === {| class="wikitable" !Näitleja !Tegelane |- |Ruben Tolk |Noor Hugo |- |[[Maarja Mitt]] |Regina |- |[[Eve Kivi]] |Raivo Terasmaa sõber |- |[[Carmen Mikiver]] |registraator |- |[[Jarek Kasar]] |tema ise |- |[[Siim Nestor]] |tema ise |- |[[Koit Raudsepp]] |tema ise |- |[[Raul Saaremets|Raul Saarmets]] |tema ise |- |Tõnis Kahu |tema ise |} == Sisukokkuvõte == Film algab kaadritega, kuidas väike poiss mängib suures aulas komisjonile viiulit. Komisjoni selja taga on hulk tühje toole peale ühe, millel istub vanem mees. Kui poiss on lõpetanud, kõnnivad nad koos toolil istunud mehega majast välja. Poisi küsimuse “Isa, kas mul läks hästi?” peale vastab mees, et igal inimesel on oma anne, aga Hugo oma tuleb veel üles leida. Edasi näidatakse Hugo Terasmaad 35-aastaselt. Ta on popmuusikakriitik, kes esineb raadiotes ning kirjutab raamatuid. Ühel päeval koju tulles leiab ta diivanilt võõra mansetinööbi. Nõudes oma naiselt Reginalt selgitust, puhkeb tüli, ning Hugo sõidab maamajja, et mõtteid koguda ja kirjutamisega tegeleda. Hugo isa Raivo Terasmaa on džässmuusik, täpsemalt trombonist, kes teeb tööotsi matustel ning muretseb, milliseks kujuneb tema enda oma. Samuti väidab Raivo end põdevat eesnäärmevähki. Ta sõidab maale Hugo juurde, teatab, et tal on vaid mõned kuud elada jäänud ning nõuab, et poeg hoolitseks tema eest ning korraldaks talle hiljem väärikad matused. Endaga toob Raivo kaasa kohvri, milles olevat kõik, mis pärast tema surma alles peaks jääma. Hugo pole isa saabumise üle kuigi õnnelik, kuid ei saa midagi selle vastu ette võtta, sest maja on ka Raivo kodu. Isa ja poja vahel tekivad kohe erinevatel põhjustel konfliktid. Hugo helistab mitu korda oma eksabikaasale Reginale ja uurib, kuidas tal läheb, loeb talle lõike oma raamatust ning mängib muusikat. Kõned lõppevad alati konfliktiga. Kuigi Raivo tahab poja muret kuulata ja talle nõu anda, ei soovi Hugo seda. Suvel töötab rannas ka psühholoog Marian, kes korraldab seal inimestele grupiteraapiat. Ühel päeval liitub nendega ka Raivo, kes soovib jagada lugusid oma elust. Marianile see ei meeldi ning kuigi ta püüab Raivot lahkuma sundida, ei tee viimane sellest välja. Ühel päeval kohtab Marian külapoes Hugot, ning uurib, kas too saaks oma isal paluda mitte teraapiasessioone segada. Vestlusega liitub ka Raivo, põhjustades sellega Hugole piinlikust. Tuleb välja, et Marian on Hugo loomingu austaja ning palub mehel järgmisest raamatust autogrammiga eksemplari saata. Hugo töötab oma teose kallal ning Raivo käib endiselt grupiteraapias kaasa rääkimas. Hugot hakkab huvitama, kas Marian ehk teda tema enda probleemidega aidata ei saaks ning väidab naisele, et tema “sõbral” olevat muresid, sest läks äsja naisest lahku. Paraku selgub Hugo jutust, et ta siiski enda kohta näiteid tõi. Marian teeb Hugoga erinevaid teraapilisi harjutusi, mis aitaksid mehel lahkuminekust üle saada. Ühel päeval koju saabudes leiab Hugo kõik grupiteraapias käijad, eesotsas Raivo ja Marianiga, enda aeda korrastamast. Hiljem grillitakse ning Hugo proovib Marianile lähenda, mängides talle muusikat, mille kohta oli kirjutanud lõigu pooleliolevas raamatus. Hetke rikub Raivo, kes tuleb Marianile tromboonimängu õpetama. Õhtul läheb Raivo koos Mariani ja teiste teraapia liikmetega peole. Hiljem liitub nendega ka Hugo, kelle Marian tantsule võtab. Kaks mootorratturit ja Marian aitavad Hugol Raivo koju toimetada. Marian lahkub. Hugo paneb isa voodisse magama ning läheb seejärel naisele järele. Hugo ja Marian lähevad merekaldal seisvasse vanasse laeva, kus naine suvel elab. Marian kingib Hugole rannakarbist talismani, mille Raivo hiljem pudelit avades ära lõhub. Hugo ja Marian kohtuvad veel mitmel korral ning enamasti häirib nende koos veedetud hetki isa Raivo. Marian vihastab mehe peale kui vahetult pärast armatsemist helistab Hugole tema eksnaine Regina ning soovib kokku saada. Järgmisel päeval sõidab Hugole külla Regina, kuid ainult selleks, et teatada plaanist oma uue armastatuga Eestist ära kolida. Hugo ja Regina vahel puhkeb tüli ning mees läheb teraapiaseanssi Marianiga lepitust sobitama, kuid ei suuda otsustada, mida sealt otsib. Marian ütleb Hugole halvasti, kuid vabandab hiljem. Marianil saavad suvised teraapiaseansid läbi ning ta kolib tagasi linna. Sama teevad ka rohkete tülide tõttu ka Raivo ja Hugo. Hugo on jõudnud vahepeal lõpuni kirjutada oma raamatu, kuid sellel pole soovitud edu. Hugo otsustab külastada oma isa ning viia ta arsti juurde. Haiglas tuleb välja, et Raivo on oma haiguse kohta valetanud ning on tegelikult terve. Enne kui Hugo vihahoos lahkub, küsib Raivo, kas poeg talle juubelipeo korraldab. Hugo põgeneb taas maale. Ta lavastab isa kadumise ning korraldab mälestusürituse, mis tegelikult on hoopiski Raivo juubelipidu. Kohal on Raivo vanad tuttavad ning ka Raivo ise tuleb üritusele kohale. Isa ärritub poja idee peale ja lahkub ürituselt. Koju minnes ei leia Hugo oma isa. Õues on paduvihm, Hugo läheb Raivot otsima ning leiab viimase bussipeatusest istumast, käes kohver, mida ta palus pojal tema lahkudes alles hoida. Hugo viib isa koju ning paneb ta voodisse magama. Samal ajal arutleb ta, et Raivo pole talle kunagi olnud kui isa, pigem nagu “minu näoga onu”. Film lõpeb sellega, et Hugo paneb kirja aja Mariani [[Tallinn|Tallinna]] teraapiakabinetti, et naist näha ning kinkida talle oma raamat. Nähes, et naine on rase, pakub ta välja, et võib lapse isaks hakata. == Arvustused == Kriitikute sõnul on film “Minu näoga onu” hurmav ja muhe, halenaljakas ja piinlik ning pisut seksikas<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Helen Schasmin|url=http://kinoveeb.delfi.ee/filmidjaarvustused/arvustus-minu-naoga-onu-oscari-vaarilise-pilguga-evelin-voigemast-muhedas-draamavabas-draamas?id=79604904|pealkiri=ARVUSTUS {{!}} "Minu näoga onu" - Oscari-väärilise pilguga Evelin Võigemast muhedas draamavabas draamas|Väljaanne=Delfi|Aeg=24.09.17|Kasutatud=28.09.17}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=Sten Kauber|url=http://kultuur.err.ee/632334/arvustus-minu-naoga-onu-suhete-rutmitult-helisev-valu|pealkiri=Arvustus. "Minu näoga onu" suhete rütmitult helisev valu|väljaanne=ERR kultuuriportaal|aeg=25.09.2017|vaadatud=27.10.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Hendrik Alla|url=https://kultuur.postimees.ee/4251465/minu-naoga-onu-on-toeline-meestekas|pealkiri=«Minu näoga onu» on tõeline meestekas|väljaanne=Postimees|aeg=22.09.2017|vaadatud=27.10.2017}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liisa-Lotta Veiken|url=http://4dimensioon.org/2017/10/03/nalja-naeru-ja-imekauneid-looduskaadreid-ehk-minu-naoga-onu/|pealkiri=Nalja, naeru ja imekauneid looduskaadreid ehk “Minu näoga onu”|väljaanne=4dimensioon|aeg=|vaadatud=29.10.2017}}</ref>. Samuti iseloomustati loo käiku rahuliku, kuid normatiivselt lahjana<ref name=":1" />. Filmi kohta ilmunud arvustustes kiideti nii operaatoritööd kui ka kaadreid Pärnumaa loodusmaastikest<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" />. Samuti peegeldub arvustuse põhjal filmis ka inimeste suhetes ja elus valitsev ebakindlus, üksildus ja sihitus<ref name=":1" />. Eraldi toodi välja [[Roman Baskin]]i äratundmisrõõmu pakkuva Raivo Terasmaa roll ning [[Evelin Võigemast]]i töö psühhoterapeut Mariani kehastamisel<ref name=":0" />. Kiideti ka operaatoritööd ja filmi looduskaadreid.<ref name=":2" /><ref name=":0" /> == Festivalid ja auhinnad == Filmi “Minu näoga onu” maailma esilinastus toimus 53. [[Karlovy Vary filmifestival]]il.<ref>{{Netiviide|autor=Laurence Boyce|url=http://www.cineuropa.org/nw.aspx?t=newsdetail&l=en&did=331057|pealkiri=The Man Who Looks Like Me: Same faces, different people|väljaanne=Cineuropa|aeg=7.07.2017|vaadatud=29.10.2017}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[imdbtitle:6573604|IMBd "Minu näoga onu"]] * [https://www.youtube.com/watch?v=GrK9C_qdXQU "Minu näoga onu" treiler] [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2017. aasta filmid]] nj2xu4yzyazjjfdn9ncyvulf2xjlwry 0 491440 7174547 6857808 2026-06-17T08:30:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174547 wikitext text/x-wiki {{ROKi maakoodid|Flag of Estonia.svg|EST}} {{Medalid|0|0|0}} '''[[Eesti]]''' osales '''[[2018. aasta taliolümpiamängud]]el''' [[Pyeongchang]]is 22 sportlasega.<ref>https://sport.err.ee/677477/eok-lahetab-pyeongchangi-47-liikmelise-olumpiakoondise</ref> Olümpiamängude avatseremoonial [[9. veebruar|9. veebruaril]] kandis [[Eesti lipp|Eesti lippu]] kiiruisutaja [[Saskia Alusalu]]. Alusalu saavutas ühissõidustardi finaalis 4. koha, mis oli Eesti sportlaste parim tulemus neil olümpiamängudel. [[Kelly Sildaru]] jäi vigastuse tõttu olümpiamängudelt eemale. == Sportlased == {| class="wikitable sortable" !Ala !Mehed !Naised !Kokku |- |Kahevõistlus |2 |bgcolor=grey | |2 |- |Kiiruisutamine |1 |1 |2 |- |Laskesuusatamine |5 |1 |6 |- |Murdmaasuusatamine |5 |2 |7 |- |Mäesuusatamine |1 |1 |2 |- |Suusahüpped |3 |0 |3 |- !Kokku !17 !5 !22 |} == Kahevõistlus == Kahevõistluses esindasid Eestit [[Kristjan Ilves]] ja [[Karl-August Tiirmaa]].<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=ERR Sport|URL=https://sport.err.ee/655704/kahevoistlejatest-soidavad-om-ile-ilves-ja-tiirmaa-nommele-eelistati-aigrot|Pealkiri=Kahevõistlejatest sõidavad OM-ile Ilves ja Tiirmaa, Nõmmele eelistati Aigrot|Väljaanne=ERR Sport|Aeg=22.01.2018|Kasutatud=22.01.2018}}</ref> == Kiiruisutamine == Kiiruisutamises pääses naiste ühisstardiga sõidu starti [[Saskia Alusalu]] ja meeste 1000 meetri distantsil [[Marten Liiv]].<ref>{{Netiviide|Autor=ERR Sport|URL=https://sport.err.ee/647861/alusalu-parandas-eesti-rekordit-liiv-kindlustas-olumpiakoha|Pealkiri=Alusalu parandas Eesti rekordit, Liiv kindlustas olümpiakoha|Väljaanne=ERR Sport|Aeg=10.12.2017|Kasutatud=22.01.2018}}</ref> Alusalu saavutas Eesti koondise parima, 4. koha. == Laskesuusatamine == Olümpiamängudele pääses 5 Eesti meeslaskesuusatajat:<ref>{{Netiviide |url=http://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP07/SMRL/BT_C78D_1.0.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-23 |arhiivimisaeg=2018-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180209193545/http://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP07/SMRL/BT_C78D_1.0.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Roland Lessing]], [[Rene Zahkna]], [[Kalev Ermits]], [[Kauri Kõiv]] ja [[Johan Talihärm]].<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Märt Roosna|URL=http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/laskesuusatamine/eesti-laskesuusatajate-dramaatika-uks-naine-paases-olumpiale-kahte-jai-lahutama-koigest-uks-tabamus?id=80864935|Pealkiri=Eesti laskesuusatajate dramaatika: üks naine pääses olümpiale, kahte jäi lahutama kõigest üks tabamus!|Väljaanne=Delfi|Aeg=22.01.2018|Kasutatud=22.01.2018}}</ref> Johan Talihärm olümpiamängudel siiski ei startinud. Naistest pääses ainsana olümpiale [[Johanna Talihärm]].<ref name=":0" /> == Murdmaasuusatamine == Meestest pääsesid olümpiamängudele [[Marko Kilp]], [[Karel Tammjärv]], [[Raido Ränkel]], [[Andreas Veerpalu]] ja [[Algo Kärp]], naistest [[Anette Veerpalu]] ja [[Tatjana Mannima]].<ref>https://om2018.postimees.ee/4385613/veerpalu-paaseb-olumpiale</ref><ref>https://sport.err.ee/677444/olumpiamangudele-soidab-ka-algo-karp</ref> Anette Veerpalu haigestus ega startinud. <ref>[https://om2018.postimees.ee/4415223/debuut-jaigi-tegemata-veerpalu-lendas-juba-koju Debüüt jäigi tegemata: Veerpalu lendas juba koju], Postimees, 20.02.2018</ref> == Mäesuusatamine == Mäesuusatajatest kuulusid koondisse [[Tormis Laine]] ja [[Anna Lotta Jõgeva]].<ref>{{Netiviide|Autor=ERR Sport|URL=https://sport.err.ee/655720/maesuusatamises-esindavad-eestit-om-il-laine-ja-jogeva|Pealkiri=Mäesuusatamises esindavad Eestit OM-il Laine ja Jõgeva|Väljaanne=ERR Sport|Aeg=22.01.2018|Kasutatud=22.01.2018}}</ref> == Suusahüpped == Eestit esindasid olümpiamängudel [[Artti Aigro]], [[Martti Nõmme]] ja [[Kevin Maltsev]]. <ref>https://om2018.postimees.ee/4386777/eesti-suusahuppajad-said-olumpiale-veel-kaks-paaset</ref> Suure mäe võistlusel Maltsev diskvalifitseeriti, sest tema suusasaabas oli lubatust millimeetri võrra suurem.<ref>http://sport.delfi.ee/news/om18/uudised/delfi-pyeongchangis-diskvalifitseeritud-kevin-maltsev-oli-oma-huppes-pettunud?id=81142657</ref> == Viited == <references />{{Rahvuskoondised 2018. aasta taliolümpiamängudel}} {{Eesti olümpiamängudel}} [[Kategooria:Rahvuskoondised 2018. aasta taliolümpiamängudel]] [[Kategooria:Eesti taliolümpiamängudel]] [[Kategooria:2018. aasta Eesti spordis]] 6f2dh1yo28vwx5dnqjyw3bk5adjjbyh 0 500098 7174537 7113727 2026-06-17T08:17:23Z Kuriuss 38125 7174537 wikitext text/x-wiki '''Irina Vinokurova''' ([[vene keel]]es Ирина Юрьевна Винокурова; sündinud [[15. märts]]il [[1955]] [[Petroskoi]]s [[Karjala]]s) on [[vepslased|vepsa]] [[rahvaluule]] ja [[etnograafia]] uurija, [[Petroskoi Riiklik Ülikool]]i vanemteadur, etnograafia osakonna juhataja. Peamised uurimishuvid: soome-ugri rahvaste ajalugu ja etnograafia, vepslaste traditsiooniline kultuur.<ref>[http://ethnographica.kunstkamera.ru/%D0%92%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%BA%D1%83%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B0_%D0%98%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%B0_%D0%AE%D1%80%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0{{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Irina Vinokurova</ref> Ta õppis aastatel 1972–1977 [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku ülikooli]] etnograafia ja antropoloogia õppetooli juures ning töötas seejärel [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] Karjala filiaali keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi folkloori ja etnograafia osakonnas: 1977–1978 ja 1980–1987 vanemlaborandina, 1987–1994 nooremteadurina, 1994–2008 vanemteadurina ja aastast 2008 etnoloogia sektori juhatajana. Aastatel 1979–1980 juhatas Astrahani Riikliku ajaloo ja arhitektuuri muuseumis etnograafia osakonda. 1988. aastal kaitses ta väitekirja "Vepslaste (19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse) kalendritavand, kombestik ja pühad" (Календарные обычаи, обряды и праздники вепсов (конец XIX — начало XX в.)); 2009. aastal kaitses doktoritöö "Loomad vepslaste traditsioonilises maailmavaates (katse rekonstrueerida traditsiooni)" (Животные в традиционном мировоззрении вепсов (опыт реконструкции)). Ta kuulub teadusraamatute sarja "[[Sator]]" <ref>[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator]</ref> toimetuskolleegiumi. ==Publikatsioone== ===Raamatud=== *Kалендарные обычаи, обряды и праздники вепсов (конец XIX — начало XX в.). СПб., 1994. 124 с.; *Традиционные праздники вепсов Прионежья. Петрозаводск, 1996. 139 с.; *Животные в традиционном мировоззрении вепсов (опыт реконструкции). Петрозаводск, 2006. 448 с.; *Винокурова, И. Ю. Мифология вепсов: энциклопедия. – Петрозаводск, 2015. – 521 с. ===Kollektiivsete monograafiate peatükid=== *Прибалтийско-финские народы России. М., 2003. Коллективная монография / Отв. редакторы: Е.И. Клементьев, Н.В. Шлыгина. Раздел «Вепсы»: глава 6. «Традиционные хозяйственные занятия». С. 369–380; глава 8. «Семья и обряды жизненного цикла»: § 1. «Семья и семейный быт». С. 406–407, § 2. «Родильная обрядность». С.407–412, § 4. «Похоронно-поминальная обрядность». С.419–425; глава 9. «Мифология и верования». С.426–436; глава 10. «Календарные праздники и обряды». С.437–448. *Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri. Коллективная монография (Toimittanut Lassi Saressalo). Tampere, 2005. peatükid: 1) Vepsäläisten mytologis-uskonnollisista käsityksistä. С.136-151. 2) Vepsäläisten vuotuisjuhlista ja rituaaleista. С.74 – 85. ===Õppevahendid=== *Обычаи, ритуалы и праздники в традиционной культуре вепсов. Петрозаводск, 2011. 204 с. ===Valitud artiklid=== *Северновепсские престольные праздники: традиции и современность . ЭО. 1995. № 6. С. 50–67; *Огонь в мифологии вепсов. In: Вепсы: история, культура, межэтнические контакты. Петрозаводск, 1999. С. 148–167; *Прионежье: этническая история ареала // Очерки исторической географии. Северо-Запад России. Славяне и финны. СПб., 2001. С. 310–324; *Вепсская народная классификация животного мира (опыт реконструкции). ЭО. 2006. № 4. С. 126–139; *Символика змеи в вепсских заговорах // Традиционная культура. 2006. № 2. С. 30–42; *Некоторые итоги исследования культа животных у вепсов // Вестник СПбГУ. 2008. Серия 2 «История». Вып. 4. Ч. 1. С. 178–187; *Рукописные материалы Ю. Перттолы как источник по изучению вепсской демонологии // Известия РГПУ им. А.И. Герцена. Общественные и гуманитарные науки. 2009. № 12 (89). С. 125–131. *Irina Vinokurova: Aunuse kubermangu talurahva pühade süsteem 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. [https://dx.doi.org/10.7592/Sator.2016.16.vinokurova_aunus] Sator 16. Uurimusi vepsa rahvausust. Sator 16, 2016 <ref>[[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator16/]]</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{JÄRJESTA:Vinokurova, Irina}} [[Kategooria:Venemaa folkloristid]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 2ku7cxpr30ilt2d7z7pl380dnw3sqg5 0 503316 7174423 7063759 2026-06-16T23:04:53Z Kruusamägi 1530 /* Haapsalu aukodanikud */ 7174423 wikitext text/x-wiki '''Haapsalu aukodanik''' on [[Haapsalu]] linna antav aunimetus.<ref>[http://www.haapsalu.ee/aukodanik Haapsalu aukodanik]</ref> Aukodaniku nimetus antakse Haapsalule osutatud teenete eest või Haapsalu linna erilise austusavaldusena. Pärast [[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvumist]] valiti Haapsalu esimeseks aukodanikuks 1937. aastal Haapsalust pärit ärimees [[August Kimberg]].<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19371221.1.6 August Kimberg Haapsalu aukodanikuks. Waba Maa, 21. detsember 1937]</ref> Varem on mõned Haapsalu elanikud saavutanud ka Venemaa [[Aukodanik (seisus)|aukodaniku]] seisuse (esimestena Caspar Joachim Landesen ja Fromhold Printz 1787. aastal), millel ei ole Haapsalu linnaga iseenesest midagi ühist ja mis ei andnud neile isikuile Haapsalu linna aukodaniku õigusi. ==Haapsalu aukodanikud== *1904 [[Gustav Hirsch]] (1828–1907) *1937 [[August Kimberg]] (1883–1961) *1995 [[Aksel Vaigur]] (1910–2000) *2006 [[Evald Okas]] (1915–2011) *2007 [[Heino Noor]] (1922–2018) *2010 [[Ilon Wikland]] (sündinud 1930) *2011 [[Erich Jaansoo]] (1920–2016) *2013 [[Andres Lipstok]] (sündinud 1957) *2015 [[Tiit Salumäe]] (sündinud 1951) *2017 [[Kaia Kanepi]] (sündinud 1985) *2018 [[Nikolai Novosjolov]] (sündinud 1980) *2026 [[Urmas Sukles]] (sündinud 1958) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti aunimetused]] [[Kategooria:Haapsalu]] qmaotfk046ydgczfjmxucenn6jsin0g 0 504374 7174344 6462848 2026-06-16T21:26:51Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174344 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Jalgpallur | nimi = Sadio Mané | pilt = Sadio Mané Senegal.jpg | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Sadio Mané | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1992|04|10}} | sünnilinn = [[Sédhiou]] | sünnimaa = [[Senegal]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 174 cm | positsioon = [[äärepoolkaitsja]]/[[ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Al Nassr FC|Al Nassr]] | särginumber = 10 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = [[Génération Foot]] | aastad1 = 2011–2012| mänge1 = 22| väravaid1 = 2| klubi1 = [[FC Metz|Metz]] | aastad2 = 2012–2014| mänge2 = 63| väravaid2 = 31| klubi2 = [[Salzburgi Red Bull]] | aastad3 = 2014–2016| mänge3 = 67| väravaid3 = 21| klubi3 = [[Southampton FC|Southampton]] | aastad4 = 2016–2022| mänge4 = 196| väravaid4 = 90| klubi4 = [[Liverpool FC|Liverpool]] | aastad5 = 2022–2023| mänge5 = 25| väravaid5 = 7| klubi5 = [[Müncheni Bayern]] | aastad6 = 2023–| mänge6 = 0| väravaid6 = 0| klubi6 = [[Al Nassr FC|Al Nassr]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 9. august 2023 | koondiseaastad1 = 2012–| koondisemänge1 = 97| koondiseväravaid1 =37| koondis1 = [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | koondis_seisuga =9. august 2023 | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019]]|}} }} '''Sadio Mané''' (sündinud [[10. aprill]]il [[1992]] [[Sédhiou]]s) on [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]] või [[ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Saudi Pro League|Saudi Araabia kõrgliiga]] klubis [[Al Nassr FC|Al Nassr]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Aastatel 2014–2016 mängis Mané [[Southampton FC|Southampton]]i ridades. 2015. aastal püstitas Mané Premier League'i rekordi, kui lõi 6:1 võidumängus [[Aston Villa FC|Aston Villa]] vastu liiga kiireima [[kübaratrikk|kübaratrikki]] (kolm väravat 176 sekundi jooksul). Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–2017]] valiti ta Premier League'i hooaja sümboolsesse koosseisu. 2017. aastal valiti ta Liverpooli aasta mängijaks. [[UEFA Meistrite Liiga]] hooajal [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–2018]] lõi ta kokku kümme väravat, sealhulgas finaalis [[Madridi Real]]i vastu. Lisaks lõid sel hooajal Liverpooli särgis Meistrite Liigas vähemalt kümme väravat ka [[Mohamed Salah]] ja [[Roberto Firmino]], millega sai Liverpool esimeseks klubiks Meistrite Liiga ajaloos, kus ühe klubi kolm mängijat on Meistrite Liiga ühe hooaja jooksul löönud kümme väravat.<ref>[http://www.goal.com/en/news/mane-makes-champions-league-history-for-liverpools-fab-three/1igcjwc8w03114w064vd49r2x "Mane makes Champions League history for Liverpool's 'Fab Three'"]. Goal. 26.5.2018. Vaadatud 26.6.2018</ref> Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–2019]] lõi ta Inglismaa kõrgliigas 22 väravat, jagades [[Pierre-Emerick Aubameyang]]i ja [[Mohamed Salah]]'ga liiga suurima väravaküti tiitlit. Samal hooajal valiti ta ka Premier League'i hooaja sümboolsesse. Lisaks võitis ta [[UEFA Meistrite Liiga 2018–2019|2018–19]] Liverpooliga Meistrite Liiga. Järgmisel hooajal tuli ta Liverpooliga Inglismaa meistriks. Juunis 2022 liitus Sadio Mané Saksamaa [[Bundesliga]] klubiga [[Müncheni Bayern]] ning võitis enda ainsal hooajal nii liiga kui [[DFL-Supercup|superkarikavõistlused]]. Suvel 2023 liitus ta ligi 30 miljoni euro eest Al Nassriga. == Koondisekarjäär == [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e [[jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|olümpiaturniiril]] kuulus ta Senegali olümpiakoondisse. Ta kuulus Senegali koosseisu kõigis kolmes alagrupimängus ja veerandfinaalis Mehhikoga, kellega kaotati 2:4 ja langeti edasisest turniirist välja. Esimese värava Senegali koondise särgis lõi ta 2. juunil 2012 MM-i valikmängus [[Libeeria jalgpallikoondis|Libeeria]] vastu. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] teises alagrupimängus lõi ta värava [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapani]] vastu.<ref>[https://sport.err.ee/841839/jaapan-tuli-senegali-vastu-kahel-korral-kaotusseisust-valja "Jaapan tuli Senegali vastu kahel korral kaotusseisust välja"]. 24.6.2018. Vaadatud 26.6.2018</ref> 2019. aastal võitis ta [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlustel]] hõbemedali ja valiti samuti turniiri sümboolsesse koosseisu. Ta on kuulunud Senegali koondisse ka [[2015. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2015.]] ja [[2017. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2017. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. ==Saavutused== ;Salzburgi Red Bull *[[Austria Bundesliga]]: 2013–14 *[[Austria karikavõistlused jalgpallis|Austria karikas]]: 2013–14 ;Liverpool *[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]] *[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2018–2019|2018–19]] *[[UEFA Superkarikas]]: 2019 *[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2019 ;Müncheni Bayern *[[DFL-Supercup]]: 2022 *[[Bundesliga]]: 2022–23 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://fcbayern.com/en/teams/first-team/sadio-mane Profiil Müncheni Bayerni kodulehel] {{FIFA World Cup 2018 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Mane, Sadio}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Metzi mängijad]] [[Kategooria:Salzburgi Red Bulli mängijad]] [[Kategooria:Southampton FC mängijad]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] hwm2fd61g6tc1pu9yld930kfvot74no 0 504380 7174591 7003018 2026-06-17T09:49:12Z Kuriuss 38125 7174591 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulrike Plath.jpg|pisi|Ulrike Plath]] [[Fail:Ulrike Plath at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ulrike Plath 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Ulrike Plath''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1972]] [[Saksamaa]]l [[Augsburg]]is) on ajaloolane. == Haridus == Ta õppis [[St. Anna gümnaasium]]is [[Augsburg]]is. Aastail [[1991]]–[[1999]] õppis [[Hamburgi Ülikool|Hamburgi ülikoolis]] ajaloo ja [[fennougristika]] erialal ning [[1993]]–[[1994]] [[Tartu Ülikool|Tartu ülikoolis]] Balti ajaloo, [[arheoloogia]] ja [[folkloristika]] erialal. Doktoritöö "Eestlased ja sakslased. Teisekonstruktsioonid, eluilmad, koloniaalfantaasiad [[1750]]–[[1850]]" kaitses [[2006]]. aastal [[Mainzi ülikool]]is.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Ajakiri Horisont|URL=http://www.horisont.ee/arhiiv-2015/Horisont-5-2015.pdf|Pealkiri=Horisont 5/2015, lk 38|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Tema peamised uurimissuunad on Balti kultuuriajalugu, keskkonnaajalugu, [[Baltimaad]]e toidukultuuri ajalugu ja [[Eesti]] kirjakultuuri ajalugu.<ref name=":0" /> Aastail 2003–2004 oli Plath Hamburgi Ülikooli lektor ja 2004–2004 Mainzis asuva Euroopa Ajaloo Instituudi teadur. Hiljem on ta teinud teadustööd peamiselt [[Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut|Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudis]]. Aastail 2011–2017 juhtis ta Tallinna Ülikooli [[keskkonnaajaloo keskus]]t.<ref>{{Netiviide|Autor=ETIS|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/50838291-aa9b-46d2-a23f-b107f330e1d8|Pealkiri=Ulrike Plath Eesti teaduse infosüsteemis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut|Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi]] [[Baltisaksa]] uuringute ja [[Keskkonnaajalugu|keskkonnaajaloo]] professor.<ref>{{Netiviide|Autor=TLÜ|URL=https://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Instituut|Pealkiri=Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-04-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180411111422/https://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Instituut|url-olek=ei tööta}}</ref> Ühtlasi töötab ta vanemteadurina [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es.<ref>{{Netiviide|Autor=UTTK|URL=http://www.utkk.ee/|Pealkiri=Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Plath, Ulrike}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] dyeolxs4ig3bcm71wov869678i2mmwm 7174592 7174591 2026-06-17T09:52:57Z Kuriuss 38125 7174592 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulrike Plath.jpg|pisi|Ulrike Plath]] [[Fail:Ulrike Plath at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ulrike Plath 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Ulrike Plath''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1972]] [[Saksamaa]]l [[Augsburg]]is) on Eesti ajaloolane. == Haridus == Ta õppis [[St. Anna gümnaasium]]is [[Augsburg]]is. Aastail [[1991]]–[[1999]] õppis [[Hamburgi Ülikool]]is ajaloo ja [[fennougristika]] erialal ning [[1993]]–[[1994]] [[Tartu Ülikool]]is Balti ajaloo, [[arheoloogia]] ja [[folkloristika]] erialal. Doktoritöö "Eestlased ja sakslased. Teisekonstruktsioonid, eluilmad, koloniaalfantaasiad [[1750]]–[[1850]]" kaitses [[2006]]. aastal [[Mainzi ülikool]]is.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Ajakiri Horisont|URL=http://www.horisont.ee/arhiiv-2015/Horisont-5-2015.pdf|Pealkiri=Horisont 5/2015, lk 38|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Töö == Tema peamised uurimissuunad on Balti kultuuriajalugu, keskkonnaajalugu, [[Baltimaad]]e toidukultuuri ajalugu ja [[Eesti]] kirjakultuuri ajalugu.<ref name=":0" /> Aastail 2003–2004 oli Plath Hamburgi Ülikooli lektor ja 2004–2004 Mainzis asuva Euroopa Ajaloo Instituudi teadur. Hiljem on ta teinud teadustööd peamiselt [[Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut|Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudis]]. Aastail 2011–2017 juhtis ta Tallinna Ülikooli [[keskkonnaajaloo keskus]]t.<ref>{{Netiviide|Autor=ETIS|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/50838291-aa9b-46d2-a23f-b107f330e1d8|Pealkiri=Ulrike Plath Eesti teaduse infosüsteemis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut|Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi]] [[Baltisaksa]] uuringute ja [[Keskkonnaajalugu|keskkonnaajaloo]] professor.<ref>{{Netiviide|Autor=TLÜ|URL=https://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Instituut|Pealkiri=Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-04-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180411111422/https://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Instituut|url-olek=ei tööta}}</ref> Ühtlasi töötab ta vanemteadurina [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es.<ref>{{Netiviide|Autor=UTTK|URL=http://www.utkk.ee/|Pealkiri=Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Plath, Ulrike}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] cuc3684d0lxrkvk9e3726y0ed1a0sbu 7174595 7174592 2026-06-17T09:57:00Z Kuriuss 38125 7174595 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulrike Plath.jpg|pisi|Ulrike Plath]] [[Fail:Ulrike Plath at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ulrike Plath 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Ulrike Plath''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1972]] [[Saksamaa]]l [[Augsburg]]is) on Eesti ajaloolane. == Haridus == Ta õppis [[St. Anna gümnaasium]]is [[Augsburg]]is. Aastail [[1991]]–[[1999]] õppis [[Hamburgi Ülikool]]is ajaloo ja [[fennougristika]] erialal ning [[1993]]–[[1994]] [[Tartu Ülikool]]is Balti ajaloo, [[arheoloogia]] ja [[folkloristika]] erialal. Doktoritöö "Eestlased ja sakslased. Teisekonstruktsioonid, eluilmad, koloniaalfantaasiad [[1750]]–[[1850]]" kaitses [[2006]]. aastal [[Mainzi ülikool]]is.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Ulrike Plath|URL=http://www.horisont.ee/arhiiv-2015/Horisont-5-2015.pdf|Pealkiri=Õunad kui ajaloo peegel|Väljaanne=Horisont 5/2015, lk 38|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Töö == Tema peamised uurimissuunad on Balti kultuuriajalugu, keskkonnaajalugu, [[Baltimaad]]e toidukultuuri ajalugu ja [[Eesti]] kirjakultuuri ajalugu.<ref name=":0" /> Aastail 2003–2004 oli Plath Hamburgi Ülikooli lektor ja 2004–2004 Mainzis asuva Euroopa Ajaloo Instituudi teadur. Hiljem on ta teinud teadustööd peamiselt [[Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut|Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudis]]. Aastail 2011–2017 juhtis ta Tallinna Ülikooli [[keskkonnaajaloo keskus]]t.<ref>{{Netiviide|Autor=ETIS|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/50838291-aa9b-46d2-a23f-b107f330e1d8|Pealkiri=Ulrike Plath Eesti teaduse infosüsteemis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut|Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi]] [[Baltisaksa]] uuringute ja [[Keskkonnaajalugu|keskkonnaajaloo]] professor.<ref>{{Netiviide|Autor=TLÜ|URL=https://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Instituut|Pealkiri=Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-04-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180411111422/https://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Instituut|url-olek=ei tööta}}</ref> Ühtlasi töötab ta vanemteadurina [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es.<ref>{{Netiviide|Autor=UTTK|URL=http://www.utkk.ee/|Pealkiri=Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Plath, Ulrike}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] kww51dbdcz7q6y5nrilnmippds9ytiu 7174596 7174595 2026-06-17T10:12:05Z Kuriuss 38125 7174596 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulrike Plath.jpg|pisi|Ulrike Plath]] [[Fail:Ulrike Plath at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ulrike Plath 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Ulrike Plath''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1972]] [[Saksamaa]]l [[Augsburg]]is) on Eesti ajaloolane. Ta on läti-baltisaksa päritolu sakslane, kes elab ja töötab Eestis.</ref>Rein Veidemann. [https://arvamus.postimees.ee/670662/baltisaksa-tagasitulek Baltisaksa tagasitulek] Postimees.ee, 03.12.2011.</ref> == Haridus == Ta õppis Saksamaal [[Augsburg]]is [[St. Anna gümnaasium]]is. Aastail [[1991]]–[[1999]] õppis [[Hamburgi Ülikool]]is ajaloo ja [[fennougristika]] erialal ning [[1993]]–[[1994]] [[Tartu Ülikool]]is Balti ajaloo, [[arheoloogia]] ja [[folkloristika]] erialal. Doktoritöö "Eestlased ja sakslased. Teisekonstruktsioonid, eluilmad, koloniaalfantaasiad [[1750]]–[[1850]]" kaitses ta [[2006]]. aastal [[Mainzi ülikool]]is.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Ulrike Plath|URL=http://www.horisont.ee/arhiiv-2015/Horisont-5-2015.pdf|Pealkiri=Õunad kui ajaloo peegel|Väljaanne=Horisont 5/2015, lk 38|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Töö == Tema peamised uurimissuunad on Balti kultuuriajalugu, keskkonnaajalugu, [[Baltimaad]]e toidukultuuri ajalugu ja [[Eesti]] kirjakultuuri ajalugu.<ref name=":0" /> Aastail 2003–2004 oli Plath [[Hamburgi Ülikool]]i lektor ja 2004–2004 [[Mainz]]is asuva Euroopa Ajaloo Instituudi teadur. Hiljem on ta teinud teadustööd peamiselt Eestis [[Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut|TA Underi ja Tuglase kirjandusinstituudis]]. Aastail 2011–2017 juhtis ta Tallinna Ülikooli [[keskkonnaajaloo keskus]]t.<ref>{{Netiviide|Autor=ETIS|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/50838291-aa9b-46d2-a23f-b107f330e1d8|Pealkiri=Ulrike Plath Eesti teaduse infosüsteemis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut|Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi]] [[baltisaksa]] uuringute ja [[Keskkonnaajalugu|keskkonnaajaloo]] professor. Ühtlasi töötab ta vanemteadurina [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es.<ref>{{Netiviide|Autor=UTTK|URL=http://www.utkk.ee/|Pealkiri=Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Plath, Ulrike}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] c83bbod76351fadzao4jjlc4nts848w 7174597 7174596 2026-06-17T10:12:36Z Kuriuss 38125 7174597 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulrike Plath.jpg|pisi|Ulrike Plath]] [[Fail:Ulrike Plath at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ulrike Plath 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Ulrike Plath''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1972]] [[Saksamaa]]l [[Augsburg]]is) on Eesti ajaloolane. Ta on läti-baltisaksa päritolu sakslane, kes elab ja töötab Eestis.<ref>Rein Veidemann. [https://arvamus.postimees.ee/670662/baltisaksa-tagasitulek Baltisaksa tagasitulek] Postimees.ee, 03.12.2011.</ref> == Haridus == Ta õppis Saksamaal [[Augsburg]]is [[St. Anna gümnaasium]]is. Aastail [[1991]]–[[1999]] õppis [[Hamburgi Ülikool]]is ajaloo ja [[fennougristika]] erialal ning [[1993]]–[[1994]] [[Tartu Ülikool]]is Balti ajaloo, [[arheoloogia]] ja [[folkloristika]] erialal. Doktoritöö "Eestlased ja sakslased. Teisekonstruktsioonid, eluilmad, koloniaalfantaasiad [[1750]]–[[1850]]" kaitses ta [[2006]]. aastal [[Mainzi ülikool]]is.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Ulrike Plath|URL=http://www.horisont.ee/arhiiv-2015/Horisont-5-2015.pdf|Pealkiri=Õunad kui ajaloo peegel|Väljaanne=Horisont 5/2015, lk 38|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Töö == Tema peamised uurimissuunad on Balti kultuuriajalugu, keskkonnaajalugu, [[Baltimaad]]e toidukultuuri ajalugu ja [[Eesti]] kirjakultuuri ajalugu.<ref name=":0" /> Aastail 2003–2004 oli Plath [[Hamburgi Ülikool]]i lektor ja 2004–2004 [[Mainz]]is asuva Euroopa Ajaloo Instituudi teadur. Hiljem on ta teinud teadustööd peamiselt Eestis [[Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut|TA Underi ja Tuglase kirjandusinstituudis]]. Aastail 2011–2017 juhtis ta Tallinna Ülikooli [[keskkonnaajaloo keskus]]t.<ref>{{Netiviide|Autor=ETIS|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/50838291-aa9b-46d2-a23f-b107f330e1d8|Pealkiri=Ulrike Plath Eesti teaduse infosüsteemis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut|Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi]] [[baltisaksa]] uuringute ja [[Keskkonnaajalugu|keskkonnaajaloo]] professor. Ühtlasi töötab ta vanemteadurina [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es.<ref>{{Netiviide|Autor=UTTK|URL=http://www.utkk.ee/|Pealkiri=Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Plath, Ulrike}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] eoixatlw6o76lgbgx27sjaezl6dt2l4 7174601 7174597 2026-06-17T10:24:07Z Kuriuss 38125 7174601 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulrike Plath.jpg|pisi|Ulrike Plath]] [[Fail:Ulrike Plath at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ulrike Plath 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Ulrike Plath''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1972]] [[Saksamaa]]l [[Augsburg]]is) on Eesti ajaloolane. Ta on läti-baltisaksa päritolu sakslane, kes elab ja töötab Eestis.<ref>Rein Veidemann. [https://arvamus.postimees.ee/670662/baltisaksa-tagasitulek Baltisaksa tagasitulek] Postimees.ee, 03.12.2011.</ref> == Haridus == Ta õppis Saksamaal [[Augsburg]]is [[St. Anna gümnaasium]]is. Aastail [[1991]]–[[1999]] õppis [[Hamburgi Ülikool]]is ajaloo ja [[fennougristika]] erialal ning [[1993]]–[[1994]] [[Tartu Ülikool]]is Balti ajaloo, [[arheoloogia]] ja [[folkloristika]] erialal. Doktoritöö "Eestlased ja sakslased. Teisekonstruktsioonid, eluilmad, koloniaalfantaasiad [[1750]]–[[1850]]" kaitses ta [[2006]]. aastal [[Mainzi ülikool]]is.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Ulrike Plath|URL=http://www.horisont.ee/arhiiv-2015/Horisont-5-2015.pdf|Pealkiri=Õunad kui ajaloo peegel|Väljaanne=Horisont 5/2015, lk 38|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Töö == Tema peamised uurimissuunad on Balti kultuuriajalugu, keskkonnaajalugu, [[Baltimaad]]e toidukultuuri ajalugu ja [[Eesti]] kirjakultuuri ajalugu.<ref name=":0" /> Aastail 2003–2004 oli Plath [[Hamburgi Ülikool]]i lektor ja 2004–2004 [[Mainz]]is asuva Euroopa Ajaloo Instituudi teadur. Hiljem on ta teinud teadustööd peamiselt Eestis [[Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut|TA Underi ja Tuglase kirjandusinstituudis]]. Aastail 2011–2017 juhtis ta Tallinna Ülikooli [[keskkonnaajaloo keskus]]t.<ref>{{Netiviide|Autor=ETIS|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/50838291-aa9b-46d2-a23f-b107f330e1d8|Pealkiri=Ulrike Plath Eesti teaduse infosüsteemis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut|Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi]] [[baltisaksa]] uuringute ja [[Keskkonnaajalugu|keskkonnaajaloo]] professor. Ühtlasi töötab ta vanemteadurina [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es.<ref>{{Netiviide|Autor=UTTK|URL=http://www.utkk.ee/|Pealkiri=Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Teoseid== * Ulrike Plath. "Esten und Deutsche in den Baltischen Provinzen Russlands". Wiesbaden : Harrassowitz, 2011 ("Eestlased ja sakslased Venemaa Balti provintsides"<ref>Rein Veidemann. [https://arvamus.postimees.ee/670662/baltisaksa-tagasitulek Baltisaksa tagasitulek] Postimees.ee, 03.12.2011.</ref>) * Ulrike Plath. "Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade = The manor as a phenomenon of Baltic cultural history : crossdisciplinary perspectives". Koostanud Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Tallinn, TLÜ Kirjastus, 2025 == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Plath, Ulrike}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] byybd3tx08f8255jswhlskr4pzsnvrp 7174602 7174601 2026-06-17T10:26:44Z Kuriuss 38125 7174602 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulrike Plath.jpg|pisi|Ulrike Plath]] [[Fail:Ulrike Plath at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ulrike Plath 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Ulrike Plath''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1972]] [[Saksamaa]]l [[Augsburg]]is) on Eesti ajaloolane. Ta on läti-baltisaksa päritolu sakslane, kes elab ja töötab Eestis.<ref>Rein Veidemann. [https://arvamus.postimees.ee/670662/baltisaksa-tagasitulek Baltisaksa tagasitulek] Postimees.ee, 03.12.2011.</ref> == Haridus == Ta õppis Saksamaal [[Augsburg]]is [[St. Anna gümnaasium]]is. Aastail [[1991]]–[[1999]] õppis [[Hamburgi Ülikool]]is ajaloo ja [[fennougristika]] erialal ning [[1993]]–[[1994]] [[Tartu Ülikool]]is Balti ajaloo, [[arheoloogia]] ja [[folkloristika]] erialal. Doktoritöö "Eestlased ja sakslased. Teisekonstruktsioonid, eluilmad, koloniaalfantaasiad [[1750]]–[[1850]]" kaitses ta [[2006]]. aastal [[Mainzi ülikool]]is.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Ulrike Plath|URL=http://www.horisont.ee/arhiiv-2015/Horisont-5-2015.pdf|Pealkiri=Õunad kui ajaloo peegel|Väljaanne=Horisont 5/2015, lk 38|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Töö == Tema peamised uurimissuunad on Balti kultuuriajalugu, keskkonnaajalugu, [[Baltimaad]]e toidukultuuri ajalugu ja [[Eesti]] kirjakultuuri ajalugu.<ref name=":0" /> Aastail 2003–2004 oli Plath [[Hamburgi Ülikool]]i lektor ja 2004–2004 [[Mainz]]is asuva Euroopa Ajaloo Instituudi teadur. Hiljem on ta teinud teadustööd peamiselt Eestis [[Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut|TA Underi ja Tuglase kirjandusinstituudis]]. Aastail 2011–2017 juhtis ta Tallinna Ülikooli [[keskkonnaajaloo keskus]]t.<ref>{{Netiviide|Autor=ETIS|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/50838291-aa9b-46d2-a23f-b107f330e1d8|Pealkiri=Ulrike Plath Eesti teaduse infosüsteemis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut|Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi]] [[baltisaksa]] uuringute ja [[Keskkonnaajalugu|keskkonnaajaloo]] professor. Ühtlasi töötab ta vanemteadurina [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es.<ref>{{Netiviide|Autor=UTTK|URL=http://www.utkk.ee/|Pealkiri=Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Teoseid== * Ulrike Plath. "Esten und Deutsche in den Baltischen Provinzen Russlands". Wiesbaden : Harrassowitz, 2011 ("Eestlased ja sakslased Venemaa Balti provintsides"<ref>Rein Veidemann. [https://arvamus.postimees.ee/670662/baltisaksa-tagasitulek Baltisaksa tagasitulek] Postimees.ee, 03.12.2011.</ref>) * "Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade = The manor as a phenomenon of Baltic cultural history : crossdisciplinary perspectives". Koostanud Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Tallinn, TLÜ Kirjastus, 2025 * Ester Bardone, Anu Kannike, Inna Põltsam-Jürjo, Ulrike Plath. "101 Eesti toitu ja toiduainet". Tallinn, Varrak, 2016 == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Plath, Ulrike}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] roa94puknktp8k0a9zc7w58rh54o27t 0 505364 7174434 6725083 2026-06-17T02:32:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174434 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}{{keeletoimeta}} {{Persoon | nimi = Drake | pildiallkiri = Drake 2016. aastal | sünninimi = Aubrey Drake Graham | sünniaeg = {{birth date and age|1986|10|24}} | sünnikoht = [[Toronto]], [[Ontario]], [[Kanada]] | pilt = Drake July 2016.jpg }}'''Aubrey Drake Graham''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1986]])<ref name="allmusic" /> on [[Kanada]] [[laulja]], [[laulukirjutaja]], produtsent ja [[näitleja]].<ref name="3rv86" /><ref name="XckyN" /> 2000. aastate alguses mängis Drake teleseriaalis "Degrassi: The Next Generation", kuid kavatsedes jätkata karjääri räpparina, lahkus ta sarjast 2007. aastal pärast oma ''mixtape''<nowiki/>'i "Room for Improvement" debüüti. Ta avaldas veel kaks iseseisvat projekti, "Comeback Season" ja "So Far Gone", enne kui allkirjastas lepingu [[Lil Wayne]]'i Young Money Entertainmentiga 2009. aasta juunis.<ref name="Young Money Signing" /> Drake avaldas oma debüütalbumi "Thank Me Later" 2010. aastal.<ref name="rEeto" /> See jõudis USA [[Billboard 200]] edetabelis esikohale ja sai hiljem sertifitseeritud ka plaatinaplaadiks [[Ameerika Fonogrammitootjate Liit|Recording Industry Association of America]] (RIAA) poolt. Tema järgmised albumid olid 2011. aastal "Take Care" ja 2013. aastal "Nothing Was the Same",<ref name="3rQLg" /><ref name="CBS Interactive" /><ref name="sales 2013" /><ref name="isadD" /> mis olid edukad nii kriitikute meelest kui ka müüginumbritelt. "Nothing Was the Same" teenis talle esimese [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima räpialbumi eest. 2015. aastal avaldas Drake kaks ''mixtape''<nowiki/>'i – ''trap''-i mõjutustega "If You're Reading This It's Too Late" ja koos Future'ga "What a Time to Be Alive" – mis mõlemad teenisid plaatinaplaadi staatuse USA-s.<ref name="exclaim" /> Drake'i neljas album "Views" ilmus 2016. aastal.<ref name="lvNeB" /> ''Dancehall'''i mõjutustega album oli Billboard 200 edetabelis kokku kümme nädalat.<ref name="tEKhe" /> Albumi teine singel, "One Dance", oli edetabelite tipus mitmes riigis, sealhulgas USA-s, [[Suurbritannia]]s ja Kanadas. "Views" saavutas neljakordse plaatinastaatuse USA-s ja teenis üle 1 000 000 albumi ekvivalendi esimese nädala jooksul.<ref name="rollingstone.com" /><ref name="billboard.com" /> Albumi singel "Hotline Bling" kindlustas 2017. aasta Grammyde tseremoonial Drake'ile teise ja kolmanda Grammy auhinna parima räpiloo ja räpikoostöö eest.<ref name="auto" /> Drake'il on ka muid ettevõtmisi, sealhulgas tema OVO Sound plaadifirma, kus toimetab koos kauaaegse kaastöötaja Noah "40" Shebibiga. Drake tegutseb ka produtsendina varjunime Champagne Papi all. OVO nime all toodab Drake aga rõivaid ja juhib raadiosaadet raadiojaamas Beats 1 Radio. Ta on loonud ka oma viski ja avanud restorani Torontos, samuti on ta ülemaailmne suursaadik [[Toronto Raptors]]is.<ref name="Forbes Five" /> ==Isiklikku== Aubrey Drake Graham on sündinud 24. oktoobril 1986 [[Toronto|Torontos]]. Tema isa Dennis Graham on [[Afroameeriklased|afroameeriklane]] ja praktiseeriv katoliiklane [[Memphis (Tennessee)|Memphises]], ta on teinud koostööd ka kantrimuusik [[Jerry Lee Lewis]]ega. Basskitarrist Larry Graham ja laulukirjutaja Teenie Hodges on Drake'i isapoolsed onud.<ref name="BOqss" /><ref name="mLzLz" /><ref name="qCYYQ" /><ref name="b5Aak" /> Tema ema Sandi Graham (sünninimega Sher) on [[Aškenazi juudid|Aškenazi]] Kanada juut, ta töötas inglise keele õpetajana ja lillepoes. Drake õppis juudi koolis ja osales ''bar mitzvah''' tseremoonial.<ref name="lJbPA" /><ref name="SZlr2" /><ref name="7YYFb" /> == Viited == {{viited|1=30em|allikad= <ref name="allmusic">{{Cite web|last=Kellman|first=Andy|url=http://www.allmusic.com/artist/drake-mn0001035294|title=Drake - Music Biography, Credits and Discography|publisher=AllMusic}}</ref> <ref name="Young Money Signing">{{Cite web|last=Brown|first=Charley|url=http://www.welivethis.com/newsfeed/2009/06/29/drake-signs-young-money-universal-motown/|title=Drake Signs To Young Money / Universal Motown|publisher=WeLiveThis.com|website=|date=29.06.2009|access-date=}}</ref> <ref name="CBS Interactive">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.metacritic.com/music/take-care|title=Take Care Reviews, Ratings, Credits, and More at Metacritic|publisher=[[CBS Interactive]]|website=[[Metacritic]]|date=|access-date=12.11.2011}}</ref> <ref name="sales 2013">{{Cite web|last=Paul Grein|first=|url=http://music.yahoo.com/blogs/music-news/chart-watch-top-10-albums-songs-2013-184702481.html|title=The Top 10 Albums and Songs of 2013|publisher=Yahoo!|website=|date=02.01.2014|access-date=}}</ref> <ref name="exclaim">{{Cite web|last=Zaworski|first=Eric|url=http://exclaim.ca/Music/article/drake-if_youre_reading_this_its_too_late|title=Drake – If You're Reading This It's Too Late|publisher=|website=[[Exclaim!]]|date=17.02.2015|access-date=25.02.2015}}</ref> <ref name="rollingstone.com">{{cite web|last=|first=|url=https://www.rollingstone.com/music/news/on-the-charts-drakes-views-sees-platinum-opening-week-20160508|title=On the Charts: Drake's 'Views' Sees Platinum Opening Week|publisher=|website=Rolling Stone|date=08.05.2016|access-date=02.06.2016|archive-date=12.06.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160612140231/http://www.rollingstone.com/music/news/on-the-charts-drakes-views-sees-platinum-opening-week-20160508|url-status=dead}}</ref> <ref name="billboard.com">{{cite web|last=|first=|url=http://www.billboard.com/articles/columns/chart-beat/7358025/drake-views-debuts-at-no-1-on-billboard-200-charts-sets|title=Drake's 'Views' Debuts at No. 1 on Billboard 200 Chart, Sets Streaming Record|publisher=|website=Billboard|date=|access-date=02.06.2016}}</ref> <ref name="auto">{{Cite news|last=Billboard Staff|first=|url=http://www.billboard.com/articles/news/grammys/7686168/grammy-awards-2017-winners-list|title=Grammy Awards 2017: See the Full Winners List|work=[[Billboard]]|date=12.02.2017|access-date=13.02.2017|via=}}</ref> <ref name="Forbes Five">{{Cite news|last=Gerencer|first=Tom|url=https://www.forbes.com/forbesfive/|title=The Forbes Five|work=Forbes|date=17.01.2017|access-date=06.05.2016|via=}}</ref> <ref name="3rv86">{{Cite web|url=http://www.imdb.com/name/nm1013044/|title=Aubrey Graham|publisher=Internet Movie Database}}</ref> <ref name="XckyN">{{Cite news|last=Caramanca|first=Jon|url=https://www.nytimes.com/2011/11/20/arts/music/drakes-take-care-goes-to-moody-places.html?pagewanted=all|title=Drake Pushes Rap Toward the Gothic|work=The New York Times|date=16.11.2011|access-date=01.02.2012|via=}}</ref> <ref name="rEeto">{{Cite web|last=Caulfield|first=Keith|url=http://www.billboard.com/articles/columns/chart-beat/6656838/drake-million-selling-album-if-youre-reading-this|title=Drake's 'If You're Reading This' Becomes First Million-Selling Album Released in 2015|publisher=[[Prometheus Global Media]]|website=[[Billboard]]|date=10.08.2015|access-date=10.08.2015}}</ref> <ref name="3rQLg">{{Cite web|last=|first=|url=https://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?artist=%22Take+Care%22|title=American album certifications – Drake – Take Care|publisher=[[Recording Industry Association of America]]|website=|date=|access-date=31.01.2011|archive-url=http://archive.wikiwix.com/cache/20110201013929/https://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?artist=%22Take+Care%22|archive-date=01.02.2011|url-status=dead|at=''If necessary, click'' Advanced, ''then click'' Format, ''then select'' Album, ''then click'' SEARCH}}</ref> <ref name="isadD">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.xxlmag.com/news/2013/12/the-25-best-albums-of-2013/6/|title=The 25 Best Albums of 2013 – Page 6 of 6|publisher=Harris Publications|website=XXL|date=23.12.2013|access-date=20.07.2015}}</ref> <ref name="lvNeB">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.billboard.com/articles/columns/chart-beat/7430878/drake-views-chart-records|title='Views' From the Top: The Chart Records Set by Drake's Album (So Far)|publisher=|website=Billboard|date=06.07.2016|access-date=23.07.2016}}</ref> <ref name="tEKhe">{{Cite news|last=Ellis-Petersen|first=Hannah|url=https://www.theguardian.com/music/2016/sep/05/sean-paul-drake-kanye-dancehall-bieber|title=Sean Paul: 'Drake and Bieber do dancehall but don't credit where it came from'|work=The Guardian|date=05.09.2016|access-date=28.12.2016|language=en-GB|issn=0261-3077|via=}}</ref> <ref name="BOqss">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heebmagazine.com/the-heeb-interview-with-drake-the-worlds-first-black-jewish-hip-hop-star/|pealkiri=Drake: The Heeb Interview|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-06-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100605054943/http://www.heebmagazine.com/the-heeb-interview-with-drake-the-worlds-first-black-jewish-hip-hop-star/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="mLzLz">{{Netiviide|autor=|url=http://www.hiphopcanada.com/_site/entertainment/interviews/ent_int314.php|pealkiri=Interview with Drake – July 12th 2006|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2006-10-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061022074910/http://www.hiphopcanada.com/_site/entertainment/interviews/ent_int314.php}}</ref> <ref name="qCYYQ">{{Netiviide|autor=|url=http://www.jvibe.com/Pop_culture/Degrassi.php|pealkiri=School's in for Degrassi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-04-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100418115447/http://www.jvibe.com/Pop_culture/Degrassi.php}}</ref> <ref name="b5Aak">{{Netiviide|autor=|url=http://jewishjournal.com/culture/lifestyle/celebrations_simchas/227226/rapper-drake-throws-a-re-bar-mitzvah-party-on-his-31st-birthday/|pealkiri=Rapper Drake Throws a Re-Bar Mitzvah Party on His 31st Birthday|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="lJbPA">{{Netiviide|autor=|url=https://www.hollywoodreporter.com/features/drakes-hotline-hollywood-inside-an-ambitious-push-film-tv-1055765|pealkiri=Drake's Hotline to Hollywood: Inside an Ambitious Push Into Film and TV|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="SZlr2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.thejc.com/news/the-diary/drake-1.434528|pealkiri=Double helpings of Drake|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="7YYFb">{{Netiviide|autor=|url=https://www.elle.com/culture/celebrities/a2465/drake-looks-for-love-608879/|pealkiri=Drake Looks for Love|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> }} [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Kanada lauljad]] oyembb536yo6su31ttuy413cbgg9x7b 0 506481 7174178 5740057 2026-06-16T16:28:27Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Väljamõeldud paigad]] 7174178 wikitext text/x-wiki '''Sädemesaar''' ehk '''Sädemete saar''' on müütiline koht [[rahvuseepos]]es "[[Kalevipoeg]]". Sädemesaart on mainitud eepose kuueteistkümnendas loos ("Lennuki" ehitus ja merereisi algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak, lapu tark.) [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoeg]] koos kaaslastega jõudis laeval [[Lennuk (Kalevipoja laev)|Lennuk]] [[Lapu rand]]a ning võttis teejuhiks [[Varrak]]u, Lapu targa. Seilati merel kuni nähti Sädemesaart. Varrak ei soovitanud laevameestel saarele minna. [[Sulevipoeg]] seevastu pidas seda vajalikuks ning laev aeti randa. :Põhja piiri pöörusella, :Sealap Sädemete saare :Tulisambad tõusemaie, :Suitsupilved paisumaie.... :Kus see mägi mängis tulda, :Teine suitsu sünniteli, :Kolmas keetis kuuma vetta; Sulevipoeg trotsis ohtu ning kõndis saarel põrgu leeaugu poole, ehkki juuksed ja kulmud kõrbesid. Viimaks leidis ta, et tulekünkast pole kasu kellelgi - :Kodu võiks ta rehekütjaks, :Saunameestel küljesoojaks :Mitmes kohas mõnus olla, ning paras oleks võtta siit piibu peale tuld ja laeva peale tagasi minna. <ref name="3rKWP" /> == Viited == {{viited|allikad= * <ref name="3rKWP">[http://krzwlive.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=12/ Kalevipoeg. Kuueteistkümnes lugu]</ref> }} {{Kalevipoeg}} [[Kategooria:Kalevipoeg]] [[Kategooria:Eesti mütoloogia]] [[Kategooria:Väljamõeldud paigad]] 93ej4o2f3yo9mhvtcss54ejajtgd4bz 7174193 7174178 2026-06-16T17:01:41Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Saared]] 7174193 wikitext text/x-wiki '''Sädemesaar''' ehk '''Sädemete saar''' on müütiline koht [[rahvuseepos]]es "[[Kalevipoeg]]". Sädemesaart on mainitud eepose kuueteistkümnendas loos ("Lennuki" ehitus ja merereisi algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak, lapu tark.) [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoeg]] koos kaaslastega jõudis laeval [[Lennuk (Kalevipoja laev)|Lennuk]] [[Lapu rand]]a ning võttis teejuhiks [[Varrak]]u, Lapu targa. Seilati merel kuni nähti Sädemesaart. Varrak ei soovitanud laevameestel saarele minna. [[Sulevipoeg]] seevastu pidas seda vajalikuks ning laev aeti randa. :Põhja piiri pöörusella, :Sealap Sädemete saare :Tulisambad tõusemaie, :Suitsupilved paisumaie.... :Kus see mägi mängis tulda, :Teine suitsu sünniteli, :Kolmas keetis kuuma vetta; Sulevipoeg trotsis ohtu ning kõndis saarel põrgu leeaugu poole, ehkki juuksed ja kulmud kõrbesid. Viimaks leidis ta, et tulekünkast pole kasu kellelgi - :Kodu võiks ta rehekütjaks, :Saunameestel küljesoojaks :Mitmes kohas mõnus olla, ning paras oleks võtta siit piibu peale tuld ja laeva peale tagasi minna. <ref name="3rKWP" /> == Viited == {{viited|allikad= * <ref name="3rKWP">[http://krzwlive.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=12/ Kalevipoeg. Kuueteistkümnes lugu]</ref> }} {{Kalevipoeg}} [[Kategooria:Kalevipoeg]] [[Kategooria:Eesti mütoloogia]] [[Kategooria:Väljamõeldud paigad]] [[Kategooria:Saared]] hr6udv64ebs3o307bj3gwa9zsd67gis 0 510444 7174634 7173170 2026-06-17T11:28:30Z Kerttu.Kongas 231708 Lisasin tegevuspiirkonna kasti 7174634 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Organisatsioon | Nimi = Eesti Pagulasabi | lühend = ERC | asutatud = 2000 | tüüp = mittetulundusühing | asukoht = Tallinn, Tartu, Kiiev, Dnipro, Harkiv, Zaporižžja, Jerevan, Amman, Damaskus | veebileht = [http://www.pagulasabi.ee www.pagulasabi.ee] | juht_nimi = Eero Janson | juht2_nimi = | töötajad = 100 | piirkond = Eesti, Ukraina, Jordaania, Liibanon, Armeenia, Süüria | peakorter = [[Tartu]] }} = Eesti Pagulasabi = '''Eesti Pagulasabi''' on rahvusvaheline [[Humanitaarabi|humanitaarorganisatsioon]], mis pakub kiireloomulist abi kriisiolukordades ning toetab [[Kriis|kriiside]] tõttu kannatanud inimesi oma elu ülesehitamisel. Eesti Pagulasabi on suurim humanitaarorganisatsioon [[Baltimaad|Baltikumis]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-09 |pealkiri=Eesti Pagulasabi kasvas Baltikumi suurimaks humanitaarorganisatsiooniks |url=https://majandus.postimees.ee/8056035/eesti-pagulasabi-kasvas-baltikumi-suurimaks-humanitaarorganisatsiooniks |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> ning omab [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] kõrgeima taseme humanitaarpartnerluse sertifikaati<ref><nowiki>https://www.pagulasabi.ee/sites/default/files/2025-08/ERC%27s%20EU%20Humanitarian%20Partnership%20Certificate.pdf</nowiki> </ref>. Eesti Pagulasabi eesmärk on toetada kriisidest mõjutatud ja ümber asuma sunnitud inimeste õigusi, heaolu ja väärikat toimetulekut. Eesti Pagulasabi peakontor asub [[:en:Tartu|Tartus]], lisaks on organisatsioonil kontor ka [[Tallinn|Tallinnas]]. Välisriikide kontorid asuvad [[Kiiev|Kiievis]], [[Harkiv|Harkivis]], [[Dnipro|Dnipros]] ja [[Zaporižžja|Zaporižžjas]], [[Amman|Ammanis]], [[Damaskus|Damaskuses]], ning [[Jerevan|Jerevanis]]. Eesti Pagulasabi programme ja projekte toetavad peamiselt institutsionaalsed rahastajad, nagu [[Euroopa Liit]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitsus, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] riigipõhine humanitaarrahastu ja [[Välisministeerium|Eesti välisministeerium]]. Annetused moodustasid 2025. aastal ligikaudu 1% Pagulasabi tulust. === '''Ajalugu''' === Eesti Pagulasabi asutati 2000. aastal <ref>{{Netiviide |pealkiri=🟢 EESTI PAGULASABI MTÜ (80137003) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/80137003-EESTI-PAGULASABI-MTU/ |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}</ref>. Asutajaliikmeteks olid: Anu Potisepp, Riina Kuusik, Raivo Kiis, Lehte Roots, Katherina Laan, Anne Adamson, Villu Kärdi, Mart Nutt, Katrin Saks ja Frank Emmert. Alates 2013. aastast on Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eero Janson CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Eero_Janson/est/ |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref>. Pagulasabi on aastate jooksul toetanud kriisidest mõjutatud inimesi [[Eesti|Eestis]], [[Ukraina|Ukrainas]], [[Armeenia|Armeenias]], [[Liibanon|Liibanonis]], [[Süüria|Süürias]], [[Gaza|okupeeritud Palestiina aladel]], [[Jordaania|Jordaanias]], [[Gruusia|Gruusias]], [[Türgi|Türgis]] ja [[Keenia|Keenias]]. * 2014. aastal alustas Eesti Pagulasabi humanitaarabi andmist Ukrainas <ref>{{Netiviide |pealkiri=Loe, kuidas saad soovi korral aidata pagulaskriisi tõttu kannatavaid põgenikke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/72390449/loe-kuidas-saad-soovi-korral-aidata-pagulaskriisi-tottu-kannatavaid-pogenikke |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>. * 2015. aastal alustati tegevust Türgis Süüria pagulaste toetamiseks. * 2018. aastal alustati tegevust Liibanonis <ref>{{Netiviide |pealkiri=Liibanon {{!}} Estonian Refugee Council |url=https://www.pagulasabi.ee/et/liibanon |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=www.pagulasabi.ee}}</ref> ja Jordaanias <ref>{{Netiviide |pealkiri=Jordaania {{!}} Estonian Refugee Council |url=https://www.pagulasabi.ee/et/jordaania |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=www.pagulasabi.ee}}</ref>, et toetada Süüria pagulaste iseseisvat toimetulekut.   * 2020. aastal reageeris Pagulasabi plahvatusele Beirutis ning avas esimese ametliku välisesinduse Jordaanias, samuti alustas tegevust Gruusias <ref>{{Netiviide |pealkiri=Gruusia {{!}} Estonian Refugee Council |url=https://www.pagulasabi.ee/et/gruusia |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=www.pagulasabi.ee}}</ref>.   * 2021. aastal alustati tegevust Keenias <ref>{{Netiviide |pealkiri=Keenia {{!}} Estonian Refugee Council |url=https://www.pagulasabi.ee/et/keenia |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=www.pagulasabi.ee}}</ref>. * 2022. aastal reageeriti täiemahulise sõja tõttu tekkinud humanitaarkriisile Ukrainas ja toetati Eestisse jõudnud ukrainlasi.   * 2023. aastal reageeriti maavärinale Türgis ja avati esindus Jerevanis <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti välisminister ja Armeenia asevälisminister avasid Eesti Pagulasabi esinduse Armeenias, organisatsioon asub aitama Mägi-Karabahhist põgenenuid {{!}} Estonian Refugee Council |url=https://www.pagulasabi.ee/et/eesti-valisminister-ja-armeenia-asevalisminister-avasid-eesti-pagulasabi-esinduse-armeenias |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=www.pagulasabi.ee}}</ref>, et toetada Mägi-Karabahhist pagenud inimesi.   * 2024. aastal avati esindus Tbilisis <ref>https://www.facebook.com/pagulasabi/posts/-t%C3%A4na-avasime-eesti-pagulasabi-kontori-tbilisistegutseme-gruusias-juba-2020-aast/831993732300055/</ref> ja reageeriti rünnakutele Liibanonis <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR News {{!}} |kuupäev=2024-10-07 |pealkiri=Estonian Refugee Council collecting donations to help displaced people in Lebanon |url=https://news.err.ee/1609484065/estonian-refugee-council-collecting-donations-to-help-displaced-people-in-lebanon |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref>. * 2025. aastal alustati humanitaarabi andmist Gazas <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR News {{!}} |kuupäev=2025-09-14 |pealkiri=Estonian Refugee Council delivers 1,400 meals to Gaza hospitals |url=https://news.err.ee/1609799883/estonian-refugee-council-delivers-1-400-meals-to-gaza-hospitals |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> ja avati Pagulasabi esindus Süürias <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR News {{!}} |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Estonian Refugee Council to open office in Syria |url=https://news.err.ee/1609811466/estonian-refugee-council-to-open-office-in-syria |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref>. 2025. aasta seisuga oli Eesti Pagulasabi toetanud enam kui 470 000 kriisidest mõjutatud inimest <ref>{{Netiviide |pealkiri=25 tegutsemisaasta jooksul on Eesti Pagulasabi toetanud kokku üle 470 000 kriisidest mõjutatud inimest {{!}} Estonian Refugee Council |url=https://www.pagulasabi.ee/et/25-tegutsemisaasta-jooksul-eesti-pagulasabi-toetanud-kokku-ule-470-000-kriisidest-mojutatud-inimest |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=www.pagulasabi.ee}}</ref>. === '''Tegevus''' === Eesti Pagulasabi töö jaguneb kolme programmilise suuna alla: humanitaarabi, majanduslik heaolu ning sotsiaalne heaolu. * '''Humanitaarabi''' <ref>{{Netiviide |pealkiri=Humanitaarabi {{!}} Estonian Refugee Council |url=https://www.pagulasabi.ee/et/humanitaarabi |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=www.pagulasabi.ee}}</ref> kaudu toetab organisatsioon inimesi, kes on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma või keda on muul moel mõjutanud relvakonfliktid või loodusõnnetused. * '''Majandusliku heaolu''' <ref>https://www.pagulasabi.ee/et/majanduslik-heaolu</ref> kaudu aitab Pagulasabi kriiside tõttu kannatanud inimestel oma elud taas üles ehitada.   * '''Sotsiaalse heaolu''' <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaalne heaolu {{!}} Estonian Refugee Council |url=https://www.pagulasabi.ee/et/sotsiaalne-heaolu |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=www.pagulasabi.ee}}</ref> tegevussuund toetab kriiside tõttu kannatanud inimeste kohanemist nõustamise, kogukonnategevuste ja vaimse tervise toe kaudu, ning aitab seista pagulastaustaga inimeste õiguste ja teadlikkuse eest. === '''Partnerlus ja liikmelisus''' === Eesti Pagulasabi on sertifitseeritud <ref><nowiki>https://www.pagulasabi.ee/sites/default/files/2025-08/ERC%27s%20EU%20Humanitarian%20Partnership%20Certificate.pdf</nowiki> </ref> humanitaarabi põhimõtteid ja projektijuhtimise standardeid järgiva organisatsioonina ning allkirjastanud Euroopa Liiduga humanitaarpartnerluse raamlepingu. Lisaks on Pagulasabi Eesti Välisministeeriumi strateegiline partner <ref>{{Netiviide |pealkiri=Humanitaarabi {{!}} Välisministeerium |url=https://vm.ee/tegevused/arengukoostoo-ja-humanitaarabi/humanitaarabi |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=vm.ee |keel=et}}</ref> humanitaarabi osutamisel. Eesti Pagulasabi on Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu ([[:en:European_Council_on_Refugees_and_Exiles|ECRE]]), Active Learning Network for Accountability and Performance’i (ALNAP), Standby Partnership Networki, Collaborative Cash Delivery (CCD) Networki, Humanitarian NGO Platform in Ukraine, Eesti Vabaühenduste Liidu, Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ), Eesti Pagulasorganisatsioonide ümarlaua ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) liige. Eesti Pagulasabi on humanitaarorganisatsioone ühendava võrgustiku [[Sphere'i projekt|Sphere kontaktpunkt]] ja humanitaarabi standardite ametlik esindaja Eestis. Eesti Pagulasabi töö põhineb Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi <ref>{{Netiviide |pealkiri=Vabaühenduste eetikakoodeks |url=https://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/ |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Hea Kodanik}}</ref> ja humanitaarpõhimõtete järgimisel. Annetuste kogumisel lähtub Eesti Pagulasabi annetuste kogumise heast tavast <ref>{{Netiviide |pealkiri=Annetuste kogumise hea tava |url=https://www.heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/ |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Hea Kodanik}}</ref>. Organisatsioonile on antud vabatahtlike sõbra kvaliteedimärk <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Värav |eesnimi=Vabatahtlike |pealkiri=Vabatahtliku sõbra märk |url=https://vabatahtlikud.ee/organisatsioonile/vabatahtliku-sobra-mark/ |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Vabatahtlike Värav |keel=et}}</ref>. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.pagulasabi.ee Eesti Pagulasabi koduleht] * [https://www.facebook.com/pagulasabi Eesti Pagulasabi Facebooki leht] * [https://www.instagram.com/pagulasabi/ Eesti Pagulasabi Instagrami leht] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Humanitaarabi]] qpcmf7n8lyctnb0zogackmi7ny7u1zs 0 513289 7174074 7164678 2026-06-16T12:44:49Z Velirand 67997 uuem pilt 7174074 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jānis Dombrava | pilt = Forums_“Autoritāro_režīmu_partnerība-_Irānas_un_Krievijas_sadarbība,_tās_ietekme_uz_Izraēlu,_Latviju,_Baltijas_valstīm_un_Eiropu”_18_(cropped).jpg | pildiallkiri = Jānis Dombrava (2024) | amet = Läti siseminister | ametiajaalgus = 28. mai 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rihards Kozlovskis]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jānis Dombrava | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1988|06|29}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Jānis Dombrava''' (sündinud [[29. juuni]]l [[1988]] [[Riia]]s) on [[Läti]] poliitik ([[Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"]]). Ta on lõpetanud [[2010]]. aastal [[Läti Ülikool]]i ajaloo- ja filosoofiateaduskonna bakalaureusekraadiga humanitaarteaduste alal.<ref>[http://jauns.lv/raksts/zinas/277118-janis-dombrava-par-musdienu-nacionalismu-un-latvisko-staju Jānis Dombrava par mūsdienu nacionālismu un latvisko stāju] jauns.lv</ref> Jānis Dombrava on alates [[2010]]. aastast [[Seim (Läti)|Läti Seimi]] liige.<ref>[http://titania.saeima.lv/Personal/Deputati/Saeima10_DepWeb_Public.nsf/0/9475B73A989E75BFC22577BC0021B963?OpenDocument&lang=LV Jānis Dombrava] 10. Saeima</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Dombrava, Janis}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] c23a9v8s3rpbqb117jmgbft748mfzp9 0 518929 7174229 7105932 2026-06-16T18:19:04Z ~2026-35370-56 231771 7174229 wikitext text/x-wiki {{Sisukord paremale}} == A == *[[Helen Adamson]] *[[Andrus Albrecht]] *[[Urmas Alender]] *[[Paul Allik]] *[[Aile Alveus-Krautmann]] *[[Toomas Anni]] *[[Anu Anton]] *[[Jaan Arder]] *[[Helin-Mari Arder]] *[[Johanna Kristina Artjušin]] *[[Aile Asszonyi-Braun]] == B == *[[Sissi Nylia Benita]] *[[Dave Benton]] *[[Elina Born]] == D == *[[Maria Dangell]] == E == *[[Katrin Ehala]] *[[Vaiko Eplik]] *[[Eda-Ines Etti]] *[[Rauno Elp]] == G == *[[Gunnar Graps]] *[[Viktor Gurjev]] == H == *[[Hedvig Hanson]] *[[Els Himma]] *[[Nancy Himma]] *[[Sirli Hiius]] *Ingrid Hagel == I == *[[Maarja-Liis Ilus]] *[[Taavi Immato]] == J == *[[Getter Jaani]] *[[Jaak Joala]] *[[Robin Juhkental]] *[[Ardo Juhkov]] *[[Toomas Jõesaar]] *[[Mariliis Jõgeva]] *[[Üllar Jörberg]] == K == *[[Kill Kaare]] *[[Leelo Karp]] *[[Tajo Kadajas]] *[[Jarek Kasar]] *[[Kare Kauks]] *[[Kuno Kerge]] *[[Peeter Kirss]] *[[Kerli Kivilaan]] *[[Diana Klas]] *[[Liisi Koikson]] *[[Hilda Koni]] *[[Miliza Korjus]] *[[Klara Kotter]] *[[Jaagup Kreem]] *[[Marta Lotta Kukk]] *[[Marten Kuningas]] *[[Voldemar Kuslap]] *[[Lenna Kuurmaa]] *[[Tiit Kuusik]] *[[Kerli Kõiv]] *[[Ele Kõlar]] *[[Kaja Kõlar]] == L == *[[Silver Laas]] *[[Henry Laks]] *[[Boris Lehtlaan]] *Toomas Leis *[[Liis Lemsalu]] *[[Ott Lepland]] *[[Lauri Liiv]] *[[Ivo Linna]] *[[Reet Linna]] *[[Robert Linna]] *[[Sander Loite]] *[[Maian Lomp]] (Maian) *[[Uno Loop]] *[[Toomas Lunge]] *[[Heli Lääts]] == M == *[[Viveli Maar]] *[[Anne Maasik]] *[[Oliver Mazurtšak]] (Ollie) *[[Marko Matvere]] *[[Tõnis Mägi]] *[[Kerdo Mölder]] == N == *[[Nancy Himma|Nancy]] *[[Elina Netšajeva]] *[[Hillar Norralt]] *[[Sandra Nurmsalu]] *[[Mati Nuude]] *[[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze == O == *[[Dagmar Oja]] *[[Illart Orav]] *[[Vello Orumets]] *[[Georg Ots]] *[[Karl Ots]] == P == *[[Gerli Padar]] *[[Tanel Padar]] *[[Grete Paia]] *[[Raul Palsner]] *[[Thea Paluoja]] *[[Helend Peep]] *[[Jaan Pehk]] *[[Tarmo Pihlap]] *[[Jüri Pootsmann]] *[[Laura Põldvere]] *[[Eha Pärg]] *[[Jüri Pärg]] == R == *[[Mihkel Raud]] *[[Ranele Raudsoo]] *[[Ott Raukas]] *[[Rita Ray]] *[[Artur Rinne]] *[[Stig Rästa]] == S == *[[Lauri Saatpalu]] *[[Mikk Saar]] *[[Tatjana Mihhailova-Saar]] *[[Helgi Sallo]] *[[Hendrik Sal-Saller]] *[[Evelin Samuel]] *[[Tõnis Sarap]] *[[Birgit Sarrap]] *[[Kalle Sepp]] *[[Marie Sepp]] *[[Uudo Sepp]] *[[Leida Sibul]] *[[Riho Sibul]] *[[Janika Sillamaa]] *[[Siiri Sisask]] *[[Ewert Sundja]] *[[Uku Suviste]] == Z == *[[Jassi Zahharov]] == T == *[[Heidy Tamme]] *[[Kait Tamra]] *[[Karl-Erik Taukar]] *[[Kalju Terasmaa]] *[[Eleryn Tiit]] *[[Koit Toome]] *[[Liina Tsimmer]] *[[Tiiu Tulp]] *[[Jaan Tätte]] == U == *[[Ülle Ulla]] *Urmas Vare == V == *[[Joosep Vahermägi]] *[[Marvi Vallaste]] *[[Sünne Valtri]] *[[Urmas Vare]] *[[Tiiu Varik]] *[[Harri Vasar]] *[[Anne Velli]] *[[Anne Veski]] *[[Kaire Vilgats]] *[[Veljo Vingissar]] *[[Priit Volmer]] *[[Silvi Vrait]] *[[Mare Väljataga]] == Õ == *[[Birgit Õigemeel]] == Ü == *[[Gertrud Üppis]] ==Y== *[[Yasmyn]] [[Kategooria:Eesti lauljad| ]] [[Kategooria:Eesti muusikute loendid| ]] [[Kategooria:Lauljate loendid]] 1te29ika6eg8gzdghpodylmku7tp0v1 0 521552 7174085 7103135 2026-06-16T13:12:31Z RRJest 170956 lisasin värvi, staatuse, äriregistrist leitava aadressi 7174085 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Parempoolsed (erakond)|Aastatel 1994–1998 tegutsenud ajaloolise erakonna|Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond}} {{Partei | nimi = Erakond Parempoolsed | nimi_keeles = | logo = Parempoolsed logo.png | logo_suurus = | staatus = Eesti erakond | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = [[Lavly Perling]] | peasekretär = | asutamine = 2022 | lõpetamine = | peakorter = [[Leesika tänav]] 12, [[Tallinn]] | ideoloogia = [[parempoolsus]]<br>[[neoliberalism]]<br>[[konservatiivne liberalism]] | koalitsioon = | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = 0 | kohti2_kus = | kohti2 = | liikmeid = 837 <small>(01.03.2026)</small> | meediakanal = | kodulehekülg = [https://parempoolsed.ee/ parempoolsed.ee] | värvus = orange }} [[File:Lavly Perling 2021-10-14.jpg|thumb|Erakonna esimees Lavly Perling]] '''Erakond Parempoolsed''' on 2022. aastal asutatud [[Eesti]] [[erakond]]. ==Organisatsioon== Erakonna asutamisel 18. augustil 2022 valiti partei esimeheks [[Lavly Perling]].<ref name=AsutamineERR>[https://www.err.ee/1608689149/parempoolsetest-sai-erakond-juhiks-valiti-perling Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling]. ERR, 18. august 2022</ref> Erakonna juhatuse liikmeteks said [[Siim Kiisler]], [[Kristjan Vanaselja]], [[Tõnis Kons]], Kati Kuusk, Indrek Luberg, Inga Kupp-Silberg, Andres Kaarmann, Kadri Tillemann, Merle Raun, Henrik Aavik, Andero Laur, Karel Kuningas, Jaagup Ainsalu ja Ann Räämet.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/80608655 Erakond Parempoolsed]. [[Äriregister]]. Vaadatud 23. oktoobril 2023</ref><ref>[https://parempoolsed.ee/kontakt/ Juhatuse liikmed Parempoolsete kodulehel]. Vaadatud 23. oktoobril 2023</ref> ==Vaated== Erakonna asutamise järel teatas Parempoolsete esimeheks valitud Lavly Perling, et nad on Eesti ainus parempoolne erakond.<ref name=AsutamineDelfi>[https://www.delfi.ee/artikkel/120053314/video-ja-fotod-parempoolsed-tegid-erakonna-lavly-perling-oleme-nuud-eestis-ainuke-toeliselt-parempoolne-erakond VIDEO ja FOTOD | Parempoolsed tegid erakonna. Lavly Perling: oleme nüüd Eestis ainuke tõeliselt parempoolne erakond]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 18. august 2022</ref> Tema sõnul keskenduvad Parempoolsed ennekõike [[majanduskasv]]ule ja Eesti inimeste varalise jõukuse kasvule ning seda soovitakse saavutada parempoolse majanduspoliitikaga, vastanduses nõnda toetuste ja raha lauskülvamisele.<ref>[https://www.err.ee/1608689149/parempoolsetest-sai-erakond-juhiks-valiti-perling Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling]. [[ERR]], 18. august 2022</ref> [[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul on erakond maailmavaateliselt [[parempoolsus|parempoolne]] ja paistab lubavat "tagasi tuua vanas stiilis [[neoliberalism]]i oma [[kasinuspoliitika]] ja [[minimaalriik|minimaalriigiga]]".<ref>[[Tõnis Saarts]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120043176/tonis-saarts-parempoolsed-sisenevad-vaga-konkurentsitihedasse-sektorisse Tõnis Saarts: Parempoolsed sisenevad väga konkurentsitihedasse sektorisse]. [[Eesti Päevaleht]], 29. juuli 2022</ref> Tema arvates sarnanevad Parempoolsed profiililt eelkõige erakonnaga [[Eesti 200]] ja selle toetajad võiks olla vanades erakondades pettunud [[liberalism|liberaalsemad]] inimesed.<ref>[https://www.err.ee/1608534031/saarts-parempoolsed-hakkavad-voistlema-eesti-200-ja-reformierakonnaga Saarts: Parempoolsed hakkavad võistlema Eesti 200 ja Reformierakonnaga]. [[ERR]], 16. märts 2022</ref> Politoloog [[Martin Mölder]]i hinnangul on partei parempoolne ja [[sotsiaalliberaalne]]<ref>[https://www.err.ee/1608703447/martin-molder-poliitikud-stardipakkudel Martin Mölder: poliitikud stardipakkudel]. [[ERR]], 2. september 2022</ref> ning selle sõnum langeb suuresti kokku Eesti 200 omaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/96172163/politoloog-martin-molder-parempoolsed-toenaoliselt-valimistel-kunnist-ei-uleta-moistlikum-oleks-liituda-olemasoleva-erakonnaga Politoloog Martin Mölder: Parempoolsed tõenäoliselt valimistel künnist ei ületa, mõistlikum oleks liituda olemasoleva erakonnaga]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 16. märts 2022</ref> Politoloog [[Rein Toomla]] on Parempoolsete manifesti põhjal järeldanud, et erakond peab suurimaks probleemiks riiklikke toetusi ning soovib, et inimestel oleks rohkem omavastutust, selle asemel, et riigile lootma jääda. Partei valijad võiksid seega olla inimesed, kes nõustuvad, et riik toetab ja sekkub liiga palju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120054998/rein-toomla-parempoolsetele-suurt-edu-ei-ennusta-neil-tuleb-vaest-lavly-perlingut-niivord-ara-kasutada-kui-vahegi-voimalik Rein Toomla Parempoolsetele suurt edu ei ennusta: neil tuleb vaest Lavly Perlingut niivõrd ära kasutada kui vähegi võimalik]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 22. august 2022</ref> Politoloog [[Andres Reiljan]], toetudes 2023. aasta Riigikogu valimiste eel [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudisteportaali ja Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut|Johan Skytte poliitikauuringute instituudi]] koostöös valminud Valijakompassile, on hinnanud Parempoolsete ideoloogiat majandusküsimustes selgelt neoliberalistlikuks ja väärtusküsimustes pigem liberaalseks, ehkki hägusaks.<ref>[https://www.err.ee/1608904418/andres-reiljan-mida-raagib-valijakompass-eesti-parteimaastiku-kohta Andres Reiljan: mida räägib Valijakompass Eesti parteimaastiku kohta?]. [[ERR]], 4. märts 2023</ref> ==Ajalugu== 2020. aasta 23. juulil lõid 111 Erakond Isamaa liiget parteisisese ühenduse Parempoolsed. Avaldatud manifestis teatati, et "liikmeühenduse eesmärk on seista läänelike väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda vastu äärmuslusele Eesti poliitikas". Parempoolsete eestvedaja [[Kaido Kukk]] ütles, et nende soov on suunata erakonna poliitikat. Ühendusega liitusid teiste hulgas ka [[Riigikogu]] liikmed [[Siim Kiisler]] ja [[Mihhail Lotman]], mitmed kohalike omavalitsuste juhid ning kunagine [[Erakond Res Publica|Res Publica]] eestvedaja [[Tõnis Kons]].<ref>[https://www.err.ee/1115760/111-isamaa-liiget-loid-uhenduse-mis-lubab-kaitsta-parempoolsust-ja-astuda-vastu-aarmuslusele 111 Isamaa liiget lõid ühenduse, mis lubab kaitsta parempoolsust ja astuda vastu äärmuslusele]. [[ERR]], 23. juuli 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/90528177/isamaa-sees-asutati-parempoolne-liikumine-eestvedaja-koik-parteikaaslased-on-oodatud-liituma Isamaa sees asutati parempoolne liikumine! Eestvedaja: kõik parteikaaslased on oodatud liituma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/90529415/kas-res-publicale-edu-toonud-ettevotja-tonis-kons-on-isamaa-sisese-uhenduse-parempoolsed-aju Kas Res Publicale edu toonud ettevõtja Tõnis Kons on Isamaa-sisese ühenduse Parempoolsed aju?]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020</ref> Isamaa esimees [[Helir-Valdor Seeder]] ütles, et tal on ühenduse sünni üle hea meel, kuid pidas küsimusi tekitavaks, et see loodi tema ja enamuse parteiliikmete teadmata.<ref>[https://www.err.ee/1121617/seeder-parempoolsete-uhendus-loodi-minu-selja-taga Seeder: Parempoolsete ühendus loodi minu selja taga]. [[ERR]], 7. august 2020</ref> Ühenduse esimeheks valiti [[Kristjan Vanaselja]].<ref>[https://www.err.ee/1142387/parempoolsed-valisid-esimeheks-kristjan-vanaselja Parempoolsed valisid esimeheks Kristjan Vanaselja]. [[ERR]], 2. oktoober 2020</ref> Parteisisese konflikti tekitas Parempoolsete rahulolematus [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] (kuhu kuulus ka Isamaa) plaanitud [[rahvahääletus]]ega teemal, kas [[abielu]] peaks olema [[Eesti põhiseadus|põhiseaduses]] määratletud vaid mehe ja naise liiduna. Parempoolsed teatasid, et riik ei peaks isiklikku ellu sekkuma ja nad ei toeta põhiseaduse avamist päevapoliitilistel kaalutlustel ega seaduste kehtestamist rahvahääletuse teel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/90530843/isamaa-raagib-koalitsioonilepingule-vastu-parempoolsete-manifest-teeb-rahvahaaletuse-idee-maatasa Isamaa räägib koalitsioonilepingule vastu: parempoolsete manifest teeb rahvahääletuse idee maatasa]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1157332/tuli-isamaas-konservatiivid-rundavad-parempoolsete-uhenduse-uht-liidrit Tüli Isamaas: konservatiivid ründavad Parempoolsete ühenduse üht liidrit]. [[ERR]], 10. november 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/91637799/isamaa-parempoolsed-ei-toeta-abielureferendumi-korraldamist Isamaa Parempoolsed ei toeta abielureferendumi korraldamist]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11. november 2020</ref> Kui referendumi korraldamise [[eelnõu]] parlamenti jõudis, väljendasid Parempoolsed toetust Isamaa riigikogulastele, kes referendumit ei pooldanud<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/91665483/parempoolsete-juht-seisame-isamaa-riigikogulaste-taga-kes-referendumi-korraldamist-ei-toeta Parempoolsete juht: seisame Isamaa riigikogulaste taga, kes referendumi korraldamist ei toeta]. [[Eesti Päevaleht]], 13. november 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/91971759/kes-kuidas-haaletas-koalitsiooni-voit-abielureferendumi-esimeses-lahingus-oli-ulinapp Kes kuidas hääletas? Koalitsiooni võit abielureferendumi esimeses lahingus oli ülinapp]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 14. detsember 2020</ref> ning tegid enne otsustavat hääletust Isamaa ja Keskerakonna [[Riigikogu fraktsioon|Riigikogu fraktsioonidele]] avalduse, kus kutsuti abieluküsitluse eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi võtma.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/92222115/parempoolsed-kutsuvad-isamaad-ja-keskerakonda-abielukusitluse-eelnoud-tagasi-votma Parempoolsed kutsuvad Isamaad ja Keskerakonda abieluküsitluse eelnõud tagasi võtma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11. jaanuar 2021</ref> Politoloogide Tõnis Saartsi ja Martin Mölderi hinnangul esindasid Parempoolsed erakonna mõõdukamat ja liberaalsemat tiiba, kellel partei sees siiski väga laia kandepinda polnud. Mölder märkis, et Parempoolsete seas andsid tooni endised [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liikmed ja ka Saarts nägi erakonna sisepingete allikana isikutevaheliste vastuolude kõrval ka 2006. aastal toimunud konservatiivsema [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja liberaalsema Res Publica ühinemist.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/90617777/tagatuba-isamaa-parempoolsed-labi-ja-lohki-res-publica TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja lõhki Res Publica]. [[Eesti Päevaleht]], 5. august 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1608198871/politoloogid-isamaa-jaoks-pole-enam-haid-lahendusi Politoloogid: Isamaa jaoks pole enam häid lahendusi]. [[ERR]], 2. mai 2021</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/93320611/martin-molder-isamaa-karistamine-partei-saab-nuhelda-konservatiivsuse-eest Martin Mölder: Isamaa karistamine. Partei saab nuhelda konservatiivsuse eest]. [[Eesti Päevaleht]], 4. mai 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608249285/saarts-ei-perling-ega-seeder-suuda-praeguses-seisus-isamaad-suureks-teha Saarts: ei Perling ega Seeder suuda praeguses seisus Isamaad suureks teha]. [[ERR]], 16. juuni 2021</ref> 2021. aasta juunis toimunud Isamaa suurkogul kandideeris partei esimeheks senise juhi Helir-Valdor Seedri kõrval ka Parempoolsete esindaja [[Lavly Perling]],<ref>[https://www.err.ee/1608232512/lavly-perling-kandideerib-isamaa-esimeheks Lavly Perling kandideerib Isamaa esimeheks]. [[ERR]], 2. juuni 2021</ref> kes sai 367 häält Seedri 784 vastu.<ref>[https://www.err.ee/1608252864/isamaa-esimeheks-valiti-tagasi-helir-valdor-seeder Isamaa esimeheks valiti tagasi Helir-Valdor Seeder]. [[ERR]], 20. juuni 2021</ref> 2022. aasta märtsis heitis Isamaa eestseisus erakonnast välja 4 juhtivat Parempoolsete liiget (Lavly Perling, Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Kons). Helir-Valdor Seeder ütles, et need inimesed olid erakonna poliitikat järjepidevalt avalikult rünnates parteid kahjustanud.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/96112667/isamaa-eestseisus-viskas-parempoolsete-juhid-erakonnast-valja Isamaa eestseisus viskas Parempoolsete juhid erakonnast välja]. [[Eesti Päevaleht]], 8. märts 2022</ref> Seejärel kokku kutsutud Parempoolsete üldkogu otsustas Isamaa koosseisus tegevuse lõpetada, jätkata iseseisvalt ja võtta plaani uue erakonna loomise.<ref>[https://www.err.ee/1608525866/parempoolsed-otsustavad-uhenduse-jatkamise-uldkogul Parempoolsed otsustavad ühenduse jätkamise üldkogul]. [[ERR]], 9. märts 2022</ref><ref>[https://www.err.ee/1608541810/isamaa-parempoolsed-jatkavalt-iseseisvalt Isamaa Parempoolsed jätkavalt iseseisvalt]. [[ERR]], 23. märts 2022</ref> Väljaheidetud kritiseerisid ka [[Parvel Pruunsild|Parvel Pruunsilla]] mõju Isamaa erakonnale ja väidetavat suunda vasakpopulismi ning avaldasid lootust, et õigussüsteem hakkab selle erakonna suurrahastaja tegevusele tähelepanu pöörama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120045502/endised-isamaalased-kes-jaavad-parast-pruunsilla-moju-paljastamist-isamaasse-noustuvad-manipuleerimisega "Endised isamaalased: kes jäävad pärast Pruunsilla mõju paljastamist Isamaasse, nõustuvad manipuleerimisega"] Delfi, 3. august 2022</ref> Erakond Parempoolsed asutati 18. augustil 2022. Esimeheks valiti Lavly Perling, kes oli ka ainus kandidaat.<ref name=AsutamineERR /><ref name=AsutamineDelfi /> === 2023. aasta Riigikogu valimised === [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimisteks]] seadsid Parempoolsed üles täisnimekirja ehk 125 kandidaati.<ref>[https://www.err.ee/1608856619/valimistele-esitasid-nimekirjad-uheksa-erakonda-ja-11-uksikkandidaati Valimistele esitasid nimekirjad üheksa erakonda ja 11 üksikkandidaati]. [[ERR]], 19. jaanuar 2023</ref><ref>[https://www.err.ee/1608857549/parempoolsete-valimisnimekirjad Parempoolsete valimisnimekirjad]. [[ERR]], 20. jaanuar 2023</ref> Kampaaniat tehti loosungi "Mõistuse hääl" all ja põhisõnumiks seati, et ümberjagamise asemel tuleb keskenduda majanduskasvule. Eesmärgiks seati 7 parlamendikoha saamine.<ref>[https://www.err.ee/1608858794/parempoolsed-loodavad-riigikogus-saada-seitse-kohta Parempoolsed loodavad riigikogus saada seitse kohta]. [[ERR]], 21. jaanuar 2023</ref> Valimistel said Parempoolsed 2,3% häältest, millega jäädi alla [[valimiskünnis]]e ja riigikogukohtadeta, kuid kvalifitseeruti riiklikule toetusele 30 000 eurot aastas.<ref>[https://www.err.ee/1608905651/vasakpartei-ja-parempoolsed-hakkavad-saama-riigitoetust Vasakpartei ja Parempoolsed hakkavad saama riigitoetust]. [[ERR]], 6. märts 2023</ref> === 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised === [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks]] esitasid Parempoolsed täisnimekirja 9 kandidaadiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-04-13 |pealkiri=Parempoolsed avalikustasid Euroopa Parlamendi kandidaadid |url=https://www.err.ee/1609312482/parempoolsed-avalikustasid-euroopa-parlamendi-kandidaadid |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Erakond kasutas valimistel loosungit "Kaitseme vabadust!".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://parempoolsed.ee/vabadust/programm/ |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=Parempoolsed |keel=en-US}}</ref> Parempoolsed said Euroopa Parlamendi valimistel kokku 6,8% häältest, ületades valimiskünnise, kuid mandaadi saamisest jäi puudu ligikaudu 10 000 häält.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Urmet Kook {{!}} |kuupäev=2024-06-10 |pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised Eestis võitis Isamaa |url=https://www.err.ee/1609366127/euroopa-parlamendi-valimised-eestis-voitis-isamaa |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://parempoolsed.ee/ Erakonna Parempoolsed koduleht] {{Teemalehed}} {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Eesti erakonnad]] 735ps48zipbjr4gh1c5iox09162kd6j 0 522964 7174268 5824203 2026-06-16T19:09:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174268 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Diego_Pary1.jpg|pisi|Diego Pary (2017)]] '''Diego Pary Rodriguez''' (sündinud [[1977]]) on [[Boliivia]] poliitik, alates [[4. september|4. septembrist]] [[2018]] kuni [[12. november|12. novembrini]] 2019 Boliivia [[välisminister]]. 13. novembrist 2008 kuni 30. aprillini 2011 oli ta Bollivia asekõrgharidusminister, 9. maist 2011 kuni välisministri ametisse asumiseni 4. septembril 2018 Boliivia esindaja Ameerika Riikide organisatsiooni juures.<ref>{{Netiviide |url=https://www.telesurtv.net/english/news/Bolivia-Morales-Welcomes-Another-Indigenous-Face-to-Foreign-Policy-20180905-0016.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-26 |arhiivimisaeg=2018-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180927030159/https://www.telesurtv.net/english/news/Bolivia-Morales-Welcomes-Another-Indigenous-Face-to-Foreign-Policy-20180905-0016.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Pary, Diego}} [[Kategooria:Boliivia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] bgaqymhry8u6w6ufht8crim48gma719 0 523652 7174081 7173186 2026-06-16T13:03:49Z Sjur 66496 /* Jaanuar */ 7174081 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1995}} ''Siin on loetletud [[1995]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja *[[5. jaanuar]] – [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]], Eesti jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Dominik Livaković]], Horvaatia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Saar]], eesti võrkpallur *[[19. jaanuar]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja *[[20. jaanuar]] – [[José Giménez]], Uruguay jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Nguyễn Công Phượng]], Vietnami jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur * 24. jaanuar – [[Joni Mäki]], Soome murdmaasuusataja * 24. jaanuar – [[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[8. veebruar]] – [[Erle Kont]], eesti klarnetist *[[9. veebruar]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija *21. veebruar – [[Steffi Pähn]], eesti näitleja *[[23. veebruar]] – [[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Kōsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur ==Märts== *[[10. märts]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[21. märts]] – [[Gerli Liinamäe]], Eesti iluuisutaja *[[23. märts]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur * 23. märts – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja * 23. märts – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur * 23. märts – [[Juan Sebastián Quintero]], Colombia jalgpallur * 23. märts – [[Michael Cherry]], USA jooksja *[[25. märts]] – [[Matthias Agur]], Eesti veemootorisportlane ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist *11. aprill – [[Li Xueyao]], Hiina naissuusahüppaja *[[22. aprill]] – [[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja *[[24. aprill]] – [[Ken Rüütel]], eesti näitleja *[[29. aprill]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist *[[5. mai]] – [[Rosanna Lints]], eesti laulja *[[9. mai]] – [[Beth Mead]], Inglismaa jalgpallur *[[14. mai]] – [[Rose Lavelle]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[15. mai]] – [[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja *[[18. mai]] – [[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur *[[19. mai]] – [[Yahya Hassan]], taani luuletaja *[[21. mai]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja *[[24. mai]] – [[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints *[[27. mai]] – [[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Triin Tobi]], Eesti mäesuusataja *[[12. juuni]] – [[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur * 12. juuni – [[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja * 12. juuni – [[Andreas Almgren]], rootsi jooksja *[[15. juuni]] – [[Emmanuel Korir]], Keenia jooksja *[[22. juuni]] – [[Dua Lipa]], Inglise laulja *[[25. juuni]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Ryan Murphy]], USA ujuja *[[11. juuli]] – [[Aygöl Iźrisova]], Baškiiria kabetaja *[[13. juuli]] – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter *[[18. juuli]] – [[Marõna Behh-Romantšuk]], Ukraina kergejõustiklane *[[25. juuli]] – [[María Sákkari]], Kreeka tennisist *[[30. juuli]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kristaps Porziņģis]], Läti korvpallur *[[8. august]] – [[Netiporn Sanesangkhom]], Tai antimonarhistlik aktivist *[[18. august]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur *[[23. august]] – [[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur *23. august – [[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja *[[27. august]] – [[Grete Paia]], eesti laulja *[[31. august]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur ==September== *[[2. september]] – [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], Soome jäähokimängija *[[3. september]] – [[Niklas Süle]], Saksa jalgpallur *[[5. september]] – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane * 5. september – [[Bruna Tuzi]], albaania maletaja *[[8. september]] – [[Julian Weigl]], saksa jalgpallur * 8. september – [[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja * 8. september – [[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja *[[11. september]] – [[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja *[[12. september]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja *[[24. september]] – [[Brigitte Susanne Hunt]], eesti ajakirjanik ja näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Norah Jeruto]], Keenia päritolu Kasahstani kergejõustiklane *[[17. oktoober]] – [[Maris Nõlvak]], eesti näitleja * 17. oktoober – [[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener *[[24. oktoober]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija *[[22. oktoober]] – [[Arno Kamminga]], Hollandi ujuja *[[29. oktoober]] – [[Ida Karstoft]], Taani jooksja *[[31. oktoober]] – [[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija ==November== *[[2. november]] – [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja *[[14. november]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja *[[17. november]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[19. november]] – [[Johan Vahter]], eesti võrkpallur *[[20. november]] – [[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja *[[22. november]] – [[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[26. november]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[28. november]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Marianne Leibur]], Eesti muusik *[[4. detsember]] – [[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter *[[5. detsember]] – [[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Aliis Aalmann]], eesti kirjanik ja õpetaja *[[24. detsember]] – [[Anett Kontaveit]], Eesti tennisist *[[27. detsember]] – [[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur * 27. detsember – [[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. detsember]] – [[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija <!--- * [[Kevin Aloe]] * [[Maksim Anohhin]] * [[Vladimir Avilov]] * [[Meril Beilmann]] * [[Héctor Bellerín]] * [[Eva Boto]] * [[Michael Clifford]] * [[Laura Dekker]] * [[Aleksander Eerma]] * [[Freddi]] * [[Vladislav Gavrikov]] * Jevgeni Harin * Airika Harrik * Yahya Hassan * Georgie Henley * Adnan Januzaj * Mikolas Josef * Kevin Kauber * Ats Kiisa * Katariina Maria Kits * Sara Kolak * Rauno Koorts * Kea Kruuse * Vlada Kubassova * Mark Lapidus * Valev Laube * Ester Ledecká * Lexa * Ralf Mackenbach * Nathan MacKinnon * María Isabel * Pavel Marin * Trayvon Martin * Melanie Martinez * Francesca Michielin * Takumi Minamino * Anton Mirantšuk * Lourdes Mohedano * Niko Nurmi * Hindrek Ojamaa * Sten Olmre * Kaarel Orumägi * Kaetlyn Osmond * Gabriella Papadakis * Rasmus Peetson * Rebecca Peterson * Kätlin Piirimäe * Post Malone * Mette-Triin Purde * Rasmus Andreas Raide * Yulimar Rojas * Kelly Rosen * Rivo Saaremäe * Joseph Saliste * Siimon Sander * Joseph Schooling * Luke Shaw * Mikaela Shiffrin * Justs Sirmais * Sergei Sirotkin * Nina Sublatti * Aleksandr Zakarljuka * Kerli Zirk * Timothy Henry Charles Tamm * Tuuli Tomingas * Bertrand Traoré * Troye Sivan * Taavi Tšernjavski * Marie Turmann * Marie Vaigla * Kelly Vainlo * Bogdan Vaštšuk * Madis Vihmann * Hans Villemi * Nadine Visser * Lisa Vittozzi * Anisa Vänikver * Andrew Wiggins * Amelia Windsor ---> 9wewg20ac8xdw14amy9iyckv44pc9nt 0 525909 7174219 7101290 2026-06-16T18:06:11Z Maemees 15364 7174219 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{reklaam}} [[Fail:Emily J Emili Jürgens.jpg|pisi|Emily J (2018)]] '''Emily J''' (kodanikunimega '''Emili Jürgens'''; sündinud [[8. märts|8. märtsil]] [[2001]] [[Rakvere|Rakveres]]{{lisa viide}}) on eesti laulja, laulukirjutaja ja juutuuber. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] disainmõtlemise ja digiturundus [[Bakalaureus|bakalaureuse]] õppekava.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DZpvXVwCNF4/ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Ta alustas karjääri 13-aastaselt [[Emili & Alex]]i duetis. Ta on laulmist õppinud [[WAF]] koolis [[Kadri Koppel]]i ja [[Bert Pringi]] käe all{{lisa viide}}. Emily J on iseseisev artist. Tema debüütsingel, koos elektroonilise tantsumuusika ansambliga [[WATEVA]] salvestatud "My Love 2 U", ilmus ''house''-stiili plaadifirma Selected kaudu. Laul oli [[MyHits]]i edetabelis 25 nädalat ning Youtube'is ja Spotifys on seda kokku kuulatud üle 6 miljoni korra. "My Love 2 U" pälvis ka nominatsiooni MyHits Awards 2018 kategoorias "Hit of the Year". Emily J teine koostöö [[Violina]]ga on lugu "Me Calientas". Koos xtrabasicuga valmis lugu "Hold Me Close", mis osales ka võistluse "Eesti laul 2019" poolfinaalis. Tema kolmas singel “Rear View Mirror”, mis ilmus 31. jaanuaril 2020, sündis koostöös WATEVA-ga. Seda on YouTube'is kuulatud üle 140 000 korra. 2024. aastal kaaskirjutas ta esitaja [[CHUU]] laulu "Teeny Tiny Heart" sõnad rahvusvahelises laulukirjutamislaagris [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]] koos [[Taanlased|taanlastest]] laulukirjutajate [[Daniel Scheffmann|Daniel Scheffmanni]], [[Ole Bjørn Heiring Albertsen|Ole Bjørn Heiring Albertseni]] ja [[Camille Malling Thorsena|Camille Malling Thorseniga]]. Lisaks on ta osalenud muudel laulukirjutamislaagrites [[Euroopa|Euroopas]] ja [[Lõuna-Korea|Lõuna-Koreas]].<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=Eesti laulukirjutaja Emily J kaasloodud lugu ilmus K-popi albumil. „See on kinnitus, et ka rahvusvaheliselt on võimalik läbi murda“ |keel=et |väljaanne=Kultuur |url=https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120430352/eesti-laulukirjutaja-emily-j-kaasloodud-lugu-ilmus-k-popi-albumil-see-on-kinnitus-et-ka-rahvusvaheliselt-on-voimalik-labi-murda |vaadatud=2026-01-20}}</ref> Tema [[kirjastaja]] on [[Faar Music]].<ref name=":0" /> Ta on saanud inspiratsiooni [[Beyoncé Knowles]]ilt ja [[Bruno Mars|Bruno Marsilt]]. == Lapsepõlv == Emili Jürgensi pere on sageli kolinud ning Emili on õppinud paljudes koolides ([[Sõmeru Põhikool]], [[Tudu kool]], [[Vaida põhikool]], [[Jüri Gümnaasium]], [[Rakvere Gümnaasium]]). Jürgensil on kolm vanemat ja üks noorem õde. Juba koolipõlves võitis Emili auhindu lauluvõistlustel, näiteks [[Rakvere Muusikakool|Rakvere Muusikakooli]] noorte lauluvõistlusel{{lisa viide}}. Ta on osalenud ka "[[Laulukarussell]]i" noorte lauljate võistlusel{{lisa viide}}. Ta on õppinud Rakveres [[Muusika- ja Kunstikool KAUR|Muusika- ja Kunstikoolis KAUR]] kaks aastat viiulit.{{lisa viide}} == Muusika == Emily J alustas muusika tegemist Emili & Alexi duetis. Koos tegid nad kavereid sellistest tuntud lugudest nagu Adele'i "Hello", Ed Sheerani "One" ja Justin Bieberi "Sorry". Emily võitis Õhtulehe ja Smilersi konkursi kaverdatud looga "Tantsin sinuga taevas" ning esines koos Smilersiga Kloogaranna Festivalil. Emili & Alexi ning [[Andrei Zevakin]]i koostööst sündinud Ed Sheerani loo "Shape Of You" kaverit on vaadatud Youtube'is üle miljoni korra. Emily J ja Zevakin on koostööd teinud ka "Havana" kaveriga, mida on YouTube'is kuulatud üle paarisaja tuhande korra. Emili & Alexi duett lõpetas tegevuse 2017. aastal ning Emily alustas soolokarjääri. Pool aastat hiljem ilmus singel "My Love 2 U". == Harrastused == Emily J on tegelenud alates 7. eluaastast võistlustantsuga ja [[Free Flow Studio]]s džäss-funkiga. == Diskograafia == === Singlid === * "My Love 2 U" (koos WATEVA'ga) (2018) * "Hold Me Close" (koos Xtra Basic'iga) (2018) * "Pain Away" (koos B4N4N4 G4NG'i ja Xtra Basic'iga) (2021) * "Someone Better" (koos WATEVA'ga) (2021) * "Quicksilver" (2021) * "Together" (koos LUVE'ga) (2023) * "U & I" (koos LANNE ja TwoWorldsApart'iga) (2023) * "Can't Get Used To This" (koos 313 blame'i ja Fellaga) (2023) * "NOT TOO LATE" (koos Airmow'ga) (2024) * "Annaks (Veel)" (2024) * "Insomnia" (TRFN'ga) (2024) * "Kõrgustes" (2024) * "Weekend" (koos Kilian K ja Blaze U-ga) (2024) * "tempo" (2025) * "viimaseks" (2025) * "leia mind siit" (koos HVNS'iga) (2025) * "Young & Wild" (koos Lucky Luke'iga) (2025) * "Give Me That" (koos BAN DELLO'ga) (2025) * "Lost In Your Vibe" (koos Miles Carteriga) (2025) * "kaugemaks jääd" (koos Karl Killing) (2026)<ref>{{Viide |perekonnanimi=Karl Killing - Topic |pealkiri=kaugemaks jääd |kuupäev=2026-04-27 |url=https://www.youtube.com/watch?v=vXilSK8cUrA |vaadatud=2026-06-16}}</ref> == Tunnustus == * Aasta parim laulukirjutaja (2025)<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti Youtube'i-kuulsused]] __SISUKORDEES__ [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 9bzmyl6n3xcwxyrnwm58i7rrzz2720h 0 528152 7174282 6941687 2026-06-16T19:47:53Z LeeMarx 59920 7174282 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sabaa_Nissan_Militiaman.jpg|pisi|Iraagi mees kufiiaga]] '''Kufiia''' (araabia keeles ''kūfīyah''; ka '''keffiyeh''', '''kufiya''', '''šemag''', '''gutra''', '''hatta''' või '''mašada'''; eesti keeles ka '''Palestiina pearätik''') on traditsiooniline rätik, mida kantakse [[Lähis-Ida]]s peakatte või kaelarätikuna.<ref name="Britannica">{{Netiviide |url=https://www.britannica.com/topic/kaffiyeh |pealkiri=Keffiyeh |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |aeg=21. aprill 2026 |vaadatud=2026-06-16}}</ref><ref name="IslamRiietus">{{Netiviide |url=https://www.islam.pri.ee/index.php?id=381 |pealkiri=Moslemite riietuse eestikeelsed nimetused |vaadatud=2018-11-17 |arhiivimisaeg=2018-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181118035254/https://www.islam.pri.ee/index.php?id=381 |url-olek=ei tööta }}</ref> Kufiia on tavaliselt puuvillane ruudu- või ristkülikukujuline rätik, mis kaitseb kandjat päikese, tolmu ja liiva eest.<ref name="Britannica" /><ref name="UF">{{Netiviide |url=https://news.ufl.edu/2023/12/conversation-keffiyeh-palestinian-identity/ |pealkiri=How the keffiyeh – a practical garment used for protection against the desert sun – became a symbol of Palestinian identity |autor=Armin Langer |väljaanne=University of Florida News |aeg=5. detsember 2023 |vaadatud=2026-06-16}}</ref> Traditsioonilises araabia meeste rõivastuses hoiab peakatet peas must peavõru ehk [[akaal]].<ref name="Britannica" /><ref name="IslamRiietus" /> Kufiia värv ja nimetus varieeruvad piirkonniti: must-valget kufiiat seostatakse eriti [[Palestiina]]ga, puna-valget šemagi [[Beduiinid|beduiinide]] ja [[Jordaania]]ga ning mustrita valget gutrat [[Pärsia lahe maad]]ega.<ref name="Britannica" /> Juudi ajaloolist sarnast pea- või kaelarätikut nimetatakse [[sudra]]ks; seda on kasutatud [[Lähis-Ida]] juudi kogukondades ning sõna esineb juudi usulises kirjanduses.<ref name="ForwardSudra">{{Netiviide |url=https://forward.com/culture/825409/sudra-kaffiyeh-pro-israel-influencer-rudy-rochman/ |pealkiri=It looks like a kaffiyeh, but this pro-Israel activist wants you to wear a sudra |autor=Simone Saidmehr |väljaanne=The Forward |aeg=17. mai 2026 |vaadatud=2026-06-16}}</ref><ref name="HarimonSudra">{{Netiviide |url=https://www.harimon.co.uk/essay/2021/08/03/the-sudra/ |pealkiri=The Sudra: A Connection to Pre-Islamic Jewish Culture |väljaanne=HaRimon |aeg=3. august 2021 |vaadatud=2026-06-16}}</ref> == Nimetus == Sõna ''kūfīyah'' seostatakse [[Iraak|Iraagis]] asuva [[Kufa]] linnaga, kuigi kufiia täpne päritolu ei ole kindlalt teada.<ref name="Britannica" /> Ingliskeelses kasutuses on levinud nimekujud ''keffiyeh'' ja ''kaffiyeh'', araabia piirkondlikes kasutustes ka ''ḥaṭṭah'', ''ghutrah'' ja ''shumāgh''.<ref name="Britannica" /> Eesti keeles on kasutatud ka nimetusi šemag, gutra, mašada ja Palestiina pearätik.<ref name="IslamRiietus" /> == Kuju ja kandmine == Kufiia on enamasti kerge puuvillane rätik, mida saab kanda pea ümber voldituna, õlgadel või kaela ümber.<ref name="Britannica" /> Kõrbe- ja poolkõrbealadel on selle praktiline otstarve kaitsta pead, kaela ja nägu päikesepõletuse, tolmu ja liivatormi eest.<ref name="Britannica" /><ref name="UF" /> Kui kufiiat kantakse peakattena, võib selle kinnitada [[akaal]]iga, mis on tavaliselt mustast nöörist või punutisest peavõru.<ref name="Britannica" /> Must-valge ruuduline kufiia on tuntud Palestiina sümbolina, samal ajal kui puna-valge šemag on laialt levinud näiteks Jordaanias ja beduiinide rõivastuses.<ref name="Britannica" /> Pärsia lahe riikides, sealhulgas [[Bahrein]]is, [[Katar]]is ja [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]], kantakse sageli valget mustrita gutrat.<ref name="Britannica" /> [[Iraan]]is on sarnase peakattena kasutatud tšafiijet, mis võib olla tumedates värvitoonides ruuduline rätik.<ref name="Britannica" /> == Ajalugu == Kufiia kujunes praktilise rõivaesemena Lähis-Ida kuivades piirkondades, kus seda kasutasid muu hulgas rändavad beduiinid kaitseks päikese ja liiva eest.<ref name="UF" /> [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ajal eristus Palestiinas kufiiat kandnud maaelanike ja talupoegade rõivastus linnade haritud eliidist, kelle seas oli levinud [[fez]] ehk tarbuš.<ref name="Britannica" /><ref name="UF" /> 20. sajandi algul kandsid kufiiat Palestiinas nii araabia kui ka juudi kogukondade liikmed.<ref name="UF" /> Osa Osmanite ja Briti võimu ajal Palestiinasse asunud juudi sisserändajaid võttis kufiia kasutusele, sest see seostus nende jaoks kohaliku eluviisiga.<ref name="UF" /><ref name="NLI">{{Netiviide |url=https://blog.nli.org.il/en/hoi_keffiyeh/ |pealkiri=Jews in Keffiyehs? – The Headdress That Became a Symbol |autor=Shir Aharon Bram |väljaanne=The Librarians: National Library of Israel |aeg=18. mai 2022 |vaadatud=2026-06-16}}</ref> Pärast 1920.–1930. aastate poliitilisi pingeid ja vägivalla kasvu muutus kufiia tähendus piirkonna juutide ja araablaste jaoks üha erinevamaks.<ref name="NLI" /> == Palestiina sümbolina == Palestiina must-valge kufiia kujunes rahvusliku identiteedi ja vastupanu sümboliks 1930. aastatel, eriti [[1936.–1939. aasta araablaste ülestõus Palestiinas|1936.–1939. aasta araablaste ülestõusu]] ajal Briti mandaadivõimu vastu.<ref name="Britannica" /><ref name="UF" /> Ülestõusu ajal kasutasid mõned võitlejad kufiiat näo varjamiseks ning rõiva laiem kandmine aitas hägustada vahet maaelanike ja linnarahva vahel.<ref name="Britannica" /><ref name="UF" /> Kufiia rahvuslik tähendus tugevnes pärast [[1948. aasta Araabia-Iisraeli sõda|1948. aasta Araabia-Iisraeli sõda]], kui sellest sai paljude palestiinlaste jaoks seos maa, paguluse ja vastupidavusega.<ref name="UF" /> 1960. ja 1970. aastatel aitas kufiia rahvusvahelist tuntust kasvatada [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i juht [[Yāsir ‘Arafāt]], kes kandis seda avalikel esinemistel ja diplomaatilistel kohtumistel.<ref name="Britannica" /><ref name="UF" /> Arafati püsiv kufiia kasutamine muutis must-valge rätiku üheks äratuntavamaks Palestiina rahvusliku liikumise sümboliks.<ref name="Britannica" /> Kufiia on tänapäeval kasutusel nii igapäevase rõivaesemena kui ka poliitilise ja kultuurilise solidaarsuse märgina.<ref name="Reuters2023">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/us/us-sales-palestinian-keffiyehs-soar-even-wearers-targeted-2023-12-05/ |pealkiri=US sales of Palestinian keffiyehs soar, even as wearers targeted |autor=Andrea Shalal, Andrew Hay ja Siddharth Cavale |väljaanne=Reuters |aeg=5. detsember 2023 |vaadatud=2026-06-16}}</ref> Palestiina toetajad kannavad seda mitmel pool maailmas meeleavaldustel ja kultuuriüritustel, kuid samal ajal on selle kandmine mõnes kontekstis tekitanud vaidlusi, sest rõival on tugev poliitiline tähendus.<ref name="Reuters2023" /> == Mustrid ja tähendused == Palestiina kufiia mustrit on tänapäeval sageli tõlgendatud kultuuriliste sümbolite kaudu.<ref name="UF" /> Mustri võrgulaadseid osi on seostatud [[Vahemeri|Vahemere]] ja kalavõrkudega, lainelisi jooni [[oliivipuu]]dega ning tumedaid jooni ajalooliste kaubateedega.<ref name="UF" /><ref name="Reuters2023" /> Tekstiiliajaloolased on samas märkinud, et osa nende mustrite tänapäevastest tähendustest on hilisemad tõlgendused, mitte tingimata algne valmistajate antud tähendus.<ref name="ForwardSudra" /> == Tootmine == Kufiiasid toodetakse nii Lähis-Idas kui ka rahvusvahelisel turul, kuid odavam masstoodang on mõjutanud piirkondlikke tootjaid.<ref name="UF" /> Hebronis tegutsev Hirbawi tekstiilivabrik on Reutersi andmetel ainus Läänekaldale jäänud kufiiatootja.<ref name="Reuters2023" /> Hirbawi vabrik avati 1961. aastal ning selle tooteid müüakse muu hulgas rahvusvaheliste veebipoodide kaudu.<ref name="Reuters2023" /> 2023. aasta Iisraeli-Hamasi sõja järel suurenes nõudlus Palestiina kufiiade järele järsult, eriti Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides, kus seda kanti Palestiina toetuseks.<ref name="Reuters2023" /> == Seotud peakatted == Kufiiale sarnaseid rätikuid ja peakatteid on Lähis-Idas kantud mitmes kultuuris ja usukogukonnas.<ref name="Britannica" /><ref name="NLI" /> Juudi sudra oli ajalooline riidetükk, mida kasutati pea- või kaelarätikuna ning mida mainitakse juudi usulistes tekstides.<ref name="ForwardSudra" /><ref name="HarimonSudra" /> Tänapäeval on sudrat püütud taaselustada juudi Lähis-Ida päritolu identiteedi märgina, kuid selle nüüdisaegne kasutus ja kujundus erineb ajaloolisest kasutusest.<ref name="ForwardSudra" /> == Vaata ka == * [[Akaal]] * [[Beduiinid]] * [[Fez]] * [[Peakate]] * [[Sudra]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Peakatted]] [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Islami riietus]] [[Kategooria:Araabia kultuur]] b2m9f4tpc3g5fcp1jailr2rt7c5w3ej 0 529143 7174152 7152130 2026-06-16T15:13:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174152 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=august}} {{Infobox Musical artist|nimi=Daniel Levi Viinalass|amet=muusik, laulukirjutaja|sünniaeg=2. jaanuar 1988|päritolu=Ameerika Ühendriigid|tegev=2013-|pilt=|URL=https://daniellevi.eu/|stiil=popp, soul, rokk, R’n’B, funk}}'''Daniel Levi Viinalass''' (sündinud [[2. jaanuar]]il [[1988]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]) on ameerika päritolu Eesti poplaulja. Daniel Levile kui muusikule hakati Eestis rohkem tähelepanu pöörama 2015. aastal, kui tema esitatud laul “Burning Lights” saavutas lauluvõistluse "[[Eesti Laul 2015|Eesti laul 2015]]" superfinaalis teise koha.<ref name=":0" /> Samal aastal ilmus lugu "On&On", mida on veebis kuulatud 7 miljardit korda.<ref name=":1" /> Daniel Levi värskeim singel "One on One" ilmus augustis 2021.<ref name=":2" /> Lisaks enda loomingule on Daniel Levi kirjutanud muusikat kohalikele ja välismaistele popartistidele, kelle seas on ellis<ref>{{Netiviide|url=https://muusikaplaneet.ee/2021/08/13/oneonone/|pealkiri=DANIEL LEVI ÄSJA ILMUNUD LAULU “ONE ON ONE” MUUSIKAVIDEOS ON ELUSUURUNE HOT DOG|väljaanne=Muusikaplaneet|aeg=13. august 2021}}</ref>, [[Sander Mölder]], [[Liis Lemsalu]], [[Jüri Pootsmann]], [[WATEVA]], RAUM<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=QRdgIc00gro|pealkiri=RAUM - Laimīgāks}}</ref>, Lemon Fight ja Cartoon. == Daniel Levi Band == Bändi kuuluvad lisaks Daniel Levi Viinalassile Danieli vend Josh Viinalass (trummid), Kata Lige (basskitarr), Liivi-Kalli Lätte (klahvpillid) ja Carlos Roos (elektrikitarr). 2015. aastal astus Daniel Levi esimest korda bändiga üles festivalil Tallinn Music Week, Rock Cafe laval ja ka Citystage programmi raames.<ref>{{Netiviide|url=https://www.mynewsdesk.com/fi/visit-estonia-finland/pressreleases/tallinn-music-week-announces-festival-programme-1113630|pealkiri=Tallinn Music Week announces festival programme}}</ref> 2017. aasta kevadel esineti Tallinn Music Weeki festivalil "TMW 2017: 15th Birthday of Fullstream" programmi raames [[Kultuurikatel|Kultuurikatla]] laval.<ref>{{Netiviide|url=https://kultuurikatel.ee/en/events/tallinn-music-week-2017-fullsteami-15-sunnipaev/|pealkiri=TALLINN MUSIC WEEK 2017 – 15TH BIRTHDAY OF FULLSTEAM|väljaanne=TMW}}</ref> 2019. aasta [[Tallinn Music Week]]il astus Daniel Levi bändiga üles "TMW 2019: Intsikurmu Festivali Õhtu" programmi raames.<ref>{{Netiviide|url=https://2019.tallinnmusicweek.ee/et/artistid/daniel-levi-ee/|pealkiri=TMW 2019: Intsukurmu festivali õhtu|vaadatud=2021-03-26|arhiivimisaeg=2022-11-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221128051035/https://2019.tallinnmusicweek.ee/et/artistid/daniel-levi-ee/|url-olek=ei tööta}}</ref> Sama aasta sügisel osaleti bändiga ka Rootsis Live at Heart muusikafestivalil ning lisaks on bänd andnud kontserte Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhis ning Lätis festivalil [[Positivus]].<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/279134/eesti-ansambel-daniel-levi-astub-ules-positivuse-esimese-paeva-parastlounal|pealkiri=Eesti ansambel Daniel Levi astub üles Positivuse esimese päeva pärastlõunal|väljaanne=ERR|aeg=18. juuli 2014}}</ref> 2022. aasta veebruaris esines bänd [[Rootsi|Rootsis]], Future Echoes festivalil.<ref>{{Netiviide|autor=Music Estonia|url=https://musicestonia.eu/uudised/eesti-delegatsioon-osaleb-future-echoes-festivalil-rootsis|pealkiri=Eesti delegatsioon osaleb Future Echoes festivalil Rootsis}}</ref> == Karjäär == === 2013-2014: "Silent Streets" ja debüütalbum "Daniel Levi" === Daniel Levi debüütsingel “Silent Streets” avaldati 2013. aasta detsembris.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/278199/tousev-taht-daniel-levi-esitleb-oma-debuutalbumit|pealkiri=Tõusev täht Daniel Levi esitleb oma debüütalbumit|aeg=28.05.2014}}</ref> Debüütalbum "Daniel Levi" ilmus 2015. aasta suvel hakul ja anti välja vaid digitaalsel kujul. Albumi esitluskontsert toimus 30. mail Nukuteatris.<ref>{{Netiviide|url=https://www.elu24.ee/2813786/pildid-daniel-levi-esitles-nukuteatris-omanimelist-debuutalbumit|pealkiri=Daniel Levi esitles Nukuteatris omanimelist debüütalbumit|aeg=2. juuni 2014}}</ref> === 2015: "Burning Lights", "Cold Shoulder" ja "On&On" === ==== "Burning Lights" ja "Cold Shoulder" ==== 2015. aastal saavutas Daniel Levi looga “Burning Lights” võistlusel "[[Eesti Laul 2015|Eesti laul 2015]]" teise koha.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://eurovisionworld.com/national/estonia/eesti-laul-2015/daniel-levi-burning-lights|pealkiri=Daniel Levi - Burning Lights|aeg=2015}}</ref> Kolmanda singli “Cold Shoulder” viisi ja sõnad kirjutas Viinalass<ref>{{Netiviide|url=https://melu.goodnews.ee/varske-singel-daniel-levi-uus-lugu-annab-kuulajale-mottevabaduse/|pealkiri=Daniel Levi uus lugu annab kuulajale mõttevabaduse|aeg=2. juuni 2015}}</ref> ning loo videolahendus on inspireeritud ühest Danieli kleepse täis kitarrist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=Zs6J_Urn1gA|pealkiri=Daniel Levi - "Cold Shoulder"}}</ref> ==== "On&On" ==== 2015. aastal ilmus singel “On & On”, mille kaasautor ka Viinalass ise. 100 miljoni kuulaja täitumisel anti välja "On&On" akustiline versioon.<ref>{{Netiviide|url=https://www.redbull.com/ee-et/tehas-live-sessions-daniel-levi-on-and-on|pealkiri=Daniel Levi andis Stuudios TEHAS akustilise kontserti|aeg=25. oktoober 2017}}</ref> 2019. aastal ilmus singlist lisaks ka hispaaniakeelne versioon "Más y más".<ref>{{Netiviide|url=https://muusikaplaneet.ee/2020/01/08/masymas/|pealkiri=LA SORPRESA!* CARTOONI & DANIEL LEVI MEGAHITT “ON & ON” AVALDATI HISPAANIA KEELES|aeg=10. jaanuari 2020}}</ref> EDM tandemi Cartooniga koostööd valminud lugu on tänaseks Spotifys ja YouTube’s kokku kogunud üle 400 miljoni kuulamise. Lugu on veebis kuulatud 7 miljardit korda.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://sky.ee/ulme-daniel-levi-pani-taskusse-7-miljardi-vaatamisega-muusikavideo/|pealkiri=Ulme! Daniel Levi pani taskusse 7 miljardi vaatamisega muusikavideo!}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Balil puhkusel olles kohtas Daniel kohalikku ettekandjat, kellel oli lugu "On&On" oma telefonihelinaks.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1067277/daniel-levi-kohtus-balil-ettekandjaga-kelle-telefonihelinaks-oli-tema-laul|pealkiri=Daniel Levi kohtus Balil ettekandjaga, kelle telefonihelinaks oli tema laul}}</ref> Loo saamisloost ilmus 2020. aasta alguses NCS Youtube'i kanalil ka dokumentaalfilm "The Story of "On&On"" <ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=LinMiwSosfk|pealkiri=Cartoon & Daniel Levi - The Story of 'On & On' [NCS Documentary]|aeg=10. jaanuar 2020}}</ref>, esilinastust vaatas tippajal ligi 2500 fänni.<ref>{{Netiviide|url=https://www.elu24.ee/6869461/eesti-bandi-cartoon-hittlugu-hingab-maailmakuulsale-muusikule-kuklasse|pealkiri=Eesti bändi Cartoon hittlugu hingab maailmakuulsale muusikule kuklasse|aeg=10. jaanuar 2020}}</ref> === 2017: "All I Need" ja "Jõululaulud" EP === ==== "All I Need" ja "Jõululaulud" EP ==== 2017. aasta alguses ilmus koostöös produtsendi Ago Teppandiga singel "All I Need." Looga osaleti ka [[Eesti Laul 2017]] konkursil, kus saavutati finaalis 9. koht. 2017. aastal ilmus EP "Jõululaulud" ning samal aastal tehti bändiga üle-eestiline jõuluturnee. Kontsertidel tegi kaasa ka [[Liis Lemsalu]].<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/293225/vaata-kuidas-liis-lemsalu-ja-daniel-levi-esitavad-joululaule|pealkiri=Vaata, kuidas Liis Lemsalu ja Daniel Levi esitavad jõululaule|aeg=24.11.2016}}</ref> === 2018: "Flowers" === 2018. aasta lõpus ilmus uus singel “Flowers”, mis valmis koostöös [[NOËP]]'iga. Lugu esitati ka 3. novembril [[Saku Suurhall|Saku Suurhallis]] "[[MyHits Awards 2018|MyHits Awardsi]]" üritusel (2018). === 2019: "High Roads"/"Hazelnut" === Koostöös [[Sander Mölder|Sander Möldriga]] anti 2019. aastal välja duubelsingel “High Roads”/”Hazelnut” kodumaise plaadifirma TIKS alt. Mõlemad lood tulid artistidel üheskoos esmaettekandele kontsertüritusel Red Bull presents: Fresh Picks. === 2020: "Uncle John" === 2020. aasta märtsis ilmus singel "Uncle John", mille kirjutas Daniel Levi Viinalass koos Soome produtsendi Leo Jupiteriga.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1066691/daniel-levi-avaldas-uue-loo-uncle-john|pealkiri=Daniel Levi avaldas uue loo Uncle John|aeg=2020}}</ref> Loos kõlavad kitarripartiid on salvestatud just onu Johni enda kitarriga, mille ta mõni aasta tagasi Danielile kinkis. Daniel Levi otsis loole "Uncle John" ka konkursi raames parimat kitarrisoolot.<ref>{{Netiviide|url=https://sky.ee/toeline-jackpot-mangi-daniel-levi-uuele-loole-sisse-epic-kitarrisoolo-ja-voida-endale-fender-telecaster/|pealkiri=Tõeline jackpot: mängi Daniel Levi uuele loole sisse epic kitarrisoolo ja võida endale Fender Telecaster!}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://sky.ee/daniel-levi-uncle-john-soolovoistluse-voitja-on-selgunud-voistluse-kinni-pannud-osaline-tabati-ullatavast-paigast/|pealkiri=Daniel Levi "Uncle John" soolovõistluse võitja on selgunud: triumfeeriv osaline tabati üllatavast paigast!|väljaanne=Sky}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === 2021: "Jasmine", "Wavin" ja "One on One" === Singel "Jasmine" ilmus 2021. aasta veebruaris ning valmis koostöös laulukirjutajate-produtsentide Ago Teppandi ja Joonas Parkkoneniga.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1608107224/ilmus-daniel-levi-uus-videosingel-jasmine|pealkiri=Ilmus Daniel Levi uus videosingel "Jasmine"|aeg=12. veebruar 2021}}</ref> Looga samal päeval tuli välja ka muusikavideo, mis filmiti Kangadžunglis ja mille autorid on filmitegijad Raul Esko ja Romet Esko.<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=XzTcu8xyHl4|pealkiri=Daniel Levi - Jasmine|aeg=12. veebruar 2021}}</ref> Sama aasta märtsis tähistas bänd loo ilmumist väljamüüdud turneega, mis viis neid 10 fänni koduõuele ''live'' kontserti andma.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1608129943/pildid-daniel-levi-ullatas-fanne-kontserdiga-nende-koduouel|pealkiri=Daniel Levi üllatas fänne kontserdiga nende koduõuel|aeg=4. märts 2021}}</ref> Sama aasta juunis andsid Daniel Levi ja Sander Mölder välja ühisloo "Wavin", mis on kolmas Mölderi ja Levi ühisprojekt.<ref>{{Netiviide|autor=Kaisa Potisepp|url=https://menu.err.ee/1608251703/sander-molder-ja-daniel-levi-avaldasid-koos-loo-wavin|pealkiri=Sander Mölder ja Daniel Levi avaldasid koos loo "Wavin"|väljaanne=ERR|aeg=18. juuni 2021}}</ref> Augustis andis Daniel Levi välja loo "One on One", mis kirjutati koostöös UK produtsendiga ellis.<ref>{{Netiviide|autor=Merit Maarits|url=https://menu.err.ee/1608306258/daniel-levi-andis-valja-uue-singli-one-on-one|pealkiri=Daniel Levi andis välja uue singli "One On One"|väljaanne=ERR|aeg=13. august 2021}}</ref> Loo muusikavideo filmiti [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Kuressaare|Kuressaares]].<ref>{{Netiviide|url=https://saartehaal.postimees.ee/7314618/daniel-levi-laulu-one-on-one-video-filmiti-kuressaares|pealkiri=VAATA UUT VIDEOT ⟩ Daniel Levi laulu "One On One" video filmiti Kuressaares|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=13. august 2021}}</ref> === 2022: "Sunroof" === 2022. aastal 14. jaanuaril ilmus Daniel Levil uus singel "Sunroof", mille viisi ja sõnade autor on Daniel Levi Viinalass ning Soome produtsent Juho Suutarinen.<ref>{{Netiviide|autor=uudised.ee|url=https://uudised.tv3.ee/muusika/uudis/2022/01/14/daniel-levi-avaldas-lummavate-visuaalidega-muusikavideo-sunroof|pealkiri=Daniel Levi avaldas lummavate visuaalidega muusikavideo “Sunroof”|väljaanne=TV3|aeg=14. jaanuar 2022}}</ref> Loo muusikavideo valmis koostöös režissöör Mart Varese ja visuaalkunstnik Mikk-Mait Kiviga.<ref>{{Netiviide|autor=Karoliina Tammel|url=https://menu.err.ee/1608466067/daniel-levi-avaldas-loo-sunroof|pealkiri=Daniel Levi avaldas loo "Sunroof"|väljaanne=ERR|aeg=14. jaanuar 2022}}</ref> == Meelelahutussaated == Daniel Levi Viinalass oli 2016. aastal saate "Parim pakkumine" saatejuht, milles tuntud inimesed said annetada või ära anda asju. Viinalass on saanud väikse osa ka sarjas "[[Padjaklubi]]". 2017. aastal osales Viinalass ka saates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja saavutas seal 6. koha. 2018. aastast juhib ta Kanal 2 saadet "Suur mängude õhtu". Samal aastal võtsid Daniel ja Eleri osa [[Karl-Erik Taukar]]i juhitavast saatest "Tunnen sind läbi ja lõhki". 2018. aastal võitis ta ka saate "Tähtede hõbelusikas". Daniel Levi oli 2022. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] gala õhtujuht.<ref>{{Netiviide|autor=uudised.ee|url=https://uudised.tv3.ee/muusika/uudis/2022/01/11/eesti-muusikaauhinnad-2022-nominendid-on-selgunud|pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2022 nominendid on selgunud!|väljaanne=TV3|aeg=11. jaanuar 2022}}</ref> == Diskograafia == {| class="wikitable" |+Albumid !Pealkiri !Ilmumisaasta |- |"Daniel Levi" |2014 |} {| class="wikitable" |+EP !Pealkiri !Ilmumisaasta |- |"Jõululaulud" |2017 |} {| class="wikitable" |+Singlid !Pealkiri !Ilmumisaasta |- |"Over The Moon" |2023 |- |"Sunroof" |2022 |- |"One on One" |2021 |- |"Wavin" (with [[Sander Mölder]]) |2021 |- |"Jasmine" |2021 |- |"Uncle John" |2020 |- |"Más Y Más" |2019 |- |"Hazelnut" |2019 |- |"High Roads" |2019 |- |"Flowers" |2018 |- |"Rõõmsad jõulud" (feat Liis Lemsalu) |2017 |- |"All I Need" |2016 |- |"Mu koju tood sa" |2016 |- |"Love Speaks" |2016 |- |"That you were here" |2015 |- |"On&On" |2015 |- |"Cold Shoulder" |2015 |- |"Burning Lights" |2015 |- |"Silent Streets" |2013 |} == Isiklikku == Daniel Levi isa on Eesti päritolu ja ema ameeriklanna. Daniel on kristlane. Tal on kaks õde ja kaks venda. Eestisse kolis pere 1996. aastal, sest Danieli isa oli näinud ajalehes kuulutust, et Eesti kooli otsitakse inglise keele õpetajat, seega tuli otsus kolida terve perega Eestisse. Pere lapsed hakkasid õppima [[Tartu Kivilinna Gümnaasium]]is. Daniel omandas bakalaureusekraadi Tartu Pallase kõrgemas kunstikoolis, kus õppis disaini ja graafilist kujundamist.<ref>{{Netiviide|url=https://sky.ee/daniel-levi-omandas-korghariduse-ullataval-erialal-mille-oskused-tulevad-kasuks-ka-muusikukarjaaris/|pealkiri=Daniel Levi omandas kõrghariduse üllataval erialal, mille oskused tulevad kasuks ka muusikukarjääris|väljaanne=Sky.ee|aeg=2. aprill 2021}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Daniel tutvus Eleriga 1996. aastal. Nad abiellusid 2011. aastal ning neil on kolm tütart (sündinud 2018, 2020 ja 2024).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Väga armas! Daniel Levi abikaasa avalikustas Eesti Laulu otse-eetris kolmanda lapse soo |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120271102/vaga-armas-daniel-levi-abikaasa-avalikustas-eesti-laulu-otse-eetris-kolmanda-lapse-soo |vaadatud=2024-02-18 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Viinalass, Daniel Levi}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 1evr7i9xfe8qkxu4g421hlqmwqt271w 0 530808 7174491 6274396 2026-06-17T06:42:39Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174491 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Argentina team in St. Petersburg (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} }} '''Nicolás Alejandro Tagliafico''' (sündinud [[31. august]]il [[1992]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]]na Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Lyoni Olympique]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri 2010. aastal kodumaal [[Club Atlético Banfield|Banfield]]is. Hooaja 2012–13 oli ta laenul Hispaania esiliigaklubis [[Real Murcia]]. 2015. aastal liitus ta teise Argentina kõrgliigaklubi, [[Club Atlético Independiente|Independientega]]. 2017. aastal võitis ta klubiga [[Copa Sudamericana]]. 2018. aasta jaanuaris liitus ta Hollandi kõrgliigaklubiga [[Amsterdami Ajax]]. Debüüdi Hollandi kõrgliigas tegi ta 21. jaanuaril mängus [[Feyenoord]]i vastu. Esimese värava lõi ta Hollandi liigas sama aasta 11. märtsil mängus [[SC Heerenveen|Heerenveeni]] vastu. Ajaxiga tuli ta Hollandi meistriks kolm korda. 2022. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Lyoni Olympique'iga.<ref>{{cite web | url=https://www.ol.fr/en/news/OL-welcomes-Argentine-defender-Nicolas-Tagliafico-through-2025 | title=OL.fr - Olympique Lyonnais }}</ref> 2011. aastal osales Tagliafico Argentina kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel, kus jõuti veerandfinaali. Debüüdi Argentina jalgpallikoondises tegi ta 9. juunil 2016 mängus [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu. 2021. aastal võitis ta Argentina koondisega [[2019. aasta Copa América|Copa América]]. Ta on kuulunud Argentina koondisse veel ka [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2019. aasta Copa América]]l. == Saavutused == ;Independiente *[[Copa Sudamericana]]: 2017 ;Ajax *[[Eredivisie]] (3): [[Eredivisie hooaeg 2018–2019|2018–19]], [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020–21]], [[Eredivisie hooaeg 2021–2022|2021–22]] *[[KNVB beker]] (2): 2018–19, 2020–21 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Tagliafico, Nicolas}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]] [[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] pxit6uut1tg4kmc6fdqmm8ztw181j9g 0 531409 7174265 6631577 2026-06-16T19:04:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174265 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Diego Cavalieri Palmeiras.jpg|pisi|Diego Cavalieri 2007. aastal [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeirase]] meeskonnas]] '''Diego Cavalieri''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1982]] [[São Paulo]]s) on endine [[Brasiilia]] [[jalgpallur]] ([[väravavaht (jalgpall)|väravavaht]]). Ta alustas karjääri kodumaal [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeirase]]s, mille esindusmeeskonnas tegi debüüdi 2002. aastal. 2008. aasta juulis sõlmis ta kolme aasta pikkuse lepingu [[Liverpool FC|Liverpooliga]].<ref>[http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/teams/l/liverpool/7491040.stm "Liverpool sign keeper Cavalieri"]. BBC Sport. 11.7.2008. Vaadatud 20.12.2018</ref> Debüüdi klubi meeskonnas tegi ta 23. septembril 2008 liiga karika mängus [[Crewe Alexandra F.C.|Crewe Alexandra]] vastu. [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liigas]] tegi ta debüüdi sama aasta detsembris mängus [[PSV Eindhoven]]is. Kahel Liverpoolis veedetud hooaja jooksul ei õnnestunud tal aga [[Premier League]]'is kordagi platsile pääseda. 2010. aasta augustis liitus ta Itaalia kõrgliiga klubiga [[A.C. Cesena|Cesena]]. Ta veetis klubis kokku viis kuud, kuid ei pääsenud kordagi Itaalia kõrgliigas koosseisu, kuna klubi peatreener [[Massimo Ficcadenti]] eelistas Cesena põhiväravavahina 41-aastast veterani [[Francesco Antonioli]]t. Küll mängis Cavalieri ühe mängu Itaalia karikavõistlustel. 2010. aasta detsembris naasis ta Brasiiliasse, liitudes riigi kõrgliiga klubiga [[Fluminense Football Club|Fluminense]]. Ta sai kohe esimesel hooajal meeskonna põhiväravavahiks. 2012. aastal tuli ta klubiga nii [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigi]] meistriks kui ka Brasiilia meistriks. Samal aastal valiti ta Brasiilia kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. Fluminenses mängis ta kokku seitse hooaega. 2018. aasta märtsis sõlmis ta lühiajalise lepingu Premier League'i klubiga [[Crystal Palace FC|Crystal Palace]].<ref>[https://www.cpfc.co.uk/news/2018/march/cavalieri-joins-palace/ "Cavalieri Joins Palace"]. cpfc.co.uk. 2.3.2018. Vaadatud 20.12.2018</ref> Ühtegi mängu ta klubi meeskonnas kirja ei saanud. 2018. aasta detsembris sõlmis ta lepingu Brasiilia kõrgliigaklubiga [[Botafogo de Futebol e Regatas|Botafogo]].<ref>[https://globoesporte.globo.com/futebol/times/botafogo/noticia/botafogo-anunciando-primeiros-reforcos-para-2019-diego-cavalieri-e-ferrareis.ghtml "Botafogo anuncia seus primeiros reforços para 2019: Diego Cavalieri e Ferrareis"]. globoesporte.globo.com. 20.12.2018. Vaadatud 20.12.2018</ref> Tema lepingu Botafogoga lõpetati 2021. aasta septembris.<ref>{{cite web|url=https://tntsports.com.br/futebolbrasileiro/Botafogo-anuncia-saida-do-goleiro-Diego-Cavalieri-e-atacante-Lecaros-20210915-0035.html|title=Botafogo anuncia saída do goleiro Diego Cavalieri e atacante Lecaros|website=/tntsports.com.br|date=15 September 2021|access-date=23 March 2023|archive-date=2023-03-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20230325134458/https://tntsports.com.br/futebolbrasileiro/Botafogo-anuncia-saida-do-goleiro-Diego-Cavalieri-e-atacante-Lecaros-20210915-0035.html|url-status=dead}}</ref> Debüüdi [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es tegi Cavalieri 21. novembril 2012 mängus [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vastu. Ta oli koondise varuväravavaht [[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]il. Üheski mängus ta koosseisu ei pääsenud. == Saavutused == ;Palmeiras *[[Campeonato Brasileiro Série B]]: 2003 *[[Campeonato Paulista]]: 2008 ;Fluminense *[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2012|2012]] *[[Campeonato Carioca]]: 2012 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Cavalieri, Diego}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Sociedade Esportiva Palmeirase mängijad]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:Fluminense Football Clubi mängijad]] [[Kategooria:Botafogo de Futebol e Regatase mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] oxgup0lzxho4ko8zi3hc7j4ek4bvks7 0 531794 7174378 7163149 2026-06-16T21:48:35Z Andres 5 7174378 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Seeing red.jpg|pisi|Värviaistingu tekkimine skeemina: valgusallika nähtav kiirgus > valgust valikuliselt peegeldav materiaalne objekt > ärritust vastu võttev ja edastav [[silm]]a [[võrkkest]], täpsemalt selle valgustundlikud rakud [[kolvikesed]] > aju [[nägemiskeskus]]]] '''Värvitaju''' on võime ära tunda erinevusi [[valgus]]e spektraalses koostises. Värvitaju moodustab osa [[Nägemine|nägemisaistingust]] ja põhineb asjaolul, et [[värvus]]i tajuvate elusolendite [[silm]]as on eri tüüpi [[retseptorrakk|retseptor]]id, millest igaüks on tundlik valguse spektri kindlate piirkondade suhtes. == Värvitaju uurimise ajalugu == [[Pilt:Modern Color Vision Model.svg|pisi|Komplementaarne (kaht vastanduvat teooriat ühendav) värvitaju käsitlus näitab valgusärrituse töötlemist ja kodeerimist juba võrkkesta rakkudes, jagades protsessi kaheks faasiks. Trikromaatilises faasis reageerivad erinevat tüüpi kolvikesed positiivselt teatud lainepikkustele. Oponentses faasis võtavad heledustundlikud oponent-rakud ärrituse kolvikestelt vastu ja töötlevad neid erinevalt: Cg-rakud edastavad punase ja sinise signaalid ning blokeerivad rohelise. Cb-rakud edastavad punase ja rohelise signaalid, blokeerivad sinise omad. Oponentsed neuronid annavad toe samast spektripiirkonnast tulnud signaalidele ja takistavad teistest spektripiirkondadest tulevaid signaale]] * 1672 – [[Isaac Newton]] avastas, et nähtav valge valgus on tegelikult liitkiirgus, mis sisaldab kõiki spektrivärve<ref>https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rstl.1671.0072</ref>. * 1794 – [[John Dalton]] kirjeldas oma värvinägemispuuet, mis laskis tal näha punast vaid ebamäärase toonina ning rohelist, kollast ja oranži kollase eri varjunditena. Punase-rohelise [[värvipimedus]] sai tema järgi nimetuse ''daltonism''. * 1801 – [[Thomas Young]] oletas, et võimalus kõik värvused kolmest [[primaarvärvus]]est tuletada põhineb nägemise füsioloogial, ning püstitas [[hüpotees]]i, et silma võrkkestas on kolme tüüpi retseptoreid, mille tundlikkus vastab põhivärvide lainepikkustele<ref>https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rstl.1802.0004</ref>. * 1850 – [[Hermann von Helmholtz]] kinnitas Thomas Youngi hüpoteesi ja sõnastas värvitaju trikromaatilise teooria, mida nimetatakse ka [[Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria]]ks. * 1855 – [[James Clerk Maxwell]] avastas värvipimeduse mitu eri tüüpi ja selgitas neid, tuginedes eri tüüpi retseptorite teooriale<ref>https://www.cambridge.org/core/journals/earth-and-environmental-science-transactions-of-royal-society-of-edinburgh/article/xviiiexperiments-on-colour-as-perceived-by-the-eye-with-remarks-on-colourblindness/5E589C9929D114B96CB9325E8FF0CAB3</ref>. * 1874 – füsioloog [[Ewald Hering]] sõnastas kolmevärviteooriale vastanduva [[Heringi oponenttaju teooria|oponentse värvitaju teooria]]. * 1902 – füsioloog ja psühholoog [[Johannes von Kries]] avaldas Heringi teooria edasiarenduse, milles lahendab Youngi-Helmholtzi teooria ja Heringi teooria näilise vastukäivuse ja näitas, et kaks teooriat on tegelikult komplementaarsed. * 1956 – [[Gunnar Svaetichin]] tõestas katseliselt kolmele eri lainepikkusele tundlike rakkude olemasolu võrkkestas. == Absorptsioon ja refleksioon == Mitteläbipaistvalt objektilt valgus kas peegeldub, seda nimetatakse valguse [[peegeldumine|refleksioon]]iks, või neeldub objekti pinnas, seda nimetatakse [[Absorptsioon (füüsika)|absorptsioon]]iks. Ka refleksioonil võib osa valgusest samaaegselt neelduda. Kui neeldumine ja peegeldumine toimub kõigi spektriosade suhtes mitteselektiivselt, tajub vaataja [[akromaatiline värvus|akromaatilist värvust]]. * Pinda, mis mitteselektiivselt peegeldab suurema osa valgusest, tajume valgena. * Pinda, mis mitteselektiivselt suurema osa sellele langenud valgusest neelab, tajume mustana. * Pinda, mis miteselektiivselt osa kiirgusest neelab ja osa peegeldab, tajume hallina. Kui neelamine ja peegeldumine toimub eri spektriosade suhtes valikuliselt, tajub vaataja [[kromaatiline värvus|kromaatilist värvust]]. * Kui pinnalt peegeldub vaid roheline spektriosa ja punane ja violetne neelduvad, tajume pinda rohelisena. * Kui pinnalt peegelduvad punane ja roheline spektriosa ja violetne neeldub, tajume pinda kollasena. Keemilisi ühendeid, millel on võime valikuliselt neelata ja peegeldada valgust, nimetatakse [[pigment]]ideks. Värvusaistingu tekitavad nii [[anorgaanilised ühendid]] ([[Värvipigment|värvipigmendid]]) kui ka [[orgaanilised ühendid]] (pigmendid) elusolendite [[rakk]]udes samal põhimõttel, valguse valikulisel absorptsioonil ja refleksioonil. Pinnalt peegeldunud valguse jaotust kirjeldab [[spektraalse refleksiooni kõver]], mis on igal keemilisel ühendil ainult sellele ühendile omane. Igal keemilisele ühendile ainuomane peegeldumis-neeldumisspekter leiab kasutust näiteks [[Kunstiajalugu|kunstiajaloo]] ja [[pärandkultuur]]i objektide uurimises [[multispektraalfotograafia]] abil<ref>[https://renovatum.ee/autor/parandkultuuri-uurimine-erinevate-tehniliste-meetodite-abil-niguliste-kiriku-peaaltari-naitel A. Uueni, H. Pagi, H. Hiiop. Pärandkultuuri uurimine erinevate tehniliste meetodite abil, Niguliste kiriku peaaltari näitel. – Renovatum anno 2015]</ref>. == Värvitaju füsioloogia == [[Pilt:Spectre absorption des cones.svg|pisi|Kepikeste (must joon) ja kolme tüüpi kolvikeste (sinine, roheline ja punane joon) tundlikkuse ulatus]] [[Pilt:Ventral-dorsal streams.svg|pisi|Nägemise juhteteed inimajus]] === Silm === Objektilt valikuliselt peegeldunud valgus jõuab vaataja ajusse nägemiselundi vahendusel. [[Inimene|Inimese]] (ja teiste [[imetaja]]te) kaameratüüpi silmas langeb valgus läbi [[silmaava]] silma tagaseinas asuvale [[võrkkest]]ale, milles on nelja erinevat tüüpi valgustundlikke rakke ehk [[fotoretseptor]]eid. Kepprakud ehk [[kepikesed]] tajuvad ainult valguse heledust, värvitaju seisukohalt on olulised kolme eri tüüpi koonusrakud ehk [[kolvikesed]]. Iga kolvikesetüüp reageerib erinevale valguse [[lainepikkus]]te vahemikule (see on tänapäeval ka elektrofüsioloogiliste uuringutega tõestatud) ja nende järgi nimetatakse inimese värvinägemist [[Trikromaasia|kolmekomponendiliseks värvinägemiseks]]. Inimese silm hakkab tajuma valgust 3-5 [[footon]]i valgusenergia mõjul. Väga nõrga valguse puhul värvitaju ei teki ja valgusele reageerivad vaid kepikesed. Värvitaju tekkeks peab valgusärritus olema teatud minimaalse intensiivsusega (0,1 [[Kandela|cd]]/cm²) ja sellest allpool on võimalik ainult heleduse-tumeduse eristamine (illustreerivaks näiteks sobib hästi vanasõna "öösel on kõik kassid hallid"). === Aju === Eri lainepikkusega valguslained kutsuvad võrkkestas esile erinevate [[pigmentrakk]]ude reaktsiooni ja valgusenergia transformeerub elektrokeemilise protsessi tagajärjel [[närviimpulss]]ideks. Võrkkesta bipolaar-, horisontaal-, amakriin- ja ganglionrakud formeerivad [[nägemisnärv]]i, kus on ligikaudu 1 miljon [[närvikiud]]u. Edasi liigub transformeerunud valgusenergia [[nägemisteed]]es, milleks on eelpool nimetatud multipolaarsete rakkude [[akson]]id. Valguse energiat kandev biovool liigub kiirusega ligikaudu 100&nbsp;m/s ja põhineb raku membraani valikulisel, peamiselt Na+ ja K+, aga ka Ca2+ ja Cl- ioonide läbilaskvusel. Nägemisteed lõpevad nägemiskulglatena koorealustes nägemiskeskustes, enamik ehk 80% neist [[vaheaju]] külgmises [[põlvikkeha]]s, kuid osa kiude siseneb ka [[nägemiskühm]]u ja [[keskaju]] katteplaadi, [[nelikküngastik]]u ülakünkasse. Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa algab subkortikaalsetest keskustest, kus närvikiud moodustavad kimbu – nägemisradiatsiooni ja suunduvad [[ajukoor]]e [[kuklasagar]]a mediaalossa, kannusvao piirkonnas asuvasse [[nägemiskeskus]]se. Seal asub optilise analüsaatori tsentraalne osa, kus toimub valgusärrituse kõrgem analüüs ja süntees ning kulgevad juhtteed teistesse keskustesse<ref>https://www.tlu.ee/opmat/ts/TST6007/varvitaju/8n.html</ref>. == Värvide eristamine == [[Pilt:Eyesensitivity.svg|pisi|Silma tundlikkus värvitooni muutusele on suurim spektri keskosas ja langeb nii punase kui violetse otsa suunas]] Inimsilm eristab eri hinnangutel 1 kuni 10 miljonit värvivarjundit. Katsed on näidanud, et kõige paremini eristab inimsilm lainepikkuse muutumist spektri [[Kollane|kollase]] ja [[Tsüaansinine|tsüaansinise]] piirkonnas ja nende vahel, kõige halvemini [[Punane|punase]] algus- ja [[violett|violetse]] lõpuosa. Keskmiselt on lainepikkuse muutus, mille puhul märkame värvitooni muutumist, 2 [[Nanomeeter|nanomeetrit]]. Personaalselt sõltub see värvieristusvõimest. Värvide eristamist mõjutab * valgus (täpsemalt selle spektraalne koostis) * [[Fokuseerimine|fokuseerimise]] teravus * pindade ruumiline eraldatus * värvinäidise suurus * mitu värvikarakteristikut muutub (heledus, küllastus, toon) * silma treenitus === Värvitaju eripärasid === ==== Metamerism ==== [[Pilt:Grassman's third law of additive colour mixture.png|pisi|Metameerse värvitooni (M1 ja M2 on metameerid) tekkimine erinevatest algkomponentidest]] Metameerseteks nimetatakse erineva spektraalse koostisega värve (see tähendab, ka erineva keemilise koostisega), mis tekitavad ühesuguse värvimulje. Metamerismi teke on tingitud erinevatest peegelduskõveratest. [[Spektrofotomeetria|Spektrofotomeetriliste mõõtmisega]] võivad eri värvainete [[Lab-väärtus]]ed ühes valguses kattuda, teises erineda. Näiteid: * Valgena võime tajuda nii ühtlast valgusspektrit kui kolme kitsa spektririba aditiivse liitumise tulemust * Kaks värvi, mis paistavad samad päikesevalguses, võivad erineda siseruumi kunstvalguses (sisekujunduse-, tekstiili- ja moevaldkonnas tuntakse seda järelefekti saksakeelse nimetuse ''Abendfarbe'' 'õhtuvärv' all) Metamerismi ilmingu vältimiseks tuleb kontrollmõõtmisi viia läbi paralleelselt eri valgusallikate all. Igapäevaelu näitena on tuntud tekstiilitootjate tava esitleda ostjale kangaid nii tehis- kui loomulikus valguses. ==== Värvikonstantsuse illusioon ==== [[Pilt:Optical grey squares orange brown.svg|pisi|Värvikonstantsuse illusioon: sama hall võib paista eri kontekstides nii valge kui mustana, sama ruuge paistab [[oranž]]i ja [[pruun]]ina]] Tegemist on värvitaju iseärasusega tõlgendada täpselt samu värve eri kontekstis erinevatena. Värvikonstantsuse fenomeni illustreerimiseks on välja mõeldud erinevaid optilisi illusioone. Üks tuntumaid nendest on Edward Adelsoni malelaua-illusioon<ref>{{Netiviide |url=https://www.illusionsindex.org/ir/checkershadow |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-27 |arhiivimisaeg=2018-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181227230249/https://www.illusionsindex.org/ir/checkershadow |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==== Weberi-Fechneri seadus vähima märgatava erinevuse kohta ==== [[Pilt:Weber-Fechner law demo - circles.svg|pisi|Weberi ja Fechneri seaduse illustratsioon. Ülemises reas kasvab ringi [[diameeter]] aritmeetilises progressioonis, igal astmel 10 ühiku võrra. Seda tajume ebaühtlase kasvamisena (20 ja 30 erinevus on suurem kui 60 ja 70 erinevus). Alumises reas kasvab ringi diameeter geomeetrilises progressioonis, iga järgmise ringi diameeter on eelmisest 40% suurem. Seda tajume ühtlase kasvamisena]] Tajupsühholoogias tähendab vähim märgatav erinevus (inglise keeles ''just-noticeable-difference'') suurust, mille võrra miski peab muutuma selleks, et muutus oleks märgatav<ref>{{Netiviide |url=https://www.verywellmind.com/what-is-the-just-noticeable-difference-2795306 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-27 |arhiivimisaeg=2018-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181227181531/https://www.verywellmind.com/what-is-the-just-noticeable-difference-2795306 |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[Ernst Heinrich Weber]]i 1843. aastal sõnastatud seadus sätestab, et vähima märgatava värvierinevuse taju on konstantses suhtes algstiimuliga (st füüsikalise suurusega). [[Gustav Fechner]]i teooria, mis toetab Weberi seadust, kirjeldab seost füüsilise ärrituse suuruse ja sellele antava tajuhinnangu vahel. Füüsikalise suuruse (R) väärtuse ja sellele antava subjektiivse hinnangu (S) vahel kehtib logaritmiline sõltuvus S = c logR (c on konstant R_i/R_j, kus R_i ja R_j on kaks sama tõenäosusega eristatavat stiimulit). Seadusest tuleb välja, et selleks, et vaataja tajuks aistingu tugevnemist [[Aritmeetiline progressioon|aritmeetilises progressioonis]], peab füüsiline ärritaja tugevnema [[Geomeetriline progressioon|geomeetrilises progressioonis]]. Seadust on kasutatud halltoonide ridade ja värvide heledusastmestike konstrueerimiseks põhimõttel, et vaataja tajuks üleminekuid võrdsetena. ==== Silma adaptatsioon ==== adaptatsioon või adaptatsioon on silma kohanemine välise ärritajaga. Pidev ümberkohanemine on vältimatu, sest ümbritsevad valgusolud muutuvad pidevalt. Valgusolude muutumisel võib silm [[Fotoopiline nägemine|fotoopiliselt nägemiselt]] minna üle [[skotoopiline nägemine|skotoopilisele nägemisele]] või vastupidi. Näiteid: * Heades valgusoludes visuaalne tundlikkus langeb ja astudes päeval hämarasse ruumi toimub pimedusadaptatsioon. See kestab mitu minutit, et silm harjuks pimedusega ja visuaalne tundlikkus tõuseks (ganglionirakud hakkavad rohkem impulsse saama kepikestelt). * Kehvades valgusoludes, näiteks õhtuhämaras, on visuaalne tundlikkus kõrge ja valguse äkilisel süttimisel oleme pimestatud. Valgusadaptatsioon kestab mõnikümmend sekundit, kuni visuaalne tundlikkus langeb päevanägemise tasemele (ganglionid hakkavad peamist infot saama kolvikestelt). ==== Värvikonstantsus ==== Kromaatiline adaptatsioon ehk värvikonstantsus on üks silma adaptatsiooni erivorme. See on inimese nägemisaparaadi omadus arvestada valguse muutumisega, et tajuda ümbritsevate objektide värve muutumatuna, tagamaks nende äratundmine ja orienteerumine keskkonnas. Silm peab jooksvalt võrdlema värve ja minimeerima valgusallika poolt tehtud muudatuse. Näide: * Inimene näeb objekte päeva jooksul väga erinevas valguses, aga tajub neid oma värvi säilitavana. Fotoaparaat, millel pole kohanemismehhanismi, jäädvustab objektid eri valguses erinevate värvidega. ==== Purkinje nihe ==== See on tšehhi anatoomi [[Jan Evangelista Purkyně]] kirjeldatud nägemisele omane tendents, mis tekib fotoopiliselt nägemiselt skotoopilisele nägemisele ülemineku mesoopilises vahefaasis. Nõrgas valguses nihkub silma tundlikkus spektri sinise otsa poole. See tähendab, et kui päevavalguses paistavad säravamad punased ja punakad toonid, siis hämaruses paistavad rohkem silma sinakad toonid. ==Vaata ka== * [[Trikromaasia]] * [[Tetrakromaasia]] * [[Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria]] * [[Heringi oponenttaju teooria]] * [[Värvipimedus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.tlu.ee/opmat/ts/TST6007/varvitaju/3.html Värvitaju teooria. – Nägemisanalüsaator ja testimisvõimalused (TLÜ õppematerjal)] * [https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID___N%C3%84GEMISMEEL Nägemismeel. – Pärnumaa KHK õppematerjal] * [http://opiobjektid.tptlive.ee/Varviop/VT_Varvitaju_Nagemine2.htm Nägemisprotsess. – Värviõpetuse teooria e-kursus, 2013] * [http://opiobjektid.tptlive.ee/Varviop/VT_Varvitaju_Nagemine3.htm Värvitaju teooriad. – Värviõpetuse teooria e-kursus, 2013] * [https://www.youtube.com/watch?v=UZ5UGnU7oOI Video: What is color? Colm Kelleher. TED-Ed lesson (inglise keeles)] * [https://www.youtube.com/watch?v=l8_fZPHasdo Video: How we see color. Colm Kelleher. TED-Ed lesson (inglise keeles)] [[Kategooria:Nägemine]] [[Kategooria:Värviõpetus]] [[Kategooria:Taju]] 9n5hcoohm4fwr14u6j7g6xewbbklies 0 534275 7174087 7173213 2026-06-16T13:16:15Z Artifint1 189767 /* Laevad */ 7174087 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Musta mere laevastik | pilt = Great emblem of the Black Sea fleet.svg | pildiallkiri = Musta mere laevastiku embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa relvajõud]] | haru = [[Venemaa merevägi]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk ]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Musta mere laevastik''' ([[vene keel]]es Черноморский флот, [[lühend]] ЧФ) on [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] [[laevastikukoondis]], mille põhiline tegevuspiirkond on [[Must meri]]. Laevastiku tegevuspiirkonnad on ka [[Vahemeri]] ja [[Aasovi meri]]. [[Peabaas]] asub [[Sevastopol]]is. Musta mere laevastik on asutatud [[1873]]. aastal. Musta mere laevastik on [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] [[operatiivalluvus]]es. Alates aprillist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-03 |pealkiri=Утверждены перестановки в командовании ВМФ |url=http://flot.com/2024/%C2%EC%F411/ |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Центральный Военно-Морской Портал}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Epstein |eesnimi=Jake |pealkiri=A new commander is taking over Russia's Black Sea Fleet after the last one let its warships get torn apart by exploding drones |url=https://www.businessinsider.com/russia-replaced-black-sea-fleet-commander-after-ukraine-battered-warships-2024-4 |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref>. == Väeüksused == === Maaväeüksused === * [[22. armeekorpus]] * [[Pilt:810th marine brigade patch.png|25px]] [[810. merejalaväebrigaad]] == Laevastiku koosseis == === Laevad === {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Parda- tähis !Teenistusse võetud !Seisukord !Märkused |- ! colspan="6" |'''Valvelaev – 2''' |- | rowspan="2" |'''Burevestnik-klassi valvelaev projekt 1135''' |Ladnõi |861 |29.12.1980 |Teenistuses | |- |Põtlivõi |868 |16.01.1982 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Fregatt]] –''' '''3''' |- | rowspan="3" |'''Burevestnik-klassi fregatt projekt 11356R''' |[[Admiral Grigorovitš]] |494 |11.03.2016 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Anonym |pealkiri=Russian frigate "Admiral Grigorovich 745" docked in the port of Algiers |url=https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.txtreport.com |keel=en |arhiivimisaeg=2024-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240215183900/https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. |- |[[Admiral Essen]] |490 |07.06.2016 |Teadmata |2022. aastal oli kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian armed forces ‘damage’ Russian frigate Admiral Essen, official says |url=https://www.aa.com.tr/en/russia-ukraine-war/ukrainian-armed-forces-damage-russian-frigate-admiral-essen-official-says/2555448 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.aa.com.tr}}</ref>. |- |[[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] |499 |27.12.2017 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Korvett]] – 8 + (1)''' |- | rowspan="2" |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]''' |Merkuri |734 |15.05.2023 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grotnik |eesnimi=Tomasz |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Russia's Black Sea Fleet Gets New Corvette... Kind of |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/russias-black-sea-fleet-gets-new-corvette-kind-of/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Naval News |keel=en-US}}</ref>. |- |Strogi | | |Ehitamisel | |- | rowspan="4" |'''[[Bujan-M-klassi korvett]]''' |Võšni Volotšok |609 |28.05.2018 |Teenistuses | |- |Orehhovo-Zujevo |626 |10.12.2018 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/10/russian-forces-in-mediterranean-wk422022.html |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022}}</ref>. |- |Ingušetija |630 |28.12.2019 |Teenistuses | |- |Graivoron |600 |30.01.2021 |Teenistuses | |- | rowspan="3" |'''[[Karakurt-klassi korvett]]''' |Askold | | |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jankowicz |eesnimi=Mia |pealkiri=Ukraine says it struck a brand-new Russian cruise-missile carrier before it even got a chance to fight |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-strikes-damages-askold-new-russia-missile-carrier-black-sea-2023-11 |vaadatud=2026-06-12 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> | |- |Tutša |606 |21.12.2024 |Teenistuses | |- |Taifun |648 |28.08.2025 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Allveetõrjelaev]] – 4''' |- | rowspan="4" |'''Allveetõrjelaev projekt 1124M Albatross-M''' |Muromets |064 |10.12.1982 |Teenistuses | |- |Suzdalets |071 |03.10.1983 |Teenistuses | |- |Kassimov |055 |07.10.1986 |Teenistuses | |- |Jeisk |054 |26.12.1989 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Raketikaater]] – 4''' |- | rowspan="2" |[[Projekt 1241|'''Tarantul-klassi raketikaater projekt 1241''']] |R-60 |955 |12.12.1987 |Teenistuses | |- |R-239 Naberežnõje Tšelnõ |953 |21.09.1989 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Raketikaater projekt 1239 Sivutš''' |Bora |615 |30.12.1989 |Teenistuses | |- |Samum |616 |26.02.2000 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Writer |eesnimi=Andrew Stanton Weekend Staff |kuupäev=2023-09-16 |pealkiri=Russian Black Sea missile ship towed away after drone attack: Ukraine |url=https://www.newsweek.com/russian-black-sea-missile-ship-towed-away-after-drone-attack-ukraine-1827544 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- ! colspan="6" |'''[[Dessantlaev]] – 4''' |- | rowspan="2" |'''Suur dessantlaev projekt 1171''' |Orsk |148 |05.12.1968 |Teadmata |2022. aastal oli kahjustatud<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-07-02 |pealkiri=Russia salvages landing ship hit by Ukraine missile fire |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62022476 |vaadatud=2024-02-15}}</ref>. |- |Nikolai Filtšenkov |152 |30.12.1975 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Suur dessantlaev projekt 775''' |Jamal |156 |30.04.1988 |Kahjustatud <ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine Just Blew Up Two More Russian Landing Ships. It’s Too Late To Matter. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/24/ukraine-just-blew-up-two-more-russian-landing-ships-its-too-late-to-matter/ |vaadatud=2024-03-29 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> | |- |Azov |151 |12.10.1990 |Kahjustatud <ref name=":2" /> | |- ! colspan="6" |'''Dessantkaater – 5''' |- | rowspan="2" |'''Dessantkaater projekt 11770''' |D-144 |575 |19.02.2008 |Teenistuses | |- |D-199 |544 |05.08.2014 |Teenistuses | |- |'''Dessantkaater projekt 1176''' |D-106 |543 |23.10.2009 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Dessantkaater projekt 02510''' |D-296 |677 |19.06.2015 |Teenistuses | |- |D-309 |655 |07.2018 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |[[Valvelaev|'''Patrull-laev''']] '''– 4 + (1)''' |- | rowspan="5" |'''[[Valvelaev|Patrull-laev]] projekt 22160''' |Vassili Bõkov |368 |20.12.2018 |Teenistuses | |- |Dmitri Rogatšov |375 |11.06.2019 |Teenistuses | |- |Pavel Deržavin |363 |27.11.2020 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Russian ship Pavel Derzhavin "damaged" in Crimea after "blasts" reported |url=https://www.newsweek.com/russia-black-sea-fleet-ship-damaged-pavel-derzhavin-1834163 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- |Viktor Veliki |417 |28.08.2025 |Teenistuses | |- |Nikolai Sipjagin | | |Ehitamisel | |- ! colspan="6" |'''[[Patrullkaater]]''' '''– 6''' |- | rowspan="6" |'''[[Gratšonok-klassi patrullkaater]] projekt 21980''' |P-191 Kadet |840 |10.2011 |Teenistuses | |- |P-349 Suvorovets |841 |14.11.2012 |Teenistuses | |- |P-350 Kurssant Kirovets |842 |22.08.2013 |Teenistuses | |- |P-355 Junarmeets Krõma |843 |22.08.2014 |Teenistuses | |- |P-424 Kinel |837 |09.10.2014 |Teenistuses | |- |P-433 |844 |16.09.2017 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Miinitraaler]]''' '''– 6 + (1)''' |- | rowspan="4" |'''[[Aleksandrit-klassi miiniotsija]]''' |Ivan Antonov |601 |26.01.2019 |Teenistuses | |- |Vladimir Jemeljanov |659 |28.12.2019 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/05/russian-forces-in-mediterranean-wk212022.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022}}</ref>. |- |Georgi Kurbatov |631 |20.08.2021 |Teenistuses | |- |Dmitri Gluhhov | | |Ehitamisel | |- |'''Miinitraaler projekt 12660''' |Železnjakov |901 |30.12.1988 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Miinitraaler projekt 02668''' |Valentin Pikul |770 |03.01.2002 |Teenistuses | |- |Vitse-admiral Zahharjin |908 |18.11.2008 |Teenistuses | |} * * '''[[Luurelaev]]''' # [[Ekvator (laev)|Ekvator]], ehitatud 1968, töökorras # [[Kildin (laev)|Kildin]], ehitatud 1970, töökorras # [[Priazovje]], ehitatud 1987, töökorras # [[Ivan Hurs]], ehitatud 2018, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=In One Massive Attack, Ukrainian Missiles Hit Four Russian Ships—Including Three Landing Vessels |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/26/in-one-massive-attack-ukrainian-missiles-hit-four-russian-ships-including-three-landing-ships/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> * '''[[Toetuslaev]]''' # Tanker [[Ivan Bubnov]], ehitatud 1975, töökorras # Transpordilaev [[General Rjabikov]], ehitatud 1979, reservis # Hospidallaev [[Jenissei (hospidallaev)|Jenissei]], ehitatud 1981, reservis # Pukser [[BUK-1746]], ehitatud 1987, töökorras # Pukser [[BUK-645]], ehitatud 1988, töökorras # Tanker [[VTN-73]], ehitatud 2014, töökorras # Sidekaater [[KSV-67]], ehitatud 2014, töökorras # Sidekaater [[KSV-2155]], ehitatud 2015, töökorras # Transpordilaev [[Dvinitsa-50]], ehitatud 2015, töökorras # Transpordilaev [[Vologda-50]], ehitatud 2015, töökorras # Tanker [[Vitse-admiral Paromov]], ehitatud 2021, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":3" /> # Logistikatoetuslaev [[Vsevolod Bobrov (laev)|Vsevolod Bobrov]], ehitatud 2021, kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kurikuulus Maosaar nõudis uue ohvri: Neptuniga sai pihta Vene laevastiku uusim alus |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120005827/kurikuulus-maosaar-noudis-uue-ohvri-neptuniga-sai-pihta-vene-laevastiku-uusim-alus |vaadatud=2024-04-01 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> === Lisatud laevad === # [[Olenegorski Gornjak]], ehitatud 30.06.1976, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}</ref>, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Russian ship hit in Novorossiysk, Black Sea drone attack, Ukraine sources say |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66402046 |vaadatud=2024-02-16}}</ref> # [[Minsk (laev)|Minsk]], ehitatud 30.05.1983, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> # [[Kaliningrad (laev)|Kaliningrad]], ehitatud 09.12.1984, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Georgi Pobedonosets]], ehitatud 05.03.1985, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Koroljov (laev)|Koroljov]], ehitatud 10.07.1991, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Pjotr Morgunov]], ehitatud 23.12.2020, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras === Endised laevad === # Suur dessantlaev [[Saratov (dessantlaev)|Saratov]], põhja lastud 24.03.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Brendan Cole Senior News |kuupäev=2023-03-25 |pealkiri=Ukraine posts video of burning ship as Russia finally admits its loss |url=https://www.newsweek.com/russia-ukraine-black-sea-ship-burning-loss-1790285 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> # Ristleja [[Moskva (raketiristleja)|Moskva]], põhja lastud 14.04.2022<ref>[https://news.liga.net/politics/news/podbityy-zaschitnikami-ukrainy-rossiyskiy-kreyser-moskva-zatonul-minoborony-rf Подбитый защитниками Украины российский крейсер "Москва" затонул — Минобороны РФ] - Liga Novosti, 14.04.2022 (vaadatud: 14.04.2022)</ref> # Dessantkaater [[D-310]], hävitatud 02.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Malyasov |eesnimi=Dylan |kuupäev=2. mai 2022 |pealkiri=Ukraine sank two Russian Raptor-class patrol boats in Black Sea |url=https://defence-blog.com/ukraine-sank-two-russian-raptor-class-patrol-boats-in-black-sea/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Defense blog}}</ref> # Patrullkaater [[P-342]], hävitatud 02.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Newdick |eesnimi=Thomas |kuupäev=2022-05-02 |pealkiri=Ukraine Claims TB2 Drones Sunk Russian Patrol Boats Off Snake Island (Updated) |url=https://www.twz.com/ukraine-claims-tb2-drones-sunk-russian-patrol-boats-off-snake-island |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=The War Zone |keel=en}}</ref> # Patrullkaater [[P-275]], hävitatud 08.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Созыкина |eesnimi=Полина |kuupäev=2022-07-30 |pealkiri=Память погибших моряков-новороссийцев почтили мемориальной доской в Мариуполе |url=https://360tv.ru/news/ukrainian-crisis/pamjat-pogibshih-morjakov-novorossijtsev-pochtili-memorialnoj-doskoj-v-mariupole/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=360°}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Zmiinyi (“Snake”) Island: Bayraktar UCAVs destroy three Russian Serna and Raptor boats |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/8/7344781/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Ukrainska Pravda |keel=en}}</ref> # Päästepuksiir [[Vassili Behh]] (vene keeles Василий Бех), põhja lastud 17.06.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Danylov |eesnimi=Oleg |kuupäev=17. juuni 2022 |pealkiri=The Ukrainian Navy sank the modern rescue tug Vasily Bekh |url=https://mezha.media/en/2022/06/17/the-ukrainian-navy-sank-the-modern-rescue-tug-vasily-bekh/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Mezha media}}</ref> # Raketikaater [[Askold (laev)|Askold]], hävitatud 04.11.2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=Russia ‘unable to repair missile ship Askold’ after precision missile strike by Ukraine |url=https://english.nv.ua/nation/russians-unable-to-repair-missile-ship-askold-hit-by-a-ukrainian-missile-50374818.html |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=english.nv.ua |keel=en}}</ref> # Dessantkaater [[D-144]], põhja lastud 09.11.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Russia’s Landing Craft Are Slow, Boxy And Boring. They’re Also Top Targets For Ukraine’s Exploding Drone Boats. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/10/russias-landing-craft-are-slow-boxy-and-boring-theyre-also-top-targets-for-ukraines-exploding-drone-boats/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Suur dessantlaev [[Novotšerkassk (laev)|Novotšerkassk]] (vene keeles Новочеркасск), hävitatud 26.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gigova |eesnimi=Paul P. Murphy, Rob Picheta, Radina |kuupäev=2023-12-28 |pealkiri=Russian navy ship seen burning after Ukrainian strike in Crimea |url=https://www.cnn.com/2023/12/28/europe/novocherkask-russia-navy-ship-damage-images-intl/index.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> # Valvekaater [[205 P Tarantul]], põhja lastud vahemikus 28.12.2023-31.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine’s Drone Boats Blew Up A Russian Warship Three Weeks Ago. But Few People Noticed Until Now. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/01/19/ukraines-drone-boats-blew-up-a-russian-warship-three-weeks-ago-but-few-people-noticed-until-now/ |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Raketikaater [[Ivanovets]], põhja lastud 31.01.2024<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-02-01 |pealkiri=Ukraine 'hits Russian missile boat Ivanovets in Black Sea' |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-68165523 |vaadatud=2024-02-15}}</ref> # Suur dessantlaev [[Tsezar Kunikov]] (vene keeles Цезарь Куников), põhja lastud 14.02.2024<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=How Ukraine sank the Caesar Kunikov—and is beating Russia at sea |väljaanne=The Economist |url=https://www.economist.com/the-economist-explains/2024/02/14/how-ukraine-sank-the-caesar-kunikov-and-is-beating-russia-at-sea |vaadatud=2024-02-15 |issn=0013-0613}}</ref> # Patrull-laev [[Sergei Kotov]], ehitatud 2022, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Harried By Ukraine’s Drone Boats, A Russian Navy Warship Goes Hunting For Grain Ships |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/07/26/harried-by-ukraines-drone-boats-a-russian-navy-warship-goes-hunting-for-grain-ships/ |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, hävitatud 05.03.2024<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Murray |eesnimi=Warren |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Ukraine war briefing: another Russian warship sunk in Black Sea, says Ukrainian intelligence |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2024/mar/05/ukraine-russia-war-briefing-taurus-missiles-germany |vaadatud=2024-03-05 |issn=0261-3077}}</ref> # Miinitraaler [[Kovrovets (laev)|Kovrovets]], ehitatud 1974, hävitatud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rommen |eesnimi=Rebecca |pealkiri=Ukraine said it destroyed a Russian minesweeper. 'Another bad day for the Black Sea fleet' — ministry. |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-destroys-russian-minesweeper-in-black-sea-ministry-celebrates-2024-5 |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> # Raketikaater [[Tsiklon (laev)|Tsiklon]], ehitatud 2023, põhja lastud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sevastopoli sadamas lasti ATACMS-idega väidetavalt põhja Vene väike raketilaev Tsiklon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120294360/sevastopoli-sadamas-lasti-atacms-idega-vaidetavalt-pohja-vene-vaike-raketilaev-tsiklon |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzgerald |eesnimi=Clare |kuupäev=2024-05-21 |pealkiri=Ukraine Confirms Sinking of Russia's 'Last Cruise Missile Carrier' in Crimea |url=https://www.warhistoryonline.com/news/tsiklon-sinking.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=warhistoryonline |keel=en}}</ref> === Allveelaevad === #[[B-871 Alrosa]], ehitatud 1990, töökorras #[[B-261 Novorossiisk]], ehitatud 2014, remondis, ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-10-25 |pealkiri=Russian submarine Novorossiysk will undergo repairs in 2023 |url=https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Navy Naval News Navy Recognition |keel=en-gb |arhiivimisaeg=2022-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221027110742/https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |url-olek=ei tööta }}</ref> #[[B-237 Rostov-na-Donu]], ehitatud 2014, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-09-18 |pealkiri=Photos show gaping hole in Russian submarine's hull after Crimea attack |url=https://www.newsweek.com/photos-submarine-damage-rostov-crimea-attack-explosion-ukraine-1827757 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> #[[B-262 Starõi Oskol]], ehitatud 2015, töökorras #[[B-265 Krasnodar]], ehitatud 2015, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":1" /> #[[B-268 Veliki Novgorod]], ehitatud 2016, töökorras #[[B-271 Kolpino]], ehitatud 2016, töökorras == Galerii == <gallery> Soviet and Russian Black Sea Fleet.jpg|Suuremaid Musta mere laevastiku sõjalaevu Patrol ship Vasily Bykov.jpg|Patrull-laev Vassili Bõkov 06.02.2022 «Ростов-на-Дону».jpg|Allveelaev Rostov-na-Donu </gallery> == Vaata ka == * [[Balti laevastik]] * [[Põhjalaevastik]] * [[Vaikse ookeani laevastik]] * [[Kaspia flotill]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kchf.ru/ KChF.ru - Musta mere laevastiku infoleht] *[https://flot.com/nowadays/structure/black/ Flot.com: Black] *[https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx russian equipment losses] {{Commons category|Black Sea fleet of Russia}} {{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}} [[Kategooria:Musta mere laevastik| ]] [[Kategooria:Venemaa merevägi]] eiv05e8m2zlv8lzrz1e6o1zxupck8dp 7174106 7174087 2026-06-16T13:40:24Z Artifint1 189767 /* Laevad */ 7174106 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Musta mere laevastik | pilt = Great emblem of the Black Sea fleet.svg | pildiallkiri = Musta mere laevastiku embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa relvajõud]] | haru = [[Venemaa merevägi]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk ]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Musta mere laevastik''' ([[vene keel]]es Черноморский флот, [[lühend]] ЧФ) on [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] [[laevastikukoondis]], mille põhiline tegevuspiirkond on [[Must meri]]. Laevastiku tegevuspiirkonnad on ka [[Vahemeri]] ja [[Aasovi meri]]. [[Peabaas]] asub [[Sevastopol]]is. Musta mere laevastik on asutatud [[1873]]. aastal. Musta mere laevastik on [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] [[operatiivalluvus]]es. Alates aprillist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-03 |pealkiri=Утверждены перестановки в командовании ВМФ |url=http://flot.com/2024/%C2%EC%F411/ |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Центральный Военно-Морской Портал}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Epstein |eesnimi=Jake |pealkiri=A new commander is taking over Russia's Black Sea Fleet after the last one let its warships get torn apart by exploding drones |url=https://www.businessinsider.com/russia-replaced-black-sea-fleet-commander-after-ukraine-battered-warships-2024-4 |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref>. == Väeüksused == === Maaväeüksused === * [[22. armeekorpus]] * [[Pilt:810th marine brigade patch.png|25px]] [[810. merejalaväebrigaad]] == Laevastiku koosseis == === Laevad === {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Parda- tähis !Teenistusse võetud !Seisukord !Märkused |- ! colspan="6" |'''Valvelaev – 2''' |- | rowspan="2" |'''Burevestnik-klassi valvelaev projekt 1135''' |Ladnõi |861 |29.12.1980 |Teenistuses | |- |Põtlivõi |868 |16.01.1982 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Fregatt]] –''' '''3''' |- | rowspan="3" |'''Burevestnik-klassi fregatt projekt 11356R''' |[[Admiral Grigorovitš]] |494 |11.03.2016 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Anonym |pealkiri=Russian frigate "Admiral Grigorovich 745" docked in the port of Algiers |url=https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.txtreport.com |keel=en |arhiivimisaeg=2024-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240215183900/https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. |- |[[Admiral Essen]] |490 |07.06.2016 |Teadmata |2022. aastal oli kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian armed forces ‘damage’ Russian frigate Admiral Essen, official says |url=https://www.aa.com.tr/en/russia-ukraine-war/ukrainian-armed-forces-damage-russian-frigate-admiral-essen-official-says/2555448 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.aa.com.tr}}</ref>. |- |[[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] |499 |27.12.2017 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Korvett]] – 8 + (1)''' |- | rowspan="2" |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]''' |Merkuri |734 |15.05.2023 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grotnik |eesnimi=Tomasz |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Russia's Black Sea Fleet Gets New Corvette... Kind of |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/russias-black-sea-fleet-gets-new-corvette-kind-of/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Naval News |keel=en-US}}</ref>. |- |Strogi | | |Ehitamisel | |- | rowspan="4" |'''[[Bujan-M-klassi korvett]]''' |Võšni Volotšok |609 |28.05.2018 |Teenistuses | |- |Orehhovo-Zujevo |626 |10.12.2018 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/10/russian-forces-in-mediterranean-wk422022.html |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022}}</ref>. |- |Ingušetija |630 |28.12.2019 |Teenistuses | |- |Graivoron |600 |30.01.2021 |Teenistuses | |- | rowspan="3" |'''[[Karakurt-klassi korvett]]''' |Askold | | |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jankowicz |eesnimi=Mia |pealkiri=Ukraine says it struck a brand-new Russian cruise-missile carrier before it even got a chance to fight |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-strikes-damages-askold-new-russia-missile-carrier-black-sea-2023-11 |vaadatud=2026-06-12 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> | |- |Tutša |606 |21.12.2024 |Teenistuses | |- |Taifun |648 |28.08.2025 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Allveetõrjelaev]] – 4''' |- | rowspan="4" |'''Allveetõrjelaev projekt 1124M Albatross-M''' |Muromets |064 |10.12.1982 |Teenistuses | |- |Suzdalets |071 |03.10.1983 |Teenistuses | |- |Kassimov |055 |07.10.1986 |Teenistuses | |- |Jeisk |054 |26.12.1989 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Raketikaater]] – 4''' |- | rowspan="2" |[[Projekt 1241|'''Tarantul-klassi raketikaater projekt 1241''']] |R-60 |955 |12.12.1987 |Teenistuses | |- |R-239 Naberežnõje Tšelnõ |953 |21.09.1989 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Raketikaater projekt 1239 Sivutš''' |Bora |615 |30.12.1989 |Teenistuses | |- |Samum |616 |26.02.2000 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Writer |eesnimi=Andrew Stanton Weekend Staff |kuupäev=2023-09-16 |pealkiri=Russian Black Sea missile ship towed away after drone attack: Ukraine |url=https://www.newsweek.com/russian-black-sea-missile-ship-towed-away-after-drone-attack-ukraine-1827544 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- ! colspan="6" |'''[[Dessantlaev]] – 4''' |- | rowspan="2" |'''Suur dessantlaev projekt 1171''' |Orsk |148 |05.12.1968 |Teadmata |2022. aastal oli kahjustatud<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-07-02 |pealkiri=Russia salvages landing ship hit by Ukraine missile fire |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62022476 |vaadatud=2024-02-15}}</ref>. |- |Nikolai Filtšenkov |152 |30.12.1975 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Suur dessantlaev projekt 775''' |Jamal |156 |30.04.1988 |Kahjustatud <ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine Just Blew Up Two More Russian Landing Ships. It’s Too Late To Matter. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/24/ukraine-just-blew-up-two-more-russian-landing-ships-its-too-late-to-matter/ |vaadatud=2024-03-29 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> | |- |Azov |151 |12.10.1990 |Kahjustatud <ref name=":2" /> | |- ! colspan="6" |'''Dessantkaater – 5''' |- | rowspan="2" |'''Dessantkaater projekt 11770''' |D-144 |575 |19.02.2008 |Teenistuses | |- |D-199 |544 |05.08.2014 |Teenistuses | |- |'''Dessantkaater projekt 1176''' |D-106 |543 |23.10.2009 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Dessantkaater projekt 02510''' |D-296 |677 |19.06.2015 |Teenistuses | |- |D-309 |655 |07.2018 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |[[Valvelaev|'''Patrull-laev''']] '''– 4 + (1)''' |- | rowspan="5" |'''[[Valvelaev|Patrull-laev]] projekt 22160''' |Vassili Bõkov |368 |20.12.2018 |Teenistuses | |- |Dmitri Rogatšov |375 |11.06.2019 |Teenistuses | |- |Pavel Deržavin |363 |27.11.2020 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Russian ship Pavel Derzhavin "damaged" in Crimea after "blasts" reported |url=https://www.newsweek.com/russia-black-sea-fleet-ship-damaged-pavel-derzhavin-1834163 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- |Viktor Veliki |417 |28.08.2025 |Teenistuses | |- |Nikolai Sipjagin | | |Ehitamisel | |- ! colspan="6" |'''[[Patrullkaater]]''' '''– 6''' |- | rowspan="6" |'''[[Gratšonok-klassi patrullkaater]] projekt 21980''' |P-191 Kadett |840 |10.2011 |Teenistuses | |- |P-349 Suvorovets |841 |14.11.2012 |Teenistuses | |- |P-350 Kurssant Kirovets |842 |22.08.2013 |Teenistuses | |- |P-355 Junarmeets Krõma |843 |22.08.2014 |Teenistuses | |- |P-424 Kinel |837 |09.10.2014 |Teenistuses | |- |P-433 |844 |16.09.2017 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Miinitraaler]]''' '''– 6 + (1)''' |- | rowspan="4" |'''[[Aleksandrit-klassi miiniotsija]]''' |Ivan Antonov |601 |26.01.2019 |Teenistuses | |- |Vladimir Jemeljanov |659 |28.12.2019 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/05/russian-forces-in-mediterranean-wk212022.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022}}</ref>. |- |Georgi Kurbatov |631 |20.08.2021 |Teenistuses | |- |Dmitri Gluhhov | | |Ehitamisel | |- |'''Miinitraaler projekt 12660''' |Železnjakov |901 |30.12.1988 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Miinitraaler projekt 02668''' |Valentin Pikul |770 |03.01.2002 |Teenistuses | |- |Vitse-admiral Zahharjin |908 |18.11.2008 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Luurelaev]]''' '''– 2''' |- |'''Luurelaev projekt 864''' |Priazovje |437 |12.06.1987 |Teenistuses | |- |'''Luurelaev projekt 18280''' |Ivan Hurss | |18.06.2018 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=In One Massive Attack, Ukrainian Missiles Hit Four Russian Ships—Including Three Landing Vessels |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/26/in-one-massive-attack-ukrainian-missiles-hit-four-russian-ships-including-three-landing-ships/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> | |- ! colspan="6" |'''Toetuslaev''' |- |'''Tanker projekt 03182''' |Vitse-admiral Paromov | |29.05.2021 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":3" />. |- |'''Logistikatoetuslaev''' |[[Vsevolod Bobrov (laev)|Vsevolod Bobrov]] | |20.08.2021 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kurikuulus Maosaar nõudis uue ohvri: Neptuniga sai pihta Vene laevastiku uusim alus |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120005827/kurikuulus-maosaar-noudis-uue-ohvri-neptuniga-sai-pihta-vene-laevastiku-uusim-alus |vaadatud=2024-04-01 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> | |} === Lisatud laevad === # [[Olenegorski Gornjak]], ehitatud 30.06.1976, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}</ref>, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Russian ship hit in Novorossiysk, Black Sea drone attack, Ukraine sources say |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66402046 |vaadatud=2024-02-16}}</ref> # [[Minsk (laev)|Minsk]], ehitatud 30.05.1983, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> # [[Kaliningrad (laev)|Kaliningrad]], ehitatud 09.12.1984, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Georgi Pobedonosets]], ehitatud 05.03.1985, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Koroljov (laev)|Koroljov]], ehitatud 10.07.1991, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Pjotr Morgunov]], ehitatud 23.12.2020, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras === Endised laevad === # Suur dessantlaev [[Saratov (dessantlaev)|Saratov]], põhja lastud 24.03.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Brendan Cole Senior News |kuupäev=2023-03-25 |pealkiri=Ukraine posts video of burning ship as Russia finally admits its loss |url=https://www.newsweek.com/russia-ukraine-black-sea-ship-burning-loss-1790285 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> # Ristleja [[Moskva (raketiristleja)|Moskva]], põhja lastud 14.04.2022<ref>[https://news.liga.net/politics/news/podbityy-zaschitnikami-ukrainy-rossiyskiy-kreyser-moskva-zatonul-minoborony-rf Подбитый защитниками Украины российский крейсер "Москва" затонул — Минобороны РФ] - Liga Novosti, 14.04.2022 (vaadatud: 14.04.2022)</ref> # Dessantkaater [[D-310]], hävitatud 02.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Malyasov |eesnimi=Dylan |kuupäev=2. mai 2022 |pealkiri=Ukraine sank two Russian Raptor-class patrol boats in Black Sea |url=https://defence-blog.com/ukraine-sank-two-russian-raptor-class-patrol-boats-in-black-sea/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Defense blog}}</ref> # Patrullkaater [[P-342]], hävitatud 02.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Newdick |eesnimi=Thomas |kuupäev=2022-05-02 |pealkiri=Ukraine Claims TB2 Drones Sunk Russian Patrol Boats Off Snake Island (Updated) |url=https://www.twz.com/ukraine-claims-tb2-drones-sunk-russian-patrol-boats-off-snake-island |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=The War Zone |keel=en}}</ref> # Patrullkaater [[P-275]], hävitatud 08.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Созыкина |eesnimi=Полина |kuupäev=2022-07-30 |pealkiri=Память погибших моряков-новороссийцев почтили мемориальной доской в Мариуполе |url=https://360tv.ru/news/ukrainian-crisis/pamjat-pogibshih-morjakov-novorossijtsev-pochtili-memorialnoj-doskoj-v-mariupole/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=360°}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Zmiinyi (“Snake”) Island: Bayraktar UCAVs destroy three Russian Serna and Raptor boats |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/8/7344781/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Ukrainska Pravda |keel=en}}</ref> # Päästepuksiir [[Vassili Behh]] (vene keeles Василий Бех), põhja lastud 17.06.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Danylov |eesnimi=Oleg |kuupäev=17. juuni 2022 |pealkiri=The Ukrainian Navy sank the modern rescue tug Vasily Bekh |url=https://mezha.media/en/2022/06/17/the-ukrainian-navy-sank-the-modern-rescue-tug-vasily-bekh/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Mezha media}}</ref> # Raketikaater [[Askold (laev)|Askold]], hävitatud 04.11.2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=Russia ‘unable to repair missile ship Askold’ after precision missile strike by Ukraine |url=https://english.nv.ua/nation/russians-unable-to-repair-missile-ship-askold-hit-by-a-ukrainian-missile-50374818.html |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=english.nv.ua |keel=en}}</ref> # Dessantkaater [[D-144]], põhja lastud 09.11.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Russia’s Landing Craft Are Slow, Boxy And Boring. They’re Also Top Targets For Ukraine’s Exploding Drone Boats. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/10/russias-landing-craft-are-slow-boxy-and-boring-theyre-also-top-targets-for-ukraines-exploding-drone-boats/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Suur dessantlaev [[Novotšerkassk (laev)|Novotšerkassk]] (vene keeles Новочеркасск), hävitatud 26.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gigova |eesnimi=Paul P. Murphy, Rob Picheta, Radina |kuupäev=2023-12-28 |pealkiri=Russian navy ship seen burning after Ukrainian strike in Crimea |url=https://www.cnn.com/2023/12/28/europe/novocherkask-russia-navy-ship-damage-images-intl/index.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> # Valvekaater [[205 P Tarantul]], põhja lastud vahemikus 28.12.2023-31.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine’s Drone Boats Blew Up A Russian Warship Three Weeks Ago. But Few People Noticed Until Now. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/01/19/ukraines-drone-boats-blew-up-a-russian-warship-three-weeks-ago-but-few-people-noticed-until-now/ |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Raketikaater [[Ivanovets]], põhja lastud 31.01.2024<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-02-01 |pealkiri=Ukraine 'hits Russian missile boat Ivanovets in Black Sea' |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-68165523 |vaadatud=2024-02-15}}</ref> # Suur dessantlaev [[Tsezar Kunikov]] (vene keeles Цезарь Куников), põhja lastud 14.02.2024<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=How Ukraine sank the Caesar Kunikov—and is beating Russia at sea |väljaanne=The Economist |url=https://www.economist.com/the-economist-explains/2024/02/14/how-ukraine-sank-the-caesar-kunikov-and-is-beating-russia-at-sea |vaadatud=2024-02-15 |issn=0013-0613}}</ref> # Patrull-laev [[Sergei Kotov]], ehitatud 2022, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Harried By Ukraine’s Drone Boats, A Russian Navy Warship Goes Hunting For Grain Ships |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/07/26/harried-by-ukraines-drone-boats-a-russian-navy-warship-goes-hunting-for-grain-ships/ |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, hävitatud 05.03.2024<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Murray |eesnimi=Warren |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Ukraine war briefing: another Russian warship sunk in Black Sea, says Ukrainian intelligence |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2024/mar/05/ukraine-russia-war-briefing-taurus-missiles-germany |vaadatud=2024-03-05 |issn=0261-3077}}</ref> # Miinitraaler [[Kovrovets (laev)|Kovrovets]], ehitatud 1974, hävitatud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rommen |eesnimi=Rebecca |pealkiri=Ukraine said it destroyed a Russian minesweeper. 'Another bad day for the Black Sea fleet' — ministry. |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-destroys-russian-minesweeper-in-black-sea-ministry-celebrates-2024-5 |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> # Raketikaater [[Tsiklon (laev)|Tsiklon]], ehitatud 2023, põhja lastud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sevastopoli sadamas lasti ATACMS-idega väidetavalt põhja Vene väike raketilaev Tsiklon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120294360/sevastopoli-sadamas-lasti-atacms-idega-vaidetavalt-pohja-vene-vaike-raketilaev-tsiklon |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzgerald |eesnimi=Clare |kuupäev=2024-05-21 |pealkiri=Ukraine Confirms Sinking of Russia's 'Last Cruise Missile Carrier' in Crimea |url=https://www.warhistoryonline.com/news/tsiklon-sinking.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=warhistoryonline |keel=en}}</ref> === Allveelaevad === #[[B-871 Alrosa]], ehitatud 1990, töökorras #[[B-261 Novorossiisk]], ehitatud 2014, remondis, ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-10-25 |pealkiri=Russian submarine Novorossiysk will undergo repairs in 2023 |url=https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Navy Naval News Navy Recognition |keel=en-gb |arhiivimisaeg=2022-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221027110742/https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |url-olek=ei tööta }}</ref> #[[B-237 Rostov-na-Donu]], ehitatud 2014, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-09-18 |pealkiri=Photos show gaping hole in Russian submarine's hull after Crimea attack |url=https://www.newsweek.com/photos-submarine-damage-rostov-crimea-attack-explosion-ukraine-1827757 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> #[[B-262 Starõi Oskol]], ehitatud 2015, töökorras #[[B-265 Krasnodar]], ehitatud 2015, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":1" /> #[[B-268 Veliki Novgorod]], ehitatud 2016, töökorras #[[B-271 Kolpino]], ehitatud 2016, töökorras == Galerii == <gallery> Soviet and Russian Black Sea Fleet.jpg|Suuremaid Musta mere laevastiku sõjalaevu Patrol ship Vasily Bykov.jpg|Patrull-laev Vassili Bõkov 06.02.2022 «Ростов-на-Дону».jpg|Allveelaev Rostov-na-Donu </gallery> == Vaata ka == * [[Balti laevastik]] * [[Põhjalaevastik]] * [[Vaikse ookeani laevastik]] * [[Kaspia flotill]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kchf.ru/ KChF.ru - Musta mere laevastiku infoleht] *[https://flot.com/nowadays/structure/black/ Flot.com: Black] *[https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx russian equipment losses] {{Commons category|Black Sea fleet of Russia}} {{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}} [[Kategooria:Musta mere laevastik| ]] [[Kategooria:Venemaa merevägi]] f58pgmr33h0wffuccfa2nsu2572ju05 0 535411 7174466 7132395 2026-06-17T06:12:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174466 wikitext text/x-wiki '''[[Ede Kurrel]]i preemia''' (ka '''Eesti Metallikunstnike Liidu aastapreemia''') on tähtsaim Eesti ehtekunstipreemia, mida annab välja [[Eesti Metallikunstnike Liit]] alates 1998. aastast.<ref>[https://web.archive.org/web/20181114141551/http://www.etdm.ee/et/uudised/arhiiv?news_id=162 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.] Pressiteade, 25. mai 2009.</ref> Preemia laureaat otsustatakse eelmise kalendriaasta tegevuste alusel. Kuni 2012. aastani rahastas preemiat Eesti Kultuurkapital. Pärast seda on Eesti Metallikunstnike Liit leidnud laureaadi oma liikmete hulgast, hinnates nende töö aktiivsust, laiahaardelisust, samuti atraktiivsust ja kvaliteeti. Preemiasummaga käib kaasas Ede Kurreli valmistatud vaskvorm, mida iga laureaat omapoolse detailiga täiendab.<ref>[http://emkl.ee/uudised/mari-kabin-sai-ede-kurreli-nimelise-preemia Mari Käbin sai Ede Kurreli nimelise preemia]. Eesti Metallikunstnike Liit, 10. veebruar 2020.</ref> ==Laureaadid== {| class="wikitable" |- ! Aasta !! Laureaat |- | 1998 || [[Andrei Balašov]]<ref name="kunstnik-u">[https://kultuur.postimees.ee/1898203/kunstnik-urve-kuttner-sai-maineka-juveelipreemia Kunstnik Urve Küttner sai eile maineka juveelipreemia.] Postimees, 18. oktoober 2001.</ref> |- | 1999 || [[Krista Laos]]<ref name="kunstnik-u" /> |- | 2000 || [[Arseni Mölder]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20000929.1.5</ref><ref name="laegas-ees">[https://web.archive.org/web/20080204023827/http://www.etdm.ee/et/naitused/naitustekroonika/2004/1710 LAEGAS. Eesti kaasaegne ehtekunst, 23.09.- 17.10.2004.] Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.</ref> |- | 2001 || [[Urve Küttner]]<ref name="kunstnik-u" /> |- | 2002 || [[Salme Raunam]]<ref name="laegas-ees" /> |- | 2003 || [[Nora Raba]]<ref name="laegas-ees" /> |- | 2004 || [[Anneli Tammik]]<ref name="laegas-ees" /> |- | 2005 || [[Mari Relo-Šaulys]] ja [[Adolfas Šaulys]]<ref>http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c12-uudised/uudised-35/</ref> |- | 2006 || [[Leido Ilo]]<ref>http://maja.joelahtme.ee/ajaleht/2009/02.2009%20Jõelähtme%20vallaleht%20veebruar.pdf</ref> |- | 2007 || |- | 2008 || [[Katrin Veegen]]<ref>{{Netiviide |url=https://docplayer.net/39288168-Akvarellistide-uhendus.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-02-06 |arhiivimisaeg=2019-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190422235425/https://docplayer.net/39288168-Akvarellistide-uhendus.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | 2009 || [[Ketli Tiitsar]] |- | 2010 || |- | 2011 || [[Maarja Niinemägi]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.estemb.ie/est/teated/aid-847 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-02-06 |arhiivimisaeg=2018-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181114141705/http://www.estemb.ie/est/teated/aid-847 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | 2012 || [[Julia Maria Künnap]]<ref>{{Netiviide |url=https://putti.lv/2015/06/12/julia-maria-kunnap-cv/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-02-06 |arhiivimisaeg=2019-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190422215054/https://putti.lv/2015/06/12/julia-maria-kunnap-cv/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | 2013 || [[Ive-Maria Köögard]]<ref>http://sirp.ee/s3-pressiteated/avatakse-eesti-metallikunstnike-liidu-aastanaitus/</ref> |- | 2014 || [[Raili Vinn]]<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kunst/e54b794e-0411-4515-901a-3df0236f2443 Ede Kurreli nimelise aastapreemia sai Raili Vinn] ERR kultuur, 22. detsember 2014.</ref> |- | 2015 || [[Jaan Pärn (kunstnik)|Jaan Pärn]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinnatv.eu/uudised/uudislood/5596-2015-10-01-hop-galerii |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-02-06 |arhiivimisaeg=2018-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181114141846/https://www.tallinnatv.eu/uudised/uudislood/5596-2015-10-01-hop-galerii |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | 2016 || [[Urve Küttner]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirik20190227.2.9.4&st=1&l=et Juhandi, Erkki. Näitus Tallinna Jaani kiriku galeriis.] Eesti Kirik, 27. veebruar 2019.</ref> |- | 2017 || [[Tea Vellerind]]<ref>https://kultuur.err.ee/648688/metallikunstnike-liidu-aastapreemia-palvis-tea-vellerind</ref> |- | 2018 || [[Ilona Treiman]] |- | 2019 || [[Mari Käbin]]<ref>[http://emkl.ee/uudised/mari-kabin-sai-ede-kurreli-nimelise-preemia Mari Käbin sai Ede Kurreli nimelise preemia. Eesti Metallikunstnike Liit, 10. veebruar 2020.]</ref> |- | 2020 || [[Aino Kapsta]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1201636/ede-kurreli-nimelise-ehtekunstipreemia-palvis-aino-kapsta Aino Kapsta sai Ede Kurreli nimelise preemia. Eesti Metallikunstnike Liit, 9. detsember 2020.]</ref> |- | 2021 || [[Heigo Jelle]] |- | 2022 || [[Ülle Kõuts]] |- | 2023 || [[Riin Somelar]] |- | 2024 || [[Mari Pärtelpoeg]] |- | 2025 || [[Kärt Summatavet]] |- |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kunstiauhinnad]] 9w8x866l30k2eavggkmjwgabmy9e3mq 0 538036 7174478 6274403 2026-06-17T06:39:25Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174478 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Argentina_team_in_St._Petersburg_(cropped)_Otamendi.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} }} '''Nicolás Hernán Gonzalo Otamendi''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1988]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Portugali kõrgliiga klubis [[Lissaboni Benfica]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri kodumaal [[Club Atlético Vélez Sarsfield|Vélez Sarsfieldis]], mille noorteakadeemiaga liitus ta 1995. aastal. 2007. aastal debüteeris ta klubi põhimeeskonnas. 2009. aastal tuli ta klubiga Argentina meistriks. 2010. aasta augustis liitus ta Portugali kõrgliiga klubiga [[FC Porto]]. Ta tuli klubiga kolmel korral riigi meistriks ja võitis hooajal [[UEFA Euroopa Liiga 2010–2011|2010–11]] [[UEFA Euroopa Liiga]]. 2014. aasta esimesel poolel mängis ta laenul Brasiilia kõrgliiga klubis [[Atlético Mineiro]]. 2014. aasta veebruaris müüs Porto Otamendi 12 miljoni euro eest Hispaania kõrgliiga klubile [[Valencia CF|Valencia]]. Tema leping hakkas kehtima sama aasta juulis. Ta mängis Valencias vaid hooajal [[La Liga hooaeg 2014–2015|2014–15]], kuid valiti tänu headele esitustele liiga sümboolsesse koosseisu. 2015. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Inglismaa [[Premier League]]'i klubiga [[Manchester City]]. Üleminekusumma oli 28,5 miljonit naelsterlingit. Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 31. oktoobril 2015 mängus [[Norwich City FC|Norwich City]] vastu. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]] tuli ta klubiga Inglismaa meistriks ja valiti samal hooajal ka liiga sümboolsesse koosseisu. [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] tuli ta Manchester Cityga teist hooaega järjest Inglismaa meistriks. 2020. aasta septembris sõlmis ta kolmeaastase lepingu Lissaboni Benficaga.<ref>[https://www.slbenfica.pt/pt-pt/agora/noticias/2020/09/29/direto-futebol-benfica-apresentacao-jogador-nicolas-otamendi-conferencia-imprensa "Bem-vindo, Otamendi!"]. S.L. Benfica. 29.9.2020. Vaadatud 6.10.2020</ref> Debüüdi Argentina jalgpallikoondises tegi Otamendi 20. mail 2009 [[sõprusmäng]]us [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 2. septembril 2011 sõprusmängus [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu. Ta on kuulunud Argentina koondisse [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010.]] ja [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ning kolmel [[Copa América]] turniiril. == Saavutused == ;Vélez *[[Primera División (Argentina)|Argentina Primera División]]: 2009 Clausura ;Porto *[[Primeira Liga]]: [[Primeira Liga hooaeg 2010–2011|2010–11]], [[Primeira Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]], [[Primeira Liga hooaeg 2012–22013|2012–13]] *[[Taça de Portugal]]: 2010–11 *[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2011, 2012, 2013 *[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2010–2011|2010–11]] ;Manchester City *[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[FA Cup]]: 2018–19 *[[EFL Cup|Football League/EFL Cup]]: 2015–16, 2017–18, 2018–19, 2019–20 *[[FA Community Shield]]: 2018 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Otamendi, Nicolas}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Porto mängijad]] [[Kategooria:Clube Atlético Mineiro mängijad]] [[Kategooria:Valencia CF mängijad]] [[Kategooria:Manchester City mängijad]] [[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] k6qxdrpf4hd4qdr6xx4kudjhxiya9y7 0 538076 7174347 6245778 2026-06-16T21:27:37Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174347 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Idrissa Gueye (cropped).jpg | pildisuurus = 200px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022]]|}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019]]|}} }} '''Idrissa Gana Gueye''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1989]] [[Dakar]]is) on [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Inglismaa kõrgliigaklubis [[Everton FC|Everton]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. Ta alustas karjääri kodumaal klubis [[Diambars FC]]. 2008. aastal liitus ta Prantsusmaa klubiga [[Lille OSC|Lille]]. Klubi põhimeeskonnas tegi debüüdi hooajal [[Ligue 1 hooaeg 2010–2011|2010–11]], mil tuli Lille'iga Prantsusmaa meistriks. Alates järgmisest hooajast kuulus ta Lille'i põhikoosseisu. 2015. aastal suundus ta Inglismaale, liitudes sealse kõrgliigaklubiga [[Aston Villa]]. Üleminekusumma oli 9 miljonit naelsterlingit. Ta mängis klubis ainult hooajal [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]], mil Aston Villa jäi liigas konkurentsitult viimaseks ja langes esiliigasse. 2016. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Everton FC|Everton]]iga. 25. veebruaril 2017 lõi ta mängus [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu oma esimese värava Inglismaa kõrgliigas. 2019. aasta juulis naasis ta Prantsusmaa kõrgliigasse, liitudes [[Paris Saint-Germain]]iga. 2022. aastal liitus Gueye taas Evertoniga, kellega sõlmis kaheaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.evertonfc.com/news/2771548/gana-rejoins-everton|title=Gana Rejoins Everton |date=1 September 2022|access-date=1 September 2022|publisher=Everton F.C.}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/sport/football/62752441|title=Gueye 'back home' as he rejoins Everton from PSG|via=www.bbc.co.uk}}</ref> Senegali jalgpallikoondises tegi Gueye debüüdi 2011. aastal. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 10. juunil 2017 mängus [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu. Ta on kuulunud Senegali koondisse [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ning neljadel Aafrika rahvaste karikavõistlustel. [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]] võitis ta koondisega hõbemedali ja ta valiti turniiri sümboolsesse koosseisu. 2022. aastal tuli ta Senegali koondisega Aafrika meistriks. Lisaks kuulus ta [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el Senegali olümpiavõistkonda. == Saavutused == ;Lille OSC *[[Ligue 1]]: [[Ligue 1 hooaeg 2010–2011|2010–11]] *[[Coupe de France]]: 2010–11 ;Paris Saint-Germain *[[Ligue 1]]: [[Ligue 1 hooaeg 2019–2020|2019–20]], [[Ligue 1 hooaeg 2021–2022|2021–22]] *[[Coupe de France]]: 2019–20, 2020–21 *[[Coupe de la Ligue]]: 2019–20 *[[Trophée des Champions]]: 2022 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: Teine koht [[UEFA Meistrite Liiga 2019–2020|2019–20]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{FIFA World Cup 2018 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Gueye, Idrissa}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:Lille OSC mängijad]] [[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]] [[Kategooria:Everton FC mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 8rdf77tgsjasgkonyf3qjyokusdr0t3 0 543080 7174148 7171691 2026-06-16T14:57:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174148 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | pilt = DanTDM @ Sportsfile (Web Summit) (cropped) 2.jpg | nimi = DanTDM | pildiallkiri = Middleton 2014. aastal | sünninimi = Daniel Robert Middleton | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1991|11|8}} | sünnikoht = [[Aldershot]], [[Hampshire]], Inglismaa | elukutse = [[juutuuber]] | abikaasa = Jemma Middleton (a. 2013) | lapsed = 2 | autogramm = DanTDM sig.svg }} '''Daniel Robert Middleton'''<ref name=":0">https://beta.companieshouse.gov.uk/officers/7QepmF7pYH55RvCFGf2Utfw36GU/appointments</ref> (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1991]]), internetis tuntud kui '''DanTDM''', on Briti [[Youtube|juutuuber]]. Middleton alustas oma [[YouTube]]'i karjääri 2012. aastal [[Minecraft|Minecrafti]] sisuga ning hiljem lisas ta oma sisule ka muid mänge ja päriselu videoid. Ta on loonud graafilise romaani ning on ka olnud häälenäitleja filmis [[Ralf lõhub interneti: Lammutaja Ralf 2]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dan TDM Breaks the Internet - The Shorty Awards |url=http://shortyawards.com/11th/the-kid-stays-in-the-picture |vaadatud=2026-06-13 |väljaanne=shortyawards.com}}</ref> == Isiklikku == Daniel Robert Middleton<ref name=":0" /> oli sündinud 8. novembril 1991 [[Aldershot|Aldershotis]], Inglismaal kahest [[Õved|õvest]] vanemana.<ref name=":1">{{Viide |perekonnanimi=DanTDM |pealkiri=Draw My Life - TheDiamondMinecart {{!}} 1,000,000 Subscriber Special |kuupäev=2013-12-10 |url=https://www.youtube.com/watch?v=N2D9Y6lSFkw |vaadatud=2026-06-13}}</ref> Kui ta laps oli läksid tema vanemad lahku.<ref name=":1" /> Ta õppis [[Northamptoni ülikool|Northamptoni ülikoolis]] muusika produktsiooni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-12-08 |pealkiri=Former University of Northampton student named most wealthy YouTuber in the world, Forbes magazine reveals |url=https://www.northamptonchron.co.uk/news/former-university-of-northampton-student-named-most-wealthy-youtuber-in-the-world-forbes-magazine-reveals-1065339 |vaadatud=2026-06-13 |väljaanne=Northampton Chronicle and Echo |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=slater |eesnimi=Chris |kuupäev=2020-12-06 |pealkiri=Meet the YouTube star from Northants who's a multi-millionaire in his 20s |url=https://www.northantslive.news/news/northamptonshire-news/meet-dan-tdm-youtube-star-4401818 |vaadatud=2026-06-13 |väljaanne=Northants Live |keel=en}}</ref> Enne oma karjääri juutuuberi ja autorina töötas ta [[Tesco|Tescos]]. 2017. aastal rääkis ta [[BBC]]-le "Kui ma teenisin YouTube'ist piisavalt raha, et sellega [Tesco palgaga] võrdsustada, veenis mu naine mind seda tegema."<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2017-11-24 |pealkiri=YouTube star Dan TDM 'not prepared for being a role model for a young audience' |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/newsbeat-42056879 |vaadatud=2026-06-13}}</ref> Middleton abiellus oma tüdruksõbraga, Jemmaga, 2013. aasta märtsis.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Diamond Minecraft interview: “I have more YouTube subscribers than the BBC" |keel=en |väljaanne=Big Issue |url=http://www.bigissue.com/features/interviews/3899/diamond-minecraft-interview-i-have-more-youtube-subscribers-than-the-bbc |vaadatud=2026-06-13 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304024508/http://www.bigissue.com/features/interviews/3899/diamond-minecraft-interview-i-have-more-youtube-subscribers-than-the-bbc |url-olek=ei tööta }}</ref> Neil on kaks poega.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=ᴅᴀɴᴛᴅᴍ💎 (@dantdm) on X |keel=et |väljaanne=X (formerly Twitter) |url=https://x.com/dantdm/status/1215318739652087808 |vaadatud=2026-06-13}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=ᴅᴀɴᴛᴅᴍ💎 (@dantdm) on X |keel=et |väljaanne=X (formerly Twitter) |url=https://x.com/dantdm/status/1595846784059940865 |vaadatud=2026-06-13}}</ref> Ta on avalikult rääkinud oma [[Vaimne tervis|vaimse tervise]] probleemidest pärast rasket [[Depressioon|depressiooni]], mille põhjustas [[Koroonapandeemia|koroonapiirangud]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-23 |pealkiri=DanTDM: How YouTube star went from shy schoolboy to internet sensation |url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-66852799 |vaadatud=2026-06-13 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/user/TheDiamondMinecart DanTDM] [[YouTube]]'is [[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]] [[Kategooria:Suurbritannia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 2q9jkn3fv7q1i7j5eju0a9748rsb11e 14 547287 7174554 5314065 2026-06-17T08:43:10Z Robert Treufeldt 9117 7174554 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Soome ajalugu|Vanglad]] [[Kategooria:Soome ehitised|Vanglad]] [[Kategooria:Soome julgeolek|vanglad]] [[Kategooria:Vanglad riigiti]] lvesbwdsbwge5mw71fltdw35tda21rr 0 548698 7174066 6692432 2026-06-16T12:15:30Z Sjur 66496 /* Märts */ 7174066 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1963}} ''Siin on loetletud [[1963]]. aastal sündinud tuntud isikuid. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Elle Põldoja]], eesti arstiteadlane ja anatoom *[[3. jaanuar]] – [[Ahti Kallikorm]], eesti riigiametnik *[[4. jaanuar]] – [[Till Lindemann]], saksa muusik *[[5. jaanuar]] – [[Sven Papp]], eesti vandeadvokaat * 5. jaanuar – [[Emil Oja]] (Piilu), eesti muusik * 5. jaanuar – [[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog, biokeemik *[[6. jaanuar]] – [[Tony Halme]], [[Soome]] sportlane ja poliitik * 6. jaanuar – [[Ahti Puudersell]], eesti näitleja * 6. jaanuar – [[Priit Aimla (trompetist)]], eesti trompetist *[[7. jaanuar]] – [[Clint Mansell]], inglise muusik ja helilooja *[[8. jaanuar]] – [[Aina Leeben]], eesti bioloog *[[9. jaanuar]] – [[Jiří Parma]], tšehhi suusahüppaja * 9. jaanuar – [[Annika Künnap]], eesti tekstiilikunstnik *[[10. jaanuar]] – [[Francesco Panetta]], itaalia kesk- ja pikamaajooksja *[[11. jaanuar]] – [[Anti Perkson]], eesti keemik *[[12. jaanuar]] – [[Avo Karus]], eesti biokeemik *[[14. jaanuar]] – [[Steven Soderbergh]], [[USA]] [[filmirežissöör]] * 14. jaanuar – [[Even Tudeberg]], eesti ettevõtja * 14. jaanuar – [[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik *[[16. jaanuar]] – [[Erli Aasamets]], eesti koolijuht *[[31. jaanuar]] – [[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Goran Jurić]], Horvaatia jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Kalle Kiik]], [[eesti]] maletaja *[[17. veebruar]] – [[Michael Jordan]], [[USA]] [[korvpall]]ur *[[19. veebruar]] – [[Seal]], Suurbritannia muusik ==Märts== *[[14. märts]] – [[Pedro Duque]], Hispaania astronaut *[[18. märts]] – [[Vanessa Lynn Williams]], [[USA]] näitleja ja laulja *[[24. märts]] – [[Torsten Voss]], saksa kümnevõistleja ja bobisõitja *[[27. märts]] – [[Quentin Tarantino]], [[USA]] filminäitleja, -režissöör, -stsenarist ja -produtsent *27. märts – [[Xuxa]] (María da Graça Meneghel), Brasiilia näitleja ja laulja ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Tarmo Kõuts (mereteadlane)|Tarmo Kõuts]], eesti geofüüsik *[[13. aprill]] – [[Garri Kasparov]], malemaailmameister *[[18. aprill]] – [[Eric McCormack]], Kanada-USA näitleja, produtsent ja kirjanik *[[19. aprill]] – [[Barbi Pilvre]], eesti ajakirjanik *[[24. aprill]] – [[Tõnu Trubetsky]], eesti kirjanik, muusik ja anarhist *[[26. aprill]] – [[Jet Li]], võitluskunstide meister ja filminäitleja ==Mai== *[[8. mai]] – [[Agu Kivimägi]], eesti informaatik * 8. mai – [[Florence Parly]], Prantsusmaa ettevõtja ja poliitik *[[11. mai]] – [[Natasha Richardson]], USA näitleja * 11. mai – [[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik *[[25. mai]] – [[Eha Rünne]], Eesti kergejõustiklane *[[28. mai]] – [[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur ==Juuni== *[[8. juuni]] – [[Piret Päär]], eesti näitleja * 8. juuni – [[Lutz Seiler]], saksa kirjanik *[[9. juuni]] – [[Johnny Depp]], USA näitleja *[[10. juuni]] – [[Jeanne Tripplehorn]], USA filminäitleja *[[15. juuni]] – [[Brigitte Nielsen]], [[taani]] päritolu [[USA]] näitleja *[[25. juuni]] – [[George Michael]], laulja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Hirvo Surva]], eesti koorijuht *[[5. juuli]] – [[Alar Tamming]], eesti ärimees *[[6. juuli]] – [[Andrei Ojamets]], eesti võrkpallitreener * 6. juuli – [[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik *[[7. juuli]] – [[Tiina Rebane]], eesti näitleja ja lavastaja *[[8. juuli]] – [[Dmitri Pevtsov]], vene näitleja *[[9. juuli]] – Armin Velgre, eesti laulja ja laululooja *[[10. juuli]] – [[Andrei Hvostov]], Eesti publitsist * 10. juuli – [[Urmas Kaarlep]], eesti audiitor * 10. juuli – [[Piia Post]], eesti atmosfäärifüüsik * 10. juuli – [[Odvar Voie Eikeland]], Norra poliitik * 10. juuli – [[Raivo Stern]], eesti füüsik *[[11. juuli]] – [[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik *[[16. juuli]] – [[Catherine Wilkening]], prantsuse filminäitleja *[[30. juuli]] – [[Lisa Kudrow]], USA näitleja *[[31. juuli]] – [[Fatboy Slim]], Briti muusik * 31. juuli – [[Allan Puur]], eesti rahvastikuteadlane * 31. juuli – [[Piret Tibbo-Hudgins]], eesti filmiprodutsent ==August== *[[1. august]] – [[Coolio]] (Artis Ivey, Jr.), USA räppar * 1. august – [[John Carroll Lynch]], USA näitleja * 1. august – [[Amber Rudd]], Suurbritannia poliitik *[[3. august]] – [[Tasmin Archer]], inglise laulja * 3. august – [[Graham Arnold]], Austria jalgpallur ja jalgpallitreener * 3. august – [[Lisa Ann Walter]], USA näitleja * 3. august – [[James Hetfield]], ameerika kitarrist * 3. august – [[Ed Roland]], ameerika muusik * 3. august – [[Isaiah Washington]], ameerika näitleja *[[9. august]] – [[Whitney Houston]], USA laulja *[[15. august]] – [[Alejandro González Iñárritu]], Mehhiko filmirežissöör * 15. august – [[Katrin Aava]], eesti kommunikatsiooniõppejõud *[[19. august]] – [[Pille-Riin Purje]], eesti teatrikriitik *[[22. august]] – [[Tori Amos]], laulja *[[24. august]] – [[Yrsa Sigurðardóttir]], islandi kirjanik *[[29. august]] – [[Karl Markovics]], Austria näitleja ==September== *[[2. september]] – [[Anneli Salk]], eesti psühholoog *[[4. september]] – [[John Vanbiesbrouck]], USA jäähokimängija *[[5. september]] – [[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik *[[6. september]] – [[Patrick Nevin]], šoti jalgpallur * 6. september – [[Ivan Hašek]], tšehhi jalgpallur * 6. september – [[Geert Wilders]], Hollandi poliitik * 6. september – [[Simo Frangén]], soome koomik ja telesaatejuht *[[9. september]] – [[Markus Wasmeier]], Saksamaa mäesuusataja * 9. september – [[Roberto Donadoni]], itaalia jalgpallur ja treener * 9. september – [[Anu Vehviläinen]], Soome poliitik ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Andres Noormets]], eesti näitleja ja lavastaja *[[2. oktoober]] – [[Maria Ressa]], Filipiinide ajakirjanik *[[6. oktoober]] – [[Elisabeth Shue]], USA filminäitleja * 6. oktoober – [[Ülle Marks]], eesti graafik * 6. oktoober – [[Thomas Bickel]], Šveitsi jalgpallur, poolkaitsja * 6. oktoober – [[Urmas Sule]], eesti arst ja meditsiinitegelane *[[9. oktoober]] – [[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat *[[10. oktoober]] – [[Vegard Ulvang]], Norra murdmaasuusataja * 10. oktoober – [[Vahur Kivistik]], eesti jurist * 10. oktoober – [[Jolanda de Rover]], Hollandi ujuja *[[15. oktoober]] – [[Arūnas Norvaišas]], leedu kabetaja *[[23. oktoober]] – [[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[28. oktoober]] – [[Eros Ramazzotti]], itaalia laulja ==November== *[[5. november]] – [[Tatum O'Neal]], USA näitleja * 5. november – [[Jean-Pierre Papin]], Prantsusmaa jalgpallur (ründaja) ja treener * 5. november – [[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik ja kirjanik * 5. november – [[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur *[[8. november]] – [[Marje Oona]], eesti arstiteadlane, perearst ja pediaater *[[9. november]] – [[Ott Köstner]], Eesti majandustegelane ja poliitik * 9. november – [[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsionäär *[[12. november]] – [[Jaan Kalda]], Eesti füüsik * 12. november – [[Natalja Negoda]], vene näitleja * 12. november – [[Inna Bulkina]], ukraina kirjandusteadlane * 12. november – [[Aare Taveter]], Eesti purjetaja *[[15. november]] – [[Urmas Jõemees]], eesti animaoperaator *[[19. november]] – [[Justine Greiner]], USA modell *[[20. november]] – [[Andres Dvinjaninov]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht *[[21. november]] – [[Alar Arukuusk]]. Eesti murdmaasuusataja ja sporditegelane *21. november – [[Nicollette Sheridan]], briti näitleja *21. november – [[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja *[[23. november]] – [[Aare Kasemets]], Eesti sotsioloog, riigiametnik ja kodanikuühiskonna aktivist ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Terri Schiavo]], USA patsient * 3. detsember – [[Tõnu Jõesaar]], eesti tšellist *[[4. detsember]] – [[Sergei Bubka]], ukraina kergejõustiklane * 4. detsember – [[Juri Kaškarov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja * 4. detsember – [[Jaak Rand]], Eesti riigiametnik, arhivaar * 4. detsember – [[Jozef Sabovčík]], Slovakkia iluuisutaja *[[15. detsember]] – [[Toomas Lunge]], Eesti muusik *[[16. detsember]] – [[Benjamin Bratt]], ameerika näitleja *[[18. detsember]] – [[Brad Pitt]], näitleja *[[26. detsember]] – [[Lars Ulrich]], taani päritolu ameerika trummar ([[Metallica]]) * 26. detsember – [[Aivar Kivisiv]], eesti väikeettevõtja, kaitseliitlane ja kirjanik *[[29. detsember]] – [[Mart Soidro]], eesti literaat ja ajakirjanik * 29. detsember – [[Airi Alnek]], eesti orienteeruja *[[30. detsember]] – [[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane *[[31. detsember]] – [[Ekwee David Ethuro]], Keenia poliitik [[Kategooria:Sündinud 1960. aastatel|1963]] pgeas0e7sfnqupt9vwgpa22br5s43eh 0 548944 7174483 6041725 2026-06-17T06:40:42Z Metsavend 738 /* Saavutused */ 7174483 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Giovani_Lo_Celso_(cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} }} '''Giovani Lo Celso''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1996]] [[Rosario]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskpoolkaitsja]]na Hispaania kõrgliiga klubis [[Villarreal CF|Villarreal]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas karjääri kodulinna klubis [[Rosario Central]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Argentina kõrgliigas 2015. aastal. 2016. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Prantsusmaa kõrgliiga klubiga [[Paris Saint-Germain]]. Kuni 2016. aasta detsembrini jäi ta laenule Rosario Centrali. Hooajal [[Ligue 1 hooaeg 2017–2018|2017–18]] tuli ta Paris Saint-Germainiga Prantsusmaa meistriks. 2018. aasta augustis suundus ta laenule Hispaania klubisse Real Betis. Ta oli hooajal 2018–19 klubi suurim väravakütt 17 väravaga, millest 10 väravat Hispaania liigas. Lisaks lõi ta sel hooajal viis väravat [[UEFA Euroopa Liiga]]s. 2019. aasta aprillis sõlmis ta Real Betisega püsiva lepingu. 2019. aasta augustis suundus ta laenule [[Tottenham Hotspur]]i, kuhu läks püsivalt üle 2020. aastal. 2022. aasta jaanuaris läks ta Tottenhamist laenule Villarreali. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril kuulus Lo Celso Argentina olümpiameeskonda. Argentina jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 11. novembril 2017 mängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 7. septembril 2018 [[sõprusmäng]]us [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] vastu. 2021. aastal võitis ta Argentina koondisega [[2021. aasta Copa América|Copa América]]. Ta on kuulunud Argentina koondisse ka [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2019. aasta Copa América]]l. Tema noorem vend [[Francesco Lo Celso]] (sündinud 2000) on samuti jalgpallur. == Saavutused == ;Paris Saint-Germain *[[Ligue 1]]: [[Ligue 1 hooaeg 2017–2018|2017–18]] *[[Coupe de France]]: 2016–17, 2017–18 *[[Coupe de la Ligue]]: 2017–18 *[[Trophée des Champions]]: 2017, 2018 {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Lo Celso, Giovani}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Betise jalgpallurid]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 7zcqpk3pwd38geyjbos6i194khexoh5 0 548948 7174489 6274394 2026-06-17T06:42:10Z Metsavend 738 /* Saavutused */ 7174489 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Paredes,_2019.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} }} '''Leandro Daniel Paredes''' (sündinud [[29. juuni]]l [[1994]] [[San Justo]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Itaalia kõrgliigaklubis [[Torino Juventus]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri [[Boca Juniors]]is. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2010. aastal. Hooaja 2013–14 teises pooles mängis ta laenul Itaalia kõrgliigaklubis [[A.C. ChievoVerona|Chievo]]. Sellele järgnesid laenulepingud [[AS Roma|Roma]]s ja [[Empoli F.C.|Empoli]]s. Hooajal 2016–17 mängis ta Romas püsiva lepingu alusel. 2017. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Venemaa kõrgliigaklubiga [[Peterburi Zenit]]. 2019. aasta jaanuaris sõlmis Prantsusmaa kõrgliigaklubiga [[Paris Saint-Germain]] nelja ja poole aasta pikkuse lepingu. Hooaegadel [[Ligue 1 hooae 2018–2019|2018–19]], [[Ligue 1 hooaeg 2019–2020|2019–20]] ja [[Ligue 1 hooaeg 2021–2022|2021–22]] tuli ta klubiga Prantsusmaa meistriks. Debüüdi Argentina jalgpallikoondises tegi Paredes 13. juunil 2017 [[sõprusmäng]]us [[Singapuri jalgpallikoondis|Singapur]]i vastu, lüües selles mängus ka oma esimese koondisevärava. [[2019. aasta Copa América]]l valiti ta turniiri sümboolsesse koosseisu. Argentina koondisega võitis ta [[2021. aasta Copa América]]. == Saavutused == ;Paris Saint-Germain *[[Ligue 1]]: [[Ligue 1 hooaeg 2018–2019|2018–19]], [[Ligue 1 hooaeg 2019–2020|2019–20]], [[Ligue 1 hooaeg 2021–2022|2021–22]] *[[Coupe de France]]: 2019–20, 2020–21 *[[Coupe de la Ligue]]: 2019–20 *[[Trophée des Champions]]: 2019, 2020, 2022 {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Paredes, Leandro}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Boca Juniorsi mängijad]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:Peterburi Zeniti mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 6sr6sx0mxusbusv1k4cxr69km19utlu 0 549286 7174126 7173950 2026-06-16T14:11:52Z Evlper 104506 7174126 wikitext text/x-wiki {{UNESCO |Nimi = Kiievi koobasklooster |Pilt = Лавра.jpg |Pildiinfo = Vaade kloostrile |Asukoht = {{PisiLipp|Ukraina}} |Tüüp = kultuurimälestis |Kriteerium = (i), (ii), (iii), (iv) |ID = 527 |Regioon = Euroopa ja Põhja-Ameerika |K1 = |K2 = |K3 = |K4 = |K5 = |K6 = |K7 = |K8 = |Aasta = 1990 |Laiendatud = 2005, 2021 |Ohus = 2023 }} '''Kiievi koobasklooster''' ([[ukraina keel]]es Києво-Печерська лавра, [[Eesti Entsüklopeedia]]s Kiievi Petšerski suurklooster) on [[Kiiev]]is asuv [[Õigeusk|õigeusu]] mungakloostri ja arhitektuurimälestiste kompleks. See on üks tähtsamaid õigeusu kloostreid ja kultuurikeskusi [[Ukraina]]s ning kogu Ida-Euroopas. Kloostri rajas pärimuse kohaselt 11. sajandil [[Áthos]]e munk [[Antonius Kiievist|Kiievi Antonius]] ning sellest kujunes oluline usu-, haridus- ja kultuurielu keskus. Tänapäeval kuulub kloostrikompleks [[Ukraina]] riigile. Selle territooriumil tegutseb riiklik ajaloo- ja kultuurikaitseala ning osa hooneid kasutatakse jätkuvalt usulisel eesmärgil. Kloostri kasutamise ja haldamise üle on 21. sajandil olnud vaidlusi. Pikka aega kasutasid kompleksi peamiselt [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik|Moskva patriarhaadiga seotud Ukraina Õigeusu Kiriku]] kogudused ja kloostrid, kuid alates [[2023]]. aastast on nende kasutusõigust piiratud ning osa jumalateenistusi peab [[Ukraina Õigeusu Kirik|Ukraina autokefaalne Õigeusu Kirik]]. Koos [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]uga kuulub Kiievi koobasklooster [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse alates 1990. aastast.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Kyiv&#x3a; Saint-Sophia Cathedral and Related Monastic Buildings, Kyiv-Pechersk Lavra |url=https://whc.unesco.org/en/list/527/ |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=UNESCO World Heritage Centre |keel=en}}</ref> 2023. aastal kanti maailmapärandi ala Venemaa sõjategevusest tingitud ohu tõttu ka [[Ohustatud maailmapärandiobjektide nimistu|ohustatud maailmapärandi nimekirja]].<ref name=":0" /> Kloostrikompleks jaguneb traditsiooniliselt ülemiseks ja alumiseks lavraks. Sinna kuuluvad kirikud, kloostrihooned, kellatornid ja ulatuslik koopasüsteem. Koopaid kasutati algselt erakute elupaigana ning sinna on maetud mitmeid õigeusu pühakuid ja munki. Kompleksi tähtsaim kirik on [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]. Praegune hoone taastati pärast [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] saadud purustusi. Kiievi koobasklooster on oluline ka arhitektuurimälestisena. Selle hoonetes põimuvad vana vene, bütsantsi ja ukraina baroki traditsioonid. Sajandite jooksul on klooster mõjutanud õigeusu kirikukunsti, kroonikakirjutust ja haridust kogu Ida-Euroopas. == Ajalugu == Kiievi koobaskloostri rajajaks peetakse munka Antoniust ehk Antonius Koobastes ([[vene keel]]es ''Антоний Печерский''), kes asus 11. sajandi keskel elama koopasse [[Dnepr]]i kõrgel paremkaldal. Tema ümber kogunes peagi teisi [[munk]]i ning sellest kujunes välja kloostrikogukond.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ПРЕПОДОБНИЙ АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ {{!}} КИЇВСЬКЕ ПРАВОСЛАВ’Я |url=http://kyiv-pravosl.info/2018/07/25/prepodobnyj-antonij-pecherskyj/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180816194523/http://kyiv-pravosl.info/2018/07/25/prepodobnyj-antonij-pecherskyj/ |arhiivimisaeg=2018-08-16 |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=kyiv-pravosl.info |keel=uk}}</ref> Klooster rajati [[1051]]. aastal ning sellest kujunes kiiresti [[Kiievi-Vene]] tähtis vaimne, hariduslik ja kultuuriline keskus.<ref name=":1" /> Kloostris tegeldi kroonikakirjutuse, ikoonimaali ja haridusega ning seal valmisid mitmed [[vanavene kirjandus]]e tähtteosed. === 21. sajand === [[21. sajand]]il on Kiievi koobaskloostri kasutamine olnud seotud kiriklike ja poliitiliste vaidlustega. Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] tugevnes surve lõpetada Moskva patriarhaadiga seotud Ukraina Õigeusu Kiriku tegevus kloostrikompleksis. 7. jaanuaril 2023 toimus Kiievi koobaskloostris esimest korda autokefaalse [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u jumalateenistus.<ref>Макс Требухов, Юрій Корогодський. [https://lb.ua/society/2023/01/07/541767_ptsu_provela_rizdvyane_bogosluzhinnya.html ПЦУ провела різдвяне богослужіння у Києво-Печерській Лаврі] - Lb.ua, 07.01.2023 (vaadatud: 07.01.2023)</ref> 15. juunil 2026 sai Kiievi koobaskloostris Venemaaa raketirünnaku tõttu kahjustusi Taevaminemise katedraal.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8490810/venemaa-runnakus-kiievile-sai-tabamuse-petserski-koobasklooster Venemaa rünnakus Kiievile sai tabamuse Petšerski koobasklooster] Postimees, 15.VI 2026</ref> == Hooned == * [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Святослав Хоменко, Виталий Червоненко. [https://www.bbc.com/russian/features-65095016 Власти обязали "московскую" церковь УПЦ выехать из Киево-Печерской лавры. Она отказывается. Что будет дальше?] BBC News Русская служба, 28. märts 2023 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-65117269 Ukraine war: Orthodox clerics say they will not leave Kyiv monastery]. BBC News, 29. märts 2023 * [https://www.delfi.ee/artikkel/120591122/vaimne-hall-miks-on-kiievi-koobasklooster-ukrainale-ja-venemaale-nii-tahtis Vaimne häll. Miks on Kiievi koobasklooster Ukrainale ja Venemaale nii tähtis]. Delfi, 15. juuni 2026 {{koord}} [[Kategooria:Kiievi ehitised]] [[Kategooria:Ukraina kloostrid]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Ukrainas]] oohpww8yj18sfyzpdk3bydgb8wq3n1b 7174147 7174126 2026-06-16T14:53:04Z Mona 355 /* Ajalugu */ 7174147 wikitext text/x-wiki {{UNESCO |Nimi = Kiievi koobasklooster |Pilt = Лавра.jpg |Pildiinfo = Vaade kloostrile |Asukoht = {{PisiLipp|Ukraina}} |Tüüp = kultuurimälestis |Kriteerium = (i), (ii), (iii), (iv) |ID = 527 |Regioon = Euroopa ja Põhja-Ameerika |K1 = |K2 = |K3 = |K4 = |K5 = |K6 = |K7 = |K8 = |Aasta = 1990 |Laiendatud = 2005, 2021 |Ohus = 2023 }} '''Kiievi koobasklooster''' ([[ukraina keel]]es Києво-Печерська лавра, [[Eesti Entsüklopeedia]]s Kiievi Petšerski suurklooster) on [[Kiiev]]is asuv [[Õigeusk|õigeusu]] mungakloostri ja arhitektuurimälestiste kompleks. See on üks tähtsamaid õigeusu kloostreid ja kultuurikeskusi [[Ukraina]]s ning kogu Ida-Euroopas. Kloostri rajas pärimuse kohaselt 11. sajandil [[Áthos]]e munk [[Antonius Kiievist|Kiievi Antonius]] ning sellest kujunes oluline usu-, haridus- ja kultuurielu keskus. Tänapäeval kuulub kloostrikompleks [[Ukraina]] riigile. Selle territooriumil tegutseb riiklik ajaloo- ja kultuurikaitseala ning osa hooneid kasutatakse jätkuvalt usulisel eesmärgil. Kloostri kasutamise ja haldamise üle on 21. sajandil olnud vaidlusi. Pikka aega kasutasid kompleksi peamiselt [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik|Moskva patriarhaadiga seotud Ukraina Õigeusu Kiriku]] kogudused ja kloostrid, kuid alates [[2023]]. aastast on nende kasutusõigust piiratud ning osa jumalateenistusi peab [[Ukraina Õigeusu Kirik|Ukraina autokefaalne Õigeusu Kirik]]. Koos [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]uga kuulub Kiievi koobasklooster [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse alates 1990. aastast.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Kyiv&#x3a; Saint-Sophia Cathedral and Related Monastic Buildings, Kyiv-Pechersk Lavra |url=https://whc.unesco.org/en/list/527/ |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=UNESCO World Heritage Centre |keel=en}}</ref> 2023. aastal kanti maailmapärandi ala Venemaa sõjategevusest tingitud ohu tõttu ka [[Ohustatud maailmapärandiobjektide nimistu|ohustatud maailmapärandi nimekirja]].<ref name=":0" /> Kloostrikompleks jaguneb traditsiooniliselt ülemiseks ja alumiseks lavraks. Sinna kuuluvad kirikud, kloostrihooned, kellatornid ja ulatuslik koopasüsteem. Koopaid kasutati algselt erakute elupaigana ning sinna on maetud mitmeid õigeusu pühakuid ja munki. Kompleksi tähtsaim kirik on [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]. Praegune hoone taastati pärast [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] saadud purustusi. Kiievi koobasklooster on oluline ka arhitektuurimälestisena. Selle hoonetes põimuvad vana vene, bütsantsi ja ukraina baroki traditsioonid. Sajandite jooksul on klooster mõjutanud õigeusu kirikukunsti, kroonikakirjutust ja haridust kogu Ida-Euroopas. == Ajalugu == Kiievi koobaskloostri rajajaks peetakse munk Antoniust ([[vene keel]]es ''Антоний Печерский''), kes asus 11. sajandi keskel elama koopasse [[Dnepr]]i kõrgel paremkaldal. Tema ümber kogunes peagi teisi [[munk]]i ning sellest kujunes välja kloostrikogukond.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ПРЕПОДОБНИЙ АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ {{!}} КИЇВСЬКЕ ПРАВОСЛАВ’Я |url=http://kyiv-pravosl.info/2018/07/25/prepodobnyj-antonij-pecherskyj/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180816194523/http://kyiv-pravosl.info/2018/07/25/prepodobnyj-antonij-pecherskyj/ |arhiivimisaeg=2018-08-16 |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=kyiv-pravosl.info |keel=uk}}</ref> Klooster rajati [[1051]]. aastal ning sellest kujunes kiiresti [[Kiievi-Vene]] tähtis vaimne, hariduslik ja kultuuriline keskus.<ref name=":1" /> Kloostris tegeldi kroonikakirjutuse, ikoonimaali ja haridusega ning seal valmisid mitmed [[vanavene kirjandus]]e tähtteosed. === 21. sajand === [[21. sajand]]il on Kiievi koobaskloostri kasutamine olnud seotud kiriklike ja poliitiliste vaidlustega. Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] tugevnes surve lõpetada Moskva patriarhaadiga seotud Ukraina Õigeusu Kiriku tegevus kloostrikompleksis. 7. jaanuaril 2023 toimus Kiievi koobaskloostris esimest korda autokefaalse [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u jumalateenistus.<ref>Макс Требухов, Юрій Корогодський. [https://lb.ua/society/2023/01/07/541767_ptsu_provela_rizdvyane_bogosluzhinnya.html ПЦУ провела різдвяне богослужіння у Києво-Печерській Лаврі] - Lb.ua, 07.01.2023 (vaadatud: 07.01.2023)</ref> 15. juunil 2026 sai Kiievi koobaskloostris Venemaaa raketirünnaku tõttu kahjustusi Taevaminemise katedraal.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8490810/venemaa-runnakus-kiievile-sai-tabamuse-petserski-koobasklooster Venemaa rünnakus Kiievile sai tabamuse Petšerski koobasklooster] Postimees, 15.VI 2026</ref> == Hooned == * [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Святослав Хоменко, Виталий Червоненко. [https://www.bbc.com/russian/features-65095016 Власти обязали "московскую" церковь УПЦ выехать из Киево-Печерской лавры. Она отказывается. Что будет дальше?] BBC News Русская служба, 28. märts 2023 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-65117269 Ukraine war: Orthodox clerics say they will not leave Kyiv monastery]. BBC News, 29. märts 2023 * [https://www.delfi.ee/artikkel/120591122/vaimne-hall-miks-on-kiievi-koobasklooster-ukrainale-ja-venemaale-nii-tahtis Vaimne häll. Miks on Kiievi koobasklooster Ukrainale ja Venemaale nii tähtis]. Delfi, 15. juuni 2026 {{koord}} [[Kategooria:Kiievi ehitised]] [[Kategooria:Ukraina kloostrid]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Ukrainas]] blvc3s458ssxltckhl9jm1ptkdfxwm0 0 550858 7174303 6930914 2026-06-16T20:21:03Z Juhan242 213253 /* */ 7174303 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Fail:Vilija Blinkevičiūtė.jpg|pisi]] '''Vilija Blinkevičiūtė''' (sündinud [[3. märts]]il [[1960]] [[Linkuva]]s) on [[Leedu]] [[jurist]] ja [[poliitik]], aastast [[2009]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, aastatel 2021–2025 [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees, aastatel [[2000]]–[[2008]] Leedu sotsiaalkindlustus- ja tööminister. Ta lõpetas aastal [[1978]] kuldmedaliga Linkuva Keskkooli ja aastal [[1983]] [[Vilniuse Ülikool|Vilniuse Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonna. {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2019}} {{JÄRJESTA:Blinkevičiute, Vilija}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Leedust valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] i11k8yfwc583fyu2jglp639h651iv2n 0 552511 7174476 7170870 2026-06-17T06:38:52Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174476 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Lautaro Martínez 2017 (cropped).jpg | pildisuurus = 240px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} }} '''Lautaro Javier Martínez''' (sündinud [[22. august]]il [[1997]] [[Bahía Blanca]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Itaalia kõrgliiga klubis [[Milano Internazionale]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Racing Club de Avellaneda|Racing Club]], mille koosseisus debüteeris Argentina kõrgliigas 2015. aastal. 2018. aasta augustis liitus ta Milano Internazionalega, kellega sõlmis viieaastase lepingu. Üleminekusumma oli arvatavalt 22,7 miljonit eurot. Esimese värava Itaalia kõrgliigas lõi ta 29. septembril 2018 mängus [[Cagliari Calcio|Cagliari]] vastu. 2017. aastal osales ta Argentina kuni 20-aastaste koondisega Lõuna-Ameerika omavanuste meistrivõistlustel. Martínez lõi turniiril viis väravat, millega jagas turniiri suurima väravaküti tiitlit. Debüüdi Argentina jalgpallikoondises tegi ta 27. märtsi 2018 [[sõprusmäng]]us [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 11. oktoobril 2018 sõprusmängus [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraagi]] vastu. Ta kuulus Argentina koondisse [[2019. aasta Copa América]]l. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.inter.it/en/squadra/G1012/lautaro-martinez Profiil Milano Internazionale kodulehel] {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Martinez, Lautaro}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] lyf8ip9la13wyjpfrn2hi41hwy9h9e1 0 553534 7174441 6972959 2026-06-17T03:56:23Z CommonsDelinker 1930 Fail Пам'ятник_генералу_армії_М._Ф._Ватутіну_Київ_Грушевського_Михайла_вул.,_Маріїнський_парк.JPG on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Abzeronow|Abzeronow]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:Statue of 7174441 wikitext text/x-wiki '''Dekommuniseerimine Ukrainas''' ([[ukraina keel]]es декомунізація в Україні) on [[Ukraina]]s 2015. aastal alanud formaalne protsess, mis hõlmas riigi ühiskondlikust elust ja avalikust ruumist [[kommunism]]i pärandi eemaldamist. == Protsessi kulg == 2015. aasta mais allkirjastas president [[Petro Porošenko]] seadused, mis sätestasid kuue kuu jooksul kommunistlike monumentide eemaldamise ja kommunistlike nimedega avalike paikade ümbernimetamise. 2016. aastaks oli ümber nimetatud üle 50 000 tänava ja ligi tuhat asulat. Maha oli võetud 1320 Lenini ja 1069 muud kommunistlikku monumenti. Kolmel Ukraina kommunistlikul parteil keelati osalemine valimistel.{{lisa viide}} === 2015. aasta === * 2015. aastal nimetas [[Ukraina Ülemraada]] 9. mail tähistatava [[Võidupüha (9. mai)|võidupäeva]] ümber teises maailmasõjas natsismi üle saavutatud võidu päevaks ning nimetas 8. mai mälestus- ja leppimispäevaks.<ref>[https://news.liga.net/all/news/glava-uinp-o-9-maya-posle-voyny-s-rossiey-u-ukrainy-budet-novyy-den-pobedy Глава УИНП о 9 мая: После войны с Россией у Украины будет новый день победы] - Liga Novosti, 01.05.2022 (vaadatud: 01.05.2022)</ref> === 2021. aasta === * 2021. aasta novembris eemaldasid liikumise Honor liikmed Kalõnivka ([[Kiievi oblast]]) lähedal asuva [[Tšekistide mälestusmärk (Kiiev)|tšekistide mälestusmärgi]].<ref>[https://zaxid.net/aktivisti_vantazhivkoyu_znesli_pamyatnik_chekistam_na_kiyivshhini_n1531153 Активісти вантажівкою знесли пам’ятник чекістам на Київщині] (vaadatud: 01.05.2022)</ref> === 2022. aasta === * 2022. aasta märtsis eemaldati [[Tšernivtsi]]st postamendil seisnud [[Punaarmee]] tank-monument.<ref>Олена Дуняк. [https://web.archive.org/web/20220310164015/https://suspilne.media/213300-u-cernivcah-demontuvali-tank-akij-vstanovlenij-ak-pamatnik-vizvolenna-mista-vid-nacistskoi-armii/ У Чернівцях демонтували танк, який встановлений як пам'ятник визволення міста від нацистської армії](vaadatud: 15.08.2022)</ref> * 2022. aasta aprilli esimeses pooles demonteeriti [[Strõi]]s Nõukogude sõdurile pühendatud monument.<ref>[https://web.archive.org/web/20220411220717/https://dilo.net.ua/novyny/na-lvivshhyni-demontuvaly-pam-yatnyk-radyanskomu-voyinu-video/ На Львівщині демонтували пам’ятник радянському воїну. Відео] (vaadatud: 12.05.2022)</ref> * 2022. aasta aprilli keskel demonteeriti [[Kropõvnõtskõi]]s skulptuur "60 aastat [[komsomol]]i".<ref>[https://web.archive.org/web/20220511185757/https://suspilne.media/229179-u-kropivnickomu-demontuvali-pamatnik-60-rokiv-komsomolu/ У Кропивницькому демонтували пам’ятник "60 років комсомолу"] (vaadatud:11.05.2022)</ref> * 17. aprillil 2022 demonteeriti [[Harkiv]]is [[Georgi Žukov]]i monument.<ref>ЛЮДМИЛА САДЛОВСЬКА. [https://ua.korrespondent.net/ukraine/4470160-u-kharkovi-demontuvaly-pamiatnyk-zhukovu У Харкові демонтували пам'ятник Жукову] (vaadatud: 21.04.2022)</ref> * 19. aprillil 2022 demonteeriti [[Mukatševo]]s Nõukogude sõjaväelastele pühendatud obelisk.<ref>ОЛЕНА РОЩІНА. [https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340619/ У центрі Мукачева демонтували радянський монумент] (vaadatud: 21.04.2022)</ref> * 21. aprillil 2022 demonteeriti Tšernivtsis kommunist Halõtskõi kuju ja skulptuur "Punaarmeelased lahingus".<ref> НАДТОКА СВІТЛАНА. [https://ua.korrespondent.net/ukraine/4471489-u-chernivtsiakh-demontuvaly-dvi-radianski-pamiatky У Чернівцях демонтували дві радянські пам'ятки] (vaadatud: 21.04.2022)</ref> * 2022. aasta aprilli teisel poolel demonteeriti [[Drohobõtš]]is Nõukogude ajal püstitatud monument „Igavene tuli“.<ref>[https://pragmatika.media/news/u-drogobichi-znesli-radjanskij-memorial-vichnij-vogon/ У Дрогобичі знесли радянський меморіал “Вічний вогонь”] (vaadatud: 29.04.2022)</ref> * 2022. aasta aprilli lõpus eemaldati [[Rivne]]st [[Mihhail Bogomolov]]i mälestusmärk.<ref>[https://my.rv.ua/lyudi/u-rivnomu-demontuvaly-pam-yatnyk-myhajlu-bogomolovu/ У Рівному демонтували пам’ятник Михайлу Богомолову] (vaadatud: 13.05.2022)</ref> * 2022. aasta aprilli lõpus eemaldati [[Volodõmõr (linn)|Volodõmõris]] Nõukogude tank-monumendi küljest tank.<ref>[https://web.archive.org/web/20220514203848/https://suspilne.media/231494-v-misti-na-volini-demontuvali-pamatnik-na-cest-radanskih-tankistiv/ В місті на Волині демонтували пам’ятник на честь радянських танкістів] (vaadatud: 14.05.2022)</ref> * 2022. aasta mai alguses eemaldati [[Rivne]] Dubenske surnuaiast Nõukogude sõjaväe memoriaali igavese tule koha juurest viisnurk ja [[Nikolai Kuznetsov (luuraja)|Nikolai Kuznetsovi]] rinnakuju.<ref>[https://web.archive.org/web/20220503183226/https://suspilne.media/235349-u-rivnomu-demontuvali-zirku-z-vicnogo-vognu-na-vijskovomu-memoriali/ У Рівному демонтували зірку з вічного вогню, орден і бюст Кузнєцова на військовому меморіалі] (03.04.2022)</ref> * 2022. aasta mai esimeses pooles eemaldati [[Korosten]]is ja [[Dnipro]]s [[komsomol]]i liikmetele pühendatud mälestusmärk.<ref>[https://glavcom.ua/video/pamyatnik-komsomolcyam-u-korosteni-znesli-vsuperech-poziciji-vladi-video-843791.html Пам’ятник комсомольцям у Коростені знесли всупереч позиції влади (відео)] (vaadatud: 07.05.2022)</ref><ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/news-pamyatnyk-komsomoltsi-dnipro-demontazh/31845033.html У центрі Дніпра демонтували пам’ятник комсомольцям] (vaadatud:11.05.2022)</ref> * 2022. aasta mai esimeses pooles eemaldati [[Nižõn]]is Nõukogude [[miilits]]a töötajatele pühendatud mälestusmärk.<ref>[https://web.archive.org/web/20220626051248/https://www.uezd.com.ua/u-nizhyni-demontuvaly-pam-iatnyk-militsioneram-video/ У Ніжині демонтували пам'ятник міліціонерам. Відео] (vaadatud:11.05.2022)</ref> * 2022. aasta mai teises pooles eemaldati [[Pustomõtõ]]s Nõukogude ajast pärit memoriaal "Kuulsuse obelisk".<ref>[https://zaxid.net/u_pustomitah_demontuvali_radyanskiy_memorial_obelisk_slavi_n1543017 У Пустомитах демонтували радянський «Обеліск слави»] (vaadatud: 21.05.2022)</ref> * 2022. aasta augusti alguses demonteeriti Tšernivtsis kesklinnas asunud punaarmeelase skulptuur. 23. augustil 2022 eemaldati [[Lutski igavese kuulsuse memoriaal]]i juurde kuuluva [[obelisk]]i küljest viisnurk.<ref>Олена Парай. [https://suspilne.media/274074-z-obeliska-na-memoriali-u-lucku-demontuut-radansku-zirku/ З обеліска на меморіалі у Луцьку демонтують радянську зірку]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} - Suspilne, 23.08.2022 (vaadatud: 23.08.2022)</ref> * 9. novembril 2022 demonteeriti [[Užhorod]]is punaarmeelase skulptuur.<ref>[https://lb.ua/society/2022/11/09/535306_uzhgorodi_demontuvali_radyanskiy.html В Ужгороді демонтували радянський пам'ятник "визволителям"] (vaadatud: 09.11.2022)</ref> * 26. novembril 2022 demonteeriti [[Hmelnõtskõi]]s tank-monument.<ref>[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4538766-u-khmelnytskomu-znesly-tank-pamiatnyk У Хмельницькому знесли танк-пам'ятник] (vaadatud: 26.11.2022)</ref> === 2023. aasta === * 2023. aasta jaanuaris eemaldati Dnipros [[Aleksandr Matrossov]]i ja [[T-34]] tank-monument.<ref>[https://ua.korrespondent.net/city/dnepr/4550079-u-dnipri-demontuvaly-dva-radianskykh-pamiatnyky У Дніпрі демонтували два радянських пам'ятники] (vaadatud: 05.01.2023)</ref> * 9. veebruaril 2023 eemaldati [[Kiiev]]is Nõukogude väejuhi [[Nikolai Vatutin]]i mälestusmägi küljest teda kujutav skulptuur.<ref>[https://novynarnia.com/2023/02/09/u-kyyevi-demontuvaly-pamyatnyk-vatutinu-znimut-takozh-postament-a-mogylu-perenesut/У Києві демонтували пам’ятник Ватутіну. Знімуть також постамент, а могилу перенесуть]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud: 09.02.2023)</ref> == Galerii == <gallery> Falling of Lenin in Khmelnytskyi park.jpg|Lenini kuju eemaldamine [[Hmelnõtskõi]]s 2014. aastal Місце пам'ятника петровському у Дніпропетровську.jpg|[[Dnipro]]s eemaldatud [[Grigori Petrovski]] mälestusmärgi allesjäänud osa У Чорткові демонтували радянський танк - 0236.jpg|Demonteeritud Nõukogude tank [[Tšortkiv]]is 2022. aastal Могила комдива М. М. Богомолова.JPG|2022. aastal [[Rivne]]st eemaldatud Mihhail Bogomolovi mälestusmärk </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://focus.ua/politics/342342 Окружной административный суд города Киева запретил деятельность Коммунистической партии Украины] - Фокус 16 декабря 2015 (vaadatud: 04.01.2020) *[https://lb.ua/news/2019/07/16/432262_vozle_ksu_proshla_aktsiya_protesta.html Возле КСУ прошла акция протеста против возможной отмены декоммунизации] - Lb.ua, 16.07.2019 *[https://lb.ua/news/2019/07/16/432297_ks_priznal_konstitutsionnim_zakon.html КС признал конституционным закон о декоммунизации (обновлено)] - Lb.ua, 16.07.2019 [[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Antikommunism]] [[Kategooria:Ukraina ajalugu]] aziegapnelsj8o65rfw3i82nzfquglu 2 562900 7174568 7171839 2026-06-17T09:03:50Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7174568 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q18390441 Young Academy of Europe] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q18390441 } |section= |sort=P463/Q18390441/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q18390441/P580:Start date,P463/Q18390441/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q57073661|Zeila Zanolli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0860-600X 0000-0003-0860-600X] | | | | | |- | ''[[:d:Q57498278|Marius R. Busemeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4085-1689 0000-0003-4085-1689] | [https://scholar.google.com/citations?user=FT6TqCQAAAAJ FT6TqCQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/170564957 170564957] | | | |- | ''[[:d:Q57548715|Gergely Maróti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3705-0461 0000-0002-3705-0461] | | | | | |- | ''[[:d:Q57840206|Daniele Oriti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2004-7063 0000-0002-2004-7063] | [https://scholar.google.com/citations?user=YI_glhoAAAAJ YI_glhoAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/83528127 83528127] | | | |- | ''[[:d:Q57844947|Giampiero Iaffaldano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1750-1576 0000-0003-1750-1576] | | [https://viaf.org/viaf/47976520 47976520] | | | |- | ''[[:d:Q57893598|Oliver Heidbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8009-5422 0000-0001-8009-5422] | | [https://viaf.org/viaf/40264752 40264752] | | | |- | ''[[:d:Q57894363|Bartosz Wiland]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3052-2104 0000-0002-3052-2104] | | [https://viaf.org/viaf/70150868282722071320 70150868282722071320] | | | |- | ''[[:d:Q57911420|Gil G Westmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7224-8919 0000-0001-7224-8919] | | | | | |- | ''[[:d:Q57911472|Damien Faivre]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6191-3389 0000-0001-6191-3389] | | [https://viaf.org/viaf/3811148122897895200006 3811148122897895200006] | | | |- | ''[[:d:Q57919395|Nedjeljka Žagar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7256-5073 0000-0002-7256-5073] | | | | | |- | ''[[:d:Q57929524|Karin Sigloch]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9876-4628 0000-0002-9876-4628] | | [https://viaf.org/viaf/56418046 56418046] | | | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/67400489 67400489] | | | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58368128|Madelon M Maurice]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6885-5361 0000-0001-6885-5361] | | | | | |- | ''[[:d:Q58377508|Vincenzo Greco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4088-0810 0000-0002-4088-0810] | | | | | |- | ''[[:d:Q58466954|Jorunn Bos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3222-8643 0000-0003-3222-8643] | | [https://viaf.org/viaf/259040889 259040889] | | | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | | | |- | ''[[:d:Q59542829|Andrea Alimonti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9362-2313 0000-0002-9362-2313] | [https://scholar.google.com/citations?user=1QwnL9YAAAAJ 1QwnL9YAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/5458157704212744440005 5458157704212744440005] | | | |- | ''[[:d:Q60152860|Marco Paggi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9409-9782 0000-0001-9409-9782] | [https://scholar.google.com/citations?user=97vziRAAAAAJ 97vziRAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/313148207830900342336 313148207830900342336] | | | |- | ''[[:d:Q60154483|Emanuele Orgiu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8232-0950 0000-0002-8232-0950] | [https://scholar.google.com/citations?user=RiP674wAAAAJ RiP674wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/1284145857163322921798 1284145857163322921798] | | | |- | ''[[:d:Q60300205|Graziano Ranocchia]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4873-3903 0000-0002-4873-3903] | | [https://viaf.org/viaf/74188566 74188566] | | | |- | ''[[:d:Q61292326|Katalin Barta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8046-4248 0000-0002-8046-4248] | | | | | |- | ''[[:d:Q62056197|Karin Roelofs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8863-8978 0000-0002-8863-8978] | [https://scholar.google.com/citations?user=4o59iNMAAAAJ 4o59iNMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/164817826 164817826] | | | [[Fail:Karin Roelofs in 2016 bij Universiteit van Nederland.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62559795|Alexander Fidora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5163-0369 0000-0001-5163-0369] | | [https://viaf.org/viaf/27927919 27927919] | | | |- | ''[[:d:Q62560109|Yan Lavallée]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4766-5758 0000-0003-4766-5758] | [https://scholar.google.com/citations?user=p19yAMgAAAAJ p19yAMgAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/80254524 80254524] | | | |- | ''[[:d:Q62560217|Andre Mischke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-4522 0000-0003-0078-4522] | | | 2012 | | [[Fail:Andre Mischke2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q63196680|Caroline Waerzeggers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4186-6540 0000-0003-4186-6540] | | [https://viaf.org/viaf/169281244 169281244] | | | |- | ''[[:d:Q63497265|Michel C. Crucifix]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3437-4911 0000-0002-3437-4911] | | [https://viaf.org/viaf/392146573886838101504 392146573886838101504] | | | |- | ''[[:d:Q63890088|Toma Susi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2513-573X 0000-0003-2513-573X] | | | | | |- | ''[[:d:Q63925724|Dragoş Calma]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7791-0182 0000-0001-7791-0182] | | [https://viaf.org/viaf/88484209 88484209] | | | |- | ''[[:d:Q63926155|Lino Camprubí]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6848-9090 0000-0001-6848-9090] | | [https://viaf.org/viaf/316753408 316753408] | | | |- | ''[[:d:Q63927175|Mirko Canevaro]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5884-1839 0000-0001-5884-1839] | | [https://viaf.org/viaf/305279866 305279866] | | | |- | ''[[:d:Q63927769|Felipe Cava Valenciano]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=yBDw4BAAAAAJ yBDw4BAAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936606|Gaël De Paëpe]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TkiCyVEAAAAJ TkiCyVEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936985|Lucie Doležalová]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2722-3370 0000-0003-2722-3370] | | [https://viaf.org/viaf/68421268 68421268] | | | |- | ''[[:d:Q63944916|Martin Fernø]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5745-0825 0000-0002-5745-0825] | [https://scholar.google.com/citations?user=9DVmuskAAAAJ 9DVmuskAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947568|Birte Forstmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1005-1675 0000-0002-1005-1675] | [https://scholar.google.com/citations?user=-vJYI3wAAAAJ -vJYI3wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/62690394 62690394] | | | |- | ''[[:d:Q63947767|Aikaterina Fotopoulou]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MKotKrsAAAAJ MKotKrsAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947826|Søren Frank]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=5hvPdsUAAAAJ 5hvPdsUAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/73801109 73801109] | | | |- | ''[[:d:Q63951497|Helene Frowe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4754-6847 0000-0003-4754-6847] | | [https://viaf.org/viaf/271802646 271802646] | | | |- | ''[[:d:Q63953971|Karina Lykke Grand]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-7378 0000-0003-4106-7378] | | | | | |- | ''[[:d:Q63954125|Filip Granek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2192-8735 0000-0002-2192-8735] | | [https://viaf.org/viaf/58151776816918012292 58151776816918012292] | | | |- | ''[[:d:Q63956272|Albert Guillen i Fabregas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2795-1124 0000-0003-2795-1124] | | [https://viaf.org/viaf/26597172 26597172] | | | |- | ''[[:d:Q63976859|Andreja Kutnar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8366-6227 0000-0001-8366-6227] | | [https://viaf.org/viaf/305708063 305708063] | | | |- | ''[[:d:Q63981852|Linn Leppert]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q63981892|Emma Loosley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2951-9805 0000-0002-2951-9805] | [https://scholar.google.com/citations?user=o3ST5RAAAAAJ o3ST5RAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/63777626 63777626] | | | |- | ''[[:d:Q63987320|Gemma Modinos]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7870-066X 0000-0002-7870-066X] | [https://scholar.google.com/citations?user=XGvQuyIAAAAJ XGvQuyIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64000621|Frank Niklaus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-oBhp1AAAAAJ -oBhp1AAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/12232666 12232666] | | | |- | ''[[:d:Q64012406|Panos Papadimitratos]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Iv2wBQ8AAAAJ Iv2wBQ8AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64012417|Silvia Pellicer Ortín]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-7295 0000-0001-8928-7295] | | [https://viaf.org/viaf/299773672 299773672] | | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316035906 316035906] | | | |- | ''[[:d:Q64022088|Jan Ramon]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Di086VkAAAAJ Di086VkAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022152|Alessandro Reali]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0639-7067 0000-0002-0639-7067] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhzZ0pIAAAAJ vhzZ0pIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022188|Charlotte Ribeyrol]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0398-6410 0000-0003-0398-6410] | | [https://viaf.org/viaf/254326628 254326628] | | | |- | ''[[:d:Q64025735|Thomas Schäfer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7550-4807 0000-0002-7550-4807] | | | | | |- | ''[[:d:Q64025741|Lydia Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5092-6512 0000-0001-5092-6512] | | [https://viaf.org/viaf/153849379 153849379] | | | |- | ''[[:d:Q64033038|Gergely Szakacs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9311-7827 0000-0002-9311-7827] | | | | | |- | ''[[:d:Q64168206|Steven Verhelst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7400-1319 0000-0002-7400-1319] | | | | | |- | ''[[:d:Q64174139|Erdem Yörük]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WHMhrZcAAAAJ WHMhrZcAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q104440025|Kayla C. King]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1393-9220 0000-0003-1393-9220] | | [https://viaf.org/viaf/249678641 249678641] | | | |- | [[Tania Singer]] | [https://orcid.org/0000-0002-4438-5374 0000-0002-4438-5374] | [https://scholar.google.com/citations?user=9m42c2cAAAAJ 9m42c2cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/583144783061184250769 583144783061184250769] | 2013 | | [[Fail:TaniaSinger1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/viaf/33211538 33211538] | | | |- | ''[[:d:Q1715469|Jörg Peltzer]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/66411213 66411213] | | | |- | ''[[:d:Q2157257|Robert Gerwarth]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0424-8081 0000-0003-0424-8081] | [https://scholar.google.com/citations?user=4-75Mp4AAAAJ 4-75Mp4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/71679142 71679142] | | | [[Fail:Robert Gerwarth.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5109799|Christian Keysers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2845-5467 0000-0002-2845-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=yogBzjEAAAAJ yogBzjEAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/91100735 91100735] | | | [[Fail:Christiankeysers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q14084136|Petra Sijpesteijn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6615-469X 0000-0002-6615-469X] | | [https://viaf.org/viaf/295922 295922] | | | [[Fail:PetraSijpesteijn2025-1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20441436|Geert Kops]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3555-5295 0000-0003-3555-5295] | [https://scholar.google.com/citations?user=nWdmhgoAAAAJ nWdmhgoAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21254097|Anna Marmodoro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1473-9899 0000-0002-1473-9899] | | [https://viaf.org/viaf/172784088 172784088] | | | |- | ''[[:d:Q21257136|Christina Thiele]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7876-536X 0000-0001-7876-536X] | | [https://viaf.org/viaf/42753197 42753197] | | | |- | ''[[:d:Q21258050|Dana Branzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0544-4888 0000-0002-0544-4888] | [https://scholar.google.com/citations?user=LwNojPwAAAAJ LwNojPwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21258199|Daniela N. Schmidt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8419-2721 0000-0001-8419-2721] | [https://scholar.google.com/citations?user=xTS90p4AAAAJ xTS90p4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/4553166600440018000006 4553166600440018000006]<br/>[https://viaf.org/viaf/576159233947203370284 576159233947203370284] | | | |- | ''[[:d:Q21259681|Ewelina Knapska]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9319-2176 0000-0001-9319-2176] | | [https://viaf.org/viaf/315238850 315238850] | | | |- | ''[[:d:Q21264212|Kerstin Bartscherer]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q21264259|Licia Verde]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2601-8770 0000-0003-2601-8770] | [https://scholar.google.com/citations?user=njSOe-cAAAAJ njSOe-cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/106167864152522741712 106167864152522741712] | | | [[Fail:LiciaVerde2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264337|Maria Pia Cosma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4207-5097 0000-0003-4207-5097] | [https://scholar.google.com/citations?user=wz5H2vwAAAAJ wz5H2vwAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316756294 316756294]<br/>[https://viaf.org/viaf/66170519791503301752 66170519791503301752] | | | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/29760132 29760132] | | | |- | ''[[:d:Q21264447|Nataša Pržulj]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1290-853X 0000-0002-1290-853X] | [https://scholar.google.com/citations?user=mLIsLdAAAAAJ mLIsLdAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2984154441732635460006 2984154441732635460006] | | | |- | ''[[:d:Q21264462|Nicole Grobert]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8499-8749 0000-0002-8499-8749] | | | | | [[Fail:Nicole Grobert IdeasLab 2013.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264486|Panayiota Poirazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6152-595X 0000-0001-6152-595X] | [https://scholar.google.com/citations?user=7IidNJMAAAAJ 7IidNJMAAAAJ] | | | | [[Fail:Yiota2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264590|Rubina Raja]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1387-874X 0000-0002-1387-874X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-4Hod-wAAAAJ -4Hod-wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/35604987 35604987] | | | |- | ''[[:d:Q21264625|Samira Hassani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-5110 0000-0002-2834-5110] | | | | | |- | ''[[:d:Q26712393|Jens-Christian Svenning]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3415-0862 0000-0002-3415-0862] | [https://scholar.google.com/citations?user=we7WLk8AAAAJ we7WLk8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/160593258 160593258] | | | [[Fail:Jens-Christian Svenning.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26714471|Alexandre Antonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1842-9297 0000-0003-1842-9297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KYbhJxMAAAAJ KYbhJxMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/303444024 303444024] | | | [[Fail:Alexandre Antonelli, professor i biologisk mångfald och systematik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27925408|Monica Brinzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4999-366X 0000-0002-4999-366X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-k4dGgIAAAAJ -k4dGgIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/304931869 304931869] | | | |- | ''[[:d:Q28478750|Sílvia Osuna Oliveras]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3657-6469 0000-0003-3657-6469] | [https://scholar.google.com/citations?user=rHtokY4AAAAJ rHtokY4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/305877372 305877372] | | | [[Fail:Osuna-silvia.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30069535|Matthieu Verstraete]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6921-5163 0000-0001-6921-5163] | [https://scholar.google.com/citations?user=ODgcRqMAAAAJ ODgcRqMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q30089985|Enikő Kubinyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4468-9845 0000-0002-4468-9845] | [https://scholar.google.com/citations?user=4JYLWd8AAAAJ 4JYLWd8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/167333960 167333960] | | | [[Fail:Eniko Kubinyi 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q33058678|Kate Hendry]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gvXp1jEAAAAJ gvXp1jEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q33100004|Nicola Pugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2136-2396 0000-0003-2136-2396] | [https://scholar.google.com/citations?user=MMQMsqoAAAAJ MMQMsqoAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/78598139 78598139] | | | |- | ''[[:d:Q33122186|Frédéric Cappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4859-8024 0000-0003-4859-8024] | | [https://viaf.org/viaf/210171452 210171452] | | | |- | ''[[:d:Q37376145|Björn Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6097-5238 0000-0001-6097-5238] | | [https://viaf.org/viaf/143152380103301761562 143152380103301761562] | | | |- | ''[[:d:Q37643124|Juha Silvanto]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6044-5296 0000-0001-6044-5296] | | | | | |- | ''[[:d:Q37828517|Manos Tsakiris]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7753-7576 0000-0001-7753-7576] | | [https://viaf.org/viaf/8307148997704459870007 8307148997704459870007] | | | |- | ''[[:d:Q37838433|Ingo Willuhn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6540-6894 0000-0001-6540-6894] | | [https://viaf.org/viaf/91161816332327722040 91161816332327722040] | | | |- | ''[[:d:Q38590382|Frederick Verbruggen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7958-0719 0000-0002-7958-0719] | | | | | |- | ''[[:d:Q38803395|Thimo Kurz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0700-6993 0000-0003-0700-6993] | | | | | |- | ''[[:d:Q38804313|Angela Casini]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1599-9542 0000-0003-1599-9542] | [https://scholar.google.com/citations?user=FpVjlUIAAAAJ FpVjlUIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316799814 316799814] | | | |- | ''[[:d:Q39271588|Jan-Wilhelm Kornfeld]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6802-4442 0000-0002-6802-4442] | | [https://viaf.org/viaf/81094699 81094699] | | | |- | ''[[:d:Q39842418|Siawoosh Mohammadi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1311-9636 0000-0003-1311-9636] | | [https://viaf.org/viaf/102584264 102584264] | | | |- | ''[[:d:Q40104481|Nathaniel D. Robinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2773-5096 0000-0002-2773-5096] | | | | | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/48763237 48763237] | | | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40619854|Edgar Huitema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5766-0830 0000-0002-5766-0830] | | | | | |- | ''[[:d:Q40694791|Richard Hoogenboom]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7398-2058 0000-0001-7398-2058] | [https://scholar.google.com/citations?user=bkk0Qy4AAAAJ bkk0Qy4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/286139100 286139100] | | | |- | ''[[:d:Q41046499|Joseph M. Galea]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0009-4049 0000-0002-0009-4049] | | | | | |- | ''[[:d:Q41048776|Irene Giardina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6900-1739 0000-0001-6900-1739] | | [https://viaf.org/viaf/4268094 4268094] | | | |- | ''[[:d:Q41481602|Matteo Ballottari]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8410-3397 0000-0001-8410-3397] | | | | | |- | ''[[:d:Q41548228|Matthew R Longo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2450-4903 0000-0002-2450-4903] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WUF9qMAAAAJ 8WUF9qMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/139167622145403341552 139167622145403341552] | | | |- | ''[[:d:Q41601219|Jiayin Yuan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1016-5135 0000-0003-1016-5135] | | [https://viaf.org/viaf/86128562 86128562] | | | |- | ''[[:d:Q42110599|Xile Hu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8335-1196 0000-0001-8335-1196] | [https://scholar.google.com/citations?user=KcCOf3wAAAAJ KcCOf3wAAAAJ] | | | | [[Fail:EPFL 2017 Xile Hu Portrait.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42172549|Jerome Waser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4570-914X 0000-0002-4570-914X] | | | | | |- | ''[[:d:Q42233527|Sofia Calero]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9535-057X 0000-0001-9535-057X] | [https://scholar.google.com/citations?user=8g0sWOkAAAAJ 8g0sWOkAAAAJ] | | | | [[Fail:Sofía Calero en Historias de Luz.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42291732|Romain Koszul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3086-1173 0000-0002-3086-1173] | | [https://viaf.org/viaf/213150558 213150558] | | | |- | ''[[:d:Q42314487|Emilio M Pérez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8739-2777 0000-0002-8739-2777] | | | | | |- | ''[[:d:Q42316439|Sylvestre Bonnet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5810-3657 0000-0002-5810-3657] | | [https://viaf.org/viaf/197180042 197180042] | | | |- | ''[[:d:Q42321192|Juan Rojo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4279-2192 0000-0003-4279-2192] | | [https://viaf.org/viaf/25157340737809922816 25157340737809922816] | | | |- | ''[[:d:Q42352992|Shina Caroline Lynn Kamerlin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3190-1173 0000-0002-3190-1173] | | [https://viaf.org/viaf/450147423218744882792 450147423218744882792] | | | [[Fail:Lynn Kamerlin.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42406538|Valeria Gazzola]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0324-0619 0000-0003-0324-0619] | [https://scholar.google.com/citations?user=4VtrQcMAAAAJ 4VtrQcMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/289345349 289345349] | | | |- | ''[[:d:Q42710329|Christof Sparr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-0941 0000-0002-4213-0941] | | | | | |- | ''[[:d:Q42905820|Lorenzo Moroni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1298-6025 0000-0003-1298-6025] | [https://scholar.google.com/citations?user=vUg_jwYAAAAJ vUg_jwYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/288777304 288777304] | | | |- | ''[[:d:Q42919157|Andreas Fichtner]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3090-963X 0000-0003-3090-963X] | | [https://viaf.org/viaf/121601223 121601223] | | | |- | ''[[:d:Q43419670|Julio Lloret-Fillol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9173-1105 0000-0001-9173-1105]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-4240-9512 0000-0002-4240-9512] | | [https://viaf.org/viaf/5602152502894710800003 5602152502894710800003] | | | |- | ''[[:d:Q44285968|Gemma C. Solomon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2018-1529 0000-0002-2018-1529] | [https://scholar.google.com/citations?user=9EImHHIAAAAJ 9EImHHIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q46631780|Marcel Swart]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8174-8488 0000-0002-8174-8488] | [https://scholar.google.com/citations?user=E-kyyZIAAAAJ E-kyyZIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/283857583 283857583] | | | |- | ''[[:d:Q47068760|Manuel Fernández-Götz]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q47098703|Luca Caricchi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9051-2621 0000-0001-9051-2621] | | | | | |- | ''[[:d:Q47161856|Sarah de Rijcke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4652-0362 0000-0003-4652-0362] | | | | | [[Fail:SarahDeRijcke2023.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47178778|Albert Quintana]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1674-7160 0000-0003-1674-7160] | [https://scholar.google.com/citations?user=vo3Kl80AAAAJ vo3Kl80AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316755647 316755647] | | | |- | ''[[:d:Q47333463|Evgeny V. Rebrov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6056-9520 0000-0001-6056-9520] | | | | | |- | ''[[:d:Q47369363|Artur Bednarkiewicz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4113-0365 0000-0003-4113-0365] | | | | | |- | ''[[:d:Q47502109|Katja Frieler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4869-3013 0000-0003-4869-3013] | | [https://viaf.org/viaf/7823153126245524750007 7823153126245524750007] | | | |- | ''[[:d:Q47814325|Shaul Shalvi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2225-7352 0000-0003-2225-7352] | [https://scholar.google.com/citations?user=CyFrw3YAAAAJ CyFrw3YAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/6257169639280096580003 6257169639280096580003] | | | |- | ''[[:d:Q49474203|Raul Arenal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2071-9093 0000-0002-2071-9093] | | [https://viaf.org/viaf/203212215 203212215] | | | |- | ''[[:d:Q50356056|Nikolaus Weiskopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5239-1881 0000-0001-5239-1881] | [https://scholar.google.com/citations?user=1Peu3wYAAAAJ 1Peu3wYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/77414896 77414896] | | | |- | ''[[:d:Q50751584|Gergely Röst]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9476-3284 0000-0001-9476-3284] | [https://scholar.google.com/citations?user=60p9D0wAAAAJ 60p9D0wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/1597152636065620051250 1597152636065620051250] | | | |- | ''[[:d:Q50923861|Liesbet Geris]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8180-1445 0000-0002-8180-1445] | | [https://viaf.org/viaf/306102340 306102340] | | | |- | ''[[:d:Q51095152|Leif Schröder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4901-0325 0000-0003-4901-0325] | | | | | |- | ''[[:d:Q51125359|Yoav Tsori]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3664-6498 0000-0003-3664-6498] | | [https://viaf.org/viaf/89830058 89830058] | | | |- | ''[[:d:Q51198198|Oliver Heiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3957-5835 0000-0002-3957-5835] | | [https://viaf.org/viaf/78311452 78311452] | | | |- | ''[[:d:Q52002114|Emily S Cross]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1671-5698 0000-0002-1671-5698] | | [https://viaf.org/viaf/8146094198500331057 8146094198500331057] | | | |- | ''[[:d:Q52786598|Tim Nicolai Siegel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1715-7907 0000-0002-1715-7907] | | | | | |- | ''[[:d:Q53512013|Andreas Osterwalder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7346-4808 0000-0001-7346-4808] | | [https://viaf.org/viaf/734145857092322922110 734145857092322922110] | | | |- | ''[[:d:Q54034353|Alban Kellerbauer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2755-1713 0000-0002-2755-1713] | | [https://viaf.org/viaf/107152138643010981955 107152138643010981955] | | | |- | ''[[:d:Q54261999|Markus Cristinziani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3893-9171 0000-0003-3893-9171] | | [https://viaf.org/viaf/2427155044771072520007 2427155044771072520007] | | | |- | ''[[:d:Q54578416|Sebastian Glatt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2815-7133 0000-0003-2815-7133] | | [https://viaf.org/viaf/5087153653250255900009 5087153653250255900009] | | | |- | ''[[:d:Q55086923|Máté Csanád]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3154-6925 0000-0002-3154-6925] | | | | | [[Fail:Csanád Máté.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55136785|Sebastian A. Leidel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0523-6325 0000-0002-0523-6325] | | | | | |- | ''[[:d:Q55217111|Michael Köhl]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Cw9P5UkAAAAJ Cw9P5UkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/55053752 55053752] | | | |- | ''[[:d:Q55232084|Frederik Buylaert]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/224782141 224782141] | | | |- | ''[[:d:Q55302620|Claudia Kutter]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8047-0058 0000-0002-8047-0058] | | | | | |- | ''[[:d:Q55437018|Aidan R. McDonald]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8930-3256 0000-0002-8930-3256] | | | | | |- | ''[[:d:Q56395983|Jeff Hartnell]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1744-7955 0000-0002-1744-7955] | | [https://viaf.org/viaf/27161512240770562396 27161512240770562396] | | | |- | ''[[:d:Q56441331|Mangala Srinivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3835-1995 0000-0002-3835-1995] | | | | | |- | ''[[:d:Q56480391|Ian N. Gregory]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2242 0000-0001-8745-2242] | [https://scholar.google.com/citations?user=XdNFcH0AAAAJ XdNFcH0AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/119669087 119669087] | | | |- | ''[[:d:Q56587910|Péter Török]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4428-3327 0000-0002-4428-3327] | [https://scholar.google.com/citations?user=7ho2aw8AAAAJ 7ho2aw8AAAAJ] | | | | [[Fail:Peter Torok botanist.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56612771|Siegfried Hapfelmeier]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6913-7932 0000-0002-6913-7932] | | | | | |- | ''[[:d:Q56878939|Jan J. Weigand]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7323-7816 0000-0001-7323-7816] | | [https://viaf.org/viaf/13497077 13497077] | | | |- | ''[[:d:Q56885969|Michaël Peyrot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5983-9690 0000-0002-5983-9690] | | [https://viaf.org/viaf/6926203 6926203] | | | |- | ''[[:d:Q57018942|Giovanni Modugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4394-8593 0000-0002-4394-8593] | [https://scholar.google.com/citations?user=ObB4HasAAAAJ ObB4HasAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q57019902|Martien den Hertog]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0781-9249 0000-0003-0781-9249] | | [https://viaf.org/viaf/205012562 205012562] | | | |- | ''[[:d:Q57059789|Sven Bestmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6867-9545 0000-0002-6867-9545] | | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 58ss8iuwmrqexndmp6zlye04qaxuacn 0 566988 7174151 5452620 2026-06-16T15:08:34Z Funke 38658 + fail 7174151 wikitext text/x-wiki [[Fail:20 Universität Wien Boltzmanngasse Physik Labor Aspelmeyer Quantenoptik Ian Ehm.jpg|pisi|Viini Ülikooli kvantoptika labor]] '''Kvantoptika''' on [[optika]] valdkond, mis käsitleb [[kvantmehaanika]] kaudu [[valgus]]e [[korpuskel|korpuskulaarset]] struktuuri ja sellest sõltuvaid nähtusi.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 5. köide, 1990</ref> Nende nähtuste hulka kuuluvad [[soojuskiirgus]], [[fotoefekt]], [[Comptoni hajumine |Comptoni efekt]], [[Ramani hajumine |Ramani efekt]], [[Fotokeemiline reaktsioon |fotokeemilised protsessid]], [[stimuleeritud kiirgus]] (ja seega [[laser]]ite [[füüsika]]). Kvantoptika valdkonda kuulub ka valguse neeldumise ja kiirgumise [[kvantteooria]], samuti valguse [[koherentsus]]e teooria. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www2.laps.ee/fyysika/12kl/02_Kvantfyysika/01_Kvantoptika.pdf Kvantoptika] [[Kategooria:Optika]] [[Kategooria:Kvantfüüsika]] t2up5oft6z9zffntaxckszudddqekef 0 567006 7174153 6827165 2026-06-16T15:15:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174153 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Real_Valladolid-Valencia_CF,_2019-05-18_(19)_(cropped).jpg|pisi|Daniel Parejo (2019)]] '''Daniel Parejo Muñoz''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1989]] [[Coslada]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskpoolkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[Villarreal CF|Villarreal]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri [[Madridi Real]]is, mille noorteakadeemiaga liitus ta 2003. aastal. Hooaja 2008–09 esimeses pooles mängis ta Inglismaa esiliigaklubis [[Queens Park Rangers F.C.|Queens Park Rangers]]. 15. veebruaril 2009 tegi ta liigamängus [[Sporting de Gijón]]i vastu debüüdi Madridi Reali meeskonnas. Kokku pääses tal sel hooajal Hispaania kõrgliigas väljakule viies mängus. 2009. aasta juulis liitus ta Hispaania kõrgliigaklubiga [[Getafe CF|Getafe]], kus ta mängis kokku kaks hooaega. 2011. aasta juunis sõlmis ta lepingu Hispaania kõrgliigaklubiga [[Valencia CF|Valencia]]. Hooaeg [[La Liga hooaeg 2014–2015|2014–15]] on olnud tema karjääri kõige resultatiivsem. Ta lõi sel hooajal 12 väravat ja oli liigas klubi suurim väravakütt. 2019. aastal valiti Parejo Hispaania kõrgliiga aasta parimaks poolkaitsjaks. Valencia mängis Parejo kuni 2020. aastani kokku üheksa hooaega. 2020. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Villarrealiga.<ref>{{cite web|url=https://villarrealcf.es/en/news/item/28308-welcome-parejo|title=Welcome Parejo!|publisher=Villarreal CF|date=12 August 2020|access-date=12 August 2020|archive-date=2020-10-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20201001215437/https://villarrealcf.es/en/news/item/28308-welcome-parejo|url-status=dead}}</ref> Hooajal [[UEFA Euroopa Liiga 2020–2021|2020/21]] võitis ta Villarrealiga [[UEFA Euroopa Liiga]]. 2007. aastal tuli Parejo Hispaania kuni 19-aastaste koondisega ja 2011. aastal Hispaania kuni 21-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks. Hispaania jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 27. märtsil 2018 [[sõprusmäng]]us [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vastu. == Saavutused == ;Valencia *[[Copa del Rey]]: 2018–19 ;Villarreal *[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2020–2021|2020–21]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Dani Parejo}} {{Villarreali mängijad}} {{JÄRJESTA:Parejo, Daniel}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Queens Park Rangers FC mängijad]] [[Kategooria:Getafe CF mängijad]] [[Kategooria:Valencia CF mängijad]] [[Kategooria:Villarreal CF mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:la Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] tli2sk6c47hh4sf1q90yeemdr3hhvgd 0 570856 7174416 6954646 2026-06-16T22:47:03Z Ollin Masa 227337 7174416 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Fail:Irina Vlah - June 2016.jpg|pisi|Irina Vlah (2016)]] '''Irina Vlah''' ([[gagauusi keel]]es ''İrina Vlah''; sündinud [[26. veebruar]]il [[1974]] [[Comrat]]is) on [[Moldova]] poliitik. Ta oli aastatel [[2005]]–[[2009]] ja [[2014]]–[[2015]] Moldova parlamendi liige. Ta oli [[15. aprill]]ist [[2015]] kuni [[19. juuli]]ni [[2023]] [[Gagauusia]] kuberner (Baškan). Ta sündis aastal [[1974]] [[Comrat]]is [[bulgaarlased|bulgaarlannast]] ema ja [[gagauusid|gagauusist]] isa tütrena. Ta lõpetas aastal [[1996]] [[Comrati Riiklik Ülikool|Comrati Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonna. Aastal [[2008]] kaitses ta Moldova Teaduste Akadeemias doktoriväitekirja. Ta oli aastatel 1996–2003 Gagauusia maksuinspektsiooni jurist. Aastatel 2003–2005 oli ta Gagauusia täitevkomitee õigusosakonna juhataja. Ta on olnud [[Moldova Vabariigi Kommunistide Partei]] ja on [[Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei]] liige. {{Pooleli|kuu=november|aasta=2019}} == Isiklikku == Tema ema on [[bulgaarlased|bulgaarlanna]] ja isa [[gagauusid|gagauus]]. Ta on tütre ema. Usu poolest on ta [[õigeusk]]lik. == Välislingid == *[http://vlah.md Irina Vlahi koduleht] {{JÄRJESTA:Vlah, Irina}} [[Kategooria:Moldova juristid]] [[Kategooria:Moldova poliitikud]] [[Kategooria:Õigusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 8k1nv0tpey7onksni2jz8f1zzsr3vxt 0 572038 7174150 7171609 2026-06-16T15:00:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174150 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} [[Fail:Dana White in June 2025 (cropped).jpg|pisi|Dana White]] '''Dana Frederick White Jr.'''<ref>{{Netiviide|autor=Tabuena, Anton|url=https://www.bloodyelbow.com/2014/7/14/5897873/video-learn-dana-whites-full-name-and-the-first-street-fight-he-ever|pealkiri=Video: Learn Dana White's full name, and the first street fight he ever organized|väljaanne=Bloody Elbow|aeg=14. juuli 2014|vaadatud=08.12.2019}}</ref> (sündinud [[28. juuli|28. juulil]] [[1969]]) on Ameerika ärimees ja [[Ultimate Fighting Championship]]i (UFC) president. White’i juhtimisel on UFC kasvanud mitme miljardi suuruseks populaarseks rahvusvaheliseks ettevõtteks<ref>{{Netiviide|autor=Boice, Danny|url=https://www.forbes.com/sites/dannyboice/2014/04/03/boxer-to-entrepreneur-how-dana-white-became-the-champ-of-mixed-martial-arts/#1c9d96987e24|pealkiri=Boxer To Entrepreneur: How Dana White Became The Champ Of Mixed Martial Arts|väljaanne=Forbes|aeg=3. aprill 2014|vaadatud=08.12.2019}}</ref> ning 2019. aasta augustis hinnati White’i vara netoväärtuseks 500 miljonit dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=Western, Dan|url=https://wealthygorilla.com/dana-white-net-worth/|pealkiri=Dana White Net Worth|väljaanne=Wealthy Gorilla|aeg=|vaadatud=08.12.2019}}</ref> == Noorpõlv ja haridus == Dana White sündis 1969. aastal USA [[Connecticut|Connecticuti osariigis]] Manchesteris June ja Dana White’i pojana.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Knapp, Brian|url=https://www.sherdog.com/news/articles/5-Things-You-Might-Not-Know-About-Dana-White-127657|pealkiri=5 Things You Might Not Know About Dana White|väljaanne=Sherdog|aeg=15. oktoober 2017|vaadatud=08.12.2019}}</ref> Danat ja ta õde Kellyt kasvatasid suurema osa lapsepõlvest ema June ja emapoolsed sugulased.<ref>{{Netiviide|autor=UFC|url=https://www.youtube.com/watch?v=P9QGaLXA6Uk&t=2m20s|pealkiri=Fight Night London: Dana White Post-Fight Presser Scrum|väljaanne=Youtube|aeg=9. märts 2014|vaadatud=08.12.2019}}</ref> 17-aastaselt hakkas ta poksiga tegelema ning [[1987]]. aastal lõpetas [[Maine|Maine'i]] osariigis asuva Hermoni keskkooli.<ref>{{Netiviide|autor=Clark, Ernie|url=http://bangordailynews.com/2011/05/03/sports/white%E2%80%99s-100000-donation-funds-hermon-athletic-complex-upgrades|pealkiri=UFC President Dana White gives $100,000 to fix up Hermon athletic complex|väljaanne=Bangor Daily News|aeg=3. mai 2011|vaadatud=08.12.2019}}</ref> White elas nooremas eas [[Massachusetts|Massachusettsis]].<ref>{{Netiviide|autor=Dupont, Kevin Paul|url=https://www.bostonglobe.com/sports/2016/01/16/ufc-president-dana-white-has-deep-connection-with-boston/77kJjod5RPgnTy3HaJD7iJ/story.html|pealkiri=UFC president Dana White has deep bond with Boston|väljaanne=Boston Globe|aeg=16. jaanuar 2016|vaadatud=08.12.2019}}</ref> Ta läks [[Boston|Bostonist]] [[Las Vegas|Las Vegasesse]] pärast gangsteri Whitey Bulgeri ja tema kaaslase Kevin Weeksi ähvardusi. White ütleb: “Weeks ütles, et ma olen neile raha võlgu. Kevin Weeks oli Whitey parem käsi. See oli ligi 2500 dollarit, kuid tol hetkel tundus see mulle nagu 25 000 dollarit. Weeks nõudis minult raha, kuid mina neile ei maksnud. See kestis mõnda aega, kui ühel päeval olin kodus ning nad helistasid mulle ja nõudsid, et homme kella üheks oleks raha olemas. Ma katkestasin kõne ning helistasin [[Delta Air Lines|Deltasse]] ja ostsin lennupileti Vegasesse.”<ref>{{Netiviide|autor=Martin, Damon|url=https://www.foxsports.com/ufc/haymaker/story/ufc-dana-white-black-mass-johnny-depp-whitey-bulger-boston-experience-091015|pealkiri=Dana White had his own 'Black Mass' experience with Whitey Bulger|väljaanne=Fox Sports|aeg=10. september 2015|vaadatud=08.12.2019}}</ref> == Töö == === Ultimate Fighting Championship (UFC) === Töötades Tito Ortizi ja Chuck Lidelli mänedžerina, kohtas White Semaphore Entertainment Groupi (Ultimate Fighting Championshipi emaettevõte) omanikku Bob Meyerwitzi. Kui White sai teada, et Meyerwitz plaanib UFC maha müüa, võttis ta ühendust lapsepõlve sõbra Lorenzo Fertittaga, Station Casinose juhi ja kaasasutajaga ning endise Nevada State Athletic komisjoni liikmega ning uuris, kas ta oleks huvitatud firma ostmisest. 2001. aasta jaanuaris ostsid Lorenzo ja tema vanem vend Frank UFC 2 miljoni dollari eest ära, mis sai hiljem Zuffa tütarettevõtteks. White määrati firma presidendiks.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Rovell, Darren & Okamoto, Brett|url=https://www.espn.com/mma/story/_/id/16970360/ufc-sold-unprecedented-4-billion-dana-white-confirms|pealkiri=UFC sold to WME-IMG in unprecedented deal|väljaanne=ESPN.com|aeg=11. juuli 2016|vaadatud=08.12.2019}}</ref> White on öelnud, kui tema ja Fertittad ostsid UFC ära, siis kõik, mis nad said oli brändi nimi “UFC” ning vana ringi. Eelmised omanikud olid firma varad ära andnud selleks, et vältida pankrotti, isegi koduleht UFC.com müüdi firmale User Friendly Companies.<ref>{{Netiviide|autor=Bensinger, Graham|url=https://www.huffpost.com/entry/ufcs-dana-white-on-alcoho_b_991617?guccounter=1|pealkiri=UFC's Dana White on Alcoholic Dad, Donald Trump, the Mob, John McCain & New York|väljaanne=HuffPost|aeg=3. oktoober 2011|vaadatud=08.12.2019}}</ref> Aja möödudes sai UFC edukaks ettevõtteks ning 2015. aastal oli firma kogutulu 600 miljonit dollarit.<ref name=":0" /> 2016. aasta juulis müüdi Zuffa 4,025 miljardi dollari eest WME-IMG-le. White omas firmast 9% müümise ajal.<ref>{{Netiviide|autor=McCarthy, Michael|url=https://usatoday30.usatoday.com/money/companies/management/2005-04-10-white-usat_x.htm|pealkiri=Battles yield winning 'Fighter'|väljaanne=USA Today|aeg=10. aprill 2005|vaadatud=08.12.2019}}</ref> White jätkas tööd ettevõtte presidendina<ref>{{Netiviide|autor=O'Reilly, Lara|url=https://www.businessinsider.com/mixed-martial-arts-league-ufc-sold-for-4-billion-to-wme-img-2016-7?r=UK&IR=T|pealkiri=The hugely popular mixed martial arts league UFC has been sold for $4 billion|väljaanne=Business Insider|aeg=11. juuli 2016|vaadatud=08.12.2019}}</ref> ja talle anti ka osa uuest ärist.<ref name=":0" /> Nüüd on UFC maailma suurim [[Sportlik vabavõitlus|sportliku vabavõitluse]] (MMA) organisatsioon. 2017. aasta mais andis UFC teada, et White hakkab tegema saatesarja "Dana White Contender". Saadet saab näha eksklusiivselt UFC Fight Passi (ettevõtte digitaalse edastusteenuse) kaudu, mis on eraldi litsentseeritud. Saade annab lootustandvatele vabavõitlejatele võimaluse näidata oma oskusi selleks, et teenida oma koht välja UFC-s.<ref>{{Netiviide|autor=Martin, Damon|url=https://www.foxsports.com/ufc/story/dana-white-receives-promoters-license-for-new-contender-series-separate-from-ufc-061417|pealkiri=Dana White receives promoter's license for new contender series separate from UFC|väljaanne=Fox Sports|aeg=14 .juuni 2017|vaadatud=08.12.2019}}</ref> 18. märtsil 2019 teatas White, et sõlmis uue seitse aastat kestva lepingu UFC-ga.<ref>{{Netiviide|autor=Raimondi, Marc|url=https://www.mmafighting.com/2019/3/18/18271731/dana-white-says-hes-extended-his-contract-with-the-ufc-for-seven-more-years|pealkiri=Dana White says he's extended his contract with the UFC for seven more years|väljaanne=MMA Fighting|aeg=18. märts 2019|vaadatud=08.12.2019}}</ref> == Isiklikku == White tutvus 8. klassis Anne’iga ja nad abiellusid 1996. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Nash, Brad|url=https://www.gq.com.au/men-of-the-year/event-coverage/everything-you-need-to-know-about-dana-white-before-his-gq-moty-appearance/image-gallery/8bffcf37a156c06986e40adb07fe6557?pos=5|pealkiri=Everything You Need To Know About Dana White Before His GQ MOTY Appearance|väljaanne=GQ|aeg=9. november 2018|vaadatud=08.12.2019}}</ref> Neil on pojad Dana III ja Aidan ja üks tütar Savannah. White hindab privaatsust ning selle tõttu hoiab ta Anne’i avalikust tähelepanust eemal.<ref>{{Netiviide|autor=Adams, Jonathan|url=https://heavy.com/sports/2016/07/dana-white-net-worth-wife-anne-ufc-president-kids-mob-bio-about-family-salary-money/|pealkiri=Dana White, UFC President: 5 Fast Facts You Need to Know|väljaanne=Heavy.com|aeg=19. juuli 2016|vaadatud=08.12.2019}}</ref> 2006. aastal ostis White 1,95 miljoni dollari eest häärberi Frank Fertitta III-lt Pine Island Courtile Las Vegasesse. 2016. aasta oktoobri ja 2017. aasta juuni vahel ostis White samasse piirkonda 6,2 miljoni dollari ulatuses veel kolm häärberit.<ref>{{Netiviide|autor=Segall, Eli|url=https://www.reviewjournal.com/business/housing/ufc-chief-dana-white-buys-3-homes-in-exclusive-las-vegas-area/|pealkiri=UFC chief Dana White buys 3 homes in exclusive Las Vegas area|väljaanne=Las Vegas Review-Journal|aeg=6. juuni 2017|vaadatud=08.12.2019}}</ref> === Heategevus === 2010. aastal annetas White 50 000 dollarit maksa siirdamiseks Tuptim Jadnooleumile. Ta oli Phuketis Muay Thaid ja MMA-d õpetava treeneri “Kru Nai” Rattanachai tütar.<ref>{{Netiviide|autor=Marrocco, Steven|url=https://mmajunkie.usatoday.com/2018/01/ufc-dana-white-donation-saves-thai-girl-life|pealkiri=Dana White opens up on $50,000 donation that helped save a young Thai girl's life|väljaanne=MMAjunkie.com|aeg=5. jaanuar 2018|vaadatud=08.12.2019}}</ref> 2011. aastal annetas White 100 000 dollarit keskkoolile, kus ta ise õppis, et finantseerida spordirajatiste renoveerimist.<ref name=":1" /> === Terviseprobleemid === 2012. aasta mais avaldas White, et tal on diagnoositud neuroloogiline häire – [[Meniere'i haigus]].<ref>{{Netiviide|autor=Iole, Kevin|url=https://ca.sports.yahoo.com/news/mma--dana-white-diagnosed-with-meniere-s-disease-misses-first-live-ufc-card-in-11-years.html?guccounter=1|pealkiri=Dana White diagnosed with Ménière's disease, misses first live UFC card in more than 11 years|väljaanne=Yahoo Sports|aeg=16. mai 2012|vaadatud=08.12.2019|arhiivimisaeg=22.06.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210622150213/https://ca.sports.yahoo.com/news/mma--dana-white-diagnosed-with-meniere-s-disease-misses-first-live-ufc-card-in-11-years.html?guccounter=1|url-olek=ei tööta}}</ref> White’i sõnul sai ta haiguse noorena ühes kakluses osalemise tagajärjel.<ref>{{Netiviide|autor=Rogan, Joe|url=https://www.youtube.com/watch?v=C9e6cyv7lnw|pealkiri=Joe Rogan Experience #327 - Dana White|väljaanne=Youtube|aeg=21. veebruar 2013|vaadatud=17.06.2019}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:White, Dana}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 2sswp0ueg86dt04ec3jquq1468doaxe 0 573814 7174365 7019648 2026-06-16T21:41:48Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174365 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Erling Håland | pilt = FC RB Salzburg versus SV Mattersburg (4. Juli 2019) 29.jpg | pildi_suurus = 200px | pildiallkiri = Erling Håland (2019) | täisnimi = Erling Braut Håland<ref name="Håland-to-Haaland">{{cite web | title = Derfor byttet han fra Håland til Haaland |trans-title= The reason he changed from Håland to Haaland |language=norra| publisher=Dagbladet|date=19. september 2019|accessdate=19. detsember 2019|url=https://www.dagbladet.no/sport/derfor-byttet-han-fra-haland-til-haaland/71617171/amp}}</ref><ref>{{cite web | url=https://www.instagram.com/erling.haaland|title=Erling Braut Haaland, Instagram}}</ref><ref>{{cite web | url=https://twitter.com/erlinghaaland|title=Erling Haaland, Twitter}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/fotballdata/person/profil/?fiksId=3608320|title=Erling Braut Haaland|website=Norra jalgpalliliit}}</ref> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2000|7|21}} | sünnilinn = [[Leeds]] | sünnimaa = [[Inglismaa]], [[Ühendkuningriik]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 194 cm<ref>{{cite web|url=https://www.redbullsalzburg.at/en/fc-red-bull-salzburg/team/bullenherde/haaland|title=FC Red Bull Salzburg – haaland|website=redbulls|access-date=2020-01-02|archive-date=2019-05-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20190531043711/https://www.redbullsalzburg.at/en/fc-red-bull-salzburg/team/bullenherde/haaland|url-status=dead}}</ref> | positsioon = [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Manchester city]] | särginumber = 9 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = [[Bryne FK|Bryne]] | aastad1 = 2016–2017 | mänge1 = 16 | väravaid1 = 0 | klubi1 = [[Bryne FK|Bryne]] | aastad2 = 2017–2018 | mänge2 = 39 | väravaid2 = 14 | klubi2 = [[Molde FK|Molde]] | aastad3 = 2019–2020 | mänge3 = 16 | väravaid3 = 17 | klubi3 = [[Salzburgi Red Bull]] | aastad4 = 2020–2022 | mänge4 = 43 | väravaid4 = 40 | klubi4 = [[Dortmundi Borussia]] | aastad5 = 2022– | mänge5 = 108 | väravaid5 = 99 | klubi5 = [[ Manchester City]] | klubi_seisuga = 22. mai 2021 | koondiseaastad1 = 2015–2016 | koondisemänge1 = 4 | koondiseväravaid1 = 4 | koondis1 = Norra U-15 | koondiseaastad2 = 2016 | koondisemänge2 = 17 | koondiseväravaid2 = 1 | koondis2 = Norra U-16 | koondiseaastad3 = 2017 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 2 | koondis3 = Norra U-17 | koondiseaastad4 = 2017–2018 | koondisemänge4 = 6 | koondiseväravaid4 = 6 | koondis4 = Norra U-18 | koondiseaastad5 = 2018 | koondisemänge5 = 6 | koondiseväravaid5 = 6 | koondis5 = Norra U-19 | koondiseaastad6 = 2019 | koondisemänge6 = 5 | koondiseväravaid6 = 11 | koondis6 = Norra U-20 | koondiseaastad7 = 2018 | koondisemänge7 = 3 | koondiseväravaid7 = 0 | koondis7 = Norra U-21 | koondiseaastad8 = 2019– | koondisemänge8 = 10 | koondiseväravaid8 = 6 | koondis8 = [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] | koondis_seisuga = 30. märts 2021 }} '''Erling Braut Håland''' (sündinud [[21. juuli]]l [[2000]] [[Leeds]]is, [[Inglismaa]]l) on [[Norra]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Premier League|Inglismaa tippliiga]] klubis [[Manchester City FC|Mancester City]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. 2020. aastal pälvis ta Euroopa parimale noorjalgpallurile antava auhinna [[Golden Boy]]. == Klubikarjäär == Håland alustas oma karjääri aastal 2016 kodulinna meeskonnas [[Bryne FK]] ning siirdus 2017. aastal kaheks aastaks [[Molde FK|Moldesse]]. Jaanuaris 2019 sõlmis ta Salzburgi Red Bulliga 5-aastase lepingu. [[UEFA Meistrite Liiga 2019–2020|2019.–2020. aasta]] hooajal sai temast [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ajaloo esimene teismeline, kes on värava löönud viies järjestikuses kohtumises. Hooajal [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2020|2020–21]] oli Håland Meistrite Liigas suurim väravakütt (10 väravat). Samal hooajal lõi ta Saksamaa kõrgliigas 27 väravat ning oli sellega paremuselt kolmas väravakütt. Hooajal 2020–21 valiti Håland lisaks Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks. == Koondisekarjäär == Muljetavaldavad etteasted [[2019. aasta U-20 maailmameistrivõistlused jalgpallis|2019. aasta U-20 MM]]-il teenisid Håland sama aasta septembris esimese kutse A-koondisse. Koondisedebüüdi tegi ta 5. septembril 2019 EM-i valikmängus [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma kolmandas koondisemängus 4. oktoobril 2019 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu. == Saavutused == ;Salzburgi Red Bull *[[Bundesliga (Austria)|Austria Bundesliga]]: 2018–19, 2019–20 *[[ÖFB-Cup|Austria karikas]]: 2018–19 ;Dortmundi Borussia *[[DFB-Pokal]]: 2020–21 ;Manchester City *[[Premier League]]: 2022–23 *[[FA Cup]]: 2022–23 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: 2022–23 *[[UEFA Superkarikas]]: 2023 ==Viited== {{viited}} {{Golden Boy}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Haland, Erling}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Salzburgi Red Bulli mängijad]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 718apz966bs5gq3gn8yb97l1jxshq6c 0 575782 7174605 5948952 2026-06-17T10:44:45Z ~2026-35495-69 231808 7174605 wikitext text/x-wiki {{koord}} [[Fail: Umj-paviljon 01.jpg |pisi|Zagrebi kunstipaviljon]] '''Zagrebi kunstipaviljon''' ([[horvaadi keel]]es ''Umjetnički paviljon u Zagrebu'') on [[Kagu-Euroopa]] vanim [[kunstigalerii|galerii]]. [[Horvaatia]] pealinnas [[Zagreb]]is asuv ''[[beaux-arts]]'' stiilis [[paviljon]] tarindati valmis [[1898]]. aastal keset ''[[belle époque]]''<nowiki>'</nowiki>i, kuigi selle terasstruktuuri kasutati kaks aastat varem [[Budapest]]is toimunud näitusel. ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.umjetnicki-paviljon.hr Ametlik koduleht] [[Kategooria:Zagrebi ehitised]] 98ukq7m3nmbwjf7q29dqb7a9bhrtrna 0 576755 7174244 5910418 2026-06-16T18:39:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174244 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Devante_Smith-Pelly_2018-04-29.jpg|pisi|Devante Smith-Pelly 2018. aastal [[Washington Capitals]]i särgis]] '''Devante Malik Smith-Pelly''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1992]] [[Scarborough]]'s [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[American Hockey League]]'is (AHL) klubis [[Ontario Reign]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Ta alustas karjääri [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[Mississauga St. Michael's Majors]]. 2010. aastal valis [[Anaheim Ducks]] ta [[NHL]]-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 42. valikuna. NHL-is debüteeris ta Ducksi meeskonnas hooajal 2011–12. NHL-is on ta mänginud veel [[Montreal Canadiens]]i (2015–2016), [[New Jersey Devils]]i (2016–2017) ja [[Washington Capitals]]i ridades (2017–2019). 2018. aastal võitis ta Capitalsiga [[Stanley karikas|Stanley karika]]. NHL-is on tema seni resultatiivseim hooaeg olnud [[NHL-i hooaeg 2014–15|2014–15]], mil ta lõi Ducksi meeskonnas viis väravat ja andis 12 väravasöötu. Smith-Pelly oli silmapaistev ka [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017–18]] Stanley karika väljalangemismängudes, mil ta lõi Capitalsi meeskonnas seitse väravat. Hooajal [[KHL-i hooaeg 2019–2020|2019–20]] mängis ta [[KHL]]-i klubis [[Kunluni Red Star]], saades kirja kaheksa väravat ja kolm väravasöötu. 2021. aasta märtsis sõlmis ta lepingu Ontario Reigniga. 21. märtsil 2021 mängis ta ühes ründekolmikus koos [[Quinton Byfield]]i ja [[Akil Thomas]]iga, kes mõlemad on samuti mustanahalised. See oli esimene kord alates 1940. aastatel, kui profitasemel jäähokis moodustasid mustanahalised ühe ründekolmiku.<ref>{{cite web |last1=Srinivasan |first1=Arun |title=AHL's Ontario Reign forms first all-Black line in pro hockey since 1940s |url=https://ca.sports.yahoo.com/news/ah-ls-ontario-reign-forms-first-all-black-line-in-pro-hockey-since-1940-s-005931561.html |website=Yahoo Sports Canada |access-date=1.6.2021 |date=21.3.2021 |archive-date=26.08.2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826125837/https://ca.sports.yahoo.com/news/ah-ls-ontario-reign-forms-first-all-black-line-in-pro-hockey-since-1940-s-005931561.html |url-status=dead }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://en.khl.ru/players/35861/ Devante Smith-Pelly KHL.ru lehel] * [https://www.nhl.com/player/8475758 Devante Smith-Pelly NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=116086 Devante Smith-Pelly hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Smith-Pelly, Devante}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Montreal Canadiensi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]] [[Kategooria:Kunluni Red Stari mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] mb59zhr523yi9ioy6dad4ed1m9u0xjp 1 579990 7174509 7174034 2026-06-17T07:16:27Z Andres 5 7174509 wikitext text/x-wiki == Hinnang artiklile == Antud artikkel on vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Teksti alguses on olemas määratlus („Narval (Monodon monoceros) on…“). Põhitekst on varustatud siselinkidega. Põhitekst on hõlpsamaks lugemiseks liigendatud erinevateks alapeatükkideks. Tekstile on veel korrektselt viidatud ning loodud on eraldi peatükk „Viited“ kasutatud materjalide nimekirjaga. Kasutatud kirjanduses olevad netiviited on ligipääsetavad. Tekst on kirjutatud arusaadavalt ja selgelt. Teemast parema ülevaate annavad veel illustreerivad joonised. Teemat on käsitletud põhjalikult, sealjuures keskenduti olulistele aspektidele. Anti ülevaade narvali välimusest, levikust, bioloogiast ja käitumisest ning rahvapärimusest. Esines üksikuid õigekirja (nt. krupp) ja kirjavahemärgi vigu. Kasutatud materjalide nimekirjas on lisaks netiallikatele lisatud kasutamiskuupäevad ka raamatutele. Kasutamiskuupäevad on vajalikud vaid netiallikate puhul. Kokkuvõttes on antud artikkel informatiivne ja põhjalikult koostatud. Artikli kvaliteet paraneb veelgi, kui pidada kinni ülalmainitud nõuannetest. Liigi kohta võiks olla taksonoomiatabel! Artiklil on loogiline struktuur ning see annab hea ülevaate antud teemast. Kõik, mis tavapärase Vikipeedia artikli juurest leiaks on olemas. Kirjutatud on toitumisest, paljunemisest, levikust ning on toodud ka põhjalik kirjeldus. Artiklis on mõni väike kirjaviga, näiteks kirjelduse all on ühes lauses sõnakordus (See omapärane isastel esinev võhk, mida kutsutakse ka „mõõgaks“ on loomariigis ainulaadne ja moodustub tegelikult lõuast ja mokast läbikasvanud lõikehammastest, mis keerlevad ümber üksteise moodustades seega '''kuni 2,5–3''' meetrise „mõõga“– antud lauses tähistab 2,5 ja 3 vahel olev kriips sõna kuni, seega pole vajalik numbrite ees olev kuni). Kuna tegu on Eesti keelse artikliga, siis soovitaks osade viidete lõpus olevad „Last accessed in March 2020“ tõlkida eesti keelde, nii nagu enamike viidete lõpus juba tehtud on. Eesti keelde tuleks tõlkida ka „Available at“. ---- ''Vastsündinud on sinakas-hallid ... Vastsündinud narvalid on hallid või hallikaspruunid.'' – ? [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 09:13 (EEST) :Siin on kasutatud omavahel vastuolus olevaid allikaid. Tuleb veel uurida, et vastuolud kõrvaldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 14:26 (EEST) gbos7zzqxol3rs0xpbtr5kfwctrp219 0 580293 7174427 6905316 2026-06-16T23:30:45Z Naikii2015 207799 7174427 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kremenets | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Кременець | nimi2_keel = poola | nimi2 = Krzemieniec | pilt = 2017 - Кременець - Єзуїтський колегіум.jpg | pildiallkiri = Kremenets | lipp = Flag_of_Kremenets.svg | lipu_link = [[Kremenetsi lipp]] | vapp = CoA of Kremenets.svg | vapi_link = [[Kremenetsi vapp]] | pindala = 18,138 | elanikke = 20 476 (2022) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Kremenets''' ([[ukraina keel|ukraina]] Кременець, [[poola keel|poola]] Krzemieniec) on [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Kremenetsi rajoon]]i halduskeskus. Kremenets asub [[Ternopil]]ist umbes 64 km põhjas. Kremenetsi on esmamainitud [[1064]]. aastal, [[Magdeburgi õigus|Magdeburgi linnaõigused]] sai [[1431]]. aastal. [[4. aprill]]il [[1536]] andis [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] [[Leedu suurvürst|suurvürst]] ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] [[Poola kuningas|kuningas]] [[Zygmunt I]] [[Kremenetsi loss]]i koos lähedalasuvate küladega üle oma naisele [[Bona Sforza]]le, kelle valduses see oli aastatel [[1536]]–[[1556]]. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks Kremenets [[1793]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu alla. [[1921]]–[[1939]] oli linn [[Poola]] koosseisus.<ref>[https://www.etnotur.ua/places/kremenets/ Кременец] Etnotur</ref> See oli linnaosa linn aastal poola Volõõnia vojevoodkond. 1938. aastal elasid Kremenets 40% ukrainlased, 31% juudid, 25% poolakad ja 4% venelased. Pärast Saksamaa ja NSV Liidu rünnakut Poolale annekteeris Kremenets Nõukogude Liidu poolt ja liideti Nõukogude Liiduga. Linna elanikud, sageli poolakad, küüditati Siberisse. Aastatel 1941–1944 okupeerisid selle sakslased, peaaegu kõik linnast pärit juudid mõrvati. Alates 1945. aastast kuulus see NSV Liidule, pärast NSV Liidu piiride muutmise lepingu allkirjastamist Poolaga tõrjuti poolakad pärast 1945. aastat Poola uutele piiridele. Alates 1991. aastast kuulub linn iseseisva Ukraina koosseisu. [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Kremenetsi elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 96,45%, [[venelased|venelasi]] 2,50%, [[poolakad|poolakaid]] 0,52% ja [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,21%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Ternopili oblast]] m3uwo7gxukbui7wls59dfryzz7tnlmf 0 580469 7174449 7088992 2026-06-17T04:55:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174449 wikitext text/x-wiki '''E-õpik''' ehk '''digiõpik''' on digitaalne õppematerjal: õpik, töövihik ja vihik ühes. See on keskkond, mis pakub uusi teadmisi juba õpitu kohta, võimalust uurida rohkem ja süvitsi, täita ülesandeid, saada tagasisidet ja iseseisvalt edasi õppida. <ref name=":02">{{Netiviide|autor=|url=https://www.hm.ee/et/tegevused/digipoore/digiopikud|pealkiri=Haridus- ja teadusministeerium|väljaanne=|aeg=12.09.2019|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.04.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200403202501/https://www.hm.ee/et/tegevused/digipoore/digiopikud|url-olek=ei tööta}}</ref> Vaatamata e-õpiku laialdasele kasutamisele pole e-õpikul veel selget ja üldtunnustatud definitsiooni. Võrreldes trükitud õpikutega, millele on Haridus- ja teadusministeerium sätestanud nõuded, pole kuskil kirjas, mida oodatakse e-õpikult või mis üldse on e-õpik. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Madli Leikop|url=https://koolielu.ee/info/readnews/415595/mis-on-e-opik-tana-mis-tulevikus|pealkiri=Mis on e-õpik täna, mis tulevikus?|väljaanne=Haridusportaal Koolielu|aeg=18. mai 2015|vaadatud=10.04.2020|arhiivimisaeg=9.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809020202/https://koolielu.ee/info/readnews/415595/mis-on-e-opik-tana-mis-tulevikus|url-olek=ei tööta}}</ref> Puudub ka selgelt määratud e-õpiku formaat. == E-õpikute võimalused == See on keskkond, mis pakub uusi teadmisi juba õpitu kohta, võimalust uurida rohkem ja süvitsi, täita ülesandeid, saada tagasisidet ja iseseisvalt edasi õppida. Võrreldes paberõpikutega saab digiõpikutes luua õppeainete, teemade, klasside ja kursuste vahel paremaid ja vahetumaid seoseid. Tänu digiõpikutele on õpilase koolikott kergem, kuna edaspidi piisab kõikide õpikute kasutamiseks vaid ühest nutiseadmest. <ref name=":02" /> E-õpikutel on palju eeliseid. Need aitavad vähendada kulusid, aitavad lihtsustada (üli)õpilaste arengu jälgimist, ja neid saab vajadusel lihtsamalt ja odavamalt uuendada. Avatud lähtekoodiga e-õpikud võimaldavad tasuta luua algõppeainete õpikuid, ja annavad võimalust õpetajatele luua nende oma e-tekste klassiruumide jaoks. <ref>Creno, Cathryn (17 March 2014). "Online e-books replace heavy school textbooks". AZ Central. Retrieved 17 March 2014.</ref> Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi järgi annavad e-õpikud järgmised eelised<ref name=":02" /> : * Uued tasuta digiõpikud laiendavad õppematerjalide valikut. Õpikud on saadaval nii eesti kui ka vene keeles. * Digiõpikud loovad võimalused õppimiseks just sobival ajal ja kohas, kus parasjagu võimalik või vajalik. * Digiõpik kergendab ka koolikotti: lapsed ei pea enam raskeid õpikuid ja muid õppematerjale kaasas kandma. * Digiõpikud ei ole staatilised – neid täiendavad pidevalt nii õpilased kui ka õpetajad. Erinevalt paberõpikust saab digiõpikusse lisada märkmeid ja õpikut muul viisil isikupärastada. == E-õpikute kasutamine Eestis == Tasuta digiõpikud on kõikidele põhikooliõpilastele kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.<ref name=":02" /> Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kohaselt väljatöötatud Digipöörde programmi raames digiõppevara kasutamise soodustamiseks oli loodud digitaalse õppevara portaal [[E-koolikott]]. E-koolikott on digitaalse õppevara portaal, mis sisaldab õppematerjale lasteaedadele, koolidele ja kutsekoolidele. E-koolikott võimaldab õpetajatel rikastada ainetunde kaasaegsete õppematerjalidega, õpilastel iseseisvalt erinevate õppematerjalide toel õppida ning lapsevanematel vajadusel oma lapsi ise abistada. <ref>{{Netiviide|autor=SA Innove|url=https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/digioppevara/e-koolikott/|pealkiri=Õppevara ja metoodikad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=10.04.2020|arhiivimisaeg=3.04.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200403074046/https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/digioppevara/e-koolikott/|url-olek=ei tööta}}</ref> Digiõpikud leiab e-koolikotist vastavalt [https://e-koolikott.ee/oppematerjal/20161-Tasuta-digioppekeskkond-pohiko Opiq] keskkonnas ja [https://e-koolikott.ee/kogumik/24057-Tasuta-digioppekeskkond-pohiko Foxcademy] keskkonnas. <ref name=":02" /> == E-õpiku tulevik == Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere on välja toonud tuleviku e-õpiku kolm mudelit: * planetaarne mudel – riigi poolt hankega tellitud minimaalne cc-mudel (''creativ commons''), tasulised ja cc-lisamaterjalid selle „gravitatsiooniväljas“; * Linuxi mudel – perioodiliselt uuenev, kirjastaja poolt kontrollitav tuum. Igaüks saab lisada oma materjale; * Lego mudel – tuum puudub, igaüks komplekteerib oma materjalidest oma õpiku. Ideaalpilt oleks see, et viimase 20 aasta matemaatikaülesanded on repositooriumist võtta. Arvutiprogramm valib konkreetsele õpilasele sobivad ülesanded kokku. Mitte ainult õpetajal ei ole võimalus tuua täiendavaid ülesandeid e-õpikusse, vaid ka õpilasel.<ref name=":1" /> == E-õpik ja COVID-19 eriolukord == Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada [[COVID-19|koroonaviiruse]] levikut Eestis. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis|pealkiri=Eriolukord Eestis|väljaanne=Vabariigi Valitsus|aeg=12.03.2020|vaadatud=10.04.2020|arhiivimisaeg=26.09.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200926032819/https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis|url-olek=ei tööta}}</ref> E-õpikute platvormide areng Eestis võimaldas koroonaviiruse pärast tekkinud eriolukorra raames suhteliselt sujuvalt koolidele üle minna distantsõppele. E-koolikoti kasutamine tõusis koduõppe esimesel nädalal võrreldes varasema perioodiga kolm korda ja ulatus 12 000 külastuseni ööpäevas, millest kaks kolmandikku olid uued kasutajad. E-koolikotis olevatest materjalidest oli suurim kasutamise tõus gümnaasiumi õppematerjalide osas. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6928968/e-oppe-platvormide-kasutajaskond-kasvas-kumnetes-kordades|pealkiri=E-õppe platvormide kasutajaskond kasvas kümnetes kordades|väljaanne=Postimees online|aeg=20. märts 2020|vaadatud=}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Haridus]] rhnbpmq6b87vunq1voygrm3zqfe011j 0 580776 7174202 7163221 2026-06-16T17:16:37Z ~2026-34981-93 231650 7174202 wikitext text/x-wiki '''Ungari Vabariigi president''' on [[Ungari]] [[riigipea]]. Amet kannab peamiselt esinduslikku rolli, kuid president esitab parlamendile ka peaministri kandidaadi ja kuulutab välja üldvalimised.<ref>[https://vm.ee/et/ungari-vabariigi-uldinfo] Välisministeerium, vaadatud 11.04.2020</ref> Praegune presidendi on [[Tamás Sulyok]], kes asus ametisse pärast 2022. aastal valitud presidendi [[Katalin Novák]]i tagasiastumist 26. veebruaril 2024. aastal. == Ungari Vabariigi presidendi valimine == Ungari põhiseaduse kümnenda artikli järgi valib parlament presidendi viieks aastaks. Presidendi saab ametisse tagasi valida vaid ühe korra. === Nõudmised kandidaadile === Kandidaat peab olema vähemalt 35-aastane Ungari kodanik.<ref name="doc">[https://www.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-president-of-the-republic] Website of the Hungarian Goverment, vaadatud 10.04.2020</ref> === Valimisprotsess === Valimised kuulutab välja parlamendi spiiker. Valimised korraldatakse 30–60 päeva enne eelmise presidendi ametiaja lõppemist. Kui tema ametiaeg lõpeb enne tähtaega, siis korraldatakse valimised vähemalt 30 päeva jooksul pärast presidendi lahkumist.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (1)</ref> Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt viiendiku parlamendi liikmete toetust. Iga parlamendi liige saab esitada ühe kandidaadi. Valimine toimub salajasel hääletusel. Igal liikmel on üks hääl.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (2)</ref> President valitakse, kui esimeses valimisvoorus saab kandidaat vähemalt kaks kolmandikku häältest.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (3)</ref> Kui esimeses voorus ükski kandidaat piisavalt hääli ei saa, korraldatakse teine voor. Teises voorus on kandidaatideks kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui esimeses voorus saavad kaks tugevamat kandidaati võrdse tulemuse, siis jätkavad vaid nemad. Kui teisel ja kolmandal kohal enam hääli saanutel on sama palju hääli, siis kandideerivad kõik kolm. Teises voorus enim hääli saanu valitakse presidendiks. Kui ka teises voorus valiku tegemine ei õnnestu, siis korraldatakse valimised uuesti ehk ka kandidaadid valitakse uuesti. Valimised toimuvad maksimaalselt kahe päeva jooksul.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (4)</ref> == Vabariigi presidendi ametikohustused == Ungari Vabariigi president on Ungari riigikaitse ülemjuhataja. President esindab Ungari Vabariiki, võib käia parlamendi istungitel ning algatada seadusemuudatusi ja rahvahääletusi. President paneb paika parlamendi valimiste kuupäeva, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi rahvahääletuste kuupäevad. President kinnitab seadused ning võib saata kinnitatavad seadused tagasi parlamenti ülevaatamiseks või konstitutsioonikohtusse, kui on kahtlus, et need lähevad vastuollu põhiseadusega. President esitab parlamendile peaministri, Euroopa Kohtu, peaprokuröri ja põhiõiguste voliniku ametikohtade kandidaadid.<ref name="doc" /> == Volituste lõpetamine == Vabariigi president on puutumatu.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 12 (1)</ref> President ei tohi töötada ühelgi teisel tasustatud ametil ega saada palka ühegi teise tegevuse eest, välja arvatud autoriõiguste tasud.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 12 (2)</ref> Kriminaalmenetluse saab presidendi vastu algatada pärast tema mandaadi lõpetamist.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (1)</ref> Kui president rikub tahtlikult seadust, siis võib viiendik parlamendi liikmeid teha ettepaneku ta ametist vabastada.<ref>Ungari põhiseadus artikkel 13 (2)</ref> Presidendi vastu tagandamisjuurdluse algatamiseks peavad kaks kolmandikku parlamendi liikmetest otsust toetama.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (3)</ref> Otsuse tegemisest tagandamisjuurdluse lõpuni ei tohi president oma võimu kasutada.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (4)</ref> Konstitutsioonikohus otsustab, kas presidendi peaks ametist vabastama.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (6)</ref> Kui president ei saa töötada, asendab teda parlamendi spiiker.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 14 (1)</ref> == Vaata ka == * [[Ungari riigipeade loend]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ungari presidendid| ]] mx5i4thdm0z45vwesqdps5nnpbrscm8 7174496 7174202 2026-06-17T06:48:53Z Andres 5 7174496 wikitext text/x-wiki '''Ungari Vabariigi president''' on [[Ungari]] [[riigipea]]. Amet kannab peamiselt esinduslikku rolli, kuid president esitab parlamendile ka peaministri kandidaadi ja kuulutab välja üldvalimised.<ref>[https://vm.ee/et/ungari-vabariigi-uldinfo] Välisministeerium, vaadatud 11.04.2020</ref> Praegune president on [[Tamás Sulyok]], kes asus ametisse pärast 2022. aastal valitud presidendi [[Katalin Novák]]i tagasiastumist 26. veebruaril 2024. aastal. == Ungari Vabariigi presidendi valimine == Ungari põhiseaduse kümnenda artikli järgi valib parlament presidendi viieks aastaks. Presidendi saab ametisse tagasi valida vaid ühe korra. === Nõudmised kandidaadile === Kandidaat peab olema vähemalt 35-aastane Ungari kodanik.<ref name="doc">[https://www.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-president-of-the-republic] Website of the Hungarian Goverment, vaadatud 10.04.2020</ref> === Valimisprotsess === Valimised kuulutab välja parlamendi spiiker. Valimised korraldatakse 30–60 päeva enne eelmise presidendi ametiaja lõppemist. Kui tema ametiaeg lõpeb enne tähtaega, siis korraldatakse valimised vähemalt 30 päeva jooksul pärast presidendi lahkumist.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (1)</ref> Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt viiendiku parlamendi liikmete toetust. Iga parlamendi liige saab esitada ühe kandidaadi. Valimine toimub salajasel hääletusel. Igal liikmel on üks hääl.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (2)</ref> President valitakse, kui esimeses valimisvoorus saab kandidaat vähemalt kaks kolmandikku häältest.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (3)</ref> Kui esimeses voorus ükski kandidaat piisavalt hääli ei saa, korraldatakse teine voor. Teises voorus on kandidaatideks kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui esimeses voorus saavad kaks tugevamat kandidaati võrdse tulemuse, siis jätkavad vaid nemad. Kui teisel ja kolmandal kohal enam hääli saanutel on sama palju hääli, siis kandideerivad kõik kolm. Teises voorus enim hääli saanu valitakse presidendiks. Kui ka teises voorus valiku tegemine ei õnnestu, siis korraldatakse valimised uuesti ehk ka kandidaadid valitakse uuesti. Valimised toimuvad maksimaalselt kahe päeva jooksul.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (4)</ref> == Vabariigi presidendi ametikohustused == Ungari Vabariigi president on Ungari riigikaitse ülemjuhataja. President esindab Ungari Vabariiki, võib käia parlamendi istungitel ning algatada seadusemuudatusi ja rahvahääletusi. President paneb paika parlamendi valimiste kuupäeva, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi rahvahääletuste kuupäevad. President kinnitab seadused ning võib saata kinnitatavad seadused tagasi parlamenti ülevaatamiseks või konstitutsioonikohtusse, kui on kahtlus, et need lähevad vastuollu põhiseadusega. President esitab parlamendile peaministri, Euroopa Kohtu, peaprokuröri ja põhiõiguste voliniku ametikohtade kandidaadid.<ref name="doc" /> == Volituste lõpetamine == Vabariigi president on puutumatu.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 12 (1)</ref> President ei tohi töötada ühelgi teisel tasustatud ametil ega saada palka ühegi teise tegevuse eest, välja arvatud autoriõiguste tasud.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 12 (2)</ref> Kriminaalmenetluse saab presidendi vastu algatada pärast tema mandaadi lõpetamist.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (1)</ref> Kui president rikub tahtlikult seadust, siis võib viiendik parlamendi liikmeid teha ettepaneku ta ametist vabastada.<ref>Ungari põhiseadus artikkel 13 (2)</ref> Presidendi vastu tagandamisjuurdluse algatamiseks peavad kaks kolmandikku parlamendi liikmetest otsust toetama.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (3)</ref> Otsuse tegemisest tagandamisjuurdluse lõpuni ei tohi president oma võimu kasutada.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (4)</ref> Konstitutsioonikohus otsustab, kas presidendi peaks ametist vabastama.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (6)</ref> Kui president ei saa töötada, asendab teda parlamendi spiiker.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 14 (1)</ref> == Vaata ka == * [[Ungari riigipeade loend]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ungari presidendid| ]] aig7r4qsbcivckgss9c3wlpbjtoyzrl 0 580887 7174518 6436915 2026-06-17T07:25:15Z Taurus404 80079 /* Keskpanga rahapoliitika */ 7174518 wikitext text/x-wiki [[Fail:EuriborChart12m3m1w.svg|pisi|Euribori areng ajaloolises vaates: 1 aasta (punane), 3 kuud (sinine) 1 nädal (roheline) ]] '''Negatiivne intress''' tähendab, et need, kes laenavad, saavad kasu, sest laenuandjad maksavad neile peale selle eest, et laenuvõtja võtab ta raha ja kohustub selle samas nominaalsummas määratud tähtajal tagasi maksma. See tähendab, et 0% juures kannab laenu väljastamise ja haldamise kulu laenuandja ning kui intressimäär muutub miinusmärgiliseks, siis maksab laenu andja laenu võtjale veel raha selle eest. Selline olukord tekib, kui raha omanikud on kaotanud usu selle raha jätkusuutlikkuse suhtes ning annavad raha kellelegi (näiteks riigile, mis ei saa minna pankrotti niikaua, kuni seal leidub veel maksumaksjaid), kes on olemas, ja suudab võetud laenu tagasi maksta uues vääringus. Reaalne intressimäär võib muutuda negatiivseks, kui laenuintress on küll positiivne, kuid kui raha enda väärtus langeb kiiremini [[Inflatsioon|(inflatsioon]]), siis muutub tegelik makse negatiivseks. Selline olukord valitses [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Suurbritannia|Suurbritannias]] pärast II maailmasõda 1945. aastast kuni 1970. aastate keskpaigani.<ref>[http://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2011/06/pdf/reinhart.pdf]"Financial Repression Redux (Reinhart, Kirkegaard, Sbrancia June 2011)". Imf.org. Retrieved 8 January 2018. (PDF)</ref><br />Rahapoliitika === Keskpanga rahapoliitika === [[Keskpank]] võib kehtestada negatiivse intressi [[Kommertspank|kommertspankade]] reservinõudeid ületavatele rahasummadele, mis seisavad keskpanga arvetel. Sellise kohustusega tahetakse sundida kommertspankasid oma raha hoiukontolt välja viima ning seda eraisikutele välja laenama. Kuid kui inimestel ja ettevõtjatel puudub usk homsesse toimetulekusse, siis ei ole nad valmis võtma riske ja raha laenama. Kui inimesed loobuvad lõbustustest ja piiravad ka igapäevast tarbimist, siis põhjustab see majanduse allakäigu ([[deflatsioon]]), millest pole võimalik enne välja tulla kui inimestes tekib taas usk helgesse tulevikku ja nad hakkavad kasutama nende käes olevat raha ka muule, kui on vaja igapäevaseks toimetulekuks. Rootsi Keskpank (Riksbank) kehtestas juulis. 2009. aastal hoiustatud rahasummadele 0,25% intressimäära ja üleöö hoiustele –0,25% intressimäära.<ref>"Repo rate table". Sveriges Riksbank. Archived from the original on 22 August 2013. Retrieved 21 August [https://web.archive.org/web/20181225192523/https://www.riksbank.se/en/Interest-and-exchange-rates/Repo-rate-table/%20 2013].</ref> Panga tehtud hilisemast uuringust selgus, et see ei tekitanud mingeid häireid finantsturgudel.<ref>Beechey, Meredith; Elmér, Heidi (30 September 2009). "The lower limit of the Riksbank's repo rate". Sveriges Riksbank. Retrieved 21 August 2013. (PDF)[http://www.riksbank.se/upload/Dokument_riksbank/Kat_publicerat/Ekonomiska&#x20;kommentarer/2009/ek_kom_no11_09eng.pdf]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> EKP ei ole vaatamata intressita raha kommertspankadele jagamisele suutnud majanduskriisist päriselt väljuda. Seetõttu kehtestas ta 2014. aastal kommertspankade üleliigsetele hoiustele negatiivse intressi –0,5%.<ref>Willim Sposato, Japan’s Topsy-Turvy Economy Is the United States’ Economic Future, Foreign Policy. 13.11.2019. Art.[https://foreignpolicy.com/2019/11/13/japan-economy-west-us-economic-future-trump-topsy-turvy/]</ref> Jaapani finants- ja kinnisvaramulli lõhkemine 1990. aastate alguses põhjustas majanduslanguse, millest riik pole välja suutnud tulla. Seetõttu kehtestas [[Jaapani Keskpank]] 2016. aastal negatiivse intressi (–0,1%).<ref>''Jonathan Soble. Japan’s Negative Interest Rates Explained'' .The New York Times. 20.09.2016, Art.[https://www.nytimes.com/2016/09/21/business/international/japan-boj-negative-interest-rates.html]</ref> Kuid reaalne negatiivne intressimäär võib olla ka keskpanga tavapärase poliitika elemendiks. Sellisel juhul on keskpanga eesmärgiks muuta raha säästmine ja hoiustamine kahjulikuks ning sundida eraisikuid investeerima oma vaba raha ettevõtlusse. Seda saab teha kas isiklikult ettevõtlusse paigutades või juba olemasolevate ettevõtete aktsiad ostes või ettevõtlusse investeerivate rahafondide osakuid ostes. Näiteks [[Euroopa Keskpank|EKP]] rahapoliitika ühe keskse eesmärgina sõnastatud 2% rahainflatsioon, on osa negatiivse intressi poliitikast, sest sellega vähendatakse hoiuarvele pandud raha väärtust nii, et 50 aasta pärast pole sellest enam midagi järgi (50 x 2% = 100%). === Kohalik rahapoliitika === Kohalikku raha võib rakendada algusest peale negatiivse intressiga – tähtajalisena, et võimendada selle käivet ning vältida selle kasutamist rikkuse kogumiseks ja võimusuhete rakendamiseks. Näiteks [[Silvio Gesell|Silvio Geselli]] poolt [[Austria]] [[Tirool|Tiroolis]] [[Wörgl]]is 1932.–1933. aastal kasutusele võetud [[Alternatiivraha|kohalik vabaraha]] (''Freigeld'') jagati [[kopteriraha]] põhimõttel soovijatele tasuta välja, kuid sellele rakendati negatiivset intressi 0,13% kuus (''demurrage''), mis tähendas, et see oleks kaotanud väärtuse 34 aastaga. Linnavalitsus emiteeris vaid 5500 šillingit, kuid see jõudis ringelda 416 korda ning sellega toimus tehinguid 2 547 360 šillingi väärtuses ning investeeringute kogumaht kasvas eelmise aastaga võrreldes 219%! <ref>Lietaer, Bernard (2001). ''The Future of Money''. London: Random House. </ref> Antud juhul võib negatiivset intressi käsitleda „raha omamise ja hoidmise maksuna“ ja sel juhul ei pea raha emiteerija küsima eraldi tasu raha väljastamise eest. === Riigivõlakirjad === Pärast 2008. aasta [[Likviidsuskriis|likviidsuskriisi]] on osal Euroopa Liidu liikmesriikidest ([[Austria]], [[Madalmaade Kuningriik|Madalamaad]], [[Saksamaa]], [[Soome]], [[Šveits]], [[Taani|Taani]] ja 2020. aastal ka Eesti) õnnestunud müüa [[Võlakiri|võlakirju]] negatiivse intressimääraga, s.t raha laenajad on valmis laenatud raha eest peale maksma ehk lepivad sellega, et saavad tagasi vähem, kui nad välja laenasid.<ref>Wigglesworth, Robin (18 July 2012). "Schatz yields turn negative for first time". London. Financial Times.[https://www.ft.com/intl/cms/s/0/bd22fe1c-d0f1-11e1-8957-00144feabdc0.html#axzz22TvqCmZa]</ref> === Äriühingute võlakirjad === Samal põhjusel, s.t usalduse puudumisel valitseva valuuta suhtes, on kapitali omanikud valmis laenama raha negatiivse intressiga ka äriühingutele, kui riik annab neile oma tagatise. Sellist praktikat on laialdasemalt rakendanud [[Ameerika Ühendriigid]], [[Euroopa Liit]], [[Jaapan]] ja [[Suurbritannia]]. Näiteks müüs [[Nestlé|Nestle]] 2015. aastal oma AAA-reitinguga võlakirju negatiivse nominaalse intressiga. == Vaata ka == * [[Intress]] * [[Intressi keeld]] *[[Kopteriraha]] *[[Kvantitatiivne lõdvendamine]] * [[Rahapoliitika]] * [[Rahasüsteem]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rahandus]] nykzzm2zy3ydyr2i6d04bl27j7vi10l 0 582137 7174068 6953132 2026-06-16T12:25:50Z Juhan242 213253 /* */ 7174068 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mindaugas Sinkevičius 20160706.jpg|pisi|Mindaugas Sinkevičius (2016)]] '''Mindaugas Sinkevičius''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1984]] [[Jonava]]s) on [[Leedu]] majandusteadlane ja poliitik, aastast 2026 Leedu peaminister. Ta oli Leedu majandusminister aastatel 2016–2017. Ta lõpetas [[2003]]. aastal kiitusega Jonava Vanalinna Gümnaasiumi. [[2007]]. aastal lõpetas ta [[Vilniuse ülikool]]i majandusteaduskonna bakalaureusekraadiga juhtimises ja ärijuhtimises. [[2008]]. aastal lõpetas ta [[Mykolas Romerise Ülikool]]i õigusteaduse bakalaureusena. [[2009]]. aastal lõpetas ta ISM Juhtimis- ja Majandusülikooli (''ISM Vadybos ir ekonomikos universitetas'') rahvusvahelise magistrikraadiga turunduse ja juhtimise alal. [[2010]]. aastal sai ta sotsiaalteaduste doktori kraadi väitekirjaga "Alkoholitarbimine ühiskondlike ja isiklike tegurite vastandlikes olukordades" ([[leedu keel|leedu]] ''Alkoholio vartojimas prieštaringų visuomeninių ir asmeninių veiksnių kontekste'', [[inglise keel|inglise]] ''Alcohol Consumption in the Context of Conflicting Societal and Personal Factors''). Väitekirja juhendaja oli professor [[Sigitas Urbonavičius]] ([[Vilniuse ülikool]]). {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2020}} Ta oli [[13. detsember|13. detsembrist]] [[2016]] kuni [[12. oktoober|12. oktoobrini]] [[2017]] Leedu majandusminister. Ta oli aastatel [[2011]]–[[2016]] ja uuesti aastast [[2019]] [[Jonava rajoon]]i pealik. Aastast 2025 on ta [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees. 16. juunil 2026 teatati, et temast saab uue valitsuse peaminister. == Isiklikku == Ta on 2017. aastast abielus sisekujundaja Aistė Sinkevičienėga (sündinud 1989, neiuna ''Plūkaitė''). Tema isa [[Rimantas Sinkevičius]] oli aastatel 2012–2016 Leedu transpordi- ja sideminister, ema Ligita Sinkevičienė on insener-tehnoloog, õde Rūta Sinkevičiūtė on jurist. == Välislingid == *[http://www.sinkevicius.lt/ Mindaugas Sinkevičiuse koduleht (leedu keeles)] {{JÄRJESTA:Sinkevičius, Mindaugas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Leedu majandusteadlased]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Mykolas Romerise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] rj6ccvj55ygbl965vtujmu3e78qywuz 7174295 7174068 2026-06-16T20:11:29Z Juhan242 213253 /* */ 7174295 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mindaugas Sinkevičius 20160706.jpg|pisi|Mindaugas Sinkevičius (2016)]] '''Mindaugas Sinkevičius''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1984]] [[Jonava]]s) on [[Leedu]] majandusteadlane ja poliitik, aastast 2026 Leedu peaminister. Ta oli Leedu majandusminister aastatel 2016–2017. Ta lõpetas [[2003]]. aastal kiitusega Jonava Vanalinna Gümnaasiumi. [[2007]]. aastal lõpetas ta [[Vilniuse ülikool]]i majandusteaduskonna bakalaureusekraadiga juhtimises ja ärijuhtimises. [[2008]]. aastal lõpetas ta [[Mykolas Romerise Ülikool]]i õigusteaduse bakalaureusena. [[2009]]. aastal lõpetas ta ISM Juhtimis- ja Majandusülikooli (''ISM Vadybos ir ekonomikos universitetas'') rahvusvahelise magistrikraadiga turunduse ja juhtimise alal. [[2010]]. aastal sai ta sotsiaalteaduste doktori kraadi väitekirjaga "Alkoholitarbimine ühiskondlike ja isiklike tegurite vastandlikes olukordades" ([[leedu keel|leedu]] ''Alkoholio vartojimas prieštaringų visuomeninių ir asmeninių veiksnių kontekste'', [[inglise keel|inglise]] ''Alcohol Consumption in the Context of Conflicting Societal and Personal Factors''). Väitekirja juhendaja oli professor [[Sigitas Urbonavičius]] ([[Vilniuse ülikool]]). {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2020}} Ta oli [[13. detsember|13. detsembrist]] [[2016]] kuni [[12. oktoober|12. oktoobrini]] [[2017]] Leedu majandusminister. Ta oli aastatel [[2011]]–[[2016]] ja uuesti aastast [[2019]] [[Jonava rajoon]]i pealik. Alates 1. maist 2026 on ta [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees. 16. juunil 2026 teatati, et temast saab uue valitsuse peaminister. == Isiklikku == Ta on 2017. aastast abielus sisekujundaja Aistė Sinkevičienėga (sündinud 1989, neiuna ''Plūkaitė''). Tema isa [[Rimantas Sinkevičius]] oli aastatel 2012–2016 Leedu transpordi- ja sideminister, ema Ligita Sinkevičienė on insener-tehnoloog, õde Rūta Sinkevičiūtė on jurist. == Välislingid == *[http://www.sinkevicius.lt/ Mindaugas Sinkevičiuse koduleht (leedu keeles)] {{JÄRJESTA:Sinkevičius, Mindaugas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Leedu majandusteadlased]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Mykolas Romerise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] kafvhvvuzkwrclg3ikvxa0lb3ez9wlr 7174308 7174295 2026-06-16T20:28:48Z Juhan242 213253 /* */ 7174308 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mindaugas Sinkevičius 20160706.jpg|pisi|Mindaugas Sinkevičius (2016)]] '''Mindaugas Sinkevičius''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1984]] [[Jonava]]s) on [[Leedu]] majandusteadlane ja poliitik, aastast 2026 Leedu peaminister. Ta oli Leedu majandusminister aastatel 2016–2017. Ta lõpetas [[2003]]. aastal kiitusega Jonava Vanalinna Gümnaasiumi. [[2007]]. aastal lõpetas ta [[Vilniuse ülikool]]i majandusteaduskonna bakalaureusekraadiga juhtimises ja ärijuhtimises. [[2008]]. aastal lõpetas ta [[Mykolas Romerise Ülikool]]i õigusteaduse bakalaureusena. [[2009]]. aastal lõpetas ta ISM Juhtimis- ja Majandusülikooli (''ISM Vadybos ir ekonomikos universitetas'') rahvusvahelise magistrikraadiga turunduse ja juhtimise alal. [[2010]]. aastal sai ta sotsiaalteaduste doktori kraadi väitekirjaga "Alkoholitarbimine ühiskondlike ja isiklike tegurite vastandlikes olukordades" ([[leedu keel|leedu]] ''Alkoholio vartojimas prieštaringų visuomeninių ir asmeninių veiksnių kontekste'', [[inglise keel|inglise]] ''Alcohol Consumption in the Context of Conflicting Societal and Personal Factors''). Väitekirja juhendaja oli professor [[Sigitas Urbonavičius]] ([[Vilniuse ülikool]]). {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2020}} Ta oli [[13. detsember|13. detsembrist]] [[2016]] kuni [[12. oktoober|12. oktoobrini]] [[2017]] Leedu majandusminister. Ta oli aastatel [[2011]]–[[2016]] ja uuesti aastast [[2019]] [[Jonava rajoon]]i pealik. Pärast seda, kui [[Gintautas Paluckas]] peaministri ja Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei (LSDP) esimehe kohalt tagasi astus, määrati ta 31. juulil 2025 LSDP ajutiseks esimeheks. Alates 1. maist 2026 on ta [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees. 16. juunil 2026 teatati, et temast saab uue valitsuse peaminister. == Isiklikku == Ta on 2017. aastast abielus sisekujundaja Aistė Sinkevičienėga (sündinud 1989, neiuna ''Plūkaitė''). Tema isa [[Rimantas Sinkevičius]] oli aastatel 2012–2016 Leedu transpordi- ja sideminister, ema Ligita Sinkevičienė on insener-tehnoloog, õde Rūta Sinkevičiūtė on jurist. == Välislingid == *[http://www.sinkevicius.lt/ Mindaugas Sinkevičiuse koduleht (leedu keeles)] {{JÄRJESTA:Sinkevičius, Mindaugas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Leedu majandusteadlased]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Mykolas Romerise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] fy8cftxu68olv47eq6upcpy9jfx2hl1 7174309 7174308 2026-06-16T20:29:31Z Juhan242 213253 /* */ 7174309 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mindaugas Sinkevičius 20160706.jpg|pisi|Mindaugas Sinkevičius (2016)]] '''Mindaugas Sinkevičius''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1984]] [[Jonava]]s) on [[Leedu]] [[majandusteadlane]] ja [[poliitik]], aastast [[2026]] [[Leedu peaminister]]. Ta oli Leedu majandusminister aastatel 2016–2017. Ta lõpetas [[2003]]. aastal kiitusega Jonava Vanalinna Gümnaasiumi. [[2007]]. aastal lõpetas ta [[Vilniuse ülikool]]i majandusteaduskonna bakalaureusekraadiga juhtimises ja ärijuhtimises. [[2008]]. aastal lõpetas ta [[Mykolas Romerise Ülikool]]i õigusteaduse bakalaureusena. [[2009]]. aastal lõpetas ta ISM Juhtimis- ja Majandusülikooli (''ISM Vadybos ir ekonomikos universitetas'') rahvusvahelise magistrikraadiga turunduse ja juhtimise alal. [[2010]]. aastal sai ta sotsiaalteaduste doktori kraadi väitekirjaga "Alkoholitarbimine ühiskondlike ja isiklike tegurite vastandlikes olukordades" ([[leedu keel|leedu]] ''Alkoholio vartojimas prieštaringų visuomeninių ir asmeninių veiksnių kontekste'', [[inglise keel|inglise]] ''Alcohol Consumption in the Context of Conflicting Societal and Personal Factors''). Väitekirja juhendaja oli professor [[Sigitas Urbonavičius]] ([[Vilniuse ülikool]]). {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2020}} Ta oli [[13. detsember|13. detsembrist]] [[2016]] kuni [[12. oktoober|12. oktoobrini]] [[2017]] Leedu majandusminister. Ta oli aastatel [[2011]]–[[2016]] ja uuesti aastast [[2019]] [[Jonava rajoon]]i pealik. Pärast seda, kui [[Gintautas Paluckas]] peaministri ja Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei (LSDP) esimehe kohalt tagasi astus, määrati ta 31. juulil 2025 LSDP ajutiseks esimeheks. Alates 1. maist 2026 on ta [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees. 16. juunil 2026 teatati, et temast saab uue valitsuse peaminister. == Isiklikku == Ta on 2017. aastast abielus sisekujundaja Aistė Sinkevičienėga (sündinud 1989, neiuna ''Plūkaitė''). Tema isa [[Rimantas Sinkevičius]] oli aastatel 2012–2016 Leedu transpordi- ja sideminister, ema Ligita Sinkevičienė on insener-tehnoloog, õde Rūta Sinkevičiūtė on jurist. == Välislingid == *[http://www.sinkevicius.lt/ Mindaugas Sinkevičiuse koduleht (leedu keeles)] {{JÄRJESTA:Sinkevičius, Mindaugas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Leedu majandusteadlased]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Mykolas Romerise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] agot85bgcvdcwzspff6w8h851h4z3q8 0 583282 7174437 5880696 2026-06-17T02:52:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174437 wikitext text/x-wiki '''Drops''' on keeleõppe platvorm, mis koosneb 36 keeles sõnavara õppimiseks mõeldud mobiilirakendusest ja seda täiendavast veebirakendusest (Drops), tähestiku õppimiseks mõeldud mobiilirakendusest (Scripts), millega on võimalik õppida 4 tähestikku ja 4 märgipõhist kirjasüsteemi, ning veebipõhisest sõnastikust (Drops Visual Dictionary), millest leiab kõik Dropsi keeled. 6. veebruaril 2020 lisas Drops oma platvormile Dropsi lapsesõbraliku versiooni Droplets.<ref name="Tucker, Charlotte" /> Drops, Droplets ja Scripts on kõik [[freemium-tüüpi rakendus]]ed, mis põhinevad [[sõnamäng]]udel, kus lihtsaid pilte seostatakse [[sõnavara]]ga. Rakendusi on võimalik kasutada [[iOS]] ja [[Android]] operatsioonisüsteemiga seadmetel. Dropsi on alates selle avaldamisest 2015. aastal laadinud alla enam kui 15 miljonit registreeritud kasutajat kogu maailmast.<ref name="Rotter" /> Dropsi platvormi arendab ja hooldab Eesti tehnoloogiaettevõte [[PlanB Labs OÜ]]. PlanB Labs OÜ tegi Dropsi 2015. aasta jaanuaris kättesaadavaks [[Apple Inc.|Apple'i]] [[App Store]]’is ja seejärel hakati 2016. aasta oktoobris [[Google Play]] poes pakkuma ka Dropsi Androidi versiooni. ==Algus ja areng== Ungari ettevõtjad Dániel Farkas ja Mark Szulyovszky asutasid 2012. aastal [[Tallinn]]as [[Eesti]]s ettevõtte PlanB Labs OÜ. Nad võeti vastu [[Idufirmade ärikiirendi|idufirmade ärikiirendisse]] Estonian Gamefounders, et aidata neil leida rahastust oma ideele – mängupõhisele keeleõppe rakendusele LearnInvisible. Idee seisnes lihtsate piltide [[mnemoonika|mnemoonilisel]] seostamisel. Szulyovszky oli sellist kontseptsiooni kasutanud varem koos ungari kunstniku-disaineri Adri Bodoriga asutatud disaini ja mängude idufirmas ThinkInvisible. LearnInvisible oli üks kuuest Gamefoundersi esimeses kohordis osalenud ettevõttest. Kõigile osalenud ettevõtetele anti 15 000 USA dollarit.<ref name="World" /> Pärast seda, kui Plan B Labs OÜ selle summa sai, liitus meeskonnaga nõuandjana Gamefoundersi investor Paul Bragiel. LearnInvisible ei suutnud aastatel 2012–2015 leida edasiste investeeringute jaoks piisavalt kliente. Kuna rakendus ei leidnud eriti palju kliente, jätsid Farkas ja Szulyovszky LearnInvisible'i sinnapaika ja ehitasid teise keeleõppe rakenduse Drops. Pärast selle avalikustamist 2015. aasta jaanuaris sai Drops kohe rohkem kasutajaid kui LearnInvisible. Apple reklaamis 2015. aasta sügisel Dropsi oma Hiina App Store’is. Rakenduse allalaadimiste arv tõusis järsult ja jätkas pärast reklaamiperioodi lõppu ühtlaselt kasvamist. ==Õppemetoodika== Dropsi rakendus keskendub sõnavara omandamisele – selline keeleõppe tehnika põhineb keeleteadlase Paul Nationi ja teiste uurimustel. Drops kohandab seda tehnikat mobiilirakendusele, kus kasutatakse ainult sõrmega juhitavat mängustamist, mis hõlmab nii visuaalset õpistiili kui ka mnemoonilisi mälutehnikaid. Lisaks peavad kasutajad Scriptsi rakenduses sõrmega kirjutama, mis arendab nende lihasmälu. [[Google]] kiitis sellist kasutusliidese tehnikat, kui ta andis Scriptsile kasutuskogemuse auhinna 2019 Material Design Award for Experience.<ref name="Google Design" /> ==Keeled ja kirjasüsteemid== Drops ja Droplets pakuvad 36 eri keelt: ainu, araabia, esperanto, havai, heebrea, hiina (kantoni), hiina (mandariini), hindi, hispaania (Kastiilia), hispaania (Ladina-Ameerika), hollandi, indoneesia, inglise (Ameerika), inglise (Briti), islandi, itaalia, jaapani, korea, kreeka, maoori, norra, poola, portugali (Brasiilia), portugali (Euroopa), prantsuse, rootsi, saksa, samoa, soome, taani, tagalogi, tai, türgi, ungari, vietnami ja vene keel. Scripts pakub 4 tähestikku (ladina, vene kirillitsa, heebrea ja Ameerika viipekeel) ning 4 märgipõhist kirjasüsteemi (hiina hani kiri, jaapani kana, india devanaagari kiri, korea hangul). ==Vastuvõtt ja auhinnad== 2018. aasta jaanuariks oli Apple’i App Store reklaaminud Dropsi päeva rakendusena (''app of the day'') enam kui 200 riigis. Lisaks oli Google Play pärjanud Dropsi oma toimetaja valiku tiitliga. Google Play valis 3. detsembril 2018 Dropsi üheks paremaks 2018. aasta rakenduseks.<ref name="Hughes" /> Sellest teatades ütles Google, et kõik 2018. parimate rakenduste kandidaadid olid rakendused, mis „muudavad meie elu lihtsamaks ja meie puhkehetked rahuldust pakkuvamaks ning aitavad tajuda, et veebis veedetud ajal on meil senisest paremad võimalused teistega sidet pidada. Uuenduslikud, elegantsed ja intelligentsed.“ Google sõnas samuti, et nad valisid Dropsi üheks 2018. aasta paremaks rakenduseks, sest tegemist oli rakendusega, „mille juurde me avastasime end terve aasta vältel tagasi pöördumast ja mida me oma sõpradega jagasime. Rakendus on kaunilt disainitud ja kõigile kasulik.“<ref name="Bell" /> 2019. aasta augustis lisas Scripts oma keelevalikusse Ameerika viipekeele ning sellest sai esimene viipekeeleõpet pakkuv mitmekeelne keeleõppe rakendus. Scripts võitis 10. oktoobril 2019 kasutuskogemuse eest Google’i auhinna Material Design Experience Award. 2019. aasta novembris alustas Drops koostööd ÜRO organisatsiooniga 2019 – rahvusvaheline põliskeelte aasta, et lisada Dropsi rakendusse väga suures hävimisohus ainu põliskeel.<ref name="2019 - International Year of Indigenous Languages" /> ==Kriitika== Lingvistid on kaua arutlenud selle üle, kas võõrkeele õppimisel annab parema põhja sõnavara või grammatika.<ref name="Dongbo Zhang" /> Dropsi ongi kritiseeritud peamiselt selle tõttu, et Drops keskendub ainult sõnavarale ja selle sõnavara on piiratud (keskendutakse pigem nimisõnadele kui verbidele või muud tüüpi sõnadele).<ref name="Bloomberg" /> On ka leitud, et Dropsi viieminutiline päevane kasutuspiirang ei ole tegelikult tõeline freemium-mudel.<ref name="Reddit" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tucker, Charlotte">[https://www.eu-startups.com/2020/02/googles-best-app-2018-drops-launches-%e2%80%8bdroplets-to-teach-kids-and-teens-foreign-languages/ Google's Best App 2018, Drops, launches 'Droplets' to teach kids and teens foreign languages|EU-Startups]</ref> <ref name="Rotter">[https://download.cnet.com/news/drops-app-helps-users-learn-a-new-language-in-five-minutes/ 'Drops' app helps users learn a new language in five minutes]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Google Design">[https://design.google/library/material-design-awards-2019/ 2019 Material Design Award Winners]</ref> <ref name="World">[https://estonianworld.com/technology/europes-first-gaming-startup-accelerator-gamefounders-present-their-first-batch-of-startups-for-demo-days/ GameFounders present their first batch of startups]</ref> <ref name="Hughes">[https://thenextweb.com/apps/2018/12/03/heres-google-plays-best-of-2018-list/ PUGB, Drops, and the Walking Dead top Google Play's 'Best of 2018' list]</ref> <ref name="Bell">[https://mashable.com/article/best-android-apps-2018-according-to-google/?europe=true The best Android apps of 2018, according to Google]</ref> <ref name="2019 - International Year of Indigenous Languages">[https://en.iyil2019.org/ 2019 - International Year of Indigenous Languages]</ref> <ref name="Dongbo Zhang">[https://www.jstor.org/stable/23361716?seq=1 Vocabulary and Grammar Knowledge in Second Language Reading Comprehension: A Structural Equation Modeling Study]</ref> <ref name="Bloomberg">[https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-06-20/language-drops-travel-talk-review-global-eagle-ent-partnership This Language-Learning App Aims to Transform Your In-Flight Time]</ref> <ref name="Reddit">[https://www.reddit.com/r/LearnJapanese/comments/8031za/has_anyone_tried_the_language_learning_app_drops/ Has anyone tried the language learning app, Drops?]</ref> }} [[Kategooria:Rakendustarkvara]] 6fk9yh2jlvqg08ot70drmv8mjr0imi5 0 584288 7174433 6881544 2026-06-17T01:57:21Z Ike Lek 208311 7174433 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Moissei Sverdlov''' ([[24. oktoober]] [[1917]] [[Võru]] linn – [[23. jaanuar]] [[2015]] [[Tel Aviv]]) oli alates 1940. aastast [[Eesti NSV]] [[komsomol]]iaktivist, [[ELKNÜ KK]] liige ja juunist oktoobrini 1941 [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljoni]] võitleja. Vanglaülemaks olles elas Tartus Oa tn 2. Võttis juhtiva mõrvarina osa [[Tartu vangla massimõrv]]ast, peale Tartust põgenemist tappis koos Leonid Nesteroviga (1917–1941) Tartumaa kirde- ja põhjaosas talunikke. Aastatel 1948–1951 oli Moissei Sverdlov [[AS Rakvere Lihakombinaat|Rakvere lihakombinaa]]di direktor (vallandati sobimatuse tõttu), 1951–1964 Tartu lihakombinaadi direktor, 1969–1978 konservitehase direktor. [[Eesti NSV Prokuratuur|ENSV prokuratuur]]i hinnangul kuritarvitas ta oma ametiseisundit 1958–1961 ja oli kaasosaline enam kui 60 000 rubla suuruses puudujäägi tekkimises. Sverdlov sai parteilise karistuse, kuid kohtu alla teda ei antud.{{viited}} <br /> {{JÄRJESTA:Sverdlov, Moissei}} [[Kategooria:Eesti juudid]] [[Kategooria:ELKNÜ Keskkomitee liikmed‎]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 2015]] 02v1fhtp0ce1sns08tpl7q7d0p4w20w 0 586898 7174280 6970448 2026-06-16T19:45:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174280 wikitext text/x-wiki [[Fail:Дмитрий Саймс на пленарном заседании XXVI ПМЭФ (фотография обрезана).jpg|pisi|Dimitri K. Simes 2023. aastal]] '''Dimitri K. Simes''' (sünninimi Дмитрий Константинович Симис ''Dmitri Konstantinovitš Simis''; sündinud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1947]] [[Moskva]]s) on vene-juudi päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] politoloog. Ta on [[Washington]]is asuva mõttekoja Center for the National Interest president ja tegevdirektor ning selle mõttekoja ajakirja [[The National Interest]] väljaandja. == Elukäik ja tegevus == Dmitri Konstantinovitš Simis sündis 29. oktoobril 1947 Moskvas. Ta lapsendasid juudi rahvusest Nõukogude tippjuristid ja inimõiguste kaitsjad Konstantin Simis (1919–2006) ja Dina Kaminskaja (1919–2006), kes olid edukad juristid, kuulumata komparteisse. Ta kasvas üles Nõukogude Liidu kohta väga heades oludes. [[Newsweek]]i ajakirjanik Alfred Friendly Jr. on nimetanud tema vanematekodu kirjanike, kunstnike, intellektuaalide ja väliskülaliste salongiks. "Minu maja oli tuntud kui üks külalislahkeimaid kogu Moskvas, ja mul on alati hea meel kaunilt sätitud laua, maitsva toidu ja lähedaste sõprade seltskonna üle" ütles tema ema Dina Kaminskaja. Tema vanemad kaitsesid juristidena Nõukogude võimu eest kohtus muuhulgas tolleaegseid tipp[[dissident]]e nagu [[Vladimir Bukovski]], [[Anatoli Martšenko]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Ilja Gabai]], [[Mustafa Džemiljev]], [[Juri Galanskov]], [[Pavel Litvinov]] jt. "Minu vanemad olid vabad inimesed mittevabal maal," kirjutas Dmitri Simis.<ref>[https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2006/07/14/AR2006071401598_pf.html Dina Kaminskaya; Lawyer Defended Soviet Dissidents] Washington Post, 15. juuli 2006</ref> Pärast keskkooli lõpetamist Moskvas 1964. aastal töötas Dmitri ühe aasta teaduslik-tehnilise töötajana Riiklikus Ajaloomuuseumis [[Punane väljak|Punasel väljakul]]. Seejärel astus ta [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikku Ülikooli]], kus õppis algul ajalooteaduskonna päevases osakonnas. Teisel kursusel tuli tal üle minna kaugõppesse, kuna ta oli astunud [[NLKP ajalugu|NLKP ajaloo]] õppejõuga ohtlikku dialoogi [[Lenin]]i teoste üle. Ajalooõpingute kõrvalt astus ta 1966. aastal Moskva Riikliku Ülikooli bioloogiateaduskonna päevasesse osakonda. Enda sõnul visati ta poliitilistel põhjustel ülikoolist kaks korda välja ja veetis kaks nädalat Matrosskaja Tišina eeluurimisisolaatoris, kuna osales demonstratsioonil. Ise ta ennast dissidendiks ei pea ja kunagi selleks saada ei kavatsenud, vaid üritas tegelda oma erialaga Nõukogude süsteemi raamides.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=GLy4NS_MxBQ Познер - Гость Дмитрий Саймс. Выпуск от 22.10.2018]</ref> Jaanuaris 1967 visati ta välja ülikooli bioloogiteaduskonnast, kuna kaitses väitluses Ameerika Ühendriikide osalust [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]], kuid lõpetas 1969. aastal kaugõppes ülikooli ajalooteaduskonna (diplomitöö Ameerika Ühendriikide lähiajaloost). Septembrist 1967 asus ta tööle NSV Liidu Teaduste Akadeemia Maailmamajanduse ja Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (IMEMO) tehnilise töötaja, hiljem nooremteadlasena, kirjutades kandidaadiväitekirja Ameerika Ühendriikide sotsiaalpoliitikast. Sinna tööle saamisel aitas teda tema isa (IMEMO asedirektor ja paar osakonnajuhatajat olid isa endised üliõpilased). Ta liitus instituudi Ameerika Ühendriikide informatsiooni osakonnaga, mida tollal juhatas juhtiv Nõukogude amerikanist [[Vladimir Šamberg]]. Oktoobris 1970 viidi ta üle monopolivastase poliitilise võitluse sektorisse. Aasta hiljem kandideeris ta edukalt nooremteaduri kohale, asudes tegelema teemaga "Ameerika Ühendriikide sotsiaalsed ja poliitilised probleemid". Ta töötas koos tulevaste Venemaa välisministrite [[Igor Ivanov]]i ja [[Jevgeni Primakov]]iga. Oli IMEMO komsomolikomitee sekretäri asetäitja, {{kas|Moskva konservatooriumi}} komsomolikomitee lektorite grupi rahvusvahelise sektsiooni büroo esimees. Komsomolitegelasena osales ta keelatud kunstinäituse likvideerimisel Moskvas.<ref name="mayflower" /><ref name="pseudology" /> Avaldas artikleid Ameerika Ühendriikide sotsiaalpoliitika kohta Nõukogude Liidu juhtivates ajalehtedes nagu [[Komsomolskaja Pravda]], [[Literaturnaja Gazeta]] jt. Kevadel 1972 oli tal valmimas kandidaadiväitekiri "Uusvasakpoolne liikumine USA monopolivastases võitluses."<ref>Черкасов, Пётр "ИМЭМО. Портрет на фоне эпохи" (Москва: Весь мир, 2004). С. 377—381.</ref><ref name="mayflower" /> Ise meenutab ta aega IMEMO-s heade sõnadega: "Arvan, et IMEMO mängis Nõukogude perioodil üsna konstruktiivset rolli. Ehkki tema mõju praeguste poliitiliste otsuste vastuvõtmisele oli piiratud, andis instituut sellesse protsessi siiski olulise panuse. Esiteks oli sellel oluline mõju välispoliitiliste küsimuste arutamisele, tutvustades realismi elemente ja värskeid arvamusi, ja teiseks, mõnel selle juhtival uurijal oli ''otsene juurdepääs kõrgemale juhtkonnale'' ning nad said partei kõnede ja otsuste kirjutamises osalemise kaudu muuta need dokumendid vähem doktriinlikeks."<ref name="pseudology" /> Edukale karjäärile vaatamata esitas ta 3. juulil 1972 instituudi dekaani asetäitjale (tulevasele Venemaa välisluure juhile ja välisministrile) Jevgeni Primakovile lahkumisavalduse, kes selle rahuldas. Vastavalt korrale oleks tema kui komsomolitegelase emigreerumise küsimus tulnud ettekandmisele kõrgel tasemel, kas [[ÜLKNÜ Moskva Linnakomitee]]s või koguni [[ÜLKNÜ Keskkomitee]]s ning ta oleks reeturina organisatsioonist välja visatud. Kuid kõigest sellest puuduvad vähimadki andmed.<ref name="mayflower" /><ref name="pseudology" /> Seejärel asus ta juudina taotlema ümberasumist [[Iisrael]]i. Ta vahistati 6. septembril 1972 juutide meeleavaldusel Moskva [[Liibanon]]i saatkonna ees (protesteeriti, et [[1972. aasta suveolümpiamängud|Müncheni olümpiamängudel]] Iisraeli sportlased pantvangi võtnud terroristid saabusid Liibanonist), vabastati samal öösel. Uuesti vahistati ta sama aasta novembris, süüdistatuna meeleavalduse korraldamises Nõukogude Liidu siseministeeriumi ruumides (nõuti juutide Nõukogude Liidust väljalaskmist). Nüüd veetis ta kaks nädalat eeluurimisisolaatoris. Jaanuaris 1973 lasti tal Nõukogude Liidust lahkuda, ta siirdus [[Viin]]i kaudu [[Rooma]] ja sealt Ameerika Ühendriikidesse. Lõppkokkuvõttes lahendati tema küsimus edukalt pärast Prantsuse peaministri [[Jacques Chaban-Delmas]]i ja Ameerika Ühendriikide endise asepresidendi, senaator [[Hubert Humphrey]] sekkumist, kes pöördusid isiklikult Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe [[Aleksei Kossõgin]]i poole. Mõlemad tegutsesid rahvusvaheliste juudi organisatsioonide survel, kes võitlesid Nõukogude juutide lahkumisvabaduse eest.<ref name="pseudology">{{Netiviide |url=http://www.pseudology.org/information/IMEMO_Portret/07.htm |pealkiri=ИМЭМО. Портрет на фоне эпохи |vaadatud=2020-06-26 |arhiivimisaeg=2019-03-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190321160707/http://www.pseudology.org/information/IMEMO_Portret/07.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Nõukogude ja Venemaa ajaloolane, Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Pjotr Tšerkassov: "Jaanuaris 1973 lahkus Dmitri Simis lõpuks Moskvast ja suundus Viini kaudu USA-sse. Jõudes Uude Maailma, seadis ta endale väga ambitsioonika eesmärgi – mitte ainult sulanduda Ameerika ühiskonda, vaid pääseda ka Nõukogude Liitu uurivate juhtivate spetsialistide esimesse ritta. Arvestades, kui paljud silmapaistvad Nõukogude eksperdid [[külm sõda|külma sõja]] ajal seda viljakat pinnast harisid, oli eesmärk pehmelt öeldes raskesti saavutatav. Aja jooksul see siiski saavutati. Sellele aitasid kaasa mitte ainult Simisi loomulikud võimed ja sihikindlus, kes suutis kiirelt uue keskkonnaga kohaneda ja edukalt ümber kehastuda Nõukogude [[amerikanist]]ist Ameerika [[sovetoloog]]iks, vaid ka õigesti valitud positsioon, millega ta analüüsis olukorda Nõukogude Liidus. Erinevalt paljudest Ameerika Ühendriikide Nõukogude teadlastest (eriti endiste Nõukogude kodanike hulgast), keda toitis banaalne nõukogudevastane propaganda, püüdis Dimitri Simis mõista Nõukogude režiimi arengu tähendust ja suunda ning ennustada selle põhjal kahe suurriigi edasisi suhteid. Muidugi aitasid teda suhted, mis olid loodud vabariiklaste partei mõjukate ringkondadega. Varsti pärast Ameerika Ühendriikidesse jõudmist võttis ta ühendust senaator [[Henry M. Jackson]]i tollase assistendi Richard Perle'iga (Jackson oli kuulsa Jackson-Vaniki muudatusettepaneku üks autoritest, mis blokeeris NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised majandussuhted 1974. aastal). Ta lõi head suhted [[Brent Scowcroft]]iga, kellest sai hiljem presidentide [[Gerald Ford]]i ja [[George W. Bush]]i riikliku julgeoleku nõunik, samuti [[James Schlesinger]]iga, kes juhtis korraga [[Luure Keskagentuur]]i ja [[Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium]]i. Mõjukate sõprade toel juhtis D. Simis Carnegie Nõukogu ja Euroopa Uuringute Sihtkapitali keskust, mida ta juhtis üle kümne aasta. 1980. aastate keskel kohtus ta Ameerika Ühendriikide endise presidendi [[Richard Nixon]]iga ja temast sai peagi üks lähedasemaid töötajaid. Dimitri Simis saatis Nixonit viimastel Venemaa visiitidel. Vahetult enne endise vabariikliku presidendi surma 1994. aastal loodi Nixoni fondi põhjal samanimeline teaduskeskus ja selle direktoriks määrati tänapäeva Venemaa poliitiliste küsimuste juhtiv Ameerika ekspert Dimitri Simes."<ref name="pseudology" /> Tema vanemad saadeti 1977. aastal Nõukogude võimu poolt sundkorras Moskvast Ameerika Ühendriikidesse (nad valmistusid kohtus kaitsma tolleaegseid tippdissidente [[Anatoli Štšaranski|Anatoli (Natan) Štšaranskit]] ja [[Sergei Kovaljov]]i).<ref>[https://www.svoboda.org/a/27845884.html Дина Каминская. Судьба адвоката]</ref> Pärast Ameerika Ühendriikidesse asumist hakkas ta kasutama nimevormi '''Dimitri Simes'''. USA kodakondsuse taotlemisel pöördus Simesi poole Föderaalse Juurdlusbüroo ([[FBI]]) ametnik, kellega ta kohtus, tõmbas välja kausta ja ütles: "See kaust sisaldab inimeste kirjalikke avaldusi, mis väidavad, et te olete [[KGB]] agent. Siin nad on. Kuid need kõik on lihtsalt väited ilma tõenditeta. Seetõttu tunnen, et me ei saa nende avalduste alusel teie kodakondsuse taotlusele vastu seista. Kuid ütlen teile seda, et te mõistaksite, et need avaldused on olemas ja et me jälgime teid tähelepanelikult."<ref name="mayflower">[https://english.gordonua.com/news/exclusiveenglish/who-is-dimitri-simes-and-why-is-he-trying-to-sink-mayflower-investigation-by-yuri-felshtinsky-316154.html Who is Dimitri Simes And Why Is He Trying To Sink Mayflower?]</ref> Jõudnud märtsis-aprillis 1972 Ameerika Ühendriikidesse, asus ta [[Washington]]is teadusliku töötajana tööle [[Georgetowni Ülikool]]i Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuses (''Center for Strategic and International Studies'') (CSIS). Oma mõjukate Ameerika poliitikutest sõprade toel asus ta juhtima Carnegie Fondi Venemaa ja Euraasia programmide keskust. Ta oli John Hopkinsi, Columbia ülikooli ja California Ülikooli Berkeleys professor, Ameerika Ühendriikide ekspresidendi [[Richard Nixon]]i (1913–1994) mitteametlik välispoliitika nõunik tema viimastel eluaastatel.<ref>http://www.pseudology.org/information/SimesDK.htm</ref> 20. jaanuaril 1994 asutas ekspresident Richard Nixon omanimelise välispoliitika mõttekoja Nixon Center for Peace and Freedom, mille presidendiks ja tegevdirektoriks sai Dimitri Simes. Aastast 1998 kandis keskus nime The Nixon Center ja märtsist 2011 Center for the National Interest. Ta on selle keskuse poolt kaks korda kuus väljaantava konservatiivse välispoliitikaajakirja [[The National Interest]] väljaandja ja peategevtoimetaja. 3. septembrist 2018 juhatab ta koos [[Vjatšeslav Nikonov]]iga Venemaa Esimeses telekanalis ([[Pervõi Kanal]]) ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Bolšaja igra" ("Большая игра"). == Kriitika == Rootsi majandusteadlane, aastatel 1991–1994 Venemaa presidendi [[Boriss Jeltsin]]i nõunikuks olnud [[Anders Åslund]] on nimetanud teda KGB saadikuks Läänes: "Teil on Moskvas kõrgema rahvusvaheliste suhete instituudi kõrgetasemeline jünger, kellel lubatakse äkki läände emigreeruda. Siis seob ta end kohe nende "suursuguste" Nixoni, Kissingeri, Schlesingeri ja Scowcroftiga. Ta hüppas otse USA vabariiklaste realistliku ringi tippu, suurde "tõeliselt auväärsetest inimestest" koosnevasse ringi, millesse ta on jõudnud."<ref name="Stern">Grant Stern: [https://thesternfacts.com/meet-putins-top-influencers-behind-russia-s-election-attack-on-america-852516c5a423 Meet Putin’s top influencers behind Russia’s election attack on America]</ref> 2005. aasta detsembri algul kohtus Simes Venemaa presidendi nõuniku [[Gleb Pavlovski]] ja Kremlile lähedal seisva oligarhi [[Oleg Deripaska]]ga, et arutada Venemaa-sõbraliku mõttekoja loomist Ameerika Ühendriikides.<ref>https://www.kommersant.ru/doc/632410</ref><ref name="mayflower" /> Loodav mõttekoda oleks kriitikute arvates olnud sarnane 2007. aastal Pariisis loodud ja Venemaa rahastatud mõttekojaga [[Demokraatia ja Koostöö Instituut]],<ref name="Stern" /> mis aastatel 2008–2015 tegutses ka New Yorgis. Simesi juhitav keskus teeb aga selle instituudiga tihedat koostööd.<ref>https://freebeacon.com/politics/rand-pauls-russian-connection/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20090714231124/http://www.nixoncenter.org/index.cfm?action=showpage&page=MoscowSummit09</ref><ref>https://web.archive.org/web/20100707012949/http://www.nixoncenter.org/index.cfm?action=showpage&page=The-State-of-the-Reset-2010</ref><ref>https://web.archive.org/web/20130805234217/http://cftni.org/CFTNI7-26russiadialogue.pdf</ref> Tema juhitava mõttekoja nimemuutus aastal 2011 oli seotud Nixoni perekonna ja keskust rahastava Nixoni Fondi juhatuses olnud vabariiklaste soovimatusega siduda Nixoni nime Keskuse tegevusega, mida iseloomustati kui Vladimir Putini apologeetlust. Nixoni Fond andis keskuse programmidele ettenähtud 2 miljonit dollarit üle tingimusel, et Nixoni nimi kaotatakse, ehkki see oli mõne Nixoni austaja jaoks kibe tulemus.<ref name="divorce-for-nixon">[https://www.politico.com/story/2011/04/divorce-for-nixon-center-foundation-053384 Divorce for Nixon Center, Foundation] Politico, 19. aprill 2011</ref> 2013. aasta septembris osales ta Venemaa juhtiva mõttekoja [[Valdai klubi]] aastakonverentsil paneeldiskussioonis koos Putiniga (teised osalejad olid endine Saksamaa kaitseminister ning Itaalia ja Prantsusmaa peaministrid), kaitstes Vladimir Putini välispoliitikat.<ref>http://en.kremlin.ru/events/president/news/page/464</ref> Ta on Valdai klubi üks juhtivaid eksperte.<ref>https://valdaiclub.com/about/experts/462/</ref> Veebruaris 2015 kohtus ta Moskvas salaja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja teiste kõrgemate Venemaa ametnikega.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-usa-russia-butina-exclusive/exclusive-accused-russian-agent-butina-met-with-u-s-treasury-fed-officials-idUSKBN1KC0DC Exclusive: Alleged Russian agent Butina met with U.S. Treasury, Fed officials] Reuters, 22. juuli 2018</ref> Donald Trumpi 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendi valimiskampaania ajal korraldas ta Washingtonis asuvas Mayfloweri hotellis 27. aprillil 2016 Trumpi kohtumise valijatega, kus osales ka tollane Venemaa suursaadik Ameerika Ühendriikides [[Sergei Kisljak]]. Trump tutvustas seal oma välispoliitilist liini ja pidas oluliseks häid suhteid Venemaaga. [[Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium]]i uurimiskomisjon, mis uuris Venemaa sekkumist 2016. aasta valimistesse, pidas seda kohtumist üheks võtmekohaks. Seal tutvustas Simes enne kõnet kahte meest, Trumpi ja Kisljaki. Oma kõnes kasutas Trump esmakordselt loosungit "[[America first]]" ja rõhutas seda, et võitluses islamiterrorismiga peab tegema koostööd Venemaaga, samuti nõuet NATO liitlastele maksta ise oma kaitse eest. Neid on peetud Simesi mõteteks, mida ta esitas Trumpile. Pärast Trumpi võitu presidendivalimistel kirjutas Simes oma ajakirjas The National Interest artikli "Kavand Donald Trumpile suhete parandamiseks Venemaaga".<ref name="mayflower" /> Simes korraldas juulis 2018 Ameerika Ühendriikides Venemaa kasuks spioneerimise eest vahistatud [[Marija Butina]] kohtumise tollase [[Föderaalreserv]]i aseesimehe [[Stanley Fischer]]i ja toonase [[Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium]]i rahvusvaheliste suhete asekantsleri [[Nathan Sheets]]iga. Tema väljaantav ajakiri The National Interest on tuntud oma kolumnide poolest, milles leitakse, et Ameerika Ühendriikide huvides on parandada suhteid Venemaaga ja "Vene karu" ei tohi ärritada. Vene juurtega Ameerika ajaloolane ja politoloog [[Juri Felštinski]]: "Ka Simes oli kahtlemata osalenud Venemaa salateenistuse aktiivsetes operatsioonides. Selliseid "aktiivseid operatsioone" ei saa omistada sadadele lehekülgedele tema kirjutatud kremlimeelsele poliitilisele narratiivile. See sarnaneb rohkem "mõjuagendi" tegevusega. [...] Simes on olemasoleva teabe ja tema tegevuse põhjal Kremli agent, kes on põimitud Ameerika poliitilisse eliiti"<ref name="mayflower" /> Ameerika politoloog [[Edward Luttwak]] ütles, et pole kunagi Simesi süüdistanud enamas kui selles, et ta "käis Washingtonis ringi, öeldes midagi, mis oli täiuslikult identne Moskva propagandaga".<ref name="divorce-for-nixon" /> == Teosed == * Dimitri K. Simes, ''Soviet succession : leadership in transition,'' Beverly Hills : Sage Publications, 1978 * Dimitri K. Simes, ''Soviet strategy in Syria and the Persian Gulf,'' Washington, D.C.: Middle East Institute, 1984 * Dimitri K. Simes, ''After the collapse : Russia seeks its place as a great power,'' New York: Simon & Schuster, 1999 == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Simes, Dimitri}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide politoloogid]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] m96iedl6ii3bzfz2x9v2quh1r5upwa6 0 591880 7174363 7164502 2026-06-16T21:41:14Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174363 wikitext text/x-wiki [[File:Alexander Sørloth for RB Leipzig in 2022 (cropped).jpg|pisi|Alexander Sørloth 2022. aastal [[RB Leipzig]]i mängijana]] [[Pilt:Alexander Sørloth (cropped).JPG|pisi|Alexander Sørloth (2013)]] '''Alexander Sørloth''' (sündinud [[5. detsember|5. detsembril]] [[1995]] [[Trondheim]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hispaania kõrgliigaklubis [[Madridi Atlético]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Ta alustas klubikarjääri Norra klubis [[Rosenborg BK|Rosenborg]], mille koosseis debüteeris ta Norra kõrgliigas 2014. aastal. 2015. aastal mängis ta Rosenborgist laenul [[FK Bodø/Glimt|Bodø/Glimtis]], mille särgis lõi Norra kõrgliigas 2015. aasta hooajal 13 väravat. 2016. aasta alguses liitus ta Hollandi kõrgliigaklubiga [[FC Groningen]]. 2017. aasta juunis sõlmis ta lepingu Taani kõrgliigaklubiga [[FC Midtjylland|Midtjylland]]. Hooaja 2017–18 esimese 19 mänguga lõi ta Taani kõrgliigas kümme väravat. 2018. aasta jaanuaris siirdus ta umbes 9 miljoni naelsterlingi eest Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Crystal Palace FC|Crystal Palace]]. 16 mänguga ei suutnud ta Inglismaa kõrgliigas ühtegi väravat lüüa. Hooaja 2018–19 teises pooles mängis Sørloth laenul Belgia kõrgliigaklubis [[K.A.A. Gent|Gent]], lüües neli väravat. Hooajal 2019–2020 mängis ta laenul Türgi kõrgliigaklubis [[Trabzonspor]]. Ta lõi sel hooajal Türgi kõrgliigas 24 väravat, millega oli liiga suurim väravakütt sel hooajal. Ta saavutas Trabzonsporiga sel hooajal Türgi kõrgliigas teise koha. 2020. aasta juulis võitis ta Trabzonsporiga Türgi karikafinaalis [[Alanyaspor]]i tulemusega 2:0 ja Sørloth lõi selles mängus Trabzonspori teise värava. 2020. aasta septembris sõlmis Sørloth lepingu Saksamaa kõrgliigaklubis [[RB Leipzig]]. 2021. aasta augustis suundus ta laenule Hispaania kõrgliigaklubis [[Real Sociedad]], kus mängis kaks hooaega. [[La Liga hooaeg 2022–2023|2022/23]] tegi Sørloth Hispaania kõrgliigas silmapaistva hooaja, kui lõi 12 väravat. Sørloth valiti Hispaania kõrgliiga 2023. aasta jaanuari kuu parimaks mängijaks.<ref>{{cite news|url=https://www.laliga.com/en-GB/news/alexander-sorloth-named-laliga-santander-player-of-the-month-for-january|title=Alexander Sørloth named LaLiga Santander Player of the Month for January|date=1 February 2023|access-date=1 February 2023|publisher=La Liga|archive-date=2023-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20230329154303/https://www.laliga.com/en-GB/news/alexander-sorloth-named-laliga-santander-player-of-the-month-for-january|url-status=dead}}</ref> 2023. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Hispaania kõrgliigaklubiga [[Villarreal CF|Villarreal]].<ref>{{cite web |title=Viking blood for Villarreal’s attack |url=https://villarrealcf.es/en/viking-blood-for-villarreals-attack/ |publisher=[[Villarreal CF]] |access-date=25 July 2023 |date=25 July 2023 |url-status=dead |archive-date=2023-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230725194837/https://villarrealcf.es/en/viking-blood-for-villarreals-attack/ }}</ref> Hooajal [[La Liga hooaeg 2023–2024|2023/24]] oli Sørloth Hispaania kõrgliiga paremuselt teine väravalööja (23 väravat). Hooaja eelviimases mängus 19. mail 2024 lõi ta [[Madridi Real]]i vastu neli väravat. 2024. aasta augustis siirdus ta umbes 32 miljoni euro eest Madridi Atléticoga, kellega ta sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite news |title=Welcome, Alexander Sørloth! |url=https://en.atleticodemadrid.com/noticias/welcome-alexander-s-rloth |access-date=3 August 2024 |work=Atlético Madrid |date=3 August 2024}}</ref> == Koondisekarjäär == Norra jalgpallikoondises tegi Sørloth debüüdi 2016. aastal. Sama aasta 1. juunil lõi ta [[sõprusmäng]]us [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu oma esimese koondisevärava. == Isiklikku == Tema isa [[Gøran Sørloth]] oli samuti jalgpallur ja kuulus aastatel 1985–1994 ka Norra koondisse. == Saavutused == ;Trabzonspor *[[Türkiye Kupası|Türgi karikas]]: 2019–20 == Viited == {{viited}} {{Madridi Atlético mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Sorloth, Alexander}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Groningeni mängijad]] [[Kategooria:FC Midtjyllandi mängijad]] [[Kategooria:Crystal Palace FC mängijad]] [[Kategooria:Trabzonspori mängijad]] [[Kategooria:RB Leipzigi mängijad]] [[Kategooria:Real Sociedadi mängijad]] [[Kategooria:Villarreal CF mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Süper Ligi mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] o2d3e8ysgpzeee8m1wppxgevoba7f15 0 593221 7174542 7169262 2026-06-17T08:28:54Z Kuriuss 38125 7174542 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Volens, Urmas.20250110 134442.jpg|pisi|Urmas Volens jaanuaris 2025]] [[Fail:Urmas Volens at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Urmas Volens 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Fail:riigikohtuniku Urmas Volensi ametivanne.pdf|pisi|page=2|Riigikohtunik Urmas Volens andis enne ametikohustuste täitmisele asumist 19.10.2020 Riigikogu ees ametivande]] '''Urmas Volens''' ([[24. detsember]] [[1976]]<ref name="ETIS"/><ref name="2riregister"/> – [[26. veebruar]] [[2026]]) oli Eesti [[jurist]], [[advokaat]] ja [[riigikohtunik]] (tsiviilkolleegiumi liige). Ta oli aastatel 2006–2009 Justiitsministeeriumi asekantsler. Urmas Volens sai 1999. aastal ''[[magna cum laude]]'' [[Tartu Ülikool]]i Õigusinstituudi ''baccalaureus artium''’i kraadi õigusteaduse erialal. 2003. aastal sai ta Saksamaal [[Kölni Ülikool]]is [[magister legum|LLM kraadi]] (''summa cum laude'') väitekirjaga "Omaniku nõuded asjast saadud kasu väljaandmiseks ja kahju hüvitamiseks". 2011. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö [https://dspace.ut.ee/handle/10062/16786 "Usaldusvastutus kui iseseisev vastutussüsteem ja selle avaldumisvormid"].<ref name="eeln6u"/> Volens töötas aastatel 1998–2000 Justiitsministeeriumi eraõiguse osakonnas referendina. Seejärel oli ta Justiitsministeeriumi kohtute osakonna, notariaadi ja registrite talituse nõunik, tegeledes kinnistusraamatu ja teiste kohtute kinnistusosakondades peetavate kohtulike registrite arengustrateegiate kujundamise ning nende registrite tööd reguleerivate õigusaktide väljatöötamisega. Aastatel 2003–2006 oli Volens Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja ja 2006–2009 Justiitsministeeriumi asekantsler, kus tema vastutusalas oli Vabariigi Valitsuse õiguspoliitika koordineerimise korraldamine ja juhtimine [[eraõigus]]e, [[riigiõigus]]e ja [[haldusõigus]]e valdkonnas, samuti õigusloome metoodika ning õiguse mõjude analüüsi korraldamine ja eelnõude ettevalmistamine.<ref name="eeln6u"/> 2010. aastast töötas ta [[Sorainen|advokaadibüroo Sorainen]] nõunikuna.<ref name="PM-2010"/> {{lisa viide 2|29. novembril 2011 sai temast [[advokatuur]]i liige ja talle anti vandeadvokaadi kutsenimetus.}} 2016–2020 töötas ta [[vandeadvokaat|vandeadvokaadina]] advokaadibüroos NOVE, olles ühtlasi selle büroo kaasasutaja ja partner.<ref name="eeln6u"/> Alates 2004. aastast pidas Volens Tartu Ülikoolis nii [[võlaõigus]]e üld- ja eriosa kui ka [[ühinguõigus]]e ja [[tsiviilkohtumenetlus]]e loenguid. Lisaks oli ta lektor muudel kohtunike, prokuröride, notarite, kohtutäiturite, kohtunikuabide jt kohtuametnike koolitustel. Lisaks iseseisvate teaduspublikatsioone avaldamisele oli ta ka üks asjaõigusseaduse, võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seaduse kommenteeritud väljaannete koostajaid.<ref name="eeln6u"/> Urmas Volens oli alates 1. novembrist 2020 [[Riigikohus|Riigikohtu liige]]<ref name="RT-2020" /> (valimise salajasel hääletusel oli tema poolt 66 Riigikogu liiget, vastu 19 liiget ja 2 jäi erapooletuks).<ref name="RK-2020-1" /> Ta andis [[ametivanne|ametivande]] 19. oktoobril 2020.<ref name="RK-2020-2" /> Ta lahkus riigikohtuniku ametist omal soovil 19. detsembril 2025.<ref>[https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohtunik-urmas-volens-lahkub-ametist Riigikohtunik Urmas Volens lahkub ametist]</ref> Alates maist 2025 oli Volens [[Tallinna Ülikool]]i külalisprofessor. == Tunnustus == * 2008 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja III klassi aumärk]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ETIS">{{ETIS|Urmas_Volens}}</ref> <ref name="2riregister">[https://ariregister.rik.ee/ettevotja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Äriregistri teabesüsteem.] Päring: Advokaadibüroo NOVE OÜ (registrikood 12984303), 1. kanne (25.01.2016).</ref> <ref name="eeln6u">[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6883d85e-3038-455c-9ec9-08f59634d8b1 Riigikogu veebisait (riigikogu.ee). "Riigikogu otsus "Urmas Volensi Riigikohtu liikmeks nimetamine" 222 OE". Eelnõu seletuskiri.]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/325092020001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 23.09.2020 otsus "Urmas Volensi Riigikohtu liikmeks nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 25.09.2020, 1.]</ref> <ref name="RK-2020-1">[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202009231400#PKP-38667 Riigikogu veebisait (riigikogu.ee). XIV Riigikogu stenogramm, IV istungjärk, 23. september 2020, päevakorrapunkt Riigikogu otsuse "Urmas Volensi Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (222 OE) esimene lugemine".]</ref> <ref name="RK-2020-2">[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202010191500#PKP-46301 Riigikogu veebisait (riigikogu.ee). XIV Riigikogu stenogramm, IV istungjärk, 19. oktoober 2020, päevakorrapunkt "Riigikohtu liikme Urmas Volensi ametivanne".]</ref> <ref name="PM-2010">[https://majandus24.postimees.ee/322715/miks-aktsepteerime-riigi-ebaefektiivsust "Miks aktsepteerime riigi ebaefektiivsust?"] Postimees, 6. oktoober 2010</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=?|nimi=[[Justiitsministeerium|Justiitsministeeriumi<br/>õiguspoliitika asekantsler&nbsp;&nbsp;]]|aeg=01.01.2006–31.12.2009|järgnev=[[Martin Hirvoja]]}} {{lõpp}} {{Mall:Riigikohtunikud}} {{JÄRJESTA:Volens, Urmas}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Kölni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] nlhqdtple7o19p1qpqf08jcvm5tnp5f 0 594563 7174334 6886199 2026-06-16T21:24:36Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174334 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Édouard Mendy | pilt = Édouard Mendy 2020.jpg | pildiallkiri = Mendy 2020. aastal | täisnimi = Édouard Osoque Mendy | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1992|03|01}} | sünnilinn = [[Montivilliers]] | sünnimaa = [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 194 cm | positsioon = [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] | koduklubi = [[Al Ahli Saudi FC|Al Ahli]] | särginumber = | noorteaastad1 = 1995–2005 | noorteklubi1 = Le Havre Caucriauville | noorteaastad2 = 2005–2006 | noorteklubi2 = [[Le Havre AC|Le Havre]] | noorteaastad3 = 2006–2011 | noorteklubi3 = CS Municipaux Le Havre | aastad1 = 2010–2014 | mänge1 = 26 | väravaid1 = 0 | klubi1 = [[AS Cherbourg|Cherbourg]] | aastad2 = 2015–2016 | mänge2 = 8 | väravaid2 = 0 | klubi2 = [[Marseille Olympique|Marseille B]] | aastad3 = 2016–2019 | mänge3 = 80 | väravaid3 = 0 | klubi3 = [[Stade de Reims|Reims]] | aastad4 = 2017 | mänge4 = 1 | väravaid4 = 0 | klubi4 = [[Stade de Reims|Reims B]] | aastad5 = 2019–2020 | mänge5 = 25 | väravaid5 = 0 | klubi5 = [[Rennesi Stade|Rennes]] | aastad6 = 2020–2023 | mänge6 = 75 | väravaid6 = 0 | klubi6 = [[Chelsea FC|Chelsea]] | aastad7 = 2023– | mänge7 = 0 | väravaid7 = 0 | klubi7 = [[Al Ahli Saudi FC|Al Ahli]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 3. juuli 2023 | koondiseaastad1 = 2018– | koondisemänge1 = 29| koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] | koondis_seisuga = 4. detsember 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalitabel | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019]]|}} }} '''Édouard Osoque Mendy''' (sündinud [[1. märts]]il [[1992]] [[Montivilliers]]'s) on [[Prantsusmaa]]l sündinud [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] [[Saudi Pro League|Saudi Araabia kõrgliiga]] klubis [[Al Ahli Saudi FC|Al Ahli]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. 2011. aastal debüteeris ta Prantsusmaa tugevuselt kolmandas liigas [[AS Cherbourg Football|Cherbourg]]is. Hooajal 2015–16 mängis ta Prantsusmaa tugevuselt neljandas liigas [[Marseille Olympique]]'i reservmeeskonnas. 2016. aastal liitus ta Prantsusmaa esiliiga klubiga [[Stade de Reims]]. Hooajal 2017–18 sai ta Reimsi põhiväravavahiks. Samal hooajal kindlustati pääs Prantsusmaa kõrgliigasse. 2019. aastal liitus Medy Prantsusmaa kõrgliiga klubiga [[Rennesi Stade]]. Hooajal [[Ligue 1 hooaeg 2019–2020|2019–20]] saavutati Prantsusmaa kõrgliigas kolmas koht. 2020. aasta septembris siirdus ta umbes 22 miljoni naelsterlingi eest [[Londoni Chelsea]]sse, kellega sõlmis viieaastase lepingu.<ref>[https://www.chelseafc.com/en/news/2020/09/24/mendy-makes-chelsea-move "Chelsea transfer news: Edouard Mendy makes Chelsea move"]. Chelsea F.C. 24.9.2020. Vaadatud 24.11.2020</ref><ref>[https://www.skysports.com/football/news/11668/12068937/edouard-mendy-chelsea-sign-goalkeeper-from-rennes-for-22m-on-five-year-deal "Chelsea sign goalkeeper from Rennes for £22m on five-year deal"]. Sky Sports. 24.9.2020. Vaadatud 24.11.2020</ref> Suvel 2023 osteti ta 19 miljoni euro eest Al Ahlisse. Senegali jalgpallikoondises tegi Mendy debüüdi 18. novembril 2018 mängus [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu. Ta kuulus Senegali koondisse [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. Ta kuulus Senegali koosseisu kahes esimeses alagrupimängus. Senegal jõudis turniiril finaali, kus kaotati [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeriale]]. == Saavutused == ;Reims *[[Ligue 2]]: 2017–18 == Viited == {{viited}} {{Chelsea FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Mendy, Edouard}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:Stade de Reimsi mängijad]] [[Kategooria:Stade Rennais FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 58hg9a4pl7ab5pvg1v5k6rbct25zy3q 0 594710 7174145 6848798 2026-06-16T14:49:42Z Trebors 57925 7174145 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Edmund Aumere''' (kuni 29. detsembrini 1936 '''Edmund Anton'''; [[19. märts]] [[1912]] [[Narva]] – [[21. juuli]] [[1941]] [[Tartu]]) oli Eesti [[Näitleja|näitleja.]] Aumere oli 1935. aastast [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige. Lõpetas 1933. aastal [[Draamastuudio teatrikool|Draamastuudio teatrikooli]]. Mängis 1932–1935 [[Eesti Draamateater|Draamastuudio Teatris]] ja 1935–1941 [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/aumere_edmund2|pealkiri=Aumere, Edmund|väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon|aeg=|vaadatud=27.11.2020}}</ref> Hukati [[Omakaitse]] poolt 1941. aastal {{kas|Vanemuise ees}}.<ref name=":0" /> == Isiklikku == Edmund Aumere isa oli viiulimeister [[Jakob Aumere]], tema vennad olid kergejõustiklane ja treener [[Harry Aumere]], viiuldaja [[Hubert Aumere]] ning õde viiuldaja [[Zelia Aumere]]. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Aumere, Edmund}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 9f1i4mbftja3pgqs3vddyol99wkwtji 7174146 7174145 2026-06-16T14:50:29Z Trebors 57925 7174146 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Edmund Aumere''' (kuni 29. detsembrini 1936 '''Edmund Anton'''; [[19. märts]] [[1912]] [[Narva]] – [[21. juuli]] [[1941]] [[Tartu]]) oli Eesti [[Näitleja|näitleja.]] Aumere oli 1935. aastast [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige. Lõpetas 1933. aastal [[Draamastuudio teatrikool|Draamastuudio teatrikooli]]. Mängis 1932–1935 [[Eesti Draamateater|Draamastuudio Teatris]] ja 1935–1941 [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/aumere_edmund2|pealkiri=Aumere, Edmund|väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon|aeg=|vaadatud=27.11.2020}}</ref> Hukati [[Omakaitse]] poolt 1941. aastal {{kas|Vanemuise ees}}.<ref name=":0" /> == Isiklikku == Edmund Aumere isa oli viiulimeister [[Jakob Aumere]], tema vennad olid kergejõustiklane ja treener [[Harry Aumere]], viiuldaja [[Hubert Aumere]] ning õde viiuldaja [[Zelia Aumere]]. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Aumere, Edmund}} [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1941]] lphoa6m0ay8kfhnvlx3fnlqwz1uwuix 0 599928 7174254 7117748 2026-06-16T18:47:37Z Kuriuss 38125 7174254 wikitext text/x-wiki [[Fail:Uku Vainik 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Uku Vainik 2020. aastal [[Arvamusfestival]]i teadusalal]] '''Uku Vainik''' (sündinud [[31. mai]]l [[1985]]) on eesti [[psühholoog]]. Ta kaitses 2015. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis doktoritöö "Towards a comprehensive framework for the psychological mechanisms of obesity and overeating" ("Ülekaalu ja ülesöömisega seotud psühholoogilised mehhanismid: mitmekülgse raamistiku loomine"; juhendajad [[Jüri Allik]] ja Lesley Kathleen Fellows).<ref>[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/81061091-033a-4769-b28a-ac40634e977e Towards a comprehensive framework for the psychological mechanisms of obesity and overeating] Eesti Teadusinfosüsteem</ref> Vainiku uurimise põhisuunad on [[tervisepsühholoogia]] ja [[isiksusepsühholoogia]]. Teda huvitab impulsiivuse ja enesekontrolli täpsem mõõtmine. Ta on uurinud peamiselt toitumishäireid.<ref>{{Netiviide|autor=Vainik, Uku|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/77927088/kaitumis-ja-terviseteadlane-uku-vainik-suhkruga-liialdamine-ei-ole-veel-soltuvus-magusahimust-saab-jagu-lihtsate-nippide-abil-harjumusi-muutes|pealkiri=Käitumis- ja terviseteadlane Uku Vainik: suhkruga liialdamine ei ole veel sõltuvus, magusahimust saab jagu lihtsate nippide abil harjumusi muutes 30|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=20. aprill 2017|vaadatud=27.01.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Vainik, Uku|url=https://www.youtube.com/watch?v=MsprmsS6Z90&ab_channel=Tartu%C3%9Clikool|pealkiri=Uku Vainik {{!}} Miks dieedi pidamine nii tihti nurjub?|väljaanne=Youtube|aeg=13. jaanuar 2015|vaadatud=27.01.2021}}</ref> Temast sai seitsmes Eestis töötav teadlane, kes sai 2023. aasta septembris [[Euroopa Teadusnõukogu]] alustava teadlase grandi. Selle eesmärgiks on kaardistada kehakaalumuutuste käitumuslikke ja geneetilisi seoseid.<ref>{{Netiviide|autor=Harrik, Airika|url=https://novaator.err.ee/1609089998/eesti-teadlane-otsib-miljonigrandi-toel-kaalulangetuse-ja-kaitumise-seoseid|pealkiri=Eesti teadlane otsib miljonigrandi toel kaalulangetuse ja käitumise seoseid|väljaanne=Novaator|aeg=5. september 2023|vaadatud=09.09.2023}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=European Research Council|url=https://erc.europa.eu/sites/default/files/2023-09/erc_2023-stg-results_sh.pdf|pealkiri=ERC Starting Grants 2023|väljaanne=|aeg=5. september 2023|vaadatud=09.09.2023}}</ref> Ta on 2024. aasta juunist [[Tartu Ülikooli psühholoogia instituut|Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi]] käitumisgeneetika professor. Aastatel 2020–2028 on ta ühtlasi ka [[Montréali neuroloogiainstituut|Montréali neuroloogiainstituudi]] külalisprofessor. == Publikatsioonid == 2019. aastal ilmus tema artikkel [[Rasvumus|rasvumise]] ja [[Sõltuvus|sõltuvuse]] vahelistest seostest ajakirjas [[Nature Human Behaviour]].<ref>{{Netiviide|autor=Tatrik, Katre|url=https://novaator.err.ee/997055/uus-uuring-kas-rasvumist-saab-vorrelda-soltuvusega|pealkiri=Uus uuring: kas rasvumist saab võrrelda sõltuvusega?|väljaanne=ERR Novaator|aeg=29. oktoober 2019|vaadatud=27.01.2021}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://socialsciences.nature.com/users/325122-uku-vainik/content |pealkiri=Recycling personality papers to understand obesity and addictions |vaadatud=2021-01-27 |arhiivimisaeg=2021-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210131185345/https://socialsciences.nature.com/users/325122-uku-vainik/content |url-olek=ei tööta }}</ref> == Auhinnad == * 2013. aastal pälvis Vainik teise koha [[Eesti Teadusagentuur]]i doktoritööde konkursil terviseuuringute kategoorias{{lisa viide}} * 2013. aastal publikatsioonipreemia käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikoolis{{lisa viide}} * 2014. aastal oli tal Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi parim juuniori publikatsioon{{lisa viide}} * 2018. aastal sai Uku Vainik Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna publikatsioonipreemia{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *{{ETIS|Uku_Vainik}} {{JÄRJESTA:Vainik, Uku}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] iz48iyl4qeo94yfrjut236iucorr67u 0 602577 7174481 6274385 2026-06-17T06:40:09Z Metsavend 738 7174481 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Cristian Gabriel Romero (cropped 2).png | pildisuurus = 220px |medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} }} '''Cristian Gabriel Romero''' (sündinud [[27. aprill]]il [[1998]] [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa kõrgliiga klubis [[Tottenham Hotspur]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Club Atlético Belgrano|Belgrano]], mille meeskonnas debüteeris ta Argentina kõrgliigas 2016. aastal. 2018. aasta juulis liitus ta Itaalia kõrgliiga klubiga [[Genoa CFC|Genoa]]. Esimese värava Itaalia kõrgliigas lõi ta 28. oktoobril 2018 mängus [[Udinese Calcio|Udinese]] vastu. 2019. aasta juulis omandas tema mängijaõigused [[Juventus]], kuid Romero jäi Genoasse ka hooajaks 2019–20. 2020. aasta septembris läks ta laenule [[Atalanta BC|Atalanta]]sse. Hooajal [[Serie A hooaeg 2020–2021|2020–21]] valiti Romero Itaalia kõrgliiga hooaja parimaks kaitsemängijaks. 2021. aasta augustis sõlmis ta Atalantaga püsiva lepingu, kuid suundus seejärel laenule 2017. aastal kuulus Romero Argentina kuni 20-aastaste koondisse Lõuna-Ameerika juunioride meistrivõistlustel. Argentina jalgpallikoondises debüteeris Romero 3. juunil 2021 MM-i valikmängus [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma teises koondisemängus, sama aasta 8. juunil [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu. Romero võitis Argentina koondisega [[2021. aasta Copa América]]. {{Tottenham Hotspur FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Romero, Cristian}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Genoa CFC mängijad]] [[Kategooria:Atalanta BC mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] qpd8byqnw0b5jhlxjag4pmd6h4onl6d 0 604298 7174475 6281088 2026-06-17T06:38:35Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174475 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Damian Martinez.jpg|pisi|Emiliano Martínez (2015)]] '''Damián Emiliano Martínez Romero''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1992]] [[Mar del Plata]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Aston Villa]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2008–2010 kuulus ta Argentina klubisse [[Club Atlético Independiente|Independiente]]. 2010. aastal liitus ta Inglismaa klubiga [[Arsenal FC|Arsenal]]. Arsenal põhimeeskonnas debüteeris ta 26. septembril 2013 liigakarika mängus [[Coventry City]] vastu. Martínez oli Arsenali varuväravavaht kuni 2020. aastani. Kokku sai Arsenali meeskonnas kirja 38 mängu, sealhulgas 15 mängu Inglismaa kõrgliigas. Lisaks käis ta vahepealsetel perioodidel laenul teistes klubides: hooaja 2011–12 lõpus Inglismaa tugevuselt neljanda liiga klubis [[Oxford United FC|Oxford United]], hooajal 2013–14 Inglismaa esiliiga klubis [[Sheffield Wednesday]], hooaja 2014–15 lõpus Inglismaa esiliiga klubis [[Rotherham United FC|Rotherham United]], hooajal 2015–16 Inglismaa esiliiga klubis [[Wolverhampton Wanderers]], hooajal 2017–18 Hispaania kõrgliiga klubis [[Getafe CF|Getafe]] ja hooajal 2018–19 Inglismaa esiliiga klubis [[Reading FC|Reading]]. 2020. aasta septembris siirdus ta 20 miljoni naelsterlingi eest Aston Villasse, kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>[https://www.standard.co.uk/sport/football/arsenal-ps20m-emiliano-martinez-transfer-goalkeeper-aston-villa-a4548496.html "Arsenal confirm £20m Emiliano Martinez transfer as goalkeeper joins Aston Villa"]. Evening Standard. 16.9.2020. Vaadatud 17.3.2021</ref><ref>[https://www.goal.com/en/news/martinez-departs-arsenal-goalkeeper-joins-aston-villa-20m/14ds7i6bu0ova140bu8bge4a3n "Martinez completes £20m transfer to Aston Villa from Arsenal"]. Goal. 16.9.2020. Vaadatud 17.3.2021</ref> Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]] tegi Martínez Premier League'is 15 nullimängu, millega oli liigas paremuselt kolmas väravavaht ning valiti samal hooajal Aston Villa hooaja parimaks mängijaks. Argentina jalgpallikoondisse kutsuti Martínez 2011. aastal, kuid koondisedebüüdi tegi ta alles 3. juunil 2021 MM-i valikmängus [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. Ta kuulub Argentina koondisse [[2021. aasta Copa América]]l. == Saavutused == ;Arsenal *[[FA Cup]]: 2019–20 *[[FA Community Shield]]: 2014, 2015, 2020 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Martinez, Emiliano}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Arsenal FC mängijad]] [[Kategooria:Sheffield Wednesday FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Wolverhampton Wanderers FC mängijad]] [[Kategooria:Getafe CF mängijad]] [[Kategooria:Reading FC mängijad]] [[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] r8jtue8i8uzolqckg5t7il38vqu9zgs 0 604634 7174362 6055796 2026-06-16T21:40:53Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174362 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cel-Zen (5) (cropped).jpg|pisi|Kristoffer Ajer 2018. aastal [[Celtic FC|Celticu]] särgis]] '''Kristoffer Vassbakk Ajer''' (sündinud [[17. aprill]]il [[1998]] [[Rælingen]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]] või [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Brentford FC|Brentford]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. 2014. aastal debüteeris Ajer Norra kõrgliigas [[IK Start]]i ridades. 2016. aasta veebruaris sõlmis Ajer lepingu Šotimaa kõrgliiga klubiga [[Celtic FC|Celtic]]. Hooaja 2016–17 teises pooles mängis ta Celticust laenul Šotimaa kõrgliiga klubis [[Kilmarnock F.C.|Kilmarnock]]. Alates hooajast 2017–18 on Ajer kuulunud Celticu põhikoosseisu. Aastatel 2018–2020 tuli ta Celticuga kolmel hooajal järjest Šotimaa meistriks. Hooaegadel 2018–19 ja 2020–21 valiti ta Šotimaa kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. 2021. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu äsja Inglismaa kõrgliigasse tõusnud Brentfordiga.<ref>[https://www.brentfordfc.com/news/2021/july/brentford-complete-signing-of-kristoffer-ajer-from-celtic/ "Brentford complete signing of Kristoffer Ajer from Celtic"]. www.brentfordfc.com. 21.7.2021. Vaadatud 21.2.2022</ref> Norra jalgpallikoondises tegi Ajer debüüdi 23. märtsil 2018 [[sõprusmäng]]us [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] vastu. == Saavutused == ;Celtic *[[Scottish Premiership]]: 2017–18, 2018–19, 2019–20 *[[Scottish Cup]]: 2017–18, 2018–19, 2019–20 *[[Scottish League Cup]]: 2017–18, 2018–19, 2019–20 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Ajer, Kristoffer}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Celtic FC mängijad]] [[Kategooria:Brentford FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] mkt092x6cl9sgdfdnzls3jox05l6xmr 0 606193 7174482 6709965 2026-06-17T06:40:25Z Metsavend 738 7174482 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Real Sociedad - Red Bull Salzburgo 57 (39408620015) (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[FIFA World Cup|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[FIFA World Cup 2022|2022]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Copa América|2024]]|}} }} '''Gerónimo Rulli''' (sündinud [[20. mai]]l [[1992]] [[La Plata]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|värvavahina]] Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Marseille Olympique]]. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Estudiantes de La Plata]], mille meeskonnas debüteeris ta Argentina kõrgliigas hooajal 2012–13. Aastatel 2014–2019 mängis ta Hispaania kõrgliigaklubis [[Real Sociedad]]. Hooajal 2019–20 mängis ta Real Sociedadist laenul Prantsusmaa kõrgliiga klubis [[Montpellier HSC|Montpellier]]. 2020. aasta septembris sõlmis ta nelja-aastase lepingu Hispaania kõrgliigaklubiga [[Villarreal CF|Villarreal]]. 2021. aastal võitis ta Villarrealiga [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]], kui finaalis alistati penaltiseeria järel Inglismaa klubi [[Manchester United]]. Rulli skooris penaltiseerias Villarreali 11. penalti ning tõrju seejärel vastasmeeskonna väravavahi [[David de Gea]] löögi ja tõi sellega võidu Villarrealile.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/sport/football/57224112|title=Villarreal 1–1 Manchester United (11–10 on pens): David de Gea spot kick saved in epic Europa League final shootout|work=BBC Sport|last=Stone|first=Simon|date=26 May 2021|access-date=26 May 2021}}</ref> 2023. aasta jaanuaris siirdus ta Hollandi kõrgliigaklubisse [[Amsterdami Ajax]]. 2024. aasta augustis sõlmis ta lepingu Marseille Olympique'iga.<ref>{{cite web |url=https://www.om.fr/en/news/4803/1st-team/90020-geronimo-rulli-marseillais |title=Gerónimo Rulli is Marseillais |date=11 August 2024 |publisher=Olympique de Marseille}}</ref> [[2016. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril kuulus Rulli Villarreali olümpiameeskonda. [[Argentina jalgpallikoondis]]es tegi ta debüüdi 8. septembril 2018 mängus [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] vastu. Ta tuli Argentina koondisega 2022. aastal maailmameistriks ja võitis 2024. aastal [[2024. aasta Copa América|Copa América]], kuid oli mõlemal turniiril Argentina varuväravavaht. == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Rulli, Geronimo}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Sociedadi mängijad]] [[Kategooria:Montpellier HSC jalgpallurid]] [[Kategooria:Villarreal CF mängijad]] [[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]] [[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] gq8qaddw8mgoj5eknpazph2dl98pfst 0 606672 7174372 6682869 2026-06-16T21:46:24Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174372 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jude Bellingham Birmingham 2019.jpg|pisi|Jude Bellingham (2009)]] '''Jude Victor William Bellingham''' (sündinud [[29. juuni]]l [[2003]] [[Stourbridge]]'is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Hispaania klubis [[Madridi Real]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri [[Birmingham City]]s, mille noorteakadeemiaga liitus ta 2010. aastal. 2019. aasta augustis sai Bellingham 16 aasta ja 38 päeva vanuselt klubi põhimeeskonna ajaloo noorimaks mängijaks. Esimese värava klubi meeskonnas lõi ta Inglismaa esiliigas 31. augustil 2019 mängus [[Stoke City]] vastu. Hooajal 2019–20 pääses Bellingham Inglismaa esiliigas väljakule 41 mängus ja lõi neli väravat. Hooaja lõpus valiti ta [[English Football League]]'i hooaja parimaks noormängijaks. Lisaks otsustas Birmingham City hooaja lõpus igavikustada Bellinghami särginumbri 22. 2020. aasta juulis liitus ta Dortmundi Borussiaga. Üleminekusumma oli 25 miljonit naelsterlingit, millega sai Bellingham läbi aegade kallimaks 17-aastaseks jalgpalluriks.<ref>[https://www.skysports.com/football/news/11899/12029767/jude-bellingham-signs-for-borussia-dortmund-from-birmingham "Jude Bellingham signs for Borussia Dortmund from Birmingham"]. Sky Sports. 20.7.2020. Vaadatud 15.4.2021</ref> Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 14. septembril 2020 Saksamaa karikamängus [[MSV Duisburg]]i vastu. Bellingham lõi selles mängus värava, saades Dortmundi Borussia läbi aegade noorimaks väravalööjaks. Saksamaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 10. aprillil 2021 mängus [[VfB Stuttgart]]i vastu. Neli päeva hiljem lõi ta [[UEFA Meistrite Liiga]] veerandfinaali korduskohtumises värava [[Manchester City]] vastu. Alates 2016. aastast mängis Bellingham Inglismaa noortekoondistes. Inglismaa jalgpallikoondises debüteeris ta 12. novembril 2020 [[sõprusmäng]]us [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] vastu. 17 aasta 136 päeva vanuselt sai ta [[Theo Walcott]]i ja [[Wayne Rooney]] järel Inglismaa kolmandaks noorimaks debütandiks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.bvb.de/eng/Teams/First-Team/Jude-Bellingham Profiil Dortmundi Borussia kodulehel] {{Golden Boy}} {{UEFA Euro 2024 Inglismaa koondis}} {{JÄRJESTA:Bellingham, Jude}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Birmingham City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] oujgajcb4u75q3gsi6h572m8cxis98m 0 607501 7174456 7152538 2026-06-17T05:25:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174456 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=august|aasta=2021}} {{PEALKIRI:eSATA}} {{ Arvuti riistvara siin | nimi = eSATA | täpsem_nimi = | pilt = Connector esata IMGP6050 wp.jpg | pildiallkiri = eSATA pordid | aasta = 2004 | looja = | asendus = | laius = | seadmete_arv = | kiirus = 1,5 ja 3 Gbit/s | stiil = [[jadaühendus]] | hotplug = jah | väline = jah }} '''eSATA''' (inglise keeles ''external serial advanced technology attachment'', ka ''väline SATA'') on välisteks ühendusteks mõeldud [[SATA]] variant. Eelkõige on eSATA liides mõeldud [[välised salvestusseadmed|väliste salvestusseadmete]] arvutiga ühendamiseks. eSATA kaablid ja pistikud tavalise SATA-ga ei ühildu. eSATA kasutab vastupidavamaid pistikuid ja pikemaid varjestatud kaableid võrreldes tavalise SATA-ga.<ref name="eSATA"/> == Kasutus == [[Pilt:Esata usb docking station IMGP0282 wp.jpg|pisi|eSATA porti kasutav kõvaketta dokk]] Kuna [[SATA]] liides on eelkõige mõeldud arvuti sees komponentide ühendamise jaoks, siis see välispidiseks kasutuseks hästi ei sobi. Kuid väliste salvestusseadmete arvuti külge ühendamisega tekkis ka vajadus sobiva liidese järgi, mida saab arvuti väliselt kasutada ja nii loodigi väline SATA liides ehk eSATA. eSATA nagu ka SATA on loodud salvestusseadmete ühendamiseks lauaarvutite, sülearvutite, väikeste serveritega ning muu tarbeelektroonikaga. eSATA-l on võrreldes tavalise SATA-ga parem töökindlust ning sellel on korrigeeritud elektrilised nõuded. eSATA võimaldab kasutada kuni 2 meetri pikkusi varjestatud kaableid, mis pakkuvad kõiki võimalusi, mida pakub tavaline SATA liides, kuid on vastupidavam ja võimaldab kordades rohkem lahti- ja külgeühendamisi.<ref name="eSATA"/> Kuna enamikul emaplaatidel eraldi eSATA-port puudub, siis on võimalik see laiendusena juurde lisada. Üks võimalus arvuti juures eSATA liidese kasutamiseks on laienduskaart, selleks on vaja eSATA PCI kaarti ning andmevahetus käib sel juhul üle PCI siini. Teine võimalus on aga arvuti paneelile kinnitada eSATA adapter, mis arvuti sees ühendatakse otse tavalisse SATA porti. Lisaks on võimalik eSATA-port lisada arvutile ka ExpressCardi liidese abil, mida kasutatakse eelkõige sülearvutite puhul. Kõigil nendel juhtudel on vaja lisaks kindlasti toite kaablit, milleks üldjuhul kasutatakse USB-d.<ref name="eSATA_WP"/> [[Pilt:Logitec LPM-ECSA32.jpg|pisi|ExpressCard'i pessa käiv eSATA adapter]] === Alternatiivid === eSATA väljatulemise ajal olid turul ka [[USB]]- ja [[FireWire]]-liidesed, mille abil oli samuti võimalik väliseid kettaseadmeid ühendada. Kuid nende liidestega välistes seadmetes on sees ikkagi [[PATA]]- või SATA-kettaseadmeid, mis tähendas, et suhtlus tuli tõlkida, enne kui selle sai välisesse USB või FireWire porti saata. See toob endaga kaasa aga teatava ebaefektiivuse - kettaseadme protokolli viimiseks USB või FireWire-protokolli tuleb kasutada sildu, mis tõlgivad andmed ja edastavad need välisesse porti.<ref name="eSATA_võrdlus"/> Osad kettaseadmed suudavad andmeid edastada neli korda kiiremini kui seda võimaldab USB 2.0 või FireWire 400 ning kaks korda kiiremini kui FireWire 800. Lisaks on mõnel kettaseadmel lisavõimalusi, mida USB ja FireWire ei pruugi toetada, näiteks [[S.M.A.R.T.]], mis jälgib ketast ning teatab selle erinevaid näitusi.<ref name="eSATA_võrdlus"/> eSATA-l need probleemid puuduvad (seda juhul kui kettaseadmed esitlevad ennast ATA-seadmetena) ning kasutada saab suuremaid kiirusi ja lisafunktsioone.<ref name="USB_ja_FireWire"/> {| class="wikitable" |+ eSATA, USB ja FireWire kiiruste võrdlus<ref name="eSATA_WP" /> ! !! USB 2.0 !! FireWire (1394) !! eSATA |- | Liidese toetatud suurim kiirus || 480 Mbit/s || 400 Mbit/s || 1500 Mbit/s |- | Kirjutamise kiirus (64K jõudlustest) || 31,6 MB/s || 34,8 MB/s || 56,4 MB/s |- | Lugemise kiirus (64K jõudlustest) || 26,5 MB/s || 26,7 MB/s || 54,2 MB/s |- | Maksimaalne andmeedastuskiirus (Burst Transfer Rate) || 33,5 MB/s || 36,2 MB/s || 111,3 MB/s |} Siiski on USB ja FireWire liidestega seadmetel ka eeliseid. Esiteks ei vaja need seadmed eraldi toidet, vaid neil on sisseehitatud kontaktid seadmele voolu andmiseks. Teiseks on USB ning ka FireWire palju universaalsemad liidesed, mille abil on võimalik arvuti külge palju rohkem erinevaid seadmeid ühendada. Seetõttu otsustavad riistvaratootjad tihti toetada pigem neid liideseid. Lisaks kaob ka eSATA kiiruse eelis, kui seda võrrelda USB 3.0 liidesega, mille kiirus jääb umbes samasse suurusjärku.<ref name="eSATA_võrdlus"/> === Puudused === eSATA-l on kaks suuremat puudust. * eSATA suurim puudus on vajadus eraldi toitekaabli järele. Nii nagu tavaline SATA vajab ka eSATA välist toidet, mis tähendab, et kettaseadme ühendamisel on vaja kindlasti ühendada kaks kaablit. Selle probleemi lahendab eSATAp liides. * eSATA maksimaalne kahemeetrine kaabli pikkus pole piisav. Loodud on ka xSATA liides, mis lubab kuni 8 meetri pikkuseid kaableid, kuid see ei jõudnud kunagi laia kasutusse.<ref name="SATA_infoleht"/> == Võrdlus SATA-ga == [[Pilt:ESATA.jpg|pisi|border|SATA (paremal) ja eSATA kaabel (vasakul)]] SATA ühendused disainiti arvuti sisemisteks ühendusteks, seetõttu keskenduvad muudatused eelkõige ühenduse tugevamaks ja vastupidavamaks muutmisele, et ühenduse osad vastaksid välise kasutuse nõuetele. * eSATA maksimaalne kaabli pikkus on 2 meetrit, SATA-l vaid 1 meeter; * eSATA kasutab teistsugust pistiku disaini: ** eSATA kaablil pole L-kujulist disaini nagu SATA-l; ** eSATA pesa sügavus on 6,6 mm SATA 5 mm asemel, et ühendus oleks tugevam; ** eSATA pistik suudab taluda kuni 5000 sisestamist ja eemaldamist, SATA aga vaid 50; ** eSATA pistikul on paremaks kinnituseks lisatud vedrumehhanismid, mis hoiavad kaabli tugevamalt pesas; * eSATA kaablid on varjestatud.<ref name="eSATA"/> == eSATAp == {{main|eSATAp}} [[Pilt:Esatap port.JPG|pisi|eSATAp port]] [[eSATAp]] (eSATA powered) on edasiarendus eSATA liidest, millele on USB ja 12 V toite ühendused. eSATAp on tuntud ka nimedega Power over eSATA, eSATA/USB Combo, SATA on the go või EUHP. Suurim vahe eSATA-ga on see, et eSATAp võimaldab pakkuda ühendatud seadmetele ka toidet samast pordist, mis tähendab, et need ei vaja enam eraldi toitekaablit. Lisaks töötab eSATAp ametlikult ka SATA 6 Gbit/s kiirusega. eSATAp-s on ühendatud eSATA (7 viiku), USB 2.0 liides (4 viiku) ja valikuline 12 V toite (2 viiku).<ref name="eSATAp"/> eSATAp pistikuid on kahte sorti: * 5-voldised 11 kontaktiga pistikud, mis on eelkõige mõeldud sülearvutitele; * 12-voldised 13 kontaktiga pistikud lauaarvutitel (lisaks 12 V sisaldab endiselt ka 5 V). 12 V toitega on võimalik ühendada 3,5" kõvakettaid ja 5,25" optilisi seadmeid ning 5 V toitega 2,5" kõvakettaid.<ref name="eSATAp"/> == Vaata ka == * [[SATA]] * [[eSATAp]] * [[Siin|Arvutisiin]] * [[Jadaühendus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="USB_ja_FireWire">{{netiviide | url = https://www.lifewire.com/external-sata-esata-833450| pealkiri = What Is External SATA (eSATA)?| failitüüp = | väljaandja = Lifewire| vaadatud = 28.04.2021| keel = inglise}}</ref> <ref name="eSATA">{{netiviide| url = https://sata-io.org/developers/sata-ecosystem/esata| pealkiri = eSATA| failitüüp = | väljaandja = sata-io| vaadatud = 28.04.2021| keel = inglise| arhiivimisaeg = 11.04.2021| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20210411010455/https://sata-io.org/developers/sata-ecosystem/esata| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eSATA_võrdlus">{{netiviide| url = https://techspirited.com/esata-port| pealkiri = Advantages of eSATA Port| failitüüp = | väljaandja = Techspirited| vaadatud = 28.04.2021| keel = inglise| arhiivimisaeg = 6.05.2021| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20210506090617/https://techspirited.com/esata-port| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eSATA_WP">{{netiviide| url = https://sata-io.org/sites/default/files/documents/External_SATA_WP_11-09.pdf| pealkiri = External Serial ATA| failitüüp = PDF| väljaandja = Silicon Image| vaadatud = 30.04.2021| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SATA_infoleht">{{netiviide | url = http://www.serialata.org/documents/SATA_Brochure_English_09.2008_final.pdf| pealkiri = SATA| failitüüp = PDF| väljaandja = sata-io| vaadatud = 06.05.2021| keel = inglise|arhiivimisaeg=2011-10-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111005014924/http://www.serialata.org/documents/SATA_Brochure_English_09.2008_final.pdf}}</ref> <ref name="eSATAp">{{netiviide | url = https://www.tech-faq.com/esatap.html| pealkiri = eSATAp| failitüüp = | väljaandja = Tech-FAQ| vaadatud = 06.05.2021| keel = inglise}}</ref> }} {{Arvutisiinid}} [[Kategooria:Jadasiinid]] 2il3l923cfhvw3mhi6cuyl5bngp8joc 0 618784 7174493 5998739 2026-06-17T06:43:15Z Metsavend 738 7174493 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Musso Udinese.png | pildisuurus = 220px |medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} }} '''Juan Agustín Musso''' (sündinud [[6. mai]]l [[1994]] [[San Nicolás de los Arroyos]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Itaalia kõrgliiga klubis [[Atalanta BC|Atalanta]]. Aastatel 2016–2018 mängis ta Argentina kõrgliiga klubis [[Racing Club]] ja 2018–2021 Itaalia kõrgliiga klubis [[Udinese Calcio|Udinese]]. 2021. aasta juulis liitus ta Atalantaga. Argentina jalgpallikoondises tegi Musso debüüdi 26. märtsil 2019 [[sõprusmäng]]us [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] vastu. Ta oli Argentina koondise varuväravavaht [[2019. aasta Copa América|2019.]] ja [[2021. aasta Copa América]]l. {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Musso, Juan}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Atalanta BC mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 9b6ov3j9va7jokfmk7crd2g8oazdm97 7174494 7174493 2026-06-17T06:46:36Z Metsavend 738 7174494 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Musso Udinese.png | pildisuurus = 220px |medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} }} '''Juan Agustín Musso''' (sündinud [[6. mai]]l [[1994]] [[San Nicolás de los Arroyos]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Hispaania kõrgliiga klubis [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]]. Aastatel 2016–2018 mängis ta Argentina kõrgliiga klubis [[Racing Club]] ja 2018–2021 Itaalia kõrgliiga klubis [[Udinese Calcio|Udinese]]. 2021. aasta juulis liitus ta Itaalia kõrgliiga klubi [[Atalanta BC|Atalanta]]ga, kus mängis 2025. aastani. Argentina jalgpallikoondises tegi Musso debüüdi 26. märtsil 2019 [[sõprusmäng]]us [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] vastu. Ta oli Argentina koondise varuväravavaht [[2019. aasta Copa América|2019.]] ja [[2021. aasta Copa América]]l. {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Musso, Juan}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Atalanta BC mängijad]] [[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] i8dozejj5f0pevnlua24g7fnanpgair 0 621841 7174294 6707981 2026-06-16T20:09:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174294 wikitext text/x-wiki [[Tarkvaraarendus|Tarkvaraarenduses]] on '''disainimuster''' selgelt määratletud abstraktne lahendus mingile levinud probleemile [[Tarkvara disain|tarkvaradisaini]] kontekstis.<ref>{{Netiviide|url=https://et.education-wiki.com/3502360-what-is-design-pattern|pealkiri=Enimkasutatavad disainimustrid|väljaanne=TTÜ Java õppematerjalid|aeg=17. november 2019|vaadatud=12.01.2022|väljaandja=Tallinna Tehnikaülikool|keel=eesti keeles|tsitaat=Disainimustrid on mõeldud korduvate probleemide efektiivseks lahendamiseks.}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Gunnar Peipman|url=https://kool.gunnarpeipman.com/oop/disainimustrid/|pealkiri=Disainimustrid|väljaanne=Gunnar Peipmani õppematerjalid|vaadatud=12.01.2022|keel=eesti keeles|tsitaat=Disainimustrid (''design patterns'') on kogum väljapakutud ühtseid lahendusi sagedasti korduvatele programmeerimisalastele probleemidele.}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Iga disainimuster on mõeldud kasutamiseks mingi kindla tarkvara disainiga seotud probleemi kontekstis. Disainimustreid võib kirjeldada kui üldistatud kuju sarnastest lahendusest kindlale probleemile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Martin Fowler|pealkiri=Patterns of Enterprise Application Architecture|aasta=2002|koht=USA|kirjastus=Addison-Wesley|lehekülg=10|keel=Inglise keel}}</ref> Disainimustriga kaasneb kirjeldus kõikidest mustris sisalduvatest tarkvarakomponentidest, nende rollidest, vastutusaladest ja omavahelisest koostööst. Samuti on disainimustriga kirjeldatud, kus ja millal on sobilik seda kasutada, kuidas see suhestub muude [[Tarkvara disain|tarkvara disaini kaalutlustega]] ning selle mustri kasutamisega kaasnevad hüved ja pahed.<ref>{{Raamatuviide|autor=Gamma E., Helm R., Johnson R., Vlissides J.|pealkiri=Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software|aasta=1994|koht=USA|kirjastus=Addison-Wesley|lehekülg=13|keel=Inglise keel|tsitaat=The design pattern identifies the participating classes and instances, their roles and collaborations, and the distribution of responsibilities. Each design pattern focuses on a particular object-oriented design problem or issue. It describes when it applies, whether it can be applied in view of other design constraints, and the consequences and trade-offs of its use.}}</ref> == Komponendid == Gamma jt (1994)<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Gamma E., Helm R., Johnson R., Vlissides J.|pealkiri=Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software|aasta=1994|koht=USA|kirjastus=Addison-Wesley|lehekülg=12-13|keel=Inglise keel}}</ref> esitavad disainimustri kui koosluse neljast komponendist: # '''Nimi'''. Hästi valitud nimi aitab luua esmase arusaama disainimustri eesmärgist ja töömehhanismist. Samuti annab nimi pidepunkti, et mustrile viidata, hõlbustades suhtlust kolleegidega ja [[Dokumentatsioon|tarkvarakomponentide tekstilist kirjeldamist]].<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide|autor=Martin Fowler|url=https://www.martinfowler.com/articles/writingPatterns.html|pealkiri=Writing Software Patterns|väljaanne=Martin Fowleri blogi|aeg=1. august 2006|vaadatud=12.01.2022|keel=inglise keeles}}</ref> # '''Probleemikirjeldus''' üldises vormis, mis loob arusaama, mis probleemi võimaldab disainimuster lahendada või ennetada. Kirjeldusest peaks tekkima ettekujutus, millal ja miks disainimustrit kasutada.<ref name=":1" /> # '''Lahendus'''. Eelnevalt kirjeldatud probleemi lahendus peab kirjeldama disainimustri kõigi tarkvarakomponentide struktuuri, suhteid, vastutusi ja koostöövooge. Siinkohal on oluline, et lahenduse kirjeldus poleks liiga spetsiifiline (nt fikseeritud teostusega), vaid [[Abstraheerimine|abstraktsel tasemel]], sest disainimuster peaks olema rakendatav mitmetes erinevates olukordades.<ref name=":1" /> # '''Tagajärjed'''. Tagajärjed peaks selgitama, mis positiivsed ja/või negatiivsed tagajärjed võivad tekkida, kui süsteemi disainimuster sisse tuua. Tagajärgede hulka võib kuuluda näiteks mingi operatsiooni [[Algoritmiline keerukus|ajalise keerukuse]] suurenemine, aga samas süsteemi paindlikkuse suurenemine.<ref name=":1" /> Disainimuster, mis on parim lahendus probleemile ühes tarkvarasüsteemis, ei pruugi olla parim lahendus samale probleemile teises tarkvarasüsteemis.<ref name=":2" /> == Hüved == Disainimustrid hõlbustavad kasulike lahenduste taaskasutamist, aidates valida võimalike lahenduste hulgast sellise, mis aitab enim suurendada [[Taaskasutatavus|süsteemi taaskasutatavust]]. Samuti võib disainimustrite kasutamine suurendada [[Lähtekood#Loetavus|koodi mõistetavust]] ja sellega panustada [[Tarkvarahooldus|tarkvara hooldatavusesse]], kuna disainimustriga kaasnev nimetus tarkvarakomponendile (nt [[Klass (programmeerimine)|klassi nimi]] [[Objektorienteeritud programmeerimine|objektorienteeritud kontekstis]]) kommunikeerib selle vastutusvaldkonda ja töömehhanismi disainimustriga tuttavale lugejale.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Gamma E., Helm R., Johnson R., Vlissides J.|pealkiri=Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software|aasta=1994|koht=USA|kirjastus=Addison-Wesley|lehekülg=12|keel=Inglise keel|tsitaat=Design patterns make it easier to reuse successful designs and architectures. Expressing proven techniques as design patterns makes them more accessible to developers of new systems. Design patterns help you choose design alternatives that make a system reusable and avoid alternatives that compromise reusability. Design patterns can even improve the documentation and maintenance of existing systems by furnishing an explicit specification of class and object interactions and their underlying intent. Put simply, design patterns help a designer get a design "right" faster.}}</ref> == Pahed == Disainimustrite üleliigne kasutamine võib mõjuda lähtekoodi kvaliteedile negatiivselt. Disainimustrite vales olukorras või valesti kasutamine võib suurendada lähtekoodi keerukust, vähendades loetavust ja süsteemi hallatavust.<ref>{{Netiviide|url=https://ained.ttu.ee/javadoc/oop/oop-design-patterns.html|pealkiri=Enimkasutatavad disainimustrid|väljaanne=TTÜ Java õppematerjalid|aeg=17. november 2019|vaadatud=12.01.2022|keel=eesti keeles|tsitaat=Samas pole disainimustreid võimalik või mõistlik alati kasutada. Teatud olukordades võib see muuta koodi loetavust halvemaks, näiteks kui üritatakse kasutada mustrit vales olukorras, kus see pole kasutamiseks ette nähtud.|arhiivimisaeg=12.01.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220112013902/https://ained.ttu.ee/javadoc/oop/oop-design-patterns.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Vajadus disainimustri järele võib tekkida ka asjaolust, et programmeerimiskeeles on puudu teatud funktsionid, mille puudumise kompenseerimiseks on välja kujunenud disainimuster. Seda tõendab see, et mõnes keeles esinevad disainimustrid pole teistes keeltes vajalikud, kuna on seal väljendatavad mõne võtmesõna või sisseehitatud funktsionidega.<ref>{{Netiviide|autor=Hannemann, J., Kiczales, G.|url=https://doi.org/10.1145/582419.582436|pealkiri=Design pattern implementation in Java and AspectJ|väljaanne=Special Interest Group on Programming Languages|aeg=November 2002|vaadatud=12.01.2022|keel=inglise keeles}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Tarkvaraarendus]] [[Kategooria:Tarkvara]] [[Kategooria:Programmeerimine]] l6w1tmxsb0ugxba2eypj7jfm8c5xd0g 0 622439 7174486 6274392 2026-06-17T06:41:37Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174486 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = 02 07 2019 Partida de futebol Brasil x Argentina (48190424142; Rodrigo De Paul).jpg | pildisuurus = 170px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} }} '''Rodrigo Javier De Paul''' (sündinud [[24. mai]]l [[1994]] [[Sarandí]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Hispaania kõrgliiga klubis [[Madridi Atlético]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Racing Club]], debüteerides Argentina kõrgliigas hooajal 2012–13. 2014. aasta juunis sõlmis ta viieaastase lepingu Hispaania kõrgliiga klubiga [[Valencia CF|Valencia]]. Hooaja 2015–16 teises pooles oli ta taas laenul Racing Clubis. 2016. aasta juulis siirdus ta Itaalia kõrgliiga klubisse [[Udinese Calcio|Udinese]], kus mängis kokku viis hooaega ja lõi 33 väravat. Hooajal [[Serie A hooaeg 2018–19|2018–2019]] oli De Paul üheksa värava Udinese suurim väravakütt, lisaks andis ta samal hooajal Itaalia kõrgliigas üheksa väravasöötu. 2020. aasta detsembris sai ta klubi [[kapten (jalgpall)|kapteniks]]. 2021. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Madridi Atléticoga.<ref>[https://en.atleticodemadrid.com/noticias/welcome-rodrigo-de-paul "Club Atlético de Madrid - Welcome, Rodrigo de Paul!"]. Club Atlético de Madrid. Vaadatud 22.1.2022</ref> Argentina jalgpallikoondises debüteeris De Paul 11. oktoobril 2018 [[sõprusmäng]]us [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraagi]] vastu. 2021. aastal võitis ta Argentina koondisega [[2021. aasta Copa América|Copa América]]. 2021. aasta Copa América veerandfinaalis 3. juulil lõi ta [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu koondisekarjääri esimese värava. Lisaks valiti De Paul 2021. aasta Copa Américal turniiri sümboolsesse koosseisu. == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{DEFAULTSORT:de Paul, Rodrigo}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Valencia CF mängijad]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 5ooh5p3f0oxs4i67t65jdhe9fw2hooj 0 622612 7174348 6428193 2026-06-16T21:27:57Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174348 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Kalidou Koulibaly (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022]]|}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019]]|}} }} '''Kalidou Koulibaly''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1991]] [[Saint-Dié-des-Vosges]]'is) on [[Prantsusmaa]]l sündinud [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na [[Saudi Professional League|Saudi Araabia kõrgliiga]] klubis [[Al Hilal SFC|Al Hilal]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. Ta sündis Prantsusmaal Senegali päritolu vanemate perekonnas. Hooajal 2010–11 debüteeris ta Prantsusmaa esiliigaklubis [[FC Metz]]. Aastatel 2012–2014 mängis ta Belgia kõrgliigaklubis [[K.R.C. Genk|Genk]]. Aastatel 2014–2022 mängis ta Itaalia kõrgliigaklubis [[SSC Napoli|Napoli]]. Hooaegadel [[Serie A hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Serie A hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[Serie A hooaeg 2017–2018|2017–18]] ja [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] valiti Koulibaly Itaalia kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. Hooajal 2018–19 valiti ta lisaks Itaalia kõrgliiga hooaja parimaks kaitsjaks. 2022. aasta juulis siirdus Koulibaly umbes 33 miljoni naelsterlingi eest Londoni Chelseasse, kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{Cite web |title=Koulibaly completes Chelsea move |url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/koulibaly-completes-chelsea-move |access-date=2022-08-01 |website=www.chelseafc.com |language=en-gb}}</ref><ref>{{cite news |url=https://www.skysports.com/transfer/news/12691/12651214/kalidou-koulibaly-chelsea-complete-deal-for-napoli-centre-back |title=Kalidou Koulibaly: Chelsea complete deal for Napoli centre back |website=Sky Sports |date=16 July 2022 |access-date=17 July 2022}}</ref> Aastatel 2011–2012 mängis Koulibaly Prantsusmaa kuni 20-aastaste koondises, kellega osales 2011. aastal juunioride maailmameistrivõistlustel, kus saavutati neljas koht. Senegali jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 5. septembril 2015 mängus [[Namiibia jalgpallikoondis|Namiibia]] vastu. Ta on kuulunud Senegali koondisse [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ning [[2017. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2017.]], [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019.]] ja [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. 2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel, kus saavutati teine koht, valiti Koulibaly turniiri sümboolsesse koosseisu. 2022. aastal tuli ta Senegali koondisega Aafrika meistriks. == Saavutused == ;Genk *[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2012–13 ;Napoli *[[Coppa Italia]]: 2019–20 *[[Supercoppa Italiana]]: 2014 ;Senegal *[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]: Võitja: [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022]]; Teine koht [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Chelsea FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2018 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Koulibaly, Kalidou}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Metzi mängijad]] [[Kategooria:KRC Genki jalgpallurid]] [[Kategooria:SSC Napoli mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ryr6z4uaej9kb95tm4orsr48ffv3owo 0 622616 7174340 6621403 2026-06-16T21:25:59Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174340 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Lens - Le Havre AC (01-04-2019) 44.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022]]|}} }} '''Pape Alassane Gueye''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1999]] [[Montreuil]]'s) on [[Prantsusmaa]]l sündinud [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Hispaania kõrgliigaklubis [[Sevilla FC|Sevilla]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. Gueye alustas klubikarjääri [[Le Havre AC|Le Havre]]'is, debüteerides Prantsusmaa esiliigas 2017. aasta mais.<ref>https://int.soccerway.com/players/pape-gueye/458188/ (vaadatud 25.1.2022)</ref> 2020. aastal oli ta lähedal liitumisele Inglismaa klubi [[Watford FC|Watford]]iga<ref>[https://theathletic.com/1899937/2020/06/30/exclusive-pape-gueye-watford-marseille-transfer/ "Exclusive: Pape Gueye pictured 'signing' for Watford — but now unlikely to join"]. The Athletic. The Athletic Media Company. 30.6.2020. Vaadatud 25.1.2022</ref>, kuid sõlmis sama aasta juulis nelja-aastase lepingu Prantsusmaa kõrgliigaklubiga [[Marseille Olympique]]. 2023. aasta jaanuaris läks ta Marseillest hooaja lõpuni laenule Sevillasse. 2017. aastal mängis Gueye Prantsusmaa kuni 18- ja kuni 19-aastaste koondistes. Senegali jalgpallikoondises debüteeris ta 14. novembril 2021 Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus [[Kongo jalgpallikoondis|Kongo]] vastu.<ref>https://www.transfermarkt.com/pape-gueye/nationalmannschaft/spieler/485963 (vaadatud 25.1.2022)</ref> 2022. aastal tuli ta Senegali koondisega Aafrika meistriks. Samal aastal kuulus ta Senegali koondisse [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Gueye, Pape}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:Le Havre AC mängijad]] [[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Sevilla FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] nqejowu0b22jv8git91g8eghkf5yqiy 0 622813 7174472 6274404 2026-06-17T06:37:40Z Metsavend 738 7174472 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Universidad Católica - Rosario Central 20190313 04.jpg | pildisuurus =220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} }} '''Nahuel Molina Lucero''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1998]] [[Embalse]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[Madridi Atlético]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Boca Juniors]], debüteerides Argentina kõrgliigas 2016. aasta veebruaris. 2018. aastal mängis ta laenul Argentina kõrgliiga klubis [[Defensa y Justicia]] ja 2019. aastal samasse liigasse kuuluvas [[Rosario Central]]is. Aastatel 2020–2022 mängis ta Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio|Udinese]]. 2022. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Madridi Atléticoga. Argentina jalgpallikoondises debüteeris Molina 3. juunil 2021 MM-i valikmängus [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. Samal aastal võitis ta Argentina koondisega [[2021. aasta Copa América|Copa América]]. {{Madridi Atlético mängijad}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Molina, Nahuel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Boca Juniorsi mängijad]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] m7zvtq5u8v8tpogcc1sz6r0fbcr8z3w 0 622815 7174479 6039672 2026-06-17T06:39:41Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174479 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = NicolasGonzalez (cropped).jpg | pildisuurus =220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019]]|}} }} '''Nicolás Iván González''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1998]] [[Belén de Escobar]]is) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib vasaku äärepoolkaitsjana Itaalia kõrgliiga klubis [[ACF Fiorentina|Fiorentina]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es.<ref>https://www.transfermarkt.com/nicolas-gonzalez/profil/spieler/486031 (vaadatud 28.1.2022)</ref> Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Argentinos Juniors]], debüteerides hooajal 2016–17 Argentina esiliigas. Hooajal 2016–17 lõi González Argentina kõrgliigas seitse väravat. 2018. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Saksamaa klubiga [[VfB Stuttgart]]. Esimese värava Saksamaa kõrgliigas lõi ta 22. detsembril 2018 mängus [[Schalke 04]] vastu.<ref>https://int.soccerway.com/players/nicolas-gonzalez/450709/ (vaadatud 28.1.2022)</ref> Hooajal 2019–20 mängis ta Stuttgardiga Saksamaa esiliigas, kus González lõi 14 väravat. 2021. aasta juunis sõlmis ta viieaastase lepingu Itaalia kõrgliiga klubiga Fiorentina. 2019. aastal võitis González Argentina võistkonnaga [[2019. aasta Panameerika mängud]]e jalgpalliturniirilt. Argentina jalgpallikoondises debüteeris ta 13. oktoobril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 12. novembril 2020 MM-i valikmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu.<ref>https://www.transfermarkt.com/nicolas-gonzalez/nationalmannschaft/spieler/486031 (vaadatud 28.1.2022)</ref> 2021. aastal võitis ta Argentina koondisega [[2021. aasta Copa América|Copa América]]. == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Gonzalez, Nicolas}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:VfB Stuttgardi mängijad]] [[Kategooria:ACF Fiorentina mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] narpv0krd7ycixgiep3xr97l2zgoygk 0 625107 7174127 6708030 2026-06-16T14:13:52Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7174127 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirik |nimi = Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik |omakeelne nimi = Собор Успіння Пресвятої Богородиці |pilt = Cathedral of the Dormition - Kiev Pechersk Lavra (8601807770).jpg |pildiallkiri = Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kiriku läänefassaad |riik = {{Pisilipp|Ukraina}} |asukoht = [[Kiievi koobasklooster]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = |sissepühitsemine = |esmamainimine = |laiendatud = |laiuskoord = |pikkuskoord = |asendikaart = |kaart = |veel = }} '''Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik''', ka '''Kiievi koobaskloostri Uspenski kirik''', on [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] peakirik, silmapaistev [[Barokk|barokse]] [[dekoor]]i ja siluetiga [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Kiiev]]is. == Ajaloost == Kirikut hakati ehitama 1073. aastal [[Theodosius Kiievist|Theodosiuse]] eestvõttel ja nurgakivi panekul osales ka kloostri asutaja [[Antonius Kiievist|Antonius]]. Ehitis valmis 1078. aastal peamiselt vürst [[Svjatoslav II|Svjatoslav II Jaroslavitš]]i rahastamisel ja toetusel. Kirik ehitati [[Kiievi-Vene]]s valitsenud [[Bütsantsi arhitektuur|Bütsantsi ehituspõhimõtete]] järgi ja see oli pikka aega Kiievi-Vene tähtsaim [[sakraalhoone]]. Kirik oli ühekorruseline [[kuppel]]ehitis, mille keskkuplit toetas kuus [[ristpiilar]]it. Ruum oli kolme[[lööv]]iline, siseruumi poolümarad apsiidid olid välisküljel bütsantsipäraselt polügonaalsed. Hoone proportsioon 3:2 sai eeskujuks paljudele järgnevatele vanavene ehitistele. Hoone [[fassaad]]id olid liigendatud lamedate [[Pilaster|pilastritega]], välisseinu kaunistasid [[tellis]]test [[meander]]friisid. Siseruumi keskosa oli kaunistatud [[mosaiik]]idega, nende hulgas palvetava jumalaema (''[[Oranta]]'') kujutis, ülejäänud ruumi seinad olid kaetud [[fresko]]dega. Kiriku maalingute autoriks arvatakse olevat [[munk]] [[Alimpi]]. Algsed maalingud ja mosaiigid on hilisemate ümberehituste käigus hävinud. 11. sajandi lõpul ehitati kirikut suuremaks ja lisati põhjaküljele väike Püha Ristija Johannese ristimiskirik. 17.-18. sajandil ehitati kirik ümber [[ukraina barokk]]stiilis: katusele lisati kupleid, kusjuures ümarate kuplite asemele püstitati stiilile iseloomulikud pirnjad kuppelkatused, dekooris lisati [[karniis]]e, ornamentaalset [[stukk]]dekoori ja muid kaunistusi.<ref name="dormition">[http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CD%5CO%5CDormitionCathedraloftheKyivanCaveMonastery.htm Dormition Cathedral of the Kyivan Cave Monastery. - Internet Encyclopedia of Ukraine]</ref> [[Nõukogude Liit|Nõukogude ajal]] suleti kirik 1920. aastate lõpul ja [[enamlased]] müüsid [[ikoon]]e ja kiriku sisustust raha hankimiseks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 3. novembril 1941. aastal lasti kirik õhku. Ehitisest säilis vaid seitsmendik ja paljud ajaloolised esemed hävisid või kadusid igaveseks<ref>[https://risu.ua/en/investigators-set-out-to-find-out-who-blew-up-the-assumption-cathedral-of-the-kyiv-pechersk-lavra-80-years-ago_n123163 Investigators set out to find out who blew up the Dormition Cathedral of the Kyiv-Pechersk Lavra 80 years ago. - Religious information Service in Ukraine]</ref>. Kiriku õhkijateks on peetud nii [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] sõjaväge kui ka [[Nõukogude armee]] sõdureid, kes [[Mineerimine|mineerisid]] taganemisel suure osa Kiievi ajaloolistest hoonetest.<ref name="dormition" /> Aastail 1998–2000 ehitati kirik varemetest võimalikult 18. sajandi välimust järgides uuesti üles. See pühitseti [[Ukraina iseseisvuspäev|Ukraina iseseisvuspäeval]] 2000. aasta augustis.<ref name="dormition" /> == Pildid == <gallery> Собор Успенський3.jpg|Kiriku idakülg Great Lavra Belltower.jpg|Suurkloostri kellatorn kiriku kõrval File:Uspenśka katedra Kyjevo-Pečerśkoho monastyŕa. Pozemna proekcija.png|Kiriku ehitusetappide põhiplaanid File:Cathedral of the Dormition of the Theotokos in Kyiv.png|Kiriku kujutis [[Püha Johannes Kuldsuu]] [[jutlus]]te kogus 1623. aastast File:Kievo pe4erskaja Lavra.jpg|[[Vassili Vereštšagin]]. "Kiievi koobaskloostri suurkirik". 1905 File:Києво-Печерська Успенська лавра 1911.jpg|Kirik fotopostkaardil, 1911 File:Зруйнований Успенський собор.jpg|Õhitud Jumalaema Uinumise kirik fotol 1941. aastal </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kiievi kirikud]] 2kpvbejqba27dlili56xtup3ljblr0b 0 627272 7174490 6467510 2026-06-17T06:42:24Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174490 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Palestino_-_River_Plate_20190424_05.jpg | pildisuurus =220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} }} '''Gonzalo Ariel Montiel''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1997]] [[González Catán]]is) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]]na [[Premier League|Inglise kõrgliiga]] klubis [[Nottingham Forest]] (laenul [[La Liga|Hispaania kõrgliiga]] klubist [[Sevilla FC|Sevilla]]) ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Club Atlético River Plate|River Plate]], debüteerides Argentina kõrgliigas 2016. aastal. 2018. aastal võitis ta Lõuna-Ameerika klubide meistrisarja [[Copa Libertadores]]e ja 2021. aastal tuli ta klubiga Argentina meistriks. 2021. aasta augustis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Sevillaga.<ref>[https://www.sevillafc.es/en/actual/news/signing-gonzalo-montiel-2021 "Gonzalo Montiel joins Sevilla FC"]. Sevilla FC. 13.8.2021. Vaadatud 4.4.2022</ref> Suvel 2023 liitus ta laenulepingu alusel Nottingham Forestiga. Argentina jalgpallikoondises debüteeris Montiel 22. märtsil 2019 [[sõprusmäng]]us [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu. 2021. aastal võitis ta Argentina koondisega [[2021. aasta Copa América|2021. aasta Copa América]]. == Saavutused == ;River Plate *[[Primera División (Argentina)|Argentina Primera División]]: 2021 *[[Copa Argentina]]: 2016–17, 2018–19 *[[Supercopa Argentina]]: 2017, 2019 *[[Copa Libertadores]]: 2018 *[[Recopa Sudamericana]]: 2016, 2019 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Montiel, Gonzalo}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Atlético River Plate'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Sevilla FC mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] m228crwnnia5amyn9tycx4p5dh3s8z1 0 627507 7174380 6213472 2026-06-16T21:50:04Z Metsavend 738 /* Saavutused */ 7174380 wikitext text/x-wiki [[File:Zenit-Mo;de (6) (cropped).jpg|pisi|Fredrik Aursnes 2018. aastal [[Molde FK|Molde]] särgis]] '''Fredrik Aursnes''' (sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1995]] [[Hareid]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Portugali kõrgliigaklubis [[Lissaboni Benfica]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2012–2015 mängis ta Norra esiliigaklubis [[IL Hødd|Hødd]]. 2012. aastal võitis ta klubiga Norra karikavõistlused, kui karikafinaalis alistati kõrgliigaklubi [[Tromsø IL|Tromsø]]. 2015. aasta detsembris sõlmis ta nelja-aastase lepingu Norra kõrgliigaklubiga [[Molde FK|Molde]]. 2019. aastal tuli ta Moldega Norra meistriks. 2021. aasta augustis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Hollandi kõrgliigaklubiga [[Feyenoord]]. 2022. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Lissaboni Benficaga. Norra jalgpallikoondises debüteeris Aursnes 6. juunil 2021 [[sõprusmäng]]us [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu. == Saavutused == ;Hødd *[[(NM Cupen|Norra karikas]]: 2012 ;Molde *[[Eliteserien]]: [[Eliteserien 2019|2019]] {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Aursnes, Fredrik}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Feyenoordi mängijad]] [[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] fehbtt9yqqnsted1ada00v55b6mjj54 0 628590 7174337 6933473 2026-06-16T21:25:16Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174337 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Ismaila Sarr 2022.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022]]|}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019]]|}} }} '''Ismaïla Sarr''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1998]] [[Saint-Louis]]is) on [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Crystal Palace FC|Crystal Palace]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2009–2016 kuulus ta Senegali klubisse [[Génération Foot]]. 2016. aasta mais liitus ta Prantsusmaa [[FC Metz]], kellega sõlmis viieaastase lepingu. Kohe esimesel hooajal mängis Sarr Prantsusmaa kõrgliigas Metzi põhikoosseisus ja lõi viis väravat. 2017. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Prantsusmaa kõrgliiga klubiga [[Rennesi Stade]]. Seal mängis ta kaks hooaega, mille jooksul lõi ta Prantsusmaa kõrgliigas 13 väravat. [[UEFA Euroopa Liiga]] hooaja [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]] alagrupiturniiril lõi ta kolm väravat. Värav, mille ta lõi 20. septembril 2018 Tšehhi klubi [[FK Jablonec]]i vastu, valiti Euroopa Liiga hooaja parimaks.<ref>[https://www.uefa.com/uefaeuropaleague/news/0251-0e99be2f2882-759462aecd85-1000--top-ten-goals-of-the-2018-19-uefa-europa-league/ "Top Ten Goals of the 2018/19 UEFA Europa League"]. UEFA.com. 30.5.2019. Vaadatud 23.4.2022</ref> 2019. aasta mais alistati Prantsusmaa karikafinaalis [[penaltiseeria]] järel [[Paris Saint-Germain]] ning Sarr realiseeris seal Rennesi otsustava penalti. 2019. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu [[Watford FC|Watford]]iga. Üleminekusumma oli umbes 40 miljonit naelsterlingit, millega sai Sarr Watfordi läbi aegade suurimaks ostuks.<ref>[https://www.skysports.com/transfer/news/11686/11780227/watford-sign-rennes-winger-ismaila-sarr-for-club-record-fee "Watford sign Rennes winger Ismaila Sarr for club-record £40m fee"]. skysports.com. 8.8.2019. Vaadatud 23.4.2022</ref> Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 30. novembril 2019 mängus [[Southampton FC|Southamptoni]] vastu. 29. veebruaril 2020 lõi ta kaks väravat 3:0 võidumängus [[Liverpool FC|Liverpooli]] üle, lõpetades Liverpooli kaotuseta seeria.<ref>[https://onefootball.com/en/news/4-points-as-watford-beat-liverpool-to-end-27-match-unbeaten-run-29310791?variable=20200229 "Watford beat Liverpool to end 27-match unbeaten run"]. OneFootball. 29.2.2020. Vaadatud 23.4.2022</ref> Hooajal 2020–21 Inglismaa esiliigas mängides lõi Sarr 13 väravat ning oli sellega Watfordi suurim väravakütt liigas. Suvel 2023 liitus Sarr ligi 13 miljoni euro eest Prantsusmaa kõrgliigaklubiga [[Marseille Olympique]]. Seal mängis ta ühe hooaja. 2024. aasta augustis naasis ta Inglismaa kõrgliigasse, kui sõlmis lepingu Crystal Palace'iga.<ref>{{cite web |title=Crystal Palace sign Ismaïla Sarr |url=https://www.cpfc.co.uk/news/announcement/crystal-palace-sign-ismaila-sarr/ |website=cpfc.co.uk|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024}}</ref> Senegali jalgpallikoondises debüteeris Sarr 2016. aasta septembris Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus [[Namiibia jalgpallikoondis|Namiibia]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 8. jaanuaril 2017 [[sõprusmäng]]us [[Liibüa jalgpallikoondis|Liibüa]] vastu. 2022. aastal tuli ta Senegali koondisega Aafrika meistriks. Ta on kuulunud Senegali koondisse veel ka [[2017. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2017. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]], [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]], == Saavutused == ;Rennes *[[Coupe de France]]: 2018–19 ;Senegali koondis *[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika meister]]: [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022]] == Viited == {{viited}} {{crystal Palace'i mängijad}} {{FIFA World Cup 2018 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Sarr, Ismaila}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Metzi mängijad]] [[Kategooria:Stade Rennais FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Crystal Palace FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] d5gzqmno7efi7rpx6af8px83aunfpec 0 630853 7174485 6798435 2026-06-17T06:41:22Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174485 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Palestino - River Plate 20190424 31.jpg | pildisuurus =220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Copa América|2024]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} }} '''Julián Álvarez''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[2000]] [[Calchín]]is, [[Córdoba provints (Argentina)|Córdoba provintsis]]) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hispaania kõrgliigaklubis [[Madridi Atlético]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Ta alustas klubikarjääri [[Club Atlético River Plate|River Plate]]'is, millega liitus 2016. aastal. Argentina kõrgliigas debüteeris ta 2018. aasta oktoobris. Esimese värava lõi ta Argentina kõrgliigas 17. märtsil 2019 mängus [[Club Atlético Independiente|Independiente]] vastu. 2019. aasta detsembris lõi ta Argentina karikavõistluste finaalis värava [[Central Córdoba de Santiago del Estero|Central Córdoba]] vastu, kindlustades River Plate'i 3:0 võidu. 2021. aastal tuli Álvarez River Plate'iga Argentina meistriks. 18 väravaga oli ta liiga suurim väravakütt. Samal aastal valiti ta lisaks Lõuna-Ameerika aasta jalgpalluriks. 2022. aasta jaanuaris sõlmis ta viie ja poole aasta pikkuse lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Manchester City]],<ref>[https://www.mancity.com/news/mens/manchester-city-complete-signing-of-julian-alvarez-63779231 "CITY SIGN JULIAN ALVAREZ FROM RIVER PLATE"]. mancity.com. 31.1.2022. Vaadatud 6.6.2022</ref> kuid ta jäi kuni hooaja lõpuni laenule River Plate'i. 25. mail 2022 lõi Álvarez [[Copa Libertadores]]e alagrupimängus kuus väravat [[Alianza Lima]] vastu. Manchester Citys mängis ta esimest korda Inglismaa superkarikafinaalis [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu; Manchester City kaotas 1:3 ja Álvarez lõi City ainsa värava. Inglismaa kõrgliigas debüteeris ta 7. augustil mängus [[West Ham United]]i vastu. Kaks esimest väravat lõi ta liigas sama aasta 31. augustil 6:0 võidumängus [[Nottingham Forest]]i üle.<ref>{{cite web |url=https://www.bbc.com/sport/football/62655348 |title=Man City 6-0 Nottingham Forest: Erling Haaland scores another hat-trick in easy victory |website=BBC Sport |date=31 August 2022|access-date=31 August 2022}}</ref> Álvarez mängis Manchester Citys kaks hooaega ning tuli mõlemal hooajal klubiga Inglismaa meistriks, lisaks võideti hooajal 2022/23 [[UEFA Meistrite Liiga]]. 2024. aasta augustis siirdus ta ligi 95 miljoni euro eest Hispaania kõrgliigaklubisse Madridi Atlético. See oli kõige suurem summa, mis oli Manchester Cityle ülemineku eest makstud.<ref>{{cite news |url=https://en.atleticodemadrid.com/noticias/welcome-julian-alvarez |title=Welcome, Julián Alvarez! |publisher=Atlético Madrid |date=12 August 2024 |access-date=12 August 2024}}</ref><ref>{{cite news |last=Ornstein |first=David |url=https://www.nytimes.com/athletic/5681745/2024/08/06/julian-alvarez-atletico-madrid-transfer/ |title=Atletico Madrid agree €95m deal with Manchester City for Julian Alvarez |publisher=The Athletic |date=6 August 2024 |access-date=12 August 2024}}</ref> == Koondisekarjäär == Argentina jalgpallikoondises tegi Álvarez debüüdi 3. juunil 2021 MM-i valikmängus [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 29. märtsil 2022 MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu. 2021. ja 2024. aastal võitis ta Argentina koondisega [[Copa América]]. 2022. aastal tuli ta Argentina koondisega maailmameistriks. [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Álvarez kokku neli väravat: esimese viimases alagrupimängus [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] vastu, teise kaheksandikfinaalis [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] vastu ning kolmanda ja neljanda poolfinaalis [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu. == Saavutused == ;River Plate *[[Primera División (Argentina)|Argentina Primera División]]: 2021 *[[Copa Argentina]]: 2018–19 *[[Supercopa Argentina]]: 2019 *[[Trofeo de Campeones]]: 2021 *[[Copa Libertadores]]: 2018 *[[Recopa Sudamericana]]: 2019 ;Manchester City *[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022–23]], [[Premier League'i hooaeg 2023–2024|2023–24]] *[[FA Cup]]: 2022–23 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2022–2023|2022–23]] *[[UEFA Superkarikas]]: 2023 *[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2023 == Viited == {{viited}} {{Madridi Atlético mängijad}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Alvarez, Julian}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Atlético River Plate'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester City mängijad]] [[Kategooria:Argentina Primera Divisióni mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 9v7vuq2v3qyjlxcr07o1xp2gen4dsxm 0 631114 7174585 6117888 2026-06-17T09:32:51Z Kuriuss 38125 7174585 wikitext text/x-wiki '''Kristiina Mark''' (sündinud [[11. august]]il [[1987]]) on eesti [[lihhenoloog]]. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i bioloogina 2011. aastal ning kaitsnud doktoritöö "Liikide lahknemine ja nende piiritlemine valitud lihheniseerunud seente rühmades sugukonnas ''[[Parmeliaceae]]'' (''[[Ascomycota]]'')" 2016. aastal.{{lisa viide}} Ta töötab teadurina [[Eesti Maaülikool]]is.{{millal}}{{lisa viide}} {{JÄRJESTA:Mark, Kristiina}} [[Kategooria:Eesti lihhenoloogid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] mtinff2pxv7qlzpo5h9uop8ywddj502 0 631292 7174381 6244308 2026-06-16T21:50:23Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174381 wikitext text/x-wiki [[File:F Bjørkan.jpg|pisi|]] '''Fredrik André Bjørkan''' (sündinud [[21. august]]il [[1998]] [[Bodø]]s) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]]na Hollandi kõrgliigaklubis [[Feyenoord]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri kodulinna klubis [[FK Bodø/Glimt]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2016. aasta aprillis. Klubi põhikoosseisu kuulus ta alates 2019. aastast. Aastatel 2020 ja 2021 tuli ta klubiga Norra meistriks. 2021. aasta detsembris sõlmis ta lepingu Saksamaa kõrgliigaklubiga [[Hertha BSC|Hertha]] ja liitus klubiga järgmise aasta jaanuaris.<ref>[https://www.svenskafans.com/tyskland/fredrik-andre-bjorkan-ansluer-i-januari-637870 "Fredrik André Björkan ansluter i Januari"]. svenskafans.com. 1.12.2021. Vaadatud 12.6.2022</ref> Norra jalgpallikoondises tegi Bjørkan debüüdi 6. juunil 2021 [[sõprusmäng]]us [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu. Tema isa [[Aasmund Bjørkan]] on endine jalgpallur. == Saavutused == ;Bodø/Glimt *[[Eliteserien]]: [[Eliteserien 2020|2020]], [[Eliteserien 2021|2021]] == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Bjorkan, Fredrik Andre}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Hertha BSC jalgpallurid]] [[Kategooria:Feyenoordi mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] d5jcp05wf4fpudcw0nn45yx6obyf5e0 7174396 7174381 2026-06-16T22:10:36Z Ollin Masa 227337 7174396 wikitext text/x-wiki [[File:F Bjørkan.jpg|pisi|Fredrik André Bjørkan (2021)]] '''Fredrik André Bjørkan''' (sündinud [[21. august]]il [[1998]] [[Bodø]]s) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]]na Hollandi kõrgliigaklubis [[Feyenoord]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri kodulinna klubis [[FK Bodø/Glimt]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2016. aasta aprillis. Klubi põhikoosseisu kuulus ta alates 2019. aastast. Aastatel 2020 ja 2021 tuli ta klubiga Norra meistriks. 2021. aasta detsembris sõlmis ta lepingu Saksamaa kõrgliigaklubiga [[Hertha BSC|Hertha]] ja liitus klubiga järgmise aasta jaanuaris.<ref>[https://www.svenskafans.com/tyskland/fredrik-andre-bjorkan-ansluer-i-januari-637870 "Fredrik André Björkan ansluter i Januari"]. svenskafans.com. 1.12.2021. Vaadatud 12.6.2022</ref> Norra jalgpallikoondises tegi Bjørkan debüüdi 6. juunil 2021 [[sõprusmäng]]us [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu. Tema isa [[Aasmund Bjørkan]] on endine jalgpallur. == Saavutused == ;Bodø/Glimt *[[Eliteserien]]: [[Eliteserien 2020|2020]], [[Eliteserien 2021|2021]] == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Bjorkan, Fredrik Andre}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Hertha BSC jalgpallurid]] [[Kategooria:Feyenoordi mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] j0l2vfyvrss1arkv4wezbwgc4h32slp 0 633038 7174338 6687605 2026-06-16T21:25:34Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174338 wikitext text/x-wiki [[File:XXIII Memorial Quinocho (RC Celta vs Mainz 05) - 40 (cropped) 2.jpg|pisi|Moussa Niakhaté 2018. aastal [[1. FSV Mainz 05|Mainz 05]] särgis]] '''Moussa Niakhaté''' (sündinud [[8. märts]]il [[1996]] [[Roubaix]]'s) on [[Prantsusmaa]]l sündinud [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Lyoni Olympique]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Prantsusmaal. Aastatel 2004–2011 kuulus ta [[Lille OSC|Lille]]'i noortesüsteemi. Hooajal 2014/15 debüteeris ta Prantsusmaa esiliigas [[Valenciennes FC|Valenciennes]]'i meeskonnas. Hooajal 2017/18 mängis ta Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[FC Metz]]. Aastatel 2018–2022 mängis Niakhaté neli hooaega Saksamaa kõrgliigaklubis [[1. FSV Mainz 05|Mainz 05]]. 2022. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu äsja Inglismaa kõrgliigasse tõusnud [[Nottingham Forest]]iga.<ref>[https://www.nottinghamforest.co.uk/news/2022/july/06/forest-complete-moussa-niakhate-signing/ "FOREST COMPLETE MOUSSA NIAKHATÉ SIGNING"]. nottinghamforest.co.uk. 6.7.2022. Vaadatud 9.7.2022</ref> Seal mängis ta kaks hooaega. Ainsa värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 24. veebruaril 2024 mängus [[Aston Villa FC|Aston Villa]] vastu. 2024. aasta juulis naasis ta Prantsusmaa kõrgliigasse, kui sõlmis lepingu Lyoniga.<ref>{{cite web| url=https://www.nottinghamforest.co.uk/news/2024/july/04/niakhate-departs-for-lyon/ |title= Niakhate departs for Lyon }}</ref> Aastatel 2014–2019 mängis Niakhaté Prantsusmaa noortekoondistes. Senegali jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 24. märtsil 2023 Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus [[Mosambiigi jalgpallikoondis|Mosambiigi]] vastu. Ta kuulus Senegali koondisse [[2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Niakhate, Moussa}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Metzi mängijad]] [[Kategooria:1. FSV Mainz 05 mängijad]] [[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 9cok8x9cxg9pir1nutu6bjx09mriv7v 0 633347 7174498 6787393 2026-06-17T06:53:42Z Jommy3210 229617 /* Meistrivõitude arv */ 7174498 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Korea Baseball Organization - 2022 wordmark.svg|pisi|KBO League]] [[Pilt:Jamsil_Baseball_Stadium.jpg|pisi|[[Soul]]is asuv Jamsili pesapallistaadion, mis on [[Doosan Bears]]i ja [[LG Twins]]i kodustaadion]] '''KBO League''' ([[korea keel]]es KBO 리그) on [[Lõuna-Korea]]s tegutsev [[pesapall]]i profiliiga. Liiga loodi [[1982]]. aastal ja algselt kuulus sinna kuus klubi. Praegu kuulub liigasse kümme klubi, millest viis on liiga asutajaklubid. Kümnest klubist üheksa on saanud nime klubi omava ettevõtte või ärikonglomeraadi järgi. Liigahooaeg koosneb põhihooajast ja väljalangemismängudest. Põhihooaeg koosneb 144 mängust. Kõik meeskonnad peavad omavahel 16 kohtumist. Põhihooaja võitjaklubi pääseb kohe finaalseeriasse Korean Series. Finaalseeria teise osaleja selgitavad välja põhihooaja paremuselt neli järgmist klubi: põhihooajal neljanda ja viienda koha saanud klubid osalevad ''wild Card''{{'}}i mängul, edasipääseja läheb vastamisi põhihooaja kolmanda klubiga ja seejärel selle kohtumise võitja põhihooaja teise klubiga. Finaalseeria peetakse nelja võiduni, ''wild Card''{{'}}i mäng kahe võiduni ja teised väljalangemismängud kolme võiduni. Alates [[2001]]. aastast ei ole põhihooaja võitja võitnud finaalseeriat vaid kolmel korral. Liiga edukaim klubi on [[Kia Tigers]], mis on võitnud finaalseeria kokku 11 korral. Kokku on finaalseeria võitnud kümme klubi. Seni viimane meister pärineb 2021. aastast, kui [[KT Wiz]] tuli esimest korda finaalseeria võitjaks, alistades [[Doosan Bears]]. Praegustest klubidest on [[Kiwoom Heroes]] ainus, mis ei ole kordagi finaalseeriat võitnud. KBO League on Lõuna-Korea kõige populaarsem spordiliiga. 2017. aastal külastas põhihooaja mänge üle 8,4 miljoni fänni. == Klubid == {{veerud}} * [[Doosan Bears]] (kodulinn [[Soul]]) – liitunud 1982 * [[Hanwha Eagles]] ([[Daejeon]]) – 1986 * [[Kia Tigers]] ([[Gwangju]]) – 1982 * [[Kiwoom Heroes]] (Soul) – 2008 * [[KT Wiz]] ([[Suwon]]) – 2015 {{veerud-piir}} * [[LG Twins]] (Soul) – 1982 * [[Lotte Giants]] ([[Busan]]) – 1982 * [[NC Dinos]] ([[Changwon]]) – 2013 * [[Samsung Lions]] ([[Daegu]]) – 1982 * [[SSG Landers]] ([[Incheon]]) – 2000 {{veerud-lõpp}} ;Endised klubid * Hyundai Unicorns (Suwon) – 1982–2008 * Ssangbangwool Raiders ([[Jeonju]]) – 1991–1999 == Meistrivõitude arv == * [[Kia Tigers]] (12) * [[Samsung Lions]] (8) * [[Doosan Bears]] (6) * [[SSG Landers]] (4) * ''Hyundai Unicorns'' (4) * [[LG Twins]] (4) * [[Lotte Giants]] (2) * [[Hanwha Eagles]] (1) * [[NC Dinos]] (1) * [[KT Wiz]] (1) == Välislingid == * [http://eng.koreabaseball.com/ Ametlik koduleht] (''inglise keeles'') [[Kategooria:Pesapall]] [[Kategooria:Spordiliigad]] [[Kategooria:Lõuna-Korea sport]] ilazscukd2ldll8xunw2y8pselcassf 10 633424 7174264 6813399 2026-06-16T19:04:28Z Kruusamägi 1530 7174264 wikitext text/x-wiki {{navigeerimismall | päis = Vikipeedia suvepäevad | sisu = <big>[[Vikipeedia:Suvepäevad 2009|2009]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2010|2010]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2011|2011]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2012|2012]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2013|2013]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2014|2014]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2016|2016]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2017|2017]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2018|2018]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2019|2019]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2021|2021]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|2022]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2023|2023]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2024|2024]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2025|2025]] • [[Vikipeedia:Suvepäevad 2026|2026]]</big> }} 0abdo5w9dwwsky961mh109nahhy373u 0 635284 7174310 7173663 2026-06-16T20:30:40Z IvarGl 201039 7174310 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Täpik | staatus = | pilt = Centaurea phrygia - Argynnis paphia female - Keila.jpg | pildi_seletus = [[Rohetäpik]] | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Täpik''' ''Argynnis'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = {{Collapsible list| *''Argyreus'' (Scopoli, 1777) *''Argyronome'' (Hübner, 1819) *''Childrena'' (Hemming, 1943) *''Damora'' (Nordmann, 1851) *''Fabriciana'' (Reuss, 1920) *''Nephargynnis'' (Shirôzu & Saigusa, 1973) *''Pandoriana'' (Warren, 1942) *''Speyeria'' (Scudder, 1872) }} }} '''Täpik''' (''Argynnis'') on [[koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuuluv perekond[[päevaliblikad| päevaliblikaid]]. Perekonda kuulub umbes 40 liiki. Alamperekonna ''Speyeria'' liigid eraldatakse vahel iseseisvasse perekonda.<ref name="Zhang2020"> {{Cite journal | title = Genomic evidence suggests further changes of butterfly names | date = 2020 | last1 = Zhang | first1 = Jing | last2 = Cong | first2 = Qian | last3 = Shen | first3 = Jinhui | last4 = Opler | first4 = Paul | last5 = Grishin | first5 = Nick | journal = The Taxonomic Report of the International Lepidoptera Survey | volume = 8 | pmid=35098145 | pmc = 8794283 }}</ref> == Liigid == Täpiku perekonna liigid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Argynnis |url=https://www.nic.funet.fi/pub/sci/bio/life/insecta/lepidoptera/ditrysia/papilionoidea/nymphalidae/heliconiinae/argynnis/#Argynnis |väljaanne=funet.fi}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Fabriciana |url=https://www.nic.funet.fi/pub/sci/bio/life/insecta/lepidoptera/ditrysia/papilionoidea/nymphalidae/heliconiinae/fabriciana/#Fabriciana |väljaanne=funet.fi}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Speyeria |url=https://www.nic.funet.fi/pub/sci/bio/life/insecta/lepidoptera/ditrysia/papilionoidea/nymphalidae/heliconiinae/speyeria/#Speyeria |väljaanne=funet.fi}}</ref> '''Alamperekond täpik''' (''Argynnis)'' * ''Argynnis anadyomene'' (Felder, 1861) * ''Argynnis childreni'' (Gray, 1831) * ''Argynnis hyperbius'' (Linnaeus, 1763) * ''Argynnis laodice'' (Pallas, 1771) – [[niidutäpik]] * ''Argynnis pandora'' (Denis & Schiffermuller, 1775) – [[Kardinal (liblikas)|kardinal]] * ''Argynnis paphia'' (Linnaeus, 1758) – [[rohetäpik]] * ''Argynnis ruslana'' (Motschulsky, 1866) * ''Argynnis sagana'' (Doubleday, 1847) * ''Argynnis zenobia'' (Leech, 1890) '''Alamperekond [[pärlmuttertäpik]]''' (''Fabriciana'') * ''Fabriciana adippe'' (Denis & Schiffermuller, 1775) – [[suur-pärlmuttertäpik]] * ''Fabriciana argyrospilata'' (Kotzsch, 1938) * ''Fabriciana auresiana'' (Frühstorfer, 1908) * ''Fabriciana elisa'' (Godart, 1823) * ''Fabriciana hallasanensis'' (Okano, 1998) * ''Fabriciana jainadeva'' (Moore, 1864) * ''Fabriciana'' ''kamala'' (Moore, 1857) * ''Fabriciana nerippe'' (Felder, 1862) * ''Fabriciana niobe'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[väike-pärlmuttertäpik]] * ''Fabriciana vorax'' (Butler, 1871) * ''Fabriciana xipe'' (Grum-Grshimailo, 1891) '''Alamperekond [[Hõbetäpik (perekond)|hõbetäpik]]''' (''Speyeria)'' * ''Speyeria adiaste'' (W. H. Edwards, 1864) * ''Speyeria aglaja'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[hõbetäpik]] * ''Speyeria alexandra'' (Menetries, 1832) * ''Speyeria aphrodite'' (Fabricius, 1787) * ''Speyeria atlantis'' (W. H. Edwards, 1862) * ''Speyeria callippe'' (Boisduval, 1852) * ''Speyeria carolae'' ''(dos Passos & Grey, 1942)'' * ''Speyeria clara'' (Blanchard, 1844) * ''Speyeria coronis'' (Behr, 1864) * ''Speyeria cybele'' (Fabricius, 1775) * ''Speyeria diana'' (Cramer, 1777) * ''Speyeria edwardsii'' (Reakirt, 1866) * ''Speyeria egleis'' (Behr, 1862) * ''Speyeria hesperis'' (W. H. Edwards, 1864) * ''Speyeria hydaspe'' (Boisduval, 1869) * ''Speyeria idalia'' (Drury, 1773) * ''Speyeria irene'' (Boisduval, 1869) * ''Speyeria mormonia'' (Boisduval, 1869) * ''Speyeria nausicaa'' (Edwards, 1874) * ''Speyeria nokomis'' (W. H. Edwards, 1862) * ''Speyeria zerene'' (Boisduval, 1852) '''Liigid, mis ei kuulu ühegi alamperekonna alla''' * ''Argynnis claudia'' (Fawcett, 1904) * ''Argynnis tropicalis'' (Röber, 1919) * ''Argynnis westphali'' (Gallo & Della Bruna, 2016) ==Eesti liigid== *''Argynnis laodice'' (Pallas, 1771) – [[niidutäpik]] *''Argynnis paphia'' (Linnaeus, 1758) – [[rohetäpik]] *''Fabriciana adippe'' (Denis & Schiffermuller, 1775) – [[suur-pärlmuttertäpik]] *''Fabriciana niobe'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[väike-pärlmuttertäpik]] *''Speyeria aglaja'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[hõbetäpik]] == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] 6d2az1tw7wp36f1d7j82hxdcifop7n8 7174355 7174310 2026-06-16T21:33:19Z IvarGl 201039 7174355 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Täpik | staatus = | pilt = Centaurea phrygia - Argynnis paphia female - Keila.jpg | pildi_seletus = [[Rohetäpik]] | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Täpik''' ''Argynnis'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = {{Collapsible list| *''Argyreus'' (Scopoli, 1777) *''Argyronome'' (Hübner, 1819) *''Childrena'' (Hemming, 1943) *''Damora'' (Nordmann, 1851) *''Fabriciana'' (Reuss, 1920) *''Nephargynnis'' (Shirôzu & Saigusa, 1973) *''Pandoriana'' (Warren, 1942) *''Speyeria'' (Scudder, 1872) }} | perekonna_autor = [[Johann Christian Fabricius|Fabricius]], 1807 }} '''Täpik''' (''Argynnis'') on [[koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuuluv perekond[[päevaliblikad| päevaliblikaid]]. Perekonda kuulub umbes 40 liiki. Alamperekonna ''Speyeria'' liigid eraldatakse vahel iseseisvasse perekonda.<ref name="Zhang2020"> {{Cite journal | title = Genomic evidence suggests further changes of butterfly names | date = 2020 | last1 = Zhang | first1 = Jing | last2 = Cong | first2 = Qian | last3 = Shen | first3 = Jinhui | last4 = Opler | first4 = Paul | last5 = Grishin | first5 = Nick | journal = The Taxonomic Report of the International Lepidoptera Survey | volume = 8 | pmid=35098145 | pmc = 8794283 }}</ref> == Liigid == Täpiku perekonna liigid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Argynnis |url=https://www.nic.funet.fi/pub/sci/bio/life/insecta/lepidoptera/ditrysia/papilionoidea/nymphalidae/heliconiinae/argynnis/#Argynnis |väljaanne=funet.fi}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Fabriciana |url=https://www.nic.funet.fi/pub/sci/bio/life/insecta/lepidoptera/ditrysia/papilionoidea/nymphalidae/heliconiinae/fabriciana/#Fabriciana |väljaanne=funet.fi}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Speyeria |url=https://www.nic.funet.fi/pub/sci/bio/life/insecta/lepidoptera/ditrysia/papilionoidea/nymphalidae/heliconiinae/speyeria/#Speyeria |väljaanne=funet.fi}}</ref> '''Alamperekond täpik''' (''Argynnis)'' * ''Argynnis anadyomene'' (Felder, 1861) * ''Argynnis childreni'' (Gray, 1831) * ''Argynnis hyperbius'' (Linnaeus, 1763) * ''Argynnis laodice'' (Pallas, 1771) – [[niidutäpik]] * ''Argynnis pandora'' (Denis & Schiffermuller, 1775) – [[Kardinal (liblikas)|kardinal]] * ''Argynnis paphia'' (Linnaeus, 1758) – [[rohetäpik]] * ''Argynnis ruslana'' (Motschulsky, 1866) * ''Argynnis sagana'' (Doubleday, 1847) * ''Argynnis zenobia'' (Leech, 1890) '''Alamperekond [[pärlmuttertäpik]]''' (''Fabriciana'') * ''Fabriciana adippe'' (Denis & Schiffermuller, 1775) – [[suur-pärlmuttertäpik]] * ''Fabriciana argyrospilata'' (Kotzsch, 1938) * ''Fabriciana auresiana'' (Frühstorfer, 1908) * ''Fabriciana elisa'' (Godart, 1823) * ''Fabriciana hallasanensis'' (Okano, 1998) * ''Fabriciana jainadeva'' (Moore, 1864) * ''Fabriciana'' ''kamala'' (Moore, 1857) * ''Fabriciana nerippe'' (Felder, 1862) * ''Fabriciana niobe'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[väike-pärlmuttertäpik]] * ''Fabriciana vorax'' (Butler, 1871) * ''Fabriciana xipe'' (Grum-Grshimailo, 1891) '''Alamperekond [[Hõbetäpik (perekond)|hõbetäpik]]''' (''Speyeria)'' * ''Speyeria adiaste'' (W. H. Edwards, 1864) * ''Speyeria aglaja'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[hõbetäpik]] * ''Speyeria alexandra'' (Menetries, 1832) * ''Speyeria aphrodite'' (Fabricius, 1787) * ''Speyeria atlantis'' (W. H. Edwards, 1862) * ''Speyeria callippe'' (Boisduval, 1852) * ''Speyeria carolae'' ''(dos Passos & Grey, 1942)'' * ''Speyeria clara'' (Blanchard, 1844) * ''Speyeria coronis'' (Behr, 1864) * ''Speyeria cybele'' (Fabricius, 1775) * ''Speyeria diana'' (Cramer, 1777) * ''Speyeria edwardsii'' (Reakirt, 1866) * ''Speyeria egleis'' (Behr, 1862) * ''Speyeria hesperis'' (W. H. Edwards, 1864) * ''Speyeria hydaspe'' (Boisduval, 1869) * ''Speyeria idalia'' (Drury, 1773) * ''Speyeria irene'' (Boisduval, 1869) * ''Speyeria mormonia'' (Boisduval, 1869) * ''Speyeria nausicaa'' (Edwards, 1874) * ''Speyeria nokomis'' (W. H. Edwards, 1862) * ''Speyeria zerene'' (Boisduval, 1852) '''Liigid, mis ei kuulu ühegi alamperekonna alla''' * ''Argynnis claudia'' (Fawcett, 1904) * ''Argynnis tropicalis'' (Röber, 1919) * ''Argynnis westphali'' (Gallo & Della Bruna, 2016) ==Eesti liigid== *''Argynnis laodice'' (Pallas, 1771) – [[niidutäpik]] *''Argynnis paphia'' (Linnaeus, 1758) – [[rohetäpik]] *''Fabriciana adippe'' (Denis & Schiffermuller, 1775) – [[suur-pärlmuttertäpik]] *''Fabriciana niobe'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[väike-pärlmuttertäpik]] *''Speyeria aglaja'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[hõbetäpik]] == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] 9mgu28t5x6j9qr47xqatsp4ywamdj0r 0 635608 7174492 6180825 2026-06-17T06:42:58Z Metsavend 738 7174492 wikitext text/x-wiki [[File:Marcos Senesi 2022.jpg|pisi|Maecos Senesi (2022)]] '''Marcos Nicolás Senesi Barón''' (sündinud [[10. mai]]l [[1997]] [[Concordia (Argentina)|Concordia]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[AFC Bournemouth]]. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[San Lorenzo de Almagro|San Lorenzo]]. Argentina kõrgliigas debüteeris ta 2016. aasta septembris. Aastatel 2019–2022 mängis Senesi Hollandi kõrgliigaklubis [[Feyenoord]]. 27. septembril 2020 lõi ta [[ADO Den Haag]]i vastu värava, mis valiti Hollandi kõrgliiga hooaja parimaks väravaks. 2022. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Bournemouthiga.<ref>{{cite web|url=https://www.afcb.co.uk/news/first-team/senesi-signs-for-the-cherries/|title=Senesi Signs for the Cherries|date=8 August 2022|access-date=8 August 2022}}</ref> [[Argentina jalgpallikoondis]]es debüteeris Senesi 5. juunil 2022 [[sõprusmäng]]us [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu. Senesi on Itaalia päritolu.<ref>{{Cite web|url=https://www.fr12.nl/nieuws/senesi-staat-voor-dilemma-na-oproepen-van-itali-en-argentini|title=Senesi staat voor dilemma na oproepen van Italië en Argentinië|date=13 May 2022|website=FR12.nl}}</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Senesi, Marcos}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Feyenoordi mängijad]] [[Kategooria:AFC Bournemouthi mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] f5q08rsa5hfcdlsamejevi4rclg2wyo 0 635757 7174487 6274405 2026-06-17T06:41:54Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174487 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Lisandro Martinez 2022.jpg | pildisuurus =200px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} }} '''Lisandro Martínez''' (sündinud [[18. jaanuar]]il [[1998]] [[Gualeguay]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Manchester United]]. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Newell's Old Boys]]. Klubi meeskonnas debüteeris ta Argentina kõrgliigas hooajal 2016/17. Aastatel 2017–2019 mängis ta Argentina kõrgliigaklubis [[Defensa y Justicia]]. 2019. aasta mais sõlmis ta nelja-aastase lepingu Hollandi kõrgliigaklubiga [[Amsterdami Ajax]]. Seal mängis ta kolm hooaega. Hooaegadel [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020/21]] ja [[Eredivisie hooaeg 2021–2022|2021/22]] tuli ta klubiga Hollandi meistriks. Hooaja 2021/22 lõpus valiti Martínez Ajaxi hooaja parimaks mängijaks. 2022. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Manchester Unitediga.<ref>{{cite news |title=Martinez signs for United |url=https://www.manutd.com/en/news/detail/lisandro-martinez-completes-signing-for-man-united |website=ManUtd.com |publisher=Manchester United |date=27 July 2022 |access-date=27 July 2022 }}</ref> Üleminekusumma jäi vahemikku 47–49 miljonit naelsterlingit.<ref>{{cite news |first=Anthony |last=Hay |title=Lisandro Martinez completes £47m transfer to Manchester United |url=https://theathletic.com/3448973/2022/07/27/lisandro-martinez-completes-manchester-united-transfer/ |work=The Athletic |date=27 July 2022 |accessdate=27 July 2022 }}</ref><ref>{{cite news |title=Lisandro Martinez: Man Utd agree to sign Argentina centre-back from Ajax in £57m deal |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/62170735 |website=BBC Sport |date=17 July 2022 |accessdate=27 July 2022 }}</ref> Argentina jalgpallikoondises debüteeris Martínez 22. märtsil 2019 [[sõprusmäng]]us [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu. Ta võitis Argentina koondisega [[2021. aasta Copa América]]. == Saavutused == ;Ajax *[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020–21]], [[Eredivisie hooaeg 2021–2022|2021–22]] *[[KNVB beker]]: 2020–21 *[[Johan Cruijff Schaal]]: 2019 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.manutd.com/en/players-and-staff/detail/lisandro-martinez Profiil] Manchester United F.C. kodulehel {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Martinez, Lisandro}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] aefgqtbqb6r2sk7oj9z8cwhqknp5l13 0 637156 7174477 6462836 2026-06-17T06:39:10Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174477 wikitext text/x-wiki [[File:Alexis Mac Allister 2022.jpg|pisi|Alexis Mac Allister (2022)]] '''Alexis Mac Allister''' (sündinud [[24. detsember|24. detsembril]] [[1998]] [[Santa Rosa (Argentina)|Santa Rosa]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Liverpool FC|Liverpool]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Argentinos Juniors]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Argentina esiliigas 30. oktoobril 2016. 2019. aasta jaanuaris sõlmis nelja ja poole aasta pikkuse lepingu Brighton & Hove Albioniga, kuid jäi 2019. aastaks laenule Argentina klubidesse Argentinos Juniors ja [[Boca Juniors]]. Brightoni meeskonnas debüteeris Mac Allister 7. märtsil 2020 mängus [[Wolverhampton Wanderers]]i vastu. Esimese värava Brightoni meeskonnas lõi ta [[EFL Cup]]'i meeskonnas 17. septembril 2020 mängus [[Portsmouth FC|Portsmouthi]] vastu. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta sama aasta 18. oktoobril mängus [[Crystal Palace FC|Crystal Palace]]'i vastu. Brightoni põhikoosseisus kindlustas Mac Allister koha hooajal [[Premier League'i hooaeg 2021–2022|2021/22]], kui lõi Inglismaa kõrgliigas 33 mänguga viis väravat. Argentina jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 5. septembril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. Pärast ligi kolme aastast pausi kutsuti ta uuesti Argentina koondisse 2022. aasta märtsis. [[2021. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril osales Mac Allister Argentina olümpiavõistkonna koosseisus. Tema vanemad vennad [[Francis Mac Allister|Francis]] ja [[Kevin Mac Allister|Kevin]] on samuti jalgpallurid. Nende isa [[Carlos Mac Allister]] on endine jalgpallur. Mac Allisterid on [[iirlased|iiri]] ja [[šotlased|šoti]] päritolu.<ref>{{Cite web|url=https://www.the42.ie/argentina-squad-alexis-mac-allister-call-up-squad-4772122-Aug2019/|title=Argentina call up Brighton youngster Mac Allister for the first time|website=The42|access-date=10 December 2020}}</ref><ref>{{cite news|title=Argentine football returns to its Scottish founder|url=http://www.scotsman.com/sport/argentine-football-returns-to-roots-of-its-scottish-founder-1-1146916|access-date=24 January 2019|work=The Scotsman|date=19 March 2018|publisher=JPI Media}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Liverpool FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Macallister, Alexis}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Boca Juniorsi mängijad]] [[Kategooria:Brighton & Hove Albion FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] j9hqkv48fzcm5chmc3g8sv0dagkyr24 0 640681 7174341 6933465 2026-06-16T21:26:17Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174341 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Krépin Diatta Sénégal.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019]]|}} }} '''Krépin Diatta''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1999]] [[Dakar]]is) on [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[Äärepoolkaitsja|äärepoolkaitsjana]] Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[AS Monaco FC|Monaco]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. Ta hakkas jalgpalli mängima Senegalis Dakaris asuvas Oslo jalgpalliakadeemias. 2017. aasta veebruaris sõlmis ta nelja-aastase lepingu Norra kõrgliigaklubiga [[Sarpsborg 08 FF|Sarpsborg]]. Norra kõrgliigas debüteeris ta sama aasta aprillis. Norra kõrgliigas lõi ta esimese värava 13. augustil 2017 mängus [[Kristiansund BK|Kristiansundi]] vastu. 2017. aasta Norra karikavõistlustel lõi Diatta viis väravat. Samal aastal jõudis ta Sarpsborgiga Norra karikavõistluste finaali, kus kaotati [[Lillestrøm SK|Lillestrømile]] tulemusega 2:3. 2018. aasta jaanuaris sõlmis Diatta nelja ja poole aasta pikkuse lepingu Belgia kõrgliigaklubiga [[Club Brugge]]. Belgia kõrgliigas debüteeris ta 2018. aasta aprillis. Belgia kõrgliigas lõi ta esimese värava 10. märtsil 2019 mängus [[K.A.S. Eupen|Eupeni]] vastu. Hooajal 2019/20 lõi Diatta Belgia kõrgliigas kuus väravat. Järgmisel hooajal lõi ta 19 mänguga koguni juba kümme väravat. Aastatel 2018 ja 2020 tuli ta Bruggega Belgia meistriks. 2021. aasta jaanuaris sõlmis ta nelja-aastase lepingu Monacoga.<ref>{{cite news |title=Krépin Diatta joins AS Monaco |url=https://www.asmonaco.com/en/krepin-diatta-joins-as-monaco/ |access-date=21 January 2021 | publisher=[[AS Monaco FC]] |date=21 January 2021}}</ref> Senegali jalgpallikoondises debüteeris Diatta 23. märtsil 2019 Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus [[Madagaskari jalgpallikoondis|Madagaskari]] vastu. [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistluste]] esimeses alagrupimängus lõi ta värava [[Tansaania jalgpallikoondis|Tansaania]] vastu ning Diatta valiti mängu parimaks mängijaks. Senegal jõudis lõpuks finaali, kus kaotati [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeriale]]. Diatta valiti turniiri parimaks noormängijaks. == Saavutused == ;Club Brugge *[[Jupiler Pro League|Belgia kõrgliiga]] 2017–18, 2019–20 *[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]]: 2018 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Diatta, Krepin}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] pvj6z1haf7u2ruk9u1hjmgt1bdohlrm 0 640818 7174497 6512611 2026-06-17T06:48:59Z Metsavend 738 /* Peatreenerina */ 7174497 wikitext text/x-wiki [[File:Lionel Scaloni 2022 vs Colombia.jpg|pisi|Lionel Scaloni 2022. aastal Argentina koondise peatreenerina]] '''Lionel Sebastián Scaloni''' (sündinud [[16. mai]]l [[1978]] [[Pujato]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallitreener]] ja endine [[jalgpallur]] ([[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]). Jalgpallurikarjääri jooksul mängis Scaloni Argentina klubides [[Newell's Old Boys]] (1995–1996) ja [[Estudiantes de La Plata|Estudiantes]] (1996–1997), Hispaania klubides [[Deportivo La Coruña]] (1998–2006), [[Racing Santander]] (2006–2007) ja [[RCD Mallorca|Mallorca]] (2008–2009), Inglismaa klubis [[West Ham United]] (2006) ning Itaalia klubides [[Rooma Lazio]] (2007–2013) ja [[Atalanta BC|Atalanta]] (2013–2015). Deportivo La Coruñaga tuli ta hooajal 1999/00 Hispaania meistriks. [[Argentina jalgpallikoondis]]es mängis Scaloni aastatel 2003–2006 kokku seitse korda. Ta kuulus Argentina koondisse [[FIFA World Cup 2006|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Turniiril mängis ta ainsal korral kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. Pärast jalgpallurikarjääri lõppu on Scaloni töötanud treenerina. Aastatel 2016–2017 oli ta Hispaania klubi [[Sevilla FC|Sevilla]] abitreener, seejärel töötas Argentina koondise juures. Aastatel 2017–2018 oli ta koondise abitreener. Pärast Argentina koondise ebaõnnestunud [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlusi]] määrati Scaloni ja [[Pablo Aimar]] koondise peatreeneri kohusetäitjateks ning juba samal aastal sai Scaloni Argentina koondise peatreeneriks. 2021. aastal võitis tema juhendatud Argentina koondis [[2021. aasta Copa América|Copa América]]. == Saavutused == === Mängijana === ;Deportivo *[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 1999–2000|1999–2000]] *[[Copa del Rey]]: 2001–02 *[[Supercopa de España]]: 2002 ;West Ham *[[FA Cup]]: teine koht 2005–06 ;Argentina *[[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameister]]: 1997 ===Peatreenerina=== ;Argentina *[[Copa América]]: [[2021. aasta Copa América|2021]] {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Scaloni, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Deportivo La Coruña mängijad]] [[Kategooria:RCD Mallorca jalgpallurid]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:Rooma Lazio mängijad]] [[Kategooria:Atalanta BC mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] fy76t6v11vgsysk2r20skr0p628xv95 0 641231 7174474 6602421 2026-06-17T06:38:14Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174474 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Enzo Fernández | pilt = Enzo Fernández.jpg | pildi_suurus= | pildiallkiri= Enzo Fernández 2022. aastal [[Lissaboni Benfica]] särgis | täisnimi = Enzo Jeremías Fernández | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|01|17}} | sünnilinn = [[San Martín, Buenos Aires]] | sünnimaa = [[Argentina]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 178 cm | positsioon = [[keskkaitsja]] | koduklubi = [[Chelsea FC|Chelsea]] | särginumber = 8 | noorteaastad1 = 2006-2019| noorteklubi1 = [[River Plate]] | aastad1 = 2019–2022| mänge1 = 40| väravaid1 = 10| klubi1 = [[River Plate]] | aastad2 = 2020–2021| mänge2 = 14| väravaid2 = 0| klubi2 = → [[Defensa y Justicia]] (laenul) | aastad3 = 2022–2023| mänge3 = 17| väravaid3 = 1| klubi3 = [[SL Benfica|Benfica]] | aastad4 = 2023–| mänge4 = 0| väravaid4 = 0| klubi4 = [[Chelsea FC|Chelsea]] | klubi_seisuga = 26. jaanuar 2023 | koondiseaastad1 =2022– | koondisemänge1 =10 | koondiseväravaid1 =1 | koondis1 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 18. detsember 2022 }} '''Enzo Jeremías Fernández''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[2001]] [[San Martín]]is) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskpoolkaitsja]]na [[Premier League]] klubis [[Chelsea FC|Chelsea]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Argentina suurklubis [[CA River Plate|River Plate]], mille noorteakadeemiaga liitus 2006. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 4. märtsil 2020 [[Copa Libertadores]]e alagrupimängus [[LDU Quito]] vastu. Sama aasta sees läks ta River Plate'ist laenule Argentina kõrgliigaklubisse [[Defensa y Justicia]], kellega võitis 2021. aasta jaanuaris [[Copa Sudamericana]] ja aprillis [[Recopa Sudamericana]]. 2021. aasta keskel naasis Fernández River Plate'i. Argentina kõrgliigas lõi ta esimese värava 14. augustil 2021 mängus [[Club Atlético Vélez Sarsfield|Vélez Sarsfieldi]] vastu.<ref>https://int.soccerway.com/players/enzo-jeremias-fernandez/547472/ (vaadatud 3.12.2022)</ref> 2021. aastal tuli ta River Plate'iga Argentina meistriks. 2022. aasta hooajal lõi ta 20 mänguga kaheksa väravat, lisaks kaks väravat Copa Libertadorese alagrupiturniiril. 2022. aasta juulis siirdus ta Lissaboni Benficasse.<ref>{{cite news|title=OFICIAL: Benfica tem princípio de acordo por Enzo Fernández|url=https://maisfutebol.iol.pt/benfica/enzo-fernandez/oficial-benfica-tem-principio-de-acordo-por-enzo-fernandez|publisher=MaisFutebol|date=23 June 2022|accessdate=30 June 2022}}</ref><ref>{{cite news|title=Agora é oficial e com moldes diferentes do esperado: Benfica com "princípio de acordo" para contratar Enzo Fernández|url=https://observador.pt/2022/06/23/agora-e-oficial-e-com-moldes-diferentes-do-esperado-benfica-com-principio-de-acordo-para-contratar-enzo-fernandez/|publisher=[[Observador]]|date=23 June 2022|accessdate=30 June 2022}}</ref> Benfica meeskonnas debüteeris ta 2. augustil 2022 [[UEFA Meistrite Liiga]] eelringi kohtumises [[FC Midtjylland|Midtjyllandi]] vastu. Kolm päeva hiljem lõi ta värava Portugali kõrgliiga hooaja avamängus [[F.C. Arouca|Arouca]] vastu. Argentina jalgpallikoondises debüteeris Fernández 24. septembril 2022 [[sõprusmäng]]us [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta [[2022 FIFA World Cup|2022. aasta maailmameistrivõistluste]] teises alagrupimängus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. 2023. aasta jaanuaris siirdus Fernández [[London]]i [[Chelsea FC|Chelsea]]sse. Üleminekusummaks kujunes 121 miljonit [[euro]]t, millest sai ühtlasi Premier League'i ajaloo suurim tehing.<ref>https://weaintgotnohistory.sbnation.com/chelsea-fc-transfer-rumours-news/2023/2/1/23580822/benfica-confirm-enzo-fernandez-agreement-with-chelsea-for-premier-league-record-fee</ref> == Saavutused == ;Defensa y Justicia *[[Copa Sudamericana]]: 2020 *[[Recopa Sudamericana]]: 2021 ;River Plate *[[Primera División (Argentina)|Argentina Primera División]]: 2021 ;Argentina *[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Fernandez, Enzo}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Atlético River Plate'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 8dvt94mwwxlj23e5cc6o6dc1hgsi2h8 0 645018 7174217 7100647 2026-06-16T17:58:23Z Kuriuss 38125 7174217 wikitext text/x-wiki '''Linda Eensaar''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1994]]) on eesti [[ajakirjanik]]. Ta on õppinud [[Tartu Erakool]]is ja [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli]], kus õppis [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|ühiskonnateaduste instituudis]] ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal, 2016. aastal bakalaureusekraadiga ning 2019. aastal magistrikraadiga (magistritöö: "[[Juutuuber|Juutuuberite]] video sisu analüüsi metoodika").<ref name="Kirik ja Teoloogia 2013">{{cite web|url=https://kjt.ee/2013/04/olumpiaadiessee-kui-me-raagime-jumalast/|title=Olümpiaadiessee: Kui me räägime Jumalast|website=Kirik ja Teoloogia|date=5 April 2013|access-date=24 January 2023}}</ref><ref name="Eesti Emakeeleõpetajate Selts 2013">{{cite web|url=http://www.eeselts.edu.ee/www/v3/?page_id=147|title=ENKO liikmed|website=Eesti Emakeeleõpetajate Selts|date=18 July 2013|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref><ref name="Eensaar 2016">{{cite web|last=Eensaar|first=Linda|url=https://www.academia.edu/83691336/N%C3%B5uanded_laste_kasvatamiseks_ajakirjades_N%C3%B5ukogude_Naine_ja_Eesti_Naine_n%C3%B5ukogude_aja_l%C3%B5pul_ja_taasiseseisvunud_Eestis|title=Nõuanded laste kasvatamiseks ajakirjades Nõukogude Naine ja Eesti Naine nõukogude aja lõpul ja taasiseseisvunud Eestis|website=Academia.edu|date=1 January 2016|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref><ref name="Eensaar 2019">{{cite web|last=Eensaar|first=Linda|url=https://www.academia.edu/83691343/Juutuuberite_video_sisu_anal%C3%BC%C3%BCsi_metoodika|title=Juutuuberite video sisu analüüsi metoodika|website=Academia.edu|date=1 January 2019|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref> Eensaar on töötanud toimetajana [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingus]] (teadusportaalis [[Novaator]],<ref name="Himma Eensaar Rajavee 2018">{{cite web|last=Himma|first=Marju|url=https://novaator.err.ee/856876/kuidas-elada-sajani-isegi-kui-ei-taha|title=Kuidas elada sajani, isegi kui ei taha?|website=ERR|date=29 August 2018|access-date=24 January 2023|language=et|last2=Eensaar|first2=Linda|last3=Rajavee|first3=Allan}}</ref> [[Vikerraadio]] saates "[[Huvitaja]]"<ref name="Arhiiv ERR">{{cite web|last=Eensaar|first=Linda|url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/huvitaja-eakate-toitumisharjumused|title=Eakate toitumisharjumused|publisher=ERR|website=Arhiiv|access-date=24 January 2023}}</ref>) ja ajalehes [[AS Äripäev|Äripäev]].<ref name="Majandus- ja äriuudised Eestist ja välismaalt. 2023">{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/a/linda-eensaar|title=Märksõnaga Linda Eensaar seotud artiklid Äripäevas|publisher=Äripäev|website=Majandus- ja äriuudised Eestist ja välismaalt.|date=19 January 2023|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref> == Tunnustus == * 2010 – Tartu ringkonna Aasta [[Kodutütred|Kodutütar]]<ref name="tartukodutytred.wordpress.com 2015">{{cite web|url=https://tartukodutytred.wordpress.com/aasta-kodututar/|title=Tunnustused|website=tartukodutytred.wordpress.com|date=22 February 2015|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref> * 2013 – III koht usundiõpetuse olümpiaadil<ref name="Tartu Ülikool 2013">{{cite web|url=https://tartu36.rssing.com/chan-8668456/all_p2.html|title=Tartu Ülikool on Baltimaade juhtiv ülikool, kuuludes ainukesena regioonis maailma 1,2% parima sekka. TÜ maailmatasemel haridus annab eelise kogu eluks!|website=Tartu Ülikool|date=4 March 2013|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref> * 2025 – aasta parim olemuslugu (Eesti Meediaettevõtete Liit)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäeva ajakirjanikud pälvisid mitu pressipreemiat |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/02/21/aripaeva-ajakirjanikud-palvisid-mitu-pressipreemiat |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Eensaar, Linda}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 4aek4nuili7m07ksjmq2s2nw0iajbi7 7174242 7174217 2026-06-16T18:35:00Z Kuriuss 38125 7174242 wikitext text/x-wiki '''Linda Eensaar''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1994]]) on eesti [[ajakirjanik]]. Ta on õppinud [[Tartu Erakool]]is{{millal}} ja [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is.{{millal}} Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli]], kus õppis [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|ühiskonnateaduste instituudis]] ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal, 2016. aastal bakalaureusekraadiga ning 2019. aastal magistrikraadiga (magistritöö: "[[Juutuuber|Juutuuberite]] video sisu analüüsi metoodika").<ref name="Kirik ja Teoloogia 2013">{{cite web|url=https://kjt.ee/2013/04/olumpiaadiessee-kui-me-raagime-jumalast/|title=Olümpiaadiessee: Kui me räägime Jumalast|website=Kirik ja Teoloogia|date=5 April 2013|access-date=24 January 2023}}</ref><ref name="Eesti Emakeeleõpetajate Selts 2013">{{cite web|url=http://www.eeselts.edu.ee/www/v3/?page_id=147|title=ENKO liikmed|website=Eesti Emakeeleõpetajate Selts|date=18 July 2013|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref><ref name="Eensaar 2016">{{cite web|last=Eensaar|first=Linda|url=https://www.academia.edu/83691336/N%C3%B5uanded_laste_kasvatamiseks_ajakirjades_N%C3%B5ukogude_Naine_ja_Eesti_Naine_n%C3%B5ukogude_aja_l%C3%B5pul_ja_taasiseseisvunud_Eestis|title=Nõuanded laste kasvatamiseks ajakirjades Nõukogude Naine ja Eesti Naine nõukogude aja lõpul ja taasiseseisvunud Eestis|website=Academia.edu|date=1 January 2016|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref><ref name="Eensaar 2019">{{cite web|last=Eensaar|first=Linda|url=https://www.academia.edu/83691343/Juutuuberite_video_sisu_anal%C3%BC%C3%BCsi_metoodika|title=Juutuuberite video sisu analüüsi metoodika|website=Academia.edu|date=1 January 2019|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref> Eensaar töötas aastatel 2018–2019 toimetajana [[Eesti Rahvusringhääling]]us (sh teadusportaalis [[Novaator]]<ref name="Himma Eensaar Rajavee 2018">{{cite web|last=Himma|first=Marju|url=https://novaator.err.ee/856876/kuidas-elada-sajani-isegi-kui-ei-taha|title=Kuidas elada sajani, isegi kui ei taha?|website=ERR|date=29 August 2018|access-date=24 January 2023|language=et|last2=Eensaar|first2=Linda|last3=Rajavee|first3=Allan}}</ref> ja [[Vikerraadio]] saates "[[Huvitaja]]"<ref name="Arhiiv ERR">{{cite web|last=Eensaar|first=Linda|url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/huvitaja-eakate-toitumisharjumused|title=Eakate toitumisharjumused|publisher=ERR|website=Arhiiv|access-date=24 January 2023}}</ref>). 2020. aastast töötab ta ajalehes [[AS Äripäev|Äripäev]], kus toimetab rubriiki "Elu ja edu" ning teeb raadiosaateid.<ref name="Majandus- ja äriuudised Eestist ja välismaalt. 2023">{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/a/linda-eensaar|title=Märksõnaga Linda Eensaar seotud artiklid Äripäevas|publisher=Äripäev|website=Majandus- ja äriuudised Eestist ja välismaalt.|date=19 January 2023|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref> Tema palliatiivraviteemaline artikkel "Argipäev elulõpupalatis. Ükski soov pole enne surma imelik" (Äripäev, 29.03.2025) oli üks kahest artiklist, mis pälvis [[Eesti Meediaettevõtete Liit|Eesti Meediaettevõtete Liidult]] 2025. aasta parima olemusloo auhinna. == Tunnustus == * 2010 – Tartu ringkonna aasta [[Kodutütred|kodutütar]]<ref name="tartukodutytred.wordpress.com 2015">{{cite web|url=https://tartukodutytred.wordpress.com/aasta-kodututar/|title=Tunnustused|website=tartukodutytred.wordpress.com|date=22 February 2015|access-date=24 January 2023|language=et}}</ref> * 2025 – aasta parim olemuslugu (Eesti Meediaettevõtete Liit)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäeva ajakirjanikud pälvisid mitu pressipreemiat |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/02/21/aripaeva-ajakirjanikud-palvisid-mitu-pressipreemiat |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Eensaar, Linda}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] ei77im28zkts7rxa7rjx68bifas2fr4 0 647317 7174501 6837504 2026-06-17T06:58:15Z Jmabel 82882 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Balboa Pier Photo D Ramey Logan.jpg]] → [[File:Balboa Pier Photo Don Ramey Logan.jpg]] [[c:Special:PermanentLink/1232752188#Mass_rename_requested]] 7174501 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = | hääldus = | pilt = The City of Newport Beach July 2014 photo Don Ramey Logan.jpg | pildiallkiri = Vaade õhust Newport Beachile | pildilaius = | vapp = Seal of Newport Beach, California.png | vapi_link = Pitsat | lipp = Flag of Newport Beach, California.PNG | lipu_link = Lipp | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Orange County California Incorporated and Unincorporated areas Newport Beach Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Orange'i maakonnas ja California osariigis | osm = pind }} [[Pilt:Balboa Pier Photo Don Ramey Logan.jpg|pisi|Balboa kai Newport Beachis]] '''Newport Beach''' on rannikulinn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakonnas]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse andmetel 85 239. Newport Beach piirneb läänes [[Huntington Beach]]iga, millest eraldab teda [[Santa Ana jõgi]], ning põhjas [[Costa Mesa]] ja [[Irvine]]'i linnaga. Newport Beachist idasse jääb [[Crystal Cove State Park]]. Newport Beach hõlmab mitu ranniku ääres asetsevat tehissaart. Newport Beach sai linnaõigused 1. septembril [[1906]]. Linna areng hakkas kiirenema 1900. aastate keskel pärast seda, kui sinna rajati [[Pacific Electric]]i elektriraudteeliini lõunapoolne lõpp-peatus, millega sai linn ühenduse [[Los Angeles]]e kesklinnaga. Newport Beachis valitseb [[poolkõrbeline kliima]]. Sealne kliima sarnaneb ka [[lähistroopiline vahemereline kliima|lähistroopilise vahemerelise kliimaga]], kuid seal sajab vähem, kui vahemerelise kliimaga aladel. [[Vaikne ookean]] muudab Newport Beachi kliima tunduvalt mõõdukamaks. Keskmine ööpäevane õhutemperatuur on jaanuaris 14,1 °C ja juulis 20,1 °C. Miinuskraadid on väga haruldased ja suvel tõuseb õhutemperatuur harva 40 °C-ni. Aasta keskmine sademete hulk on 270 mm. Maist septembri lõpuni ei saja peaaegu üldse. Newport Beach on tuntud heade [[surfamine|surfamis]]<nowiki/>tingimuste ja liivaste randade poolest. Seal asub suur jahisadam ja tegutseb palju jahtklubisid. Alates [[1988]]. aastast sõidab Newport Beachi ja California ranniku lähedal asuva [[Santa Catalina saar]]e vahel parvlaev Catalina Flyer. Linna läbib maantee [[California State Route 1]], mis on tuntud kui Pacific Coast Highway. Newport Beachi sõpruslinnad on [[Antibes]] Prantsusmaal, [[Ensenada]] Mehhikos ja [[Okazaki]] Jaapanis. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.newportbeachca.gov/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:California linnad]] iricuqw03c7aravsj1h9l8kfzy0o9r2 0 653208 7174473 7153500 2026-06-17T06:37:58Z Metsavend 738 7174473 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Entraînement_du_RC_Lens_-_15_juillet_2020_21.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019]]|jalgpall}} }} '''Facundo Axel Medina''' (sündinud [[28. mai]]l [[1999]] [[Villa Fiorito]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja|kesk-]] või [[vasakkaitsja]]na Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[RC Lens]]. 2018. aastal debüteeris ta Argentina kõrgliigaklubis [[Talleres de Córdoba|Tallares]]. 2020. aasta juulis sõlmis ta lepingu Lensiga.<ref name="LEN1">{{cite news|title=Facundo Medina rejoint le RC Lens|url=https://www.rclens.fr/fr/news/mercato-contrat-facundo-medina-franck-haise-arnaud-pouille-rclens-2020702|access-date=9 July 2020|work=Lens|date=2 July 2020|archive-date=2021-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20211121093459/https://www.rclens.fr/fr/news/mercato-contrat-facundo-medina-franck-haise-arnaud-pouille-rclens-2020702|url-status=dead}}</ref> 2023. aasta jaanuaris pikendas ta klubiga lepingut kolme aasta võrra.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2023-01-18 |title=RC Lens : Facundo Medina officiellement prolongé jusqu’en 2026 |url=https://www.lavoixdunord.fr/1280200/article/2023-01-18/rc-lens-facundo-medina-officiellement-prolonge-jusqu-en-2026 |access-date=2023-01-18 |website=La Voix du Nord |language=fr}}</ref> [[2019. aasta Panameerika mängud]]e jalgpalliturniiril võitis Medina Argentina võistkonnaga kuldmedali. Lisaks kuulus ta Argentina võistkonda [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril. [[Argentina jalgpallikoondis]]es debüteeris Medina 13. oktoobril 2020 MM-i valikmängus [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu. == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Medina, Facundo}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:RC Lensi mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] p6050t93gxpmrqhvx2jmg7lyks6kcoj 0 655934 7174411 6943291 2026-06-16T22:36:15Z Ollin Masa 227337 7174411 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tim_thomas.JPG|pisi|Tim Thomas (2008)]] '''Timothy Thomas Jr.''' (sündinud [[15. aprill]] [[1974]] [[Flint]], [[Michigan]]) on endine [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[Jäähoki|jäähokimängija]] (väravavaht). == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/tim-thomas-8460703 Tim Thomas NHL.com lehel] {{JÄRJESTA:Thomas, Thim}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiväravavahid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] qeyqsj87qk51or2lo3h912pwsnxt2cz 0 659505 7174364 6460125 2026-06-16T21:41:31Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174364 wikitext text/x-wiki [[File:FC Salzburg gegen KRC Genk (UEFA Championsleague 17. September 2019) 16 (cropped).jpg|pisi|Sander Berge 2019. aastal [[KRC Genk]]i treeningul]] '''Sander Gard Bolin Berge''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1998]] [[Bærum]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Burnley FC|Burnley]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Norra klubis [[Asker Fotball|Asker]], mille meeskonnas debüteeris ta Norra tugevuselt kolmandas liigas 2013. aastal. Aastatel 2015–2016 mängis ta Norra kõrgliigaklubis [[Vålerenga Fotball|Vålerenga]]. 2017. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Belgia kõrgliigaklubiga [[KRC Genk|Genk]]. Hooajal 2018/19 tuli ta klubiga Belgia meistriks. 2020. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Sheffield United]]. Berge oli Sheffield Unitedi suurim ost.<ref>{{Cite web|url=https://mobile.twitter.com/SheffieldUnited/status/1222929277534031872|title=Twitter|publisher=Sheffield United F.C. |via=Twitter |access-date=2020-01-30}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.sufc.co.uk/news/2020/january/sander-berge-signs/|title=Record signing arrives at the Lane|publisher=Sheffield United F.C.|access-date=2020-01-30}}</ref> Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi Berge 2. juulil 2020 mängus [[Tottenham Hotspur]] vastu. Sheffield Unitediga mängis ta Inglismaa kõrgliigas kuni hooaja [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020/21]] lõpuni. 2023. aasta augustis sõlmis Berge nelja-aastase lepingu äsja Inglismaa kõrgliigasse tõusnud Burnleyga.<ref>{{cite web |title=Clarets secure Berge signing |url=https://www.burnleyfootballclub.com/content/clarets-secure-berge |publisher=Burnley F.C. |access-date=9 August 2023 |date=9 August 2023 |url-status=live}}</ref> Üleminekusumma oli 12 miljonit naelsterlingit.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/66455266 "Sander Berge: Burnley sign Norway midfielder from Sheffield United"]. bbc.com. 9.8.2023. Vaadatud 12.8.2023</ref> Norra jalgpallikoondises tegi Berge debüüdi 23. märtsil 2017 mängus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 5. septembril 2019 EM-i valikmängus [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu. == Saavutused == ;Genk *[[Jupiler Pro League|Belgia kõrgliiga]]: 2018–19 *[[Belgia superkarikas jalgapllis|Belgia superkarikas]]: 2019 == Viited == {{viited}} {{Burnley FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Berge, Sander}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:KRC Genki jalgpallurid]] [[Kategooria:Sheffield United FC mängijad]] [[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] fg9qlf6i05jtp701g2tqidj410pwqzh 0 661098 7174442 6616291 2026-06-17T04:14:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174442 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Dąbrowa Tarnowska maakond | nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat dąbrowski | lipp = POL_powiat_dąbrowski_flag.svg | lipu_link = Dąbrowa Tarnowska maakonna lipp | vapp = POL_powiat_dąbrowski_COA.svg | vapi_link = Dąbrowa Tarnowska maakonna vapp | pindala = 530,0 | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Dąbrowa Tarnowska]] | asendikaardi_pilt = POL_powiat_dąbrowski_on_voivodship_map.svg | osm = pind }} '''Dąbrowa Tarnowska maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat dąbrowski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonna]] kirdeosas. Maakonna keskus asub [[Dąbrowa Tarnowska]] linnas. Dąbrowa Tarnowska maakond moodustati [[1999]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20240417065650/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_malopolskie_6,powiat_dabrowski_121 Powiat dąbrowski] Info-Polska. Vaadatud 12. septembril 2023</ref> == Haldusjaotus == Maakonnas on kaks linna: [[Dąbrowa Tarnowska]] ja [[Szczucin]]. Dąbrowa Tarnowska maakonnas on valda: *[[Bolesławi vald (Dąbrowa Tarnowska maakond)|Bolesławi vald]] *[[Dąbrowa Tarnowska vald]] *[[Gręboszówi vald]] *[[Mędrzechówi vald]] *[[Olesno vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Olesno vald]] *[[Radgoszczi vald]] *[[Szczucini vald]] == Viited == {{viited}} {{Väike-Poola vojevoodkond}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna maakonnad]] 55xwgr0yjj0qh4jbmhgea6oncy7wa8r 0 664125 7174371 7172527 2026-06-16T21:46:03Z Metsavend 738 7174371 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Gavi | pilt = Gavi (footballer).jpg | pildi_suurus= | täisnimi = Pablo Martín Páez Gavira | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2004|08|05}} | sünnilinn = Los Palacios y Villafranca | sünnimaa = [[Hispaania]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 173 cm | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = [[FC Barcelona]] | särginumber = | noorteaastad1 =2010-2013| noorteklubi1 = La Liara | noorteaastad2 =2013-2015| noorteklubi2 = [[Real Betis Cantera|Betis]] | noorteaastad3 =2015-2021| noorteklubi3 = [[FC Barcelona]] | aastad1 =2021| mänge1 =3 | väravaid1 =0 | klubi1 = [[FC Barcelona B]] | aastad2 =2021-| mänge2 = 81| väravaid2 =5 | klubi2 = [[FC Barcelona]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 =2018-2020| koondisemänge1 =4| koondiseväravaid1 =1 | koondis1 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] U15 | koondiseaastad2 =2019-2020| koondisemänge2 =7 | koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] U16 | koondiseaastad3 =2020-2021| koondisemänge3 =3 | koondiseväravaid3 =0 | koondis3 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] U18 | koondiseaastad4 =2021- | koondisemänge4 =25 | koondiseväravaid4 =5 | koondis4 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Pablo Martín Páez Gavira''', hüüdnimega '''Gavi''' (sündinud [[5. august]]il [[2004]] [[Hispaania]]s) on [[Hispaania]] jalgpallur [[Poolkaitsja|poolkaitsja]]. Ta mängib poolkaitsjana Hispaania kõrgliiga klubis [[FC Barcelona|Barcelona]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis]]es. {{Golden Boy}} {{FIFA World Cup 2026 Hispaania koondis}} {{JÄRJESTA:Páez Gavira, Pablo Martín}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] 9emffafhmhswexgrmfgw7ctplhj9ypk 1 664917 7174284 6522646 2026-06-16T19:49:13Z Andreas003 7485 /* */ Vastus 7174284 wikitext text/x-wiki Millises allikas on valitsejasugu ja dünastiat eristavad definitsioonid antud? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 15. november 2023, kell 17:45 (EET) :Ei tea, aga neid tuleks kindlasti eristada, sest [[dünastia]]sse kuuluvad ainult monarhid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2023, kell 22:52 (EET) :EKI järgi on "dünastia" ja "valitsejasugu" täissünonüümid. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 22:49 (EEST) hzfm047jljetp1qg8h6ay9omjnd4wpt 7174469 7174284 2026-06-17T06:32:00Z Andres 5 /* */ Vastus 7174469 wikitext text/x-wiki Millises allikas on valitsejasugu ja dünastiat eristavad definitsioonid antud? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 15. november 2023, kell 17:45 (EET) :Ei tea, aga neid tuleks kindlasti eristada, sest [[dünastia]]sse kuuluvad ainult monarhid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2023, kell 22:52 (EET) :EKI järgi on "dünastia" ja "valitsejasugu" täissünonüümid. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 22:49 (EEST) ::Sõnaveeb ei ole ei ole usaldatav allikas. Pealegi on sealset näidetest näha, et valitsejasugu ei ole sama mis dünastia. "Šākjamuni, kelle sünninimi oli Siddhārtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost." "Sigismund abiellus katoliiklikust Habsburgide valitsejasoost ertshertsoginnaga." [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:32 (EEST) nbi6kx95qtzfrdcssvzsdx85h6v7hho 7174488 7174469 2026-06-17T06:42:00Z Andres 5 7174488 wikitext text/x-wiki Millises allikas on valitsejasugu ja dünastiat eristavad definitsioonid antud? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 15. november 2023, kell 17:45 (EET) :Ei tea, aga neid tuleks kindlasti eristada, sest [[dünastia]]sse kuuluvad ainult monarhid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2023, kell 22:52 (EET) :EKI järgi on "dünastia" ja "valitsejasugu" täissünonüümid. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 22:49 (EEST) ::Sõnaveeb ei ole ei ole sisulistes küsimustes usaldatav allikas. Pealegi on sealset näidetest näha, et valitsejasugu ei ole sama mis dünastia. "Šākjamuni, kelle sünninimi oli Siddhārtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost." "Sigismund abiellus katoliiklikust Habsburgide valitsejasoost ertshertsoginnaga." [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:32 (EEST) ::Keegi ei saa pärineda dünastiast. Ma kirjutasin neile. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:42 (EEST) bwo8n26ndyhbhzumf3v9h3bi7wax5l1 7174513 7174488 2026-06-17T07:23:38Z Andreas003 7485 /* */ Vastus 7174513 wikitext text/x-wiki Millises allikas on valitsejasugu ja dünastiat eristavad definitsioonid antud? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 15. november 2023, kell 17:45 (EET) :Ei tea, aga neid tuleks kindlasti eristada, sest [[dünastia]]sse kuuluvad ainult monarhid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2023, kell 22:52 (EET) :EKI järgi on "dünastia" ja "valitsejasugu" täissünonüümid. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 22:49 (EEST) ::Sõnaveeb ei ole ei ole sisulistes küsimustes usaldatav allikas. Pealegi on sealset näidetest näha, et valitsejasugu ei ole sama mis dünastia. "Šākjamuni, kelle sünninimi oli Siddhārtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost." "Sigismund abiellus katoliiklikust Habsburgide valitsejasoost ertshertsoginnaga." [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:32 (EEST) :::Ma ei vaadanud vaid Sõnaveebi, kuigi see toetas seda ka. Aga sama kinnitasid veel EKI Võõrsõnade leksikon, "Eesti keele seletav sõnaraamat" (2009 ja 2018) ja Eesti-vene sõnaraamat. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 10:23 (EEST) ::Keegi ei saa pärineda dünastiast. Ma kirjutasin neile. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:42 (EEST) jaxsr7ad9l5r5znant0s5264q3giohb 7174524 7174513 2026-06-17T07:36:12Z Neptuunium 58653 7174524 wikitext text/x-wiki Millises allikas on valitsejasugu ja dünastiat eristavad definitsioonid antud? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 15. november 2023, kell 17:45 (EET) :Ei tea, aga neid tuleks kindlasti eristada, sest [[dünastia]]sse kuuluvad ainult monarhid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2023, kell 22:52 (EET) :EKI järgi on "dünastia" ja "valitsejasugu" täissünonüümid. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 22:49 (EEST) ::Sõnaveeb ei ole ei ole sisulistes küsimustes usaldatav allikas. Pealegi on sealset näidetest näha, et valitsejasugu ei ole sama mis dünastia. "Šākjamuni, kelle sünninimi oli Siddhārtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost." "Sigismund abiellus katoliiklikust Habsburgide valitsejasoost ertshertsoginnaga." [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:32 (EEST) :::Ma ei vaadanud vaid Sõnaveebi, kuigi see toetas seda ka. Aga sama kinnitasid veel EKI Võõrsõnade leksikon, "Eesti keele seletav sõnaraamat" (2009 ja 2018) ja Eesti-vene sõnaraamat. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 10:23 (EEST) ::Keegi ei saa pärineda dünastiast. Ma kirjutasin neile. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:42 (EEST) ::: Ei ole nõus. Samuti ei näe, kuidas need näited seda kinnitaksid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. juuni 2026, kell 10:36 (EEST) 2akrwrtbrpbc9u1l1xejl6m2678hn30 0 664982 7174397 7152390 2026-06-16T22:12:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174397 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Donbassi lahing | osa = [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] | pilt = Battle of Donbas, August 2022.svg | pildisuurus = | pildiallkiri = Sõjaline olukord 3. augusti 2022 seisuga: roosa tõstab esile Venemaa ja tema volitatud esindajate valduses olevad alad, kollane Ukraina valitsuse valduses olevad alad. | aeg = 18. aprill – september 2022 | koht = [[Donbass]], [[Ukraina]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = Venemaa ja separatistlikud jõud vallutavad [[Sjevjerodonetsk]]i, [[Lõssõtšansk]]i, [[Svitlodarsk]]i linnad,<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/ live/world-europe-61546571|title=Ukraina viimased uudised: Severodonetskis jätkuvad mürsud Vene vägede edenedes|veebisait=BBC News|kuupäev=23. mai 2022 |juurdepääsukuupäev=1. juuni 2022|arhiivikuupäev=31. mai 2022| archive-url=https://web.archive.org/web/20220531025115/https://www.bbc.co.uk/news/live/world-europe-61546571|url-status=live}}</ref > [[Lõman]]i,<ref>{{cite web |title=Venemaa ründava kampaania hinnang, 26. mai |date=26. mai 2022 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian -offensive-campaign-assessment-mai-26 |väljaandja=[[Institute for the Study of War]] |juurdepääsukuupäev=26. mai 2022 |arhiivikuupäev=28. mai 2022 |arhiiv-url=https://veeb. archive.org/web/20220528172032/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-26 |url-status=live }}{{Kõdulink|aeg=november 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Svjatohirsk]]i,<ref> [https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-14-22/h_94ddfb838c30d67ad29e68beba0b4ce3 Vangistatud Ukraina linnapea vahetab poolt]</ref> kõik ülejäänud Luhanski oblasti linnad ja paljud külad.<ref name="Reuters42" /><ref name="Aljazeera27"/> | tulemus = Ebaselge | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = vaata [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] | väeüksused2 = vaata [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] | väeüksused3 = | jõud1 = 120 000–150 000<ref>{{cite news | url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61217528 | title=Ukraine: Facing the Russian Army on the front line in Donbas | work=BBC News | date=25. aprill 2022 }}</ref><ref>{{cite news | url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578 | title=Ukraine war: Russia bombards cities as eastern offensive begins | work=BBC News | date=19. aprill 2022 }}</ref> | jõud2 = 40 000–50 000<ref>{{cite web|title=Ukraine war: Russia bombards cities as eastern offensive begins|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|date=19. aprill 2022|access-date=20. aprillil 2022|publisher=BBC News|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419010115/https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|url-status=live}}</ref> | jõud3 = Tugevuse hinnangud on sissetungi alguse, mitte lahingu enda seisuga. | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = Hukkus ~5154+ tsiviilisikut, üle 5605 sai haavata<br />Teated on väga erinevad. Vaadake lisateavet [[#Ohvrid|Ohvrid]]. | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''Donbassi lahing'''<ref>{{Cite news |last=FP Explainers |date=20. aprill 2022 |title=Battle of Donbas begins: Why Russia has turned its attention to east of Ukraine |work=Firstpost |url=https://www.firstpost.com/world/battle-of-donbas-begins-why-russia-has-turned-its-attention-to-east-of-ukraine-10577811.html |access-date=20. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421110736/https://www.firstpost.com/world/battle-of-donbas-begins-why-russia-has-turned-its-attention-to-east-of-ukraine-10577811.html |url-status=live }}</ref><ref name=":0">{{cite web |last=Ponomarenko |first=Illia |author-link=Illia Ponomarenko |date=21. aprill 2022 |title=EXPLAINER: What to expect from the Battle of the Donbas, Russia's new offensive |url=https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/ |access-date=21. aprillil 2022 |website=Kyiv Independent |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421131449/https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/ |url-status=live }}</ref> oli sõjaline pealetung, mis on osa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] laiemast [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]]. Rünnak algas 18. aprillil 2022 kokkupõrgetega [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] relvajõudude vahel [[Donbass]]i piirkonna kontrollimiseks.<ref>{{cite web |title=Російські війська розпочали битву за Донбас – Зеленський |url=https://www.radiosvoboda.org/a/news-donbas-nastup-zelenskyi/31809821.html |access-date=2022-04-19 |website=Радіо Свобода |language=uk |archive-date=18. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220418210501/https://www.radiosvoboda.org/a/news-donbas-nastup-zelenskyi/31809821.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Зеленский: Битва за Донбасс началась, генералы РФ действуют осторожнее |url=https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/04/18/7340546/ |access-date=2022-04-19 |website=Украинская правда |language=ru |archive-date=18. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220418224349/https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/04/18/7340546/ |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Битва за Донбасс началась, ничего украинского не отдадим — Зеленский {{!}} Громадское телевидение |url=https://hromadske.ua/ru/posts/bitva-za-donbass-nachalas-nichego-ukrainskogo-ne-otdadim-zelenskij |access-date=2022-04-19 |website=hromadske.ua |date=18. aprill 2022 |language=ru |archive-date=1. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601063710/https://hromadske.ua/ru/posts/bitva-za-donbass-nachalas-nichego-ukrainskogo-ne-otdadim-zelenskij |url-status=live }}</ref> Sõjaväeanalüütikud peavad seda kampaaniat pealetungi teiseks strateegiliseks faasiks pärast Venemaa esialgset kolmeosalist rünnakut Ukrainale.<ref>{{cite web|url=https://www.janes.com/defence-news/air-platforms/latest/ukraine-conflict-russia-begins-donbas-offensive|title=Ukraine conflict: Russia begins Donbas offensive|date=22. aprill 2022|first1=Thomas|last1=Bullock|first2=Nicholas|last2=Fiorenza|website=Janes Defence|access-date=24. aprillil 2022|archive-date=24. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220424205426/https://www.janes.com/defence-news/air-platforms/latest/ukraine-conflict-russia-begins-donbas-offensive|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Єрмак: Почалася друга фаза війни, але у ЗСУ все надійно |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3461042-ermak-pocalasa-druga-faza-vijni-ale-u-zsu-vse-nadijno.html |access-date=2022-04-19 |website=www.ukrinform.ua |date=18. aprill 2022 |language=uk |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508030705/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3461042-ermak-pocalasa-druga-faza-vijni-ale-u-zsu-vse-nadijno.html |url-status=live }}</ref> Venemaa strateegia selles sektoris oli Ukraina vägede piiramine Donbassis ning kogu Donetski ja Luhanski oblasti liitmine Venemaa toetatavate separatistlike riikide [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] (DRV) ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigiga]] (LRV).<ref>{{Cite news |last=Kirby |first=Paul |date=2022-04-19 |title=Donbas: Why Russia is trying to encircle Ukraine's east |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60938544 |access-date=2022-04-22 |archive-date=22. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422063727/https://www.bbc.com/news/world-europe-60938544 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |last=Ellyatt |first=Holly |date=2022-04-20 |title=Russia and Ukraine's battle for Donbas could decide the war — and it could go either way |url=https://www.cnbc.com/2022/04/20/what-happens-next-in-the-russia-ukraine-war-in-donbas-east-ukraine-.html |access-date=2022-04-22 |website=CNBC |language=en |archive-date=22. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422040600/https://www.cnbc.com/2022/04/20/what-happens-next-in-the-russia-ukraine-war-in-donbas-east-ukraine-.html |url-status=live }}</ref> 23. juuniks 2022 väitsid Venemaa ametnikud, et kontrollivad 55% Donetski oblastist.<ref name="YF1"/><ref>{{cite web|url=https://www.voanews.com/a/russia-claims-it-has-97-percent-control-of-ukraine-luhansk-province/6606325.html|title=Russia Claims It Has 97% Control of Ukraine's Luhansk Province|work=VOANews|date=7. juuni 2022|access-date=13. juunil 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.business-standard.com/article/international/ukrainian-forces-now-control-nearly-45-of-donetsk-says-official-122062300208_1.html|title=Ukrainian forces now control nearly 45% of Donetsk, says official|work=BusinessStandard|date=23. juuni 2022|access-date=28. juunil 2022}}</ref> 3. juuliks kuulutas Venemaa oma kontrolli alla kogu Luhanski oblasti,<ref>{{Cite web |date=2022-07-03 |title=Шойгу доложил Путину о взятии под контроль территории ЛНР |url=https://www.kommersant.ru/doc/5445948 |access-date=2022-07-03 |website=www.kommersant.ru |language=ru}}</ref> kusjuures Vene ja separatistide väed kontrollisid [[Mariupol]]i,<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2022/05/16/world/europe/azovstal-mariupol.html|title=The Ukrainian authorities declare an end to the combat mission in Mariupol after weeks of Russian siege.|first1=Valerie|last1=Hopkins|first2=Ivan|last2=Nechepurenko|first3=Marc|last3=Santora|newspaper=The New York Times |date=16. mai 2022|access-date=17. mail 2022|archive-date=16. mai 2022|archive-url=https://archive.today/20220516233043/https://www.nytimes.com/2022/05/16/world/europe/azovstal-mariupol.html|url-status=live}}</ref> [[Sjevjerodonetsk]]i,<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-61920708|title=Ukraine war: Kyiv orders forces to withdraw from Severodonetsk|website=BBC News|date=24. juuni 2022}}</ref> [[Lõssõtšansk]]i,<ref name="ISW2July"/> [[Rubižne]]<ref>{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737|title=Ukrainian forces lose foothold in eastern town|work=CNN|date=13. mai 2022|access-date=17. mail 2022|archive-date=13. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220513185139/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737|url-status=live}}</ref> ja paljusid teisi linnu. Kampaania aga soikus ja Venemaa edusammud kulmineerusid pärast Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski vallutamist. Osa pealetungist saadud kasu pöörati ümber 2022. aasta septembris pärast seda, kui Ukraina alustas [[2022. aasta Harkivi vastupealetung]]i ja vallutas tagasi [[Bilohorivka]] Lõssõtšanski lähedal asuva küla ning Donetski oblastis [[Lõman]]i ja [[Svjatohirsk]]i linnad. Sõjaväeanalüütikud Rob Lee ja [[Michael Kofman]] kirjutasid, et "Ukraina edu [[Herson]]is ja Harkivis tulenes suuresti kaotustest, mille Ukraina tekitas kevadel ja suve alguses lahingus Donbassi eest."<ref name=FPRI>{{cite news|url=https://www.fpri.org/article/2022/12/how-the-battle-for-the-donbas-shaped-ukraines-success/|title= How the Battle for the Donbas Shaped Ukraine’s Success}}</ref> ==Taust== ===Sõda Donbassis=== {{Vaata|Sõda Donbassis}} Alates 2014. aastast on Donbassi piirkond olnud [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]] pikaleveninud lahingute koht isehakanud [[Donbassi seperatistid|Donetski ja Luhanski Rahvavabariikide]] Venemaa toetatud separatistide ning [[Ukraina relvajõud]]ude vahel. Aastatel 2014 kuni 2021. aasta lõpuni oli sõda võtnud üle 10 000 võitleja (sh Ukraina sõdurid, Vene sõdurid ja separatistide võitlejad) ning 3095 tsiviilisiku elu.<ref>{{cite web|url=https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf|title=Conflict-related civilian casualties in Ukraine|work=Office of the High Commissioner for Human Rights, United Nations Human Rights Monitoring Mission in Ukraine|date=8. oktoober 2021|access-date=22. aprillil 2022|archive-date=2. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220202172205/https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20(rev%208%20Oct%202021)%20EN.pdf|url-status=live}}</ref> ===Varasemad operatsioonid=== {{Vaata|Vene-Ukraina sõja idarinne}} [[File:Reporter’s Notebook - On Tour with the Ukrainian Military 01.jpg|thumb|left|Ukraina sõdurid valvavad [[Novoluhanske]] sõjaväebaasi, 19. veebruar 2022]] 2022. aasta veebruaris algas DRV ja LRV kvaasiriikides [[2022. aasta evakueerimine Donetski Rahvavabariigist ja Luhanski Rahvavabariigist|massiline evakueerimine]] ja üldine mobilisatsioon pärast ägenemisi piki "kontaktijoont", rindejoont, mis oli alates 2014. aastast enam-vähem staatiline.<ref>{{Cite web |date=2022-02-20 |title= |script-title=ru:Более 53 тысяч беженцев из ЛНР и ДНР пересекли границу России |trans-title=More than 53 thousand refugees from the LNR and DNR crossed the Russian border |url=https://ria.ru/20220220/evakuatsiya-1773952754.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20220220224352/https://ria.ru/20220220/evakuatsiya-1773952754.html |archive-date=2022-02-20 |access-date=2022-03-16 |website=RIA Novosti}}</ref><ref>{{Cite web |title=How Ukraine separatists are mass conscripting anyone of fighting age {{!}} DW {{!}} 27.04.2022 |url=https://www.dw.com/en/how-ukraine-separatists-are-mass-conscripting-anyone-of-fighting-age/a-61608760 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220519101521/https://www.dw.com/en/how-ukraine-separatists-are-mass-conscripting-anyone-of-fighting-age/a-61608760 |archive-date=2022-05-19 |access-date=2022-05-19 |website=Deutsche Welle |language=en-GB}}</ref> 21. veebruaril 2022 [[Donetski Rahvavabariigi ja Luhanski Rahvavabariigi rahvusvaheline tunnustus|tunnustas Venemaa ametlikult]] DRV-i ja LRV-i suveräänsete riikidena.<ref name=":1">{{cite news |title=Russia recognizes Ukraine separatist regions as independent states |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-60468237 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220221205402/https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-60468237 |archive-date=21. veebruar 2022 |access-date=21. veebruaril 2022 |work=BBC News|date=21. veebruar 2022 }}</ref> 24. veebruaril 2022 alustasid [[Venemaa relvajõud]] ning DRV ja LRV täiemahulist sissetungi Ukraina territooriumile mitmel rindel, sealhulgas Donbassis. Donbassist põhja pool alustasid Vene ja lojaalsed väed võitlust [[Harkivi lahing]]us, aga ka arvukates teistes väiksemates lahingutes, mille eesmärk oli vallutada Ukraina võtmetähtsusega linnu. Lõuna-Donbassis algas [[Mariupoli piiramine]], mis lõpuks tappis üle 25 000 tsiviilisiku ja hävitas 95% linnast.<ref name="25,000 civilians killed">{{Cite news |date=7. november 2022 |title=The agony of not knowing, as Mariupol mass burial sites grow |work=[[British Broadcasting Corporation]] |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-63536564 |access-date=10. novembril 2022}}</ref> Ajavahemikus 24. veebruarist 18. aprillini ei tegutsenud Vene väed kokkupuutejoonel kuigi palju, vaid alustasid väikesemahulisi luuretegevusi ja suurtükiväekampaaniaid Ukraina sõjaliste objektide vastu. Väidetavalt tulistasid Vene tankid 11. märtsil [[Kreminna]] vanurite hooldekodu, tappes 56 tsiviilisikut ja haavates teadmata arvu elanikke.<ref>{{cite web|url=http://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/03/20/7333028/|title=Russian tank shelled a care home in Kreminna, killing 56|website=Ukrayinska Pravda|access-date=22. aprillil 2022|archive-date=22. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220422005114/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/03/20/7333028/|url-status=live}}</ref> Ukraina võimude teatel röövisid Vene sõdurid veel 15 tsiviilisikut, kelle nad viisid Luhanski oblasti separatistide territooriumile. 25. märtsil teatasid Venemaa ametiisikud, et "sõjalise erioperatsiooni" esimene etapp Ukrainas on lõppenud. 29. märtsil 2022 teatasid nad, et kavatsevad vähendada oma sõjalisi operatsioone pealinna Kiievi ümbruses. See lõpetas tõhusalt [[Pealetung Kiievile|Venemaa operatsioonid]] [[Põhja-Ukraina]]s.<ref>{{cite web|title=U.S. believes Russia's pullback near Kyiv is "repositioning," not "withdrawal"|date=30. märts 2022|url=https://www.axios.com/russia-ukraine-peace-talks-kyiv-chernihiv-51b577e0-e5b6-4845-9b83-2ccba397015a.html|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421211929/https://www.axios.com/russia-ukraine-peace-talks-kyiv-chernihiv-51b577e0-e5b6-4845-9b83-2ccba397015a.html|url-status=live}}</ref> Venemaa sõjaväeametnikud teatasid, et Ukraina merevägi ja õhuvägi on neutraliseeritud. Samuti väitsid nad, et DRV ja LRV kontrollivad vastavalt 54% ja 93% Donetski ja Luhanski oblastist.<ref name="YF1">{{cite web |date=25. märts 2022 |title=Russia says first phase of Ukraine operation mostly complete, focus now on Donbass |url=https://finance.yahoo.com/news/russia-says-first-phase-ukraine-134534902.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325135703/https://finance.yahoo.com/news/russia-says-first-phase-ukraine-134534902.html |archive-date=25. märts 2022 |access-date=25. märtsil 2022 |work=Reuters via Yahoo Finance}}</ref> Vene vägede taktikaline väljaviimine põhjast viidi lõpule 6. aprilliks 2022.<ref>{{cite web|title=Russian troops pull back from areas near Kyiv, Ukrainian officials say|date=2. aprill 2022|url=https://www.euronews.com/2022/04/02/russian-troops-pull-back-from-areas-near-kyiv-ukrainian-officials-say|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421211421/https://www.euronews.com/2022/04/02/russian-troops-pull-back-from-areas-near-kyiv-ukrainian-officials-say|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Russia Fully Withdraws From Kyiv Area, U.S. Says—Here's What Could Happen Next |website=[[Forbes]] |url=https://www.forbes.com/sites/joewalsh/2022/04/06/russia-fully-withdraws-from-kyiv-area-us-says-heres-what-could-happen-next/?sh=32543a6a6eb9 |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421211914/https://www.forbes.com/sites/joewalsh/2022/04/06/russia-fully-withdraws-from-kyiv-area-us-says-heres-what-could-happen-next/?sh=32543a6a6eb9 |url-status=live }}</ref> Kui Ukraina väed said tagasi varem okupeeritud territooriumi, avastati tõendeid Venemaa [[sõjakuritegu]]de, sealhulgas [[Butša veresaun]]a kohta. 8. aprillil alustasid Vene väed väidetavalt [[Rünnak Kramatorski raudteejaamale|rünnakut Kramatorski raudteejaamale]]. Rünnakus hukkus 59 tsiviilisikut, sealhulgas seitse last, ja sai haavata 114 inimest.<ref>{{cite web|title=Death toll in Ukraine train station bombing reaches 59, including seven children|date=14. aprill 2022|url=https://thehill.com/policy/international/3269176-death-toll-in-ukraine-train-station-bombing-reaches-59-including-7-children/|website=The Hill|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=25. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220425205215/https://thehill.com/policy/international/3269176-death-toll-in-ukraine-train-station-bombing-reaches-59-including-7-children/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3457243-kilkist-zagiblih-ditej-vid-raketnogo-udaru-po-kramatorsku-zrosla-do-semi.html|title=Кількість загиблих дітей від ракетного удару по Краматорську зросла до семи|website=www.ukrinform.ua|date=14. aprill 2022 |access-date=21. aprillil 2022|archive-date=20. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220420013242/https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3457243-kilkist-zagiblih-ditej-vid-raketnogo-udaru-po-kramatorsku-zrosla-do-semi.html|url-status=live}}</ref> Ukraina ja Lääne ametnikud kirjeldasid rünnakut kui järjekordset Venemaa sõjakuritegu, samas kui [[Venemaa kaitseministeerium]] eitas süüdistusi ja väitis selle asemel, et rünnak oli Ukraina vägede valelipuoperatsioon, väites, et kasutatud rakett [[SS-21 Skarabeus|Totška U]] ei olnud osa Venemaa, vaid pigem Ukraina arsenal.<ref>{{cite web |date=9. aprill 2022 |title=Russia accused of 'monstrous' war crime in Kramatorsk station attack |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/08/kramatorsk-train-station-ukraine-russia-rockets |website=[[TheGuardian.com]] |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=14. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414055821/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/08/kramatorsk-train-station-ukraine-russia-rockets |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=8. aprill 2022 |title=Over 50 killed in Russian rocket strike on Ukrainian station |url=https://nypost.com/2022/04/08/ukrainian-rail-station-bombed-in-russian-rocket-strike-in-kramatorsk/ |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421214126/https://nypost.com/2022/04/08/ukrainian-rail-station-bombed-in-russian-rocket-strike-in-kramatorsk/ |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite news |date=2022-04-09 |title=Kramatorsk station attack: What we know so far |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |access-date=2022-04-24 |archive-date=13. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220413194341/https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |url-status=live }}</ref> ==Eellugu== 2022. aasta aprilli keskel teatas [[USA luure]], et Venemaa "positsioneerib" oma sõjaväeüksused Donbassi. Põhja-Ukraina lahingurindel Kiievis, Sumõs, Tšernihivis ja mujal asunud Vene üksused asusid [[Maxar Technologies|Maxari]] satelliidipiltide järgi ümber Donbassi piirkonda, samal ajal kui Valgevene ja Venemaa piirkondadest pärit abijõud täiendasid neid üksusi.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/11/russia-repositioning-in-ukraines-eastern-donbas-region-us|title=Russia 'repositioning' in Ukraine's eastern Donbas region: US|website=www.aljazeera.com|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=2. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220502214811/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/11/russia-repositioning-in-ukraines-eastern-donbas-region-us|url-status=live}}</ref> Venemaa välisminister [[Sergei Lavrov]] tunnistas uue pealetungi algust Donbassis, väites, et see on "väga oluline hetk kogu selles erioperatsioonis"<ref>{{cite news |last=Stepanov |first=Anatoly |date=2022-04-19 |title=New 'Phase' of Ukraine War as Russia Attacks East |url=https://www.themoscowtimes.com/2022/04/19/new-phase-of-ukraine-war-as-russia-attacks-east-a77400 |access-date=2022-04-21 |website=The Moscow Times |language=en |agency=AFP |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421000954/https://www.themoscowtimes.com/2022/04/19/new-phase-of-ukraine-war-as-russia-attacks-east-a77400 |url-status=live }}</ref> Venemaa rünnaku uue etapi käsitlemiseks Ukrainas kohtusid Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] ja USA president [[Joe Biden]] kohtusid Venemaa rünnaku uue etapi käsitlemiseks Saksamaa, Ühendkuningriigi, Kanada, Itaalia, Poola ja Rumeenia esindajatega. Nendega ühinesid [[NATO peasekretär]] [[Jens Stoltenberg]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ja [[Euroopa Ülemkogu president]] [[Charles Michel]].<ref>{{cite web |title=Volodymyr Zelensky confirme que l'offensive russe dans l'est de l'Ukraine a commencé |url=https://www.bfmtv.com/international/en-direct-guerre-en-ukraine-kiev-accuse-les-russes-de-vouloir-detruire-le-donbass-situation-inhumaine-a-marioupol_LN-202204180018.html |access-date=2022-04-19 |website=BFMTV |language=fr |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419082808/https://www.bfmtv.com/international/en-direct-guerre-en-ukraine-kiev-accuse-les-russes-de-vouloir-detruire-le-donbass-situation-inhumaine-a-marioupol_LN-202204180018.html |url-status=live }}</ref> ===Venemaa eesmärgid=== 22. aprillil 2022 kuulutas [[Venemaa Kesksõjaväeringkond|Venemaa Kesksõjaväeringkonna]] ülem [[Rustam Minnekajev]], et riigi Ukrainasse sissetungi "teise faasi" eesmärgiks on Donbassi ja [[Lõuna-Ukraina]] täielik vallutamine ning maismaakoridori rajamine [[Venemaa poolt okupeeritud alad|Venemaa poolt okupeeritud]] [[Transnistria]]ga, rahvusvaheliselt tunnustamata lahkulöönud vabariigiga, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud [[Moldova]] osana. Ta väitis, et Transnistrias on "tõendeid selle kohta, et venekeelset elanikkonda rõhutakse".<ref name="dw">{{cite news |last=Hubenko |first=Dmytro |date=22. aprill 2022 |title=Russia eyes route to Trans-Dniester: What do we know? |newspaper=[[Deutsche Welle]] |url=https://www.dw.com/en/russia-eyes-route-to-trans-dniester-what-do-we-know/a-61559127 |access-date=22. aprillil 2022 |archive-date=27. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220427005207/https://www.dw.com/en/russia-eyes-route-to-trans-dniester-what-do-we-know/a-61559127 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite news |date=22. aprill 2022 |title=Russia plans to seize Donbas, southern Ukraine: Military official |publisher=Al Jazeera |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/22/russia-says-it-plans-to-seize-donbas-southern-ukraine |access-date=22. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426223729/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/22/russia-says-it-plans-to-seize-donbas-southern-ukraine |url-status=live }}</ref> [[Ukraina kaitseministeerium]] vastas sellele teatele, kirjeldades Venemaa kavatsusi [[imperialism]]ina, öeldes, et see on vastuolus Venemaa varasemate väidetega, mis kinnitasid, et Venemaal ei ole Ukraina suhtes territoriaalseid ambitsioone ja et Venemaa on tunnistanud, et "teise faasi eesmärk" sõda ei ole võit müütiliste natside üle, vaid lihtsalt Ida- ja Lõuna-Ukraina okupeerimine."<ref name="dw" /><ref>{{cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-04-22 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=live }}</ref> Vene allikate väitel teatas LRV vägede ametlik esindaja Andrei Marotško 3. juulil 2022, et LRV maa kindlustamiseks peavad nende, DRV ja Vene väed Ukraina väed LRV piiridest eemale tõrjuma mitte vähem kui 300 kilomeetrit.<ref>{{cite news |date=3. juuli 2022 |title=The LPR announced its need to move the Ukrainian army 300 kilometers from the borders of the Republic |work=donetsk.kp.ru |url=https://www.donetsk.kp.ru/online/news/4815298/ |access-date=9. juulil 2022}}</ref> 300 km nõue tähendaks kogu [[Harkivi oblast]]it ja [[Donetski oblast]]it, osa [[Dnipropetrovski oblast]]ist, [[Zaporižžja oblast]]ist, [[Sumõ oblast]]ist ja [[Poltava oblast]]ist. Vene allikad ütlesid, et LRV-i suursaadik Venemaal [[Rodion Mirošnik]] kinnitas 4. juulil 2022, et LRV-i väed jätkavad Donbassi pealetungis osalemist, öeldes, et Ukraina üksuste kohalolek LRV-i piiridel ohustab julgeolekut.<ref>{{cite news|date=4. juuli 2022 |title=LPR Ambassador: "We have no intent to tolerate the toxic Ukrainian regime". |work=vz.ru |url=https://vz.ru/news/2022/7/4/1165980.html |access-date=5. juulil 2022}}</ref> ISW hindas 30. juunil 2022, et vaatamata Venemaa koondumisele itta, on neil endiselt territoriaalseid ambitsioone väljaspool Luhanski ja Donetski oblastit.<ref>{{Cite web |last=desk |first=The Kyiv Independent news |date=2022-06-30 |title=Institute for the Study of War: Russia still has territorial ambitions beyond Donbas. |url=https://kyivindependent.com/uncategorized/institute-for-the-study-of-war |access-date=2022-07-13 |website=The Kyiv Independent}}</ref> ==Vastanduvad jõud ja välismaine osalus== {{Vaata|Lahingujärjekord Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse}} {{Vaata ka|Donbassi sõja võitlejad (2014–2022)|Välisriikide osalus Venemaa sissetungis Ukrainasse}} ===Vene ja venemeelsed väed=== {{Vaata ka|Donbassi separatistid|Wagneri grupi tegevus Ukrainas|Tšetšeenide osalus Venemaa sissetungis Ukrainasse}} [[File:Kadyrovcy 01.png|thumb|Tšetšeenide osalus Venemaa sissetungis Ukrainasse|Tšetšeeni [[kadõrovlased]] Donbassis 2022. aasta juunis]] Venemaa alustas lahingut kolme armeega koos tankidiviisi ja raketisuurtükiväebrigaadiga. Aprilli keskpaigaks oli Venemaa koondunud kontaktjoonele 65 [[Pataljoni taktikaline grupp|pataljoni taktikalist rühma]] (BTG). Mitme päeva jooksul enne 18. aprilli lisandus Venemaa olemasolevatele jõududele Donbassis 11 BTG-d, mis suurendas BTG-de koguarvu Donbassis 76-ni, mis teeb kokku umbes 60 000 sõdurit.<ref>{{cite web|title=Defense Official: Russia Adds 11 Battalion Tactical Groups in Ukraine|url=https://www.defense.gov/News/News-Stories/Article/Article/3002606/defense-official-russia-adds-11-battalion-tactical-groups-in-ukraine/|website=U.S. Department of Defense|date=18. aprill 2022|first=David|last=Vergun|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421220758/https://www.defense.gov/News/News-Stories/Article/Article/3002606/defense-official-russia-adds-11-battalion-tactical-groups-in-ukraine/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=EXPLAINER: What to expect from the battle of the Donbas, Russia's new offensive|date=21. aprill 2022|url=https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421131449/https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/|url-status=live}}</ref> 2014. aastal moodustatud venemeelse vabatahtlike grupi Donbassi Vabatahtlike Liit kuulus väidetavalt umbes 14 500 võitlejast.<ref name="themoscowtimes_2022-02-10">{{cite web |title=Russian Armed Volunteers Prepare for Action in Eastern Ukraine |date=10. veebruar 2022 |url=https://www.themoscowtimes.com/2022/02/10/russian-armed-volunteers-prepare-for-action-in-eastern-ukraine-a76331 |access-date=27. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426211647/https://www.themoscowtimes.com/2022/02/10/russian-armed-volunteers-prepare-for-action-in-eastern-ukraine-a76331 |url-status=live }}</ref> Lääne meedia teatas Euroopa Liidu ametnikele viidates, et Vene väed mobiliseerisid Donbassi 10 000–20 000 Liibüa, Süüria, Etioopia ja [[Wagneri grupp|Wagneri grupi]] palgasõdurit.<ref>{{cite web|title=Russia deploys up to 20,000 mercenaries in battle for Ukraine's Donbas region|url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russia-deployed-20000-mercenaries-ukraine-donbas-region|date=19. aprill 2022|access-date=20. aprillil 2022|work=The Guardian|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419180949/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russia-deployed-20000-mercenaries-ukraine-donbas-region|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Russia is deploying up to 20,000 Syrian, Libyan, and Wagner Group mercenaries in the Donbas, European official says|url=https://www.businessinsider.com/russia-using-20000-mercenaries-including-libyans-syrians-official-says-2022-4|date=19. aprill 2022|access-date=21. aprillil 2022|publisher=Insider|archive-date=20. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220420071240/https://www.businessinsider.com/russia-using-20000-mercenaries-including-libyans-syrians-official-says-2022-4|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|title=Russia pours in more troops and presses attack in the east|author1=Adam Schrek|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-putin-kyiv-world-news-europe-61ac8636ddb2d75a6df4605492889d7b|date=19. aprill 2022|access-date=21. aprillil 2022|work=Associated Press|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419134618/https://apnews.com/article/russia-ukraine-putin-kyiv-world-news-europe-61ac8636ddb2d75a6df4605492889d7b|url-status=live}}</ref> ===Ukraina väed=== [[File:Робоча поїздка Президента України до Запорізької області та на Донбас 43.jpg|thumb|President [[Volodõmõr Zelenskõi]] tervitab 5. juunil 2022 Donbassis [[24. üksik mehhaniseeritud brigaad|24. mehhaniseeritud brigaadi]] sõdureid]] Lahinguks olid ukrainlased koondanud kuus regulaarbrigaadi ja [[Gruusia leegion]]i. 1. veebruari Forbesi andmetel koosnes Ukraina armee 20 tegevbrigaadist, mis tähendab, et 30% Ukraina tegevvägedest ehk umbes 51 000 sõdurit oli organiseeritud Donbassis.<ref>{{cite web |title=One Of Ukraine's Best Brigades Defends One Of Its Most Vulnerable Cities |website=[[Forbes]] |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/02/01/one-of-ukraines-best-brigades-defends-one-of-its-most-vulnerable-cities/?sh=3b62916a76f9 |access-date=23. aprillil 2022 |archive-date=23. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220423012624/https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/02/01/one-of-ukraines-best-brigades-defends-one-of-its-most-vulnerable-cities/?sh=3b62916a76f9 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=2016-12-13 |title=Полторак поставив сухопутні війська за приклад реформ в Україні |url=https://tsn.ua/ukrayina/poltorak-postaviv-suhoputni-viyska-za-priklad-reform-v-ukrayini-845555.html |access-date=2022-04-23 |website=ТСН.ua |language=uk |archive-date=1. märts 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180301164523/https://tsn.ua/ukrayina/poltorak-postaviv-suhoputni-viyska-za-priklad-reform-v-ukrayini-845555.html |url-status=live }}</ref> Lisaks tegutsesid Donbassis territoriaalkaitseväe üksused koos teadmata arvu tsiviilreservide, välisvabatahtlike ja partisanidega. President [[Volodõmõr Zelenskõi]] ütles 15. aprillil, et Ukraina vägede arv on Donbassi piirkonnas 44 000.<ref>{{cite web |title=Ukrainian combat group in Donbass numbers 44,000 troops, says Zelensky |url=https://tass.com/world/1438185 |access-date=23. aprillil 2022 |archive-date=16. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220416180942/https://tass.com/world/1438185 |url-status=live }}</ref> 19. aprillil teatas BBC, et Ukraina vägede arv Donbassis on 40 000–50 000 meest.<ref>{{cite web|title=Ukraine war: Russia bombards cities as eastern offensive begins|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|work=BBC|date=19. aprill 2022|access-date=20. aprillil 2022|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419010115/https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|url-status=live}}</ref> ====Välistoetus Ukrainale==== {{Vaata|Vene-Ukraina sõja ajal Ukrainale antud sõjalise abi loend}} Ukrainlased jätkasid õhurünnakutega kampaaniat, mille eesmärk oli sihikule võtta Vene laskemoonaladu ja logistikaobjekte Donetski oblastis ning väidetavalt ka USA tarnitud raketisuurtükiväesüsteeme [[M142 HIMARS]] või [[M270 MLRS|M270]]. Ilmnes video Donetski oblastis [[Snižne]]s asuva laskemoonalao plahvatusest. Ukraina-meelsed allikad viitasid sellele, et Ukraina väed kasutasid USA tarnitud [[M142 HIMARS]]-i, et rünnata sügaval Vene-DRV rindejoone taga asuvat ladu.<ref>{{cite news |date=4. juuli 2022 |title=US rockets blow up a Russian ammo depot in Donetsk Oblast in a fierce response to Putin's forces capturing the region |work=LondonLovesBusiness |url=https://londonlovesbusiness.com/us-rockets-blow-up-a-russian-ammo-depot-in-donetsk-oblast-in-a-fierce-response-to-putins-forces-capturing-the-region/ |access-date=5. juulil 2022}}</ref><ref>{{cite news |date=4. juuli 2022 |title=Massive Explosion as Russian Ammo Warehouse Hit in Donetsk Region |work=Newsweek |url=https://www.newsweek.com/watch-massive-explosion-russian-ammo-warehouse-hit-donetsk-region-1721561 |access-date=5. juulil 2022}}</ref> Ukraina presidendi nõunik [[Oleksi Arestovõtš]] väitis, et jätkuvad rünnakud Venemaa laskemoonaladudele ja Ukraina suurenenud suurtükivarud [[NATO]] riikidest sunnivad venelasi esimest korda suurtükimürske ja rakette konserveerima. Ta väitis, et kui see suundumus jätkub, saavutavad ukrainlased lõpuks suurtükiväe ja logistilise üleoleku Donbassi lahinguväljal.<ref name="KP6July" /> President Zelenskõi tervitas oma igaõhtuses avalikus kõnes ka mõju, mida läänest tarnitud suurtükiväeüksused avaldasid väidetavalt Venemaa logistikale ja löögivõimele.<ref>{{cite news |date=6. juuli 2022 |title=Artillery from our Western partners started working very powerfully, so the losses of the occupiers will only increase – address by the President of Ukraine |work=President of Ukraine Official Website |url=https://www.president.gov.ua/en/news/duzhe-potuzhno-zapracyuvala-artileriya-vid-nashih-zahidnih-p-76329 |access-date=7. juulil 2022}}</ref> 2022. aasta juuli lõpus pakkusid Donetskis sõdivad Ukraina sõdurid ja ohvitserid anekdootlikke tõendeid Venemaa suurtükitulede märkimisväärse vähenemise kohta. [[Mozarti grupp]], rühm endisi Lääne sõdureid, kes teenisid Ukrainas vabatahtlikena, evakueeris tsiviilelanikke ja pakkus Ukraina vägedele mitteametlikku lahinguväljaõpet, peamiselt ohvriabi ja [[Meditsiiniline evakueerimine|meditsiinilise evakueerimise]] osas.<ref>{{cite web|url= https://www.bbc.com/news/world-europe-62317366 |author1= Andrew Harding | title=Ukraine war: West's modern weapons halt Russia's advance in Donbas |publisher=BBC|date=28. juuli 2022|access-date=28. juulil 2022}}</ref> ==Lahing== ===Esimesed operatsioonid (18.–30. aprill 2022)=== [[File:Движение техники по понтонной переправе через Северский Донец 001.png|thumb|left|Vene tankid Donbassis pärast [[Donetsi jõgi|Siverski Donets]]i ületamist pontoonsildadega, aprill 2022]] Ööl vastu 18. aprilli 2022 alustasid Vene väed intensiivset pommitamiskampaaniat positsioonide vastu Luhanski, Donetski ja Harkivi oblastis.<ref>{{cite web |title=Massive Bombardment Signals Russia's Renewed Offensive In Eastern Ukraine |website=[[Forbes]] |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/04/18/massive-bombardment-signal-russias-renewed-offensive-in-eastern-ukraine/?sh=7b7681eb4236 |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421215332/https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/04/18/massive-bombardment-signal-russias-renewed-offensive-in-eastern-ukraine/?sh=7b7681eb4236 |url-status=live }}</ref> Interneti-uudiste allikate andmetel hukkus üleöö Donetski oblastis toimunud Vene mürskudes kaks tsiviilisikut ja sai haavata üheksa.<ref>{{cite web |date=18. aprill 2022 |title=Оккупанты 20 апреля обстреляли восемь населенных пунктов Донецкой области, есть погибший и пострадавшие – МВД |language=uk |access-date=24. aprillil 2022 |url=https://gordonua.com/news/war/okkupanty-20-aprelya-obstrelyali-vosem-naselennyh-punktov-doneckoy-oblasti-est-pogibshiy-i-postradavshie-mvd-1605585.html |archive-date=24. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220424234434/https://gordonua.com/news/war/okkupanty-20-aprelya-obstrelyali-vosem-naselennyh-punktov-doneckoy-oblasti-est-pogibshiy-i-postradavshie-mvd-1605585.html |url-status=live }}</ref> Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et "lahing Donbassi eest" on alanud.<ref>{{cite web|title=Zelensky declares battle for Donbas has begun|date=18. aprill 2022|url=https://www.washingtonexaminer.com/news/zelensky-declares-battle-for-donbas-has-begun|work=The Washington Examiner|first=Misty|last=Severy|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421015251/https://www.washingtonexaminer.com/news/zelensky-declares-battle-for-donbas-has-begun|url-status=live}}</ref> Vene suurtükivägi lõi Donbassi linnu, eesmärgiga hävitada kriitilist taristut.<ref>{{cite web |title=Вночі ворог здійснив ракетний обстріл Краматорська |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3460330-vnoci-rosijski-vijska-zdijsnili-raketnij-obstril-kramatorska.html |access-date=2022-04-19 |website=www.ukrinform.ua |date=18. aprill 2022 |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419133452/https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3460330-vnoci-rosijski-vijska-zdijsnili-raketnij-obstril-kramatorska.html |url-status=live }}</ref> Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht ja oblasti kuberner [[Serhi Haidai]] kutsus piirkonna elanikke viivitamatult evakueeruma, et mitte sattuda pantvangi ega saada tapetud venelaste poolt.<ref>{{cite web |title=Голова Луганської ОВА: Часу на роздуми нема – виїжджайте, бо уб'ють |url=https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340602/ |access-date=2022-04-19 |website=Українська правда |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419082947/https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340602/ |url-status=live }}</ref> 25. aprilliks saavutasid Vene väed Ukraina vägede üle kolm-ühele arvulise ülemvõimu (traditsiooniline arv, mida peetakse ründava väe nõudeks), koondades kuni 76 [[Pataljoni taktikaline grupp|pataljoni taktikalist rühma]] (BTG) 800 isikkoosseisuga BTG kohta Donbassis.<ref>{{cite web |date=24. aprill 2022 |title=The battle for Donbas: 'the real test of this war' |url=https://www.ft.com/content/f299cb83-9f12-484b-8839-12ec96c87a72 |website=Financial Times |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426103703/https://www.ft.com/content/f299cb83-9f12-484b-8839-12ec96c87a72 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=12. aprill 2022 |title=Ukraine: the battle for Donbas will be protracted and bloody – military expert |url=https://theconversation.com/ukraine-the-battle-for-donbas-will-be-protracted-and-bloody-military-expert-180988 |website=Financial Times |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=1. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601063712/https://theconversation.com/ukraine-the-battle-for-donbas-will-be-protracted-and-bloody-military-expert-180988 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=25. aprill 2022 |title=Ukraine: Facing the Russian Army on the front line in Donbas |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61217528 |website=BBC |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426103705/https://www.bbc.com/news/world-europe-61217528 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=23. aprill 2022 |title=Motivated but outgunned: Ukrainian soldiers discuss life on the southern front |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/23/motivated-but-outgunned-ukrainian-soldiers-discuss-life-on-the-southern-front |website=The Guardian |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426103703/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/23/motivated-but-outgunned-ukrainian-soldiers-discuss-life-on-the-southern-front |url-status=live }}</ref> Esimesel nädalal saavutasid Vene väed [[Kreminna lahing|täieliku kontrolli Kreminna üle]],<ref name="kreminna1">{{cite web |date=2022-04-19 |title=Russian forces capture first city in battle for Donbas |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russian-forces-capture-first-city-battle-donbas-kreminna |access-date=2022-04-21 |website=[[The Guardian]] |language=en |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421160634/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russian-forces-capture-first-city-battle-donbas-kreminna |url-status=live }}</ref><ref name="kreminna2">{{cite web |title=Russian forces seize first town in new phase of Ukraine invasion |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/19/russian-forces-seize-eastern-ukraines-kreminna-governor-says |access-date=2022-04-21 |website=www.aljazeera.com |language=en |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426161107/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/19/russian-forces-seize-eastern-ukraines-kreminna-governor-says |url-status=live }}</ref> tungisid edasi [[Rubižne lahing|Rubižnes]],<ref name="ISW1">{{cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, APRIL 20 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-20 |access-date=2022-04-21 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=20. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220420225829/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-20 |url-status=live }}</ref> [[Popasna lahing|hõivasid]] suured alad [[Popasna]]s,<ref>{{cite news |title="Люди гибнут даже в укрытиях" – глава военной администрации Попасной |url=https://www.radiosvoboda.org/a/situaciya-v-popasniy/31812758.html |access-date=2022-04-21 |website=Радіо Свобода |date=20. aprill 2022 |language=uk |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508030729/https://www.radiosvoboda.org/a/situaciya-v-popasniy/31812758.html |url-status=live }}</ref><ref name="ISW1" /> ja jätkasid positsioonide tulistamist rindejoonel. Ukraina ametniku sõnul vallutasid Vene väed Donetski oblastis 42 küla, kuigi ta ei täpsustanud, millised külad vallutati.<ref name="Reuters42">{{Cite news |date=21. aprill 2022 |title=Ukraine official: Russia captured 42 villages in Donetsk region on Thursday |newspaper=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/ukraine-official-russia-captured-42-villages-donetsk-region-thursday-2022-04-21/ |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=3. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220503135236/https://www.reuters.com/world/ukraine-official-russia-captured-42-villages-donetsk-region-thursday-2022-04-21/ |url-status=live }}</ref> [[Slobožansk]]i ja Donetski operatiivringkondades intensiivistasid Vene väed mõnes piirkonnas pealetungioperatsioone, püüdes läbi murda Ukraina kaitsest peaaegu kogu rindejoone ulatuses Donetski, Harkivi ja Luhanski oblastis.<ref>{{cite web |title=Битва за Донбас розпочалася, нічого українського не віддамо — Зеленський {{!}} Громадське телебачення |url=https://hromadske.ua/posts/bitva-za-donbas-rozpochalasya-nichogo-ukrayinskogo-ne-viddamo-zelenskij |access-date=2022-04-19 |website=hromadske.ua |date=18. aprill 2022 |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419082437/https://hromadske.ua/posts/bitva-za-donbas-rozpochalasya-nichogo-ukrayinskogo-ne-viddamo-zelenskij |url-status=live }}</ref> Samal ajal teatas Ukraina valitsus, et nende väed alustasid vasturünnakut ja [[Marjinka lahing (2022–)|vallutasid tagasi]] Marjinka linna.<ref>{{Cite news |title=Ukraine resists Russia's invasion. Day 55: Russia begins assault on Donbas, bombed-out Azovstal, Ukraine retakes Maryinka |newspaper=Ukraine Crisis Media Center |url=https://uacrisis.org/en/ukraine-resists-russia-s-invasion-day-55-russia-begins-assault-on-donbas-bombed-out-azovstal-ukraine-retakes-maryinka |access-date=22. aprillil 2022 |archive-date=20. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220420104736/https://uacrisis.org/en/ukraine-resists-russia-s-invasion-day-55-russia-begins-assault-on-donbas-bombed-out-azovstal-ukraine-retakes-maryinka |url-status=live }}</ref> [[Wagneri grupp|Wagneri grupiga]] tõenäoliselt seotud Liibüa ja Süüria palgasõdurid põrkasid Popasnas väidetavalt kokku Ukraina vägedega. Ukraina valitsus väitis, et 20–25 palgasõdurit sai surma.<ref name="ISW1" /> Vene väed jätkasid aeglast ja ühtlast edasiliikumist, vallutades Popivka, Pistšane, [[Novotoškivske]], Zaritšne ja Žõtlivka linnad ning valmistusid vallutama ja edenema Popasnast mööda, edasi tungima Izjumist kagusse ja Kreminnast läände.<ref>{{cite web |date=24. aprill 2022 |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, APRIL 24 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-24 |website=Institute for the Study of War |access-date=24. aprillil 2022 |archive-date=24. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220424213208/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-24 |url-status=live }}</ref><ref name="Aljazeera27">{{cite web |date=26. aprill 2022 |title=Russia-Ukraine live news: Russian troops seize eastern towns – Russia seizes two towns in Donbas: Ukraine military |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/26/russia-warns-poland-bulgaria-it-will-cut-off-gas-supplies-liveblog |work=[[Al Jazeera English|Aljazeera]] |access-date=27. aprillil 2022 |archive-date=3. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220503165401/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/26/russia-warns-poland-bulgaria-it-will-cut-off-gas-supplies-liveblog |url-status=live }}</ref> 22. aprillist 29. aprillini hukkus 110 DRV sõjaväelast ja 451 sai vigastada.<ref name="DPRombudsman">{{cite web |date=29. aprill 2022 |title=The overview of the current social and humanitarian situation in the territory of the Donetsk People's Republic as a result of hostilities in the period from 23 to 29 April 2022 |url=https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-from-23-to-29-april-2022/ |work=DNR Ombudsman |language=en |access-date=29. aprillil 2022 |archive-date=1. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220501093001/https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-from-23-to-29-april-2022/ |url-status=live }}</ref> ===Tugevamad kokkupõrked (1.–19. mai 2022)=== {{Vaata|Popasna lahing|Rubižne lahing}} [[File:Форсування Сіверського Донця.jpg|thumb|[[Bilohorivka]] juures [[Siverski Donetsi lahing]]u ajal hävitatud Vene pontoonsild ja sõidukid.]] Alates maist alustasid Vene väed Ukraina positsioonidel üle rindejoone intensiivistunud lahinguid, mida iseloomustasid massilised suurtükiväekampaaniad, millele järgnesid maapealsed rünnakud.<ref>{{Cite news |title=Can Western Artillery Stop Russia's Progress In The Donbas? |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-western-artillery-donbas-russian-progress/31878980.html |access-date=2022-06-02 |newspaper=Radio Free Europe/Radio Liberty |date=2. juuni 2022 |language=en|last1=Prince |first1=Todd }}</ref> 7. maiks vallutasid Vene ja [[Donbassi seperatistid|Luhanski Rahvavabariigi väed]] praeguseks suuresti hävinud Popasna linna, seda kinnitas ka piirkonna kuberner.<ref name="mailbd1">{{cite web |date=7. mai 2022 |title=Military correspondent Kotenok about the capture of Popasna: returned to the LPR |url=https://mailbd.net/news/military-correspondent-kotenok-about-the-capture-of-popasna-returned-to-the-lpr-4145/ |language=en |access-date=7. mail 2022 |archive-date=1. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601063711/https://mailbd.net/news/military-correspondent-kotenok-about-the-capture-of-popasna-returned-to-the-lpr-4145/ |url-status=live }}</ref><ref name="reuters0508">{{cite web |date=8. mai 2022 |title=Ukraine troops retreat from Popasna, Luhansk governor confirms |url=https://www.reuters.com/world/europe/chechnyas-kadyrov-says-his-soldiers-control-popasna-ukraine-disagrees-2022-05-08/ |website=[[Reuters]] |access-date=8. mail 2022 |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508115351/https://www.reuters.com/world/europe/chechnyas-kadyrov-says-his-soldiers-control-popasna-ukraine-disagrees-2022-05-08/ |url-status=live }}</ref> 12. maiks teatati, et Vene väed vallutasid [[Rubižne]].<ref>{{cite web |date=13. mai 2022 |title=Ukrainian forces lose foothold in eastern town |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737 |work=CNN |access-date=13. mail 2022 |archive-date=13. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220513185139/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737 |url-status=live }}</ref> 5.–13. maini toimus [[Donetsi jõgi|Donetsi jõel]] [[Siverskõi Donetsi lahing|suur lahing]], kus Ukraina kaitsjad tõrjusid edukalt mitu Venemaa katset jõge ületada.<ref>{{cite news | url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-61399440 | title=Bloody river battle was third in three days – Ukraine official | work=BBC News | date=13. mai 2022 | access-date=13. mail 2022 | archive-date=27. mai 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220527023840/https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-61399440 | url-status=live }}</ref> Ukraina relvajõud väitsid, et hävitasid terve Vene vägede pataljoni, tappes kuni 1000–1500 sõdurit.<ref>{{Cite news |last=Parker |first=Charlie |title=Russian battalion wiped out trying to cross river of death |newspaper=[[The Times]] |language=en |url=https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v |access-date=2022-05-13 |issn=0140-0460 |archive-date=14. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220514041538/https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v |url-status=live }}</ref> [[Sõjauuringute instituut]] (ISW) teatas, et 550-liikmelisest Vene sõjaväelasest hukkus ja sai haavata 485 ning kaotati 80 sõidukit.<ref name=nyt>{{cite news|title=Growing evidence of a military disaster on the Donets pierces a pro-Russian bubble|url=https://www.nytimes.com/2022/05/15/world/europe/pro-russian-war-bloggers-kremlin.html|first1=Anton|last1=Troianovski|first2=Marc|last2=Santora|work=[[The New York Times]]|date=15. mai 2022|access-date=16. mail 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220516030015/https://www.nytimes.com/2022/05/15/world/europe/pro-russian-war-bloggers-kremlin.html|archive-date=16. mai 2022}}</ref> Ukraina väitis, et alustas 15. mail Izjumi lähedal vasturünnakut Vene vägede vastu.<ref>{{cite web |date=2022-05-15 |title=Ukraine wages counter attack against Russian forces in east |url=https://www.smh.com.au/world/europe/ukraine-wages-counter-attack-against-russian-forces-in-east-20220515-p5alea.html |access-date=2022-05-15 |website=Sydney Morning Herald |language=en |archive-date=16. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220516080509/https://www.smh.com.au/world/europe/ukraine-wages-counter-attack-against-russian-forces-in-east-20220515-p5alea.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=2022-05-15 |title=Ukraine wages counter attack against Russian forces in east |url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-collects-russian-dead-war-rages-multiple-fronts-2022-05-14/ |access-date=2022-05-15 |website=Reuters |language=en}}</ref> Samal päeval teatati, et Vene väed vallutasid [[Izjum]]ist lõunas asuva Dovhenke küla.<ref>{{cite web |date=2022-05-15 |title=Russia prepares for Severodonetsk battle as Ukraine lines up counteroffensive near Izyum |url=https://theprint.in/world/ukraine-update/russia-prepares-severodonetsk-battle-ukraine-lines-up-counteroffensive-izyum/956975/ |access-date=2022-05-15 |work=ThePrint.in |language=en |archive-date=15. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220515185915/https://theprint.in/world/ukraine-update/russia-prepares-severodonetsk-battle-ukraine-lines-up-counteroffensive-izyum/956975/ |url-status=live }}</ref> ===Venemaa läbimurre (20. mai–3. juuli 2022)=== {{Vaata|Esimene Lõmani lahing|Svjatohirski lahing}} [[File:Робоча поїздка Президента України до Запорізької області та на Донбас 11.jpg|thumb|President Zelenskõi koos 24. mehhaniseeritud brigaadiga Donbassi rindejoone lähedal 5. juunil 2022]] Mai lõpus tegid Vene väed läbimurde paljudes rindejoone piires. Vene väed kasutasid oma jõupingutustes uut "katla" lähenemist, loobudes suurtest ümberpiiramistest väiksemate kasuks, mis võimaldas neil saavutada lahingu esimesed suuremad võidud.<ref>{{Cite web |date=2022-05-27 |title=Russia's 'cauldron' tactic may be tipping Donbas battle in its favour |url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/27/russia-cauldron-tactic-may-tipping-donbas-battle-favour |access-date=2022-06-02 |website=the Guardian |language=en}}</ref> 20. mail astusid Vene väed edasi Popasna lääne- ja lõunaosas, eesmärgiga lõigata ära tee [[Sjevjerodonetsk]]isse.<ref>{{cite web|url=https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767|title=Russia advances in eastern Ukraine as Zelenskyy says Donbas turning into 'hell'|work=NBC News|date=20. mai 2022|access-date=20. mail 2022|archive-date=20. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220520220113/https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767|url-status=live}}</ref><ref>{{Citation |title=Russian Offensive Campaign Assessment, May 20 |url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-may-20 |publisher=Critical Threats |access-date=24. mail 2022 |archive-date=24. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220524090333/https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-may-20 |url-status=live }}</ref> Vaatamata Ukraina tugevale vastupanule murdsid Vene väed 20. mail lõpuks Popasna piirkonnast läbi.<ref>{{Citation |title=Russia advances in eastern Ukraine as Zelenskyy says Donbas turning into 'hell' |date=20. mai 2022 |url=https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767 |publication-date=20. mai 2022 |publisher=NBC |access-date=20. mail 2022 |archive-date=20. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220520220113/https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767 |url-status=live }}</ref> 22. maiks suutsid Vene väed kindlustada oma edasitungi ning üritasid samaaegselt tõrjuda läände [[Bahmut]]i suunas ja põhja poole, et katkestada maastikuühendus Sjevjerodonetskiga.<ref>{{Citation |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, MAY 22 |url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-22 |publisher=ISW |access-date=24. mail 2022 |archive-date=23. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220523225325/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-22 |url-status=live }}</ref> Vene väed sisenesid [[Lõman]]i linna 23. mail ja vallutasid selle täielikult 26. kuupäevaks,<ref>{{Cite web|url=https://www.theaustralian.com.au/world/russia-seeking-to-capture-ukraines-lyman-separatist-leader/news-story/501ab08e54c87aeb68daa4e4dbe6e4ef|title=Russia seeking to capture Ukraine's Lyman: separatist leader|access-date=25. mail 2022|archive-date=26. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220526032910/https://www.theaustralian.com.au/world/russia-seeking-to-capture-ukraines-lyman-separatist-leader/news-story/501ab08e54c87aeb68daa4e4dbe6e4ef|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |date=26. mai 2022 |title=Russian forces have 'upper hand' in Donbas fighting, Ukrainian officials say |url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances |website=[[TheGuardian.com]] |access-date=26. mail 2022 |archive-date=28. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220528225247/https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances |url-status=live }}</ref> samas kui Ukraina väed lahkusid [[Svjatohirsk]]ist.<ref name="RID Rivista Italiana Difesa">{{cite web |title=RID Rivista Italiana Difesa |url=https://www.rid.it/shownews/4938 |access-date=2022-05-22 |website=www.rid.it |language=it |archive-date=12. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220512085122/https://www.rid.it/shownews/4938 |url-status=live }}</ref> 24. maiks vallutasid Vene väed [[Svitlodarsk]]i linna.<ref name="Svitlodarsk24522">{{cite web|title=Donetsk region: occupying forces capture Svitlodarsk|url=https://news.yahoo.com/donetsk-region-occupying-forces-capture-133430234.html|access-date=2022-05-24|work=Yahoo News|date=24. mai 2022 |language=en|archive-date=24. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220524213753/https://news.yahoo.com/donetsk-region-occupying-forces-capture-133430234.html|url-status=live}}</ref> 1. juunil teatas Ukraina, et 70–80% Sjejerodonetskist on Vene vägede poolt [[Sjevjerodonetski lahing (2022)|vallutatud]].<ref>{{cite web |date=1. juuni 2022|title= Ukrainian official says about 80% of Severodonetsk is occupied by Russian forces |url= https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-02-22/index.html |website=CNN |language=en |access-date=2. juunil 2022}}</ref> 3. juunil väitis Ukraina, et on alustanud vasturünnakut, et võtta tagasi 20% linnast.<ref>{{cite web |date=4. juuni 2022|title= Ukraine has retaken about 20% of territory lost in Sievierodonetsk -regional head |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-has-retaken-about-20-territory-lost-sievierodonetsk-regional-head-2022-06-03/ |website=Reuters |language=en |access-date=4. juunil 2022}}</ref> 8. juunil aga suruti Ukraina armee linna äärealadele tagasi.<ref name="TG08062022">{{cite web |date=8. juuni 2022 |title=Russia-Ukraine war: Russian bombardment of Sievierodonetsk 'pushes Ukrainian troops back to city's outskirts' – live |url=https://www.theguardian.com/world/live/2022/jun/08/russia-ukraine-war-latest-zelenskiy-vows-to-retake-territory-more-than-1000-ukrainian-prisoners-of-war-sent-to-russia-moscow-says-live |work=The Guardian}}</ref> Juuni keskpaigaks oli sõjaväeringkondades üldine konsensus, et Ukraina laskemoon oli peaaegu otsas ja relvad olid tugevalt maha surutud.<ref>{{Cite web |date=2022-06-20 |title=Despite Western arms, Ukraine is outgunned in the east |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-long-slog-2135fc2e76b71451f52e90eb6e5b2cac |access-date=2022-06-23 |website=AP NEWS |language=en}}</ref> Üks kõrge Ukraina sõjaväeametnik lisas, et Ukraina sõltub relvade tarnimisel läänest, kuna Venemaal on 10–15 korda suurem eelis kui Ukrainal ning et Venemaa suurtükiväe hävitamiseks on vaja lääne raketisüsteeme.<ref>{{Cite web |date=2022-06-10 |title=We're almost out of ammunition and relying on western arms, says Ukraine |url=https://www.theguardian.com/world/2022/jun/10/were-almost-out-of-ammunition-and-relying-on-western-arms-says-ukraine |access-date=2022-06-10 |website=the Guardian |language=en}}</ref> Veelgi enam, vaatamata sellele, et Ukraina väed kasutasid 5000–6000 padrunit päevas, täpsemalt lääne poolt tarnitud 155 mm padruneid, olid nad mõnes kohas siiski 40-1 võrra paremad.<ref>{{Cite web |date=2022-06-09 |title=Ukraine forces outgunned up to 40 to one by Russia, intelligence report reveals |url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-war-intelligence-russia-kyiv-military-b2096715.html |access-date=2022-06-23 |website=The Independent |language=en}}</ref> Kuna läbimurret Popasna lähistel aeglustas oluliselt Ukraina raskerelvad,<ref>{{Citation |title=Russo-Ukrainian war, day 89: Ukraine slows down Russian advance in Donbas, rules out ceasefire & territorial concessions |date=23. mai 2022 |url=https://euromaidanpress.com/2022/05/23/russo-ukrainian-war-day-89-russian-offensive-near-popasna-slows-down-as-russia-still-seeks-to-encircle-and-capture-sievierodonetsk/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220524172829/https://euromaidanpress.com/2022/05/23/russo-ukrainian-war-day-89-russian-offensive-near-popasna-slows-down-as-russia-still-seeks-to-encircle-and-capture-sievierodonetsk/ |publisher=Euromaidan Press |access-date=24. mail 2022 |archive-date=24. mai 2022 |url-status=live}}</ref> alustas Venemaa pealetungi Popasnast kagus, eesmärgiga mööduda Donetsi jõest ja pommitada lõunast Lõssõtsanskit.<ref name="Institute for the Study of War">{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-06-23 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> ISW hinnangul anti Vene komandöridele 26. juuni tähtaeg läbimurdeks ja kogu Luhanski oblasti haldusterritooriumi hõivamiseks.<ref name="Institute for the Study of War"/> ====Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski langemine==== {{Vaata|Toškivka lahing|Sjevjerodonetski lahing (2022)|Lõssõtšanski lahing}} [[File:Troops of pro-Russian separatist forces advance towards Lisichansk.png|thumb|[[Venemaa separatistide väed Donbassis|Vene-meelsed separatistide]] väed [[Lõssõtšanski lahing|edenevad]] Lõssõtsanski poole, juuni 2022]] [[File:Toretska coal mine after Russian shelling on 27 June 2022.jpg|thumb|Tulekahju Toretska söekaevanduses [[Toretsk]]is pärast Venemaa mürsku 27. juunil 2022]] 23. juuniks oli Venemaa lõunas täielikult läbi murdnud, vallutades [[Toškivka]]<ref>{{Cite web |title=Russia has captured Donbas frontline village Toshkivka: Ukraine |url=https://www.geo.tv/latest/423585-russia-has-captured-donbas-frontline-village-toshkivka-ukraine |access-date=2022-06-23 |website=www.geo.tv |language=en}}</ref> ja saavutades olulisi edusamme [[Lõssõtšansk]]ist lõuna pool. Vene väed vallutasid 22. juunil [[Loskutivka]], [[Mõrna Dolõna]], [[Rai-Oleksandrivka]] ja [[Pidlisne]].<ref>{{Cite news |date=2022-06-21 |title=Russian forces capture several more settlements in Ukraine's Luhansk region |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-forces-capture-several-more-settlements-ukraines-luhansk-region-2022-06-21/ |access-date=2022-06-23}}</ref><ref>{{Cite web |title=2 more Luhansk settlements fall to Russia as pressure builds on Lysychansk |website=[[CNN]] |date=23. juuni 2022 |url=https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-23-22/h_3d9315eab77e0cf583903ee2090737c7}}</ref> 23. juunil lõikasid Vene väed ära ja piirasid ümber [[Hirske]] ja [[Zolote]] linnad, mis väidetavalt olid järgmiseks päevaks täielikult vallutatud.<ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-23 Russian Offensive Campaign Assessment, June 23]</ref><ref>[https://warsawinstitute.org/russia-potential-plan-smash-ukrainian-stronghold-luhansk-region/ Russia Has Potential Plan To Smash Ukrainian Stronghold In Luhansk Region]</ref> Lisaks tegi Venemaa tõuke, et kindlustada täielikult Sjevjerodonetskis asuva [[Azot keemiatehas (Sjevjerodonetsk)|Azoti keemiatehas]], millest 14. juuniks oli saanud Ukraina sõdurite viimane pelgupaik linnas.<ref>{{Cite web |title=Russia urges Ukrainian fighters in Severodonetsk to lay down arms |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/6/14/russia-calls-on-ukrainian-fighters-in-severodonetsk-to-surrender |access-date=2022-06-23 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Vene väed olid põhjateljel vähem edukad, püüdes teha läbimurdeid [[Mõkolajivka]] ja [[Bohorodõtšne]] lähedal, püüdes edasi liikuda Donetski linna [[Slovjansk]]i poole.<ref>{{Cite web |title=Ukraine's Armed Forces make enemy offensive near Mykolaivka stall |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3507101-ukraines-armed-forces-make-enemy-offensive-near-mykolaivka-stall.html |access-date=2022-06-23 |website=www.ukrinform.net |date=15. juuni 2022 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=General Staff Summary: Russians want to establish control over Bohorodychne and launch an offensive on Sloviansk |url=https://news.yahoo.com/general-staff-summary-russians-want-035012785.html |access-date=2022-06-23 |website=news.yahoo.com |date=14. juuni 2022 |language=en-US}}</ref> Sellegipoolest liigub Venemaa edasi, Venemaa läbimurre lõunas avaldas survet vähestele järelejäänud Luhanski oblasti ukrainlastest kaitsjatele, et nad taganeksid Donetski oblasti piiri lähedal kaitseliinidele.<ref>{{Cite news |date=2022-06-23 |title=Ukrainian troops may pull back from Lysychansk front line to avoid encirclement -governor |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-forces-capture-two-settlements-near-ukraines-lysychansk-2022-06-23/ |access-date=2022-06-23}}</ref> Vene väed piirasid [[Hirske]] ja [[Zolote]] 24. juuniks põhja poole, suundudes Lõssõtšanskisse.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-06-25 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> Vene allikad väitsid, et Ukraina väed kaotasid viimase kahe päeva jooksul Hirskes, Zolotes ja Lõssõtšanski lähedal üle 1000 võitleja, sealhulgas 800 vangistati.<ref>[https://tass.ru/armiya-i-opk/15016779 Военная операция на Украине]</ref> 25. juuniks olid Ukraina ametiisikud teatanud, et nende väed on Sjevjerodonetskist taganenud, et vältida nende ümberpiiramist Vene vägede poolt, andes sellega märku linna vallutamisest.<ref>{{Cite web |title=Ukrainian troops told to leave Severodonetsk: governor |url=https://polskieradio.pl/art9766_2986846 |access-date=2022-06-24 |website=PolskieRadio.pl}}</ref><ref>{{Cite news |title=Ukrainians Retreat From Key Areas Of Eastern Region As Fighting Enters Fifth Month |url=https://www.rferl.org/a/ukrainians-leave-severodonetsk-fighting-luhansk/31913067.html |access-date=2022-06-24 |website=RadioFreeEurope/RadioLiberty |language=en}}</ref><ref name="almostleft">[https://www.usnews.com/news/world/articles/2022-06-25/mayor-says-ukrainian-troops-have-almost-left-sievierodonetsk Mayor Says Ukrainian Troops Have 'Almost Left' Sievierodonetsk]</ref> 1. juuliks jätkasid Vene väed [[Lõssõtšanski lahing|Lõssõtsanski piiramist]] lõunast ja läänest, püüdes lõigata linnast ära maanteed T1302 Lõssõtšansk-[[Bahmut]]. Vene väed väitsid, et piiramise osana vallutasid ka Lõssõtšanskist loodes asuva [[Prõvillja]] pärast seda, kui üksused ületasid jõge linnast põhja ja lääne suunas. Ukraina positsioonid [[Siversk]]i, [[Bilohorivka]], Vovtšojarivka, Berestove, Jakovlivka, [[Vidrodžennja]], Majorski ja [[Vuhlehirska soojuselektrijaam]]a lähedal tulistati suurtükiväega.<ref>{{cite news|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3519272-enemy-attempting-to-encircle-ukrainian-troops-near-lysychansk.html|title=Enemy attempting to encircle Ukrainian troops near Lysychansk|date=1. juuli 2022|website=Ukrinform.net}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.jpost.com/breaking-news/article-710942|work=Jerusalem Post|date=1. juuli 2022|title=Ukraine-Russia War: Russian missile strike kills 18 in Odesa – ministry}}</ref> 2.–3. juulil väitsid Venemaa ja LRV-i separatistide väed, et vallutasid ja kontrollisid Lõssõtšanski, kuid Ukraina ametnikud, sealhulgas president [[Volodõmõr Zelenskõi]],<ref>{{cite news|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3521075-president-zelensky-there-is-risk-of-luhansk-region-being-seized-but-lysychansk-not-under-enemy-control-yet.html|title=There is risk of Luhansk Region being seized, but Lysychansk not under enemy control yet – Zelensky|date=3. juuli 2022|work=Ukrinform}}</ref> ei olnud veel ametlikult tunnistanud strateegilise linna vallutamist, vaid ütlesid, et piirkonna nimel jätkuvad ägedad kokkupõrked linnas.<ref name=CNNCapture>{{cite news|url=https://www.cnn.com/2022/07/03/europe/russia-ukraine-luhansk-lysychansk-intl/index.html|work=CNN|title=Russian forces claim to take control over Lysychansk, Ukraine's last holdout in Luhansk region|date=3. juuli 2022}}</ref> [[Sõjauuringute instituut]] (ISW) toetas Venemaa väidet, et Lõssõtšansk langes 2. juulil, mis viitas sellele, et Ukraina kaitsjad "tõmbusid tõenäoliselt tahtlikult tagasi" linnast.<ref name="ISW2July">{{Cite web |last1=Stepanenko |first1=Kateryna |last2=Hird |first2=Karolina |last3=Kagan |first3=Frederick W. |date=2. juuli 2022 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, July 2 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-2 |access-date=2. juulil 2022 |publisher=[[Institute for the Study of War]]}}</ref> Lisaks väitis Venemaa kaitseministeerium, et on vallutanud ja puhastamas paljusid asulaid Lõssõtšanski äärelinnas, sealhulgas Verhnekamenka, Zolotarivka, [[Bilohorivka]], [[Novodružesk]], Malorjazantsevo ja Bila Hora.<ref>{{cite web|url=https://t.me/mod_russia/17359|date=3. juuli 2022|title=Report of the Ministry of Defense of the Russian Federation on the progress of the special military operation on the territory of Ukraine|work=Telegram}}</ref><ref>{{cite web|url=https://t.me/zvezdanews/84600|date=3. juuli 2022|title=ВС РФ овладели Белогоровкой и водрузили на здании администрации Знамя Победы, сообщает Минобороны|work=Telegram}}</ref> Ukraina ametnikud tunnistasid seejärel, et Lõssõtšansk on langenud. Lõssõtšanski ja selle läänepoolsete äärealade langemisega kuulutasid Venemaa ja Luhanski Rahvavabariik esimest korda välja täieliku kontrolli Luhanski oblasti üle, saavutades sellega Venemaa juhitud kampaania eesmärgi.<ref>{{cite news|url=https://www.dailyindependent.com/region/russia-claims-control-of-pivotal-eastern-ukrainian-province/article_f487bcf7-e5ba-522a-8a45-49e7585e7569.html|date=3. juuli 2022|access-date=4. juulil 2022|work=Daily Independent|title=Russia claims control of pivotal eastern Ukrainian province|archive-date=10. juuli 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220710153857/https://www.dailyindependent.com/region/russia-claims-control-of-pivotal-eastern-ukrainian-province/article_f487bcf7-e5ba-522a-8a45-49e7585e7569.html|url-status=dead}}</ref> 3. juulil intensiivistus Venemaa [[Slovjansk]]i pommitamist.<ref>{{cite news|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-moscow-government-and-politics-a8652c890cc9583840468eafb049175e|work=Associated Press|title=Splintered Ukrainian city braces for new battle with Russia|date=3. juuli 2022|access-date=4. juulil 2022}}</ref> ===Venemaa paus (4.–16. juuli 2022)=== [[File:Russian missile in Oleksandrivka (Donetsk region), 2022-07-06.jpg|thumb|[[Plahvatamata laskemoon|Plahvatamata]] Vene rakett [[Oleksandrivka]]s 6. juulil 2022]] [[File:Stadium in Bakhmut after Russian shelling, 2022-07-11.jpg|thumb|Venemaa pommitamise tagajärjed [[Bahmut]]is Metallurgi staadionil 11. juulil 2022]] Pärast Luhanski oblasti täielikku vallutamist ja okupeerimist andis Venemaa president [[Vladimir Putin]] kaitseminister [[Sergei Šoigu]]le korralduse jätkata pealetungi Donbassis plaanipäraselt, lisades, et Luhanski rindel võidelnud üksused "peaksid kindlasti puhkama ja oma lahinguvõimet suurendama."<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62040787|title=Ukraine war: What is Putin's plan now Luhansk has fallen?|first=Joe|last=Inwood|work=[[BBC News]]|date=4. juuli 2022|access-date=9. augustil 2022}}</ref> Sõjauuringute Instituudi teatel ei saavutanud Vene väed väidetavat ega hinnatud territoriaalset kasu "esimest korda 133 sõjapäeva jooksul" ja viitasid sellele, et Venemaa teeb tõenäoliselt "operatsioonipausi", et puhata ja koondada oma väed enne kavandatavat korduv kallaletung.<ref>{{cite news |date=7. juuli 2022 |title=Russia taking 'operational pause' in Ukraine, analysts say |first1=Maria Grazia|last1=Murru|first2=Oleksandr|last2=Stashevskyi|work=[[ABC News]]|url=https://abcnews.go.com/International/wireStory/russia-taking-operational-pause-ukraine-analysts-86356546|agency=[[Associated Press|AP]]|access-date=9. augustil 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220715103153/https://abcnews.go.com/International/wireStory/russia-taking-operational-pause-ukraine-analysts-86356546|archive-date=2022-07-15}}</ref> [[Ühendkuningriigi kaitseministeerium]] eeldas, et [[Siversk]]i linn on nende uue rünnaku vahetu taktikaline eesmärk.<ref>{{cite news |date=8. juuli 2022 |title=UK says Russia concentrating for attack on Ukraine's city of Siversk |work=Yahoo News |url=https://news.yahoo.com/uk-says-russia-concentrating-attack-050003665.html}}</ref> [[Ühendkuningriigi kaitseministeerium]]i luurebriifingul 4. juulil öeldi, et Vene väed lähevad "peaaegu kindlasti" üle ülejäänud [[Donetski oblast]]i hõivamisele, millest umbes 55 protsenti on juba Venemaa ja [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] (DRV) separatistide vägede kontrolli all. Ministeerium ennustas, et lahingud Donetskis jätkuvad "jahvatavate ja kurnavatena", mida iseloomustavad massiivsed suurtükiväe tulistamised linnade tasandamiseks aeglase maapinna edenemise ajal. Ukraina Luhanski kuberner [[Serhi Haidai]] ütles, et eeldab, et sellised Donetski linnad nagu Slovjansk ja [[Bahmut]] langevad peagi Venemaa tugeva rünnaku alla, ning ütles, et mõlemat linna tulistatakse üha sagedamini. Sarnaselt Ühendkuningriigi luurearuannete andmetega eeldasid ukrainlased, et venelased tungivad mööda Bahmuti–Lõssõtšanski maanteed läände.<ref>{{cite news|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/world/2022/jul/04/ukraine-donetsk-next-russian-target-after-capture-of-luhansk-says-governor|title=Putin declares victory in Luhansk after fall of Lysychansk|date=4. juuli 2022|access-date=5. juulil 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.dailykos.com/stories/2022/7/4/2108333/-Ukraine-Invasion-Day-132-improvise-adapt-overcome|work=Daily Kos|date=4. juuli 2022|access-date=5. juulil 2022|title=Ukraine Invasion Day 132: improvise, adapt, overcome}}</ref><ref name=AJRecap1>{{cite news|url=https://www.aljazeera.com/news/2022/7/7/timeline-week-19-of-russias-war-in-ukraine|title=Timeline: Week 19 of Russia's war in Ukraine|work=Al Jazeera|date=7. juuli 2022|access-date=9. juulil 2022}}</ref> 5. juulil Slovjanski linnapea [[Vadõm Ljahh]], kutsus elanikke üles linnast evakueeruma. "Lähimad Vene positsioonid on linnast 7–10 km kaugusel," ütles Ljahh.<ref>{{cite news|url=https://www.cnbc.com/2022/07/05/russia-ukraine-war-updates.html|title=Mayor tells civilians to flee as Russian forces approach; Ukraine warns it will need 'colossal funds' to rebuild|date=5. juuli 2022|work=CNBC}}</ref> [[Donetski oblast]]i kuberner [[Pavlo Kõrõlenko]] kutsus 350 000 allesjäänud elanikku piirkonnast evakueerima.<ref name=AP6July>{{cite news|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-donetsk-government-and-politics-1fc51f17c706651bd2115cae3d2417f7|work=Associated Press|title=12 killed in Ukraine as Russia pounds rebel-claimed province|date=6. juuli 2022}}</ref> Luhanski kuberner Serhi Haidai väitis, et Venemaa regulaar- ja reservvägede katse laiendada [[sillapea]]d Donetsi jõel jäi Ukraina suurtükirünnaku tõttu seisma.<ref name=KP6July>{{cite news|url=https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/renewed-rf-assaults-in-siversk-and-bakhmut-sectors-uaf-claims-kremlin-ammo-problems.html|work=Kyiv Post|date=6. juuli 2022|title=Renewed RF assaults in Siversk and Bakhmut sectors, UAF claims Kremlin ammo problems}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.nbcnews.com/news/world/russian-artillery-pounds-donetsk-new-offensive-ukraine-east-rcna36835|work=NBC News|title='No safe place' from Russian artillery as offensive underway in Ukraine's Donetsk|date=6. juuli 2022}}</ref> Venemeelsed allikad väitsid, et Spirne küla oli vallutatud ja edusamme tehti uuesti maapealsete rünnakute käigus Põhja-Donetski Verhnokamjanski külale; väited ei leidnud toona iseseisvat kinnitust. Väidetavalt kinnitasid nii Venemaa kui ka Ukraina allikad, et Ukraina väed vallutasid piiratud vasturünnaku käigus tagasi Solodke küla.<ref name=KP6July/> 11. juulil lükkas president Zelenskõi ümber arusaama, et venelased on "operatsioonipausil", viidates jätkuvale surmaga lõppenud pommirünnakule, õhurünnakutele ja jätkuvatele teadetele Ukraina vägede erinevate Venemaa rünnakute "tõrjumisest". Zelenskõi väitis, et 34 Venemaa õhurünnakut viimase 24 tunni jooksul ei viita "operatsioonipausile".<ref>{{cite news|url=https://www.cnbc.com/2022/07/11/live-updates-latest-russia-news-and-the-war-in-ukraine.html|title=Russian rocket attack on Donetsk apartment block kills 24; Moscow temporarily halts gas flows to Europe|date=11. juuli 2022|work=CNBC}}</ref> 16. juulil teatas Venemaa kaitseministeerium, et operatsioonipaus on sisuliselt lõppenud.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-07-17 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> ===Uus rünnak Donetski oblastile (17. juuli–6. september 2022)=== {{Vaata|Marjinka lahing (2022–)|Siverski lahing|Avdijivka lahing (2022–)|Piskõ lahing|Bahmuti lahing|Soledari lahing}} [[File:Kadyrovcy 05.png|thumb|left|Tšetšeeni [[kadõrovlased]] Donbassis, juuli 2022]] 17. juuliks olid Vene väed kontrolli all 55% Donetski oblastist. Donetski Rahvavabariigi (DRV) teabeministri asetäitja Daniil Bezsonov teatas 25. juulil, et DRV loodab augusti lõpuks vallutada kogu Donetski oblasti. Erinevad Venemaa ja Lääne allikad olid varem teatanud, et Venemaa kavatseb korraldada referendumid okupeeritud aladel septembri esimeseks pooleks, tõenäoliselt millalgi 11. septembri paiku, mis on Vene Föderatsiooni ühtne hääletuspäev.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 26|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-26|date=26. juuli 2022|access-date=2022-07-27|website=Institute for the Study of War}}</ref> 21. juulil hoiatas Briti kaitseministeerium, et venelased on lähenemas [[Vuhlehirska elektrijaam]]ale, Ukraina suuruselt teisele elektrijaamale, ja üritavad seal läbimurret teha.<ref>{{cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/07/21/russian-forces-close-key-ukrainian-power-plant/|work=The Telegraph|title=Russian forces close in on Ukraine's second biggest power plant|date=21. juuli 2022|access-date=27. juulil 2022}}</ref> 25. juulil saavutasid Vene väed [[Berestove]] üle kontrolli. LRV esindaja postitas Novoluhanske sissepääsusildi ette videomaterjali [[Wagneri grupp|Wagneri grupi]] palgasõduritest, mis näitab, et Vene väed on tunginud linna, mis asub Bahmuti äärelinnast umbes 25 km kagus. Mitmed Vene allikad väitsid ka, et Vene väed vallutasid [[Novoluhanske]] põhjaservas asuva Vuhlehirska elektrijaama ja tegelesid selle aktiivselt puhastamisega, samal ajal teatas Ukraina kindralstaap, et venelastel oli sellel rindel vaid "osaline edu". Venemeelsed allikad ütlesid, et Wagneri palgasõdurite võitlejad osalesid elektrijaama ründamises ja lahingud kestsid mitu päeva, enne kui 26. juuliks jõuti jaama täieliku kontrolli alla.<ref>{{cite web|url=https://english.pravda.ru/news/hotspots/153288-vuhlehirska/|title=Russian forces take Vuhlehirska power station under total control|website=english.pravda.ru|date=26. juuli 2022}}</ref> ISW oletas, et Ukraina väed viisid tõenäoliselt läbi "kontrollitud väljatõmbamise" Vuhlehirska veehoidla piirkonnast loodes Semõhirja suunas.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 25|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-25|date=25. juuli 2022|access-date=2022-07-26|website=Institute for the Study of War}}</ref> Ukraina ametnik kinnitas elektrijaama hõivamist 27. juulil.<ref>{{Cite web|title=Russian forces capture Ukraine's second biggest power plant, Ukraine says|url=https://www.reuters.com/world/europe/fate-ukraines-second-biggest-power-plant-balance-after-russian-advance-2022-07-27/|author1=Natalia Zinets |date=27. juuli 2022|access-date=2022-07-28|website=Reuters}}</ref> 26. juulil teatas [[Ukraina kindralstaap]], et Vuhlehirska elektrijaamast läänes asuvas Semõhirja külas võitlevad Vene väed.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 26|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-26|date=26. juuli 2022|access-date=2022-07-26|website=Institute for the Study of War}}</ref> 27. juulil veebis postitatud geolokatsiooniga videomaterjalid näitasid, et Wagneri palgasõdurid olid jõudnud Klõnovesse, samas kui venemeelne Telegrami kanal [[Readovka]] väitis, et Vene väed saavutasid kontrolli [[Pokrovske]] üle.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 27|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-27|date=27. juuli 2022|access-date=2022-07-28|website=Institute for the Study of War}}</ref> 28. juulil teatas Ukraina kindralstaap, et venelased saavutasid [[Soledar]]i ja [[Veršõna]] lähedal väikest edu ning jätkasid rünnakuid [[Avdijivka]] ja [[Piskõ]] vastu. Ukrainlased süüdistasid Vene vägesid maapealsete rünnakute ajal Ukraina vormiriietuse kandmises.<ref>{{cite news|url=https://ukranews.com/en/news/872376-invaders-tried-to-storm-pisky-wearing-afu-uniform-general-staff|title=Invaders Tried To Storm Pisky Wearing AFU Uniform – General Staff|work=Ukranews|date=28. juuli 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-28-22/index.html|work=CNN|title=Russian forces make small gains in Donetsk region, Ukrainian military says|date=28. juuli 2022|access-date=29. juulil 2022}}</ref> Ukraina sõjavägi väitis, et neutraliseeris 28. juulil 270 Vene ja Vene-meelset sõdurit ning hävitas seitse tanki ning tõrjus edukalt kõik rünnakud Soledar-Veršnka ja Avdijivka-Piskõ rindel.<ref>{{cite news|url=https://news.yahoo.com/armed-forces-ukraine-neutralise-russian-153511730.html|work=Yahoo News|title=Armed Forces of Ukraine neutralise a Russian reconnaissance group on the Sloviansk front General Staff report|date=29. juuli 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://ukranews.com/en/news/872545-afu-liquidate-another-270-invaders-and-7-enemy-tanks-over-past-day-fresh-data-from-general-staff|title=AFU Liquidate Another 270 Invaders And 7 Enemy Tanks Over Past Day. Fresh Data From General Staff|date=29. juuli 2022|work=Ukranews}}</ref> Kuid separatistid väitsid, et Vene ja DRV väed Avdijivka piirkonnas olid teinud märkimisväärseid edusamme linnast põhja- ja ida pool.<ref name=iswjuly29>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 29|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-29|date=29. juuli 2022|access-date=2022-07-30|website=Institute for the Study of War}}</ref> [[File:Giatsint-B of the Kalmius Brigade.webm|thumb|[[Donetski Rahvavabariik|DRV]] [[Kalmiuse brigaad]] tulistas [[2A36 Giatsint-B|Giatsint-B]] suurtükiväest Ukraina positsioonide pihta juulis 2022. Video avaldas [[Venemaa kaitseministeerium]].]] 29. juulil sai Venemaa poolt okupeeritud Olenivkas [[Olenivka vangla veresaun|plahvatuses]] surma ja haavata palju Ukraina sõjavange. 30. juuli seisuga oli rünnaku toimepanija üle vaieldav.<ref name=iswjuly29/> 30. juulil andis president Zelenskõi korralduse kõigil Donetski oblastis allesjäänud tsiviilisikutel evakueeruda. Donetski oblasti okupeerimata territooriumil elas Ukraina hinnangul endiselt 200 000–220 000 tsiviilisikut.<ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62365797|work=BBC|title=Ukraine War: Zelensky orders civilians to evacuate Donetsk region|date=31. juuli 2022}}</ref> 1. augustil teatas Briti kaitseministeerium, et Venemaa on viimase nelja päeva jooksul igapäevaste rünnakute käigus teinud Bahmuti teljel aeglast edu.<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/world/europe/britain-says-russia-has-continued-attempt-tactical-assaults-bakhmut-axis-2022-08-01/|work=Reuters|title=Britain says Russia has continued to attempt tactical assaults on Bakhmut axis|date=1. august 2022}}</ref> Luhanski kuberner Serhi Haidai väitis, et Vene väed üritasid värvata ja mobiliseerida elanikke LRV-i kontrolli all olevates linnades, nagu [[Altševsk]].<ref>{{cite news|url=https://news.yahoo.com/russia-attempts-mount-offensive-bakhmut-060028227.html|title=Russia attempts to mount offensive on Bakhmut on a daily basis Luhansk Oblast Military Administration|date=1. august 2022|work=Yahoo News}}</ref> 2. augustil teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et Vene väed on viimastel päevadel vallutanud kuus rindejoone asulat: Berestove, Pokrovske, Novoluhanske, Semõhirja, Hrõhorivka ja Strjapivka.<ref>{{cite news|work=Yahoo News|url=https://news.yahoo.com/shoigu-says-occupation-donetsk-oblast-104807949.html|title=Shoigu says occupation of the Donetsk Oblast continues "according to plan"|date=2. august 2022|access-date=3. augustil 2022}}</ref> Samal päeval vallutasid Vene väed Ukraina positsioonid Butivka söekaevanduse ümbruses Avdijivkast edelas, tõrjudes paigast ära Ukraina positsioonid, mis olid seal olnud alates 2015. aastast. Ukraina kindralstaap teatas ka, et Vene vägedel oli [[Vidrodžennja]]-[[Kodema]] ääres "osaline edu" liin, umbes 20 km [[Bahmut]]ist kagus.<ref name="iswaugust2">{{cite web|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-2|work=The Institute for the Study of War|date=2. august 2022|access-date=3. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 2}}</ref> 5. augustil väitsid Vene allikad, et Vene väed [[Soledari lahing|võitlevad aktiivselt]] Knauf Gips Donbassi kipsitehases Soledari kaguosas. Vahepeal väitsid separatistlikud võimud, et eraldiseisvad DRV brigaadid ja Wagneri grupi väed olid võtnud kontrolli poole Marjinkast, kuid ukrainlaste teatel olid rünnakud Marjinkale ebaõnnestunud. DRV vägede postitatud geograafilise asukohaga kaadrid viitasid ka sellele, et Travneve tabati tõenäoliselt selleks päevaks.<ref name=iswaugust5>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-5|work=The Institute for the Study of War|date=5. august 2022|access-date=6. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 5}}</ref><ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-6|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 6|date=6. august 2022|access-date=13. augustil 2022|work=Institute for the Study of War}}</ref> 6. augustil kinnitasid lahingukaadrid, et Vene väed tungisid edasi [[Marjinka lahing (2022–)|Marjinka]] idaservale. 7. augustil tungisid Vene väed Piskõ kaitsest läbi ja jõudsid asula keskmesse.<ref>{{cite web|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-7|work=The Institute for the Study of War|date=7. august 2022|access-date=8. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 7}}</ref> Vene allikad väitsid, et Soledarist kagus asuvad [[Volodõmõrivka]] ja Strjapivka külad vallutati 9. augustiks.<ref>{{cite news|url=https://nationalinterest.org/blog/buzz/russia-pummels-donetsk-new-offensive-intensifies-204111|work=The National Interest|title=Russia Pummels Donetsk as New Offensive Intensifies|date=9. august 2022|access-date=13. augustil 2022}}</ref> 10. augustil väitis DRV, et vallutas [[Hladosove]] [[Travneve]]st läänes.<ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-10|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 10|date=10. august 2022|access-date=13. augustil 2022}}</ref> 11. augustil väitsid Venemaa ja DRV allikad, et ligikaudu 90 protsenti [[Piskõ lahing|Piskõst]] on tabatud ning lahingukaadrid näitasid väidetavalt, kuidas venelased pommitasid küla [[TOS-1 Buratino|TOS-1]]A termobaarsuurtükiväega.<ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-11|work=The Institute for the Study of War|date=11. august 2022|access-date=13. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 11}}</ref> ISW hinnangul oli Piskõ 24. augustiks Vene vägede kätte võetud.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, AUGUST 25 |first1=Karolina |last1=Hird |first2=Layne |last2=Philipson |first3=George |last3=Barros |first4=Frederick W. |last4=Kagan |author-link4= Frederick Kagan |url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-25 |date=25. august 2022 |work=[[Institute for the Study of War]] |access-date=2022-08-26}}</ref> Väidetavalt vallutasid Vene ja liitlasväed Kodema 6. septembril.<ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-6|work=The Institute for the Study of War|date=6. september 2022|access-date=7. septembril 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 6}}</ref> ==Tagajärjed== {{Vaata|2022. aasta Harkivi vasturünnak|Luhanski oblasti rinne}} Osa pealetungi kasu pöördus tagasi 2022. aasta septembris pärast seda, kui Ukraina alustas [[2022. aasta Harkivi vastupealetung]]i ja vallutas tagasi [[Bilohorivka]] – küla Luhanski oblastis Lõssõtšanski lähedal ning [[Lõman]]i ja Svjatohirski linnad Donetski oblastis.<ref name="theguardian.com">{{cite web | url=https://www.theguardian.com/world/2022/sep/19/russia-no-longer-has-full-control-of-luhansk-as-ukraine-recaptures-village | title=Russia no longer has full control of Luhansk region after Ukraine captures village | website=[[TheGuardian.com]] | date=19. september 2022 }}</ref> Sõjaväeanalüütikud Rob Lee ja [[Michael Kofman]] kirjutasid, et "Ukraina edu Hersonis ja Harkivis tulenes suuresti kaotustest, mille Ukraina tekitas kevadel ja suve alguses lahingus Donbassi eest." Nad nimetasid pealetungi tulemust Venemaa jaoks "pürrose võiduks", viidates pikaajalisele negatiivsele mõjule Venemaa võimele hoida oma territooriumi, mille ta pealetungi ja sõja ajal üldiselt omandas.<ref name=FPRI/> Nimelt kulutas Venemaa Donbassis territooriumi hõivamiseks tohutul hulgal tööjõudu ja suurtükiväe laskemoona. Lee ja Kofman märgivad, et Venemaa suutis tööjõu kaotuse kompenseerida [[2022. aasta Venemaa mobilisatsioon|mobilisatsiooni]] sisseviimisega, kuid isegi 2022. aasta detsembris olid Vene väed endiselt sunnitud piirama oma suurtükiväe kasutamist [[Bahmuti lahing]]u ajal.<ref name=FPRI/> ==Hukkunud== ===Sõjaväeohvrid=== Ukraina valitsus hoidus oma vägedele Donbassis hukkunute üldarvu avaldamast, kuigi nad esitasid perioodiliselt erinevaid hinnanguid igapäevaste ohvrite arvu kohta. Ukraina andmetel tapeti 2022. aasta mai lõpu seisuga Donbassi rindel iga päev 50–100 Ukraina sõdurit.<ref>{{Cite web|url=https://news.yahoo.com/zelenskyy-ukrainian-100-soldiers-killed-150226874.html|title=Zelenskyy: up to Ukrainian 100 soldiers killed each day in eastern Ukraine|website=news.yahoo.com|date=22. mai 2022 |access-date=1. juunil 2022|archive-date=27. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220527214826/https://news.yahoo.com/zelenskyy-ukrainian-100-soldiers-killed-150226874.html|url-status=live}}</ref> 2022. aasta juuni alguseks sai Donbassis iga päev surma kuni 200 Ukraina sõdurit ja haavata üle 800.<ref>{{Cite web |title=Ukraine and Russia 'compete to be last army standing' as Donbas deaths mount |website=[[TheGuardian.com]] |date=8. juuni 2022 |url=https://www.theguardian.com/world/2022/jun/08/ukraine-and-russia-compete-to-be-last-army-standing-as-donbas-deaths-mount}}</ref><ref>{{Cite news |date=2022-06-10 |title=Russia-Ukraine war live updates: Ukraine losing up to 200 fighters daily; Putin links war to Russia's imperial past |language=en |newspaper=Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/06/10/russia-ukraine-war-putin-news-live-updates/ |access-date=2022-06-10}}</ref> Juuni keskpaigaks hindasid mõned Ukraina ametnikud, et Ukraina väed kannatasid tunduvalt rohkem kui varasemat 1000 hukkunut päevas, sealhulgas 200–500 hukkunut.<ref>{{Cite web |last=Lawler |first=Dave |date=2022-06-15 |title=Ukraine suffering up to 1,000 casualties per day in Donbas, official says |url=https://www.axios.com/2022/06/15/ukraine-1000-casualties-day-donbas-arakhamia |access-date=2022-06-16 |website=Axios |language=en}}</ref> Seoses Venemaa kaotustega esitas Ukraina [[Ida operatsioonijuhatus]] kuni 2. juulini 2022 igapäevaseid Vene vägede ohvrite nõudeid. Lahingu käigus hukkus LRV-i pataljoniülem, kui ta ja ta võitlejad piirasid Kreminna lähedal Ukraina vägede poolt ümber ja võitlesid LRV-i teatel viimseni. Kokkupõrgetes hukkus ja sai haavatuid teadmata arv.<ref name="Kishchik1">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61136997?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5%26Pro-Russian%20separatist%20army%20commander%20killed%20in%20east%20of%20Ukraine%262022-04-19T15%3A27%3A08.589Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:71488240-ec60-4396-b95f-0463cd9852b2&pinned_post_asset_id=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5&pinned_post_type=share|title=Pro-Russian separatist army commander killed in east of Ukraine|website=[[BBC News]]|date=16. aprill 2022 |access-date=24. aprillil 2022|archive-date=30. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220430190059/https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61136997?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5%26Pro-Russian%20separatist%20army%20commander%20killed%20in%20east%20of%20Ukraine%262022-04-19T15%3A27%3A08.589Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:71488240-ec60-4396-b95f-0463cd9852b2&pinned_post_asset_id=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5&pinned_post_type=share|url-status=live}}</ref> 18. juulil 2022 hukkusid [[Siversk]]ist kirdes Hrõhorivka lähedal Vene tanki varitsuses toimunud kokkupõrgetes kaks ameeriklast, Kanada ja Rootsi kodanik. Välisvõitlejad kuulusid [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud|Ukraina territoriaalkaitsejõudude erioperatsioonide]] üksusesse.<ref>{{cite news|url=https://www.politico.com/news/2022/07/23/americans-killed-russian-tank-attack-00047567|work=Politico|title=Russian tank attack in eastern Ukraine kills 2 Americans, Canadian and Swede|date=23. juuli 2022|access-date=24. juulil 2022}}</ref> {|class="wikitable plainrowheaders" |- !scope="col"|Jagunemine !scope="col"|Ohvrid !scope="col"|Ajavahemik !scope="col"|Allikas |- ! scope="row" |'''Ukraina jõud'''<br />([[Armed Forces of Ukraine|ZSU]], [[National Guard of Ukraine|NGU]]) |'''15 680+''' tapetud |21. aprill – 6. aprill 2023 |Venemaa kaitseministeerium<ref>120 tapetud (21. aprill) [https://tass.com/politics/1441285] seisuga 22. aprill 2022 80 tapetud (22. aprill) [https://politikus.info/events/143129-brifing-minoborony-rossii-220422.html] 200 tapetud (23. aprill),[https://www.sana.sy/en/?p=270137] seisuga 1. mai 2022 160 tapetud (25. aprill) [https://tvzvezda.ru/news/20224251031-Wwk6o.html] 560 tapetud (26. aprill),[https://www.reuters.com/article/ukraine-crisis-russia-strikes-idUKL5N2WO2I7] seisuga 27. aprill 2022 120 tapetud (27. aprill),[https://tass.com/defense/1443875] seisuga 27. aprill 2022 320 tapetud (28. aprill),[https://oopstop.com/russian-aerospace-forces-hit-114-ukrainian-military-facilities-ministry-of-defense/] seisuga 28. aprill 2022 280 tapetud (29. aprill),[https://web.archive.org/web/20220429131950/https://english.almayadeen.net/news/politics/russia-mod-unveils-tally-of-66th-day-in-ukraine] seisuga 29. aprill 2022 320 tapetud (30. aprill),[https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-04-30-22/h_2fa0c530c8ea0f9f9ae0392cd040967c] seisuga 12. mai 2022 [https://www.reuters.com/world/europe/russia-says-it-hit-17-ukrainian-facilities-killed-more-than-200-troops-2022-04-30/#:~:text=Russia%20says%20it%20hit%2017%20Ukrainian%20facilities%2C%20killed%20more%20than%20200%20troops,-By%20Reuters%20Staff&text=(Reuters)%20-%20Russia%27s%20armed%20forces,to%20store%20rockets%20and%20artillery.] seisuga 1. mai 2022 440 killed (1. mai) [https://t.me/ZradaXXII/2218] seisuga 14. mai 2022 160 tapetud (2. mai) [https://pandoraopen.ru/2022-05-02/brifing-minoborony-rossii-02-05-2022-g/] 230 tapetud (3. mai)[https://tass.com/defense/1446411] seisuga 5. mai 2022 310 tapetud (4. mai) [https://english.alarabiya.net/News/world/2022/05/04/Russia-says-killed-310-Ukraine-fighters-destroyed-36-military-equipment-in-24-hours] seisuga 9. mai 2022 600 tapetud (5. mai) [https://t.me/ZradaXXII/2420] seisuga 14. mai 2022 280 tapetud (6. mai) [https://web.archive.org/web/20230404112700/https://podolyaka-yurij.ru/utrennij-brifing-minoborony-rf-ot-06-05-2022/] 210 tapetud (7. mai) [https://politikus.info/events/143650-brifing-minoborony-rossii-070522.html] 420 tapetud (8. mai) [https://tass.com/defense/1448381] seisuga 10. mai 2022 350 tapetud (9. mai) [https://svpressa.ru/war21/news/333641/] 280 tapetud (11. mai) [https://pandoraopen.ru/2022-05-11/brifing-minoborony-rossii-11-05-2022-g/] 320 tapetud (12. mai) [https://rusdozor.ru/2022/05/12/12-05-2022-1100-brifing-minoborony-rossii_1169063/] 620 tapetud (13. mai) [http://worldnews24.over-blog.com/2022/05/russian-federation-continue-a-special-military-operation-in-ukraine-in-total-destroyed-165-aircraft-125-helicopters-845-unmanned-aerial-vehicles-304-anti-aircraft-missile-systems-3039-tanks.html] seisuga 14. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20230601030620/https://www.dailypioneer.com/2022/world/---russian-aerospace-forces-strike-ukrainian-military-targets-.html] 100 tapetud (14. mai) [https://tass.com/defense/1450883] 360 tapetud (16. mai) [https://www.zenger.news/2022/05/18/video-war-in-ukraine-russian-forces-wipe-out-ukrainian-stronghold-in-series-of-rapid-blasts/] seisuga 18. mai 2022 470 tapetud (17. mai) [https://www.newsweek.com/russia-says-265-azov-fighters-surrender-azovstal-plant-1707499] seisuga 18. mai 2022 270 tapetud (18. mai) [https://www.newsweek.com/russians-reportedly-wipe-out-howitzers-sent-us-ukraine-latest-strikes-1707812] seisuga 18. mai 2022 210 tapetud (22. mai) [https://tass.com/russia/1454305] seisuga 23. mai 2022 230 tapetud (23. mai) [https://www.gazeta.ru/army/news/2022/05/23/17789306.shtml] seisuga 23. mai 2022 350 tapetud (26. mai) [https://www.newsweek.com/russia-launches-ballistic-missile-high-sky-over-ukraine-1710571] seisuga 26. mai 2022 140 tapetud (1. juuni) [https://web.archive.org/web/20230404112630/https://www.9111.ru/questions/7777777771918563/] 240 tapetud (2. juuni) [https://www.newsweek.com/russian-forces-hit-ukrainian-positions-hard-missiles-artillery-1712497] 360 killed (3. juuni) [https://cnnn.ru/03/06/2022/62394/brifing-minoborony-rf-3-iyunya-2022-dannye-ob-ukraine-ot-igorya-konashenkova-karta-boevyx-dejstvij-itogi-voennyx-dejstvij-segodnya-poslednij-vypusk-mixaila-onufrienko-yuriya-podolyaka.html]{{Kõdulink|aeg=november 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 400 tapetud (4. juuni) [https://web.archive.org/web/20220604122715/https://www.turkeynewsen.com/russia-military-cargo-plane-carrying-ukrainian-weapons-and-ammunition-shot-down/] seisuga 4. juuni 2022 400 tapetud (7. juuni) [https://vpk.name/en/608013_about-the-movement-allied-forces-are-preparing-to-push-the-afu-away-from-donetsk.html] 780 tapetud (8. juuni) [https://web.archive.org/web/20220622015612/https://eprimefeed.com/latest-news/the-russian-defense-ministry-reported-that-the-grouping-of-the-ukrainian-armed-forces-in-donbass-suffers-significant-losses/107620/] seisuga 22. juuni 2022 300 tapetud (11. juuni) [https://en.mehrnews.com/news/187869/Russia-destroys-largest-depot-of-West-weapons-in-Ukraine] 350 tapetud (14. juuni) [http://worldnews24.over-blog.com/2022/06/briefing-of-the-russian-ministry-of-defense-russian-continue-a-special-military-operation-in-ukraine.html] 280 tapetud (16. juuni) [https://www.newsweek.com/russian-forces-strike-ukrainian-army-positions-missiles-shells-1717042] 200 tapetud (17. juuni) [https://www.zenger.news/2022/06/20/russian-missiles-take-out-buildings-and-military-vehicles/] 160 tapetud (18. juuni) [https://augengeradeaus.net/2022/06/ukraine-russland-nato-der-sammler-am-18-juni-2022/] 400 tapetud (19. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=WLiERGgBZuk] 450 tapetud (20. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=C3bOMhnsSoY] 120 tapetud (22. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=qL6bYfdmUEY] 150 tapetud (23. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=NZ4bI8q-l6c] 420 tapetud (24. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=dqQK8zRQV84] 780 tapetud (25 June) [https://www.youtube.com/watch?v=_QxvzHX6Nvg] 720 tapetud (26. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=sqjs_AnhLv0] 100 tapetud (28. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=1ZWKF6qZmVA] 420 tapetud (29. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=gnJ_xuYCqlg] 140 tapetud (30. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=PU0QK_Hmodc] 190 tapetud (1. juuli) [https://www.youtube.com/watch?v=tt3U0cFaa8E] 150 tapetud (2. juuli) [https://www.youtube.com/watch?v=cxDuEGwkarw] Venemaa andmetel kokku 15 680+ tapetud</ref> |- ! scope="row"|'''Vene väed ja tema liitlased'''<br />([[Venemaa relvajõud|RAF]], [[Donetski Rahvavabariik|DRV]], [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]], [[Wagneri grupp|PMC Wagner]]) |'''19 063-19 563+''' hukkunud, välja arvatud [[Avdijivka]] rinne (vaata märkuseid){{refn| Lisaks [[Operatiivväejuhatus Ida]] ja muude ametlike allikate avaldatud ohvrite väidetele on mõned Ukraina-meelsed allikad väitnud veelgi suuremaid numbreid Venemaa kaotuste kohta kampaania ajal. Ukraina valitsusametnik [[Oleksi Arestoviõtš]] (kes juhib ka igapäevast taskuhäälingusaadet) on väitnud, et Venemaa väed said [[Avdijivka lahing (2022)|Avdijivka lahingus]] viimase 100 päeva jooksul umbes 30 000 kaotust, kellest 10 000 tapeti.<ref>{{cite web | url=https://wartranslated.com/day-145-july-18-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/ | title=Day 145, July 18. Summary of Arestovych and Feygin daily broadcast • WarTranslated | date=18. juuli 2022 | access-date=2023-11-16 | archive-date=2023-10-03 | archive-url=https://web.archive.org/web/20231003214939/https://wartranslated.com/day-145-july-18-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/ | url-status=dead }}</ref> Ükski neist väidetavatest arvudest pole aga sõltumatute vaatlejate poolt kontrollitud ja tõenäoliselt on need ülepaisutatud, nagu ka enamik teisi kahe võitleja väiteid ohvrite kohta.<ref>{{cite web | url=https://www.france24.com/en/live-news/20220413-ukraine-conflict-death-toll-what-we-know | title=Ukraine conflict death toll: What we know | date=13. aprill 2022 }}</ref><ref>{{cite web | url=https://fortune.com/2022/03/14/ukraine-russia-death-tolls-misinformation-find-your-own/ | title=Why is it so hard to get accurate death tolls in the Russia-Ukraine war? }}</ref>}} |18. aprill 2022 – 19. mai 2023 |[[Operatiivväejuhatus Ida|Ukraina Ida operatiivväejuhatus]]<ref>1 500+ hukkunud [[Teine Lõmani lahing|Teises Lõmani lahingus]] [https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/10/06/russian-soldiers-left-dead-heavy-defeat-lyman-cauldron/] 200 hukkus suurtükirünnakus Vene komandopunktile [https://theweek.com/russo-ukrainian-war/1013143/ukraine-says-it-destroyed-russias-izyum-command-center-killing-200-but] 10 000-11 000 hukkunud [[Sjevjerodonetski lahing|Sjevjerodonetski lahingus]] [https://www.atlanticcouncil.org/event/a-conversation-with-oleksii-reznikov/] 20–25 hukkunud [[Popasna lahing|Popasna lahingus]] [https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/ukrainian-officials-dozens-of-rf-mercenaries-from-libya-syria-russia-killed-in-popasna-attacks.html] [https://web.archive.org/web/20220421091845/https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/ukrainian-officials-dozens-of-rf-mercenaries-from-libya-syria-russia-killed-in-popasna-attacks.html Arhiiviversioon] seisuga 21. aprill 2022 1 000–1 500+ hukkunud [[Siverski Donetsi lahing|Siverski Donetsi lahingus]] [https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v] [https://web.archive.org/web/20220514041538/https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v Arhiiviversioon] seisuga 14. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20220516030015/https://www.nytimes.com/2022/05/15/world/europe/pro-russian-war-bloggers-kremlin.html] 20 hukkunud (18. aprill),[https://www.unn.com.ua/uk/news/1973038-ukrayinski-viyskovi-na-skhodi-krayini-zneshkodili-20-okupantiv-ta-odin-tank] [https://web.archive.org/web/20220512122143/https://www.unn.com.ua/uk/news/1973038-ukrayinski-viyskovi-na-skhodi-krayini-zneshkodili-20-okupantiv-ta-odin-tank Arhiiviversioon] seisuga 12. mai 2022 30 hukkunud (19. aprill),[https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340766/] [https://web.archive.org/web/20220427060212/https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340766/ Arhiiviversioon] seisuga 27. aprill 2022 36 hukkunud (20. aprill),[https://armyinform.com.ua/2022/04/20/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-40-okupantiv-5-bmp-4-btr-1-zrk-ta-1-minometnyj-rozrahunok/] [https://web.archive.org/web/20220430161811/https://armyinform.com.ua/2022/04/20/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-40-okupantiv-5-bmp-4-btr-1-zrk-ta-1-minometnyj-rozrahunok/ Arhiiviversioon] seisuga 30. aprill 2022 200 hukkunud (21. aprill),[https://en.interfax.com.ua/news/general/826309.html] [https://web.archive.org/web/20220422173627/https://en.interfax.com.ua/news/general/826309.html Arhiiviversioon] seisuga 22. aprill 2022 130 hukkunud (22. aprill),[https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341506/] [https://web.archive.org/web/20220423172826/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341506/ Arhiiviversioon] seisuga 23. aprill 2022 150 hukkunud (23. aprill),[https://theworldnews.net/ua-news/viis-ka-znishchili-150-okupantiv-ta-yikhniu-tekhniku-na-skhodi] [https://web.archive.org/web/20220426183040/https://theworldnews.net/ua-news/viis-ka-znishchili-150-okupantiv-ta-yikhniu-tekhniku-na-skhodi Arhiiviversioon] seisuga 26. aprill 2022 100 hukkunud (24. aprill),[https://tsn.ua/ato/ukrayinski-biyci-otu-shid-protyagom-dobi-likviduvali-blizko-100-okupantiv-ta-znischili-yihnyu-tehniku-2045392.html] [https://web.archive.org/web/20220501085933/https://tsn.ua/ato/ukrayinski-biyci-otu-shid-protyagom-dobi-likviduvali-blizko-100-okupantiv-ta-znischili-yihnyu-tehniku-2045392.html Arhiiviversioon] seisuga 1. mai 2022 160 hukkunud (25. aprill),[http://bug.org.ua/news/zsu-na-shodi-znyshhyly-try-tanky-i-blyzko-160-zagarbnykiv-657655/] [https://web.archive.org/web/20220426000729/http://bug.org.ua/news/zsu-na-shodi-znyshhyly-try-tanky-i-blyzko-160-zagarbnykiv-657655/ Arhiiviversioon] seisuga 26. aprill 2022 100 hukkunud (26. aprill),[https://www.footboom.com/ukrainian/news/1650995212-na-skhodi-sylamy-zsu-bulo-znyshcheno-5-tankiv-ta-sotniu-soldativ-rf.html] [https://web.archive.org/web/20220509005505/https://www.footboom.com/ukrainian/news/1650995212-na-skhodi-sylamy-zsu-bulo-znyshcheno-5-tankiv-ta-sotniu-soldativ-rf.html Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 75 hukkunud (27. aprill),[https://glavcom.ua/country/incidents/doba-na-shodi-zsu-v-boyah-likviduvali-75-okupantiv-841432.html] [https://web.archive.org/web/20220427185409/https://glavcom.ua/country/incidents/doba-na-shodi-zsu-v-boyah-likviduvali-75-okupantiv-841432.html Arhiiviversioon] seisuga 27. aprill 2022 42 hukkunud (28. aprill),[https://hvylya.net/news/251588-na-donbase-vsu-otrazili-9-atak-rashistov-ozvucheny-poteri] [https://web.archive.org/web/20220428184839/https://hvylya.net/news/251588-na-donbase-vsu-otrazili-9-atak-rashistov-ozvucheny-poteri Arhiiviversioon] seisuga 28. aprill 2022 173 hukkunud (29. aprill), [https://censor.net/ua/news/3337813/na_shidnomu_napryamku_29_kvitnya_vidbyto_4_ataky_okupantiv_znyscheno_173_rosiyanyna_4_tanky_5_artsystem] [https://web.archive.org/web/20220429213407/https://censor.net/ua/news/3337813/na_shidnomu_napryamku_29_kvitnya_vidbyto_4_ataky_okupantiv_znyscheno_173_rosiyanyna_4_tanky_5_artsystem Arhiiviversioon] seisuga 29. aprill 2022 81 hukkunud (30. aprill), [https://pravdatut.ua/news/93708]{{Kõdulink|aeg=november 2023|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}} 57 hukkunud (1. mai), [https://newsua.one/news-military/65457.html] [https://web.archive.org/web/20220501180034/https://newsua.one/news-military/65457.html Arhiiviversioon] seisuga 1. mai 2022 275 hukkunud (2. mai), [https://ua.interfax.com.ua/news/general/829025.html] [https://web.archive.org/web/20220502210104/https://ua.interfax.com.ua/news/general/829025.html Arhiiviversioon] seisuga 2. mai 2022 [https://www.timesofisrael.com/russian-general-200-soldiers-said-killed-in-ukrainian-military-strike/] [https://web.archive.org/web/20220509222526/https://www.timesofisrael.com/russian-general-200-soldiers-said-killed-in-ukrainian-military-strike/ Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 40 hukkunud (3. mai), [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3474221-zsu-na-shodi-znisili-40-zagarbnikiv-ta-pat-tankiv.html] [https://web.archive.org/web/20220508105523/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3474221-zsu-na-shodi-znisili-40-zagarbnikiv-ta-pat-tankiv.html Arhiiviversioon] seisuga 8. mai 2022 36 hukkunud (4. mai), [https://ua.interfax.com.ua/news/general/829624.html] [https://web.archive.org/web/20220504185508/https://ua.interfax.com.ua/news/general/829624.html Arhiiviversioon] seisuga 4. mai 2022 32 hukkunud (5. mai), [https://armyinform.com.ua/2022/05/05/vijskovosluzhbovczi-otu-shid-sogodni-vidbyly-dvi-ataky-rosijskyh-okupantiv-ta-znyshhyly-3-tanky/] [https://web.archive.org/web/20220509024307/https://armyinform.com.ua/2022/05/05/vijskovosluzhbovczi-otu-shid-sogodni-vidbyly-dvi-ataky-rosijskyh-okupantiv-ta-znyshhyly-3-tanky/ Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 15 hukkunud (6. mai), [https://interfax.com.ua/news/general/830274.html] [https://web.archive.org/web/20220507010907/https://interfax.com.ua/news/general/830274.html Arhiiviversioon] seisuga 7. mai 2022 107 hukkunud (7. mai) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3477581-zsu-na-shodi-znisili-ponad-100-zagarbnikiv-i-visim-rosijskih-tankiv.html] [https://web.archive.org/web/20220513141115/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3477581-zsu-na-shodi-znisili-ponad-100-zagarbnikiv-i-visim-rosijskih-tankiv.html Arhiiviversioon] seisuga 13. mai 2022 190 hukkunud (8. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/08/ukrayinski-voyiny-v-otu-shid-znyshhyly-do-190-okupantiv-15-tankiv-12-bmp-12-btr-i-2-bpla-voroga/] [https://web.archive.org/web/20220509024118/https://armyinform.com.ua/2022/05/08/ukrayinski-voyiny-v-otu-shid-znyshhyly-do-190-okupantiv-15-tankiv-12-bmp-12-btr-i-2-bpla-voroga/ Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 250 hukkunud (9. mai) [https://www.unian.ua/war/viyskovi-z-ugrupovannya-shid-za-dobu-znishchili-do-250-okupantiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11819751.html] [https://web.archive.org/web/20220510224438/https://www.unian.ua/war/viyskovi-z-ugrupovannya-shid-za-dobu-znishchili-do-250-okupantiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11819751.html Arhiiviversioon] seisuga 10. mai 2022 260 hukkunud (10. mai) [https://censor.net/ua/news/3340477/za_10_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_4_ataky_znyscheno_260_okupantiv_4_tanky_4_odynytsi_bronetehniky] [https://web.archive.org/web/20220511011203/https://censor.net/ua/news/3340477/za_10_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_4_ataky_znyscheno_260_okupantiv_4_tanky_4_odynytsi_bronetehniky Arhiiviversioon] seisuga 11. mai 2022 250 hukkunud (11. mai) [https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-zvituyut-sogodni-na-shodi-bulo-vdale-polyuvannya-844840.html] [https://web.archive.org/web/20220511213448/https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-zvituyut-sogodni-na-shodi-bulo-vdale-polyuvannya-844840.html Arhiiviversioon] seisuga 11. mai 2022 180 hukkunud (12. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/13/za-mynulu-dobu-pidrozdily-otu-shid-znyshhyly-23-odynyczi-bojovoyi-tehniky-voroga/] [https://web.archive.org/web/20220513144931/https://armyinform.com.ua/2022/05/13/za-mynulu-dobu-pidrozdily-otu-shid-znyshhyly-23-odynyczi-bojovoyi-tehniky-voroga/ Arhiiviversioon] seisuga 13. mai 2022 130 hukkunud (13. mai) [https://m.censor.net/ua/news/3341184/na_shidnomu_napryamku_13_travnya_vidbyto_9_atak_rosiyan_znyscheno_do_130_okupantiv_2_tanky_7_odynyts] 80 hukkunud (14. mai) [https://www.5.ua/regiony/u-zoni-oos-viiskovi-vidbily-12-atak-voroha-277167.html] 84 hukkunud (15. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/832411.html] 178 hukkunud (16. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/16/16-travnya-znyshheno-28-odynycz-tehniky-rosiyan-vidbyto-8-atak-otu-shid/] [https://web.archive.org/web/20220517132023/https://armyinform.com.ua/2022/05/16/16-travnya-znyshheno-28-odynycz-tehniky-rosiyan-vidbyto-8-atak-otu-shid/ Arhiiviversioon] seisuga 17. mai 2022 110 hukkunud (17. mai) [https://censor.net/ua/news/3341994/protyagom_17_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_2_ataky_rosiyan_znyscheno_do_110_okupantiv_3_artsystemy] [https://web.archive.org/web/20220518180134/https://censor.net/ua/news/3341994/protyagom_17_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_2_ataky_rosiyan_znyscheno_do_110_okupantiv_3_artsystemy Arhiiviversioon] seisuga 18. mai 2022 220 hukkunud (18. mai) [https://www.5.ua/suspilstvo/zsu-vidbyly-23-ataky-rashystiv-na-skhodi-na-donbasi-pid-obstrilamy-maizhe-50-naselenykh-punktiv-277550.html] [https://web.archive.org/web/20220518223804/https://www.5.ua/suspilstvo/zsu-vidbyly-23-ataky-rashystiv-na-skhodi-na-donbasi-pid-obstrilamy-maizhe-50-naselenykh-punktiv-277550.html Arhiiviversioon] seisuga 18. mai 2022 40 hukkunud (19. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/20/otu-shid-znyshhylo-desyatky-zagarbnykiv-ta-chotyry-odynyczi-vorozhoyi-tehniky/] [https://web.archive.org/web/20220520023545/https://armyinform.com.ua/2022/05/20/otu-shid-znyshhylo-desyatky-zagarbnykiv-ta-chotyry-odynyczi-vorozhoyi-tehniky/ Arhiiviversioon] seisuga 20. mai 2022 80 hukkunud (20. mai) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3488253-zsu-znisili-na-shodi-sklad-z-boepripasami-ta-blizko-80-zagarbnikiv.html] [https://web.archive.org/web/20220520182340/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3488253-zsu-znisili-na-shodi-sklad-z-boepripasami-ta-blizko-80-zagarbnikiv.html Arhiiviversioon] seisuga 20. mai 2022 28 hukkunud (21. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/833920.html] [https://web.archive.org/web/20220521181709/https://ua.interfax.com.ua/news/general/833920.html Arhiiviversioon] seisuga 21. mai 2022 9 hukkunud (22. mai) [https://www.unian.ua/war/na-shidnomu-napryamku-vorog-zdiysniv-odnu-ataku-znishcheno-dev-yatoh-okupantiv-otu-shid-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11837499.html] [https://web.archive.org/web/20220522205951/https://www.unian.ua/war/na-shidnomu-napryamku-vorog-zdiysniv-odnu-ataku-znishcheno-dev-yatoh-okupantiv-otu-shid-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11837499.html Arhiiviversioon] seisuga 22. mai 2022 30 hukkunud (23. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/23/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-30-okupantiv-ta-2-vorozhyh-bpla/] [https://web.archive.org/web/20220523183436/https://armyinform.com.ua/2022/05/23/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-30-okupantiv-ta-2-vorozhyh-bpla/ Arhiiviversioon] seisuga 23. mai 2022 180 hukkunud (24. mai) [https://newsua.one/news-military/66638.html] [https://web.archive.org/web/20220524175824/https://newsua.one/news-military/66638.html Arhiiviversioon] seisuga 24. mai 2022 62 hukkunud (25. mai) [https://interfax.com.ua/news/general/834878.html] [https://web.archive.org/web/20220525192636/https://interfax.com.ua/news/general/834878.html Arhiiviversioon] seisuga 25. mai 2022 87 hukkunud (26. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/835127.html] [https://web.archive.org/web/20220526192154/https://ua.interfax.com.ua/news/general/835127.html Arhiiviversioon] seisuga 26. mai 2022 60 hukkunud (27. mai) [https://newsua.one/news-military/66798.html] [https://web.archive.org/web/20220527180242/https://newsua.one/news-military/66798.html Arhiiviversioon] seisuga 27. mai 2022 33 hukkunud (28. mai) [https://uazmi.org/news/post/8843cf22670b959825dfee8cf87ad0cd] [https://web.archive.org/web/20220601063712/https://uazmi.org/news/post/8843cf22670b959825dfee8cf87ad0cd Arhiiviversioon] seisuga 1. juuni 2022 39 hukkunud (29. mai) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3495248-zsu-na-shodi-znisili-se-39-rosijskih-vijskovih-ta-sklad-z-boepripasami.html] [https://web.archive.org/web/20220530080940/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3495248-zsu-na-shodi-znisili-se-39-rosijskih-vijskovih-ta-sklad-z-boepripasami.html Arhiiviversioon] seisuga 30. mai 2022 50 hukkunud (30. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/835902.html] [https://web.archive.org/web/20220530192212/https://ua.interfax.com.ua/news/general/835902.html Arhiiviversioon] seisuga 30. mai 2022 22 hukkunud (31. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/31/na-shidnomu-napryamku-znyshheno-22-okupanty-bmp-ta-sklad-boyeprypasiv/] 38 hukkunud (1. juuni) [https://www.unian.ua/war/biyci-ugrupovannya-shid-za-dobu-znishchili-38-okupantiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11850669.html] 32 hukkunud (2. juuni) [https://espreso.tv/tsiei-dobi-na-skhodi-ukrainski-voyaki-znishchili-komandno-sposterezhniy-punkt-voroga-32-okupantiv-ta-blizko-10-odinits-tekhniki] 36 hukkunud (3. juuni) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/836957.html] 60 hukkunud (4. juuni) [https://espreso.tv/otu-skhid-4-chervnya-znishchili-2-skladi-z-boepripasami-ta-komandno-sposterezhniy-punkt-rf] 43 hukkunud (5. juuni) [https://kyiv.ukrainianwall.com/89507-rozklali-na-atomi-zsu-vlashtuvali-peklo-dlya-okupantiv-u-nebi-ta-na-zemli] 48 hukkunud (6. juuni) [https://armyinform.com.ua/2022/06/06/vijskovosluzhbovczi-operatyvno-taktychnogo-ugrupovannya-shid-znyshhyly-48-okupantiv-ta-2-minomety/] 56 hukkunud (7. juuni) [https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-vidzvituvali-pro-uspihi-na-shidnomu-fronti-851395.html] 31 killed (8 June) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/837922.html] 32 hukkunud (9. juuni) [https://newsua.one/news-military/67431.html] 30 hukkunud (10. juuni) [https://kyiv.ukrainianwall.com/89672-pidnyati-vsi-sili-aviaciya-artileriya-pihota-zsu-zavdali-potuzhnih-udariv-okupanti-pozbulisya-velicheznoji-kilkosti-sil-i-tehniki] 20 hukkunud (11. juuni) [https://suspilne.media/249249-vtorgnenna-rosii-v-ukrainu-den-109-tekstovij-onlajn/] 18 hukkunud (12. juuni) [https://kyiv.ukrainianwall.com/uk/89722-nakrili-gradi-i-skladi-okupantiv-zsu-pokazali-yak-na-triycyu-vidpracyuvali-po-orkah] 48 hukkunud (13. juuni) [https://armyinform.com.ua/2022/06/13/ukrayinski-vijskovi-znyshhyly-majzhe-50-okupantiv-na-shodi/] 73 hukkunud (14 June) [https://espreso.tv/vprodovzh-14-chervnya-zsu-na-skhodi-znishchili-ponad-70-okupantiv-i-blizko-20-odinits-tekhniki] 34 hukkunud (15. juuni) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3507789-na-shodi-zsu-znisili-ponad-30-zagarbnikiv-ta-dva-skladi-z-boepripasami.html] 26 hukkunud (16. juuni) [https://web.archive.org/web/20221002104140/https://1bpost.com/2022/06/na-shidnomu-napryamku-znyshheno-26-okupantiv-1-btr-ta-1-bpla/] 15 hukkunud (17. juuni) [https://interfax.com.ua/news/general/839962.html] 87 hukkunud (18. juuni) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/840140.html] 14 hukkunud (19. juuni) [https://football.ua/countrieselse/480932-vijjna-den-116-general-patrik-sanders-skazav-svojim-vijjskam-shho-voni-povinni-pidgotuvatisja-vojuvati-v-jevropi-shhe-raz.html] 106 hukkunud (20. juuni) [https://armyinform.com.ua/2022/06/20/otu-shid-za-dobu-znyshheno-ponad-sotnyu-okupantiv/] kokku 19 063-19 563+ hukkunud Ukraina andmetel</ref> |- !scope="row"|'''[[Donbassi seperatistid]]''' |'''2 575+''' hukkunud, '''11 139+''' haavatud |23. aprill – 2. detsember 2022 |Donetski RV<ref>23. veebruarist 22. aprillini sai surma 1426 ja haavata 5766 inimest[https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-from-23-to-29-april-2022/], kogu sissetungi ajal hukkus 4001 ja sai haavata 16 905 [https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-26-november-and-02-december-2022/], lahingu ajal hukkus 2575 ja sai haavata 11139 inimest.</ref> |} ===Tsiviilelanikud=== [[File:Transfer of refugees from Bylbasovka to Dnipropetrovsk, June 2022.jpg|thumb|Pagulased korjavad 23. juunil 2022 teel [[Bõlbasovka]]st ([[Donetski oblast|Donetsk]]) [[Dnipro]]sse oma asjad kaubiku ette.]] Lahingu ajal tugevdas Venemaa rünnakuid tsiviilpiirkondade vastu. Arvatakse, et 60 tsiviilisikut hukkus ja vähemalt seitse sai haavata umbes 90 tsiviilisikut varjanud koolile suunatud Vene õhurünnakus Luhanski oblastis<ref>{{cite web |title=60 believed killed after school attack by Russia in east Ukraine |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/5/8/more-than-60-believed-killed-after-school-strike-in-east-ukraine |access-date=2022-05-08 |website=www.aljazeera.com |language=en |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508224315/https://www.aljazeera.com/news/2022/5/8/more-than-60-believed-killed-after-school-strike-in-east-ukraine |url-status=live }}</ref>, samas kui Izjumis asuva kortermaja alt leiti rusudest 44 tsiviilisiku surnukeha.<ref>{{cite web |title=Bodies of 44 civilians found under rubble of five-story house in occupied Izyum, says governor |url=https://news.yahoo.com/bodies-44-civilians-found-under-123900694.html |access-date=2022-05-10 |website=news.yahoo.com |date=10. mai 2022 |language=en-US |archive-date=10. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220510145041/https://news.yahoo.com/bodies-44-civilians-found-under-123900694.html |url-status=live }}</ref> [[Kreminna]] lahingus [[Rubižne]] ja [[Lõssõtšansk]]i lähedal<ref>{{cite web |title=Росіяни взяли під контроль Кремінну, йдуть вуличні бої – Гайдай |url=https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/18/7340360/ |access-date=2022-04-19 |website=Українська правда |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419064227/https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/18/7340360/ |url-status=live }}</ref> kaotasid Ukraina väed raskete lahingute käigus kontrolli.<ref>{{cite web |last1=Sangal |first1=Aditi |last2=Macaya |first2=Melissa |last3=Chowdhury |first3=Maureen |last4=Caldwell |first4=Travis |last5=Regan |first5=Helen |last6=Guy |first6=Jack |last7=Ramsay |first7=George |date=18. aprill 2022 |title=Control over city of Kreminna "lost" amid heavy fighting |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-new-04-18-22/h_afd7619788eef9a4a65ba9dbb704efca |website=CNN |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421200622/https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-new-04-18-22/h_afd7619788eef9a4a65ba9dbb704efca |url-status=live }}</ref> Lahingu käigus hukkus üle 200 tsiviilisiku, lisaks sai surma neli tsiviilisikut ja veel üks haavata, kui nad üritasid lahingute eest põgeneda.<ref>{{cite tweet|number=1516165162935406598|user=ZarinaZabrisky|title=#Luhansk region The Russians opened fire on the cars with civilians trying to leave Kremennaya, 4 dead, 1 wounded. Medics cannot reach her because of the endless shelling and street fighting. Serhiy Gaidai, head of the Luhansk OVA|author-link=Zarina Zabrisky|date=18. aprill 2022|access-date=24. aprillil 2022|language=en|last=Zabrisky|first=Zarina}}</ref> Ukraina valitsus väitis, et 26. mail hukkus Sjevjerodonetskis üle 1500 tsiviilisiku.<ref>{{cite web |date=27. mai 2022 |title=Ukraine fears repeat of Mariupol horrors as Donbas offensive increases |url=https://www.euronews.com/2022/05/27/ukraine-live-at-least-1-500-dead-in-city-of-sievierodonetsk-says-mayor |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220527175818/https://www.euronews.com/2022/05/27/ukraine-live-at-least-1-500-dead-in-city-of-sievierodonetsk-says-mayor |archive-date=27. mai 2022 |access-date=27. mail 2022}}</ref> 10. juulil tabas Venemaa [[Raketirünnak Tšassiv Jarile|raketirünnak]] [[Tšassiv Jar]]is mitmekorruselist elumaja, tappes vähemalt 34 inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian missile attack on high-rise building in Donetsk region: death toll rises to 15 |date=10. juuli 2022 |url=https://www.yahoo.com/news/russian-missile-attack-high-rise-102546031.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710204158/https://www.yahoo.com/news/russian-missile-attack-high-rise-102546031.html |archive-date=10. juuli 2022 |access-date=10. juulil 2022}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-07-12 |title=Chasiv Yar death toll rises to 34 in one of Russia's deadliest attacks so far |url=https://www.theguardian.com/world/2022/jul/12/chasiv-yar-death-toll-rises-to-33-in-one-of-russias-deadliest-attacks-so-far |access-date=2022-07-13 |website=the Guardian |language=en}}</ref> 1. juuni seisuga sai lahinguga seotud sõjategevuses surma vähemalt 5154 tsiviilisikut ja haavata üle 5605 inimese. 10. oktoobri seisuga oli ÜRO hinnangul ainuüksi Donetski ja Luhanski oblastis hukkunud 2964 tsiviilisikut, lisaks sai haavata 3683 tsiviilisikut.<ref>Alates invasiooni algusest kuni 10. oktoobrini hukkus 3696 tsiviilisikut ja 4957 sai haavata[https://www.ohchr.org/en/news/2022/10/ukraine-civilian-casualty-update-10-october-2022], kus kuni 24. veebruarini hukkus 732 ja sai haavata 1371 inimest [https://www.ohchr.org/en/news/2022/04/ukraine-civilian-casualty-update-18-april-2022], mille tagajärjel hukkus ÜRO lahingu ajal kokku 3696 tsiviilisikut ja sai haavata 4957 inimest.</ref> Tsiviilelanike hukkunute ja vigastatute tegelik arv on garanteeritult oluliselt suurem. Tsiviilelanike kaotusi on võimatu tabelisse hinnata [[sõjaudu]] ja Ukraina territooriumi osade sõjalise okupatsiooni tõttu teabevoo puudumise tõttu. Näiteks Ukraina allikate kohaselt tapeti Lõssõtsanskis "tuhanded" tsiviilisikud, kuigi ametlikud andmed hõlmasid vaid 150 tapetud tsiviilisikut.<ref>{{cite news |title='The Russians are determined': Ukrainian soldiers defending Donbas city try to keep up morale under fire |url=https://www.cbc.ca/news/world/ukraine-lysychansk-russia-offensive-1.6455045 |access-date=26. mail 2022 |archive-date=26. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220526183425/https://www.cbc.ca/news/world/ukraine-lysychansk-russia-offensive-1.6455045 |url-status=live }}</ref> {| class="wikitable plainrowheaders" |+Tsiviilelanike surmad piirkondade järgi |- ! scope="col" | Piirkond ! scope="col" | Ohvreid ! scope="col" | Ajavahemik ! scope="col" | Allikas |- ! scope=“row” |'''[[Bahmut]]''' |'''204+''' hukkunud, '''505+''' haavatud |1. august 2022 - 1. juuni 2023 ! scope=“row”|Ukraina valitsus<ref>[https://kyivindependent.com/mayor-of-bakhmut-on-civilian-casualties-since-start-of-invasion/ Linnapea: alates täiemahulise invasiooni algusest sai surma 204 Bahmuti elanikku, 505 vigastada]</ref> |- ! scope="row" |'''[[Bilohorivka]]''' |'''60''' hukkunud, '''7''' haavatud |8. mai 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61369229|title=Ukraine war: 60 people killed after bomb hits school, Zelensky says|work=BBC News |date=8. mai 2022|access-date=23. mail 2022|archive-date=9. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220509110941/https://www.bbc.com/news/world-europe-61369229|url-status=live}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Donetski oblast]]'''<br />(välja arvatud Mariupol) |'''959''' hukkunud, '''1899''' haavatud |18. aprill – 13. november 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>Invasiooni ajal sai surma 1204 ja haavata 2588 tsiviilisikut [https://t.me/pavlokyrylenko_donoda/5513], kellest 24. veebruarist 18. aprillini sai surma 245 ja haavata 789 tsiviilisikut,[https://www.newsweek.com/ukraine-war-live-russia-begins-new-offense-donbas-region-1698970], mistõttu 18. aprillist 13. novembrini hukkus kokku 959 tsiviilisikut ja sai haavata 1899</ref> |- ! scope="row" |'''[[Kreminna]]''' |'''200''' hukkunud |18–19. aprill 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{cite web |date=19. aprill 2022 |title=Russia takes Donbas town but Ukrainian frontline 'still holding' |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/ukraine-war-battle-for-donbas-has-begun-russia-launches-offensive |access-date=2022-04-19 |website=The Guardian |language=en |archive-date=22. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422004820/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/ukraine-war-battle-for-donbas-has-begun-russia-launches-offensive |url-status=live }}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Sjevjerodonetsk]]''' |'''1100+''' hukkunud, '''52+''' haavatud |27. mai 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>Kuni 26. maini 2022 oli alates Venemaa sissetungi algusest 24. veebruaril 2022 tapetud vähemalt 1500 inimest[https://www.yahoo.com/news/ukraine-morning-briefing-russian-soldiers-203749441.html] [https://web.archive.org/web/20220528123458/https://www.yahoo.com/news/ukraine-morning-briefing-russian-soldiers-203749441.html Arhiiviversioon] seisuga 28. mai 2022 sealhulgas umbes 400 inimest, kes surid 12. aprilliks 2022.[https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-12-22/h_9ddccd751c45572412e69f64eb9bc320] [https://web.archive.org/web/20220526052604/https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-12-22/h_9ddccd751c45572412e69f64eb9bc320 Arhiiviversioon] seisuga 26. mai 2022</ref> |- ! scope="row" |'''[[Lõssõtšansk]]''' |'''158+''' hukkunud, '''42+''' haavatud |25. mai 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{cite web | url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances | title=Russian forces have 'upper hand' in Donbas fighting, Ukrainian officials say | website=[[TheGuardian.com]] | date=26. mai 2022 | access-date=26. mail 2022 | archive-date=28. mai 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220528225247/https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances | url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=8 killed in Lysychansk as Russian forces try to storm the city, Ukrainian military official says |date=27. juuni 2022 |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-27-22/h_f2dc383c70eecea2abdfa2caafb2e62c}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Harkivi oblast]]'''<br />(välja arvatud Izjum) |'''723+''' hukkunud, '''328+''' haavatud |18. aprill – 30. september 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>723 tsiviilisikut tapetud ajavahemikus 18. aprill– 27. juuni (554 tsiviilisikut tapetud kuni 18. aprill [https://web.archive.org/web/20230404041154/https://gx.net.ua/obshhestvo/region/54-j-den-vojny-skolko-pogibshih-sredi-mirnogo-naseleniya-harkovshhiny.html], 1277 tsiviilisikut tapetud kuni 30. september [https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid03R6TdRaVQZPC1rhFY5Qx612JaKcYaWswHjJGnXRkQzDaGx8FwS2mQwTWNtjqdiDNl&id=100002276907245] mis teeb kokku 306 tapetud tsiviilisikut lahingu ajal</ref><ref>328+ haavatud ajavahemikus 18. aprill-27. juuni) 15 haavatud (18. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/18/7340527/] 14 haavatud (19. aprill) [https://www.reuters.com/world/europe/least-three-dead-16-wounded-shelling-ukraines-kharkiv-governor-2022-04-19/] 7 haavatud (21. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341589/] 19 haavatud (22. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/22/7341497/] 6 haavatud (23. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341589/] 9 haavatud (25. aprill) [https://www.reuters.com/world/four-die-nine-wounded-russias-shelling-kharkiv-governor-2022-04-25/] 12 haavatud (26. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/26/7342288/] 3 haavatud (27. aprill) [https://www.yahoo.com/video/kharkiv-region-1-dead-several-192031668.html] 2 haavatud (28. aprill) [https://finance.yahoo.com/news/russian-army-fires-kharkiv-again-101347301.html] 5 haavatud (29. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341589/] 8 haavatud (1. mai) [https://finance.yahoo.com/news/kharkiv-region-3-dead-8-185056466.html] 8 wounded (2. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/2/7343567/] 1 haavatud (3. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/3/7343650/] 5 haavatud (6. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/6/7344370/] 5 haavatud (8. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/8/7344917/] 10 haavatud (10. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/10/7345393/] 4 haavatud (13. mai) [https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3482241-two-civilians-killed-four-injured-in-russias-shelling-of-derhachi.html] 5+ haavatud (19. mai) [https://www.yahoo.com/video/russians-firing-artillery-kharkiv-city-193824279.html] 3 haavatud (20. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/20/7347355/] 3 haavatud (24. mai) [https://www.nurnberg2022.org/en/post/on-may-24-a-woman-died-from-russian-shelling-in-the-kharkiv-region-three-were-injured] 19 haavatud (26. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/26/7348680/] 4 haavatud (30. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/30/7349533/] 14 haavatud (31. mai) [https://finance.yahoo.com/finance/news/three-civilians-killed-kharkiv-region-083539087.html] 1 haavatud (2. juuni) [https://web.archive.org/web/20230404044150/https://sports.yahoo.com/casualties-kharkiv-night-shelling-073135329.html] 1 haavatud (5. juuni) [https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-05-22/h_14f0cfdc7750de0afe1fff902d22105b] 3 haavatud (7. juuni) [https://www.reuters.com/world/europe/fresh-shelling-ukraines-kharkiv-kills-one-mayor-2022-06-07/] 6 haavatud (8. juuni) [https://www.pravda.com.ua/news/2022/06/9/7351401/] 28 haavatud (9. juuni) [https://www.yahoo.com/now/two-people-dead-result-shelling-101611830.html] 2 haavatud (13. juuni) [https://www.yahoo.com/video/russians-shelled-kharkiv-oblast-starting-052922387.html] 3 haavatud (14. juuni) [https://www.yahoo.com/video/one-person-killed-five-wounded-114000847.html]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 10 haavatud (20. juuni) [https://kyivindependent.com/uncategorized/governor-9-civilians-injured-in-kharkiv-oblast-after-russian-shelling/] 16 haavatud (21. juuni) [https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-21-22/h_01708811eadbd5c69de5dfc23d08a4aa] 9 haavatud (22. juuni) [https://web.archive.org/web/20230404105518/https://sports.yahoo.com/kharkiv-oblast-two-civilians-killed-201023474.html] 22 wounded (27. juuni) [https://www.reuters.com/world/europe/russian-shelling-kills-five-civilians-ukraines-kharkiv-regional-governor-2022-06-27/] 6 haavatud (28. juuni) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/06/28/7355254/] 9 haavatud (29. juuni) [https://english.nv.ua/nation/russian-attacks-on-kharkiv-oblast-kill-two-injure-nine-civilians-50253089.html] 5 haavatud (30. juuni) [https://www.forbes.com/sites/katyasoldak/2022/06/30/thursday-june-30-russias-war-on-ukraine-news-and-information-from-ukraine/?sh=7b31787237da] 5 haavatud (7. juuli) [https://www.reuters.com/world/europe/russian-shelling-kills-three-wounds-five-ukraines-kharkiv-official-2022-07-07/] 31 haavatud (11. juuli)[https://www.reuters.com/world/europe/russian-shelling-kills-three-wounds-28-kharkiv-ukraine-2022-07-11/]</ref> |- ! scope="row" |'''[[Izjum]]''' |'''1000+''' hukkunud |13. september 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{Cite web |title=Over 1,000 Civilians Killed During Russian Occupation of Izyum |date=13. september 2022 |url=https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/over-1000-civilians-killed-during-russian-occupation-of-izyum.html}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Luhanski oblast]]'''<br />(välja arvatud Sjevjerodonetsk) |'''90''' hukkunud, '''72''' haavatud |18. aprill – 16. juuni 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>https://english.nv.ua/nation/fierce-fighting-around-luhansk-region-leaves-six-civilians-dead-russia-invasion-of-ukraine-50244033.html[https://web.archive.org/web/20220521182126/{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Arhiiviversioon] seisuga 21. mai 2022 [https://twitter.com/now_in_ukraine/status/1523391235188469760] seisuga 8. mai 2022 [https://kyivindependent.com/uncategorized/russian-military-killed-15-civilians-in-luhansk-donetsk-oblasts-on-may-18/] seisuga 22. mai 2022 [https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/17/7340254/] seisuga 23. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20220422021653/https://twitter.com/trtworldnow/status/1516142373662830596] [https://suspilne.media/229818-aka-situacia-na-lugansini-stanom-na-18-kvitna/] seisuga 23. mai 2022 [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/22/7341292/] seisuga 29. aprill 2022 [https://suspilne.media/231985-u-zolotomu-na-lugansini-za-den-vid-obstriliv-rosijskih-vijsk-zaginulo-6-ludej-gajdaj/] seisuga 23. mai 2022 [https://www.reuters.com/world/europe/eight-people-die-russian-attacks-ukraines-luhansk-region-governor-2022-04-24/] seisuga 24. aprill 2022 [https://twitter.com/kyivindependent/status/1525603300510400514] seisuga 15. mai 2022 [https://t.me/mvs_ukraine/12695] seisuga 15. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20220516220705/https://www.orbitalaffairs.com/russia-ukraine-reside-information-kyiv-says-20-civilians-killed-in-east/] seisuga 16. mai 2022 [https://t.me/chanel24/40283] seisuga 17. mai 2022 [https://twitter.com/olehbatkovych/status/1526488017535483905] seisuga 21. mai 2022 [https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-04-26-22/h_9deabb9855ed0cc94a297cbb945c67ce] seisuga 26. aprill 2022 [https://twitter.com/now_in_ukraine/status/1520111992714895360] seisuga 29. aprill 2022[https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3493485-russians-kill-13-people-in-donetsk-luhansk-regions-on-may-26.html] [https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3508744-enemy-intensifies-shelling-in-luhansk-region-six-killed-in-lysychansk-siverodonetsk.html] [https://web.archive.org/web/20230404065134/https://www.yahoo.com/video/least-two-civilians-killed-russia-093400838.html] [https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3493363-five-people-killed-in-enemy-shelling-of-luhansk-region-over-past-24-hours.html]</ref> |- ! scope="row" |'''[[Azovstal]]''' |'''600''' haavatud |29. aprill 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{cite web | url=https://egyptindependent.com/600-injured-in-recent-bombing-of-azovstal-steel-plant-mariupol-mayor-says/ | title=600 injured in recent bombing of Azovstal steel plant, Mariupol mayor says | date=29. aprill 2022 | access-date=23. mail 2022 | archive-date=3. mai 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220503200503/https://www.egyptindependent.com/600-injured-in-recent-bombing-of-azovstal-steel-plant-mariupol-mayor-says/ | url-status=live }}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Donetski RV]]''' |'''571''' hukkunud, '''1765''' haavatud |23. aprill – 11. november 2022 ! scope="row"|Donetski RV<ref>{{Cite web |title=The overview of the current social and humanitarian situation in the territory of the Donetsk People's Republic as a result of hostilities in the period 04 and 11 November 2022 |url=https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-04-and-11-november-2022/}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Luhanski RV]]''' |'''101+''' hukkunud, '''314+''' haavatud |28. aprill – 6. oktoober 2022 ! scope="row"|Luhansk PR<ref>{{Cite web |title=LPR mission reveals total number of casualties due to Ukrainian shelling since escalation |url=https://tass.com/politics/1518481 |access-date=2022-10-13 |website=TASS}}</ref> |- ! scope="row" |'''KOKKU''' |'''5154+''' tsiviilisikut hukkunud, '''5605+''' haavatud |18. aprill – 1. juuni 2023 |} ==Vaata ka== *[[Vene-Ukraina sõja ülevaade]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] mmksn5udjemmf9zj3en7j1ejgdh9ec3 0 666898 7174440 7009186 2026-06-17T03:15:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174440 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dumbarton | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Dumbarton | nimi2_keel = šoti | nimi2 = Dumbairton | nimi3_keel = gaeli | nimi3 = Dùn Breatann | pilt = Dumbarton from the northeast.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Šotimaa }} '''Dumbarton''' ({{IPA-en|dʌmˈbɑːrtən}}) on linn [[Šotimaa]] läänerannikul [[Clyde'i jõgi|Clyde'i jõe]] põhjakaldal kohas, kus [[Leveni jõgi]] sellesse suubub. See on [[West Dunbartonshire|West Dunbartonshire'i]] omavalitsuse keskus. Dumbarton oli ajaloolise [[Strathclyde'i kuningriik|Strathclyde'i kuningriigi]] pealinn ja hilisema [[Dunbartonshire|Dunbartonshire'i]] krahvkonna keskus. Linnas asuv [[Dumbartoni loss]] on kõige pikema kirjaliku ajalooga kindlus Šotimaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=History |url=https://www.historicenvironment.scot/visit-a-place/places/dumbarton-castle/history/ |vaadatud=2023-12-20 |väljaanne=www.historicenvironment.scot |keel=en}}</ref> Dumbarton tõusis esile 19. sajandil [[laevaehitus]]e ning [[Klaas|klaasi-]] ja [[Viski|viskitootmise]] keskusena.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Parish of Dumbarton from The Gazetteer for Scotland |url=https://www.scottish-places.info/parishes/parhistory716.html |vaadatud=2023-12-20 |väljaanne=www.scottish-places.info |keel=en-gb}}</ref> Dumbartonis ehitati USA [[Aurik|aurulaev]] [[Delta Queen]] ja Eestis kalapüügi- ja kaubalaevana kasutatud [[Eestirand]], mis oli 1932–1939 aastail Eesti suurim laev. Linna tööstusharud on aja jooksul tähtsust kaotanud ning Dumbarton täidab tänaseks aina enam [[Magalarajoon|magalarajooni]] rolli [[Glasgow|Glasgow']] jaoks, mis asub 21 kilomeetrit kagus. Selle kohalik jalgpalliklubi on [[Dumbarton F.C.]] ning linnas asub [[BBC Scotland]]i telesarjade stuudio.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BBC Dumbarton Studios |url=https://thestudiomap.com/uk/listing/bbc-dumbarton-studios/ |vaadatud=2023-12-20 |väljaanne=The Studio Map |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-12-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231220090823/https://thestudiomap.com/uk/listing/bbc-dumbarton-studios/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Šotimaa linnad]] [[Kategooria:West Dunbartonshire]] 8ickgcpstbi9m0pgp35mc16dfjbf3up 0 669489 7174335 6570866 2026-06-16T21:24:59Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174335 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = RC Lens - FC Metz (14-03-2021) 37.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022]]|}} }} '''Pape Matar Sarr''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[2002]] [[Thiaroye]]s) on [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Tottenham Hotspur]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Ta alustas jalgpallurikarjääri Senegali klubis [[Génération Foot]]. 2020. aasta septembris sõlmis ta viieaastase lepingu Prantsusmaa klubiga [[FC Metz]].<ref>{{Cite web|date=15 September 2020|title=Official {{!}} Metz sign Pape Matar Sarr from Génération Foot {{!}} Get French Football News|url=https://www.getfootballnewsfrance.com/2020/official-metz-signe-pape-matar-sarr-from-generation-foot/|access-date=8 June 2021|website=www.getfootballnewsfrance.com}}</ref> Metzi põhimeeskonnas debüteeris ta Prantsusmaa kõrgliigas 29. novembril 2020 mängus [[Stade Brestois 29|Bresti]] vastu. Esimese värava lõi ta liigas 31. jaanuaril 2021, kui kohtuti taas Brestiga. 2021. aasta augustis sõlmis Sarr lepingu Tottenham Hotspuriga, kuid hooajaks 2021/22 jäi ta veel laenule Metzi. Tottenhami meeskonnas debüteeris Sarr Inglismaa kõrgliigas 1. jaanuaril 2023 mängus [[Aston Villa]] vastu. Esimese värava lõi ta Inglismaa kõrgliigas Tottenham Hotspuri hooaja esimeses kodumängus 19. augustil 2023 [[Manchester United]]i vastu. 2024. aasta jaanuaris pikendas ta Tottenham Hotspuriga lepingut kuni 2030. aastani.<ref>{{Cite web |date=2 January 2024 |title=New deal for Pape |url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/2024/january/new-deal-for-pape/ |access-date=2 January 2024 |website= |publisher=Tottenham Hotspur |language=en}}</ref> == Koondisekarjäär == Senegali jalgpallikoondises debüteeris Sarr 26. märtsil 2021 Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus [[Kongo jalgpallikoondis|Kongo]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 18. novembril 2023 MM-i valikmängus [[Lõuna-Sudaani jalgpallikoondis|Lõuna-Sudaani]] vastu.<ref>https://www.national-football-teams.com/player/82038/Pape_Matar_Sarr.html (vaadatud 29.1.2024)</ref> 2022. aastal tuli Sarr Senegali koondisega Aafrika meistriks. Samal aastal kuulus ta Senegali koondisse [[FIFA World Cup 2022|maailmameistrivõistlustel]] [[Katar]]is. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.tottenhamhotspur.com/teams/men/players/pape-matar-sarr/ Profiil Tottenham Hotspur FC kodulehel] {{Tottenham Hotspur FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Sarr, Pape Matar}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Metzi mängijad]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 952mpaxrqe0w5s2k1yj2f0kjlmun24a 0 670176 7174566 6889480 2026-06-17T09:02:07Z Svencapoeira 67038 7174566 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Uromyces'' | värvus = seened | pilt = Uromyces dactylidis.jpg | pildi_seletus = ''[[Uromyces dactylidis]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Roosteseened]] ''Pucciniomycetes'' | selts = [[Roosteliselaadsed]] ''Pucciniales'' | sugukond = [[Roostelised]] ''Pucciniaceae'' | perekond = '''''Uromyces''''' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Uromyces''''' on perekond [[kandseened|kandseeni]]. ==Liike== *''Uromyces cytisi'' – [[rooste läätspuul]] *''[[Uromyces dactylidis]]'' *''Uromyces fabae'' – [[põldoa rooste]] *''Uromyces lilii'' – [[liiliarooste]] *''Uromyces pisi'' – [[hernerooste]] ==Välislingid== * {{elurikkus|130169}} [[Kategooria:Roosteseened]] rzb0n706oqus159uirjga7ybymfp4rz 0 670375 7174080 6985520 2026-06-16T13:03:12Z Evlper 104506 /* Lavendlikarva ninasarvik */ 7174080 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} {{LGBT}} '''LGBT sümbolid''' on [[LGBT-kogukond|LGBT-kogukonnas]] kasutusele võetud [[sümbol]]id, mille abil saab väljendada oma [[identiteet]]i, [[uhkus]]t, kogukondlikku ühtekuuluvustunnet ja jagatud väärtusi ning paaritruudust. Need sümbolid vahendavad ideid, kontseptsioone ja identiteeti nii kogukonnasiseselt kui ka peavoolukultuuris. Kaks rahvusvaheliselt tuntumat sümbolit on [[roosa kolmnurk]] ja [[Vikerkaarelipp (LGBT liikumine)|vikerkaarelipp]].<ref>{{Cite web|last=LACDMH|first=|url=https://dmh.lacounty.gov/blog/2022/06/a-brief-history-of-our-lgbtqia2-s-pride-flag/|title=A Brief History of Our LGBTQIA2-S Pride Flag|website=Department of Mental Health|date=2022-06-16|access-date=2024-01-15|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://newscenter.sdsu.edu/lgbtq/lgbt_symbols.aspx|title=SafeZones@SDSU {{!}} LGBT Symbols {{!}} SDSU {{!}} SDSU|website=newscenter.sdsu.edu|access-date=2024-01-15}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.eiu.edu/lgbtqa/symbolism.php|title=Eastern Illinois University :: Center For Gender and Sexual Diversity - (Page Desc)|website=www.eiu.edu|access-date=2024-01-15}}</ref> == Graafilised sümbolid == === Soosümbolid === [[Fail:Double Venus-color.svg|pisi|Omavahel seotud Veenuse sümbolid sümboliseerivad lesbiarmastust.|204x204px]] [[Fail:Gay icon.svg|pisi|Omavahel seotud Marsi sümbolid sümboliseerivad geiarmastust.|170x170px]] Naiste ja meeste [[soosümbol]]id on tuletatud planeetide, vastavalt [[Veenus]]e (♀) ja [[Marss|Marsi]] (♂) [[Astronoomiamärgid|astronoomilistest sümbolitest]]. Bioloogid kasutavad [[Carl von Linné|Linné]] süsteemi järgides Veenuse planeedi sümbolit [[Emane|naissoo]] tähistamiseks ja Marsi planeedi sümbolit [[Isane|meessoo]] tähistamiseks. Kaks omavahel põimuvat naissoo sümbolit <big>(⚢)</big> tähendavad [[Lesbi|lesbit]] või lesbide kogukonda ja kaks omavahel põimunud meessoo sümbolit <big>(⚣)</big> [[Gei|geid]] või geimeeste kogukonda.<ref name="Zimmerman-symbols">{{Cite book|date=2000|title=Lesbian Histories and Cultures: An Encyclopedia|publisher=[[Garland Publishing]]|isbn=0-8153-1920-7|page=748|edition=1st|volume=1 (Encyclopedia of Lesbian and Gay Histories and Cultures)|url=https://archive.org/details/encyclopediaofle00bzim/page/748|editor-last=Zimmerman|editor-first=Bonnie|editor-link=Bonnie Zimmerman|chapter=Symbols (by Christy Stevens)|chapter-url=https://archive.org/details/encyclopediaofle00bzim/page/748|url-access=registration}}</ref><ref name="lambdasymbols">{{Cite web|url=http://www.lambda.org/symbols.htm|title=Symbols of the Gay, Lesbian, Bisexual, and Transgender Movements|publisher=LAMBDA GLBT Community Services|website=lambda.org|date=December 26, 2004|access-date=22 August 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20051230095156/http://www.lambda.org/symbols.htm|archive-date=December 30, 2005}}</ref> Need sümbolid võeti esmakordselt kasutusele 1970. aastatel. <ref name="lambdasymbols" /> === Lambda === 1970. aastal valis graafiline disainer [[Tom Doerr]] kreeka väiketähe [[lambda]] (λ) Gay Activists Alliance'i New Yorgi allüksuse sümboliks. <ref name="Rapp_alliance">{{Cite web|last=Rapp|first=Linda|url=http://www.glbtqarchive.com/ssh/gay_activists_alliance_S.pdf|title=Gay Activists Alliance|website=[[glbtq.com]]|year=2004}}</ref> <ref>{{Cite web|url=http://web-static.nypl.org/exhibitions/1969/ref/1696848.html|title=1969, The Year of Gay Liberation|website=[[The New York Public Library]]|date=June 2009|access-date=17 November 2018}}</ref> Liikumise kirjanduses väidetakse, et Doerr valis sümboli spetsiaalselt selle tähendusrikkuse tõttu keemia ja füüsika kontekstis: "Täielik energiavahetus – see hetk või ajavahemik, mis annab tunnistust täielikust tegevusesolekust". <ref name="Rapp_alliance" /> Lambdat hakati seostama Gay Liberationiga <ref>{{Cite book|last=Goodwin|first=Joseph P.|date=1989|title=More Man Than You'll Ever Be: Gay Folklore and Acculturation in Middle America|publisher=[[Indiana University Press]]|isbn=978-0253338938|page=[https://archive.org/details/moremanthanyoull00good/page/26 26]|url=https://archive.org/details/moremanthanyoull00good|chapter=It Takes One to Know One|url-access=registration}}</ref><ref name="Rapp_symbols">{{Cite web|last=Rapp|first=Linda|url=http://www.glbtqarchive.com/arts/symbols_A.pdf|title=Symbols|website=[[glbtq.com]]|date=2003}}</ref> ja detsembris 1974 kuulutati see Šotimaal Edinburghis toimunud rahvusvahelisel geiõiguste kongressil ametlikult geide ja lesbide õiguste rahvusvaheliseks sümboliks. <ref>{{Cite book|date=2000|title=Gay Histories and Cultures: An Encyclopedia (Encyclopedia of Gay Histories and Cultures, Volume II)|publisher=[[Garland Publishing]]|location=London|isbn=0-8153-1880-4|page=[https://archive.org/details/encyclopediaofga00ghag/page/529 529]|edition=1|url=https://archive.org/details/encyclopediaofga00ghag/page/529|editor-last=Haggerty|editor-first=George E.|quote=[[WorldCat|OCLC]] Number: 750790369}}</ref> Selle sümboli järgi on saanud oma nimed geiõiguste organisatsioon Lambda Legal ja Ameerikas tegutsev Lambda Literary Foundation. == Taimed ja loomad == [[Fail:Green Carnation.jpg|pisi|Roheline [[nelk]]|170x170px]] 19. sajandi Inglismaal tähistas [[roheline]] värvus homoseksuaalseid suhteid. Seda populariseeris geikirjanik [[Oscar Wilde]], kes kandis sageli oma [[Reväär|revääril]] rohelist [[Nelk|nelki]] ''(Dianthus)''. <ref>''Curiosities of Literature'' by John Sutherland (2011, {{ISBN|1-61608-074-4}}), pp. 73-76.</ref> Mõnede tõlgenduste kohaselt kasutas Ameerika luuletaja [[Walt Whitman]] [[Harilik kalmus|harilikku kalmust]] ''(Acorus calamus)'' selle [[Fallos|fallost]] meenutava kuju tõttu homoerootilise meeste armastuse kirjeldamiseks . <ref>{{Cite book|last=Herrero-Brasas|first=Juan A.|year=2010|title=Walt Whitman's Mystical Ethics of Comradeship: Homosexuality and the Marginality of Friendship at the Crossroads of Modernity|publisher=SUNY|isbn=978-1-4384-3011-9|page=46|url=https://books.google.com/books?id=ca4FuDfH-cMC&pg=PA46}}</ref> [[Fail:Rosa_Red_Chateau01.jpg|pisi| [[Kibuvits|Roose]] on seostatud meestevahelise armastusega nii Vana-Kreekas kui ka kaasaegses Jaapanis.|170x170px]] Sõna ''bara'', jaapani keeles ''<nowiki/>'[[Kibuvits|roos]]' (Rosa),'' on [[Jaapan]]is ajalooliselt kasutatud halvustava väljendina [[Meestega seksivad mehed|mehi armastavate meeste]] kohta, mis on ligikaudu samaväärne ingliskeelse väljendiga ''pansy'' ('[[aedkannike]]')<ref name="Problem">{{Cite web|last=Kolbeins|first=Graham|url=http://gaymanga.tumblr.com/post/102108686772/i-see-that-the-wish-to-move-away-from-the-term|title=Is 'Bara' Problematic?|website=Gay Manga!|date=November 8, 2014|access-date=October 8, 2018}}</ref> <ref name=":0">{{Cite book|year=2014|title=Massive: Gay Erotic Manga and the Men who Make it|publisher=Fantagraphics|isbn=9781606997857|pages=|editor-last=Ishii|editor-first=Anne|editor-last2=Kidd|editor-first2=Chip|editor-last3=Kolbeins|editor-first3=Graham}}</ref>. Roosi kasutamine meestevahelise armastuse sümbolina tuleneb väidetavalt [[Vanakreeka mütoloogia|kreeka müüdist,]] kus [[Laios|kuningas Laiose]] roosipuude all poistega suhteid arendab.<ref>{{Cite book|last=Ito|first=Bungaku|year=2006|title=『薔薇族』編集長|publisher=Gentosha Outlaw Bunko|isbn=978-4-344-40864-7|pages=35–37|trans-title=The Chief of ''Barazoku''}}</ref> Roos on ka Kreeka armastus- ja seksijumala ning meestevahelise armastuse patrooni [[Eros|Erose]] <ref name="Smith1873">{{Cite book|last=Smith|first=William|author-link=William Smith (lexicographer)|year=1873|title=[[Dictionary of Greek and Roman Biography and Mythology]]|location=London, UK|chapter=Eros|chapter-url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0104%3Aalphabetic+letter%3DE%3Aentry+group%3D6%3Aentry%3Deros-bio-1}}</ref> püha lill. <ref>{{Cite book|last=Conner|first=Randy P.|year=1998|title=Cassell's Encyclopedia of Queer Myth, Symbol and Spirit|url=https://archive.org/details/cassellsencyclop0000conn|publisher=Cassell|location=UK|isbn=0-304-70423-7|page=[https://archive.org/details/cassellsencyclop0000conn/page/133 133]|last2=Sparks, David Hatfield|last3=Sparks, Mariya}}</ref> Eros oli vastutav selle eest, et Maal tärkas esimene roos, millele järgnesid kõik lilled ja ürdid.<ref>{{Cite book|last=Robinson|first=James M.|author-link=James M. Robinson|year=2007|title=The Nag Hammadi Scriptures|publisher=[[HarperCollins]]|isbn=9780060523787|url=http://gnosis.org/naghamm/origin-Barnstone.html|chapter=On the Origin of the World|orig-year=1st&nbsp;publ.&nbsp;1978}}</ref>[[Fail:Viola_reichenbachiana_LC0128.jpg|pisi| [[Kannike|Kannikesed]], [[Sappholik|sappholiku]] armastuse sümbol.|231x231px]] [[Kannike|Kannikestest]] ja nende [[Lilla|violetsest]] värvitoonist sai 20. sajandi alguses eriline kood, mida kasutasid lesbid ja biseksuaalsed naised. <ref name="Alyson">{{Cite book|date=1989|title=The Alyson Almanac: A Treasury of Information for the Gay and Lesbian Community|publisher=Alyson Publications|location=Boston, Massachusetts|isbn=0-932870-19-8|page=[https://archive.org/details/alysonalmanactr00bost/page/100 100]|url=https://archive.org/details/alysonalmanactr00bost/mode/2up|chapter=Gay Symbols Through the Ages|url-access=limited}}</ref><ref name="Horak">{{Cite book|last=Horak|first=Laura|date=2016|title=Girls Will Be Boys: Cross-Dressed Women, Lesbians, and American Cinema, 1908-1934|url=https://archive.org/details/girlswillbeboysc0000hora|publisher=Rutgers University Press|isbn=978-0-8135-7483-7|pages=[https://archive.org/details/girlswillbeboysc0000hora/page/143 143]–144|chapter=Lesbians Take Center Stage: The Captive (1926-1928)}}</ref>.Lillesümboolika tuleneb mitmest [[Sappho]] luuletusekatkest, milles ta kirjeldab armsamat, kes kannab lillekestega vanikuid või krooni. <ref>{{Cite book|last=Collecott|first=Diana|date=1999|title=H.D. and Sapphic Modernism 1910-1950|url=https://archive.org/details/hdsapphicmoderni0000coll|publisher=[[Cambridge University Press]]|location=Cambridge, England, UK|isbn=0-521-55078-5|page=[https://archive.org/details/hdsapphicmoderni0000coll/page/216 216]|edition=1st}}</ref> <ref>{{Cite book|last=Fantham|first=Elaine|date=1994|title=Women in the Classical World: Image and Text|publisher=[[Oxford University Press]]|location=New York, New York|isbn=978-0-19-506727-9|page=[https://archive.org/details/isbn_9780195067279/page/15 15]|edition=1st|url=https://archive.org/details/isbn_9780195067279/mode/2up|last2=Foley|first2=Helene Peet|last3=Kampen|first3=Natalie Boymel|last4=Pomeroy|first4=Sarah B.|last5=Shapiro|first5=H. A.}}</ref> 1926. aastal kasutas [[Édouard Bourdet]]' näidend "[[Vangistatud (näidend)|La Prisonnière]]" kannikesekimpu, et tähistada lesbide armastust.<ref>{{Cite web|last=Cohen-Stratyner|first=Barbara|url=https://www.nypl.org/blog/2014/01/14/violets-vandamm|title=Violets and Vandamm|website=[[New York Public Library]]|date=January 14, 2014|access-date=4 October 2018}}</ref> Kui näidend pandi tsensuuri alla, kandsid paljud [[Pariis]] lesbid kannikest, et näidata üles solidaarsust selle lesbilise teemaga.<ref>{{Cite book|last=Sova|first=Dawn B.|date=2004|title=Banned Plays: Censorship Histories of 125 Stage Dramas|publisher=[[Facts On File]]|location=New York, New York|isbn=0-8160-4018-4|pages=[https://archive.org/details/bannedplayscenso0000sova/page/37 37–40]|edition=1st|url=https://archive.org/details/bannedplayscenso0000sova|chapter=The Captive|url-access=registration}}</ref> [[Fail:Lilium_longiflorum_(Easter_Lily).JPG|pisi| Valge [[liilia]], ''yuri'' žanri sümbol ''de facto''|170x170px]] Valget [[liilia]]t on [[Jaapani kirjandus]]es alates [[romantism]]iajastust kasutatud naiste ilu ja puhtuse sümbolina ning see on ''[[Yuri (žanr)|yuri]]'' žanri ''de facto'' sümboliks ( ''"yuri", 百合'' tähendab sõna-sõnalt "[[liilia]]"), mis kirjeldab intiimse armastuse, seksi või naistevaheliste emotsionaalsete sideme kujutamist selles žanris. Termini ''Yurizoku'' võttis 1976. aastal kasutusele geimeeste ajakirja Barazoku (vt ülal) toimetaja [[Ito Bungaku]], et viidata oma naislugejatele.<ref name="heya-1">{{Cite journal|title=Yurizoku no Heya|journal=Barazoku|pages=66–70|date=November 1976|language=ja}}</ref><ref name="WhatIsYuri">{{Cite web|url=https://www.yuricon.com/what-is-yuricon/#whatisyuri|title=What is Yuri?|website=[[Yuricon]]|date=28 March 2011|access-date=January 11, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20201111233755/https://www.yuricon.com/what-is-yuricon/#whatisyuri|archive-date=November 11, 2020}}</ref> Kuigi kõik need naised ei olnud lesbid ja on ebaselge, kas Ito Bungaku oli esimene, kes kasutas mõistet ''yuri'' vastavas kontekstis, arenes sellest hiljem välja ''yuri'' seos lesbidega.<ref>{{Cite book|last=Welker|first=James|year=2008|title=AsiaPacifQueer: Rethinking Genders and Sexualities|publisher=University of Illinois Press|isbn=978-0-252-07507-0|pages=46–66|editor-last=Fran Martin|chapter=Lilies of the Margin: Beautiful Boys and Queer Female Identities in Japan|editor-last2=Peter Jackson|editor-last3=Audrey Yue}}</ref> [[Korea|Koreas]] ja [[Hiina|Hiinas]] kasutatakse "liiliat" [[Semantiline laen|semantilise laenuna]] jaapani keelest kahe naise romansse kujutava meedia kirjeldamiseks. Igal maal kasutatakse termini otsetõlget – Koreas sõna ''baekhap'' (백합) <ref>{{Cite web|url=https://moneyfocus.tistory.com/290|title=Gl/백합 만화 추천 10작품|date=15 February 2021}}</ref> ja Hiinas sõna ''bǎihé'' (百合). <ref>{{Cite web|url=https://www.elle.com/tw/life/culture/g27068855/lesbian-japan-yuriten2019/|title=這畫面太美我不敢看！女女戀不是禁忌，日本「百合展」呈現女孩間的真實愛戀！|date=8 April 2019|access-date=2024-02-12|archive-date=2023-04-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20230408071411/https://www.elle.com/tw/life/culture/g27068855/lesbian-japan-yuriten2019/|url-status=dead}}</ref> === Lavendlikarva ninasarvik === [[Fail:Lavender_rhinoceros_LGBT_symbol.svg|pisi|Lavendlikarva ninasarvikut kasutati 1970. aastate Bostonis geide nähtavuse märgina]] Daniel Thaxton ja Bernie Toale lõid [[lavendlililla|lavendlikarva]] [[Ninasarviklased|ninasarviku]] sümboli avaliku reklaamikampaania jaoks, et suurendada Gay Media Action-Advertisingu juhitud [[Boston]]i geide nähtavust. Toale selgitas, et nad valisid oma maskotiks ninasarviku, kuna "see on paljuski pahatahtlikuks peetud ja valesti mõistetud loom" ning et värviks valiti lavendlililla, kuna see on roosa ja sinise segu, naiseliku ja meheliku sümboolne ühinemine. Kuid 1974. aasta mais teatas Metro Transit Advertising, et selle advokaadid ei suuda lavendlikarva ninasarvikuid kujutavate reklaamide puhul "hinnata avalikku ruumi sobivust". See kolmekordistas reklaamikampaania maksumuse. Gay Media Action vaidlustas otsuse, kuid see ei õnnestunud. Lavendlikarva ninasarviku sümbolit võis näha hiljem 1974. aastal Boston Pride'i paraadi siltidel, nööpnõeltel ja T-särkidel ning paraadi üheks osaks oli elusuuruses [[papjeemašee]]st lavendli värvi ninasarvik. Reklaamide jaoks korraldati korjandus ja 3. detsembriks 1974 hakati neid näitama Massachusetts Bay Transportation Authority Rohelisel liinil jooksma, kus neid näidati kuni 1975. aasta veebruarini. Lavendlikarva ninasarvik jätkas geikogukonna sümbolina, ilmudes 1976. aasta ''Boston Pride''<nowiki/>'i paraadil ja [[Bostoni raekoda|Bostoni raekojas]] 1987. aastal heisatud lipul.<ref>{{Cite web|last=Gray|first=Arielle|url=https://www.wbur.org/artery/2019/06/03/lavender-rhino-gay-resistance-boston|title=How A Lavender Rhino Became A Symbol Of Gay Resistance In '70s Boston|website=[[WBUR-FM]]|date=June 3, 2019|access-date=December 5, 2019}}</ref> === Ükssarvikud === [[Ükssarvik]]ust on saanud üks LGBT-kultuuri sümboleid seetõttu, et seosed selle looma ja vikerkaarte vahel eksisteerisid juba varem ning need laienesid ka 1978. aastal [[Gilbert Baker]]i loodud [[Vikerkaarelipp (LGBT liikumine)|vikerkaarelipule]]. <ref>{{Cite web|last=Fisher|first=Alice|url=https://www.theguardian.com/society/2017/oct/15/return-of-the-unicorn-the-magical-beast-of-our-times|title=Why the unicorn has become the emblem for our times {{!}} Alice Fisher|website=the Guardian|date=2017-10-15|access-date=2018-08-19|language=en}}</ref> Alice Fisher [[The Guardian]]'ist kirjutas 2017. aastal: "Ka ükssarvik on eelmisel sajandil LGBT kogukonna heaks oma panuse andnud... Vikerkaared ja ükssarved on nii omavahel seotud (seos on samuti [[Viktoriaanlik ajastu|viktoriaanlik]] leiutis), et polnud üllatav, kui maagiline olend hakkas ilmuma Gay Pride<nowiki/>'i T-särkidel ja bänneritel üle maailma ning sädelevate vikerkaarevärviliste ükssarvikute alla kirjutati loosungeid nagu "Gender is Imaginary" või "Totally Straight".<ref>{{Cite news|last=Fisher|first=Alice|url=https://www.theguardian.com/society/2017/oct/15/return-of-the-unicorn-the-magical-beast-of-our-times|title=Why the unicorn has become the emblem for our times|work=[[The Guardian]]|date=October 15, 2017|access-date=April 20, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220323121110/https://www.theguardian.com/society/2017/oct/15/return-of-the-unicorn-the-magical-beast-of-our-times|archive-date=March 23, 2022}}</ref> Väljaandes Gay Star News on öeldud, et ükssarved on "meie aja [[kväär]]-ikoonid" (''queer icons of our time'').<ref>{{Cite web|last=Wareham|first=Jamie|url=https://www.gaystarnews.com/article/evidence-unicorns-are-queer-icons/|title=Unicorns are the gay, LGBTI and queer icons of our time (and I'm obsessed)|website=Gay Star News|date=2018-08-17|access-date=2022-04-20|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20220302130745/https://www.gaystarnews.com/article/evidence-unicorns-are-queer-icons/|archive-date=2022-03-02}}</ref> === Blåhaj === IKEA plüüsist mänguhaid [[Blåhaj]] seostatakse sageli LGBT-kultuuriga, eriti [[Transsoolisus|transsooliste]] kogukonnaga, iseäranis seetõttu, et see on [[Transseksuaalide lipp|transsooliste lipuga]] sarnastes värvides. <ref name="INTOTrans">{{Cite web|last=Milner|first=Roz|url=https://www.intomore.com/the-internet/stuffed-ikea-shark-became-trans-icon/|title=How a Stuffed IKEA Shark Became a Trans Icon|website=INTO|date=1 February 2022|access-date=18 July 2022|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220202032848/https://www.intomore.com/the-internet/stuffed-ikea-shark-became-trans-icon/|archive-date=2 February 2022}}</ref> Selle seose teke ulatub umbes 2020. aastasse ja 2021. aastal korraldas IKEA haid kasutava reklaamkampaania, et toetada Šveitsi samasooliste abielusid.<ref>{{Cite web|url=https://www.newsweek.com/how-ikea-shark-became-trans-icon-1753400|title=How the IKEA Shark Became a Trans Icon|publisher=newsweek|date=23 October 2022|access-date=5 April 2023}}</ref> Vastuseks sellisele populaarsusele korraldas Kanada IKEA 2022. aasta novembris kingituste jagamise, kus pakkus transsoolistele inimestele transseksuaalide uhkuse{{lisa viide}} lipu värvides Blåhaj eriväljaandeid. Sellise Blåhaj uimele oli tikitud võitja nimi.<ref>{{Cite web|last=North|first=Nick|url=https://www.instagram.com/p/CkhBltmvc5m/|title=TLDR: @ikeacanada wants to give trans folks BLÅHAJ, tag and share!&nbsp;..."|website=Instagram|date=3 November 2022|access-date=2022-12-27|language=en}}</ref> == Muud sümbolid == ===Aseksuaalsete ja aromantiliste inimeste sümbolid=== [[Fail:Asexual ring.jpg|pisi|Aseksuaalse inimese sõrmus|170x170px]] Must sõrmus, mida kantakse parema käe keskmises sõrmes, on üks viise, kuidas aseksuaalsed inimesed oma [[aseksuaalsus]]t väljendavad. Sõrmust kantakse sihilikult samal viisil nagu sageli kantakse [[abielu]] tähistavat [[abielusõrmus]]t. Sümboli kasutamine algas aastal 2005.<ref>https://chasin.ca/cj/Chasin_Reconsidering.Asexuality_FS.Vol39.2_2013.pdf</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-02-18 |pealkiri=Here’s a handy way to tell if someone you meet is asexual |url=https://www.gaystarnews.com/article/handy-way-tell-someone-asexual-ace-ring/ |vaadatud=2024-02-14 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2019-02-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190218141855/https://www.gaystarnews.com/article/handy-way-tell-someone-asexual-ace-ring/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Fail:Aromantic Ring.png|pisi|Aromantilise inimese sõrmus|170x170px]] Valge sõrmus, mida kantakse vasema käe keskmises sõrmes, on üks viise, kuidas aromantilised inimesed oma [[aromantilisus]]t väljendavad. Sümboli kasutamine algas aastal 2015.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-03-30 |pealkiri=AROMANTIC RING?! |url=https://www.asexuality.org/en/topic/116225-aromantic-ring/ |vaadatud=2024-02-14 |väljaanne=Asexual Visibility and Education Network |keel=en-US}}</ref> ===Geimeeste rõivakood=== Mõnedes varajase 20. sajandi New Yorgi geiringkondades kandsid geimehed punast kaelalipsu kui peenetundelist signaali. 1970. aastatel kasutati sümbolina tagataskutes kantavaid kaelarätte. Rättide värvid signaliseerisid erinevaid seksuaalseid huvisid ja seda, kas kandja oli ''top'' või ''bottom''.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Guide |eesnimi=Gay Desert |kuupäev=2018-05-22 |pealkiri=Do You Know the Hanky Code? |url=http://gaydesertguide.com/do-you-know-the-hanky-code/ |vaadatud=2024-02-14 |väljaanne=Gay Desert Guide Palm Springs |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-25 |pealkiri=The Handkerchief Code, According to 'Bob Damron's Address Book' in 1980 |url=https://www.thesaintfoundation.org/community/hanky-code-bob-damrons-address-book |vaadatud=2024-02-14 |väljaanne=The Saint Foundation |keel=en-US}}</ref> ===Natsi-Saksamaa kolmnurgamärgid=== [[Fail:Pink triangle.svg|pisi|Roosa kolmnurk|170x170px]] [[Natsi-Saksamaa]] [[Koonduslaager|koonduslaagrites]] oli iga homoseksuaalne mees kohustatud kandma allapoole suunatud otsaga roosat kolmnurka. See märk oli üks mitmetest [[Koonduslaagrite vangide eraldustunnused|koonduslaagrite vangide eraldustunnustest]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Plant |eesnimi=Richard |url=https://books.google.ee/books?id=ZKSbQbEzif8C&redir_esc=y |pealkiri=The Pink Triangle: The Nazi War Against Homosexuals |kuupäev=1988-02-15 |kirjastus=Henry Holt and Company |isbn=978-0-8050-0600-1 |keel=en}}</ref>Paljud hinnanguliselt 5000-15000 koonduslaagritesse viidud geimeestest ei jäänud ellu. Hiljem hakkasid roosat kolmnurka kasutama geimehed ja ka mõned lesbid poliitilistel liikumistes märgina isiklikust uhkusest ja natsirežiimi ohvrite meelespidamisest.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Stier |eesnimi=Oren Baruch |url=https://books.google.ee/books?id=ShPyCgAAQBAJ&pg=PA27&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Holocaust Icons: Symbolizing the Shoah in History and Memory |kuupäev=november 2015 |kirjastus=Rutgers University Press |isbn=978-0-8135-7405-9 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Pink Triangles and Tribulations: The Politics of Nazi Symbols |url=https://remember.org/educate/elman |vaadatud=2024-02-14 |väljaanne=The Holocaust History - A People's and Survivor History - Remember.org |keel=en-US}}</ref> ==Lipud== [[Vikerkaarelipp (LGBT liikumine)|Vikerkaarelipp]], mis esindab tervet LGBT kogukonda, on kõige levinum uhkuse{{lisa viide}} lipp (inglise keeles ''pride flag''). Erinevad kogukonnad on kasutusele võtnud erinevad lipud. Sageli on need lipud disainitud hobi korras ja hiljem laiemalt kuulsaks saanud. Olemas on näiteks erinevad [[lesbide lipp|lesbide lipud]] ja aseksuaalse uhkuse{{lisa viide}} lipp. Uued lipud, mida inimesed loovad, on sageli olnud vikerkaarelipust inspireeritud. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:LGBT]] atpouogxetroqwyx8tfcm3qb6a00a0j 0 670916 7174445 7174043 2026-06-17T04:24:05Z Oberpahlen 156337 7174445 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1917. aastal alustas Schmidti majas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]].1920. aastatel tegutses siin Põltsamaa haigla<ref name="haigemaja"/>. Carl Schmidt müüs maja pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] dg0236xrsecla4dw6t8lod1o43z5nfu 7174448 7174445 2026-06-17T04:54:00Z Oberpahlen 156337 7174448 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Ta oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1917. aastal alustas Schmidti majas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]].1920. aastatel tegutses siin Põltsamaa haigla<ref name="haigemaja"/>. Carl Schmidt müüs maja pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] a5esdl63bp2hmxvcxirvwtabrkdxw81 7174450 7174448 2026-06-17T05:03:56Z Oberpahlen 156337 7174450 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Ta oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] a1tkp40t1mmqoqkxmna2pkqgtswwunf 7174451 7174450 2026-06-17T05:04:38Z Oberpahlen 156337 /* Tegevus ettevõtjana */ 7174451 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Ta oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] d5qiwa1ic97bltytyl2ftnzc4izo12q 7174455 7174451 2026-06-17T05:24:29Z Oberpahlen 156337 /* Tegevus ettevõtjana */ 7174455 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Ta oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] m483iekevjwskg6t4f3zgwweyypbqed 7174557 7174455 2026-06-17T08:47:19Z Oberpahlen 156337 7174557 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 79x7l4oejniwh0mc6lb30hmgbzn9ykg 7174558 7174557 2026-06-17T08:47:42Z Oberpahlen 156337 7174558 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 4bb68dadt87zff71q9zr9q5szt7zvk6 7174561 7174558 2026-06-17T08:51:52Z Oberpahlen 156337 7174561 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 2qdlddk7gbuy1paltgh293dzwxz6ivw 7174563 7174561 2026-06-17T08:57:46Z Oberpahlen 156337 7174563 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles üks seltsi sekretäre ja maja ehituskomisjoni liikmeid<ref name="seltsihoone"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] byxx1fiqnlm1otrbgev02m0327b5ay8 7174564 7174563 2026-06-17T08:58:34Z Oberpahlen 156337 7174564 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles üks seltsi kirjutajaid ja seltsi maja ehituskomisjoni liikmeid<ref name="seltsihoone"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 11wm115oqfa1tsqzvb8beaj1zi5zrcs 7174572 7174564 2026-06-17T09:08:38Z Oberpahlen 156337 7174572 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles üks seltsi kirjutajaid ja seltsi maja ehituskomisjoni liikmeid<ref name="seltsihoone"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] i48zh4zlif859vpjn9krszafy5tpyaj 7174573 7174572 2026-06-17T09:11:34Z Oberpahlen 156337 7174573 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles üks seltsi kirjutajaid, seltsi maja ehituskomisjoni liikmeid<ref name="seltsihoone"/> ja [[revident]]<ref name="revident"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt oli alevivanemaks linnavolikogu ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] qlwpkuaxpc0h3eexh8ogj5k69xmxadm 7174575 7174573 2026-06-17T09:16:50Z Oberpahlen 156337 7174575 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles üks seltsi kirjutajaid, seltsi maja ehituskomisjoni liikmeid<ref name="seltsihoone"/> ja [[revident]]<ref name="revident"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Ühendus, 26. jaanuar 1924, lk 4</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] t8uk4bkckrvp5373nbdo21z8qc2360g 7174577 7174575 2026-06-17T09:18:22Z Oberpahlen 156337 7174577 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles üks seltsi kirjutajaid, seltsi maja ehituskomisjoni liikmeid<ref name="seltsihoone"/> ja [[revident]]<ref name="revident"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 6mayv8ikxgzfod40q6hkn5yztqxy4rr 7174579 7174577 2026-06-17T09:23:53Z Oberpahlen 156337 7174579 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1930ndatel pärast Põltsamaalt lahkumist talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 0htrw5hneovj33eopbu2ahqo29d7dvi 7174581 7174579 2026-06-17T09:28:48Z Oberpahlen 156337 7174581 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1931. aastal <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Taku-Onu vestlus Siidivennaga. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 2</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] inwyaobavhfkkmttel324lqioslbsk8 7174583 7174581 2026-06-17T09:31:10Z Oberpahlen 156337 7174583 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1931. aasta sügisel umbes 30 tuhande krooni eest <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Majad käivad käest kätte. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] fur8rlmn4ndg6pv14lsb28g14k7lmc5 7174589 7174583 2026-06-17T09:46:03Z Oberpahlen 156337 7174589 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1931. aasta sügisel umbes 30 tuhande krooni eest <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidti alevivanemaks saamine pälvis mõningat tähelepanu Eesti saksakeelses ajakirjanduses, kuivõrd teda peeti sakslaseks ja sakslase valimine omavalitsusjuhiks oli toonaseid ühiskondlikke olusid arvestrades erakordne<ref name="DoNa"/>. Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris, pärast alevivolikogude valimisi<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Majad käivad käest kätte. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 3</ref> <ref name="DoNa">Inland. Dorpater Nachrichten, nr. 168, 3. august 1921, lk 2</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] a1ki3nxfxdg498q4oddsp3yac8eq5nq 7174607 7174589 2026-06-17T10:48:03Z Oberpahlen 156337 7174607 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1931. aasta sügisel umbes 30 tuhande krooni eest <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidti alevivanemaks saamine pälvis mõningat tähelepanu Eesti saksakeelses ajakirjanduses, kuivõrd teda peeti sakslaseks ja sakslase valimine omavalitsusjuhiks oli toonaseid ühiskondlikke olusid arvestrades erakordne<ref name="DoNa"/>. Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris, pärast alevivolikogude valimisi<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> ==Hauaplatsi taasavastamine== [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude ajal]] vajus [[Põltsamaa saksa kalmistu]] unustuse hõlma. Kalmistul toimunud vandaalitsemise tulemusena eemaldati Carl Schmidti haualt [[hauaplaat]], mistõttu kadus ka teadmine haua täpsest asukohast. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel asus [[Põltsamaa Muuseum]] alevivanema hauda otsima. Toona arvati, et Schmidti haud võiks asuda kalmistu kabeli juures.<ref name="otsing"/>. 2025. aastaks oli [[Põltsamaa Ajalooselts]] lokaliseerinud tõenäoliselt [[Erik Frey]] käsikirja põhjal hauakoha kalmistu keskmises osas. Kalmistu korrastamise käigus õnnestus ajalooseltsil 2026. aasta aprillis leida Carl Schmidti hauaplaat, mis sobitus käsikirjalise plaaniga.<ref name="leitud"/> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Majad käivad käest kätte. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 3</ref> <ref name="DoNa">Inland. Dorpater Nachrichten, nr. 168, 3. august 1921, lk 2</ref> ref name="otsing">Muuseum otsib alevivanema hauda. Vali Uudised, nr. 73, 26. september 2008, lk 1</ref> <ref name="leitud">Suni, R. Alevivanem Carl Schmidti haud on leitud! Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 286, 23. aprill 2026, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] bea34nyyptvluohtiioxk9k0imj33nv 7174608 7174607 2026-06-17T10:49:26Z Oberpahlen 156337 7174608 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1931. aasta sügisel umbes 30 tuhande krooni eest <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidti alevivanemaks saamine pälvis mõningat tähelepanu Eesti saksakeelses ajakirjanduses, kuivõrd teda peeti sakslaseks ja sakslase valimine omavalitsusjuhiks oli toonaseid ühiskondlikke olusid arvestrades erakordne<ref name="DoNa"/>. Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris, pärast alevivolikogude valimisi<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> ==Hauaplatsi taasavastamine== [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude ajal]] vajus [[Põltsamaa saksa kalmistu]] unustuse hõlma. Kalmistul toimunud vandaalitsemise tulemusena eemaldati Carl Schmidti haualt [[hauaplaat]], mistõttu kadus ka teadmine haua täpsest asukohast. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel asus [[Põltsamaa Muuseum]] alevivanema hauda otsima. Toona arvati, et Schmidti haud võiks asuda kalmistu kabeli juures.<ref name="otsing"/>. 2025. aastaks oli [[Põltsamaa Ajalooselts]] lokaliseerinud tõenäoliselt [[Erik Frey]] käsikirja põhjal hauakoha kalmistu keskmises osas. Kalmistu korrastamise käigus õnnestus ajalooseltsil 2026. aasta aprillis leida Carl Schmidti hauaplaat, mis sobitus käsikirjalise plaaniga.<ref name="leitud"/> [[Põltsamaa Vallavalitsus]]e abiga restaureeriti SChmidi hauakivi Põltsamaa linna linnaõiguste saamise 100. aastapäevaks. == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Majad käivad käest kätte. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 3</ref> <ref name="DoNa">Inland. Dorpater Nachrichten, nr. 168, 3. august 1921, lk 2</ref> ref name="otsing">Muuseum otsib alevivanema hauda. Vali Uudised, nr. 73, 26. september 2008, lk 1</ref> <ref name="leitud">Suni, R. Alevivanem Carl Schmidti haud on leitud! Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 286, 23. aprill 2026, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] q5xe8r2ofto8v70zzo7tezf2m3nd8oa 7174609 7174608 2026-06-17T10:50:34Z Oberpahlen 156337 /* Hauaplatsi taasavastamine */ 7174609 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1931. aasta sügisel umbes 30 tuhande krooni eest <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidti alevivanemaks saamine pälvis mõningat tähelepanu Eesti saksakeelses ajakirjanduses, kuivõrd teda peeti sakslaseks ja sakslase valimine omavalitsusjuhiks oli toonaseid ühiskondlikke olusid arvestrades erakordne<ref name="DoNa"/>. Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris, pärast alevivolikogude valimisi<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> ==Hauaplatsi taasavastamine== [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude ajal]] vajus [[Põltsamaa saksa kalmistu]] unustuse hõlma. Kalmistul toimunud vandaalitsemise tulemusena eemaldati Carl Schmidti haualt [[hauaplaat]], mistõttu kadus ka teadmine haua täpsest asukohast. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel asus [[Põltsamaa Muuseum]] alevivanema hauda otsima. Toona arvati, et Schmidti haud võiks asuda kalmistu kabeli juures.<ref name="otsing"/>. 2025. aastaks oli [[Põltsamaa Ajalooselts]] lokaliseerinud tõenäoliselt [[Erik Frey]] käsikirja põhjal hauakoha kalmistu keskmises osas. Kalmistu korrastamise käigus õnnestus ajalooseltsil 2026. aasta aprillis leida Carl Schmidti hauaplaat, mis sobitus käsikirjalise plaaniga.<ref name="leitud"/> [[Põltsamaa Vallavalitsus]]e abiga restaureeriti Schmidti hauakivi Põltsamaa linna linnaõiguste saamise 100. aastapäevaks. == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Majad käivad käest kätte. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 3</ref> <ref name="DoNa">Inland. Dorpater Nachrichten, nr. 168, 3. august 1921, lk 2</ref> ref name="otsing">Muuseum otsib alevivanema hauda. Vali Uudised, nr. 73, 26. september 2008, lk 1</ref> <ref name="leitud">Suni, R. Alevivanem Carl Schmidti haud on leitud! Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 286, 23. aprill 2026, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 9tniromij15vuwtxez2t6xphgumz6bq 7174616 7174609 2026-06-17T11:05:00Z Oberpahlen 156337 7174616 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1931. aasta sügisel umbes 30 tuhande krooni eest <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidti alevivanemaks saamine pälvis mõningat tähelepanu Eesti saksakeelses ajakirjanduses, kuivõrd teda peeti sakslaseks ja sakslase valimine omavalitsusjuhiks oli toonaseid ühiskondlikke olusid arvestrades erakordne<ref name="DoNa"/>. Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris, pärast alevivolikogude valimisi<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> ==Hauaplatsi taasavastamine== [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude ajal]] vajus [[Põltsamaa saksa kalmistu]] unustuse hõlma. Kalmistul toimunud vandaalitsemise tulemusena eemaldati Carl Schmidti haualt [[hauaplaat]], mistõttu kadus ka teadmine haua täpsest asukohast. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel asus [[Põltsamaa Muuseum]] alevivanema hauda otsima. Toona arvati, et Schmidti haud võiks asuda kalmistu kabeli juures.<ref name="otsing1"/>. 2025. aastaks oli [[Põltsamaa Ajalooselts]] lokaliseerinud tõenäoliselt [[Erik Frey]] käsikirja põhjal hauakoha kalmistu keskmises osas. Kalmistu korrastamise käigus õnnestus ajalooseltsil 2026. aasta aprillis leida Carl Schmidti hauaplaat, mis sobitus käsikirjalise plaaniga.<ref name="leitud1"/> [[Põltsamaa Vallavalitsus]]e abiga restaureeriti Schmidti hauakivi Põltsamaa linna linnaõiguste saamise 100. aastapäevaks. == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Majad käivad käest kätte. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 3</ref> <ref name="DoNa">Inland. Dorpater Nachrichten, nr. 168, 3. august 1921, lk 2</ref> ref name="otsing1">Muuseum otsib alevivanema hauda. Vali Uudised, nr. 73, 26. september 2008, lk 1</ref> <ref name="leitud1">Suni, R. Alevivanem Carl Schmidti haud on leitud! Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 286, 23. aprill 2026, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 95f0h6y5wg0ohv182lx77cl80lw9es1 7174617 7174616 2026-06-17T11:06:32Z Oberpahlen 156337 7174617 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920ndatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi aktiivselt kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks<ref name="a1903"/>. Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ning juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales aktiivselt kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja<ref name="suri"/>. Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam<ref name="lahkumispidu"/>. Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse<ref name="lahkumispidu"/>. 1920. aastal valiti Schmidt aktseseltsi "Paala" direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks<ref name="Paala"/>. Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas aga siin ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis siia 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla<ref name="CSM"/>. Carl Schmidt müüs maja 1931. aasta sügisel umbes 30 tuhande krooni eest <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile<ref name="GENI"/>. ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.-14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal<ref name="a1902"/>. 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest<ref name="takk"/>. ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidti alevivanemaks saamine pälvis mõningat tähelepanu Eesti saksakeelses ajakirjanduses, kuivõrd teda peeti sakslaseks ja sakslase valimine omavalitsusjuhiks oli toonaseid ühiskondlikke olusid arvestrades erakordne<ref name="DoNa"/>. Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris, pärast alevivolikogude valimisi<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige<ref name="1istung"/>. Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927 valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks<ref name="24jaan"/>. Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtuliikme kohalt<ref name="vaeslaste"/>. ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus valituks seekordki<ref name="kond1929"/>. Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930<ref name="Kold"/>. ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris<ref name="suri"/>. Oma lahkumis-koosviibimise korraldas ta restoran "Eriku" ruumides, mis asus toona Jõgeva tänaval. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud lahkumispeost võttis osa umbes 50 inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu täies koosseisus. Schmidt lahkus poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus<ref name="suri"/>. Surnukeha toodi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor "Leelo", kes oli varasemalt kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. "Leelo" ülesastumine oli Scmidti soov<ref name="suri"/>. Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtiku Tuletõrje Selts]]i liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut olid saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavaloitsus]]e poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> ==Hauaplatsi taasavastamine== [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude ajal]] vajus [[Põltsamaa saksa kalmistu]] unustuse hõlma. Kalmistul toimunud vandaalitsemise tulemusena eemaldati Carl Schmidti haualt [[hauaplaat]], mistõttu kadus ka teadmine haua täpsest asukohast. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel asus [[Põltsamaa Muuseum]] alevivanema hauda otsima. Toona arvati, et Schmidti haud võiks asuda kalmistu kabeli juures.<ref name="Roots"/>. 2025. aastaks oli [[Põltsamaa Ajalooselts]] lokaliseerinud tõenäoliselt [[Erik Frey]] käsikirja põhjal hauakoha kalmistu keskmises osas. Kalmistu korrastamise käigus õnnestus ajalooseltsil 2026. aasta aprillis leida Carl Schmidti hauaplaat, mis sobitus käsikirjalise plaaniga.<ref name="leitud1"/> [[Põltsamaa Vallavalitsus]]e abiga restaureeriti Schmidti hauakivi Põltsamaa linna linnaõiguste saamise 100. aastapäevaks. == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Majad käivad käest kätte. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 3</ref> <ref name="DoNa">Inland. Dorpater Nachrichten, nr. 168, 3. august 1921, lk 2</ref> <ref name="Roots">Muuseum otsib alevivanema hauda. Vali Uudised, nr. 73, 26. september 2008, lk 1</ref> <ref name="leitud1">Suni, R. Alevivanem Carl Schmidti haud on leitud! Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 286, 23. aprill 2026, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] epnn9dzv7ne11cwwkw1lzm83260folk 7174654 7174617 2026-06-17T11:51:41Z Kuriuss 38125 7174654 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920. aastatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks.<ref name="a1903"/> Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ja juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja.<ref name="suri"/> Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam.<ref name="lahkumispidu"/> Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse.<ref name="lahkumispidu"/> 1920. aastal valiti Schmidt aktsiaseltsi Paala direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks.<ref name="Paala"/> Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas seal ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis sinna 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla.<ref name="CSM"/> Carl Schmidt müüs maja 1931. aasta sügisel umbes 30 000 krooni eest <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile.<ref name="GENI"/> ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.–14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal.<ref name="a1902"/> 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest.<ref name="takk"/> ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidti alevivanemaks saamine pälvis mõningat tähelepanu Eesti saksakeelses ajakirjanduses, kuivõrd teda peeti sakslaseks ja sakslase valimine omavalitsusjuhiks oli toonaseid ühiskondlikke olusid arvestades erakordne.<ref name="DoNa"/> Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris, pärast alevivolikogude valimisi<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige.<ref name="1istung"/> Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927, valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks.<ref name="24jaan"/> Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtu liikme kohast.<ref name="vaeslaste"/> ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus seekordki valituks.<ref name="kond1929"/> Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930.<ref name="Kold"/> ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris.<ref name="suri"/> Sel puhul korraldas ta restoranis Erik, mis asus toona Jõgeva tänaval, lahkumispeo. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud peost võttis osa poolsada inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu. Schmidt kolis poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus.<ref name="suri"/> Surnukeha viidi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor Leelo, kes oli varem kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. Leelo ülesastumine oli Scmidti soov.<ref name="suri"/> Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrje Selts|Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi]] liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut oli saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavalitsus|Põltsamaa Linnavalitsuse]] poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> ==Hilisem hauaplatsi leidmine== [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude ajal]] vajus [[Põltsamaa saksa kalmistu]] unustuse hõlma. Kalmistul toimunud vandaalitsemise tulemusena eemaldati Carl Schmidti haualt [[hauaplaat]], mistõttu kadus ka teadmine haua täpsest asukohast. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel asus [[Põltsamaa Muuseum]] alevivanema hauda otsima. Toona arvati, et Schmidti haud võiks asuda kalmistu kabeli juures.<ref name="Roots"/> 2025. aastaks oli [[Põltsamaa Ajalooselts]] lokaliseerinud tõenäoliselt [[Erik Frey]] käsikirja põhjal hauakoha kalmistu keskmises osas. Kalmistu korrastamise käigus õnnestus ajalooseltsil 2026. aasta aprillis leida Carl Schmidti hauaplaat, mis sobitus käsikirjalise plaaniga.<ref name="leitud1"/> [[Põltsamaa Vallavalitsus]]e abiga restaureeriti Schmidti hauakivi Põltsamaa linna linnaõiguste saamise 100. aastapäevaks. == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Majad käivad käest kätte. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 3</ref> <ref name="DoNa">Inland. Dorpater Nachrichten, nr. 168, 3. august 1921, lk 2</ref> <ref name="Roots">Muuseum otsib alevivanema hauda. Vali Uudised, nr. 73, 26. september 2008, lk 1</ref> <ref name="leitud1">Suni, R. Alevivanem Carl Schmidti haud on leitud! Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 286, 23. aprill 2026, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 3ahk9jwnbj8dizsh8yn6puakq3772du 7174658 7174654 2026-06-17T11:54:45Z Oberpahlen 156337 /* Hilisem hauaplatsi leidmine */ 7174658 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920. aastatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks.<ref name="a1903"/> Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ja juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja.<ref name="suri"/> Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam.<ref name="lahkumispidu"/> Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse.<ref name="lahkumispidu"/> 1920. aastal valiti Schmidt aktsiaseltsi Paala direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks.<ref name="Paala"/> Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas seal ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis sinna 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla.<ref name="CSM"/> Carl Schmidt müüs maja 1931. aasta sügisel umbes 30 000 krooni eest <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile.<ref name="GENI"/> ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.–14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal.<ref name="a1902"/> 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest.<ref name="takk"/> ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidti alevivanemaks saamine pälvis mõningat tähelepanu Eesti saksakeelses ajakirjanduses, kuivõrd teda peeti sakslaseks ja sakslase valimine omavalitsusjuhiks oli toonaseid ühiskondlikke olusid arvestades erakordne.<ref name="DoNa"/> Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris, pärast alevivolikogude valimisi<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige.<ref name="1istung"/> Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927, valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks.<ref name="24jaan"/> Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtu liikme kohast.<ref name="vaeslaste"/> ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus seekordki valituks.<ref name="kond1929"/> Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930.<ref name="Kold"/> ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris.<ref name="suri"/> Sel puhul korraldas ta restoranis Erik, mis asus toona Jõgeva tänaval, lahkumispeo. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud peost võttis osa poolsada inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu. Schmidt kolis poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus.<ref name="suri"/> Surnukeha viidi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor Leelo, kes oli varem kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. Leelo ülesastumine oli Scmidti soov.<ref name="suri"/> Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrje Selts|Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi]] liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut oli saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavalitsus|Põltsamaa Linnavalitsuse]] poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> ==Hilisem hauaplatsi leidmine== [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude ajal]] vajus [[Põltsamaa saksa kalmistu]] unustuse hõlma. Kalmistul toimunud vandaalitsemise tulemusena eemaldati Carl Schmidti hauakivilt [[hauaplaat]], mistõttu kadus ka teadmine haua täpsest asukohast. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel asus [[Põltsamaa Muuseum]] alevivanema hauda otsima. Toona arvati, et Schmidti haud võiks asuda kalmistu kabeli juures.<ref name="Roots"/> 2025. aastaks oli [[Põltsamaa Ajalooselts]] lokaliseerinud tõenäoliselt [[Erik Frey]] käsikirja põhjal hauakoha kalmistu keskmises osas. Kalmistu korrastamise käigus õnnestus ajalooseltsil 2026. aasta aprillis leida Carl Schmidti hauaplaat, mis sobitus käsikirjalise plaaniga.<ref name="leitud1"/> [[Põltsamaa Vallavalitsus]]e abiga restaureeriti Schmidti hauakivi Põltsamaa linna linnaõiguste saamise 100. aastapäevaks. == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Majad käivad käest kätte. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 3</ref> <ref name="DoNa">Inland. Dorpater Nachrichten, nr. 168, 3. august 1921, lk 2</ref> <ref name="Roots">Muuseum otsib alevivanema hauda. Vali Uudised, nr. 73, 26. september 2008, lk 1</ref> <ref name="leitud1">Suni, R. Alevivanem Carl Schmidti haud on leitud! Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 286, 23. aprill 2026, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] s0xkabk3e647b9cd6mm1hw9qfcpa4bh 7174660 7174658 2026-06-17T11:55:40Z Oberpahlen 156337 /* Hilisem hauaplatsi leidmine */ 7174660 wikitext text/x-wiki [[File:Carl Ferdinand Schmidt.png|thumb|Põltsamaa viimase alevivanema Carl Schmidti šarž, mis ilmus 1920. aastatel ajalehtedes]] '''Carl Ferdinand Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1854]] [[Palu mõis]], [[Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Tagavere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja viimane [[Põltsamaa alevivanem]]. Tema ametiajal, 1926. aastal, sai Põltsamaa alev [[linnaõigus]]ed. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal ettevõtja, alevi elu korraldaja ja aktiivse kogukonnaliikmena. Schmidt oli [[Eesti Aleksandrikool]]i [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa valla]] ja [[Põltsamaa alev]]i abikomitee auliige<ref name="abikomitee"/> ning lõi kaasa [[Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts]]i tegevuses, olles erinevatel aegadel seltsi kirjutaja, seltsimaja ehituskomisjoni liige<ref name="seltsihoone"/>, revident<ref name="revident"/> ja eestseisja<ref name="Eestseis"/>. Ta valiti ja kinnitati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e poolt 1903. aastal Põltsamaa alevivanema abiliseks.<ref name="a1903"/> Carl Schmidt oli 1923. aastal asutatud Põltsamaa majaomanikkude seltsi eestvedajaid ja juhatuse liige. Ühendus esindas majaomanike ja alevivalitsuse poolt välja antud kruntide omanikke ning osales kohalikus poliitikas.<ref name="majaomanik"/> ==Tegevus ettevõtjana== [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav Põltsamaal ja [[Schmidti maja]]]] 1891. aastal asutas Schmidt Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja.<ref name="suri"/> Hiljem rajas ta Põltsamaa suure silla juurde kangakudumise, villa ketruse ja värvimise vabriku, mis põles maha 1915. aastal. Põlenud vabriku varemetele rajati Põltsamaa elektrijaam.<ref name="lahkumispidu"/> Schmidt aitas korraldada 1000 puuda (u 16 tonni) kohaliku õlleodra veo [[Peterburi]] õllevabrikusse.<ref name="lahkumispidu"/> 1920. aastal valiti Schmidt aktsiaseltsi Paala direktoriks. Selts asutati Põltsamaa ümbruskonna tööstuse edendamiseks ja keskendus eeskätt metsa, villa, naha, ning aia- ja põllusaaduste ümbertöötamiseks ja Põltsamaa jõe tööstuslikuks rakendamiseks.<ref name="Paala"/> Carl Schmidt elas kahekorruselises majas [[Põltsamaa linn]]as [[Pajusi maantee]]l. Samas asus ka kauplus, kus müüdi valmistoodangut. 1897. aastal asus Schmidti majja kohalik postkontor. 1915. aastal hakkas seal ruume rentima Põltsamaa kõrgem algkool ehk Aleksandri linnakool. 1917. aastal evakueeriti kool Venemaale ja vabanenud ruumides alustas tegevust [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Pärast seda, kui koolile anti uued ruumid Veski tänavale, kolis sinna 1926. aastal mõneks ajaks Põltsamaa haigla.<ref name="CSM"/> Carl Schmidt müüs maja 1931. aasta sügisel umbes 30 000 krooni eest <ref name="Myyk"/> talumees Karl Rootsile.<ref name="GENI"/> ===Tunnustused=== Carl Schmidt pälvis I auhinna ja hõberaha oma vabrikus kedratud linase lõnga eest [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i näitusel, mis toimus 12.–14. septembril 1898.<ref name="Naitus1898"/> Samuti pälvis ta villase lõnga ja kudumise eest sarnase auhinna 1902. aastal.<ref name="a1902"/> 1900. aastal sai Schmidt Põltsamaa põllumeeste seltsi hobuste ja käsitööde näitusel Peterburi Põllumeeste ühisuse kiitusekirja oma [[täkk|täku]] Nebo eest.<ref name="takk"/> ==Poliitiline tegevus== Carl Schmidt oli [[Põltsamaa alev]]i elu korraldamise juures juba 19. sajandi viimastel kümnenditel. [[Eesti Vabariik|Eesti iseseisvumise]] järel, 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aasta 26. juulil valiti Carl Schmidt majaomanikkude kandidaadina Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks. Tema vastu kandideeris kauaaegne [[Põltsamaa saksa kalmistu|Põltsamaa saksa kalmistu]] vaht Hans Ellisaar. Schmidt sai 18 poolt- ja 7 vastuhäält, Ellisaar 2 poolt- ja 23 vastuhäält.<ref name="alevivanemaks"/> Schmidti alevivanemaks saamine pälvis mõningat tähelepanu Eesti saksakeelses ajakirjanduses, kuivõrd teda peeti sakslaseks ja sakslase valimine omavalitsusjuhiks oli toonaseid ühiskondlikke olusid arvestades erakordne.<ref name="DoNa"/> Schmidt valiti alevivanemaks veel 1924. aasta jaanuaris, pärast alevivolikogude valimisi<ref name="teistkorda"/>. Ta oli selles ametis [[Põltsamaa linnavolikogu]] ja linnapea valimiseni 1927. aastal. <ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> ===Linnavolikogu valimised 1926. aastal=== Carl Schmidt osales 1926. aasta detsembris toimunud esimestel [[Põltsamaa linnavolikogu]] valmimistel majaomanike nimekirjas. Nimekiri sai valimistel 246 häält ja neli kohta. Neist enam hääli ja kohti said sotsialistid.<ref name="valimised1926"/> Linnavolikogu esimene istung toimus 10. jaanuaril 1927. Selle avas Carl Schmidt kui endine alevivanem ja kõige vanem volikogu liige.<ref name="1istung"/> Linnapea valimistel, mis toimusid 24. jaanuaril 1927, valiti Schmidt linnanõunikuks ehk linnapea esimeseks abiks.<ref name="24jaan"/> Linnanõunikuks saades loobus ta 3. veebruaril linnavolikogu liikme kohast<ref name="RT"/> ja vaestelaste kohtu liikme kohast.<ref name="vaeslaste"/> ===Linnavolikogu valimised 1929. aastal=== Carl Schmidt kandideeris majaomanike, krundirentnike ja eraomanduse pooldajate nimekirjas ka Põltsamaa linnavolikogu II valimistel<ref name="LV1929"/> ning osutus seekordki valituks.<ref name="kond1929"/> Ta oli [[Georg Kold]]i kõrval üks linnapea kandidaate, kuid jäi Koldile alla valimistel, mis toimusid linnavolikogu vastvalitud koosseisu esimesel istungil 9. jaanuaril 1930.<ref name="Kold"/> ==Põltsamaalt lahkumine== Carl Schmidt lahkus Põltsamaalt 1931. aasta oktoobris.<ref name="suri"/> Sel puhul korraldas ta restoranis Erik, mis asus toona Jõgeva tänaval, lahkumispeo. Kell 7 õhtul alanud ja viis tundi kestnud peost võttis osa poolsada inimest, sealhulgas kogu linnavolikogu. Schmidt kolis poja juurde [[Kärdla]]sse.<ref name="lahkumispidu"/> ==Surm ja matused== Carl Schmidt suri 9. aprillil kell 10 õhtul [[Läänemaa]]l [[Palivere]]s oma talus.<ref name="suri"/> Surnukeha viidi 11. aprillil [[Jõgeva]] raudteejaama, kust see sõidutati järgmisel hommikul veoautoga Põltsamaale ning maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref name="surm"/> Matusetalitus toimus [[Põltsamaa kirik]]us, kus õpetaja [[Erik Frey]] pidas nii saksa- kui ka eestikeelse talituse.<ref name="matus"/> Matusetalitusel esines kohalik segakoor Leelo, kes oli varem kasutanud Schmidti maja kooskäimiskohana. Leelo ülesastumine oli Scmidti soov.<ref name="suri"/> Kirstu kandsid kalmistule [[Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrje Selts|Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi]] liikmed. Leinajaid saatis tuletõrje orkester. Lahkunut oli saatmas rohkelt inimesi. Carl Schmidt sängitati kalmistule oma abikaasa kõrvale. [[Põltsamaa Linnavalitsus|Põltsamaa Linnavalitsuse]] poolt asetas hauale pärja linnasekretär [[Reinhold Vassil]], tuletõrje nimel aga Mihkel Jürmann.<ref name="matus"/> ==Hilisem hauaplatsi leidmine== [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude ajal]] vajus [[Põltsamaa saksa kalmistu]] unustuse hõlma. Kalmistul toimunud vandaalitsemise tulemusena eemaldati Carl Schmidti hauakivilt [[hauaplaat]], mistõttu kadus ka teadmine haua täpsest asukohast. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel asus [[Põltsamaa Muuseum]] alevivanema hauda otsima. Toona arvati, et Schmidti haud võiks asuda kalmistu kabeli juures.<ref name="Roots"/> 2025. aastaks oli [[Põltsamaa Ajalooselts]] lokaliseerinud tõenäoliselt [[Erik Frey]] käsikirja põhjal hauakoha kalmistu keskmises osas. Kalmistu korrastamise käigus õnnestus ajalooseltsil 2026. aasta aprillis leida Carl Schmidti hauaplaat, mis sobitus käsikirjalise plaaniga ja oletataval haual olnud hauakiviga.<ref name="leitud1"/> [[Põltsamaa Vallavalitsus]]e abiga restaureeriti Schmidti hauakivi Põltsamaa linna linnaõiguste saamise 100. aastapäevaks. == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited|allikad <ref name="matus">Põltsamaa. Revalsche Zeitung, nr. 93, 24. aprill 1935, lk 4</ref> <ref name="Naitus1898">Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Postimees, nr. 215, 25. september 1898, lk 3</ref> <ref name="valimised1926">Põltsamaa valimiskastide juures. Waba Maa, nr. 300, 22. detsember 1926, lk 8</ref> <ref name="1istung">Kuidas waliti Põltsamaa esimest linnapead. Postimees, nr. 12, 13 jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="24jaan">Põltsamaa 1. linnapea valitud. Põltsamaa Teataja, 29. jaanuar 1927, lk 1</ref> <ref name="RT">Muudatused Põltsamaa linnavolikogu koosseisus. Riigi Teataja, nr. 30, 31. märts 1927, lk 429</ref> <ref name="vaeslaste">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 5. märts 1927, lk 2</ref> <ref name="LV1929">Kaardid on lahti! Põltsamaa Teataja, 30. november 1929, lk 2</ref> <ref name="surm">Põltsamaa end. linnapea C. Schmidt Ť. Waba Maa, nr. 89, 13. aprill 1935, lk 6</ref> <ref name="suri">Carl Schmidt maeti Põltsamaale. Külaleht, 18. aprill 1935, lk 3</ref> <ref name="haigemaja">Protsess Põltsamaa haigla ruumide ümber. Sakala, nr. 49, 30 aprill 1931</ref> <ref name="a1902">Wiljandist. Sakala, nr. 43, 22. oktoober 1902, lk 2</ref> <ref name="a1903">Kodumaalt. Postimees, nr. 264, 26. november 1903, lk 2</ref> <ref name="Paala">Aktsiaselts „Paala". Tallinna Teataja, nr. 284, 14. detsember 1920, lk 2</ref> <ref name="alevivanemaks">Põltsamaa alevivalitsusest. Päewaleht, nr. 199, 31. juuli 1921, lk 5</ref> <ref name="kond1929">Tõsiseid sõnu Põltsamaa erakondadele. Oma Maa, 21. detsember 1929, lk 3</ref> <ref name="Kold">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Põltsamaa Teataja, 21. jaanuar 1930, lk 1</ref> <ref name="lahkumispidu">Karl Schmidt lahkus Põltsamaalt. Oma Sõna, 24. oktoober 1931, lk 1</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Ferdinand-Schmidt/6000000055605991959 Carl Ferdinand Schmidt]. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 16.06.2026</ref> <ref name="majaomanik">Majaomanikkude selts Põltsamaal asutatud. Kaja, nr. 168, 30. juuni 1923 tr. 1, lk 6</ref> <ref name="CSM">Ütt, A. Põltsamaa vanadel fotodel. Vali Uudised, nr. 25, 29. märts 2019, lk 5</ref> <ref name="abikomitee">Aleksandrikooli asjus. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 18, 6. mai 1881, lk 72</ref> <ref name="seltsihoone">Põltsamaa. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 9, 28 veebruar 1887, lk 2</ref> <ref name="takk">Kodumaalt. Postimees, nr. 141, 28. juuni 1900, lk 3</ref> <ref name="revident">Põltsamaa. Uus Aeg, 7. oktoober 1903, lk 2</ref> <ref name="teistkorda">Põltsamaa uus alevivalitsus. Postimees, nr. 32, 2. veebruar 1924, lk 5</ref> <ref name="Eestseis">Tänase näituse peremees. Sakala, nr. 113, 15. september 1928, lk 3</ref> <ref name="Myyk">Majad käivad käest kätte. Põltsamaa Teataja, 10. oktoober 1931, lk 3</ref> <ref name="DoNa">Inland. Dorpater Nachrichten, nr. 168, 3. august 1921, lk 2</ref> <ref name="Roots">Muuseum otsib alevivanema hauda. Vali Uudised, nr. 73, 26. september 2008, lk 1</ref> <ref name="leitud1">Suni, R. Alevivanem Carl Schmidti haud on leitud! Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 286, 23. aprill 2026, lk 3</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] sdav2x9af3n5l7ipogrraymeatm07kp 0 671183 7174383 6590610 2026-06-16T21:50:54Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174383 wikitext text/x-wiki [[File:2023-08-12 TSV Schott Mainz gegen Borussia Dortmund (DFB-Pokal 2023-24) by Sandro Halank–157.jpg|pisi|Julian Ryerson 2023. aastal [[Dortmundi Borussia]] särgis]] '''Julian Ryerson''' (sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1997]] [[Lyngdal]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[Dortmundi Borussia]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. Jalgpallitreeninguid alustas ta kodukohaklubis Lyngdal IL. 2013. aastal liitus ta [[Viking FK|Vikingiga]], mille meeskonnas debüteeris ta Norra kõrgliigas 2015. aastal. Aasta hiljem murdis ta ennast Vikingi põhikoosseisu. 2018. aasta juulis sõlmis Ryerson lepingu Saksamaa esiliigaklubiga [[1. FC Union Berlin]]. Alates hooajast 2019/20 mängis ta klubiga Saksamaa kõrgliigas. 2023. aasta jaanuaris sõlmis ta kuni 2026. aasta juunini kehtiva lepingu Dortmundi Borussiaga.<ref>{{Cite news |date=17 January 2023 |title=Dortmund sign Norway defender Ryerson from Union Berlin |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/lifestyle/sports/dortmund-sign-norway-defender-ryerson-union-berlin-2023-01-17/ |access-date=17 January 2023}}</ref> Aastatel 2015–2018 mängis Ryerson Norra noortekoondistes. Norra jalgpallikoondises tegi Ryerson debüüdi 18. novembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/julian-ryerson/nationalmannschaft/spieler/370789 Julian Ryerson - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 25.02.2024</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/player/julian-ryerson Julian Ryerson Bundesliga.com lehel] {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Ryerson, Julian}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:1. FC Union Berlini mängijad]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] mfaonqyht10ahv6d3qc2rykk0tpfb9u 0 671350 7174382 6592941 2026-06-16T21:50:35Z Metsavend 738 /* Saavutused */ 7174382 wikitext text/x-wiki [[File:Marcus Holmgren Pedersen 2022 FC RB Salzburg gegen Feyenoord Rotterdam (cropped).jpg|pisi|Marcus Holmgren Pedersen 2022. aastal [[Feyenoord]]i mängijana]] '''Marcus Holmgren Pedersen''' (sündinud [[16. juuli]]l [[2000]] [[Hammerfest]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]]na Itaalia kõrgliigaklubis [[US Sassuolo Calcio|Sassuolo]]. Norra kõrgliigas debüteeris ta 2018. aastal [[Tromsø IL|Tromsø]] meeskonnas. 2020. aasta veebruaris liitus ta Norra kõrgliigaklubiga [[Molde FK|Molde]]. 2021. aasta juunis sõlmis ta viieaastase lepingu Hollandi kõrgliigaklubiga [[Feyenoord]].<ref>{{cite web |title=Feyenoord vindt in Holmgren Pedersen nieuwe rechtsback |url=https://www.feyenoord.nl/nieuws/nieuwsoverzicht/feyenoord-vindt-in-holmgren-pedersen-nieuwe-rechtsback---220621 |website=feyenoord.nl |publisher=Feyenoord |access-date=22 June 2021 |language=nl|date=22 June 2021}}</ref> Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2022–2023|2022/23]] tuli ta Feyenoordiga Hollandi meistriks. 2023. aasta augustis läks ta Feyenoordist laenule Sassuolosse.<ref name="Pedersen">{{cite web |url=https://www.nu.nl/voetbal/6277546/feyenoord-laat-pedersen-op-huurbasis-naar-sassuolo-vertrekken.html |title=Feyenoord laat Pedersen op huurbasis naar Sassuolo vertrekken |language=nl|date=22 August 2023 |access-date=22 August 2023}}</ref> Norra jalgpallikoondises tegi Pedersen debüüdi 1. septembril 2021 MM-i valikmängus [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. == Saavutused == ;Feyenoord *[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2022–2023|2022–23]] *[[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]]: Teine koht 2021–22 {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Pedersen, Marcus Holmgren}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Feyenoordi mängijad]] [[Kategooria:US Sassuolo Calcio mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] j6pxhzv4hnnntrvohlw4hqcwy0t0g82 0 671990 7174480 6793153 2026-06-17T06:39:54Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174480 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Exequiel Palacios, 2022-07-31, Saisoneröffnung Bayer 04, Leverkusen (1).jpg | pildisuurus =200px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} }} '''Exequiel Alejandro Palacios''' (sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1998]] [[Famaillá]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[Leverkuseni Bayer]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Club Atlético River Plate|River Plate]], mille meeskonnas debüteeris ta Argentina kõrgliigas 8. novembril 2015 mängus [[Newell's Old Boys]]i vastu. Klubi põhimeeskonnas hakkas ta rohkem mänguaega saama hooajal 2016/17. 2018. aastal võitis ta River Plate'iga Lõuna-Ameerika klubide meistrisarja [[Copa Libertadores]] ning 2019. aastal Argentina karika ja Lõuna-Ameerika superkarika. 2020. aasta jaanuaris sõlmis ta viie ja poole aasta pikkuse lepingu Leverkuseni Bayeriga.<ref>{{cite web |title=Bayer 04 sign Exequiel Palacios |url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/bayer-04-sign-exequiel-palacios |website=Bayer Leverkusen |access-date=16 December 2019 |date=16 December 2019}}</ref> Saksamaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 23. aprillil 2022 mängus [[SpVgg Greuther Fürth|Greuther Fürthi]] vastu. Argentina jalgpallikoondises debüteeris Palacios 8. septembril 2018 [[sõprusmäng]]us [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] vastu. Ta kuulus Argentina koondisse, mis võitis [[2021. aasta Copa América]] ning tuli 2022. aastal maailmameistriks. == Saavutused == ;River Plate *[[Copa Argentina]]: 2018–19 *[[Copa Libertadores]]: 2018 *[[Recopa Sudamericana]]: 2019 ;Argentina *[[FIFA World Cup|Maailmameistrivõistlused]]: [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] *[[Copa América]]: [[2021. aasta Copa América|2021]] == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Palacios, Exequiel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Atlético River Plate'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Leverkuseni Bayeri mängijad]] [[Kategooria:Argentina Primera Divisióni mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] gq1abchgxvqprxcn6bazbw7lm5oo024 0 672419 7174536 6640951 2026-06-17T08:13:58Z Sillerkiil 58396 7174536 wikitext text/x-wiki '''Töövaidluseks''' nimetatakse lahkarvamust [[töötaja]] ja [[tööandja]] vahel, mis puudutab töötingimusi, [[Palk|palka]] või ametiaega. Töövaidluste lahendamiseks võivad töötajad ja tööandjad kasutada erinevaid meetodeid, sealhulgas läbirääkimisi, lepitamist, [[Vahekohtumenetlus|vahekohtumenetlust]] või [[Kohtuvaidlus|kohtuvaidlust]].<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=12. veebruar 2019 |pealkiri=What is labour dispute? |url=https://www.farorecruitment.com.vn:4443/what-is-labour-dispute--t_1/3681 |vaadatud=2024-03-19 |väljaanne=www.farorecruitment.com.vn }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Eestis on kohtuväliseks lahenduseks loodud [[töövaidluskomisjon]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=La Prima petlik fassaad: “Nad kasutavad inimesi süüdimatult ära” |url=https://www.levila.ee/raadio/la-prima-petlik-fassaad-nad-kasutavad-inimesi-suudimatult-ara |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Levila}}</ref> == Töövaidluse tekke põhjused == Töövaidlused tekivad tavaliselt töötajate soovidest, milleks on: kõrgem palk, paremad [[Hüvitis|hüvitised]], paremad töötingimused ning suurem töökindlus.<ref name=":1" /> == Töövaidluse lahendamise viisid == Tavapärasteks töövaidluse lahendamise viisideks on: Arutelu ja läbirääkimised osapoolte vahel. See on esimene samm vaidluse lahendamisel. Läbirääkimiste edu sõltub suurel määral osapoolte valmisolekust ja soovist saavutada probleemi lahendamine ilma kolmanda isiku sekkumiseta. Kui üks või mõlemad osapooled keelduvad läbirääkimistest, siis ei ole võimalik töövaidlust sellisel viisil lahendada. Lepitamine ja vahendus. Need on vajalikud siis, kui osapooled ei saa ise töövaidluse lahendamisega hakkama.. Kolmas osapool on vahendajaks, püüab vaidlejaid kokku viia ja julgustab neid vaidlust lahendama. [[Vabatahtlik vahekohus]]. Konflikti osapooled otsustavad vabatahtlikult anda vaidluse kolmandale isikule. Vahekohus lahendab vaidluse vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele, millega mõlemad osapooled on nõus. Osapooled lepivad kokku, et vahekohtuniku otsus on neile siduv. [[Kohustuslik vahekohus]]. Vaidlused, mida ei ole muul viisil suudetud lahendada, tuleb lõplikuks ja siduvaks otsustamiseks esitada kolmandatele isikutele sunniviisiliselt. Vahekohtumenetlus tähendab seda, et osapooled ei ole suutnud ise kokkuleppele jõuda ning kutsutakse kolmandat isikut ütlema, milline on pooltevaheline kokkulepe. Seadusandlusega on kindlaks määratud [[Õigusakt|õigusaktid]], mille kaudu saab teatud vaidlusi täielikult kõrvaldada ja sätestada nende lahenduse korra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sanders |eesnimi=Paul Hampton |pealkiri="Types of labor disputes and approaches to their settlement" |url=https://scholarship.law.duke.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=2300&context=lcp |vaadatud=19. märts 2024}}</ref> == Töövaidluse menetluse liigid == [[Töövaidluskomisjon|Töövaidluskomisjoni]] poole pöördudes saab valida kolme menetluse liigi vahel. Esimeseks on [[tavamenetlus]]. Pärast avalduse menetlusse võtmist edastatakse see vastaspoolele ja määratakse komisjoni istungi aeg. Istungil osaleb töövaidluskomisjoni juhataja ning kaks kaasistujat vaidlevate poolte juuresolekul. Teiseks on rahaliste nõuete kirjalik menetlus. Töövaidluskomisjoni juhatajal on õigus oma algatusel menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot. Kolmandaks on [[lepitusmenetlus]]. Lepitusmenetlus toimub vaidlusesse sattunud poolte vabal tahtel, kus töövaidluskomisjoni juhataja on lepitaja rollis ning toetab nende suhtlust, et leida vaidlusküsimusele lahendus ning jõuda lepituskokkulepeni. Lepitusmenetluse ajal lepitaja ei tegele ainult juriidiliselt seotud probleemidega. Lepitaja tegeleb ka näiteks emotsionaalse rahuloluga. Lepitaja osaleb aktiivse kuulajana ning on menetluses erapooletu. Lepitaja saab suunata pooli leppima, tehes ettepanekuid tüli lõpetamiseks kindlatel tingimustel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-04-26 |pealkiri=Töövaidlused {{!}} Tööelu portaal |url=https://www.tooelu.ee/et/58/toovaidlused |vaadatud=2024-03-19 |väljaanne=www.tooelu.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria: Majandusteadus]] ptmeob5xppk2jfyaspvrspyoufht6m2 0 672702 7174510 7082168 2026-06-17T07:16:59Z Avjoska 1538 + pilt 7174510 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} [[Pilt:Solaride.20260614 150003.jpg|pisi|Solaride auto juunis 2026 TalTechi ees]] '''Solaride''' on SolarCar Estonia MTÜ kasutatav kaubamärk.<ref>https://andmebaas.epa.ee/avalik/#/trademarks?nr=M202000996&ln=et</ref> Solaride on väljapaistev projekt, mis on üliõpilaste ja mentorite koostöös ehitanud kolm päikeseautot, millega on käidud võistlemas Marokos ja Austraalias.[https://sportland.ee/magazine/eesti-esimene-paikeseauto-pandi-proovile-marokos-jargmisega-minnakse-vallutama-austraaliat/][https://www.tktk.ee/uudised/ttk-tudengid-loovad-kaasa-tudengiprojektis-solaride-eesti-esimese-paikeseauto-ehitamisel/][https://www.hooandja.ee/projekt/solaride][https://solaride.postimees.ee/7375548/galerii-esimene-eesti-paikeseauto-labis-maroko-voistlustel-ule-700-kilomeetri][https://www.accelerista.com/uudis/innovatsioon/solaride-dokumentaalfilm/][https://eestielu.ca/et/eesti-solaride-tuli-paikeseautode-mmil-kolmandale-kohale/][https://www.citymotors.ee/city-motorsi-uudised/show/news/29/City-Motors-ja-tudengite-haridusprojekt-Solaride-panid-seljad-kokku-et-ehitada-valmis-Eesti-esimene-p-ikeseauto][https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/4537] SolarCar Estonia MTÜ on asutatud 21. aprillil 2020 Tartus [[Alvo Aabloo]], Chivit Chhoeun, Kertu Toompea, Maxandre Olivier George Ogereti ja [[Tõnu Samuel]]i poolt.<ref>https://ariregister.rik.ee/est/company/80580313/SolarCar-Estonia-MT%C3%9C</ref> == Päikeseautod == ==== Solaride III Enefit ==== Solaride III Enefit on Solaride'i kolmas päikeseauto. Solaride III Enefit osales Bridgestone World Solar Challengeil 2025. aasta augustis ning saavutas Cruiser klassis II koha. ==== Solaride II ==== Solaride II on Solaride'i teine päikeseauto. Solaride II pandi proovile 2023. aasta oktoobris Austraalias toimunud Bridgestone World Solar Challenge-il. Solaride II saavutas Cruiser klassis II koha {| class="wikitable sortable" | colspan="2" | ==== Solaride II tehnilised andmed ==== |- |Saavutatud tippkiirus |100 km/h |- |Tühimass |600 kg |- |Pikkus |5 m |- |Laius |1,75 m |- |Kõrgus |1,3 m |- |Istekohtade arv |2 |- |Nominaalvõimsus |5 kW |- |Akupaki mahutavus |42 kWh |- |Päikesepaneelide võimsus |1,2 kW |- |Õhutakistuskoefitsent (Cd) |0.18 |} ==== Solaride I ==== Solaride I on Solaride'i esimene päikeseauto, mis valmis aastal 2021. Kuigi autot disainides oli eesmärk minna võistlema Austraaliasse, siis COVID-19 tõttu jäi antud võistlus ära ning autoga mindi hoopis Marokosse Solar Challenge Moroccole. {| class="wikitable sortable" | colspan="2" | ==== Solaride I tehnilised andmed ==== |- |Saavutatud tippkiirus |98 km/h |- |Tühimass |650 kg |- |Pikkus |5 m |- |Laius |1,8 m |- |Kõrgus |1,2 m |- |Istekohtade arv |4 |- |Nominaalvõimsus |3,6 kW |- |Päikesepaneelide võimsus |1,2 kW |- |Õhutakistuskoefitsent (Cd) |0.2 |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://solaride.ee/ Solaride'i koduleht] * [https://www.hooandja.ee/projekt/solaride Solaride] Hooandjas * Helina Hansar. [https://solaride.postimees.ee/7877090/fotod-eesti-paikeseauto-tegi-austraalias-ajalugu Eesti päikeseauto tegi Austraalias ajalugu] Postimees/Solaride, 17. oktoober 2023 * [https://menu.err.ee/1159311/eesti-esimese-paikeseauto-loojad-loodavad-masinat-aprillist-eesti-teedel-testida Eesti esimese päikeseauto loojad loodavad masinat aprillist Eesti teedel testida] ERR Menu, 15. november 2020 [[Kategooria:Kaubamärgid]] [[Kategooria:Eesti teadus]] [[Kategooria:Eesti noored]] cnpgeuif2786e978ncmsyo7wvexlj10 0 674752 7174275 7161266 2026-06-16T19:30:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174275 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} [[Fail:Innansicht Festplatte 512 MB von Quantum.jpg|pisi|Kõvakettad säilitavad teavet binaarses vormis ja seetõttu peetakse neid füüsilise digitaalse meedia tüübiks.]] '''Digitaalne meedia''' ehk '''digimeedia''' on [[massikommunikatsioon]]i kontekstis mistahes sidevahend, mis töötab koos erinevate kodeeritud masinloetavate andmeformaatidega. Digitaalset sisu saab luua, vaadata, levitada, muuta, kuulata ja säilitada digitaalsel elektroonilisel seadmel, sealhulgas digitaalses andmehoidlas (erinevalt analoogilisest elektroonilisest meediast) ja digitaalsel ringhäälingul. ''Digitaalne'' on defineeritud kui mistahes andmed, mida esitab seeria numbreid, ja meedia viitab selle teabe edastamise või kommunikeerimise meetoditele. Digitaalne meedia viitab digiteeritud teabevahenditele, mis edastatakse ekraani ja/või kõlarite kaudu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-12-27 |pealkiri=What is Digital Media? {{!}} The Centre for Digital Media |url=https://thecdm.ca/news/what-is-digital-media |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221227150629/https://thecdm.ca/news/what-is-digital-media |url-olek=ei tööta }}</ref> See hõlmab teksti, audiot, videot ja graafikat, mis edastatakse internetis vaatamiseks või kuulamiseks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rayburn |eesnimi=Dan |url=https://books.google.ee/books?id=yC_4xW63Je0C&q=digital+media+definition&pg=PT310&redir_esc=y#v=snippet&q=digital%20media%20definition&f=false |pealkiri=Streaming and Digital Media: Understanding the Business and Technology |kuupäev=2012-07-26 |kirjastus=Taylor & Francis |isbn=978-1-136-03217-2 |keel=en}}</ref> Digitaalsete meediaplatvormide, nagu [[YouTube]], [[Vimeo]] ja [[Twitch]], vaatajaskond oli 2020.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Growing Tensions Between Digital Media Platforms and Copyright Enforcement |url=https://www.americanactionforum.org/insight/the-growing-tensions-between-digital-media-platforms-and-copyright-enforcement/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=AAF |keel=en-US}}</ref> aastal 27,9 miljardit tundi. == Näited == Digitaalse meedia näideteks on [[tarkvara]], digipildid, digivideo, [[Videomäng|videomängud]], [[Veebileht|veebilehed]] ja [[Veebisaitide loend|veebisaidid]], [[sotsiaalmeedia]], digitaalsed andmed ja [[Andmebaas|andmebaasid]], [[digitaalne heli]] (näiteks [[MP3]]), [[Elektrooniline dokument|elektroonilised dokumendid]] ja [[Elektrooniline raamatukogu|raamatud]]. Digitaalne meedia vastandub sageli [[Trükimeedia|trükimeediale]] (näiteks trükitud raamatud, ajalehed ja ajakirjad) ning muudele traditsioonilistele või analoogmeediumitele, nagu [[Fotofilm|fotofilm,]] helilindid või videolindid. Digitaalsel meedial on olnud ühiskonnale ja kultuurile märkimisväärselt ulatuslik ja keeruline mõju. Koos [[Internet|Interneti]] ja [[Personaalarvuti|personaalarvutitega]] on digitaalne meedia põhjustanud häirivaid uuendusi kirjastamises, [[Ajakirjandus|ajakirjanduses]], [[Suhtekorralduse dialoogiteooria|suhtekorralduses]], [[Meelelahutus|meelelahutuses]], [[Haridus|hariduses]], [[Kaubandus|kaubanduses]] ja [[Poliitika|poliitikas]]. Digitaalmeedia on esitanud uusi väljakutseid ka [[Autoriõigus|autoriõiguse]] ja [[Intellektuaalomand|intellektuaalomandi]] seadustele, edendades avatud sisu liikumist, mille käigus sisuloojad loobuvad vabatahtlikult mõnest või kõigist juriidilistest õigustest oma tööle. Digitaalse meedia laialdane levik ja selle mõju ühiskonnale viitavad, et oleme tööstusajaloo uue ajastu, infoajastu, alguses ning see võib ka viia paberivaba ühiskonnani, kus kogu meediat toodetakse ja tarbitakse arvutites.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dewar |eesnimi=James. A |kuupäev=1998 |pealkiri=The Information Age and the Printing Press |url=https://www.rand.org/pubs/papers/P8014.html#fn0}}</ref> Digitaalsele üleminekule jäävad siiski väljakutsed, sealhulgas aegunud autoriõiguse seadused, [[tsensuur]] tontidena ka digitaalne lõhe ja digitaalne pime ajastu, kus vanem meedia muutub uutele või uuendatud infosüsteemidele kättesaamatuks.<ref name="we-need-to">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Labs |eesnimi=Sean Koehl, Intel |kuupäev=2013-05-15 |pealkiri=We Need to Act to Prevent a Digital ‘Dark Age’ |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/insights/2013/05/we-need-to-act-to-prevent-a-digital-dark-age/ |vaadatud=2024-04-24 |issn=1059-1028}}</ref> == Ärimudel == [[Fail:20231030 Digital media business model.svg|pisi|Digitaalsete meediaplatvormide kolmetoote ärimudel]] Digitaalsed meediaplatvormid, nagu [[YouTube]], töötavad kolmetootelise [[Ärimudel|ärimudeli]] kaudu, kus platvormid pakuvad avalikkusele sageli tasuta teavet ja meelelahutust (infotainment), saades nii tähelepanu ja kogudes ka kasutajate andmeid reklaamijatele müümiseks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Diaz Ruiz |eesnimi=Carlos |kuupäev=2023-10-30 |pealkiri=Disinformation on digital media platforms: A market-shaping approach |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/14614448231207644 |ajakiri=New Media & Society |keel=en |doi=10.1177/14614448231207644 |issn=1461-4448}}</ref> Selle ärimudeli eesmärk on maksimeerida tarbijate kaasamist platvormil. '''Tasuline meedia''' Tasuline meedia viitab reklaamikanalitele, mille kasutamise eest turundajad maksavad, nii traditsioonilisele meediale (nt televisioon, raadio, trüki- või välireklaam) kui ka veebi- ja digitaalsele meediale (nt tasulised otsingu reklaamid, veebi- ja sotsiaalmeedia kuvareklaamid, mobiilireklaamid või e-turundus). See mudel sunnib ettevõtteid arendama sponsoreeritud meediat, seejärel maksma sotsiaalmeedia platvormidele, nagu Instagram, õiguse eest näidata sellist meediat platvormide uudistevoogudes olevatele klientidele. Need kliendid puutuvad kokku tasuliste meediakanalitega, mida mõnikord nimetatakse reklaamitud või sponsoreeritud postitusteks.<ref name="the-role-o">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lovett |eesnimi=Mitchell J. |perekonnanimi2=Staelin |eesnimi2=Richard |kuupäev=2016-01 |pealkiri=The Role of Paid, Earned, and Owned Media in Building Entertainment Brands: Reminding, Informing, and Enhancing Enjoyment |url=https://pubsonline.informs.org/doi/10.1287/mksc.2015.0961 |ajakiri=Marketing Science |keel=en |aastakäik=35 |üksiknumber=1 |lehekülg=142–157 |doi=10.1287/mksc.2015.0961 |issn=0732-2399}}</ref> '''Omav meedia''' Omav meedia viitab digitaalsetele varadele ja kanalitele, mida ettevõte või üksikisik kontrollib ja haldab. See hõlmab veebisaite, sotsiaalmeedia profiile, näiteks Facebooki jne, ajaveebe ja muid ettevõtte omanduses ja hallatavaid sisu platvorme. Üksus tähendab kanali omanikku või vastutatavat töötlejat, näiteks ettevõtet või isikut, kes haldab oma veebis kohalolekut.<ref name="the-role-o" /> '''Teenitud meedia''' Teenitud meedia tähistab avalike suhete meediakanaleid, nagu televisioon, ajalehed, ajaveebid või videosaidid, mis ei nõua turundajatelt otsest tasu ega kontrolli, kuid mis on kaasatud, kuna vaatajad, lugejad või kasutajad tunnevad nende vastu huvi. Vaba meedia on võrgus sisuliselt suust-suhu info, mis avaldub tavaliselt "viiruslikes" suundumustes, mainimistes, jagamistes, retweetides, arvustustes, soovitustes või kolmandate osapoolte veebisaitide sisus. Kui toode või teenus on nii hea, et kasutajad ei saa jätta seda oma sotsiaalmeediasse postitamata, saavad nad palju "teenitud meediat". Nad võidavad meedia usaldusväärsuse võrreldes teiste usaldusväärsuse vormidega, muutudes läbipaistvamaks.<ref name="the-role-o" /> == Ajalugu == Masinate koodid ja teave kujundas esmakordselt [[Charles Babbage]] 1800. aastate alguses. Babbage kujutas ette, et need koodid annavad talle juhiseid erinevuste mootori ja analüütilise mootori jaoks, masinate jaoks, mille Babbage oli kavandanud arvutustes esineva vea probleemi lahendamiseks. Aastatel 1822–1823 kirjutas matemaatik [[Ada Lovelace]] esimesed juhised arvude arvutamiseks Babbage'i mootoritel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mathematical Treasure: Ada Lovelace's Notes on the Analytic Engine {{!}} Mathematical Association of America |url=https://maa.org/press/periodicals/convergence/mathematical-treasure-ada-lovelaces-notes-on-the-analytic-engine#:~:text=In%20her%20%E2%80%9CNotes,%E2%80%9D%20Lovelace,-by-step%20mechanical%20operations. |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=maa.org |arhiivimisaeg=2023-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231224180052/https://maa.org/press/periodicals/convergence/mathematical-treasure-ada-lovelaces-notes-on-the-analytic-engine#:~:text=In%20her%20%E2%80%9CNotes,%E2%80%9D%20Lovelace,-by-step%20mechanical%20operations. |url-olek=ei tööta }}</ref> Lovelace'i juhised arvatakse nüüd olevat esimene arvutiprogramm. Kuigi masinad olid mõeldud analüüsiülesannete täitmiseks, aimas Lovelace arvutite ja programmide kirjutamise võimalikku sotsiaalset mõju. "Sest tõdede ja analüüsivalemite levitamisel ja kombineerimisel, mis võivad muutuda lihtsamaks ja kiiremaks, kui need on allutatud mootori mehaanilistele kombinatsioonidele, ja paljude teemade suhetele ja olemusele, millega teadus tingimata uutes ainetes seostub. Uuritud [...] on kõigis inimjõu laiendustes või inimteadmiste täiendustes mitmesuguseid kõrvalmõjusid, lisaks saavutatud esmasele objektile." Teised vanad masinloetavad [[andmekandja]]d sisaldavad juhiseid klaverite ja kudumismasinate kohta. [[Fail:Cabac1binar.png|pisi|Binaarkood, mida saab kasutada kogu tähestiku tähistamiseks.]] Hinnanguliselt oli aastal 1986 vähem kui 1% maailma andmekandjate mahust digitaalne ja aastal 2007 juba 94%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The World’s Technological Capacity to Store, Communicate, and Compute Information |url=https://www.martinhilbert.net/worldinfocapacity-html/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=MartinHilbert.net |keel=en-US}}</ref> Eeldatakse, et aasta 2002 on aasta, mil inimkond suutis salvestada rohkem teavet digitaalselt kui analoogmeedias ("digiajastu alguses").<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hilbert |eesnimi=Martin |kuupäev=Sat, 11 Jun 2011 00:00:00 |pealkiri=World_info_capacity_animation |url=https://ghostarchive.org/varchive/iIKPjOuwqHo}}</ref> === Digitaalsed arvutid === [[Fail:Wikipedia in binary.gif|pisi|Digitaalseid koode, näiteks binaarkoode, saab muuta ilma mehaanilisi osi ümber konfigureerimata]] Kuigi need kasutasid masinloetavaid andmeid, olid Babbage'i mootorid, isemängivad klaverid, Jacquardi kangasteljed ja paljud muud varased arvutusmasinad ikkagi [[Analoogarvuti|analoogarvutid]], millel olid füüsilised ja mehaanilised osad. Tõeliselt digitaalne meedia tekkis koos [[Digitaalarvuti|digitaalsete arvutitega]].<ref name="the-modern">{{Viide |perekonnanimi=Copeland |eesnimi=B. Jack |pealkiri=The Modern History of Computing |kuupäev=2020 |url=https://plato.stanford.edu/archives/win2020/entries/computing-history/ |väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy |toimetaja-perekonnanimi=Zalta |toimetaja-eesnimi=Edward N. |trükk=Winter 2020 |väljaandja=Metaphysics Research Lab, Stanford University |vaadatud=2024-04-24}}</ref> Digitaalsed arvutid kasutavad teabe salvestamiseks ja töötlemiseks binaarkoode ja [[Boolean|Booleani]] loogikat, lubades ühel masinal ühes konfiguratsioonis täita palju erinevaid ülesandeid. Esimesed kaasaegsed programmeeritavad digitaalarvutid Manchester Mark 1 ja [[EDSAC]] leiutati iseseisvalt aastatel 1948-1949.<ref name="the-modern" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=BBC News {{!}} Sci/Tech {{!}} Pioneers recall computer creation |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/317437.stm |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=news.bbc.co.uk}}</ref> Kuigi need masinad erinevad paljuski tänapäevastest arvutitest, oli neil nende loogilisi toiminguid kontrolliv digitaalne tarkvara. Need kodeeriti kahendvormingus, ühtede ja nullide süsteemis, mis kombineeritakse sadade märkide moodustamiseks. Kahendarvu 1-d ja 0-d on digitaalse meedia "numbrid".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pareek |eesnimi=Shreya |kuupäev=2015-07-02 |pealkiri=12 Projects You Should Know About Under the Digital India Initiative |url=https://www.thebetterindia.com/27331/12-projects-you-should-know-about-under-the-digital-india-initiative/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Better India |keel=en-US}}</ref> === Essee "As We May Think" === Samal ajal, kui digitaalne meedia võeti kasutusele alles 20. sajandi lõpus, on digitaalse meedia kontseptuaalne alus seotud teadlase ja inseneri [[Vannevar Bushi]] tööga ning tema kuulsa esseega "[[As We May Think]]", mis ilmus ajakirjas [[The Atlantic Monthly]] 1945. aastal.<ref name="wayback-ma">{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://cs.brown.edu/~rms/50YearsAfter.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140514102637/http://cs.brown.edu/~rms/50YearsAfter.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Bush nägi ette seadmete süsteemi, mida saaks kasutada muu hulgas teadlaste, arstide ja ajaloolaste abistamiseks teabe salvestamisel, analüüsimisel ja edastamisel.<ref name="wayback-ma" /> Andes tol ajal sellele kujuteldavale seadele nimeks “memex”, kirjutas Bush: Memexi omanik, ütleme nii, oli huvitatud vibu ja noolte päritolust ja omadustest. Täpsemalt uurib ta, miks lühike Türgi vibu oli ristisõdade kokkupõrgetes ilmselt parem kui Inglise pikk vibu. Tal on memexis võib-olla kümneid asjakohaseid raamatuid ja artikleid. Kõigepealt töötab ta läbi entsüklopeedia, kust leiab huvitava, kuid visandliku artikli ja jätab selle projitseerima. Järgmisena leiab ta ajaloost veel ühe asjakohase eseme ja seob need kaks kokku. Nii ta läheb, ehitades paljudest esemetest raja. Aeg-ajalt lisab ta oma kommentaari, ühendades selle põhiraja või kõrvalrajaga ja selle konkreetse esemega. Kui selgub, et saada olevate materjalide elastsus omadused olid vibuga palju seotud, hargneb ta külgrajal, mis viib ta läbi õpiku materjalide elastsuse kohta ja füüsiliste konstantide tabelite. Ta lisab oma pikema analüüsi. Nii ehitab ta oma huvijälje läbi talle kättesaadavate materjalide rägastiku.<ref name="as-we-may">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Bush |eesnimi=Vannevar |kuupäev=1945-07-01 |pealkiri=As We May Think |keel=en |väljaanne=The Atlantic |url=https://www.theatlantic.com/magazine/archive/1945/07/as-we-may-think/303881/ |vaadatud=2024-04-24 |issn=2151-9463}}</ref> Bush lootis, et memexi loomine on teadlaste töö pärast Teist maailmasõda.<ref name="as-we-may" /> Kuigi essee oli digitaalarvutitest mitu aastat varasem, nägi "As We May Think" ette digitaalse meedia võimalikke sotsiaalseid ja intellektuaalseid eeliseid ning pakkus kontseptuaalset raamistikku digitaalsele uurimisele, veebile, vikidele ja isegi [[Sotsiaalmeedia|sotsiaalmeediale]].<ref name="wayback-ma" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-04-07 |pealkiri=Computing Community Consortium - Computing Community Consortium |url=http://www.cra.org/ccc/component/content/article/309-as-we-may-think-the-legacy-of-computing-research-and-the-power-of-human-cognition |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140407053914/http://www.cra.org/ccc/component/content/article/309-as-we-may-think-the-legacy-of-computing-research-and-the-power-of-human-cognition |url-olek=ei tööta }}</ref> Essee tunnistati oluliseks tekstiks isegi selle avaldamise ajal.<ref name="as-we-may" /> == Mõju == [[Fail:Motorola flip phone, closed.jpg|pisi|Motorola esimese põlvkonna telefon]] === Digitaalne revolutsioon === Alates 1960. aastatest on arvutusvõimsus ja salvestusmaht plahvatuslikult kasvanud, peamiselt [[MOSFET]]-i skaleerimise tulemusena, mis võimaldab MOS-i transistoride arvu suurendada [[Moore'i seadus]]ega ennustatud kiires tempos.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Motoyoshi |eesnimi=Makoto |pealkiri=Through-Silicon Via |url=https://ieeexplore.ieee.org/document/4796275}}</ref> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=EETimes |kuupäev=2018-12-12 |pealkiri=Transistors Keep Moore's Law Alive |url=https://www.eetimes.com/transistors-keep-moores-law-alive/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=EE Times}}</ref> Personaalarvutid ja [[nutitelefon]]id annavad miljarditele inimestele kätte võimaluse digitaalsele meediale juurde pääseda, seda muuta, talletada ja jagada. Paljudel elektroonikaseadmetel, alates digitaalkaameratest kuni [[Mehitamata õhusõiduk|droonideni]], on võimalus luua, edastada ja vaadata digitaalset meediat. Koos [[World Wide Web]] ja Internetiga on digitaalne meedia muutnud 21. sajandi ühiskonda viisil, mida sageli võrreldakse omaaegse trükipressi leiutamise kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse mõjuga.<ref name="the-inform">{{Netiviide |pealkiri=The Information Age and the Printing Press |url=https://www.rand.org/pubs/papers/P8014.html#fn0}}</ref><ref name="ReferenceA">{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://net.educause.edu/ir/library/pdf/EQM0119.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2013-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130503055833/http://net.educause.edu/ir/library/pdf/EQM0119.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>Muutus on olnud nii kiire ja nii laialdane, et see on käivitanud majandusliku ülemineku tööstusmajanduselt infopõhisele majandusele, luues inimkonna ajaloos uue perioodi, mida tuntakse infoajastu või digitaalse revolutsioonina.<ref name="the-inform" /> Üleminek on tekitanud määratluste osas teatud ebakindlust. Digitaalsel meedial, [[Uus meedia|uuel meedial]], [[Multimeedium|multimeedial]] ja sarnastel terminitel on seos nii digitaalse meedia insenertehniliste uuenduste kui ka kultuurilise mõjuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://dmp.osu.edu/dmac/supmaterials/lauer.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140327001010/http://dmp.osu.edu/dmac/supmaterials/lauer.pdf |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Digitaalse meedia segamist teiste meediakanalitega ning kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega on mõnikord nimetatud ka kui uus meedia.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://digitalyouth.ischool.berkeley.edu/files/report/digitalyouth-WhitePaper.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2008-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081127101442/http://digitalyouth.ischool.berkeley.edu/files/report/digitalyouth-WhitePaper.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Sarnaselt näib, et digitaalne meedia nõuab uut suhtlusoskuste komplekti, mida nimetatakse transliteraktiivsuseks, meediapädevuseks või digitaalseks kirjaoskuseks. Need oskused hõlmavad mitte ainult võimet lugeda ja kirjutada (traditsiooniline [[kirjaoskus]]), vaid ka võimet navigeerida internetis, hinnata allikaid ja luua digitaalset sisu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is Digital Literacy? |url=http://digitalliteracy.cornell.edu/welcome/dpl0000.html |vaadatud=2024-04-24 |arhiivimisaeg=2010-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100626082655/http://digitalliteracy.cornell.edu/welcome/dpl0000.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Ideega, et me liigume täielikult digitaalse paberivaba ühiskonna poole, kaasneb hirm, et me võime peagi seista või seisame juba praegu silmitsi digitaalse pimeda ajastuga, kus vanemad meediad ei ole enam tänapäevastes seadmetes kättesaadavad ega kasuta kaasaegseid uurimise meetodeid.<ref name="we-need-to" /> Esimese mobiiltelefonikõne tegi 3. aprillil 1973 [[Motorola]] vaneminsener [[Martin Cooper (leiutaja)|Martin Cooper]]. Ta otsustas, et esimene telefonikõne peaks olema konkureerivale telekommunikatsiooniettevõttele, ja ta ütles ainult: "Ma räägin mobiiltelefoni kaudu."<ref name="history-of">{{Netiviide |kuupäev=2022-09-24 |pealkiri=History of Mobile Phones (1973 To 2008): The Cellphone Game-Changers! |url=https://www.knowyourmobile.com/phones/the-history-of-mobile-phones-from-1973-to-2008-the-handsets-that-made-it-all-happen-d58/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=www.knowyourmobile.com |keel=en-GB |arhiivimisaeg=2020-03-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200320161909/https://www.knowyourmobile.com/phones/the-history-of-mobile-phones-from-1973-to-2008-the-handsets-that-made-it-all-happen-d58/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kümme aastat hiljem andis Motorola välja Motorola DynaTAC, esimese kaubanduslikult saadaoleva mobiiltelefoni. 1990. aastate alguses Nokia andis välja Nokia 1011, mis on esimene masstoodanguna toodetud mobiiltelefon. Nokia Communicator 9000 sai esimeseks nutitelefoniks enne termini "nutitelefon" kasutuselevõttu; Communicator 9000 oli esimene mobiilseade, mis sisaldas e-posti, veebisirvimise, faksi, tekstitöötluse ja tabelarvutuse programme.<ref name="history-of" /> Nutitelefoni kasutajate hulk on tohutult suurenenud{{millal}}, nagu on ka kaubandusmaastik, samal ajal kui [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] ja [[iOS]] mõlemad domineerivad nutitelefonide turul. Gartneri uuring näitas, et 2016. aastal oli umbes 88% ülemaailmsetest nutitelefonidest Android, samas kui iOS-i turuosa oli umbes 12%.<ref name="current-tr">{{Netiviide |kuupäev=2017-02-20 |pealkiri=Current Trends And Future Prospects Of The Mobile App Market |url=https://www.smashingmagazine.com/2017/02/current-trends-future-prospects-mobile-app-market/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Smashing Magazine |keel=en}}</ref> Umbes 85% mobiilituru tulust tuli mobiilimängudest.<ref name="current-tr" /> Digitaalse revolutsiooni mõju saab hinnata ka ülemaailmsete mobiilsete nutiseadmete kasutajate arvu uurimisega. Seda saab jagada kaheks kategooriaks; nutitelefonide kasutajad ja tahvelarvutite kasutajad. Maailmas on 2,32 miljardit nutitelefonikasutajat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mobile network subscriptions worldwide 2028 |url=https://www.statista.com/statistics/330695/number-of-smartphone-users-worldwide/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Statista |keel=en}}</ref> Praeguseks on see ületanud juba 2,87 miljardit. Tahvelarvutite kasutajad jõudsid 2015. aastal kokku 1 miljardini, mis moodustab 15% maailma elanikkonnast. Statistika näitab digitaalse meedia kommunikatsiooni mõju tänapäeval. Oluline on ka fakt, et nutiseadmete kasutajate arv kasvab kiiresti, kuid funktsionaalsete kasutusviiside hulk suureneb iga päevaga. Nutitelefoni või tahvelarvutit saab kasutada igapäevaselt sadade vajaduste jaoks. Hetkese seisuga on Apple’i rakenduste poes saadaval üle 1 miljoni äpi.<ref name="apple-anno">{{Netiviide |perekonnanimi=Ingraham |eesnimi=Nathan |kuupäev=2013-10-22 |pealkiri=Apple announces 1 million apps in the App Store, more than 1 billion songs played on iTunes radio |url=https://www.theverge.com/2013/10/22/4866302/apple-announces-1-million-apps-in-the-app-store |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Verge |keel=en}}</ref> Need on kõik võimalused digitaalse turunduse jaoks. Nutiseadme kasutaja, kes avab oma Apple’i või Android seadme, on iga sekund mõjutatud kõikvõimalikust digitaalsest reklaamist. See näitab veel paremini digirevolutsiooni ja selle mõju.<ref name="isbn">{{Viide |pealkiri=ISBN |kuupäev=2024-04-23 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=ISBN&oldid=1220439790 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-04-24}}</ref> Selle tulemusel on aastate jooksul erinevatele rakenduste arendajatele välja makstud kokku 13 miljardit dollarit.<ref name="apple-anno" /> Enamik nendest rakendustest on võimelised tulu teenima rakenduste reklaamimise kaudu.<ref name="current-tr" /> 2020. aasta brutotulu on prognooside kohaselt umbes 189 miljonit dollarit.<ref name="current-tr" /> === Katkestus tööstuses === Võrreldes [[trükimeedia]], [[massimeedia]] ja teiste analoogsete tehnikatega, on digitaalset meediat lihtne kopeerida, salvestada, jagada ja muuta. Selline digitaalse meedia kvaliteet on toonud kaasa olulisi muutusi paljudes tööstusharudes, eriti ajakirjanduses, kirjastamises, hariduses, meelelahutuses ja muusikaäris. Nende muutuste üldine mõju on nii kaugeleulatuv, et seda on raske kvantifitseerida. Näiteks filmitegemises on üleminek analoogfilmikaameratelt digikaameratele peagi lõppenud. See on toonud Hollywoodile majanduslikku kasu, muutnud levitamise lihtsamaks ja võimaldab lisada filmidele kvaliteetseid digiefekte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Changeover in film technology spells end for age of analog |url=https://www.browndailyherald.com/article/2013/03/changeover-in-film-technology-spells-end-for-age-of-analog |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Brown Daily Herald |keel=en-US}}</ref> Samal ajal on see mõjutanud Hollywoodys analoogsete eriefektide, trikkide ja animatsioonitööstust. See on tekitanud valusaid lisakulusid väikestele kinodele, millest paljud ei elanud seda üle või siis ei suutnud digile üle minna. Digitaalse meedia mõju teistele meediatööstustele on sama ulatuslik ja keeruline Aastatel 2000–2015 on trükitud ajalehtede reklaamitulu langenud 60 miljardilt dollarilt peaaegu 20 miljardile dollarile. Alates aprillist 2024 lõpetab Eesti päevaleht paberil ilmumise ja jätkab Delfi portaali koosseisus digiväljaandena. Töö kaotab kaheksa inimest, nende seas kolm ajakirjanikku.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-15 |pealkiri=Eesti Päevaleht lõpetab paberil ilmumise |url=https://www.err.ee/1609222581/eesti-paevaleht-lopetab-paberil-ilmumise |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ajakirjanduses on digitaalmeedia ja [[kodanikuajakirjandus]] toonud kaasa tuhandete töökohtade kaotuse trükimeedias ja paljude suurte ajalehtede pankrotti.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kirchhoff |eesnimi=Suzanne M. |kuupäev=September 9, 2010 |pealkiri=The U.S. Newspaper Industry in Transition |url=https://sgp.fas.org/crs/misc/R40700.pdf}}</ref> Kuid digitaalse ajakirjanduse tõus on loonud ka tuhandeid uusi töökohti ja erialasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Job Growth In Digital Journalism Is Bigger Than Anyone Knows |url=https://www.ibtimes.com/job-growth-digital-journalism-bigger-anyone-knows-799109}}</ref> [[E-raamat|E-raamatud]] ja isekirjastamine muudavad raamatutööstust ning digiõpikud ja muud meediat kaasavad õppekavad muudavad alg- ja keskharidust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PUBLISHING IN THE DIGITAL ERA |url=https://media.bain.com/Images/BB_Publishing_in_the_digital_era_4_11.pdf}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-03-18 |pealkiri=Obama wants schools to speed digital transition – USATODAY.com |url=http://usatoday30.usatoday.com/news/education/story/2012-01-31/schools-e-textbooks/52907492/1 |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140318014433/http://usatoday30.usatoday.com/news/education/story/2012-01-31/schools-e-textbooks/52907492/1 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Akadeemilistes ringkondades on digitaalne meedia viinud uue uurimis vormini, mida nimetatakse ka digitaalseks uurimiseks, luues avatud [[juurdepääs]]u ja avatud teaduse võimaldamise tänu väikestele levikuludele. Kasvanud on uued õppesuunad, nagu [[digihumanitaaria]] ja digiajalugu. See on muutnud raamatukogude kasutusviisi ja nende rolli ühiskonnas.<ref name="ReferenceA" /> Kõik suuremad meedia-, kommunikatsiooni- ja akadeemilised ettevõtmised seisavad silmitsi digitaalse meediaga seotud ülemineku- ja ebakindluse perioodiga. Sageli on ajakirjal või väljaande olemas digitaalne versioon, millele saab viidata kui trükiversiooniga identsele elektrooniliselt vormindatud versioonile.<ref name="time-inc-s">{{Netiviide |perekonnanimi=Matsa |eesnimi=Katerina Eva |kuupäev=2014-06-05 |pealkiri=Time Inc. spinoff reflects a troubled magazine business |url=https://www.pewresearch.org/short-reads/2014/06/05/time-inc-spinoff-reflects-a-troubled-magazine-business/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Pew Research Center |keel=en-US}}</ref> Sellest tuleb kirjastajale ja kuludele tohutu kasu, sest pool traditsiooniliste kirjastajate kuludest tuleb tootmisest, seal hulgas ka töötlemata materjal, tehniline töötlemine ja levitamine.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=van der Burg |eesnimi=Miriam |perekonnanimi2=Van den Bulck |eesnimi2=Hilde |kuupäev=2017-04-03 |pealkiri=Why are traditional newspaper publishers still surviving in the digital era? The impact of long-term trends on the Flemish newspaper industry’s financing, 1990–2014 |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/16522354.2017.1290024 |ajakiri=Journal of Media Business Studies |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=2 |lehekülg=82–115 |doi=10.1080/16522354.2017.1290024 |issn=1652-2354}}</ref> [[Fail:FT Magazine.Print .Ads .png|pisi|Trükireklaami vähenemine 2008. aasta USA majandusprobleemi tõttu]] Alliance of Audited Media & Publishers teave 2008. aasta majanduslanguse ajal on teatud ajakirjade puhul vähenenud üle 10% trüki müügist, kusjuures raskused tulenevad vaid 75%-st müügi reklaamidest nagu varem, kuid 2018. aastal moodustas suuremate ajalehtede reklaamitulu aga 35% digi reklaamidest.<ref name="time-inc-s" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-10 |pealkiri=Newspapers Fact Sheet |url=https://www.pewresearch.org/journalism/fact-sheet/newspapers/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Pew Research Center |keel=en-US}}</ref> Seevastu ajalehtede ja ajakirjade mobiiliversioonid olid teisel kohal, kasvades 135%. The New York Times on märkinud oma digiväljaande tellimuste tõusu 47% aastas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barthel |eesnimi=Michael |kuupäev=2017-06-01 |pealkiri=Despite subscription surges for largest U.S. newspapers, circulation and revenue fall for industry overall |url=https://www.pewresearch.org/short-reads/2017/06/01/circulation-and-revenue-fall-for-newspaper-industry/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Pew Research Center |keel=en-US}}</ref> 43% täiskasvanutest saavad uudiseid sageli uudiste veebisaitidelt või sotsiaalmeediast, võrreldes samal ajal televisiooniga, kus on näitaja 49%. Pew Research küsis ka vastajatelt, kas nad said oma telerisse voogesitus seadmest uudiseid – 9% USA täiskasvanutest ütlesid, et nad teevad seda sageli.<ref name="time-inc-s" /> === Üksikisik sisuloojana === [[Fail:Canon EOS M Blogger Event 02 cropped.jpg|pisi|Keskmine juutuuberi blogija kaamera, Canon EOS]] Digitaalne meedia võimaldab inimestel olla sisu loomisel palju aktiivsem.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-01-12 |pealkiri=Overview {{!}} Pew Internet & American Life Project |url=http://www.pewinternet.org/Reports/2007/A-Typology-of-Information-and-Communication-Technology-Users/Summary-of-Findings.aspx |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140112191018/http://www.pewinternet.org/Reports/2007/A-Typology-of-Information-and-Communication-Technology-Users/Summary-of-Findings.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> Igaüks, kellel on ligipääs internetile ja arvutitele, saab olla osa sotsiaalmeediast ja panustada kirjutamisesse, kunsti, [[Video|videotesse]], [[Fotograafia|fotograafiasse]] ning ka kommentaaridesse internetis, samuti ka hõlbustanud äritegevuse läbiviimine veebis. Sisu loomise ja jagamise kulude dramaatiline vähenemine on viinud sisuloomise demokratiseerumiseni ning uut tüüpi sisu loomiseni: [[Ajaveeb|ajaveebid]], [[Meem|meemid]], lühifilmid ja [[Taskuhäälingu tarkvara|taskuhäälingud]]. Mõned neist tegevustest on märgitud ka [[Kodanikuajakirjandus|kodanikuajakirjanduseks]]. See kasutajate loodud sisu tõus on tingitud nii Interneti arengust kui ka sellest, kuidas kasutajad tänapäeval meediat kasutavad. Kui rohkem kasutajaid liitub sotsiaalmeedia saitidega ja neid kasutab aina rohkem inimesi, suureneb sisu loomise asjakohasus.<ref>{{Netiviide |url=https://academic.oup.com/jcmc/article/19/3/591/4067610?login=false |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=academic.oup.com}}</ref> Tehnoloogiate väljatöötamine, nagu mobiilseadmed, võimaldavad lihtsamalt ja kiiremalt juurdepääsu kõigele meediale.<ref name="isbn" /> Paljud meediumi loomise tööriistad, mis olid kunagi kättesaadavad vaid vähestele, on nüüd tasuta ja hõlpsasti kasutatavad. Internetile juurdepääsu võimaldavate seadmete hind langeb pidevalt ja mitme digitaalseadme isiklik omandiõigus on nüüd muutumas standardiks. Need elemendid on poliitilist osalust oluliselt mõjutanud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://ypp.dmlcentral.net/sites/all/files/publications/YPP_Survey_Report_FULL.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150407033117/http://ypp.dmlcentral.net/sites/all/files/publications/YPP_Survey_Report_FULL.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Mitmed teadlased peavad digitaalsel meedial oma rolli araabia kevades ning raskustes olevate valitsuste meetmed digitaalse ja sotsiaalmeedia kasutamise vastu on üha tavalisemad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Philip Howard’s new book explores digital media role in Arab Spring |url=https://www.washington.edu/news/2013/06/13/philip-howards-new-book-explores-digital-media-role-in-arab-spring/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=UW News |keel=en}}</ref> Paljud valitsused piiravad mingil viisil juurdepääsu digitaalsele meediale, kas nilbete vältimiseks või poliitilise [[Tsensuur|tsensuuri]] laiemas vormis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-04-16 |pealkiri=Internet censorship listed: how does each country compare? |url=http://www.theguardian.com/technology/datablog/2012/apr/16/internet-censorship-country-list |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=the Guardian |keel=en}}</ref> Aastate jooksul on [[YouTube|YouTube'ist]] saanud kasutajate loodud meediaga veebisait. Seda sisu ei vahenda reeglina üksi ettevõte ega agentuur, mistõttu on internetis palju erinevaid isikuid ja arvamusi. Üle aastate on Youtube ja teised platvormid näidanud ka oma rahalist kasumit. Aastal 2020 teenisid 10 kõige rohkem teenivat Youtube’i sisuloojat igaüks üle 15 miljoni dollari.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Berg |eesnimi=Madeline |pealkiri=The Highest-Paid YouTube Stars Of 2020 |url=https://www.forbes.com/sites/maddieberg/2020/12/18/the-highest-paid-youtube-stars-of-2020/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> Paljudel nendest Youtube’i profiilidest on aastate jooksul seadistatud mitu kaamerat, me näeksime neid justkui telerist. Paljud sisuloojad loovad oma veebipersoona kasvades ka omaenda digiettevõtteid. Ka isiklike seadmete arv on aastate jooksul kasvanud. Praegu eksisteerib maailmas üle 1,5 miljardi tahvelarvuti kasutajat ja see arvatavasti kasvab aeglaselt. Umbes 20% inimestest maailmas vaatas 2018. aastal regulaarselt ennast huvitavat sisu tahvlist. Kasutaja-genereeritud sisu tõstatab privaatsuse, usaldusväärsuse, viisakuse ja kultuurilise, intellektuaalse ja kunstilise panuse hüvitamise küsimusi. Digitaalse meedia levik ning selle tõhusaks kasutamiseks vajalik kirjaoskuse ja suhtlemisoskuse lai valik on süvendanud digitaalset lõhet nende vahel, kellel on juurdepääs digitaalsele meediale, ja nende vahel, kellel see puudub.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crawford |eesnimi=Susan P. |kuupäev=2011-12-03 |pealkiri=Opinion {{!}} The New Digital Divide |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2011/12/04/opinion/sunday/internet-access-and-the-new-divide.html |vaadatud=2024-04-24 |issn=0362-4331}}</ref> Digitaalse meedia levik on muutnud tarbijate helikogu täpsemaks ja isikupärasemaks. Enam pole vaja osta tervet albumit, kui tarbija on huvitatud vaid mõnest üksikust helifailist. === Veebiuudised === [[Fail:Philips remote control with a Netflix button, Finsterwolde (2019) 04.jpg|pisi|USA Philipsi teleripult sisseehitatud Netflixi voogesituse nupuga]] Teleri kontrolleritel on nüüd voogesitus platvormide jaoks määratud nupud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-21 |pealkiri=Roku |url=https://www.roku.com/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220521121549/https://www.roku.com/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Kasutajad kulutavad iga päev digivideole keskmiselt 1:55 ja sotsiaalvõrgustikele vaid 1:44.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Walgrove |eesnimi=Amanda |kuupäev=2015-07-06 |pealkiri=The Explosive Growth of Online Video, in 5 Charts |url=https://contently.com/2015/07/06/the-explosive-growth-of-online-video-in-5-charts/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Contently |keel=en-US}}</ref> 6 inimest 10-st teatavad, et vaatavad oma telesaateid ja uudiseid voogedastusteenuse kaudu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-09-13 |pealkiri=About 6 in 10 young adults in U.S. primarily use online streaming to watch TV |url=https://www.pewresearch.org/short-reads/2017/09/13/about-6-in-10-young-adults-in-u-s-primarily-use-online-streaming-to-watch-tv/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Pew Research Center |keel=en-US}}</ref> Platvormid, nagu [[Netflix]], on pälvinud ligitõmbavust tänu oma lummavusele, juurdepääsetavusele ja originaalsele sisule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Netflix: the rise of a new online streaming platform universe |url=https://d3.harvard.edu/platform-digit/submission/netflix-the-rise-of-a-new-online-streaming-platform-universe/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Digital Innovation and Transformation |keel=en-US}}</ref> Ettevõtted nagu [[Netflix]] ostsid isegi varem tühistatud saateid, nagu näiteks "Designated Survivor", "[[Lucifer (telesari)|Lucifer]]" ja "Arrested Development".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Maas |eesnimi=Jennifer |kuupäev=2022-07-05 |pealkiri=22 TV Shows That Found New Networks After Cancellation |url=https://www.thewrap.com/canceled-tv-shows-switched-networks-new-home/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=TheWrap |keel=en-US}}</ref> Kuna internet levib üha rohkem, hakkab aina rohkem ettevõtteid levitama oma sisu ainult interneti kaudu. Tõepoolest, noored kipuvad tänapäeval uudiste jaoks suuremalt osalt kasutama TikTok’i Google’i, televisiooni ja ajalehtede asemel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-05 |pealkiri=Is TikTok about to replace Google as the top search engine? |url=https://www.euronews.com/next/2023/02/05/gen-z-is-using-tiktok-as-a-search-engine-is-this-the-end-of-google |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=euronews |keel=en}}</ref> Vaatajate kaotamisega kaasneb tulude vähenemine, kuid mitte nii hull, kui võiks oodata. Alates 2024. aastast on ka peavoolumeedia poolt liiga vastuoluliseks peetud laine liikunud veebiplatvormidele, nagu X (endine Twitter), et jätkata oma sõnumite levitamist. Üks näide on Tucker Carlson, kes lahkub Fox Newsist oma vastuoluliste arvamuste tõttu ja läheb üle X-i.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Levine |eesnimi=Sam |kuupäev=2023-04-25 |pealkiri=Tucker Carlson leaves Fox News – reportedly fired by Rupert Murdoch |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/media/2023/apr/24/tucker-carlson-leaving-fox-news |vaadatud=2024-04-24 |issn=0261-3077}}</ref> See on tekitanud arutelu sellistel teemadel nagu sõnavabadus ja vihakõne.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Watch: Tennessee Republicans Bully Through Extreme Teacher Gun Bill |väljaanne=The New Republic |url=https://newrepublic.com/post/172149/10-fascist-things-tucker-carlson-said-air |vaadatud=2024-04-24 |issn=0028-6583}}</ref> === Autoriõiguse väljakutsed === Digitaalne meedia hõlmab interaktiivsete süsteemide numbrilisi võrgustikke, mis ühendavad [[Andmebaas|andmebaase]], võimaldades kasutajatel liikuda ühel biti sisul või veebilehel teisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=SULLIVAN |eesnimi=ANN MARIE |pealkiri=THE JOHN MARSHALL REVIEW OF INTELLECTUAL PROPERTY LAW |url=https://repository.law.uic.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1392&context=ripl}}</ref> Tänu sellisele lihtsusele esitab digitaalne meedia mitmeid väljakutseid kehtivatele autoriõiguse ja [[Intellektuaalne omand|intellektuaalse omandi]] seadustele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-03-27 |pealkiri=Jisc Digital Media {{!}} Guide... |url=http://www.jiscdigitalmedia.ac.uk/guide/copyright-an-overview |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140327104300/http://www.jiscdigitalmedia.ac.uk/guide/copyright-an-overview |url-olek=ei tööta }}</ref> Digitaalse meedia loomise, muutmise ja jagamise lihtsus võib mõjutada autoriõiguste jõustamist ning paljusid autoriõiguse seadusi peetakse laialdaselt aegunuks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-05-18 |pealkiri=Outdated copyright laws hinder growth says Government |url=https://www.telegraph.co.uk/technology/news/8519420/Outdated-copyright-laws-hinder-growth-says-Government.html |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Telegraph |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-02-19 |pealkiri=Outdated copyright laws must adapt to the new digital age {{!}} Policy Review |url=http://www.policyreview.eu/outdated-copyright-laws-must-adapt-to-the-new-digital-age/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-02-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150219023349/http://www.policyreview.eu/outdated-copyright-laws-must-adapt-to-the-new-digital-age/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Kehtiva autoriõiguse kohaselt on levinud [[Internetimeem|interneti-meemide]] jagamine mitmetes riikides üldiselt illegaalne.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kloc |eesnimi=Joe |kuupäev=2013-11-12 |pealkiri=How Australia accidentally made memes illegal |url=https://www.dailydot.com/debug/australia-copyright-memes-illegal/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Daily Dot |keel=en-US}}</ref> Seaduslikud õigused võivad paljude levinud interneti toimingute puhul olla ebaselged. Nende hulka kuuluvad piltide postitamine kellegi teise sotsiaalmeedia kontolt, [[Fännikirjandus|fännikirjanduse]] kirjutamine või populaarsete lugude kajastamine ja/või kasutamine sisus, näiteks YouTube'i videotes. Viimase kümnendi{{millal}} jooksul on õiglase kasutamise ja autoriõiguse kontseptsioone rakendatud eri tüüpi veebimeediale. [[Autoriõigus]]tega seotud väljakutsed levivad digitaalse meedia kõikidesse osadesse. Sisuloojad platvormidel nagu YouTube järgivad autoriõiguse, intellektuaalomandi seaduste ja platvormi autoriõiguse nõuetega kehtestatud juhiseid. Kui neid juhiseid ei järgita, võidakse sisu demonetiseerida, kustutada või kohtusse kaevata.<ref name="the-golden">{{Netiviide |perekonnanimi=Alexander |eesnimi=Julia |kuupäev=2019-04-05 |pealkiri=The golden age of YouTube is over |url=https://www.theverge.com/2019/4/5/18287318/youtube-logan-paul-pewdiepie-demonetization-adpocalypse-premium-influencers-creators |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Verge |keel=en}}</ref> Selline olukord võib tekkida ka siis, kui sisuloojad kasutavad kogemata autoriõigustega kaitstud helifaile või taustastseene.<ref name="the-golden" /> Et vältida ja lahendada neid probleeme, saavad sisuloojad vabatahtlikult kasutusele võtta avatud või [[copyleft]] litsentsid või avaldada oma teosed üldkasutatavaks. Seda tehes loobuvad sisuloojad teatud seaduslikest õigustest oma sisule. Õiglane kasutamine on USA autoriõiguse seaduse [[doktriin]], mis lubab autoriõigusega kaitstud materjalide piiratud kasutamist ilma loata. Õiglase kasutamise moodustavad neli tegurit. Esimene on eesmärk, mis viitab sellele, milleks sisu kasutatakse. Teine tegur on see, millist autoriõigusega kaitstud sisu kasutatakse. Kui sisu on mitte-ilukirjandus, kuulub see tõenäolisemalt õiglase kasutamise alla kui siis, kui sisu on [[ilukirjandus]]. Kolmas tegur on see, kui palju autoriõigustega kaitstud sisust on kasutusel. Väikest kogust autoriõigustega kaitstud sisu peetakse tõenäolisemalt õiglaseks. Viimane, neljas tegur on see, kas autoriõigustega kaitstud sisu kasutamine teenib raha või mõjutab sisu väärtust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fair Use {{!}} Digital Media Law Project |url=https://www.dmlp.org/legal-guide/fair-use |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=www.dmlp.org}}</ref> [[Vikipeedia]] kasutab kõige levinumaid avatud [[litsents]]e, [[Creative Commons]]i litsentse ja [[GNU]] vaba dokumentatsiooni litsentsi. Avatud litsentsid on üks aspekt laiaulatuslikust avatud sisu liikumisest, mis pooldab tarkvara, andmete ja muu digitaalse meedia autoriõiguse piirangute vähendamist või eemaldamist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Trotter |eesnimi=Andrew |kuupäev=2008-10-17 |pealkiri=The Open-Content Movement |keel=en |väljaanne=Education Week |url=https://www.edweek.org/teaching-learning/the-open-content-movement/2008/10 |vaadatud=2024-04-24 |issn=0277-4232}}</ref> Sellise litsentsiteabe ja saadavuse oleku kogumise ja tarbimise hõlbustamiseks kasutatakse selliseid tööriistu nagu [[Creative Commons|Creative Commonsi]] otsingumootor, mis on peamiselt veebipiltide jaoks ja Unpaywall või mida kasutatakse teadusliku suhtluse jaoks. Digitaalsele meediale juurdepääsu piiramiseks on välja töötatud lisatarkvara. Materjali lukustamiseks kasutatakse digitaalõiguste haldust ([[DRM]]), mis võimaldab kasutajatel rakendada meediumisisu konkreetsetel juhtudel. DRM võimaldab filmitootjatel rentida filme madalama hinnaga. See piirab filmi laenutuslitsentsi pikkust, mitte ei müü filmi ainult täishinnaga. Lisaks võib DRM takistada meediumi volitamata muutmist või jagamist. [[Fail:Youtube copyright claim.png|pisi|YouTube'i autoriõiguste nõude eemaldamine]] Digitaalse meedia autoriõiguste kaitse tehnoloogiad kuuluvad intellektuaalomandi kaitse tehnoloogia alla. Seda seetõttu, et mitmed arvutitehnoloogiad kaitsevad loodavat ja edastatavat digitaalset sisu.<ref name="digital-me">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chen |eesnimi=Yixin |perekonnanimi2=Hu |eesnimi2=Xi |perekonnanimi3=Xiao |eesnimi3=Feng |kuupäev=2020 |toimetaja-perekonnanimi=Huang |toimetaja-eesnimi=Chuanchao |toimetaja2-perekonnanimi=Chan |toimetaja2-eesnimi=Yu-Wei |toimetaja3-perekonnanimi=Yen |toimetaja3-eesnimi=Neil |pealkiri=Digital Media Copyright Protection Technology in the Age of All Media |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-981-15-1468-5_99 |ajakiri=Data Processing Techniques and Applications for Cyber-Physical Systems (DPTA 2019) |keel=en |koht=Singapore |väljaandja=Springer |lehekülg=843–850 |doi=10.1007/978-981-15-1468-5_99 |isbn=978-981-15-1468-5}}</ref> The Digital Millennium Copyright Act (DMCA) tagab kasutajate sisu hostivatele vahendajatele (nt YouTube'ile) kaitse autoriõiguste rikkumise eest vastutusele võtmise eest, kui nad vastavad kõigile nõutavatele tingimustele. Kõige tähelepanuväärsem neist on "märka ja võta maha" strateegia.<ref name="copyright">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kaye |eesnimi=D. Bondy Valdovinos |perekonnanimi2=Gray |eesnimi2=Joanne E. |kuupäev=2021-07 |pealkiri=Copyright Gossip: Exploring Copyright Opinions, Theories, and Strategies on YouTube |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/20563051211036940 |ajakiri=Social Media + Society |keel=en |aastakäik=7 |üksiknumber=3 |lehekülg=205630512110369 |doi=10.1177/20563051211036940 |issn=2056-3051}}</ref> Eeskirjad nõuavad, et Interneti-vahendajad eemaldaksid kõnealuse sisu ja/või keelaksid sellele juurdepääsu, kui on olemas kohtumäärused ja/või väidetavalt nende saidil oleva sisu ebaseadusliku kasutamise kohta. Selle tulemusel jätkab Youtube uute eeskirjade ja standardite väljatöötamist, mis lähevad DMCA nõudest kaugemale. YouTube on loonud ka algoritmi, mis kontrollib pidevalt oma platvormi, veendumaks, et kogu sisu järgib kõiki eeskirju.<ref name="copyright" /> Üks digitaalse meedia platvorm, millel on teadaolevalt autoriõigustega probleeme, on lühivideote jagamise rakendus [[TikTok]]. TikTok on sotsiaalmeedia rakendus, mis võimaldab kasutajatel jagada kuni ühe minuti pikkusi lühivideoid, kasutades visuaalseid efekte ja heli.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Herrman |eesnimi=John |kuupäev=2019-03-10 |pealkiri=How TikTok Is Rewriting the World |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2019/03/10/style/what-is-tik-tok.html |vaadatud=2024-04-24 |issn=0362-4331}}</ref> Loyola ülikooli Chicago õigusteaduskonna andmetel on umbes 50% TikTokis kasutatavast muusikast litsentseerimata.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Src="https://Secure.gravatar.com/Avatar/1d4e2e87bac3f194d877274cef57a786?s=20 |eesnimi=<img |perekonnanimi2=amp;d=http%3A%2F%2Fwww.gravatar.com%2Favatar%2Fad516503a11cd5ca435acc9bb6523536%3Fs%3D20 |perekonnanimi3=Bayley |eesnimi3=amp;r=G" class="avatar avatar-20 avatar-default" height="20" width="20" style="width: 20px; height: 20px;" alt="avatar">Lydia |kuupäev=2021-03-29 |pealkiri=TikTok: A Copyright Time Bomb? |url=https://blogs.luc.edu/ipbytes/2021/03/29/tiktok-a-copyright-time-bomb/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=IP Bytes |keel=en-US }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> TikTokil on mitu muusika litsentsilepingut erinevate artistide ja plaadifirmadega, luues muusika õiglase ja seadusliku kasutamise raamatukogu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gardoce |eesnimi=Rowan |kuupäev=2021-08-12 |pealkiri=The Legal Side Of TikTok: Music, Copyright and Ownership |url=https://sprintlaw.com.au/articles/tiktok-copyright-issues/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Sprintlaw |keel=en-AU}}</ref> See ei hõlma aga kogu kasutajate jaoks mõeldud sisu. Kasutaja võib siiski TikTokis autoriõigusi rikkuda. Üks näide on kogemata muusika mängimine stereosüsteemis taustal või sülearvuti ekraanil muusika salvestamine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TikTok & Instagram v Copyright Owners of Photos & Music |url=https://natlawreview.com/article/copyright-owners-lovehate-relationship-tiktok-and-instagram-raises-legal-issues |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=natlawreview.com |keel=en}}</ref> Interneti-ajakirjad või digitaalsed ajakirjad on autoriõigustega seotud probleemide üks suurimaid sihtmärke. Vastavalt Audit Bureau of Circulations 2011. aasta märtsi aruandele on selle meediumi definitsioon see, kui digitaalne ajakiri hõlmab ajakirjade sisu levitamist elektroonilisel teel, võib see olla koopia.<ref name="ReferenceB">{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://elpub.scix.net/data/works/att/109_elpub2012.content.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151123133735/http://elpub.scix.net/data/works/att/109_elpub2012.content.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Seda määratlust võib pidada aegunuks, kuna trükiajakirjade PDF-versioonid pole enam levinud. Tänapäeval viitavad digitaalsed ajakirjad ajakirjadele, mis on spetsiaalselt loodud interaktiivseteks digitaalplatvormideks, nagu Internet, mobiiltelefonid, privaatsed võrgud, iPad või muud seadmed.<ref name="ReferenceB" /> Seega vähenevad tõkked digitaalsete ajakirjade levitamisel. Kuid need platvormid laiendavad ka digiajakirjade avaldamise ulatust, näiteks nutitelefonid. Tänu tahvelarvutite ja muude isiklike elektroonikaseadmete täiustamisele on digitaalsed ajakirjad graafika kasutamise kaudu muutunud palju loetavamaks ja köitvamaks.<ref name="isbn" /> Veebiajakirjade areng on hakanud keskenduma sotsiaalmeedia ja meelelahutuse platvormiks muutumisele. [[Internetipiraatlus|Interneti-piraatlusest]] on saanud üks suuremaid probleeme, mis on tekkinud seoses digitaalse meedia autoriõigustega. Digitaalse meedia piraatimine, nagu filmid ja televisioon, mõjutab otseselt autoriõiguse osapoolt (autoriõiguse omanikku). See tegevus võib mõjutada digitaalse meedia tööstuse "tervist". Piraatlus rikub autoriõiguse seadusi ja moraali.<ref name="digital-me" /> Koos piraatlusega on digitaalne meedia kaasa aidanud valeinfo või [[Valeuudis|valeuudiste]] levitamise võimele. Digitaalse meedia laialdase kasutamise tõttu võivad valeuudised saada rohkem kurikuulsust. See tuntus suurendab valeuudiste negatiivset mõju. Selle tulemusena võib inimeste tervis ja heaolu saada mõjutatud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=de Oliveira |eesnimi=Danilo Vicente Batista |perekonnanimi2=Albuquerque |eesnimi2=Ulysses Paulino |kuupäev=2021-08-28 |pealkiri=Cultural Evolution and Digital Media: Diffusion of Fake News About COVID-19 on Twitter |url=https://doi.org/10.1007/s42979-021-00836-w |ajakiri=SN Computer Science |keel=en |aastakäik=2 |üksiknumber=6 |lehekülg=430 |doi=10.1007/s42979-021-00836-w |issn=2661-8907 |pmc=PMC8397611 |pmid=34485922}}</ref> ==Viited== <references /> [[Kategooria:meedia]] [[Kategooria:sotsiaalmeedia]] kv0wmlok16ycej92jd0q2bwue5d1tc3 0 677982 7174342 6679930 2026-06-16T21:26:34Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174342 wikitext text/x-wiki [[File:Ismail Jakobs.jpg|pisi|]Ismail Jakobs Senegali koondises [[2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis |2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]]] '''Ismail Jakobs''' (sündinud [[17. august]]il [[1999]] [[Köln]]is) on [[Saksamaa]]l sündinud [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]] või vasaku ääremängijana Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[AS Monaco FC|Monaco]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == 2012. aastal liitus ta Saksamaa klubi [[1. FC Köln]]i noorteakadeemiaga. Kölni põhimeeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas 8. novembril 2019 mängus [[TSG 1899 Hoffenheim|Hoffenheimi]] vastu. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 18. detsembril mängus [[Eintracht Frankfurt]]i vastu. 2021. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Monacoga.<ref name="Fix">{{Cite web|url=https://www.kicker.de/fix-koelns-jakobs-wechselt-zur-as-monaco-865308/artikel|title=Fix: Kölns Jakobs wechselt zur AS Monaco|access-date=12 July 2021|website=kicker.de|language=de}}</ref> == Koondisekarjäär == Aastatel 2020–2021 mängis Jakobs Saksamaa kuni 21-aastaste koondises, kellega tuli 2021. aastal Euroopa omavanuste meistriks. 2021. aastal kuulus ta lisaks [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tōkyō olümpiamängudel]] osalenud Saksamaa võistkonda. Jakobs, kelle isa on Senegali päritolu, debüteeris Senegali rahvuskoondises ta 24. septembril 2022 [[sõprusmäng]]us [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/ismail-jakobs/nationalmannschaft/spieler/375137 Ismail Jakobs - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.7.2024</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.asmonaco.com/en/joueurs/ismail-jakobs/ Profiil AS Monaco FC kodulehel] {{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Jakobs, Ismail}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:1. FC Kölni jalgpallurid]] [[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] jfxkakmym525opzmhlu3hq5bwex4lj1 0 679537 7174245 7088529 2026-06-16T18:39:32Z Kuriuss 38125 7174245 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Infokast teadlane | pilt = Kadri Novikov 2014.jpg | pildiallkiri = Kadri Novikov 31. oktoobril 2014 pärast doktoriväitekirja kaitsmist | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1979|8|9}} | sünnikoht = [[Rakvere]] | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[klassikaline filoloogia]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | haridus = | alma_mater = Tartu Ülikool ([[Bakalaureus|BA]], [[Magistrikraad|MA]], [[PhD]]) | doktoritöö = "''Leucippe and Clitophon'' by Achilles Tatius: rhetorical figures, narrative tempo and genres in the Greek novel" (2014) | doktoritöö_juhendaja = [[Janika Päll]] | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Kadri Novikov''' (neiupõlvenimi '''Nõmmik'''; sündinud [[9. august]]il [[1979]] [[Rakvere]]s) on [[eestlased|eesti]] [[klassikaline filoloog]] ja tõlkija. ==Haridus== Ta lõpetas 1997. aastal [[Rakvere Gümnaasium]]i ja 2001. aastal ''[[cum laude]]'' Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia bakalaureuseõppe.<ref name=Novikov2014>[http://hdl.handle.net/10062/43712 Elulookirjeldus] doktoritöös.</ref> 2004. aastal kaitses ta sealsamas magistritöö "Retoorika ja tekstitüüp: struktuur, tekstuur ja retoorilised figuurid Achilleus Tatiose romaanis "Leukippe ja Kleitophon""<ref>[http://hdl.handle.net/10062/805 Magistritöö täistekst] TÜ raamatukogu repositooriumis.</ref> ning 2014. aastal doktoritöö "''Leucippe and Clitophon'' by Achilles Tatius: rhetorical figures, narrative tempo and genres in the Greek novel"<ref>[http://hdl.handle.net/10062/43712 Doktoritöö täistekst] TÜ raamatukogu repositooriumis.</ref> (juhendaja [[Janika Päll]]). ==Töökäik== Aastail 2001–2008 töötas Novikov [[ladina keel]]e õpetajana [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is ja 2003–2012 [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s. Alates veebruarist 2008 on ta Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakond|klassikalise filoloogia osakonna]] lektor.<ref name=Novikov2014 /> Ta on Tartu Ülikooli bakalaureuseõppekava "Antiikkeeled ja -kultuurid" programmijuht.{{lisa viide}} ==Tõlked== Novikov on tõlkinud katkendeid vanakreeka- ja ladinakeelsest kirjandusest ([[Achilleus Tatios]], [[Libanios]], [[Minucius Felix]]). Sarjas "[[Hieronymus (sari)|Hieronymus]]" on 2024. aasta augusti seisuga ilmumas Achilleus Tatiose romaani "[[Leukippe ja Kleitophon]]" terviktõlge.<ref>[https://www.kulka.ee/programmid/hieronymus/hieronymuse-sarjas-valmimisel-raamatud Hieronymuse sarjas valmimisel raamatud] Eesti Kultuurkapitali kodulehel.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi II preemia humanitaarteaduste valdkonnas<ref name=ETIS>{{ETIS|Kadri_Novikov}}.</ref> * 2015 – üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, doktoriõppe üliõpilaste astmes<ref name=ETIS /> ==Isiklikku== Kadri Novikovi vanemad on ajalooõpetajad Jaan Nõmmik ja Maie Nõmmik; tema vennad on usuteadlane [[Urmas Nõmmik]] ja ajaloolane [[Andres Nõmmik]], tema õde on maalikunstnik [[Maarja Nõmmik]].<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7721484/ajalooopetaja-maie-nommik-minu-meelest-ajaloos-saab-koike-oppida Ajalooõpetaja Maie Nõmmik: “Minu meelest ajaloos saab kõike õppida”], Virumaa Teataja, 28. veebruar 2023.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ETIS|Kadri_Novikov}} {{JÄRJESTA:Novikov, Kadri}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 0jdlprn7trz7rv3jtatjl811wjbaj7f 0 681392 7174345 6724435 2026-06-16T21:27:11Z Metsavend 738 /* Viited */ 7174345 wikitext text/x-wiki [[File:5. Islamic Solidarity Games 2021 Konya 7 Lamine Camara (cropped).jpg|pisi|Lamine Camara (2022)]] '''Mamadou Lamine Camara''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[2004]] [[Diouloulou]]s) on [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[AS Monaco FC|Monaco]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Senegalis. Hooajal 2021/22 debüteeris ta Senegali kõrgliigaklubis [[Génération Foot]]. 2023. aasta veebruaris sõlmis ta kolmeaastase lepingu Prantsusmaa klubiga [[FC Metz]].<ref>{{cite web|url=https://sportnewsafrica.com/breve/chan-meilleur-espoir-du-1er-tour-le-senegalais-lamine-camara-rejoint-le-fc-metz/|title=CHAN : meilleur espoir du 1er tour, le Sénégalais Lamine Camara rejoint le FC Metz|date=1 February 2023|accessdate=24 February 2023|website=sportnewsafrica.com|language=fr|archive-date=2023-03-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20230323055236/https://sportnewsafrica.com/breve/chan-meilleur-espoir-du-1er-tour-le-senegalais-lamine-camara-rejoint-le-fc-metz/|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=https://wiwsport.com/2023/02/13/metz-lamine-camara-reagit-apres-sa-signature/|title=Metz: Lamine Camara reagit aprés sa signature|date=13 February 2023|accessdate=24 February 2023|website=wiwsport.com|language=fr}}</ref> 15. aprillil 2023 debüteeris ta Prantsusmaa esiliigas mängus [[FC Girondins de Bordeaux|Bordeaux]]' vastu. Metzi põhikoosseisus kindlustas Camara koha hooajal 2023/24, mil ta mängis Metziga Prantsusmaa kõrgliigass. 2024. aasta juulis siirdus ta umbes 15 miljoni euro eest Monacosse, kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{Cite web |title=Transferts : Lamine Camara s'engage officiellement avec Monaco |url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/Lamine-camara-s-engage-officiellement-avec-monaco/1487026 |access-date=2024-08-15 |website=L'Équipe |language=fr}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chédeville |first=Damien |date=2024-07-30 |title=Lamine Camara is Monegasque! |url=https://www.asmonaco.com/en/lamine-camara-is-monegasque/ |access-date=2024-08-15 |website=AS Monaco |language=en-US}}</ref> 2023. aastal tuli Camara Senegali kuni 20-aastaste koondisega Aafrika omavanuste meistriks ning Camara valiti turniiri parimaks mängijaks. Senegali jalgpallikoondises oli Camara debüteerinud juba aasta varem.<ref>[https://www.national-football-teams.com/player/88132/Lamine_Camara_1.html Lamine Camara (Player)]. national-football-teams.com. Vaadatud 9.9.2024</ref> [[2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistluste]] esimeses alagrupimängus lõi ta kaks väravat [[Gambia jalgpallikoondis|Gambia]] vastu. == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Camara, Lamine}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Lorienti jalgpallurid]] [[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] 4jcan6mb57lh2u86qfxllwlrlluwxt0 0 682286 7174436 7028948 2026-06-17T02:45:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174436 wikitext text/x-wiki [[File:The Dresden Green.jpg|thumb|Dresdeni roheline teemant lähivaates]] [[File:Green Dresden diamond.jpg|thumb|Roheline teemant kübaraehte sees]] '''Dresdeni roheline teemant''', ka '''Dresdeni roheline''', on looduslikult [[Roheline|rohelise]] värvusega 41-[[Karaat|karaadine]] tilgakujulise (''[[pendeloque]]'') [[Fassett (gemmoloogia)|fassettlihviga]] [[teemant]], mis on paigutatud teemantidega kaunistatud kübara-[[agraff]]i ja asub [[Dresden]]is [[Grünes Gewölbe]] muuseumis.<ref>[https://www.metmuseum.org/articles/dresden-green-diamond W. Koeppe, A. Matisse Donefer-Hickie. Steadfast and Pure: How the "Dresden Green" Diamond Became a Symbol of Saxon Rule. - Metropolitan Museum of Art. - January 28, 2020]</ref> Kivi särav-[[õunroheline]] värvus on tekkinud arvatavasti looduslikku päritolu [[radioaktiivsus]]e mõjul, mis on mõjutanud kivi tema ladestuskohas.<ref>{{Netiviide |url=https://famousdiamonds.tripod.com/dresdengreendiamond.html |pealkiri=The Dresden Green. - The World of Famous Gems |vaadatud=2024-10-02 |arhiivimisaeg=2024-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241007091243/https://famousdiamonds.tripod.com/dresdengreendiamond.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjeldus == Dresdeni roheline teemant on ligikaudu mandlikujuline, kaalub 40,70 karaati ja selle mõõtmed on 29,75 × 19,88 × 10,29 mm. Teemant on värvuselt selge roheka tooniga. Teemandi fassettlihvi iseloomustab selge sümmeetria ja peen lihvitus, mida peetakse enne 1741. aastat lõigatud ja lihvitud kivi kohta haruldaseks. Märgatud on kivi suuruse ja kuju sarnasust [[Hope'i teemant|Hope'i teemandiga]].<ref>{{Netiviide |url=https://famousdiamonds.tripod.com/dresdengreendiamond.html |pealkiri=The Dresden Green. - The World of Famous Gems |vaadatud=2024-10-02 |arhiivimisaeg=2024-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241007091243/https://famousdiamonds.tripod.com/dresdengreendiamond.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Kivi on nimetatud kunagise [[Saksi kuurvürst|Saksi kuurvürstide]] ja kuningate residentsi [[Dresden]]i järgi. Rohelise teemandi ostis Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August III]]. See kuulus [[Wettinid|Wettinite]] varakambrisse ja on tänapäeval eksponeeritud [[Grünes Gewölbe]] muuseumi uues osas (Neues Grüne Gewölbe). == Ajaloost == Teemandi täpne päritolukoht on teadmata, selleks on peetud nii Indiat kui ka Brasiiliat. Seda on esmamainitud 1722. aastal Londonis, kus juveel lõigati välja 119,5-karaadisest toorkivist. 1741. või 1742. aastal ostis kuningas August III kivi Leipzigis 400 000 taalri eest.<ref>[https://www.jewellermagazine.com/Article/539/Dresden-Green-World-Famous-Diamonds Dresden Green: World Famous Diamonds. - Jeweller]</ref> Õuekullassepp Johann Friedrich Dinglinger paigutas kivi [[Kuldvillaku orden]]i ripatsisse (lisaks rohelisele teemandile oli sinna paigutatud ka nelinurkse padja kujuga 49,71-karaadine [[Dresdeni valge teemant]]). Õuejuveliir Franz Michael Diespach valmistas sellest [[Friedrich August I]] tellimusel 1768. aastal kaks ehet, millest üks oli tänini säilinud 14,1 cm pikkune kübara-agraff, millesse on paigutatud Dresdeni roheline teemant, kaks 6,3 ja 19,3 karaati kaaluvat suuremat [[briljant]]i ja 411 keskmise suurusega ning väiksemat briljanti. See ehe kuulus Saksi kuurvürstide [[kroonijuveelid]]e hulka. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] viidi see ehe koos rohelise teemandiga sõjasaagina [[Nõukogude Liit]]u, kus see asus aastail 1945–1958. 2019. aastal Grünes Gewölbe muuseumis toime pandud [[vargus]]est pääses Dredeni roheline teemant tänu sellele, et oli laenutatud [[Metropolitani Kunstimuuseum]]isse<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/88169387/saksamaal-dresdenis-varastati-muuseumist-kuni-miljardi-euro-vaartuses-aardeid L. Laugen. Saksamaal Dresdenis varastati muuseumist kuni miljardi euro väärtuses aardeid. - Delfi, 25.11.2019]</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Üksikvääriskivid]] edif3quloakopd8cjldb8zvu9be7v01 0 683558 7174374 7172536 2026-06-16T21:46:41Z Metsavend 738 7174374 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lamine Yamal in 2025.jpg|pisi|Lamine Yamal (2025)]] '''Lamine Yamal Nasraoui Ebana''' (sündinud [[13. juuli]]l [[2007]] [[Esplugas de Llobregat|Esplugas de Llobregatis,]] [[Barcelona provints]]is) on Hispaania elukutseline jalgpallur, kes mängib parema ääreründajana LaLiga klubis Barcelonas<ref>{{Viide |pealkiri=FC Barcelona |kuupäev=2024-09-01 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/FC_Barcelona |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-10-28}}</ref> ja Hispaania koondises. Tuntud oma triblamise, platsinägemise ning löökide poolest. Teda peetakse maailma parimaks nooreks mängijaks kogu maailmas. == Saavutused == '''Lamine Yamal''' võitis oma esimese rahvusvahelise turniiri (EM 2024<ref>{{Viide |pealkiri=2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis |kuupäev=2024-09-03 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/2024._aasta_Euroopa_meistriv%C3%B5istlused_jalgpallis |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-10-28}}</ref>) Hispaania koondisega ning osutus turniiri kõige olulisemaks noor-mängijaks ning LaLiga 2024. aasta septembri kuu parim mängija. 2024 Ballon d'Or´i tseremoonial krooniti ta jalgpallimaailma parimaks noor-mängijaks. == Viited == <references /> {{Golden Boy}} {{FIFA World Cup 2026 Hispaania koondis}} {{JÄRJESTA:Yamal, Lamine}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2007]] mn8dzkmcviltf96ixe5kvpspvqt6ejo 0 686562 7174302 7091206 2026-06-16T20:21:01Z ~2026-35255-93 231778 7174302 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Infokast sportlane | nimi = Rasmus Voolaid | pilt = Rasmus_Voolaid.jpg | pildiallkiri = Rasmus Voolaid (2024) | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|1994|4|11}} | sünnikoht = Tartu | medalid = {{MedalVõistlus|[[Eesti meistrivõistlused mälumängus]]}} {{Kuldmedal|[[2023]]|[[Jalgpalli mälumäng]]}} {{Kuldmedal|[[2024]]|[[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus|Korvpalli mälumäng]]}} {{Kuldmedal|[[2025]]|[[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus|Korvpalli mälumäng]]}} {{Pronksmedal|[[2019]]|[[Jalgpalli mälumäng]]}} {{Pronksmedal|[[2023]]|[[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus|Korvpalli mälumäng]]}} {{Pronksmedal|[[2024]]|[[Jalgpalli mälumäng]]}} {{MedalVõistlus|[[Spordiajakirjanike Seltsi parimate tööde konkurss]]}} {{Kuldmedal|[[2021]]|[[Uudislugu]]}} {{Kuldmedal|[[2024]]|[[Audiolugu]]}} {{Kuldmedal|[[2025]]|[[Uudislugu]]}} {{Hõbemedal|[[2020]]|[[Kirjutava pressi võistlusülevaade]]}} {{Pronksmedal|[[2020]]|[[Elektroonilise pressi publitsistika]]}} }} '''Rasmus Voolaid''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1994]] Tartus) on eesti [[spordiajakirjanik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rasmus Voolaid {{!}} Õhtuleht |url=https://www.ohtuleht.ee/autorid/rasmus-voolaid |vaadatud=2024-12-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> == Haridus == Ta lõpetas 2013. aastal [[Miina Härma Gümnaasium|Tartu Miina Härma Gümnaasiumi]] ning jätkas õpinguid [[Tartu Ülikool]]is ajakirjanduse erialal.{{millal}}{{lisa viide}} == Töö == Alates 2021. aastast töötab ta [[Õhtuleht|Õhtulehe]] sporditoimetuses. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Rasmus Voolaid {{!}} Õhtuleht |url=https://www.ohtuleht.ee/autorid/rasmus-voolaid |vaadatud=2025-03-13 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Varem{{millal}} on töötanud ajakirjanikuna Soccernet.ee-s.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Töötajad-uus |url=https://soccernet.ee/artikkel/tootajad-uus |vaadatud=27.01.2026 |väljaanne=Soccernet}}</ref> == Tunnustus == * 2020 – Spordiajakirjanike Seltsi 2020. aasta parimate tööde konkursi esikolmik kahel korral. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-02-19 |pealkiri=Selgusid Eesti spordiajakirjanduse 2020. aasta parimad tööd |url=https://jarvateataja.postimees.ee/7183966/selgusid-eesti-spordiajakirjanduse-2020-aasta-parimad-tood |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}</ref> * 2021 – [[Spordiajakirjanike Selts]]i 2021. aasta parima uudisloo autor <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jooksja |kuupäev=2022-04-12 |pealkiri=Selgusid Eesti spordiajakirjanduse 2021. aasta parimad tööd - Ajakiri Jooksja |url=https://jooksja.ee/selgusid-eesti-spordiajakirjanduse-2021-aasta-parimad-tood/ |vaadatud=2024-12-30 |keel=et}}</ref> looga „Eestit vapustanud jalgpallitreener on [[Fredo Getúlio Aurelio]]. Oma loo räägib veel üks kannatanu“.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Voolaid |eesnimi=Rasmus |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Eestit vapustanud jalgpallitreener on Fredo Getulio Aurelio. Oma loo räägib veel üks kannatanu |url=https://soccernet.ee/artikkel/eestit-vapustanud-jalgpallitreener-on-fredo-getulio-aurelio-oma-loo-raagib-veel-uks-kannatanu |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=Soccernet.ee - Jalgpall luubi all!}}</ref> * 2024 – Spordiajakirjanike Seltsi 2024. aasta parima audioloo autor <ref>{{Netiviide |pealkiri=GALERII {{!}} Selgusid Eesti spordiajakirjanduse 2024. aasta parimad tööd. Õhtuleht sai ühe esikoha |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/1125049/galerii-selgusid-eesti-spordiajakirjanduse-2024-aasta-parimad-tood-ohtuleht-sai-uhe-esikoha |vaadatud=2025-03-13 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> [[Konstantin Vassiljev]]i intervjuuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=KUULA JA LOE {{!}} Konstantin Vassiljev: „Kui Ukraina sõja võidaks, siis võibolla tuleb rahu, võibolla tuleks ka Venemaa võiduga.“ |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/1104361/kuula-ja-loe-konstantin-vassiljev-kui-ukraina-soja-voidaks-siis-voibolla-tuleb-rahu-voibolla-tuleks-ka-venemaa-voiduga- |vaadatud=2025-03-13 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 2025 – Spordiajakirjanike Seltsi 2025. aasta parima uudisloo kaasautor.<ref>{{Netiviide|url=https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Feestispordipress%2Fposts%2Fpfbid0369CPQ5fcGou6572GY4P1ET5YTaCDFqyn2fciLRxPcFYA7BoBx4hgo516K6LLbKVnl|pealkiri=VÕITJAD ON SELGUNUD!|kuupäev=28.01.2026|vaadatud=02.02.2026|väljaanne=Eesti Spordiajakirjanike Selts|eesnimi=Eesti Spordiajakirjanike Selts}}</ref> [[Andres Vaher]], [[Ekvard Joakit]], [[Risto Berendson]], Rasmus Voolaid – „KORRUPTIIVNE PALGASKEEM? Kalle Klandorfi ihuklubi korvpallurid vormistati linna palgale“<ref>{{Netiviide|pealkiri=KORRUPTIIVNE PALGASKEEM? Kalle Klandorfi ihuklubi korvpallurid vormistati linna palgale|url=https://www.ohtuleht.ee/1132133/korruptiivne-palgaskeem-kalle-klandorfi-ihuklubi-korvpallurid-vormistati-linna-palgale|väljaanne=www.ohtuleht.ee|vaadatud=2026-02-02|keel=et}}</ref> ===Saavutused mälumängus=== * 2019 – Eesti meistrivõistlused jalgpalli mälumängus kolmas koht. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Jalgpalli mälumängu võitis FC United Brains |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalgpalli-malumangu-voitis-fc-united-brains-n16778?siteacc=ejl |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref> * 2023 – Jalgpalli mälumängu Eesti meister võistkonna Barankad koosseisus <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Mikk Hendrik |kuupäev=2023-04-14 |pealkiri=Jalgpalli mälumängu meistrivõistlused võitsid kindla edumaaga Tartus soojenduse teinud Barankad |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-malumangu-meistrivoistlused-voitsid-kindla-edumaaga-tartus-soojenduse-teinud-barankad |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=Soccernet.ee - Jalgpall luubi all!}}</ref> ja [[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus|Eesti meistrivõistlustel korvpallimälumängus]] tiimi Hugo Loom ridades pronks. * 2024 – Eesti meistrivõistlused jalgpalli mälumängus kolmas koht. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Jalgpalli mälumängu meistriks krooniti võistkond Puupallurid |url=https://sport.err.ee/1609236975/jalgpalli-malumangu-meistriks-krooniti-voistkond-puupallurid |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2024 – Eesti MV korvpallimälumängus meister Hugo Loom koosseisus. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korvpalliliit |eesnimi=Eesti |pealkiri=Sel neljapäeval toimub VIII Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus |url=https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=11414#popupClose |vaadatud=2025-03-13 |väljaanne=www.basket.ee}}</ref> * 2025 – [[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus]] – Eesti meister Hugo Loom koosseisus. ==== Eesti meistrivõistlused jalgpalli mälumängus kohad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Uudised |url=https://jalgpall.ee/rahvajalgpall/uudised/malumangu-meistrivoistlused-said-uue-voitja-n9017 |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Uudised |url=https://jalgpall.ee/rahvajalgpall/uudised/video-ja-galerii-meeleolukas-jalgpalli-malumang-toimus-8-korda-n11022 |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jalgpalli mälumängu võitsid MRG vilistlased |url=https://jalgpall.ee/rahvajalgpall/uudised/jalgpalli-malumangu-voitsid-mrg-vilistlased-n13081?siteacc=peopleleague |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jalgpalli mälumäng sai uue Eesti meistri |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalgpalli-malumang-sai-uue-eesti-meistri-n15046 |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jalgpalli mälumängu võitis FC United Brains |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalgpalli-malumangu-voitis-fc-united-brains-n16778 |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jalgpalli mälumängu meistrivõistlused võitsid Puupallurid |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalgpalli-malumangu-meistrivoistlused-voitsid-puupallurid-n19940 |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jalgpalli mälumängu meister selgub 13. aprillil |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalgpalli-malumangu-meister-selgub-13-aprillil-n21264?siteacc=ejl |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jalgpalli mälumängu meistriks krooniti võistkond Puupallurid |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalgpalli-malumangu-meistriks-krooniti-voistkond-puupallurid-n22522 |vaadatud=2025-01-23 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |pealkiri=Jalgpalli mälumängu meistrivõistlustel tõstis võidukarika Three |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalgpalli-malumangu-meistrivoistlustel-tostis-voidukarika-three-n24270?siteacc=ejl |vaadatud=2025-02-16 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref> ==== {| class="wikitable" !Aasta !Koht |- |2015 |6. |- |2016 |17. |- |2017 | - |- |2018 |6. |- |2019 |3. |- |2020* | - |- |2021* | - |- |2022 |11. |- |'''2023''' |'''1.''' |- |2024 |3. |- |2025 |5. |} <small>*meistrivõistlusi ei toimunud</small> == Isiklikku == Tema vanemad on folklorist [[Piret Voolaid]] ning spordiajaloolane [[Kalle Voolaid]].{{lisa viide}} == Meelelahutus == Ta on mänginud klahvpille [[Marta Lotta Kukk|Marta Lotta]] bändis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. detsember 2024|pealkiri=Terevisioon: Marta Lotta - I.S.E.|url=https://jupiter.err.ee/1609544545/marta-lotta|vaadatud=2025-01-23|väljaanne=Jupiter {{!}} ERR|keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=6. detsember 2024|pealkiri=Terevisioon: Marta Lotta - Appi|url=https://jupiter.err.ee/1609544542/marta-lotta|vaadatud=2025-01-23|väljaanne=Jupiter {{!}} ERR|keel=en}}</ref> Ta on näidelnud telesarjas "[[Kättemaksukontor]]" ("Mees ratastoolis 2", 2018)<ref>{{Netiviide|pealkiri=Rasmus Voolaid {{!}} Actor|url=https://www.imdb.com/name/nm9862496/|väljaanne=IMDb|vaadatud=2025-11-27|keel=en-US}}</ref>[https://go3.ee/watch/osa-12,episode-1038067] ja osalenud [[Kanal 2]] strateegilises mälumängus "15 küsimust".<ref>{{Netiviide|pealkiri=JUBA TÄNA! Õhtulehe spordiajakirjanikke ootab ees leegitsev teadmistekontroll. Kumb sangar saab kaela tammepärja?|url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1114315/juba-tana-ohtulehe-spordiajakirjanikke-ootab-ees-leegitsev-teadmistekontroll-kumb-sangar-saab-kaela-tammeparja|väljaanne=www.ohtuleht.ee|vaadatud=2025-11-27|keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Voolaid, Rasmus}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 6gf2ugw8n5rokjmaucmd2mh46kr453m 0 686613 7174192 6949454 2026-06-16T16:58:14Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] 7174192 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=detsember}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=detsember}} '''Loož "Kalevipoeg"''' on Rahvusvaheline Vabamüürlaste Ordu Meestele ja Naistele [[Le Droit Humain]] loož Tallinnas, mis asutati [[1926]].<ref>https://droithumain.fi/kalevipoeg/</ref> == Ajalugu == Esimene koosolek toimus 10. märtsil 1926 ja 12. augustil esitati Eesti Vabariigi siseministrile avaldus ühingu Ühis-Vabamüürseppade Ordu Eesti looži registreerimiseks, mille juurde lisati ka põhikiri. Üldine Ühis-Vabamüürseppade Ordu "Le Droit Humain" Eesti Loosch "Kalevipoeg" suleti Siseministri resolutsiooniga 15. novembrist 1939 ja likvideerimiskomisjon avaldas üleskutse Riigi Teataja Lisas 20. veebruaril 1940<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379223/325971/page/6</ref>. Samanimeline Loož jätkas tegevust [[Gunnar Aarma]] eestvedamisel peale Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Looži esimene koosolek toimus 9. november 1996. == Vaata ka == * [[Vabamüürlus Eestis]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Vabamüürlus Eestis]] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] qgfx9ffbky7jbbtsjhcs4mzb1v40cky 0 687009 7174379 6847483 2026-06-16T21:49:46Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174379 wikitext text/x-wiki [[File:Jørgen Strand Larsen 2019, Zen-Sarp.jpg|pisi|Jørgen Strand Larsen (2019)]] '''Jørgen Strand Larsen''' (sündinud [[6. veebruar]]il [[2000]] [[Halden]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] või parema äärepoolkaitsjana Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderers]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Norra klubis [[Sarpsborg 08 FF|Sarpsborg]], mille meeskonnas debüteeris Norra kõrgliigas 2017. aasta mais. Seejärel oli ta ühe hooaja laenul [[AC Milan]]i noortesüsteemis. Sarpsborgi meeskonnas lõi ta Norra kõrgliigas esimese värava 14. aprillil 2019 mängus [[Lillestrøm SK|Lillestrømi]] vastu. 2019. aastal lõi ta Norra kõrgliigas 23 mängu peale kokku neli väravat. 2020. aasta septembris sõlmis ta lepingu Hollandi kõrgliigaklubiga [[FC Groningen|Groningen]]. Esimesel hooajal lõi ta Hollandi kõrgliigas 9 ja teisel hooajal 14 väravat. 2022. aasta augustis siirdus ta Hispaania kõrgliigaklubisse [[Celta de Vigo]]. Hispaania kõrgliigas lõi ta esimese värava 13. jaanuaril 2023 mängus [[Villarreal CF|Villarreali]] vastu. Hooajal [[La Liga hooaeg 2023–2024|2023/24]] oli ta Celta de Vigo suurim väravalööja Hispaania kõrgliigas (13 väravat). 2024. aasta juulis siirdus ta laenule Wolverhampton Wanderersi, kellel on kohustus laenulepingu lõppedes Larseni mängijaõigused päriseks osta.<ref>{{cite news |url=https://www.wolves.co.uk/news/mens-first-team/20240702-strand-larsen-completes-wolves-loan-move/|title=Strand Larsen completes Wolves loan move|date=2 July 2024 |access-date=2 July 2024 |publisher=Wolverhampton Wanderers Football Club}}</ref> Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 25. augustil 2024 mängus [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu. Norra jalgpallikoondises debüteeris Larsen 18. novembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 7. septembril 2023 [[sõprusmäng]]us [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/jorgen-strand-larsen/nationalmannschaft/spieler/429983 Jørgen Strand Larsen]. transfermarkt.com. Vaadatud 7.1.2025</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.wolves.co.uk/teams/mens-first-team/jorgen-strand-larsen/ Profiil Wolverhampton Wanderers F.C. kodulehel] {{Wolverhampton Wanderersi mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Larsen, Jorgen Strand}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Groningeni mängijad]] [[Kategooria:Celta de Vigo mängijad]] [[Kategooria:Wolverhampton Wanderers FC mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] potlj758sqx5e29888zjvcwy77zepdt 0 688188 7174421 7087730 2026-06-16T23:00:19Z Ollin Masa 227337 Defaultsort 7174421 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Annika Sillaots''' (sündinud [[2. märts|2. märtsil]] [[1974]] ) on eesti turundusjuht. == Haridus == * [[Tallinna Ülikool]], saksa filoloogia (2002) * Goethe-Institut Frankfurt (1996) * [[Tartu Ülikool]], [[Meditsiin|arstiteadus]] (1994) == Töökohad == * Silikaat Grupp AS (2023–...) – turundusjuht ettevõtetes: Aatrium Sisustuskaubamaja, [[Järve keskus]] jt * [[Pakendikeskus AS]] (2022) – turundusjuht <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-31 |pealkiri=Pakendikeskuse turundusjuht: lööme kampaaniates kohati sotsiaalse närvi pihta |url=https://e-kaubandus.geenius.ee/rubriik/uudis/pakendikeskuse-turundusjuht-loome-kampaaniates-kohati-sotsiaalse-narvi-pihta/ |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=E-kaubandus}}</ref> * Zone Media OÜ (2022) – turundusjuht * Wahl OÜ (2019–...) – juhatuse liige * ImpactBuilders OÜ (2021) – turunduskonsultant * Sandman AS (2019) – [[Euronics|Euronicsi]] brändide projektijuht * [[Ajakirjade Kirjastus|Ajakirjade Kirjastus AS]] (2015) – turundus- ja levijuht (ajakirjad [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], [[Pere ja Kodu]]), [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhindade]] korraldaja (2016, 2017) * Baltika AS (2013) – Eesti turu turundusjuht * My Fitness AS (2008) – müügi- ja turundusjuht, ettevõtte [[lansseerimine]] * [[SEB Pank]] AS (2007) – turunduse projektijuht * Horizon Travel OÜ (2001) – turundusjuht, ettevõtte lansseerimine * [[Eesti Päevaleht]] AS (1997) – turundusspetsialist == Vabatahtlik tegevus == * [[Let's Do It! World]] (2018) * SA TAIP (2024–...)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meist - SA TAIP |url=https://www.sataip.ee/meist/annika-sillaots |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=www.sataip.ee}}</ref> == Tunnustus == * Aasta Turundustiim 2022 on Pakendikeskus – Best Marketing, 27. märts 2023 == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.linkedin.com Annika Sillaots LinkedIn] {{JÄRJESTA:Sillaots, Annika}} [[Kategooria:Sündinud 1974]] [[Kategooria:Turundus]] rvvg2cmtw8r49f35ifco8559a5mwa2e 7174530 7174421 2026-06-17T07:51:38Z Metsavend 738 7174530 wikitext text/x-wiki {{kustutada|tähelepanuväärsus?}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Annika Sillaots''' (sündinud [[2. märts|2. märtsil]] [[1974]] ) on eesti turundusjuht. == Haridus == * [[Tallinna Ülikool]], saksa filoloogia (2002) * Goethe-Institut Frankfurt (1996) * [[Tartu Ülikool]], [[Meditsiin|arstiteadus]] (1994) == Töökohad == * Silikaat Grupp AS (2023–...) – turundusjuht ettevõtetes: Aatrium Sisustuskaubamaja, [[Järve keskus]] jt * [[Pakendikeskus AS]] (2022) – turundusjuht <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-31 |pealkiri=Pakendikeskuse turundusjuht: lööme kampaaniates kohati sotsiaalse närvi pihta |url=https://e-kaubandus.geenius.ee/rubriik/uudis/pakendikeskuse-turundusjuht-loome-kampaaniates-kohati-sotsiaalse-narvi-pihta/ |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=E-kaubandus}}</ref> * Zone Media OÜ (2022) – turundusjuht * Wahl OÜ (2019–...) – juhatuse liige * ImpactBuilders OÜ (2021) – turunduskonsultant * Sandman AS (2019) – [[Euronics|Euronicsi]] brändide projektijuht * [[Ajakirjade Kirjastus|Ajakirjade Kirjastus AS]] (2015) – turundus- ja levijuht (ajakirjad [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], [[Pere ja Kodu]]), [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhindade]] korraldaja (2016, 2017) * Baltika AS (2013) – Eesti turu turundusjuht * My Fitness AS (2008) – müügi- ja turundusjuht, ettevõtte [[lansseerimine]] * [[SEB Pank]] AS (2007) – turunduse projektijuht * Horizon Travel OÜ (2001) – turundusjuht, ettevõtte lansseerimine * [[Eesti Päevaleht]] AS (1997) – turundusspetsialist == Vabatahtlik tegevus == * [[Let's Do It! World]] (2018) * SA TAIP (2024–...)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meist - SA TAIP |url=https://www.sataip.ee/meist/annika-sillaots |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=www.sataip.ee}}</ref> == Tunnustus == * Aasta Turundustiim 2022 on Pakendikeskus – Best Marketing, 27. märts 2023 == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.linkedin.com Annika Sillaots LinkedIn] {{JÄRJESTA:Sillaots, Annika}} [[Kategooria:Sündinud 1974]] [[Kategooria:Turundus]] kkoe7jvi53tkefdtfb6rkn6atth76yt 0 689114 7174166 7041913 2026-06-16T15:43:11Z ~2026-35354-49 231766 7174166 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Navy-style.jpg|pisi|Makaronõ po-flotski jämedast pastast]] [[Fail:Navy-style 2020-01-30 Макароны «по-флотски».jpg|pisi|Makaronõ po-flotski]] '''Makaronid hakklihaga''' ([[vene keel]]es: ''макароны по-флотски'', "''makaronid laevastiku moodi''") on vene päritolu toit, mis on tehtud keedetud ''[[pasta]]st'' (tavaliselt ''[[makaron]]idest'', sarnasem algupärasele on ''[[bucatini]]'') ja ''[[sibul]]aga'' praetud ''[[hakkliha]]st'' (''[[veiseliha]]'' või ''[[sealiha]]''), lisatakse ''soola'', võidakse lisada ''[[must pipar|musta pipart]]''. [[Praadimine|Praadimiseks]] kasutatakse tavaliselt ''[[või]]d'', see aitab ka lisada mahlasust. Võidakse kasutada ka ''[[taimeõli]]''. See on väga paindliku algkoostisega toit, mille valmistamiseks võidakse kasutada igasugust ''pastat'' ja igasugust ''hakkliha'', samuti ''[[konserv]]liha''.<ref>{{cite web |url=https://www.olgasflavorfactory.com/recipes/main-course/makaroni-po-flotski-macaroni-navy-style/ |title=Makaroni Po Flotski - Macaroni Navy Style Russian macaroni with braised meat and onions |website=Olga's Flavor Factory |language=en }}</ref> Selle toidu esimene teadaolev ''[[toiduretsept|retsept]]'' avaldati 1955. aastal ''[[NSV Liit|Nõukogude Liidus]]'', see ei olnud standardses nõukogude kokaraamatus,<ref name=gostorgizdat>{{cite book |author = П. В. Абатуров |title = Кулинария |publisher = Госторгиздат, Министерство пищевой промышленности СССР |location = Москва |year = 1955 |page = 566 |chapter = 1620. Макароны отварные с мясом (по-флотски) |display-authors = etal |ref = {{harvid|Cookery|1955}} }} [{{cite book | author = P. V. Abaturov |title = Cookery |location = Moscow |year = 1955 |page = 566 |chapter = 1620. Cooked pasta with meat (navy-style) | publisher = Gostorgizdat, USSR Ministry of Food Industry | display-authors = etal |language = Russian}}]</ref> kuid see toit on oletatavasti pärit kaugemast minevikust (nt 1939 «Книга о вкусной и здоровой пище», «Макароны с мясом», «Макарон или лапшевника с мясом»). Arvatavasti küpsetati makarone "''po-flotski''" juba ''[[Venemaa Keisririik|tsaariaegse Venemaa]]'' merelaevadel, kus toidu valmistamiseks kasutati seda, mis oli ''laevas'' kättesaadav. Samuti saab seda rooga valmistada võrdlemisi kiiresti. [[Keetmine|Keetes]] 500 g ''pastat'', on tarvis umbes 500 g ''hakkliha'', 300 g ''sibulat'' (kaks keskmise suurusega ''sibulat''), 100 g ''võid'', ''soola'' ja ''musta pipart''. ''Soola'' lisamisega peab olema ettevaatlik, kuna ''hakkliha'' on tavaliselt juba soolatud. ''Hakkliha'', ''sibula'' ja ''või'' segu segatakse ühtlaseks massiks, mis sarnaneb [[kaste (kokandus)|kastmega]] (nt [[bologna kaste]]), siis segatakse see keedetud ''pastaga''.<ref name=gostorgizdat /> ''Eestis'' kutsutakse seda toitu enamasti nimega "''makaronid hakklihaga''",<ref>{{cite web |url=https://nami-nami.ee/retsept/1537/makaronid_hakklihaga |title=Makaronid hakklihaga |website=Nami-Nami |language=et }}</ref> ka "''pasta hakklihaga''". Mujal maailmas on see toit väga levinud, ja seda tuntakse selle ''vene'' nimetuse all. Seejuures ei ole kindel et see toit on ainuomane Venemaale, näiteks Itaalias on palju erinevaid toitusid pastast hakklihakastmega, kuid see toit on saanud tuntuks tänu lihtsale retseptile. == Vaata ka == * [[Makaronivorm]] * [[Pasta al forno]] * [[Carbonara]] * [[Raguu]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Vene köök]] [[Kategooria:Lihatoidud]] tbnb66yof1ck8gxlfcsfn6g9pugsbf4 0 689509 7174328 6823175 2026-06-16T21:14:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174328 wikitext text/x-wiki {{Auto | pilt =54 Dodge Power Wagon 1 Ton Pick-Up (7154796521).jpg | nimi =Dodge Power Wagon | tootja =[[Dodge]] | emafirma =[[Chrysler]] | alias = | tootmine =1945–1980 <br/> 2005– | kokkupanek =[[Michigan]], [[Ameerika Ühendriigid]] | eelkäija =[[Dodge'i WC-seeria]] | järeltulija =[[Dodge Ram]] | klass =[[Veoauto]] | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe =3200 mm | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = }} '''Dodge Power Wagon''' on [[veoauto]]mudel, mida tootis aastatel 1945–1980 [[USA|Ameerika Ühendriikide]] autotootja [[Dodge]].<ref name = "powerwagon2005">Press Kit: 2005 Dodge Ram Power Wagon - Legendary Dodge Ram Power Wagon Returns. Chrysler Corporation, DaimlerChrysler AG, Auburn Hills, Michigan, September 30, 2004</ref> Aastal 2005 võeti nimi Power Wagon taas kasutusse [[Dodge Ram]] 2500 eriversioonina.<ref>Brubaker, Ken - [https://www.fourwheeler.com/vehicle-reviews/129-0410-2005-dodge-power-wagon/ Reviews: 2005 Dodge Power Wagon]. Four Wheeler Magazine, September 1, 2004</ref><ref>Smith, Bruce - [https://web.archive.org/web/20230105162629/https://www.hardworkingtrucks.com/trucks/pickups/article/15044691/first-drive-2005-dodge-ram-power-wagon First Drive: 2005 Dodge Ram Power Wagon]. Hard Working Trucks, April 6, 2010</ref> Esialgne tsiviilversioon põhines [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] [[Dodge'i WC-seeria]] kolmveerandtonnistel sõjaväeveokitel. See oli esimene suure autotootja toodetud nelikveoline keskmise kandevõimega tsiviilveok ning sillutas teed tänapäevastele nelikveolistele kastiautodele.<ref name="carroll">Carroll, John. 4 X 4 Vehicles. United States: Chelsea House, 1998.</ref> Seda turustati algselt WDX-mudelina ning kandis sisekoodina tähist T137. Power Wagoneid müüdi ka [[Fargo Trucks|Fargo]] ja [[DeSoto (automark)|De Soto]] markide all. 1957. aastast hakati tootma nelikveolisi [[Dodge'i C-seeria]] veokeid, nagu mudelid W-100, W-200, W-300 ja W-500, samas kui vana Power Wagoni turustati nime Military Type all. Raskekaalulised W-300 ja W-500 mudelid said nimeks Power Giant. Nelikveoline [[Dodge Town Panel ja Town Wagon|Dodge Town Wagon]] kandis samuti Power Wagoni tähist. Military Type'i tootmine lõppes Ameerika Ühendriikides 1968. aastal uute kergveokite regulatsioonide tõttu, kuid Power Wagoni märgistus püsis [[Dodge'i D-seeria]]l kuni 1980. aastani. Aastast 1981 asendus see nimega Power Ram, kuni Power Wagon nimi taas 2004. aastal kasutusse võeti. ==Vaata ka== * [[Dodge'i WC-seeria]] * [[Dodge'i D-seeria]] * [[Dodge Town Panel ja Town Wagon]] * [[Commercial Utility Cargo Vehicle]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Veoautod]] 9gbg58owvudyhehzd95hzmzi97cq5i3 0 689586 7174179 7163147 2026-06-16T16:33:18Z Kruusamägi 1530 link fix 7174179 wikitext text/x-wiki [[Fail:Color Circle Augusto Giacometti (1905).jpg|pisi]] '''Värvipsühholoogia''' käsitleb värvide mõju inimese emotsioonidele ja käitumisele, uurides, kuidas vanus, kultuuriline taust ja muud tegurid kujundavad värvide tajumist ja nende mõju inimese [[psüühika]]le. Värvipsühholoogiat kasutatakse mitmetes valdkondades, alates brändingust ja turundusest kuni sisekujunduse, kunsti ja teraapiani, püüdes kasutada värve optimaalselt teatud eesmärgi saavutamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meir |eesnimi=Dana |kuupäev=23. jaanuar 2020 |pealkiri=Color psychology: how colors impact human behavior and emotion |url=https://www.wix.com/blog/color-psychology?experiment_id=%5E%5E726585089655%5E&gad_source=1 |vaadatud=18. veebruaril 2025 |väljaanne=wixBlog}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Goethe (Stieler 1828).jpg|pisi]] Värvipsühholoogia uurimine sai alguse [[Johann Wolfgang von Goethe]] teosest "Värvide teooria" (1810), milles käsitletakse värvide olemust, funktsioone ja psühholoogilist mõju. Goethe vaidlustas Newtoni värvispektri teooria, väites, et pimedus pole valguse puudumine, vaid aktiivne element, mis mõjutab värvide tajumist. Kuigi tema ideid ei tunnustatud laialdaselt teadusringkondades, äratasid need tähelepanu filosoofide ja füüsikute seas. Goethe rõhutas, et värvid mõjutavad inimese emotsioone ja psüühikat, millele tugineb ka tänapäeva värvipsühholoogia. Goethe töö aitas kujundada arusaama sellest, kuidas värvid võivad esile kutsuda teatud tundeid ja meeleolusid, mida kasutatakse kunstis, disainis ja turunduses. Goethe ideed sillutasid teed hilisematele teadusuuringutele [[värvitaju]] ja psühholoogia valdkonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Popova |eesnimi=Maria |pealkiri=Goethe on the Psychology of Color and Emotion |url=https://www.themarginalian.org/2012/08/17/goethe-theory-of-colours/ |vaadatud=18. veebruaril 2025 |väljaanne=The Marginalian}}</ref> == Värvide tähendus ja mõju == '''Punane''' – seostatakse energia, kire ja võimuga. Ergutab tegutsemist ja suurendab enesekindlust, kuid liigne punane võib tekitada ärevust või agressiivsust. Kasutatakse hoiatavates märkides ja reklaamides.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sepp |eesnimi=Kristel |pealkiri=Värvipsühholoogia |url=https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/index.html |vaadatud=18. veebruaril 2025 |väljaanne=hariduskeskus.ee |arhiivimisaeg=2024-07-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240726222824/https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> '''Oranž''' – sümboliseerib soojust, entusiasmi ja loovust. Ergutav ja sotsiaalselt avatud värv, mida seostatakse füüsilise aktiivsuse ja optimismiga. Levinud turismis, spordis ja reklaaminduses.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Veebirebane |pealkiri=Värvipsühholoogia - kas lihtsalt posimine või oluline asi kodulehe värvide valimisel? |url=https://www.veebimajutus.ee/blogi/varvipsuhholoogia-koduleht |vaadatud=18. veebruaril 2025 |väljaanne=veebimajandus.ee}}</ref> '''Kollane''' – kollast peetakse sageli soojadest värvidest kõige säravamaks ja energiat andvamaks. Seda seostatakse õnne, lootusega ning ka ohuga, kuigi mitte nii tugevalt kui punast värvi. Kollast võib aga seostada ka pettuse ja argusega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chapman |eesnimi=Cameron |kuupäev=20. mai 2025 |pealkiri=Color Theory for Designers, Part 1: The Meaning of Color |url=https://www.smashingmagazine.com/2010/01/color-theory-for-designers-part-1-the-meaning-of-color/ |vaadatud=18. veebruaril 2025 |väljaanne=smashingmagazine.com}}</ref> '''Roheline''' – looduse, tasakaalu ja kasvu sümbol. Rahustav, seotud tervise ja taastumisega. Sügav roheline sümboliseerib ka rikkust, teatud toonid aga kadedust. '''Sinine''' – seostatakse rahu, usaldusväärsuse ja intellektuaalsusega. Aitab vähendada stressi ja loob rahuliku keskkonna. Liigne sinine võib tunduda külm või eemaletõukav. Levinud korporatiiv- ja tervishoiudisainis. '''Lilla''' – ühendab punase energia ja sinise rahu, sümboliseerides loovust, luksust ja vaimsust. Soodustab fantaasiat ja sügavamaid mõtisklusi, kuid võib tunduda unistav või kauge. '''Pruun''' – seostatakse maaläheduse, kindluse ja soojusega. Levinud looduslähedaste brändide juures tänu seotusele jätkusuutlikkuse ja naturaalsusega. '''Must''' – sümboliseerib jõudu, luksust ja elegantsi, ka kurbust ja autoritaarsust. Levinud moedisainis ja luksusbrändides, kuid liigne must võib tunduda raskepärane. '''Valge''' – puhtuse ja lihtsuse sümbol. Loob avarustunde, seostatakse minimalismi ja modernsusega. Tervishoius sümboliseerib steriilsust ja neutraalsust. '''Hall''' – võib mõjuda depressiivselt ja igavalt, seostub kohati vaoshoitusega ning on rahustav värv. Hallil on inimese meeleolule üldiselt väiksem mõju kui teistel värvidel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=How do colors in my home change my mood? Color psychology explained |url=https://znaki.fm/ie-en/lifestyle/how-do-colors-in-my-home-change-my-mood-color-psychology-explained/ |vaadatud=18. veebruaril 2025 |väljaanne=znaki.fm |arhiivimisaeg=2025-02-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250210042041/https://www.mhanational.org/surroundings/color-psychology-explained |url-olek=töötab }}</ref> '''Roosa''' – õrn ja hoolitsev värv, seotud lahkuse, armastuse ja rahulikkusega. Pehmemad toonid rahustavad, erksamad ergutavad loovust ja energiat. == Rakendamine == [[Teraapia]]s kasutatakse värve emotsionaalse tasakaalu loomiseks. Turunduses ja brändingus mõjutavad värvid [[Tarbijakäitumine|tarbijakäitumist]] – sinine loob usaldust, punane ergutab impulsiivsust ja kiireloomulisust. Disainis ja arhitektuuris kujundavad värvid ruumitaju ja atmosfääri. [[Linnaplaneerimine|Linnaplaneerimises]] aitavad värvid suunata inimeste liikumist ning parandada nähtavust. Ohutuses ja märgistuses põhineb värvikasutus instinktiivsetel reaktsioonidel – punane märgib ohtu, kollane hoiatust, roheline ohutust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Color Therapy: Definition, Types, Techniques, Efficacy |url=https://www.verywellmind.com/color-therapy-definition-types-techniques-and-efficacy-5194910#:~:text=There%20are%20two%20major%20techniques,on%20parts%20of%20the%20body. |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=Verywell Mind |keel=en |arhiivimisaeg=2025-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250306002608/https://www.verywellmind.com/color-therapy-definition-types-techniques-and-efficacy-5194910#:~:text=There%20are%20two%20major%20techniques,on%20parts%20of%20the%20body. |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Colourful World Of Safety: How Do Colours Influence Safety Behaviour and Risk Perception? |url=https://www.linkedin.com/pulse/colourful-world-safety-how-do-colours-influence-behaviour-harris-giybe#:~:text=The%20Psychology%20of%20Colour%20in%20Safety&text=In%20the%20realm%20of%20safety,you're%20instantly%20more%20alert. |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=www.linkedin.com |keel=en}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Värviõpetus]] [[Kategooria:Psühholoogia]] lrvxyaxmwl8d2zreohrdrlensff1bwz 0 690242 7174418 7003558 2026-06-16T22:56:38Z Ollin Masa 227337 7174418 wikitext text/x-wiki [[Fail:Andres Võrk at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|282x282px|Andres Võrk (2022)]] '''Andres Võrk''' (sündinud 12. märtsil 1974) on eesti [[majandusanalüütik]], [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonna]] ökonomeetria nooremlektor ja [[Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut|Johan Skytte poliitikauuringute instituudi]] analüütik. Võrk õpetab [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Ökonomeetria|ökonomeetriat]] ja poliitikameetmete mõju hindamise meetodeid. Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[tervishoiu rahastamine]], [[sotsiaalkindlustussüsteemid]], [[majandusprotsesside modelleerimine]] ja [[Poliitikaanalüüsid|poliitikaanalüüside]] koostamine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teadustinfosüsteem |url=https://www.etis.ee/CV/Andres_V%C3%B5rk/est |vaadatud=10. märtsil 2025 |väljaanne=Eesti Teadusagentuur}}</ref> == Tunnustus == 2022 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |vaadatud=10. märtsil 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> == Viited == {{JÄRJESTA:Võrk, Andres}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] <references /> 7xetoueq3oxpupkm6x51dhv76xj4sbu 0 692918 7174167 7168332 2026-06-16T15:47:40Z Tomatimahlz 206203 7174167 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Eesti väeosade nimekiri''' sisaldab kõiki [[Eesti]] [[Sõjavägi|relvajõududes]] teeninud [[Väeüksus|väeosi]] aastast 1918 kuni tänapäevani. == 21. sajandi kaitsevägi<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Üldinfo |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/#t-kaitsevae-struktuur |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ===[[Pilt: Insignia_of_the_Headquarters_of_the_Estonian_Defence_Forces.svg|25px]] [[Kaitseväe peastaap]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-28 |pealkiri=Peastaabi koosseis |url=https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250531122132/https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === * Personaliosakond J1 * [[J2|Luureosakond]] J2 * [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7 * Logistikaosakond J4 * Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 * Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 * Eelarve- ja rahandusosakond J8 * Üldosakond * Teavitusosakond * Siseauditi osakond * Peainspektoriteenistus * osakond "Sõjaline esindus SHAPE´i juures" * Kaitseväe juhataja administratsioon * Peastaabi ülema administratsioon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-13 |pealkiri=Kaitseväe tegevuse alused |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevae-tegevuse-alused/ |vaadatud=2026-02-13 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** rahvusvahelise koostöö jaoskond ** julgeolekuteenistus ** teabehaldusmeeskond == [[Pilt: Maavagi_crest.svg|25px]] [[Eesti maavägi|Maavägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Maavägi |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ==== [[Pilt:Estonian_Division_insignia.png|25px]] [[Diviis (Eesti)|Eesti diviis]] ==== * [[Pilt:Insignia_of_the_Headquarters_Support_and_Signal_Battalion_(Estonia).svg|15px]] [[Staabi- ja sidepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Staabi- ja sidepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/staabi-ja-sidepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabikompanii ** Sidekompanii * [[Pilt:Suurtükiväepataljon_emblem.svg|15px]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Suurtükiväepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabi- ja tagalapatarei ** Tulepatarei ** 102. Liikursuurtükiväepataljon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Suurtükiväelaste Terasvihm hävitas sihtmärgid ja tõestas pataljoni lahingvalmidust |url=https://mil.ee/uudised/suurtukivaelaste-terasvihm-havitas-sihtmargid-ja-toestas-pataljoni-lahingvalmidust/ |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Remondi- ja hooldusrühm ** Raketisuurtükipatarei ** Mehitamata õhuründepatarei * [[Pilt:Logistikapataljon emblem.svg|15px]] [[Logistikapataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Logistikapataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/logistikapataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Logistikakompanii ** 2. Logistikakompanii ** Remondikompanii ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii * [[Luurepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Luurepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/luurepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Inimluuregrupp ** Rekkekompanii ** Tehnilise luure kompanii ** Snaipriüksus <ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Näha, jäädes nähtamatuks |kuupäev=2025-04-30 |url=https://www.youtube.com/watch?v=lLRNnS4Bgyc |vaadatud=2026-06-05}}</ref> '''Sõjaajaüksused:''' * [[Liikursuurtükiväepataljon|101. Liikursuurtükiväepataljon]] (1jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=Tapal baseeruv liikursuurtükiväepataljon sai uue juhi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8437912/tapal-baseeruv-liikursuurtukivaepataljon-sai-uue-juhi |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * [[25. suurtükiväepataljon (Eesti)|102. Liikursuurtükiväepataljon]] (2jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Diviisi kaudtulerelvad toetavad Kevadtormil 2. jalaväebrigaadi lahinguid |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-kaudtulerelvad-toetavad-kevadtormil-2-jalavaebrigaadi-lahinguid/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><!-- 25. võib olla muudetud 102. lsvp-ks, pole infi tho. mainitud siin ja seal --> * [[Õhutõrjepatarei|Lühimaa õhutõrjepatarei]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased harjutasid õhuohuga võitlemist |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-luhimaa-ohutorjepatarei-reservvaelased-harjutasid-ohuohuga-voitlemist/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 1. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 2. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 3. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 3. Rühm (Tartumaa), 39. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-3-ruhm-tartumaa-39-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 4. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 4. Rühm (Pärnumaa), 40. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-4-ruhm-parnumaa/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Praeguses Eesti Kaitseväes on kaks funktsionaalset brigaadi. === [[Pilt:1st_Infantry_Brigade_(Estonia)_emblem.png|25px]] [[1. jalaväebrigaad]] === *[[Pilt: Scouts_Battalion_emblem.png|15px]] [[Scoutspataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- soomusjalaväekompanii **[[Pilt: B-soomusjalavaekompaani_scoutspataljon_embleem.png|15px]][[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] **C- soomusjalaväekompanii **Lahingtoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_Kalev_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi Jalaväepataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- Jalaväekompanii **C- Jalaväekompanii **B- Jalaväekompanii **D- Jalaväekompanii **Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_the_Viru_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Viru jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Tagalakeskus ** A- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** B- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** C- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** D- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** G- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** (1. Tankitõrjekompanii) *[[Pilt: 1._Jalaväebrigaad_Pioneeripataljon.png|15px]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ** Staap ** Sillarühm ** Luurerühm ** Tagalarühm ** Pioneerikool ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii ** Kaitseväe demineerimiskeskus *[[Pilt: Õhutõrjepataljon_emblem.svg|15px]] [[Õhutõrjepataljon]] **Staap **Õhutõrjekool **Õhutõrjekahuripatarei **Õhutõrjeraketipatarei **Tulejuhtimis- ja tagalapatarei *[[Pilt:Insignia of the Combat Service Support Battalion (1st Infantry Brigade).png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (1. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] *[[Pilt:1jvp Staabi- ja sidekompanii.png|15px]] [[Staabi- ja sidekompanii]] ** Siderühm ** Juhtimis- ja tagalarühm ** Staabikaitserühm *[[Pilt: Insignia of the 1st Brigade Anti-tank Company (Estonia).svg|15px]] [[1. Tankitõrjekompanii|1103. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DDPabFltORc/?hl=en&img_index=2 |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *Soomuskool<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-24 |pealkiri=Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised |url=https://www.err.ee/585879/fotod-ja-video-soomuskool-viis-labi-esimesed-cv9035-lahinglaskmised |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *Liitlaste lahingugrupp === [[Pilt: 2_JVBr_embleem_sakala_(png_version).png|25px]] [[2. jalaväebrigaad]] === * Brigaadi staap * [[Pilt:Insignia_of_the_Kuperjanov_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Staabi- ja tagalakompanii ** A-jalaväekompanii ** B-jalaväekompanii ** C-jalaväekompanii ** D-jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Staabikaitsekompanii * [[Pilt:2jvb Lahinguteeninduspataljon.png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] ** Staap ** Varustuserühm ** Remondirühm ** Transpordirühm ** Meditsiinkeskus * [[Staabi- ja sidekompanii]] * [[Luurekompanii]] * [[2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon|26. Õhutõrjepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon sai kätte üksuse embleemid |url=https://mil.ee/uudised/2-jalavaebrigaadi-ohutorjepataljon-sai-katte-uksuse-embleemid/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon|27. Pioneeripataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Lõuna-Eestis toimus 27. pioneeripataljoni reservõppekogunemine |url=https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimus-27-pioneeripataljoni-reservoppekogunemine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * Mehitamata õhusõidukite kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|2. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-17 |pealkiri=2. Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülema |url=https://mil.ee/uudised/2-kuperjanovi-jalavaepataljon-sai-uue-ulema/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|3. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=3. Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad alustasid üksuse tasemel kokku harjutamist |url=https://mil.ee/uudised/3-kuperjanovi-jalavaepataljoni-ajateenijad-alustasid-uksuse-tasemel-kokku-harjutamist/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[21. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-24 |pealkiri=21. jalaväepataljon tõmbas Kevadtormile joone alla |url=https://mil.ee/uudised/21-jalavaepataljon-tombas-kevadtormile-joone-alla/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[22. jalaväepataljon]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-12 |pealkiri=22. jalaväepataljon osaleb Kevadtormil omaenda embleemi kandes |url=https://mil.ee/uudised/22-jalavaepataljon-osaleb-kevadtormil-omaenda-embleemi-kandes/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[23. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=23. jalaväepataljoni reservväelased harjutavad linnalahingute pidamist |url=https://mil.ee/uudised/23-jalavaepataljoni-reservvaelased-harjutavad-linnalahingute-pidamist/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii|1203. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-20 |pealkiri=Sirgalas lõppes tankitõrjekompanii laskelaager Tankhammer |url=https://mil.ee/uudised/sirgalas-loppes-tankitorjekompanii-laskelaager-tankhammer/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DXMPY4Zlw7J/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == [[Pilt:Eesti_ohuvagi_crest.svg|25px]] [[Eesti õhuvägi|Õhuvägi]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * [[Pilt:Estonian_Air_Force_Staff_batch_medium.png|15px]] [[Õhuväe staap]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuväe staap |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuvae-staap/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Personaliosakond ** Luureosakond ** Operatiiv- ja väljaõppeosakond ** Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond ** Tagalaosakond ** Side- ja juhtimissüsteemide osakond ** Tugiteenuste osakond * [[Pilt:Estonian_Ämari_Air_Base_batch_medium.png|15px]] [[Ämari lennubaas|Lennubaas]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Lennugrupp *** 1. Eskadrill *** 2. Eskadrill ** Lennubaasi Kaitseoperatsioonide Keskus ** Lennubaasi operatsioonide keskus *** Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill *** Õhuväe toetuseskadrill ** Lennuvälja tegevusgrupp *** Lennuväljateenindus eskadrill *** Lennuvälja eskadrill *** Õhusõidukite Hooldus eskadrill *** Lennujuhtimisteenistus *** Pääste- ja tuletõrjeteenistus *** Kütuseteenistus *** Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus ** [[Pilt:Estonian air force tacp.png|15px]] Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Pilt:Estonian_Air_Surveillance_batch_medium.png|15px]] [[Õhuseiredivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuseiredivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Õhuoperatsioonide juhtimise eskadrill (Ämari) ** Taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus (Karmelava) ** Side ja infotehnoloogia eskadrill ** Radarite eskadrill *** Viru radarpost<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Viru radaripost käivitati täielikult |url=https://mil.ee/uudised/viru-radaripost-kaivitati-taielikult/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Tõikamäe radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kellavere radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Muhu radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kõpu radarpost <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Kõpu radarpost sai nurgakivi |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kopu-radarpost-sai-nurgakivi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref> ** Radarihoolduse eskadrill ** Radarikaitse üksus * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni_embleem(taustata).png|19px]] [[Õhukaitsedivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhukaitsedivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohukaitsedivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Raketipatarei ** 2. Raketipatarei * [[Kaitselennundusejärelvalve teenistus]] ** Lennutegevuse osakond ** Insenertehniline osakond * Õhutoetuse operatsioonide keskus (ASOS)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == [[Pilt:Estonian_Navy_emblem.svg|25px]][[Eesti merevägi|Merevägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * [[Miinisõjadivisjon]] ** [[Pilt:EML Admiral Cowan emblem.webp|15px]] [[Admiral Cowan|EML Admiral Cowan]] ** [[Pilt:ENS_Sakala_vapp.jpg|15px]] [[Sakala (laev)|EML Sakala]] ** [[Pilt:EML Ugandi Emblem.webp|15px]] [[Ugandi (laev)|EML Ugandi]] ** [[Pilt:Crest of EML Wambola.png|15px]] [[Wambola (laev 1977)|EML Wambola]] ** [[Tuukrigrupp]] * [[Operatsioonikeskus]] * [[82. Rannikukaitsedivisjon]] ** Divisjoni juhtkond ** Raketipatarei ** Väekaitsekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Seirerühmad * [[Lahinguteenistuse divisjon|Lahinguteeninduse divisjon]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Sadamateenistus ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus * [[Pilt:Patrull-laevade-divisjonankrud.png|15px]] Patrull-laevade divisjon ** Multifunktsionaalne reostustõrjelaev - [[Pilt:Kindral-Kurvits.png|15px]] [[Kindral Kurvits|EML Kindral Kurvits]] ** Multifunktsionaalne patrull-laev ** Neli patrull-laeva - [[Pilt:EML raju emblem.png|15px]] [[Raju (laev)|EML Raju]], [[Pilt:EML Valve emblem.png|15px]] [[Valve (laev)|EML Valve]] * Mereväekool == Muud üksused<ref name=":0" /> == * [[Pilt:Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg|15px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] ** Erioperatsioonide grupp * [[Pilt:Luurekeskus.png|15px]] [[Luurekeskus]] * [[Pilt:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|15px]] [[Küberväejuhatus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küberväejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Sidekool ** [[Pilt:Emblem_of_the_STRATKOMKE.png|15px]] [[Strateegilise kommunikatsiooni keskus]] *** Audio-, video- ja fotogrupp *** Võrgumeediagrupp *** Kirjastusgrupp ** [[Küber- ja infooperatsioonide keskus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küber- ja infooperatsiooni­de keskus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/kuber-ja-infooperatsioonide-keskus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Staap *** Küberintsidentide reageerimise grupp *** Küberoperatsioonide grupp ** [[IKT keskus|Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia keskus]] *** Teenuste arendamise grupp *** Sõjaliste teenuste grupp *** Taristu grupp *** Arvuti töökoha teenuste grupp *** Info- ja äriteenuste grupp *** Avalike teenuste grupp *** Kasutajatoe grupp *** Kaitseväe ja Kaitseliidu krüpto keskregister ** [[Staabi- ja tagalakompanii]] *** Väljaõppe rühm *** Ladude grupp *** Transpordi grupp *** Remondi- ja hooldusgrupp *** Spordirühm * [[Fail:Insignia of the Military Police (Estonia).svg|18x18px]] [[Eesti sõjaväepolitsei|Sõjaväepolitsei]] ** Staap ** [[Pilt:Vahipataljon_emblem.svg|15px]] [[Vahipataljon]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DOOhBnLjRvW/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *** I Sõjaväepolitseikompanii *** [[Aukompanii]] ** I Sõjaväepolitseikompanii ** II Sõjaväepolitseikompanii * [[Pilt:EDF_Logistics_Centre_emblem.svg|15px]] [[Kaitseväe toetuse väejuhatus|Toetuse väejuhatus]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Toetuse väejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/toetuse-vaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Logistikakool *** Arendusjaoskond *** Väljaõppejaoskond ** Liikumis- ja veoteenistus *** liikumise koordineerimise keskus *** liikumise kontrolli meeskond ** Varustuspataljon *** Staap *** Varustuskompanii *** Remondikompanii ** Toetusteenuste keskus *** Kaplaniteenistus *** Psühholoogiateenistus *** Sotsiaalteenistus ** Tervisekeskus *** Eriarstikeskus *** Hambaravikeskus *** Operatsioonisektsioon *** Keskapteek *** Paldiski meditsiinikeskus *** Ämari meditsiinikeskus *** Filtri meditsiinikeskus *** Miinisadama meditsiinikeskus ** Formeerimiskeskus * [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] == [[Pilt:Kaitseliit_emblem.svg|25px]] [[Kaitseliit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/malevad-9375 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.kaitseliit.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Meist - Keila malevkond |url=https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |vaadatud=2025-04-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250624162043/https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == * [[Kaitseliidu peastaap]] * [[Pilt:Küberkaitseüksuse embleem.png|18px]] [[Küberkaitseüksus]] ==== [[Põhja maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]] * [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]] ** [[Tallinna maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tallinna maleva Lääne malevkond]] ** [[Tallinna maleva Meredivisjon]] ** [[Nõmme malevkond|Tallinna maleva Nõmme malevkond]] ** [[Toompea malevkond|Tallinna maleva Toompea malevkond]] ** [[Lõuna kompanii|Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii]] ** [[Põhja kompanii|Tallinna maleva Põhja malevkond]] ** [[Ida malevkond|Tallinna maleva Ida malevkond]] ** [[Kalevi malevkond|Tallinna maleva Kalevi malevkond]] * [[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]] ** [[Rävala malevkond]] ** [[Keila malevkond]]<ref name=":1" /> *** Juhtgrupp *** Maakaitsekompanii *** Julgestusgrupid *** Vaatlusgrupid *** Droonigrupid *** Meditisiini- ja evuakatsioonigrupid *** Side, seire ja elektroonilise võitluse grupid *** Transpordi- ja eritehnikagrupid *** Toitlustusgrupid *** Formeerimisgrupid ** [[Kose malevkond]] ** [[Harku malevkond]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond|Kirde maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]] *[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]] *[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]] *[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]] *[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]] ** [[Tartu maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tamme malevkond|Tartu maleva Tamme malevkond]] ** [[Elva malevkond|Tartu maleva Elva malevkond]] ** [[Esimene malevkond|Tartu maleva Esimene malevkond]] ** [[Kuperjanovi malevkond|Tartu maleva Kuperjanovi malevkond]] ** [[Põhja-Tartumaa malevkond|Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkond]] ** [[Lõuna-Tartumaa üksikrühm|Tartu maleva Lõuna-Tartumaa üksikrühm]] ** [[Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm]] * [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]] ==== [[Lääne maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]] *[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]] ==== Muud Kaitseliidu üksused ==== Igas malevas ümber Eesti: * [[Võitlusgrupp]] * [[Noored Kotkad|Noored kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Naiskodukaitse]] == 20. sajandi kaitsevägi == === Diviisid === Väekoondise tasandil diviisid eksisteerisid kuni 1940. aastani. Diviisiülema õigused olid ka Merejõudude juhatajal, Õhukaitse ülemal ja Kaitseliidu ülemal. * [[1. Diviis]] * [[2. Diviis]] * [[3. Diviis]] * [[4. Diviis]] * [[Soomusrongide Diviis]] === Rügemendid === ; 1920. aastal * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement]] * [[2. Jalaväerügement|2. jalaväerügement]] * [[3. Üksik jalaväepataljon|3. jalaväerügement]] * [[Viru jalaväepataljon|4. jalaväerügement]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement]] * [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügement]] * [[8. jalaväepolk|8. jalaväerügement]] * [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväerügement]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide rügement]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide rügement]] * [[Scoutspataljon|Skautide rügement]] * [[Tallinn Reserve Regiment|Tallinna Reservrügement]] * [[Balti rügement]] === Üksikud pataljonid === ; Jalavägi * [[Eesti maavägi|2. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|3. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|4. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|5. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|6. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|8. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|9. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|10. üksik jalaväepataljon]] * [[Balti pataljon]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]] ; Merejalavägi * [[Eesti Meredessantpataljon]] == Sorteerimata == * [[Soomusrongirügement]] * [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongide rügement]] * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement (Eesti)]] * [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupp (Eesti)]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement (Eesti)]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement (Eesti)]] * [[Kalevlaste Maleva]] * [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] * [[Auto-Tanki rügement|Autotankirügement]] * [[Ratsarügement]] * [[Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp|Spetsiaalsete operatsioonide grupp]] * Õhuväe õhutoetusoperatsioonide eskadrill == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti väeüksused]] d4fo6n3za9fljkz7llsg3j0z1x3r5uj 7174181 7174167 2026-06-16T16:38:46Z Tomatimahlz 206203 7174181 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Eesti väeosade nimekiri''' sisaldab kõiki [[Eesti]] [[Sõjavägi|relvajõududes]] teeninud [[Väeüksus|väeosi]] aastast 1918 kuni tänapäevani. == 21. sajandi kaitsevägi<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Üldinfo |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/#t-kaitsevae-struktuur |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ===[[Pilt: Insignia_of_the_Headquarters_of_the_Estonian_Defence_Forces.svg|25px]] [[Kaitseväe peastaap]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-28 |pealkiri=Peastaabi koosseis |url=https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250531122132/https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === * Personaliosakond J1 * [[J2|Luureosakond]] J2 * [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7 * Logistikaosakond J4 * Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 * Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 * Eelarve- ja rahandusosakond J8 * Üldosakond * Teavitusosakond * Siseauditi osakond * Peainspektoriteenistus * osakond "Sõjaline esindus SHAPE´i juures" * Kaitseväe juhataja administratsioon * Peastaabi ülema administratsioon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-13 |pealkiri=Kaitseväe tegevuse alused |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevae-tegevuse-alused/ |vaadatud=2026-02-13 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** rahvusvahelise koostöö jaoskond ** julgeolekuteenistus ** teabehaldusmeeskond == [[Pilt: Maavagi_crest.svg|25px]] [[Eesti maavägi|Maavägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Maavägi |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ==== [[Pilt:Estonian_Division_insignia.png|25px]] [[Diviis (Eesti)|Eesti diviis]] ==== * [[Pilt:Insignia_of_the_Headquarters_Support_and_Signal_Battalion_(Estonia).svg|15px]] [[Staabi- ja sidepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Staabi- ja sidepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/staabi-ja-sidepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabikompanii ** Sidekompanii * [[Pilt:Suurtükiväepataljon_emblem.svg|15px]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Suurtükiväepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabi- ja tagalapatarei ** Tulepatarei ** 102. Liikursuurtükiväepataljon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Suurtükiväelaste Terasvihm hävitas sihtmärgid ja tõestas pataljoni lahingvalmidust |url=https://mil.ee/uudised/suurtukivaelaste-terasvihm-havitas-sihtmargid-ja-toestas-pataljoni-lahingvalmidust/ |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Remondi- ja hooldusrühm ** Raketisuurtükipatarei ** Mehitamata õhuründepatarei * [[Pilt:Logistikapataljon emblem.svg|15px]] [[Logistikapataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Logistikapataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/logistikapataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Logistikakompanii ** 2. Logistikakompanii ** Remondikompanii ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii * [[Luurepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Luurepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/luurepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Inimluuregrupp ** Rekkekompanii ** Tehnilise luure kompanii ** Snaipriüksus <ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Näha, jäädes nähtamatuks |kuupäev=2025-04-30 |url=https://www.youtube.com/watch?v=lLRNnS4Bgyc |vaadatud=2026-06-05}}</ref> '''Sõjaajaüksused:''' * [[Liikursuurtükiväepataljon|101. Liikursuurtükiväepataljon]] (1jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=Tapal baseeruv liikursuurtükiväepataljon sai uue juhi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8437912/tapal-baseeruv-liikursuurtukivaepataljon-sai-uue-juhi |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * [[25. suurtükiväepataljon (Eesti)|102. Liikursuurtükiväepataljon]] (2jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Diviisi kaudtulerelvad toetavad Kevadtormil 2. jalaväebrigaadi lahinguid |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-kaudtulerelvad-toetavad-kevadtormil-2-jalavaebrigaadi-lahinguid/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><!-- 25. võib olla muudetud 102. lsvp-ks, pole infi tho. mainitud siin ja seal --> * [[Õhutõrjepatarei|Lühimaa õhutõrjepatarei]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased harjutasid õhuohuga võitlemist |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-luhimaa-ohutorjepatarei-reservvaelased-harjutasid-ohuohuga-voitlemist/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 1. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 2. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 3. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 3. Rühm (Tartumaa), 39. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-3-ruhm-tartumaa-39-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 4. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 4. Rühm (Pärnumaa), 40. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-4-ruhm-parnumaa/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Praeguses Eesti Kaitseväes on kaks funktsionaalset brigaadi. === [[Pilt:1st_Infantry_Brigade_(Estonia)_emblem.png|25px]] [[1. jalaväebrigaad]] === *[[Pilt: Scouts_Battalion_emblem.png|15px]] [[Scoutspataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- soomusjalaväekompanii **[[Pilt: B-soomusjalavaekompaani_scoutspataljon_embleem.png|15px]][[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] **C- soomusjalaväekompanii **Lahingtoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_Kalev_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi Jalaväepataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- Jalaväekompanii **C- Jalaväekompanii **B- Jalaväekompanii **D- Jalaväekompanii **Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_the_Viru_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Viru jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Tagalakeskus ** A- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** B- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** C- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** D- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** G- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: 1._Jalaväebrigaad_Pioneeripataljon.png|15px]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ** Staap ** Sillarühm ** Luurerühm ** Tagalarühm ** Pioneerikool ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii ** Kaitseväe demineerimiskeskus *[[Pilt: Õhutõrjepataljon_emblem.svg|15px]] [[Õhutõrjepataljon]] **Staap **Õhutõrjekool **Õhutõrjekahuripatarei **Õhutõrjeraketipatarei **Tulejuhtimis- ja tagalapatarei *[[Pilt:Insignia of the Combat Service Support Battalion (1st Infantry Brigade).png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (1. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] *[[Pilt:1jvp Staabi- ja sidekompanii.png|15px]] [[Staabi- ja sidekompanii]] ** Siderühm ** Juhtimis- ja tagalarühm ** Staabikaitserühm *[[Pilt: Insignia of the 1st Brigade Anti-tank Company (Estonia).svg|15px]] [[1. Tankitõrjekompanii|1103. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DDPabFltORc/?hl=en&img_index=2 |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *Soomuskool<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-24 |pealkiri=Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised |url=https://www.err.ee/585879/fotod-ja-video-soomuskool-viis-labi-esimesed-cv9035-lahinglaskmised |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *Liitlaste lahingugrupp === [[Pilt: 2_JVBr_embleem_sakala_(png_version).png|25px]] [[2. jalaväebrigaad]] === * Brigaadi staap * [[Pilt:Insignia_of_the_Kuperjanov_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Staabi- ja tagalakompanii ** A-jalaväekompanii ** B-jalaväekompanii ** C-jalaväekompanii ** D-jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Staabikaitsekompanii * [[Pilt:2jvb Lahinguteeninduspataljon.png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] ** Staap ** Varustuserühm ** Remondirühm ** Transpordirühm ** Meditsiinkeskus * [[Staabi- ja sidekompanii]] * [[Luurekompanii]] * [[2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon|26. Õhutõrjepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon sai kätte üksuse embleemid |url=https://mil.ee/uudised/2-jalavaebrigaadi-ohutorjepataljon-sai-katte-uksuse-embleemid/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon|27. Pioneeripataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Lõuna-Eestis toimus 27. pioneeripataljoni reservõppekogunemine |url=https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimus-27-pioneeripataljoni-reservoppekogunemine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * Mehitamata õhusõidukite kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|2. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-17 |pealkiri=2. Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülema |url=https://mil.ee/uudised/2-kuperjanovi-jalavaepataljon-sai-uue-ulema/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|3. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=3. Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad alustasid üksuse tasemel kokku harjutamist |url=https://mil.ee/uudised/3-kuperjanovi-jalavaepataljoni-ajateenijad-alustasid-uksuse-tasemel-kokku-harjutamist/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[21. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-24 |pealkiri=21. jalaväepataljon tõmbas Kevadtormile joone alla |url=https://mil.ee/uudised/21-jalavaepataljon-tombas-kevadtormile-joone-alla/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[22. jalaväepataljon]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-12 |pealkiri=22. jalaväepataljon osaleb Kevadtormil omaenda embleemi kandes |url=https://mil.ee/uudised/22-jalavaepataljon-osaleb-kevadtormil-omaenda-embleemi-kandes/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[23. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=23. jalaväepataljoni reservväelased harjutavad linnalahingute pidamist |url=https://mil.ee/uudised/23-jalavaepataljoni-reservvaelased-harjutavad-linnalahingute-pidamist/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii|1203. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-20 |pealkiri=Sirgalas lõppes tankitõrjekompanii laskelaager Tankhammer |url=https://mil.ee/uudised/sirgalas-loppes-tankitorjekompanii-laskelaager-tankhammer/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DXMPY4Zlw7J/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == [[Pilt:Eesti_ohuvagi_crest.svg|25px]] [[Eesti õhuvägi|Õhuvägi]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * [[Pilt:Estonian_Air_Force_Staff_batch_medium.png|15px]] [[Õhuväe staap]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuväe staap |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuvae-staap/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Personaliosakond ** Luureosakond ** Operatiiv- ja väljaõppeosakond ** Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond ** Tagalaosakond ** Side- ja juhtimissüsteemide osakond ** Tugiteenuste osakond * [[Pilt:Estonian_Ämari_Air_Base_batch_medium.png|15px]] [[Ämari lennubaas|Lennubaas]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Lennugrupp *** 1. Eskadrill *** 2. Eskadrill ** Lennubaasi Kaitseoperatsioonide Keskus ** Lennubaasi operatsioonide keskus *** Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill *** Õhuväe toetuseskadrill ** Lennuvälja tegevusgrupp *** Lennuväljateenindus eskadrill *** Lennuvälja eskadrill *** Õhusõidukite Hooldus eskadrill *** Lennujuhtimisteenistus *** Pääste- ja tuletõrjeteenistus *** Kütuseteenistus *** Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus ** [[Pilt:Estonian air force tacp.png|15px]] Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Pilt:Estonian_Air_Surveillance_batch_medium.png|15px]] [[Õhuseiredivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuseiredivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Õhuoperatsioonide juhtimise eskadrill (Ämari) ** Taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus (Karmelava) ** Side ja infotehnoloogia eskadrill ** Radarite eskadrill *** Viru radarpost<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Viru radaripost käivitati täielikult |url=https://mil.ee/uudised/viru-radaripost-kaivitati-taielikult/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Tõikamäe radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kellavere radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Muhu radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kõpu radarpost <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Kõpu radarpost sai nurgakivi |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kopu-radarpost-sai-nurgakivi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref> ** Radarihoolduse eskadrill ** Radarikaitse üksus * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni_embleem(taustata).png|19px]] [[Õhukaitsedivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhukaitsedivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohukaitsedivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Raketipatarei ** 2. Raketipatarei * [[Kaitselennundusejärelvalve teenistus]] ** Lennutegevuse osakond ** Insenertehniline osakond * Õhutoetuse operatsioonide keskus (ASOS)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == [[Pilt:Estonian_Navy_emblem.svg|25px]][[Eesti merevägi|Merevägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * [[Miinisõjadivisjon]] ** [[Pilt:EML Admiral Cowan emblem.webp|15px]] [[Admiral Cowan|EML Admiral Cowan]] ** [[Pilt:ENS_Sakala_vapp.jpg|15px]] [[Sakala (laev)|EML Sakala]] ** [[Pilt:EML Ugandi Emblem.webp|15px]] [[Ugandi (laev)|EML Ugandi]] ** [[Pilt:Crest of EML Wambola.png|15px]] [[Wambola (laev 1977)|EML Wambola]] ** [[Tuukrigrupp]] * [[Operatsioonikeskus]] * [[82. Rannikukaitsedivisjon]] ** Divisjoni juhtkond ** Raketipatarei ** Väekaitsekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Seirerühmad * [[Lahinguteenistuse divisjon|Lahinguteeninduse divisjon]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Sadamateenistus ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus * [[Pilt:Patrull-laevade-divisjonankrud.png|15px]] Patrull-laevade divisjon ** Multifunktsionaalne reostustõrjelaev - [[Pilt:Kindral-Kurvits.png|15px]] [[Kindral Kurvits|EML Kindral Kurvits]] ** Multifunktsionaalne patrull-laev ** Neli patrull-laeva - [[Pilt:EML raju emblem.png|15px]] [[Raju (laev)|EML Raju]], [[Pilt:EML Valve emblem.png|15px]] [[Valve (laev)|EML Valve]] * Mereväekool == Muud üksused<ref name=":0" /> == * [[Pilt:Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg|15px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] ** Erioperatsioonide grupp * [[Pilt:Luurekeskus.png|15px]] [[Luurekeskus]] * [[Pilt:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|15px]] [[Küberväejuhatus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küberväejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Sidekool ** [[Pilt:Emblem_of_the_STRATKOMKE.png|15px]] [[Strateegilise kommunikatsiooni keskus]] *** Audio-, video- ja fotogrupp *** Võrgumeediagrupp *** Kirjastusgrupp ** [[Küber- ja infooperatsioonide keskus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küber- ja infooperatsiooni­de keskus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/kuber-ja-infooperatsioonide-keskus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Staap *** Küberintsidentide reageerimise grupp *** Küberoperatsioonide grupp ** [[IKT keskus|Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia keskus]] *** Teenuste arendamise grupp *** Sõjaliste teenuste grupp *** Taristu grupp *** Arvuti töökoha teenuste grupp *** Info- ja äriteenuste grupp *** Avalike teenuste grupp *** Kasutajatoe grupp *** Kaitseväe ja Kaitseliidu krüpto keskregister ** [[Staabi- ja tagalakompanii]] *** Väljaõppe rühm *** Ladude grupp *** Transpordi grupp *** Remondi- ja hooldusgrupp *** Spordirühm * [[Fail:Insignia of the Military Police (Estonia).svg|18x18px]] [[Eesti sõjaväepolitsei|Sõjaväepolitsei]] ** Staap ** [[Pilt:Vahipataljon_emblem.svg|15px]] [[Vahipataljon]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DOOhBnLjRvW/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *** I Sõjaväepolitseikompanii *** [[Aukompanii]] ** I Sõjaväepolitseikompanii ** II Sõjaväepolitseikompanii * [[Pilt:EDF_Logistics_Centre_emblem.svg|15px]] [[Kaitseväe toetuse väejuhatus|Toetuse väejuhatus]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Toetuse väejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/toetuse-vaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Logistikakool *** Arendusjaoskond *** Väljaõppejaoskond ** Liikumis- ja veoteenistus *** liikumise koordineerimise keskus *** liikumise kontrolli meeskond ** Varustuspataljon *** Staap *** Varustuskompanii *** Remondikompanii ** Toetusteenuste keskus *** Kaplaniteenistus *** Psühholoogiateenistus *** Sotsiaalteenistus ** Tervisekeskus *** Eriarstikeskus *** Hambaravikeskus *** Operatsioonisektsioon *** Keskapteek *** Paldiski meditsiinikeskus *** Ämari meditsiinikeskus *** Filtri meditsiinikeskus *** Miinisadama meditsiinikeskus ** Formeerimiskeskus * [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] == [[Pilt:Kaitseliit_emblem.svg|25px]] [[Kaitseliit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/malevad-9375 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.kaitseliit.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Meist - Keila malevkond |url=https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |vaadatud=2025-04-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250624162043/https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == * [[Kaitseliidu peastaap]] * [[Pilt:Küberkaitseüksuse embleem.png|18px]] [[Küberkaitseüksus]] ==== [[Põhja maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]] * [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]] ** [[Tallinna maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tallinna maleva Lääne malevkond]] ** [[Tallinna maleva Meredivisjon]] ** [[Nõmme malevkond|Tallinna maleva Nõmme malevkond]] ** [[Toompea malevkond|Tallinna maleva Toompea malevkond]] ** [[Lõuna kompanii|Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii]] ** [[Põhja kompanii|Tallinna maleva Põhja malevkond]] ** [[Ida malevkond|Tallinna maleva Ida malevkond]] ** [[Kalevi malevkond|Tallinna maleva Kalevi malevkond]] * [[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]] ** [[Rävala malevkond]] ** [[Keila malevkond]]<ref name=":1" /> *** Juhtgrupp *** Maakaitsekompanii *** Julgestusgrupid *** Vaatlusgrupid *** Droonigrupid *** Meditisiini- ja evuakatsioonigrupid *** Side, seire ja elektroonilise võitluse grupid *** Transpordi- ja eritehnikagrupid *** Toitlustusgrupid *** Formeerimisgrupid ** [[Kose malevkond]] ** [[Harku malevkond]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond|Kirde maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]] *[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]] *[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]] *[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]] *[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]] ** [[Tartu maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tamme malevkond|Tartu maleva Tamme malevkond]] ** [[Elva malevkond|Tartu maleva Elva malevkond]] ** [[Esimene malevkond|Tartu maleva Esimene malevkond]] ** [[Kuperjanovi malevkond|Tartu maleva Kuperjanovi malevkond]] ** [[Põhja-Tartumaa malevkond|Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkond]] ** [[Lõuna-Tartumaa üksikrühm|Tartu maleva Lõuna-Tartumaa üksikrühm]] ** [[Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm]] * [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]] ==== [[Lääne maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]] *[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]] ==== Muud Kaitseliidu üksused ==== Igas malevas ümber Eesti: * [[Võitlusgrupp]] * [[Noored Kotkad|Noored kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Naiskodukaitse]] == 20. sajandi kaitsevägi == === Diviisid === Väekoondise tasandil diviisid eksisteerisid kuni 1940. aastani. Diviisiülema õigused olid ka Merejõudude juhatajal, Õhukaitse ülemal ja Kaitseliidu ülemal. * [[1. Diviis]] * [[2. Diviis]] * [[3. Diviis]] * [[4. Diviis]] * [[Soomusrongide Diviis]] === Rügemendid === ; 1920. aastal * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement]] * [[2. Jalaväerügement|2. jalaväerügement]] * [[3. Üksik jalaväepataljon|3. jalaväerügement]] * [[Viru jalaväepataljon|4. jalaväerügement]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement]] * [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügement]] * [[8. jalaväepolk|8. jalaväerügement]] * [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväerügement]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide rügement]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide rügement]] * [[Scoutspataljon|Skautide rügement]] * [[Tallinn Reserve Regiment|Tallinna Reservrügement]] * [[Balti rügement]] === Üksikud pataljonid === ; Jalavägi * [[Eesti maavägi|2. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|3. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|4. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|5. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|6. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|8. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|9. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|10. üksik jalaväepataljon]] * [[Balti pataljon]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]] ; Merejalavägi * [[Eesti Meredessantpataljon]] == Sorteerimata == * [[Soomusrongirügement]] * [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongide rügement]] * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement (Eesti)]] * [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupp (Eesti)]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement (Eesti)]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement (Eesti)]] * [[Kalevlaste Maleva]] * [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] * [[Auto-Tanki rügement|Autotankirügement]] * [[Ratsarügement]] * [[Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp|Spetsiaalsete operatsioonide grupp]] * Õhuväe õhutoetusoperatsioonide eskadrill == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti väeüksused]] 5iapr51w0b9urrtnymeifau8nbi362q 7174182 7174181 2026-06-16T16:39:09Z Tomatimahlz 206203 7174182 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Eesti väeosade nimekiri''' sisaldab kõiki [[Eesti]] [[Sõjavägi|relvajõududes]] teeninud [[Väeüksus|väeosi]] aastast 1918 kuni tänapäevani. == 21. sajandi kaitsevägi<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Üldinfo |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/#t-kaitsevae-struktuur |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ===[[Pilt: Insignia_of_the_Headquarters_of_the_Estonian_Defence_Forces.svg|25px]] [[Kaitseväe peastaap]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-28 |pealkiri=Peastaabi koosseis |url=https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250531122132/https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === * Personaliosakond J1 * [[J2|Luureosakond]] J2 * [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7 * Logistikaosakond J4 * Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 * Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 * Eelarve- ja rahandusosakond J8 * Üldosakond * Teavitusosakond * Siseauditi osakond * Peainspektoriteenistus * osakond "Sõjaline esindus SHAPE´i juures" * Kaitseväe juhataja administratsioon * Peastaabi ülema administratsioon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-13 |pealkiri=Kaitseväe tegevuse alused |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevae-tegevuse-alused/ |vaadatud=2026-02-13 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** rahvusvahelise koostöö jaoskond ** julgeolekuteenistus ** teabehaldusmeeskond == [[Pilt: Maavagi_crest.svg|25px]] [[Eesti maavägi|Maavägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Maavägi |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ==== [[Pilt:Estonian_Division_insignia.png|25px]] [[Diviis (Eesti)|Eesti diviis]] ==== * [[Pilt:Insignia_of_the_Headquarters_Support_and_Signal_Battalion_(Estonia).svg|15px]] [[Staabi- ja sidepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Staabi- ja sidepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/staabi-ja-sidepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabikompanii ** Sidekompanii * [[Pilt:Suurtükiväepataljon_emblem.svg|15px]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Suurtükiväepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabi- ja tagalapatarei ** Tulepatarei ** Remondi- ja hooldusrühm ** Raketisuurtükipatarei ** Mehitamata õhuründepatarei * [[Pilt:Logistikapataljon emblem.svg|15px]] [[Logistikapataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Logistikapataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/logistikapataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Logistikakompanii ** 2. Logistikakompanii ** Remondikompanii ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii * [[Luurepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Luurepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/luurepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Inimluuregrupp ** Rekkekompanii ** Tehnilise luure kompanii ** Snaipriüksus <ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Näha, jäädes nähtamatuks |kuupäev=2025-04-30 |url=https://www.youtube.com/watch?v=lLRNnS4Bgyc |vaadatud=2026-06-05}}</ref> '''Sõjaajaüksused:''' * [[Liikursuurtükiväepataljon|101. Liikursuurtükiväepataljon]] (1jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=Tapal baseeruv liikursuurtükiväepataljon sai uue juhi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8437912/tapal-baseeruv-liikursuurtukivaepataljon-sai-uue-juhi |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * [[25. suurtükiväepataljon (Eesti)|102. Liikursuurtükiväepataljon]] (2jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Diviisi kaudtulerelvad toetavad Kevadtormil 2. jalaväebrigaadi lahinguid |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-kaudtulerelvad-toetavad-kevadtormil-2-jalavaebrigaadi-lahinguid/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><!-- 25. võib olla muudetud 102. lsvp-ks, pole infi tho. mainitud siin ja seal --> * [[Õhutõrjepatarei|Lühimaa õhutõrjepatarei]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased harjutasid õhuohuga võitlemist |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-luhimaa-ohutorjepatarei-reservvaelased-harjutasid-ohuohuga-voitlemist/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 1. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 2. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 3. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 3. Rühm (Tartumaa), 39. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-3-ruhm-tartumaa-39-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 4. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 4. Rühm (Pärnumaa), 40. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-4-ruhm-parnumaa/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Praeguses Eesti Kaitseväes on kaks funktsionaalset brigaadi. === [[Pilt:1st_Infantry_Brigade_(Estonia)_emblem.png|25px]] [[1. jalaväebrigaad]] === *[[Pilt: Scouts_Battalion_emblem.png|15px]] [[Scoutspataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- soomusjalaväekompanii **[[Pilt: B-soomusjalavaekompaani_scoutspataljon_embleem.png|15px]][[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] **C- soomusjalaväekompanii **Lahingtoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_Kalev_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi Jalaväepataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- Jalaväekompanii **C- Jalaväekompanii **B- Jalaväekompanii **D- Jalaväekompanii **Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_the_Viru_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Viru jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Tagalakeskus ** A- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** B- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** C- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** D- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** G- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: 1._Jalaväebrigaad_Pioneeripataljon.png|15px]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ** Staap ** Sillarühm ** Luurerühm ** Tagalarühm ** Pioneerikool ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii ** Kaitseväe demineerimiskeskus *[[Pilt: Õhutõrjepataljon_emblem.svg|15px]] [[Õhutõrjepataljon]] **Staap **Õhutõrjekool **Õhutõrjekahuripatarei **Õhutõrjeraketipatarei **Tulejuhtimis- ja tagalapatarei *[[Pilt:Insignia of the Combat Service Support Battalion (1st Infantry Brigade).png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (1. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] *[[Pilt:1jvp Staabi- ja sidekompanii.png|15px]] [[Staabi- ja sidekompanii]] ** Siderühm ** Juhtimis- ja tagalarühm ** Staabikaitserühm *[[Pilt: Insignia of the 1st Brigade Anti-tank Company (Estonia).svg|15px]] [[1. Tankitõrjekompanii|1103. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DDPabFltORc/?hl=en&img_index=2 |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *Soomuskool<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-24 |pealkiri=Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised |url=https://www.err.ee/585879/fotod-ja-video-soomuskool-viis-labi-esimesed-cv9035-lahinglaskmised |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *Liitlaste lahingugrupp === [[Pilt: 2_JVBr_embleem_sakala_(png_version).png|25px]] [[2. jalaväebrigaad]] === * Brigaadi staap * [[Pilt:Insignia_of_the_Kuperjanov_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Staabi- ja tagalakompanii ** A-jalaväekompanii ** B-jalaväekompanii ** C-jalaväekompanii ** D-jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Staabikaitsekompanii * [[Pilt:2jvb Lahinguteeninduspataljon.png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] ** Staap ** Varustuserühm ** Remondirühm ** Transpordirühm ** Meditsiinkeskus * [[Staabi- ja sidekompanii]] * [[Luurekompanii]] * [[2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon|26. Õhutõrjepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon sai kätte üksuse embleemid |url=https://mil.ee/uudised/2-jalavaebrigaadi-ohutorjepataljon-sai-katte-uksuse-embleemid/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon|27. Pioneeripataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Lõuna-Eestis toimus 27. pioneeripataljoni reservõppekogunemine |url=https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimus-27-pioneeripataljoni-reservoppekogunemine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * Mehitamata õhusõidukite kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|2. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-17 |pealkiri=2. Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülema |url=https://mil.ee/uudised/2-kuperjanovi-jalavaepataljon-sai-uue-ulema/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|3. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=3. Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad alustasid üksuse tasemel kokku harjutamist |url=https://mil.ee/uudised/3-kuperjanovi-jalavaepataljoni-ajateenijad-alustasid-uksuse-tasemel-kokku-harjutamist/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[21. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-24 |pealkiri=21. jalaväepataljon tõmbas Kevadtormile joone alla |url=https://mil.ee/uudised/21-jalavaepataljon-tombas-kevadtormile-joone-alla/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[22. jalaväepataljon]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-12 |pealkiri=22. jalaväepataljon osaleb Kevadtormil omaenda embleemi kandes |url=https://mil.ee/uudised/22-jalavaepataljon-osaleb-kevadtormil-omaenda-embleemi-kandes/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[23. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=23. jalaväepataljoni reservväelased harjutavad linnalahingute pidamist |url=https://mil.ee/uudised/23-jalavaepataljoni-reservvaelased-harjutavad-linnalahingute-pidamist/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii|1203. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-20 |pealkiri=Sirgalas lõppes tankitõrjekompanii laskelaager Tankhammer |url=https://mil.ee/uudised/sirgalas-loppes-tankitorjekompanii-laskelaager-tankhammer/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DXMPY4Zlw7J/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == [[Pilt:Eesti_ohuvagi_crest.svg|25px]] [[Eesti õhuvägi|Õhuvägi]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * [[Pilt:Estonian_Air_Force_Staff_batch_medium.png|15px]] [[Õhuväe staap]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuväe staap |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuvae-staap/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Personaliosakond ** Luureosakond ** Operatiiv- ja väljaõppeosakond ** Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond ** Tagalaosakond ** Side- ja juhtimissüsteemide osakond ** Tugiteenuste osakond * [[Pilt:Estonian_Ämari_Air_Base_batch_medium.png|15px]] [[Ämari lennubaas|Lennubaas]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Lennugrupp *** 1. Eskadrill *** 2. Eskadrill ** Lennubaasi Kaitseoperatsioonide Keskus ** Lennubaasi operatsioonide keskus *** Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill *** Õhuväe toetuseskadrill ** Lennuvälja tegevusgrupp *** Lennuväljateenindus eskadrill *** Lennuvälja eskadrill *** Õhusõidukite Hooldus eskadrill *** Lennujuhtimisteenistus *** Pääste- ja tuletõrjeteenistus *** Kütuseteenistus *** Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus ** [[Pilt:Estonian air force tacp.png|15px]] Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Pilt:Estonian_Air_Surveillance_batch_medium.png|15px]] [[Õhuseiredivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuseiredivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Õhuoperatsioonide juhtimise eskadrill (Ämari) ** Taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus (Karmelava) ** Side ja infotehnoloogia eskadrill ** Radarite eskadrill *** Viru radarpost<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Viru radaripost käivitati täielikult |url=https://mil.ee/uudised/viru-radaripost-kaivitati-taielikult/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Tõikamäe radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kellavere radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Muhu radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kõpu radarpost <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Kõpu radarpost sai nurgakivi |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kopu-radarpost-sai-nurgakivi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref> ** Radarihoolduse eskadrill ** Radarikaitse üksus * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni_embleem(taustata).png|19px]] [[Õhukaitsedivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhukaitsedivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohukaitsedivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Raketipatarei ** 2. Raketipatarei * [[Kaitselennundusejärelvalve teenistus]] ** Lennutegevuse osakond ** Insenertehniline osakond * Õhutoetuse operatsioonide keskus (ASOS)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == [[Pilt:Estonian_Navy_emblem.svg|25px]][[Eesti merevägi|Merevägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * [[Miinisõjadivisjon]] ** [[Pilt:EML Admiral Cowan emblem.webp|15px]] [[Admiral Cowan|EML Admiral Cowan]] ** [[Pilt:ENS_Sakala_vapp.jpg|15px]] [[Sakala (laev)|EML Sakala]] ** [[Pilt:EML Ugandi Emblem.webp|15px]] [[Ugandi (laev)|EML Ugandi]] ** [[Pilt:Crest of EML Wambola.png|15px]] [[Wambola (laev 1977)|EML Wambola]] ** [[Tuukrigrupp]] * [[Operatsioonikeskus]] * [[82. Rannikukaitsedivisjon]] ** Divisjoni juhtkond ** Raketipatarei ** Väekaitsekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Seirerühmad * [[Lahinguteenistuse divisjon|Lahinguteeninduse divisjon]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Sadamateenistus ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus * [[Pilt:Patrull-laevade-divisjonankrud.png|15px]] Patrull-laevade divisjon ** Multifunktsionaalne reostustõrjelaev - [[Pilt:Kindral-Kurvits.png|15px]] [[Kindral Kurvits|EML Kindral Kurvits]] ** Multifunktsionaalne patrull-laev ** Neli patrull-laeva - [[Pilt:EML raju emblem.png|15px]] [[Raju (laev)|EML Raju]], [[Pilt:EML Valve emblem.png|15px]] [[Valve (laev)|EML Valve]] * Mereväekool == Muud üksused<ref name=":0" /> == * [[Pilt:Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg|15px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] ** Erioperatsioonide grupp * [[Pilt:Luurekeskus.png|15px]] [[Luurekeskus]] * [[Pilt:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|15px]] [[Küberväejuhatus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küberväejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Sidekool ** [[Pilt:Emblem_of_the_STRATKOMKE.png|15px]] [[Strateegilise kommunikatsiooni keskus]] *** Audio-, video- ja fotogrupp *** Võrgumeediagrupp *** Kirjastusgrupp ** [[Küber- ja infooperatsioonide keskus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küber- ja infooperatsiooni­de keskus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/kuber-ja-infooperatsioonide-keskus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Staap *** Küberintsidentide reageerimise grupp *** Küberoperatsioonide grupp ** [[IKT keskus|Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia keskus]] *** Teenuste arendamise grupp *** Sõjaliste teenuste grupp *** Taristu grupp *** Arvuti töökoha teenuste grupp *** Info- ja äriteenuste grupp *** Avalike teenuste grupp *** Kasutajatoe grupp *** Kaitseväe ja Kaitseliidu krüpto keskregister ** [[Staabi- ja tagalakompanii]] *** Väljaõppe rühm *** Ladude grupp *** Transpordi grupp *** Remondi- ja hooldusgrupp *** Spordirühm * [[Fail:Insignia of the Military Police (Estonia).svg|18x18px]] [[Eesti sõjaväepolitsei|Sõjaväepolitsei]] ** Staap ** [[Pilt:Vahipataljon_emblem.svg|15px]] [[Vahipataljon]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DOOhBnLjRvW/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *** I Sõjaväepolitseikompanii *** [[Aukompanii]] ** I Sõjaväepolitseikompanii ** II Sõjaväepolitseikompanii * [[Pilt:EDF_Logistics_Centre_emblem.svg|15px]] [[Kaitseväe toetuse väejuhatus|Toetuse väejuhatus]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Toetuse väejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/toetuse-vaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Logistikakool *** Arendusjaoskond *** Väljaõppejaoskond ** Liikumis- ja veoteenistus *** liikumise koordineerimise keskus *** liikumise kontrolli meeskond ** Varustuspataljon *** Staap *** Varustuskompanii *** Remondikompanii ** Toetusteenuste keskus *** Kaplaniteenistus *** Psühholoogiateenistus *** Sotsiaalteenistus ** Tervisekeskus *** Eriarstikeskus *** Hambaravikeskus *** Operatsioonisektsioon *** Keskapteek *** Paldiski meditsiinikeskus *** Ämari meditsiinikeskus *** Filtri meditsiinikeskus *** Miinisadama meditsiinikeskus ** Formeerimiskeskus * [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] == [[Pilt:Kaitseliit_emblem.svg|25px]] [[Kaitseliit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/malevad-9375 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.kaitseliit.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Meist - Keila malevkond |url=https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |vaadatud=2025-04-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250624162043/https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == * [[Kaitseliidu peastaap]] * [[Pilt:Küberkaitseüksuse embleem.png|18px]] [[Küberkaitseüksus]] ==== [[Põhja maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]] * [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]] ** [[Tallinna maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tallinna maleva Lääne malevkond]] ** [[Tallinna maleva Meredivisjon]] ** [[Nõmme malevkond|Tallinna maleva Nõmme malevkond]] ** [[Toompea malevkond|Tallinna maleva Toompea malevkond]] ** [[Lõuna kompanii|Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii]] ** [[Põhja kompanii|Tallinna maleva Põhja malevkond]] ** [[Ida malevkond|Tallinna maleva Ida malevkond]] ** [[Kalevi malevkond|Tallinna maleva Kalevi malevkond]] * [[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]] ** [[Rävala malevkond]] ** [[Keila malevkond]]<ref name=":1" /> *** Juhtgrupp *** Maakaitsekompanii *** Julgestusgrupid *** Vaatlusgrupid *** Droonigrupid *** Meditisiini- ja evuakatsioonigrupid *** Side, seire ja elektroonilise võitluse grupid *** Transpordi- ja eritehnikagrupid *** Toitlustusgrupid *** Formeerimisgrupid ** [[Kose malevkond]] ** [[Harku malevkond]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond|Kirde maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]] *[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]] *[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]] *[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]] *[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]] ** [[Tartu maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tamme malevkond|Tartu maleva Tamme malevkond]] ** [[Elva malevkond|Tartu maleva Elva malevkond]] ** [[Esimene malevkond|Tartu maleva Esimene malevkond]] ** [[Kuperjanovi malevkond|Tartu maleva Kuperjanovi malevkond]] ** [[Põhja-Tartumaa malevkond|Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkond]] ** [[Lõuna-Tartumaa üksikrühm|Tartu maleva Lõuna-Tartumaa üksikrühm]] ** [[Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm]] * [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]] ==== [[Lääne maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]] *[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]] ==== Muud Kaitseliidu üksused ==== Igas malevas ümber Eesti: * [[Võitlusgrupp]] * [[Noored Kotkad|Noored kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Naiskodukaitse]] == 20. sajandi kaitsevägi == === Diviisid === Väekoondise tasandil diviisid eksisteerisid kuni 1940. aastani. Diviisiülema õigused olid ka Merejõudude juhatajal, Õhukaitse ülemal ja Kaitseliidu ülemal. * [[1. Diviis]] * [[2. Diviis]] * [[3. Diviis]] * [[4. Diviis]] * [[Soomusrongide Diviis]] === Rügemendid === ; 1920. aastal * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement]] * [[2. Jalaväerügement|2. jalaväerügement]] * [[3. Üksik jalaväepataljon|3. jalaväerügement]] * [[Viru jalaväepataljon|4. jalaväerügement]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement]] * [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügement]] * [[8. jalaväepolk|8. jalaväerügement]] * [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväerügement]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide rügement]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide rügement]] * [[Scoutspataljon|Skautide rügement]] * [[Tallinn Reserve Regiment|Tallinna Reservrügement]] * [[Balti rügement]] === Üksikud pataljonid === ; Jalavägi * [[Eesti maavägi|2. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|3. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|4. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|5. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|6. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|8. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|9. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|10. üksik jalaväepataljon]] * [[Balti pataljon]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]] ; Merejalavägi * [[Eesti Meredessantpataljon]] == Sorteerimata == * [[Soomusrongirügement]] * [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongide rügement]] * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement (Eesti)]] * [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupp (Eesti)]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement (Eesti)]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement (Eesti)]] * [[Kalevlaste Maleva]] * [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] * [[Auto-Tanki rügement|Autotankirügement]] * [[Ratsarügement]] * [[Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp|Spetsiaalsete operatsioonide grupp]] * Õhuväe õhutoetusoperatsioonide eskadrill == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti väeüksused]] 91bz6vrohlefxu1yfz6mzioqqkslxun 7174183 7174182 2026-06-16T16:39:48Z Tomatimahlz 206203 7174183 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Eesti väeosade nimekiri''' sisaldab kõiki [[Eesti]] [[Sõjavägi|relvajõududes]] teeninud [[Väeüksus|väeosi]] aastast 1918 kuni tänapäevani. == 21. sajandi kaitsevägi<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Üldinfo |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/#t-kaitsevae-struktuur |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ===[[Pilt: Insignia_of_the_Headquarters_of_the_Estonian_Defence_Forces.svg|25px]] [[Kaitseväe peastaap]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-28 |pealkiri=Peastaabi koosseis |url=https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250531122132/https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === * Personaliosakond J1 * [[J2|Luureosakond]] J2 * [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7 * Logistikaosakond J4 * Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 * Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 * Eelarve- ja rahandusosakond J8 * Üldosakond * Teavitusosakond * Siseauditi osakond * Peainspektoriteenistus * osakond "Sõjaline esindus SHAPE´i juures" * Kaitseväe juhataja administratsioon * Peastaabi ülema administratsioon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-13 |pealkiri=Kaitseväe tegevuse alused |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevae-tegevuse-alused/ |vaadatud=2026-02-13 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** rahvusvahelise koostöö jaoskond ** julgeolekuteenistus ** teabehaldusmeeskond == [[Pilt: Maavagi_crest.svg|25px]] [[Eesti maavägi|Maavägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Maavägi |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ==== [[Pilt:Estonian_Division_insignia.png|25px]] [[Diviis (Eesti)|Eesti diviis]] ==== * [[Pilt:Insignia_of_the_Headquarters_Support_and_Signal_Battalion_(Estonia).svg|15px]] [[Staabi- ja sidepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Staabi- ja sidepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/staabi-ja-sidepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabikompanii ** Sidekompanii * [[Pilt:Suurtükiväepataljon_emblem.svg|15px]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Suurtükiväepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabi- ja tagalapatarei ** [[Liikursuurtükiväepataljon|101. Liikursuurtükiväepataljon]] (1jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=Tapal baseeruv liikursuurtükiväepataljon sai uue juhi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8437912/tapal-baseeruv-liikursuurtukivaepataljon-sai-uue-juhi |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> ** [[25. suurtükiväepataljon (Eesti)|102. Liikursuurtükiväepataljon]] (2jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Diviisi kaudtulerelvad toetavad Kevadtormil 2. jalaväebrigaadi lahinguid |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-kaudtulerelvad-toetavad-kevadtormil-2-jalavaebrigaadi-lahinguid/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Tulepatarei ** Remondi- ja hooldusrühm ** Raketisuurtükipatarei ** Mehitamata õhuründepatarei * [[Pilt:Logistikapataljon emblem.svg|15px]] [[Logistikapataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Logistikapataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/logistikapataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Logistikakompanii ** 2. Logistikakompanii ** Remondikompanii ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii * [[Luurepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Luurepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/luurepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Inimluuregrupp ** Rekkekompanii ** Tehnilise luure kompanii ** Snaipriüksus <ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Näha, jäädes nähtamatuks |kuupäev=2025-04-30 |url=https://www.youtube.com/watch?v=lLRNnS4Bgyc |vaadatud=2026-06-05}}</ref> '''Sõjaajaüksused:''' * [[Õhutõrjepatarei|Lühimaa õhutõrjepatarei]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased harjutasid õhuohuga võitlemist |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-luhimaa-ohutorjepatarei-reservvaelased-harjutasid-ohuohuga-voitlemist/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 1. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 2. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 3. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 3. Rühm (Tartumaa), 39. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-3-ruhm-tartumaa-39-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 4. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 4. Rühm (Pärnumaa), 40. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-4-ruhm-parnumaa/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Praeguses Eesti Kaitseväes on kaks funktsionaalset brigaadi. === [[Pilt:1st_Infantry_Brigade_(Estonia)_emblem.png|25px]] [[1. jalaväebrigaad]] === *[[Pilt: Scouts_Battalion_emblem.png|15px]] [[Scoutspataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- soomusjalaväekompanii **[[Pilt: B-soomusjalavaekompaani_scoutspataljon_embleem.png|15px]][[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] **C- soomusjalaväekompanii **Lahingtoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_Kalev_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi Jalaväepataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- Jalaväekompanii **C- Jalaväekompanii **B- Jalaväekompanii **D- Jalaväekompanii **Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_the_Viru_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Viru jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Tagalakeskus ** A- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** B- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** C- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** D- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** G- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: 1._Jalaväebrigaad_Pioneeripataljon.png|15px]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ** Staap ** Sillarühm ** Luurerühm ** Tagalarühm ** Pioneerikool ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii ** Kaitseväe demineerimiskeskus *[[Pilt: Õhutõrjepataljon_emblem.svg|15px]] [[Õhutõrjepataljon]] **Staap **Õhutõrjekool **Õhutõrjekahuripatarei **Õhutõrjeraketipatarei **Tulejuhtimis- ja tagalapatarei *[[Pilt:Insignia of the Combat Service Support Battalion (1st Infantry Brigade).png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (1. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] *[[Pilt:1jvp Staabi- ja sidekompanii.png|15px]] [[Staabi- ja sidekompanii]] ** Siderühm ** Juhtimis- ja tagalarühm ** Staabikaitserühm *[[Pilt: Insignia of the 1st Brigade Anti-tank Company (Estonia).svg|15px]] [[1. Tankitõrjekompanii|1103. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DDPabFltORc/?hl=en&img_index=2 |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *Soomuskool<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-24 |pealkiri=Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised |url=https://www.err.ee/585879/fotod-ja-video-soomuskool-viis-labi-esimesed-cv9035-lahinglaskmised |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *Liitlaste lahingugrupp === [[Pilt: 2_JVBr_embleem_sakala_(png_version).png|25px]] [[2. jalaväebrigaad]] === * Brigaadi staap * [[Pilt:Insignia_of_the_Kuperjanov_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Staabi- ja tagalakompanii ** A-jalaväekompanii ** B-jalaväekompanii ** C-jalaväekompanii ** D-jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Staabikaitsekompanii * [[Pilt:2jvb Lahinguteeninduspataljon.png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] ** Staap ** Varustuserühm ** Remondirühm ** Transpordirühm ** Meditsiinkeskus * [[Staabi- ja sidekompanii]] * [[Luurekompanii]] * [[2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon|26. Õhutõrjepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon sai kätte üksuse embleemid |url=https://mil.ee/uudised/2-jalavaebrigaadi-ohutorjepataljon-sai-katte-uksuse-embleemid/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon|27. Pioneeripataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Lõuna-Eestis toimus 27. pioneeripataljoni reservõppekogunemine |url=https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimus-27-pioneeripataljoni-reservoppekogunemine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * Mehitamata õhusõidukite kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|2. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-17 |pealkiri=2. Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülema |url=https://mil.ee/uudised/2-kuperjanovi-jalavaepataljon-sai-uue-ulema/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|3. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=3. Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad alustasid üksuse tasemel kokku harjutamist |url=https://mil.ee/uudised/3-kuperjanovi-jalavaepataljoni-ajateenijad-alustasid-uksuse-tasemel-kokku-harjutamist/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[21. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-24 |pealkiri=21. jalaväepataljon tõmbas Kevadtormile joone alla |url=https://mil.ee/uudised/21-jalavaepataljon-tombas-kevadtormile-joone-alla/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[22. jalaväepataljon]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-12 |pealkiri=22. jalaväepataljon osaleb Kevadtormil omaenda embleemi kandes |url=https://mil.ee/uudised/22-jalavaepataljon-osaleb-kevadtormil-omaenda-embleemi-kandes/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[23. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=23. jalaväepataljoni reservväelased harjutavad linnalahingute pidamist |url=https://mil.ee/uudised/23-jalavaepataljoni-reservvaelased-harjutavad-linnalahingute-pidamist/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii|1203. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-20 |pealkiri=Sirgalas lõppes tankitõrjekompanii laskelaager Tankhammer |url=https://mil.ee/uudised/sirgalas-loppes-tankitorjekompanii-laskelaager-tankhammer/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DXMPY4Zlw7J/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == [[Pilt:Eesti_ohuvagi_crest.svg|25px]] [[Eesti õhuvägi|Õhuvägi]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * [[Pilt:Estonian_Air_Force_Staff_batch_medium.png|15px]] [[Õhuväe staap]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuväe staap |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuvae-staap/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Personaliosakond ** Luureosakond ** Operatiiv- ja väljaõppeosakond ** Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond ** Tagalaosakond ** Side- ja juhtimissüsteemide osakond ** Tugiteenuste osakond * [[Pilt:Estonian_Ämari_Air_Base_batch_medium.png|15px]] [[Ämari lennubaas|Lennubaas]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Lennugrupp *** 1. Eskadrill *** 2. Eskadrill ** Lennubaasi Kaitseoperatsioonide Keskus ** Lennubaasi operatsioonide keskus *** Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill *** Õhuväe toetuseskadrill ** Lennuvälja tegevusgrupp *** Lennuväljateenindus eskadrill *** Lennuvälja eskadrill *** Õhusõidukite Hooldus eskadrill *** Lennujuhtimisteenistus *** Pääste- ja tuletõrjeteenistus *** Kütuseteenistus *** Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus ** [[Pilt:Estonian air force tacp.png|15px]] Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Pilt:Estonian_Air_Surveillance_batch_medium.png|15px]] [[Õhuseiredivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuseiredivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Õhuoperatsioonide juhtimise eskadrill (Ämari) ** Taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus (Karmelava) ** Side ja infotehnoloogia eskadrill ** Radarite eskadrill *** Viru radarpost<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Viru radaripost käivitati täielikult |url=https://mil.ee/uudised/viru-radaripost-kaivitati-taielikult/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Tõikamäe radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kellavere radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Muhu radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kõpu radarpost <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Kõpu radarpost sai nurgakivi |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kopu-radarpost-sai-nurgakivi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref> ** Radarihoolduse eskadrill ** Radarikaitse üksus * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni_embleem(taustata).png|19px]] [[Õhukaitsedivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhukaitsedivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohukaitsedivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Raketipatarei ** 2. Raketipatarei * [[Kaitselennundusejärelvalve teenistus]] ** Lennutegevuse osakond ** Insenertehniline osakond * Õhutoetuse operatsioonide keskus (ASOS)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == [[Pilt:Estonian_Navy_emblem.svg|25px]][[Eesti merevägi|Merevägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * [[Miinisõjadivisjon]] ** [[Pilt:EML Admiral Cowan emblem.webp|15px]] [[Admiral Cowan|EML Admiral Cowan]] ** [[Pilt:ENS_Sakala_vapp.jpg|15px]] [[Sakala (laev)|EML Sakala]] ** [[Pilt:EML Ugandi Emblem.webp|15px]] [[Ugandi (laev)|EML Ugandi]] ** [[Pilt:Crest of EML Wambola.png|15px]] [[Wambola (laev 1977)|EML Wambola]] ** [[Tuukrigrupp]] * [[Operatsioonikeskus]] * [[82. Rannikukaitsedivisjon]] ** Divisjoni juhtkond ** Raketipatarei ** Väekaitsekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Seirerühmad * [[Lahinguteenistuse divisjon|Lahinguteeninduse divisjon]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Sadamateenistus ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus * [[Pilt:Patrull-laevade-divisjonankrud.png|15px]] Patrull-laevade divisjon ** Multifunktsionaalne reostustõrjelaev - [[Pilt:Kindral-Kurvits.png|15px]] [[Kindral Kurvits|EML Kindral Kurvits]] ** Multifunktsionaalne patrull-laev ** Neli patrull-laeva - [[Pilt:EML raju emblem.png|15px]] [[Raju (laev)|EML Raju]], [[Pilt:EML Valve emblem.png|15px]] [[Valve (laev)|EML Valve]] * Mereväekool == Muud üksused<ref name=":0" /> == * [[Pilt:Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg|15px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] ** Erioperatsioonide grupp * [[Pilt:Luurekeskus.png|15px]] [[Luurekeskus]] * [[Pilt:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|15px]] [[Küberväejuhatus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küberväejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Sidekool ** [[Pilt:Emblem_of_the_STRATKOMKE.png|15px]] [[Strateegilise kommunikatsiooni keskus]] *** Audio-, video- ja fotogrupp *** Võrgumeediagrupp *** Kirjastusgrupp ** [[Küber- ja infooperatsioonide keskus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küber- ja infooperatsiooni­de keskus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/kuber-ja-infooperatsioonide-keskus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Staap *** Küberintsidentide reageerimise grupp *** Küberoperatsioonide grupp ** [[IKT keskus|Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia keskus]] *** Teenuste arendamise grupp *** Sõjaliste teenuste grupp *** Taristu grupp *** Arvuti töökoha teenuste grupp *** Info- ja äriteenuste grupp *** Avalike teenuste grupp *** Kasutajatoe grupp *** Kaitseväe ja Kaitseliidu krüpto keskregister ** [[Staabi- ja tagalakompanii]] *** Väljaõppe rühm *** Ladude grupp *** Transpordi grupp *** Remondi- ja hooldusgrupp *** Spordirühm * [[Fail:Insignia of the Military Police (Estonia).svg|18x18px]] [[Eesti sõjaväepolitsei|Sõjaväepolitsei]] ** Staap ** [[Pilt:Vahipataljon_emblem.svg|15px]] [[Vahipataljon]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DOOhBnLjRvW/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *** I Sõjaväepolitseikompanii *** [[Aukompanii]] ** I Sõjaväepolitseikompanii ** II Sõjaväepolitseikompanii * [[Pilt:EDF_Logistics_Centre_emblem.svg|15px]] [[Kaitseväe toetuse väejuhatus|Toetuse väejuhatus]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Toetuse väejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/toetuse-vaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Logistikakool *** Arendusjaoskond *** Väljaõppejaoskond ** Liikumis- ja veoteenistus *** liikumise koordineerimise keskus *** liikumise kontrolli meeskond ** Varustuspataljon *** Staap *** Varustuskompanii *** Remondikompanii ** Toetusteenuste keskus *** Kaplaniteenistus *** Psühholoogiateenistus *** Sotsiaalteenistus ** Tervisekeskus *** Eriarstikeskus *** Hambaravikeskus *** Operatsioonisektsioon *** Keskapteek *** Paldiski meditsiinikeskus *** Ämari meditsiinikeskus *** Filtri meditsiinikeskus *** Miinisadama meditsiinikeskus ** Formeerimiskeskus * [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] == [[Pilt:Kaitseliit_emblem.svg|25px]] [[Kaitseliit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/malevad-9375 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.kaitseliit.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Meist - Keila malevkond |url=https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |vaadatud=2025-04-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250624162043/https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == * [[Kaitseliidu peastaap]] * [[Pilt:Küberkaitseüksuse embleem.png|18px]] [[Küberkaitseüksus]] ==== [[Põhja maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]] * [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]] ** [[Tallinna maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tallinna maleva Lääne malevkond]] ** [[Tallinna maleva Meredivisjon]] ** [[Nõmme malevkond|Tallinna maleva Nõmme malevkond]] ** [[Toompea malevkond|Tallinna maleva Toompea malevkond]] ** [[Lõuna kompanii|Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii]] ** [[Põhja kompanii|Tallinna maleva Põhja malevkond]] ** [[Ida malevkond|Tallinna maleva Ida malevkond]] ** [[Kalevi malevkond|Tallinna maleva Kalevi malevkond]] * [[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]] ** [[Rävala malevkond]] ** [[Keila malevkond]]<ref name=":1" /> *** Juhtgrupp *** Maakaitsekompanii *** Julgestusgrupid *** Vaatlusgrupid *** Droonigrupid *** Meditisiini- ja evuakatsioonigrupid *** Side, seire ja elektroonilise võitluse grupid *** Transpordi- ja eritehnikagrupid *** Toitlustusgrupid *** Formeerimisgrupid ** [[Kose malevkond]] ** [[Harku malevkond]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond|Kirde maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]] *[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]] *[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]] *[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]] *[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]] ** [[Tartu maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tamme malevkond|Tartu maleva Tamme malevkond]] ** [[Elva malevkond|Tartu maleva Elva malevkond]] ** [[Esimene malevkond|Tartu maleva Esimene malevkond]] ** [[Kuperjanovi malevkond|Tartu maleva Kuperjanovi malevkond]] ** [[Põhja-Tartumaa malevkond|Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkond]] ** [[Lõuna-Tartumaa üksikrühm|Tartu maleva Lõuna-Tartumaa üksikrühm]] ** [[Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm]] * [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]] ==== [[Lääne maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]] *[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]] ==== Muud Kaitseliidu üksused ==== Igas malevas ümber Eesti: * [[Võitlusgrupp]] * [[Noored Kotkad|Noored kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Naiskodukaitse]] == 20. sajandi kaitsevägi == === Diviisid === Väekoondise tasandil diviisid eksisteerisid kuni 1940. aastani. Diviisiülema õigused olid ka Merejõudude juhatajal, Õhukaitse ülemal ja Kaitseliidu ülemal. * [[1. Diviis]] * [[2. Diviis]] * [[3. Diviis]] * [[4. Diviis]] * [[Soomusrongide Diviis]] === Rügemendid === ; 1920. aastal * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement]] * [[2. Jalaväerügement|2. jalaväerügement]] * [[3. Üksik jalaväepataljon|3. jalaväerügement]] * [[Viru jalaväepataljon|4. jalaväerügement]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement]] * [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügement]] * [[8. jalaväepolk|8. jalaväerügement]] * [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväerügement]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide rügement]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide rügement]] * [[Scoutspataljon|Skautide rügement]] * [[Tallinn Reserve Regiment|Tallinna Reservrügement]] * [[Balti rügement]] === Üksikud pataljonid === ; Jalavägi * [[Eesti maavägi|2. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|3. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|4. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|5. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|6. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|8. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|9. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|10. üksik jalaväepataljon]] * [[Balti pataljon]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]] ; Merejalavägi * [[Eesti Meredessantpataljon]] == Sorteerimata == * [[Soomusrongirügement]] * [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongide rügement]] * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement (Eesti)]] * [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupp (Eesti)]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement (Eesti)]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement (Eesti)]] * [[Kalevlaste Maleva]] * [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] * [[Auto-Tanki rügement|Autotankirügement]] * [[Ratsarügement]] * [[Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp|Spetsiaalsete operatsioonide grupp]] * Õhuväe õhutoetusoperatsioonide eskadrill == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti väeüksused]] 13avu4mt9amn3aicir9jxetzui6gy97 0 694226 7174625 7030236 2026-06-17T11:15:42Z ~2026-35448-96 231813 Panin ülikooli vilistlaste nimekirja juurde 7174625 wikitext text/x-wiki '''Mikael Meema''' (sündinud [[1. veebruar]]il [[1991]]) on eesti [[püstijalakoomik]]. Üks Huumoriklubi asutajatest.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Huumoriklubi|url=https://huumoriklubi.ee/|vaadatud=2025-12-01|keel=et}}</ref> [[Fail:Mikael_Meema_ja_kaks_soome_fänni.png|pisi|Pildil Mikael Meema (vasakul) ning kaks soome fänni 2020]] Ta on lõpetanud [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennud {{!}} Hugo Treffneri Gümnaasium|url=https://www.htg.tartu.ee/Lennud|vaadatud=2025-08-07|väljaanne=www.htg.tartu.ee}}</ref> ning omandanud [[Tartu Ülikool]]is bakalaureusekraadi inglise keele ja kirjanduse erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPOTAH13 |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH13.HTM |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=lopetanud.ut.ee}}</ref> Meema on esinenud püstjalakomöödia etendustega “Tund” 2025, “Peaingel Mikael” 2024, “Palderjan” 2023, “Lood” 2022, “Puhas poiss” 2019, “See kõlas minu peas paremini” 2018, “Lootusetu romantik” 2016. Samuti on osa võtnud mitmetest [[Comedy Estonia]] ning [[Huumoriklubi]] suvetuuridest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mikael Meema – Comedy Estonia |url=https://www.comedyestonia.com/mikael-meema/ |vaadatud=2025-06-11 |keel=en-US}}</ref> Meema on olnud soojendusesineja teiste Eesti koomikute, näiteks [[Ari Matti Mustonen]]i ja [[Sander Õigus]]e etteastetele. Aastal 2018 võitsid Mikael Meema ja Ari Matti Mustonen oma [[Taskuhääling|taskuhäälinguga]] Tussisööjad [[Eesti Sotsiaalmeedia Auhinnad|Eesti Sotsiaalmeedia Auhindadel]] aasta parima taskuhäälingu kategooria.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PILDID {{!}} Vaata, kes juutuuberitest võidutses sotsiaalmeediaauhindade väljaandmisel!|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/81335505/pildid-vaata-kes-juutuuberitest-voidutses-sotsiaalmeediaauhindade-valjaandmisel|vaadatud=2025-06-12|väljaanne=Kroonika|keel=et}}</ref> Alates 2024. aastast on Mikael Meema olnud tegev taskuhäälingus Mikael ja Mikker{{Lisa viide}} ka on ta osalenud saates "Koomikud ja küsimused". ==Viited== {{viited}}<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPOTAH13 |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH13.HTM |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=lopetanud.ut.ee}}</ref>{{JÄRJESTA:Meema, Mikael}} [[Kategooria:Eesti koomikud]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] kt3ibpiv0trh0fq81ml9jzciox4hv2x 7174626 7174625 2026-06-17T11:19:03Z ~2026-35448-96 231813 Panin kuupäeva millal ta lõpetas ülikooli 7174626 wikitext text/x-wiki '''Mikael Meema''' (sündinud [[1. veebruar]]il [[1991]]) on eesti [[püstijalakoomik]]. Üks Huumoriklubi asutajatest.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Huumoriklubi|url=https://huumoriklubi.ee/|vaadatud=2025-12-01|keel=et}}</ref> [[Fail:Mikael_Meema_ja_kaks_soome_fänni.png|pisi|Pildil Mikael Meema (vasakul) ning kaks soome fänni 2020]] Ta on lõpetanud [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennud {{!}} Hugo Treffneri Gümnaasium|url=https://www.htg.tartu.ee/Lennud|vaadatud=2025-08-07|väljaanne=www.htg.tartu.ee}}</ref> ning omandanud [[Tartu Ülikool]]is bakalaureusekraadi inglise keele ja kirjanduse erialal (Lõpetatud 26.06.2015).<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPOTAH13 |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH13.HTM |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=lopetanud.ut.ee}}</ref> Meema on esinenud püstjalakomöödia etendustega “Tund” 2025, “Peaingel Mikael” 2024, “Palderjan” 2023, “Lood” 2022, “Puhas poiss” 2019, “See kõlas minu peas paremini” 2018, “Lootusetu romantik” 2016. Samuti on osa võtnud mitmetest [[Comedy Estonia]] ning [[Huumoriklubi]] suvetuuridest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mikael Meema – Comedy Estonia |url=https://www.comedyestonia.com/mikael-meema/ |vaadatud=2025-06-11 |keel=en-US}}</ref> Meema on olnud soojendusesineja teiste Eesti koomikute, näiteks [[Ari Matti Mustonen]]i ja [[Sander Õigus]]e etteastetele. Aastal 2018 võitsid Mikael Meema ja Ari Matti Mustonen oma [[Taskuhääling|taskuhäälinguga]] Tussisööjad [[Eesti Sotsiaalmeedia Auhinnad|Eesti Sotsiaalmeedia Auhindadel]] aasta parima taskuhäälingu kategooria.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PILDID {{!}} Vaata, kes juutuuberitest võidutses sotsiaalmeediaauhindade väljaandmisel!|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/81335505/pildid-vaata-kes-juutuuberitest-voidutses-sotsiaalmeediaauhindade-valjaandmisel|vaadatud=2025-06-12|väljaanne=Kroonika|keel=et}}</ref> Alates 2024. aastast on Mikael Meema olnud tegev taskuhäälingus Mikael ja Mikker{{Lisa viide}} ka on ta osalenud saates "Koomikud ja küsimused". ==Viited== {{viited}}<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPOTAH13 |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH13.HTM |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=lopetanud.ut.ee}}</ref>{{JÄRJESTA:Meema, Mikael}} [[Kategooria:Eesti koomikud]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] k9gi57yf9onimty6ns5pt8yys1920mz 7174629 7174626 2026-06-17T11:22:56Z Velirand 67997 7174629 wikitext text/x-wiki '''Mikael Meema''' (sündinud [[1. veebruar]]il [[1991]]) on eesti [[püstijalakoomik]]. Üks Huumoriklubi asutajatest.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Huumoriklubi|url=https://huumoriklubi.ee/|vaadatud=2025-12-01|keel=et}}</ref> [[Fail:Mikael_Meema_ja_kaks_soome_fänni.png|pisi|Pildil Mikael Meema (vasakul) ning kaks soome fänni 2020]] Ta on lõpetanud [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennud {{!}} Hugo Treffneri Gümnaasium|url=https://www.htg.tartu.ee/Lennud|vaadatud=2025-08-07|väljaanne=www.htg.tartu.ee}}</ref> ning omandanud [[Tartu Ülikool]]is bakalaureusekraadi inglise keele ja kirjanduse erialal (Lõpetatud 26.06.2015).<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPOTAH13 |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH13.HTM |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=lopetanud.ut.ee}}</ref> Meema on esinenud püstjalakomöödia etendustega “Tund” 2025, “Peaingel Mikael” 2024, “Palderjan” 2023, “Lood” 2022, “Puhas poiss” 2019, “See kõlas minu peas paremini” 2018, “Lootusetu romantik” 2016. Samuti on osa võtnud mitmetest [[Comedy Estonia]] ning [[Huumoriklubi]] suvetuuridest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mikael Meema – Comedy Estonia |url=https://www.comedyestonia.com/mikael-meema/ |vaadatud=2025-06-11 |keel=en-US}}</ref> Meema on olnud soojendusesineja teiste Eesti koomikute, näiteks [[Ari Matti Mustonen]]i ja [[Sander Õigus]]e etteastetele. Aastal 2018 võitsid Mikael Meema ja Ari Matti Mustonen oma [[Taskuhääling|taskuhäälinguga]] Tussisööjad [[Eesti Sotsiaalmeedia Auhinnad|Eesti Sotsiaalmeedia Auhindadel]] aasta parima taskuhäälingu kategooria.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PILDID {{!}} Vaata, kes juutuuberitest võidutses sotsiaalmeediaauhindade väljaandmisel!|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/81335505/pildid-vaata-kes-juutuuberitest-voidutses-sotsiaalmeediaauhindade-valjaandmisel|vaadatud=2025-06-12|väljaanne=Kroonika|keel=et}}</ref> Alates 2024. aastast on Mikael Meema olnud tegev taskuhäälingus Mikael ja Mikker{{Lisa viide}} ka on ta osalenud saates "Koomikud ja küsimused". ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Meema, Mikael}} [[Kategooria:Eesti koomikud]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 7xv6mcbc5xgz4j8847zzh43sdfkm8r8 0 694597 7174092 7130997 2026-06-16T13:25:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174092 wikitext text/x-wiki Crosskart on [[Autoralli|ralliks]]/[[Rallikross|rallikrossiks]] mõeldud väikese massiga, toruraamil, mootorratta mootoriga sõiduk.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What Kind of Engines Do Crosskarts Use? |url=https://crosskarts101.com/threads/what-kind-of-engines-do-crosskarts-use.86/ |vaadatud=25. juunil 2025 |arhiivimisaeg=2025-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250810081444/https://crosskarts101.com/threads/what-kind-of-engines-do-crosskarts-use.86/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Võistlustel kasutatavad crosskardid kaaluvad umbes 430 kg ja nende mootorid arendavad umbes 150 [[Hobujõud|hobujõudu]]. See tähendab, et kardid kiirendavad nullist saja kilomeetrini tunnis vaid 2-3 sekundiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=Mis on Crosskart? |url=https://crosskart.ee/mis-on-crosskart/ |vaadatud=2025-06-20 |väljaanne=Crosskart - Crosskart Rallisprindi Eesti kodulehekülg. |keel=et}}</ref> Eestis on crosskartidele mõeldud võistlused populaarsust kogumas ning üritusi korraldatakse nii selleks ette nähtud radadel kui ka muudes huvitavates kohtades, näiteks [[Vasalemma karjäär|Vasalemma karjääris]] ja vana [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi lennuvälja]] ümbruses. == Võistlusklassid == Eestis on crosskartide võistlusklassid sarnased rahvusvahelistele, jagunedes peamiselt järgmisteks:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võistlusklassid |url=https://estrx.eu/dokumendid/ |vaadatud=2025-06-20 |täpsustus=Rallycross championship sporting regulations 2025 2-3 lk |keel=et}}</ref> ==== Crosskart 125/250 cm³ ==== Noorteklass, kus sõidetakse 125 ja 250 cm³ mootoritega crosskartidega. ==== Crosskart 650 cm³ ==== Vahepealne klass täiskasvanutele, kus sõidetakse 650 cm³ mootoritega crosskartidega, mis on crosskart Xtremest lihtsama ehitusega ja odavamad. ==== Crosskart Xtreme<ref>{{Netiviide|kuupäev=2018|pealkiri=Technical Regulations NORDIC EUROPEAN ZONE (NEZ) CROSSKART Xtrem 2018|url=https://fia-nez.eu/wp-content/uploads/2020/01/2018-NEZ-Technical-Regulations-Xtrem.pdf|vaadatud=25. juunil 2025|arhiivimisaeg=2025-08-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250810081442/https://fia-nez.eu/wp-content/uploads/2020/01/2018-NEZ-Technical-Regulations-Xtrem.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== Kõrgeima taseme võistlusklass täiskasvanutele, kus kasutatakse 750-900 cm³ mootoreid. == Ajalugu ja areng Eestis == Crosskardid said Eestis laiemalt tuntuks 2010. aastatel, kui juba toimuvatel rallikrossivõistlustel lisati juurde crosskardi võistlusklass. Eestis on välja kujunenud tugev võistlussari ning kohalikud sõitjad osalevad ka rahvusvahelistel võistlustel. == Eesti võistlusrajad == Crosskartide võistlusi korraldatakse Eestis mitmetel radadel, mis on spetsiaalselt kohandatud rallikrossiks: [[Kulbilohu rallikrossirada|Kulbilohu]], [[Misso rallikrossirada|Misso]], [[Piiroja rallikrossirada|Piiroja]], [[Raassilla rallikrossirada|Raassilla]] ja [[Kehala rallikrossirada|Kehala]] rallikrossirajad ning [[Laitse Rallypark]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võistlused |url=https://estrx.eu/voistlused/ |vaadatud=2025-06-20 |täpsustus=Rallycross championship sporting regulations 2025 2 lk |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://autosport.ee autosport.ee] *[https://speed-car.com/index-e.html speedcar.com] *[https://rallikross.ee Eesti rallikross] [[Kategooria:Motosport]] [[Kategooria:Sõidukid]] 9091v9yqlf6s30o61fmke20dr3lnd3r 0 695248 7174384 6899265 2026-06-16T21:51:10Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7174384 wikitext text/x-wiki [[File:Kopengagen- (2).jpg|pisi|Ståle Solbakken (2014)]] '''Ståle Solbakken''' (sündinud [[27. veebruar]]il [[1968]] [[Kongsvinger]]is) on [[Norra]] jalgpallitreener ja endine jalgpallur. Klubikarjääri jooksul mängis ta Norra klubides [[Hamarkameratene]] (1989–1994) ja [[Lillestrøm SK]] (1994–1997), Inglismaa kõrgliigaklubis [[Wimbledon F.C.|Wimbledon]] (1997–1998) ning Taani kõrgliigaklubides [[AaB Fodbold|AaB]] (1998–2000) ja [[FC København|København]] (2000–2001). Taani meistriks tuli ta 1999. aastal AaB-iga ja 2001. aastal Københavniga. [[Norra jalgpallikoondis]]es mängis Solbakken aastatel 1994–2000 kokku 58 korda ja lõi üheksa väravat. 22. jaanuaril 1999 lõi ta [[sõprusmäng]]us [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu vastu värava. Ta kuulus Norra koondisse [[1998 FIFA World Cup|1998. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[UEFA Euro 2000|2000. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. Ta lõpetas sportlaskarjääri pärast seda, kui oli 2001. aasta märtsis treeningul saanud [[Müokardi infarkt|infarkt]]i.<ref>Christenson, Marcus (1.11.2006). [https://www.theguardian.com/football/2006/nov/01/newsstory.championsleague1 "Why football is not a matter of life and death for Solbakken"]. theguardian.com. Vaadatud 9.6.2025</ref> Pärast jalgpallurikarjääri lõppu on ta töötanud treenerina. Aastatel 2002–2005 juhendas ta Norra klubi Hamarkameratene, 2006–2011 ja 2013–2020 Taani klubi København, 2011–2012 Saksamaa klubi [[1. FC Köln]]i ja 2012–2013 Inglismaa klubi [[Wolverhampton Wanderers]]i. Solbakken on Taani kõrgliigas enim meistritiitleid võitnud peatreener – perioodil 2006–2019 tuli ta Københavniga Taani meistriks kokku kaheksa korda. Alates 2020. aasta detsembrist on Solbakken olnud Norra jalgpallikoondise peatreener.<ref>[https://www.expressandstar.com/sport/football/wolverhampton-wanderers-fc/2020/12/03/former-wolves-chief-stale-solbakken-lands-norway-job/ "Former Wolves chief Stale Solbakken lands Norway job"]. expressandstar.com. 3.6.2020. Vaadatud 9.6.2025</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Solbakken, Stale}} [[Kategooria:Norra jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] fckcvwfqjd7vd16gp30oo9pr7s8korx 0 697175 7174210 7063124 2026-06-16T17:42:18Z Juhan242 213253 /* */ 7174210 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Infokast ametiisik | nimi = Inga Ruginienė | pilt = Inga Ruginiene, Agnieszka Dziemianowicz-Bąk. Informal meeting of Social affairs Ministers (cropped).jpg | pildiallkiri = Inga Ruginienė (2025) | amet = [[Leedu peaminister]] | ametiajaalgus = [[25. september]] [[2025]] | ametiajalõpp = juuni 2026 | eelmine = [[Rimantas Šadžius]] | järgmine = | amet2 = Leedu töö- ja sotsiaalminister | ametiajaalgus2 = [[12. detsember]] [[2024]] | ametiajalõpp2 = [[25. september]] [[2025]] | eelmine2 = [[Vytautas Šilinskas]] | järgmine2 = [[Jūratė Zailskienė]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Inga Raitelaitytė | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|05|24}} | sünnikoht = [[Trakai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Vilniuse Ülikool]]<br>Kaunase Metsandus- ja Keskkonnatehnika Kolledž<br>[[Mykolas Romerise Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }}'''Inga Ruginienė''' (sünninimi '''Inga Raitelaitytė'''; sündinud [[24. mai]]l [[1981]] [[Trakai]]s) on [[Leedu]] ametiühingutegelane ja [[poliitik]], [[25. september|25. septembrist]] [[2025]] kuni juunini 2026 [[Leedu peaminister]]. Ta on olnud Leedu Ametiühingute Keskliidu esimees ja Leedu Vabariigi Seimi liige. [[12. detsember|12. detsembrist]] [[2024]] kuni [[25. september|25. septembrini]] [[2025]] oli ta Leedu töö- ja sotsiaalminister. Ta lõpetas [[2005]]. aastal [[Vilniuse Ülikool]]i magistrikraadiga rahvatervise erialal ja [[2015]]. aastal Kaunase Metsandus- ja Keskkonnatehnika Kolledži bakalaureusekraadiga metsamajandamise erialal. [[2022]]. aastal lõpetas ta [[Mykolas Romerise Ülikool]]i õigusteaduskonna. Ta töötas muu hulgas rahvatervise spetsialistina. Hiljem sai temast täiskohaga ametiühingu aktivist. Ta oli metsanduse ja metsatööstuse töötajate ametiühingute föderatsiooni aseesimehe (2012–2014) ja esimehena (2014–2018). [[2018]]. aastal sai temast Leedu Ametiühingute Keskliidu esimees. Lisaks oli ta [[2023]]. aastani Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni asepresident. Ta valiti [[2024. aasta Leedu parlamendivalimised|2024. aasta Leedu parlamendivalimistel]] [[seim (Leedu)|seimi]] liikmeks ([[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] nimekirjas). [[12. detsember|12. detsembrist]] [[2024]] kuni 25. septembrini 2025 oli ta Leedu töö- ja sotsiaalminister. == Isiklikku == Tema abikaasa on ettevõtja Vismantas Ruginis, neil on kaks last. {{JÄRJESTA:Ruginiene, Inga}} [[Kategooria:Leedu peaministrid]] [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Sotsiaalministrid]] [[Kategooria:Ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Mykolas Romerise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 1al8l0qnvhb0c78kjputcl2qrxfe765 0 698440 7174212 6940632 2026-06-16T17:43:05Z ~2026-34981-93 231650 7174212 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Kanada kindralkuberner | omakeelne_nimetus = Governor General of Canada<br>gouverneure générale du Canada | embleem = Badge of the Governor-General of Canada.svg | embleemiallkiri = Kindralkuberneri märk | lipp = Flag of the Governor-General of Canada.svg | lipuallkiri = Kindralkuberneri lipp | pilt = Louise Arbour - World Economic Forum Annual Meeting 2011.jpg | pildilaius = | ametis = [[Louise Arbour]] | ametisalates = [[8. juuni]] [[2026]] | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = GG | liikmesus = | residents = [[Rideau Hall]], [[Ottawa]] | asukoht = | esitaja = [[Kanada peaminister]] | nimetaja = [[Briti monarh]] | võimujärglus = | ametiaeg = määramata<br>tavaliselt 3-7 aastat | dokument = | moodustatud = | esimene = [[Charles Monck]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = [https://www.gg.ca/en gg.ca] }} '''Kanada kindralkuberner''' ([[inglise keel]]es ''Governor General of Canada'', [[prantsuse keel]]es ''gouverneure générale du Canada'') on [[Kanada]] monarhi, praegu kuningas [[Charles III]], föderaalne esindaja. [[Kanada monarh]] on ühtlasi veel 14 [[Rahvaste Ühendus]]e kuningriigi riigipea ning elab [[Suurbritannia]]s. Monarh määrab kindralkuberneri [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] soovitusel. Ametisse määramine toimub määramata ajaks, kuid praktikas kestab ametiaeg tavaliselt viis aastat. Alates [[1959]]. aastast on välja kujunenud tava, et kindralkuberneri ametis vahelduvad prantsus- ja ingliskeelsed ametikandjad. 31. ja praegune kindralkuberner on [[Louise Arbour]], kes vannutati ametisse [[8. juuni|8. juunil]] [[2026]]. Kindralkuberneri ametikoht tekkis [[17. sajand]]il, kui Prantsuse kroon hakkas ametisse nimetama [[Kanada (Uus-Prantsusmaa)|Kanada koloonia]] kubernere. Pärast koloonia vallutamist [[1763]]. aastal hakkas Briti monarh määrama Quebeci provintsi ning hiljem Kanada kubernere. Kindralkuberneri ametikoht on riigi vanim järjepidevalt eksisteerinud ametikoht.<ref name="GG" /> Kindralkuberneri amet tekkis tänapäevasel kujul [[1867]]. aastal kui [[Briti Põhja-Ameerika akt]]i vastuvõtmist, mil Kanada sai konföderatsiooniks. Kindralkuberner täidab monarhi igapäevaseid põhiseaduslikke ja tseremoniaalseid ülesandeid. Põhiseaduslikud ülesanded hõlmavad muu hulgas provintside leitnantkuberneride, [[Kanada Ülemkohus|ülemkohtu]] kohtunike ja senaatorite määramist; valitsuse määruste allkirjastamist; parlamendi kokkukutsumist või laialisaatmist; valimiste väljakuulutamist ning relvajõudude ohvitseride ametisse kinnitamist. Tseremoniaalsete ülesannete hulka kuuluvad näiteks troonikõne pidamine parlamendi avamisel, välisriikide suursaadikute volikirjade vastuvõtmine ning autasude, ordenite ja medalite andmine.<ref name="Constitutional" /><ref name="Commander" /> Vastavalt vastutustundliku valitsemise põhimõttele tegutseb kindralkuberner peaaegu alati (välja arvatud autasude puhul) peaministri nõuande alusel. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Bio">{{netiviide |pealkiri=Mary Simon Biography |väljaanne=The Governor General of Canada |url=https://www.gg.ca/en/governor-general/governor-general-mary-may-simon/biography |vaadatud=2025-07-29}}</ref> <ref name="GG">{{netiviide |pealkiri=Governor General |väljaanne=The Governor General of Canada |url=https://www.gg.ca/en/governor-general |vaadatud=2025-07-29}}</ref> <ref name="Constitutional">{{netiviide |pealkiri=Constitutional Duties |väljaanne=The Governor General of Canada |url=https://www.gg.ca/en/governor-general/role-and-responsibilities/constitutional-duties |vaadatud=2025-07-29}}</ref> <ref name="Commander">{{netiviide |pealkiri=Commander-in-chief |väljaanne=The Governor General of Canada |url=https://www.gg.ca/en/governor-general/role-and-responsibilities/commander-chief |vaadatud=2025-07-29}}</ref> }} [[Kategooria:Kanada poliitika]] 5a7jdj3ky1kdfhklwtzjuqyh9auz2wm 7174214 7174212 2026-06-16T17:45:03Z Kuuskinen 33651 7174214 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Kanada kindralkuberner | omakeelne_nimetus = Governor General of Canada<br>gouverneure générale du Canada | embleem = Badge of the Governor-General of Canada.svg | embleemiallkiri = Kindralkuberneri märk | lipp = Flag of the Governor-General of Canada.svg | lipuallkiri = Kindralkuberneri lipp | pilt = Louise Arbour - World Economic Forum Annual Meeting 2011.jpg | pildilaius = | ametis = [[Louise Arbour]] | ametisalates = [[8. juuni]] [[2026]] | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = GG | liikmesus = | residents = [[Rideau Hall]], [[Ottawa]] | asukoht = | esitaja = [[Kanada peaminister]] | nimetaja = [[Briti monarh]] | võimujärglus = | ametiaeg = määramata<br>tavaliselt 3-7 aastat | dokument = | moodustatud = | esimene = [[Charles Monck]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = [https://www.gg.ca/en gg.ca] }} '''Kanada kindralkuberner''' ([[inglise keel]]es ''Governor General of Canada'', [[prantsuse keel]]es ''gouverneure générale du Canada'') on [[Kanada]] monarhi, praegu kuningas [[Charles III]], föderaalne esindaja. [[Kanada monarh]] on ühtlasi veel 14 [[Rahvaste Ühendus]]e kuningriigi riigipea ning elab [[Suurbritannia]]s. Monarh määrab kindralkuberneri [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] soovitusel. Ametisse määramine toimub määramata ajaks, kuid praktikas kestab ametiaeg tavaliselt viis aastat. Alates [[1959]]. aastast on välja kujunenud tava, et kindralkuberneri ametis vahelduvad prantsus- ja ingliskeelsed ametikandjad. 31. ja praegune kindralkuberner on [[Louise Arbour]], kes vannutati ametisse [[8. juuni|8. juunil]] [[2026]]. Kindralkuberneri ametikoht tekkis [[17. sajand]]il, kui Prantsuse kroon hakkas ametisse nimetama [[Kanada (Uus-Prantsusmaa)|Kanada koloonia]] kubernere. Pärast koloonia vallutamist [[1763]]. aastal hakkas Briti monarh määrama Quebeci provintsi ning hiljem Kanada kubernere. Kindralkuberneri ametikoht on riigi vanim järjepidevalt eksisteerinud ametikoht.<ref name="GG" /> Kindralkuberneri amet tekkis tänapäevasel kujul [[1867]]. aastal kui [[Briti Põhja-Ameerika akt]]i vastuvõtmist, mil Kanada sai konföderatsiooniks. Kindralkuberner täidab monarhi igapäevaseid põhiseaduslikke ja tseremoniaalseid ülesandeid. Põhiseaduslikud ülesanded hõlmavad muu hulgas provintside leitnantkuberneride, [[Kanada Ülemkohus|ülemkohtu]] kohtunike ja senaatorite määramist; valitsuse määruste allkirjastamist; parlamendi kokkukutsumist või laialisaatmist; valimiste väljakuulutamist ning relvajõudude ohvitseride ametisse kinnitamist. Tseremoniaalsete ülesannete hulka kuuluvad näiteks troonikõne pidamine parlamendi avamisel, välisriikide suursaadikute volikirjade vastuvõtmine ning autasude, ordenite ja medalite andmine.<ref name="Constitutional" /><ref name="Commander" /> Vastavalt vastutustundliku valitsemise põhimõttele tegutseb kindralkuberner peaaegu alati (välja arvatud autasude puhul) peaministri nõuande alusel. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="GG">{{netiviide |pealkiri=Governor General |väljaanne=The Governor General of Canada |url=https://www.gg.ca/en/governor-general |vaadatud=2025-07-29}}</ref> <ref name="Constitutional">{{netiviide |pealkiri=Constitutional Duties |väljaanne=The Governor General of Canada |url=https://www.gg.ca/en/governor-general/role-and-responsibilities/constitutional-duties |vaadatud=2025-07-29}}</ref> <ref name="Commander">{{netiviide |pealkiri=Commander-in-chief |väljaanne=The Governor General of Canada |url=https://www.gg.ca/en/governor-general/role-and-responsibilities/commander-chief |vaadatud=2025-07-29}}</ref> }} [[Kategooria:Kanada poliitika]] iv9q53zjlmt3ovfqhcoc7x3i2axkzf5 0 701248 7174565 7007818 2026-06-17T09:00:05Z Kuriuss 38125 7174565 wikitext text/x-wiki [[Fail:Markus Vetemaa 02.jpg|pisi|Markus Vetemaa. ''Autor: [[Lauri Kulpsoo]]'']] '''Markus Vetemaa''' (sündinud 5. oktoobril [[1965]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti [[Ihtüoloog|kalateadlane]] ja [[kirjanik]]. Ta on [[2018]]. aastast Eesti Mereinstituudi direktor. Ta on lõpetanud [[1983]]. aastal [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium|Tallinna 3. Keskkooli]] ning [[1990]]. aastal [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|Tartu Ülikooli]] [[Bioloog|bioloogina]]. [[1993]]. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool]]is [[teadusmagistritöö]] „[[Tippviidikas]] ''Alburnoides bipunctatus'' (Bloch) Eestis“ ja [[1998]]. aastal samas [[doktoritöö]] „Reproduction parameters of Fish as indicators in environmental monitoring".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Markus Vetemaa |url=https://www.etis.ee/CV/Markus_Vetemaa/est/ |vaadatud=18. septembril 2025 |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem}}</ref> Alates [[2018]]. aastast on Vetemaa [[Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut|Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi]] [[direktor]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mereinstituudi direktorina alustab kolmandat ametiaega Markus Vetemaa |url=https://reaalteadused.ut.ee/et/sisu/eesti-mereinstituudi-direktorina-alustab-kolmandat-ametiaega-markus-vetemaa |vaadatud=18. septembril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ja [[2021]]. aastast ühtlasi Tartu Ülikooli [[kalandus]][[professor]]. Ta on [[Eesti]] [[delegaat]] [[Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu|Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu]] (ICES) juures.<ref name=":0" /> ==Tunnustus== * [[2016]] [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid|Maaeluministeeriumi hõbedane teenetemärk]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. märts 2016 |pealkiri=Kruuse andis maaelu edendajatele üle teenetemärgid |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/3592815/kruuse-andis-maaelu-edendajatele-ule-teenetemargid |vaadatud=18. septembril 2025}}</ref> * [[2018]] [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=18. septembril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * [[2025]] [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Raamatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti kirjanike e-leksikon |url=https://sisu.ut.ee/ewod/v/markusvetemaa/ |vaadatud=18. septembril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref>== * "[[Ahelikud]]", [[Eesti Raamat]] 1991, ISBN 9789916053577 * "[[Valgelinnu maailm]]", [[Kupar (kirjastus)|Kupar]] 1998, ISBN 9985611233 * [https://bef.ee/wp-content/uploads/2014/04/avameremadalikud.pdf "Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes"], [[Balti Keskkonnafoorum]] 2011, ISBN 9789949217779 * "[[Tarkade kivi ja kannabinoidid]]", [[Punased Palmid]], 2017, ISBN 9789949819331 ==Isiklikku== Tema isa oli kirjanik [[Enn Vetemaa]], ema on [[nahakunstnik]] [[Eve Vetemaa]] ja õde [[riigiametnik]] [[Maria Alajõe]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=29. märts 2017 |pealkiri=Käbid ja kännud: Enn Vetemaa ja tema tütar Maria Alajõe |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64829552/ekspressi-arhiivist-kabid-ja-kannud-enn-vetemaa-ja-tema-tutar-maria-alajoe |vaadatud=18. septembril 2025}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://www.err.ee/1609787562/markus-vetemaa-kuidas-paasta-meie-kalavaru Markus Vetemaa: kuidas päästa meie kalavaru?] [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] 3.09.2025 * [https://www.youtube.com/watch?v=tWzwzeyVo34&list=PL7Ukzc5ApaUj9EYfu0WUC3OE_FKhwpme8&index=1 Kormoranide mõju kalastikule ja ökosüsteemile, Markus Vetemaa avasõnad] [[Kalanduse teabekeskus]] 28.11.2024 * [https://kultuur.postimees.ee/4311673/mulle-meeldib-ulme-just-selleparast-et-see-koik-voib-mingil-hetkel-voimalikuks-osutuda "Mulle meeldib ulme just sellepärast, et see kõik võib mingil hetkel võimalikuks osutuda"] [[Postimees]] 17.11.2017 * [https://vikerraadio.err.ee/1609500932/markus-vetemaa-laanemere-kalavarud Markus Vetemaa. Läänemere kalavarud Vikerraadio] [[Vikerraadio]] 24.10.2024 {{JÄRJESTA:Vetemaa, Markus}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti ihtüoloogid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 00ps02ivkc0kzn5bb7dqt5a4fmsaxri 7174571 7174565 2026-06-17T09:07:54Z Kuriuss 38125 Artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta 7174571 wikitext text/x-wiki [[Fail:Markus Vetemaa 02.jpg|pisi|Markus Vetemaa. ''Autor: [[Lauri Kulpsoo]]'']] '''Markus Vetemaa''' (sündinud 5. oktoobril [[1965]] [[Tallinn]]as) on eesti [[Ihtüoloog|kalateadlane]] ja [[kirjanik]]. Ta on [[2018]]. aastast Eesti Mereinstituudi direktor. Ta on lõpetanud [[1983]]. aastal [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium|Tallinna 3. Keskkooli]] ning [[1990]]. aastal [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|Tartu Ülikooli]] [[bioloog]]ina. [[1993]]. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool]]is [[teadusmagistritöö]] "[[Tippviidikas]] ''Alburnoides bipunctatus'' (Bloch) Eestis" ja [[1998]]. aastal samas [[doktoritöö]] "Reproduction parameters of Fish as indicators in environmental monitoring".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Markus Vetemaa |url=https://www.etis.ee/CV/Markus_Vetemaa/est/ |vaadatud=18. septembril 2025 |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem}}</ref> Alates [[2018]]. aastast on Vetemaa [[Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut|Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi]] [[direktor]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mereinstituudi direktorina alustab kolmandat ametiaega Markus Vetemaa |url=https://reaalteadused.ut.ee/et/sisu/eesti-mereinstituudi-direktorina-alustab-kolmandat-ametiaega-markus-vetemaa |vaadatud=18. septembril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ja [[2021]]. aastast ühtlasi Tartu Ülikooli [[kalandus]][[professor]]. Ta on [[Eesti]] [[delegaat]] [[Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu|Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu]] (ICES) juures.<ref name=":0" /> ==Tunnustus== * [[2016]] – [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid|Maaeluministeeriumi hõbedane teenetemärk]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. märts 2016 |pealkiri=Kruuse andis maaelu edendajatele üle teenetemärgid |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/3592815/kruuse-andis-maaelu-edendajatele-ule-teenetemargid |vaadatud=18. septembril 2025}}</ref> * [[2018]] – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=18. septembril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * [[2025]] – [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Raamatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti kirjanike e-leksikon |url=https://sisu.ut.ee/ewod/v/markusvetemaa/ |vaadatud=18. septembril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref>== * "[[Ahelikud]]", [[Eesti Raamat]], 1991, ISBN 9789916053577 * "[[Valgelinnu maailm]]", [[Kupar (kirjastus)|Kupar]], 1998, ISBN 9985611233 * [https://bef.ee/wp-content/uploads/2014/04/avameremadalikud.pdf "Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes"], [[Balti Keskkonnafoorum]], 2011, ISBN 9789949217779 * "[[Tarkade kivi ja kannabinoidid]]", [[Punased Palmid]], 2017, ISBN 9789949819331 ==Isiklikku== Tema isa oli kirjanik [[Enn Vetemaa]], ema on [[nahakunstnik]] [[Eve Vetemaa]] ja õde [[riigiametnik]] [[Maria Alajõe]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=29. märts 2017 |pealkiri=Käbid ja kännud: Enn Vetemaa ja tema tütar Maria Alajõe |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64829552/ekspressi-arhiivist-kabid-ja-kannud-enn-vetemaa-ja-tema-tutar-maria-alajoe |vaadatud=18. septembril 2025}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://www.err.ee/1609787562/markus-vetemaa-kuidas-paasta-meie-kalavaru Markus Vetemaa: kuidas päästa meie kalavaru?] [[Eesti Rahvusringhääling|ERR Uudised]] 3. september 2025 * [https://www.youtube.com/watch?v=tWzwzeyVo34&list=PL7Ukzc5ApaUj9EYfu0WUC3OE_FKhwpme8&index=1 Kormoranide mõju kalastikule ja ökosüsteemile, Markus Vetemaa avasõnad] [[Kalanduse teabekeskus]], 28. november 2024 * [[Teet Kallas]]. [https://kultuur.postimees.ee/4311673/mulle-meeldib-ulme-just-selleparast-et-see-koik-voib-mingil-hetkel-voimalikuks-osutuda "Mulle meeldib ulme just sellepärast, et see kõik võib mingil hetkel võimalikuks osutuda"] [[Postimees]], 17. november 2017 * [https://vikerraadio.err.ee/1609500932/markus-vetemaa-laanemere-kalavarud Markus Vetemaa. Läänemere kalavarud]. [[Vikerraadio]], 24. oktoober 2024 {{JÄRJESTA:Vetemaa, Markus}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti ihtüoloogid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] mkdmchhf33k9ikbi0cpwbykz5d072be 0 703349 7174124 7173881 2026-06-16T14:09:16Z Andreas003 7485 7174124 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Esivanemate Maa | omakeelne_nimi = Kugeze Mlande | asutatud = 13. november 1990 | lõpp = märts 1995 | eesmärk = * [[Marid]]e rahvustunde tõstmine * [[Marimaa]] iseseisvumine * [[Maride põlisusund]]i toetamine * Maride eluolu parandamine | keeled = [[mari keel]] }} '''Kugeze Mlande''' ([[mari keel]]es "Esivanemate maa") oli aastatel 1990–1995 tegutsenud [[marid]]e rahvuslik poliitiline organisatsioon. Organisatsioon arenes välja maride seas, kes leidsid, et [[Mari Ušem]] on keskendunud liigselt kultuurile ja ei esindanud rahvast poliitiliselt. Kugeze Mlande organiseeris [[maride põlisusund]]i levitamist ja propageeris maride rahvustunde levikut, maride asumist [[Marimaa]]le ja vabariigi külaelu toetamist. Ühenduse nõudmised kasvasid aastatega ja viimastel aastatel propageeris organisatioon vahepeal ka Marimaa iseseisvust, mistõttu on ühendust sageli peetud radikaalseks. Sisuliselt pani Kugeze Mlande aluse mari rahvuse poliitilisele ja religioossele organiseerumisele [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] ajal ja [[Venemaa Föderatsioon]]i esimestel aastatel. Organisatsioon osales nimekirjaga ka Marimaa parlamendivalimistel, kuid ei saanud märkimisväärset toetust, mis vihjab sellele, et Marimaa valijaskonna jaoks olid organisatsiooni sihid liiga radikaalsed. == Ideoloogia == Kugeze Mlande oli oma põhikirja järgi ühiskondlik-poliitiline organisatsioon, mis asutati [[inimõiguste ülddeklaratsioon]]i ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] seaduse "Ühiskondlikud ühendused" alusel ja tegutses nende raames. Organisatsiooni ülesanded olid aidata kaasa:<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=2015 |pealkiri=MARIDE JA MORDVALASTE RAHVUSLIKUD ORGANISATSIOONID 1980ndate LÕPUL JA 1990ndate ALGUSES |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |lehekülg=17-20, 28-30, 33-36}}</ref> * maride rahvustunde tõstmisele * iseseisvumisele * maride osalemisele valitsusorganisatsioonides * Marimaa ühiskondlikus asjaajamises * aidata kaasa maride tagasipöördumisele oma ajaloolisele kodumaale * toetada [[Kahekojalisus|kahekojalise]] parlamendi loomist * aidata kaasa külade taassünnile * külades sotsiaalmajandusliku baasi loomisele Organisatsiooni toetasid peamiselt mari [[Töölisklass|töölised]] ja [[talupojad]]. Enamik haritud marilasi hoidus Kugeze Mlandest eemale. Ühingus olid veel mõjukad [[Animism|animistlikku]] mari usundit soosivad liikmed.<ref name=":0" /> Kugeze Mlande aitas kaasa mari rahvuslike mõtteviiside politiseerumisele ja kogu rahvusliku liikumise organiseerumisele. Organisatsiooni tegevuse ja väärtuste kohta on teadmised aga piiratud, sest seda ei ole siiani sügavalt uuritud. Selle põhjuseks võib olla organisatsiooni üha kasvanud radikaalsus ja Venemaa sisepoliitika, mis pole organisatsiooni uurimist soosinud.<ref name=":1" /> == Ajalugu == === Eellugu === 1980. aastate lõpus asusid mari haritlased [[perestroika]] ja [[glasnost]]i tingimustes looma ka marisid ja nende õigusi esindavat organisatsiooni. Selleks loodi [[Mari Ušem]] ("Mari liit"), mis esindas marisid ja taotles maridele suuremat rolli nende alal [[Mari ANSV]]-s. Võimul olev [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Mari oblastikomitee|Mari oblastikomitee]] otsustas organisatsiooni toetada, et saada sõnaõigus sekka organisatsiooni sihtide määramisel. Liidu kongressil otsustati oblastikomitee survel, et organisatsioon tegeleb peamiselt kultuurilise tegevusega.<ref name=":1" /><ref name=":0">{{Raamatuviide |autor=Taagepera |eesnimi=Rein |pealkiri=Soomeugri rahvad Venemaa Föderatsioonis |kirjastus=Ilmama |aasta=2000 |koht=Tartu |lehekülg=263-264 |keel=et |autor-link=Rein Taagepera}}</ref> Mitmed marid ei olnud rahul, et Mari Ušem ei tegelenud majanduslik-poliitiliste küsimustega ja otsustasid organisatsioonist lahkuda. Selle muutmiseks otsustasid radikaalsemalt meelestatud marid muuta Mari Ušemi kesknõukogu koosseisu ja tegid 13. oktoobril ettepaneku kutsuda kokku erakorraline kongress. Kesknõukogu keeldus.<ref name=":1" /> === Asutuse esimene aasta === Pärast keeldumist lõid 13. novembril 1990 radikaalsemalt meelestatud marid ühiskondlik-poliitilise organisatsiooni "Kugeze Mlande" initsiatiivgrupi. Valiti juhatus ja värvati liikmeid. Organisatsiooni ülesanded said olema samad, mis Mari Ušemil, kuid ühing oli avalikult sotsiopolitiline ja kommunismivastane.<ref name=":0" /> Põhikiri valmis suures osas [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] põhikirja eeskujul.<ref name=":1" /> Organisatsiooni ei loodud Mari Ušemi alternatiiviks ja selle liikmetel ei olnud vastuseisu liidu tegevusega. Kugeze Mlande ei töötanud välja ka omaette programmi, vaid lähtus Mari Ušemi programmist. Koos ušemiga korraldati mitmeid üritusi.<ref name=":1" /> Võrreldes Mari Ušemiga nõudis Kugeze Mlande kiiremaid muudatusi ja keeldus koostööst (endiste) kommunistidega.<ref name=":0" /> Organisatsioon korjas ka [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamise]] toetuseks allkirju. Kokku korjati üle 1000 allkirja. Allkirjade kogumise peamisele läbiviijale, Kugeze Mlande juhatuse liikmele [[Valeri Veršinin]]ile, annetati 2014. aastal [[Maarjamaa Risti teenetemärk|Maarjamaa risti teenetemärgi]] V järk.<ref name=":1" /> Kugeze Mlandes olid mõjukad [[mari põlisusund]]i soosijad. Esimesel koosolekul asutas organisatsioon mari traditsioonilise usu taassünniks komisjoni, mille sihiks oli taastada [[Kristlus|kristlikest]] mõjutustest vaba mari usk. Märtsi alguses toimus Kugeze Mlande algatusel mari palvusjuhtide koosolek, millest osavõtjad soovisid taastada mari põlisusundit ja loomade ohverdamise traditsiooni, levitada mari usuõpetuse aluseid ning luua mari usundit toetav organisatsioon. Selline ühing, [[Ošmari-Tšimari]], korraldas oma asutamiskonverentsi 1991. aasta juunis. Mari põlisusu levitamist on peetud Kugeze Mlande üheks edukamaks saavutuseks. Põlisusk on vähem levinud Mari Elis, kuid osutus väga populaarseks [[Baškortostan]]is elavate [[idamarid]]e seas.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> === Hilisemad aastad === 1992. aastal toimunud mari rahva III kongressil oli Kugeze Mlande ka korraldusmeeskonnas. Kongressil soovisid ühingu esindajad, et mari rahvuslipp ei oleks [[Marimaa lipp]], mis meenutas [[Vene NFSV lipp]]i. Selle asemel pakkusid nad mari lipuks valge-must-punast trikoloori. Napi häälteenamusega jäid hääletusel peale rahvuslipu valikul peale Marimaa lipu pooldajad.<ref name=":1" /> Esialgu peeti Kugeze Mlandet radikaalseks eelkõige soovi pärast muuta [[Marimaa parlament|Mari Eli parlament]] kahekohaliseks. Ühingu olukorda tegi keerulisemaks ka keeruline suhe [[Marimaa president|Marimaa presidendi]] [[Vladislav Zotin]]iga, keda organisatsioon ei usaldanud. Pärast seda, kui Zotin allkirjastas rahvalt mandaati saamata alla [[Venemaa föderatsioonileping]]u, nõudis organisatsioon ka presidendi tagasiastumist.<ref name=":1" /> 1993. aastast oli organisatsioonil oma häälekandja [[Erõk]] ("Vabadus"), kus esitati kohati radikaalsemaid nõudmisi, näiteks Mari Eli iseseisvumist.<ref name=":0" /> Kugeze Mlande osales [[1993. aasta Marimaa parlamendivalimised|1993. aasta Marimaa parlamendivalimistel]] eraldi nimekirjaga, kuid sai valimistel vaid 2% häältest.<ref name=":1" /> Kui 1994. aastal loodi erakond [[Mari Ušem (erakond)|Mari Ušem]], peatas valdav osa Kugeze Mlande liikmeist tegevuse organisatsioonis. Ühingus jätkasid aktiivset tegevust paarkümmend liiget.<ref name=":1" /> === Sulgemine === Kugeze Mlande sattus Venemaa võimude surve alla end sulgeda pärast seda, kui nende ajaleht Erõk avaldas protesti [[Esimene Tšetšeenia sõda|Tšetšeenia sõja]] vastu. Ajaleht lakkas 1995. aasta algul ilmumast (kuigi väljaandeid avaldati ka pärast organisatsiooni sulgemist). 1995. aasta märtsis sundisid Venemaa võimud Kugeze Mlande oma tegevuse lõpetama ja kõike neile kuuluvat Mari Ušemile üle andma.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Mari Ušem]] * [[Maride põlisusund]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Marimaa]] [[Kategooria:Venemaa poliitilised liikumised]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu organisatsioonid]] coykbsw1yvxxq7jw88ycbh9ewoe1kgk 0 706690 7174321 7173984 2026-06-16T20:54:18Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7174321 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], vene kunstnik (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik [[Kategooria:2026]] qgpqeeyer1jl6xjfevp4hufrtx215qe 7174322 7174321 2026-06-16T20:54:55Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7174322 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], vene kunstnik (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) [[Kategooria:2026]] s4t4zgcpxf9v18umk8dgc4cmlkr5n0m 7174324 7174322 2026-06-16T20:59:22Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7174324 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], vene kunstnik (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) [[Kategooria:2026]] 22ze8m9pku5te0yej2yavoqaart8w51 7174327 7174324 2026-06-16T21:13:16Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7174327 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], vene kunstnik (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) [[Kategooria:2026]] ti31luh1a2xubt73wzogxxxmvxli8qp 7174633 7174327 2026-06-17T11:27:46Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7174633 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], vene kunstnik (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) [[Kategooria:2026]] 5fv7jdo6q3o3ybik9umcjq1vp4h5x7o 0 710510 7174221 7102456 2026-06-16T18:08:23Z ~2026-35343-43 231768 siselingid 7174221 wikitext text/x-wiki '''Muhv''' on [[torustik]]es kasutatav liitmik või [[toru]] otsaosa, mille abil ühendatakse omavahel kaks torulõiku. Sellist ühendusviisi nimetatakse muhvühenduseks. Muhvi peamine ülesanne on tagada torustiku mehaaniline jätkuvus ning ühenduse tihedus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - muhv |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/muhv/1/est |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> Rahvusvahelises tehnilises terminoloogias vastab mõistele muhv eelkõige ingliskeelne termin ''pipe coupling''.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dey |eesnimi=A. K. |pealkiri=Overview of Pipe Coupling and Pipe Coupling Types |url=https://whatispiping.com/pipe-coupling/ |vaadatud=26. veebruaril 2026 |väljaanne=Whatispiping}}</ref> == Tüübid == Muhve võib jaotada ehituse ja kasutusotstarbe järgi. Levinumad muhvitüübid on: * tavaline muhv, millega ühendatakse kaks sama läbimõõduga toru; * reduktsioonmuhv, mis võimaldab ühendada erineva läbimõõduga torusid; * liugmuhv ehk remondimuhv, millel puudub sisemine piirdeäär ning mida mida kasutatakse näiteks torustiku parandamisel või kahjustatud koha ühendamisel. <ref name=":0" /> == Materjalid == Muhve valmistatakse sõltuvalt torustiku kasutusalast erinevatest [[materjal]]<nowiki/>idest, sõltuvalt torustiku kasutusalast, töörõhust, temperatuurist ja transporditavast keskkonnast. Levinud materjalid on näiteks: [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-st, [[polüpropüleen]]<nowiki/>ist, [[polüetüleen]]<nowiki/>ist, [[malm]]<nowiki/>ist ja [[teras]]<nowiki/>est. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is A Pipe Coupling - Pipe Coupling Definition {{!}} SANVO |url=https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219171949/https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=www.pipesandfittings.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Kasutus ja tähtsus == Muhv on torustikes üks olulisemaid ühenduselemente, kuna see võimaldab kiiresti ja usaldusväärselt moodustada pikkasid toruliine. Tänu tihenditega muhvühendustele on võimalik rajada torustikke, mis on vastupidavad lekkimisele ning taluvad mõõdukat liikumist ilma ühenduse purunemiseta. Seetõttu on muhv standardne lahendus nii hoonete tehnosüsteemides kui ka maa-alustes taristuvõrkudes. == Viited == {{Viited}} 88o64zpv44kkuu7k0n09nryhistq2oc 7174223 7174221 2026-06-16T18:10:34Z ~2026-35343-43 231768 7174223 wikitext text/x-wiki '''Muhv''' on [[torustik]]es kasutatav liitmik või [[toru]] otsaosa, mille abil ühendatakse omavahel kaks torulõiku. Sellist ühendusviisi nimetatakse muhvühenduseks. Muhvi peamine ülesanne on tagada torustiku mehaaniline jätkuvus ning ühenduse tihedus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - muhv |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/muhv/1/est |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> Rahvusvahelises tehnilises terminoloogias vastab mõistele muhv eelkõige ingliskeelne termin ''pipe coupling''.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dey |eesnimi=A. K. |pealkiri=Overview of Pipe Coupling and Pipe Coupling Types |url=https://whatispiping.com/pipe-coupling/ |vaadatud=26. veebruaril 2026 |väljaanne=Whatispiping}}</ref> == Tüübid == Muhve võib jaotada ehituse ja kasutusotstarbe järgi. Levinumad muhvitüübid on: * tavaline muhv, millega ühendatakse kaks sama läbimõõduga toru; * reduktsioonmuhv, mis võimaldab ühendada erineva läbimõõduga torusid; * liugmuhv ehk remondimuhv, millel puudub sisemine piirdeäär ning mida mida kasutatakse näiteks torustiku parandamisel või kahjustatud koha ühendamisel. <ref name=":0" /> == Materjalid == Muhve valmistatakse sõltuvalt torustiku kasutusalast erinevatest [[materjal]]<nowiki/>idest, sõltuvalt torustiku kasutusalast, töörõhust, temperatuurist ja transporditavast keskkonnast. Levinud materjalid on näiteks: [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-st, [[polüpropüleen]]<nowiki/>ist, [[polüetüleen]]<nowiki/>ist, [[malm]]<nowiki/>ist ja [[teras]]<nowiki/>est. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is A Pipe Coupling - Pipe Coupling Definition {{!}} SANVO |url=https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219171949/https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=www.pipesandfittings.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Kasutus ja tähtsus == Muhve kasutatakse torustike rajamisel ja parandamisel, kui on vaja ühendada torulõike või torustiku osi. Muhvühendusi kasutatakse muu hulgas veevarustuse, kanalisatsiooni, sademevee, drenaaži ja tööstustorustike süsteemides. Tihendiga muhvühenduse puhul lükatakse toru ots muhvi sisse ning ühenduse tihedus saavutatakse muhvis paikneva tihendi abil. Selline lahendus võimaldab torulõike ühendada ilma keevitamise või keermeühenduseta, kuid ühenduse sobivus sõltub torustiku materjalist, mõõtmetest ja kasutustingimustest. == Viited == {{Viited}} 3peq1fc15hjsh94wffwydil3eppn68j 7174230 7174223 2026-06-16T18:19:44Z A4KV24 223611 Peatükk: vaata ka 7174230 wikitext text/x-wiki '''Muhv''' on [[torustik]]es kasutatav liitmik või [[toru]] otsaosa, mille abil ühendatakse omavahel kaks torulõiku. Sellist ühendusviisi nimetatakse muhvühenduseks. Muhvi peamine ülesanne on tagada torustiku mehaaniline jätkuvus ning ühenduse tihedus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - muhv |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/muhv/1/est |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> Rahvusvahelises tehnilises terminoloogias vastab mõistele muhv eelkõige ingliskeelne termin ''pipe coupling''.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dey |eesnimi=A. K. |pealkiri=Overview of Pipe Coupling and Pipe Coupling Types |url=https://whatispiping.com/pipe-coupling/ |vaadatud=26. veebruaril 2026 |väljaanne=Whatispiping}}</ref> == Tüübid == Muhve võib jaotada ehituse ja kasutusotstarbe järgi. Levinumad muhvitüübid on: * tavaline muhv, millega ühendatakse kaks sama läbimõõduga toru; * reduktsioonmuhv, mis võimaldab ühendada erineva läbimõõduga torusid; * liugmuhv ehk remondimuhv, millel puudub sisemine piirdeäär ning mida mida kasutatakse näiteks torustiku parandamisel või kahjustatud koha ühendamisel. <ref name=":0" /> == Materjalid == Muhve valmistatakse sõltuvalt torustiku kasutusalast erinevatest [[materjal]]<nowiki/>idest, sõltuvalt torustiku kasutusalast, töörõhust, temperatuurist ja transporditavast keskkonnast. Levinud materjalid on näiteks: [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-st, [[polüpropüleen]]<nowiki/>ist, [[polüetüleen]]<nowiki/>ist, [[malm]]<nowiki/>ist ja [[teras]]<nowiki/>est. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is A Pipe Coupling - Pipe Coupling Definition {{!}} SANVO |url=https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219171949/https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=www.pipesandfittings.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Kasutus ja tähtsus == Muhve kasutatakse torustike rajamisel ja parandamisel, kui on vaja ühendada torulõike või torustiku osi. Muhvühendusi kasutatakse muu hulgas veevarustuse, kanalisatsiooni, sademevee, drenaaži ja tööstustorustike süsteemides. Tihendiga muhvühenduse puhul lükatakse toru ots muhvi sisse ning ühenduse tihedus saavutatakse muhvis paikneva tihendi abil. Selline lahendus võimaldab torulõike ühendada ilma keevitamise või keermeühenduseta, kuid ühenduse sobivus sõltub torustiku materjalist, mõõtmetest ja kasutustingimustest. == Vaata ka == [[torustik]] [[toru]] [[materjal]] [[Polüvinüülkloriid|PVC]] [[polüpropüleen]] [[polüetüleen]] [[malm]] [[teras]] == Viited == {{Viited}} i2knmvhz51sur0f7pkyogg9ptqod32n 7174233 7174230 2026-06-16T18:22:41Z A4KV24 223611 7174233 wikitext text/x-wiki '''Muhv''' on [[torustik]]es kasutatav liitmik või [[toru]] otsaosa, mille abil ühendatakse omavahel kaks torulõiku. Sellist ühendusviisi nimetatakse muhvühenduseks. Muhvi peamine ülesanne on tagada torustiku mehaaniline jätkuvus ning ühenduse tihedus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - muhv |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/muhv/1/est |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> Rahvusvahelises tehnilises terminoloogias vastab mõistele muhv eelkõige ingliskeelne termin ''pipe coupling''.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dey |eesnimi=A. K. |pealkiri=Overview of Pipe Coupling and Pipe Coupling Types |url=https://whatispiping.com/pipe-coupling/ |vaadatud=26. veebruaril 2026 |väljaanne=Whatispiping}}</ref> == Tüübid == Muhve võib jaotada ehituse ja kasutusotstarbe järgi. Levinumad muhvitüübid on: * tavaline muhv, millega ühendatakse kaks sama läbimõõduga toru; * reduktsioonmuhv, mis võimaldab ühendada erineva läbimõõduga torusid; * liugmuhv ehk remondimuhv, millel puudub sisemine piirdeäär ning mida mida kasutatakse näiteks torustiku parandamisel või kahjustatud koha ühendamisel. <ref name=":0" /> == Materjalid == Muhve valmistatakse sõltuvalt torustiku kasutusalast erinevatest [[materjal]]<nowiki/>idest, sõltuvalt torustiku kasutusalast, töörõhust, temperatuurist ja transporditavast keskkonnast. Levinud materjalid on näiteks: [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-st, [[polüpropüleen]]<nowiki/>ist, [[polüetüleen]]<nowiki/>ist, [[malm]]<nowiki/>ist ja [[teras]]<nowiki/>est. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is A Pipe Coupling - Pipe Coupling Definition {{!}} SANVO |url=https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219171949/https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=www.pipesandfittings.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Kasutus ja tähtsus == Muhve kasutatakse torustike rajamisel ja parandamisel, kui on vaja ühendada torulõike või torustiku osi. Muhvühendusi kasutatakse muu hulgas veevarustuse, kanalisatsiooni, sademevee, drenaaži ja tööstustorustike süsteemides. Tihendiga muhvühenduse puhul lükatakse toru ots muhvi sisse ning ühenduse tihedus saavutatakse muhvis paikneva tihendi abil. Selline lahendus võimaldab torulõike ühendada ilma keevitamise või keermeühenduseta, kuid ühenduse sobivus sõltub torustiku materjalist, mõõtmetest ja kasutustingimustest. == Vaata ka == [[Liitmik]] [[Torustik]] [[Toru]] [[Kanalistsioon]] == Viited == {{Viited}} 6k0npla01ut46cfg9k5dz3vvvkfao8o 7174253 7174233 2026-06-16T18:46:34Z ~2026-35343-43 231768 7174253 wikitext text/x-wiki '''Muhv''' on [[torustik]]es kasutatav liitmik või [[toru]] otsaosa, mille abil ühendatakse omavahel kaks torulõiku. Sellist ühendusviisi nimetatakse muhvühenduseks. Muhvi peamine ülesanne on tagada torustiku mehaaniline jätkuvus ning ühenduse tihedus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - muhv |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/muhv/1/est |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> Rahvusvahelises tehnilises terminoloogias vastab mõistele muhv eelkõige ingliskeelne termin ''pipe coupling''.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dey |eesnimi=A. K. |pealkiri=Overview of Pipe Coupling and Pipe Coupling Types |url=https://whatispiping.com/pipe-coupling/ |vaadatud=26. veebruaril 2026 |väljaanne=Whatispiping}}</ref> == Tüübid == Muhve võib jaotada ehituse ja kasutusotstarbe järgi. Levinumad muhvitüübid on: * tavaline muhv, millega ühendatakse kaks sama läbimõõduga toru; * reduktsioonmuhv, mis võimaldab ühendada erineva läbimõõduga torusid; * liugmuhv ehk remondimuhv, millel puudub sisemine piirdeäär ning mida mida kasutatakse näiteks torustiku parandamisel või kahjustatud koha ühendamisel. <ref name=":0" /> == Materjalid == Muhve valmistatakse sõltuvalt torustiku kasutusalast erinevatest [[materjal]]<nowiki/>idest, sõltuvalt torustiku kasutusalast, töörõhust, temperatuurist ja transporditavast keskkonnast. Levinud materjalid on näiteks: [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-st, [[polüpropüleen]]<nowiki/>ist, [[polüetüleen]]<nowiki/>ist, [[malm]]<nowiki/>ist ja [[teras]]<nowiki/>est. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is A Pipe Coupling - Pipe Coupling Definition {{!}} SANVO |url=https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219171949/https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=www.pipesandfittings.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Kasutus ja tähtsus == Muhve kasutatakse torustike rajamisel ja parandamisel, kui on vaja ühendada torulõike või torustiku osi. Muhvühendusi kasutatakse muu hulgas veevarustuse, kanalisatsiooni, sademevee, drenaaži ja tööstustorustike süsteemides. Tihendiga muhvühenduse puhul lükatakse toru ots muhvi sisse ning ühenduse tihedus saavutatakse muhvis paikneva tihendi abil. Selline lahendus võimaldab torulõike ühendada ilma keevitamise või keermeühenduseta, kuid ühenduse sobivus sõltub torustiku materjalist, mõõtmetest ja kasutustingimustest. == Vaata ka == [[Liitmik]] [[Torustik]] [[Toru]] [[Kanalisatsioon]] == Viited == {{Viited}} p2fgbcixtef6cynyrn6uk1pdp6hcp77 7174259 7174253 2026-06-16T18:55:29Z A4KV24 223611 7174259 wikitext text/x-wiki '''Muhv''' on [[torustik]]es kasutatav liitmik või [[toru]] otsaosa, mille abil ühendatakse omavahel kaks torulõiku. Sellist ühendusviisi nimetatakse muhvühenduseks. Muhvi peamine ülesanne on tagada torustiku mehaaniline jätkuvus ning ühenduse tihedus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wavin väliskanalisatsioon: Tehniline informatsioon |url=https://mediahub.wavin.com/asset/71c2d763-4cc0-4489-ad50-1f2615918349/Tehniline-informatsioon-Wavin-VALISKANALISATSIOON-pdf.pdf |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=https://mediahub.wavin.com |keel=et}}</ref> Rahvusvahelises tehnilises terminoloogias vastab mõistele muhv eelkõige ingliskeelne termin ''pipe coupling''.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dey |eesnimi=A. K. |pealkiri=Overview of Pipe Coupling and Pipe Coupling Types |url=https://whatispiping.com/pipe-coupling/ |vaadatud=26. veebruaril 2026 |väljaanne=Whatispiping}}</ref> == Tüübid == Muhve võib jaotada ehituse ja kasutusotstarbe järgi. Levinumad muhvitüübid on: * tavaline muhv, millega ühendatakse kaks sama läbimõõduga toru; * reduktsioonmuhv, mis võimaldab ühendada erineva läbimõõduga torusid; * liugmuhv ehk remondimuhv, millel puudub sisemine piirdeäär ning mida mida kasutatakse näiteks torustiku parandamisel või kahjustatud koha ühendamisel. <ref name=":0" /> == Materjalid == Muhve valmistatakse sõltuvalt torustiku kasutusalast erinevatest [[materjal]]<nowiki/>idest, sõltuvalt torustiku kasutusalast, töörõhust, temperatuurist ja transporditavast keskkonnast. Levinud materjalid on näiteks: [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-st, [[polüpropüleen]]<nowiki/>ist, [[polüetüleen]]<nowiki/>ist, [[malm]]<nowiki/>ist ja [[teras]]<nowiki/>est. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is A Pipe Coupling - Pipe Coupling Definition {{!}} SANVO |url=https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219171949/https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=www.pipesandfittings.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Kasutus ja tähtsus == Muhve kasutatakse torustike rajamisel ja parandamisel, kui on vaja ühendada torulõike või torustiku osi. Muhvühendusi kasutatakse muu hulgas veevarustuse, kanalisatsiooni, sademevee, drenaaži ja tööstustorustike süsteemides. Tihendiga muhvühenduse puhul lükatakse toru ots muhvi sisse ning ühenduse tihedus saavutatakse muhvis paikneva tihendi abil. Selline lahendus võimaldab torulõike ühendada ilma keevitamise või keermeühenduseta, kuid ühenduse sobivus sõltub torustiku materjalist, mõõtmetest ja kasutustingimustest. == Vaata ka == [[Liitmik]] [[Torustik]] [[Toru]] [[Kanalisatsioon]] == Viited == {{Viited}} sony8h32icaf3kx79rp9vq9zsbojyd6 7174261 7174259 2026-06-16T18:56:40Z A4KV24 223611 7174261 wikitext text/x-wiki '''Muhv''' on [[torustik]]es kasutatav liitmik või [[toru]] otsaosa, mille abil ühendatakse omavahel kaks torulõiku. Sellist ühendusviisi nimetatakse muhvühenduseks. Muhvi peamine ülesanne on tagada torustiku mehaaniline jätkuvus ning ühenduse tihedus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wavin väliskanalisatsioon: Tehniline informatsioon |url=https://mediahub.wavin.com/asset/71c2d763-4cc0-4489-ad50-1f2615918349/Tehniline-informatsioon-Wavin-VALISKANALISATSIOON-pdf.pdf |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne= |keel=et}}</ref> Rahvusvahelises tehnilises terminoloogias vastab mõistele muhv eelkõige ingliskeelne termin ''pipe coupling''.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dey |eesnimi=A. K. |pealkiri=Overview of Pipe Coupling and Pipe Coupling Types |url=https://whatispiping.com/pipe-coupling/ |vaadatud=26. veebruaril 2026 |väljaanne=Whatispiping}}</ref> == Tüübid == Muhve võib jaotada ehituse ja kasutusotstarbe järgi. Levinumad muhvitüübid on: * tavaline muhv, millega ühendatakse kaks sama läbimõõduga toru; * reduktsioonmuhv, mis võimaldab ühendada erineva läbimõõduga torusid; * liugmuhv ehk remondimuhv, millel puudub sisemine piirdeäär ning mida mida kasutatakse näiteks torustiku parandamisel või kahjustatud koha ühendamisel. <ref name=":0" /> == Materjalid == Muhve valmistatakse sõltuvalt torustiku kasutusalast erinevatest [[materjal]]<nowiki/>idest, sõltuvalt torustiku kasutusalast, töörõhust, temperatuurist ja transporditavast keskkonnast. Levinud materjalid on näiteks: [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-st, [[polüpropüleen]]<nowiki/>ist, [[polüetüleen]]<nowiki/>ist, [[malm]]<nowiki/>ist ja [[teras]]<nowiki/>est. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is A Pipe Coupling - Pipe Coupling Definition {{!}} SANVO |url=https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219171949/https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=www.pipesandfittings.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Kasutus ja tähtsus == Muhve kasutatakse torustike rajamisel ja parandamisel, kui on vaja ühendada torulõike või torustiku osi. Muhvühendusi kasutatakse muu hulgas veevarustuse, kanalisatsiooni, sademevee, drenaaži ja tööstustorustike süsteemides. Tihendiga muhvühenduse puhul lükatakse toru ots muhvi sisse ning ühenduse tihedus saavutatakse muhvis paikneva tihendi abil. Selline lahendus võimaldab torulõike ühendada ilma keevitamise või keermeühenduseta, kuid ühenduse sobivus sõltub torustiku materjalist, mõõtmetest ja kasutustingimustest. == Vaata ka == [[Liitmik]] [[Torustik]] [[Toru]] [[Kanalisatsioon]] == Viited == {{Viited}} 2gfwq8nyfpbkzeuultel324lrb6t5kk 7174269 7174261 2026-06-16T19:10:03Z A4KV24 223611 Pilt 7174269 wikitext text/x-wiki [[Fail:1-1111 CU-solderfitting-type 5270.jpg|pisi|Vasest muhv]] '''Muhv''' on [[torustik]]es kasutatav liitmik või [[toru]] otsaosa, mille abil ühendatakse omavahel kaks torulõiku. Sellist ühendusviisi nimetatakse muhvühenduseks. Muhvi peamine ülesanne on tagada torustiku mehaaniline jätkuvus ning ühenduse tihedus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wavin väliskanalisatsioon: Tehniline informatsioon |url=https://mediahub.wavin.com/asset/71c2d763-4cc0-4489-ad50-1f2615918349/Tehniline-informatsioon-Wavin-VALISKANALISATSIOON-pdf.pdf |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne= |keel=et}}</ref> Rahvusvahelises tehnilises terminoloogias vastab mõistele muhv eelkõige ingliskeelne termin ''pipe coupling''.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dey |eesnimi=A. K. |pealkiri=Overview of Pipe Coupling and Pipe Coupling Types |url=https://whatispiping.com/pipe-coupling/ |vaadatud=26. veebruaril 2026 |väljaanne=Whatispiping}}</ref> == Tüübid == Muhve võib jaotada ehituse ja kasutusotstarbe järgi. Levinumad muhvitüübid on: * tavaline muhv, millega ühendatakse kaks sama läbimõõduga toru; * reduktsioonmuhv, mis võimaldab ühendada erineva läbimõõduga torusid; * liugmuhv ehk remondimuhv, millel puudub sisemine piirdeäär ning mida mida kasutatakse näiteks torustiku parandamisel või kahjustatud koha ühendamisel. <ref name=":0" /> == Materjalid == Muhve valmistatakse sõltuvalt torustiku kasutusalast erinevatest [[materjal]]<nowiki/>idest, sõltuvalt torustiku kasutusalast, töörõhust, temperatuurist ja transporditavast keskkonnast. Levinud materjalid on näiteks: [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-st, [[polüpropüleen]]<nowiki/>ist, [[polüetüleen]]<nowiki/>ist, [[malm]]<nowiki/>ist ja [[teras]]<nowiki/>est. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is A Pipe Coupling - Pipe Coupling Definition {{!}} SANVO |url=https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219171949/https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=www.pipesandfittings.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Kasutus ja tähtsus == Muhve kasutatakse torustike rajamisel ja parandamisel, kui on vaja ühendada torulõike või torustiku osi. Muhvühendusi kasutatakse muu hulgas veevarustuse, kanalisatsiooni, sademevee, drenaaži ja tööstustorustike süsteemides. Tihendiga muhvühenduse puhul lükatakse toru ots muhvi sisse ning ühenduse tihedus saavutatakse muhvis paikneva tihendi abil. Selline lahendus võimaldab torulõike ühendada ilma keevitamise või keermeühenduseta, kuid ühenduse sobivus sõltub torustiku materjalist, mõõtmetest ja kasutustingimustest. == Vaata ka == [[Liitmik]] [[Torustik]] [[Toru]] [[Kanalisatsioon]] == Viited == {{Viited}} jyiryjai3e75nayivq6oui1rblqtod6 7174499 7174269 2026-06-17T06:55:39Z .Toon 67500 7174499 wikitext text/x-wiki [[Fail:1-1111 CU-solderfitting-type 5270.jpg|pisi|Vasest muhv]] '''Muhv''' on [[torustik]]es kasutatav liitmik või [[toru]] otsaosa, mille abil ühendatakse omavahel kaks torulõiku. Sellist ühendusviisi nimetatakse muhvühenduseks. Muhvi peamine ülesanne on tagada torustiku mehaaniline jätkuvus ning ühenduse tihedus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wavin väliskanalisatsioon: Tehniline informatsioon |url=https://mediahub.wavin.com/asset/71c2d763-4cc0-4489-ad50-1f2615918349/Tehniline-informatsioon-Wavin-VALISKANALISATSIOON-pdf.pdf |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne= |keel=et}}</ref> Rahvusvahelises tehnilises terminoloogias vastab mõistele muhv eelkõige ingliskeelne termin ''pipe coupling''.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dey |eesnimi=A. K. |pealkiri=Overview of Pipe Coupling and Pipe Coupling Types |url=https://whatispiping.com/pipe-coupling/ |vaadatud=26. veebruaril 2026 |väljaanne=Whatispiping}}</ref> == Tüübid == Muhve võib jaotada ehituse ja kasutusotstarbe järgi. Levinumad muhvitüübid on: * tavaline muhv, millega ühendatakse kaks sama läbimõõduga toru; * reduktsioonmuhv, mis võimaldab ühendada erineva läbimõõduga torusid; * liugmuhv ehk remondimuhv, millel puudub sisemine piirdeäär ning mida mida kasutatakse näiteks torustiku parandamisel või kahjustatud koha ühendamisel. <ref name=":0" /> == Materjalid == Muhve valmistatakse sõltuvalt torustiku kasutusalast erinevatest [[materjal]]<nowiki/>idest, sõltuvalt torustiku kasutusalast, töörõhust, temperatuurist ja transporditavast keskkonnast. Levinud materjalid on näiteks: [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-st, [[polüpropüleen]]<nowiki/>ist, [[polüetüleen]]<nowiki/>ist, [[malm]]<nowiki/>ist ja [[teras]]<nowiki/>est. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is A Pipe Coupling - Pipe Coupling Definition {{!}} SANVO |url=https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219171949/https://www.pipesandfittings.com/what-is-a-pipe-coupling.html |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=www.pipesandfittings.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Kasutus ja tähtsus == Muhve kasutatakse torustike rajamisel ja parandamisel, kui on vaja ühendada torulõike või torustiku osi. Muhvühendusi kasutatakse muu hulgas [[Veevarustus|veevarustuse]], [[Kanalisatsioon|kanalisatsiooni]], [[Sademevesi|sademevee]], [[Drenaaž|drenaaži]] ja tööstustorustike süsteemides. Tihendiga muhvühenduse puhul lükatakse toru ots muhvi sisse ning ühenduse tihedus saavutatakse muhvis paikneva [[Tihend|tihendi]] abil. Selline lahendus võimaldab torulõike ühendada ilma [[Keevitamine|keevitamise]] või keermeühenduseta, kuid ühenduse sobivus sõltub torustiku materjalist, mõõtmetest ja kasutustingimustest. == Vaata ka == [[Liitmik]] [[Torustik]] [[Toru]] [[Kanalisatsioon]] == Viited == {{Viited}} dl6h34lwrfhngkz1tgu8l4ap5cc28gs 0 710709 7174177 7173567 2026-06-16T16:22:40Z Hannesvalk 176021 /* 15. juuni */ 7174177 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{sisukord paremale}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026</ref> === 7. mai === USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026</ref> === 10. mai === Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026</ref> USA president ei olnud Iraani vastusega rahul<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026</ref> ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026</ref> === 15. mai === Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026</ref> === 18. mai === USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026</ref> === 19. mai === USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.<ref>[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026</ref> === 23. mai === Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.<ref>[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026</ref> USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.<ref>[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026</ref> USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.<ref>[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026</ref> === 25. mai === USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.<ref>[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026</ref> === 26. mai === Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.<ref>[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026</ref> === 28. mai === USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.<ref>[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026</ref> Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026</ref> USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.<ref>[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026</ref> === 31. mai === USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.<ref>[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].<ref>[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026</ref> Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.<ref>[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026</ref> Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026</ref> USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026</ref> Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none |website=arileht.delfi.ee}}</ref> === 3. juuni === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.<ref>[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026</ref> Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.<ref>[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026</ref> === 5. juuni === USA ja Iraan vahetasid õhulööke.<ref>[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026</ref> === 7. juuni === Esmakordselt peale [[2026._aasta_Iraani_sõja_kronoloogia#8._aprill|8. aprillil]] sõlmitud vaherahu korraldasid Iraan ja Iisrael vastastikuseid õhurünnakuid.<ref>[https://www.err.ee/1610049340/iisrael-andis-ohulooke-iraani-sihtmarkide-pihta Iisrael andis õhulööke Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 8. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589184/iisrael-rundas-iraani-plahvatustest-teatati-teheranis-ja-teistes-suurlinnades VIDEO | Iisrael ründas Iraani: plahvatustest teatati Teheranis ja teistes suurlinnades] Delfi, 8. VI 2026</ref> === 9. juuni === Iraan tulistas alla USA kopteri [[Boeing AH-64 Apache|Apache]].<ref>[https://www.err.ee/1610050270/hormuzi-vaina-lahedal-kukkus-alla-usa-apache-i-rundekopter Hormuzi väina lähedal kukkus alla USA Apache'i ründekopter] ERR, 9. VI 2026</ref> USA vastas õhurünnakutega Iraani sõjalistele objektidfele. <ref>[https://www.err.ee/1610051341/usa-ja-iraan-korraldasid-vastastikku-ohurunnakuid USA ja Iraan korraldasid vastastikku õhurünnakuid] ERR, 10. VI 2026</ref> === 14. juuni === Iisrael ja Hezbollah andsid vastastikku õhulööke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590791/trumpi-diil-ohus-hezbollah-pommitas-iisraeli-ja-iisrael-omakorda-beirutit-oodatakse-iraani-reaktsiooni Trumpi diil ohus? Hezbollah pommitas Iisraeli ja Iisrael omakorda Beirutit, oodatakse Iraani reaktsiooni] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590838/trump-lahvatas-roppuse-saatel-et-netanyahul-puudub-igasugune-hindamisvoime-diil-iraaniga-aga-olla-jous Trump lahvatas roppuse saatel, et Netanyahul puudub igasugune olukorra hindamise võime. Diil Iraaniga aga olla jõus] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610055007/usa-ja-iraani-rahulepingu-kohal-on-murepilved USA ja Iraani rahulepingu kohal on murepilved] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === USA ja Iraan leppisid kokku rahumemorandumis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590796/reuters-avaldas-usa-iraani-kokkuleppe-vaidetava-mustandi-iraani-sonul-antakse-neile-ule-25-miljardit-dollarit Avaldati USA-Iraani kokkuleppe väidetav mustand. Iraani sõnul antakse neile üle 25 miljardit dollarit] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590865/iraani-rahutingimuste-seas-on-punkt-mis-taotleb-rundajatelt-riigi-ulesehitamiseks-300-miljardit-dollarit Iraani rahutingimuste seas on punkt, mis taotleb ründajatelt riigi ülesehitamiseks 300 miljardit dollarit] Delfi, 15. VI 2026</ref>, mille allkirjastamine toimub 19. juunil Šveitsis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590854/voolaku-nafta-donald-trumpi-teatel-on-esialgne-rahulepe-iraaniga-solmitud „Voolaku nafta!“ Donald Trumpi teatel on rahulepe Iraaniga valmis, ametlik allkirjastamine tuleb reedel] Delfi, 15. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks] ERR, 15. VI 2026</ref> == Viited == {{Viited}} mu078psqevyu911u0yyl16thmuan7pt 7174527 7174177 2026-06-17T07:39:40Z Hannesvalk 176021 /* 15. juuni */ 7174527 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{sisukord paremale}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026</ref> === 7. mai === USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026</ref> === 10. mai === Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026</ref> USA president ei olnud Iraani vastusega rahul<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026</ref> ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026</ref> === 15. mai === Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026</ref> === 18. mai === USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026</ref> === 19. mai === USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.<ref>[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026</ref> === 23. mai === Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.<ref>[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026</ref> USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.<ref>[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026</ref> USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.<ref>[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026</ref> === 25. mai === USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.<ref>[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026</ref> === 26. mai === Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.<ref>[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026</ref> === 28. mai === USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.<ref>[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026</ref> Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026</ref> USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.<ref>[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026</ref> === 31. mai === USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.<ref>[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].<ref>[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026</ref> Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.<ref>[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026</ref> Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026</ref> USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026</ref> Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none |website=arileht.delfi.ee}}</ref> === 3. juuni === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.<ref>[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026</ref> Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.<ref>[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026</ref> === 5. juuni === USA ja Iraan vahetasid õhulööke.<ref>[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026</ref> === 7. juuni === Esmakordselt peale [[2026._aasta_Iraani_sõja_kronoloogia#8._aprill|8. aprillil]] sõlmitud vaherahu korraldasid Iraan ja Iisrael vastastikuseid õhurünnakuid.<ref>[https://www.err.ee/1610049340/iisrael-andis-ohulooke-iraani-sihtmarkide-pihta Iisrael andis õhulööke Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 8. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589184/iisrael-rundas-iraani-plahvatustest-teatati-teheranis-ja-teistes-suurlinnades VIDEO | Iisrael ründas Iraani: plahvatustest teatati Teheranis ja teistes suurlinnades] Delfi, 8. VI 2026</ref> === 9. juuni === Iraan tulistas alla USA kopteri [[Boeing AH-64 Apache|Apache]].<ref>[https://www.err.ee/1610050270/hormuzi-vaina-lahedal-kukkus-alla-usa-apache-i-rundekopter Hormuzi väina lähedal kukkus alla USA Apache'i ründekopter] ERR, 9. VI 2026</ref> USA vastas õhurünnakutega Iraani sõjalistele objektidfele. <ref>[https://www.err.ee/1610051341/usa-ja-iraan-korraldasid-vastastikku-ohurunnakuid USA ja Iraan korraldasid vastastikku õhurünnakuid] ERR, 10. VI 2026</ref> === 14. juuni === Iisrael ja Hezbollah andsid vastastikku õhulööke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590791/trumpi-diil-ohus-hezbollah-pommitas-iisraeli-ja-iisrael-omakorda-beirutit-oodatakse-iraani-reaktsiooni Trumpi diil ohus? Hezbollah pommitas Iisraeli ja Iisrael omakorda Beirutit, oodatakse Iraani reaktsiooni] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590838/trump-lahvatas-roppuse-saatel-et-netanyahul-puudub-igasugune-hindamisvoime-diil-iraaniga-aga-olla-jous Trump lahvatas roppuse saatel, et Netanyahul puudub igasugune olukorra hindamise võime. Diil Iraaniga aga olla jõus] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610055007/usa-ja-iraani-rahulepingu-kohal-on-murepilved USA ja Iraani rahulepingu kohal on murepilved] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === USA ja Iraan leppisid kokku rahumemorandumis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590796/reuters-avaldas-usa-iraani-kokkuleppe-vaidetava-mustandi-iraani-sonul-antakse-neile-ule-25-miljardit-dollarit Avaldati USA-Iraani kokkuleppe väidetav mustand. Iraani sõnul antakse neile üle 25 miljardit dollarit] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590865/iraani-rahutingimuste-seas-on-punkt-mis-taotleb-rundajatelt-riigi-ulesehitamiseks-300-miljardit-dollarit Iraani rahutingimuste seas on punkt, mis taotleb ründajatelt riigi ülesehitamiseks 300 miljardit dollarit] Delfi, 15. VI 2026</ref>, mille allkirjastamine toimub 19. juunil Šveitsis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590854/voolaku-nafta-donald-trumpi-teatel-on-esialgne-rahulepe-iraaniga-solmitud „Voolaku nafta!“ Donald Trumpi teatel on rahulepe Iraaniga valmis, ametlik allkirjastamine tuleb reedel] Delfi, 15. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks] ERR, 15. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610056753/sveits-usa-iraani-lepe-allkirjastatakse-reedel-burgenstockis Šveits: USA-Iraani lepe allkirjastatakse reedel Bürgenstockis] ERR, 16. VI 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 7pj8nmvzxs0c6n8o2ayty2ldhw3ewr9 0 711169 7174539 7110880 2026-06-17T08:22:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174539 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estonia Taiwan Locator.svg|pisi|400px|{{Legend|#3C9D3C|[[Eesti]]}}{{Legend|#E3801C|[[Taiwan]]}}]] '''Eesti-Taiwani suhted''' on rahvusvahelised suhted [[Eesti]] ja [[Taiwan]]i vahel. Eesti järgib [[ühe Hiina poliitika]]t ega [[riigi tunnustamine|tunnusta]] Taiwanit riigina, mistõttu ei ole Eesti ja Taiwani vahel [[diplomaatilised suhted|diplomaatilisi]] ega poliitilisi<ref name="Tsahkna" /> suhteid. Vaatamata sellele teeb Eesti Taiwaniga koostööd mittepoliitilistes valdkondades, nagu kaubandus, investeeringud, haridus, kultuur ja kodanikuühiskonnaorganisatsioonide vaheline suhtlus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-12-23 |pealkiri=Mihkelson: Eesti võiks lahkuda 16+1 formaadist ja edendada suhteid Taiwaniga |url=https://www.err.ee/1608444380/mihkelson-eesti-voiks-lahkuda-16-1-formaadist-ja-edendada-suhteid-taiwaniga |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name="Tsahkna" /> Samuti toetab Eesti Taiwani kaasamist rahvusvahelistesse algatustesse seal, kus see teenib ülemaailmseid huve, näiteks pandeemiavastases võitluses ja [[Maailma Terviseassamblee]]l.<ref name="Tsahkna">[https://vm.ee/uudised/valisminister-margus-tsahkna-kommentaar-vabariigi-valitsuse-hiina-poliitika-regulaarse Välisminister Margus Tsahkna kommentaar Vabariigi Valitsuse Hiina poliitika regulaarse ülevaatamise kohta {{!}} Välisministeerium], 3.11.2023, vaadatud 14.3.2026.</ref> [[Eesti Vabariigi Valitsus]] otsustas 2. novembril 2023 lubada Taiwanil avada Eestis majandus- või kultuuriesinduse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=03.11.2023 |pealkiri=Eesti lubab Taiwanil Tallinnas oma esinduse avada |url=https://www.err.ee/1609153639/eesti-lubab-taiwanil-tallinnas-oma-esinduse-avada |vaadatud=02.01.2024 |väljaanne=ERR}}</ref> 6. novembril 2023 toimus Hiina suursaadiku Eestis [[Guo Xiaomei]] kohtumine [[Eesti-Hiina parlamendirühm]]a esimehe [[Toomas Kivimägi|Toomas Kivimäega]]. Suursaadik ütles, et esinduse avamine võib tähendada tema lahkumist Eestist.<ref>Andres Einmann. [https://www.postimees.ee/7892056/hiina-suursaadik-ahvardas-taipei-esinduse-avamise-korral-eestist-lahkuda Hiina suursaadik ähvardas Taipei esinduse avamise korral Eestist lahkuda], postimees.ee, 7.11.2023.</ref> 2026. aasta alguse seisuga pole Taiwani esinduse uksi Eestis avatud. Avatava esinduse nimetuseks saab kõigi eelduste kohaselt Taipei majandus- ja kultuuriesindus, aga nime osas veel kokkulepet pole.<ref>[https://www.postimees.ee/8403966/taipei-esinduse-avamine-eestis-on-veninud-nimevaidluse-tottu "Taipei esinduse avamine Eestis on veninud nimevaidluse tõttu"] Postimees, 26. jaanuar 2026</ref> [[Riia]]s on Taiwani esindus olnud juba 1992. aastast. [[Leedu]]s avati Taiwani esindus aga 2021. aasta sügisel. Riia esinduse tööpiirkonnas on ka Eesti. [[Riigikogu]]s on olemas Eesti-Taiwani sõprusrühm, mille esimees on [[Kristo Enn Vaga]]. == Kultuurisuhted == [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s ja [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus]] on avatud [[Taiwani Hiina-uuringute teabekeskus]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jõesaar |eesnimi=Piret |kuupäev=2023-11-14 |pealkiri=Teadusraamatukogus avati Taiwani Hiina uuringute teabekeskus |url=https://www.tlulib.ee/sundmused/teadusraamatukogus-avati-taiwani-hiina-uuringute-teabekeskus/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-03-10 |pealkiri=Tartu Ülikooli raamatukogus avatakse Taiwani Hiina-uuringute teabekeskus {{!}} Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/node/144067 |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=ut.ee |keel=et}}</ref> [[Eesti Teadusagentuur]]i (ETAG) ning [[Taiwani Riiklik Teadusnõukogu|Taiwani Riikliku Teadusnõukogu]] vahel sõlmiti 2012. aastal koostööleping Eesti-Taiwani koostööprogrammi asutamiseks, mille eesmärk on erinevate meetmete kaudu soodustada ning arendada kõrgetasemelist teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd Eesti ja Taiwani teadlaste vahel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti-Taiwani koostööprogramm |url=https://etag.ee/valiskoostoo/bilateraalne-koostoo/taiwani-ja-eesti-koostooprogramm/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Eesti Teadusagentuur |keel=et |arhiivimisaeg=2025-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250318104007/https://etag.ee/valiskoostoo/bilateraalne-koostoo/taiwani-ja-eesti-koostooprogramm/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Tänu liiklusseaduse jõustumisele 2024. aasta suvel hakkas Eesti tunnistama Taiwanis väljastatud juhilube. Taiwan on esimene riik, mille antud juhiloaga on Eestis lubatud juhtida, kuigi Eesti seda riigina ei tunnusta.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-01 |pealkiri=Eesti hakkab tunnustama Taiwani juhiluba |url=https://www.postimees.ee/8126564/eesti-hakkab-tunnustama-taiwani-juhiluba |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> == Majandussuhted == Eesti ja Taiwani majandussuhted said alguse 1991. aastal, kui Eesti iseseisvus taastati, kuid [[Eesti Statistikaamet]]i andmetel on Taiwani ja Eesti majandussuhted tagasihoidlikud. Taiwan on suuruselt Eesti 68. ekspordipartner. 2023. aastal eksportis Eesti Taiwani kaupu 7 miljoni euro väärtuses, impordi maht oli 44,7 miljoni eurot. Kaubandusbilansi puudujääk oli 37,7 miljonit eurot. Võrreldes eelneva aastaga vähenes Eesti eksport Taiwani 69,8%, vähenedes 2022. aasta 23,2 miljonilt eurolt 2023. aastal 7 miljonile eurole. Peamised ekspordiartiklid olid elektriseadmed (21,6%), optika-, mõõte- ja täppisinstrumendid (19,1%), mitmesugused toiduvalmistised (15,6%), mineraalkütused (15,0%), puit ja puittooted (10,3%) ning mehaanilised masinad (8,61%). Võrreldes varasema aastaga vähenes Eesti import Taiwanist 43,1%, nimelt 78,6 miljonilt eurolt 2022. aasta 44,7 miljonile eurole 2023. aastal. Peamised impordiartiklid olid elektriseadmed (23,3%), raud ja teras (19,6%), raud- ja terastooted (19,5%), mehaanilised masinad (7,33%), mootorsõidukid (4,24%), plastid ja plasttooted (3,90%).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Taiwan |url=https://data.stat.ee/profile/partner/tw/ |vaadatud=1. veebruar 2025 |väljaanne=data.stat.ee}}</ref> Tagasihoidlikud on ka Eesti ja Taiwani vahelised [[välisinvesteering]]ud. [[Eesti Pank|Eesti Panga]] ja Eesti Statistikaameti avalike andmete järgi Eesti-Taiwani välisinvesteeringuid justkui polegi. [[Taiwani Väliskaubandusbüroo]] andmetel on olnud ainult 7 Eesti-poolset investeeringut Taiwani 87&nbsp;000 [[USA dollar|USA dollari]] väärtuses ning kõigest üks Taiwanist.<ref>Šimalčík, Matej & Gerstl, Alfred & Remžová, Dominika & Andrijauskas, Konstantinas & Bērziņa-Čerenkova, Una & Boban, Davor & Brinza, Andreea & Filipova, Rumena & Godec, Tinkara & Jerzewski, Marcin & Karindi, Liisi & Mandl, Martin & Matura, Tamas & Rezkova, Alice. (2023). Beyond the Dumpling Alliance: Tracking Taiwan's relations with Central and Eastern Europe. https://www.researchgate.net/publication/369189114_Beyond_the_Dumpling_Alliance_Tracking_Taiwan's_relations_with_Central_and_Eastern_Europe</ref> 2011. aasta sügisel pandi algus [[Eesti-Taiwani ärifoorum]]ile,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-05-04 |pealkiri=Taiwan tahaks Eestisse raha paigutada |url=https://majandus.postimees.ee/830280/taiwan-tahaks-eestisse-raha-paigutada |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> mille eesmärk on rääkida koostööst Eesti ja Taiwani ettevõtete vahel ning pakkuda ülevaadet koostöö arendamise võimalustest. 2021. aasta seisuga on toimunud kokku 7 ärifoorumit [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]], Hiina rahvusvahelise majanduskoostöö organisatsiooni (CIECA) ja Taiwani Väliskaubandusbüroo vahendusel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=7. Eesti-Taiwani ärifoorum {{!}} Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |url=https://www.koda.ee/et/sundmused/7-eesti-taiwani-arifoorum |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=www.koda.ee |keel=et}}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti-Hiina sõprusleping]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/f039932e-68ff-4dde-b5e4-481071e5fdbd/eestitaiwani-soprusruhm/ Eesti-Taiwani sõprusrühm Riigikogus] [[Kategooria:Eesti kahepoolsed suhted]] [[Kategooria:Taiwan]] of5lty2eed1a95hgt9cb73nnjxbrmjs 102 711247 7174109 7169305 2026-06-16T13:46:28Z ~2026-33402-69 231042 7174109 wikitext text/x-wiki Silikoonid on sünteetilised polümeerid, mille põhistruktuur koosneb räni- ja hapnikuaatomite ahelast (–Si–O–Si–), mille külge on seotud orgaanilised rühmad, enamasti metüülrühmad. Silikoone iseloomustavad elastsus, kuumakindlus, hüdrofoobsus ning vastupidavus ultraviolettkiirgusele ja osoonile. Nende omaduste tõttu kasutatakse silikoone ehituses, elektroonikas, meditsiinis ja paljudes teistes valdkondades.<ref name="wacker2023">Wacker Chemie AG. ''Silicones – Properties and Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2023.</ref> == Kasutamine ehituses == Silikooni kasutatakse laialdaselt klaasfassaadides. See moodustab elastse ühenduse klaasi ja metallraami vahel ning aitab kompenseerida temperatuurimuutustest tingitud deformatsioone..<ref name="evs15651">EVS-EN 15651-1. ''Fassaadielementide vuukide hermeetikud. Osa 1: Fassaadielemendid''.</ref> Selle kasutamist soodustavad elastsus, vastupidavus temperatuurimuutustele ning vee hülgavad omadused. Silikoonmaterjalid aitavad säilitada konstruktsioonide ilmastikukindlust ja vähendada niiskusest põhjustatud kahjustusi.<ref name="wacker2023" /> === Vuukide tihendamine === Silikoonhermeetikuid kasutatakse deformatsiooni- ja liitevuukides, kus konstruktsiooniosad puutuvad kokku [[Vibratsioon|vibratsiooni]], [[Temperatuur|temperatuurikõikumiste]] või mehaaniliste koormustega.<ref name="evs17333">EVS-EN 17333-3:2020.</ref> Materjali elastsus võimaldab vuugil kohaneda konstruktsiooni liikumisega ilma ühenduse katkemiseta. Silikoonhermeetikud parandavad vuukide veepidavust ning vähendavad niiskuse tungimist konstruktsioonidesse.<ref name="klosowski2004">Klosowski, J. M. ''Sealants in Construction''. 2nd ed. New York: Marcel Dekker, 2004.</ref> === Klaasfassaadid === Silikooni kasutatakse [[Klaasfassaad|klaasfassaadides]], sealhulgas struktuurses klaasimises, kus see moodustab elastse ühenduse klaasi ja metallraami vahel. Sellised ühendused võimaldavad kompenseerida temperatuurimuutustest tingitud deformatsioone ning kanda üle tuulekoormust. Tänu ilmastiku- ja ultraviolettkiirguskindlusele kasutatakse silikooni laialdaselt kaasaegsetes klaasfassaadisüsteemides.<ref name="dow2019">Dow. ''Structural Silicone Glazing Manual''. Midland, Michigan: Dow Chemical Company, 2019.</ref> === Pinna kaitse === Silikoonipõhiseid immutusvahendeid kasutatakse [[Betoon|betooni]] ja [[Müüritis|müüritise]] kaitsmiseks vee imendumise eest. Töödeldud pinnad omandavad vett hülgavad omadused, säilitades samal ajal veeauru läbilaskvuse. Selline kaitse aitab vähendada niiskusest ning külmumis-sulamistsüklitest põhjustatud kahjustusi ja pikendada ehitusmaterjalide kasutusiga.<ref name="wacker2022">Wacker Chemie AG. ''Silane and Silicone Water Repellents for Construction Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2022.</ref> === Sanitaarruumid === Sanitaaruumides, näiteks vannitubades, duširuumides ja tualettruumides, kasutatakse silikooni veetihedate vuukide tegemiseks plaatide ja sanitaarseadmete liitekohtades. Silikoon aitab takistada vee sattumist konstruktsioonidesse ning vähendab niiskuskahjustuste riski.<ref name="klosowski2004" /> == Viited == {{Viited}} 2hlhxfiw58l0p9hwwl83vwxi7o6vht7 7174112 7174109 2026-06-16T13:54:25Z ~2026-33402-69 231042 7174112 wikitext text/x-wiki Silikoonid on sünteetilised polümeerid, mille põhistruktuur koosneb räni- ja hapnikuaatomite ahelast (–Si–O–Si–), mille külge on seotud orgaanilised rühmad, enamasti metüülrühmad. Silikoone iseloomustavad elastsus, kuumakindlus, hüdrofoobsus ning vastupidavus ultraviolettkiirgusele ja osoonile. Nende omaduste tõttu kasutatakse silikoone ehituses, elektroonikas, meditsiinis ja paljudes teistes valdkondades.<ref name="wacker2023">Wacker Chemie AG. ''Silicones – Properties and Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2023.</ref> == Kasutamine ehituses == Silikooni kasutatakse laialdaselt klaasfassaadides. See moodustab elastse ühenduse klaasi ja metallraami vahel ning aitab kompenseerida [[Temperatuur|temperatuurimuutustest]] tingitud deformatsioone.<ref name="evs15651">EVS-EN 15651-1. ''Fassaadielementide vuukide hermeetikud. Osa 1: Fassaadielemendid''.</ref> Selle kasutamist soodustavad elastsus, vastupidavus temperatuurimuutustele ning vee hülgavad omadused. Silikoonmaterjalid aitavad säilitada konstruktsioonide ilmastikukindlust ja vähendada [[Niiskus|niiskusest]] põhjustatud kahjustusi.<ref name="wacker2023" /> === Vuukide tihendamine === Silikoonhermeetikuid kasutatakse deformatsiooni- ja liitevuukides, kus konstruktsiooniosad puutuvad kokku [[Vibratsioon|vibratsiooni]], [[Temperatuur|temperatuurikõikumiste]] või mehaaniliste koormustega.<ref name="evs17333">EVS-EN 17333-3:2020.</ref> Materjali elastsus võimaldab vuugil kohaneda konstruktsiooni liikumisega ilma ühenduse katkemiseta. Silikoonhermeetikud parandavad [[Vuuk|vuukide]] [[Veekindlus|veepidavust]] ning vähendavad niiskuse tungimist konstruktsioonidesse.<ref name="klosowski2004">Klosowski, J. M. ''Sealants in Construction''. 2nd ed. New York: Marcel Dekker, 2004.</ref> === Klaasfassaadid === Silikooni kasutatakse [[Fassaad|klaasfassaadides]], sealhulgas struktuurses klaasimises, kus see moodustab elastse ühenduse klaasi ja metallraami vahel. Sellised ühendused võimaldavad kompenseerida temperatuurimuutustest tingitud deformatsioone ning kanda üle tuulekoormust. Tänu ilmastiku- ja [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirguskindlusele]] kasutatakse silikooni laialdaselt kaasaegsetes klaasfassaadisüsteemides.<ref name="dow2019">Dow. ''Structural Silicone Glazing Manual''. Midland, Michigan: Dow Chemical Company, 2019.</ref> === Pinna kaitse === Silikoonipõhiseid immutusvahendeid kasutatakse [[Betoon|betooni]] ja [[Müüritis|müüritise]] kaitsmiseks vee imendumise eest. Töödeldud pinnad omandavad vett hülgavad omadused, säilitades samal ajal veeauru läbilaskvuse. Selline kaitse aitab vähendada niiskusest ning külmumis-sulamistsüklitest põhjustatud kahjustusi ja pikendada [[Ehitusmaterjal|ehitusmaterjalide]] kasutusiga.<ref name="wacker2022">Wacker Chemie AG. ''Silane and Silicone Water Repellents for Construction Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2022.</ref> === Sanitaarruumid === Sanitaaruumides, näiteks vannitubades, duširuumides ja tualettruumides, kasutatakse silikooni veetihedate vuukide tegemiseks plaatide ja sanitaarseadmete liitekohtades. Silikoon aitab takistada vee sattumist konstruktsioonidesse ning vähendab niiskuskahjustuste riski.<ref name="klosowski2004" /> == Viited == {{Viited}} r9paicmcg6tsi1pxdvzusyuuo614ny8 7174118 7174112 2026-06-16T13:59:13Z ~2026-33402-69 231042 7174118 wikitext text/x-wiki Silikoonid on sünteetilised polümeerid, mille põhistruktuur koosneb räni- ja hapnikuaatomite ahelast (–Si–O–Si–), mille külge on seotud orgaanilised rühmad, enamasti metüülrühmad. Silikoone iseloomustavad elastsus, kuumakindlus, hüdrofoobsus ning vastupidavus ultraviolettkiirgusele ja osoonile. Nende omaduste tõttu kasutatakse silikoone ehituses, elektroonikas, meditsiinis ja paljudes teistes valdkondades.<ref name="wacker2023">Wacker Chemie AG. ''Silicones – Properties and Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2023.</ref> == Kasutamine ehituses == Silikooni kasutatakse laialdaselt klaasfassaadides. See moodustab [[Elastsusjõud|elastse]] ühenduse klaasi ja metallraami vahel ning aitab kompenseerida [[Temperatuur|temperatuurimuutustest]] tingitud deformatsioone.<ref name="evs15651">EVS-EN 15651-1. ''Fassaadielementide vuukide hermeetikud. Osa 1: Fassaadielemendid''.</ref> Selle kasutamist soodustavad elastsus, vastupidavus temperatuurimuutustele ning vee hülgavad omadused. Silikoonmaterjalid aitavad säilitada konstruktsioonide ilmastikukindlust ja vähendada [[Niiskus|niiskusest]] põhjustatud kahjustusi.<ref name="wacker2023" /> === Vuukide tihendamine === Silikoonhermeetikuid kasutatakse deformatsiooni- ja liitevuukides, kus konstruktsiooniosad puutuvad kokku [[Vibratsioon|vibratsiooni]], [[Temperatuur|temperatuurikõikumiste]] või mehaaniliste koormustega.<ref name="evs17333">EVS-EN 17333-3:2020.</ref> Materjali elastsus võimaldab vuugil kohaneda konstruktsiooni liikumisega ilma ühenduse katkemiseta. Silikoonhermeetikud parandavad [[Vuuk|vuukide]] [[Veekindlus|veepidavust]] ning vähendavad niiskuse tungimist konstruktsioonidesse.<ref name="klosowski2004">Klosowski, J. M. ''Sealants in Construction''. 2nd ed. New York: Marcel Dekker, 2004.</ref> === Klaasfassaadid === Silikooni kasutatakse [[Fassaad|klaasfassaadides]], sealhulgas struktuurses klaasimises, kus see moodustab elastse ühenduse klaasi ja metallraami vahel. Sellised ühendused võimaldavad kompenseerida temperatuurimuutustest tingitud deformatsioone ning kanda üle tuulekoormust. Tänu ilmastiku- ja [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirguskindlusele]] kasutatakse silikooni laialdaselt kaasaegsetes klaasfassaadisüsteemides.<ref name="dow2019">Dow. ''Structural Silicone Glazing Manual''. Midland, Michigan: Dow Chemical Company, 2019.</ref> === Pinna kaitse === Silikoonipõhiseid immutusvahendeid kasutatakse [[Betoon|betooni]] ja [[Müüritis|müüritise]] kaitsmiseks vee imendumise eest. Töödeldud pinnad omandavad vett hülgavad omadused, säilitades samal ajal veeauru läbilaskvuse. Selline kaitse aitab vähendada niiskusest ning külmumis-sulamistsüklitest põhjustatud kahjustusi ja pikendada [[Ehitusmaterjal|ehitusmaterjalide]] kasutusiga.<ref name="wacker2022">Wacker Chemie AG. ''Silane and Silicone Water Repellents for Construction Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2022.</ref> === Sanitaarruumid === Sanitaaruumides, näiteks vannitubades, duširuumides ja tualettruumides, kasutatakse silikooni veetihedate vuukide tegemiseks plaatide ja sanitaarseadmete liitekohtades. Silikoon aitab takistada vee sattumist konstruktsioonidesse ning vähendab niiskuskahjustuste riski.<ref name="klosowski2004" /> == Viited == {{Viited}} m9vnv1ico2c18uf9qk1d96qc1qwdpd5 0 712337 7174297 7171677 2026-06-16T20:12:06Z Sillerkiil 58396 7174297 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib luuretehnoloogia ettevõttest, J. R. R. Tolkieni maailma võluesemete kohta vaata artiklit [[Palantír]].}} {{ettevõte | nimi = Palantir Technologies Inc. | pilt = | logo = Palantir Technologies logo.svg | tüüp = [[Börsiettevõte]] | börsil = [[NASDAQ]]: PLTR <br/> [[NASDAQ-100]] komponent <br/> [[S&P 100]] komponent <br/> [[S&P 500]] komponent | asutamisaeg = 2003 <br/> ({{aega tagasi|2003}}) | lõpetatud = | asutajad = [[Peter Thiel]] <br/> [[Stephen Cohen (ettevõtja)|Stephen Cohen]] <br/> [[Alex Karp]] <br/> [[Joe Lonsdale]] <br/> Nathan Gettings | peakorter = [[Miami]], [[Florida]], [[Ameerika Ühendriigid]] | piirkond = | võtmeisikud = [[Peter Thiel]] <br/> (juhatuse esimees) <br/> [[Stephen Cohen (ettevõtja)|Stephen Cohen]] <br/> (president) <br/> [[Alex Karp]] <br/> (tegevjuht) | valdkonnad = [[Tarkvara]] | tooted = | teenused = | käive = {{tõus}} 4,48 mld $ (2025) <br/> (u 3,87 mld €) | tegevuskasum = {{tõus}} 1,41 mld $ (2025) <br/> (u 1,22 mld €) | puhaskasum = {{tõus}} 1,63 mld $ (2025) <br/> (u 1,41 mld €) | vara = {{tõus}} 8,9 mld $ (2025) <br/> (u 7,68 mld €) | omakapital = {{tõus}} 7,39 mld $ (2025) <br/> (u 6,38 mld €) | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = [https://www.palantir.com/ www.palantir.com] | märkused = }} '''Palantir Technologies Inc.''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[ettevõte]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-16 |pealkiri=Prantsuse luureagentuur vahetab Palantiri välja kodumaise firma vastu |url=https://www.err.ee/1610056522/prantsuse-luureagentuur-vahetab-palantiri-valja-kodumaise-firma-vastu |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, mis arendab [[andmeanalüüs|andmeanalüüsiplatvorme]]. Nende kliendid on riigiasutused, sõjaväed ja ettevõtted, mis tahavad kombineerida ja analüüsida andmeid mitmest allikast. Palantiri kaks peamist toodet on Gotham (luure- ja kaitsevaldkonna jaoks) ja Foundry (äriotstarbeks).<ref>{{Cite web |title=Palantir Platforms |url=https://www.palantir.com/platforms/ |access-date=February 2, 2024 |publisher=Palantir |archive-date=February 2, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240202044810/https://www.palantir.com/platforms/ |url-status=live}}</ref> Ettevõtte peakontor asub [[Miami]]s [[Florida|Florida osariigis]]. Selle asutasid aastal 2003 [[Peter Thiel]], [[Stephen Cohen (ettevõtja)|Stephen Cohen]], [[Joe Lonsdale]], [[Alex Karp]] ja Nathan Gettings.<ref name=":2">{{Cite news |last=Steinberger |first=Michael |date=October 21, 2020 |title=Does Palantir See Too Much? |work=The New York Times Magazine |url=https://www.nytimes.com/interactive/2020/10/21/magazine/palantir-alex-karp.html |access-date=November 2, 2020 |issn=0362-4331 |archive-date=January 4, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210104164642/https://www.nytimes.com/interactive/2020/10/21/magazine/palantir-alex-karp.html |url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Stephen Cohen, Palantir Technologies Inc: Profile and Biography |url=https://www.bloomberg.com/profile/person/17417803 |website=Bloomberg |access-date=May 19, 2025}}</ref><ref>{{Cite news |last=Chernova |first=Yuliya |date=June 12, 2019 |title=Palantir Co-founder Says IPO for Company Likely Years Away |url=https://www.wsj.com/articles/palantir-co-founder-says-ipo-for-company-likely-years-away-11560374990 |work=[[The Wall Street Journal]] |access-date=October 28, 2024}}</ref><ref>{{cite web |last=Dowd |first=Maureen |title=Alex Karp Has Money and Power. So What Does He Want? |url=https://www.nytimes.com/2024/08/17/style/alex-karp-palantir.html |date=August 17, 2024 |website=The New York Times |access-date=May 19, 2025}}</ref><ref>{{cite news |last1=Liy |first1=Macarena Vidal |title=Palantir, Trump's 'big brother' dominating the stock market |url=https://english.elpais.com/economy-and-business/2025-03-08/palantir-trumps-big-brother-dominating-the-stock-market.html |work=El País English |date=March 8, 2025 |language=en-us}}</ref><ref>{{cite news |last1=Au-Yeung |first1=Angel |title=Palantir IPO Cements Billionaire Fortunes For Cofounder Peter Thiel And CEO Alexander Karp |url=https://www.forbes.com/sites/angelauyeung/2020/09/30/palantir-ipo-cements-billionaire-fortunes-for-cofounder-peter-thiel-and-ceo-alexander-karp/ |work=Forbes |date=September 30, 2020 |language=en}}</ref> Palantir Gothamit kasutavad sõjaväed ja terroritõrjeüksused. Politsei kasutab Gothamit kuritegevusstatistika analüüsimiseks. Mõned kodanikuühendused on seda kritiseerinud ja nimetanud algoritmide kasutamist korrakaitses kuritegevuse ennustamiseks. Palantiri tegevjuht Alex Karp on süüdistustele vastu vaielnud ja kinnitanud, et Gothamit saab kasutada analüüsimiseks, kuid see ei ennusta kuritegevust ning otsuseid teevad siiski inimesed.<ref>{{Cite news |date=February 25, 2020 |title=Peter Thiel's Palantir Wins Role in $823 Million Government Contract |language=en |publisher=Bloomberg |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-25/peter-thiel-s-palantir-wins-role-in-823-million-government-contract |url-status=live |access-date=March 18, 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028133234/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-25/peter-thiel-s-palantir-wins-role-in-823-million-government-contract |archive-date=October 28, 2020}}</ref><ref>{{cite web | title=Palantir CEO Alex Karp said although the company won't build tools that predict crimes, Palantir would do it 'very well' | website=[[Business Insider]] | url=https://www.businessinsider.com/palantir-ceo-alex-karp-predictive-policing-crimes-very-well-2022-9}}</ref> Palatiri suuremad ärikliendid on olnud nt [[Morgan Stanley]], [[Merck KGaA]], [[Airbus Group]], [[Lilium GmbH]], [[Pacific Gas and Electric Company]] ja [[Fiat Chrysler Automobiles]].<ref>{{Cite news |date=January 16, 2019 |title=Palantir Posted Nearly $1 Billion in 2018 Sales, Executive Says |department=Bloomberg.com |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-01-16/palantir-posted-nearly-1-billion-in-2018-sales-executive-says |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028133233/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-01-16/palantir-posted-nearly-1-billion-in-2018-sales-executive-says |archive-date=October 28, 2020 |access-date=February 21, 2019 |publisher=Bloomberg}}</ref> Palantir ise muutus kasumlikuks aastal 2023 ehk ligi 20 aastat pärast asutamist.<ref>{{cite news |last1=Rosenbach |first1=Marcel |last2=Sperber |first2=Sandra |last3=Yüksel |first3=Yasemin |title=Peter Thiel und Alex Karp: Palantir – wie mächtig ist die Analysefirma wirklich? – Podcast Firewall |url=https://www.spiegel.de/wirtschaft/peter-thiel-und-alex-karp-palantir-wie-maechtig-ist-die-analysefirma-wirklich-podcast-firewall-a-3c5afe9c-eb41-4299-8ab0-7a9e8e84cbd1 |work=Der Spiegel |date=November 13, 2025 |language=de}}</ref> Ettevõtet on süüdistatud valitsuse jälitustegevusele kaasa aitamises tehisintellekti ja näotuvastustehnoloogiate abil. Lisaks on arvatud, et tänu Palantirile on Ameerika Ühendriikide valitsus saanud tõhustamalt riigist immigrante välja saata ja oma kodanike tundlikke andmeid koguda. Palantir on süüdistused tagasi lükanud, kuna ei kogu, talleta ega müü andmeid ise, vaid pakub tarkvara, mille abil saab juba kogutud andmeid analüüsida.<ref name="politicopalantir">{{cite news |last1=McHugh |first1=Calder |title=The Tech CEO ‘Making No Apologies for the Work With ICE’ |url=https://www.politico.com/news/magazine/2025/11/06/alex-karp-book-michael-steinberger-trump-evolution-00638951 |work=[[Politico]] |date=November 6, 2025 |language=en}}</ref> == Tegevus Šveitsis == 2025. aasta detsembris avaldati uuring, mille kohaselt polnud ettevõte suutnud Šveitsis nelja aasta jooksul võita ühtegi [[Riigihange|riigihanget]]. Avaldatud artikkel levis üle Euroopa ja tekitas teiste riikide valitsuste ametike seas arutelu ettevõtte teenuse vajalikkuse üle. Ettevõte andis artikli avaldanud väljaande vastuväidete mitteavaldamise pärast kohtusse, kuid kohus tunnistas 23 süüdistusest 22 alusetuks ning mõistis ettevõttelt väljaande kasuks kohtukulud välja.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Badshah |eesnimi=Nadeem |perekonnanimi2=Down |eesnimi2=Aisha |kuupäev=2026-06-12 |pealkiri=Palantir loses legal challenge to force Swiss magazine to publish responses |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/technology/2026/jun/13/palantir-loses-legal-challenge-to-force-swiss-magazine-to-publish-rejoinders |vaadatud=2026-06-13 |issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Palantir loses legal challenge against Swiss investigative magazine |url=https://www.ft.com/content/7ffcace7-9dc0-4e7e-9912-895ac073f979?syn-25a6b1a6=1 |väljaanne=Financial Times}}</ref> ==Vaata ka== * [[Valitsemine algoritmi abil]] * [[Tehisintellekti kasutamine sõjaväes]] * [[Andmehaldusplatvorm]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.palantir.com/ Koduleht] {{NASDAQ-100}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]] jnqliyfdod44jw194almym429eco3o4 0 712448 7174077 7152052 2026-06-16T12:51:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174077 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Costa Brava Calas.JPG|pisi|Piirkonna rannik]] '''Costa Brava''' ([[katalaani keel]]es ''Costa Brava'' {{IPA|[ˈkɔstə ˈβɾaβə]}}; [[hispaania keel]]es {{IPA|[ˈkosta ˈβɾaβa]}}; tähendus: 'Metsik rannik' või 'Kare rannik') on rannikupiirkond [[Kataloonia]]s [[Hispaania]] kirdeosas. Tavaliselt loetakse Costa Brava ulatuvat [[Blanes]]i linnast, mis jääb 60 km kirde poole [[Barcelona]]st, kuni [[Prantsusmaa]] piirini – see tähendab, et see hõlmab kogu [[Girona provints]]i rannikut. 1950. aastatel tuvastasid [[Hispaania valitsus]] ja kohalikud ettevõtjad Costa Brava potentsiaali suuremahulise puhkusesihtkoha arendamiseks, suunates seda eelkõige [[puhkusepakett|puhkusepakettide]] turistidele Euroopast. Suurepärase suvekliima, looduse, suurepäraste randade ja soodsa vahetuskursi kombinatsioon ajendas rajama arvukalt hotelle ja kortereid sellistes kuurortlinnades nagu Blanes, [[Tossa de Mar]] ja [[Lloret de Mar]]. Turism tõrjus kiiresti kalapüügi piirkonna peamise majandusharuna kõrvale. == Nimetus == Rannikule andis nime '''Ferran Agulló i Vidal''' artiklis, mis ilmus katalaani ajalehes ''La Veu de Catalunya'' 1908. aasta septembris. Gironas sündinud ajakirjanik Agulló kasutas nimetust Costa Brava [[Vahemeri|Vahemere]] ranniku lõigu kohta, mis ulatub [[Tordera jõgi|Tordera jõest]] Blanesi lähedalt kuni [[Banyuls-sur-Mer]]ini (vahetult piirist Prantsusmaal).<ref name="Casellas">Casellas, Irene (2008). [http://www.vilaweb.cat/media/attach/vwedts/presencia/1902.pdf „Costa Brava centenària"] ''(PDF)''. ''Presència'' (katalaani keeles) (1902): 3. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.</ref><ref name="gencat_agull">{{Veebiviide |url=http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.be2bc4cc4c5aec88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=f7f2ef2126896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=f7f2ef2126896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=detall2&contentid=5fec161da99d7210VgnVCM1000008d0c1e0aRCRD&newLang=en_GB |pealkiri=Ferran Agulló and Ignasi Domènech |väljaandja=Government of Catalonia |vaadatud=2012-01-22 |arhiivimisaeg=2013-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130510204458/http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.be2bc4cc4c5aec88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=f7f2ef2126896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=f7f2ef2126896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=detall2&contentid=5fec161da99d7210VgnVCM1000008d0c1e0aRCRD&newLang=en_GB |url-olek=ei tööta }}</ref> Sõna ''costa'' tähendab nii katalaani kui ka hispaania keeles „rannikut", samas kui ''brava'' tähendab mõlemas keeles „kare" või „metsik".<ref name="telegraph">{{Veebiviide |url=https://www.telegraph.co.uk/sponsored/travel/spanish_tourist_board/costa-brava/7952550/Costa-Brava-a-coastal-gem.html |pealkiri=Costa Brava: a coastal gem |väljaanne=The Telegraph |kuupäev=18. august 2010 |vaadatud=2012-01-22}}</ref> Nimi tunnustati ametlikult ja seda hakati propageerima 1960. aastatel, kui see osutus sobivaks piirkonna turismi edendamiseks.<ref name="aragon">Aragón Cánovas, Francisco Javier (2004). ''Derecho y turismo''. Universidad de Salamanca. lk 105. {{ISBN|978-84-7800-564-2}}.</ref> Enne Costa Brava ametlikuks nimeks saamist pakuti välja mitmeid teisi nimetusi: Costa Grega (Kreeka rannik) piirkonna muistse kreeka-foiniikia pärandi tõttu (sh [[Emporion]]), Costa del Corall (Korallrannik), Costa Serena (Serenarannik), Costes de Llevant (Levandirannik) ning Marina de l'Empordà (Empordà meri).<ref name="elpais">{{Veebiviide |url=http://www.elpais.com/articulo/cataluna/siglo/Costa/Brava/elpepiespcat/20080913elpcat_11/Tes |pealkiri=Un siglo de Costa Brava |väljaanne=El País |keel=es |kuupäev=13. september 2008 |vaadatud=2012-01-23}}</ref> == Geograafia == === Piirkonna määratlus === Costa Brava piire on erinevalt määratletud: * Ferran Agulló i Vidali artiklis ulatub Costa Brava [[Tordera jõgi|Tordera jõest]] Blanesi lähedalt kuni [[Banyuls-sur-Mer]]ini Prantsusmaal, ligikaudu 14 km kaugusel [[Portbou]] piiripunktist.<ref name="Casellas"/> * [[Generalitat de Catalunya]] määratleb Costa Brava Tordera jõe suudmest (mis tähistab [[Girona provints|Girona]] ja [[Barcelona provints|Barcelona]] provintside piiri) kuni Hispaania-Prantsusmaa piirini.<ref name="gencat_geo">{{Veebiviide |url=http://www.gencat.cat/diue/doc/doc_38147203_1.pdf |pealkiri=Costa Brava – Catalonia ''(PDF)'' |väljaandja=Government of Catalonia, Ministry of Innovation, Universities and Enterprise |arhiiv-kuupäev=2011-11-07 |vaadatud=2012-01-22 |arhiivimisaeg=2011-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111107224933/http://www.gencat.cat/diue/doc/doc_38147203_1.pdf |url-olek=robot: teadmata }}</ref> * Costa Brava Girona turismiameti järgi hõlmab Costa Brava 5885 km² suuruse ala, mis sisaldab rannikukomarke [[Alt Empordà]], [[Baix Empordà]] ja [[Selva (comarca)|Selva]] ning sisemaisi komarke [[Pla de l'Estany]] ja [[Gironès]].<ref name="costabrava_about">{{Veebiviide |url=http://en.costabrava.org/corporate-info/who.aspx?t=About%20us |pealkiri=About Us |väljaandja=Costa Brava Girona Tourism Board |vaadatud=2012-01-22}}</ref><ref name="costabrava_gen">{{Veebiviide |url=http://en.costabrava.org/categories/subcategory.aspx?t=general-information&com=QwBhAHQAZQBnAG8AcgB5AEkARABcADIANwAwAFwA |pealkiri=General information |väljaandja=Costa Brava Girona Tourism Board |vaadatud=2012-01-22}}</ref> === Põhjaosa === Costa Brava põhjaosa kuulub [[Alt Empordà]] komarka ning seda iseloomustavad [[Albera mäestik]] ja [[Cap de Creus]], mis on [[Püreneed|Pürenee]] kõige idapoolsem jätk. Piirist esimene linn on [[Portbou]], millele järgnevad kalanduskülade [[Colera]] ja [[Llançà]]. Cap de Creusest põhjas asub [[El Port de la Selva]], lõunas aga [[Cadaqués]] ja [[Roses]]. Cap de Creusest lõunas avaneb [[Roosi laht]], mille moodustavad [[Muga jõgi|Muga]] ja [[Fluvià jõgi|Fluvià]] jõed. [[Empuriabrava]], mis kuulub [[Castelló d'Empúries]] omavalitsusse, on üks maailma suurimaid [[marina]]sid – see rajati 1960. aastatel Muga jõe sooaladele. Edela suunas asuvad [[Sant Pere Pescador]] ja [[L'Escala]]. Nende kahe vahel asub [[Sant Martí d'Empúries]], mis jääb 575 eKr asutatud [[Kreeka]] koloonia [[Empúries]] varemetele lähedale.<ref name="gencat_geo"/> === Keskosa === Costa Brava keskosa kuulub [[Baix Empordà]] komarka. Põhjas ulatub [[Montgrí mäestik]] L'Escalast [[L'Estartit]]ini. [[Ter jõgi|Ter jõe]] suudme lähedal asub väike [[saarestik]] – [[Medes saared]]. Lõuna suunas asuvad [[Pals]], [[Begur]] ja [[Palafrugell]]. Sealt edasi kohtub [[Gavarres]] mäestik merega: rannik on kaljune, koos väikeste lahtede ja randadega, mille ääres asuvad väikesed rannikukülad nagu [[Tamariu]], [[Llafranc]] ja [[Calella de Palafrugell]]. Edela suunas jääb [[Palamós]], mis on oluline kaubandus- ja kalandussadam. Sealt edasi lõunasse asub [[Castell-Platja d'Aro]] koos [[Platja d'Aro]]ga, ning [[S'Agaró]] ja [[Sant Feliu de Guíxols]].<ref name="gencat_geo"/> === Lõunaosa === Costa Brava lõunaosa kuulub [[Selva (comarca)|Selva]] komarka. [[Tossa de Mar]] asub rannajoone põhjaosas, koos mitme kuurordi ja väikese lahega. [[Lloret de Mar]], mis jääb Tossast lõunasse, on Costa Brava suurim kuurort – suvel küündib selle rahvaarv üle 200 000 inimese. [[Blanes]] on Costa Brava lõunapoolseim linn ning [[Girona provints|Girona provintsi]] kolmas suurim omavalitsus rahvaarvult.<ref name="gencat_geo"/> === Sisemaa === Costa Brava keskel, ligikaudu 30 km sisemaal, asub [[Girona]] – [[Gironès]] komarka ja Girona provintsi pealinn, elanikkonnaga ligi 100 000. Linn paikneb [[Onyar]]i, [[Güell]]i, [[Galligants]]i ja [[Ter jõgi|Ter]]i jõgede ühinemiskohal. Kümme kilomeetrit põhja pool asub [[Banyoles]], [[Pla de l'Estany]] komarka pealinn [[Banyoles järv|Banyoles järve]] kaldal.<ref name="gencat_geo"/> === Jõed === Peamised Costa Bravasse suubuvad jõed on:<ref name="enciclopedia">{{Veebiviide |url=http://www.grec.net/cgibin/hecangcl.pgm?NDCHEC=0020291&PGMORI=E |pealkiri=La Costa Brava |väljaandja=Enciclopèdia.cat, Grup Enciclopèdia Catalana |vaadatud=2012-01-22 |arhiivimisaeg=2012-08-02 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120802053202/http://www.grec.net/cgibin/hecangcl.pgm?NDCHEC=0020291&PGMORI=E |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Muga jõgi]], mis suubub [[Empuriabrava]] juures [[Castelló d'Empúries]] lähedal * [[Fluvià jõgi]], mis suubub [[Sant Pere Pescador]] lähedal * [[Ter jõgi]], mis suubub [[L'Estartit]]i juures [[Torroella de Montgrí]] lähedal * [[Tordera jõgi]], mis suubub [[Blanes]]i lähedal, tähistades Costa Brava lõunapiiri == Kliima == Costa Bravale on iseloomulik tüüpiline [[Vahemere kliima]] – pehme ja mõõdukas, kuumade ja kuivade suvedega ning mõõdukalt külmade talvedega. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 7–28 °C, kõrgeimad temperatuurid esinevad juulis ja augustis.<ref name="holiday_weather">{{Veebiviide |url=http://www.holiday-weather.com/costa_brava/ |pealkiri=Holiday-Weather.com – Costa Brava |vaadatud=2012-01-22}}</ref> == Ajalugu == Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järgsete aastateni kasutasid kohalikud elanikud rannikuäärsetest [[Kataloonia]] randadest puhkamiseks peamiselt nädalavahetustel. Samal ajal kui maailmaturism oli juba avastanud [[Côte d'Azur]], oli Costa Brava rahvusvahelisele turismile veel tundmatu. Mõni aasta pärast [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõda]], kui kord oli taastatud, avas Hispaania järkjärguline avanemine maailmale 1950. aastatel tee turismi arenguks. Côte d'Azuri ülerahvastatus aitas kaasa Costa Brava atraktiivsuse kasvule puhkajate silmis. 1950. aastatel tunnistasid Hispaania valitsus ja kohalikud ettevõtjad piirkonna sobivust suuremahuliseks turismi arendamiseks, suunates seda peamiselt [[puhkusepakett|puhkusepakettide]] turistidele Põhja-Euroopast, eelkõige Suurbritanniast ja Prantsusmaalt. Costa Brava rannikust osa sobis väga mastaapseks turismi arendamiseks, kuid teised osad on säilitanud traditsioonilisema ilme. Väiksemad linnad, nagu [[Cadaqués]] Pürenee jalamil Prantsusmaa piiri lähedal, on meelitanud ligi kunstnikke, nagu [[Salvador Dalí]], [[Joan Miró]] ja [[Pablo Picasso]]. [[Dalí teater-muuseum]] [[Figueres]]es on üks külastatumaid muuseume Kataloonias. Külastada saab ka Dalí majamuuseumi [[Port Lligat]]is Cadaqués lähedal ning [[Púboli loss|Púboli lossi]] [[Púbol]]is. == Kultuur == === Keeled === Kataloonial on kolm ametlikku keelt: [[katalaani keel]], [[hispaania keel|kastiilja hispaania keel]] ja [[aranees]], kuigi viimast räägitakse üldiselt vaid [[Val d'Aran]]is.<ref name="aranese">{{Veebiviide |url=https://elpais.com/elpais/2010/09/22/actualidad/1285143425_850215.html |pealkiri=El aranés se convierte en la tercera lengua oficial de Cataluña |väljaanne=El País |keel=es |kuupäev=22. september 2010 |vaadatud=2022-11-15}}</ref> Enamik Costa Brava kohalikest elanikest räägib igapäevaselt katalaani keelt ning valdab ka kastiilja hispaania keelt. === Pühad === Costa Braval tähistatakse järgmisi riiklikke pühi: * 1. jaanuar – uusaasta * 1. mai – rahvusvaheline tööpäev * 24. juuni – Johannese päev (Püha Johannese päev) * 15. august – taevaminemispüha * 11. september – Kataloonia rahvuspüha * 1. november – kõikide pühakute päev * 6. detsember – Hispaania põhiseaduse päev * 8. detsember – Neitsi Maarja päev * 25. detsember – jõulud * 26. detsember – Püha Stefanuse päev === Muusika === [[Pablo Casals]], [[Manuel de Falla]] ja [[Isaac Albéniz]] on mõned suurkujudest, kes on jätnud oma jälje Costa Bravale. Üks esimesi muusikafestivali korraldajaid oli Josep Ensesa, kes avas 1956. aastal oma S'Agaró kodu Senya Blanca aiad muusikasõpradele kontsertide sarjaga, mida ta nimetas rahvusvaheliseks muusikafestivaliks. Suvel toimuvad aiades, kloostrites, kloostrikäikudes ja veekogude ääres rahvusvaheliselt tunnustatud muusika- ja kultuuriüritused. Neis esindatakse kõikvõimalikke muusikažanre: klassikalist muusikat, pop- ja rokki, havaneerasid (koloniaalaegsed merelaulud) ning katalaani [[sardana]]tantsuga kaasnevat muusikat. Silmapaistvaimate festivalide hulgas on: * '''Cap Roigi aiadefestival''' [[Calella de Palafrugell]]is – juuli algusest augusti keskpaigani * '''Torroella de Montgrí muusikafestival''' – alanud 1980. aastal; juuli lõpust augusti keskpaigani * '''Peralada lossi rahvusvaheline muusikafestival''' – toimub alates 1987. aastast juulis ja augustis [[Peralada loss|Peralada lossis]] * '''Festival Porta Ferrada''' [[Sant Feliu de Guíxols]]is – Costa Brava vanim festival, asutatud 1958. aastal; juuli keskpaigast augusti keskpaigani * '''Cadaqués'i rahvusvaheline muusikafestival''' – augustikuu esimesel nädalal * '''Calonge muusikafestival''' – Costa Brava vanim festival (alates 1968); augustis * '''Schubertíada''' [[Vilabertran]]is – [[Schubert]]i liederi retsitaalid; augusti keskpaigast septembri esimese nädalani === Kirjandus === Costa Brava on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele kirjanikele. [[Josep Pla]], [[Federico García Lorca]], [[Truman Capote]], [[Salvador Espriu]], [[Joan Maragall]] ja [[Caterina Albert]] on vaid mõned neist kuulsatest autoritest, kes on piirkonnaga seotud. === Kunst ja film === Costa Bravat on sajandi jooksul külastanud ja siin elanud mitmed tuntud kunstnikud, näitlejad ning ühiskonnategelased. [[Elizabeth Taylor]], [[Ava Gardner]], [[Orson Welles]], [[Yves Montand]] ja [[Douglas Fairbanks]] on vaid mõned, kes on piirkonnale glamuuri lisanud, samuti [[Salvador Dalí]], [[Marc Chagall]] ja [[Dani Karavan]] (kes on loonud [[Walter Benjamin]]i mälestusmärgi [[Portbou]]s). Costa Brava on pakkunud ka populaarset filmimisvõttekohta nii hispaania kui ka välismaistele filmitegijatele. == Gastronoomia == Toit mängib Costa Brava elus olulist rolli. [[L'Escala]] anšoovised, [[Palamós]]i krevetid, [[Roses]]' merluus, [[Sant Feliu de Guíxols]]i sinine kala, [[Begur]]i kalakaljud ja [[Tossa de Mar]]i rai esindavad merd; [[Capmany]] naerid, [[Vilabertran]]i ja [[Figueres]]'i sibulad, Montgrí riis, Vall d'Aro oad ning [[Girona]] õunad esindavad maad – koos moodustavad need Costa Brava köögi maa ja mere elegantse sünteesi. Üle 2500 restorani kogu Girona maakonnas pakub köögis mere- ja maaandide parimat kombinatsiooni. Alt ja Baix Empordà veinid kuuluvad [[DO Empordà]] kaitstud päritolunimetuse alla. Viinamarjakasvatuse ajalugu piirkonnas ulatub üle 2500 aasta. 20. sajandi keskel langes veinide kvaliteet tublisti, kuid alates 1990. aastate keskpaigast on väiksemad veinikasinad toonud piirkonnale tagasi rahvusvahelise tunnustuse.<ref name="vinologue">Miquel Hudin & Elia Varela Serra (2012). ''Vinologue Empordà''. Vinologue. lk 360. {{ISBN|978-0-983-77184-5}}.</ref> Punaste sortide hulgas on levinuim [[Carignan]] (etiketil nõutav nimi „Samsó") koos [[Grenache]]'iga (Empordàs tuntud ka kui Lledoner). Uute sortidena kasvatatakse ka [[Tempranillo]]t, [[Cabernet Sauvignon]]i, [[Merlot]]d, [[Syrah]]d ja [[Marselan]]i.<ref name="vinologue"/> Valgetest sortidest on populaarseimad [[Grenache Blanc]], Grenache ja [[Macabeo]]. == Loodus ja looduskaitse == 1998. aastal kirjutasid Costa Brava rannikulinnad alla hartale ''Carta de Tossa'', millega kohustusid ühendama looduskaitset ja turismi. Piirkond tunnustab seega laiade looduslike elupaikade ja [[mikrokliima]]de väärtust. [[Medes saared]] [[L'Estartit]]i rannikul on Hispaania esimene [[merekaitsela]] ning pakuvad kodu rikkalikule mereelustikule. Lähedal asuv [[Aiguamolls de l'Empordà]] veelindude kaitsla päästis märgalad arendustegevuse eest. Piirkonnas asub kolm loodusparki: * '''Cap de Creusi looduspark''' – Costa Brava põhjaosas [[El Port de la Selva]]s, üks Pürenee poolsaare ainulaadsemaid loodusparke. Kaitsealasse kuuluvad omavalitsused El Port de la Selva, [[La Selva de Mar]], [[Roses]], [[Cadaqués]], Palau Saverdera, [[Pau]] ja [[Vilajuïga]], kokku 13 886 hektarit. * '''Aiguamolls de l'Empordà looduspark''' – Costa Brava põhjaosas, [[Castelló d'Empúries]]-[[Empuriabrava]], [[Sant Pere Pescador]] ja Roses vahel. Tegu on Kataloonia suuruselt teise seda tüüpi parkidest. * '''Montseny looduspark''' – Costa Brava lõunaosa sisemaal [[Arbúcies]]'is ([[Selva (comarca)|Selva]]). Tegemist on Kataloonia eelrannikumäestiku suurima ja kõrgeima osaga, mis ulatub üle Barceloona ja Girona provintside piiri. Girona maakonnast moodustavad erilise loodushuvi kaitsealad üle 30%. == Rannad == Costa Brava rannikul on kokku 199 randa ja lahte. Mõned peamised: * [[Portbou]]: Port Bou rand ja El Pi rand * [[Cadaqués]]: Portal, Port Lligat, Ses Oliveres, Llané Gran * [[Roses]]: Salatar, Santa Margarida, Almadrava * [[L'Escala]]: Riells, Sant Martí d'Empúries, L'Escala rand * [[L'Estartit]]: L'Estartit rand ja La Fonollera * [[Begur]]: Aiguablava, Sa Riera, Sa Tuna * [[Palamós]]: La Fosca, Castell, Palamósi suurrand * [[Tossa de Mar]]: Tossa suurrand ja Mar Menuda * [[Lloret de Mar]]: Fenals, Cala Canyelles, Santa Cristina * [[Blanes]]: S'Abanell, Blanes rand == Botaanikaaiad == Costa Brava neljal botaanikaaial on vahemere põlisliigid segunenud troopiliste taimedega: * '''Cap Roigi botaanikaaed''' ([[Calella de Palafrugell]]is) – Kataloonia mitmekesisemaid botaanikaaedadest; suvel toimuvad seal näitused ja kultuuriüritused. * '''Santa Clotilde aiad''' ([[Lloret de Mar]]is) – kujundatud 1919. aastal Nicolau Maria Rubió Tudurí poolt Itaalia stiilis; iseloomulik lillede puudumine ja marmorist skulptuurid. * '''Pinya de Rosa botaanikaaed''' ([[Blanes]]is) – rajatud 1954. aastal Ferdinand Rivière Caralt' poolt; vahemere- ja troopilise taimestiku kombinatsioon. * '''Marimurtra botaanikaaed''' ([[Blanes]]is) – rajatud 1921. aastal saksa teadlase Karl Fausti poolt; üks olulisemaid bioloogiajaamu Vahemere piirkonnas; sisaldab taimi üle kogu maailma. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://en.costabrava.org Costa Brava Girona turismiameti ametlik veebileht] * [https://www.facebook.com/visitcostabrava/ Costa Brava Pirineu de Girona Facebookis] [[Kategooria:Girona provints]] [[Kategooria:Hispaania geograafia]] [[Kategooria:Rannad]] 72n2cuzm2p46ypm4srgos6q2p6mp78x 102 712468 7174462 7151655 2026-06-17T05:58:24Z ~2026-35446-46 231792 7174462 wikitext text/x-wiki [[Kruvi]] == Kruvipead == {| class="wikitable" |- ! Kategooria ! style="width: 50em;" | Tüüp |- | Pilupea pesa ||{{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilupesa : [[File:Screw Head - Coin Slot.svg|frameless|24px|alt=]] Mündipesa : [[File:Screw Head - Hi-Torque.svg|frameless|24px|alt=]] Kõrgmoment pesa }} |- | Ristikujulised otsikud || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Cross.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea pesa : [[File:Screw Head - Phillips.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips pesa : [[File:Screw Head - Pozidrive.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea Z kuju pesa : [[File:Screw Head - Supadrive.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea A kuju pesa <!--: [[File:Screw Head - JIS B 1012.svg|frameless|24px|alt=]] JIS B 1012--> : [[File:Screw Head - Phillips II.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips II pesa : [[File:Screw Head - Frearson.svg|frameless|24px|alt=]] Frearson / Reed & Prince pesa : [[file:Screw Head - French Recess Internal.svg|frameless|24px|alt=]] Prantsuse Süvis : [[File:Screw Head - Torq-set.svg|frameless|24px|alt=]] Torq-set pesa(nihkega ristpea) : [[file:Screw Head - Mortorq.svg|frameless|24px|alt=]] Mortorq pesa }} |- | Ruut || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Robertson.svg|frameless|24px|alt=]] Robertson (ruutsüvis) }} |- | Mitmikruut || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - LOX.svg|frameless|24px|alt=]] LOX-süvis : [[File:Screw Head - Double Square.svg|frameless|24px|alt=]] Topeltruut pesa : [[File:Screw Head - Triple Square.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmikruut pesa (XZN) }} |- | Sisemine kuuskant || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex Socket.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskant pesa : [[File:Screw Head - Double Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Hammaspesa }} |- | Viielabaline || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Pentalobular.svg|frameless|24px|alt=]] Viielabaline pesa : [[File:Screw Head - ASTER Recess.svg|frameless|24px|alt=]] ASTER pesa }} |- | Kuuelabaline || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Plus.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa pluss : [[File:Screw Head - Torx Paralobe.svg|frameless|24px|alt=]] Ülemõõduline kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Ttap.svg|frameless|24px|alt=]] Torx ttap }} |- | Kombineeritud || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Phillips Combo.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-Philips : [[File:Screw Head - Quadrex.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips-ruut : [[File:Screw Head - Torx Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Clutch Type A.svg|frameless|24px|alt=]] [[File:Screw Head - Clutch Type G.svg|frameless|24px|alt=]] Siduriga }} |- | Välinepea || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex External.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskantpea : [[File:Screw Head - Square External.svg|frameless|24px|alt=]] Ruut : [[File:Screw Head - Slotted Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuuskantpea : [[File:Screw Head - Pentagon External.svg|frameless|24px|alt=]] Viiskantpea : [[File:Screw Head - Torx External.svg|frameless|24px|alt=]] Väline kuushammaspea : [[File:Screw Head - 12-Point external.svg|frameless|24px|alt=]] 12-tipuline }} |- | Võltsimis-vastased || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] Avaga Kuushammaspesa : [[File:Screw Head - IPR.svg|frameless|24px|alt=]] Võltsimisvastane Kuushammaspea pluss : [[File:Screw Head - Bristol.svg|frameless|24px|alt=]] Bristol : [[File:Screw head - 6-Node external.svg|frameless|24px|alt=]] Line isane pesa : [[File:Screw Head - line female.svg|frameless|24px|alt=]] Line emane pesa : [[File:Screw Head - Line Female Tamper.svg|frameless|24px|alt=]] Võltsimis vastane Line emane pesa : [[File:Screw Head - One-way Clutch.svg|frameless|24px|alt=]] ühesuunalise pesa : [[File:Screw Head - Jura External.svg|frameless|24px|alt=]] Ovaal pea : [[File:Screw Head - Polydrive.svg|frameless|24px|alt=]] Polydrive (RIBE) : [[File:Screw Head - Hex Socket Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] turva kuuskant pesa : [[File:Screw Head - Spanner.svg|frameless|24px|alt=]] Ussisilma pesa/Kahetihvtiga pesa : [[File:Screw Head - 12-Spline Flange.svg|frameless|24px|alt=]] flantsiga 12-nuutpesa : [[File:Screw Head - TA.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmnurkpesa : [[File:Screw Head - Tri-point.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmeharuline pesa : [[File:Screw Head - TP3.svg|frameless|24px|alt=]] Wankel pesa : [[File:Screw Head - Tri-groove.svg|frameless|24px|alt=]] Kolme sooneline pesa : [[File:Screw Head - Tri-Wing.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmetiivaline }} |} bmsebt8wi9tl7dfbj6t0s9q5tc74ebv 7174463 7174462 2026-06-17T05:58:47Z ~2026-35446-46 231792 7174463 wikitext text/x-wiki [[Kruvi]] == Kruvipead == {| class="wikitable" |- ! Kategooria ! style="width: 50em;" | Tüüp |- | Pilupea pesa ||{{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilupesa : [[File:Screw Head - Coin Slot.svg|frameless|24px|alt=]] Mündipesa : [[File:Screw Head - Hi-Torque.svg|frameless|24px|alt=]] Kõrgmoment pesa }} |- | Ristikujulised otsikud || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Cross.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea pesa : [[File:Screw Head - Phillips.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips pesa : [[File:Screw Head - Pozidrive.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea Z kuju pesa : [[File:Screw Head - Supadrive.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea A kuju pesa <!--: [[File:Screw Head - JIS B 1012.svg|frameless|24px|alt=]] JIS B 1012--> : [[File:Screw Head - Phillips II.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips II pesa : [[File:Screw Head - Frearson.svg|frameless|24px|alt=]] Frearson / Reed & Prince pesa : [[file:Screw Head - French Recess Internal.svg|frameless|24px|alt=]] Prantsuse Süvis : [[File:Screw Head - Torq-set.svg|frameless|24px|alt=]] Torq-set pesa(nihkega ristpea) : [[file:Screw Head - Mortorq.svg|frameless|24px|alt=]] Mortorq pesa }} |- | Ruut || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Robertson.svg|frameless|24px|alt=]] Robertson (ruutsüvis) }} |- | Mitmikruut || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - LOX.svg|frameless|24px|alt=]] LOX-süvis : [[File:Screw Head - Double Square.svg|frameless|24px|alt=]] Topeltruut pesa : [[File:Screw Head - Triple Square.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmikruut pesa (XZN) }} |- | Sisemine kuuskant || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex Socket.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskant pesa : [[File:Screw Head - Double Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Hammaspesa }} |- | Viielabaline || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Pentalobular.svg|frameless|24px|alt=]] Viielabaline pesa : [[File:Screw Head - ASTER Recess.svg|frameless|24px|alt=]] ASTER pesa }} |- | Kuuelabaline || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Plus.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa pluss : [[File:Screw Head - Torx Paralobe.svg|frameless|24px|alt=]] Ülemõõduline kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Ttap.svg|frameless|24px|alt=]] Torx ttap }} |- | Kombineeritud || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Phillips Combo.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-Philips : [[File:Screw Head - Quadrex.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips-ruut : [[File:Screw Head - Torx Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Clutch Type A.svg|frameless|24px|alt=]] [[File:Screw Head - Clutch Type G.svg|frameless|24px|alt=]] Siduriga }} |- | Välinepea || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex External.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskantpea : [[File:Screw Head - Square External.svg|frameless|24px|alt=]] Ruut : [[File:Screw Head - Slotted Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuuskantpea : [[File:Screw Head - Pentagon External.svg|frameless|24px|alt=]] Viiskantpea: [[File:Screw Head - Torx External.svg|frameless|24px|alt=]] Väline kuushammaspea : [[File:Screw Head - 12-Point external.svg|frameless|24px|alt=]] 12-tipuline }} |- | Võltsimis-vastased || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] Avaga Kuushammaspesa : [[File:Screw Head - IPR.svg|frameless|24px|alt=]] Võltsimisvastane Kuushammaspea pluss : [[File:Screw Head - Bristol.svg|frameless|24px|alt=]] Bristol : [[File:Screw head - 6-Node external.svg|frameless|24px|alt=]] Line isane pesa : [[File:Screw Head - line female.svg|frameless|24px|alt=]] Line emane pesa : [[File:Screw Head - Line Female Tamper.svg|frameless|24px|alt=]] Võltsimis vastane Line emane pesa : [[File:Screw Head - One-way Clutch.svg|frameless|24px|alt=]] ühesuunalise pesa : [[File:Screw Head - Jura External.svg|frameless|24px|alt=]] Ovaal pea : [[File:Screw Head - Polydrive.svg|frameless|24px|alt=]] Polydrive (RIBE) : [[File:Screw Head - Hex Socket Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] turva kuuskant pesa : [[File:Screw Head - Spanner.svg|frameless|24px|alt=]] Ussisilma pesa/Kahetihvtiga pesa : [[File:Screw Head - 12-Spline Flange.svg|frameless|24px|alt=]] flantsiga 12-nuutpesa : [[File:Screw Head - TA.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmnurkpesa : [[File:Screw Head - Tri-point.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmeharuline pesa : [[File:Screw Head - TP3.svg|frameless|24px|alt=]] Wankel pesa : [[File:Screw Head - Tri-groove.svg|frameless|24px|alt=]] Kolme sooneline pesa : [[File:Screw Head - Tri-Wing.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmetiivaline }} |} aeuwtxqdvqdcvp0zy4rjao27ogj8xff 7174464 7174463 2026-06-17T05:59:59Z ~2026-35446-46 231792 7174464 wikitext text/x-wiki [[Kruvi]] == Kruvipead == {| class="wikitable" |- ! Kategooria ! style="width: 50em;" | Tüüp |- | Pilupea pesa ||{{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilupesa : [[File:Screw Head - Coin Slot.svg|frameless|24px|alt=]] Mündipesa : [[File:Screw Head - Hi-Torque.svg|frameless|24px|alt=]] Kõrgmoment pesa }} |- | Ristikujulised otsikud || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Cross.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea pesa : [[File:Screw Head - Phillips.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips pesa : [[File:Screw Head - Pozidrive.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea Z kuju pesa : [[File:Screw Head - Supadrive.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea A kuju pesa <!--: [[File:Screw Head - JIS B 1012.svg|frameless|24px|alt=]] JIS B 1012--> : [[File:Screw Head - Phillips II.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips II pesa : [[File:Screw Head - Frearson.svg|frameless|24px|alt=]] Frearson / Reed & Prince pesa : [[file:Screw Head - French Recess Internal.svg|frameless|24px|alt=]] Prantsuse Süvis : [[File:Screw Head - Torq-set.svg|frameless|24px|alt=]] Torq-set pesa(nihkega ristpea) : [[file:Screw Head - Mortorq.svg|frameless|24px|alt=]] Mortorq pesa }} |- | Ruut || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Robertson.svg|frameless|24px|alt=]] Robertson (ruutsüvis) }} |- | Mitmikruut || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - LOX.svg|frameless|24px|alt=]] LOX-süvis : [[File:Screw Head - Double Square.svg|frameless|24px|alt=]] Topeltruut pesa : [[File:Screw Head - Triple Square.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmikruut pesa (XZN) }} |- | Sisemine kuuskant || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex Socket.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskant pesa : [[File:Screw Head - Double Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Hammaspesa }} |- | Viielabaline || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Pentalobular.svg|frameless|24px|alt=]] Viielabaline pesa : [[File:Screw Head - ASTER Recess.svg|frameless|24px|alt=]] ASTER pesa }} |- | Kuuelabaline || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Plus.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa pluss : [[File:Screw Head - Torx Paralobe.svg|frameless|24px|alt=]] Ülemõõduline kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Ttap.svg|frameless|24px|alt=]] Torx ttap }} |- | Kombineeritud || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Phillips Combo.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-Philips : [[File:Screw Head - Quadrex.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips-ruut : [[File:Screw Head - Torx Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Clutch Type A.svg|frameless|24px|alt=]] [[File:Screw Head - Clutch Type G.svg|frameless|24px|alt=]] Siduriga }} |- | Välinepea || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex External.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskantpea : [[File:Screw Head - Square External.svg|frameless|24px|alt=]] Ruut : [[File:Screw Head - Slotted Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuuskantpea : [[File:Screw Head - Pentagon External.svg|frameless|24px|alt=]] Viiskantpea : [[File:Screw Head - Torx External.svg|frameless|24px|alt=]] Väline kuushammaspea : [[File:Screw Head - 12-Point external.svg|frameless|24px|alt=]] 12-tipuline }} |- | Võltsimis-vastased || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] Avaga Kuushammaspesa : [[File:Screw Head - IPR.svg|frameless|24px|alt=]] Võltsimisvastane Kuushammaspea pluss : [[File:Screw Head - Bristol.svg|frameless|24px|alt=]] Bristol : [[File:Screw head - 6-Node external.svg|frameless|24px|alt=]] Line isane pesa : [[File:Screw Head - line female.svg|frameless|24px|alt=]] Line emane pesa : [[File:Screw Head - Line Female Tamper.svg|frameless|24px|alt=]] Võltsimis vastane Line emane pesa : [[File:Screw Head - One-way Clutch.svg|frameless|24px|alt=]] ühesuunalise pesa : [[File:Screw Head - Jura External.svg|frameless|24px|alt=]] Ovaal pea : [[File:Screw Head - Polydrive.svg|frameless|24px|alt=]] Polydrive (RIBE) : [[File:Screw Head - Hex Socket Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] turva kuuskant pesa : [[File:Screw Head - Spanner.svg|frameless|24px|alt=]] Ussisilma pesa/Kahetihvtiga pesa : [[File:Screw Head - 12-Spline Flange.svg|frameless|24px|alt=]] flantsiga 12-nuutpesa : [[File:Screw Head - TA.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmnurkpesa : [[File:Screw Head - Tri-point.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmeharuline pesa : [[File:Screw Head - TP3.svg|frameless|24px|alt=]] Wankel pesa : [[File:Screw Head - Tri-groove.svg|frameless|24px|alt=]] Kolme sooneline pesa : [[File:Screw Head - Tri-Wing.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmetiivaline }} |} 22px5clvi9dnbezoj3ufc4cw5y9avbc 102 712812 7174215 7173855 2026-06-16T17:45:08Z Edgarr emu.ee 226772 Ümberpaigaldamine 7174215 wikitext text/x-wiki '''Vaakumajam''' on pneumaatilise ajami alaliik, mis töötab gaasi (tavaliselt õhu) abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}</ref> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kaurit |eesnimi=Ardo |kuupäev=2014 |pealkiri=PÜSIKIIRUSE HOIDJA PROJEKTEERIMINE JA VALMISTAMINE MEHAANILISELT JUHITAVA MOOTORIGA AUTOLE |url=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/dc4c1904-93ca-486f-8109-54453b9e409c. |vaadatud=13. juuni 2026 |väljaanne=Tallinna Tehnikaülikool |lehekülg=16}}</ref> == Töö, tööpõhimõtte ja kasutamine == === Töö === Vaakumajam töötab rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks vaakumpump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusena kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) mõjutab painduvat membraani, laba või kolbi. Tekkinud liikumine kantakse varda või hoovastiku abil täiturmehhanismile, näiteks ventiilide juhtimiseks.'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' === Tööpõhimõtte === Sõidukites tekitatakse vaakumit tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. === Kasutamine === Vaakumajameid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eelkõige tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides. Vaakumajami eeliseks on lihtne ülesehitus, kiire reageerimine juhtsignaalidele ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Vaakumajami puuduseks on piiratud tööjõudlus ning hermeetilise süsteemi võimalikud lekked. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Membraanajam|121x121px]] === Membraanajam === Membraanajam kasutab painduvat membraani, mis deformeerub rõhkude erinevuse toimel. Sobib kasutamiseks väikese koormuse ja suure täpsusega töö tegemiseks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref>'''<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Pöördajam|122x122px]] === Kolbajam === Kolbajam kasutab silindris liikuvat jäika kolbi. Kolbajam võimaldab rakendada suuremat jõudu ja sobib raskemateks töötingimusteks. Kolbajami tööpõhimõte sarnaneb pneumaatilise ajamiga, kuid liikumine toimub vaakumi abil.'''<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Pöördajam === Pöördajam on tavaliselt võnkuva labaga, mis võimaldab piiratud ulatusega (näiteks neljandikpöörde) pöörlevat liikumist. Pöördajamit kasutakse näiteks auto klaasipuhastussüsteemis või keemia tööstuses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mis on pöörleva vaakumaurusti põhikomponendid? - Uudised |url=https://ee.achievechem.com/news/what-are-the-key-components-of-a-rotary-vacuum-76300730.html |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=ee.achievechem.com |keel=et}}</ref>'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' == Viited == ipq0srlwvy9o6r3v04w0pfuzrf32j9s 1 713352 7174069 7133645 2026-06-16T12:25:58Z Andres 5 /* */ Vastus 7174069 wikitext text/x-wiki Kas galerii esimene pilt peaks äkki olema hoopis [[:File:Baptisterio - 2.jpg|see]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. aprill 2026, kell 02:15 (EEST) ---- Miks ei võiks pealkirjas olla "kirik"? Ilma selleta tundub nimetus imelik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2026, kell 22:16 (EEST) :Tahtsin seda jälle öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 15:25 (EEST) ---- ''rahvusmonumendi :Võib-olla rahvusmälestise? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2026, kell 22:19 (EEST) ---- ''kuhu kuninganna Adosinda pidi asuma<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/santianes-de-pravia Santianes de Pravia - Turismo Asturias]</ref>, mis sündis 26. novembril 785 [[Beatus Liébanast|Liébana Beatus]]e osavõtul :See lause ei ole selgelt sõnastatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2026, kell 23:09 (EEST) ---- <nowiki>[[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onís]]ist</nowiki> :Ma leian, et peaks otse viitama ja peaks olema eraldi artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) 3x1gcb4y76f8bk37ckpthhx7pdpdsi5 0 714244 7174079 7149154 2026-06-16T13:03:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7174079 wikitext text/x-wiki [[File:Virxe de Cuadonga (la Santina).jpg|thumb|La Santina Covadonga koopa pühamus]] [[File:Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias).JPG|thumb|Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias)]] '''Covadonga Jumalaema''' ehk '''Covadonga Neitsi''' (hispaania ''Virgen de Covadonga'', astuuria ''Virxe de Cuadonga'', galeegi ''Virxe de Covadonga''), rahvapäraselt tuntud kui '''La Santina''' on [[Neitsi Maarja]] kuju, mis asub [[Covadonga püha koobas|Covadonga pühas koopas]]<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onísi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. Ta on olnud Oviedo ja Oviedo piiskopkonna [[kaitsepühak]] alates 1630. aastast; alates 1968. aastast on ta Astuuria kaitsepühak, jagades seda tiitlit [[Eulalia Méridast|püha Eulaliaga]]. == Ajaloost == Covadonga Püha koobas on oluline Maarjale austamise [[palverännukoht]] [[Hispaania]]s. Pärimuse kohaselt aitas Neitsi Maarja [[Pelayo]] juhitud kristlasi, põhjustades kivivaringu [[Covadonga lahing]]us, mis hävitas [[Muslim|muslimite]] armee; Pelayo võit võimaldas [[rekonkista]] alguse ja kristliku võimu taastamise [[Pürenee poolsaar]]el.<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> Maarja austamise lähtepunktist ja kujunemisest Covadongas [[Varakeskaeg|varakeskajal]] on vähe teada, kuigi on väga tõenäoline, et pärimus Neitsi imelisest sekkumisest lahingusse Pelayo poolel võis olla esimeseks ajendiks "lahingu Neitsi" (''Virgen de las Batallas'') austamiseks.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref> Ürikutes mainitakse Maarja pühamut Covadongas alates [[12. sajand]]ist.<ref>[https://desdelafe.mx/noticias/sabias-que/virgen-covadonga-historia-intervencion-batalla/ La Virgen de la Covadonga y la historia de su intervención para ganar una batalla. - Desde la Fe]</ref> 12. sajandil nikerdati kaks Covadonga Neitsi koopiat, millest üks jõudis San Juan de la Hozi kloostrisse [[Cillaperlata]]s<ref>[https://www.condadodecastilla.es/leyendas/la-virgen-covadonga-cillaperlata/ Javier Iglesia Aparicio. La Virgen de Covadonga y Cillaperlata. - Condado de Castilla]</ref> ja teine ​​Covadonga kloostrisse Astuurias, kus neid sajandeid hoiti. 1777. aastal hävitas tulekahju Püha Koopa sisemuse ning Covadonga Neitsi kuju põles ära, kadudes igaveseks.<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> Püha Koopa hävinud kuju asendati Oviedo katedraali annetatud [[16. sajand]]ist pärit skulptuuriga, mis tänapäeval asub Covadonga basiilikas. Koopa pühamus tänapäeval eksponeeritud skulptuur on Oviedo katedraali poolt annetatud kuju täpne koopia, mis on valmistatud 1970. aastal [[puit|puidust]] ja [[polüestervaik|polüestervaigust]], et hoida 16. sajandi skulptuuri kahjustuste eest, kuna koobas on [[Element (stiihia)|elementidele]] avatud. 1918. aastal krooniti Covadonga Neitsi kuju kanooniliselt 718. aasta Covadonga lahingu 1200. aastapäeva mälestuseks.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref> Covadonga Neitsi kuju koopiat, mis asub Cillaperlata Nuestra Señora de Covadonga kirikus, peetakse tänapäeval algse Covadonga Jumalaema vanimaks säilinud kujutiseks<ref>[https://nscristiandad.es/en/significacion/ Oviedo - Covadonga: the significance of our pilgrimage's route. - Nuestra Señora de la Cristiandad | España]</ref>. == Kuju kirjeldus == Esimene, 12. sajandil loodud Santina kujutis oli arvatavasti [[Romaani kunst|romaani]] skulptuur ja see hävis 1777. aasta tulekahjus. Aasta pärast õnnetust, arvestades pühakoja religioosset ja poliitilist tähtsust, annetas Oviedo katedraal praeguse Neitsi kuju. See on 16. sajandist pärinev polükroomne skulptuur, mis tavaliselt on kaetud tekstiilist rüü ja mantliga, mille all kuju on samuti riietatud. Puidupinnale maalitud mantel on rohekassinine, mida kaunistavad vertikaalselt paigutatud punased lilled. Rüü on punakat värvi ja servad on kuldse viimistlusega, vöö ja seeliku alumine osa on sama punakat värvi.<ref>[https://www.religiousarticles.net/_blog/the-virgin-of-covadonga-religious-images. The Virgin of Covadonga, religious images. Brabander Religious Articles]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Neitsi hoiab vasakul käel Jeesuslast ja paremas kuldset lille. Skulptuuride näojooned on lihtsad ja ilmed vaoshoitud. Mõlemal on väike suu, õhuke piklik nina ja kulmud väga peened ning sümmeetrilised. Neitsi peas on suur kuldne kroon. Krooni [[aupaiste]] küljest ripub kotka kujutis<ref>[https://www.religiousarticles.net/_blog/the-virgin-of-covadonga-religious-images. The Virgin of Covadonga, religious images. Brabander Religious Articles]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> või [[Püha Vaim]]u sümboliseeriv tuvi. Covadonga Neitsi Maarja kanoonilise kroonimise aktis on kirjas, et kroon telliti Astuuria preestrilt Félix Granda Buyllalt, kes valmistas selle oma Madridi töökojas. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Katoliiklus]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Astuuria]] [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad skulptuurid]] mr344pidf9wl0yqrmc7s7k9r35gmr4n 0 714578 7174260 7151169 2026-06-16T18:55:42Z Kruusamägi 1530 7174260 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tank Creative Agency logo.png|pisi|Agentuuri logo]] '''Tank OÜ''' on Eesti reklaamiagentuur, mis asutati 1995. aastal [[Tallinn]]as. Agentuuri asutaja on disainer [[Joel Volkov]]. Tank tegutseb brändistrateegia, reklaami, disaini, filmi, digitaalse turunduse ja veebiarenduse valdkonnas.<ref name="About">{{Netiviide |url=https://www.tank.ee/about/ |pealkiri=About |väljaanne=Tank |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> Tank on pälvinud [[Kuldmuna]] aasta reklaamiagentuuri tiitli 2012. ja 2013. aastal ning aasta digiagentuuri tiitli 2020. ja 2022. aastal.<ref>{{Netiviide |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/aasta-tiitlid |pealkiri=Aasta tiitlid |väljaanne=Kuldmuna |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> Bestmarketingi ja Äripäeva Turunduse TOPis oli Tank reklaamiagentuuride arvestuses esikohal 2023. ja 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2023/11/08/turunduse-top-2023 |pealkiri=Turunduse TOP 2023 |väljaanne=Bestmarketing |aeg=8. november 2023 |vaadatud=8. mai 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.bestmarketing.ee/top/2024/11/04/reklaamiagentuuride-topi-voitja-efektiivsemaks-minna-on-keeruline |pealkiri=Reklaamiagentuuride TOPi võitja: efektiivsemaks minna on keeruline |väljaanne=Bestmarketing |aeg=8. november 2024 |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> == Ajalugu == Tank asutati 1995. aastal disainer Joel Volkovi ja ''copywriter'' [[Kaur Kender]]i poolt.<ref>{{Netiviide |url=https://turundajateliit.ee/et-lollus-ei-voidaks-intervjuu-joel-volkoviga/ |pealkiri=„Et lollus ei võidaks!“ – intervjuu Joel Volkoviga |väljaanne=Turundajate Liit |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> Osaühing registreeriti äriregistris 1997. aastal.<ref name="Inforegister">{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/10145231-TANK-OU/ |pealkiri=TANK OÜ |väljaanne=Inforegister |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> == Tegevus == Tank on loovagentuur, mille teenuste hulka kuuluvad brändistrateegia, visuaalne identiteet, reklaamikampaaniad, filmi- ja videotootmine, digitaalne turundus, sotsiaalmeedia, veebidisain ning UX/UI.<ref name="About" /> Agentuuri klientide hulka on kuulunud ettevõtteid ja organisatsioone finants-, telekommunikatsiooni-, jaekaubanduse, avaliku sektori, energeetika ning toiduainetööstuse valdkonnast.<ref name="About" /><ref>{{Netiviide |url=https://turundajateliit.ee/liikmed/tank/ |pealkiri=Tank |väljaanne=Turundajate Liit |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> == Juhtkond == Agentuuri juhivad partnerid Joel Volkov, Villem Valme, Marge Kari ja Margus Žuravljov.<ref name="Inforegister" /> [[Villem Valme]] on Tankis töötanud alates 2001. aastast ning olnud loovjuht alates 2008. aastast.<ref>{{Netiviide |url=https://disainikeskus.ee/disainer/tank/ |pealkiri=TANK |väljaanne=Eesti Disainikeskus |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> Marge Kari on Eesti Turundajate Liidu juhatuse liige aastatel 2025–2027.<ref>{{Netiviide |url=https://turundajateliit.ee/liidust/ |pealkiri=Liidust |väljaanne=Turundajate Liit |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> == Tunnustus == Tank on võitnud Kuldmuna aasta reklaamiagentuuri tiitli 2012. ja 2013. aastal ning aasta digiagentuuri tiitli 2020. ja 2022. aastal.<ref>{{Netiviide |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/aasta-tiitlid |pealkiri=Aasta tiitlid |väljaanne=Kuldmuna |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> 2025. aastal pälvis Tank TalTechi sisseastumiskampaania eest Tulimusta Grand Prix ning kaks kategooriaauhinda: brändikontakti ja tulemusturunduse kategoorias.<ref>{{Netiviide |url=https://turundajateliit.ee/tulimust-gp-2025/ |pealkiri=TULIMUSTA GP {{!}} „Tänu kampaaniale oleme eesmärkide täitmisest viis aastat ees“ |väljaanne=Turundajate Liit |aeg=11. detsember 2025 |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> Sama kampaania pälvis Bestmarketingi korraldatud Aasta Turundusteo konkursil Grand Prix.<ref>{{Netiviide |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2026/03/25/lubagem-esitleda-aasta-turundustegu-ja-turundustiim-2025-voitjad |pealkiri=Lubagem esitleda: Aasta Turundustegu ja Turundustiim 2025 võitjad |väljaanne=Bestmarketing |aeg=25. märts 2026 |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> BalticBesti konkursil võitis Tank 2018. aastal Grand Prix EASi / Work in Estonia kampaania eest.<ref name="past-winners">{{Netiviide |url=https://balticbest.eu/past-winners/ |pealkiri=Past winners |väljaanne=BalticBest |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> == Valitud tööd == Tanki tuntumate tööde hulka kuuluvad [[Hansapank|Hansapanga]] noortepanga NPNK brändi loomine ja lansseerimine, [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|EAS]]i Eesti riigibrändi kommunikatsiooniplatvormi arendamine, [[LHV]] kampaania „Vabadus liikuda edasi“, [[Coop Eesti|Coop]]i brändikommunikatsioon ning [[TalTech]]i sisseastumiskampaaniad. EASi / Work in Estonia kampaania võitis 2018. aastal BalticBesti Grand Prix.<ref name="past-winners" /> TalTechi sisseastumiskampaania pälvis Tulimusta Grand Prix ja Aasta Turundusteo Grand Prix.<ref>{{Netiviide |url=https://turundajateliit.ee/tulimust-gp-2025/ |pealkiri=TULIMUSTA GP {{!}} „Tänu kampaaniale oleme eesmärkide täitmisest viis aastat ees“ |väljaanne=Turundajate Liit |aeg=11. detsember 2025 |vaadatud=8. mai 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2026/03/25/lubagem-esitleda-aasta-turundustegu-ja-turundustiim-2025-voitjad |pealkiri=Lubagem esitleda: Aasta Turundustegu ja Turundustiim 2025 võitjad |väljaanne=Bestmarketing |aeg=25. märts 2026 |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> == Majandusnäitajad == Tank OÜ käive oli 2024. aastal 3,03 miljonit eurot. Ettevõttes töötas 2024. aastal 14 inimest.<ref name="Inforegister" /> {| class="wikitable" ! Aasta ! Käive ! Töötajate arv |- | 2020 | 1,96 mln eurot | |- | 2021 | 2,27 mln eurot | |- | 2022 | 3,16 mln eurot | 22 |- | 2023 | 3,65 mln eurot | |- | 2024 | 3,03 mln eurot | 14 |} == Podcast == Aastatel 2022–2024 tegid Tanki loovjuhid Joel Volkov ja Kristjan Oden podcasti „Chillitbäng“, milles käsitleti reklaami ja loovvaldkonnaga seotud teemasid.<ref>{{Netiviide |url=https://chillitbang.podbean.com/ |pealkiri=Chillitbäng |väljaanne=Podbean |vaadatud=8. mai 2026}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.tank.ee/ Tanki ametlik veebileht] * [https://turundajateliit.ee/liikmed/tank/ Tank Turundajate Liidu lehel] * [https://www.linkedin.com/company/tank-creative-agency/ Tank Creative Agency LinkedInis] * [https://www.behance.net/tankagency Tank Creative Agency Behance’is] [[Kategooria:Reklaamiagentuurid]] [[Kategooria:Tallinna ettevõtted]] 9ydqv1ikaxztpdv5y2qakt7ya2ki9kb 2 715447 7174160 7170443 2026-06-16T15:37:16Z ~2026-33970-17 231225 7174160 wikitext text/x-wiki [[Fail:Https assets.webp|pisi|Liideslamell]] '''Liideslamell''' (inglise keeles ''[[:en:Biscuit joiner|biscuit]]'') on puidutöös kasutatav ovaalse kujuga puidust ühenduselement, mida kasutatakse kahe detaili liitmiseks.<ref>VBH Estonia OÜ. "Puittüüblid ja lamellid". ''VBH Estonia''. Vaadatud 10. juunil 2026.</ref> Liite tegemisel paigutatakse lamell mõlemasse ühendatavasse detaili freesitud pesasse ja kinnitatakse liimiga. Liideslamelle valmistatakse tavaliselt pressitud pöögipuidust. Liideslamell-liidet kasutatakse eelkõige mööblitööstuses detailide joondamiseks ning liimühenduse tugevdamiseks.<ref>Atar, Musa; Ozcifci, Ayhan; Altinok, Mustafa; Celikel, Uzeyir (2009). "Determination of diagonal compression and tension performances for case furniture corner joints constructed with wood biscuits". ''Materials & Design'' 30 (3): 665–670. DOI:10.1016/j.matdes.2008.05.023. Vaadatud 12. mail 2026.</ref> == Tööpõhimõte ja materjalid == Liitesoonte tegemiseks freesitakse ühendatavatesse detailidesse lamellfreesiga sobiva suurusega pesad. Seejärel kantakse pesadesse liim, paigutatakse nendesse liideslamell ning surutakse detailid kokku. Puiduliimis sisalduva niiskuse mõjul lamell paisub, suurendades kontaktpinda ja aidates kaasa tiheda ühenduse tekkele. == Tugevus ja mehaanilised omadused == Liideslamell-liite tugevus sõltub muu hulgas kasutatavast liimitüübist,<ref>Morsi Hussein, R. M. (2013). "Mechanical characteristics of wood biscuit joints". DOI:10.1179/002032009X12536100262033. Vaadatud 13. mail 2026.</ref> ühendatava materjali tihedusest ning lamellide arvust ja suurusest. Lamellide omavaheline vahekaugus mõjutab liite kogutugevust üldjuhul vähem. Võrreldes traditsioonilise tüübliühendusega on liideslamell painde- ja tõmbekoormuse suhtes enamasti nõrgem, kuid see sobib hästi nihkekoormuste talumiseks. == Kasutusalad ja eelised == Liideslamell-liite eeliseks on selle valmistamise lihtsus ja kiirus. Samuti aitab see ühendatavaid detaile joondada, kuna enne liimi kuivamist on võimalik detaile piki soont vähesel määral nihutada. Seetõttu kasutatakse liideslamelle sageli plaatmaterjalide, näiteks [[MDF-plaat|MDF-i]] ja [[Puitlaastplaat|puitlaastplaadi]], ühendamisel mööbli valmistamisel. == Viited == <references /> 5b0o8ai8n377iem0ohasv0bnqa4bgpb 7174163 7174160 2026-06-16T15:39:04Z ~2026-33970-17 231225 7174163 wikitext text/x-wiki [[Fail:Https assets.webp|pisi|Liideslamell]] '''Liideslamell''' ('''ingl.k. [[:en:Biscuit_joiner|''Biscuit joiner'']]''')''' on puidutöös kasutatav ovaalse kujuga puidust ühenduselement, mida kasutatakse kahe detaili liitmiseks.<ref>VBH Estonia OÜ. "Puittüüblid ja lamellid". ''VBH Estonia''. Vaadatud 10. juunil 2026.</ref> Liite tegemisel paigutatakse lamell mõlemasse ühendatavasse detaili freesitud pesasse ja kinnitatakse liimiga. Liideslamelle valmistatakse tavaliselt pressitud pöögipuidust. Liideslamell-liidet kasutatakse eelkõige mööblitööstuses detailide joondamiseks ning liimühenduse tugevdamiseks.<ref>Atar, Musa; Ozcifci, Ayhan; Altinok, Mustafa; Celikel, Uzeyir (2009). "Determination of diagonal compression and tension performances for case furniture corner joints constructed with wood biscuits". ''Materials & Design'' 30 (3): 665–670. DOI:10.1016/j.matdes.2008.05.023. Vaadatud 12. mail 2026.</ref> == Tööpõhimõte ja materjalid == Liitesoonte tegemiseks freesitakse ühendatavatesse detailidesse lamellfreesiga sobiva suurusega pesad. Seejärel kantakse pesadesse liim, paigutatakse nendesse liideslamell ning surutakse detailid kokku. Puiduliimis sisalduva niiskuse mõjul lamell paisub, suurendades kontaktpinda ja aidates kaasa tiheda ühenduse tekkele. == Tugevus ja mehaanilised omadused == Liideslamell-liite tugevus sõltub muu hulgas kasutatavast liimitüübist,<ref>Morsi Hussein, R. M. (2013). "Mechanical characteristics of wood biscuit joints". DOI:10.1179/002032009X12536100262033. Vaadatud 13. mail 2026.</ref> ühendatava materjali tihedusest ning lamellide arvust ja suurusest. Lamellide omavaheline vahekaugus mõjutab liite kogutugevust üldjuhul vähem. Võrreldes traditsioonilise tüübliühendusega on liideslamell painde- ja tõmbekoormuse suhtes enamasti nõrgem, kuid see sobib hästi nihkekoormuste talumiseks. == Kasutusalad ja eelised == Liideslamell-liite eeliseks on selle valmistamise lihtsus ja kiirus. Samuti aitab see ühendatavaid detaile joondada, kuna enne liimi kuivamist on võimalik detaile piki soont vähesel määral nihutada. Seetõttu kasutatakse liideslamelle sageli plaatmaterjalide, näiteks [[MDF-plaat|MDF-i]] ja [[Puitlaastplaat|puitlaastplaadi]], ühendamisel mööbli valmistamisel. == Viited == <references /> n5v7sdmlmrgx56w3dbwljwcq5vsltj7 7174164 7174163 2026-06-16T15:39:32Z ~2026-33970-17 231225 7174164 wikitext text/x-wiki [[Fail:Https assets.webp|pisi|Liideslamell]] '''Liideslamell''' ('''ingl.k. [[:en:Biscuit_joiner|''Biscuit joiner'']]''') on puidutöös kasutatav ovaalse kujuga puidust ühenduselement, mida kasutatakse kahe detaili liitmiseks.<ref>VBH Estonia OÜ. "Puittüüblid ja lamellid". ''VBH Estonia''. Vaadatud 10. juunil 2026.</ref> Liite tegemisel paigutatakse lamell mõlemasse ühendatavasse detaili freesitud pesasse ja kinnitatakse liimiga. Liideslamelle valmistatakse tavaliselt pressitud pöögipuidust. Liideslamell-liidet kasutatakse eelkõige mööblitööstuses detailide joondamiseks ning liimühenduse tugevdamiseks.<ref>Atar, Musa; Ozcifci, Ayhan; Altinok, Mustafa; Celikel, Uzeyir (2009). "Determination of diagonal compression and tension performances for case furniture corner joints constructed with wood biscuits". ''Materials & Design'' 30 (3): 665–670. DOI:10.1016/j.matdes.2008.05.023. Vaadatud 12. mail 2026.</ref> == Tööpõhimõte ja materjalid == Liitesoonte tegemiseks freesitakse ühendatavatesse detailidesse lamellfreesiga sobiva suurusega pesad. Seejärel kantakse pesadesse liim, paigutatakse nendesse liideslamell ning surutakse detailid kokku. Puiduliimis sisalduva niiskuse mõjul lamell paisub, suurendades kontaktpinda ja aidates kaasa tiheda ühenduse tekkele. == Tugevus ja mehaanilised omadused == Liideslamell-liite tugevus sõltub muu hulgas kasutatavast liimitüübist,<ref>Morsi Hussein, R. M. (2013). "Mechanical characteristics of wood biscuit joints". DOI:10.1179/002032009X12536100262033. Vaadatud 13. mail 2026.</ref> ühendatava materjali tihedusest ning lamellide arvust ja suurusest. Lamellide omavaheline vahekaugus mõjutab liite kogutugevust üldjuhul vähem. Võrreldes traditsioonilise tüübliühendusega on liideslamell painde- ja tõmbekoormuse suhtes enamasti nõrgem, kuid see sobib hästi nihkekoormuste talumiseks. == Kasutusalad ja eelised == Liideslamell-liite eeliseks on selle valmistamise lihtsus ja kiirus. Samuti aitab see ühendatavaid detaile joondada, kuna enne liimi kuivamist on võimalik detaile piki soont vähesel määral nihutada. Seetõttu kasutatakse liideslamelle sageli plaatmaterjalide, näiteks [[MDF-plaat|MDF-i]] ja [[Puitlaastplaat|puitlaastplaadi]], ühendamisel mööbli valmistamisel. == Viited == <references /> rsc9rc3zhpufouye2xzn38r5344sc4p 0 715534 7174111 7164850 2026-06-16T13:50:33Z Parton144 230130 Lisatud uus aadressa 7174111 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam | nimi = Raadio PRT | logo =[[File:Raadio PRT logo.png|thumb|Raadio PRT logo]] | formaat = Pop, alternatiiv, klassikaline muusika | keel = eesti keel |tunnuslause=Raadio Ilma Filtrita |koduleht=https://raadioprt.com |loomiskuupäev=9. mai 2025 |leviala=Interneti vahendusel kõikjal maailmas}} '''Raadio PRT''' on Eesti internetiraadio, mis alustas tegevust 2025. aastal. Raadio edastab programmi ööpäevaringselt interneti kaudu ning keskendub peamiselt pop- ja alternatiivmuusikale. Lisaks mängitakse jaamas ka teiste žanrite muusikat ning aeg-ajalt sisaldab programm jutusaateid ja erisaateid. Raadio PRT on sõltumatu veebiraadio ning selle programm on suunatud internetikuulajatele<ref>{{Viide |pealkiri=Raadio PRT pressiteade |url=http://prt.rf.gd/wp-content/uploads/2026/05/PRESS-relase.pdf |lehekülg=1 |vaadatud=31. mai 2026}}</ref>. Jaama eesmärgiks on pakkuda mitmekesist muusikavalikut ilma traditsioonilise kommertsraadio formaadita. == Ajalugu == Raadio PRT loodi 2025. aastal internetipõhise raadiojaamana<ref name=":1">{{cite web|url=https://www.instagram.com/p/DYHkeojDP-K/|title=Raadio PRT Instagramis|website=Instagram|access-date=2026-05-23}}</ref>. Jaam alustas tegevust väikese sõltumatu projektina ning selle kuulajaskond on kujunenud peamiselt veebikeskkondade kaudu. Raadio on olnud kättesaadav erinevates veebiraadiote kataloogides, sealhulgas Online Radio Boxis <ref name=":0">{{cite web|url=https://onlineradiobox.com/ee/prt/|title=Raadio PRT – Online Radio Box|website=Online Radio Box|access-date=2026-05-23}}</ref>ja Radio Gardenis<ref name=":2">{{cite web|url=https://radio.garden/listen/raadio-prt/fLoTovvX|title=Raadio PRT Radio Garden´is|website=Radio Garden|access-date=2026-05-23}}</ref>. == Programm == Raadio PRT programm koosneb peamiselt muusikast. Jaama muusikavalik keskendub pop- ja alternatiivmuusikale, kuid eetris kõlab ka teiste žanrite loomingut. Lisaks tavapärasele muusikaprogrammile sisaldab raadio aeg-ajalt erisaateid ja spetsiaalseid muusikablokke. Näiteks on iga reede eetris ''New Beat Friday'' (Uue biidi reede)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DY4pz7djPBu/?utm_source=ig_web_copy_link&igsh=MzRlODBiNWFlZA== |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>. == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Välislingid == * [https://raadioprt.com Raadio PRT ametlik veebileht] == Viited == [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] [[Kategooria:Internetiraadiod]] __INDEKSIGA__ tu2s5decdyzn2w639n9cdr77pyr2w8r 0 715965 7174661 7165349 2026-06-17T11:57:42Z Kuriuss 38125 7174661 wikitext text/x-wiki [[File:Alexis Mique.jpg|thumb|Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi esimees Alexis Mique]] '''Alexis Mique''' (täisnimega '''Alexis Wilhelm Johann Mique'''; [[8. märts]] [[1855]] – [[12. märts]] [[1937]], [[Põltsamaa]]) oli eesti tuletõrjetegelane. Ta oli kauaaegne [[Põltsamaa Vabatahtlik Tuletõrje Selts|Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi]] esimees ja auesimees. Akexis Mique liitus Põltsamaa [[Vabatahtlik tuletõrje|vabatahtlike tuletõrjujatega]] 1876. aastal. Ta oli algul ronijate jaoskonna realiige, hiljem jaoskonnaülem ning pikka aega seltsi juhatuse liige ja [[varahoidja]]. Aastatel 1901–1926 oli ta Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi esimees.<ref name="Tuletõrjuja" /> Mique oli ka [[Põltsamaa Niguliste kogudus]]e nõukogu ja juhatuse liige ning laekur.<ref name="EK" /> ==Tunnustus== Teenete eest tuletõrje arendamisel on Alexis Miqued tunnustatud Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu suure hoolsusmärgiga.<ref name="Tuletõrjuja"/> ==Isiklikku== Suure valge habeme tõttu nimetati Alexis Miqued ka Põltsamaa kohalikuks [[jõuluvana]]ks. Mique on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tuletõrjuja">Aleksis Mique. Eesti Tuletõrje, nr. 3. juuni 1991, lk 25</ref> <ref name="EK">Alexis Vilhelm Johann Mique. Eesti Kirik, nr. 12, 21. märts 1935, lk 3</ref> }} {{JÄRJESTA:Mique, Alexis Vilhelm Johann}} [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1855]] [[Kategooria:Surnud 1937]] j6a2odew3ggv2pver9w9obec3npu443 0 716291 7174508 7173905 2026-06-17T07:15:34Z Hannesvalk 176021 /* 16. juuni */ 7174508 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu sai kahjustusi ka [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluv [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobasklooster]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> === 16. juuni === Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehas [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 6h0nfjgivztnec6nodzic4kjdhopsoo 7174526 7174508 2026-06-17T07:38:13Z Hannesvalk 176021 /* 16. juuni */ 7174526 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu sai kahjustusi ka [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluv [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobasklooster]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> === 16. juuni === Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 7sfyuldboa1u66arjpj6p2txip95bra 0 716616 7174614 7174007 2026-06-17T11:01:40Z PillePrix 153981 Viidete korrastamine 7174614 wikitext text/x-wiki '''Duqu''' on 1. septembril 2011. aastal avastatud [[Kurivara|arvutipahavara]] kogum, mida Kaspersky Labs pidas seotuks viirusussiga [[Stuxnet]]<ref>{{Cite web|last=Perlroth|first=Nicole|url=https://www.nytimes.com/2017/10/10/technology/kaspersky-lab-israel-russia-hacking.html|title=How Israel Caught Russian Hackers Scouring the World for U.S. Secrets|website=[[New York Times]]|date=10 October 2017|access-date=18 October 2025|last2=Shane|first2=Scott}}</ref> ning mille lõi Unit 8200.<ref>{{Cite book|last=Cornish|first=Paul|date=2021-11-04|title=The Oxford Handbook of Cyber Security|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-252101-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=p6pJEAAAQBAJ&dq=Duqu+8200+israeli&pg=PA634|quote=Foreign sources routinely assert that Unit 8200 contribured to Stuxnet, Flame, Duqu and other sophisticated cyber campaigns.}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Cornish |eesnimi=Paul |url=https://books.google.com/books?id=p6pJEAAAQBAJ&dq=Duqu+8200+israeli&pg=PA634 |pealkiri=The Oxford Handbook of Cyber Security |kirjastus=Oxford University Press |isbn=978-0-19-252101-9 |avaldamisaeg=4. november 2021 |keel=en |tsitaat=Foreign sources routinely assert that Unit 8200 contribured to Stuxnet, Flame, Duqu and other sophisticated cyber campaigns.}}</ref> [[Ungari]] [[Budapesti Tehnikaülikool|Budapesti Tehnika- ja Majandusülikooli]] Krüptograafia ja Süsteemiturbe Laboratoorium (CrySyS Lab)<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/|title=Laboratory of Cryptography and System Security (CrySyS)|access-date=4 November 2011}}</ref> avastas ohu, analüüsis pahavara ja kirjutas 60-leheküljelise raporti,<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/publications/files/bencsathPBF11duqu.pdf|title=Duqu: A Stuxnet-like malware found in the wild, technical report|publisher=Laboratory of Cryptography of Systems Security (CrySyS)|date=14 October 2011}}</ref> nimetades selle Duquks.<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/in-the-press.html|title=Statement on Duqu's initial analysis|publisher=Laboratory of Cryptography of Systems Security (CrySyS)|date=21 October 2011|access-date=25 October 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121004111047/http://crysys.hu/in-the-press.html|archive-date=4 October 2012}}</ref> Duqu sai oma nime eesliitest "-DQ", mille see annab loodud failide nimedele.<ref name="syamantecduqu">{{Cite web|url=http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|title=W32.Duqu – The precursor to the next Stuxnet (Version 1.4)|publisher=[[NortonLifeLock|Symantec]]|date=23 November 2011|access-date=30 December 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111213083345/http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|archive-date=13 December 2011}}</ref> == Ajalugu == 2011. aasta aprillis teatasid [[Iraan|Iraani]] võimud, et [[Stuxnet|Stuxneti]] järgselt on sealseid arvuteid tabanud teine digirünnak. Nad nimetasid seda rünnakut Stars viiruseks.<ref name="Military.com">{{Cite web|url=https://www.military.com/daily-news|title=Military Daily News|website=Military.com}}</ref><ref name="Mehrnews.com">{{Cite web|url=http://www.mehrnews.com/en/newsdetail.aspx?NewsID=1297506|title=Iran target of new cyber attack|archive-url=https://web.archive.org/web/20110429014358/http://www.mehrnews.com/en/newsdetail.aspx?NewsID=1297506|archive-date=April 29, 2011}}</ref> Iraan ei andnud välja mingeid pahavara näidiseid välisteadlaste uurimiseks. Duqu pahavara analüüsi käigus jõudsid teadlased järeldusele, et Iraani arvutispetsialistide leitud Starsi viirus oli Duqu viirus. Duqu viiruse [[Klahvinuhk|klahvilogija]] oli manustatud [[JPEG|JPEG-]]<nowiki/>faili. Kuna klahvilogija oli hõivanud suurema osa failist, jäi alles vaid osa pildist. Selgus, et see oli [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i teleskoobiga]] tehtud pilt, mis näitas kahe galaktika kokkupõrke tagajärjel tekkinud täheparve. [[Symantec|Symanteci]], Kaspersky ja CrySySi teadlased jõudsid järeldusele, et Duqu ja Stars olid sama viirus.<ref>{{Cite book|last=Kim Zetter|year=2014|title=Countdown to Zero Day: Stuxnet and the Launch of the World's First Digital Weapon|publisher=Crown Publishing Group|isbn=9780770436186|page=259|access-date=January 20, 2015|url=https://books.google.com/books?id=1l2YAwAAQBAJ}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/the-duqu-saga-continues-enter-mr-b-jason-and-tvs-dexter/31442/|title=The Duqu Saga Continues: Enter Mr. B. Jason and TV's Dexter|publisher=securelist.com|date=10 November 2011}}</ref> == Nomenklatuur == Mõistet Duqu kasutatakse mitmel viisil: * '''Duqu pahavara''' koosneb mitmest tarkvarakomponendist, mis pakuvad ründajatele teenuseid. Nende hulka kuuluvad informatsiooni varastamine ning taustal töötavad kerneli draiverid ja süstimistööriistad. Kuigi suurem osa pahavarast on kirjutatud programmeerimiskeeles [[C++]], on osa selle [[DLL]]-koormast kirjutatud spetsiaalselt kohandatud [[Objektorienteeritud programmeerimine|objektorienteeritud]] [[C (programmeerimiskeel)|C]]-raamistikuga ja kompileeritud [[Microsoft Visual Studio|Microsoft Visual Studio 2008-s]].<ref>{{Cite web|url=http://www.securelist.com/en/blog/677/The_mystery_of_Duqu_Framework_solved|title=Securelist &#124; Kaspersky's threat research and reports|date=12 September 2023}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-03-19 |pealkiri=The mystery of Duqu Framework solved {{!}} Securelist |url=https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-framework-solved-7/32354/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=securelist.com |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Knight |eesnimi=Shawn |kuupäev=2012-03-09 |pealkiri=Duqu Trojan contains mystery programming language in Payload DLL |url=https://www.techspot.com/news/47739-duqu-trojan-contains-mystery-programming-language-in-payload-dll.html |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=TechSpot |keel=en-US}}</ref> * '''Duqu viga''' on Microsoft Windowsi viga, mida kasutatakse pahatahtlikes failides, et käivitada Duqu pahavarakomponente, mis on TrueType fontiga seotud probleem win32k.sys-is. * '''Operatsioon Duqu''' on protsess, kus Duqut kasutatakse ainult teadmata eesmärkidel. Operatsioon võib olla seotud Stuxnetiga. == Seos Stuxnetiga == Symantec, tuginedes dr Thibault Gainche juhitud CrySys-i meeskonna raportile, jätkas ohu analüüsi, mida ta nimetas "peaaegu identseks Stuxnetiga, kuid täiesti erineva eesmärgiga", ning avaldas selle kohta põhjaliku tehnilise uurimise koos algse laboriraporti lühendatud versiooniga.<ref name="syamantecduqu" /> Symantec usub, et Duqu lõid samad autorid kui Stuxnet või et autoritel oli juurdepääs Stuxneti lähtekoodile. Baasplatvorm, millele Stuxnet ja Duqu ehitati, on nimetatud Tilde-d-ks, kuna nii Stuxnet kui ka Duqu kasutasid faile, mis algasid tähega D.<ref>{{Cite web|last=Kuznetsov|first=Igor|url=https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-seven-back-to-stuxnet/31612/|title=The Mystery of Duqu: Part Seven (Back to Stuxnet)|website=Securelist by Kaspersky|date=19 March 2012|access-date=13 January 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250427231757/https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-seven-back-to-stuxnet/31612/|archive-date=27 April 2025}}</ref> Viirusussil, nagu Stuxnetil, on kehiv, kuid kuritarvitatud [[digitaalallkiri]] ja see kogub teavet tulevaste rünnakute ettevalmistamiseks.<ref name="syamantecduqu" /><ref>{{Cite news|url=http://www.zeit.de/digital/internet/2011-10/computerwurm-duqu-stuxnet|title=Virus Duqu alarmiert IT-Sicherheitsexperten|work=[[Die Zeit]]|date=19 October 2011|access-date=19 October 2011}}</ref> [[F-Secure|F-Secure'i]] teadusdirektor Mikko Hyppönen ütles, et Duqu kerneli draiver JMINET7.SYS oli nii sarnane Stuxneti MRXCLS<span class="monospaced">.SYS</span>-ga, et F-Secure'i taustsüsteem pidas seda Stuxnetiks. Hyppönen lisas, et Duqu enda digitaalallkirja loomiseks kasutatud võti (mida täheldati ainult ühel juhul) varastati Taiwani Taipei C-Medialt. Sertifikaadid pidid aeguma 2. augustil 2012, kuid Symanteci andmetel tühistati need 14. oktoobril 2011.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zetter |eesnimi=Kim |kuupäev=18. oktoober 2011 |pealkiri=Son of Stuxnet Found in the Wild on Systems in Europe |url=https://www.wired.com/threatlevel/2011/10/son-of-stuxnet-in-the-wild/ |ajakiri=Wired}}</ref> Teine allikas, Dell SecureWorks, teatab, et Duqu ei pruugi olla Stuxnetiga seotud.<ref>{{Cite web|url=https://arstechnica.com/business/news/2011/10/spotted-in-iran-trojan-duqu-may-not-be-son-of-stuxnet-after-all.ars|title=Spotted in Iran, trojan Duqu may not be "son of Stuxnet" after all|date=27 October 2011|access-date=27 October 2011}}</ref> Siiski on selle seose kohta üha rohkem ja märkimisväärseid tõendeid. Eksperdid võrdlesid sarnasusi ja leidsid kolm huvipakkuvat punkti: * Installer kasutab ära Windowsi kerneli [[Nullpäeva turvaauk|nullpäeva turvaauke]]. * Komponendid on allkirjastatud varastatud digivõtmetega. * Nii Duqu kui ka Stuxnet on väga sihitud ja seotud Iraani tuumaprogrammiga. == Microsoft Wordi nullpäeva ärakasutamine == Nagu Stuxnet, ründab Duqu Microsoft Windowsi süsteeme kasutades nullpäeva turvaauku. CrySyS Labilt taastatud ja avalikustatud esimene teadaolev paigaldusfail (ehk dropper) kasutab [[Microsoft Word|Microsoft Wordi]] dokumenti, mis kasutab ära Win32k TrueType fondi [[Parsimismootor|parsimismootorit]] ja võimaldab selle koodi käivitamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.zdnet.com/blog/security/microsoft-issues-temporary-fix-it-for-duqu-zero-day/9764|title=Microsoft issues temporary 'fix-it' for Duqu zero-day|website=[[ZDNet]]|access-date=5 November 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111106151701/http://www.zdnet.com/blog/security/microsoft-issues-temporary-fix-it-for-duqu-zero-day/9764|archive-date=6 November 2011}}</ref> Duqu dropper on seotud fontide manustamisega ja seega piirab juurdepääsu T2EMBED.DLL-le (ehk TrueType'i fondi parsimismootor), kui Microsofti 2011. aasta detsembris välja antud parandus pole veel installitud.<ref>{{Cite journal|url=https://technet.microsoft.com/en-us/security/advisory/2639658|title=Microsoft Security Advisory (2639658)|journal=Vulnerability in TrueType Font Parsing Could Allow Elevation of Privilege|date=3 November 2011|access-date=5 November 2011}}</ref> Microsofti identifikaator ohule on MS11-087 (esimene teade anti välja 13. novembril 2011).<ref>{{Cite web|url=https://technet.microsoft.com/en-us/security/bulletin/ms11-087|title=Microsoft Security Bulletin MS11-087 - Critical|access-date=13 November 2011}}</ref> == Eesmärk == Duqu otsib teavet, mis võiks olla kasulik tööstuslike juhtimissüsteemide ründamisel. Selle eesmärk ei ole olla hävitav; teadaolevad komponendid püüavad teavet koguda.<ref>{{Cite web|last=Steven Cherry, with Larry Constantine|url=https://spectrum.ieee.org/podcast/telecom/security/sons-of-stuxnet|title=Sons of Stuxnet|publisher=[[IEEE Spectrum]]|date=14 December 2011|archive-url=https://archive.today/20120719071057/http://spectrum.ieee.org/podcast/telecom/security/sons-of-stuxnet|archive-date=19 July 2012}}</ref> Duqu modulaarse struktuuri põhjal on võimalik kasutada spetsiaalseid lisamooduleid, et rünnata peaaegu mis tahes tüüpi arvutisüsteme erinevate meetoditega, mille tõttu võivad Duqul põhinevad küberrünnakud olla võimalikud. Siiski on leitud, et koduarvutite süsteemide kasutamine kustutab kogu hiljutise süsteemi sisestatud teabe ning mõnel juhul ka täielikult arvuti kõvaketta. Duqu sisemist kommunikatsiooni analüüsib Symantec,<ref name="syamantecduqu" /> kuid tegelik ja täpne meetod, kuidas see rünnatud võrgus paljuneb, pole veel täielikult teada. McAfee sõnul on üks Duqu tegevustest varastada rünnatud arvutitest digitaalseid sertifikaate (ja vastavaid privaatvõtmeid, mida kasutatakse [[Avaliku võtmega krüptograafia|avaliku võtme krüptograafias]]), et aidata tulevastel viirustel turvalise tarkvarana paista.<ref>{{Cite web|last=Venere|first=Guilherme|url=http://blogs.mcafee.com/mcafee-labs/the-day-of-the-golden-jackal-%E2%80%93-further-tales-of-the-stuxnet-files|title=The Day of the Golden Jackal – The Next Tale in the Stuxnet Files: Duqu|publisher=[[McAfee]]|date=18 October 2011|access-date=19 October 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20160531101034/https://blogs.mcafee.com/mcafee-labs/the-day-of-the-golden-jackal-%e2%80%93-further-tales-of-the-stuxnet-files/|archive-date=31 May 2016|last2=Szor|first2=Peter}}</ref> Duqu kasutab 54×54 pikslist [[JPEG|JPEG-]]<nowiki/>faili ja krüpteeritud proovifaile konteineritena andmete smugeldamiseks oma juhtkeskusesse. Turbeeksperdid analüüsivad endiselt koodi, et teha kindlaks, millist infot side sisaldab. Esialgsed uuringud näitavad, et algne pahavara proov eemaldab end automaatselt 36 päeva pärast (pahavara salvestab selle sätte konfiguratsioonifailidesse), mis piirab selle tuvastamist.<ref name=":0" /> Põhipunktid on järgmised: * Käivitatavad failid arendati välja pärast Stuxneti, kasutades avastatud Stuxneti lähtekoodi. * Käivitatavad failid on loodud informatsiooni jäädvustamiseks, näiteks klahvivajutused ja süsteemiteave. * Praegune analüüs ei näita ühtegi tööstuslike juhtimissüsteemide, ärakasutamise või enesereplikatsiooniga seotud koodi. * Käivitatavaid faile on leitud piiratud arvust organisatsioonidest, sealhulgas tööstuslike juhtimissüsteemide tootmisega tegelevatest organisatsioonidest. * Väljafiltreeritud andmeid võidakse kasutada tulevase Stuxneti-laadse rünnaku võimaldamiseks või neid võidi juba kasutada Stuxneti rünnaku alusena. == Juhtserverid == Mõningaid Duqu [[Botnet|juhtimisservereid]] on analüüsitud. Paistab, et rünnaku korraldajad eelistasid CentOS 5.x servereid, mistõttu mõned uurijad uskusid, et nad olid selle jaoks kasutanud nullpäeva rünnakut.<ref name="Suspected Vulnerability">{{Cite web|last=Garmon|first=Matthew|url=http://www.mattgarmon.com/|title=In Command & Out of Control|publisher=DIG|website=Matt Garmon|access-date=8 August 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180808043438/http://www.mattgarmon.com/|archive-date=8 August 2018}}</ref> Serverid asuvad hajusalt paljudes riikides, sealhulgas [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Belgia|Belgias]], [[Filipiinid|Filipiinidel]], [[India|Indias]] ja [[Hiina|Hiinas]]. Kaspersky on avaldanud juhtimisserverite kohta mitu ajaveebipostitust.<ref>{{Cite web|last=Kamluk|first=Vitaly|url=http://www.securelist.com/en/blog/625/The_Mystery_of_Duqu_Part_Six_The_Command_and_Control_servers|title=The Mystery of Duqu: Part Six (The Command and Control servers)|website=Securelist by Kaspersky|date=30 November 2011|access-date=7 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220607172949/https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-six-the-command-and-control-servers-36/31863/|archive-date=7 June 2022}}</ref> == Viited == {{Viited|2}} [[Kategooria:Kübersõda]] [[Kategooria:Krüptograafia]] 73fq6shgwqtefuiogiz9a7qqzher3bv 0 716757 7174502 7173990 2026-06-17T06:59:00Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Leslie Thornton (filmitegija)]] pealkirja [[Leslie Thornton]] alla 7172993 wikitext text/x-wiki '''Leslie Thornton''' (sündinud 1951) on Ameerika [[Filmikunst|''avant-garde'' filmide]] looja ja kunstnik. == Elu == Leslie Thornton sündis 1951. aastal [[Knoxville|Knoxville'is Tennessees]] ja kasvas üles Oak Ridge'is Tennessees ning Schenectady's [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] osariigis.<ref name="Leslie Thornton">{{Cite web|url=http://www.wmm.com/filmcatalog/makers/fm362.shtml|title=Leslie Thornton|website=Women Make Movies|access-date=27 April 2015}}</ref> Nii tema isa kui ka vanaisa töötasid [[Manhattani projekt|Manhattani projektis]], kuid projekti kõrge salastatuse tõttu ei teadnud kumbki teise osalemisest kuni palju aastaid hiljem. Thornton sai sellest teada alles täiskasvanuna, seetõttu ilmuvad mõnes tema teoses ka aatomipommi ja apokalüpsise teemad (kõige tähelepanuväärsemad on "Peggy and Fred in Hell" ning "Let Me Count the Ways, Minus 10, 9, 8, and 7...").<ref>{{Cite journal|last=Halter|first=Ed|url=http://www.edhalter.com/Halter-Thornton.pdf|title=Hell Is for Children|journal=Artforum|pages=516–521|date=September 2012|access-date=27 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20180304131702/http://www.edhalter.com/Halter-Thornton.pdf|archive-date=March 4, 2018}}</ref> Tal tekkis huvi filmikunsti vastu teismeeas, kui ta käis sageli eksperimentaalkino linastustel oma kohalikus unitaarkirikus Schenectadys.<ref name="Leslie Thornton" /> Aastatel 1969–1971 õppis ta bakalaureuseõppes [[Tuftsi Ülikool|Tuftsi Ülikoolis]], seejärel siirdus Thornton [[Buffalo Ülikool|Buffalo New Yorgi Osariigiülikooli,]] kus ta õppis maalikunsti Seymour Drumlevitchi käe all ning filmikunsti Hollis Framptoni, Paul Sharitsi, Stan Brakhage'i ja Peter Kubelka juhendamisel.<ref name="Interview with Leslie Thornton">{{Cite web|last=Molina|first=Feliz Lucia|url=http://bombmagazine.org/article/6853/|title=Interview with Leslie Thornton|website=Bomb Magazine|access-date=27 April 2015}}</ref> Ta jätkas magistriõpingutega pärast maalikunsti bakalaureusekraadi omandamist 1973. aastal SUNY-Buffalos. Thornton omandas 1976. aastal [[The Hartford Art School|Hartfordi kunstikoolis]] maalikunsti magistrikraadi ning õppis seejärel 1975. aastal [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]] filmikunsti magistriõppes Richard Leacocki ja Ed Pincuse juhendamisel.<ref name="Leslie Thornton" /><ref name="Leslie Thornton's curriculum vitae">{{Cite web|url=http://assets-p.artcat.com/file_uploads/file_asset/asset/12e3530ef4520da325d281a4d985f598e1ec1c98/a68e28e384dec3dad459a569c329613b.pdf|title=Leslie Thornton's curriculum vitae|access-date=27 April 2015}}</ref> Praegu töötab ta [[Browni Ülikool|Browni Ülikooli]] moodsa kultuuri ja meedia professorina ning õpetab Euroopa Kõrgkoolis. Ta elab nii [[Providence|Providence'is, Rhode Islandil]] kui ka New Yorgis koos oma abikaasa, kunstniku ja õpetlase Thomas Zummeriga.<ref name="Interview with Leslie Thornton" /> == Stiil == Thornton hakkas maalima teismelisena, perioodil, mil "[[minimalism]] oli arenemas [[Kontseptuaalkunst|kontseptualismiks]]". Ta meenutab seda kunstisuunda oma loomingu olulise mõjutajana, märkides, et tema töödes „liikusid maalid visuaalselt valge poole, kuid seal oli mingisugune ruudustik, mida pidevalt paigutati ja taasloodi". Õpetlane Thomas Zummer iseloomustab neid varaseid maale nende ruudustike kaudu: "Thorntoni maalid lõid sensuaalse, ekspressionistliku käekirja rangeteks formaalseteks geomeetrilisteks kujutisteks. Need teosed lähtuvad maalilisest sensuaalsusest, mis on asetatud struktuuriliste ruudustike sisse ja vastu, tekitades pideva pinge väljenduslikkuse ja sõnastamatu vahel". Kuid tema loomingu arenedes, märkis ta: "Maalimine oli anum, mis ei suutnud kõiki meelelisi kogemusi mahutada. Keel, žestid, emotsioonid – maailma juhuslikud ja seletamatud asjad ning sündmused olid tema teemade hulgas; maalimine tundus ebapiisav. Küsimus oli tema uurimustele sobiva väljendusvahendi leidmises". Maalimisoskuste ebapiisavus viis Thorntoni oma esimese filmi loomiseni, "X-TRACTS", 1975. aastal, kui ta õppis maalikunsti Hartfordi kunstikoolis (kuigi ta oli filmiteooriaga juba tuttav oma bakalaureuseõppe kursuste kaudu SUNY-Buffalos).<ref name="bombmagazine.org" /> Pärast lõpetamist loobus ta maalimisest filmitegemise kasuks, mis tundus talle, hoolimata Zummeri väidetest, oma varasema loominguga täiesti seosetu: "Lõpetasin maalimisele mõtlemise sellisel kujul, nagu ma sellega varem tegelesin, niipea kui alustasin filmitegemise protsessi. Ma ei teinud toona võrdlusi, kuigi nüüd ilmselt suudaksin seda teha, kui sellele mõtleksin". Pärast üleminekut maalimiselt filmi loomisele on viimane tema loomingus domineerinud, kuid hiljuti hakkas ta uuesti hobi korras maalima.<ref name="bombmagazine.org" /> Thorntoni [[filmograafia]] hõlmab 16mm, HD-video, HDV-d, [[digitaalvideo]] ja [[2K video|2K-video]] [[Filmitehnika|filme]]. Tema teose kogum uurib tervikuna teemasid nagu keel, lapsepõlv, tuumasõda, tehnoloogia, [[etnograafia]], seriaalsus ja narratiivi struktuur, kasutades arhiivimaterjale, teksti, ''found footage-''žanri ja [[heliriba]].<ref>{{Cite web|url=https://vivo.brown.edu/display/lthornto|title=Leslie Thornton Biography|website=Brown University|access-date=27 April 2015}}</ref> Neid teemasid on ühiselt kirjeldatud kui "uurimus selle kohta, kuidas meedia kaudu luuakse tähendust". Ta veel lisab: "Ma näen ennast kirjutamas koos meediaga ja paigutan vaataja aktiivse lugeja, mitte tarbija rolli. Eesmärk ei ole toode, vaid jagatud mõte".<ref>{{Cite web|url=http://www.eai.org/artistBio.htm?id=418|title=Leslie Thornton|website=Electronic Arts Intermix|access-date=27 April 2015}}</ref> Kogu oma karjääri jooksul on Thornton pälvinud oma töö eest märkimisväärset kriitikute tunnustust, eriti oma seriaali "Peggy and Fred in Hell" eest, ning oli ainus naissoost eksperimentaalfilmide tegija, kes oli kaasatud Cahiers du cinéma väljaandes "60 tähtsamat Ameerika režissööri" ("60 Most Important American Directors"). Lisaks kriitikute tunnustusele on Thornton pälvinud mitmeid auhindu ja tema teoseid leidub paljude muuseumide kollektsioonides. == "Peggy and Fred in Hell" == Thorntoni esimene laialdaselt tunnustatud ja siiani tuntuim teos on eepiline seriaal "Peggy and Fred in Hell".<ref>{{Cite web|last=Silas|first=Susan|url=https://hyperallergic.com/71043/the-kaleidoscopic-visions-of-leslie-thornton/|title=The Kaleidoscopic Visions of Leslie Thornton|website=Hyperallergic|date=May 22, 2013|access-date=27 April 2015}}</ref> Projekt sai alguse, kui ta kolis San Franciscos uude korterisse ja kaks last, Janis ja Donald Reading, kes elasid ülakorrusel, tulid talle abi pakkuma. Tema asju tassides nägid nad filmivarustust ja tahtsid, et ta neid filmiks (salvestisest sai lõpuks osa sarja esimesest episoodist "Peggy and Fred in Hell: The Prologue").<ref name="Interview with Leslie Thornton">{{Cite web|last=Molina|first=Feliz Lucia|url=http://bombmagazine.org/article/6853/|title=Interview with Leslie Thornton|website=Bomb Magazine|access-date=27 April 2015}}</ref> Thornton armus kohe nende etteastesse ja valis nad oma tolleaegse tulevase osa "Peggy and Fred in Hell" peategelasteks. 1990. aasta essees, mis on sarja "We Ground Things, Now, On a Moving Earth" lisamaterjal, kirjeldab Thornton stsenaariumi, kus kaamera jälgib kahte last, keda "kasvatas televisioon" ja kes elavad "postapokalüptilises hiilguses", "triivides eelmiste kultuuride jäänuste vahel".<ref name="ReferenceA">{{Cite journal|last=Thornton|first=Leslie|title=We Ground Things, Now, On a Moving Earth|journal=Motion Pictures|volume=3|issue=1|pages=13–15|date=1990}}</ref> Need lapsed, Peggy ja Fred, rändavad läbi põrgu (filmitud peamiselt Californias, aga mujal kogu Ameerika Ühendriikides) ja veedavad oma aega õppides, "kuidas teha avokaado dipikastet, eksides oma majas, saades kujuteldavaid telefonikõnesid ja surmaähvardusi, otsustades, milleks asjad on mõeldud" ning jälgides oma kodu telereid.<ref name="ReferenceA" /> Kuigi Readingsite etteasted kaamera ees on stsenaariumita, pakkus Thornton neile "väljamõeldud ideed... olles neile öelnud ainult nende nimed, et nad on täiskasvanud, see on nende maja ning nad on näljased".<ref name="ReferenceA" /> Need tingimused lõid improvisatsiooni, mida Thornton nimetab "tõeliseks interaktsiooniks väljamõeldud keskkonnas".<ref name="ReferenceA" /> Aastatel 1981–1988 salvestatud kaadrid lastest viidi seejärel montaažiruumi, kus Thornton ühendas nende improvisatsioonid arhiivimaterjalidega, sealhulgas, kuid mitte ainult, [[Franz Boas|Franz Boasi]] salvestatud loomismüütidega, piiblikatkendite, Universali kinokroonika väljavõtete, [[Tööstuslik pööre|tööstusrevolutsiooni]] aegsete tehaste taustavideote, [[Thomas Alva Edison|Thomas Edisoni]] arhiivi, Kuul maandumise filmimaterjalide ning ilmaradari salvestustega.<ref name="ReferenceA" /> Valminud teos ilmus aastatel 1984–2013 17-episoodi sarjana, milles iga episoodi kestus oli kaks kuni 20 minutit. Sarja formaat ulatus 16 mm filmilindist kuni analoog- ja digitaalvideoni ning sari oli peaaegu täiesti mustvalge, välja arvatud üks lühike klipp 1996. aasta episoodist "Whirling".<ref name="jonathanrosenbaum.net">{{Cite web|last=Rosenbaum|first=Jonathan|url=http://www.jonathanrosenbaum.net/1996/10/peggy-and-fred-in-hell-the-complete-cycle-2/|title=Peggy and Fred in Hell: The Complete Cycle|website=Jonathan Rosenbaum|access-date=27 April 2015}}</ref> Hilisemates episoodides tutvustati mitmesuguseid digiefekte nagu [[Text crawls|teksti roomamist]], [[Graphic overlays|graafilisi kihte]] ja lainetavaid pilte.<ref name="Hell Is for Children">{{Cite journal|last=Halter|first=Ed|url=http://www.edhalter.com/Halter-Thornton.pdf|title=Hell Is for Children|journal=Artforum|pages=514–521|date=September 2012|access-date=April 26, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20180304131702/http://www.edhalter.com/Halter-Thornton.pdf|archive-date=March 4, 2018}}</ref> Thornton rõhutab sarja "modulaarset formaati" ja soovitab episoode esitada suvalises järjekorras või samaaegselt.<ref name="Hell Is for Children" /> Sarja teemadeks on [[Teadusulme|ulme]], etnograafia, keele omandamine, narratiivne vorm, tehnoloogia ja inimteadvuse lähenemine ning Ameerika kino ajalugu.<ref name="Hell Is for Children" /><ref>{{Cite web|url=http://www.eai.org/title.htm?id=3525|title=Peggy and Fred in Hell: The Prologue|website=Electronic Arts Intermix|access-date=27 April 2015}}</ref> Ta nimetas projekti "jätkuvaks ja avatud lõpuga" kuni filmi "The Fold" ilmumiseni 2013. aastal.<ref>{{Cite web|url=http://www.eai.org/title.htm?id=3525|title=Peggy and Fred in Hell: The Prologue|website=Electronic Arts Intermix|access-date=28 April 2015}}</ref> Kriitikud on sarja "Peggy and Fred in Hell" kiitnud alates selle algusest 1984. aastal. Nii The Village Voice kui ka Cahiers du Cinéma lisasid sarja oma nimekirja "Aasta parimad filmid: 1989" ("Best Films of the Year: 1989"). Senses of Cinema pani selle oma nimekirja "50 parimat filmi 2004. aastal" ("50 Best Films of 2004") ("Peggy and Fred in Hell: Beginning, Middle, End" eest). Pacific Film Archive alustas sarja lõpliku versiooni restaureerimist 2008. aastal.<ref>{{Cite web|url=http://assets-p.artcat.com/file_uploads/file_asset/asset/12e3530ef4520da325d281a4d985f598e1ec1c98/a68e28e384dec3dad459a569c329613b.pdf|title=Leslie Thornton's curriculum vitae}}</ref> Filmikriitik Jonathan Rosenbaum, kes on kiitnud Thorntoni loomingut "elsewhere", nimetas sarja nii "omapäraseks, kuid sügavalt jubedaks" kui ka "Ameerika ''avant-garde''<nowiki/>'i viimase aja põnevaimaks teoseks. See on saaga, mis tõstatab küsimusi kõige kohta, kuid muudab samal ajal kõik väga kummaliseks".<ref name="jonathanrosenbaum.net">{{Cite web|last=Rosenbaum|first=Jonathan|url=http://www.jonathanrosenbaum.net/1996/10/peggy-and-fred-in-hell-the-complete-cycle-2/|title=Peggy and Fred in Hell: The Complete Cycle|website=Jonathan Rosenbaum|access-date=27 April 2015}}</ref> == Filmograafia == {| class="wikitable" ! rowspan="1" |Legend | style="background:#ffdfbf" | | Osa sarjast "Peggy and Fred in Hell" |} {| class="wikitable plainrowheaders" style="width: 90%" ! scope="col" style="width: 5%;" |Aasta ! scope="col" style="width: 10%;" |Pealkiri ! scope="col" style="width: 5%;" |Formaat ! scope="col" style="width: 5%;" |Pikkus ! scope="col" style="width: 25%;" | |- | scope="row" |1974 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Face" |S-8mm |10 minutit |Värvifilm; tummfilm |- | scope="row" |1975 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"X-TRACTS" |16mm |9 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |1976 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"All Right You Guys" |16mm |16 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |1977 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Howard" |16mm |30 minutit |Must |- | scope="row" |1977 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Fiddlers in May" |16mm |28 minutit |Värvifilm; toodetud CPTV jaoks |- | scope="row" |1979 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Minutiae" |16mm |55 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |1981 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"noexitkiddo" |16mm |30 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |1981 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Jennifer, Where Are You?" |16mm |10 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |1983 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Oh, China, Oh" |16mm |3 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |1984 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Peggy and Fred in Hell: The Prologue" |16mm |21 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |1987 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"1,001 Eyes" |Multimeedia |Ei ole kindlat pikkust | |- | scope="row" |1987 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"She Had He So He Do He To Her" |16mm |5 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |1987 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Peggy and Fred in Kansas" |16mm; video |11 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |1988 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"There Was An Unseen Cloud Moving" |Video |60 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |1988 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Peggy and Fred and Pete" |Video |23 minutit |Seepiatoon; mustvalge |- | scope="row" |1989 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"[Dung Smoke Enters The Palace]" |16mm; video |16 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |1993 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Introduction to the So-Called Duck Factory" |16mm; video |7 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |1993 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Strange Space" |Video |4 minutit |Värvifilm; tehtud koos Ron Vawteriga |- | scope="row" |1994 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"The Last Time I Saw Ron" |Video |12 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |1996 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Whirling" |16mm |2 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |1996 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"The Problem So Far" |16mm; video |7 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |1996 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Old Worldy" |Video |30 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |1997 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"...or lost" |16mm |7 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |1998 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"The Haunted Swing" |Video |16 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |1999 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Another Worldy" |16mm |24 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |1999 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Chimp For Normal Short" |16mm |7 minutes |Seepiatoon |- | scope="row" |2000 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Bedtime" |Video |4 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |2000 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Quickly, Yet Too Slowly" |Multimeedia |Ei ole kindlat pikkust |Ei ole kindlat pikkust (Näitus "Presumés Innocent", Bordeaux Kaasaegse Kunstimuuseumis (Musée d'art contemporain de Bordeaux), Prantsusmaal, 8. juunist kuni 1. oktoobrini, 2000. aastal) |- | scope="row" |2001 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Have a Nice Day Alone" |16mm; video |7 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |2001 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"The Splendor" |Video |2 minutes |Mustvalge |- | scope="row" |2002 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Document of an Installation" |Video |6 minutit |Mustvalge; värvifilm |- | scope="row" |2002 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Bedtime v.2" |Video |7 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |2002 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Peggy and Fred on Television" |Video |Kindel telekanal; 105 minutit |Mustvalge; värvifilm; seepiatoon |- | scope="row" |2002 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"The 10,000 Hills of Language" |Multimeedia |Ei ole kindlat pikkust |Ei ole kindlat pikkust |- | scope="row" |2003 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Paradise Crushed" |Video |7 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |2003 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Origin" |Video |4 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2003 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Temporary Modern" |Video |4 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2004 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Let Me Count the Ways, Minus 10, 9, 8, and 7..." |Video |20 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2005 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"End in A New World" |HDV |3 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2005 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Photography is Easy" |Video |5 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2006 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Sahara Mojave" |HDV |11 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2006 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Let Me Count the Ways: Minus 6" |HDV |1 minut |Mustvalge |- | scope="row" |2006 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Data Tent" |Multimeedia |Ei ole kindlat pikkust |Multimedia |- | scope="row" |2007 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"As the World Turns" |HDV |3 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2007 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Sahara Mojave (version 2)" |HDV |12 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2007 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Minus 9" |Multimeedia |Ei ole kindlat pikkust |Multimedia |- | scope="row" |2006 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"The Expiration" |Video |2 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2008 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Novel City" |Video |7 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2009 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"BOB-BOB" |Video |Ei ole kindlat pikkust |Värvifilm |- | scope="row" |2009 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"((((( ))))) |HDV |9 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2010 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Photography is Easy (version 2)" |Video |6 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2010 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Binocular" |Video |Ei ole kindlat pikkust |Värvifilm |- | scope="row" |2010 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Golden Eyes" |HDV |3 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2010 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Migrating Forms Trailer" |HDV |1 minut |Värvifilm |- | scope="row" |2011 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Twice Removed" |HDV |11 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2012 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"SONGS One Two Three" |HDV |14 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2013 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"SNAPS: Elephant Pair" |HDV |2 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2013 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"SNAPS: Oil/Air" |2K video |2 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2013 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"LUNA 1905" |HDV |5 minutit |Mustvalge |- | scope="row" |2013 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"LUNA Snow" |HDV |2 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2013 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"LUNA Heaven" |HDV |8 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2013 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"Peggy and Fred in Hell: The Fold" |Digitaalne projektsioon; [[CRT]]-monitorid |95 minutit |Värvifilm; seepiatoon; Mustvalge |- | scope="row" |2013 | scope="row" style="background: #ffdfbf;" |"The Fold" |Digitaalvideo |2 minutit |Värvifilm; Mustvalge |- | scope="row" |2013 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"LUNA Trance" |Video kolmikteos ([[triptühhon]]) koos installatsioonikeskkonnaga |12 minutiline tsükkel |Värvifilm |- | scope="row" |2013 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"The Animates: Oil/Air/Water" |2K video |7 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |2013 | scope="row" style="background: #fffafa;" |"Philosophers Walk on the Sublime" |Digitaalvideo |16 minutit |Värvifilm |- | scope="row" |Jätkuv | scope="row" style="background: #fffafa;" |"The Great Invisible" |16mm; HDV |90 minutit |Värvifilm; tootmine algas 2002. aastal |- | scope="row" |Jätkuv | scope="row" style="background: #fffafa;" |"What I Learned of China From The Sky" |Mitme ekraaniga digitaalvideo digitaalvideo |Ei ole kindlat pikkust |Värvifilm |} == Auhinnad == Thornton on oma karjääri jooksul pälvinud palju auhindu oma filmi- ja videotöö eest, näiteks: * [[Iowa Film Festival|Iowa filmifestival]], tunnustus (filmi "X-TRACTS" eest), 1976 * [[San Francisco Art Institute Film Festival|San Francisco Kunstiinstituudi filmifestival]], tunnustus (filmi "X-TRACTS" eest), 1980 * [[Athens International Film Festival|Ateena rahvusvaheline filmifestival]], eripreemia (filmi "Jennifer, Where Are You?" eest), 1981 * [[Athens International Film Festival|Ateena rahvusvaheline filmifestival]], eripreemia (filmi "Adynata" eest), 1984 * [[Rhode Island Council on the Arts|Rhode Islandi Kunstide Nõukogu]] toetus (filmi "Peggy and Fred in Hell" eest), 1985 * USA Riikliku Kunstifondi toetused: 1981, 1992, 1995 * Jerome'i Fondi toetused: 1985, 1988, 1992 * New Yorgi osariigi kunstinõukogu toetused: 1985, 1989 * [[Art Matters, Inc.]] toetused, 1987, 1988, 1993 * Rockefelleri Fondi stipendiumid: 1988, 1990, 1997 * New Yorgi Kunstide Fondi stipendiumid: 1988, 1999 * [[The Alpert Awards in the Arts|Alperti kunstiauhinnad]], 1995 (esimene [[Meediakunst|meediakunsti]] auhinna saaja) * Uus-Inglismaa filmi- ja videofestival, kohtunike eriauhind (filmi "The Last Time I Saw Ron" eest) 1995 * Kolme Jõe Kunstifestival, Esimene Preemia: Parima Etenduse/Video Kategooria (filmi "The Last Time I Saw Ron" eest), 1995 * [[The Maya Deren Award for Independent Film and Video Artists|Maya Dereni auhind sõltumatutele filmi- ja videokunstnikele]], 1996 * [[Guggenheimi muuseum|Solomon R. Guggenheimi muuseumi]] [[Hugo Boss Award|Hugo Bossi auhinna]] nominent, 1998 * Stephen Holdeni "Parimad filmid 1999. aastal" ("Best Films in 1999")(filmi "Another Worldy" eest), [[The New York Times|New York Times]], 2000 * [[Rainbow Program|Vikerkaareprogramm]], LAB kunstnike teavitusprogramm, osalev kunstnik, 2005 * [[Onion City Film Festival|Onion City filmifestival]], teine koht (filmi "Let Me Count the Ways Minus 10, 9, 8, 7..." eest), 2005 * [[Anonymous Was A Woman|Anonüümne oli naine]], toetus 2008 * [[Browni Ülikool]], Humanitaarteaduste Uurimisfond, 2009 * Filmikommentaar, "Kümnendi parimad avangardfilmid" ("Best of the Decade Avant-Garde Films")(filmi "Let Me Count the Ways" eest), 2010 * Jonathan Rosenbaum, "Kõigi aegade 1000 parimat filmi" ("All Time Top 1000 Films")(filmi "Adynata" eest), 2010 == Kollektsioonid ja esindamine == Thortonit esindavad [[Winkleman Gallery]] New Yorgis ja [[Unit 17]] Vancouveris Kanadas. Tema teoseid levitavad [[Elisabeth de Brabant]], [[DIA Foundation]], Video Data Bank, Electronic Arts Intermix, Women Make Movies, [[New York Film Makers Co-op]], Light Cone ja LUX. Lisaks arvukatele erakogudele on Thorntoni teoseid ka järgmiste institutsioonide kollektsioonides: * Smithsoniani Ameerika Kunstimuuseum * [[Jeu de paume]] * [[Fundacion La Laboral|Fundación La Laboral]] * [[Fundacion Salamancia Ciudad de Cultura]] * [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum|Moodsa kunsti muuseum]], [[Fundacio la Caixa]] * [[Pompidou keskus]] * Pacific Film Archive * Newarki muuseum * [[Arteleku/Donostia-San Sebastian]] * [[Parabola Arts Foundation|Parabola kunstide fond]] * Fundació Antoni Tàpies * [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikool]] * Chicago Kunstiinstituudi Kool * [[Ecole Nationale Supieure des Beaux Arts]] * Bezaleli kunsti- ja disainiakadeemia * [[Notre Dame'i ülikool|Notre Dame'i Ülikool]] * [[Queen's University|Queen'i Ülikool]] * [[New Yorgi Ülikool]] * [[Princetoni Ülikool]] * Carnegie Melloni Ülikool * California Kunstiinstituut * [[California Ülikool San Diegos]] * Walkeri kunstikeskus == Lisalugemist == * Adams, Sitney P., "The End of the 20th Century”, ''Visionary Film: The American Avant-Garde, 1943-2000, 3rd edition'', Oxford: Oxford University Press, 2002 * Arthur, Paul, "Lost and Found: American Avant-Garde Film in the Eighties", ''A Passage Illuminated: the American Avant-garde Film, 1980-1990'', Amsterdam: Stichting Mecano, 1991 * Doane, Mary Anne, "In the Ruins of the Image: The Works of Leslie Thornton", ''Women’s Experimental Cinema: Critical Frameworks'', ed. Robin Blaetz, Durham: Duke University Press, 2007 * Doane, Mary Anne, “The Retreat of Signs and the Failure of Words: Leslie Thornton’s Adynata”, ''Femmes Fatales: Feminism, Film Theory, Psychoanalysis'', New York: Routledge, 1991 * Halter, Ed. "Hell is for Children", ''Artforum'', September 2012 * Russell, Catherine, “Archival Apocalypse: Found Footage as Ethnography”, ''Experimental Ethnography: The Work of Film in the Age of Video'', Durham: Duke University Press, 1999 * Russell, Catherine, “The Ethnographic Impulse in the Films of Peggy Ahwesh, Su Friedrich, and Leslie Thornton", ''The New American Cinema'', ed. Jon Lewis. Durham and London: Duke University Press, 1998 * Thornton, Leslie, "We Ground Things, Now, On a Moving Earth", "Motion Picture", Volume 3, No. 1, 1990 * Thornton, Leslie, “The Extent of My Ignorance So Far”, ''Outsider: Films on India 1950-1990'', ed. Shanay Jhaveri, Mumbai: The Shoestring Publisher, 2009 * Voorhuis, Nelly, "The Works of Leslie Thornton", ''Andere Sinema'', 1992 * Wees, William C., "Carrying On: Leslie Thornton, Su Friedrich, Abigail Child and American Avant-Garde Film in the Eighties”, ''Canadian Journal of Film Studies'', Volume 10, No. 1, 2002 * Wees, William C., "No More Giants", ''Women & Experimental Filmmaking'', ed. Jean Petrolle and Virginia Wright Wexman, Chicago: University of Illinois, 2005 == Välislingid == * [https://vimeo.com/user1697626 Leslie Thornton Vimeos] * [http://www.ubu.com/film/thornton.html Leslie Thorntoni videod Ubus] * [http://whitney.org/www/2008biennial/www/?section=artists&page=artist_thornton Leslie Thornton Whitney Ameerika Kunsti Muuseumis] * [http://www.winkleman.com/artists/1475 Leslie Thorntoni elulookirjeldus, näituse ajalugu, intervjuud Winkleman Galeriist] * [https://www.frieze.com/article/leslie-thorntons-35-years-radical-filmmaking Leslie Thorntoni 35 aastat radikaalset filmitegemist - Frieze] == Viited == {{Viited|2}} [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmioperaatorid]] h1sleixt10kk09ordqx1fplhtoizfbs 1 716827 7174067 7173078 2026-06-16T12:16:18Z Andres 5 /* */ Vastus 7174067 wikitext text/x-wiki [[User:Neptuunium|Neptuunium]], küllap siin oli pealkirjas lühend jälle seetõttu, et ka originaalis on nimes lühend. On vastavalt pealkirjad [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] jne. Vt ka [[Arutelu:NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Erikomitee]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:07 (EEST) : Siis oleks korrektne NSVL Ministrite Nõukogu esimees. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. juuni 2026, kell 12:40 (EEST) ::Seda lühendit (eriti omastavas) tavaliselt (ka tõlgetes) ei kasutata, sest erinevalt vene keelest asendatakse häälduses viimane täht sõnaga. Sellist nimetust nagu siin ei kasutatud kunagi. Kui oli väga tarvTs lühendada, siis kirjutati "NSVL MN", aga muidu kirjutati "NSV Liidu", isegi ENEs. Sellepärast teen ettepaneku vana tagasi panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 15:16 (EEST) ohajz8wpeqc10c5gd1vsjxjukcbu6fs 102 716834 7174637 7174013 2026-06-17T11:34:09Z PillePrix 153981 Toimetasin 7174637 wikitext text/x-wiki '''Rachel Goldberg''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi- ja telerežissöör, stsenarist ning filmi- ja meediakunstide professor. Teda tunnustatakse tema [[Sõltumatu film|sõltumatute]] lühifilmide ja hiljutise telerežissööri töö eest. == Varajane elu ja haridus == Goldberg lõpetas 1996. aastal [[Pennsylvania ülikool|Pennsylvania Ülikooli]] teatri ja psühholoogia eriala bakalaureusekraadiga.<ref>{{Cite web|last=Diamond|first=Kelly|url=https://penntertainment.com/penn-alumni-know-vol-18/|title=Penn Alumni You Should Know About: Vol. 18|website=Penntertainment|date=2014-06-27|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Pärast ülikooli lõpetamist hakkas ta tegelema teatrietendustega, näiteks ta tegi koos teiste lõpetajatega neljaosalise suvise teatrisarja, kus igaüks lavastas ühe näidendi, olles samal ajal teiste lavastuste näitlejate ja meeskonna liige.<ref>{{Cite web|last=Pasternak|first=Karen|url=https://www.thedp.com/article/1997/05/theater_students_hope_to_play_producer_role_in_new_company|title=Theater students hope to play producer role in new company|publisher=The Daily Pennsylvanian|website=www.thedp.com|date=1997-05-16|access-date=2023-10-06|language=en-us}}</ref> Seejärel õppis Goldberg California Kunstiinstituudis (California Institute of the Arts), kus ta omandas interdistsiplinaarse magistrikraadi filmi-, teatri- ja televisioonirežissööri erialal.<ref>{{Cite web|last=Clarita|first=City of Santa|url=https://scvnews.com/thursdaysnewhalls-on-main-street-final-lineup/|title=Thursdays@Newhall's on Main Street Final Lineup|website=SCVNews.com|date=2016-02-04|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Just seal leidis Goldberg oma huvi filmide vastu ning otsustas lisaks teatrile, mida ta nimetab oma esimeseks armastuseks, hakata ka filmi- ja telerežissööriks.<ref name="Burbank Arts-2020">{{Cite web|url=https://burbankarts.com/artists/rachel-goldberg/|title=Rachel Goldberg – Burbank ArtsBurbank Arts {{!}} An Arts Destination|website=Burbank Arts|date=2020-06-08|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> == Karjäär == Goldberg alustas oma karjääri eksperimentaalteatri stsenaristi ja lavastajana ning jätkab seda tööd paralleelselt filmi ja televisiooniga.<ref name="Burbank Arts-2020">{{Cite web|url=https://burbankarts.com/artists/rachel-goldberg/|title=Rachel Goldberg – Burbank ArtsBurbank Arts {{!}} An Arts Destination|website=Burbank Arts|date=2020-06-08|access-date=2023-10-06|language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://burbankarts.com/artists/rachel-goldberg/ "Rachel Goldberg – Burbank ArtsBurbank Arts | An Arts Destination"]. ''Burbank Arts''. 2020-06-08<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-06</span></span>.</cite></ref> Goldbergi lühifilmid keskendusid marginaliseeritud häälte esiletoomisele, käsitledes sotsiaalse õigluse, rassilise eelarvamuse ja ühiskondliku ebavõrdsuse, väärkohtlemise ning ebatõenäoliste sõprussuhete muutva jõu teemasid. Kui Goldberg hakkas 2017. aastal töötama episoodilistes telesarjades, on ta lavastanud mitmeid saateid, mis hõlmavad erinevaid žanre nagu koomiksid, õudusfilmid, tõsielukrimi, müsteerium ja fantaasia. Tänu oma tööle filmides "Raising Dion" ja "American Horror Story" tunnustati Goldbergi 2020. aastal Alice Initiative'i poolt kui üht 20-st tõusvast naisrežissöörist, kes on valmis liikuma stuudioprojektide tasandile.<ref>{{Cite web|last=Ford|first=Rebecca|url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/alice-initiative-reveals-annual-list-emerging-female-directors-1269619/|title=Alice Initiative Reveals Annual List of Emerging Female Directors|website=The Hollywood Reporter|date=2020-01-15|access-date=2023-11-02|language=en-US}}</ref> === Film === Goldberg debüteeris režissöörina filmiga "Man, Where's My Shoe?" 2004. aastal. 22-minutilise lühifilmi lavastas ta koos [[Los Angelese maakond|Los Angelese]] mittetulundusühingu riskirühma kuuluvate teismeliste tüdrukutega ning Goldberg oli nende režissöör-mentor ja produtsent.<ref>{{Cite web|url=https://filmthreat.com/uncategorized/hollyshorts-exposed/|title=HOLLYSHORTS EXPOSED|publisher=Film Threat|date=2005-08-09|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Goldberg oli üks kaheksast naisest, keda valiti [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] naiste režissööritöökoja 2010.–2011. aasta kursusele. Ta lavastas ja kirjutas kaasautorina oma kolmanda lühifilmi "Neighbors".<ref>{{Cite web|last=Beauchamp|first=Cari|url=https://www.indiewire.com/news/general/cholodenko-hosts-afi-directing-workshop-for-women-showcase-237278/|title=Cholodenko Hosts AFI Directing Workshop for Women Showcase|website=IndieWire|date=2011-05-11|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Jonathan Pope Evans kirjutas esialgse stsenaariumi, mis tugines nende ühisesle erakliku eluviisiga sõbrale ning tegi hiljem koostööd Goldbergiga filmistsenaariumi järgmiste mustandite arendamiseks.<ref>{{Cite web|last=Disarray|url=https://disarray.blog/2012/09/21/filmmakers-spotlight-interview-with-director-rachel-goldberg-of-neighbors/|title=Filmmakers Spotlight: Interview with Director Rachel Goldberg of "Neighbors"|website=DISARRAY|date=2012-09-21|access-date=2023-10-06|language=en}}</ref> Järgmisel aastal valiti Goldberg [[Film Independent's Spirit Awards|Film Independenti]] projekti "Project Involve", kus ta kirjutas stsenaariumi ja lavastas Rosita Lopezi filmi "President".<ref>{{Cite web|last=savage|first=sophia|url=https://www.indiewire.com/news/general-news/film-independent-names-30-filmmakers-for-2012-project-involve-speakers-include-pariahs-rees-cooper-184168/|title=Film Independent Names 30 Filmmakers for 2012 Project Involve; Speakers Include Pariah's Rees & Cooper|website=IndieWire|date=2011-11-09|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Kushigemachi|first=Todd|url=https://variety.com/2011/film/news/film-independent-sets-30-for-program-1118045959/|title=Film Independent sets 30 for program|website=Variety|date=2011-11-10|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Tema järgmine projekt, "MUTED", sai alguse stsenarist Brandi Nicole'i loodud Kickstarteri kampaaniana.<ref>{{Cite web|last=Jack|first=Fisher|url=https://eurweb.com/2015/muted-shows-what-happens-if-youre-black-and-go-missing-watch/|title='Muted' Shows What Happens if You're Black and Go Missing (Watch)|website=EURweb|date=2015-02-10|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Film esilinastus 18. iga-aastasel Ameerika mustanahaliste filmide festivalil (American Black Film Festival) 2014. aasta juunis ja pälvis kriitikute tunnustuse ning võitis nii [[HBO]] lühifilmide auhinna kui ka 10 000 dollari suuruse peaauhinna.<ref>{{Cite web|last=|url=https://theshadowleague.com/hbo-spotlights-short-films-at-abff-awards-competition/|title=HBO Spotlights Short Films at ABFF Awards Competition|website=The Shadow League|date=2014-06-21|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Film jõudis HBO eetrisse 2015. aasta veebruaris mustanahaliste ajaloo kuu auks.<ref>{{Cite web|last=Workneh|first=Lilly|url=https://thegrio.com/2014/07/03/muted-powerful-film-explores-being-black-and-missing/|title='Muted': Powerful film explores being black and missing|website=TheGrio|date=2014-07-03|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Samuti valiti Goldberg 2014. aastal 16. iga-aastasesse Independent Screenwriting Labi oma täispika stsenaariumi "Transformation Awaits" eest, mis põhines tema 2012. aasta lühifilmil "Neighbors".<ref>{{Cite web|last=Folsom|first=Jake|url=https://www.indiewire.com/news/general-news/film-independent-announces-9-lucky-writers-for-coveted-screenwriting-lab-program-22390/|title=Film Independent Announces 9 Lucky Writers For Coveted 'Screenwriting Lab' Program|website=IndieWire|date=2014-09-10|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Taaskord tegi Goldberg koostööd Jonathan Pope Evansiga, et kirjutada stsenaarium, millest sai hiljem akadeemia Nicholl Fellowshipi veerandfinalist ja mis võitis 2014. aasta Rhode Islandi rahvusvahelisel filmifestivalil (Rhode Island International Film Festival) LGBTQ-stsenaariumi peaauhinna.<ref>{{Cite web|url=https://www.oscars.org/nicholl/ceremonies/2014|title=2014 {{!}} Oscars.org {{!}} Academy of Motion Picture Arts and Sciences|website=www.oscars.org|access-date=2023-10-06|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|last=|url=https://www.golocalprov.com/news/ri-international-film-festival-announces-2014-screenplay-winners|title=RI International Film Festival Announces 2014 Screenplay Winners|website=GoLocalProv|date=2014-11-10|access-date=2023-10-06|language=en}}</ref> === Televisioon === 2016. aastal käivitas Ryan Murphy oma Half algatuse, mille eesmärk oli saavutada oma telesaadete režissööride seas soolist ja rassilist võrdsust.<ref>{{Cite web|last=Andreeva|first=Nellie|url=https://deadline.com/2021/07/ryan-murphy-half-initiative-2021-production-assistant-intensive-mentees-list-1234784646/|title=Ryan Murphy's Half Initiative Names Participants In First Production Assistant Intensive Program|website=Deadline|date=2021-07-01|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Järgmisel aastal tegi Goldberg oma teledebüüdi, lavastades sarja "American Horror Story: Cult" seitsmendat osa.<ref>{{Cite web|url=http://www.thefutoncritic.com/listings/20170918fx01/|title=Listings {{!}} TheFutonCritic.com – The Web's Best Television Resource|website=www.thefutoncritic.com|access-date=2023-11-01}}</ref> Enne seda oli Goldbergil koos teiste Halfi režissööridega raske jõuda episoodilise televisiooni ja mängufilmide maailma, kuna produktsioonifirmad ja kanalid ei olnud valmis andma naisrežissööridele nende esimest suuremat projekti.<ref>{{Cite web|last=Blyth|first=Antonia|url=https://deadline.com/2017/08/ryan-murphy-half-foundation-tca-1202146150/|title=Ryan Murphy's Half Foundation Is Life-Changing For Female Directors – TCA|website=Deadline|date=2017-08-10|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> FX Networksi korraldatud 2017. aasta paneelis tunnustasid naised Murphyt selle eest, et ta andis neile võimaluse töötada suure eelarvega filmide kallal, märkides, et pärast suurema projekti olemasolu hakkasid võimalused avanema kiiremini ja ulatuslikumalt.<ref>{{Cite web|last=Montpelier|first=Rachel|url=https://womenandhollywood.com/female-tv-directors-share-stories-talk-ryan-murphys-half-program-at-fx-panel-4cc696e4207b/|title=Female TV Directors Share Stories, Talk Ryan Murphy's Half Program at FX Panel|website=womenandhollywood.com|date=2017-08-10|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Pärast Halfi all saadud lavastajakogemust jätkas Goldberg oma žanritelevisiooni karjääriga, lavastades 2019. aastal seriaalide [[Veronica Mars|"Veronica Mars"]], "Raising Dion" ja "Cloak & Dagger" episoode. 2021. aastal lavastas Goldberg kaks esimest osa [[Netflix|Netflixi]] sarjast "Grendel", mis põhineb Matt Wagneri samanimelisel koomiksisarjal ning mille stsenarist ja produtsent oli Andrew Dabb.<ref>{{Cite web|last=Rosario|first=Alexandra Del|url=https://deadline.com/2021/09/netflix-orders-grendel-series-dark-horse-comic-abubakr-ali-cast-1234832350/|title=Netflix Orders 'Grendel' Series Based On Dark Horse Comic With Abubakr Ali To Star, 8 More Cast|website=Deadline|date=2021-09-14|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Goldberg ja Dabb tegid varem koostööd Netflixi sarjas "Resident Evil".<ref>{{Cite web|last=Bell|first=BreAnna|url=https://variety.com/2022/tv/news/grendel-comic-book-tv-adaptation-netflix-1235385199/|title='Grendel' TV Series Adaptation Not Moving Forward at Netflix|website=Variety|date=2022-09-27|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Sarja võtted katkestati 2022. aastal filmimise lõppjärgus, mille tõttu jäi osaliselt valminud kaheksaosalise hooaja järeltootmine ootele ning sarjale hakati otsima teisi võimalikke levitajaid.<ref>{{Cite web|last=Petski|first=Denise|url=https://deadline.com/2022/09/grendel-star-abubakr-ali-responds-netflix-series-cancellation-muslim-representation-1235131153/|title='Grendel' Star Abubakr Ali Responds To Netflix Series Cancellation & What It Means For Muslim Representation: "There Is A Space & Need For Stories Like This"|website=Deadline|date=2022-09-29|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> 2023. aasta alguses teatati, et Marvel palkas Goldbergi lavastama "WandaVisioni" kõrvalsarja "Agatha All Along" koos peastsenaristi ja tegevprodutsendi Jac Schaefferi ning "Wednesday" režissööri Gandja Monteiroga.<ref>{{Cite web|last=Kit|first=Borys|url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/agatha-coven-of-chaos-director-revealed-wandavision-1235299122/|title='Agatha: Coven of Chaos' Sets Directors as Production Readies for Next Week|website=The Hollywood Reporter|date=2023-01-13|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Sarja filmimine lõppes enne [[Ameerika Stsenaristide Gild|Ameerika Kirjanike Gildi]] ja SAG-AFTRA streiki, kuid selle esilinastus lükati edasi 2024. aasta halloweeni eelõhtule.<ref>{{Cite web|last=Kit|first=Borys|url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/marvel-tv-show-release-dates-1235580093/|title=Marvel Shuffles TV Calendar with New Dates for 'Agatha,' 'Echo,' X-Men '97' (Exclusive)|website=The Hollywood Reporter|date=2023-09-01|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> 2023. aasta juulis teatas The Hollywood Reporter, et Goldberg teeb oma debüüdi märulikomöödiaga "The BM", mille stsenaariumi kirjutasid [[Perepea|"Perepea"]] endised stsenaristid Shawn Ries ja Artie Johann.<ref>{{Cite web|last=Kit|first=Borys|url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/rachel-goldberg-direct-the-bm-marvista-1235530117/|title=Rachel Goldberg to Direct Action Comedy 'The BM' for MarVista (Exclusive)|website=The Hollywood Reporter|date=2023-07-06|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> === Akadeemiline maailm === 2015. aastal liitus Goldberg Chapmani Ülikooli Dodge'i Filmi- ja Meediakunstide Kolledži (Chapman University's Dodge College of Film and Media Arts) õppejõududega, kus ta andis kursusi filmikeele kaudu lugude jutustamisest.<ref>{{Cite web|last=Bryant|first=Jacob|url=https://variety.com/2015/film/news/industry-vets-join-dodge-college-of-film-and-media-arts-faculty-1201585331/|title=Industry Vets Join Dodge College of Film and Media Arts Faculty|website=Variety|date=2015-09-03|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> 2019. aastal asutasid Goldberg koos filmiprofessori Christine Fugate'iga filmifestivali The Female Gaze, et tähistada ja jagada meediat naiste vaatenurgast lähtudes.<ref>{{Cite web|url=https://blogs.chapman.edu/dodge/announcement/the-female-gaze-film-festival/|title=The Female Gaze Film Festival – Dodge College of Film and Media Arts|date=2022-08-18|access-date=2023-10-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20220818174417/https://blogs.chapman.edu/dodge/announcement/the-female-gaze-film-festival/|archive-date=2022-08-18}}</ref> == Filmograafia == '''Lühifilm''' {| class="wikitable" |+ !Aasta !Pealkiri !Režissöör !Produtsent !Stsenarist |- |2004 |"Man, Where's My Shoe? |Jah |Jah |Ei |- |2007 |"Bottle Rockets" |Jah |Ei |Ei |- | rowspan="2" |2012 |"Neighbors" |Jah |Ei |Jah |- |"Rosita Lopez for President" |Jah |Ei |Jah |- |2014 |"Muted" |Jah |Ei |Ei |- |2015 |"Francisco y David" |Ei |Kaasprodutsent |Ei |- | rowspan="2" |2017 |"Bettas" |Ei |Tegevjuht |Ei |- |"Alpha" |Ei |Tegevjuht |Ei |} '''Televisioon''' {| class="wikitable" !Aasta ! Pealkiri ! Episood(id) |- | 2017 | "American Horror Story: Cult" | "Valrie Solanas Died for Your Sins: Scumbag" |- | 2018–2021 | "Mayans M.C" | "Cucaracha/K'uruch"<br /><br /><br /><br /> "Xquic"<br /><br /><br /><br /> "Overreaching Don't Play" |- | rowspan="3" | 2019 | "Cloak & Dagger" | "Alignment Chart" |- | "Veronica Mars" | "Heads You Lose" |- | "Raising Dion" |"Issue #103: Watch Man" "Issue #104: Welcome to BIONA. Hope You Survive the Experience" |- | 2020 | "The Sinner" | "Part VII" |- | 2021 | "American Gods" | "Fire and Ice" |- | rowspan="3" | 2022 | "Resident Evil" | "Home Movies" "Revelations" |- |"Friend of the Family" |"The Mission" "Articles of Faith" |- | "Grendel" |"Devil by the Dead" "Baptism for the Devil" |- | 2023 | "Gen V" | "Jumanji" |- | 2024 | "Agatha All Along" | "Through Many Miles / Of Tricks and Trials" "If I Can't Reach You / Let My Song Teach You" "Darkest Hour / Wake Thy Power" |} == Auhinnad == {| class="wikitable sortable mw-collapsible" !Aasta !Nomineeritud teos !Auhind !Auhinna andja !Tulemus !Jagas auhinda |- !2009 |"Bottle Rockets" |Žürii auhind (Jury prize) |Las Vegas International Film Festival |Võitis |Scott Sullivan, Jamon Scott |- !2012 |"Neighbors" |Parimad naiste lühifilmid (Best Short Films by Women) |Burbank International Film Festival |Võitis |- !2012 |"Neighbors" |Alternative Spirit Award |Rhode Island International Film Festival |Võitis |- !2014 |"Neighbors" |Parima narratiiviga lühifilm (Best Narrative Short) |Translations: The Seattle Transgender Film Festival |Võitis |- !2014 |"Rosita Lopez for President" |HB0 Žürii auhind (HB0 Jury Award) |Miami Gay and Lesbian Film Festival |Nomineeritud |Danni Conner |- !2014 |"Rosita Lopez for President" |Parim lühimängufilm (Best Live Action Short) |NewFilmmakers Los Angeles |Nomineeritud |- !2014 |"Rosita Lopez for President" |Parim lühifilm (Overall Best Short) |River Bend Film Festival, US |Võitis |- !2014 |"Transformation Awaits" |Parim stsenaarium (Best Screenplay) |Rhode Island International Film Festival |Võitis |Jonathan Evans |- !2014 |"Muted" |Režissööri eriauhind (Director's Choice Award) |Rhode Island International Film Festival |Võitis |Brandi Nicole · Tara Tomicevic |- !2014 |"Muted" |Lühifilmi auhind (Short Film Award) |American Black Film Festival |Võitis |Brandi Nicole |- !2015 |"Welcome to Camelot" |Parim stsenaarium (Best Screenplay) |Rhode Island International Film Festival |Võitis |- !2015 |"Muted" |Parim sõltumatu lühifilm (Outstanding Independent Short) |Black Reel Award |Võitis |Brandi Nicole |- !2015 |"Muted" |Zürii eriauhind (Special Jury Award) |SoHo International Film Festival |Võitis |Brandi Nicole · Tara Tomicevic |- !2015 |"Muted" |Suuržürii auhind (Grand Jury Award) |SoHo International Film Festival |Võitis | |- !2015 |"Muted" |Parim lühifilm (Best Short Film) |Minneapolis St. Paul International Film Festival |Võitis |Brandi Nicole |- !2015 |"Muted" |Parim lühidraamafilm (Best Dramatic Short Film) |Downtown Film Festival Los Angeles |Võitis |Brandi Nicole · Tara Tomicevic |- !2015 |"Neighbors" |Režissööride nimekirja auhind (The Director List Award) |Connect Film Festival, AUS |Võitis |- !2015 |"Neighbors" |Bechdeli loo jutustamise auhind (Bechdel Award for Storytelling) |Connect Film Festival, AUS |Nomineeritud |- !2015 |"Neighbors" |Parim film (parim režissöör, parim stsenarist ja parim produtsent) (Best Picture (Best Director, Best Writer & Best Producer)) |Connect Film Festival, AUS |Nomineeritud |Jonathan Evans · Bela Goldberg |- !2016 |"Welcome to Camelot" |Donna Rothsteini stsenaariumikirjutamise tippsaavutuste auhind (Donna Rothstein Excellence in Screenwriting Award) |Garden State Film Festival |Võitis |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Pennsylvania ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] ic2fr62v8yvnwz5qqxcevuf9wjeiyhj 1 716845 7174075 7172724 2026-06-16T12:45:55Z Andres 5 /* */ Vastus 7174075 wikitext text/x-wiki Selline kirjelduse ja akronüümi kombinatsioon ning ka kirjeldus "Euroopa teaduste akadeemiate föderatsioon" esinevad siin-seal, aga organisatsiooni nimi on minu arusaamise järgi "All European Academies". Ma arvan, et pealkiri peaks olema see või "ALLEA". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 21:48 (EEST) :Nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 15:45 (EEST) adjjccnfhd3d1epyjv4hhhyt73jun3v 102 716849 7174642 7172738 2026-06-17T11:42:48Z PillePrix 153981 Toimetasin 7174642 wikitext text/x-wiki '''Johanne Killeen''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kokk, restoraniomanik ja kokaraamatute kirjanik. Ta asutas koos oma abikaasa George Germoniga [[Providence|Rhode Islandi osariigis Providence'is]] restorani Al Forno, mida peetakse lameda leivapitsa sünnikohaks.<ref name="Canavan">{{Cite news|last=Canavan|first=Hilary Dixler|url=https://www.eater.com/2014/3/19/6266361/the-grilled-pizza-margarita-at-al-forno-in-providence|title=The Grilled Pizza Margarita at Al Forno in Providence.|publisher=Eater|date=March 19, 2014|access-date=14 October 2022}}</ref> Ta on ka kahe kokaraamatu autor: "Cucina Simpatica: Robust Trattoria Cooking from Al Forno" (1991)<ref name="Ian">{{Cite news|last=Donnis|first=Ian|url=https://providencephoenix.com/archive/features/00/03/23/ALFORNO.html|title=Simple beauty Al Forno's Johanne Killeen and George Germon mine the essence of Italian food|publisher=Providence Phoenix|date=March 23, 2000|access-date=15 October 2022}}</ref> ja "On Top of Spaghetti... Macaroni, Linguine, Penne, and Pasta of Every Kind". Killeen ja Germon olid mõlemad kunstnikud, nad lõpetasid Rhode Islandi Disainikooli (Rhode Island School of Design)<ref name="Oset">{{Cite news|last=Babür-Winter|first=Oset|url=https://www.foodandwine.com/fwpro/johanne-killeen-al-forno-restaurant-survival-tips|title=This Restaurant Veteran Has the Secrets to Survival (and Success)|publisher=Food&Wine|date=August 6, 2020|access-date=14 October 2022}}</ref> ja otsisid võimalust oma sissetulekut täiendada, mis viis neid avama Al Forno 1980. aastal.<ref name="Germon obit">{{Cite news|last=Bidgood|first=Jess|url=https://www.nytimes.com/2015/11/01/us/george-germon-founder-of-rhode-island-dining-gem-dies-at-70.html|title=George Germon, Founder of Rhode Island Dining Gem, Dies at 70|work=New York Times|date=October 14, 2022|access-date=12 February 2019}}</ref> Killeen oli tööl [[Itaalia|Itaalias]] [[Firenze]] lähedal asuvas restoranis ja tal tuli idee avada oma restorani. Samal ajal töötas tema abikaasa George õpetajana RISDis Roomas.<ref name="GC">{{Cite web|url=https://greatchefs.com/chef/johanne-killeen/|title=Johanne Killeen & George Germon of Al Forno's – Providence, RI|website=GreatChefs|access-date=15 October 2022}}</ref> Tema ja ta abikaasa esinesid saates "In Julia's Kitchen with Master Chefs" ühes osas, kus nad valmistasid söesteiki vürtsika Fanny kastmega.<ref name="Julia">{{Cite web|url=https://nhpbs.org/schedule/summary.aspx?progId=InJuliasKitchenwithMasterChefs130|title=Johanne Killeen, George Germon, And Christopher Gross - In Julia's Kitchen With Master Chefs|website=PBS|access-date=14 October 2022}}</ref> == Autasud ja auhinnad == Food & Wine asutas iga-aastase parima uue koka (Best New Chef) auhinna 1988. aastal. Killeen kuulus esimesse valitud gruppi ning oli selles ainus naine.<ref name="Best">{{Cite news|url=https://www.foodandwine.com/chefs/every-fw-best-new-chef-winner-list|title=Every Food & Wine Best New Chef Ever, Since 1988|publisher=Food&Wine|date=May 12, 2020|access-date=14 October 2022}}</ref> Koos oma abikaasaga pälvis ta James Beardi auhinna „Best Chef of the Northeast“ kategoorias. 2018. aastal oli ta ka „Outstanding Chef“ auhinna poolfinalist.<ref name="Oset" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika köök]] gba1mx9k3yc4kt97a6q6a42oewlmkp2 102 716854 7174655 7174018 2026-06-17T11:52:39Z PillePrix 153981 Toimetasin 7174655 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Nick Wallace<!-- use common name/article title --> | kodakondsus = Ameerika Ühendriigid | pilt = NickWallace-04673-2.jpg | elukutse = Kokk | tunnustus = Ameerika lõunaosariikide köök (southern cuisine) }} '''Nick Wallace''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] peakokk, kes elab Jacksonis [[Mississippi osariik|Mississippi]] osariigis. Ta on ettevõtete Nick Wallace Culinary, Nick Wallace Catering ja Nissan Café by Nick Wallace asutaja ja peakokk.<ref>{{Cite web|url=https://www.nickwallaceculinary.com/meet-nick|title=Meet Chef Nick Wallace|website=Nick Wallace Culinary}}</ref> Ta on sündinud ja kasvanud üles Mississippis. Wallace alustas kokandust õppima juba varases eas oma vanaemade köökides. Ta on osalenud populaarsetes toiduteemalistes telesaadetes. == Varajane elu == Wallace sündis ja kasvas üles Edwardsis Mississippis. Ta nimetas oma vanaemasid Queen Morrist ja Lennel Donaldit põhjuseks, miks tal tekkis armastus kulinaaria vastu.<ref>{{Cite web|last=Willis|first=Brinda Fuller|url=http://www.jacksonfreepress.com/news/2019/jan/09/nick-wallace-way/|title=The Nick Wallace Way|website=www.jacksonfreepress.com}}</ref> == Karjäär == Wallace on Nick Wallace Culinary, Nick Wallace Cateringi ja Nissan Café by Nick Wallace'i asutaja ja peakokk. Ta on ka Ben's Originali,<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=97AR8WwsN74|title=Ben's Original &#124; My Original Recipe Ft. Chef Nick Wallace}}</ref> Pepsi<ref>{{Cite web|url=https://www.instagram.com/accounts/login/?next=/p/CRb0OszDgON/|title=Login • Instagram|website=www.instagram.com}}</ref> ja HOPE Credit Unioni<ref>{{Cite web|url=https://hopecu.org/our-time-is-now-changing-lives-by-changing-systems/|title=Our Time is Now: Changing Lives by Changing Systems &#124; Hope Credit Union|website=hopecu.org}}</ref> reklaamipartner. Wallace'i on kajastatud mitmetes üleriigilistes meediakanalites. Ta on esinenud Food Networki saates "Cutthroat Kitchen" (2014; 4. hooaeg), " Chopped" (2017; 34. hooaeg), "Chopped: Alton's Challenge" (2017) ning "Comfort Nation" (2018; 2. hooaeg). Wallace võitis "Choppedi " oma hooaja 2017. aastal ja ta on esinenud ka Food Network Canada saates "Fire Masters" (2021).<ref>{{Cite web|url=https://www.nickwallaceculinary.com/meet-nick|title=Meet Nick|website=Nick Wallace Culinary|access-date=10 April 2024}}</ref> Rahvusvaheliselt on Wallace esinenud Prantsuse kanali Voyage'i saates "Unexplored America - Mississippi " (2020). Ta on kaks korda osalenud ka Visit USA saates "Beautiful Destinations" (2019). Wallace saavutas Bravo saates "Top Chef: Houston" (2022; 19. hooaeg) neljanda finalisti koha<ref>{{Cite web|url=https://www.bravotv.com/people/nick-wallace|title=Nick Wallace|website=Bravo TV Official Site|date=January 24, 2022}}</ref> ning esines viimati CNNi saates "NOMAD" koos Carlton McCoyga (2022).<ref>{{Cite web|last=Foren Clark|url=https://www.cnn.com/travel/article/nomad-carlton-mccoy-itinerary-origseriesfilms/index.html|title='Nomad' episode guide: Join Carlton McCoy on his search for authenticity around the world|website=CNN}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika köök]] exqszr6y64cltohha5rzs7iwlem0acg 7174659 7174655 2026-06-17T11:55:07Z PillePrix 153981 7174659 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Nick Wallace<!-- use common name/article title --> | kodakondsus = Ameerika Ühendriigid | pilt = NickWallace-04673-2.jpg | elukutse = Kokk | tunnustus = Ameerika lõunaosariikide köök (southern cuisine) }} '''Nick Wallace''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] peakokk, kes elab Jacksonis [[Mississippi osariik|Mississippi]] osariigis. Ta on ettevõtete Nick Wallace Culinary, Nick Wallace Catering ja Nissan Café by Nick Wallace asutaja ja peakokk.<ref>{{Cite web|url=https://www.nickwallaceculinary.com/meet-nick|title=Meet Chef Nick Wallace|website=Nick Wallace Culinary}}</ref> Ta on sündinud ja kasvanud üles Mississippis. Wallace alustas kokandust õppima juba varases eas oma vanaemade köökides. Ta on osalenud populaarsetes toiduteemalistes telesaadetes. == Varajane elu == Wallace sündis ja kasvas üles Edwardsis Mississippis. Ta nimetas oma vanaemasid Queen Morrist ja Lennel Donaldit põhjuseks, miks tal tekkis armastus kulinaaria vastu.<ref>{{Cite web|last=Willis|first=Brinda Fuller|url=http://www.jacksonfreepress.com/news/2019/jan/09/nick-wallace-way/|title=The Nick Wallace Way|website=www.jacksonfreepress.com}}</ref> == Karjäär == Wallace on Nick Wallace Culinary, Nick Wallace Cateringi ja Nissan Café by Nick Wallace'i asutaja ja peakokk. Ta on ka Ben's Originali,<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=97AR8WwsN74|title=Ben's Original &#124; My Original Recipe Ft. Chef Nick Wallace}}</ref> Pepsi<ref>Instagrami leht www.instagram.com</ref> ja HOPE Credit Unioni<ref>{{Cite web|url=https://hopecu.org/our-time-is-now-changing-lives-by-changing-systems/|title=Our Time is Now: Changing Lives by Changing Systems &#124; Hope Credit Union|website=hopecu.org}}</ref> reklaamipartner. Wallace'i on kajastatud mitmetes üleriigilistes meediakanalites. Ta on esinenud Food Networki saates "Cutthroat Kitchen" (2014; 4. hooaeg), " Chopped" (2017; 34. hooaeg), "Chopped: Alton's Challenge" (2017) ning "Comfort Nation" (2018; 2. hooaeg). Wallace võitis "Choppedi " oma hooaja 2017. aastal ja ta on esinenud ka Food Network Canada saates "Fire Masters" (2021).<ref>{{Cite web|url=https://www.nickwallaceculinary.com/meet-nick|title=Meet Nick|website=Nick Wallace Culinary|access-date=10 April 2024}}</ref> Rahvusvaheliselt on Wallace esinenud Prantsuse kanali Voyage'i saates "Unexplored America - Mississippi " (2020). Ta on kaks korda osalenud ka Visit USA saates "Beautiful Destinations" (2019). Wallace saavutas Bravo saates "Top Chef: Houston" (2022; 19. hooaeg) neljanda finalisti koha<ref>{{Cite web|url=https://www.bravotv.com/people/nick-wallace|title=Nick Wallace|website=Bravo TV Official Site|date=January 24, 2022}}</ref> ning esines viimati CNNi saates "NOMAD" koos Carlton McCoyga (2022).<ref>{{Cite web|last=Foren Clark|url=https://www.cnn.com/travel/article/nomad-carlton-mccoy-itinerary-origseriesfilms/index.html|title='Nomad' episode guide: Join Carlton McCoy on his search for authenticity around the world|website=CNN}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika köök]] 6skvzfx5sz0267iidwh3xjucg5mttz2 0 716870 7174428 7172816 2026-06-17T00:01:17Z Kruusamägi 1530 7174428 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Aruheina-viirgpunnpea | staatus = | pilt = Thymelicus sylvestris male - Flickr - gailhampshire.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Viirgpunnpea]] ''Thymelicus'' | liik = '''Aruheina-viirgpunnpea''' | binaarne = ''Thymelicus sylvestris'' | binaarse_autor = [[Nikolaus Poda von Neuhaus|Poda]], 1761 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Aruheina-viirgpunnpea''' (''Thymelicus'' ''sylvestris'') on [[Punnpealased|punnpealaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi eestikeelne nimi viitab aruheinale kui liigile iseloomulikule toidutaimede seosele. Ladinakeelne nimetus ''sylvestris'' tuleneb sõnast ''silva'' ja tähendab „metsane“ või „metsas kasvav“. == Välimus ja tunnused == Aruheina-viirgpunnpea tiibade siruulatus on 26–30 mm. Tiibade ülakülg on tumekollane, musta servise ja ühtlaselt valkjaskollaste narmastega. Isastel liblikatel kulgeb eestiiva keskosa tagaserva suunas pikk must lõhnatriip. Eestiiva alakülg on kollane, tipuosa rohekas ja kannaosa mustjas. Tagatiiva alakülg on rohekaskollane, kannaosa tumenenud ning taganurk laialt kollane.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=112–114}}</ref> Aruheina-viirgpunnpea on väga sarnane keskmiselt veidi suurema [[Harilik viirgpunnpea|hariliku viirgpunnpeaga]]. Liike eristatakse eelkõige välimuse pisitunnuste ja ökoloogia järgi: aruheina-viirgpunnpea on harilikust viirgpunnpeast tavaliselt natuke väiksem, tema eestiiva lõhnatriip on õhem ja kõveram ning tiivad tunduvad mõnevõrra sihvakamad.<ref name=":0" /><gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Thymelicus sylvestris - Foret de Bouconne, France - male dorsal.jpg|♂ Fail:(MHNT) Thymelicus sylvestris - Foret de Bouconne, France - male ventral.jpg|♂△ </gallery> == Elupaik == Tegemist on niiduliigiga, kes eelistab kuivemaid avamaastikke ja poolavatud elupaiku. Teda võib kohata kuivadel [[Nõlv|nõlvakutel]], teedel, hõredatel taimikualadel ja muudes kohtades, kus kasvab mitmesuguseid kõrrelisi.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=228}}</ref> == Levila == [[Fail:Thymelicus sylvestris underside - Keila.jpg|pisi|Aruheina-viirgpunnpea [[arujumikas|arujumikal]]. Pildistatud [[Keila]]s]] Läänepalearktilise levikuga liik. Euroopas on ta levinud peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas]] ning tema levila ulatub [[Vahemere piirkond|Vahemere piirkonnast]] [[Põhjameri|Põhja-]] ja [[Läänemeri|Läänemereni]]. [[Fennoskandia|Fennoskandias]] liik puudub.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Eestis asub liik oma levila põhjapiiri lähedal. Ta on Eesti mandriosas üsna laialt levinud, kuid ei ole tavaliselt sama sage kui harilik viirgpunnpea. Varem on liiki peetud eelkõige [[Ida-Eesti|Ida-]] ja [[Vahe-Eesti]] kuivade nõlvakute ning teede liigiks, kuid andmeid on ka [[Vormsi|Vormsilt]] ja [[Hiiumaa|Hiiumaalt]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Lennuaeg == Eestis lendab aruheina-viirgpunnpea tavaliselt juuni lõpust augusti alguseni või augusti esimese pooleni. Keskmistel aastatel algab lennuaeg juuni lõpus, kuid võib soojusest sõltuvalt alata umbes nädal varem või hiljem. <ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=95}}</ref> == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Kõrrelised|kõrrelistel]]. Toidutaimedena on näiteks [[lamba-aruhein]], [[Timut|timutit]] ja [[sookastik]]. Talvituvaks arengujärguks on röövik.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Thymelicus sylvestris}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] g3zaq40p5oj8nb0o68d0zv2muxl1r8o 1 716888 7174071 7172860 2026-06-16T12:33:56Z Andres 5 7174071 wikitext text/x-wiki == Mis mõte... == Mis mõte on sellel artiklil? Lugedes artiklit [[Bouilloni vald]], on selge et kogu see tekst seal käib ühtse terviku kohta. Seega mõtekas viis oleks teha ainult üks artikkel haldusüksuse Bouilloni kohta. Algusega '''Bouillon on asula ja omavalitsus/vald Belgias...''' Tuletan meelde et mitte keegi teistes Vikipeediates ei tegele selliste tobedustega. Sest asula eraldamine vallast on suuresti meelevaldne. [[Kasutaja:ÕÕÕNNN|ÕÕÕNNN]] ([[Kasutaja arutelu:ÕÕÕNNN|arutelu]]) 15. juuni 2026, kell 02:12 (EEST) :Seda peaks ühes kohas autama, pole seda arutelu ikka veel jõudnud korraldada. Antud juhul peaks minu arvates materjal olema teisiti jaotatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 15:33 (EEST) o2twb2k6jrjdxa0jsw6udrmfw74xhz2 7174072 7174071 2026-06-16T12:42:31Z Andres 5 7174072 wikitext text/x-wiki == Mis mõte... == Mis mõte on sellel artiklil? Lugedes artiklit [[Bouilloni vald]], on selge et kogu see tekst seal käib ühtse terviku kohta. Seega mõtekas viis oleks teha ainult üks artikkel haldusüksuse Bouilloni kohta. Algusega '''Bouillon on asula ja omavalitsus/vald Belgias...''' Tuletan meelde et mitte keegi teistes Vikipeediates ei tegele selliste tobedustega. Sest asula eraldamine vallast on suuresti meelevaldne. [[Kasutaja:ÕÕÕNNN|ÕÕÕNNN]] ([[Kasutaja arutelu:ÕÕÕNNN|arutelu]]) 15. juuni 2026, kell 02:12 (EEST) :Seda peaks ühes kohas autama, pole seda arutelu ikka veel jõudnud korraldada. Antud juhul peaks minu arvates materjal olema teisiti jaotatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 15:33 (EEST) :Prantsuse vikis on artikkel selle valla igast asulast peale keskasula. Minu arvates on just see mõttetus, mida me ei pea jäljendama. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 15:42 (EEST) bbce5gm0fxn7rqb9yxgu3ippjf0sk19 0 716907 7174431 7173925 2026-06-17T00:46:07Z Kruusamägi 1530 7174431 wikitext text/x-wiki '''Lydia Erilane''' (snd Lydia Helene Marie Kukk, 30. oktoober 1897 Sõmeru vald, Virumaa – 15. juuli 1993) oli jurist ja esimene Eesti naispolitseinik.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-11-10 |pealkiri=AJALOONAINE &#10217; Eesti üks esimesi naispolitseinikke Ida Inn elas üle Siberi vintsutused, kuid hukkus roolijoodiku rataste all |url=https://naine.postimees.ee/7106411/ajaloonaine-eesti-uks-esimesi-naispolitseinikke-ida-inn-elas-ule-siberi-vintsutused-kuid-hukkus-roolijoodiku-rataste-all |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2015-04-08 |pealkiri=Reedest näeb Adamson-Ericu muuseumis näitust "Modernne naine" |url=https://kultuur.err.ee/305734/reedest-naeb-adamson-ericu-muuseumis-naitust-modernne-naine |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Lapsepõlv ja haridus == Lydia Kukk sündis 31. oktoobril 1897 Virumaal [[Sõmeru vald (Rakvere kihelkond)|Sõmeru vallas]]. Isa Peeter oli [[mõisavalitseja]] ja ema Olga kasvatas kodus nelja last. Koolis käis Lydia [[Viljandi Gümnaasium|Viljandi gümnaasiumis]].<ref name=":0" /> Unistas arsti elukutsest ja 1917. aastal astus Tartus [[Tartu eraülikool|Rostovtsevi eraülikooli]], kuid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsiooni]] tõttu katkesid õpingud 1918. aastal. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal tegutses halastajaõena, pärast sõda asus Tartu ülikooli arstiteadust õppima, hiljem läks [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadusele]] üle ja selle ka 1929. aastal lõpetas<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaja 6 veebruar 1929 tr. 1 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kaja19290206-1.2.59&srpos=5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lydia+kukk%22------------ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Maa (1926-1929) 16 märts 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maatln19290316.1.3&srpos=13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lydia+kukk%22------------ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2017-11-07 |pealkiri=Eesti esimese naispolitseiniku Lydia Erilase kohustuste hulka kuulusid hüsteerilised naised ja sugukõlvatute kuritegude selgitamine |url=https://naine.postimees.ee/4301905/eesti-esimese-naispolitseiniku-lydia-erilase-kohustuste-hulka-kuulusid-husteerilised-naised-ja-sugukolvatute-kuritegude-selgitamine |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref> == Töö == Pärast Viljandi gümnaasiumi lõpetamist töötas [[Paide]]s maakonna miilitsakomitees sekretärina.<ref name=":0" /> === Taust === Esimene naisametnik oli politseisse võetud New Yorgis 1845. aastal, Inglismaal 1905. aastal, Soomes oli naispolitsei olemas 1920. aastate algul. 1925. aasta III üleriigilise Eesti naiste kongressi resolutsioonis nõuti naispolitsei loomist. Kongressil osalenute arvates oli naispolitseid eriti vaja Tallinnas. Kongress nägi naispolitsei ülesannetena komblusvalvet, aresti all olevate naiste saatmist kohtusse ja tagasi, arestimajas kinni peetavate naistega tegelemist ning järelevalve korraldamist avalikel üritustel. Naispolitseist ei kavandatud luua iseseisvat üksust, vaid see pidi jääma mõne politseiharu koosseisu. Eesti ühiskonnas oli suhtumine naispolitseisse pigem konservatiivne.<ref name=":0" /> === Kursused === 1929. aasta veebruaris otsustas politsei peavalitsus vastavalt siseministeeriumi loale lubada Lydia Kukele teha sisseastumiseksamid [[Politseikool]]i.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kaheksakuulised kursused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 16 märts 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19290316.1.3&srpos=20&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lydia+kukk%22------------ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> läbis Lydia Kukk hiilgavalt. Oli hea laskur ja omandas edukalt enesekaitse õppekava.<ref name=":0" /> === Karjäär === Töötas [[Tallinna kriminaalpolitsei|Tallinna kriminaalpolitseis]], kus 1929. aastal oli agendi ametikohal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Post 18 veebruar 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnapost19340218.1.3&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lydia+kukk%22------------ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>; 1931. aastal vanemagent; 1935. aastal assistent.<ref name=":0" /> 1933. aastal oli ta välja töötanud naispolitseiniku tegevuse põhimõtete ja töö kava, mis sisaldas muuhulgas kuni kaheteistkümne aasta vanuste laste ülekuulamise, läbiotsimise, hoole alla andmise, abistamise ja muud juhendid. Kuritegevuse tõrjumisel kuulus naispolitseiniku tegevusvaldkonda sugukõlvatute kuritegude selgitamine, abordid, vastsündinute hukkamine, naise ja laste enesetapmise ja selle põhjuste selgitamine jne. Samuti kuritegevuse ärahoidmine. Lydia oli kindel, et naispolitseinik on võimeline täitma kõiki ülesandeid sama hästi kui mees ning leidis, et naistest peaks moodustama eriüksuse ja neid peaks juhtima naine.<ref name=":0" /> Pärast Nõukogude [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|okupatsiooni]] algust ja [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] laialisaatmist töötas Lydia Erilane [[Tallinna haigla nr 1|Tallinna haiglas nr 1]] halastajaõena.<ref name=":0" /> == Eraelu ja asumisele saatmine == 4. juulil 1937 abiellus Lydia Paide kriminaalpolitsei kolleegi Anton Erilasega ja töötas temaga koos Tallinnas. Anton oli lõpetanud samuti Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas assistendina. Pärast okupatsiooni oli Anton Eesti Tarbijate Kooperatiivi varustuslaos tööline. [[Juuniküüditamine|Juuniküüditamiste]] käigus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päevaleht 8 juuni 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19900608.2.22&srpos=11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-lydia+erilane------------ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> arreteeriti 14. juunil 1941 Tallinnas Faehlmanni 5-10 korteris nii Lydia, tema mees Anton kui ka Lydia ema.<ref name=":0" /> Lydia saadeti Kirovi oblasti Muhhino rajooni asumisele kriminaalpolitseinik Anton Erilase pereliikmena kui «sotsiaalselt ohtlik element». 26. märtsil 1958 õnnestus tal taotleda luba enda üleviimiseks oma ema juurde Ust-Tarski rajooni Novosibirski oblastisse. Kodumaale pääsemise lubamisest keelduti, kuigi määrust Lydia asumisele saatmise kohta ei olnud olemas, koostatud oli arreteerimismäärus. Lydia asumisele, aga mitte vangilaagrisse sattumine oli [[NKVD]] näpuviga.<ref name=":0" /> == Kodumaale naasmine == Lydia pääses 1958. aastal kodumaale tagasi, kus hakkas taotlema enda ja mehe rehabiliteerimist. Anton Erilane oli 28. aprillil 1943 [[Sverdlovski oblast|Sverdlovski oblastis]] [[Vosturallagi vangilaager|Vosturallagi vangilaagris]] surnud või maha lastud. Mees rehabiliteeriti 1961. aasta kevadel kuriteo koosseisu puudumise tõttu, kuid Lydiat mitte.<ref name=":0" /> == Surm ja mälestamine == Lydia Erilane suri [[Iru hooldekodu|Iru hooldekodus]] 15. juulil 1993. 2003. aastal Tallinnas toimunud konverentsil asutasid 59 naispolitseinikku ja naisametnikku [[Eesti Politsei Naisühendus|Eesti Politsei Naisühenduse]], mis annab igal aastal välja teenetekuju, mis on esimese naispolitseiniku nime järgi nimetatud Lydiaks.<ref name=":0" /> 2004. aastal töötas Eesti politseis üle tuhande naise.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-11-16 |pealkiri=Naispolitseinike arv on aastatega kasvanud üle tuhande korra |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2267143/naispolitseinike-arv-on-aastatega-kasvanud-ule-tuhande-korra |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Erilane, Lydia}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1993]] qow198wamm0xlpnkqra6awtur9uy02a 0 716925 7174598 7173141 2026-06-17T10:13:18Z Jorgen Sumin 230553 /* Tegevus */ 7174598 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Tallinna Hambakliinik''' on [[Tallinn]]as tegutsev hambaraviasutus, mis pakub üld- ja erihambaravi teenuseid lastele ja täiskasvanutele. Hambakliiniku tegevus ulatub 1951. aastasse, mil kliinik tegutses aadressil Tõnismäe 5 [[Tõnismäe haigla]] ruumides ning kandis nime '''Tallinna Stomatoloogiline Polikliinik'''. 1990. aastal koliti Tallinna Hambakliinik [[Toompuiestee]] 4b asuvasse hoonesse, kus ta tegutseb tänaseni. 2023. aastal alustas tegevus seitsme ravikabinetiga filiaal [[Lasnamäe]]l Mustakivi keskuses [[Mahtra tänav]] 1. == Ajalugu == * 1951 – Tallinna Hambakliiniku tegevuse algus Tõnismäe Haigla ruumides, kliinikuga liideti Hambaproteeside Laborotoorium; * 1966 – Ühinemine Harjumäe Haiglaga; * 1990 – Hambakliinik alustas tegevust aadressil Toompuiestee 4b; * 1994 – Raviasutuste reorganiseerimise käigus moodustati Sihtasutus Tallinna Hambakliinik; * 2023 – Lasnamäel, Mahtra tn 1 alustas Tallinna Hambakliiniku filiaalina tegevust Mustakivi hambakliinik; * 2024 – Tegevust alustas kolme ravikabinetiga Mobiilne Hambakliinik; * 2026 – Tallinna Hambakliinik liitus [[Tallinna Haigla]]ga ja muutus Aktsiaseltsiks, kelle aktsiate omanikuks on Tallinna Haigla. == Tegevus == Tallinna Hambakliinik osutab hambaraviteenuseid nii täiskasvanutele kui lastele. Teenuste hulka kuuluvad muu hulgas: • üldhambaravi; • implantoloogia; • esteetiline hambaravi. • laste hambaravi; • juureravi; • igemeravi; • ortodontia; • proteesimine; • suukirurgia; • hambaravi esmaabi; • radioloogilised uuringud; • Narkoosis Hambaravi; Kliinik on Eesti Tervisekassa lepingupartner.https://hambapol.ee/et/ == Kliinikud == Tallinna Hambakliinikul on kaks kliinikut: * Toompuiestee kliinik Tallinnas; * Mustakivi kliinik Lasnamäel. == Ühiskondlik tegevus == Tallinna Hambakliinik on osalenud mitmes suutervise edendamise projektis ning teinud koostööd Tallinna linnaga. 2023. aastal käivitas Tallinna linn koostöös Tallinna Hambakliinikuga programmi, mille eesmärk oli kompenseerida toimetulekuraskustes eakate hambaravikulusid.Tallinna linn, 2023. == Viited == == Välislingid == • https://hambapol.ee • https://tervisekassa.ee • https://www.tallinnahaigla.ee/ • https://ehl.ee/ 4defuqqdjwc007mgr9nhv0eph71lyyw 0 716954 7174523 7173534 2026-06-17T07:36:05Z Velirand 67997 7174523 wikitext text/x-wiki [[File:Charles De Ketelaere USMNT v Belgium Mar 28 2026-76 (cropped).jpg|pisi|Charles De Ketelaere (2026)]] '''Charles Marc S. De Ketelaere''' (sündinud [[10. märts]]il [[2001]] [[Brugge]]s) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsja]] või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Itaalia kõrgliigaklubis [[Atalanta BC|Atalanta]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri kodulinnaklubis [[Club Brugge]], mille noorteakadeemiaga liitus ta 2008. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta hooajal 2018/19. Tuli Club Bruggega Belgia meistriks 2020., 2021. ja 2022. aastal. Hooajal 2021/22 valiti De Ketelaere parimaks Belgia nooreks jalgpalluriks. 2022. aasta augustis sõlmis ta lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga [[AC Milan]], kuid ei löönud hooaja jooksul ühtegi väravat. 2023. aasta augustis läks ta laenule Atalantasse. Hooajal 2023/24 lõi De Ketelaere Itaalia kõrgliigas kümme väravat ning sõlmis 2024. aasta juunis klubiga püsiva lepingu. Belgia jalgpallikoondises debüteeris De Ketelaere 11. novembril 2020 [[sõprusmäng]]us [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 10. oktoobril 2021 [[UEFA Rahvuste Liiga]] kolmanda koha mängus [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] vastu. 12. septembril 2023 lõi ta EM-i valikmängus [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu värava.<ref>[https://www.transfermarkt.us/charles-de-ketelaere/nationalmannschaft/spieler/435772/verein/3382/plus/0 Charles De Ketelaere - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 15.6.2026</ref> == Saavutused == ;Club Brugge *[[Jupiler Pro League|Belgia kõrgliiga]]: 2019–20, 2020–21, 2021–22 *[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]]: 2021 ;Atalanta *[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2023–2024|2023–24]] == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Belgia koondis}} {{UEFA Euro 2024 Belgia koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}} {{JÄRJESTA:De Ketelaere, Charles}} [[Kategooria:Belgia jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Brugge KV mängijad]] [[Kategooria:AC Milani mängijad]] [[Kategooria:Atalanta BC mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] fq0ekkndielpf9rm4ghw3to0d9tj5wk 0 716986 7174429 7173801 2026-06-17T00:08:04Z Kruusamägi 1530 7174429 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Külmutav efekt''', tuntud ka kui hirmuefekt või heidutusefekt, on nähtus, mille puhul riigi tegevus, regulatsioon või selle võimalik mõju heidutavad isikuid, organisatsioone või rühmi oma õigusi täiel määral kasutamast. Väljaspool õiguslikku raamistikku võivad sund, järelevalvega ähvardamine ning muud negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed mõjutada inimeste käitumist viisil, mis soodustab enesepiiramist. Hukkamõistu, stigmatiseerimise või sotsiaalse tõrjutuse kartuses võib kujuneda [[enesetsensuur]], mis väljendub näiteks teabe jagamise piiramises või teatud tegevustest hoidumises. Sellist käitumist ajendab kartus võimalike negatiivsete tagajärgede ees nagu õiguslikud sanktsioonid, kulukad kohtumenetlused, eraelu puutumatuse riived või maine kahjustumine. Heidutav mõju on sageli ka empiiriliselt tuvastatav. Näiteks muudavad inimesed oma käitumist internetis või vähendavad tundliku teabe tarbimist. Külmutav efekt muudab ka näiteks ajakirjanikud oma tööd tehes väga ettevaatlikuks ning see võib mõjuda negatiivselt nii meedia mitmekesisusele kui ka [[pressivabadus]]ele. == Ajalugu == Külmutava efekti mõiste sai alguse [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu]] praktikast 1950. aastatel. Tollal kirjeldati sellega olukorda, kus inimesed loobusid hirmust karistuse ees oma põhiseaduslikest õigustest. Termin kinnistus õiguskasutuses 1963. aastal kohtuasja [[Gibson v. Florida Legislative Investigation Committee]] järel, kui kohus leidis, et nõue avaldada kodanikuõiguste organisatsiooni [[NAACP]] liikmete andmeid mõjutas tugevalt [[sõnavabadus]]t. 1960. aastatel muutus mõiste “külmutava efekt” Ameerika Ühendriikide kohtupraktika keskseks osaks, eriti pärast märgilist 1964. aasta lahendit "[[New York Times v. Sullivan]]". Külmutava efekti mõiste süstematiseeris 1978. aastal [[Frederick Schauer]] oma artiklis “Fear, Risk, and the First Amendment”, mida peetakse valdkonna üheks aluslähenemiseks. Schauer lähtus ratsionaalse valiku ja heidutusteooria raamistikust, eeldades, et inimesed hindavad enne rääkimist või tegutsemist oma võimalikke kulusid ja tulusid. Selle käsitluse järgi tekib külmutav efekt siis, kui inimene loobub seaduslikust tegevusest hirmu tõttu võimalike õiguslike sanktsioonide, ebamäärase õigusnormi või menetluse ettearvamatuse ees. Sellist lähenemist iseloomustab arusaam külmutavast efektist kui „vaikima sundivast” mõjust, mille puhul inimesed hoiavad võimaliku karistuse vältimiseks eemale tegevustest, mis võivad jääda õiguslikult riskantseks. Kaasaegses käsitluses on külmutava efekti mõistet laiendatud väljapoole õiguslikku raamistikku, hõlmates endas ka privaatsuse riiveid ja sotsiaalset survet. [[Jonathon W. Penney]] pakutud teooria kohaselt ei tulene külmutav efekt üksnes hirmust karistuse ees, vaid ka kalduvusest järgida sotsiaalseid norme olukordades, kus valitseb ebakindlus või järelevalve. Teadlikkus järelevalvest soodustab normidele vastavat käitumist ja piirab kriitilist eneseväljendust ning soodustab seeläbi normile vastavat käitumist. == Õigus == Õiguslikus kontekstis seostub külmutav efekt peamiselt kahe õiguspõhimõttega: liiga laia ulatusega seadused (''overbreadth'') ja ebamäärased seadused (''vagueness''). Mõlemad võivad muuta seaduse põhiseadusvastaseks. Kui seadus on liiga laia ulatusega, keelustab see lisaks vaenukõnele ka põhiseaduslikult kaitstud kõne. Olles aga ebaselge ja umbmäärase sõnastusega, tekib olukord, kus seaduse täpne ulatus võib jääda kodanikele arusaamatuks. Mõlemal juhul tekib ühiskonnas enesetsensuur ehk hirmutamisefekt, kus inimesed võivad otsustada kohtuasjade vältimiseks või sõna võtmise asemel igaks juhuks vaikida. Seda hirmutunnet võimendavad veelgi [[vaigistushagi]]d (SLAPP-id) ehk mõjukate osapoolte algatatud erastatavad kohtuasjad aktivistide või ajakirjanike vastu, mille peamine eesmärk on kurnata oma nn sihtmärke rahaliselt. Ameerika Ühendriikide õigusruumis on kehtestatud külmutava efekti vastu ennetavad kaks põhimõtet. ''Overbreadth''-doktriin ei lase riigil oma kodanikke üle vindi keeratud seadusega vaigistada. ''Vagueness''-doktriin nõuab, et sõnavabadust puudutavad seadused oleksid täpsed ning et seaduse sõnastus ei tohi olla ebamäärane ega laialivalguv. == Juhtumiuuringud == === Gruusia === Hea näide külmutavast efektist on Gruusia hiljutine seadus. ÜRO eksperdid mõistsid hukka 2024. aastal Gruusia valitsuse vastu võetud “välismõju läbipaistvuse seaduse”, mis kohustab enam kui 20 protsenti välisrahastust saavaid vabaühendusi ja meediat registreerima end välisriigi huve järgivateks ühendusteks. Ekspertide hinnangul piirab see samm oluliselt ühinemisvabadust ning on eiranud laiaulatuslikku kodanikuühiskonna vastuseisu. === Hiina === Ühtlasi leiavad uuringud, et ka Hongkongi 2022–2023. aasta protestide ajal Twitteris toimunud poliitilise aktiivsuse languse taga oli uus Hiina riiklik julgeolekuseadus, mis sundis kasutajaid karistushirmus kontosid kustutama ja poliitiliselt tundlikke teemasid vältima. Lisaks Gruusiale ja Hiinale kasutavad ka näiteks Venemaa, Kõrgõzstani ja mitmete teiste riikide nn välisagentide seadused tahtlikult ebamääraseid termineid nagu “poliitiline tegevus” või “välismõju”, et võimaldada võimudel seadust omavoliliselt tõlgendada ja kriitilisi hääli rünnata. Selline tegevus loob aga õigusliku ebakindluse ja külmutava efekti, mis koos karmide karistustega on viinud nende riikide rahva massilise enesetsensuuri ning paljude organisatsioonide ennetava sulgemiseni. == Viited == Townend, J. (2017). Freedom Expression and the Chilling Effect. In The Routledge Companion to Media and Human Rights (pp. 73–82). Routledge. Penney, Jonathon, Understanding Chilling Effects (May 28, 2021). 106 Minnesota Law Review 1451 (2022). https://ssrn.com/abstract=3855619 Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. (2024). Georgia: UN experts condemn adoption of law on transparency of foreign influence. https://www.ohchr.org/en/press-releases/2024/05/georgia-un-experts-condemn-adoption-law-transparency-foreign-influence Pauselli, G., Urdínez, F., & Merke, F. (2023). Shaping the liberal international order from the inside: A natural experiment on China’s influence in the UN Human Rights Council. https://doi.org/10.1177/20531680231193513 Curtice, T., & Reinhardt, E. (2024). The politics of human rights trade sanctions: Evidence from the African Growth and Opportunity Act. https://doi.org/10.1177/13540661231193165 Pentney, K. (2024). States’ positive obligation to create a favourable environment for participation in public debate: A principle in search of a practical effect? https://doi.org/10.1080/17577632.2024.2326278 Harvard Law Review. (2020). The establishment clause and the chilling effect. Harvard Law Review. https://harvardlawreview.org/print/vol-133/the-establishment-clause-and-the-chilling-effect/ Texas Law Review. (n.d.). Chill. https://texaslawreview.org/chill/ r74l4juei5ov0njmat7sqxvpa1sgp93 0 716987 7174430 7173880 2026-06-17T00:20:31Z Kruusamägi 1530 7174430 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ludger tom Ring d. J. - Bildnis Martin Chemnitz (1569).jpg|pisi|Martin Chemnitzi portree, Ludger tom Ring noorem, 1569]] '''Martin Chemnitz''' (ka '''Kemnitz'''; ladinapäraselt '''Martinus Chemnitius'''; 9. november 1522 [[Treuenbrietzen]], [[Brandenburg]] – 8. aprill 1586 [[Braunschweig]]) oli saksa [[luterlus|luterlik]] teoloog, vaimulik, kirikukorraldaja ja üks teise põlvkonna luterliku teoloogia olulisemaid kujundajaid. Luterlikus traditsioonis on teda nimetatud „teiseks Martiniks” (''alter Martinus''), kuna ta aitas pärast [[Martin Luther]]i surma sõnastada, kaitsta ja süstematiseerida luterlikku õpetust.<ref name="Britannica">{{Netiviide |url=https://www.britannica.com/biography/Martin-Chemnitz |pealkiri=Martin Chemnitz |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> Chemnitz oli üks tähtsamaid [[Konkordiavormel]]i ja [[Konkordiaraamat]]u kujunemisega seotud teolooge. Koos [[Jakob Andreae]], [[Nikolaus Selnecker]]i, [[David Chytraeus]]e, [[Andreas Musculus]]e ja Christoph Körneriga kuulus ta nende luterlike teoloogide hulka, kes püüdsid 16. sajandi teisel poolel lõpetada Lutheri surma järel tekkinud õpetuslikud vaidlused.<ref name="CHIWork">{{Netiviide |url=https://concordiahistoricalinstitute.org/martin-chemnitz-at-500-work/ |pealkiri=Martin Chemnitz at 500: Work |väljaandja=Concordia Historical Institute |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> Kuigi avaliku entsüklopeedia järgi oli Konkordiavormel „peamiselt” Chemnitzi ja Andreae töö tulemus,<ref name="Britannica" /> siis uurimuses rõhutatakse, et Konkordiavormel sündis mitme teoloogi, vürstiriigi ja kirikliku komisjoni koostöös ega olnud ühe-kahe autori tekst.<ref name="CHIWork" /><ref name="CambridgeBrady">{{Raamatuviide |autor=Thomas A. Brady Jr. |peatükk=Emergence and consolidation of Protestantism in the Holy Roman Empire to 1600 |toimetaja=R. Po-chia Hsia |pealkiri=The Cambridge History of Christianity. Volume 6: Reform and Expansion 1500–1660 |koht=Cambridge |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=2007 |leheküljed=26–31 |isbn=978-0-521-81162-0}}</ref> Tema tähtsamate teoste hulka kuuluvad ''Examen Concilii Tridentini'' („Trento kirikukogu läbikatsumine”, 1565–1573), ''De duabus naturis in Christo'' („Kristuse kahest loomusest”, 1570; parandatud trükk 1578), ''Loci theologici'' („Teoloogilised võtmekohad”, avaldatud postuumselt 1591) ning mitmed armulaua, kirikuameti, pihtimise ja kirikukorra kohta käivad kirjutised.<ref name="NCE">{{Netiviide |url=https://www.encyclopedia.com/religion/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/chemnitz-martin |pealkiri=Chemnitz, Martin |väljaanne=New Catholic Encyclopedia / Encyclopedia.com |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref><ref name="PRDL">{{Netiviide |url=https://www.prdl.org/author_view.php?a_id=544 |pealkiri=Martin Chemnitz (1522–1586) |väljaandja=Post-Reformation Digital Library |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> [[Pilt:Martin-Chemnitz.jpg|pisi|Martin Chemnitz, Robert Boissardi gravüür, umbes 1600]] == Elu == Chemnitz sündis 1522. aastal Brandenburgis Treuenbrietzenis Paul ja Euphemia Chemnitzi pojana. Tema isa suri, kui Martin oli üheteistkümneaastane, mistõttu tema haridustee kulges majanduslike raskuste tõttu katkendlikult. Ta õppis muu hulgas [[Magdeburg]]is, [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurdis Oderi ääres]], [[Wittenberg]]is ja [[Königsberg]]is.<ref name="NCE" /><ref name="CHILife">{{Netiviide |url=https://concordiahistoricalinstitute.org/martin-chemnitz-at-500-life/ |pealkiri=Martin Chemnitz at 500: Life |väljaandja=Concordia Historical Institute |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> 1545. aastal õppis Chemnitz [[Wittenbergi ülikool]]is, kus ta kuulis ka Lutheri jutlusi ja loenguid. Hiljem tunnistas ta oma autobiograafias, et kuigi ta kuulis Lutherit „loenguid pidamas, jutlustamas ja viimast korda disputatsiooni juhatamas”, ei kuulanud ta teda „vajaliku tähelepanuga”, sest tema huvid olid siis mujal.<ref name="Hanna">{{Netiviide |url=https://scdwels.files.wordpress.com/2009/07/2004-10-hanna.pdf |autor=Mork Hanna |pealkiri=The Contribution of Martin Chemnitz to Our Lutheran Heritage |aasta=2004 |leheküljed=2–3 |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> Wittenbergis kujunes tema olulisemaks õpetajaks ja toetajaks [[Philipp Melanchthon]], kelle ''Loci communes'' mõjutasid Chemnitzi hilisemat süstemaatilist teoloogilist meetodit.<ref name="Britannica" /><ref name="Hanna" /> 1550. aastal sai Chemnitzist [[Preisimaa hertsog|Preisimaa hertsogi]] Albrechti raamatukoguhoidja [[Königsberg]]is. See amet andis talle ligipääsu suurele raamatukogule ning võimaldas tal süveneda [[Piibel|Pühakirja]] algkeeltesse, kirikuisade kirjutistesse ja reformatsiooniaja teoloogilistesse vaidlustesse.<ref name="Britannica" /><ref name="CHILife" /> Ta meenutas seda aega hiljem kui perioodi, mil teda miski ei häirinud ja ta uuris teoloogiat rõõmuga.<ref name="Hanna" /> 1553. aastal naasis Chemnitz Wittenbergi ning hakkas pidama loenguid Melanchthoni ''Loci communes''’e põhjal. Järgmisel aastal liikus ta Braunschweigi, kus temast sai Joachim Mörlini kaastööline. 1567. aastal sai Chemnitzist Braunschweigi kirikute [[superintendent]]. Eelmainitud ametis tegutses ta elu lõpuni.<ref name="Britannica" /><ref name="NCE" /> == Teoloogiline ja kirikulooline kontekst == Chemnitzi tegevus langes aega, mil luterlus pidi pärast Lutheri surma määratlema oma õpetusliku kuju. [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõja]], [[Augsburgi usurahu]] ja vahepealsete kompromissikatsete järel puhkesid luterlikes maades vaidlused adiaforate (väärtusneutraalsete asjade), heade tegude, [[vaba tahe|vaba tahte]], [[pärispatt|pärispatu]], seaduse kolmanda kasutuse, [[armulaud|armulaua]], Kristuse isiku ja [[predestinatsioon]]i üle.<ref name="CambridgeBrady" /><ref name="CHIWork" /> Need vaidlused ei olnud üksnes akadeemilised, vaid puudutasid koguduste õpetust, koolide tööd, vaimulike ordineerimist ja vürstiriikide konfessionaalset identiteeti. Reformatsiooniajaloo käsitluses kirjeldatakse Chemnitzi, Andreaed ja Selneckerit teoloogidena, kes kujundasid 1577.–1580. aastate „luterliku rahu”.<ref name="CambridgeBrady" /> Chemnitzi eripära oli võime siduda kokku ühtaegu nii õpetuslik täpsus, kirikuisade tundmine, piiblieksegees kui ka praktiline ning pastoraalne kirikukorraldus. == Pühakiri, traditsioon ja ''regula fidei'' == Chemnitzi teoloogias oli keskne koht [[Piibel|Piibli]] kui lõpliku õpetusnormi autoriteedil. Pühakiri oli tema jaoks [[Sola scriptura|ainus ilmeksimatu jumaliku]] tõe allikas. Sarnaselt teistele reformaatoritele ja post-reformaatoritele, ei mõistnud Chemnitz seda põhimõtet varakiriku traditsiooni eitamisena, nagu Rooma oponendid ette heitsid. Tema jaoks ei seisnud kirikuisad, usutunnistused ja kiriklik pärimus Pühakirjaga samal tasandil ega sellest lahus, vaid pidid olema hinnatavad Pühakirja järgi. Ta luges, uuris ja rakendas kirikuisade kirjutisi vägagi ulatuslikult, kuid mitte iseseisva ilmutusallikana Piibli kõrval.<ref name="Merrick">{{Ajakirjaviide |autor=James R. A. Merrick |pealkiri=Sola scriptura and the regula fidei: the Reformation scripture principle and early oral tradition in Martin Chemnitz’ Examination of the Council of Trent |ajakiri=Scottish Journal of Theology |köide=63 |number=3 |aasta=2010 |leheküljed=253–271 |doi=10.1017/S0036930610000359}}</ref> Chemnitzi vaidluskontekstiks oli [[Trento kirikukogu]] roomakatoliiklik õpetus Pühakirjast ja pärimusest. Kirikukogu neljanda istungjärgu dekreedis väideti, et evangeeliumi tõde ja kõlblusõpetus sisalduvad nii „kirjalikes raamatutes” kui ka „kirjutamata pärimustes” (''in libris scriptis et sine scripto traditionibus''). Need pärimused olevat saadud apostlite poolt kas Kristuse enda suust või Püha Vaimu dikteerimisel ning säilinud roomakatoliku kirikus katkematu järjepidevuse kaudu. Seetõttu tuli neid vastu võtta ja austada sama vagadusliku hoiaku ning austusega nagu Vana ja Uue Testamendi raamatuid.<ref name="TrentSession4">{{Netiviide |url=https://www.ccel.org/ccel/schaff/creeds2.v.i.i.ii.html |autor=Trento kirikukogu |pealkiri=Fourth Session: Decree Concerning the Canonical Scriptures |väljaandja=Christian Classics Ethereal Library |aeg=8. aprill 1546 |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> Selline sõnastus andis Trento-järgsele roomakatoliiklikule poleemikale aluse käsitleda kirjutamata apostlikku pärimust Pühakirja kõrval seisva autoriteetse õpetusallikana. Chemnitzi ''Examen Concilii Tridentini'' käsitles ulatuslikult küsimust, kas apostlik traditsioon sisaldas Pühakirjast lahus seisvaid õpetusi. Chemnitz väitis, et [[Irenaeus]]e ja [[Tertullianus]]e ''regula fidei'' ehk usureegel ei olnud Pühakirjast kõrgem ega selle kõrval seisev salajane õpetus, vaid apostliku usu kokkuvõte, mille sisu oli Pühakirjas talletatud.<ref name="Merrick" /> Merricki järgi mõistis Chemnitz Irenaeuse ja Tertullianuse usureeglit just selles tähenduses: need autorid ei eeldanud Pühakirja ja traditsiooni sisulist lahutatust, vaid pidasid usureegli sisu Pühakirjas kirja panduks.<ref name="Merrick" /> Tänapäeva uurimisseisus on üldlevinud seisukoht, et varakristlik ''regula fidei'' ei olnud varakristlaste jaoks Pühakirjast lahus seisev paralleelne ilmutusallikas. Pigem kirjeldatakse seda kui apostlikuks peetud usu kokkuvõtet, ristimise ja katehheesi kontekstis kasutatud õpetusvormi ning hermeneutilist võtit, mille abil loeti Vana ja Uue Testamendi tunnistust ühtse loona. Pühakirja kaanon ja usureegel kujunesid varases kirikus koos ning mõlemat võeti vastu apostlikuna.<ref name="YoungGenesis">{{Raamatuviide |autor=Frances M. Young |pealkiri=Scripture, the Genesis of Doctrine: Doctrine and Scripture in Early Christianity, Volume 1 |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2023 |isbn=978-0-8028-8298-1}}</ref> Usureeglit on kirjeldatud varakristliku usu narratiivse raamistikuna ning ühtlasi normatiivse hermeneutilise vahendina, mis rõhutas Vana ja Uue Testamendi tekstilist ning teoloogilist ühtsust.<ref name="Blowers1997">{{Ajakirjaviide |autor=Paul M. Blowers |pealkiri=The Regula Fidei and the Narrative Character of Early Christian Faith |ajakiri=Pro Ecclesia |köide=6 |number=2 |aasta=1997 |leheküljed=199–228}}</ref><ref name="Bokedal2015">{{Ajakirjaviide |autor=Tomas Bokedal |pealkiri=The Early Rule-of-Faith Pattern as Emergent Biblical Theology |ajakiri=Theofilos Supplement |köide=7 |number=1 |aasta=2015 |leheküljed=57–75}}</ref> Irenaeuse ja teiste varakristlike autorite ''regula fidei'' ei sisaldanud uusi õpetusi, mida Pühakirjas ei leidunud, ega olnud Pühakirjast eraldatud iseseisev õpetusnorm. Seda võeti vastu kui apostliku õpetuse kokkuvõtet, kui Pühakirja narratiivilist joont ja selle väljendust. Usureegli raamide eesmärk oli teha Pühakirja sisemine ühtsus äratuntavaks ja sellega taheti endi õpetust kaitsta gnostiliste rühmituste tõlgenduste eest.<ref name="KrugerCanon">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=Canon Revisited: Establishing the Origins and Authority of the New Testament Books |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2012 |leheküljed=122–124 |isbn=978-1-4335-0143-2}}</ref> [[J. N. D. Kelly]] klassikalises käsitluses tähistas usureegel samuti kiriku avalikku apostliku usu kokkuvõtet, mis oli seotud Pühakirja ja ristimisele eelnenud katehheesiga, mitte Pühakirja kõrvale asetatud salajase õpetusallikaga.<ref name="KellyDoctrine">{{Raamatuviide |autor=J. N. D. Kelly |pealkiri=Early Christian Doctrines |trükk=5. parandatud |koht=London |kirjastus=Continuum |aasta=1977 |leheküljed=29–45 |isbn=978-0-8264-5252-8}}</ref> Varakristlikud usureegli vormelid olid sõnastuselt mitmesugused, kuid sisult märkimisväärselt ühtsed. Hiljem täitsid ristimissümbolid ja usutunnistused sama normatiivset rolli, mida usureegel oli varem kandnud.<ref name="LienhardOxford">{{Raamatuviide |autor=Joseph T. Lienhard |peatükk=Canons and Rules of Faith |toimetaja=Paul M. Blowers; Peter W. Martens |pealkiri=The Oxford Handbook of Early Christian Biblical Interpretation |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2019 |isbn=978-0-19-871839-0}}</ref> Chemnitzi enda käsitlus õpetaja ülesandest väljendas sama põhimõtet. ''Enchiridion''’is hoiatas ta, et kirikus ei tule kuulutada õpetaja isiklikke mõtteid, vaid Jumala sõna. Augustinust järgides võttis ta hoiaku kokku sõnadega: „Ärgu kuuldagu kirikus: mina ütlen seda, sina ütled seda, tema ütleb seda, vaid: nõnda ütleb Issand.”<ref name="Enchiridion34">{{Netiviide |url=https://lutheranreformation.org/wp-content/uploads/2017/07/ref500-Martin-Chemnitz_Bible-Study.pdf |pealkiri=A Bible Study on Martin Chemnitz |väljaandja=The Lutheran Church—Missouri Synod / Concordia Historical Institute |aasta=2017 |lehekülg=1 |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> == [[Trento kirikukogu]] kriitika == Chemnitzi kõige mahukam poleemiline teos oli ''Examen Concilii Tridentini'', mis ilmus aastatel 1565–1573. See oli luterlik vastus Rooma korraldatud [[Trento kirikukogu]] õpetuslikele otsustele ning käsitles muu hulgas Pühakirja ja traditsiooni, pärispattu, õigeksmõistmist, sakramente, missat, pühakutekultust, puhastustuld (ehk purgatooriumit) ja kiriklikku autoriteeti.<ref name="NCE" /> ''New Catholic Encyclopedia'' iseloomustab seda neljaosalise teadusliku analüüsina Trento otsustest, mis tugines Pühakirjale, kirikuisadele ja katoliku dogma ajaloole ning kasvatas Chemnitzi mainet ka väljaspool Saksamaad.<ref name="NCE" /> Teos oli oluline selle poolest, et Chemnitz ei piirdunud Trento otsuste eitamisega, vaid püüdis näidata, et luterlik õpetus ei olnud varakirikust lahkulöömine, vaid apostliku ja katoolse õpetuse taastamine Pühakirja ning varakristliku tunnistuse alusel.<ref name="Merrick" /> == Kristoloogia ja armulaud == Chemnitzi kristoloogia keskmes oli õpetus Kristuse kahest loomusest, nende hüpostaatilisest ühendusest ja omaduste osadusest (''communicatio idiomatum''). Tema teos ''De duabus naturis in Christo'' ilmus esmakordselt 1570. aastal ning täiendatud kujul 1578. aastal.<ref name="NCE" /><ref name="Laats">{{Ajakirjaviide |autor=Alar Laats; Kadri Lääs |pealkiri=The concept of the communication of the majesty in the theology of Martin Chemnitz |ajakiri=Trames |köide=6 |number=1 |aasta=2002 |leheküljed=63–78}}</ref> Selle teose taustaks oli armulauavaidlus luterlike ja reformeeritud teoloogide vahel. Reformeeritud autorid väitsid sageli, et Kristuse inimlik ihu on taevassevõtmise järel lokaalselt taevas ega saa seetõttu olla armulauas lihalikult kohal. Chemnitz kaitses luterlikku õpetust Kristuse ihu ja vere tõelisest kohalolust, sidudes selle Kristuse isiku õpetusega. Tema järgi ei tohtinud Kristuse kahte loomust segada ega lahutada: Kristuse inimlik loomus jääb tõeliselt inimlikuks, kuid on ühendatud Jumala Pojaga ning osaleb isiku ühtsuse tõttu Kristuse jumalikus majesteedis.<ref name="Laats" /><ref name="CHIWork" /> Chemnitz ei põhjendanud armulaua tegelikku kohalolu üksnes abstraktse kõikjalolevuse väitega, vaid Kristuse seadmise sõnade ja kristoloogia koosmõjuga. Tema kristoloogiline käsitlus mõjutas hiljem Konkordiavormeli kaheksandat artiklit Kristuse isikust ning seitsmendat artiklit armulauast.<ref name="NCE" /><ref name="Laats" /> == Konkordiavormel ja Konkordiaraamat == Chemnitzi suurim kirikulooline mõju seisnes tema osalemises luterliku konkordiaprotsessi kujundamisel. 1560. ja 1570. aastatel otsiti lahendust õpetuslikele vaidlustele, mis olid puhkenud Lutheri surma järel. Jakob Andreae alustas 1573. aastal lepitusliku õpetusteksti koostamist jutluste vormis. Hiljem töötasid Chemnitz, Chytraeus, Musculus, Selnecker ja Körner selle materjali põhjal edasi ning ühendasid seda teiste luterlike kokkuleppedokumentidega.<ref name="CHIWork" /> Konkordiavormeli eeltööde hulka kuulusid mitmed kavandid, sealhulgas nn Torgau raamat. Pärast selle levitamist luterlikes territooriumides ja saadud märkuste arvessevõtmist allkirjastasid kuus teoloogi 28. mail 1577 lõpliku teksti.<ref name="CHIWork" /> Vormel käsitles muu hulgas pärispattu, vaba tahet, õigeksmõistmist, häid tegusid, seaduse kolmandat kasutust, armulauda, Kristuse isikut, kiriklikke kombeid ja predestinatsiooni, andes põhjalikud jaatused ja eitused iga teema juures. Chemnitz ei pidanud õpetuslikku kokkulepet eraisikute tekstiks. Vastuseks Melanchthoni nimega seotud ''Corpus Doctrinae Philippicum''’ile rõhutas ta, et ''corpus doctrinae'' „ei tohi koosneda eradokumentidest”, vaid kiriku nimel heaks kiidetud ja vastu võetud usutunnistuslikest tekstidest.<ref name="Hanna" /> See seletab ka Konkordiaraamatu olemust: see ei olnud lihtsalt Chemnitzi, Andreae või mõne teise teoloogi kirjutis, vaid luterlike kirikute normatiivseks õpetuskogumiks mõeldud tekstikorpus. 1580. aastal avaldati [[Konkordiaraamat]], mis koondas endasse kolm varakristlikku usutunnistust, [[Augsburgi usutunnistus]]e, selle apoloogia, [[Schmalkaldeni artiklid]], Melanchthoni traktaadi paavsti võimust ja ülimuslikkusest, Lutheri väikese ja suure katekismuse ning Konkordiavormeli. Avaldamise aeg oli sümboolne: 1580. aasta oli Augsburgi usutunnistuse esitamise viiekümnes aastapäev.<ref name="CHIWork" /> == Teosed == Chemnitzi nime all on säilinud suur hulk teoseid, jutlusi, kirikukorralduslikke tekste ja poleemilisi kirjutisi. Post-Reformation Digital Library loetleb tema nime all üle kahesaja teose ja rohkem kui kakssada kuuskümmend köidet, mis näitab tema kirjutiste ulatuslikku levikut varauusaegses luterlikus maailmas.<ref name="PRDL" /> Tema tähtsamad teosed on: * ''Theologiae Jesuitarum praecipua capita'' (1562) – vastus jesuiitlikule poleemikale; * ''Examen Concilii Tridentini'' (1565–1573) – Trento kirikukogu otsuste läbikatsumine; * ''De duabus naturis in Christo'' (1570; täiendatud trükk 1578) – käsitlus Kristuse kahest loomusest; * ''Repetitio sanae doctrinae de vera praesentia corporis et sanguinis Domini in coena'' – armulauaõpetust käsitlev teos; * ''Loci theologici'' (1591) – postuumselt avaldatud süstemaatilise teoloogia teos, mis kasvas välja tema loengutest Melanchthoni ''Loci communes''’e üle; * ''Enchiridion'' – kirikuametit, õpetust, sakramente ja kiriklikku praktikat käsitlev käsiraamat; * Kirikukorralduslikud ja õpetuslikud kogumikud Preisimaa, Braunschweig-Wolfenbütteli ja teiste luterlike territooriumite jaoks.<ref name="NCE" /><ref name="CHIWork" /><ref name="PRDL" /> Concordia Historical Institute on võrrelnud Chemnitzi ''Loci theologici''’t luterlikus traditsioonis [[Aquino Thomas|Aquino Thomase]] [[Teoloogia summa|teoloogia summaga]], kuna see kasvas välja õppetööst ning käsitles ulatuslikult Jumalat, Kolmainsust, loomist, pattu, vaba tahet, seadust, evangeeliumi, õigeksmõistmist, häid tegusid, kirikut, sakramente ja abielu.<ref name="CHIWork" /> == Mõju ja vastuvõtt == Chemnitzi mõju seisnes selles, et ta aitas kujuneval luterlikul ortodoksial leida õpetuslikult selge, kuid kiriklikult ühendav vorm. Ta ühendas piiblieksegeesi, patristilise allikakasutuse, poleemilise täpsuse ja praktilise kirikukorralduse. Seetõttu ei olnud ta üksnes süstemaatiline teoloog, vaid ka pastor, superintendent, nõuandja ja kirikukorra koostaja.<ref name="NCE" /> Hilisemas luterlikus pärimuses väljendas tema tähtsust ladinakeelne ütlus: ''Si Martinus non fuisset, Martinus vix stetisset'' – „Kui Martinit [Chemnitzi] poleks olnud, vaevalt oleks Martin [Luther] püsima jäänud.”<ref name="CHIlegacy">{{Netiviide |url=https://concordiahistoricalinstitute.org/martin-chemnitz-at-500-legacy/ |pealkiri=Martin Chemnitz at 500: Legacy |väljaandja=Concordia Historical Institute |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> Seda väljendit tuleb mõista pigem hilisema retseptsioonilise hinnanguna kui täpse ajaloolise väitena, kuid see näitab, kui oluliseks peeti Chemnitzi osa Lutheri pärandi kaitsmisel ja sõnastamisel. Uuemas uurimuses on Chemnitzi vaadeldud eriti tema kristoloogia, armulauaõpetuse, Pühakirja ja traditsiooni käsitluse ning luterliku kindluseõpetuse kaudu. Andreas Bergmani 2025. aastal ilmunud monograafia käsitleb Chemnitzi õpetust päästekindlusest ning paigutab selle 16. sajandi laiemasse kindluse ja südametunnistuse problemaatikasse.<ref name="Bergman2025">{{Raamatuviide |autor=Andreas Bergman |pealkiri=The Certainty of Salvation in the Theology of Martin Chemnitz |koht=Göttingen |kirjastus=Vandenhoeck & Ruprecht / Brill |aasta=2025 |isbn=978-3-525-50206-8}}</ref> == Vaata ka == * [[Martin Luther]] * [[Philipp Melanchthon]] * [[Jakob Andreae]] * [[Konkordiavormel]] * [[Konkordiaraamat]] * [[Luterlus]] * [[Trento kirikukogu]] * [[Sola scriptura]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bergman, Andreas. ''The Certainty of Salvation in the Theology of Martin Chemnitz''. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht / Brill, 2025. * Blowers, Paul M. „The Regula Fidei and the Narrative Character of Early Christian Faith.” ''Pro Ecclesia'' 6/2, 1997, lk 199–228. * Bokedal, Tomas. „The Early Rule-of-Faith Pattern as Emergent Biblical Theology.” ''Theofilos Supplement'' 7/1, 2015, lk 57–75. * Chemnitz, Martin. ''Examination of the Council of Trent''. Tlk Fred Kramer. 4 kd. St. Louis: Concordia Publishing House, 1971–1986. * Chemnitz, Martin. ''The Two Natures in Christ''. Tlk J. A. O. Preus. St. Louis: Concordia Publishing House, 1971. * Chemnitz, Martin. ''Loci Theologici''. Tlk J. A. O. Preus. St. Louis: Concordia Publishing House, 1989. * Hsia, R. Po-chia, toim. ''The Cambridge History of Christianity. Volume 6: Reform and Expansion 1500–1660''. Cambridge: Cambridge University Press, 2007. * Laats, Alar; Lääs, Kadri. „The concept of the communication of the majesty in the theology of Martin Chemnitz.” ''Trames'' 6/1, 2002, lk 63–78. * Merrick, James R. A. „Sola scriptura and the regula fidei: the Reformation scripture principle and early oral tradition in Martin Chemnitz’ Examination of the Council of Trent.” ''Scottish Journal of Theology'' 63/3, 2010, lk 253–271. * McNutt, Jennifer Powell; Selderhuis, Herman J., toim. ''The Oxford Handbook of the Bible and the Reformation''. Oxford: Oxford University Press, 2024. * Preus, J. A. O. ''The Second Martin: The Life and Theology of Martin Chemnitz''. St. Louis: Concordia Publishing House, 1994. * Young, Frances M. ''Scripture, the Genesis of Doctrine: Doctrine and Scripture in Early Christianity, Volume 1''. Grand Rapids: Eerdmans, 2023. == Välislingid == {{Commonskat|Martin Chemnitz}} * {{Netiviide |url=https://www.prdl.org/author_view.php?a_id=544 |pealkiri=Martin Chemnitz Post-Reformation Digital Library andmebaasis |väljaandja=Post-Reformation Digital Library}} * {{Netiviide |url=https://concordiahistoricalinstitute.org/martin-chemnitz-at-500-life/ |pealkiri=Martin Chemnitz at 500: Life |väljaandja=Concordia Historical Institute}} * {{Netiviide |url=https://concordiahistoricalinstitute.org/martin-chemnitz-at-500-work/ |pealkiri=Martin Chemnitz at 500: Work |väljaandja=Concordia Historical Institute}} {{DEFAULTSORT:Chemnitz, Martin}} [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Luterlikud teoloogid]] [[Kategooria:Reformatsioon]] [[Kategooria:Sündinud 1522]] [[Kategooria:Surnud 1586]] tue4brz18ej9fg36t176brusnesext6 0 716988 7174108 7173955 2026-06-16T13:45:42Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2015. aasta filmid]] 7174108 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Hitting the Apex | žanr = [[dokumentaalfilm|dokumentaal]] | režissöör = Mark Neale | stsenarist = Mark Neale | jutustaja = [[Brad Pitt]] | peaosades = [[Valentino Rossi]]<br>[[Jorge Lorenzo]]<br>[[Dani Pedrosa]]<br>[[Casey Stoner]]<br>[[Marc Marquez]]<br>[[Marco Simoncelli]] | helilooja = Tomandandy | operaator = Grant Gee<br>Christopher Norr<br>Jan Zabeil | monteerija = Mark Neale<br>Bruce Ashley<br>Jerry Chater | levitaja = [[Universal Studios]] | aasta = 2015 | kestus = 138 minutit | riik = Suurbritannia | keel = inglise | tootja = The First Movie Company }} '''"Hitting the Apex"''' on 2015. aasta [[dokumentaalfilm]], mille [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Mark Neale]] ja jutustaja [[Brad Pitt]]. See kajastab kuue [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitjate]] karjääre: [[Valentino Rossi]], [[Jorge Lorenzo]], [[Dani Pedrosa]], [[Casey Stoner]], [[Marc Márquez]] ja [[Marco Simoncelli]]. "Hitting the Apex" kasutab aastatel 2010–2013 jäädvustatud kaadreid võistlustelt ning ka inglise, hispaania ja itaalia keeltes tehtud intervjuusid. See kajastab sündmusi nagu Simoncelli hukkumine 2011. aastal, Stoneri ootamatu karjäärilõpetamine 2012. aastal ja Marquez'i esimene MotoGP meistritiitel 2013. aastal. Dokumentaal sai esilinastuse Silverstone'is 28. augustil 2015 enne [[Briti mootorrataste Grand Prix|Briti Grand Prix]]'d.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ajinkya |kuupäev=2015-08-24 |pealkiri='Hitting The Apex' Documentary For Every Motorcycling Enthusiasts |url=https://www.drivespark.com/off-beat/hitting-the-apex-documentary-for-every-motorcycling-enthusiasts-011722.html |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=www.drivespark.com |keel=en}}</ref> Ametlik väljalase Ameerikas ja Suurbritannias oli 2. septembril 2015.<ref>{{Netiviide |pealkiri="Hitting the Apex" - Release info |url=https://www.imdb.com/title/tt4973112/releaseinfo/ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=www.imdb.com}}</ref> == Osatäitjad == * [[Brad Pitt]] jutustajana * [[Valentino Rossi]] iseendana * [[Jorge Lorenzo]] iseendana * [[Dani Pedrosa]] iseendana * [[Casey Stoner]] iseendana * [[Marc Marquez]] iseendana * [[Marco Simoncelli]] iseendana * Jose Manuel Lorenzo iseendana * [[Graziano Rossi]] iseendana * Paolo Simoncelli iseendana == Vaata ka == * [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]] * [[2011. aasta Grand Prix' mootorrattaste võidusõidu hooaeg]] * [[2012. aasta MotoGP hooaeg]] * [[2013. aasta MotoGP hooaeg]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [[imdbtitle:4973112|"Hitting the Apex" IMDb-s]] [[Kategooria:2015. aasta filmid]] 0ti4twjojd7ebrgofppwobb8qjtmsoq 0 716999 7174059 2026-06-16T12:09:27Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Torsten Voss | pilt = Bundesarchiv Bild 183-1982-0124-013, Torsten Voß.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Torsten Voss (1982) | riik = Ida-Saksamaa<br>Saksamaa | sünniaeg = {{süv|1963|03|24}} | sünnikoht = [[Güstrow]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = SC Traktor Schwerin<br>Schweriner SC<br>LAV Bayer Uerdingen/Dormagen | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|1988. aasta su...' 7174059 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Torsten Voss | pilt = Bundesarchiv Bild 183-1982-0124-013, Torsten Voß.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Torsten Voss (1982) | riik = Ida-Saksamaa<br>Saksamaa | sünniaeg = {{süv|1963|03|24}} | sünnikoht = [[Güstrow]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = SC Traktor Schwerin<br>Schweriner SC<br>LAV Bayer Uerdingen/Dormagen | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988 Soul]]|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987 Rooma]]|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa juunioride meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1981. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|1981 Utrecht]]|Kümnevõistlus}} {{MedalVõistlus|[[Bobisõidu maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1997. aasta bobisõdu maailmameistrivõistlused|1997 Sankt Moritz]]|[[1997. aasta bobisõidu maailmameistrivõistlused#Neljabobi|Neljabobi]]}} {{Pronksmedal|[[1995. aasta bobisõdu maailmameistrivõistlused|1995 Winterberg]]|[[1995. aasta bobisõidu maailmameistrivõistlused#Neljabobi|Neljabobi]]}} {{Pronksmedal|[[1996. aasta bobisõdu maailmameistrivõistlused|1996 Calgary]]|[[1996. aasta bobisõidu maailmameistrivõistlused#Neljabobi|Neljabobi]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused bobisõidus]]}} {{Kuldmedal|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|1998 Igls]]|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|Neljabobi]]}} {{Kuldmedal|[[2001. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|2001 Königssee]]|[[2001. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|Neljabobi]]}} {{Hõbemedal|[[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|1996 Sankt Moritz]]|[[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|Neljabobi]]}} {{Pronksmedal|[[1997. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|1997 Königssee]]|[[1997. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|Neljabobi]]}} {{Pronksmedal|[[1999. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|1995 Sankt Moritz]]|[[1999. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|Neljabobi]]}} {{Pronksmedal|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|2002 Cortina d’Ampezzo]]|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|Neljabobi]]}} }} '''Torsten Voss''' (sündinud [[24. märts]]il [[1963]] [[Güstrow]]is) on endine [[Saksamaa]] [[Kümnevõistlus|kümnevõistleja]] ja [[bobisõit]]ja. Ta püstitas 1982. aastal kümnevõistluse juunioride maailmarekordi 8397 punkti. Rekord püsis kuni 2017. aastani, kui selle ületas [[Niklas Kaul]]. [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983. aastal toimunud esimestel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s sai Voss seitsmenda koha. [[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Stuttgart]]is oli ta 8450 punktiga neljas. [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Rooma]]s tuli Voss [[Siegfried Wentz]]i ja [[Pavel Tarnovetski]] ees isikliku rekordiga 8680 punkti maailmameistriks. [[1988. aasta suveolümpiamängud]]el [[Soul]]is võitis Voss hõbemedali teise Ida-Saksamaa kümnevõistleja [[Christian Schenk]]i järel. 1994. aastal otsustas Voss vahetada ala ja alustas bobisõitjakarjääri. Ta kuulus neljabobil [[Harald Czudaj]], [[Wolfgang Hoppe]] ja [[Dirk Wiese]] juhitud meeskondadesse. Voss tuli kahel korral Euroopa meistriks ja võitis 1998. aastal maailma karikasarja. Olümpiamängudel jäi tema parimaks [[1998. aasta taliolümpiamängud]]el [[Nagano]]s Czudaj meeskonnaga saadud kaheksas koht. Pärast karjääri lõpetamist töötas Voss treenerina [[SC Bayer 05 Uerdingen]]is, kus tema õpilaste seas oli ka hilisem kümnevõistluse MM-medalist [[Michael Schrader]].<ref name="ard">Andreas Schlebach: ''[http://ard.ndr.de/berlin2009/wm_geschichte/voss106.html Was macht eigentlich... Torsten Voss?]'', [[Põhja-Saksamaa ringhääling]] 15. juuni 2009</ref> 2009. aastal lõi Voss koos Christian P. Schneideriga treeningmeetodi ''pa-training''. Ta on andnud personaaltreeninguid professionaalsetele jalgpalluritele, jäähokimängijatele, maahokimängijatele ja kergejõustiklastele. == Doping == [[Doping Ida-Saksamaal|Ida-Saksamaa dopingusüsteemi]] puudutavates dokumentides esines Vossi nimi dopingut saanud või kasutanud sportlaste nimekirjades. == Isiklikud rekordid == *[[Kümnevõistlus]] – 8680 punkti, 4. september 1987, [[Rooma]] {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,54''' || [[20. juuli]] [[1984]] || {{Riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Potsdam]] |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''8.02''' || [[17. august]] [[1984]] || {{Riigi ikoon|NSV Liit}} [[Moskva]] |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''15.61''' || [[19. juuli]] [[1988]] || {{Riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Berliin]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"| '''2.11''' || [[25. mai]] [[1985]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''47,51''' || [[4. juuli]] [[1987]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Basel]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"| '''13,94''' || [[4. juuni]] [[1985]] || {{Riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Schwerin]] |- | [[Kettaheide]] || align="center"| '''46.52''' || [[20. juuli]] [[1988]] || {{Riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Berliin]] |- | [[Teivashüpe]] || align="center"| '''5.15''' || [[2. veebruar]] [[1986]] || {{Riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Senftenberg]] |- | [[Odavise]] || align="center"| '''61.76''' || [[29. september]] [[1988]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Soul]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.25,93''' || [[4. september]] [[1987]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |} == Tunnustus == 1987. aastal valiti ta Ida-Saksamaa aasta sportlaseks. == Isiklikku == Torsten Vossi tütar on Saksamaa kaugushüppaja Stefanie Voss.<ref>[http://www.all-athletics.com/de/2013-03-08/stefanie-voss-ziel-sind-660-meter Stefanie Voss - "Ziel sind 6,60 Meter" all-athletics.com 8. märts 2013]</ref> [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamise]] järel töötas Ida-Saksamaal automehaanikuks õppinud Voss [[Bayer AG|Bayeri]] tehases turvamehena ja tuletõrjujana.<ref>"Geburtstage", Sport-Bild 24. märts 1993</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste kümnevõistluses}} {{JÄRJESTA:Voss, Torsten}} [[Kategooria:Saksamaa kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Ida-Saksamaa kergejõustiklased]] [[Kategooria:Bobisõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] d904qk2ee0bqh4gqcn23p3rpqg8fy4a 0 717000 7174060 2026-06-16T12:10:46Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Torsten Voss]] 7174060 wikitext text/x-wiki #suuna[[Torsten Voss]] opdxky93vtyx1zheo4fzvwtgdf9ebmr 0 717001 7174076 2026-06-16T12:47:10Z Warlockelder 203236 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Magus lõhnaõis | pilt = Osmanthus fragrans shrub.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Õlipuulised]] ''Oleaceae'' | perekond = [[Lõhnaõis]] ''Osmanthus'' | liik = '''Magus lõhnaõis''' | binaarne = Osmanthus fragrans | binaarse_autor = [[João de Loureiro]], 1790 }} '''Magus lõhnaõis''' (''Osma...' 7174076 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Magus lõhnaõis | pilt = Osmanthus fragrans shrub.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Õlipuulised]] ''Oleaceae'' | perekond = [[Lõhnaõis]] ''Osmanthus'' | liik = '''Magus lõhnaõis''' | binaarne = Osmanthus fragrans | binaarse_autor = [[João de Loureiro]], 1790 }} '''Magus lõhnaõis''' (''Osmanthus fragrans'') on [[Õlipuulised|õlipuuliste]] sugukonna lõhnaõie perekonda kuuluv [[Igihaljas taim|igihaljas]] [[põõsas]] või [[Lehtpuud|lehtpuu]]. Looduslikult kasvab taim Hiinas, Jaapanis, Indohiina poolsaarel v.a Laoses, Nepaalis ja India Himaalajates<ref>{{Netiviide |pealkiri=Osmanthus fragrans Lour. {{!}} Plants of the World Online {{!}} Kew Science |url=http://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:610878-1 |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=Plants of the World Online |keel=en}}</ref>. == Nimetus == Eesti keeles tuntakse taime ka nime '''lõhnav osmantus''' all.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestikeelsete taimenimede andmebaas |url=https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?lang=ld&query=o |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=taimenimed.ut.ee}}</ref> Nimetus osmantus tuleb kreeka keelest, kus ''osma'' tähendab lõhna ja ''anthos'' lille või õit.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dehgan |eesnimi=Bijan |pealkiri=Garden Plants Taxonomy: Volume 2: Angiosperms (Eudicots) |kuupäev=2023 |kirjastus=Springer International Publishing AG |isbn=978-3-031-11565-3 |trükk=1st ed |koht=Cham}}</ref> == Kirjeldus == [[Fail:Osmanthus fragrans (orange flowers).jpg|vasakul|pisi|Oranžid osmantuseõied]] Põõsaste ja puude kõrgus jääb 3 kuni 10 meetri vahele. Lehed on [[Elliptiline leht|elliptilised]], 7–14,5 cm pikkused ning 2,6–4,5 cm laiused umbes sentimeetripikkuse rootsuga, terve või saagja servaga. Õied on kollased, oranžid või kollakad ning meenutavad lõhnalt küpseid [[Virsik|virsikuid]] või [[Aprikoos|aprikoose]]. Taim õitseb sügisel ning kevadel küpsevad sellel 1–1,5 cm pikkused tumelillad luuviljad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Osmanthus fragrans in Flora of China @ efloras.org |url=http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=210001392 |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=www.efloras.org}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Huxley |eesnimi=Anthony |pealkiri=The new Royal horticultural society dictionary of gardening |perekonnanimi2=Griffiths |eesnimi2=Mark |perekonnanimi3=Levy |eesnimi3=Margot |kuupäev=1992 |kirjastus=Macmillan Stockton press |teised=Royal horticultural society |isbn=978-0-333-47494-5 |trükk=New ed. |koht=London New York}}</ref> == Hiinas == [[Fail:Sweet Tea Olive Cake.jpg|vasakul|pisi|Magusa lõhnaõiega maitsestatud riisikoogid]] Magusa lõhnaõie õisi kasutatakse hiina meditsiinis taimeteena ning kokakunstis moosina.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tong |eesnimi=Tingting |perekonnanimi2=Shao |eesnimi2=Lili |perekonnanimi3=Peng |eesnimi3=Zhonghua |perekonnanimi4=Sun |eesnimi4=Youping |kuupäev=mai 2018 |pealkiri=Osmanthus fragrans ‘Cai Ye Gui’, a Variegated Cultivar |url=https://journals.ashs.org/view/journals/hortsci/53/5/article-p729.xml |ajakiri=HortScience |aastakäik=53 |üksiknumber=5 |lehekülg=729–731 |doi=10.21273/HORTSCI12770-17 |issn=0018-5345}}</ref> Kuupidustuste ajal on Hiinas kombeks juua lõhnaõiega maitsestatud viina.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Liu |eesnimi=Junru |url=https://books.google.com/books?id=XzAQ2xulj8IC&pg=PA136 |pealkiri=Chinese Food |kuupäev=2011-08-25 |kirjastus=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-18674-2 |keel=en}}</ref> "Lõhnaõieoksa murdmine" oli keiserlikus Hiinas metafoor riiklike eksamite läbimise kohta, viidates saavutusele järgnevale magusale eluolule.<ref name="wolfman">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eberhard |eesnimi=Wolfram |url=https://books.google.com/books?id=Ul8kVMexa6gC&pg=PA76 |pealkiri=Dictionary of Chinese Symbols: Hidden Symbols in Chinese Life and Thought |kuupäev=2006-12-05 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-134-98865-5 |keel=en}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Õlipuulised]] mljgcxzjpydxbnciregwuw9yvxqm8y5 7174086 7174076 2026-06-16T13:15:44Z Ojassaar 206682 7174086 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Magus lõhnaõis | värvus = taimed | pilt = Osmanthus fragrans shrub.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Õlipuulised]] ''Oleaceae'' | perekond = [[Lõhnaõis]] ''Osmanthus'' | liik = '''Magus lõhnaõis''' | binaarne = Osmanthus fragrans | binaarse_autor = [[João de Loureiro]], 1790 }} '''Magus lõhnaõis''' (''Osmanthus fragrans'') on [[Õlipuulised|õlipuuliste]] sugukonna lõhnaõie perekonda kuuluv [[Igihaljas taim|igihaljas]] [[põõsas]] või [[Lehtpuud|lehtpuu]]. Looduslikult kasvab taim Hiinas, Jaapanis, Indohiina poolsaarel v.a Laoses, Nepaalis ja India Himaalajates<ref>{{Netiviide |pealkiri=Osmanthus fragrans Lour. {{!}} Plants of the World Online {{!}} Kew Science |url=http://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:610878-1 |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=Plants of the World Online |keel=en}}</ref>. == Nimetus == Eesti keeles tuntakse taime ka nime '''lõhnav osmantus''' all.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestikeelsete taimenimede andmebaas |url=https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?lang=ld&query=o |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=taimenimed.ut.ee}}</ref> Nimetus osmantus tuleb kreeka keelest, kus ''osma'' tähendab lõhna ja ''anthos'' lille või õit.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dehgan |eesnimi=Bijan |pealkiri=Garden Plants Taxonomy: Volume 2: Angiosperms (Eudicots) |kuupäev=2023 |kirjastus=Springer International Publishing AG |isbn=978-3-031-11565-3 |trükk=1st ed |koht=Cham}}</ref> == Kirjeldus == [[Fail:Osmanthus fragrans (orange flowers).jpg|vasakul|pisi|Oranžid osmantuseõied]] Põõsaste ja puude kõrgus jääb 3 kuni 10 meetri vahele. Lehed on [[Elliptiline leht|elliptilised]], 7–14,5 cm pikkused ning 2,6–4,5 cm laiused umbes sentimeetripikkuse rootsuga, terve või saagja servaga. Õied on kollased, oranžid või kollakad ning meenutavad lõhnalt küpseid [[Virsik|virsikuid]] või [[Aprikoos|aprikoose]]. Taim õitseb sügisel ning kevadel küpsevad sellel 1–1,5 cm pikkused tumelillad luuviljad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Osmanthus fragrans in Flora of China @ efloras.org |url=http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=210001392 |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=www.efloras.org}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Huxley |eesnimi=Anthony |pealkiri=The new Royal horticultural society dictionary of gardening |perekonnanimi2=Griffiths |eesnimi2=Mark |perekonnanimi3=Levy |eesnimi3=Margot |kuupäev=1992 |kirjastus=Macmillan Stockton press |teised=Royal horticultural society |isbn=978-0-333-47494-5 |trükk=New ed. |koht=London New York}}</ref> == Hiinas == [[Fail:Sweet Tea Olive Cake.jpg|vasakul|pisi|Magusa lõhnaõiega maitsestatud riisikoogid]] Magusa lõhnaõie õisi kasutatakse hiina meditsiinis taimeteena ning kokakunstis moosina.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tong |eesnimi=Tingting |perekonnanimi2=Shao |eesnimi2=Lili |perekonnanimi3=Peng |eesnimi3=Zhonghua |perekonnanimi4=Sun |eesnimi4=Youping |kuupäev=mai 2018 |pealkiri=Osmanthus fragrans ‘Cai Ye Gui’, a Variegated Cultivar |url=https://journals.ashs.org/view/journals/hortsci/53/5/article-p729.xml |ajakiri=HortScience |aastakäik=53 |üksiknumber=5 |lehekülg=729–731 |doi=10.21273/HORTSCI12770-17 |issn=0018-5345}}</ref> Kuupidustuste ajal on Hiinas kombeks juua lõhnaõiega maitsestatud viina.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Liu |eesnimi=Junru |url=https://books.google.com/books?id=XzAQ2xulj8IC&pg=PA136 |pealkiri=Chinese Food |kuupäev=2011-08-25 |kirjastus=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-18674-2 |keel=en}}</ref> "Lõhnaõieoksa murdmine" oli keiserlikus Hiinas metafoor riiklike eksamite läbimise kohta, viidates saavutusele järgnevale magusale eluolule.<ref name="wolfman">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eberhard |eesnimi=Wolfram |url=https://books.google.com/books?id=Ul8kVMexa6gC&pg=PA76 |pealkiri=Dictionary of Chinese Symbols: Hidden Symbols in Chinese Life and Thought |kuupäev=2006-12-05 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-134-98865-5 |keel=en}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Õlipuulised]] bp49k0628nr4whjldaaq7dt0h6b1m73 0 717002 7174088 2026-06-16T13:16:29Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Magus lõhnaõis]] 7174088 wikitext text/x-wiki #suuna[[magus lõhnaõis]] p69nqz8r7unynt17ner07f5tsmobqcb 0 717003 7174089 2026-06-16T13:16:57Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Magus lõhnaõis]] 7174089 wikitext text/x-wiki #suuna[[magus lõhnaõis]] p69nqz8r7unynt17ner07f5tsmobqcb 0 717004 7174093 2026-06-16T13:26:47Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Endine riik |nimi = Raide Riik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 489 |lõppaasta = 632 |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Map of Sindh (Rais).png |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = Kuningas |riigipea-nimi = Rai Diwadži <br/> (esimene, 489–?) <br/> Rai Sahasi II <br/> (viimane, ?–6...' 7174093 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Raide Riik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 489 |lõppaasta = 632 |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Map of Sindh (Rais).png |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = Kuningas |riigipea-nimi = Rai Diwadži <br/> (esimene, 489–?) <br/> Rai Sahasi II <br/> (viimane, ?–632) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Aror]] |pealinn-nimetus = |religioon = [[Hinduism]] <br/> [[Budism]] |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Hind (Sassaniidide provints)|Hindi provints]] <br/> ([[Sassaniidide Riik]]) |järgnes = [[Chachi dünastia|Tšatšide Riik]] }} '''Raide dünastia''' oli [[dünastia]], mis valitses [[Aasia]]s 5.–7. sajandil praeguse [[Pakistan]]i [[Sindhi provints]]i alasid. Sellest dünastiast räägitakse ainult 13. sajandi [[pärsia keel|pärsiakeelses]] "[[Chach Nama]]s", mille täpsust on küsimärgi alla seatud.<ref>Andre Wink (2002), Al-Hind, the Making of the Indo-Islamic World: Early Medieval India and the Expansion of Islam 7th-11th Centuries, Brill Academic, {{ISBN|978-0391041738}}, pages 192-196</ref> Esimese kolme kuninga, Rai Diwadži, Rai Sahiras I ja Rai Sahasi I kohta ei ole eriti midagi teada. Neljanda kuninga Rai Sahiras II ajal oli Raide Riik suur ning jõukas. Raide Riigile kuulus mh [[Debal]]i sadamalinn. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Cite book |last=Asif |first=Manan Ahmed |title=A Book of Conquest: The Chachnama and Muslim Origins in South Asia |publisher=Harvard University Press |year=2016 |isbn=978-0-67466-011-3}} * {{Cite book|editor-last=Baloch|editor-first=N. A.|title=Fathnamah I-Sind: Being the Original Record of the Arab Conquest of The Sind|publisher=Institute of Islamic History, Culture and Civilization: [[International Islamic University|Islamic University]]|year=1983|editor-link=Nabi Bakhsh Baloch|location=Islamabad, Pakistan |oclc=13788034}} * {{Cite journal |last1=Fishman |first1=A. M. |last2=Todd |first2=I. J. |last3=Pieper |first3=W. |date=2021 |title=Recently Discovered Gold, Silver and Copper Coins of pre-Islamic Sindh and the Yashaditya Series|url=https://www.academia.edu/81499320 |journal=Numismatische Zeitschrift |volume=127 |pages=389–392}} * {{Cite book |last=Habib |first=Irfan |title=Recording the Progress of Indian History: Symposia Papers of the Indian History Congress, 1992–2010 |publisher=Primus Books |year=2012 |editor-last=Jafri |editor-first=S.Z.H |location=Delhi |chapter=Linguistic Materials from Eighth-century Sind: An Exploration of the Chachnama |isbn=978-9-38060-728-3}} * {{Cite journal |last=Habib |first=Irfan |date=June 2017 |title=Book Review: Manan Ahmad Asif, A Book of Conquest: The Chachnåma and Muslim Origins in South Asia |journal=Studies in People's History |language=en |volume=4 |issue=1 |pages=105–109 |doi=10.1177/2348448917694235 |s2cid=165517641 |issn=2348-4489}} * {{Cite journal |last=Hämeen-Anttila |first=Jaakko |date=2018-10-02 |title=A Book of Conquest: The Chachnama and Muslim Origins in South Asia |url=https://doi.org/10.1080/09596410.2018.1522158 |journal=Islam and Christian–Muslim Relations |volume=29 |issue=4 |pages=536–538 |doi=10.1080/09596410.2018.1522158 |hdl=20.500.11820/0c6e731b-6baf-4caa-a86b-d6b626bc2f1c |s2cid=150269490 |issn=0959-6410|hdl-access=free |url-access=subscription }} * {{Cite book |last=Mirchandani |first=B. D. |title=Glimpses of Ancient Sind: A Collection of Historical Papers |publisher=Saraswati M. Gulrajani |year=1985 |location=Sindh |oclc=14356173}} * {{cite book |last1=Schindel |first1=Nikolaus |title=The Parthian and Early Sasanian Empires: adaptation and expansion |editor-last=Curtis |editor-first=Vesta Sarkhosh |editor-last2=Pendleton |editor-first2=Elizabeth |editor-last3=Alram |editor-first3=Michael |editor-last4=Daryaee |editor-first4=Touraj |publisher=Oxbow Books |year=2016 |isbn=978-1-78570-210-5 |language=en |chapter=The Coinages of Paradan and Sind in the Context of Kushan and Kushano-Sasanian Numismatics}} * {{cite book |last1=Schwartzberg |first1=Joseph E. |title=A Historical atlas of South Asia |date=1978 |publisher=University of Chicago Press |location=Chicago |isbn=978-0-22674-221-2 |url=https://dsal.uchicago.edu/reference/schwartzberg/pager.html?object=182 |archive-date=2021-02-24 |access-date=2022-02-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210224162023/https://dsal.uchicago.edu/reference/schwartzberg/pager.html?object=182 |url-status=dead }} * {{Cite book|last=Siddiqi|first=Iqtidar Husain|title=Indo-Persian Historiography Up to the Thirteenth Century|publisher=Primus Books|year=2013|chapter=Chachnama and its Significance |isbn=978-9-38408-218-5}} * {{Cite book |last=Tandon |first=Pankaj |title=The Survey of Numismatic Research 2014–2020 |publisher=International Numismatic Council |year=2022 |editor-last=Alram |editor-first=Michael |volume=II |chapter=Research on the Guptas and (Iranian) Huns, 2014–2020 |editor-last2=Bodzek |editor-first2=Jaroslaw |editor-last3=Bursche |editor-first3=Aleksander |chapter-url=http://coinindia.com/INC%20-%20Guptas%20and%20Huns.pdf}} * {{cite book|last=Wink|first=Andre|title=Al Hind: The Making of the Indo-Islamic World|publisher=BRILL|year=1996|isbn=978-9-00409-249-5}} * {{Cite journal |last=Wink |first=Andre |title=Review of ''A Book of Conquest: The Chachnama and Muslim Origins in South Asia'' |url=http://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=47738 |journal=H-Asia, H-Net Reviews |date=May 2017 }} [[Kategooria:Dünastiad]] [[Kategooria:Aasia keskaja riigid]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:India ajalugu]] 2am39rmsz7d0s5p25rvxuopgki368yp 0 717005 7174094 2026-06-16T13:27:25Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Raide dünastia]] 7174094 wikitext text/x-wiki #suuna [[Raide dünastia]] gp1u1dfzf8i8w0iy4eknak0nlxa6ul7 0 717006 7174095 2026-06-16T13:27:36Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Raide dünastia]] 7174095 wikitext text/x-wiki #suuna [[Raide dünastia]] gp1u1dfzf8i8w0iy4eknak0nlxa6ul7 0 717007 7174097 2026-06-16T13:30:31Z Mona 355 Uus lehekülg: '[[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse,...' 7174097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse, kus ta osales Londoni punkmuusika ringkonnas. [[1978]]. aastal asutas ta ansambli The Pretenders. Bänd saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning selle tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Brass in Pocket]]", "[[Back on the Chain Gang]]" ja "[[Don’t Get Me Wrong]]". Chrissie Hynde on kirjutanud suure osa The Pretendersi lauludest. Tema muusikas ühenduvad [[punkrokk]], ''[[new wave]]'' ja [[poprokk]]. Hyndet peetakse üheks tuntumaks naisrokkariks 1970.–1980. aastate muusikas. 1985. aastal salvestas ta koos ansambliga [[UB40]] [[Sonny & Cher]]i laulu "[[I Got You Babe]]" uusversiooni. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis esimesele kohale ja sai rahvusvaheliselt populaarseks. 1986. aastal võeti The Pretenders [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. {{JÄRJESTA:Hynde, Chrissie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 6y5wdrr2ds110jwoto7qdrcsjjvy1kx 7174100 7174097 2026-06-16T13:36:00Z Mona 355 7174100 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse, kus ta osales Londoni punkmuusika ringkonnas. [[1978]]. aastal asutas ta ansambli The Pretenders. Bänd saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning selle tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Brass in Pocket]]", "[[Back on the Chain Gang]]" ja "[[Don’t Get Me Wrong]]". Chrissie Hynde on kirjutanud suure osa The Pretendersi lauludest. Tema muusikas ühenduvad [[punkrokk]], ''[[new wave]]'' ja [[poprokk]]. Hyndet peetakse üheks tuntumaks naisrokkariks 1970.–1980. aastate muusikas. 1985. aastal salvestas ta koos ansambliga [[UB40]] [[Sonny & Cher]]i laulu "[[I Got You Babe]]" uusversiooni. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis esimesele kohale ja sai rahvusvaheliselt populaarseks. 2005. aastal võeti The Pretenders [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. {{JÄRJESTA:Hynde, Chrissie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] e6ki5mkqvjbkwrxnz1lko2py9tp1thi 7174101 7174100 2026-06-16T13:36:19Z Mona 355 7174101 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse, kus ta osales Londoni punkmuusika ringkonnas. [[1978]]. aastal asutas ta ansambli The Pretenders. Bänd saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning selle tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Brass in Pocket]]", "[[Back on the Chain Gang]]" ja "[[Don’t Get Me Wrong]]". Chrissie Hynde on kirjutanud suure osa The Pretendersi lauludest. Tema muusikas ühenduvad [[punkrokk]], ''[[new wave]]'' ja [[poprokk]]. Hyndet peetakse üheks tuntumaks naisrokkariks 1970.–1980. aastate muusikas. 1985. aastal salvestas ta koos ansambliga [[UB40]] [[Sonny & Cher]]i laulu "[[I Got You Babe]]" uusversiooni. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis esimesele kohale ja sai rahvusvaheliselt populaarseks. 2005. aastal võeti The Pretenders [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks. {{JÄRJESTA:Hynde, Chrissie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] gf2c3mhis64pe4irg308n3rz65cxsml 7174149 7174101 2026-06-16T14:57:31Z Mona 355 7174149 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse, kus ta osales Londoni punkmuusika ringkonnas. [[1978]]. aastal asutas ta ansambli The Pretenders. Bänd saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning selle tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Brass in Pocket]]", "[[Back on the Chain Gang]]" ja "[[Don't Get Me Wrong]]". Chrissie Hynde on kirjutanud suure osa The Pretendersi lauludest. Tema muusikas ühenduvad [[punkrokk]], ''[[new wave]]'' ja [[poprokk]]. Hyndet peetakse üheks tuntumaks naisrokkariks 1970.–1980. aastate muusikas. 1985. aastal salvestas ta koos ansambliga [[UB40]] [[Sonny & Cher]]i laulu "[[I Got You Babe]]" uusversiooni. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis esimesele kohale ja sai rahvusvaheliselt populaarseks. 2005. aastal võeti The Pretenders [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks. {{JÄRJESTA:Hynde, Chrissie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 85ydj7zmwd6okyvui5ad75ftwxtb0x9 7174172 7174149 2026-06-16T16:12:43Z Mona 355 7174172 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse, kus ta osales Londoni punkmuusika ringkonnas. [[1978]]. aastal asutas ta ansambli The Pretenders. Bänd saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning selle tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Brass in Pocket]]", "[[Back on the Chain Gang]]" ja "[[Don't Get Me Wrong]]". Chrissie Hynde on kirjutanud suure osa The Pretendersi lauludest. Tema muusikas ühenduvad [[punkrokk]], ''[[new wave]]'' ja [[poprokk]]. Hyndet peetakse üheks tuntumaks naisrokkariks 1970.–1980. aastate muusikas. 1985. aastal salvestas ta koos ansambliga [[UB40]] [[Sonny & Cher]]i laulu "[[I Got You Babe]]" uusversiooni. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis esimesele kohale ja sai rahvusvaheliselt populaarseks. 2005. aastal võeti The Pretenders [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://chrissiehynde.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Hynde, Chrissie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 1iv08rzqlopjcx71m3biarbk6d4edyf 7174174 7174172 2026-06-16T16:17:51Z Mona 355 7174174 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse, kus ta osales Londoni punkmuusika ringkonnas. [[1978]]. aastal asutas ta ansambli The Pretenders. Bänd saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning selle tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Brass in Pocket]]", "[[Back on the Chain Gang]]" ja "[[Don't Get Me Wrong]]". Chrissie Hynde on kirjutanud suure osa The Pretendersi lauludest. Tema muusikas ühenduvad [[punkrokk]], ''[[new wave]]'' ja [[poprokk]]. Hyndet peetakse üheks tuntumaks naisrokkariks 1970.–1980. aastate muusikas. 1985. aastal salvestas ta koos ansambliga [[UB40]] [[Sonny & Cher]]i laulu "[[I Got You Babe]]" uusversiooni. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis esimesele kohale ja sai rahvusvaheliselt populaarseks. 2005. aastal võeti The Pretenders [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks. == Diskograafia == === Sooloalbumid === * "Stockholm" (2014) * "Valve Bone Woe" (2019) * "Standing in the Doorway: Chrissie Hynde Sings Bob Dylan" (2021) * "Duets Special" (2025) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://chrissiehynde.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Hynde, Chrissie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 7rs509oru3ljrp8twivbqbfe28y53zf 7174175 7174174 2026-06-16T16:18:43Z Mona 355 7174175 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse, kus ta osales Londoni punkmuusika ringkonnas. [[1978]]. aastal asutas ta ansambli The Pretenders. Bänd saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning selle tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Brass in Pocket]]", "[[Back on the Chain Gang]]" ja "[[Don't Get Me Wrong]]". Chrissie Hynde on kirjutanud suure osa The Pretendersi lauludest. Tema muusikas ühenduvad [[punkrokk]], ''[[new wave]]'' ja [[poprokk]]. Hyndet peetakse üheks tuntumaks naisrokkariks 1970.–1980. aastate muusikas. 1985. aastal salvestas ta koos ansambliga [[UB40]] [[Sonny & Cher]]i laulu "[[I Got You Babe]]" uusversiooni. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis esimesele kohale ja sai rahvusvaheliselt populaarseks. 2005. aastal võeti The Pretenders [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks. == Diskograafia == === Sooloalbumid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-12-16 |pealkiri=Discography |url=https://chrissiehynde.com/discography/ |vaadatud=2026-06-16 |keel=en-GB}}</ref> === * "Stockholm" (2014) * "Valve Bone Woe" (2019) * "Standing in the Doorway: Chrissie Hynde Sings Bob Dylan" (2021) * "Duets Special" (2025) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://chrissiehynde.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Hynde, Chrissie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 40otft1qhf0426vp019ptdjxyjblr12 7174176 7174175 2026-06-16T16:21:23Z Mona 355 7174176 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse, kus ta osales Londoni punkmuusika ringkonnas. [[1978]]. aastal asutas ta ansambli The Pretenders. Bänd saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning selle tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Brass in Pocket]]", "[[Back on the Chain Gang]]" ja "[[Don't Get Me Wrong]]". Chrissie Hynde on kirjutanud suure osa The Pretendersi lauludest. Tema muusikas ühenduvad [[punkrokk]], ''[[new wave]]'' ja [[poprokk]]. Hyndet peetakse üheks tuntumaks naisrokkariks 1970.–1980. aastate muusikas. 1985. aastal salvestas ta koos ansambliga [[UB40]] [[Sonny & Cher]]i laulu "[[I Got You Babe]]" uusversiooni. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis esimesele kohale ja sai rahvusvaheliselt populaarseks. 2005. aastal võeti The Pretenders [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks. == Diskograafia == === Sooloalbumid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-12-16 |pealkiri=Discography |url=https://chrissiehynde.com/discography/ |vaadatud=2026-06-16 |keel=en-GB}}</ref> === * "Stockholm" (2014) * "Valve Bone Woe" (2019) * "Standing in the Doorway: Chrissie Hynde Sings Bob Dylan" (2021) * "Duets Special" (2025) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://chrissiehynde.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Hynde, Chrissie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] px7ycq8zh5956rxzn9z5qe8ulag95sn 7174180 7174176 2026-06-16T16:38:34Z Mona 355 7174180 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse, kus ta osales Londoni punkmuusika ringkonnas. [[1978]]. aastal asutas ta ansambli The Pretenders. Bänd saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning selle tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Brass in Pocket]]", "[[Back on the Chain Gang]]" ja "[[Don't Get Me Wrong]]". Chrissie Hynde on kirjutanud suure osa The Pretendersi lauludest. Tema muusikas ühenduvad [[punkrokk]], ''[[new wave]]'' ja [[poprokk]]. Hyndet peetakse üheks tuntumaks naisrokkariks 1970.–1980. aastate muusikas. 1985. aastal salvestas ta koos ansambliga [[UB40]] [[Sonny & Cher]]i laulu "[[I Got You Babe]]" uusversiooni. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis esimesele kohale ja sai rahvusvaheliselt populaarseks. 2005. aastal võeti The Pretenders [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks. 2015. aasta septembris avaldas ta autobiograafia "[[Reckless: My Life as a Pretender]]". == Diskograafia == === Sooloalbumid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-12-16 |pealkiri=Discography |url=https://chrissiehynde.com/discography/ |vaadatud=2026-06-16 |keel=en-GB}}</ref> === * "Stockholm" (2014) * "Valve Bone Woe" (2019) * "Standing in the Doorway: Chrissie Hynde Sings Bob Dylan" (2021) * "Duets Special" (2025) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://chrissiehynde.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Hynde, Chrissie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] f9ajpel70gx356pqob4chkj85rmg7rs 7174203 7174180 2026-06-16T17:18:33Z Mona 355 7174203 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChrisHyndeROH290721 (12 of 12).jpg|pisi|Chrissie Hynde (2021)]] '''Chrissie Hynde''' (sünninimi '''Christine Ellen Hynde'''; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1951]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta on ansambli [[The Pretenders]] asutaja, laulja ja peamine laulukirjutaja. Hynde on olnud ansambli ainus püsiv liige kogu selle tegevusaja jooksul. 1970. aastate alguses kolis Hynde [[Suurbritannia]]sse, kus ta osales Londoni punkmuusika ringkonnas. [[1978]]. aastal asutas ta ansambli The Pretenders. Bänd saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning selle tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Brass in Pocket]]", "[[Back on the Chain Gang]]" ja "[[Don't Get Me Wrong]]". Chrissie Hynde on kirjutanud suure osa The Pretendersi lauludest. Tema muusikas ühenduvad [[punkrokk]], ''[[new wave]]'' ja [[poprokk]]. Hyndet peetakse üheks tuntumaks naisrokkariks 1970.–1980. aastate muusikas. 1985. aastal salvestas ta koos ansambliga [[UB40]] [[Sonny & Cher]]i laulu "[[I Got You Babe]]" uusversiooni. Singel tõusis Suurbritannia edetabelis esimesele kohale ja sai rahvusvaheliselt populaarseks. 2005. aastal võeti The Pretenders [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks. 2015. aasta septembris avaldas ta autobiograafia "[[Reckless: My Life as a Pretender]]". == Diskograafia == === Sooloalbumid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-12-16 |pealkiri=Discography |url=https://chrissiehynde.com/discography/ |vaadatud=2026-06-16 |keel=en-GB}}</ref> === * "Stockholm" (2014) * "Valve Bone Woe" (2019) * "Standing in the Doorway: Chrissie Hynde Sings Bob Dylan" (2021) * "Duets Special" (2025) === Singlid === * "[[I Got You Babe]]" (koos [[UB40]]) * "Breakfast in Bed" (koos UB40) * "Spiritual High (State of Independence)" (koos [[Moodswings]]) * "[[Love Can Build a Bridge]]" (koos [[Cher]], [[Neneh Cherry]] ja [[Eric Clapton]]) * "Kid 2000" (koos [[Hybrid]]) * "Aria E Memoria (We'll Be Together)" (koos [[Alessandro Safina]]) * "Straight Ahead" (koos [[Tube & Berger]]) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://chrissiehynde.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Hynde, Chrissie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 2gvwojk9z2m03ypjh7r5g3vaod48x7p 0 717008 7174098 2026-06-16T13:31:08Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Chrissie Hynde]] 7174098 wikitext text/x-wiki #suuna[[Chrissie Hynde]] p0gnpvu4k6v718mhgghchudv0j6q5fb 102 717009 7174121 2026-06-16T14:02:18Z AljonaTamm 177174 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1359504466|Stephanie]]" tõlkimisel 7174121 wikitext text/x-wiki [[Fail:Großherzogin_Stephanie_von_Baden.jpg|pisi|Maal "Stéphanie Anne Donnell de Beauharnais", autor François Pascal Simon, parun Gérard (1806)]] '''Stephanie''' ehk '''Stefanie''' on naisenimi, mis pärineb [[Kreeka keel|kreeka]] nimest Στέφανος (Stephanos), mis tähendab "pärga", "vaniku", "jõulupärga" või "krooni".<ref>{{Cite web|url=https://www.etymonline.com/word/Stephanie#etymonline_v_40593|title=Online Etymology Dictionary|publisher=Etymonline.com|date=|access-date=2023-05-14}}</ref> Stephanie nime vormid teistes keeltes on, näiteks, [[Saksa keel|saksa]] ''Stefanie'', [[Itaalia keel|itaalia]], [[Tšehhi keel|tšehhi]], [[Poola keel|poola]] ja [[Vene keel|vene]] ''Stefania'',<ref>{{Cite web|url=http://www.babynamespedia.com/meaning/Stefania|title=Stefania|website=Baby Namespedia|access-date=4 March 2012}}</ref> [[Portugali keel|portugali]] ''Estefânia'' (nüüdseks on see vorm haruldasem, inglise ja prantsuse oma on rohkem levinum) ning [[Hispaania keel|hispaania]] ''Estefanía''. [[Eesti|Eestis]] on ''Stefani'' ja ''Stefanie'', aga need nimed ei ole eriti populaarsed.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesnime Stefani statistika |url=https://stat.ee/nimed/STEFANI |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=stat.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesnime Stefanie statistika |url=https://stat.ee/nimed/STEFANIE |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=stat.ee |keel=et}}</ref> Nimevorm Stéphanie pärineb prantsuse keelest, kuid Stephanie on nüüd laialdaselt kasutusel nii inglise kui ka hispaania keelt kõnelevates kultuurides.<ref>{{Cite book|last=Higgins, Noel|date=1986|title=Names, Names, Names, A Book for You|publisher=Weekly Reader Books|location=Middletown, Connecticut|page=51|last2=Goldner, Jeanne}}</ref> == Eesnimed == === Kuninglikud perekonnad === * Stephanie, [[Navarra]] kuninganna (suri pärast 1066. aastat), Navarra kuninga García Sánchez III abikaasa * Stephanie Castillast (suri 1. juulil 1180), Leóni ja Castilla Alfonso VII vallaslaps * Stephanie Millyst, Oultrejordaini daam (suri 1197), mõjukas tegelane [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigis]] * Stephanie Millyst, Gibeleti leedi, mõjukas tegelane Jeruusalemma kuningriigis, Oultrejordaini daami nõbu * Stephanie Hohenzollern-Sigmaringenist (1837–1859), Portugali kuninga abikaasa, abielus kuninga Pedro V-ga * Stéphanie de Beauharnais (1789–1860), Badeni suurvürsti Karl Ludwig Friedrichi prantsuse abikaaslane * Stephanie Belgiast (1864–1945), [[Belgia]] kuninga Leopold II tütar ja [[Austria]] kroonprintsi Rudolfi abikaasa * Stephanie, printsess zu Windisch-Graetz (1909–2005), Austria kunstnik, Austria ertshertsoginna Elisabethi tütar * [[Printsess Stéphanie|Monaco printsess Stéphanie]] (sündinud 1965), Grace Kelly ja [[Monaco]] printsi Rainieri noorim laps * Stéphanie, pärilik [[Luksemburg|Luksemburgi]] suurhertsoginna (sündinud 1984), Belgia aadlik === Teised === * [[Stephanie Topalian|Stephanie]] (sündinud 1987), [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] laulja ja näitleja * Stephanie Abrams (sündinud 1978), globaalne reisiekspert, raadio- ja telesaatejuht , The Weather Channel'i meteoroloog * Stephanie Adams (1970-2018), Ameerika Playboy modell ja kirjanik * Stephanie Aeffner (1976-2025), Saksa poliitik * Stephanie "Stevvi" Alexander, Ameerika laulja, laulukirjutaja, kitarrist * Stephanie Arnold (sündinud 1978), Ameerika sportlane * Stephanie Au (sündinud 1992), [[Hongkongi saar|Hongkongi]] võistlusujuja * Stephanie Balduccini (sündinud 2004), [[Brasiilia]] ujuja * Stephanie Brantz (sündinud 1972), [[Austraalia]] spordisaatejuht * Stephanie Beacham (sündinud 1947), [[Suurbritannia|Briti]] näitleja * Stephanie Beard (sündinud 1981), [[Kanada]] näitleja, häälnäitleja ning tele- ja raadioisik * Stephanie Beatriz (sündinud 1981), Ameerika näitleja * Stephanie Bellars (sündinud 1976), Ameerika professionaalne maadlustreener * Stephanie Bendixsen (sündinud 1985), Austraalia telejuht ja videomängude arvustaja * Stephanie Benson (sündinud 1967), [[Ghana]] laulja * Stephanie Bentley (sündinud 1963), Ameerika [[kantrimuusika]] kunstnik * Stephanie Berto (sündinud 1953), Kanada [[Kergejõustik|kergejõustiklane]] * Stephanie Best (sündinud 1969), Ameeriklane sportlane * Stephanie Birkitt (sündinud 1975), Ameerika advokaat, endine David Lettermani assistent * Stefanie Blaschka (sündinud 1995), Saksa poliitik * Stephanie J. Block (sündinud 1972), Ameerika näitleja ja laulja * Stephanie Blythe (sündinud 1970), Ameerika ''[[Metsosopran|mezzo-soprano]]''opera laulja ja õpetaja * Stephanie Bond, (sündinud 1981), [[Uus-Meremaa]] [[Netball|''netball''i]] mängija * Stephanie Booth (1946-2016), Briti äriomanik ja hotellipidaja * Stephanie Boykin, Ameerika poliitik * Stephanie Cam, Ameerika modell ja ilu kuninganna (''beauty queen'') * Stephanie Cayo (sündinud 1988), [[Peruu]] näitleja, laulja ja laulukirjutaja * Stephanie Chan (sündinud 1957), Kanada [[Paraolümpiamängud|para]]-[[Lauatennis|lauatennisist]] * Stephanie Che (sündinud 1974), Hongkongi näitleja ja laulja * Stephanie Cheng (sündinud 1984), Hongkongi laulja ja näitleja * Stephanie Cmar (sündinud 1985), Ameerika kokk ja "Top Chefi "võistleja * Stephanie Cohen-Aloro (sündinud 1983), Prantsuse tennisistististemängija * Stephanie Cole (sündinud 1941), Briti näitleja * Stephanie Dabney (1958-2022), Ameerika [[balletitantsija]] * Stephanie D'Abruzzo (sündinud 1971), Ameerika nukukunstnik * Stephanie Davis (sündinud 1993), Inglise näitleja * Stephanie de Zorzi (sündinud 1993), [[Venezuela]] modell ja ilu kuninganna * Stefanie Dehnen (sündinud 1969), Saksa [[keemik]] * Stephanie Del Valle (sündinud 1996), Ameerika ja [[Puerto Rico]] muusik, modell ja [[Iludusvõistlus|iludusvõistluse]] võitja * Stephanie Deshpande (sündinud 1975), Ameerika kunstnik * Stephanie Dixon (sündinud 1984), Kanada ujuja * Stephanie Dosen (sündinud 1973), Ameerika laulja, laulukirjutaja ja disainer * Stéphanie Douard (sündinud 1979), Prantsuse paraolümpiaujuja * Stefanie Draws (sündinud 1989), Saksa jalgpallur (kaitsja) * Stephanie Economou, Ameerika helilooja ja viiulimängija * Stephanie Edwards, Ameerika teleisik ja näitleja * Stephanie Fearon (sündinud 1989), Briti laulja ja näitleja * Stéphanie Félicité Ducrest de St-Albin, Genlis'i krahtsess (1746-1830), Prantsuse kirjanik ja õpetaja * Stephanie Finochio, tuntud ka kui Trinity (sündinud 1971), Ameerika [[kaskadöör]] ja professionaalne maadlustreener * Stéphanie Foretz (sündinud 1981), Prantsuse endine tennisist * Stephanie Forrester (sündinud 1969), Briti [[Triatlon|triatliit]] * [[Lady Gaga|Stefani Germanotta]] (sündinud 1986) ehk Lady Gaga, Ameerika artist, näitleja ja [[Aktivism|aktivist]] * [[Stefanie Giesinger]] (sündinud 1996), Saksa model * Stephanie Goldner (1896-1962), Austria-Ameerika [[Harfist|harfimängija]] ja 1922. aastast esimene New Yorgi Filharmooniaorkestri naisliige * [[Steffi Graf|Stefanie Maria "Steffi" Graf]] (sündinud 1969), Saksa tennisist, endine maailma 1. naistennisist * [[Stephanie Graf]] (sündinud 1973), endine Austria keskmaajooksja * Stephanie Grebe (sündinud 1987), Saksa para-lauatennisist * Stephanie Grisham, Ameerika endine Valge Maja pressisekretär * Stephanie Hammerman, esimene [[Tserebraalparalüüs|tserebraalparalüüsiga]] CrossFiti 2. taseme treener. * Stefanie Hertel (sündinud 1979), Saksa [[Joodeldamine|joodeldaja]], telejuht ja populaarne Alpi rahvamuusika esitaja * Stephanie Higginson, Kanada poliitik * Stephanie Hill (sündinud 1995), Inglise [[akadeemik]], laulja, näitleja, modell, tantsija ning iludusvõistluse võitja * Stephanie Ho (sündinud 1992), Hongkongi laulja, kunstnik, endine [[Golf|golfimängija]] * Stephanie Hodge (sündinud 1956), Ameerika näitleja ja ''stand-up''-[[koomik]] * Stephanie Horner (sündinud 1989), Kanada ujuja * Stephanie Hsu (sündinud 1990), Ameerika näitleja * Stephanie Hughes, Uus-Meremaa neurobioloog * Stephanie Hwang, tuntud kui Tiffany (sündinud 1989), [[Lõuna-Korea|Korea]]-Ameerika laulja, [[K-pop]] gruppi Girls' Generationi liige * Stephanie Jacobsen (sündinud 1980), Hongkongis sündinud Austraalia näitleja * Stephanie Jallen (sündinud 1996), Ameerika suusataja * Stephanie Jaramillo (sündinud 1982), Ameerika endine professionaalne [[poksija]] * Stephanie Jerome, Ameerika poliitik * Stephanie Tubbs Jones (1949-2008), Ameerika poliitik, esindaja [[Ohio|Ohiost]] * Stefanie Joosten (sündinud 1988), Hollandi modell, laulja ja näitleja * Stephanie Kantis (sündinud 1968), Ameerika ehtedisainer * Stephanie Kim (sündinud 1987), Ameerika laulja ja balletitantsija, The Grace liige * Stephanie Klick (sündinud 1956), Ameerika poliitik * Stefanie Kloß, Saksa laulja * Stefanie Koch (sündinud 1981), Saksa [[Mäesuusatamine|mägisuusataja]] * Stephanie Kurlow, Austraalia tantsija * Stephanie Kurtzuba (sündinud 1972), Ameerika näitleja * Stephanie Kwolek (1923-2014), Poola-Ameerika keemik ja [[Kevlar|Kevlari]] leiutaja * Stephanie Land (sündinud 1978), Ameerika kirjanik ja avalik esineja * Stéphanie Lapointe (sündinud 1984), [[Québec|Quebeci]] laulja ja näitleja * Stephanie Laurens (sündinud 1953), Austraalia romantiliste romaanide kirjanik * Stefanie Lawton (sündinud 1980), [[Saskatchewani provints|Saskatchewanist]] pärit Kanada [[Jääkeegel|jääkeeglimängija]] * Stephanie Lee, Korea-Ameerika näitleja ja modell * Stephanie Lemelin, Ameerika häälnäitleja * Stephanie Longfellow (sündinud 1882) on Ameerika staadion- ja filmi näitleja * Stephanie Luzie (sündinud 1974), saksa ''[[gothic metal]]'' laulja * Stephanie MacQuarrie, Kanada [[Orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] teadlane * Stephanie March (sündinud 1974), Ameerika näitleja * Stéphanie Mariage (sündinud 1966), Prantsuse para-lauatennisist * Stefanie Marsh, Briti ajakirjanik ja kirjanik * Stefanie Martin (1877-1940), Saksa bioloogia [[Antropoloogia|antropoloog]] * Stephanie Markowski (sündinud 2001), Kanada [[jäähokimängija]] * Stephanie Pace Marshall (sündinud 1945), Ameerika õpetaja ja [[Illinois|Illinoisi]] Matemaatika ja Teaduste Akadeemia asutaja * Stephanie McIntosh (sündinud 1985), Austraalia näitleja * Stephanie McLean, Briti modell * Stephanie McMahon (sündinud 1976), endine professionaalne maadleja ja praegune WWE tegevjuht * Stephanie McMichael (sündinud 1989), telesaate "Big Brother" 2008. aasta võistleja * Stephanie Merritt (sündinud 1974), Inglise kirjanik ja kriitik * [[Stephenie Meyer]] (sündinud 1973), Ameerika kirjanik ja filmilooja * Stéphanie Michelini, Prantsuse näitleja * Stephanie Miller (sündinud 1961), Ameerika näitleja ja raadiojutusaatejuht * Stephanie Mills (sündinud 1957), Ameerika [[Rütm ja bluus|R&B]], [[Soul (muusikastiil)|souli]] ja [[Gospel|gospeli]] laulja ning laulukirjutaja * Stephanie Anne Mills (sündinud 1979), Kanada näitleja * Stephanie Millward (sündinud 1981), Briti paraolümpiaujuja * Stefanie Mirlach, Saksa jalgpallur (keskpoolkaitsja) * Nina Morato (pärisnimi Stephanie Morato, sündinud 1966), Prantsuse laulja * Stephanie Morton (sündinud 1990), Austraalia jalgrattasõitja * Stephanie Nicks, tuntud kui Stevie Nicks (sündinud 1948), Ameerika laulja ja laulukirjutaja * Stephanie Nilles, Ameerika [[Pianist|klaverimängija]], helilooja ning arranžeerija * Stephanie Niznik (1967-2019), Ameerika näitleja * Stephanie Norton (sündinud 2000), Hongkongi meremees * Stephanie Okwu (sündinud 1994), [[Niger|Nigeri]] ilu kuninganna * Stephanie O'Sullivan (sündinud 1959), endine Ameerika luureametnik * Stephanie Park (sündinud 1993), Kanada paraolümpiaadi ratastooli korvpallimängija * Stephanie Pakrul (sündinud 1982), Ameerika [[blogija]] * Stephanie Peacock (sündinud 1986), Briti parlamendiliige * Stephanie Poetri (sündinud 2000), [[Indoneesia]] laulja, laulukirjutaja ja [[muusikaprodutsent]] * Stephanie Pohl (sündinud 1978), Saksa [[Rannavõrkpall|rannavõrkpallur]] * Stefanie Powers (sündinud 1942), Ameerika näitleja * Stephanie Pratt (sündinud 1986), Ameerika teleisik ja näitleja * Stefanie Preissner (sündinud 1988), [[Iirimaa]] kirjanik ja näitleja * Stephanie Reid (sündinud 1996), Austraalia korvpallimängija * Stephanie Rice (sündinud 1988), Austraalia ujuja * Stefanie Ridel (sündinud 1973), Ameerika laulja, laulukirjutaja ja näitleja * Stephanie Romanov (sündinud 1969), Ameerika modell ja näitleja * Stephanie Saland, Ameerika endine balletitantsija ja õpetaja * Stephanie Herseth Sandlin (sündinud 1970), Ameerika jurist ja poliitik, [[Lõuna-Dakota]] osariigi esindaja [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|USA Esindajatekojas]] * Stephanie Moulton Sarkis, Ameerika psühholoog ja kirjanik * Stefanie Scott (sündinud 1996), Ameerika näitleja * Stephanie Schriock (sündinud 1973), Ameerika poliitikaekspert * Stephanie Schweitzer (sündinud 1992), Austraalia kergejõustiklane * Stephanie Seymour (sündinud 1968), Ameerika modell ja näitleja * Stephanie Sheh, (sündinud 1977) Ameerika häälnäitleja * Stephanie Shipp, Ameerika majandusteadlane ja sotsiaalstatistika spetsialist * Stephanie Sigman, (sündinud 1987), [[Mehhiko]] näitleja * Stephanie Singer (sündinud 1964), Ameerika [[matemaatik]] ja endine poliitik * Stephanie Siriwardhana (sündinud 1988), [[Sri Lanka]]-[[Liibanon|Liibanoni]] modell * Stéphanie Sivrière (sündinud 1975), Prantsuse kellassepp ja ehtedisainer * Stephanie Slater (sündinud 1991), Briti paraolümpiaujuja * Stephanie Murray Smith (sündinud 1987), Ameerika teleisik, [[grimeerija]], juuksur ja iludusvõistluse võitja * Stephanie Storp (sündinud 1968), Saksa [[Kuulitõuge|kuulitõukaja]] * Stefanie Sun (sündinud 1978), [[Singapur|Singapuri]] populaarne laulja * Stephanie Syjuco (sündinud 1974), [[Filipiinid|Filipiinidest]] pärit Ameerika [[Kontseptuaalkunst|kontseptuaalkunstnik]] ja õpetaja * Stephanie Tency (sündinud 1990), Hollandi näitleja, telesaatejuht, modell ja iludusvõistluse võitja * Stéphanie Tirode (sündinud 1975), Prantsuse sportlaskur * Stephanie Trong (sündinud 1976), Ameerika toimetaja * Stephanie Turner, Ameerika näitleja ja filmilooja * Stefanie Vogelsang (sündinud 1966), Saksa poliitik * Stephanie Waring (sündinud 1978), Inglise näitleja * Stephanie Wehner (sündinud 1977), Saksa füüsik ja [[arvutiteadlane]] * Stephanie Wells (sündinud 1968), Ameerika ehtedisainer * Stephanie Wheeler (sündinud 1981), Ameerika ratastooli korvpallimängija * Stephanie White (sündinud 1977), Ameerika korvpallimängija ja treener * Stephanie Wilson (sündinud 1966), Ameerika [[Astronaut|kosmonaut]] * Stephanie Ybarra, Ameerika teatripõhise tootja ja õpetaja * Stephanie Young, Ameerika häälnäitleja ja laulja * Stephanie Zacharek, Ameerika filmikritik * Stephanie Zammit, Malta õpetaja, modell ja iludusvõistluse võitja * Stephanie Zimbalist (sündinud 1956), Ameerika näitleja * Stephanie Zvan, Ameerika aktivist, raadiosaatejuht ja kirjanik == Kunst, meelelahutus ja meedia == === Fiktsionaalsed tegelased === * Stephanie, tegelane telesarjas "LazyTown" * Stephanie Brown, tuntud ka kui Spoiler, [[DC Comics|DC Comicsi]] kangelane, [[Batman|Batmani]] perekonnast * Steph Dean, Stephanie Deani hüüdnimi, tegelane Suurbritannia seebiooperist "Hollyoaks" * [[Stephanie Forrester]], tegelane CBSi [[Seebiooper|seebiooperist]] ''[[Vaprad ja ilusad|"]]''[[Vaprad ja ilusad|Vaprad ja ilusad"]] * Stephanie Johnson, tegelane Ameerika seebiooperist "Days of Our Lives" * Stephanie Plum, pearahakütt ja nimitegelane Janet Evanovichi romaanisarjast * Stephanie Scully, tegelane telesarjas "Neighbors" * Stephanie Smothers, tegelane filmis "A Simple Favor" * Stephanie Tanner, tegelane telesarjast [[Lastega kodus|"Full House"]] * Stephanie, peategelase Popise (või Phoebe) nuku "Serafina" ingliskeelne nimi animasarjast "El Chavo Animado". == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesnimed]] [[Kategooria:Naisenimed]] 2b9p7oi59ttzxxvt3xag7inotcr0lpn 0 717010 7174122 2026-06-16T14:02:29Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es Антоній Печерський 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es Антоний Печерский; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis) oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] Athose mägi|...' 7174122 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es Антоній Печерський 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es Антоний Печерский; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis) oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] [[Athose mägi|Athosel]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse Vene munkluse rajajaks.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse Vene [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] lx5gtg1oni2w3vef24n95j537qym1hx 7174123 7174122 2026-06-16T14:03:07Z Evlper 104506 7174123 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es Антоній Печерський 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es Антоний Печерский; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis) oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] [[Athose mägi|Athosel]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse Vene munkluse rajajaks.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse Vene [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] d76tv3wgtqcxm3tu4ml3eulp2myi8mf 7174125 7174123 2026-06-16T14:09:20Z Evlper 104506 7174125 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es Антоній Печерський 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es Антоний Печерский; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis) oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] [[Athose mägi|Athosel]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse munkluse rajajaks Ukrainas ja Venemaal.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antoniuse mälestuspäev on 23. juulil.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul hakkas levima tema austamine ja oletatavasti kanoniseeriti ta sel ajal.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse Vene [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] jw69yzhcoo8ouanmbej0jr2twulaonn 7174129 7174125 2026-06-16T14:16:00Z Evlper 104506 7174129 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es Антоній Печерський 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es Антоний Печерский; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis) oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse munkluse rajajaks Ukrainas ja Venemaal.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antoniuse mälestuspäev on 23. juulil.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul hakkas levima tema austamine ja oletatavasti kanoniseeriti ta sel ajal.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse Vene [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] hmwv2xcemcjv4bmtvmrv9qm37xvxjt9 7174140 7174129 2026-06-16T14:43:08Z Evlper 104506 7174140 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es ''Антоній Печерський'' 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es ''Антоний Печерский''; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis) oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse munkluse rajajaks Ukrainas ja Venemaal.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antoniuse mälestuspäev on 23. juulil.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul hakkas levima tema austamine ja oletatavasti kanoniseeriti ta sel ajal.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse Vene [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] sjwc89bhlq68lcijr4x82ijythsyjnv 7174540 7174140 2026-06-17T08:27:33Z Evlper 104506 7174540 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es ''Антоній Печерський'' 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es ''Антоний Печерский''; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis), õigeusu kalendris '''Kiievi vaga Antoni'''<ref>[https://www.eoc.ee/kalender/10_07_2024/ 10.07.2024. - Kirikukalender. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]</ref> oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse munkluse rajajaks Ukrainas ja Venemaal.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antoniuse mälestuspäev on 23. juulil.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul hakkas levima tema austamine ja oletatavasti kanoniseeriti ta sel ajal.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse Vene [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] qlzt3tg4rq41ssqiws19s7na7ct8v0l 7174541 7174540 2026-06-17T08:27:53Z Evlper 104506 7174541 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es ''Антоній Печерський'' 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es ''Антоний Печерский''; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis), õigeusu kalendris '''Kiievi vaga Antoni'''<ref>[https://www.eoc.ee/kalender/10_07_2024/ 10.07.2024. - Kirikukalender. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]</ref>, oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse munkluse rajajaks Ukrainas ja Venemaal.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antoniuse mälestuspäev on 23. juulil.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul hakkas levima tema austamine ja oletatavasti kanoniseeriti ta sel ajal.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse Vene [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] 3ine9rkzrze40fuwj43khfg51bvr343 7174544 7174541 2026-06-17T08:29:47Z Evlper 104506 7174544 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es ''Антоній Печерський'' 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es ''Антоний Печерский''; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis), õigeusu kalendris '''Kiievi vaga Antoni'''<ref>[https://www.eoc.ee/kalender/10_07_2024/ 10.07.2024. - Kirikukalender. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]</ref>, oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse munkluse rajajaks Ukrainas ja Venemaal.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antoniuse mälestuspäev on 10. juulil<ref>[https://www.eoc.ee/kalender/10_07_2024/ 10.07.2024. - Kirikukalender. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]</ref> (23. juulil vkj)<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul hakkas levima tema austamine ja oletatavasti kanoniseeriti ta sel ajal.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse Vene [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] gnikl0ct0b1lgqwpm1h8vg84jptkuwp 7174546 7174544 2026-06-17T08:30:11Z Evlper 104506 7174546 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es ''Антоній Печерський'' 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es ''Антоний Печерский''; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis), õigeusu kalendris '''Kiievi vaga Antoni'''<ref>[https://www.eoc.ee/kalender/10_07_2024/ 10.07.2024. - Kirikukalender. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]</ref>, oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse munkluse rajajaks Ukrainas ja Venemaal.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antoniuse mälestuspäev on 10. juulil<ref>[https://www.eoc.ee/kalender/10_07_2024/ 10.07.2024. - Kirikukalender. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]</ref> (23. juulil)<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul hakkas levima tema austamine ja oletatavasti kanoniseeriti ta sel ajal.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse Vene [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] q9yodv12gjjh5yjunc8ss0t9sxeqksd 7174548 7174546 2026-06-17T08:30:58Z Evlper 104506 /* Ikonograafia */ 7174548 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es ''Антоній Печерський'' 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es ''Антоний Печерский''; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis), õigeusu kalendris '''Kiievi vaga Antoni'''<ref>[https://www.eoc.ee/kalender/10_07_2024/ 10.07.2024. - Kirikukalender. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]</ref>, oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse munkluse rajajaks Ukrainas ja Venemaal.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antoniuse mälestuspäev on 10. juulil<ref>[https://www.eoc.ee/kalender/10_07_2024/ 10.07.2024. - Kirikukalender. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]</ref> (23. juulil)<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul hakkas levima tema austamine ja oletatavasti kanoniseeriti ta sel ajal.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse idaslaavi piirkonna [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] r0zv6s1ft05yv0ur35xiu2enkkqkrgy 7174549 7174548 2026-06-17T08:31:18Z Evlper 104506 /* Ikonograafia */ 7174549 wikitext text/x-wiki [[File:Свенская (Печерская) икона Божией Матери.jpg|thumb|Kiievi koobaskloostri [[Sveni Jumalaema ikoon]] 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul]] '''Kiievi Antonius''' ([[ukraina keel]]es ''Антоній Печерський'' 'koopa / koobaste Antonius', [[vene keel]]es ''Антоний Печерский''; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis), õigeusu kalendris '''Kiievi vaga Antoni'''<ref>[https://www.eoc.ee/kalender/10_07_2024/ 10.07.2024. - Kirikukalender. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]</ref>, oli [[Kiievi-Vene]] [[munk]] ja [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] rajaja. Antoniust ja tema õpilast [[Theodosius Kiievist|Theodosiust]] peetakse munkluse rajajaks Ukrainas ja Venemaal.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref><ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antoniuse mälestuspäev on 10. juulil<ref>[https://www.eoc.ee/kalender/10_07_2024/ 10.07.2024. - Kirikukalender. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]</ref> (23. juulil)<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. == Eluloost == Antonius sündis 983. aastal 50 km [[Tšernihiv]]ist loodes asuvas [[Ljubetš]]is sünninimega Antipas<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref>. Noore mehena elas ta [[Askees|askeedina]] oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta [[Áthos|Athose mäele]], andis [[Esfigmenou klooster|Esfigmenou kloostris]] mungatõotused ja võttis [[Antonius Suur]]e auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas [[Dnepr|Dnepri jõe]] kaldal Berestovi mäe koopas<ref>[https://www.britannica.com/biography/Anthony-of-Kiev Anthony of Kiev. - Encyclopedia Britannica]</ref>, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu. Pärast [[Vladimir Püha|Vladimir I]] surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade [[Jaroslav Tark|Jaroslavi]] ja [[Svjatopolk]]i sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. [[Izjaslav I]] valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel [[Tšernihiv]]i ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|kloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u nurgakivi panemisel.<ref>[https://resource.history.org.ua/cgi-bin/eiu/history.exe?Z21ID=&I21DBN=EIU&P21DBN=EIU&S21STN=1&S21REF=10&S21FMT=eiu_all&C21COM=S&S21CNR=20&S21P01=0&S21P02=0&S21P03=TRN=&S21COLORTERMS=0&S21STR=Antonij_P АНТОНІЙ ПЕЧЕРСЬКИЙ. - ЕНЦИКЛОПЕДІЯ ІСТОРІЇ УКРАЇНИ.]</ref> Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul hakkas levima tema austamine ja oletatavasti kanoniseeriti ta sel ajal.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\S\A\SaintAnthonyoftheCaves Saint Anthony of the Caves. - Internet Encyclopedie of Ukraine]</ref> == Ikonograafia == Kiievi Antoniust kujutavatel [[ikoon]]idel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse [[Idaslaavlased|idaslaavi]] piirkonna [[munklus]]e rajajaks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Keskaja inimesed]] kwevb09zawl5z207zani180l8x4gf9j 4 717011 7174154 2026-06-16T15:18:00Z Taivo 268 Uus lehekülg: '[[Pilt:SDE Rein Randver.jpg|right|100px|Rein Randver (2011)]] *[[24. juuni]]l saab 70-aastaseks [[Valga maavanem]], [[Eesti keskkonnaminister]] ja [[Riigikogu]] kolme koosseisu liige '''[[Rein Randver]]''' (pildil). *[[26. juuni]]l 100 aastat tagasi sündis '''[[Eduard Vääri]]''', kelle [[eesti keel]]e õpikust [[keskkool]]idele on tehtud kümneid kordustrükke. Ta avaldas üle 200 uurimuse [[liivi keel]]est ja kirjutas eesti keele õpiku [[soomlased|soomlastele]]. *27....' 7174154 wikitext text/x-wiki [[Pilt:SDE Rein Randver.jpg|right|100px|Rein Randver (2011)]] *[[24. juuni]]l saab 70-aastaseks [[Valga maavanem]], [[Eesti keskkonnaminister]] ja [[Riigikogu]] kolme koosseisu liige '''[[Rein Randver]]''' (pildil). *[[26. juuni]]l 100 aastat tagasi sündis '''[[Eduard Vääri]]''', kelle [[eesti keel]]e õpikust [[keskkool]]idele on tehtud kümneid kordustrükke. Ta avaldas üle 200 uurimuse [[liivi keel]]est ja kirjutas eesti keele õpiku [[soomlased|soomlastele]]. *[[27. juuni]]l saab 90-aastaseks [[arhitekt ]] '''[[Eva Hirvesoo]]''', kes [[projekt]]eeris [[Tallinna Kaubahall]]i, [[Raeköök|Raeköögi]], [[Tallinna Tehnikaülikool]]i söökla- ja klubihoone ning [[Nõmme ujula]]. *27. juunil 70 aastat tagasi sündis [[füüsika|füüsik]] [[Eesti Teaduste Akadeemia|akadeemik]] '''[[Ergo Nõmmiste]]'''. *[[28. juuni]]l saab 80-aastaseks [[laulja]] '''[[Anne Velli]]''', kelle poeg on [[Hendrik Sal-Saller]]. *28. juunil saab 80-aastaseks [[ajakirjanik]] '''[[Tiit Karuks]]''', kes organiseeris [[1980]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] vahelise [[jalgpall]]imatši, millele järgnesid noorterahutused. mi7o2382rws85vyfyl1b2gque6v10bm 7174257 7174154 2026-06-16T18:52:01Z Taivo 268 7174257 wikitext text/x-wiki [[Pilt:SDE Rein Randver.jpg|right|100px|Rein Randver (2011)]] *[[24. juuni]]l saab 70-aastaseks [[Valga maavanem]], [[Eesti keskkonnaminister]] ja [[Riigikogu]] kolme koosseisu liige '''[[Rein Randver]]''' (pildil). *[[26. juuni]]l 100 aastat tagasi sündis '''[[Eduard Vääri]]''', kelle [[eesti keel]]e õpikust [[keskkool]]idele on tehtud kümneid kordustrükke. Ta avaldas üle 200 uurimuse [[liivi keel]]est ja kirjutas eesti keele õpiku [[soomlased|soomlastele]]. *[[27. juuni]]l saab 90-aastaseks [[arhitekt ]] '''[[Eva Hirvesoo]]''', kes [[projekt]]eeris [[Tallinna Kaubahall]]i, [[Raeköök|Raeköögi]], [[Tallinna Tehnikaülikool]]i söökla- ja klubihoone ning [[Nõmme ujula]]. *[[28. juuni]]l saab 90-aastaseks [[programmeerimine|programmeerimise]] õpikute ja viie ajalooraamatu autor emeriitprofessor '''[[Rein Jürgenson]]'''. *28. juunil saab 80-aastaseks [[laulja]] '''[[Anne Velli]]''', kelle poeg on [[Hendrik Sal-Saller]]. *28. juunil saab 80-aastaseks [[ajakirjanik]] '''[[Tiit Karuks]]''', kes organiseeris [[1980]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] vahelise [[jalgpall]]imatši, millele järgnesid noorterahutused. 3ix7fvhmfxnhr989amblzmjt4edsfk9 102 717012 7174155 2026-06-16T15:19:28Z AljonaTamm 177174 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1321517742|Ice Age (band)]]" tõlkimisel 7174155 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Ice Age | alias = Soulfractured (2004–2006) | päritolu = [[Long Island]], [[New York]], US | stiil = [[Progressiivne metal]] | tegev = 1992–2006 2015–praegu | plaadifirma = Sensory, Magna Carta | koosseis = Josh Pincus <br /> Jimmy Pappas <br /> Doug Odell <br /> Hal Aponte | endised_liikmed = Arron DiCesare<br />Mike Furey }} psxkveo21zk9460cjq9rbrm5f788fu7 7174156 7174155 2026-06-16T15:20:02Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Ice Age (bänd)]] pealkirja [[Mustand:Ice Age (bänd)]] alla 7174155 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Ice Age | alias = Soulfractured (2004–2006) | päritolu = [[Long Island]], [[New York]], US | stiil = [[Progressiivne metal]] | tegev = 1992–2006 2015–praegu | plaadifirma = Sensory, Magna Carta | koosseis = Josh Pincus <br /> Jimmy Pappas <br /> Doug Odell <br /> Hal Aponte | endised_liikmed = Arron DiCesare<br />Mike Furey }} psxkveo21zk9460cjq9rbrm5f788fu7 7174162 7174156 2026-06-16T15:38:28Z AljonaTamm 177174 Tegin korda 7174162 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Ice Age | alias = Soulfractured (2004–2006) | päritolu = [[Long Island]], [[New York]], US | stiil = [[Progressiivne metal]] | tegev = 1992–2006 2015–praegu | plaadifirma = Sensory, Magna Carta | koosseis = Josh Pincus <br /> Jimmy Pappas <br /> Doug Odell <br /> Hal Aponte | endised_liikmed = Arron DiCesare<br />Mike Furey }}'''Ice Age''' on [[progressiivne rokk]] bänd [[New York City|New York linnst,]] [[Ameerika Ühendriigid|USAs]]<nowiki/>t. Bändi asutasid kitarrist Jimmy Papas, laulja/klahvpillimängija Josh Pincus, trummar Hal Apone ja bassimängija Arron DiCesare. Nende debüütalbum "The Great Divide" ilmus 1999. aastal. "Liberation" anti välja 2001. aastal. Mõlemad avaldati plaadifirma Magna Carta Recordsi alt.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ice age (Overview) |url=https://www.allmusic.com/artist/ice-age-mn0000085277 |väljaanne=[[AllMusic]]}}</ref> Ice Age'i mõjutasid [[Popmuusika|pop]] ja progressiivse muusika bändid, näiteks Yes, Kansas ja Rush, kuid ka teised tänapäeva progressiivse metalli bändid nagu Queensrÿche ning Dream Theater.<ref name=":0" /> 2004. aastal muutis bänd oma nime Soulfracturediks. Sellega aga kaasnes bändi muusikastiili muutus: vähem progresiivset eksperimenteerimist, kui suurem tähelepanu meloodilise struktuurile ning laulukunstile. Nad andsid välja "Soulfractured EP", mis oli kättesaadaval bändi veebilehtedel. Varem olid nad välja andnud [[Extended play|EP]] "Little Bird" (2004), kui nad olid veel Ice Age nime all. Lühidalt pärast teise EP ilmumist läks bänd 2006. aastal laiali. Bänd taasmoodustati 2015. aastal oma algse nime all. 2022. aasta mais teatas bänd, et on sõlminud lepingu Sensory Recordsiga ja annab sügisel välja oma esimese albumi 22 aasta jooksul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. mai 2022 |pealkiri=ICE AGE Signs With Sensory Records; First Album In 21 Years Due This Fall |url=https://bravewords.com/news/ice-age-signs-with-sensory-records-first-album-in-21-years-due-this-fall |vaadatud=10. mail 2022}}</ref> Album "Waves of Loss and Power" ilmus 10. märtsil 2023. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. jaanuar 2023 |pealkiri=ICE AGE To Release Waves Of Loss And Power Album In March; Teaser Video Streaming |url=https://bravewords.com/news/ice-age-to-release-waves-of-loss-and-power-album-in-march-teaser-video-streaming |vaadatud=6. jaanuaril 2023 |väljaanne=[[Brave Words & Bloody Knuckles]]}}</ref> == Diskograafia == ; Stuudio albumid * "The Great Divide" (1999) * "Liberation" (2001) * "Waves of Loss and Power" (2023) ; EP-d * "Little Bird" (2004) * "Soulfractured" (2006) (Bändinime Soulfractured all) == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://lasersedge.bandcamp.com/album/waves-of-loss-and-power Ice Age Sensory Recordsi all] * [http://www.ice-age.com/ Ice Age'i ametlik veebileht] avvowrprqaav2r06u8qg4ax4u7ycmyz 7174165 7174162 2026-06-16T15:40:04Z AljonaTamm 177174 7174165 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Ice Age | alias = Soulfractured (2004–2006) | päritolu = [[Long Island]], [[New York]], US | stiil = [[Progressiivne metal]] | tegev = 1992–2006 2015–praegu | plaadifirma = Sensory, Magna Carta | koosseis = Josh Pincus <br /> Jimmy Pappas <br /> Doug Odell <br /> Hal Aponte | endised_liikmed = Arron DiCesare<br />Mike Furey }}'''Ice Age''' on [[progressiivne rokk]] bänd [[New York City|New Yorgi linnst,]] [[Ameerika Ühendriigid|USAst]]. Bändi asutasid kitarrist Jimmy Pappas, laulja/klahvpillimängija Josh Pincus, trummar Hal Apone ja bassimängija Arron DiCesare. Nende debüütalbum "The Great Divide" ilmus 1999. aastal. "Liberation" anti välja 2001. aastal. Mõlemad albumid avaldati plaadifirma Magna Carta Recordsi alt.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ice age (Overview) |url=https://www.allmusic.com/artist/ice-age-mn0000085277 |väljaanne=[[AllMusic]]}}</ref> Ice Age'i mõjutasid [[Popmuusika|pop]] ja progressiivse muusika bändid, näiteks Yes, Kansas ja Rush, kuid ka teised tänapäeva progressiivse metalli bändid nagu Queensrÿche ning Dream Theater.<ref name=":0" /> 2004. aastal muutis bänd oma nime Soulfracturediks. Sellega aga kaasnes bändi muusikastiili muutus: vähem progresiivset eksperimenteerimist, kui suurem tähelepanu meloodilise struktuurile ning laulukunstile. Nad andsid välja "Soulfractured EP", mis oli kättesaadaval bändi veebilehtedel. Varem olid nad välja andnud [[Extended play|EP]] "Little Bird" (2004), kui nad olid veel Ice Age nime all. Lühidalt pärast teise EP ilmumist läks bänd 2006. aastal laiali. Bänd taasmoodustati 2015. aastal oma algse nime all. 2022. aasta mais teatas bänd, et on sõlminud lepingu Sensory Recordsiga ja annab sügisel välja oma esimese albumi 22 aasta jooksul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. mai 2022 |pealkiri=ICE AGE Signs With Sensory Records; First Album In 21 Years Due This Fall |url=https://bravewords.com/news/ice-age-signs-with-sensory-records-first-album-in-21-years-due-this-fall |vaadatud=10. mail 2022}}</ref> Album "Waves of Loss and Power" ilmus 10. märtsil 2023. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. jaanuar 2023 |pealkiri=ICE AGE To Release Waves Of Loss And Power Album In March; Teaser Video Streaming |url=https://bravewords.com/news/ice-age-to-release-waves-of-loss-and-power-album-in-march-teaser-video-streaming |vaadatud=6. jaanuaril 2023 |väljaanne=[[Brave Words & Bloody Knuckles]]}}</ref> == Diskograafia == ; Stuudio albumid * "The Great Divide" (1999) * "Liberation" (2001) * "Waves of Loss and Power" (2023) ; EP-d * "Little Bird" (2004) * "Soulfractured" (2006) (Bändinime Soulfractured all) == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://lasersedge.bandcamp.com/album/waves-of-loss-and-power Ice Age Sensory Recordsi all] * [http://www.ice-age.com/ Ice Age'i ametlik veebileht] pobjsj0o1f29e0gssyrpxy5hfpkwlcy 7174599 7174165 2026-06-17T10:19:53Z AljonaTamm 177174 7174599 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Ice Age | alias = Soulfractured (2004–2006) | päritolu = [[Long Island]], [[New York]], US | stiil = [[Progressiivne metal]] | tegev = 1992–2006 2015–praegu | plaadifirma = Sensory, Magna Carta | koosseis = Josh Pincus <br /> Jimmy Pappas <br /> Doug Odell <br /> Hal Aponte | endised_liikmed = Arron DiCesare<br />Mike Furey }}'''Ice Age''' on [[progressiivne rokk]] bänd [[New York City|New Yorgi linnast,]] [[Ameerika Ühendriigid|USAst]]. Bändi asutasid kitarrist Jimmy Pappas, laulja/klahvpillimängija Josh Pincus, trummar Hal Apone ja bassimängija Arron DiCesare. Nende debüütalbum "The Great Divide" ilmus 1999. aastal. "Liberation" anti välja 2001. aastal. Mõlemad albumid avaldati plaadifirma Magna Carta Recordsi alt.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ice age (Overview) |url=https://www.allmusic.com/artist/ice-age-mn0000085277 |väljaanne=[[AllMusic]]}}</ref> Ice Age'i mõjutasid [[Popmuusika|pop]] ja progressiivse muusika bändid, näiteks Yes, Kansas ja Rush, kuid ka teised tänapäeva progressiivse metalli bändid nagu Queensrÿche ning Dream Theater.<ref name=":0" /> 2004. aastal muutis bänd oma nime Soulfracturediks. Sellega aga kaasnes bändi muusikastiili muutus: vähem progresiivset eksperimenteerimist, kui suurem tähelepanu meloodilise struktuurile ning laulukunstile. Nad andsid välja "Soulfractured EP", mis oli kättesaadaval bändi veebilehtedel. Varem olid nad välja andnud [[Extended play|EP]] "Little Bird" (2004), kui nad olid veel Ice Age nime all. Lühidalt pärast teise EP ilmumist läks bänd 2006. aastal laiali. Bänd taasmoodustati 2015. aastal oma algse nime all. 2022. aasta mais teatas bänd, et on sõlminud lepingu Sensory Recordsiga ja annab sügisel välja oma esimese albumi 22 aasta jooksul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. mai 2022 |pealkiri=ICE AGE Signs With Sensory Records; First Album In 21 Years Due This Fall |url=https://bravewords.com/news/ice-age-signs-with-sensory-records-first-album-in-21-years-due-this-fall |vaadatud=10. mail 2022}}</ref> Album "Waves of Loss and Power" ilmus 10. märtsil 2023. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. jaanuar 2023 |pealkiri=ICE AGE To Release Waves Of Loss And Power Album In March; Teaser Video Streaming |url=https://bravewords.com/news/ice-age-to-release-waves-of-loss-and-power-album-in-march-teaser-video-streaming |vaadatud=6. jaanuaril 2023 |väljaanne=[[Brave Words & Bloody Knuckles]]}}</ref> == Diskograafia == ; Stuudio albumid * "The Great Divide" (1999) * "Liberation" (2001) * "Waves of Loss and Power" (2023) ; EP-d * "Little Bird" (2004) * "Soulfractured" (2006) (Bändinime Soulfractured all) == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://lasersedge.bandcamp.com/album/waves-of-loss-and-power Ice Age Sensory Recordsi all] * [http://www.ice-age.com/ Ice Age'i ametlik veebileht] s55477gsj1rkhodvjw2xls453vir3q4 0 717013 7174157 2026-06-16T15:20:02Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Ice Age (bänd)]] pealkirja [[Mustand:Ice Age (bänd)]] alla 7174157 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mustand:Ice Age (bänd)]] 0p9ldfgwgr3du30c13mnvvyuhj3b5nr 0 717014 7174159 2026-06-16T15:28:05Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Merike Ristikivi]] pealkirja [[Merike Holzhäuser]] alla 7174159 wikitext text/x-wiki #suuna [[Merike Holzhäuser]] 61fa5frjm25v1grn4appz318npwlqrt 102 717015 7174169 2026-06-16T16:07:09Z AljonaTamm 177174 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1356727392|Taxxi]]" tõlkimisel 7174169 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Taxxi | päritolu = [[London]], [[Inglismaa]] | stiil = [[Rokk]], [[popmuusika]], [[New wave]] | plaadifirma = Fantasy Records<br/>MCA Records (US)<br/>Carrere (Prantsusmaa)<br/>Hispavox (Hispaania) | endised_liikmed = David Cumming<br/>Colin Payne<br/>Jeffrey Nead }} '''Taxxi''' oli [[Inglismaa|Inglise]] [[Rock'n'roll|rokkbänd]], mille tuntuim laul oli "I'm Leaving". Bänd moodustati 1970. aastate lõpus ja sai tuntuks 1980. aastate alguses, kui nad andsid välja mõningaid AORi [[Singel|hittsingleid]] ja esinesid [[MTV|MTVs]]. Bändi laule nagu "Not Me Girl", "Girl (New York City)" ja "Metro Boulot Dodo" mängiti [[Prantsusmaa]] klubides. Nende edukaim [[Ameerika Ühendriigid|USA]] album oli "States of Emergency", <ref>{{Cite web|last=Tom Demalon|url=http://www.allmusic.com/artist/taxxi-mn0000748272|title=Taxxi &#124; Biography|publisher=AllMusic|access-date=2014-03-04}}</ref> millel oli kolm lugu ning mängiti rokkraadio eetris: eelmainitud "I'm Leaving", "Cocktail Queen (Don't She Love To Rock & Roll)" ja "The Heart Is A Lonely Hunter". Loost "Still in Love" tehti 12-tolline singel, mida vähe mängiti Ameerika klubides. == History == Bändi moodustasid [[Šotimaa kuningriik|Šotimaal]] sündinud laulja ja kitarrist David Cumming, klahvpillimängija Colin Payne ning trummar Jeffrey Nead [[London|Londonis]] 1970. aastate lõpus. Koostöös Kit Lambertiga salvestas bänd demosid ja lõpuks sõlmisid lepingu [[Berkeley]] Fantasy Recordsiga. Koos produtsendi Phil Kaffeliga salvestas bänd Fantasy Recordsile kolm albumit. Bändiliikmete helipilti täiendasid stuudiomuusikud nagu bassist Randy Jackson, klahvpillimängija Tim Gorman, kitarristid Danny Chauncey ja Marlon McClain ning saksofonist Steve Douglas. [[Journey]] trummar Steve Smith mängis teisel albumil [[Tamburiin|tamburiini]]. Bändi tuuritavate liikmete hulgas olid ka [[Los Angeles|Los Angelesese]] muusikud Glenn Rueger (klahvpillid) ja David Resnik (kitarr). 1985. aastal, kui nad liitusid MCA Recordsiga, salvestas Taxxi oma neljanda albumi koos Tom Dowdiga. Salvesti ka viies album, milles osales Kevin Russell bändist 707, kuid seda ei avaldatud. 2001. aastal bänd ja nende algne produtsent ümbertöötlesid kogumik-[[CD|CD-d]] "Chequered Past". Kuigi selle andis välja Fantasy Records, bändi neljandat albumit ja nende avaldamata muusikat eirati.<ref>{{Cite web|last=Alex Henderson|url=http://www.allmusic.com/album/chequered-past-mw0000001505|title=Chequered Past – Taxxi &#124; Songs, Reviews, Credits, Awards|publisher=AllMusic|date=2001-02-20|access-date=2014-03-04}}</ref> Viimane album "Traxx" sisaldas nö avaldamata "kadunud" lugusi 1987–1988 salvestussessioonidest. MelodicRock Recordsi, Melodicrock.com-i ning Andrew McNeice'i palvel läks bänd tagasi oma arhiivi ja tõid välja 11 lugu aastatest 1987–1988, mille ümbertöötles legendaarne JK Northrup (Billy Thorpe, Paul Shortino, Northrup, King Kobra). Bänd andis soojenduskontserdi [[The Police|Police'ile]], Triumphile, [[Foreigner|Foreignerile]], Night Rangerile, Loverboyle, [[Blue Öyster Cult|Blue Öyster Cultile]], [[Joan Jett|Joan Jettile]] ja Motelsile. Nad andsid välja viis [[Muusikavideo|muusikavideot]]. == Diskograafia == * "Day for Night" (1980) * "States of Emergency" (1982) – sh lugu "I'm Leaving", ''[[Billboard]]'' Mainstream Rock Tracksi edetabelis 39. kohal * "Foreign Tongue" (1983) – sh "Maybe Someday", Mainstream Rock Tracksi edetabelis 31. kohal * ''"''Exposé"(1985) – sh "Still in Love", 36. kohal Mainstream Rock Tracksi edetabelis * "Chequered Past" (2001) – Fantasy Recordsi alt välja antud CD-kogumik 15 looga nende kolmelt esimeselt albumilt * "Traxx" (2014) – üksteist varem avaldamata lugu ilmusid 4. novembril 2014. aastal == Heliribad ja kogumikud == * "Weird Science" (1985) – sealhulgas "Forever" * "The Secret of My Succe$s" (1987) – sealhulgas "Heaven and the Heartaches" == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Inglismaa muusikud]] qg3wdm6vntjbew450m6pnz2vxcc7spa 1 717016 7174171 2026-06-16T16:09:36Z Ehitaja 63547 Uus lehekülg: 'Kui "eksponeeritakse muu hulgas Kalevipojaga seotud materjale", kas siis peaks link viima eeposele või tegelasele? Kummale selles muuseumis rohkem rõhku pannakse? --~~~~' 7174171 wikitext text/x-wiki Kui "eksponeeritakse muu hulgas Kalevipojaga seotud materjale", kas siis peaks link viima eeposele või tegelasele? Kummale selles muuseumis rohkem rõhku pannakse? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 19:09 (EEST) cf2yw7i2te2w47mgj4najno03ybflxp 4 717017 7174173 2026-06-16T16:16:07Z Taivo 268 Uus lehekülg: '[[Pilt:Maria (Marie) Ellam.jpg|left|Kohtuta hukatud mässuline Maria Ellam]] '''[[Saaremaa mäss]]''' (ka Saaremaa ülestõus) oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] ja [[mõisnik]]e<nowiki />vastane mäss [[Saaremaa (maakond)|Saare maakonnas]] [[1919]]. aasta [[16. veebruar|16.]]–[[21. veebruar]]il. [[Esimene maailmasõda]] ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] tekitasid Saaremaal raske [[majandus]]liku olukorra. Kui piirkond l...' 7174173 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria (Marie) Ellam.jpg|left|Kohtuta hukatud mässuline Maria Ellam]] '''[[Saaremaa mäss]]''' (ka Saaremaa ülestõus) oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] ja [[mõisnik]]e<nowiki />vastane mäss [[Saaremaa (maakond)|Saare maakonnas]] [[1919]]. aasta [[16. veebruar|16.]]–[[21. veebruar]]il. [[Esimene maailmasõda]] ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] tekitasid Saaremaal raske [[majandus]]liku olukorra. Kui piirkond läks sõja järel [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] koosseisu, siis loodeti, et uus valitsus annab vaesuse ja toidunappuse leevendamiseks maapuuduses talurahvale mõisnike maid. Otsus [[maareform]]i arutamine [[Eesti Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni edasi lükata, elanikelt vilja [[rekvireerimine|rekvireerimised]] ja teised võimude sammud tekitasid inimestes aga pettumuse ja arusaama, et Eesti valitsus on mõisnikesõbralik ja et tema peale loota ei saa. Valitsuse- ja mõisnikevastase meeleolu levimisele aitasid kaasa kohalikud [[enamlus]]meelsed inimesed. [[VK(b)P|Enamlaste endi]] rolli kohta mässu puhkemises on aga avaldatud vastandlikke seisukohti. Mässu otseseks ajendiks sai valitsuse ebapopulaarne otsus sunniviisilise [[mobilisatsioon]]iga Saaremaa mehi värvata, et neid [[Nõukogude Venemaa]]ga [[Vabadussõda|sõdivasse]] Eesti [[Rahvavägi|sõjaväkke]] saata. '''[[Saaremaa mäss|Loe edasi ...]]''' edcf0avnv0t7bo895h1hs1sz84rs13c 4 717018 7174197 2026-06-16T17:08:38Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Kivikalme Aa külas (kultuurimälestis nr 9027) - 001.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Kivikalme Aa külas |tekst='''[[Aa]]''' on [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] idaosas [[Soome laht|Soome lahe]] kaldal olev [[küla]]. Aa asub [[Põhja-Eesti paekallas|Põhja-Eesti paekaldal]] ja seda läbib [[Tallinna–Narva maantee]].<P>Pildil on Aas asuv [[kivikalme]]. |autor=[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] }}' 7174197 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Kivikalme Aa külas (kultuurimälestis nr 9027) - 001.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Kivikalme Aa külas |tekst='''[[Aa]]''' on [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] idaosas [[Soome laht|Soome lahe]] kaldal olev [[küla]]. Aa asub [[Põhja-Eesti paekallas|Põhja-Eesti paekaldal]] ja seda läbib [[Tallinna–Narva maantee]].<P>Pildil on Aas asuv [[kivikalme]]. |autor=[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] }} 85p9ipg5o0iekq0tdn8wqx65djhhhsf 4 717019 7174198 2026-06-16T17:09:32Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Võru Lastefestival 2022 08 05.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Võru Lastefestival (2022) |tekst='''[[Võru vanalinna muinsuskaitseala]]''' on [[Võru]] linnas asuv [[muinsuskaitseala]]. Selle pindala on 37,2 ha ja kaitsevööndi pindala on 84 ha.<P>Pilt kujutab [[2022]]. aastal toimunud lastefestivali. |autor=[[Kasutaja:Vaido Otsar]] }}' 7174198 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Võru Lastefestival 2022 08 05.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Võru Lastefestival (2022) |tekst='''[[Võru vanalinna muinsuskaitseala]]''' on [[Võru]] linnas asuv [[muinsuskaitseala]]. Selle pindala on 37,2 ha ja kaitsevööndi pindala on 84 ha.<P>Pilt kujutab [[2022]]. aastal toimunud lastefestivali. |autor=[[Kasutaja:Vaido Otsar]] }} s6prfr9uleh60rvews94159esv92qmh 7174199 7174198 2026-06-16T17:10:23Z Taivo 268 7174199 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Võru Lastefestival 2022 08 05.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Võru Lastefestival (2022) |tekst='''[[Võru vanalinna muinsuskaitseala]]''' on [[Võru]] linnas asuv [[muinsuskaitseala]]. Selle pindala on 37,2 ha ja kaitsevööndi pindala on 84 ha.<P>Pilt kujutab [[2022]]. aastal toimunud lastefestivali. |autor=[[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] }} diu4z4m2diai73szpsul91tu63r41qt 4 717020 7174200 2026-06-16T17:11:28Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Peetri tuulik 4-OlariPilnik.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Peetri tuulik Hiiumaal Kaigutsi külas |tekst='''[[Kaigutsi]]''' on [[Hiiu maakond|Hiiumaal]] olev [[küla]], mis enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i [[2017]]. aastal kuulus [[Käina vald]]a.<P>Pildil on Kaigutsi külas asuv Peetri [[tuulik]]. |autor=[[:Commons:user:OlariP|Olari Pilnik]] }}' 7174200 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Peetri tuulik 4-OlariPilnik.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Peetri tuulik Hiiumaal Kaigutsi külas |tekst='''[[Kaigutsi]]''' on [[Hiiu maakond|Hiiumaal]] olev [[küla]], mis enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i [[2017]]. aastal kuulus [[Käina vald]]a.<P>Pildil on Kaigutsi külas asuv Peetri [[tuulik]]. |autor=[[:Commons:user:OlariP|Olari Pilnik]] }} a137veguf2upcmqfw5h14f02lnew4hm 4 717021 7174201 2026-06-16T17:12:38Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Thymelicus sylvestris underside - Keila.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Aruheina-viirgpunnpea arujumikal |tekst='''[[Aruheina-viirgpunnpea]]''' (''Thymelicus'' ''sylvestris'') on [[Punnpealased|punnpealaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikalised|liblikas]]. |autor=[[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] }}' 7174201 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Thymelicus sylvestris underside - Keila.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Aruheina-viirgpunnpea arujumikal |tekst='''[[Aruheina-viirgpunnpea]]''' (''Thymelicus'' ''sylvestris'') on [[Punnpealased|punnpealaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikalised|liblikas]]. |autor=[[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] }} onpkjjnlzbde4klveb3kwsoqofiyv6w 0 717022 7174238 2026-06-16T18:28:04Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Ostromir Gospel.jpg|thumb|Evangelist Markus]] [[File:Ostromir Gospel 1.jpg|thumb|Esimene leht Johannese evangeeliumi algusega]] [[File:Ostromir Gospel 3.jpg|thumb|Suured ja väikesed initsiaalid]] '''Ostromiri evangeelium''' ([[vene keel]]es ''Остромирово Евангелие''); ka '''Ostromiri lektsionaar''' on kirikuslaavikeelne illumineeritud evangelistaar, Kiievi-Vene vanim dateeritud raamat. See on 2000. aastal leitud [[Novgorodi koodeks]]i kõrval ük...' 7174238 wikitext text/x-wiki [[File:Ostromir Gospel.jpg|thumb|Evangelist Markus]] [[File:Ostromir Gospel 1.jpg|thumb|Esimene leht Johannese evangeeliumi algusega]] [[File:Ostromir Gospel 3.jpg|thumb|Suured ja väikesed initsiaalid]] '''Ostromiri evangeelium''' ([[vene keel]]es ''Остромирово Евангелие''); ka '''Ostromiri lektsionaar''' on kirikuslaavikeelne illumineeritud evangelistaar, Kiievi-Vene vanim dateeritud raamat. See on 2000. aastal leitud [[Novgorodi koodeks]]i kõrval üks kahest vanimast käsikirjast Kiievi-Venest. Raamat asub praegu [[Venemaa Rahvusraamatukogu]]s. Ostromiri lektsionaari lõi 1056.–1057. aastal (6564. aastal Bütsantsi kalendri järgi) diakon Gregorius (''Григории'') oma patroonile Novgorodi [[possaadnik]]ule Ostromirile, arvatavasti kingituseks Novgorodi peakirikule. Ostromiri evangeelium kanti 2011. aastal [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]<ref>[https://media.unesco.org/sites/default/files/webform/mow001/russian_federation_ostromir_gospel.pdf MEMORY OF THE WORLD REGISTER. Ostromir Gospel (1056–1057)]</ref>. == Kirjeldus == Pühade ja pühapäevade evangeeliumilugemisi sisaldav [[liturgiline raamat]] on kirjutatud suures slaavi [[untsiaal]]is (tähe suurus 5 x 7 mm) kahes veerus 294 [[Pärgament|pärgamendilehele]]. Tekstivälja mõõtmed on umbes 20 x 24 cm. Igal lehel on kaheksateist rida. Raamatu lõpus on [[kolofoon]]is kirjutaja märkus käsikirja loomise asjaolude kohta. Enamus raamatust valmis seitsme kuu jooksul 21. oktoobrist 1056. aastal 12. maini 1057. aastal.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Evangeeliumilugemised on järjestatud mitte [[Kronoloogia|kronoloogiliselt]], vaid [[kirikuaasta]] pühade järjekorras. Käsikiri algab [[Johannese evangeelium]]i esimese peatüki esimese salmiga, mida loetakse [[ülestõusmispühad]]e koguöisel teenistusel.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri on rikkalikult [[Illuminatsioon|illumineeritud]], [[miniatuur|miniatuuride]] hulgas on evangelistiportreed, [[päisliist]]ud ja suured, keskmised ning väikesed [[ehisinitsiaal]]id. Kõige enam esineb tekstis zoomorfse või antropomorfse dekooriga initsiaal B. Värvidest on kasutatud [[Kinaverpunane|kinaverpunast]], rohelist, pruuni, kollast ja sinist, samuti [[kuld|kullaosakestest]] tehtud värvi.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Raamatus on säilinud kolm täisleheküljelist värvilist [[evangelist]]iportreed, mis on kahe erineva kunstniku loodud, ja paljudel lehtedel on värvilist dekoori. Ostromiri evangeeliumi ja Mstislavi evangeeliumi suur sarnasus viitab nende ühisele eeskujule, mis pole säilinud. Illuminatsiooni stiil, eriti evangelistiportreedes, viitab Bütsantsi eeskujudele, kuid evangelistide Markuse ja Luuka portreede stiil näib olevat lähtunud pigem Bütsantsi [[kärgemail]]tehnikas [[metallehistöö|metallehisteostest]] kui Bütsantsi käsikirjade illuminatsioonist. == Ajaloost == Arvatakse, et raamat võeti mõnest Novgorodi kloostrist Venemaa tsaaride isiklikku kollektsiooni Moskva Kremlis, kus see 1701. aastal esmakordselt registreeriti. Peeter I käsul viidi raamat Peterburi, kuid allikates mainitakse seda alles 1805. aastal, Aleksander I ajal, kes leidis selle Katariina II isiklike asjade hulgast.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri deponeeriti Peterburi keiserlikku avalikku raamatukokku. 1932. aastal murdis üks torutööline käsikirja vitriini lahti, eemaldas kalliskividega kaunistatud kaaned ja peitis tekstilehed riiulite taha. Raamat leiti peagi, ent on tänaseni köiteta.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:11. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangelistaarid]] 0nsvczaqp623mdmo20lnlq6m96jqvgy 7174239 7174238 2026-06-16T18:30:46Z Evlper 104506 7174239 wikitext text/x-wiki [[File:Ostromir Gospel.jpg|thumb|Evangelist Markus]] [[File:Ostromir Gospel 1.jpg|thumb|Esimene leht Johannese evangeeliumi algusega]] [[File:Ostromir Gospel 3.jpg|thumb|Suured ja väikesed initsiaalid]] '''Ostromiri evangeelium''' ([[vene keel]]es ''Остромирово Евангелие''); ka '''Ostromiri lektsionaar''' on kirikuslaavikeelne illumineeritud [[evangelistaar]], Kiievi-Vene vanim dateeritud raamat. See on 2000. aastal leitud [[Novgorodi koodeks]]i kõrval üks kahest vanimast käsikirjast Kiievi-Venest. Raamat asub praegu [[Venemaa Rahvusraamatukogu]]s. Ostromiri lektsionaari lõi 1056.–1057. aastal (6564. aastal Bütsantsi kalendri järgi) diakon Gregorius (''Григории'') oma patroonile Novgorodi [[possaadnik]]ule Ostromirile, arvatavasti kingituseks Novgorodi peakirikule. Ostromiri evangeelium kanti 2011. aastal [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]<ref>[https://media.unesco.org/sites/default/files/webform/mow001/russian_federation_ostromir_gospel.pdf MEMORY OF THE WORLD REGISTER. Ostromir Gospel (1056–1057)]</ref>. == Kirjeldus == Pühade ja pühapäevade evangeeliumilugemisi sisaldav [[liturgiline raamat]] on kirjutatud suures slaavi [[untsiaal]]is (tähe suurus 5 x 7 mm) kahes veerus 294 [[Pärgament|pärgamendilehele]]. Tekstivälja mõõtmed on umbes 20 x 24 cm. Igal lehel on kaheksateist rida. Raamatu lõpus on [[kolofoon]]is kirjutaja märkus käsikirja loomise asjaolude kohta. Enamus raamatust valmis seitsme kuu jooksul 21. oktoobrist 1056. aastal 12. maini 1057. aastal.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Evangeeliumilugemised on järjestatud mitte [[Kronoloogia|kronoloogiliselt]], vaid [[kirikuaasta]] pühade järjekorras. Käsikiri algab [[Johannese evangeelium]]i esimese peatüki esimese salmiga, mida loetakse [[ülestõusmispühad]]e koguöisel teenistusel.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri on rikkalikult [[Illuminatsioon|illumineeritud]], [[miniatuur|miniatuuride]] hulgas on evangelistiportreed, [[päisliist]]ud ja suured, keskmised ning väikesed [[ehisinitsiaal]]id. Kõige enam esineb tekstis zoomorfse või antropomorfse dekooriga initsiaal B. Värvidest on kasutatud [[Kinaverpunane|kinaverpunast]], rohelist, pruuni, kollast ja sinist, samuti [[kuld|kullaosakestest]] tehtud värvi.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Raamatus on säilinud kolm täisleheküljelist värvilist [[evangelist]]iportreed, mis on kahe erineva kunstniku loodud, ja paljudel lehtedel on värvilist dekoori. Ostromiri evangeeliumi ja Mstislavi evangeeliumi suur sarnasus viitab nende ühisele eeskujule, mis pole säilinud. Illuminatsiooni stiil, eriti evangelistiportreedes, viitab Bütsantsi eeskujudele, kuid evangelistide Markuse ja Luuka portreede stiil näib olevat lähtunud pigem Bütsantsi [[kärgemail]]tehnikas [[metallehistöö|metallehisteostest]] kui Bütsantsi käsikirjade illuminatsioonist. == Ajaloost == Arvatakse, et raamat võeti mõnest Novgorodi kloostrist Venemaa tsaaride isiklikku kollektsiooni Moskva Kremlis, kus see 1701. aastal esmakordselt registreeriti. Peeter I käsul viidi raamat Peterburi, kuid allikates mainitakse seda alles 1805. aastal, Aleksander I ajal, kes leidis selle Katariina II isiklike asjade hulgast.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri deponeeriti Peterburi keiserlikku avalikku raamatukokku. 1932. aastal murdis üks torutööline käsikirja vitriini lahti, eemaldas kalliskividega kaunistatud kaaned ja peitis tekstilehed riiulite taha. Raamat leiti peagi, ent on tänaseni köiteta.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:11. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangelistaarid]] tupyp2ornu2tgt8immlwoduebmjlouf 7174241 7174239 2026-06-16T18:33:21Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7174241 wikitext text/x-wiki [[File:Ostromir Gospel.jpg|thumb|Evangelist Markus]] [[File:Ostromir Gospel 1.jpg|thumb|Esimene leht Johannese evangeeliumi algusega]] [[File:Ostromir Gospel 3.jpg|thumb|Suured ja väikesed initsiaalid]] '''Ostromiri evangeelium''' ([[vene keel]]es ''Остромирово Евангелие''); ka '''Ostromiri lektsionaar''' on kirikuslaavikeelne illumineeritud [[evangelistaar]], Kiievi-Vene vanim dateeritud raamat. See on 2000. aastal leitud [[Novgorodi koodeks]]i kõrval üks kahest vanimast käsikirjast Kiievi-Venest. Raamat asub praegu [[Venemaa Rahvusraamatukogu]]s. Ostromiri lektsionaari lõi 1056.–1057. aastal (6564. aastal Bütsantsi kalendri järgi) diakon Gregorius (''Григории'') oma patroonile Novgorodi [[possaadnik]]ule Ostromirile, arvatavasti kingituseks Novgorodi peakirikule. Ostromiri evangeelium kanti 2011. aastal [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]<ref>[https://media.unesco.org/sites/default/files/webform/mow001/russian_federation_ostromir_gospel.pdf MEMORY OF THE WORLD REGISTER. Ostromir Gospel (1056–1057)]</ref>. == Kirjeldus == Pühade ja pühapäevade evangeeliumilugemisi sisaldav [[liturgiline raamat]] on kirjutatud suures slaavi [[untsiaal]]is (tähe suurus 5 x 7 mm) kahes veerus 294 [[Pärgament|pärgamendilehele]]. Tekstivälja mõõtmed on umbes 20 x 24 cm. Igal lehel on kaheksateist rida. Raamatu lõpus on [[kolofoon]]is kirjutaja märkus käsikirja loomise asjaolude kohta. Enamus raamatust valmis seitsme kuu jooksul 21. oktoobrist 1056. aastal 12. maini 1057. aastal.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Evangeeliumilugemised on järjestatud mitte [[Kronoloogia|kronoloogiliselt]], vaid [[kirikuaasta]] pühade järjekorras. Käsikiri algab [[Johannese evangeelium]]i esimese peatüki esimese salmiga, mida loetakse [[ülestõusmispühad]]e koguöisel teenistusel.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri on rikkalikult [[Illuminatsioon|illumineeritud]], [[miniatuur|miniatuuride]] hulgas on evangelistiportreed, [[päisliist]]ud ja suured, keskmised ning väikesed [[ehisinitsiaal]]id. Kõige enam esineb tekstis zoomorfse või antropomorfse dekooriga initsiaal B. Värvidest on kasutatud [[Kinaverpunane|kinaverpunast]], rohelist, pruuni, kollast ja sinist, samuti [[kuld|kullaosakestest]] tehtud värvi.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Raamatus on säilinud kolm täisleheküljelist värvilist [[evangelist]]iportreed, mis on kahe erineva kunstniku loodud, ja paljudel lehtedel on värvilist dekoori. Ostromiri evangeeliumi ja [[Mstislavi evangeelium]]i suur sarnasus viitab nende ühisele eeskujule, mis pole säilinud. Illuminatsiooni stiil, eriti evangelistiportreedes, viitab Bütsantsi eeskujudele, kuid evangelistide Markuse ja Luuka portreede stiil näib olevat lähtunud pigem Bütsantsi [[kärgemail]]tehnikas [[metallehistöö|metallehisteostest]] kui Bütsantsi käsikirjade illuminatsioonist. == Ajaloost == Arvatakse, et raamat võeti mõnest Novgorodi kloostrist Venemaa tsaaride isiklikku kollektsiooni Moskva Kremlis, kus see 1701. aastal esmakordselt registreeriti. Peeter I käsul viidi raamat Peterburi, kuid allikates mainitakse seda alles 1805. aastal, Aleksander I ajal, kes leidis selle Katariina II isiklike asjade hulgast.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri deponeeriti Peterburi keiserlikku avalikku raamatukokku. 1932. aastal murdis üks torutööline käsikirja vitriini lahti, eemaldas kalliskividega kaunistatud kaaned ja peitis tekstilehed riiulite taha. Raamat leiti peagi, ent on tänaseni köiteta.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:11. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangelistaarid]] fitas4tv6f37k4nw4yzlx5o028u2k8j 7174243 7174241 2026-06-16T18:35:20Z Evlper 104506 7174243 wikitext text/x-wiki [[File:Ostromir Gospel.jpg|thumb|Evangelist Markus]] [[File:Ostromir Gospel 1.jpg|thumb|Esimene leht Johannese evangeeliumi algusega]] [[File:Ostromir Gospel 3.jpg|thumb|Suured ja väikesed initsiaalid]] '''Ostromiri evangeelium''' ([[vene keel]]es ''Остромирово Евангелие''); ka '''Ostromiri lektsionaar''' on [[Kirikuslaavi keel|kirikuslaavikeelne]] [[Illuminatsioon|illumineeritud]] [[evangelistaar]], [[Kiievi-Vene]] vanim dateeritud raamat. See on [[2000]]. aastal leitud [[Novgorodi koodeks]]i kõrval üks kahest vanimast käsikirjast Kiievi-Venest. Raamat asub praegu [[Venemaa Rahvusraamatukogu]]s. Ostromiri lektsionaari lõi [[1056]].–[[1057]]. aastal (6564. aastal Bütsantsi kalendri järgi) diakon Gregorius (''Григории'') oma patroonile Novgorodi [[possaadnik]]ule Ostromirile, arvatavasti kingituseks Novgorodi peakirikule. Ostromiri evangeelium kanti 2011. aastal [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]<ref>[https://media.unesco.org/sites/default/files/webform/mow001/russian_federation_ostromir_gospel.pdf MEMORY OF THE WORLD REGISTER. Ostromir Gospel (1056–1057)]</ref>. == Kirjeldus == Pühade ja pühapäevade evangeeliumilugemisi sisaldav [[liturgiline raamat]] on kirjutatud suures slaavi [[untsiaal]]is (tähe suurus 5 x 7 mm) kahes veerus 294 [[Pärgament|pärgamendilehele]]. Tekstivälja mõõtmed on umbes 20 x 24 cm. Igal lehel on kaheksateist rida. Raamatu lõpus on [[kolofoon]]is kirjutaja märkus käsikirja loomise asjaolude kohta. Enamus raamatust valmis seitsme kuu jooksul 21. oktoobrist 1056. aastal 12. maini 1057. aastal.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Evangeeliumilugemised on järjestatud mitte [[Kronoloogia|kronoloogiliselt]], vaid [[kirikuaasta]] pühade järjekorras. Käsikiri algab [[Johannese evangeelium]]i esimese peatüki esimese salmiga, mida loetakse [[ülestõusmispühad]]e koguöisel teenistusel.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri on rikkalikult [[Illuminatsioon|illumineeritud]], [[miniatuur|miniatuuride]] hulgas on evangelistiportreed, [[päisliist]]ud ja suured, keskmised ning väikesed [[ehisinitsiaal]]id. Kõige enam esineb tekstis zoomorfse või antropomorfse dekooriga initsiaal B. Värvidest on kasutatud [[Kinaverpunane|kinaverpunast]], rohelist, pruuni, kollast ja sinist, samuti [[kuld|kullaosakestest]] tehtud värvi.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Raamatus on säilinud kolm täisleheküljelist värvilist [[evangelist]]iportreed, mis on kahe erineva kunstniku loodud, ja paljudel lehtedel on värvilist dekoori. Ostromiri evangeeliumi ja [[Mstislavi evangeelium]]i suur sarnasus viitab nende ühisele eeskujule, mis pole säilinud. Illuminatsiooni stiil, eriti evangelistiportreedes, viitab Bütsantsi eeskujudele, kuid evangelistide Markuse ja Luuka portreede stiil näib olevat lähtunud pigem Bütsantsi [[kärgemail]]tehnikas [[metallehistöö|metallehisteostest]] kui Bütsantsi käsikirjade illuminatsioonist. == Ajaloost == Arvatakse, et raamat võeti mõnest Novgorodi kloostrist Venemaa tsaaride isiklikku kollektsiooni Moskva Kremlis, kus see 1701. aastal esmakordselt registreeriti. Peeter I käsul viidi raamat Peterburi, kuid allikates mainitakse seda alles 1805. aastal, Aleksander I ajal, kes leidis selle Katariina II isiklike asjade hulgast.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri deponeeriti Peterburi keiserlikku avalikku raamatukokku. 1932. aastal murdis üks torutööline käsikirja vitriini lahti, eemaldas kalliskividega kaunistatud kaaned ja peitis tekstilehed riiulite taha. Raamat leiti peagi, ent on tänaseni köiteta.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:11. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangelistaarid]] p8o6ldkmijeyzspetxgoa2hg9zbavob 7174250 7174243 2026-06-16T18:43:45Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7174250 wikitext text/x-wiki [[File:Ostromir Gospel.jpg|thumb|Evangelist Markus]] [[File:Ostromir Gospel 1.jpg|thumb|Esimene leht Johannese evangeeliumi algusega]] [[File:Ostromir Gospel 3.jpg|thumb|Suured ja väikesed initsiaalid]] '''Ostromiri evangeelium''' ([[vene keel]]es ''Остромирово Евангелие''); ka '''Ostromiri lektsionaar''' on [[Kirikuslaavi keel|kirikuslaavikeelne]] [[Illuminatsioon|illumineeritud]] [[evangelistaar]], [[Kiievi-Vene]] vanim dateeritud raamat. See on [[2000]]. aastal leitud [[Novgorodi koodeks]]i kõrval üks kahest vanimast käsikirjast Kiievi-Venest. Raamat asub praegu [[Venemaa Rahvusraamatukogu]]s. Ostromiri lektsionaari lõi [[1056]].–[[1057]]. aastal (6564. aastal Bütsantsi kalendri järgi) diakon Gregorius (''Григории'') oma patroonile Novgorodi [[possaadnik]]ule Ostromirile, arvatavasti kingituseks Novgorodi peakirikule. Ostromiri evangeelium kanti 2011. aastal [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]<ref>[https://media.unesco.org/sites/default/files/webform/mow001/russian_federation_ostromir_gospel.pdf MEMORY OF THE WORLD REGISTER. Ostromir Gospel (1056–1057)]</ref>. == Kirjeldus == Pühade ja pühapäevade evangeeliumilugemisi sisaldav [[liturgiline raamat]] on kirjutatud suures slaavi [[untsiaal]]is (tähe suurus 5 x 7 mm) kahes veerus 294 [[Pärgament|pärgamendilehele]]. Tekstivälja mõõtmed on umbes 20 x 24 cm. Igal lehel on kaheksateist rida. Raamatu lõpus on [[kolofoon]]is kirjutaja märkus käsikirja loomise asjaolude kohta. Enamus raamatust valmis seitsme kuu jooksul 21. oktoobrist 1056. aastal 12. maini 1057. aastal.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Evangeeliumilugemised on järjestatud mitte [[Kronoloogia|kronoloogiliselt]], vaid [[kirikuaasta]] pühade järjekorras. Käsikiri algab [[Johannese evangeelium]]i esimese peatüki esimese salmiga, mida loetakse [[ülestõusmispühad]]e koguöisel teenistusel.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri on rikkalikult [[Illuminatsioon|illumineeritud]], [[miniatuur|miniatuuride]] hulgas on evangelistiportreed, [[päisliist]]ud ja suured, keskmised ning väikesed [[ehisinitsiaal]]id. Kõige enam esineb tekstis zoomorfse või antropomorfse dekooriga initsiaal B. Värvidest on kasutatud [[Kinaverpunane|kinaverpunast]], rohelist, pruuni, kollast ja sinist, samuti [[kuld|kullaosakestest]] tehtud värvi.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Raamatus on säilinud kolm täisleheküljelist värvilist [[evangelist]]iportreed, mis on kahe erineva kunstniku loodud, ja paljudel lehtedel on värvilist dekoori. Ostromiri evangeeliumi ja [[Mstislavi evangeelium]]i suur sarnasus viitab nende ühisele eeskujule, mis pole säilinud. Illuminatsiooni stiil, eriti evangelistiportreedes, viitab Bütsantsi eeskujudele, kuid evangelistide Markuse ja Luuka portreede stiil näib olevat lähtunud pigem Bütsantsi [[kärgemail]]tehnikas [[metallehistöö|metallehisteostest]] kui Bütsantsi käsikirjade illuminatsioonist. == Ajaloost == Arvatakse, et raamat võeti mõnest Novgorodi kloostrist Venemaa tsaaride isiklikku kollektsiooni [[Moskva Kreml]]is, kus see 1701. aastal esmakordselt registreeriti. [[Peeter I]] käsul viidi raamat [[Peterburi]], kuid allikates mainitakse seda alles 1805. aastal, [[Aleksander I]] ajal, kes leidis käsikirja [[Katariina II]] isiklike asjade hulgast.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri deponeeriti Peterburi keiserlikku avalikku raamatukokku. 1932. aastal murdis üks torutööline käsikirja vitriini lahti, eemaldas kalliskividega kaunistatud kaaned ja peitis tekstilehed riiulite taha. Raamat leiti peagi, ent on tänaseni köiteta.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:11. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangelistaarid]] b7o191p966772nvx3b4pza8otwg7xhw 7174251 7174250 2026-06-16T18:44:12Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7174251 wikitext text/x-wiki [[File:Ostromir Gospel.jpg|thumb|Evangelist Markus]] [[File:Ostromir Gospel 1.jpg|thumb|Esimene leht Johannese evangeeliumi algusega]] [[File:Ostromir Gospel 3.jpg|thumb|Suured ja väikesed initsiaalid]] '''Ostromiri evangeelium''' ([[vene keel]]es ''Остромирово Евангелие''); ka '''Ostromiri lektsionaar''' on [[Kirikuslaavi keel|kirikuslaavikeelne]] [[Illuminatsioon|illumineeritud]] [[evangelistaar]], [[Kiievi-Vene]] vanim dateeritud raamat. See on [[2000]]. aastal leitud [[Novgorodi koodeks]]i kõrval üks kahest vanimast käsikirjast Kiievi-Venest. Raamat asub praegu [[Venemaa Rahvusraamatukogu]]s. Ostromiri lektsionaari lõi [[1056]].–[[1057]]. aastal (6564. aastal Bütsantsi kalendri järgi) diakon Gregorius (''Григории'') oma patroonile Novgorodi [[possaadnik]]ule Ostromirile, arvatavasti kingituseks Novgorodi peakirikule. Ostromiri evangeelium kanti 2011. aastal [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]<ref>[https://media.unesco.org/sites/default/files/webform/mow001/russian_federation_ostromir_gospel.pdf MEMORY OF THE WORLD REGISTER. Ostromir Gospel (1056–1057)]</ref>. == Kirjeldus == Pühade ja pühapäevade evangeeliumilugemisi sisaldav [[liturgiline raamat]] on kirjutatud suures slaavi [[untsiaal]]is (tähe suurus 5 x 7 mm) kahes veerus 294 [[Pärgament|pärgamendilehele]]. Tekstivälja mõõtmed on umbes 20 x 24 cm. Igal lehel on kaheksateist rida. Raamatu lõpus on [[kolofoon]]is kirjutaja märkus käsikirja loomise asjaolude kohta. Enamus raamatust valmis seitsme kuu jooksul 21. oktoobrist 1056. aastal 12. maini 1057. aastal.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Evangeeliumilugemised on järjestatud mitte [[Kronoloogia|kronoloogiliselt]], vaid [[kirikuaasta]] pühade järjekorras. Käsikiri algab [[Johannese evangeelium]]i esimese peatüki esimese salmiga, mida loetakse [[ülestõusmispühad]]e koguöisel teenistusel.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri on rikkalikult [[Illuminatsioon|illumineeritud]], [[miniatuur|miniatuuride]] hulgas on evangelistiportreed, [[päisliist]]ud ja suured, keskmised ning väikesed [[ehisinitsiaal]]id. Kõige enam esineb tekstis zoomorfse või antropomorfse dekooriga initsiaal B. Värvidest on kasutatud [[Kinaverpunane|kinaverpunast]], rohelist, pruuni, kollast ja sinist, samuti [[kuld|kullaosakestest]] tehtud värvi.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> Raamatus on säilinud kolm täisleheküljelist värvilist [[evangelist]]iportreed, mis on kahe erineva kunstniku loodud, ja paljudel lehtedel on värvilist dekoori. Ostromiri evangeeliumi ja [[Mstislavi evangeelium]]i suur sarnasus viitab nende ühisele eeskujule, mis pole säilinud. Illuminatsiooni stiil, eriti evangelistiportreedes, viitab Bütsantsi eeskujudele, kuid evangelistide Markuse ja Luuka portreede stiil näib olevat lähtunud pigem Bütsantsi [[kärgemail]]tehnikas [[metallehistöö|metallehisteostest]] kui Bütsantsi käsikirjade illuminatsioonist. == Ajaloost == Arvatakse, et raamat võeti mõnest Novgorodi kloostrist Venemaa tsaaride isiklikku kollektsiooni [[Moskva Kreml]]is, kus see 1701. aastal esmakordselt registreeriti. [[Peeter I]] käsul viidi raamat [[Peterburi]], kuid allikates mainitakse seda alles 1805. aastal, [[Aleksander I]] ajal, kes leidis käsikirja [[Katariina II]] isiklike asjade hulgast.<ref>[https://nicholaskotar.com/2017/01/23/interesting-facts-ostromir-gospels/ Some interesting facts about the Ostromir Gospels. - Nicholas Kotar]</ref> Käsikiri deponeeriti Peterburi keiserlikku avalikku raamatukokku. 1932. aastal murdis üks torutööline käsikirja vitriini lahti, varastas kalliskividega kaunistatud kaaned ja peitis tekstilehed riiulite taha. Raamat leiti peagi, ent on tänaseni köiteta.<ref>[https://sesdiva.eu/en/virtual-rooms/medieval-written-heritage/item/128-ostromir-gospels-en Игорь Калиганов. Ostromir Gospels. - SESDiva]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:11. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangelistaarid]] ti1q85j5teibstzbxkpmjuperu2n4an 4 717023 7174273 2026-06-16T19:18:54Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: ''''Vikipeedia suvepäevad 2026''' toimuvad 22. augustil [[Tartu]]s. Ühtlasi tähistame selle raames [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] 24. sünnipäeva (mis on ise küll [[24. august]]il). {{Suvepäevad}} [[Kategooria:Vikipeedia suvepäevad]]' 7174273 wikitext text/x-wiki '''Vikipeedia suvepäevad 2026''' toimuvad 22. augustil [[Tartu]]s. Ühtlasi tähistame selle raames [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] 24. sünnipäeva (mis on ise küll [[24. august]]il). {{Suvepäevad}} [[Kategooria:Vikipeedia suvepäevad]] 4akejel0xccoy2d9bd5gvjh30cyka34 0 717024 7174287 2026-06-16T19:53:38Z Taivo 268 #REDIRECT [[Ahisilla]] 7174287 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ahisilla]] q5pyykl7fgmp7c2h9fksxgg4v0dyumn 0 717025 7174311 2026-06-16T20:31:15Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Semjon Skrepetski''' (kodanikunimi '''Robert Kuzovkov''', tuntud ka pseudonüümide ''Robert Burdai'' ja ''Skreponosnõi Buzotõr'' all; [[4. veebruar]] [[1981]] [[Altai krai]] – [[15. juuni]] [[2026]], [[Biała Podlaska]]) oli vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija. == Elulugu == Ta sündis aastal [[1981]] [[Altai krai]]s ja elas seal aastani [[2021]], mil ta emigreerus poliitilise tagakiusamise ohu tõttu [[Poola]]. Karikatuurikunstnikuna saavutas...' 7174311 wikitext text/x-wiki '''Semjon Skrepetski''' (kodanikunimi '''Robert Kuzovkov''', tuntud ka pseudonüümide ''Robert Burdai'' ja ''Skreponosnõi Buzotõr'' all; [[4. veebruar]] [[1981]] [[Altai krai]] – [[15. juuni]] [[2026]], [[Biała Podlaska]]) oli vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija. == Elulugu == Ta sündis aastal [[1981]] [[Altai krai]]s ja elas seal aastani [[2021]], mil ta emigreerus poliitilise tagakiusamise ohu tõttu [[Poola]]. Karikatuurikunstnikuna saavutas ta kuulsuse pseudonüümi Semjon Skrepetski all. Skrepetski stiili iseloomustati kui neoprimitivismi; kunstnik ise nimetas seda "psühhedeeliaks" ja "skrepetrealismiks". Skrepetski maalide hulka kuuluvad karikatuurid Venemaa presidendist [[Vladimir Putin]]ist, Tšetšeenia juhist [[Ramzan Kadõrov]]ist ja tema pojast Adamist, Moskva ja kogu Venemaa patriarhist [[Kirill]]i, Venemaa opositsiooniliikmetest [[Aleksei Navalnõi]]st ja [[Julia Navalnaja]]st ning [[Maksim Katz]]ist, laulja Šamanist ja teistest silmapaistvatest venelastest, aga ka Nõukogude Liidu juhist [[Jossif Stalin]]ist ja Valgevene presidendist [[Aliaksandr Lukašenka]]st. Skrepetski on loonud vähemalt kolm karikatuuri Aleksei Navalnõist, keda ta nimetas "Kremli edukaimaks projektiks, mis hävitas Venemaa opositsiooni". Skrepetski kritiseeris ka Ukraina valitsust, mis viis tema lisamiseni Ukraina Mõrotvoretsi andmebaasi. Ta on raamatu "Россия-2028" ("Venemaa-2028") autor, mis on pühendatud "korraliku skropetsi – kaevaja elule ja seiklustele postapokalüptilises Venemaal". Samuti pidas ta satiirilist YouTube'i vlogi ja salvestas trapilaule pseudonüümi MC Screp all. Ta tapeti [[15. juuni]]l [[2026]] [[Poola]] linnas [[Biała Podlaska]]s. Kohalik politsei teatas, et tundmatu ründaja tulistas Skrepetskit mitu korda ja põgenes seejärel; kunstnik suri saadud haavadesse. {{JÄRJESTA:Skrepetski, Semjon}} [[Kategooria:Venemaa kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 3ehs2siuy65bxdn9vut42garmtbol2i 7174312 7174311 2026-06-16T20:32:40Z Juhan121 25066 7174312 wikitext text/x-wiki '''Semjon Skrepetski''' (kodanikunimi '''Robert Kuzovkov''', tuntud ka pseudonüümide ''Robert Burdai'' ja ''Skreponosnõi Buzotõr'' all; [[4. veebruar]] [[1981]] [[Altai krai]] – [[15. juuni]] [[2026]], [[Biała Podlaska]]) oli vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija. == Elulugu == Ta sündis aastal [[1981]] [[Altai krai]]s ja elas seal aastani [[2021]], mil ta emigreerus poliitilise tagakiusamise ohu tõttu [[Poola]]. Karikatuurikunstnikuna saavutas ta kuulsuse pseudonüümi Semjon Skrepetski all. Skrepetski stiili iseloomustati kui neoprimitivismi; kunstnik ise nimetas seda "psühhedeeliaks" ja "skrepetrealismiks". Skrepetski maalide hulka kuuluvad karikatuurid Venemaa presidendist [[Vladimir Putin]]ist, Tšetšeenia juhist [[Ramzan Kadõrov]]ist ja tema pojast Adamist, Moskva ja kogu Venemaa patriarhist [[Kirill]]i, Venemaa opositsiooniliikmetest [[Aleksei Navalnõi]]st ja [[Julija Navalnaja]]st ning [[Maksim Katz]]ist, laulja Šamanist ja teistest silmapaistvatest venelastest, aga ka Nõukogude Liidu juhist [[Jossif Stalin]]ist ja Valgevene presidendist [[Aliaksandr Lukašenka]]st. Skrepetski on loonud vähemalt kolm karikatuuri Aleksei Navalnõist, keda ta nimetas "Kremli edukaimaks projektiks, mis hävitas Venemaa opositsiooni". Skrepetski kritiseeris ka Ukraina valitsust, mis viis tema lisamiseni Ukraina Mõrotvoretsi andmebaasi. Ta on raamatu "Россия-2028" ("Venemaa-2028") autor, mis on pühendatud "korraliku skropetsi – kaevaja elule ja seiklustele postapokalüptilises Venemaal". Samuti pidas ta satiirilist YouTube'i vlogi ja salvestas trapilaule pseudonüümi MC Screp all. Ta tapeti [[15. juuni]]l [[2026]] [[Poola]] linnas [[Biała Podlaska]]s. Kohalik politsei teatas, et tundmatu ründaja tulistas Skrepetskit mitu korda ja põgenes seejärel; kunstnik suri saadud haavadesse. {{JÄRJESTA:Skrepetski, Semjon}} [[Kategooria:Venemaa kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] [[Kategooria:Surnud 2026]] kj2xcow87n4cq77jz7i5rj2xksohqpu 1 717026 7174319 2026-06-16T20:49:09Z Velirand 67997 Uus lehekülg: 'Ta oli burjaadi rahvusest. ~~~~' 7174319 wikitext text/x-wiki Ta oli burjaadi rahvusest. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 23:49 (EEST) t57ml5nskawj0oqbqs12xjpviwzx9t4 7174354 7174319 2026-06-16T21:33:18Z Juhan121 25066 7174354 wikitext text/x-wiki Ta oli burjaadi rahvusest. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 23:49 (EEST) :Aga palun aita mul leida viidet. Mul ei õnnestunud seda viidet leida... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 00:33 (EEST) ojh6zcztsm2uwvunnm25csr9i3x501c 7174389 7174354 2026-06-16T22:00:50Z Velirand 67997 7174389 wikitext text/x-wiki Ta oli burjaadi rahvusest. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 23:49 (EEST) :Aga palun aita mul leida viidet. Mul ei õnnestunud seda viidet leida... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 00:33 (EEST) :: Vabandust, eksisin. Ta oli baškiiri rahvusest. Delfi uudises oli sellest kirjutatud. Otsin ise lingi üles, kui aega saan. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:00 (EEST) 7wmf8c2embsv5tbatmu6sl99pit32p0 0 717027 7174326 2026-06-16T21:11:13Z Neptuunium 58653 Uus lehekülg: ''''Lidokaiin''' ehk '''lignokaiin''', turundusnimega '''Xylocaine''' jt, on [[amiidid]]e-rühma kuuluv [[paikne tuimesti]].<ref name="beecham">{{cite web |vauthors= Beecham GB, Nessel TA, Goyal A |title=Lidocaine |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK539881/ |publisher=StatPearls, US National Library of Medicine |access-date=23 July 2024 |date=11 December 2022}}</ref> Lokaalanesteetikumina ja närviblokaadide jaoks kasutades hakkab aine toimima paari minutiga ja selle...' 7174326 wikitext text/x-wiki '''Lidokaiin''' ehk '''lignokaiin''', turundusnimega '''Xylocaine''' jt, on [[amiidid]]e-rühma kuuluv [[paikne tuimesti]].<ref name="beecham">{{cite web |vauthors= Beecham GB, Nessel TA, Goyal A |title=Lidocaine |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK539881/ |publisher=StatPearls, US National Library of Medicine |access-date=23 July 2024 |date=11 December 2022}}</ref> Lokaalanesteetikumina ja närviblokaadide jaoks kasutades hakkab aine toimima paari minutiga ja selle mõju kestab poolest tunnist kuni kolme tunnini.<ref name="AHFS2015L" /><ref name="Wh1997">{{cite book | vauthors = Nolan JP, Baskett PJ |year=1997 |chapter=Analgesia and anaesthesia | veditors = Skinner D, Swain A, Peyton R, Robertson C, Whinster F |title=Cambridge Textbook of Accident and Emergency Medicine |publisher=Cambridge University Press |location=Cambridge, UK |isbn=978-0-521-43379-2 |page=194 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=m0bNaDhkaukC&pg=PA194 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170908150741/https://books.google.com/books?id=m0bNaDhkaukC&pg=PA194 |archive-date=8 September 2017 }}</ref> Lisaks kasutatakse seda ka [[Ventrikulaarne tahhükardia|ventrikulaarse tahhükardia]] ja [[vatsakeste virvendus]]e raviks.<ref name=AHFS2015A>{{cite web|title=Lidocaine Hydrochloride (Antiarrhythmic)|url=https://www.drugs.com/monograph/lidocaine-hydrochloride-antiarrhythmic.html|publisher=Drugs.com, The American Society of Health-System Pharmacists|access-date=23 July 2024|date=10 June 2024}}</ref><ref name="AHFS2015L">{{cite web|title=Lidocaine Hydrochloride (Local)|url=https://www.drugs.com/monograph/lidocaine-hydrochloride-local.html|date=22 January 2024|access-date=23 July 2024|publisher=Drugs.com, The American Society of Health-System Pharmacists}}</ref> See avastati 1946. aastal ja sai müügiloa kaks aastat hiljem.<ref>{{cite book | vauthors = Scriabine A |year=1999 |chapter=Discovery and development of major drugs currently in use |title=Pharmaceutical Innovation: Revolutionizing Human Health | veditors = Landau R, Achilladelis B, Scriabine A |publisher=Chemical Heritage Press |location=Philadelphia |isbn=978-0-941901-21-5 |page=211 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=IH4lPs6S1bMC&pg=PA211 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170908150741/https://books.google.com/books?id=IH4lPs6S1bMC&pg=PA211 |archive-date=8 September 2017 }}</ref> Lidokaiin on kantud [[Maailma Terviseorganisatsiooni esmavajalike ravimite nimekiri|Maailma Terviseorganisatsiooni]] esmavajalike ravimite nimekirja<ref name="WHO23rd">{{cite book | vauthors = ((World Health Organization)) | title = The selection and use of essential medicines 2023: web annex A: World Health Organization model list of essential medicines: 23rd list (2023) | year = 2023 | hdl = 10665/371090 | author-link = World Health Organization | publisher = World Health Organization | location = Geneva | id = WHO/MHP/HPS/EML/2023.02 | hdl-access=free }}</ref> ja on saadaval [[geneeriline ravim|geneerilise ravimina]]<ref name=AHFS2015L/><ref>{{cite book| vauthors = Hamilton R |title=Tarascon Pocket Pharmacopoeia 2015 Deluxe Lab-Coat Edition|date=2015|publisher=Jones & Bartlett Learning|isbn=978-1-284-05756-0|page=22}}</ref>. 2023. aastal oli see 277. kõige levinum retsepiravim enam kui 800 000 retseptiga aastas.<ref>{{cite web | title=The Top 300 of 2023 | url=https://clincalc.com/DrugStats/Top300Drugs.aspx | website=ClinCalc | access-date=17 August 2025 | archive-date=17 August 2025 | archive-url=https://web.archive.org/web/20250817043812/https://clincalc.com/DrugStats/Top300Drugs.aspx | url-status=live }}</ref><ref>{{cite web | title = Lidocaine Drug Usage Statistics, United States, 2014 - 2023 | website = ClinCalc | url = https://clincalc.com/DrugStats/Drugs/Lidocaine | access-date = 17 August 2025 }}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ravimid]] [[Kategooria:1946]] o7lvouida5tgn70c2yo5jzqnj2eu149 7174346 7174326 2026-06-16T21:27:15Z Neptuunium 58653 7174346 wikitext text/x-wiki {{Infokast ravim | nimi = Lidokaiin | pilt = Lidocaine.svg | laius = | pildiallkiri = | pilt2 = Lidocaine-from-xtal-3D-balls.png | laius2 = | pildiallkiri2 = | IUPAC = | CAS = 137-58-6 | CAS_täiend = | ATCvet = | ATC_prefix = <!-- 'none' if uncategorised --> | ATC_suffix = | ATC_täiend = | PubChem = 3676 | DrugBank = DB00281 | ChemSpID = 3548 | valem = {{Valem|| }} | mass = 234,343 g/mol | smiles = Cc1cccc(C)c1NC(=O)CN(CC)CC | sünonüümid = | tihedus = | sulamine = | sulamine_k = | keemine = | lahustuvus = | rotatsioon = | entalpia = | biosaadavus = 35% (suuliselt)<br>3% (topiliselt) | seondumine = | metabolism = [[maks]]as, 90% [[CYP3A4]] kaudu | p-aeg = 1,5–2 h | eritus = | litsents EU = <!-- EMEA requires brand name --> | litsents US = <!-- FDA may use generic name --> | DailyMedID = <!-- preference to licence_US --> | rasedus AU = <!-- A / B1 / B2 / B3 / C / D / X --> | rasedus US = <!-- A / B / C / D / X --> | rasedus = | õigus AU = <!-- S2, S3, S4, S5, S6, S7, S8, S9 or Unscheduled--> | õigus CA = <!-- Schedule I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII --> | õigus UK = <!-- GSL, P, POM, CD, or Class A, B, C --> | õigus US = <!-- OTC / Rx-only / Schedule I, II, III, IV, V --> | õigus = | sõltuvusrisk = | manustamine = }} '''Lidokaiin''' ehk '''lignokaiin''', turundusnimega '''Xylocaine''' jt, on [[amiidid]]e-rühma kuuluv [[paikne tuimesti]].<ref name="beecham">{{cite web |vauthors= Beecham GB, Nessel TA, Goyal A |title=Lidocaine |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK539881/ |publisher=StatPearls, US National Library of Medicine |access-date=23 July 2024 |date=11 December 2022}}</ref> Lokaalanesteetikumina ja närviblokaadide jaoks kasutades hakkab aine toimima paari minutiga ja selle mõju kestab poolest tunnist kuni kolme tunnini.<ref name="AHFS2015L" /><ref name="Wh1997">{{cite book | vauthors = Nolan JP, Baskett PJ |year=1997 |chapter=Analgesia and anaesthesia | veditors = Skinner D, Swain A, Peyton R, Robertson C, Whinster F |title=Cambridge Textbook of Accident and Emergency Medicine |publisher=Cambridge University Press |location=Cambridge, UK |isbn=978-0-521-43379-2 |page=194 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=m0bNaDhkaukC&pg=PA194 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170908150741/https://books.google.com/books?id=m0bNaDhkaukC&pg=PA194 |archive-date=8 September 2017 }}</ref> Lisaks kasutatakse seda ka [[Ventrikulaarne tahhükardia|ventrikulaarse tahhükardia]] ja [[vatsakeste virvendus]]e raviks.<ref name=AHFS2015A>{{cite web|title=Lidocaine Hydrochloride (Antiarrhythmic)|url=https://www.drugs.com/monograph/lidocaine-hydrochloride-antiarrhythmic.html|publisher=Drugs.com, The American Society of Health-System Pharmacists|access-date=23 July 2024|date=10 June 2024}}</ref><ref name="AHFS2015L">{{cite web|title=Lidocaine Hydrochloride (Local)|url=https://www.drugs.com/monograph/lidocaine-hydrochloride-local.html|date=22 January 2024|access-date=23 July 2024|publisher=Drugs.com, The American Society of Health-System Pharmacists}}</ref> See avastati 1946. aastal ja sai müügiloa kaks aastat hiljem.<ref>{{cite book | vauthors = Scriabine A |year=1999 |chapter=Discovery and development of major drugs currently in use |title=Pharmaceutical Innovation: Revolutionizing Human Health | veditors = Landau R, Achilladelis B, Scriabine A |publisher=Chemical Heritage Press |location=Philadelphia |isbn=978-0-941901-21-5 |page=211 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=IH4lPs6S1bMC&pg=PA211 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170908150741/https://books.google.com/books?id=IH4lPs6S1bMC&pg=PA211 |archive-date=8 September 2017 }}</ref> Lidokaiin on kantud [[Maailma Terviseorganisatsiooni esmavajalike ravimite nimekiri|Maailma Terviseorganisatsiooni]] esmavajalike ravimite nimekirja<ref name="WHO23rd">{{cite book | vauthors = ((World Health Organization)) | title = The selection and use of essential medicines 2023: web annex A: World Health Organization model list of essential medicines: 23rd list (2023) | year = 2023 | hdl = 10665/371090 | author-link = World Health Organization | publisher = World Health Organization | location = Geneva | id = WHO/MHP/HPS/EML/2023.02 | hdl-access=free }}</ref> ja on saadaval [[geneeriline ravim|geneerilise ravimina]]<ref name=AHFS2015L/><ref>{{cite book| vauthors = Hamilton R |title=Tarascon Pocket Pharmacopoeia 2015 Deluxe Lab-Coat Edition|date=2015|publisher=Jones & Bartlett Learning|isbn=978-1-284-05756-0|page=22}}</ref>. 2023. aastal oli see 277. kõige levinum retsepiravim enam kui 800 000 retseptiga aastas.<ref>{{cite web | title=The Top 300 of 2023 | url=https://clincalc.com/DrugStats/Top300Drugs.aspx | website=ClinCalc | access-date=17 August 2025 | archive-date=17 August 2025 | archive-url=https://web.archive.org/web/20250817043812/https://clincalc.com/DrugStats/Top300Drugs.aspx | url-status=live }}</ref><ref>{{cite web | title = Lidocaine Drug Usage Statistics, United States, 2014 - 2023 | website = ClinCalc | url = https://clincalc.com/DrugStats/Drugs/Lidocaine | access-date = 17 August 2025 }}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ravimid]] [[Kategooria:1946]] c8prettpnftonnhjbf05u9wd44w3gvs 7174426 7174346 2026-06-16T23:23:26Z Kruusamägi 1530 7174426 wikitext text/x-wiki {{Infokast ravim | nimi = Lidokaiin | pilt = Lidocaine.svg | laius = | pildiallkiri = | pilt2 = Lidocaine-from-xtal-3D-balls.png | laius2 = | pildiallkiri2 = | IUPAC = | CAS = 137-58-6 | CAS_täiend = | ATCvet = | ATC_prefix = <!-- 'none' if uncategorised --> | ATC_suffix = | ATC_täiend = | PubChem = 3676 | DrugBank = DB00281 | ChemSpID = 3548 | valem = {{Valem|| }} | mass = 234,343 g/mol | smiles = Cc1cccc(C)c1NC(=O)CN(CC)CC | sünonüümid = | tihedus = | sulamine = | sulamine_k = | keemine = | lahustuvus = | rotatsioon = | entalpia = | biosaadavus = 35% (suukaudselt)<br>3% (nahale kantult) | seondumine = | metabolism = [[maks]]as, 90% [[CYP3A4]] kaudu | p-aeg = 1,5–2 h | eritus = | litsents EU = <!-- EMEA requires brand name --> | litsents US = <!-- FDA may use generic name --> | DailyMedID = <!-- preference to licence_US --> | rasedus AU = <!-- A / B1 / B2 / B3 / C / D / X --> | rasedus US = <!-- A / B / C / D / X --> | rasedus = | õigus AU = <!-- S2, S3, S4, S5, S6, S7, S8, S9 or Unscheduled--> | õigus CA = <!-- Schedule I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII --> | õigus UK = <!-- GSL, P, POM, CD, or Class A, B, C --> | õigus US = <!-- OTC / Rx-only / Schedule I, II, III, IV, V --> | õigus = | sõltuvusrisk = | manustamine = }} '''Lidokaiin''' ehk '''lignokaiin''', turundusnimega '''Xylocaine''' jt, on [[amiidid]]e-rühma kuuluv [[paikne tuimesti]].<ref name="beecham">{{cite web |vauthors= Beecham GB, Nessel TA, Goyal A |title=Lidocaine |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK539881/ |publisher=StatPearls, US National Library of Medicine |access-date=23 July 2024 |date=11 December 2022}}</ref> Lokaalanesteetikumina ja närviblokaadide jaoks kasutades hakkab aine toimima paari minutiga ja selle mõju kestab poolest tunnist kuni kolme tunnini.<ref name="AHFS2015L" /><ref name="Wh1997">{{cite book | vauthors = Nolan JP, Baskett PJ |year=1997 |chapter=Analgesia and anaesthesia | veditors = Skinner D, Swain A, Peyton R, Robertson C, Whinster F |title=Cambridge Textbook of Accident and Emergency Medicine |publisher=Cambridge University Press |location=Cambridge, UK |isbn=978-0-521-43379-2 |page=194 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=m0bNaDhkaukC&pg=PA194 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170908150741/https://books.google.com/books?id=m0bNaDhkaukC&pg=PA194 |archive-date=8 September 2017 }}</ref> Lisaks kasutatakse seda ka [[Ventrikulaarne tahhükardia|ventrikulaarse tahhükardia]] ja [[vatsakeste virvendus]]e raviks.<ref name=AHFS2015A>{{cite web|title=Lidocaine Hydrochloride (Antiarrhythmic)|url=https://www.drugs.com/monograph/lidocaine-hydrochloride-antiarrhythmic.html|publisher=Drugs.com, The American Society of Health-System Pharmacists|access-date=23 July 2024|date=10 June 2024}}</ref><ref name="AHFS2015L">{{cite web|title=Lidocaine Hydrochloride (Local)|url=https://www.drugs.com/monograph/lidocaine-hydrochloride-local.html|date=22 January 2024|access-date=23 July 2024|publisher=Drugs.com, The American Society of Health-System Pharmacists}}</ref> See avastati 1946. aastal ja sai müügiloa kaks aastat hiljem.<ref>{{cite book | vauthors = Scriabine A |year=1999 |chapter=Discovery and development of major drugs currently in use |title=Pharmaceutical Innovation: Revolutionizing Human Health | veditors = Landau R, Achilladelis B, Scriabine A |publisher=Chemical Heritage Press |location=Philadelphia |isbn=978-0-941901-21-5 |page=211 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=IH4lPs6S1bMC&pg=PA211 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170908150741/https://books.google.com/books?id=IH4lPs6S1bMC&pg=PA211 |archive-date=8 September 2017 }}</ref> Lidokaiin on kantud [[Maailma Terviseorganisatsiooni esmavajalike ravimite nimekiri|Maailma Terviseorganisatsiooni esmavajalike ravimite nimekirja]]<ref name="WHO23rd">{{cite book | vauthors = ((World Health Organization)) | title = The selection and use of essential medicines 2023: web annex A: World Health Organization model list of essential medicines: 23rd list (2023) | year = 2023 | hdl = 10665/371090 | author-link = World Health Organization | publisher = World Health Organization | location = Geneva | id = WHO/MHP/HPS/EML/2023.02 | hdl-access=free }}</ref> ja on saadaval [[geneeriline ravim|geneerilise ravimina]]<ref name=AHFS2015L/><ref>{{cite book| vauthors = Hamilton R |title=Tarascon Pocket Pharmacopoeia 2015 Deluxe Lab-Coat Edition|date=2015|publisher=Jones & Bartlett Learning|isbn=978-1-284-05756-0|page=22}}</ref>. 2023. aastal oli see Ameerika Ühendriikides 277. kõige levinum retsepiravim enam kui 800 000 retseptiga aastas.<ref>{{cite web | title=The Top 300 of 2023 | url=https://clincalc.com/DrugStats/Top300Drugs.aspx | website=ClinCalc | access-date=17 August 2025 | archive-date=17 August 2025 | archive-url=https://web.archive.org/web/20250817043812/https://clincalc.com/DrugStats/Top300Drugs.aspx | url-status=live }}</ref><ref>{{cite web | title = Lidocaine Drug Usage Statistics, United States, 2014 - 2023 | website = ClinCalc | url = https://clincalc.com/DrugStats/Drugs/Lidocaine | access-date = 17 August 2025 }}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ravimid]] [[Kategooria:1946]] p195bymse6lu9rses3icai5s1tq7vn9 0 717028 7174339 2026-06-16T21:25:43Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Niidutäpik | staatus = | pilt = Argynnis laodice - Pallas' fritillary - Перламутровка зеленоватая (27268872268).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Täpik]] ''Argynnis'' | liik =...' 7174339 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Niidutäpik | staatus = | pilt = Argynnis laodice - Pallas' fritillary - Перламутровка зеленоватая (27268872268).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Täpik]] ''Argynnis'' | liik = '''Niidutäpik''' | binaarne = ''Argynnis laodice'' | binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1771 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = *''Argyronome laodice'' (Pallas, 1771) }} '''Niidutäpik''' (''Argynnis laodice'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi teaduslik nimetus ''laodice'' pärineb kreeka mütoloogiast. [[Laodice]] oli Trooja kuninga [[Priam|Priami]] ja [[Hekabe]] tütar ning teda peeti kõige kaunimaks Priami tütardest. Ta oli [[Helicaon|Helicaoni]] abikaasa. == Välimus ja tunnused == Niidutäpik tiibade siruulatus on 50–62 mm. Tiibade ülakülg oranž, servis must, kannaosa eriti tagatiibadel laialt tumenenud. Tiibade servisel rida nurgelisi tähne, välisalas kaks rida ümargusi musti laike. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub veel hulk mitmesuguse kujuga musti laike, mis tagatiiva keskosas moodustavad katkendliku musta ristvöödi. Tiivanarmad kollakad, sooned eestiival tumenenud. Isase eestiiva tagasoontel kaks selget lõhnatriipu, emase eestiiva tipus valge laik. Eestiiva alakülg oranž, heledam kui ülakülg, kanna- ja keskosas selgete, välisalas ja tipus väga ähmaste tumedate tähnidega. Tagatiiva alakülje kannaosa rohekaskollane, üksikute pruunide ristvöötidega. Ligikaudu tiiva keskelt kulgeb väikeste valgete tähnide rida, sellest serva pool on tiib roosakasvioletne, ähmaste lillakate, rohekate või pruunide laikudega.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=181-182}}</ref> Suuruse ja üldise välimuse poolest sarnaneb niidutäpik [[Rohetäpik|rohetäpiku]], [[Hõbetäpik|hõbetäpiku]] ja [[Pärlmuttertäpik|pärlmuttertäpikuga]]. Kõige kindlam eristamistunnus on tagatiiva alakülg, mis on jaotunud kannapoolses osas kollakasroheliseks ning servapoolses osas violetjaks väljaks. Selline selge kahevärviline muster puudub teistel Eestis esinevatel suurematel täpikutel.<ref name=":0" /><gallery mode="packed"> Fail:OBER-EXPO-004.jpg|♀ Fail:OBER-EXPO-003.jpg|♀ △ </gallery> == Elupaik == Niidutäpik eelistab niiskemaid elupaiku. Teda võib kohata metsateedel, [[Siht (metsandus)|sihtidel]], metsaservadel, põõsastikes, [[Lagendik|lagendikel]] ning [[Niit|niitudel]]. Liik esineb nii avamaastikel kui ka metsalähedastes piirkondades.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=216}}</ref> == Levila == Niidutäpik on transeuraasia liik, kelle areaal ulatub [[Baltimaad|Baltimaadest]] kuni [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikuni.<ref name=":1" /> Euroopas esineb ta lisaks endise Nõukogude Liidu aladele veel [[Rumeenia|Rumeenias]], [[Ungari|Ungaris]], [[Slovakkia|Slovakkias]], [[Poola|Poolas]] ja [[Saksamaa]] idaosas. Üksikuid rändavaid isendeid on kohatud ka [[Rootsi|Rootsis]] ja [[Taani|Taanis]].<ref name=":0" /> Levinud üle kogu Eesti, kuid on enamasti vähearvukas. Kõige tavalisem on ta riigi idaosas. Lääne-Eestis esineb liik märgatavalt harvemini. Eesti paikneb liigi levila põhjapiiri lähedal ning seetõttu võib arvukus piirkonniti tugevasti kõikuda.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Lennuaeg == Eestis lendab niidutäpik juuli esimesest poolest augusti keskpaigani.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt [[Kannike|kannikestel]], eriti [[Sookannike|sookannikesel]]. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 6bbu7srm2pfu98z6bhr9wx05jde4hwi 7174343 7174339 2026-06-16T21:26:40Z IvarGl 201039 7174343 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Niidutäpik | staatus = | pilt = Argynnis laodice - Pallas' fritillary - Перламутровка зеленоватая (27268872268).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Täpik]] ''Argynnis'' | liik = '''Niidutäpik''' | binaarne = ''Argynnis laodice'' | binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1771 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = *''Argyronome laodice'' (Pallas, 1771) }} '''Niidutäpik''' (''Argynnis laodice'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi teaduslik nimetus ''laodice'' pärineb kreeka mütoloogiast. [[Laodice]] oli Trooja kuninga [[Priam|Priami]] ja [[Hekabe]] tütar ning teda peeti kõige kaunimaks Priami tütardest. Ta oli [[Helicaon|Helicaoni]] abikaasa. == Välimus ja tunnused == Niidutäpik tiibade siruulatus on 50–62 mm. Tiibade ülakülg oranž, servis must, kannaosa eriti tagatiibadel laialt tumenenud. Tiibade servisel rida nurgelisi tähne, välisalas kaks rida ümargusi musti laike. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub veel hulk mitmesuguse kujuga musti laike, mis tagatiiva keskosas moodustavad katkendliku musta ristvöödi. Tiivanarmad kollakad, sooned eestiival tumenenud. Isase eestiiva tagasoontel kaks selget lõhnatriipu, emase eestiiva tipus valge laik. Eestiiva alakülg oranž, heledam kui ülakülg, kanna- ja keskosas selgete, välisalas ja tipus väga ähmaste tumedate tähnidega. Tagatiiva alakülje kannaosa rohekaskollane, üksikute pruunide ristvöötidega. Ligikaudu tiiva keskelt kulgeb väikeste valgete tähnide rida, sellest serva pool on tiib roosakasvioletne, ähmaste lillakate, rohekate või pruunide laikudega.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=181-182}}</ref> Suuruse ja üldise välimuse poolest sarnaneb niidutäpik [[Rohetäpik|rohetäpiku]], [[Hõbetäpik|hõbetäpiku]] ja [[Pärlmuttertäpik|pärlmuttertäpikuga]]. Kõige kindlam eristamistunnus on tagatiiva alakülg, mis on jaotunud kannapoolses osas kollakasroheliseks ning servapoolses osas violetjaks väljaks. Selline selge kahevärviline muster puudub teistel Eestis esinevatel suurematel täpikutel.<ref name=":0" /><gallery mode="packed"> Fail:OBER-EXPO-004.jpg|♀ Fail:OBER-EXPO-003.jpg|♀ △ </gallery> == Elupaik == Niidutäpik eelistab niiskemaid elupaiku. Teda võib kohata metsateedel, [[Siht (metsandus)|sihtidel]], metsaservadel, põõsastikes, [[Lagendik|lagendikel]] ning [[Niit|niitudel]]. Liik esineb nii avamaastikel kui ka metsalähedastes piirkondades.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=216}}</ref> == Levila == Niidutäpik on transeuraasia liik, kelle areaal ulatub [[Baltimaad|Baltimaadest]] kuni [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikuni.<ref name=":1" /> Euroopas esineb ta lisaks endise Nõukogude Liidu aladele veel [[Rumeenia|Rumeenias]], [[Ungari|Ungaris]], [[Slovakkia|Slovakkias]], [[Poola|Poolas]] ja [[Saksamaa]] idaosas. Üksikuid rändavaid isendeid on kohatud ka [[Rootsi|Rootsis]] ja [[Taani|Taanis]].<ref name=":0" /> Levinud üle kogu Eesti, kuid on enamasti vähearvukas. Kõige tavalisem on ta riigi idaosas. Lääne-Eestis esineb liik märgatavalt harvemini. Eesti paikneb liigi levila põhjapiiri lähedal ning seetõttu võib arvukus piirkonniti tugevasti kõikuda.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Lennuaeg == Eestis lendab niidutäpik juuli esimesest poolest augusti keskpaigani.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt [[Kannike|kannikestel]], eriti [[Sookannike|sookannikesel]]. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Pieris brassicae}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] pb8xghplp1ld8a1gjow4qw4k7y0761r 0 717029 7174366 2026-06-16T21:41:55Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Luhatäpik | staatus = | pilt = Brenthis daphne 3.jpg | pildi_seletus = [[Rebastäpik|Rebastäpikud]] | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Luhatäpik''' ''Brenthis'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart =...' 7174366 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Luhatäpik | staatus = | pilt = Brenthis daphne 3.jpg | pildi_seletus = [[Rebastäpik|Rebastäpikud]] | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Luhatäpik''' ''Brenthis'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | perekonna_autor = [[Jacob Hübner|Hübner]], 1819 }} '''Luhatäpik''' (''Brenthis'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Palearktise levikuga perekond.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=66}}</ref> == Liigid == *''Brenthis daphne'' (Denis & Schiffermüller, 1775) – [[rebastäpik]] *''Brenthis hecate'' (Denis & Schiffermüller, 1775) – [[nõlvatäpik]] *''Brenthis ino'' (Rottemburg, 1775) – [[niidutäpik]] *''Brenthis mofidii'' (Wyatt, 1969) == Eesti liigid == *''Brenthis ino'' (Rottemburg, 1775) – [[niidutäpik]] == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] l7a8kufni1raeqdjp956kec7a40eo6u 7174369 7174366 2026-06-16T21:44:58Z IvarGl 201039 7174369 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Luhatäpik | staatus = | pilt = Brenthis daphne 3.jpg | pildi_seletus = [[Rebastäpik|Rebastäpikud]] | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Luhatäpik''' ''Brenthis'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | perekonna_autor = [[Jacob Hübner|Hübner]], 1819 }} '''Luhatäpik''' (''Brenthis'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Palearktise levikuga perekond.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=66}}</ref> == Liigid == *''Brenthis daphne'' (Denis & Schiffermüller, 1775) – [[rebastäpik]] *''Brenthis hecate'' (Denis & Schiffermüller, 1775) – [[nõlvatäpik]] *''Brenthis ino'' (Rottemburg, 1775) – [[luhatäpik]] *''Brenthis mofidii'' (Wyatt, 1969) == Eesti liigid == *''Brenthis ino'' (Rottemburg, 1775) – [[luhatäpik]] == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] 19hkus6c2x3w1tk9fjw20bkelh1o89e 0 717030 7174424 2026-06-16T23:17:04Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Luhatäpik (perekond)]] 7174424 wikitext text/x-wiki #suuna[[Luhatäpik (perekond)]] 15bcjqu44wgev590e5og1ldejzfyiql 0 717031 7174425 2026-06-16T23:17:35Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Niidutäpik]] 7174425 wikitext text/x-wiki #suuna[[Niidutäpik]] 7cg3gpipydq3jz2qk8dazeiiw5zhs9q 1 717032 7174444 2026-06-17T04:22:36Z ~2026-35438-66 231790 Uus lehekülg: 'Mis "(sisemongoli; hiina 罗布泊 Luóbù Pō)" 泊 Pō) on järv hiiina keeles ja nur on järv mongoli keeles. Sisemongoli hiina keel on teie oma väljamõeldis. ~~~~' 7174444 wikitext text/x-wiki Mis "(sisemongoli; hiina 罗布泊 Luóbù Pō)" 泊 Pō) on järv hiiina keeles ja nur on järv mongoli keeles. Sisemongoli hiina keel on teie oma väljamõeldis. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-35438-66|&#126;2026-35438-66]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-35438-66|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 07:22 (EEST) nzfiygycei8wnkj1tafwm9s2t7jy469 7174459 7174444 2026-06-17T05:44:03Z Andres 5 /* */ Vastus 7174459 wikitext text/x-wiki Mis "(sisemongoli; hiina 罗布泊 Luóbù Pō)" 泊 Pō) on järv hiiina keeles ja nur on järv mongoli keeles. Sisemongoli hiina keel on teie oma väljamõeldis. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-35438-66|&#126;2026-35438-66]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-35438-66|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 07:22 (EEST) :Semikoolon on vahel. Tõenäoliselt on mõeldud, et Lop Nur on sisemongolikeelne nimi transkriptsioonis. Tuleks selgemalt kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:44 (EEST) o2dmq5fqgy2cy7hh6es99rn348wd04l 1 717033 7174500 2026-06-17T06:57:04Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Pakun, et see võiks minna bändile. See on ka filmi "[[Jääaeg (film)|]]" originaalpealkiri. --~~~~' 7174500 wikitext text/x-wiki Pakun, et see võiks minna bändile. See on ka filmi "[[Jääaeg (film)|Jääaeg]]" originaalpealkiri. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:57 (EEST) 2j53frqz7p6j326kklmca1wogd8jnrt 0 717034 7174503 2026-06-17T06:59:00Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Leslie Thornton (filmitegija)]] pealkirja [[Leslie Thornton]] alla 7174503 wikitext text/x-wiki #suuna [[Leslie Thornton]] qqe7vj16vi14os5jympppn9aicuqkl9 1 717035 7174507 2026-06-17T07:12:14Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Kuskil peaks olema ka nimekuju Antoni. --~~~~' 7174507 wikitext text/x-wiki Kuskil peaks olema ka nimekuju Antoni. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 10:12 (EEST) 41r1bcey8rrtkzzool43vowga3oxt2b 0 717036 7174512 2026-06-17T07:23:26Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Jaapani Pank | omakeelne_nimi = 日本銀行 | embleem = 日本銀行ロゴ.svg | embleemiallkiri = | pilt = Bank of Japan 2010.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1882 ({{aega tagasi|1882}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[Keskpank]] | staatus = | eesmärk = | peakorter =...' 7174512 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Jaapani Pank | omakeelne_nimi = 日本銀行 | embleem = 日本銀行ロゴ.svg | embleemiallkiri = | pilt = Bank of Japan 2010.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1882 ({{aega tagasi|1882}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[Keskpank]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Tokyo]] | asukoht = | piirkond = [[Jaapan]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Kazuo Ueda]] (2023–) | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.boj.or.jp/ www.boj.or.jp] | ideoloogia = | märkused = }} '''Jaapani Pank''' ([[jaapani keel]]es 日本銀行 (''Nippon Ginkō''), lühidalt 日銀 (''Nichigin'')) on [[Jaapan|Jaapani Keisririigi]] [[keskpank]].<ref name="nussbaum708">[[Louis Frédéric|Nussbaum, Louis Frédéric]]. (2005). "Nihon Ginkō" in</ref> See asub [[Tokyo]] [[Nihonbashi]] linnaosas.<ref>"[http://www.boj.or.jp/en/type/etc/tokyo.htm Guide Map to the Bank of Japan Tokyo Head Office].". Bank of Japan. Retrieved 22 December 2009.</ref> Kuna Jaapani Panga eesmärk on tabada hinnastabiilsus pikas perspektiivis ja poliitikud kipuvad eelistama lühiajalisi lahendusi, on keskpank [[Jaapani valitsus|valitsusest]] autonoomne.<ref name="outline">{{Cite web |title=Outline of the Bank : 日本銀行 Bank of Japan |url=https://www.boj.or.jp/en/about/outline/index.htm |access-date=2024-02-18 |website=Bank of Japan |language=en}}</ref> Poliitilise neutraalsusega soovitakse tagada heaolu pikas perspektiivis.<ref>{{Cite web |title=金融制度調査会 |url=https://www.fsa.go.jp/p_mof/singikai/kinyusei/top.htm |access-date=2024-02-18 |website=www.fsa.go.jp}}</ref> ==Vaata ka== * [[Jaapani jeen]] * [[Jaapani majandus]] * [[Riiklik Trükibüroo]] * [[Jaapani Mündikoda]] * [[Keskpankade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * Bank of Japan. ''Functions and operations of the Bank of Japan'' (Institute for Monetary and Economic Studies, 2nd ed. 2012), [https://www.boj.or.jp/en/about/outline/data/foboj01.pdf online] * Bytheway, Simon James. "Money, Banking, and Fiscal Reforms in Allied Occupied Japan, 1945–1952." in ''Reconsidering Postwar Japanese History: A Handbook'' (2023): 20-44. * Cargill, Thomas F., Michael M. Hutchison and Takatoshi Itō. (1997). ''The political economy of Japanese monetary policy.'' Cambridge: MIT Press. {{ISBN|9780262032476}}; [https://www.worldcat.org/oclc/502984085 OCLC 502984085] * Hamaoka, Itsuo. ''A study on the Central Bank of Japan'' (1902) [https://archive.org/details/studyoncentralba00hamauoft online] * [[Joseph Henry Longford|Longford, Joseph Henry]]. (1912). [https://books.google.com/books?id=rpRFAAAAIAAJ ''Japan of the Japanese.''] * Masaoka, Naoichi. (1914). [https://books.google.com/books?id=GBwNAAAAYAAJ ''Japan to America: A Symposium of Papers by Political Leaders and Representative Citizens of Japan on Conditions in Japan and on the Relations Between Japan and the United States.''] New York: G.P. Putnam's Sons (Japan Society). {{OCLC|256220}} * Nussbaum, Louis Frédéric and Käthe Roth. (2005). ''Japan Encyclopedia.'' Cambridge: Harvard University Press. {{ISBN|978-0-674-01753-5}}; [http://www.worldcat.org/oclc/48943301/editions?editionsView=true&referer=br OCLC 48943301] * {{cite journal |doi=10.1017/S096856501000020X |title=Research on financial and monetary history based on the records of the Bank of Japan Archives: A note |date=2010 |last1=Ohnuki |first1=Mari |last2=Murakami |first2=Daisuke |last3=Takashima |first3=Masanori |journal=Financial History Review |volume=17 |issue=2 |pages=273–280 }} * Sarasas Phra. ''Money and Banking in Japan'' (1940) [https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.239841 online] * Shizume, Masato. "A History of the Bank of Japan, 1882–2016." (Waseda University, 2016) [https://www.waseda.jp/fpse/winpec/assets/uploads/2014/05/No.E1719.pdf online] * [[Willy Vande Walle|Vande Walle, Willy]] ''et al.'' [http://www.researchportal.be/en/project/institutions-and-ideologies-the-modernization-of-monetary-legaland-law-enforcement-regimes-in-japan-in-the-early-meiji-period-1868-1889--(KUL_3H030060)/ "Institutions and ideologies: the modernization of monetary, legal and law enforcement 'regimes' in Japan in the early Meiji-period (1868-1889)"] (abstract). FRIS/Katholieke Universiteit Leuven, 2007. * _____________. (2003). ''Princes of the Yen: Japan's Central Bankers and the Transformation of the Economy.'' Armonk, New York: M.E. Sharpe. {{ISBN|978-0-7656-1048-5}}; [https://www.worldcat.org/oclc/471605161 OCLC 471605161] ==Välislingid== * [https://www.boj.or.jp/ Koduleht] [[Kategooria:Pangad]] [[Kategooria:Jaapani majandus]] 19wq533hvph6hexhm3xf8ktvvnm447m 7174525 7174512 2026-06-17T07:37:22Z Metsavend 738 7174525 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Jaapani Pank | omakeelne_nimi = 日本銀行 | embleem = 日本銀行ロゴ.svg | embleemiallkiri = | pilt = Bank of Japan 2010.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1882 ({{aega tagasi|1882}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[Keskpank]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Tokyo]] | asukoht = | piirkond = [[Jaapan]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Kazuo Ueda]] (2023–) | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.boj.or.jp/ www.boj.or.jp] | ideoloogia = | märkused = }} '''Jaapani Pank''' ([[jaapani keel]]es 日本銀行 (''Nippon Ginkō''), lühidalt 日銀 (''Nichigin'')) on [[Jaapan|Jaapani Keisririigi]] [[keskpank]].<ref name="nussbaum708">[[Louis Frédéric|Nussbaum, Louis Frédéric]]. (2005). "Nihon Ginkō" in</ref> See asub [[Tokyo]] [[Chūō]] ringkonna [[Nihonbashi]] linnaosas.<ref>"[http://www.boj.or.jp/en/type/etc/tokyo.htm Guide Map to the Bank of Japan Tokyo Head Office].". Bank of Japan. Retrieved 22 December 2009.</ref> Kuna Jaapani Panga eesmärk on tabada hinnastabiilsus pikas perspektiivis ja poliitikud kipuvad eelistama lühiajalisi lahendusi, on keskpank [[Jaapani valitsus|valitsusest]] autonoomne.<ref name="outline">{{Cite web |title=Outline of the Bank : 日本銀行 Bank of Japan |url=https://www.boj.or.jp/en/about/outline/index.htm |access-date=2024-02-18 |website=Bank of Japan |language=en}}</ref> Poliitilise neutraalsusega soovitakse tagada heaolu pikas perspektiivis.<ref>{{Cite web |title=金融制度調査会 |url=https://www.fsa.go.jp/p_mof/singikai/kinyusei/top.htm |access-date=2024-02-18 |website=www.fsa.go.jp}}</ref> ==Vaata ka== * [[Jaapani jeen]] * [[Jaapani majandus]] * [[Riiklik Trükibüroo]] * [[Jaapani Mündikoda]] * [[Keskpankade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * Bank of Japan. ''Functions and operations of the Bank of Japan'' (Institute for Monetary and Economic Studies, 2nd ed. 2012), [https://www.boj.or.jp/en/about/outline/data/foboj01.pdf online] * Bytheway, Simon James. "Money, Banking, and Fiscal Reforms in Allied Occupied Japan, 1945–1952." in ''Reconsidering Postwar Japanese History: A Handbook'' (2023): 20-44. * Cargill, Thomas F., Michael M. Hutchison and Takatoshi Itō. (1997). ''The political economy of Japanese monetary policy.'' Cambridge: MIT Press. {{ISBN|9780262032476}}; [https://www.worldcat.org/oclc/502984085 OCLC 502984085] * Hamaoka, Itsuo. ''A study on the Central Bank of Japan'' (1902) [https://archive.org/details/studyoncentralba00hamauoft online] * [[Joseph Henry Longford|Longford, Joseph Henry]]. (1912). [https://books.google.com/books?id=rpRFAAAAIAAJ ''Japan of the Japanese.''] * Masaoka, Naoichi. (1914). [https://books.google.com/books?id=GBwNAAAAYAAJ ''Japan to America: A Symposium of Papers by Political Leaders and Representative Citizens of Japan on Conditions in Japan and on the Relations Between Japan and the United States.''] New York: G.P. Putnam's Sons (Japan Society). {{OCLC|256220}} * Nussbaum, Louis Frédéric and Käthe Roth. (2005). ''Japan Encyclopedia.'' Cambridge: Harvard University Press. {{ISBN|978-0-674-01753-5}}; [http://www.worldcat.org/oclc/48943301/editions?editionsView=true&referer=br OCLC 48943301] * {{cite journal |doi=10.1017/S096856501000020X |title=Research on financial and monetary history based on the records of the Bank of Japan Archives: A note |date=2010 |last1=Ohnuki |first1=Mari |last2=Murakami |first2=Daisuke |last3=Takashima |first3=Masanori |journal=Financial History Review |volume=17 |issue=2 |pages=273–280 }} * Sarasas Phra. ''Money and Banking in Japan'' (1940) [https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.239841 online] * Shizume, Masato. "A History of the Bank of Japan, 1882–2016." (Waseda University, 2016) [https://www.waseda.jp/fpse/winpec/assets/uploads/2014/05/No.E1719.pdf online] * [[Willy Vande Walle|Vande Walle, Willy]] ''et al.'' [http://www.researchportal.be/en/project/institutions-and-ideologies-the-modernization-of-monetary-legaland-law-enforcement-regimes-in-japan-in-the-early-meiji-period-1868-1889--(KUL_3H030060)/ "Institutions and ideologies: the modernization of monetary, legal and law enforcement 'regimes' in Japan in the early Meiji-period (1868-1889)"] (abstract). FRIS/Katholieke Universiteit Leuven, 2007. * _____________. (2003). ''Princes of the Yen: Japan's Central Bankers and the Transformation of the Economy.'' Armonk, New York: M.E. Sharpe. {{ISBN|978-0-7656-1048-5}}; [https://www.worldcat.org/oclc/471605161 OCLC 471605161] ==Välislingid== * [https://www.boj.or.jp/ Koduleht] [[Kategooria:Pangad]] [[Kategooria:Jaapani majandus]] ofgacimfwz8bg3fdb2k452am7t8s22f 7174662 7174525 2026-06-17T11:58:35Z Kruusamägi 1530 /* Allikad */ 7174662 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Jaapani Pank | omakeelne_nimi = 日本銀行 | embleem = 日本銀行ロゴ.svg | embleemiallkiri = | pilt = Bank of Japan 2010.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1882 ({{aega tagasi|1882}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[Keskpank]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Tokyo]] | asukoht = | piirkond = [[Jaapan]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Kazuo Ueda]] (2023–) | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.boj.or.jp/ www.boj.or.jp] | ideoloogia = | märkused = }} '''Jaapani Pank''' ([[jaapani keel]]es 日本銀行 (''Nippon Ginkō''), lühidalt 日銀 (''Nichigin'')) on [[Jaapan|Jaapani Keisririigi]] [[keskpank]].<ref name="nussbaum708">[[Louis Frédéric|Nussbaum, Louis Frédéric]]. (2005). "Nihon Ginkō" in</ref> See asub [[Tokyo]] [[Chūō]] ringkonna [[Nihonbashi]] linnaosas.<ref>"[http://www.boj.or.jp/en/type/etc/tokyo.htm Guide Map to the Bank of Japan Tokyo Head Office].". Bank of Japan. Retrieved 22 December 2009.</ref> Kuna Jaapani Panga eesmärk on tabada hinnastabiilsus pikas perspektiivis ja poliitikud kipuvad eelistama lühiajalisi lahendusi, on keskpank [[Jaapani valitsus|valitsusest]] autonoomne.<ref name="outline">{{Cite web |title=Outline of the Bank : 日本銀行 Bank of Japan |url=https://www.boj.or.jp/en/about/outline/index.htm |access-date=2024-02-18 |website=Bank of Japan |language=en}}</ref> Poliitilise neutraalsusega soovitakse tagada heaolu pikas perspektiivis.<ref>{{Cite web |title=金融制度調査会 |url=https://www.fsa.go.jp/p_mof/singikai/kinyusei/top.htm |access-date=2024-02-18 |website=www.fsa.go.jp}}</ref> ==Vaata ka== * [[Jaapani jeen]] * [[Jaapani majandus]] * [[Riiklik Trükibüroo]] * [[Jaapani Mündikoda]] * [[Keskpankade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * Bank of Japan. ''Functions and operations of the Bank of Japan'' (Institute for Monetary and Economic Studies, 2nd ed. 2012), [https://www.boj.or.jp/en/about/outline/data/foboj01.pdf online] * Bytheway, Simon James. "Money, Banking, and Fiscal Reforms in Allied Occupied Japan, 1945–1952." in ''Reconsidering Postwar Japanese History: A Handbook'' (2023): 20-44. * Cargill, Thomas F., Michael M. Hutchison and Takatoshi Itō. (1997). ''The political economy of Japanese monetary policy.'' Cambridge: MIT Press. {{ISBN|9780262032476}}; [https://www.worldcat.org/oclc/502984085 OCLC 502984085] * Hamaoka, Itsuo. ''A study on the Central Bank of Japan'' (1902) [https://archive.org/details/studyoncentralba00hamauoft online] * [[Joseph Henry Longford|Longford, Joseph Henry]]. (1912). [https://books.google.com/books?id=rpRFAAAAIAAJ ''Japan of the Japanese.''] * Masaoka, Naoichi. (1914). [https://books.google.com/books?id=GBwNAAAAYAAJ ''Japan to America: A Symposium of Papers by Political Leaders and Representative Citizens of Japan on Conditions in Japan and on the Relations Between Japan and the United States.''] New York: G.P. Putnam's Sons (Japan Society). {{OCLC|256220}} * Nussbaum, Louis Frédéric and Käthe Roth. (2005). ''Japan Encyclopedia.'' Cambridge: Harvard University Press. {{ISBN|978-0-674-01753-5}}; [http://www.worldcat.org/oclc/48943301/editions?editionsView=true&referer=br OCLC 48943301] * {{cite journal |doi=10.1017/S096856501000020X |title=Research on financial and monetary history based on the records of the Bank of Japan Archives: A note |date=2010 |last1=Ohnuki |first1=Mari |last2=Murakami |first2=Daisuke |last3=Takashima |first3=Masanori |journal=Financial History Review |volume=17 |issue=2 |pages=273–280 }} * Sarasas Phra. ''Money and Banking in Japan'' (1940) [https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.239841 online] * Shizume, Masato. "A History of the Bank of Japan, 1882–2016." (Waseda University, 2016) [https://www.waseda.jp/fpse/winpec/assets/uploads/2014/05/No.E1719.pdf online] * [[Willy Vande Walle|Vande Walle, Willy]] ''et al.'' [http://www.researchportal.be/en/project/institutions-and-ideologies-the-modernization-of-monetary-legaland-law-enforcement-regimes-in-japan-in-the-early-meiji-period-1868-1889--(KUL_3H030060)/ "Institutions and ideologies: the modernization of monetary, legal and law enforcement 'regimes' in Japan in the early Meiji-period (1868-1889)"] (abstract). FRIS/Katholieke Universiteit Leuven, 2007. * Richard Werner (2003). ''Princes of the Yen: Japan's Central Bankers and the Transformation of the Economy.'' Armonk, New York: M.E. Sharpe. {{ISBN|978-0-7656-1048-5}}; [https://www.worldcat.org/oclc/471605161 OCLC 471605161] ==Välislingid== * [https://www.boj.or.jp/ Koduleht] [[Kategooria:Pangad]] [[Kategooria:Jaapani majandus]] 7orzwtnfq1ejj07e87bwsmi5oclvgdo 0 717037 7174514 2026-06-17T07:24:24Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Jaapani Pank]] 7174514 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jaapani Pank]] mk3t3h42p5oc13770upen9tfgcfxpv9 0 717038 7174515 2026-06-17T07:24:38Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Jaapani Pank]] 7174515 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jaapani Pank]] mk3t3h42p5oc13770upen9tfgcfxpv9 0 717039 7174517 2026-06-17T07:24:54Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Jaapani Pank]] 7174517 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jaapani Pank]] mk3t3h42p5oc13770upen9tfgcfxpv9 0 717040 7174520 2026-06-17T07:25:31Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Jaapani Pank]] 7174520 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jaapani Pank]] mk3t3h42p5oc13770upen9tfgcfxpv9 0 717041 7174538 2026-06-17T08:22:27Z Robert Treufeldt 9117 Loodud lehekülje "[[:lv:Special:Redirect/revision/4369417|Cietumi Latvijā]]" tõlkimisel 7174538 wikitext text/x-wiki [[Fail:Solvita_Āboltiņa_piedalās_jauno_telpu_atklāšanā_Cēsu_audzināšanas_iestādē_nepilngadīgajiem_(5664558308).jpg|pisi|Cēsise alaealiste parandusasutus]] '''Läti vanglad''' kuuluvad [[Latvijas Republikas Ieslodzījuma vietu pārvalde|Läti Vabariigi Vanglate Administratsiooni]] koosseisu. Alates [[2000|2000. aastast]] on Vanglate Administratsioon olnud Justiitsministeeriumi osa. Praegu on Lätis alles üheksa vanglat. Viimati likvideeriti Brasa vangla 1. aprillil 2019.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> == Ajalugu == Tänapäevaseid Läti vanglaid ehitati 19. sajandi esimesest poolest kuni 20. sajandi keskpaigani. 8. juulil 1919 loodi justiitsministeeriumi järelevalve all Vanglate Peaamet. Vanglareform algatati 30. detsembril 1994 ''Läti parandusasutuste seadustiku'' muudatustega, mis jõustusid ''Läti karistuste täideviimise seadustikuna'' . Muudatustega asendati sõnad „parandusasutused” sõnadega „taasühiskonnastamise meetmed”.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> Vanglate oluliseks rekonstrueerimiseks võib pidada mitme voodikohaga ühiselamu tüüpi ruumide ümberehitamist väiksema mahutavusega kambriteks, mis toimus mitmes vanglas 1990. aastate keskel pärast Läti iseseisvuse taastamist. Seejärel tehti vanglates kõige vajalikumaid töid nõuetekohaseks hoolduseks, remondiks ja renoveerimiseks, et vältida hädaolukordi.<ref name=":0" /> 2. mail 2005 võttis valitsuskabinet vastu korralduse nr 280 "Vanglate arendamise kontseptsiooni kohta", milles märgiti, et viimastel aastatel on Euroopa Nõukogu (EN) vanglaeksperdid teravalt kritiseerinud Lätit suutmatuse pärast täielikult tagada vanglatingimuste vastavust Läti ja rahvusvahelistele õigusnormidele ning rahaliste vahendite puudumise vabandus ei ole veenev. Kontseptsioonis pakutud lahendus oli normaliseerida kõigi vangide kategooriate (kinnipeetavad, süüdimõistetud, alaealised, täiskasvanud, naised, mehed) elutingimused, kõrvaldades ruumide ja hoonetega seotud probleemid ning tagades vangla toimimise. Kontseptsioon kehtis kuni 2014. aastani.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> 31. oktoobriks [[2008]] tegutses riigis 15 vanglat. Läti finants- ja halduskriisi ajal liideti vanglad, et vähendada [[2009|2009. aasta]] riigieelarve kontekstis riigiteenistujate arvu ja vanglate ülalpidamiskulusid. See otsus vastas ka [[Ivars Godmanis|Ivars Godmanise]] juhitud [[Läti valitsus|ministrite kabineti]] tegevuse ülesandele: optimeerida vanglate arvu teatud vanglate sulgemise ja uue, kaasaegsetele standarditele vastava vangla ehitamise alustamise teel. * 31. oktoobril [[2008]] liideti [[Matīsa cietums|Matīsa vangla]] ja Keskvangla, millega loodi Riia keskvangla ning [[Grīvas cietums|Grīva vangla]] ja Daugavpilsi vangla, millega loodi [[Daugavgrīvas cietums|Daugavgrīva vangla]] * 12. detsembril 2008 suleti [[Pārlielupes cietums|Pārlielupe vangla]] [[Jelgava|Jelgavas]] ja vanglahooned läksid üle Jelgava linnavalitsusele. Pārlielupe vangla oli asutatud [[1957|1957.]] aastal * 1. novembril 2014 suleti [[Šķirotavas cietums|Šķirotava vangla]]. 2018. aastal ostis selle territooriumi ja ehitised ettevõte "[[Grindeks]] ". <ref>{{Cite web|url=https://jauns.lv/raksts/zinas/292316-pamesto-skirotavas-cietumu-par-gandriz-miljonu-noperk-zalu-razotajs-grindeks|title=Pamesto Šķirotavas cietumu par gandrīz miljonu nopērk zāļu ražotājs "Grindeks"|access-date={{dat|2019|10|20||bez}}|archive-url=https://web.archive.org/web/20191020092958/https://jauns.lv/raksts/zinas/292316-pamesto-skirotavas-cietumu-par-gandriz-miljonu-noperk-zalu-razotajs-grindeks|archive-date={{dat|2019|10|20||bez}}}}</ref> * 1. jaanuaril 2017 suleti [[Vecumnieki]] vangla * 1. aprillil 2019 [[Brasas cietums|suleti Riias asuv Brasa]] vangla<ref>{{Cite web|last=Sildniks|first=Gunita Gailāne; Jānis|url=https://www.delfi.lv/a/50950433|title=Foto: Restes un sienu gleznojumi – slēgts Brasas cietums|website=delfi.lv|date=2019-03-29|access-date=2019-09-11|language=lv}}</ref> == Vanglate nimekiri == 2019. aasta seisuga on Lätis järgmised vanglad: * [[Cēsu Audzināšanas iestāde nepilngadīgajiem|Cēsise alaealiste parandusasutus]] [[Cēsis|Cēsises]] * [[Daugavgrīvas cietums|Daugavgrīva vangla]] [[Daugavpils|Daugavpilsis]] (2008. aastal liideti [[Grīvas cietums|Grīva vangla]] ja Daugavpilsi vangla) * Iļģuciemsi vangla Riias * [[Jelgava]] [[Jelgavas cietums|vanglas]] Jelgavas * [[Jēkabpils cietums|Jekabpilsi vangla]] [[Jēkabpils|Jekabpilsis]] * [[Liepājas cietums|Liepaja vangla]] [[Liepāja|Liepajas]] * [[Olaines cietums|Olaine vangla]] [[Olaine|Olaines]] * Keskvangla Riias (Keskvangla ja [[Matīsa cietums|Matīsa vangla]] ühendati 2008. aastal) * [[Valmieras cietums|Valmiera vangla]] == Vanglatüübid ja -režiimid == [[Läti]] karistusseadustiku kohaselt on olemas järgmist tüüpi vanglad: * kinnised vanglad * avavanglad Lisaks on olemas ka muud kinnipidamiskohad, näiteks eelvangistusasutused ja alaealiste parandusasutused. Karistust saab kanda ka eelvangistusasutuste majandusteenistuses. Kinnistes ja poolkinnistes vanglates määratakse vangidele üks järgmistest režiimitasemetest: kõrgeim, keskmine ja madalaim. === Kinnised vanglad === Kinnises vanglas kannavad karistust mehed, kellele on mõistetud vangistus raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest, samuti poolkinnisest vanglast üle viidud süüdimõistetud režiimi raskete või süstemaatiliste rikkumiste eest. Kinnised vanglad on: * Daugavgrīva vangla (Daugavpilsis) * Jelgava vangla * Jēkabpilsi vangla (poolkinnise ja avaosakondadega) * Olaine vangla (avavangla osaga) * Valmiera vangla === Poolkinnised vanglad === Poolkinnises vanglas kannavad karistust: # naised tahtliku kuriteo toimepanemise eest; # mehed tahtliku vähem raske kuriteo toimepanemise eest; # isikud, kes on süüdi mõistetud kriminaalkuriteo või kergema kuriteo toimepanemises ettevaatamatusest, kui nad on varem vanglas karistust kandnud; # isikud, kes on süüdi mõistetud kergema kuriteo toimepanemises ettevaatamatusest, kui neile on mõistetud vangistus üle viie aasta; # mehed raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest, kui nad kuriteo toimepanemise ajal ei olnud saanud kaheksateist aastat; # isikud, kelle [[Trahv|rahatrahv]] on asendatud vangistusega; # isikud, kelle puhul on kandmata lisakaristus – politseikontroll – asendatud vabadusekaotusega; # eeskujuliku käitumise tõttu kinnistest vanglatest üle viidud süüdimõistetud; # avavanglast üle viidud süüdimõistetud raskete või süstemaatiliste distsipliinirikkumiste tõttu; # süüdimõistetud, kes on pärast täisealiseks saamist alaealiste parandusasutusest üle viidud ja kellele on mõistetud karistus raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest. Poolkinnistes vanglates kannavad karistusrežiimi madalaimas astmes süüdimõistetud karistust kinnistes kambrites. Poolkinnised vanglad on: * Iļģuciemsi vangla (naistele, alaealistele parandusosakonnaga) * Jēkabpilsi vangla poolkinnine vanglaosa === Avavanglad === Avavanglas kannavad karistust järgmised süüdimõistetud: # kuriteo toimepanemise eest, kui nad ei ole varem vanglas karistust kandnud; # kergema kuriteo toimepanemise eest ettevaatamatusest, kui nad ei ole varem vanglas karistust kandnud ja karistus on mõistetud tähtajaga kuni viis aastat; # kuriteo või vähem raske kuriteo toimepanemise eest, kes on pärast täisealiseks saamist üle viidud alaealiste parandusasutusest; # kes viidi üle poolkinnisest vanglast eeskujuliku käitumise eest. Üks avavangla mahutab nii mees- kui ka naissoost süüdimõistetud isikuid. * Jēkabpilsi vangla avavanglaosakond * Olaine vangla === Alaealiste parandusasutused === Meessoost alaealised süüdimõistetud kannavad vabadusekaotuslikku karistust parandusasutuses. Naissoost alaealised süüdimõistetud kannavad vabadusekaotuslikku karistust naistevangla eraldi osakondades. Alaealiste parandusasutused on: * Cēsise parandusasutus * Iļģuciemsi vangla naistekasvatusosakond === Eeluurimisvanglad === Kahtlustatavaid, süüdistatavaid ja kohtualuseid, samuti süüdimõistetud isikuid, kellele on karistus ekandmise kohana määratud eeluurimisvangla, peetakse uurimisvanglas. Eeluurimisvanglad on: * Liepāja eeluurimisvangla * Keskvangla Riias * Valmiera vangla uurimisosakond == Süsteemi nõrkused == 2005. aastal tuvastati probleemidena vanglate ülerahvastatus, vananenud vanglaehitised, kinnistes vanglates olevate vangide arvu kiire kasv ning vangide haridus-, taasühiskonnastamis- ja tööhõivesüsteemi loomise ja säilitamise tagamiseks vajalike ehitiste ja personali puudus.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> Kõige olulisemad probleemid on järgmised: <ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> * vahistatute ja süüdimõistetute arv oli kaks korda suurem kui kohtade arv vanglates – vangide arv oli 355 riigi 100 tuhande elaniku kohta – üks kõrgemaid Euroopas; * vanglates ei ole piisavalt ruumi vangide nõuetekohaseks majutamiseks (vangide majutamiseks on puudu ligikaudu 2100 kambrit); * ehitiste halb seisukord. Osa vanglahooneid on ehitatud juba 19. sajandi lõpus, osa vanglaid oli projekteeritud nõukogudeaegseteks kolooniateks, kus vangid paigutati suurtesse ühiskasutatavatesse ruumidesse, mis ei vasta tänapäeva vajadustele; * vananenud välispiirded ja nende tehniline turvavarustus, signalisatsioon, valgustus, valvesüsteemid, mis muudavad vanglad ühiskonnale ohtlikuks, suurendavad põgenemisriske ja vangide kokkupuute võimalust laialt levinud kuritegelike rühmitustega. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.ievp.gov.lv/lv Vanglate administratsioon] [[Kategooria:Läti vanglad]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] 0hcb9kq1wdiyozd95sd221o7vci532z 7174559 7174538 2026-06-17T08:48:01Z Robert Treufeldt 9117 7174559 wikitext text/x-wiki [[Fail:Solvita_Āboltiņa_piedalās_jauno_telpu_atklāšanā_Cēsu_audzināšanas_iestādē_nepilngadīgajiem_(5664558308).jpg|pisi|Cēsise alaealiste parandusasutus]] '''Läti vanglad''' kuuluvad Läti Vabariigi Vanglate Administratsiooni koosseisu. Alates [[2000|2000. aastast]] on Vanglate Administratsioon olnud Justiitsministeeriumi osa. Praegu on Lätis alles üheksa vanglat. Viimati likvideeriti Brasa vangla 1. aprillil 2019.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> == Ajalugu == Tänapäevaseid Läti vanglaid ehitati 19. sajandi esimesest poolest kuni 20. sajandi keskpaigani. 8. juulil 1919 loodi justiitsministeeriumi järelevalve all Vanglate Peaamet. Vanglareform algatati 30. detsembril 1994 ''Läti parandusasutuste seadustiku'' muudatustega, mis jõustusid ''Läti karistuste täideviimise seadustikuna'' . Muudatustega asendati sõnad „parandusasutused” sõnadega „taasühiskonnastamise meetmed”.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> Vanglate oluliseks rekonstrueerimiseks võib pidada mitme voodikohaga ühiselamu tüüpi ruumide ümberehitamist väiksema mahutavusega kambriteks, mis toimus mitmes vanglas 1990. aastate keskel pärast Läti iseseisvuse taastamist. Seejärel tehti vanglates kõige vajalikumaid töid nõuetekohaseks hoolduseks, remondiks ja renoveerimiseks, et vältida hädaolukordi.<ref name=":0" /> 2. mail 2005 võttis valitsuskabinet vastu korralduse nr 280 "Vanglate arendamise kontseptsiooni kohta", milles märgiti, et viimastel aastatel on Euroopa Nõukogu (EN) vanglaeksperdid teravalt kritiseerinud Lätit suutmatuse pärast täielikult tagada vanglatingimuste vastavust Läti ja rahvusvahelistele õigusnormidele ning rahaliste vahendite puudumise vabandus ei ole veenev. Kontseptsioonis pakutud lahendus oli normaliseerida kõigi vangide kategooriate (kinnipeetavad, süüdimõistetud, alaealised, täiskasvanud, naised, mehed) elutingimused, kõrvaldades ruumide ja hoonetega seotud probleemid ning tagades vangla toimimise. Kontseptsioon kehtis kuni 2014. aastani.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> 31. oktoobriks [[2008]] tegutses riigis 15 vanglat. Läti finants- ja halduskriisi ajal liideti vanglad, et vähendada [[2009|2009. aasta]] riigieelarve kontekstis riigiteenistujate arvu ja vanglate ülalpidamiskulusid. See otsus vastas ka [[Ivars Godmanis|Ivars Godmanise]] juhitud [[Läti valitsus|ministrite kabineti]] tegevuse ülesandele: optimeerida vanglate arvu teatud vanglate sulgemise ja uue, kaasaegsetele standarditele vastava vangla ehitamise alustamise teel. * 31. oktoobril [[2008]] liideti [[Matīsa cietums|Matīsa vangla]] ja Keskvangla, millega loodi Riia keskvangla ning [[Grīvas cietums|Grīva vangla]] ja Daugavpilsi vangla, millega loodi [[Daugavgrīvas cietums|Daugavgrīva vangla]] * 12. detsembril 2008 suleti [[Pārlielupes cietums|Pārlielupe vangla]] [[Jelgava|Jelgavas]] ja vanglahooned läksid üle Jelgava linnavalitsusele. Pārlielupe vangla oli asutatud [[1957|1957.]] aastal * 1. novembril 2014 suleti [[Šķirotavas cietums|Šķirotava vangla]]. 2018. aastal ostis selle territooriumi ja ehitised ettevõte "[[Grindeks]] ". <ref>{{Cite web|url=https://jauns.lv/raksts/zinas/292316-pamesto-skirotavas-cietumu-par-gandriz-miljonu-noperk-zalu-razotajs-grindeks|title=Pamesto Šķirotavas cietumu par gandrīz miljonu nopērk zāļu ražotājs "Grindeks"|access-date={{dat|2019|10|20||bez}}|archive-url=https://web.archive.org/web/20191020092958/https://jauns.lv/raksts/zinas/292316-pamesto-skirotavas-cietumu-par-gandriz-miljonu-noperk-zalu-razotajs-grindeks|archive-date={{dat|2019|10|20||bez}}}}</ref> * 1. jaanuaril 2017 suleti [[Vecumnieki]] vangla * 1. aprillil 2019 [[Brasas cietums|suleti Riias asuv Brasa]] vangla<ref>{{Cite web|last=Sildniks|first=Gunita Gailāne; Jānis|url=https://www.delfi.lv/a/50950433|title=Foto: Restes un sienu gleznojumi – slēgts Brasas cietums|website=delfi.lv|date=2019-03-29|access-date=2019-09-11|language=lv}}</ref> == Vanglate nimekiri == 2019. aasta seisuga on Lätis järgmised vanglad: * [[Cēsu Audzināšanas iestāde nepilngadīgajiem|Cēsise alaealiste parandusasutus]] [[Cēsis|Cēsises]] * [[Daugavgrīvas cietums|Daugavgrīva vangla]] [[Daugavpils|Daugavpilsis]] (2008. aastal liideti [[Grīvas cietums|Grīva vangla]] ja Daugavpilsi vangla) * Iļģuciemsi vangla Riias * [[Jelgava]] [[Jelgavas cietums|vanglas]] Jelgavas * [[Jēkabpils cietums|Jekabpilsi vangla]] [[Jēkabpils|Jekabpilsis]] * [[Liepājas cietums|Liepaja vangla]] [[Liepāja|Liepajas]] * [[Olaines cietums|Olaine vangla]] [[Olaine|Olaines]] * Keskvangla Riias (Keskvangla ja [[Matīsa cietums|Matīsa vangla]] ühendati 2008. aastal) * [[Valmieras cietums|Valmiera vangla]] == Vanglatüübid ja -režiimid == [[Läti]] karistusseadustiku kohaselt on olemas järgmist tüüpi vanglad: * kinnised vanglad * avavanglad Lisaks on olemas ka muud kinnipidamiskohad, näiteks eelvangistusasutused ja alaealiste parandusasutused. Karistust saab kanda ka eelvangistusasutuste majandusteenistuses. Kinnistes ja poolkinnistes vanglates määratakse vangidele üks järgmistest režiimitasemetest: kõrgeim, keskmine ja madalaim. === Kinnised vanglad === Kinnises vanglas kannavad karistust mehed, kellele on mõistetud vangistus raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest, samuti poolkinnisest vanglast üle viidud süüdimõistetud režiimi raskete või süstemaatiliste rikkumiste eest. Kinnised vanglad on: * Daugavgrīva vangla (Daugavpilsis) * Jelgava vangla * Jēkabpilsi vangla (poolkinnise ja avaosakondadega) * Olaine vangla (avavangla osaga) * Valmiera vangla === Poolkinnised vanglad === Poolkinnises vanglas kannavad karistust: *naised tahtliku kuriteo toimepanemise eest; *mehed tahtliku vähem raske kuriteo toimepanemise eest; *isikud, kes on süüdi mõistetud kriminaalkuriteo või kergema kuriteo toimepanemises ettevaatamatusest, kui nad on varem vanglas karistust kandnud; *isikud, kes on süüdi mõistetud kergema kuriteo toimepanemises ettevaatamatusest, kui neile on mõistetud vangistus üle viie aasta; *mehed raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest, kui nad kuriteo toimepanemise ajal ei olnud saanud kaheksateist aastat; *isikud, kelle [[Trahv|rahatrahv]] on asendatud vangistusega; * eeskujuliku käitumise tõttu kinnistest vanglatest üle viidud süüdimõistetud; *avavanglast üle viidud süüdimõistetud raskete või süstemaatiliste distsipliinirikkumiste tõttu; *süüdimõistetud, kes on pärast täisealiseks saamist alaealiste parandusasutusest üle viidud ja kellele on mõistetud karistus raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest. Poolkinnistes vanglates kannavad karistusrežiimi madalaimas astmes süüdimõistetud karistust kinnistes kambrites. Poolkinnised vanglad on: * Iļģuciemsi vangla (naistele, alaealistele parandusosakonnaga) * Jēkabpilsi vangla poolkinnine vanglaosa === Avavanglad === Avavanglas kannavad karistust järgmised süüdimõistetud: *kuriteo toimepanemise eest, kui nad ei ole varem vanglas karistust kandnud; *kergema kuriteo toimepanemise eest ettevaatamatusest, kui nad ei ole varem vanglas karistust kandnud ja karistus on mõistetud tähtajaga kuni viis aastat; *kuriteo või vähem raske kuriteo toimepanemise eest, kes on pärast täisealiseks saamist üle viidud alaealiste parandusasutusest; *kes viidi üle poolkinnisest vanglast eeskujuliku käitumise eest. Avavanglas on nii mees- kui ka naissoost süüdimõistetud isikuid. Avavanglad on: * Jēkabpilsi vangla avaosakond * Olaine vangla === Alaealiste parandusasutused === Meessoost alaealised süüdimõistetud kannavad vabadusekaotuslikku karistust parandusasutuses. Naissoost alaealised süüdimõistetud kannavad vabadusekaotuslikku karistust naistevangla eraldi osakondades. Alaealiste parandusasutused on: * Cēsise parandusasutus * Iļģuciemsi vangla naistekasvatusosakond === Eeluurimisvanglad === Kahtlustatavaid, süüdistatavaid ja kohtualuseid, samuti süüdimõistetud isikuid, kellele on karistuse kandmise kohana määratud eeluurimisvangla, peetakse eeluurimisvanglas. Eeluurimisvanglad on: * Liepāja eeluurimisvangla * Keskvangla Riias * Valmiera vangla uurimisosakond == Süsteemi nõrkused == 2005. aastal tuvastati probleemidena vanglate ülerahvastatus, vananenud vanglaehitised, kinnistes vanglates olevate vangide arvu kiire kasv ning vangide haridus-, taasühiskonnastamis- ja tööhõivesüsteemi loomise ja säilitamise tagamiseks vajalike ehitiste ja personali puudus.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> Kõige olulisemad probleemid on järgmised<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref>: * vahistatute ja süüdimõistetute arv oli kaks korda suurem kui kohtade arv vanglates – vangide arv oli 355 riigi 100 tuhande elaniku kohta – üks kõrgemaid Euroopas; * vanglates ei ole piisavalt ruumi vangide nõuetekohaseks majutamiseks (vangide majutamiseks on puudu ligikaudu 2100 kambrit); * ehitiste halb seisukord. Osa vanglahooneid on ehitatud juba 19. sajandi lõpus, osa vanglaid oli projekteeritud nõukogudeaegseteks kolooniateks, kus vangid paigutati suurtesse ühiskasutatavatesse ruumidesse, mis ei vasta tänapäeva vajadustele; * vananenud välispiirded ja nende tehniline turvavarustus, signalisatsioon, valgustus, valvesüsteemid, mis muudavad vanglad ühiskonnale ohtlikuks, suurendavad põgenemisriske ja vangide kokkupuute võimalust laialt levinud kuritegelike rühmitustega. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.ievp.gov.lv/en Läti Vabariigi Vanglate Administratsiooni koduleht]. Inglise keeles, vaadatud 17. juunil 2026 [[Kategooria:Läti vanglad| ]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] 7hiegfvkdclywn5ihxerxpak5vi6osz 7174560 7174559 2026-06-17T08:50:32Z Robert Treufeldt 9117 /* Välislingid */ 7174560 wikitext text/x-wiki [[Fail:Solvita_Āboltiņa_piedalās_jauno_telpu_atklāšanā_Cēsu_audzināšanas_iestādē_nepilngadīgajiem_(5664558308).jpg|pisi|Cēsise alaealiste parandusasutus]] '''Läti vanglad''' kuuluvad Läti Vabariigi Vanglate Administratsiooni koosseisu. Alates [[2000|2000. aastast]] on Vanglate Administratsioon olnud Justiitsministeeriumi osa. Praegu on Lätis alles üheksa vanglat. Viimati likvideeriti Brasa vangla 1. aprillil 2019.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> == Ajalugu == Tänapäevaseid Läti vanglaid ehitati 19. sajandi esimesest poolest kuni 20. sajandi keskpaigani. 8. juulil 1919 loodi justiitsministeeriumi järelevalve all Vanglate Peaamet. Vanglareform algatati 30. detsembril 1994 ''Läti parandusasutuste seadustiku'' muudatustega, mis jõustusid ''Läti karistuste täideviimise seadustikuna'' . Muudatustega asendati sõnad „parandusasutused” sõnadega „taasühiskonnastamise meetmed”.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> Vanglate oluliseks rekonstrueerimiseks võib pidada mitme voodikohaga ühiselamu tüüpi ruumide ümberehitamist väiksema mahutavusega kambriteks, mis toimus mitmes vanglas 1990. aastate keskel pärast Läti iseseisvuse taastamist. Seejärel tehti vanglates kõige vajalikumaid töid nõuetekohaseks hoolduseks, remondiks ja renoveerimiseks, et vältida hädaolukordi.<ref name=":0" /> 2. mail 2005 võttis valitsuskabinet vastu korralduse nr 280 "Vanglate arendamise kontseptsiooni kohta", milles märgiti, et viimastel aastatel on Euroopa Nõukogu (EN) vanglaeksperdid teravalt kritiseerinud Lätit suutmatuse pärast täielikult tagada vanglatingimuste vastavust Läti ja rahvusvahelistele õigusnormidele ning rahaliste vahendite puudumise vabandus ei ole veenev. Kontseptsioonis pakutud lahendus oli normaliseerida kõigi vangide kategooriate (kinnipeetavad, süüdimõistetud, alaealised, täiskasvanud, naised, mehed) elutingimused, kõrvaldades ruumide ja hoonetega seotud probleemid ning tagades vangla toimimise. Kontseptsioon kehtis kuni 2014. aastani.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> 31. oktoobriks [[2008]] tegutses riigis 15 vanglat. Läti finants- ja halduskriisi ajal liideti vanglad, et vähendada [[2009|2009. aasta]] riigieelarve kontekstis riigiteenistujate arvu ja vanglate ülalpidamiskulusid. See otsus vastas ka [[Ivars Godmanis|Ivars Godmanise]] juhitud [[Läti valitsus|ministrite kabineti]] tegevuse ülesandele: optimeerida vanglate arvu teatud vanglate sulgemise ja uue, kaasaegsetele standarditele vastava vangla ehitamise alustamise teel. * 31. oktoobril [[2008]] liideti [[Matīsa cietums|Matīsa vangla]] ja Keskvangla, millega loodi Riia keskvangla ning [[Grīvas cietums|Grīva vangla]] ja Daugavpilsi vangla, millega loodi [[Daugavgrīvas cietums|Daugavgrīva vangla]] * 12. detsembril 2008 suleti [[Pārlielupes cietums|Pārlielupe vangla]] [[Jelgava|Jelgavas]] ja vanglahooned läksid üle Jelgava linnavalitsusele. Pārlielupe vangla oli asutatud [[1957|1957.]] aastal * 1. novembril 2014 suleti [[Šķirotavas cietums|Šķirotava vangla]]. 2018. aastal ostis selle territooriumi ja ehitised ettevõte "[[Grindeks]] ". <ref>{{Cite web|url=https://jauns.lv/raksts/zinas/292316-pamesto-skirotavas-cietumu-par-gandriz-miljonu-noperk-zalu-razotajs-grindeks|title=Pamesto Šķirotavas cietumu par gandrīz miljonu nopērk zāļu ražotājs "Grindeks"|access-date={{dat|2019|10|20||bez}}|archive-url=https://web.archive.org/web/20191020092958/https://jauns.lv/raksts/zinas/292316-pamesto-skirotavas-cietumu-par-gandriz-miljonu-noperk-zalu-razotajs-grindeks|archive-date={{dat|2019|10|20||bez}}}}</ref> * 1. jaanuaril 2017 suleti [[Vecumnieki]] vangla * 1. aprillil 2019 [[Brasas cietums|suleti Riias asuv Brasa]] vangla<ref>{{Cite web|last=Sildniks|first=Gunita Gailāne; Jānis|url=https://www.delfi.lv/a/50950433|title=Foto: Restes un sienu gleznojumi – slēgts Brasas cietums|website=delfi.lv|date=2019-03-29|access-date=2019-09-11|language=lv}}</ref> == Vanglate nimekiri == 2019. aasta seisuga on Lätis järgmised vanglad: * [[Cēsu Audzināšanas iestāde nepilngadīgajiem|Cēsise alaealiste parandusasutus]] [[Cēsis|Cēsises]] * [[Daugavgrīvas cietums|Daugavgrīva vangla]] [[Daugavpils|Daugavpilsis]] (2008. aastal liideti [[Grīvas cietums|Grīva vangla]] ja Daugavpilsi vangla) * Iļģuciemsi vangla Riias * [[Jelgava]] [[Jelgavas cietums|vanglas]] Jelgavas * [[Jēkabpils cietums|Jekabpilsi vangla]] [[Jēkabpils|Jekabpilsis]] * [[Liepājas cietums|Liepaja vangla]] [[Liepāja|Liepajas]] * [[Olaines cietums|Olaine vangla]] [[Olaine|Olaines]] * Keskvangla Riias (Keskvangla ja [[Matīsa cietums|Matīsa vangla]] ühendati 2008. aastal) * [[Valmieras cietums|Valmiera vangla]] == Vanglatüübid ja -režiimid == [[Läti]] karistusseadustiku kohaselt on olemas järgmist tüüpi vanglad: * kinnised vanglad * avavanglad Lisaks on olemas ka muud kinnipidamiskohad, näiteks eelvangistusasutused ja alaealiste parandusasutused. Karistust saab kanda ka eelvangistusasutuste majandusteenistuses. Kinnistes ja poolkinnistes vanglates määratakse vangidele üks järgmistest režiimitasemetest: kõrgeim, keskmine ja madalaim. === Kinnised vanglad === Kinnises vanglas kannavad karistust mehed, kellele on mõistetud vangistus raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest, samuti poolkinnisest vanglast üle viidud süüdimõistetud režiimi raskete või süstemaatiliste rikkumiste eest. Kinnised vanglad on: * Daugavgrīva vangla (Daugavpilsis) * Jelgava vangla * Jēkabpilsi vangla (poolkinnise ja avaosakondadega) * Olaine vangla (avavangla osaga) * Valmiera vangla === Poolkinnised vanglad === Poolkinnises vanglas kannavad karistust: *naised tahtliku kuriteo toimepanemise eest; *mehed tahtliku vähem raske kuriteo toimepanemise eest; *isikud, kes on süüdi mõistetud kriminaalkuriteo või kergema kuriteo toimepanemises ettevaatamatusest, kui nad on varem vanglas karistust kandnud; *isikud, kes on süüdi mõistetud kergema kuriteo toimepanemises ettevaatamatusest, kui neile on mõistetud vangistus üle viie aasta; *mehed raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest, kui nad kuriteo toimepanemise ajal ei olnud saanud kaheksateist aastat; *isikud, kelle [[Trahv|rahatrahv]] on asendatud vangistusega; * eeskujuliku käitumise tõttu kinnistest vanglatest üle viidud süüdimõistetud; *avavanglast üle viidud süüdimõistetud raskete või süstemaatiliste distsipliinirikkumiste tõttu; *süüdimõistetud, kes on pärast täisealiseks saamist alaealiste parandusasutusest üle viidud ja kellele on mõistetud karistus raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest. Poolkinnistes vanglates kannavad karistusrežiimi madalaimas astmes süüdimõistetud karistust kinnistes kambrites. Poolkinnised vanglad on: * Iļģuciemsi vangla (naistele, alaealistele parandusosakonnaga) * Jēkabpilsi vangla poolkinnine vanglaosa === Avavanglad === Avavanglas kannavad karistust järgmised süüdimõistetud: *kuriteo toimepanemise eest, kui nad ei ole varem vanglas karistust kandnud; *kergema kuriteo toimepanemise eest ettevaatamatusest, kui nad ei ole varem vanglas karistust kandnud ja karistus on mõistetud tähtajaga kuni viis aastat; *kuriteo või vähem raske kuriteo toimepanemise eest, kes on pärast täisealiseks saamist üle viidud alaealiste parandusasutusest; *kes viidi üle poolkinnisest vanglast eeskujuliku käitumise eest. Avavanglas on nii mees- kui ka naissoost süüdimõistetud isikuid. Avavanglad on: * Jēkabpilsi vangla avaosakond * Olaine vangla === Alaealiste parandusasutused === Meessoost alaealised süüdimõistetud kannavad vabadusekaotuslikku karistust parandusasutuses. Naissoost alaealised süüdimõistetud kannavad vabadusekaotuslikku karistust naistevangla eraldi osakondades. Alaealiste parandusasutused on: * Cēsise parandusasutus * Iļģuciemsi vangla naistekasvatusosakond === Eeluurimisvanglad === Kahtlustatavaid, süüdistatavaid ja kohtualuseid, samuti süüdimõistetud isikuid, kellele on karistuse kandmise kohana määratud eeluurimisvangla, peetakse eeluurimisvanglas. Eeluurimisvanglad on: * Liepāja eeluurimisvangla * Keskvangla Riias * Valmiera vangla uurimisosakond == Süsteemi nõrkused == 2005. aastal tuvastati probleemidena vanglate ülerahvastatus, vananenud vanglaehitised, kinnistes vanglates olevate vangide arvu kiire kasv ning vangide haridus-, taasühiskonnastamis- ja tööhõivesüsteemi loomise ja säilitamise tagamiseks vajalike ehitiste ja personali puudus.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> Kõige olulisemad probleemid on järgmised<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref>: * vahistatute ja süüdimõistetute arv oli kaks korda suurem kui kohtade arv vanglates – vangide arv oli 355 riigi 100 tuhande elaniku kohta – üks kõrgemaid Euroopas; * vanglates ei ole piisavalt ruumi vangide nõuetekohaseks majutamiseks (vangide majutamiseks on puudu ligikaudu 2100 kambrit); * ehitiste halb seisukord. Osa vanglahooneid on ehitatud juba 19. sajandi lõpus, osa vanglaid oli projekteeritud nõukogudeaegseteks kolooniateks, kus vangid paigutati suurtesse ühiskasutatavatesse ruumidesse, mis ei vasta tänapäeva vajadustele; * vananenud välispiirded ja nende tehniline turvavarustus, signalisatsioon, valgustus, valvesüsteemid, mis muudavad vanglad ühiskonnale ohtlikuks, suurendavad põgenemisriske ja vangide kokkupuute võimalust laialt levinud kuritegelike rühmitustega. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Prisons in Latvia}} * [https://www.ievp.gov.lv/en Läti Vabariigi Vanglate Administratsiooni koduleht]. Inglise keeles, vaadatud 17. juunil 2026 [[Kategooria:Läti vanglad| ]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] tvq597ecu627h6ro81looo212afa8aa 7174588 7174560 2026-06-17T09:45:20Z Robert Treufeldt 9117 /* Vanglate nimekiri */ 7174588 wikitext text/x-wiki [[Fail:Solvita_Āboltiņa_piedalās_jauno_telpu_atklāšanā_Cēsu_audzināšanas_iestādē_nepilngadīgajiem_(5664558308).jpg|pisi|Cēsise alaealiste parandusasutus]] '''Läti vanglad''' kuuluvad Läti Vabariigi Vanglate Administratsiooni koosseisu. Alates [[2000|2000. aastast]] on Vanglate Administratsioon olnud Justiitsministeeriumi osa. Praegu on Lätis alles üheksa vanglat. Viimati likvideeriti Brasa vangla 1. aprillil 2019.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> == Ajalugu == Tänapäevaseid Läti vanglaid ehitati 19. sajandi esimesest poolest kuni 20. sajandi keskpaigani. 8. juulil 1919 loodi justiitsministeeriumi järelevalve all Vanglate Peaamet. Vanglareform algatati 30. detsembril 1994 ''Läti parandusasutuste seadustiku'' muudatustega, mis jõustusid ''Läti karistuste täideviimise seadustikuna'' . Muudatustega asendati sõnad „parandusasutused” sõnadega „taasühiskonnastamise meetmed”.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> Vanglate oluliseks rekonstrueerimiseks võib pidada mitme voodikohaga ühiselamu tüüpi ruumide ümberehitamist väiksema mahutavusega kambriteks, mis toimus mitmes vanglas 1990. aastate keskel pärast Läti iseseisvuse taastamist. Seejärel tehti vanglates kõige vajalikumaid töid nõuetekohaseks hoolduseks, remondiks ja renoveerimiseks, et vältida hädaolukordi.<ref name=":0" /> 2. mail 2005 võttis valitsuskabinet vastu korralduse nr 280 "Vanglate arendamise kontseptsiooni kohta", milles märgiti, et viimastel aastatel on Euroopa Nõukogu (EN) vanglaeksperdid teravalt kritiseerinud Lätit suutmatuse pärast täielikult tagada vanglatingimuste vastavust Läti ja rahvusvahelistele õigusnormidele ning rahaliste vahendite puudumise vabandus ei ole veenev. Kontseptsioonis pakutud lahendus oli normaliseerida kõigi vangide kategooriate (kinnipeetavad, süüdimõistetud, alaealised, täiskasvanud, naised, mehed) elutingimused, kõrvaldades ruumide ja hoonetega seotud probleemid ning tagades vangla toimimise. Kontseptsioon kehtis kuni 2014. aastani.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> 31. oktoobriks [[2008]] tegutses riigis 15 vanglat. Läti finants- ja halduskriisi ajal liideti vanglad, et vähendada [[2009|2009. aasta]] riigieelarve kontekstis riigiteenistujate arvu ja vanglate ülalpidamiskulusid. See otsus vastas ka [[Ivars Godmanis|Ivars Godmanise]] juhitud [[Läti valitsus|ministrite kabineti]] tegevuse ülesandele: optimeerida vanglate arvu teatud vanglate sulgemise ja uue, kaasaegsetele standarditele vastava vangla ehitamise alustamise teel. * 31. oktoobril [[2008]] liideti [[Matīsa cietums|Matīsa vangla]] ja Keskvangla, millega loodi Riia keskvangla ning [[Grīvas cietums|Grīva vangla]] ja Daugavpilsi vangla, millega loodi [[Daugavgrīvas cietums|Daugavgrīva vangla]] * 12. detsembril 2008 suleti [[Pārlielupes cietums|Pārlielupe vangla]] [[Jelgava|Jelgavas]] ja vanglahooned läksid üle Jelgava linnavalitsusele. Pārlielupe vangla oli asutatud [[1957|1957.]] aastal * 1. novembril 2014 suleti [[Šķirotavas cietums|Šķirotava vangla]]. 2018. aastal ostis selle territooriumi ja ehitised ettevõte "[[Grindeks]] ". <ref>{{Cite web|url=https://jauns.lv/raksts/zinas/292316-pamesto-skirotavas-cietumu-par-gandriz-miljonu-noperk-zalu-razotajs-grindeks|title=Pamesto Šķirotavas cietumu par gandrīz miljonu nopērk zāļu ražotājs "Grindeks"|access-date={{dat|2019|10|20||bez}}|archive-url=https://web.archive.org/web/20191020092958/https://jauns.lv/raksts/zinas/292316-pamesto-skirotavas-cietumu-par-gandriz-miljonu-noperk-zalu-razotajs-grindeks|archive-date={{dat|2019|10|20||bez}}}}</ref> * 1. jaanuaril 2017 suleti [[Vecumnieki]] vangla * 1. aprillil 2019 [[Brasas cietums|suleti Riias asuv Brasa]] vangla<ref>{{Cite web|last=Sildniks|first=Gunita Gailāne; Jānis|url=https://www.delfi.lv/a/50950433|title=Foto: Restes un sienu gleznojumi – slēgts Brasas cietums|website=delfi.lv|date=2019-03-29|access-date=2019-09-11|language=lv}}</ref> == Vanglate nimekiri == 2019. aasta seisuga on Lätis järgmised vanglad: * [[Cēsu Audzināšanas iestāde nepilngadīgajiem|Cēsise alaealiste parandusasutus]] [[Cēsis|Cēsises]] * [[Daugavgrīvas cietums|Daugavgrīva vangla]] [[Daugavpils|Daugavpilsis]] (2008. aastal liideti [[Grīvas cietums|Grīva vangla]] ja Daugavpilsi vangla) * Iļģuciemsi vangla Riias * [[Jelgava]] [[Jelgavas cietums|vanglas]] Jelgavas * [[Jēkabpils cietums|Jekabpilsi vangla]] [[Jēkabpils|Jekabpilsis]] * [[Liepājas cietums|Liepaja vangla]] [[Liepāja|Liepajas]] * [[Olaines cietums|Olaine vangla]] [[Olaine|Olaines]] * Keskvangla Riias (Keskvangla ja [[Matīsa cietums|Matīsa vangla]] ühendati 2008. aastal) * [[Valmieras cietums|Valmiera vangla]] 2022. aastal alustati Liepājas uue vangla kavandamist.<ref>[https://www.tm.gov.lv/lv/jaunais-liepajas-cietums Jaunais Liepājas cietums]. </ref> See on esimene uus vangla pärast Läti iseseisvuse taastamist. Vangla valmis 2026. aastal ning == Vanglatüübid ja -režiimid == [[Läti]] karistusseadustiku kohaselt on olemas järgmist tüüpi vanglad: * kinnised vanglad * avavanglad Lisaks on olemas ka muud kinnipidamiskohad, näiteks eelvangistusasutused ja alaealiste parandusasutused. Karistust saab kanda ka eelvangistusasutuste majandusteenistuses. Kinnistes ja poolkinnistes vanglates määratakse vangidele üks järgmistest režiimitasemetest: kõrgeim, keskmine ja madalaim. === Kinnised vanglad === Kinnises vanglas kannavad karistust mehed, kellele on mõistetud vangistus raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest, samuti poolkinnisest vanglast üle viidud süüdimõistetud režiimi raskete või süstemaatiliste rikkumiste eest. Kinnised vanglad on: * Daugavgrīva vangla (Daugavpilsis) * Jelgava vangla * Jēkabpilsi vangla (poolkinnise ja avaosakondadega) * Olaine vangla (avavangla osaga) * Valmiera vangla === Poolkinnised vanglad === Poolkinnises vanglas kannavad karistust: *naised tahtliku kuriteo toimepanemise eest; *mehed tahtliku vähem raske kuriteo toimepanemise eest; *isikud, kes on süüdi mõistetud kriminaalkuriteo või kergema kuriteo toimepanemises ettevaatamatusest, kui nad on varem vanglas karistust kandnud; *isikud, kes on süüdi mõistetud kergema kuriteo toimepanemises ettevaatamatusest, kui neile on mõistetud vangistus üle viie aasta; *mehed raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest, kui nad kuriteo toimepanemise ajal ei olnud saanud kaheksateist aastat; *isikud, kelle [[Trahv|rahatrahv]] on asendatud vangistusega; * eeskujuliku käitumise tõttu kinnistest vanglatest üle viidud süüdimõistetud; *avavanglast üle viidud süüdimõistetud raskete või süstemaatiliste distsipliinirikkumiste tõttu; *süüdimõistetud, kes on pärast täisealiseks saamist alaealiste parandusasutusest üle viidud ja kellele on mõistetud karistus raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest. Poolkinnistes vanglates kannavad karistusrežiimi madalaimas astmes süüdimõistetud karistust kinnistes kambrites. Poolkinnised vanglad on: * Iļģuciemsi vangla (naistele, alaealistele parandusosakonnaga) * Jēkabpilsi vangla poolkinnine vanglaosa === Avavanglad === Avavanglas kannavad karistust järgmised süüdimõistetud: *kuriteo toimepanemise eest, kui nad ei ole varem vanglas karistust kandnud; *kergema kuriteo toimepanemise eest ettevaatamatusest, kui nad ei ole varem vanglas karistust kandnud ja karistus on mõistetud tähtajaga kuni viis aastat; *kuriteo või vähem raske kuriteo toimepanemise eest, kes on pärast täisealiseks saamist üle viidud alaealiste parandusasutusest; *kes viidi üle poolkinnisest vanglast eeskujuliku käitumise eest. Avavanglas on nii mees- kui ka naissoost süüdimõistetud isikuid. Avavanglad on: * Jēkabpilsi vangla avaosakond * Olaine vangla === Alaealiste parandusasutused === Meessoost alaealised süüdimõistetud kannavad vabadusekaotuslikku karistust parandusasutuses. Naissoost alaealised süüdimõistetud kannavad vabadusekaotuslikku karistust naistevangla eraldi osakondades. Alaealiste parandusasutused on: * Cēsise parandusasutus * Iļģuciemsi vangla naistekasvatusosakond === Eeluurimisvanglad === Kahtlustatavaid, süüdistatavaid ja kohtualuseid, samuti süüdimõistetud isikuid, kellele on karistuse kandmise kohana määratud eeluurimisvangla, peetakse eeluurimisvanglas. Eeluurimisvanglad on: * Liepāja eeluurimisvangla * Keskvangla Riias * Valmiera vangla uurimisosakond == Süsteemi nõrkused == 2005. aastal tuvastati probleemidena vanglate ülerahvastatus, vananenud vanglaehitised, kinnistes vanglates olevate vangide arvu kiire kasv ning vangide haridus-, taasühiskonnastamis- ja tööhõivesüsteemi loomise ja säilitamise tagamiseks vajalike ehitiste ja personali puudus.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> Kõige olulisemad probleemid on järgmised<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref>: * vahistatute ja süüdimõistetute arv oli kaks korda suurem kui kohtade arv vanglates – vangide arv oli 355 riigi 100 tuhande elaniku kohta – üks kõrgemaid Euroopas; * vanglates ei ole piisavalt ruumi vangide nõuetekohaseks majutamiseks (vangide majutamiseks on puudu ligikaudu 2100 kambrit); * ehitiste halb seisukord. Osa vanglahooneid on ehitatud juba 19. sajandi lõpus, osa vanglaid oli projekteeritud nõukogudeaegseteks kolooniateks, kus vangid paigutati suurtesse ühiskasutatavatesse ruumidesse, mis ei vasta tänapäeva vajadustele; * vananenud välispiirded ja nende tehniline turvavarustus, signalisatsioon, valgustus, valvesüsteemid, mis muudavad vanglad ühiskonnale ohtlikuks, suurendavad põgenemisriske ja vangide kokkupuute võimalust laialt levinud kuritegelike rühmitustega. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Prisons in Latvia}} * [https://www.ievp.gov.lv/en Läti Vabariigi Vanglate Administratsiooni koduleht]. Inglise keeles, vaadatud 17. juunil 2026 [[Kategooria:Läti vanglad| ]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] 50mfpzy0w19j8t0kcy9nwubvthqjjzn 7174600 7174588 2026-06-17T10:20:32Z Robert Treufeldt 9117 7174600 wikitext text/x-wiki [[Fail:Solvita_Āboltiņa_piedalās_jauno_telpu_atklāšanā_Cēsu_audzināšanas_iestādē_nepilngadīgajiem_(5664558308).jpg|pisi|Cēsise alaealiste parandusasutus]] '''Läti vanglad''' alluvad Läti Vabariigi Vanglate Administratsioonile (''IeVP''), alates 2000. aastast on Vanglate Administratsioon olnud Justiitsministeeriumi osa. Praegu on Lätis kümme vanglat. Viimati likvideeriti Brasa vangla 1. aprillil 2019<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> ning 3. aprillil 2026 avati uus vangla [[Liepāja]]s.<ref name="lie26">[https://www.tm.gov.lv/en/article/liepaja-prison-has-begun-operating-its-new-buildings "''Liepaja Prison has begun operating in its new buildings''"]. Läti Vabariigi Vanglate Administratsiooni koduleht. Inglise keeles, vaadatud 17. juunil 2026</ref> == Ajalugu == Tänapäevaseid Läti vanglaid ehitati 19. sajandi esimesest poolest kuni 20. sajandi keskpaigani. 8. juulil 1919 loodi justiitsministeeriumi järelevalve all Vanglate Peaamet. Vanglareform algatati 30. detsembril 1994 Läti parandusasutuste seadustiku muudatustega, mis jõustusid Läti karistuste täideviimise seadustikuna. Muudatustega asendati sõnad „parandusasutused” sõnadega „taasühiskonnastamise meetmed”.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> Vanglate oluliseks rekonstrueerimiseks võib pidada mitme voodikohaga ühiselamu tüüpi ruumide ümberehitamist väiksema mahutavusega kambriteks, mis toimus mitmes vanglas 1990. aastate keskel pärast Läti iseseisvuse taastamist. Seejärel tehti vanglates kõige vajalikumaid töid nõuetekohaseks hoolduseks, remondiks ja renoveerimiseks, et vältida hädaolukordi.<ref name=":0" /> 2. mail 2005 võttis valitsuskabinet vastu korralduse nr 280 "Vanglate arendamise kontseptsiooni kohta", milles märgiti, et viimastel aastatel on Euroopa Nõukogu vanglaeksperdid teravalt kritiseerinud Lätit suutmatuse pärast täielikult tagada vanglatingimuste vastavust Läti ja rahvusvahelistele õigusnormidele ning rahaliste vahendite puudumise vabandus ei ole veenev. Kontseptsioonis pakutud lahendus oli normaliseerida kõigi vangide kategooriate (kinnipeetavad, süüdimõistetud, alaealised, täiskasvanud, naised, mehed) elutingimused, kõrvaldades ruumide ja hoonetega seotud probleemid ning tagades vangla toimimise. Kontseptsioon kehtis kuni 2014. aastani.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> 31. oktoobriks 2008 tegutses riigis 15 vanglat. Läti finants- ja halduskriisi ajal liideti vanglad, et vähendada 2009. aasta riigieelarve kontekstis riigiteenistujate arvu ja vanglate ülalpidamiskulusid. See otsus vastas ka [[Ivars Godmanis]]e juhitud [[Läti valitsus]]e tegevuse ülesandele: optimeerida vanglate arvu teatud vanglate sulgemise ja uue, kaasaegsetele standarditele vastava vangla ehitamise alustamise teel. * 31. oktoobril 2008 liideti [[Matīsa cietums|Matīsa vangla]] ja Keskvangla, millega loodi Riia keskvangla ning [[Grīvas cietums|Grīva vangla]] ja Daugavpilsi vangla, millega loodi [[Daugavgrīvas cietums|Daugavgrīva vangla]] * 12. detsembril 2008 suleti [[Pārlielupes cietums|Pārlielupe vangla]] [[Jelgava|Jelgavas]] ja vanglahooned läksid üle Jelgava linnavalitsusele. Pārlielupe vangla oli asutatud [[1957|1957.]] aastal * 1. novembril 2014 suleti [[Šķirotavas cietums|Šķirotava vangla]]. 2018. aastal ostis selle territooriumi ja ehitised ettevõte "Grindeks".<ref>{{Cite web|url=https://jauns.lv/raksts/zinas/292316-pamesto-skirotavas-cietumu-par-gandriz-miljonu-noperk-zalu-razotajs-grindeks|title=Pamesto Šķirotavas cietumu par gandrīz miljonu nopērk zāļu ražotājs "Grindeks"|access-date={{dat|2019|10|20||bez}}|archive-url=https://web.archive.org/web/20191020092958/https://jauns.lv/raksts/zinas/292316-pamesto-skirotavas-cietumu-par-gandriz-miljonu-noperk-zalu-razotajs-grindeks|archive-date={{dat|2019|10|20||bez}}}}</ref> * 1. jaanuaril 2017 suleti [[Vecumnieki]] vangla * 1. aprillil 2019 [[Brasas cietums|suleti Riias asuv Brasa]] vangla<ref>{{Cite web|last=Sildniks|first=Gunita Gailāne; Jānis|url=https://www.delfi.lv/a/50950433|title=Foto: Restes un sienu gleznojumi – slēgts Brasas cietums|website=delfi.lv|date=2019-03-29|access-date=2019-09-11|language=lv}}</ref> == Vanglate nimekiri == 2019. aasta seisuga on Lätis järgmised vanglad: * [[Cēsu Audzināšanas iestāde nepilngadīgajiem|Cēsise alaealiste parandusasutus]] [[Cēsis]]es * [[Daugavgrīvas cietums|Daugavgrīva vangla]] [[Daugavpils]]is (2008. aastal liideti [[Grīvas cietums|Grīva vangla]] ja Daugavpilsi vangla) * Iļģuciemsi vangla Riias * [[Jelgava]] [[Jelgavas cietums|vanglas]] Jelgavas * [[Jēkabpils cietums|Jekabpilsi vangla]] [[Jēkabpils]]is * [[Liepājas cietums|Liepaja vangla]] [[Liepāja]]s * [[Olaines cietums|Olaine vangla]] [[Olaine]]s * Keskvangla Riias (Keskvangla ja [[Matīsa cietums|Matīsa vangla]] ühendati 2008. aastal) * [[Valmieras cietums|Valmiera vangla]] 2022. aastal alustati [[Liepāja]]s uue vangla kavandamist.<ref>[https://www.tm.gov.lv/lv/jaunais-liepajas-cietums ''Jaunais Liepājas cietums'']. Läti Vabariigi Vanglate Administratsiooni koduleht. Läti keeles, vaadatud 17. juunil 2026</ref> See oli esimene uus vangla pärast Läti iseseisvuse taastamist. Vangla valmis 2026. aastal ning avati ametlikult 3. veebruaril 2026.<ref name="lie26" /> == Vanglatüübid ja -režiimid == [[Läti]] karistusseadustiku kohaselt on olemas järgmist tüüpi vanglad: * kinnised vanglad * avavanglad Lisaks on olemas ka muud kinnipidamiskohad, näiteks eelvangistusasutused ja alaealiste parandusasutused. Karistust saab kanda ka eelvangistusasutuste majandusteenistuses. Kinnistes ja poolkinnistes vanglates määratakse vangidele üks järgmistest režiimitasemetest: kõrgeim, keskmine ja madalaim. === Kinnised vanglad === Kinnises vanglas kannavad karistust mehed, kellele on mõistetud vangistus raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest, samuti poolkinnisest vanglast üle viidud süüdimõistetud režiimi raskete või süstemaatiliste rikkumiste eest. Kinnised vanglad on: * Daugavgrīva vangla (Daugavpilsis) * Jelgava vangla * Jēkabpilsi vangla (poolkinnise ja avaosakondadega) * Olaine vangla (avavangla osaga) * Valmiera vangla === Poolkinnised vanglad === Poolkinnises vanglas kannavad karistust: *naised tahtliku kuriteo toimepanemise eest; *mehed tahtliku vähem raske kuriteo toimepanemise eest; *isikud, kes on süüdi mõistetud kriminaalkuriteo või kergema kuriteo toimepanemises ettevaatamatusest, kui nad on varem vanglas karistust kandnud; *isikud, kes on süüdi mõistetud kergema kuriteo toimepanemises ettevaatamatusest, kui neile on mõistetud vangistus üle viie aasta; *mehed raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest, kui nad kuriteo toimepanemise ajal ei olnud saanud kaheksateist aastat; *isikud, kelle [[Trahv|rahatrahv]] on asendatud vangistusega; * eeskujuliku käitumise tõttu kinnistest vanglatest üle viidud süüdimõistetud; *avavanglast üle viidud süüdimõistetud raskete või süstemaatiliste distsipliinirikkumiste tõttu; *süüdimõistetud, kes on pärast täisealiseks saamist alaealiste parandusasutusest üle viidud ja kellele on mõistetud karistus raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest. Poolkinnistes vanglates kannavad karistusrežiimi madalaimas astmes süüdimõistetud karistust kinnistes kambrites. Poolkinnised vanglad on: * Iļģuciemsi vangla (naistele, alaealistele parandusosakonnaga) * Jēkabpilsi vangla poolkinnine vanglaosa === Avavanglad === Avavanglas kannavad karistust järgmised süüdimõistetud: *kuriteo toimepanemise eest, kui nad ei ole varem vanglas karistust kandnud; *kergema kuriteo toimepanemise eest ettevaatamatusest, kui nad ei ole varem vanglas karistust kandnud ja karistus on mõistetud tähtajaga kuni viis aastat; *kuriteo või vähem raske kuriteo toimepanemise eest, kes on pärast täisealiseks saamist üle viidud alaealiste parandusasutusest; *kes viidi üle poolkinnisest vanglast eeskujuliku käitumise eest. Avavanglas on nii mees- kui ka naissoost süüdimõistetud isikuid. Avavanglad on: * Jēkabpilsi vangla avaosakond * Olaine vangla === Alaealiste parandusasutused === Meessoost alaealised süüdimõistetud kannavad vabadusekaotuslikku karistust parandusasutuses. Naissoost alaealised süüdimõistetud kannavad vabadusekaotuslikku karistust naistevangla eraldi osakondades. Alaealiste parandusasutused on: * Cēsise parandusasutus * Iļģuciemsi vangla naistekasvatusosakond === Eeluurimisvanglad === Kahtlustatavaid, süüdistatavaid ja kohtualuseid, samuti süüdimõistetud isikuid, kellele on karistuse kandmise kohana määratud eeluurimisvangla, peetakse eeluurimisvanglas. Eeluurimisvanglad on: * Liepāja eeluurimisvangla * Keskvangla Riias * Valmiera vangla uurimisosakond == Süsteemi nõrkused == 2005. aastal tuvastati probleemidena vanglate ülerahvastatus, vananenud vanglaehitised, kinnistes vanglates olevate vangide arvu kiire kasv ning vangide haridus-, taasühiskonnastamis- ja tööhõivesüsteemi loomise ja säilitamise tagamiseks vajalike ehitiste ja personali puudus.<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref> Kõige olulisemad probleemid on järgmised<ref name=":0">{{Cite web|last=Balode|first=Linda|url=https://lvportals.lv/norises/304350-latvijas-ieslodzijuma-vietu-attistiba-2019|title=Latvijas ieslodzījuma vietu attīstība|publisher=LV portāls|website=lvportals.lv|date=2019-05-17|access-date=2020-11-21|language=lv}}</ref>: * vahistatute ja süüdimõistetute arv oli kaks korda suurem kui kohtade arv vanglates – vangide arv oli 355 riigi 100 tuhande elaniku kohta – üks kõrgemaid Euroopas; * vanglates ei ole piisavalt ruumi vangide nõuetekohaseks majutamiseks (vangide majutamiseks on puudu ligikaudu 2100 kambrit); * ehitiste halb seisukord. Osa vanglahooneid on ehitatud juba 19. sajandi lõpus, osa vanglaid oli projekteeritud nõukogudeaegseteks kolooniateks, kus vangid paigutati suurtesse ühiskasutatavatesse ruumidesse, mis ei vasta tänapäeva vajadustele; * vananenud välispiirded ja nende tehniline turvavarustus, signalisatsioon, valgustus, valvesüsteemid, mis muudavad vanglad ühiskonnale ohtlikuks, suurendavad põgenemisriske ja vangide kokkupuute võimalust laialt levinud kuritegelike rühmitustega. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Prisons in Latvia}} * [https://www.ievp.gov.lv/en Läti Vabariigi Vanglate Administratsiooni koduleht]. Inglise keeles, vaadatud 17. juunil 2026 [[Kategooria:Läti vanglad| ]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] 1zglgpcw8pv34cwddvqzk83rveioha1 0 717042 7174543 2026-06-17T08:29:04Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physarum album'' | värvus = amoebozoa | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Physarum polycephalum1.jpg | pildi_seletus = ''Physarum polycephalum'' | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''My...' 7174543 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physarum album'' | värvus = amoebozoa | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Physarum polycephalum1.jpg | pildi_seletus = ''Physarum polycephalum'' | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''Myxogastrea'' | selts = ''[[Physarales]]'' | sugukond = ''[[Physaridae]]'' | perekond = ''[[Physarum]]'' | liik = '''''Physarum album''''' }} '''''Physarum album''''' on liik [[limak]]uid seltsist ''[[Physarales]]''. == Välislingid == * {{Elurikkus|2492545}} [[Kategooria:Limakud]] pnwf1hhr61vxlon4koplnira037tio4 7174545 7174543 2026-06-17T08:29:57Z Svencapoeira 67038 7174545 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physarum album'' | värvus = amoebozoa | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Physarum album.jpg | pildi_seletus = ''Physarum album'' | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''Myxogastrea'' | selts = ''[[Physarales]]'' | sugukond = ''[[Physaridae]]'' | perekond = ''[[Physarum]]'' | liik = '''''Physarum album''''' }} '''''Physarum album''''' on liik [[limak]]uid seltsist ''[[Physarales]]''. == Välislingid == * {{Elurikkus|2492545}} [[Kategooria:Limakud]] 4z97a5smar9ahuay5xeam5r3x0cs3oy 14 717043 7174555 2026-06-17T08:43:38Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Läti ajalugu|Vanglad]] [[Kategooria:Läti ehitised|Vanglad]] [[Kategooria:Läti julgeolek|vanglad]] [[Kategooria:Vanglad riigiti]]' 7174555 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Läti ajalugu|Vanglad]] [[Kategooria:Läti ehitised|Vanglad]] [[Kategooria:Läti julgeolek|vanglad]] [[Kategooria:Vanglad riigiti]] 1sqlhmkmup1aqe3rlm1p9ho8oxmcpj5 0 717044 7174567 2026-06-17T09:03:39Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Uromyces dactylidis'' | värvus = seened | pilt = Uromyces dactylidis.jpg | pildi_seletus = ''Uromyces dactylidis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Roosteseened]] ''Pucciniomycetes'' | selts = [[Roosteliselaadsed]] ''Pucciniales'' | sugukond = Roos...' 7174567 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Uromyces dactylidis'' | värvus = seened | pilt = Uromyces dactylidis.jpg | pildi_seletus = ''Uromyces dactylidis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Roosteseened]] ''Pucciniomycetes'' | selts = [[Roosteliselaadsed]] ''Pucciniales'' | sugukond = [[Roostelised]] ''Pucciniaceae'' | perekond = ''[[Uromyces]]'' | liik = '''''Uromyces dactylidis''''' }} '''''Uromyces dactylidis''''' on liik [[kandseened|kandseeni]]. Seen kasvab [[tulikas|tulikatel]]. ==Välislingid== * {{elurikkus|180507}} [[Kategooria:Roosteseened]] emt3y964j7p0uusshc50o6gdtebmyfc 0 717045 7174604 2026-06-17T10:41:51Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = MrBeast | pilt = MrBeast in 2026 (cropped 4).png | pildiallkiri = Donaldson 2026. aastal | sünninimi = James Stephen Donaldson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1998|5|7}} | sünnikoht = [[Wichita]], [[Kansas]], Ameerika Ühendriigid | rahvus = ameeriklane | elukutse = [[juutuuber]], meedia isiksus, [[ettevõtja|arimees]], [[filantroopia|filantroop]] | abikaasa = Thea Booysen (a. 2022; [[kihlus|kihlatud]]) | autogramm = MrBeast signature.svg }}...' 7174604 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = MrBeast | pilt = MrBeast in 2026 (cropped 4).png | pildiallkiri = Donaldson 2026. aastal | sünninimi = James Stephen Donaldson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1998|5|7}} | sünnikoht = [[Wichita]], [[Kansas]], Ameerika Ühendriigid | rahvus = ameeriklane | elukutse = [[juutuuber]], meedia isiksus, [[ettevõtja|arimees]], [[filantroopia|filantroop]] | abikaasa = Thea Booysen (a. 2022; [[kihlus|kihlatud]]) | autogramm = MrBeast signature.svg }} '''James Stephen Donaldson'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-01 |pealkiri=YouTube star MrBeast sues his food-delivery service over ‘poor quality’ items |url=https://www.the-independent.com/life-style/mrbeast-youtuber-food-delivery-service-lawsuit-b2385784.html |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=The Independent |keel=en}}</ref> (sündinud [[7. mai|7. mail]] [[1998]]), internetis tuntud kui '''MrBeast''', on Ameerika [[juutuuber]], meedia isiksus, [[Ettevõtja|ärimees]] ja [[Filantroopia|filantroop]]. Konglomeraadi Beast Industries'i asutaja, mis hõlmab firmasid nagu [[MrBeast Burger]], [[Feastables]], [[Lunchly]], jne.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-26 |pealkiri=TIME100 Most Influential Companies 2025: Beast Industries |url=https://time.com/collections/time100-companies-2025/7289643/beast-industries/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=TIME |keel=en}}</ref> 12. juunil 2026 sai ta esimeseks [[YouTube]]'i sisuloojaks, kes on saavutanud 500 miljonit tellijat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cobb |eesnimi=Kayla |kuupäev=2026-06-12 |pealkiri=MrBeast Hits 500 Million Subscribers on YouTube |url=https://www.thewrap.com/media-platforms/tv/mrbeast-500-million-youtube-subscribers/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=TheWrap |keel=en-US}}</ref> == Viited == lueka3wc32ond75fn19uu5sz1t7jage 7174612 7174604 2026-06-17T11:00:15Z Kapsas123 209254 7174612 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = MrBeast | pilt = MrBeast in 2026 (cropped 4).png | pildiallkiri = Donaldson 2026. aastal | sünninimi = James Stephen Donaldson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1998|5|7}} | sünnikoht = [[Wichita]], [[Kansas]], Ameerika Ühendriigid | rahvus = ameeriklane | elukutse = [[juutuuber]], meedia isiksus, [[ettevõtja|ärimees]], [[filantroopia|filantroop]] | abikaasa = Thea Booysen (a. 2022; [[kihlus|kihlatud]]) | autogramm = MrBeast signature.svg }} '''James Stephen Donaldson'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-01 |pealkiri=YouTube star MrBeast sues his food-delivery service over ‘poor quality’ items |url=https://www.the-independent.com/life-style/mrbeast-youtuber-food-delivery-service-lawsuit-b2385784.html |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=The Independent |keel=en}}</ref> (sündinud [[7. mai|7. mail]] [[1998]]), internetis tuntud kui '''MrBeast''', on Ameerika [[juutuuber]], meedia isiksus, [[Ettevõtja|ärimees]] ja [[Filantroopia|filantroop]]. Konglomeraadi Beast Industries'i asutaja, mis hõlmab firmasid nagu [[MrBeast Burger]], [[Feastables]], [[Lunchly]], jne.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-26 |pealkiri=TIME100 Most Influential Companies 2025: Beast Industries |url=https://time.com/collections/time100-companies-2025/7289643/beast-industries/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=TIME |keel=en}}</ref> 12. juunil 2026 sai ta esimeseks [[YouTube]]'i sisuloojaks, kes on saavutanud 500 miljonit tellijat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cobb |eesnimi=Kayla |kuupäev=2026-06-12 |pealkiri=MrBeast Hits 500 Million Subscribers on YouTube |url=https://www.thewrap.com/media-platforms/tv/mrbeast-500-million-youtube-subscribers/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=TheWrap |keel=en-US}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Donaldson, James Stephen}} [[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] icwpsopid6ved9fau0nyywln0krjmeg 7174613 7174612 2026-06-17T11:00:45Z Kapsas123 209254 7174613 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = MrBeast | pilt = MrBeast in 2026 (cropped 4).png | pildiallkiri = Donaldson 2026. aastal | sünninimi = James Stephen Donaldson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1998|5|7}} | sünnikoht = [[Wichita]], [[Kansas]], Ameerika Ühendriigid | rahvus = ameeriklane | elukutse = [[juutuuber]], meedia isiksus, [[ettevõtja|ärimees]], [[filantroopia|filantroop]] | abikaasa = Thea Booysen (a. 2022; [[kihlus|kihlatud]]) | autogramm = MrBeast signature.svg }} '''James Stephen Donaldson'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-01 |pealkiri=YouTube star MrBeast sues his food-delivery service over ‘poor quality’ items |url=https://www.the-independent.com/life-style/mrbeast-youtuber-food-delivery-service-lawsuit-b2385784.html |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=The Independent |keel=en}}</ref> (sündinud [[7. mai|7. mail]] [[1998]]), internetis tuntud kui '''MrBeast''', on Ameerika [[juutuuber]], meedia isiksus, [[Ettevõtja|ärimees]] ja [[Filantroopia|filantroop]]. Konglomeraadi Beast Industries'i asutaja, mis hõlmab firmasid nagu [[MrBeast Burger]], [[Feastables]], [[Lunchly]], jne.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-26 |pealkiri=TIME100 Most Influential Companies 2025: Beast Industries |url=https://time.com/collections/time100-companies-2025/7289643/beast-industries/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=TIME |keel=en}}</ref> 12. juunil 2026 sai ta esimeseks [[YouTube]]'i sisuloojaks, kes on saavutanud 500 miljonit tellijat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cobb |eesnimi=Kayla |kuupäev=2026-06-12 |pealkiri=MrBeast Hits 500 Million Subscribers on YouTube |url=https://www.thewrap.com/media-platforms/tv/mrbeast-500-million-youtube-subscribers/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=TheWrap |keel=en-US}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] jsjp4udy1c5kfwr54v74g2zb0bubghs 0 717046 7174615 2026-06-17T11:02:09Z Kapsas123 209254 Ümbersuunamine lehele [[MrBeast]] 7174615 wikitext text/x-wiki #suuna[[MrBeast]] b13au5trxucab5dtu3s3cjg6swk82mn 0 717047 7174618 2026-06-17T11:06:33Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: ':''1999. ja 2015. aasta ideeautode kohta vaata vastavalt artikleid [[Bugatti 18/3 Chiron]] ja [[Bugatti Vision Gran Turismo]].'' {{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = Bugatti Chiron 1.jpg | tootja = [[Bugatti Automobiles]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2016–2024 | kokkupanek = [[Prantsusmaa]] | eelkäija = [[Bugatti Veyron]] | järeltulija = [[Bugatti Tourbillon]] | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvor...' 7174618 wikitext text/x-wiki :''1999. ja 2015. aasta ideeautode kohta vaata vastavalt artikleid [[Bugatti 18/3 Chiron]] ja [[Bugatti Vision Gran Turismo]].'' {{Auto | nimi = Bugatti Chiron | pilt = Bugatti Chiron 1.jpg | tootja = [[Bugatti Automobiles]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2016–2024 | kokkupanek = [[Prantsusmaa]] | eelkäija = [[Bugatti Veyron]] | järeltulija = [[Bugatti Tourbillon]] | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvorm = | mootor = 8-l nelja [[turbokompressor]]iga [[W16-mootor]] | ülekanne = 7-käiguline [[Ricardo PLC|Ricardo]] [[Kahe siduriga käigukast|kahe siduriga]] [[automaatkäigukast]] | teljevahe = 2711 mm | pikkus = 4,5 m | laius = 2 mm | kõrgus = 1,2 m | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 2 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Bugatti Divo]] <br/> [[Bugatti Centodieci]] <br/> [[Bugatti Bolide]] <br/> [[Bugatti Mistral]] | sarnane = | disainer = }} '''Bugatti Chiron''' on [[sportauto]]mudel, mida tootis aastatel 2016–2024 [[Prantsusmaa|Prantsuse]] autotootja [[Bugatti Automobiles]]. See disainiti ja konstrueeriti [[Saksamaa]]l ettevõttes Bugatti Engineering GmbH.<ref>{{cite news |last1=Kruse |first1=Thomas |title=Bugatti-Verkauf: Wolfsburger Mitarbeiter haben VW-Verträge |url=https://www.wolfsburger-nachrichten.de/wolfsburg/article230568884/Bugatti-Verkauf-Wolfsburger-Mitarbeiter-haben-VW-Vertraege.html |access-date=17 November 2020 |work=www.wolfsburger-nachrichten.de |date=1 October 2020 |language=de-DE}}</ref> Chironit esitleti 2016. aasta [[Genfi autonäitus]]el ning see oli [[Bugatti Veyron]]i järeltulija.<ref name="DTRENDS NOV">{{cite news |last1=Branman |first1=Miles |title=Bugatti's world-challenging Chiron supercar will let you take its roof off |url=http://www.digitaltrends.com/cars/bugatti-chiron-targa-specs-news-rumors/ |work=Digital Trends |location=US |date=2015-11-24 |access-date=2016-10-28 |archive-date=2016-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161004093017/http://www.digitaltrends.com/cars/bugatti-chiron-targa-specs-news-rumors/ |url-status=live }}</ref><ref>{{cite news |url=http://www.carmagazine.co.uk/car-news/motor-shows-events/geneva/2016/bugatti-chiron-revealed-at-the-2016-geneva-motor-show/ |title=Bugatti Chiron revealed at Geneva 2016: the world has a new fastest production car |first=James |last=Taylor |work=CAR Magazine |location=UK |date=2016-02-29 |access-date=2016-03-23 |archive-date=2016-03-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160315033825/http://www.carmagazine.co.uk/car-news/motor-shows-events/geneva/2016/bugatti-chiron-revealed-at-the-2016-geneva-motor-show/ |url-status=live }}</ref><ref>{{cite news |url=http://www.caranddriver.com/2016-geneva-auto-show |title=2016 Geneva Auto Show – Auto Show |work=Car and Driver |location=US |access-date=2016-03-23 |archive-date=2016-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324030615/http://www.caranddriver.com/2016-geneva-auto-show |url-status=live }}</ref> Disanini näidati ideeauto [[Bugatti Vision Gran Turismo]] kujul juba 2015. aasta [[International Motor Show Germany|Frankfurdi autonäitusel]].<ref>{{Cite web |last=Vijayenthiran |first=Viknesh |title=American collector snaps up Bugatti Vision GT concept |url=https://www.motorauthority.com/news/1113642_american-collector-snaps-up-bugatti-vision-gt-concept |access-date=2022-12-15 |website=Motor Authority |date=6 November 2017 |language=en}}</ref> Auto sai nime [[Monaco]] motosportlase [[Louis Chiron]]i (1899–1979) järgi.<ref>{{Cite web | url = http://www.autoblog.com/2016/02/29/bugatti-chiron-genva-official/ | title = Bugatti Chiron blasts into Geneva with nearly 1,500 hp | last = Taylor | first = Michael | website = Autoblog | date = 29 February 2016 | access-date = 2016-02-29 | archive-date = 2016-02-29 | archive-url = https://web.archive.org/web/20160229215745/http://www.autoblog.com/2016/02/29/bugatti-chiron-genva-official/ | url-status = live }}</ref> [[Bugatti 18/3 Chiron|Samanimeline ideeauto]] valmistati aastal 1999. ==Vaata ka== * [[Bugatti Vision Gran Turismo]] * [[Bugatti Divo]] * [[Bugatti Centodieci]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Bugatti]] [[Kategooria:Sportautod]] 54d3p6l7yl9129g45q2bsln90xs3w8e 0 717048 7174622 2026-06-17T11:08:58Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Bugatti Chiron]] 7174622 wikitext text/x-wiki #suuna [[Bugatti Chiron]] 8mhy1x4houel09mg52kmchhmqjnyut5 0 717049 7174623 2026-06-17T11:09:01Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Bugatti Chiron]] 7174623 wikitext text/x-wiki #suuna [[Bugatti Chiron]] 8mhy1x4houel09mg52kmchhmqjnyut5 0 717050 7174624 2026-06-17T11:09:03Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Bugatti Chiron]] 7174624 wikitext text/x-wiki #suuna [[Bugatti Chiron]] 8mhy1x4houel09mg52kmchhmqjnyut5 4 717051 7174639 2026-06-17T11:39:31Z Taivo 268 Uus lehekülg: '[[Pilt:Colosseo 2020.jpg|200px|left|Itaalia pealinnas Roomas asuv Colosseum]] '''[[Itaalia]]''', ametliku nimega '''Itaalia Vabariik''' ([[itaalia keel]]es ''Repubblica Italiana''), on [[riik]] [[Euroopa]]s. Itaalia asub 800 km [[Vahemeri|Vahemerre]] ulatuval saapakujulisel [[Apenniini poolsaar]]el. Põhjas moodustavad loodusliku piiri [[Alpid]]. Itaaliale kuuluvad [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]] ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir [[Austria]] (430 km)...' 7174639 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Colosseo 2020.jpg|200px|left|Itaalia pealinnas Roomas asuv Colosseum]] '''[[Itaalia]]''', ametliku nimega '''Itaalia Vabariik''' ([[itaalia keel]]es ''Repubblica Italiana''), on [[riik]] [[Euroopa]]s. Itaalia asub 800 km [[Vahemeri|Vahemerre]] ulatuval saapakujulisel [[Apenniini poolsaar]]el. Põhjas moodustavad loodusliku piiri [[Alpid]]. Itaaliale kuuluvad [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]] ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir [[Austria]] (430 km), [[Prantsusmaa]] (488 km), [[Sloveenia]] (232 km) ja [[Šveits]]iga (740 km). [[Rannajoon]]e pikkus on 7600 km. [[Enklaav]]idena asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad [[San Marino]] ja [[Vatikan]]i riigid. [[Itaalia ühinemine]] [[19. sajand]]il liitis sealsed arvukad väikeriigid [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigiks]]. Aastal [[1922]] alguse saanud [[fašism]] sai lõpu riigi lüüasaamisega [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]]. Aastast [[1946]] on Itaalia [[vabariik]]. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal. Itaalia [[inimarengu indeks]] on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga). Itaalia on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[OECD]] asutajaliige, samuti [[G7]], [[ÜRO]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige. Itaalias asub riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte ja riik on turistide külastatavuselt maailmas 5. kohal. '''[[Itaalia|Loe edasi ...]]''' ksa0osejioaqzxcq507ie2c6v5u4vg9 7174641 7174639 2026-06-17T11:41:10Z Taivo 268 7174641 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Colosseo 2020.jpg|200px|left|Itaalia pealinnas Roomas asuv Colosseum]] '''[[Itaalia]]''', ametliku nimega '''Itaalia Vabariik''' ([[itaalia keel]]es ''Repubblica Italiana''), on [[riik]] [[Euroopa]]s. Itaalia asub 800 km [[Vahemeri|Vahemerre]] ulatuval saapakujulisel [[Apenniini poolsaar]]el. Põhjas moodustavad loodusliku piiri [[Alpid]]. Itaaliale kuuluvad [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]] ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir [[Austria]] (430 km), [[Prantsusmaa]] (488 km), [[Sloveenia]] (232 km) ja [[Šveits]]iga (740 km). [[Rannajoon]]e pikkus on 7600 km. [[Enklaav]]idena asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad [[San Marino]] ja [[Vatikan]]i riigid. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal. Itaalia [[inimarengu indeks]] on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga). Itaalia on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[OECD]] asutajaliige, samuti [[G7]], [[ÜRO]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige. Itaalias asub riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte ja riik on turistide külastatavuselt maailmas 5. kohal. '''[[Itaalia|Loe edasi ...]]''' ph3hmsdazf4gwzcm9sohnezlu302w7m 0 717052 7174643 2026-06-17T11:43:48Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Endine riik |nimi = Turkšahhid |omakeelne-nimi = |algusaasta = 665 |lõppaasta = 822 |lipp = |lipp-tekst = |vapp = Tamgha of the Turk Shahis.png |vapp-tekst = [[Tamga]] |asendikaart = |valitsusvorm = |osa = |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Kabul]]...' 7174643 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Turkšahhid |omakeelne-nimi = |algusaasta = 665 |lõppaasta = 822 |lipp = |lipp-tekst = |vapp = Tamgha of the Turk Shahis.png |vapp-tekst = [[Tamga]] |asendikaart = |valitsusvorm = |osa = |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Kabul]] <br/> (suvepealinn) <br/> [[Hund (Khyber Pakhtunkhwa)|Udabhanda]] <br/> (talvepealinn) |pealinn-nimetus = |religioon = [[Budism]] <br/> [[Hinduism]] <br/> [[Zoroastrism]] |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Baktria keel|Baktria]] |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Hefthaliidid|Hefthaliidide Riik]] <br/> [[Alchoni hunnid|Alchoni Hunnide Riik]] <br/> [[Nezaki hunnid|Nezaki Hunnide Riik]] <br/> [[Tokhara Yabghud|Tokhara Yabghude Riik]] |järgnes = [[Zunbili dünastia|Zunbilide Riik]] <br/> [[Hindušahhid|Hindušahhide Riik]] <br/> [[Saffariidide dünastia|Saffariidide Riik]] }} '''Turkšahhid''' oli [[dünastia]] [[Aasia]]s 7.–9. sajandil.<ref name="HJK58">{{cite book |last1=Kim |first1=Hyun Jin |title=The Huns |date=19 November 2015 |publisher=Routledge |isbn=978-1-317-34090-4 |pages=58–59 |url=https://books.google.com/books?id=mcf4CgAAQBAJ&pg=PT61 |language=en}}</ref><ref>"The advance of Islamic forces both into Tokharistan in the north and into Zabulistan farther south was opposed by local rulers of probably Western Turkish identity" in {{cite journal |last1=Vondrovec |first1=Klaus |title=Coinage of the Nezak |page=181 |url=https://www.academia.edu/880242 |language=en}}</ref> Nad olid kas [[Lääne-Turgi Kaganaat|lääneturgi]] või lääneturgi ja [[Hefthaliidid|hefthaliidi]] päritolu ning valitsesid tänaste [[Afganistan]]i ja [[Pakistan]]i aladele jäävat territooriumit.<ref>{{Cite book |last=Wink |first=Andre |url=https://books.google.com/books?id=H43zDwAAQBAJ&dq=kabul+shahi+not+turk&pg=PA63 |title=The Making of the Indo-Islamic World C.700–1800 CE |publisher=Cambridge University |year=2020 |pages=63|isbn=978-1-108-28475-2 }}</ref> Nad võisid olla [[khaladžid]].<ref name="academia.edu">"The new rulers of Kabul, who according to me were Khalaj Turks, extended their rule over the former territory of the Kapisi kingdom [Kapisa to Gandhara], while a branch of them became independent in Zabulistan. A Korean monk Huichao (慧超) who visited these regions in the third decade of the 8th century, reported that both regions were ruled by the Turkish kings." {{cite journal |last1=Inaba |first1=Minoru |title=From Kesar the Kābulšāh and Central Asia |pages=443–444 |url=https://www.academia.edu/7838558 |language=en}}</ref><ref>{{Cite book|last=Rezakhani|first=Khodadad|url=https://books.google.com/books?id=bjRWDwAAQBAJ&q=Turk+shahis+khalaj&pg=PA165|title=ReOrienting the Sasanians: East Iran in Late Antiquity|date=2017-03-15|publisher=Edinburgh University Press|isbn=978-1-4744-0030-5|pages=165|language=en|quote=A Bactrian Document (BD T) from this period brings interesting information about the area to our attention. In it, dated to BE 476 (701 AD), a princess identified as `Bag-aziyas, the Great Turkish Princess, the Queen of Qutlugh Tapaghligh Bilga Sävüg, the Princess of the Khalach, the Lady of Kadagestan offers alms to the local god of the region of Rob, known as Kamird, for the health of (her) child. Inaba, arguing for the Khalaj identity of the kings of Kabul, takes this document as a proof that the Khalaj princess is from Kabul and has been offered to the (Hephthalite) king of Kadagestan, thus becoming the lady of that region. The identification of Kadagestan as a Hephthalite stronghold is based on Grenet's suggestion of the survival of Hephthalite minor stares in this region...}}</ref><ref>{{Cite web|title=Ḵalaj i. Tribe – Encyclopaedia Iranica|url=https://iranicaonline.org/articles/khalaj-i-tribe-turkistan|access-date=2021-01-15|website=iranicaonline.org}}</ref> Idas võis nende riik piirneda [[Karkota dünastia]] aladega. Lääneturgid olid alates 560. aastatelst [[Transoxiana]]st kagusse laienenud ning [[Baktria]]sse ja [[Hindukuš]]i suuresti iseseisvad provintsid loonud.<ref>"The period from 560 CE onwards would be that of the Western Turks, although it is not clear how and foremost when they gained power over Bactria and the Hindukush-region. Minoru Inaba states that "gradually having extended their power, they came to be independent ..."" in {{cite journal |last1=Vondrovec |first1=Klaus |title=Coinage of the Nezak |page=173 |url=https://www.academia.edu/880242 |language=en}}</ref> Turkšahhid võisid välja arenenda [[Yokhara Yabghud]]est. Hindukuši piirkonnas tõrjusid Turkšahhid välja [[Nezaki hunnid]]. Turkšahhide võimuperioodiks oli [[Sassaniidide Riik]] juba [[Rashiduni Kalifaat|Rashiduni Kalifaadi]] poolt vallutatud. Järgmised 250 aastat tõrjusid Turkšahhid [[Abbassiidide Kalifaat|Abbassiidide Kalifaadi]] pealetunge kuni lõpuks tuli 9. sajandil alla vanduda [[Saffariidide dünastia]]le.<ref name="MA21">{{cite book|last1=Alram|first1=Michael|url=https://books.google.com/books?id=H5AcEAAAQBAJ&pg=PA21|title=Sasanian Iran in the Context of Late Antiquity: The Bahari Lecture Series at the University of Oxford|date=1 February 2021|publisher=BRILL|isbn=978-90-04-46066-9|page=21|language=en}}</ref> [[Hindustani poolsaar|Indiasse]] suutsid viimaks tungida [[Ghaznaviidide Riik|Ghaznaviidid]], kes kasutas ära [[Hindu Shahid|Hindušahhide]] ja [[Pratihara dünastia]] nõrkust. Turkšahhide Riigi tuum oli [[Kabulistan]], periooditi kuulusid riigi koosseisu ka [[Zabulistan]] ja [[Gandhāra]].<ref name="Turk Shahi">{{cite web |url=http://pro.geo.univie.ac.at/projects/khm/showcases/showcase15?language=en |title= The Countenance of the other (The Coins of the Huns and Western Turks in Central Asia and India) 2012-2013 exhibit: 15. The Rutbils of Zabulistan and the "Emperor of Rome" |newspaper=Pro.geo.univie.ac.at |publisher=Kunsthistorisches Museum Vienna |access-date= July 22, 2017}}</ref> ==Vaata ka== * [[Afganistani ajalugu]] * [[Umaijaadide kampaaniad Indias]] * [[Moslemite vallutused India poolsaarel]] * [[Lääne-Turgi Kaganaat]] * [[Hefthaliidid]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== *{{Cite web | last1 = Alram | first1 = Michael | last2 = Filigenzi | first2 = Anna | last3 = Kinberger | first3 = Michaela | last4 = Nell | first4 = Daniel | last5 = Pfisterer | first5 = Matthias | last6 = Vondrovec | first6 = Klaus | year = 2012–2013 | access-date=1 November 2020 | title = The Countenance of the other (The Coins of the Huns and Western Turks in Central Asia and India) 2012-2013 exhibit | publisher = Kunsthistorisches Museum, Coin Cabinet | location = Vienna, Austria | url = http://pro.geo.univie.ac.at/projects/khm/?language=en }} * {{cite journal |last=Alram|first=Michael|year=2014 |title=From the Sasanians to the Huns New Numismatic Evidence from the Hindu Kush |journal=The Numismatic Chronicle |volume=174 |pages=261–291|jstor=44710198 }} * {{cite encyclopedia | title= Nēzak | last = Grenet| first = Frantz | url = https://www.iranicaonline.org/articles/nezak | encyclopedia = Encyclopædia Iranica, online edition | year = 2002 }} <!-- B --> * {{cite book |last1=Balogh |first1=Dániel |url=https://books.google.com/books?id=frnVDwAAQBAJ |title=Hunnic Peoples in Central and South Asia: Sources for their Origin and History |date=12 March 2020 |publisher=Barkhuis |isbn=978-94-93194-01-4 |language=en}} <!-- K --> * {{cite journal|title=The Turki Śāhis and Relevant Brahmanical Sculptures in Afghanistan|last=Kuwayama|first=Shōshin (桑山正進)|url=https://www.jstor.org/stable/29756318|journal=East and West|issue=3/4|year=1976|volume=26|pages=375–407|language=en|issn=0012-8376|jstor=29756318}} * {{Cite journal|title=6-8 世紀 Kapisi-Kabul-Zabul の貨幣と發行者|last=Kuwayama|first=Shōshin (桑山正進)|url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/66741/1/jic065_430.pdf|journal=東方學報|year=1993|volume=65|pages=371–430|language=ja}} * {{Cite journal|last=Kuwayama|first=Shoshin|date=March 2000|title=Historical Notes on Kāpiśī and Kābul in the Sixth-Eighth Centuries|url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/48769|journal=ZINBUN|volume=34|issue=1|pages=25–77|doi=10.14989/48769|issn=0084-5515}} <!-- M --> *{{Cite book| chapter = Greek and Islamic Medicines' Historical Contact with Tibet | last = Martin | first = Dan | year = 2011 | title = Islam and Tibet: Interactions Along the Musk Routes | editor1-last = Akasoy | editor1-first = Anna | editor2-last = Burnett | editor2-first = Charles | editor3-last = Yoeli-Tlalim | editor3-first = Ronit | publisher = Ashgate Publishing | location = Farnham, Surrey | chapter-url = https://books.google.com/books?id=ZfWXIfbynwYC&pg=PA117 | pages = 117–144 | isbn = 978-0-7546-6956-2 }} * {{cite book |last=Morony |first=Michael G. |chapter=Iran in the Early Islamic Period |editor-last=Daryaee |editor-first=Touraj |title=The Oxford Handbook of Iranian History |date=16 February 2012 |publisher=Oxford University Press, USA |isbn=978-0-19-973215-9 |language=en |doi=10.1093/oxfordhb/9780199732159.013.0009}} <!-- P --> * {{cite journal |last1=Payne|first1=Richard|title=The Making of Turan: The Fall and Transformation of the Iranian East in Late Antiquity |journal=Journal of Late Antiquity |date=2016 |volume=9 |pages=4–41 |publisher=Johns Hopkins University Press|doi=10.1353/jla.2016.0011|s2cid=156673274 }} <!-- R --> * {{Cite journal|last=Rahman|first=Abdul|date=August 2002a|title=New Light on the Khingal, Turk and the Hindu Sahis |url=http://journals.uop.edu.pk/papers/AP_v15_37to42.pdf |journal=Ancient Pakistan |volume=XV |pages=37–42 }} * {{cite book | title = ReOrienting the Sasanians: East Iran in Late Antiquity | year = 2017 | publisher = Edinburgh University Press | last = Rezakhani | first = Khodadad | pages = 1–256 | isbn = 9781474400305 | url = https://books.google.com/books?id=bjRWDwAAQBAJ&q=false}} <!-- Z --> * {{Cite book |last1=Ziad |first1=Waleed |chapter=The Nezak Shahis of Kapisa-Gandhāra |title=In the Treasure Room of the Sakra King : Votive Coinage from Gandhāran Shrines |isbn=9780897227377 |year=2022|publisher=American Numismatic Society }} [[Kategooria:Aasia keskaja riigid]] [[Kategooria:Dünastiad]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:Afganistani ajalugu]] gxrb77tdq3cs25794pekufgwh4o87ez 0 717053 7174644 2026-06-17T11:44:40Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Turk-Shahid]] 7174644 wikitext text/x-wiki #suuna [[Turk-Shahid]] 08uau7kj5wxpr3are0sbnnsiobdncba 0 717054 7174645 2026-06-17T11:44:54Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Turk-Shahid]] 7174645 wikitext text/x-wiki #suuna [[Turk-Shahid]] 08uau7kj5wxpr3are0sbnnsiobdncba 0 717055 7174646 2026-06-17T11:44:56Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Turk-Shahid]] 7174646 wikitext text/x-wiki #suuna [[Turk-Shahid]] 08uau7kj5wxpr3are0sbnnsiobdncba 0 717056 7174647 2026-06-17T11:44:59Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Turk-Shahid]] 7174647 wikitext text/x-wiki #suuna [[Turk-Shahid]] 08uau7kj5wxpr3are0sbnnsiobdncba 0 717057 7174648 2026-06-17T11:45:01Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Turk-Shahid]] 7174648 wikitext text/x-wiki #suuna [[Turk-Shahid]] 08uau7kj5wxpr3are0sbnnsiobdncba